Nakkushaiguste esinemine ja immunoprofülaktika Eestis 2004. aastal
Natalia Kerbo
Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogiaosakonna juhataja
Jevgenia Epštein
Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogiaosakonna peaspetsialist
Soolenakkushaigused
Soolenakkushaiguste haigestumises on selgelt välja kujunenud sesoonsus: esimene haigestumise tõus talvel on põhjustatud soole viirusnakkustega (rota-, adeno- ja norwalkviirusnakkused); teine tõus sügisel on põhjustatud põhiliselt soole bakteriaalsete nakkustega (šigelloos, kampülobakterenteriit jt)
Soolenakkuste etioloogiline struktuur, 2004
69% täpsustatud soolenakkuste üldsummast moodustavad viiruslikud nakkused.
Salmonelloos
2004.a. registreeriti 135 salmonelloosi haiget, võrreldes eelneva aastaga registreeritud juhtude arv vähenes (2003.a. 184 haiget).
Sagedamini olid salmonellooside põhjustajateks S. enteritidis (67% juhtudest),
S. typhimurium (13%) ning S. agona (2,2%). Registreeriti üksikud harvaesinevad serotüübid: S. java, S. chester, S. manhattan, S. schwarzengrund, S. montevideo, S. sandiego, S. derby, S. brandenburg. Viimase viie aasta jooksul S. typhimurium osakaal salmonellooside etioloogilises struktuuris suurenes 2,4 korda võrra.
Registreeritud üks salmonelloosi S. enteritidis puhang: haigestus 10 inimest, haigestumise aeg – 13.08.04. – 19.08.04., puhang esines Tartus, toidu arvatavaks saastumise kohaks oli kiirtoitlustuskoht. Nakkusallikaks oletatavasti olid köögi töötajad – salmonella pisikukandjad.
Riikliku järelevalve korras uuriti mikrobioloogiliselt 2715 toiduproovi, salmonellasid isoleeriti 6 proovis (nendest 5 toor- ja üks valmistoidust): vasika hakklihast (S. stanleyville, Tallinn), veise hakklihast (S. enteritidis, Tallinn), Regina salatist (S. kentucky, Harjumaa), Ungarist imporditud kalkunihakklihast (S. saintpaul, Ida-Virumaa) ja Rootsist imporditud külmutatud hakklihast (S. muenchen, Ida-Virumaa).
Šigelloos
Haigestus 149 inimest (2003.a. 142), rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud.
79,9% juhtudest oli tegemist Sh. flexneri ja 19,5% Sh. sonnei poolt põhjustatud šigelloosiga. Alates aastast 2002 märgatavalt muutus šigelloosi tekitajate suhe: suurenes S. flexneri šigelloosi osakaal.
Kampülobakterenteriit
Haigeid registreeriti 124 (2003. a. oli 98 haiget). Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud.
E. coli soolenakkus
Registreeriti 24 haiget (2003.a. 33). Avastati 16 E. coli serovarianti, nendest EHEC (enterohemorraagiline) 2 juhtu, ETEC (enterotoksigeenne) 6 juhtu, EIEC (enteroinvasiivne) 3 juhtu ja EPEC (enteropatogeenne) 8 juhtu.
Rühmaviisilistest haigestumistest ei teatatud.
Yersinia enterocolitica enteriit
Registreeriti 15 haiget, 2003.a. 31 haiget. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud.
Kõhutüüfus ja paratüüfus
Kõhutüüfuse ja paratüüfuse juhte ja uusi pisikukandjaid ei avastatud. 2004.a lõpuks oli kroonilisi kõhutüüfuse pisikukandjaid arvel 31 ja kroonilisi paratüüfus B pisikukandjaid oli teada 6.
Rotaviirusenteriit
Haigeid registreeriti 895 (2003.a. 971 haiget). Haigetest 74,5% olid 0-4 aastased lapsed, enamik haigestunud olid kodused lapsed (63,2% haigete üldarvust) ning lasteaedades või sõimedes käivad koolieelikud (16,3%). Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud.
Soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused
Soole täpsustamata nakkused moodustavad 52% registreeritud soolenakkuste üldarvust. Haigeid registreeriti 1742 haiget (2003.a. 1673 haiget). Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud.
Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused
Registreeriti 374 haiget, mis on mõnevõrra rohkem, kui 2002. ja 2003.a. (vastavalt 267 ja 279 haiget). Etioloogiliselt tuvastati sagedamini järgmiseid tekitajaid: 41,5% adenoviirus, 35,9% Norwalkviirus, 6,6% S. aureus, 6,6% Klebsiella, 4,0% Citrobacter. Registreeriti 2 grupiviisilist haigestumist:
1. Norwalkviiruslik gastroenteriit SA PERH Seewaldi korpuse 9. osakonnas, haigestus 8 patsienti. Haigestumise aeg - 12.02.2004.a. Õhukaudne leviku tee.
2. Rota- ja adenoviiruslik gastroenteriit Tallinna Iru Hooldekodus, haigestus 6 hoolealust. Haigestumise aeg – 06.10.-08.10.2004.a. Olmenakkus.
Norwalk-viirusnakkus
Esimene Norwalk-viirusnakkus oli diagnoositud Eestis 2002.aastal. 3 aasta jooksul nakkushaiguse osakaal suurenes üksikjuhtudest 8%-ni täpsustatud soolenakkuste üldarvust.
Piisknakkushaigused
Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused
2004.a. registreeriti 226 646 ülemiste hingamisteede ägedat nakkushaiguse juhtu. Grippi registreeriti 1400 juhtu. Haigestumise tõusuperioodil 2003.-2004.a uuriti TKI Viroloogia Kesklaboris ja SA TÜK Ühendlabori Viroloogialaboris 2004 proovi. Põhiliselt ringles paragripp 72,8% juhtudest, adenoviirust avastati 12,5% ja RS-viirus 6,9%. A-grippi tuvastati 56 ja B-grippiviirust 23 juhtu.
Gripi vastu vaktsineerimine:
1999
2000
2001
2002
2003
2004
Vaktsineeritute arv
25 653
33 057
25 601
20 685
26 854
24066
sh lapsi kuni 14.a
2 737
2 949
1 845
1 532
2 600
2100
Vaktsineeritud elanikkonnast %
1,8
2,4
1,9
1,5
2,0
1,8
Läkaköha
2004.a. registreeriti 455 haigusjuhtu (2003.a - 623). Haigestusid põhiliselt koolilapsed vanuses 10-14 aastat (34,1%). Haigestumus oli Eesti keskmisest kõrgem Tartumaal (näitaja 100 000 el. kohta 106,7), Jõgevamaal (95,0), Võrumaal (69,2), Läänemaa (61,9). Läkaköha perioodilise tõusu foonil esines viis rühmaviisilist haigestumist, millega seoses haigestus 30 inimest:
1. Mäetaguse Lasteaias (Ida-Virumaa), haigestus 5 last, haigestumise aeg – 23.01.–11.02.04.
2. Mustvee Gümnaasiumis (Jõgevamaa), haigestus 5 õpilast, haigestumise aeg - 13.04.–12.05.04.
3. Pala Põhikoolis (Jõgevamaa), haigestus 5 õpilast, haigestumise aeg - 15.12.03–08.01.04.
4. Jõgeva Gümnaasiumis (Jõgevamaa), haigestus 6 õpilast, haigestumise aeg – detsember 2003.-jaanuari lõpp 2004.
5. Tartu Puškini Gümnaasiumis, haigestus 9 õpilast, haigestumise aeg – 05.02.-01.03.04.
2004.aastal puhangutel haigete osakaal oli 6,6% (2003.a – 19,1%).
