Nakkushaiguste esinemine Eestis 2006. aastal
Soolenakkushaigused
Joonis 1.
Soolenakkuste registreerimine kuude lõikes, 2006
Soolenakkushaigustesse haigestumises on välja kujunenud sesoonsus: esimene haigestumise tõus kevadel märtsist maini; teine tõus talvel detsembrikuus.
Joonis 2.
Haigestumine soolenakkustesse kuude lõikes, 2006
Esimene tõus kevadel on põhjustatud rotaviirusnakkusest, teine tõus talvel – Norwalk-viirusnakkusest ning täpsustamata etioloogiaga soolenakkustest.
42,3% registreeritud soolenakkuste üldarvust moodustavad rotaviirusenteriidid, 26% - soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused.
Joonis 3.
Soolenakkuste etioloogiline struktuur, 2003-2006
Võrreldes 2005. aastaga suurenes haigestumine rotaviirusnakkusesse (73,5% võrra) ja salmonelloosi (45,2% võrra). Haigestumine E.coli soolenakkusesse vähenes 2 korda, shigelloosi ning Norwalk-viirusnakkusesse vähenes 46% võrra.
Koolera (A00)
2006. aastal uuriti 39 veeproovi (Tallinnast ja Harjumaalt 28, Läänemaalt 2 ja Saaremaalt 9 proovi). Neist 34 (87%) osutus positiivseks V. cholerae suhtes: 9 mitteaglutineeruvat V. Cholerae Heibergi järgi I grupp ja 25 mitteaglutineeruvat V. Cholerae Heibergi järgi II grupp.
Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4)
Registreeriti üks kõhutüüfuse haigusjuht – 58-aastane töötav mees Harjumaalt, diagnoos on laboratoorselt kinnitatud (S typhi). Nakkusallikas ning levikutee jäid teadmata.
2006.a uusi isikukandjaid ei avastatud, aasta lõpuks oli Eestis kroonilisi kõhutüüfuse pisikukandjaid arvel 26 ja kroonilisi paratüüfus B pisikukandjaid oli teada 5.
29% pisikukandjatest elab Tartumaal, 19,4% Tallinnas, 9,7% Harjumaal, Pärnumaal ja Raplamaal, 6,4% Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal ning 3,2% Jõgevamaal, Järvamaal ja Narvas.
Viimase 10 aastaga on Eestis krooniliste pisikukandjate arv vähenenud 2,4 korda.
Tabel 1.
Kõhutüüfuse ja paratüüfuse krooniliste pisikukandjate arv Eestis, 1996–2006
Aasta
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
Kõhutüüfus
61
57
53
49
43
37
36
35
31
27
26
Paratüüfus B
14
14
12
11
9
8
8
7
6
6
5
Salmonelloosid (A02)
Registreeriti 453 salmonelloosi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 33,7. Võrreldes eelneva aastaga suurenes registreeritud juhtude arv 45,2% võrra (2005.a oli 312 haiget ehk 23,2 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 4.
Salmonelloosi haigestumus, 1994-2006
Diagnoos oli bakterioloogiliselt kinnitatud 94,5% juhtudest, seroloogiliselt kinnitatud 4 juhul. 21 juhul oli diagnoos põhjendatud epidemioloogilise seosega bakterioloogiliselt kinnitatud haigusjuhtudega.
Nakkust registreeriti kõikides maakondades, v.a Hiiumaa ja Valgamaa. Kõrgem haigestumus oli Harjumaal (93,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Lääne-Virumaal (64,7) ja Ida-Virumaal (42,4).
32% haigetest olid lapsed vanuses 1–4 aastat, võrdselt oli haigeid mees- ja naissoost. 48,8% haigestunutest olid koolieelsed lapsed, 26,3% töötavad inimesed.
Sagedamini olid salmonellooside põhjustajateks S. enteritidis (81,7% juhtudest) ja S. typhimurium (11,2%). Registreeriti ka üksikud harvaesinevad serotüübid: S. lagos (4 juhtu), S. virhow (4), S. hadar (2), S. papuana (2), S. infantis (2), S. concord (1), S. brandenburg (1), S. braenderup (1), S. derby (1), S. norton (1), S. kingston (1), S. lomita (1), S. kentuky (1), S. claibornei (1), S. denver (1), S. lindenburg (1), S. manchester (1).
Joonis 5.
Salmonellooside etioloogiline struktuur, 1999-2006
Tabel 2.
Salmonellade antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2006
Preparaat
Uuritud tüvede %
Tundlik (%)
Resistentne (%)
Ampitsilliin
92,5
86,6
12,2
Klooramfenikool
49,4
99,1
0,9
Streptomütsiin
29,8
91,8
4,4
Sulfoonamiid
60,9
90,6
9,1
Tetratsükliin
34,7
84,1
7,6
Trimetoprim
68,6
93,6
6,1
Tsiprofloksatsiin
90,5
99,3
0,5
Gentamütsiin
49,0
100,0
Kanamütsiin
9,9
100,0
Nalidiksiinhape
38,2
93,1
6,9
Tsefotaksiim
60,0
99,3
0,7
2006.a uuriti 28,3% salmonellade tundlikkust 10–11 preparaadi suhtes 2005.a – 22,8%). Avastati 5 multiresistentset Salmonellat.
66,4% salmonelloosi üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 8,9% haigetest registreeriti kolletes 2–5 juhuga, 24,7% haigetest oli seotud puhanguga.
Registreeriti 2 salmonelloosi rühmaviisilist haigestumist:
1. Salmonelloosi S enteritidis rühmaviisiline haigestumine Harjumaal. Haigestus kokku 74 inimest, nendest 73 lastepäevakodus ja üks kodune laps. Haigestumise aeg – 02.-09.03.06.a. Nakkusallikas – teadmata. Oletatav levikufaktor – omlett. Levikutee – toidukaudne 65 haigestunu suhtes ja hiljem lisandus ka olmeline 8 haigestunu suhtes.
2. Salmonelloosi S enteritidis rühmaviisiline haigestumine Tallinnas. Haigestus kokku 37 inimest, nendest 26 pulmapeo osalejat, 6 kohviku külastajat ja 5 töötajat kohviku personali hulgast. Haigestumise aeg – 01.-06.09.2006.a. Levikutee – toidukaudne. Oletatav nakkusallikas – salmonelloosi haigestunud kohviku töötajad.
Joonis 6.
Salmonelloosid. Registreerimine kuude lõikes, 2006
Maksimaalne haigete arv oli suvel – 47,2% haigetest haigestus juunist septembrini. Hospitaliseeriti 234 haiget (51,7%).
Välismaal toimus oletatavalt nakatumine 27 juhul (6% juhtude üldarvust): Venemaal 5, Mauretaanis 5, Lätis 4, Egiptuses 3, Leedus, Indias, Hispaanias ja Tuneesias 2 ning Rootsis ja Tšehhis1.
Riikliku järelevalve korras uuriti mikrobioloogiliselt 937 toiduproovi, salmonellasid isoleeriti 17 proovist: S. enteritidis – 13, S. tshiongwe – 2, S. hadar – 1, S.C1 grupp – 1.
Shigelloos (A03)
Haigestus 53 inimest, haigestumus 100 000 elaniku kohta 3,9. Võrreldes 2005. aastaga vähenes juhtude arv 46% võrra (2005.a 98 juhtu ehk 7,3 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 7.
Shigelloosi haigestumus, 1994-2006
Nakkust registreeriti Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas, Järvamaal, Raplamaal ja Tartumaal. Kõrgem haigestumus oli Tallinnas – 9,1 juhtu 100 000 elaniku kohta.
58,5% juhtude puhul oli tegemist Sh. flexneri, 33,9% Sh. sonnei, 3,8% Sh. boydii (2 haigusjuhtu) ja 3,8% Sh. dysenteriae (2 haigusjuhtu) põhjustatud shigelloosiga.
66,0% haigetest olid täiskasvanud alates 20. eluaastast, 64,2% haigetest oli naissoost, 41,5% moodustasid töötavad isikud.
Joonis 8.
Shigellooside etioloogiline struktuur, 1999–2006
Maksimaalne haigete arv registreeriti sügisel, 47,2% haigetest haigestus septembrist novembrini. 79,2% shigelloosijuhtude üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 20,8% haigetest registreeriti kolletes 2–3 juhuga. Hospitaliseeriti 37 haiget (69,8%).
Välismaal toimus shigelloosi nakatumine oletatavalt 27 juhul (51% juhtudest), Tabel 3.
Tekitaja
Sissetoodud juhtude arv
% üldarvust
Nakatumiskohad
S flexner
13
42
Egiptus - 9,
Afganistan, Hispaania, Mehhiko, Venemaa - ca 1
S sonnei
10
55,6
Egiptus, India, Tuneesia, Türgi - ca 2,
Brasiilia, Tai - ca 1
S boydii
2
100
Egiptus, Jordaania
S dysenteriae
2
100
Egiptus
Tabel 3.
