Nakkushaiguste esinemine ja immuunoprofülaktika Eestis 2003.a
Natalia Kerbo, Juta Varjas
Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogiaosakond
Soolenakkushaigused
Salmonelloos
2003.a. registreeriti 184 salmonelloosi haiget, võrreldes eelneva aastaga registreeritud juhtude arv vähenes (2002.a. 337).
Sagedamini olid salmonellooside põhjustajateks S. enteritidis (82% juhtudes), S. typhimurium (4,3%) ning S. infantis (2,7%).
Puhanguid ei registreeritud
Järelevalve korras uuriti mikrobioloogiliselt 2715 toiduproovi, salmonellasid isoleeriti kolmes proovis: grillitud kanakoivast, jahutatud hakklihast ja lehelihapirukast.
Šigelloos
Haigestus 142 inimest (2002.a. 336), rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud.
70,4% juhtudest oli tegemist Sh. flexneri ja 24,6% Sh. sonnei poolt põhjustatud shigelloosiga.
Kampülobakterenteriit
Haigeid registreeriti 98 (2002. a. oli 114 haiget). Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud.
E. coli soolenakkus
Registreeriti 33 haiget (2002.a. 28). Rühmaviisilistest haigestumistest ei teatatud.
Y. enterocolitica enteriit
Registreeriti 31 haiget, 2002.a. 20 haiget. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud.
Kõhutüüfus ja paratüüfus
Kõhutüüfuse ja paratüüfuse juhte ja uusi pisikukandjaid ei avastatud. 2003.a lõpuks oli kroonilisi kõhutüüfuse pisikukandjaid arvel 35 ja kroonilisi paratüüfus pisikukandjaid oli teada 7.
Rotaviirusenteriit
Haigeid registreeriti 971 (2002.a. 1114 haiget). Haigetest 72,5% olid 0-4 aastased lapsed, enamik haigestunud lastest olid kodused (56,5%) ning lasteaedades või sõimedes käivad koolieelikud (20,5%).
Teatati ühest rühmaviisilisilisest haigestumisest – Mereväeosas haigestusid 12 ajateenijat, nakkus levis toidu ja olmelevikuteel.
Soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused
Vähem registreeriti ka soole täpusustamata bakter- ja viirusnakkuseid-1673 haiget (2002.a. 2389 haiget).
Teatati ühest rühmaviisilisest haigestumisest, haigestusid 13 SA PERH Psühhiaatria kliiniku patsienti, nakkus levis olmeteel.
Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused
Registreeriti 279 haiget, mis on mõnevõrra rohkem, kui 2002.a. (267 haiget). Etioloogiliselt tuvastati sagedamini järgmiseid tekitajaid: 40,9% Norwalki viirus, 24,4% adenoviirus, 12,9% S. aureus, 7,9% Proteus, 6% Klebsiella.
Piisknakkushaigused
Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused
2003.a. registreeriti 245943 ülemiste hingamisteede ägedat nakkushaiguse juhtu. Grippi registreeriti 7201 juhtu. Haigestumise tõusuperioodil 2003-2004.a. uuriti TKI Viroloogia Kesklaboris ja SA TÜK Ühendlabori Viroloogialaboris 1880 proovi. Põhiliselt ringles paragripp 37% juhtudest, adenoviirust avastati 6,2% ja RS-viirus 3,7%. A-grippi tuvastati 55 ja B-grippiviirust 22 juhtu.
Gripi vastu vaktsineerimine:
1999
2000
2001
2002
2003
Vaktsineeritute arv
25 653
33 057
25 601
20 685
26 854
sh lapsi kuni 14.a
2 737
2 949
1 845
1 532
2 600
Vaktsineeritud % elanikkonnast
1,8
2,4
1,9
1,5
2,0
Läkaköha
2003.a. registreeriti 623 haigusjuhtu so kolm korda enam kui 2002.a. Haigestusid põhiliselt koolilapsed vanuses 10-14 aastat (32,3%). Haigestumus oli Eesti keskmisest kõrgem Jõgevamaal (näitaja 100 000 el. kohta 662,5; Tartumaa 58,5; Ida-Virumaa 52,1; Läänemaa 50,9). Läkaköha perioodilise tõusu foonil esines kaks puhangut, millega seoses haigestus 119 inimest. Puhangud esinesid Jõgevamaal Adavere Põhikoolis (54 õpilast) ja Tabivere Gümnaasiumis (66 haiget).