Difteeria
2004.a ei registreeritud haigestumist difteeriasse, viimasest kahest difteeriajuhtust teatati 2001.aastal. Möödunud aastal difteeriamikroobi suhtes uuriti 646 tonsilliidi haiget. Avastati kaks difteeriamikroobi kandjat Ida-Virumaal, ühel juhul oli tegemist Corynebacterium diphtheriae gravis mittetoksigeense ja ühel juhul Corynebacterium diphtheriae mitis tüvega.
2004.a oli kahe-aastaste laste nõutav immuniseerimisega hõlmatuse tase difteeria vastu Eestis keskmiselt 97,3%, kuid jätkuvalt tekitas probleeme immuniseerimise õigeaegsus. Difteeria (koos teetanusega) vastase esimene korduvvaktsineerimise nõutav 95%-ne hõlmatuse tase saavutatakse Hiiumaal alles 9 aastastel lastel, Tallinnas 6 aastastel, Lääne-Virumaal ja Harjumaal 5 aastastel lastel. Madal on 7-aastaste laste hõlmatus teise korduvvaktsineerimisega - 63,6% ja nõutav 95%-ne hõlmatuse tase saavutatakse Tallinnas alles 13 aastastel, Harjumaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal ning Tartumaal 11 aastastel lastel, teistes maakondades 8-10 aastastel.
Punetised
Registreeriti 22 punetiste juhtu (2003.a – 48), haigestunutest oli vaktsineeritud 12 (54,5%) ning vaktsineerimata oli 10 inimest. Kaasasündinud punetisi ei registreeritud.
Tervisekaitseinspektsioon teostas 2002-2003 aastal elanike immuunsustausta uuringu punetiste suhtes, mille käigus uuriti 1022 inimest kuues maakonnas ning Tallinnas.
Antikehi sedastati 88,1% uuritud inimestel. Kahe aastaseks saanud lastest omas antikehi 85,3%. Earühmas 3-12.a omas antikehi 86%. Ning korduvvaktsineeritud 13-14.a laste rühmas leiti antikehi 97% uuritutest. Täiskasvanuist omas antikehi ca 93%. Kaasasündinud punetiste ennetamise seisukohalt on oluline, et antikehi leiti 87-94% reproduktiivses eas naistel.
Immuniseerimise eelsel ajal Profülaktilise Meditsiini Instituudi poolt 1988-1989.aa teostatud riskirühma seroloogilise uurimise tulemused näitasid, et uuritud 616 rasedal naisel ja 100 tütarlapsel puudusid vastavalt 38% ja 30% punetiste vastased antikehad. Immuunsustausta uuring näitab, et kasutatav vaktsiin ning immuniseerimise skeem on efektiivne, korduvvaktsineerimise läbiviimine on põhjendatud.
Mumps
Registreeriti 132 haiget, (2003.a. 35 haiget). Haigestunutest oli vaktsineerimata 30, vaktsineerituid 102 (77,3%), enamuses haigestusid 5-9 ja üle 15- aastased lapsed. Tekkis üks 10 haigega ja kaks 11 haigega kollet:
1. Tartu Lastepäevakodu Meelespea haigestus 10 last, haigestumise aeg – 27.05.–02.07.04.
2. Viljandimaa Tarvastu Gümnaasium haigestus 11 last, haigestumise aeg – 18.03.–12.04.04.
3. Saaremaa Ühisgümnaasium haigestus 11 last, haigestumise aeg – 17.04.–25.05.04.
Leetrid
2004.a. leetrite haigusjuhte ei registreeritud, viimased leetrijuhud (9 haiget) registreeriti 2000 aastal. 2004.a uuriti 171 haige seerumproovi antikehade suhtes, kuid antikehi haigetel ei sedastatud.
Leetrite vastane immuniseerimine toimub kompleksvaktsiniga MMR, mis sisaldab ka punetiste ja mumpsi komponeente. Nõutav leetrite vastase immuniseerimise hõlmatus saavutati kahe aasta vanuseks kõikides maakondades, väljaarvatud Harjumaa ja Tallinn, kus saavutati 95%-line hõlmatus alles 3 aasta vanuseks. Leetritega sarnased kahe aastaste laste immuniseerimise hõlmatuse näitajad olid ka mumpsi ja punetiste korral.