Reisimisega seotud shigelloosi haigusjuhud, 2006
Kampülobakterenteriit (A04.5)
Haigusjuhte registreeriti 124, haigestumus 100 000 elaniku kohta 9,2. (2005.a diagnoositi samuti 124 haigusjuhtu.)
Nakkushaigust registreeriti 8 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Kõrgem haigestumus oli Ida-Virumaal (18,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Järvamaal (15,7) ja Pärnumaal (14,6).
Joonis 9.
Kampülobakterenteriiti haigestumus maakonniti, 2006
60,0% haigetest olid lapsed vanuses 0–4 aastat, mehi ja naisi haigestus võrdselt. 54,9% haigestunutest olid koolieelikud, 16,9% mittetöötavad inimesed.
86,3% juhtude puhul oli tegemist C. jejuni (107 juhtu) poolt põhjustatud kampülobakterenteriidiga. 13,7% tekitajatest jäi tüpeerimata. Võrreldes 2005. aastaga vähenes tüpeerimata Campylobacter osakaal 11,3% võrra.
Maksimaalne haigete arv oli suvel, juunist augustini haigestus 34,7% registreeritud haigetest. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti 81 haiget (65,3%).
Välismaal nakatuti oletatavalt neljal juhul (3,2% juhtude üldarvust): Egiptuses 1, Tuneesias 1, Inglismaal 1 ja Indias 1.
E. coli soolenakkus (A04.0-A04.4)
Registreeriti 24 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta 1,8. Võrreldes 2005. aastaga vähenes haigestumine 2 korda (2005.a 49 juhtu ehk 3,6 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Nakkust registreeriti ainult Tallinnas, Ida-Virumaal, Järvamaal, Narvas, Lääne-Virumaal ja Võrumaal. Kõrgem haigestumus oli Ida-Virumaal – 11,6 juhtu 100 000 elaniku kohta.
Joonis 10.
E. coli soolenakkusesse haigestumus maakonniti, 2006
50,0% haigetest olid lapsed vanuses kuni 4 aastat ning 29,2% olid üle 50-aastased. 58,3% haigetest olid naissoost, 50,0% koolieelikud ja 25,0% töötavad inimesed.
Avastati 13 E. coli serovarianti, neist EHEC (enterohemorraagiline) esines 8 juhul. Rühmaviisilistest haigestumistest ei teatatud. Hospitaliseeriti 16 haiget (66,7%).
Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud.
Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6)
Registreeriti 42 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta 3,1. Võrreldes 2005. aastaga suurenes haigestumine 35,5% võrra (2005.a 31 haiget ehk 2,3 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Nakkust registreeriti 6 maakonnas ning Tallinnas. Kõrgem haigestumus oli Läänemaal (10,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (12,3) ning Ida-Virumaal (6,7).
Joonis 11.
Yersinia enterocolitica enteriiti haigestumus maakonniti, 2006
47,6% haigetest olid lapsed vanused 1–4 aastat, 61,9% haigetest oli meessoost, 66,7% koolieelikud. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti 29 haiget (69,0%).
Maksimaalne haigete arv (50,0%) oli aprillist juunini.
Rotaviirusenteriit (A08.0)
Haigeid registreeriti 1353, haigestumus 100 000 elaniku kohta 101,0. Võrreldes 2005. aastaga suurenes haigestumine 73,5% võrra (2005.a 780 haiget ehk 57,7 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 12.
Rotaviirusenteriit, 1994-2006
Nakkust registreeriti kõikides maakondades. Kõrgem haigestumus oli Pärnumaal (169,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Narvas (154,5) ja Lääne-Virumaal (141,4).
Joonis 13.
Rotaviirusenteriit. Haigestumine kuude lõikes, 2006
Maksimaalne haigete arv oli kevadel, märtsist maini haigestus 46,2% registreeritud haigetest.
Joonis 14.
Rotaviirusenteriitidesse haigestunute vanuseline struktuur, 2003-2006
Haigetest 80,5% olid kuni 4-aastased lapsed, enamik haigestunutest olid kodused koolieelikud (70,0%). Mehi ja naisi haigestus võrdselt.
88,2% rotaviirusenteriidi juhtude üldarvust moodustavad sporaadilised haigusjuhud, 11,8% haigetest registreeriti kolletes 2–14 juhuga. Puhanguid ei esinenud. Hospitaliseeriti 1235 haiget (91,3%).
Norwalk-viirusnakkus (A08.1)
Haigeid registreeriti 168, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 12,5. Võrreldes 2005.a vähenes haigestumine 2 korda (2005.a 314 haiget ehk 23,2 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 15.
Norwalk-viirusnakkusesse haigestumus, 2002–2006
Nakkust registreeriti 8 maakonnas ning Tallinnas. Kõrgem haigestumus oli Harjumaal (33,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (26,5) ja Järvamaal (7,9).
Haigetest 69,6% olid kuni 4-aastased lapsed, enamik haigestunutest olid kodused koolieelikud (60,1%). Naisi oli 55,4%.
Joonis 16.
Norwalk-viirusnakkus. Vanuseline struktuur, 2006
17 juhul oli tegemist II Norwalk-viiruse tüübi ja 5 juhul I Norwalk-viiruse tüübi poolt põhjustatud nakkusega. 17 juhtu olid seganakkus ehk põhjustatud kahe tekitaja poolt (I ja II Norwalk-viiruse tüübid). Enamus tekitajast (87%) jäi tüpeerimata.
85,7% Norwalk-viirusnakkuste üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 14,3% haigetest registreeriti kolletes 2–3 juhuga. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud.
Hospitaliseeriti 156 haiget (92,9%).
Välismaal esines oletatavalt kaks nakatumist (1,2% juhtude üldarvust): Egiptuses ja Venemaal. Maksimaalne haigete arv oli novembris-detsembris, haigestus 46,2% registreeritud haigetest.
Joonis 17.
Norwalk-viirusnakkusesse haigestumine kuude lõikes, 2006
Soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused (A04.9; A08.4; A05.9)
Soole täpsustamata nakkused moodustavad 25,9% registreeritud soolenakkuste üldarvust. Haigeid registreeriti 829, haigestumus 100 000 elaniku kohta 61,7 (2005.a oli 983 haiget ehk 72,8 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Haigusjuhte ei registreeritud Saaremaal. Suurem haigestumus oli Viljandimaal (273,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Narvas (260,3) ja Tartumaal (137,7).
Joonis 18.
Täpsustamata etioloogiaga soolenakkused, 2006. Haigestumus maakonniti
40,4% haigetest olid kuni 4-aastased lapsed, naisi oli 52,4%ja mehi 47,6%. 45,0% haigestunutest olid koolieelikud, 22,6% töötavad inimesed.
93,8% soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkuste üldarvust moodustavad sporaadilised haigusjuhud, 3,1% haigetest registreeriti kolletes 2 juhuga. Registreeriti üks kolle 8 ja üks 10 haigusjuhuga. Hospitaliseeriti 505 haiget (60,9%).
Välismaal toimus nakatumine oletatavalt 22 juhul (2,6% juhtude üldarvust): Soomes 12, Egiptuses 6, Türgis 2 ja Indias, Turkmeenias, Slovakkias, Tais ja Leedus ca üks. Maksimaalne haigete arv oli sügisel-talvel, novembris-detsembris haigestus 25,1% registreeritud haigetest.
Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.8;A05.0;A05.2–A05.8; A08.5; A08.2–A08.3)
Registreeriti 153 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta 11,4 (2005.a oli 194 juhtu ehk 14,4 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkusi registreeriti kõikides maakondades, v.a Pärnumaa ja Saaremaa. Suurem haigestumus oli Narvas (30,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (22,1) ja Järvamaal (21,0).
68,0% haigetest olid kuni 4-aastased lapsed. Naissoost haigeid oli 46,4% ja meessoost – 53,6%. 72,5% haigestunutest olid koolieelikud.
Etioloogiliselt tuvastati sagedamini järgmisi tekitajaid: 73,2% adenoviirus, 6,5% Astroviirus, 6,5% Stafylococcus, 5,2 Citrobacter ja 3,9% Klebsiella.
Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti 119 haiget (77,8%).
Hooajaline haigestumise mõõdukas tõus oli märtsist maini ja oktoobrist novembrini.
Lambliaas ehk giardiaas (A07.1)
Registreeriti 469 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 34,9 (2005.a oli 327 juhtu ehk 24,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud.
Nakkust registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Harjumaal (92,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (65,4) ja Läänemaal (50,3).
Haigetest 89,4% olid lapsed vanuses 1–14. Mehi oli 45,8%, naisi 54,2%. 35,8% haigestunutest moodustasid koolilapsed, 54,8% olid koolieelikud (nii organiseeritud kui ka kodused).
Suurem osa haigestus esimesel poolaastal – jaanuarist maini haigestus 55,0% haigete üldarvust. Hospitaliseeriti 24,1% haigestunutest.
Piisknakkushaigused
Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11)
2006. aastal registreeriti Eestis 247 192 ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete viirusnakkuste haigusjuhtu, mis moodustab 47,6 protsenti registreeritud nakkushaigustest, neist laste osakaal moodustab üle 30%.