Difteeria
2003.a ei registreeritud haigestumist difteeriasse, viimasest kahest difteeriajuhtust teatati 2001.aastal. Avastati kolm difteeriamikroobi kandjat (Harjumaal, Tallinnas ja Ida-Virumaal), kõikidel juhtudel oli tegemist Corynebacterium diphtheriae gravis mittetoksigeense tüvega. Möödunud aastal uuriti ka difteeria tekitaja kandlust Vene ja Läti piiriäärsetes piiripunktides. Uuriti 199 proovi. Misso-Murati Piusa kordonis avastati 1 C.diphtheria gravis tox negat kandlus.
2003.a oli kahe-aastaste laste nõutav immuniseerimisega hõlmatuse tase difteeria vastu Eestis keskmiselt 97,5% , kuid jätkuvalt tekitas probleeme immuniseerimise õigeaegsus. Difteeria (koos teetanusega) vastase esimene korduvvaktsineerimise nõutav 95%-ne hõlmatuse tase saavutatakse Hiiumaal alles 8 aastastel lastel, Tallinnas 7 aastastel, Lääne-Virumaal 6 aastastel lastel. Madal on 7-aastaste laste hõlmatus teise korduvvaktsineerimisega - 61,3% ja nõutav 95%-ne hõlmatuse tase saavutatakse Tallinnas alles 13 aastastel, Lääne-Virumaal ning Viljandimaal 12 aastastel lastel, teistes maakondades 8-11 aastastel.
Punetised
Registreeriti 48 punetiste juhtu, haigestunutest oli vaktsineeritud 15 ning vaktsineerimata oli 33 inimest. Kaasasünd punetisi ei registreeritud.
Mumps
Registreeriti 35 haiget, (2002.a. 36 haiget). Haigestunutest oli vaktsineerimata 15, vaktsineerituid 20. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud.
Leetrid
2003.a. leetrite haigusjuhte ei registreeritud, viimased leetrijuhud (9 haiget) registreeriti 2000 aastal.
Leetrite vastane immuniseerimine toimub kompleksvaktsiniga MMR, mis sisaldab ka punetiste ja mumpsi komponeente. Nõutav leetrite vastase immuniseerimise hõlmatus saavutati kahe aasta vanuseks kõikides mmakondades, väjaarvatud Hiiumaa, kus saavutati 95%- line hõlmatus alles 7 aasta, Lääne-Virumaa, Läänemaa, Harjumaa ja Tallinn- 3 aasta vanuseks. Leetritega sarnased kahe aastaste laste immuniseerimise hõlmatuse näitajad olid ka mumpsi ja punetiste korral.
Laste immuniseerimine leetrite, punetiste ja mumpsi vastu, 2003.a (%).
2-a.v.laste vaktsineeritud
Vanus, mil saavut. 95% tase vakts.
Leetrid
Punetised
Mumps
Vaktsineeritud 1-14a.
Korduvvakts. 13-14a.
Alalised
v/n
Vaktsineeritud 1-14a.
Korduvvaktsineeritud 13-14a.
Vaktsineeritud 1-14a.
Korduvvaktsineeritud 13-14a.
Tallinn
93.3
3
96.6
92.7
0.06
90.6
67.5
95.4
87.1
Harjumaa
94.1
3
97.4
93.5
0.11
94.7
79.1
97.2
92.8
Hiiumaa
82.1
7
95.0
88.9
0.33
93.9
80.0
91.2
76.1
Narva
98.7
2
98.6
86.9
0.19
96.0
61.8
96.0
83.0
Ida-Virumaa
96.9
2
98.0
92.8
0.27
88.7
17.5
97.6
91.5
Jõgevamaa
99.7
2
99.4
99.2
0.08
91.8
55.8
99.2
98.4
Järvamaa
96.3
2
98.6
92.1
0.12
89.7
59.9
98.3
91.1
Läänemaa
92.7
3
97.1
88.1
0.22
83.7
88.1
94.0
88.1
Lääne-Virumaa
94.0
3
97.5
94.7
0.16
92.7
76.7
96.6
91.4
Põlvamaa
97.8
2
98.9
92.6
0.08
95.0
70.3
98.4
89.0
Pärnumaa
95.5
2
97.9
93.1
0.05
97.0
76.3
97.9
92.9
Raplamaa
98.7
2
99.2
98.6
0.20
96.2
78.3
99.2
98.5
Saaremaa
94.9
2
99.0
91.8
0.10
97.6
86.1
98.9
91.3
Tartumaa
96.9
2
98.3
87.7
0.20
92.3
49.2
97.9
85.3
Valgamaa
97.6
2
98.3
95.5
0.13
97.7
90.9
97.8
93.9
Viljandimaa
97.1
2
98.9
93.1
0.20
94.8
64.0
98.8
93.1
Võrumaa
97.7
2
98.6
94.0
0.19
97.3
91.1
98.7
93.1
Eesti keskmine
95.3
2
97.8
92.4
0.13
92.8
66.4
97.0
89.8
Meningokokknakkus
2003.a. registreeriti 11 haiget. Kliiniliselt avaldus haigus 7 juhul meningiidina ja kolmel äge meningokokktseemiana ning ühel juhul esines nasofarüngiit. Mikrobioloogiliselt oli valdavalt tekitajaks N. meningitidis serogrupp B ja ühel juhul oli meningokokkmeningiidi põhjustajaks N. meningitidis serogrupp C.