Laste immuniseerimisega hõlmatus leetrite, punetiste ja mumpsi vastu 2004.a
Maakond/linn
MMR
Leetrid (%)
Punetised (%)
Mumps (%)
Vakts-tud 2a. (%)
Vanus, mil saavut. 95% vakts.
Vakts-tud 1-14a.
(%)
Revakts. 13-14a.
(%)
Alal. v/n
(%)
Vakts-tud 1-14a.
(%)
Revakts. 13-14a.
(%)
Vakts-tud 1-14a.
(%)
Revakts. 13-14a.
(%)
Tallinn
92,2
3
96,8
95,2
0,08
95,4
75,9
96,1
89,4
Harjumaa
93,7
3
97,6
96,7
0,11
96,7
87,9
97,5
96,0
Hiiumaa
97,5
2
98,0
96,0
0,37
97,5
87,7
96,5
76,2
Narva
98,6
2
98,8
93,7
0,09
97,5
85,4
97,1
89,8
Ida-Virumaa
97,2
2
98,4
92,7
0,26
92,9
40,0
97,9
91,1
Jõgevamaa
98,7
2
99,3
97,0
0,15
94,4
66,1
99,3
95,8
Järvamaa
96,5
2
98,4
95,5
0,12
94,6
61,9
98,2
93,6
Läänemaa
97,1
2
98,4
96,0
0,12
98,4
96,0
98,4
96,0
Lääne-Virumaa
96,6
2
97,8
92,2
0,18
96,3
77,8
97,3
90,1
Põlvamaa
98,1
2
98,7
92,0
0,02
96,3
71,9
98,4
89,2
Pärnumaa
97,2
2
98,4
95,5
0,12
97,6
84,0
98,3
93,8
Raplamaa
98,1
1
99,5
98,3
0,12
99,2
88,4
99,4
98,3
Saaremaa
99,2
2
99,0
93,1
0,22
98,2
89,3
98,9
92,7
Tartumaa
97,6
2
98,5
91,9
0,26
96,3
65,9
98,1
90,8
Valgamaa
96,5
2
99,2
94,0
0,24
97,0
77,6
97,2
92,6
Viljandimaa
97,6
2
98,9
97,4
0,19
96,8
75,6
98,9
96,8
Võrumaa
97,1
2
98,7
95,7
0,29
97,0
93,3
98,5
95,2
Eesti keskmine
95,5
2
98,0
94,7
0,15
96,2
75,8
97,5
92,0
Meningokokknakkus
2004.a. registreeriti 11 haiget. Kliiniliselt avaldus haigus 5 juhul meningiidina ja neljal äge meningokokktseemiana, ühel juhul esines nasofarüngiit ning ühel juhul trahheobronhiit. Haigestusid 0-14a lapsed (kaks juhtu), 20-39a (kaks juhtu) ja üle 50-aastased inimesed (7 juhtu). Mikrobioloogiliselt oli valdavalt tekitajaks N. meningitidis serogrupp B (kolmel juhul), N. meningitidis serogrupp C (kahel juhul) ja N. meningitidis serogrupp A (ühel juhul). Registreeriti 4 letaalset juhtu.
Haemophilus influenzae nakkus
2004.aastal on Eestis esimest korda kogunud usaldatavad andmed Haemophilus influenzae tüüp B nakkusesse haigestumisest.
Aasta jooksul registreeriti 18 haiget, nendest üks surmajuhus. Haemophilus influenzae tüüp B nakkus ilmnes 5 haigel septitseemiana ja 13 meningiidina. Haigestunutest olid kuni ühe aastani lapsi kaks (11,1%), 1-4 aastaseid lapsi 15 (83,3%) ja üks laps vanuses 5-9 aastat (5,6%).