Haigekassa andmetel on enimesinevaks põhjuseks haiguslehele jäämisel on haigestumine grippi ja ägedatesse hingamisteede nakkushaigustesse (34%). Aastatel 2002–2005 on töövõimetuspäevade arv kasvanud keskmiselt 6%, samas kasvas ka ülemiste hingamisteede nakkustesse haigestunute arv.
Peamiselt ringlesid paragripp ja adenoviirus – vastavalt 39,6% ja 39,8% juhtudest; RS-viirust tuvastati 13,6%, A-gripiviirust 3,9% ning B-gripiviirust 3,1% juhtudest.
Haigestumiste dünaamika on aastast-aastasse üpris sarnane. Üldiselt tõusvast joonest eristuvad üksikud lühiajalised järsud tõusud-langused, mille põhjusena on sageli aimatavad mitte niivõrd epidemioloogilised kuivõrd olmelised tegurid. Seetõttu on arusaadav järjekindlalt korduv järsk langus jõulude-uusaasta perioodil.
Omaette probleem on grippi haigestumus. Oma kõrge epideemilise potentsiaali tõttu on gripp tänapäeva üks levinumatest nakkushaigustest.
Grippi registreeriti meil sesoonil 2005/2006 ainult 693 juhtu (0,27%), kuid haigusjuhtude arv ei pruugi kajastada tegelikku olukorda, kuna gripiviiruse põhjustatud hingamisteede haigusi on ainult sümptomite põhjal raske eristada teistest respiratoorsetest haigustest.
Kindel gripidiagnoos eeldab laboratoorset uuringut. Sesooni 2005/2006 jooksul koguti 192 sentinel and 2069 mitte-sentinel proovi, neist avastati A-gripiviirust 39-l ja B-gripiviirust 36-l korral.
Rutiinselt ei korraldata Eestis gripi tüsistuste ja gripi ning selle tüsistuste suremuse seiret, seetõttu probleemi tõsidus on alahinnatud.
WHO ekspertide andmete põhjal saab väita , et uus gripi pandeemia on välistamatu, küsimus on ainult millal. Samas gripp on haigus, mille vastu on võimalik inimesi kaitsta nii vaktsiini kui kemoprofülaktiliste preparaatidega. Praegu on hõlmatus gripivastase vaktsineerimisega Eestis on kõige madalam Euroopa Liidu liikmesriikidest (~4% elanikkonnast) .
Saavutamaks tõepärasemat pilti gripi osatähtsusest haigestumiste tõusuperioodil,
käivitas Tervisekaitseinspektsioon (TKI) oktoobris 2005 gripi sentinel-seire.
Seirega on hõlmatud neli maakonda (Harjumaa, Pärnumaa, Ida-Virumaa, Tartumaa)
Registreeriti 226 204 ülemiste hingamisteede ägeda nakkushaiguse juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 16 786,8 (2004.a vastavalt 226 646 ja 16 797,4). Grippi registreeriti 603 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta 44,7 (2004.a vastavalt 1400 ja 103,7).
Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused: haigetest oli mehi 46,7% ja naisi 53,3%. 39,1% moodustasid lapsed vanuses kuni 14a, 26,1% vanuses 20–39a. Kõige suurem haigestumus 100 000 elaniku kohta olid Ida-Virumaal, v.a Narva (24 690,2), Viljandimaal (22 251,7) ja Lääne-Virumaal (22 099,2).
Gripp: Haigetest oli mehi 49,6% ja naisi 50,4%. 40,3% haigete üldarvust moodustasid inimesed vanuses 20–39a, 23,0% haigeid oli vanuses 40–59a ja 7,9% üle 60-aastaseid. Kuni 14-aastaseid lapsi oli 21,2%. Kõige suurem haigestumus 100 000 elaniku kohta olid Tallinnas (138,6), Valgamaal (66,0) ja Läänemaal (65,9).
Maksimaalne haigete arv registreeriti 11.–13. nädalal – 9885–10687 gripi- ja ülemiste hingamisteede ägeda nakkuse juhtu nädalas (2005. aastal – 12.–14. nädalal, 7091-8473 haigusjuhtu)
Tabel 4.
Gripi vastu vaktsineerimine, 1999–2006
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
Vaktsineeritute arv
25 653
33 057
25 601
20 685
26 854
24 066
29 277
23 648
sh lapsi kuni 14a
2737
2949
1845
1532
2600
2100
2479
1923
Vaktsineeritud elanikkonnast %
1,8
2,4
1,9
1,5
2,0
1,8
2,2
1,8
Läkaköha (A37.0)
Registreeriti 153 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta 11,4 (2005.a 63 juhtu ehk 4,7 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Nakkust registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Kõrgem haigestumus oli Lääne-Virumaal (75,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (18,3) ja Läänemaal (14,4).
Joonis 19.
Läkaköhasse haigestumus maakonniti, 2006
Haigestusid põhiliselt 10–14-aastased (35,3%) ja 5–9-aastased lapsed (23,5%). Koolilapsed moodustasid 51,0% ja organiseeritud koolieelikud 22,9% haigete üldarvust. Haigestunutest oli naisi 60,1%.
Haigestumine oli sporaadiline. Maksimaalne haigestunute arv oli kevadel veebruarist maini (41,2% aastas registreeritud haigusjuhtudest). Hospitaliseeriti 33 haiget (21,6%).
Lapsi vanuses kuni 7a oli 49, nendest läkaköha vastu vaktsineerituid 43. Intervall viimase kaitsepookimise ja haigestumise vahel oli 5 haigel 1-6 kuud, 17 haigel 7 kuud kuni aasta, 7 haigel 2–3 aastat ja 18 haigel 4-5 aastat.
Joonis 20.
Läkaköhasse haigestunute vanus, 2002–2006
Tabel 5.
Laste immuniseerimine läkaköha vastu 2006.a
Maakond/linn
Läkaköha (%)
Vakts-tud 7k.-3a.
Vakts-tud
2a.
Vakts-tud 1a.
Alal. v/n 0-3a.
Revakts. 2-3a.
Tallinn
93,3
95,7
92,9
0,06
77,9
Harjumaa
93,6
96,9
93,2
0,17
82,7
Hiiumaa
96,3
96,8
96,6
0,64
95,2
Narva
95,5
98,4
96,0
0,19
81,5
Ida-Virumaa
96,7
98,6
96,0
0,21
85,0
Jõgevamaa
97,3
98,6
98,9
0,00
92,8
Järvamaa
95,6
98,2
95,9
0,15
92,5
Läänemaa
94,2
97,7
91,0
0,22
82,1
Lääne-Virumaa
94,9
98,5
95,5
0,28
90,4
Põlvamaa
97,0
99,2
98,5
0,10
89,9
Pärnumaa
95,0
97,5
95,4
0,09
85,8
Raplamaa
97,8
98,6
97,8
0,00
90,8
Saaremaa
95,4
99,0
94,2
0,42
88,4
Tartumaa
97,0
98,5
97,3
0,16
92,7
Valgamaa
97,1
97,0
97,4
0,34
93,8
Viljandimaa
96,6
98,6
97,7
0,11
95,1
Võrumaa
94,2
97,4
97,0
0,08
90,7
Eesti keskmine 2006.a
94,9
97,3
94,9
0,13
84,9
Eesti keskmine 2005.a
94,9
97,1
95,8
0,14
84,4
Difteeria (A36)
2006.a ei registreeritud haigestumist difteeriasse. Difteeriamikroobi suhtes uuriti 2730 tonsilliidihaiget. Corynebacterium diphtheriae pisikukandlust ei avastatud.
Tabel 6.
Laste immuniseerimine difteeria ja teetanuse vastu 2006.a
Maakond/linn
Hõlmatus immuniseerimisega (%)
Laste arv 0-14 a.
Vakts-tud 2a
Vakts-tud 1a
Vakts-tud 7k.-14a.
I rev. 2-14a.
Vanus, mil saavut. 95% I rev.
II rev. 7-14a.
Vanus, mil saavut. 95% II rev.
Alal. v/n 0-14a.
Tallinn
57022
95,7
93,3
97,1
92,9
7 aastat
85,8
12 aastat
0,04
Harjumaa
19539
96,9
93,5
97,9
96,1
5 aastat
94,2
9 aastat
0,11
Hiiumaa
1459
96,8
96,6
99,0
98,6
3 aastat
93,3
9 aastat
0,07
Narva
9086
98,4
96,3
98,5
96,1
3 aastat
92,0
9 aastat
0,08
Ida-Virumaa
12509
98,6
96,0
98,9
97,0
4 aastat
92,5
9 aastat
0,13
Jõgevamaa
5413
98,6
98,9
99,3
98,9
3 aastat
97,4
8 aastat
0,09
Järvamaa
5339
98,2
95,9
98,7
98,2
3 aastat
96,3
8 aastat
0,07
Läänemaa
4102
97,7
93,6
99,0
97,3
4 aastat
96,6
9 aastat
0,07
Lääne-Virumaa
10441
98,7
95,9
98,5
97,8
3 aastat
93,4
10 aastat
0,19
Põlvamaa
4428
99,2
98,5
99,0
97,9
3 aastat
93,7
9 aastat
0,05
Pärnumaa
13535
97,9
95,7
98,5
97,3
3 aastat
96,0
8 aastat
0,08
Raplamaa
5620
98,6
97,8
99,3
98,8
3 aastat
98,3
8 aastat
0,12
Saaremaa
5038
99,0
93,9
98,8
97,9
4 aastat
90,2
12 aastat
0,20
Tartumaa
23933
98,8
97,4
99,1
98,2
3 aastat
94,3
9 aastat
0,10
Valgamaa
5249
97,0
97,4
99,2
98,9
3 aastat
96,6
8 aastat
0,15
Viljandimaa
8171
98,6
97,7
99,1
99,0
3 aastat
93,2
9 aastat
0,05
Võrumaa
5864
97,4
97,0
98,7
98,6
4 aastat
96,5
9 aastat
0,19
Eesti keskmine 2006.a
196748
97,4
95,2
98,3
96,3
4 aastat
92,2
10 aastat
0,09
Eesti keskmine 2005.a
199541
97,3
95,9
98,4
96,3
4 aastat
92,0
11 aastat
0,09
Leetrid (B05)
Registreeriti 27 leetrijuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta 2,0 (2005.a oli 2 juhtu ehk 0,1 100 000 elaniku kohta). Leetrijuhud registreeriti Tallinnas, Harjumaal ja Raplamaal. Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud (Leetriviirus, genotüüp D6). Haigestusid põhiliselt 0-4 aastased lapsed (55,5%) ja 20-39-aastased isikud (25,9%). Koolieelsed lapsed moodustasid 49,2%, töötavad inimesed – 25,9%.
Haigestunutest 55,6% oli mehi.
Kõik patsiendid haigestusid jaanuarist aprillini, maksimaalne haigestunute arv oli märtsikuus (19 ehk 70,4%).
Registreeriti üks rühmaviisiline haigestumine Tallinnas, Harjumaal ja Raplamaal. Haigestus 25 inimest, haigestumise aeg – 23.03.–28.04.2006. Haigestunutest 10 inimest nakatusid Lääne-Tallinna Keskhaigla Merimetsa Nakkuskeskuses viibides seal teiste diagnoosidega. Oletatavaks nakkusallikaks oli meesterahvas, kes käis vahetult Ukrainas (kus 2006.a algusest esines viimaste aastaste suurim leetrite puhang). Esimeselt 10 haigelt võetud proovidest tuvastati genotüüpi D6 leetriviirus, mis on sarnane Ukrainas ja Saksamaal ringlevate genotüübiga.
Hospitaliseeriti 26 haiget (96,3%).
Haigestus 5 varem vaktsineeritud ja 20 vaktsineerimata isikut. Andmed immuniseerimisest puudusid kahel patsiendil.
Kaks haigusjuhtu oli reisimisega seotud (reisimine Ukrainas ja Venemaal).
Punetised (B06; P35.0)
Registreeriti 5 punetiste juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta 0,4 (2005.a oli 6 juhtu ehk 0,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kaasasündinud punetisi ei registreeritud.
Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (2 juhtu) ja Järvamaal (3). 80% haigetest moodustasid 0–4-aastased lapsed. Haigetest oli mehi 2 (40,0%) ja naisi 3 (60,0%). Koolieelikuid oli 80,0%.
Laboratoorselt kinnitati 3 haigusjuhtu, 2 diagnoosi püstitati kliinilise pildi alusel.
Kõik haigusjuhud olid sporaadilised.
Haigestunutest oli vaktsineeritud 3 (60,0%) ja vaktsineerimata 2 (40,0%).
Mumps (B26)
Registreeriti 17 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta 1,3 (2005.a oli 29 haiget ehk 2,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid püstitati kliinilise pildi alusel.
Joonis 21.
Mumpsi haigestumus maakonniti, 2006
Haigust registreeriti 4 maakonnas ning Tallinnas. Kõrgem haigestumus oli Tartumaal (2,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (2,4) ja Tallinnas (2,0).
47,0% haigetest olid isikud vanuses 10–19a, mehi oli 70,6%, naisi 29,4%, koolilapsi 41,2%.
Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Hospitaliseeriti 11,8% haigetest. Haigestumise tõus oli sügisel, 47,0% haigetest haigestus septembris-detsembris. Haigestunutest oli vaktsineerimata 23,5%, vaktsineeritud 76,5%.
Tabel 7.
Laste immuniseerimine leetrite, punetiste ja mumpsi vastu 2006.a
Maakond/linn
MMR
Leetrid (%)
Punetised (%)
Mumps (%)
Vakts-tud 2a. (%)
Vakts-tud 1a. (%)
Vanus, mil saavut. 95% vakts.
Vakts-tud 1-14a.
Revakts. 13-14a.
Alal. v/n
Vakts-tud 1-14a.
Revakts. 13-14a.
Vakts-tud 1-14a.
Revakts. 13-14a.
Tallinn
93,5
85,2
3 aastat
96,0
92,8
0,13
95,7
85,7
95,9
89,5
Harjumaa
95,4
85,4
2 aastat
97,4
96,5
0,21
97,3
93,5
97,4
95,4
Hiiumaa
100,0
95,5
1 aasta
98,5
94,8
0,43
98,5
94,8
98,5
94,8
Narva
97,5
90,8
2 aastat
98,7
86,9
0,11
98,3
82,2
98,3
80,7
Ida-Virumaa
97,5
91,2
2 aastat
98,7
93,8
0,14
97,9
72,6
98,6
93,0
Jõgevamaa
98,6
90,6
2 aastat
99,0
96,7
0,16
98,9
75,1
99,0
96,4
Järvamaa
97,9
89,7
2 aastat
98,6
87,6
0,14
98,3
78,4
98,6
87,2
Läänemaa
97,3
86,3
2 aastat
98,4
96,0
0,10
98,4
96,0
98,4
96,0
Lääne-Virumaa
97,9
90,1
2 aastat
98,5
95,6
0,26
98,5
88,6
98,5
93,6
Põlvamaa
99,2
95,0
1 aasta
99,0
91,1
0,05
98,3
85,2
98,9
90,9
Pärnumaa
96,8
83,5
2 aastat
98,1
94,8
0,09
98,0
90,8
98,1
94,5
Raplamaa
98,1
93,6
2 aastat
99,2
97,6
0,09
99,2
97,6
99,2
97,6
Saaremaa
97,1
85,9
2 aastat
98,5
88,2
0,23
98,5
87,6
98,5
87,9
Tartumaa
97,6
92,4
2 aastat
98,5
96,5
0,21
98,3
87,8
98,5
95,5
Valgamaa
98,3
90,5
2 aastat
98,4
91,0
0,30
98,4
86,3
98,4
91,0
Viljandimaa
98,6
93,9
2 aastat
98,9
98,1
0,10
98,7
90,4
98,9
98,0
Võrumaa
98,7
96,1
1 aasta
99,3
91,3
0,20
98,4
89,4
99,1
90,9
Eesti keskmine 2006.a
96,1
88,3
2 aastat
97,8
93,9
0,16
97,5
86,9
97,7
92,4
Eesti keskmine 2005.a
95,9
87,7
2 aastat
97,9
92,4
0,17
96,4
77,1
97,6
89,6
Meningokokknakkus (A39)
Registreeriti 11 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta 0,8 (2005.a oli 13 haiget ehk 1,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud, sh 10 bakterioloogilise ja üks mikroskoopilise uurimise tulemusel. Kliiniliselt avaldus haigus 6 juhul meningiidina, kahel juhul meningokokktseemiana ja kolmel juhul septitseemia + meningiidina. Registreeriti üks letaalne juht.
Nakkushaigust registreeriti 5 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Põlvamaal (3,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (2,4) ja Pärnumaal (2,2).
Joonis 22.
Meningokokknakkusesse haigestumus maakonniti, 2006
Suurema osa haigestunutest moodustasid kuni 14-aastased lapsed (45,5% haigusjuhtudest) ja üle 50-aastased (27,3%). Mehi oli 63,6%, naisi 36,4%. 27,3% haigetest olid kodused, 27,3% - kooliealised lapsed ja 27,3% töötavad isikud.
Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Haigestumise tõus oli kevadel, veebruaris-aprillis haigestus 45,4% aasta jooksul registreeritud haigetest. Kõik haiged hospitaliseeriti.
Mikrobioloogiliselt oli valdavalt tekitajaks N. meningitidis serogrupp B (6 juhul), N. meningitidis serogrupp C (2 juhul) ja N. meningitidis serogrupp A (2 juhul), tekitaja serogrupp jai teadmata ühel juhul.
Joonis 23.
Meningokokknakkus. Etioloogiline struktuur, 2000-2006
Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2)
Registreeriti 20 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta 1,5 (2005.a 20 juhtu ehk 1,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Kliiniliselt avaldus haigus 4 juhul meningiidina, 2 juhul septitseemiana, 2 juhul meningoentsefaliidina ja 12 juhul kopsupõletikuna. Letaalseid juhte ei registreeritud.