Leegionärihaigus
2004.a registreeriti 5 haigusjuhtu, üks haige suri. Kahel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit. Epidemioloogilistel näidustustel Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloogia osakonnast võeti vee- ja uhtmeproovid ja leiti Legionella pneumophila (tekitaja serogrupp ei ühtinud osakonnas viibinud leegionärihaiguse haigetelt isoleeritud haigustekitajaga).
Nakkushaigus registreeritakse Eestis alates aasta 2002, kolme aasta jooksul registreeriti 8 haiget, nendest kaks surmajuhtu. Haigestunutest olid 50-59 aastaseid kaks ja üle 60 aastaseid 6.
Tuberkuloos
2003.a. registreeriti 429 uut haigusjuhtu, neist 407 haigel oli hingamiselundite tuberkuloos. Tuberkuloosi registreerimisel esineb langustendents: 2000.a. registreeriti 596, 2001.a. – 555, 2002.a. - 522 ja 2003.a – 475 haiget.
Eesti keskmisest oli kõrgem haigestumine tuberkuloosi Narvas, Lääne ja Ida-Virumaal, Tallinnas ning Tartumaal.
Ohurühmaks on 40-49.aastased ja vanemad inimesed.
Vastsündinute tähtajaline hõlmatus tuberkuloosi vastase immuniseerimisega täideti kõikides maakondades ja ühe-aastaste laste immuniseerimisega hõlmatuse keskmine näitaja oli Eestis 99,5%.
Viirushepatiidid
Ägedaid viirushepatiite registreeritakse aasta aastalt vähem.
A-viirushepatiit
2004.a. teatati 17 haigusjuhust (2003.a. haigestus 10 inimest). Haigestunutest 7 registreeriti Tallinnas. 11 haige oletatav nakatumine toimus väljaspool Eestit. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud.
Äge B-viirushepatiit
2004.a. registreeriti 127 ägedat B-viirushepatiidi haigusjuhtu (2003.a – 173). Haigestumus on Eesti keskmisest kõrgem Ida-Virumaal, Tallinnas, Narvas ja Harjumaal. Haigestunutest olid 15-19 aastaseid 16,5%, 20-29 aastaseid 44,1% ja 30-39 aastaseid 15,8%. Oletatavad nakatumise viisid olid: narkootikumide parenteraalsel kasutamisel 48 juhul (39,7%), seksuaalsel teel 11 (15,1%), meditsiiniliste protseduuride 3, tätoveerimise 3, vereülekandega 2 juhul, 1 juhul toimus perinataalne nakatumine. 59 juhul (46,4%) jäi riskitegur välja selgitamata.
Esineb B-viirushepatiiti haigestumise languse tendents alates 2002 aastast.
2004.a vaktsineeriti B-virushepatiidi vastu 32 729 inimest, seal hulgas täiskasvanud 2159. 2004.a oli kahe-aastaste laste immuniseerimisega hõlmatuse tase B-viirushepatiidi vastu Eestis keskmiselt 46,3% (2003.a – 36,9%). 13-aastasi koolilapsi vaktsineeritakse alates 1999.a. ja 2004.aastal 13-14-aastaste laste vaktsineerimisega hõlmatus oli 94,7%. Tänu noorukite immuniseerimisele vähenes nende osakaal ägeda B-viirushepatiiti haigestumuse struktuuris 3 korda võrra.
Laste immuniseerimisega hõlmatus B-viirushepatiidi vastu 2004.a.
Maakond/linn
Vakts-tud 7k-14a
Vakts-tud
2a
Vakts-tud
13-14a.
Alal. v/näid.
0-14a.