Joonis 24.
Haemophilus influenzae nakkusesse haigestumine, 2000–2006
Nakkushaigust registreeriti 6 maakonnas ning Tallinnas. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (13,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Raplamaal (5,4) ja Valgamaal (2,9).
Joonis 25.
Haemophilus influenzae nakkusesse haigestumus maakonniti, 2006
Suurema osa haigestunutest moodustasid 1-4-aastased lapsed (45% haigestunutest) ja üle 50-aastased isikud (45% haigusjuhtudest). Mehi oli 70% ja naisi 30%. 45% haigestunutest olid koolieelsed lapsed ja 50% mittetöötavad inimesed.
Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. Kõik haiged hospitaliseeriti.
Tabel 8.
Laste immuniseerimine Haemophilus influenzae tüüp B vastu 2006.a
Maakond/linn
Haemophilus influenzae tüüp B (%)
Vakts-tud 7k-14a
Vakts-tud 2a.
Vakts-tud 1a.
Alal. v/n 0-14a
Revakts. 1-14a.
Tallinn
29,0
93,0
93,2
0,02
11,8
Harjumaa
16,4
62,2
84,3
0,09
3,4
Hiiumaa
11,5
82,3
75,3
0,00
2,9
Narva
16,6
59,3
81,5
0,06
0,3
Ida-Virumaa
15,6
70,9
77,8
0,03
0,4
Jõgevamaa
12,3
81,4
82,6
0,00
0,7
Järvamaa
16,2
82,6
89,4
0,06
2,6
Läänemaa
11,9
65,9
81,6
0,00
0,6
Lääne-Virumaa
15,6
87,4
87,4
0,07
3,2
Põlvamaa
16,6
91,4
91,2
0,02
2,4
Pärnumaa
15,3
70,9
86,0
0,01
2,9
Raplamaa
16,9
62,1
97,8
0,00
0,2
Saaremaa
13,7
82,2
72,5
0,10
0,3
Tartumaa
19,9
81,8
89,7
0,04
3,0
Valgamaa
15,5
83,6
86,8
0,15
0,8
Viljandimaa
15,1
90,2
87,2
0,01
1,4
Võrumaa
14,4
87,1
97,0
0,19
0,0
Eesti keskmine 2006.a
19,9
81,2
88,4
0,04
5,1
Eesti keskmine 2005.a
7,1
35,8
36,7
0,03
1,3
Sarlakid (A38)
Registreeriti 174 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta 12,9 (2005.a vastavalt 198 ja 14,7). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades v.a Hiiumaa ja Jõgevamaa. Suurem haigestumus oli Läänemaal (38,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (25,0) ja Tartumaal (19,5).
Joonis 26.
Sarlakid. Haigestumus maakonniti, 2006
Haigestunutest 90,2% moodustasid 1–9-aastased lapsed. Mehi oli 47,1%, naisi 52,9%. Rohkem haigusjuhte oli talvel, jaanuarist aprillini registreeriti 56,9% haigete üldarvust.
Tuulerõuged (B01)
Registreeriti 6679 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta 496,7 (2005.a vastavalt 6428 ja 475,8). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Raplamaal (889,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Saaremaal (883,3) ja Lääne-Virumaal (854,6).
Joonis 27.
Tuulerõuged. Haigestumus maakonniti, 2006
Haigestunutest 53,2% moodustasid 1–4-aastased ja 30,9% olid 5–9-aastased lapsed. Mehi oli 51,1%, naisi 48,9%. Rohkem haigusjuhte oli sügisel, novembris-detsembris registreeriti 31,1% haigete üldarvust.
Leegionärihaigus (A48.1)
2006.a registreeriti 4 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta 0,3 (2005.a oli 2 juhtu ehk 0,1 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 28.
Leegionärihaigus, 1999-2006
Diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Haigusjuhud registreeriti Tallinnas ja Tartumaal, sporaadilised. 3 haiget olid üle 50-aastased ja üks 18-aastane isik. Haigestunutest oli 2 töötavad isikut, üks pensionär ja üks õpilane. Kõik hospitaliseeriti. Registreeriti kaks surmajuhtu.
2006.a uuriti seireprogrammi raames plaaniliselt 36 veeproovi, nendest 2/3 olid positiivsed Legionella pneumophila suhtes.
Tuberkuloos (A15-A19)
Registreeriti 330 uut haigusjuhtu, haigestumus 24,5 juhtu 100 000 elaniku kohta (2005.a oli 405 juhtu ehk 30,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). 309 haigel oli hingamiselundite tuberkuloos (haigestumus 100 000 elaniku kohta 23,0). Tuberkuloosi registreerimisel esineb langus: 2000.a registreeriti 596, 2001.a 555, 2002.a 522, 2003.a 475, 2004.a 429 ja 2005.a 330 haigusjuhtu.
Joonis 29.
Tuberkuloosi haigestumus, 1994–2006
Kõrgem haigestumus tuberkuloosi oli Narvas (44,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Põlvamaal (37,8), Viljandimaal (31,8) ja Lääne-Virumaal (30,1).
Ohurühmaks olid 40–59-aastased ja vanemad inimesed. Mehed moodustasid 69,4% ja naised 30,6% haigestunutest. Haigusjuhte registreeriti aastaringselt.
Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13)
Registreeriti 37 invasiivset pneumokokknakkust, haigestumus 100 000 elaniku kohta 2,8 (2005.a oli 28 juhtu ehk 2,1 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Kliiniliselt avaldus haigus 21 juhul kopsupõletikuna (56,8% haigete üldarvust), 9 juhul meningiidina (24,3%), kahel juhul septitseemiana (5,4%), ühel juhul septitseemia+kopsupõletikuna (2,7%) ja kolmel juhul meningoentsefaliidina (8,1%). Oli 5 letaalset juhust (13,5% registreeritud haigusjuhtudest).
Nakkushaigust registreeriti 9 maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (14,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (5,8) ja Raplamaal (5,4).
Haigetest 48,6% olid 60-aastased ja vanemad ning 32,4% olid 40–59-aastased. Mehi oli 78,4%, naisi 21,6%. 64,9% haigete üldarvust moodustasid mittetöötavad isikud, sh pensionärid.
Enamus haigetest registreeriti 1. poolaastal. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Kõik haiged hospitaliseeriti.
Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87)
Registreeriti 41 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta 3,0 (2005.a oli 32 juhtu ehk 2,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). 39,0% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti 8 maakonnas ning Tallinnas. Suurem haigestumus oli Tartumaal (11,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Jõgevamaal (8,0) ja Harjumaal (4,8).
Haigetest 31,7% olid 15–19-aastased; 1–14-aastased lapsed moodustasid 29,2% haigete üldarvust. Mehi oli 63,4%, naisi 36,6%. 43,9% haigestunutest olid koolilapsed.
Haigestumise tõus oli juulist novembrini, sel ajal haigestus 87,8% kõikidest aasta jooksul registreeritud haigetest.
Kõik haigusjuhud olid sporaadilised ja kõik haiged hospitaliseeriti.
Viirushepatiidid ja HIV
A-viirushepatiit (B15)
Teatati 5 haigusjuhust, haigestumus 100 000 elaniku kohta 0,4 (2005.a haigestus 18 inimest ehk 1,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik haigusjuhud kinnitati laboratoorselt. Haigestunuid registreeriti Tallinnas (2 juhtu), Harjumaal (1), Viljandimaal (1) ja Võrumaal (1).
3 haige oletatav nakatumine toimus väljaspool Eestit (60,0% haigete üldarvust), sh Ukrainas 2 ja Venemaal 1. 60,0% haigetest olid 20–49-aastased isikud, mehi oli 80,0% ning naisi 20,0. 60,0% haigestunutest olid mittetöötavad inimesed.
Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud.
Äge B-viirushepatiit (B16)
Registreeriti 45 ägedat B-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta 3,4 (2005.a 78 juhtu ehk 5,8 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 30.
Ägedasse B-viirushepatiiti haigestumus Eestis, 1990–2006
Kõik haigusjuhud kinnitati laboratoorselt. Registreeriti 8 ägedat B-viirushepatiidi + C-viirushepatiidi seganakkust. Nakkushaigust registreeriti 7 maakonnas ning Tallinnas ja Varvas. Suurem haigestumus oli Narvas (10,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (7,7) ja Võrumaal (5,2).
Joonis 31.
Äge B-viirushepatiit. Haigestumus maakonniti, 2006
Haigestunutest oli 20–39-aastaseid 66,6%. Mehi oli 64,4% ja naisi 35,6%.
Joonis 32.
Äge B-viirushepatiit. Haigete jaotus vanuse järgi, 1997-2006
42,2% moodustasid mittetöötavad ja 42,2% töötavad inimesed. Sesoonsus ei ole välja kujunenud.
Kõik kolded olid ühe haigega.
Oletatavad nakatumise viisid olid: narkootikumide parenteraalne kasutamine 20,0% juhtudest (2005.a - 26,9%), seksuaalne tee 22,2% (2005.a - 11,5%). 53,3% juhtude puhul jäi riskitegur välja selgitamata (2005.a – 56,4%).
Joonis 33.
Ägeda B-viirushepatiidi riskitegurid, 2003-2006
2006. a vaktsineeriti B-virushepatiidi vastu 31 045 inimest, nendest kuni 14-aastaseid lapsi 27 916, 15–19a noorukeid 13, täiskasvanuid 3016.
Tabel 9.
Laste immuniseerimine B-viirushepatiidi vastu 2006.a
Maakond/linn
B-viirushepatiit (%)
Vakts-tud 7k-14a
Vakts-tud 2a
Vakts-tud 1a
Vakts-tud 14a.
Alal. v/näid. 0-14a.
Tallinn
50,1
95,8
93,2
93,5
0,05
Harjumaa
34,6
95,7
92,8
98,9
0,08
Hiiumaa
18,7
96,8
98,9
0,0
0,00
Narva
44,1
96,7
95,9
97,0
0,06
Ida-Virumaa
41,1
98,2
96,4
96,0
0,07
Jõgevamaa
28,1
98,6
98,2
98,8
0,04
Järvamaa
32,2
97,9
96,8
98,5
0,07
Läänemaa
19,5
99,5
96,6
0,7
0,15
Lääne-Virumaa
29,9
96,2
96,3
93,9
0,08
Põlvamaa
30,5
98,4
96,6
94,8
0,02
Pärnumaa
21,9
97,3
97,3
1,2
0,07
Raplamaa
23,8
98,9
97,8
12,9
0,05
Saaremaa
19,1
94,6
94,9
0,6
0,20
Tartumaa
34,0
94,3
97,0
95,2
0,04
Valgamaa
29,6
97,3
96,4
98,7
0,00
Viljandimaa
29,5
98,0
98,1
98,8
0,01
Võrumaa
30,2
98,7
98,6
99,8
0,07
Eesti keskmine 2006.a
36,7
96,3
95,2
79,9
0,06
Eesti keskmine 2005.a
30,6
92,8
95,0
95,2
0,05
Äge C-viirushepatiit (B17.1)
Registreeriti 57 ägedat C-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta 4,2 (2005.a 81 juhtu ehk 6,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik haigusjuhud on laboratoorselt kinnitatud. Registreeriti 8 ägeda C-viirushepatiidi + ägeda B-viirushepatiidi seganakkust.
Nakkushaigust registreeriti 7 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Narvas (14,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (10,6) ja Lääne-Virumaal (7,5).
Joonis 34.
Äge C-viirushepatiit. Haigestumus maakonniti, 2006
54,4% haigestunutest olid 20–29-aastased. Mehi oli 73,7% ja naisi 26,3%. 42,1% moodustasid mittetöötavad ja 40,4% töötavad inimesed.
Haigusjuhte registreeriti aastaringselt.
Kõik kolded olid ühe haigega.
Oletatavad nakatumise viisid olid: narkootikumide parenteraalne kasutamine 28,1% juhtudest (2005.a - 44,4%), seksuaalne tee 12,3% (2005.a - 8,6%). 49,1% juhtude puhul jäi riskitegur välja selgitamata (2005.a – 45,7%).
Joonis 35.
Ägeda C-viirushepatiidi riskitegurid, 2003-2006
Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1)
Registreeriti 14 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,0 (2005.a 23 juhtu ehk 1,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigus registreeriti Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Tartumaal. Suurem haigestumus oli Ida-Virumaal (7,7 100 000 elaniku kohta), Jõgevamaal (2,7) ja Harjumaal (1,6).
64,3% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 40-59 aastat, 21,4% - 20-39-aastased isikud. Mehi oli 64,3%, naisi 35,7%. Tegevusala järgi: 78,6% haigetest olid töötavad inimesed, 21,4% - mittetöötavad isikud. Hospitaliseeriti 85,7% haigetest.
Krooniline C-viirushepatiit (B18.2)
Registreeriti 144 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 10,7 (2005.a vastavalt 109 ja 8,1). 98,6% diagnoosi kinnitati laboratoorselt. Aasta jooksul avastatud kroonilise C-viirushepatiidi haigete arv on 2,5 korda suurem kui ägeda C-viirushepatiidi haigete arv ja 10 korda suurem kui kroonilise B-viirushepatiidi haigete arv.
Nakkushaigust registreeriti 7 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Narvas (58,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (37,6) ja Tallinnas (11,3).
49,3% haigestunutest olid vanuses 20–29 aastat, 32,0% moodustasid 30-49-aastased isikud. 57,6% haigetest moodustasid mittetöötavad ja 27,8% töötavad isikud. Mehi oli 52,8%, naisi 47,2%. Hospitaliseeriti 59,0% haigetest.
Joonis 36.
Krooniliste B- ja C-hepatiitide osakaal hepatiitide üldarvust, 2004-2006
HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24)
Kokku on Eestis aastate jooksul (seisuga 31.12.2006.a) HIV-nakkus diagnoositi 5731 inimesel. 2006. aastal registreeriti uusi HIV-nakatunuid 668, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 49,7 (2005.a vastavalt 621 ja 46,0). Enim 2006.a avastatud nakatunuid elab Ida-Virumaal (46,7%), Tallinnas (39,4%) ja Tartumaal (9,9%).
Vanusrühmas 1-4 a diagnoositi HIV-nakkus neljal lapsel. Enamik nakatunutest on vanusrühmades 20–29 (59,6%) ja 30–39 (18,7%). HIV-nakatunutest 64,0% oli mehi ja 36,0% oli naisi.
Joonis 37.
HIV-nakkus. Naiste osakaal, 2000-2006
2006. aastal tehti HI-viiruse suhtes kokku 126 916 analüüsi (2005.a 112 147 analüüsi).
Doonorvere uurimisel avastati 7 (0,01%), rasedate uurimisel 45 uut HIV-positiivset (0,14%). HIV-tõbe diagnoositi 34 nakatunul.
Joonis 38.
HIV-nakkuse ja HIV-tõve esinemine Eestis, 1995–2006
Zoonoosid
Leptospiroos (A27)
Registreeriti 6 leptospiroosi juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta 0,4 (2005.a oli 11 juhtu ehk 0,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Nakkus registreeriti viies maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumus oli Saaremaal (2,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Jõgevamaal (2,7), Võrumaal (2,6).
Joonis 39.
Leptospiroosi haigestumus maakonniti, 2006
Etioloogiliselt olid tekitajateks: Leptospira pomona – 4 juhtu, seganakkus Leptospira icterohaemorrhagiae+ Leptospira bratislava – üks juht ja L. spp (tüpeerimata) – üks juht..
50,0% haigetest moodustasid 50–59-aastased ja 33,3% 60-aastased ja vanemad. Mehi oli 83,3%, naisi 16,7%. 66,7% olid mittetöötavad inimesed.
Hospitaliseeriti kõik haiged. Letaalseid juhte ei olnud.
Toksoplasmoos (B58; P37.1)
Registreeriti 3 toksoplasmoosi juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta 0,2 (2005.a 5 juhtu ehk 0,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (1 juht), Ida-Virumaal (1 juht) ja Järvamaal (1 juht). Kaasasündinud toksoplasmoosi ei registreeritud.
2 haiget olid vanuses 20–29 aastat ja üks 16-aastane. Mehi oli 33,3% ja naisi 66,7%. 66,7% haigestunutest moodustasid töötavad isikud. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised, registreeriti jaanuarist aprillini. Hospitaliseeriti 2 haiget (66,7%).
Listerioos (A32)
Registreeriti üks haigusjuht, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,07 (2005.a 2 juhtu ehk 0,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos on laboratoorselt kinnitatud, kliiniliselt avaldus haigus meningiidina. Haige hospitaliseeriti. Haige oli 69-aastane Tartumaa linnaelanik, pensionär.
Neerusündroomiga hemorraagiline palavik (A98.5)
Registreeriti 15 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,1 (2005.a 15 juhtu ehk 1,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti viies maakonnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (10,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Jõgevamaal (2,7) ja Järvamaal (2,6).
Joonis 40.
Neerusündroomiga hemorraagilisse palavikku haigestumus maakonniti, 2006
33,3% haigetest moodustasid 40-49-aastased, 26,7% - 50-aastased ja vanemad isikud. Mehi oli 93,3% ja naisi 6,7%. 66,7% olid töötavad isikud.
Registreeriti ainult üksikjuhud. Hospitaliseeriti kõik haiged. Registreeriti üks letaalne juht.
Kõik haigusjuhud registreeriti 1. poolaastal jaanuarist juunini.
Tulareemia (A21)
2006. aastal tulareemia haigusjuhtu ei registreeritud. Kaks viimast haigusjuhtu esines Eestis 2001. aastal.
2006.a jätkas tulareemia looduskollete uurimine. Koguti ja uuriti 199 puuki Harjumaalt ja Raplamaalt. Püüti ja uuriti 170 närilist Tartumaalt, Lääne-Virumaalt ja Järvamaalt. Puukide ja näriliste uurimisel tulareemiamikroobe ei isoleeritud.