Tallinn
43,0
92,9
92,5
0,02
Harjumaa
27,8
31,4
89,5
0,07
Hiiumaa
26,1
5,0
99,7
0,06
Narva
37,3
95,6
95,9
0,01
Ida-Virumaa
35,6
92,3
96,8
0,15
Jõgevamaa
25,8
1,9
97,3
0,07
Järvamaa
27,2
3,5
97,0
0,05
Läänemaa
27,7
12,0
97,4
0,00
Lääne-Virumaa
25,3
6,4
91,9
0,03
Põlvamaa
26,3
5,6
97,5
0,06
Pärnumaa
26,9
8,2
94,3
0,03
Raplamaa
28,2
10,9
98,8
0,00
Saaremaa
26,5
1,5
96,9
0,05
Tartumaa
26,4
5,7
95,8
0,02
Valgamaa
25,6
6,9
95,7
0,07
Viljandimaa
26,7
8,1
96,9
0,01
Võrumaa
26,2
3,2
99,4
0,06
Eesti keskmine
32,3
46,3
94,6
0,04
Äge C-viirushepatiit
2004.a. registreeriti 124 C-viirushepatiidi juhtu (2003.a. 154.a.). Haigestumus on kõrgem Eesti keskmisest Ida-Virumaal, Narvas, Harjumaal ja Tallinnas. Haigestunutest olid 15-19 aastaseid 23,4%, 20-29 aastaseid 46,0% ja 30-39 aastaseid 14,5%. Oletatava riskitegurina nakkuse levikul olid: narkomaania 54 juhul (43,5%), seksuaalne tee 10 (8,1%), meditsiiniliste protseduurid 7 ning tätoveerimine 3 juhul. 48 juhul (38,7%) jäi riskitegur välja selgitamata.
Krooniline B-viirushepatiit
2004.a. registreeriti 52 haigusjuhtu. Esines 15 segainfektsiooni (krooniline B-viirushepatiit + krooniline C-viirushepatiit) juhtu. Seganakkus esines Ida-Virumaal. 71% haigestunutest moodustavad inimesed vanuses 20-39 aastat. Piirkonniti haiged olid registreeritud Ida-Virumaal (38 juhtu), Narvas (7 juhtu), Tallinnas (6 juhtu) ja Pärnumaal (1 juhus).
Krooniline C-viirushepatiit
2004.a. registreeriti 127 haigusjuhtu. 51% haigestunutest olid noored inimesed vanuses 20-29 aastat. Piirkonniti haiged olid registreeritud Ida-Virumaal (86 juhtu), Tallinnas (25 juhtu), Narvas (13 juhtu), Jõgevamaal (2 juhtu) ja Lääne-Virumaal (1 juht).
HIV-nakkus ja HIV-tõbi
Uusi HIV-nakatunuid registreeriti 743, see on mõnevõrra vähem kui 2003.aastal (840 nakatunut). Nakatunutest 22% olid kinnipeetavad. Kõige enam nakatunuid elab Tallinnas (35,3%), Ida-Virumaal (30,1%) ja Narvas (26,0%). Vanusrühmas 0-11 kuud diagnoositi HIV-nakkus 7 lapsel, enamik nakatunutest on vanusrühmas 20-24.a. (40,4%), 25-29 aastat (21,0%) ja 15-19 aastat (19,1%). HIV-nakatunutest 66,9% oli mehi ja 33,1% oli naisi. Pidevalt kasvab naiste osa HIV-nakkuste üldarvus. 2004.aastal vanusrühmas 15-19 aastat naiste arv ületab meeste arvu.
2004.aastal tehti HI-viiruse suhtes kokku 123138 analüüsi.
Doonorvere uurimisel avastati 11 (0,02%), rasedate uurimisel 58 HIV-positiivset (0,4%). HIV-tõbe diagnoositi 27 nakatunul.
Leptospiroos
2004.a. registreeriti 8 leptospiroosi juhtu. Etioloogiliselt olid tekitajateks: Leptospira icterohaemorrhagica – 6 (Tallinn – kaks, Saaremaa – kaks, Harjumaa – üks, Tartu – üks), Leptospira hebdomadis – üks (Harjumaa) ja Leptospira bratislava – üks (Saaremaa).