Tabel 10.
Eestis esinevad tulareemia looduslikud kolded
Piirkond
Maakond
Avastamise aasta
Suur- ja Väike-Pakri saared
Harjumaa
1946.a
Nõva
Läänemaa
1986.a
Jädivere
Raplamaa
1986.a
Prangli saar
Harjumaa
1996.a
Iide
Saaremaa
1998.a
Leigri
Hiiumaa
2001.a
Kastre
Tartumaa
2001.a
Uljala-Põdruse
Lääne-Virumaa
2001.a
Loomahammustused (T14.1)
Registreeriti 2948 loomahammustuse juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 219,2 (2005.a vastavalt 3334 ja 247,4). Rohkem registreeriti loomahammustusi Tartumaal (347,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (318,7) ja Võrumaal (305,1). Inimesi ründasid kõige sagedamini koerad (74,6%) ja kassid (18,6%), kuid antirabilise profülaktika saamiseks pöörduti arsti poole ka kontakti tõttu marutõvekahtlaste kährikute (1,9%), veiste (1,2%), rebaste (1,1%) ja hobuste (1,0%) tõttu. Inimesi rünnanud loomade seas olid rott, orav, tuhkur, ilves, tšintšilja, lammas, hiir, jänes, metssiga, nirk, hamster, kobras, meresiga ja naarits.
Puretud inimeste vanuseline jaotus: kuni 14-aastaseid – 24,6%, 60-aastaseid ja vanemaid – 18,0%. Teistes vanuserühmades on võrdsed näitajad. Ka sooliselt jagunesid patsiendid võrdselt.
Veterinaar- ja Toiduameti andmetel diagnoositi 2006. aastal marutaudi 114 loomal (2005.a 266 loomal), nendest kährikuid 52,6% üldarvust, rebaseid 33,3%, koeri 4,4%, kasse 3,5%, veiseid 2,6% ning üks hobune, üks ilves, üks mäger ja üks nirk.
2006.a vaktsineeriti marutaudi vastu 128 011 looma, neist koeri 62,4%, kasse 33,1%, veiseid 3,4% ja hobuseid 0,9%.
2006.a vaktsineeriti marutõve vastu 1259 inimest, nendest kuni 14-aastaseid 194, vanuserühmas 15–17 62 ja täiskasvanuid 1003. Revaktsineeriti 107 inimest, nendest kuni 14-aastaseid 3, noorukeid vanuserühmas 15–17 üks ja täiskasvanuid 103.
Puukidega levivad nakkushaigused
Puukentsefaliit (A84)
Puukentsefaliidi registreeriti 171 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta 12,7 (2005.a 164 juhtu ehk 12,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). 99,4% haigusjuhtude diagnoos kinnitati laboratoorselt, ühel juhul (0,6%) diagnoos püstitati kliinilise pildi ja puugiründe seoste põhjal. Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Kõige suurem haigestumus oli Võrumaal (44,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Saaremaal (28,4) ja Pärnumaal (25,7).
42,7% haigetest olid 50-aastased ja vanemad, 36,3% - vanuses 20–49 aastat. Sooliselt jagunes haigestumine võrdselt.
43,9% moodustasid töötavad ja 33,3% mittetöötavad inimesed (pensionärid), 15,2% olid koolilapsed.
Kõik haiged haigestusid aprillist novembrini, maksimaalne haigestunute arv oli juunikuus (24% haigete üldarvust). Hospitaliseeriti 88,9% haigestunutest.
Puukentsefaliidi ja puukborrelioosi segainfektsioon registreeriti 9 juhul.
Oletatav nakatumine toimus Ida-Virumaal (16,4% haigete üldarvust), Võrumaal (11,7%), Pärnumaal (8,2%) ja Saaremaal (8,2%). Nakatumise koht jäi teadmata 19,9% juhtudest.
2006.a vaktsineeriti puukentsefaliidi vastu 16 634 inimest, nendest kuni 14-aastaseid 4082, noorukeid vanuses 15–17 aastat 841 ja täiskasvanuid 11 711. Revaktsineeriti 11 775 inimest, nendest kuni 14-aastaseid lapsi 2168, noorukeid vanuses 15–17 aastat 693 ja täiskasvanuid 8914.
Joonis 41.
Puukentsefaliidi ohupiirkonnad, 2006
(maakondades nakatunud inimeste arv)
Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2)
Puukborrelioosi registreeriti 482 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta 35,8 (2005.aastal - 281 juhtu ehk 20,9 100 000 elaniku kohta). 68,9% haigusjuhtudest diagnoos kinnitati laboratoorselt, 31,1% diagnoosi püstitatud kliinilise pildi ja puugiründe seoste põhjal. Nakkushaigus registreeriti kõikides maakondades. Kõige suurem haigestumus oli Saaremaal (437,4 100 000 elaniku kohta), Hiiumaal (158,2) ja Läänemaal (57,4).
30,5% haigetest oli vanuses 60 aastat ja vanemad, 34,9% - 40-59-aastased isikud. Mehi oli 36,1%, naisi 63,9%.
42,5% moodustasid töötavad ja 42,5% - mittetöötavad inimesed.
34,4% haigetest haigestusid augustis-septembris. Hospitaliseeriti 15,4% haigestunutest.
Oletatav nakatumine toimus Saaremaal (26,8% haigete üldarvust), Harjumaal (8,5%) ja Tartumaal (6,0%). Nakatumise koht jäi teadmata 21,6% juhtudest.
Joonis 42.
Puukborrelioosi ohupiirkonnad, 2006
(maakondades nakatunud inimeste arv)
Sugulisel teel levivad nakkushaigused
Joonis 43.
Sugulisel teel levivad nakkushaigused, 1994-2006
Süüfilis (A50-A53)
Registreeriti 125 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta 9,3 (2005.a 111 haiget ehk 8,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kaasasündinud süüfilist ei olnud. Varast süüfilist diagnoositi 40,0% haigete üldarvust.
Nakkushaigust registreeriti 11 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Tallinnas registreeriti 41,6% juhtude üldarvust. Suurem haigestumus oli Lääne-Virumaal (16,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (15,4) ja Tallinnas (13,1).
Haigetest 42% olid vanuses 20–29 aastat ja 26,0% olid vanuses 30–39 aastat. Mehi oli 36,8%, naisi 63,2%.
Tabel 11.
Süüfilisse haigestumus Eestis, 2000–2006
Aastad
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
Haigestumus (100 000 elaniku kohta)
44,1
29,2
20,9
17,3
13,6
8,2
9,3
Kaasasündinud süüfilis (haigusjuhtude arv)
3
3
2
1
0
0
0
Varane süüfilis (% üldarvust)
95,7
89,7
81,1
57,3
40,2
46,8
40,0
Kolme viimase aasta jooksul ei registreeritud kaasasündinud süüfilist. Väheneb varase süüfilise osakaal.
Gonokokknakkus (A54)
Registreeriti 280 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 20,8 (2005.a 288 juhtu ehk 21,3 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades v.a Hiiumaa ja Läänemaa. Tallinnas registreeriti 61,4% juhtude üldarvust. Suurem haigestumus oli Tallinnas (43,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Narvas (17,2) ja Ida-Virumaal (16,4).
Haigetest 45,3% olid vanuses 20–29 aastat ja 23,9% olid vanuses 30–39 aastat. Mehi oli 32,2%, naisi 67,8%.
Tabel 12.
Gonokokknakkusesse haigestumus Eestis, 2000–2006
Aastad
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
Haigestumus
100 000 elaniku kohta
69,2
48,1
39,5
34,0
38,5
21,4
20,8
Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56)
Registreeriti 2528 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 188,0 (2005.a 2541 juhtu ehk 188,1 juhtu 100 000 elaniku kohta)
Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades v.a. Hiiumaa. Tallinnas registreeriti 44,0% juhtude üldarvust. Suurem haigestumus oli Tartumaal (286,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (281,1) ja Läänemaal (197,6).
Haigetest 57,5% olid vanuses 20–29 aastat ja 21,4% olid 15–19-aastased. Mehi oli 16,1%, naisi 83,9%.
Tabel 13.
Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigustesse haigestumus Eestis, 2000-2006
Aastad
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
Haigestumus
100 000 elaniku kohta
270,8
306,3
293,1
219,1
199,4
188,6
188,0
Anogenitaalsed herpesviirusnakkused (A60)
Registreeriti 253 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 18,8 (2005.a oli 269 juhtu ehk 20 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades v.a Hiiumaa, Järvamaa ja Põlvamaa. Tallinnas registreeriti 50,2% juhtude üldarvust. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (34,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Viljandimaal (33,6) ja Tallinnas (32,1).
Haigetest 45,1% olid vanuses 20–29 aastat ja 22,5% olid 30–39-aastased. Mehi oli 27,3%, naisi 72,7%.
Tabel 14.
Anogenitaalsesse herpesviirusnakkusesse haigestumus Eestis, 2000–2006
Aastad
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
Haugestumus
100 000 elaniku kohta
26,1
29,7
25,7
31,6
23,0
20,0
18,8
Muud nakkushaigused
Poliomüeliit (A80)
Viimane haigusjuht esines Eestis 1961. aastal. Polioviiruse ringluse jälgimiseks uuriti nakkushaiguste seire raames 60 heitveeproovi, enteroviirus identifitseeriti 14 proovis (23,3%).
Malaaria (B50-B54)
Registreeriti 6 sissetoodud malaaria juhtu, haigestumine 100 000 elaniku kohta 0,4 (2005.a haigusjuhte ei registreeritud). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt (P. falciparum). Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (5 juhtu) ja Pärnumaal (üks juht). 3 haiget olid vanuses 20-29, kaks haiget – 30-39 ja üks haige 40-49 aastat. Haigetest oli mehi 4 (66,7%) ja naisi 2 (33,3%). Kõik haiged olid hospitaliseeritud. 33,3% haigestunutest moodustasid meremehed, 66,7% - töö- või turismireisil viibinud isikud.
Nakatumise kohad: Aafrika (Mosambiik, Tansaania, Elevandiluurannik, Gambia, Nigeeria) ja Aasia (India).
Nakkuslik mononukleoos (B27)
Registreeriti 234 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 17,4 (2005.a vastavalt 174 ja 12,2). Diagnoos kinnitati laboratoorselt 99,6% juhtude puhul, 0,4% juhtudel püstitati diagnoos kliinilise pildi alusel. Nakkushaigust registreeriti 12 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Ida-Virumaal (43,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Lääne-Virumaal (28,6) ja Tallinnas (21,2).
Haigetest 44,0% olid 1–9-aastased ja 31,6% olid 15–19-aastased. Sooliselt jagunes haigestumine võrdselt. 51,3% haigestunutest moodustasid koolilapsed.
Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Haigestumise tõus oli sügisel, 30,8% aasta jooksul registreeritud haigetest haigestus septembrist novembrini. Hospitaliseeriti 61,5% haigetest.
Sügelised (B86)
Registreeriti 1867 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 138,8 (2005.a vastavalt 2432 ja 180,0). Haigusjuhud registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (294,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Järvamaal (222,9) ja Võrumaal (209,4).
15–19-aastased moodustasid 21,7% haigete üldarvust, 5–14-aastased 20,6%. Sooliselt jagunes haigestumine võrdselt. Haigestumise tõus oli sügisel.
Helmintiaasid
2006. aastal uuriti Eestis helmintiaaside suhtes 23 571 roojaproovi ja 6940 perianaalkaabet. Nendest osutus positiivseteks 83 difüllobotriaasi, 301 askaridiaasi ning 867 enterobiaasi suhtes.
Difüllobotriaas (B70.0)
Registreeriti 83 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 6,2 (2005.aastal vastavalt 111 ja 8,2). Juhte registreeriti 7 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus 100 000 elaniku kohta olid Jõgevamaal (50,7), Pärnumaal (20,1) ja Ida-Virumaal (14,5).
Joonis 44.
Difüllobotriaasi juhtude arv maakonniti (100 000 elaniku kohta), 2006
Haigestunutest 74,7% olid 40-aastased ja vanemad, kuni 10-aastasi lapsi ei olnud. Mehi oli 45,8%, naisi 54,2%. 51,8% haigestunutest olid töötavad isikud.
Parasiithaiguse esinemist registreeriti aastaringselt. Sesoonsus ei ole välja kujunenud.
Trihhinelloos (B75)
2006. aastal ei registreeritud haigusjuhtumist trihhinelloosi (2005.a oli üks haigusjuht, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,07).
Askaridiaas (B77)
Registreeriti 301 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 22,2 (2005.a vastavalt 307 ja 22,8). Haigusjuhte registreeriti kõikides maakondades v.a. Saaremaa, suurem haigestumus oli Hiiumaal (307,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Jõgevamaal (210,8) ja Võrumaal (54,3).
Joonis 45.
Askaridiaasi juhtude arv maakonniti (100 000 elaniku kohta), 2006
Patsientidest 52,2% olid lapsed vanuses 1–9 aastat, 12,3% olid 60-aastased ja vanemad. Mehi oli 40,2%, naisi 59,8%. 40,5% patsientidest olid koolieelsed lapsed, 22,3% olid kooliõpilased.
Haigusjuhte avastati aastaringselt, vähem avastati juunis ja juulis.
Enterobiaas (B80)
Registreeriti 867 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 64,5 (2005.a vastavalt 853 ja 62). Juhte registreeriti kõikides maakondades v.a. Läänemaa, suurem haigestumus oli Võrumaal (537,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Hiiumaal (223,4) ja Lääne-Virumaal (191,0).
Joonis 46.
Enterobiaasi juhtude arv maakonniti (100 000 elaniku kohta), 2006
Haigestunutest 38,2% olid 5–9-aastased ja 24,5% olid 1–4-aastased lapsed. Mehi oli 44,4% ja naisi 55,6%. 35,6% moodustasid kooliõpilased, 30,8% olid organiseeritud ja 19,3% olid kodused koolieelikud.
Juhte avastati aastaringselt, rohkem septembris-oktoobris.
Tabel 15.
Reisimisega seotud nakkushaigused, 2006
Nakkushaigus
Reisimisega seotud juhtude arv
% registreeritud juhtude
üldarvust
Nakatumise
koht
Haigete
arv
A-viirushepatiit
3
60,0
Ukraina
2
Venemaa
1
B-viirushepatiit
1
2,2
Türgi
1
Haemophilus influenzae nakkus
1
5,0
Venemaa
1
Jersinioos
1
2,4
Nigeeria
1
Kampülobakterenteriit
4
3,2
Egiptus
1
Inglismaa
1
Tuneesia
1
India
1
Leetrid
2
7,4
Ukraina
1
Venemaa
1
Neerusündroomiga hemorraagiline palavik
1
6,7
Soome
1
Malaaria
6
100,0
Mosambiik
1
Tanzaania
1
Elevandiluurannik
1
Gambia
1
India
1
Nigeeria
1
Norwalk-viirusnakkus
2
1,2
Venemaa
1
Egiptus
1
Pneumokokknakkus
1
2,7
Ukraina
1
Puukborrelioos
5
1,0
Läti
3
Soome
1
Saksamaa
1
Rotaviirusenteriit
4
0,3
Soome
2
Egiptus
1
Rootsi
1
Salmonelloos
27
6,0
Egiptus
3
Hispaania
2
India
2
Läti
5
Mauretaani
5
Venemaa
5
Tuneesia
2
Leedu
1
Rootsi
1
Slovakkia
1
Shigelloos
27
50,9
Egiptus
14
Tuneesia
2
Türgi
2
India
2
Venemaa
1
Brasiilia
1
Afganistan
1
Hispaania
1
Mehhiko
1
Jordaania
1
Tai
1
Täpsustamata
25
3,0
Soome
12
soolenakkused
Egiptus
6
Türgi
2
Slovakkia
1
Tai
1
India
1
Läti-Leedu
1
Turkmeenia
1
Viiruslik meningiit
1
2,4
Poola
1
Tabel 16.
2-aastaste laste immuniseerimisega hõlmatus Eestis 2006.a (%)
Maakond/linn
2-aastaste laste arv
Difteeria, teetanus
Läka-köha
Polio-müeliit
Leetrid, mumps, punetised
B-
viirus-hepatiit
Hib
WHO nõue
95,0
90,0
95,0
95,0
Tallinn
4564
95,7
95,7
95,7
93,5
95,8
93,0
Harjumaa
1356
96,9
96,9
97,0
95,4
95,7
62,2
Hiiumaa
62
96,8
96,8
96,8
100,0
96,8
82,3
Narva
693
98,4
98,4
98,4
97,5
96,7
59,3
Ida-Virumaa
865
98,6
98,6
98,6
97,5
98,2
70,9
Jõgevamaa
285
98,6
98,6
98,6
98,6
98,6
81,4
Järvamaa
333
98,2
98,2
98,2
97,9
97,9
82,6
Läänemaa
220
97,7
97,7
97,7
97,3
99,5
65,9
Lääne-Virumaa
610
98,7
98,5
98,9
97,9
96,2
87,4
Põlvamaa
255
99,2
99,2
99,2
99,2
98,4
91,4
Pärnumaa
804
97,9
97,5
97,9
96,8
97,3
70,9
Raplamaa
367
98,6
98,6
98,6
98,1
98,9
62,1
Saaremaa
315
99,0
99,0
99,0
97,1
94,6
82,2
Tartumaa
1779
98,8
98,5
98,8
97,6
94,3
81,8
Valgamaa
299
97,0
97,0
97,0
98,3
97,3
83,6
Viljandimaa
490
98,6
98,6
98,8
98,6
98,0
90,2
Võrumaa
303
97,4
97,4
97,4
98,7
98,7
87,1
Eesti keskmine 2006.a
13600
97,4
97,3
97,4
96,1
96,3
81,2
Eesti keskmine 2005.a
12661
97,3
97,1
97,5
95,9
92,8
35,8