Toksoplasmoos
2004.a. registreeriti 16 toksoplasmoosi juhtu (2003.a. 9 juhtu). Neist 11 juhtu registreeriti Ida-Virumaal, kaks juhtu Tallinnas, üks juht Harjumaal, üks Järvamaal ja üks Valgamaal. Kaasasündinud toksoplasmoosi ei registreeritud.
Malaaria
2004.a. registreeriti kaks malaaria juhtu, mõlemad haiged nakatusid väljaspool Eestit. Üks haige nakatus Gaanas (Aafrika), tekitajaks oli Pl. vivax, üks haige nakatus Nigeerias (Aafrika), tekitajaks oli Pl. falciparum.
Neerusündroomiga hemorraagiline palavik
Registreeriti üks haigusjuhus. Nakkuse levik toimus arvatavalt näriliste väljaheidetega saastunud vilja kaudu, õhk-tolm leviku teel. Viimase 6 aasta jooksul registreeriti 12 haigusjuhtu.
Botulism
2004.a. registreeriti üks botulismi juhus. Nakkuse ülekandefaktoriks oli kodusel teel valmistatud räim marinaadis.
Puukidega levivad nakkushaigused
Puukentsefaliit
2004.a. registreeriti 182 puukentsefaliidi juhtu, võrreldes eelmise aastaga on haigestumine vähenenud (2003.a oli 237 haigusjuhtu) Eesti keskmisest oli haigestumus 100 000 el. kohta kõrgem Saaremaal (70,2), Pärnumaal (44,4), Ida-Virumaal (29,4) ja Läänemaal (27,5). 47,8% haigetest on vanuses 50 aastat ja vanemad.
Puukentsefaliidi immuunprofülaktika
Lyme’i tõbi
Puukborrelioosi registreeriti 480 juhtu (2001.a. – 342, 2002.a. – 319 ja 2003.a – 562 haigusjuhtu). Haigestumus 100 000 el. kohta oli Eesti keskmisest kõrgem Saaremaal (415,9), Hiiumaal (173,9), Läänemaal (103,3), Pärnumaal (59,9), Ida-Virumaal (58,7) ja Raplamaal (41,6).
45,2% haigetest on vanuses 50 aastat ja vanemad.
Puukentsefaliidi ja puukborrelioosi segainfektsioone registreeriti 19 juhul.
Sugulisel teel levivad nakkushaigused
Süüfilis
2004.a. registreeriti 184 haiget, kaasasündinud süüfilist ei olnud. Ning varajast süüfilist diagnoositi 74 haigel (40,2%). Võrreldes eelnevate aastatega registreeritakse vähem haigusjuhte (2000.a. – 605, 2001.a. – 408, 2002.a. – 286 ja 2003.a - 234 haiget). Tallinnas registreeriti 50% juhtude üldarvust.
Gonokokknakkus
Registreeriti 519 haigusjuhtu. Haigestumist registreeritakse eelnevate aastatega võrreldes vähem (2000.a. – 867, 2001.a. – 658, 2002.a. – 540 ja 2003.a - 461 haiget). Tallinnas registreeriti 60,3% juhtude üldarvust.
Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused
2003.a. registreeriti 2691 haiget ( 2001.a. – 4187, 2002.a. – 4006 ja 2003.a - 2972 haiget).
Loomahammustused
2004.a. registreeriti 3763 loomahammustuse juhtu (2000.a – 3701; 2001.a – 3670, 2002.a. – 3933 ja 2003.a - 4436 juhtu). Eesti keskmisest enam registreeriti loomahammustusi 100 000 elaniku kohta Ida-Virumaal (441,5), Põlvamaal (410,9), Tartumaal (369,8), Raplamaal (319,8), Võrumaal (318,9) ja Tallinnas (310,8). Inimesi ründasid kõige sagedamini koerad (74,2%) ja kassid (18,7%), kuid antirabilise profülaktika saamiseks pöörduti arsti poole ka kontakti tõttu marutõvekahtlaste veiste (2,0%), kährikute (1,7%) ja rebaste (1,5%) tõttu.
2004.aastal oli 315 loomadel diagnoositud marutaudi, nendest 152 kährikut (48,2%), 84 rebast (26,7%), 22 koera (7,0%), 21 kassi (6,7%), 15 veise (4,8%).
Marutõve vastane vaktsineerimine Eestis, 1999-2004
Aasta
Lapsed 0-14 a
Noorukid
15-17 a
Täiskasvanud
Kokku
1999
212
29
565
806
2000
238
60
592
890
2001
210
32
609
851
2002
289
65
954
1308
2003
470
13
1929
2412
2004
259
66
832
1157
Poliomüeliit
Viimane haigusjuht esines Eestis 1961.aastal.
Polioviiruse ringluse jälgimiseks uuriti nakkushaiguste seire raames 59 heitveeproovi Tallinnast, Narvast ja Pärnust. Enteroviirused sedastati 23 proovis.
Poliomüeliidi seire raames uuriti poliomüeliidi suhtes haigeid, kellel esinesid lõdvad halvatused. 2004.a registreeriti 2 ägedat lõtva halvatuse juhtu, nendest üks oli alla 15 aastasel. Kõigil juhtudel poliomüeliidi diagnoos laboratoorselt ei kinnitunud.
Riikliku immuniseerimise programmi täitmine
Riikliku immuniseerimisprogrammi täitmiseks eraldati 2004.a immuunpreparaatide hankimiseks riigieelarvelisi vahendeid 8,5 miljonit krooni (sh 1 miljon krooni lisa riigieelarvest).
Nendest eelarvelistest vahenditest moodustas suurema osa - 65,7% leetrite-mumpsi- punetiste ja B-viirushepatiidi vastaste vaktsiinide ning 15 % antiraabilise immuunpreparaatide hankimine, 20% kasutati muude vaktsiinide hankimiseks (poliomüeliidi, difteeria, teetanuse, läkaköha, tuberkuloosi vaktsiinid).
Sellised rahalised vahendid ei võimalda hankida Haemophilus influenzae tüüp b (HIB) ja liitvaktsiine.
Ravimiameti andmetel 2004.aastal registreeriti 15 vaktsiinidest tingitud kõrvaltoimet.
Kahe-aastaste laste immuniseerimisega hõlmatuse analüüs maakondade kaupa näitab, et MTO poolt soovitatav hõlmatuse tase leetrite-mumpsi-punetiste vastasel immuniseerimisel jäi saavutamata Tallinnas ja Harjumaal.
Riikliku immuniseerimiseprogrammi täitmine kooskõlas riikliku immuniseerimiskavaga
2-aastaste laste immuniseerimisega hõlmatus Eestis 2004.a (%)
Difteeria, teetanus
Läkaköha
Poliomüeliit
Leetrid, mumps, punetised
WHO nõue
95.0
90.0
95.0
95.0
Tallinn
94,8
91,3
95,0
92,2
Harjumaa
96,4
95,2
96,4
93,7
Hiiumaa
98,8
98,8
98,8
97,5
Narva
98,7
98,4
98,7
98,6
Ida-Virumaa
99,1
98,8
99,0
97,2
Jõgevamaa
99,1
99,1
99,1
98,7
Järvamaa
98,7
98,1
98,7
96,5
Läänemaa
99,2
97,5
98,8
97,1
Lääne-Virumaa
98,2
98,1
98,2
96,6
Põlvamaa
97,4
97,4
97,0
98,1
Pärnumaa
98,6
96,7
98,6
97,2
Raplamaa
98,1
97,8
98,8
98,1
Saaremaa
99,2
99,2
99,6
99,2
Tartumaa
99,0
98,4
99,0
97,6
Valgamaa
98,7
98,7
98,4
96,5
Viljandimaa
98,5
97,6
98,0
97,6
Võrumaa
99,7
99,7
99,7
97,1
Eesti keskmine 2004.a
97,3
95,8
97,3
95,5
Eesti 2003.a
97,5
96,6
97,5
95,3