Tuberkuloos
2003.a. registreeriti 475 uut haigusjuhtu, neist 436 haigel oli hingamiselundite tuberkuloos. Tuberkuloosi registreerimisel esineb langustendents: 2000.a. registreeriti 596, 2001.a. – 555 ja 2002.a. - 522 haiget.
Vastsündinute tähtajaline hõlmatus tuberkuloosi vastase immuniseerimisega täideti kõikides maakondades ja ühe-aastaste laste immuniseerimisega hõlmatuse keskmine näitaja oli Eestis 99,6%.
Viirushepatiidid
Ägedaid viirushepatiite registreeritakse aasta aastalt vähem.
A-viirushepatiit
2003.a. teatati 10 haigusjuhust (2002.a. haigestus 23 inimest). Haigestunutest 5 registreeriti Tallinnas. Nelja haige oletatav nakatumine toimus väljaspool Eestit (kaks haiget Sankt Peterburis, üks Ukrainas ja üks Pihkva oblastis). Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud.
B-viirushepatiit
2003.a. registreeriti 173 ägedat B-viirushepatiidi haigusjuhtu. Haigestumus on Eesti keskmisest kõrgem Tallinnas, Ida-Virumaal ja Narvas. Haigestunutest olid 15-19 aastaseid 22,5%, 20-29 aastaseid 38,7% ja 30-39 aastaseid 18,5%. Oletatava riskitegurina nakkuse levikul olid: narkomaania 68 juhul, seksuaalsel teel 10, meditsiiniliste protseduuride 9, tätoveerimisega 5, vereülekandega 2 juhul, 1 juhul seostati haigestumist verega töötamisega ja 1 juhul võis nakatumine toimuda vigastastamisel juuksur habemenoaga. 20 juhul jäi riskitegur välja selgitamata.
2003.a vaktsineeriti B-virushepatiidi vastu 49 197 inimest, seal hulgas täiskasvanud 3831. 2003.aasta augustikuus alustati kõigi vastsündinute B-viirushepatiidi vastase vaktsineerimisega riikliku immuunieseerimis programmi raames. 13-aastasi koolilapsi vaktsineeritakse alates 1999.a.
Laste immuniseerimine B-viirushepatiidi vastu, 2003.a (%).
Täielikult vaktsineeritud vanuses
7k-14a
7-11 k.v.lapsed vaktsineeritud
7-11 k.v.lapsed pooleli vaktsineeritud
Alustatud vaktsineeritud 12 a.
Täielikultvaktsineeritud 14a
Alalised vastunäidustused 0-14a.
Tallinn
36.7
71.1
26.5
95.2
94.7
0.01
Harjumaa
21.0
23.2
52.7
81.5
97.4
0.06
Hiiumaa
20.6
2.8
58.3
45.6
99.5
0.16
Narva
31.2
80.8
16.5
76.4
93.6
0.08
Ida-Virumaa
30.1
77.0
21.2
87.4
97.4
0.06
Jõgevamaa
20.8
1.8
96.3
86.4
98.7
0.05
Järvamaa
20.7
2.6
93.9
99.6
97.6
0.02
Läänemaa
20.9
4.4
85.7
98.6
95.0
0.00
Lääne-Virumaa
20.0
4.7
82.6
96.0
97.7
0.04
Põlvamaa
18.7
10.2
62.0
94.2
91.5
0.13
Pärnumaa
19.2
1.7
71.5
96.3
94.6
0.04
Raplamaa
18.7
7.9
67.3
94.0
79.9
0.06
Saaremaa
20.7
2.8
82.1
96.9
96.8
0.05
Tartumaa
17.7
4.1
78.3
93.0
96.9
0.02
Valgamaa
17.4
41.4
38.4
90.2
97.1
0.05
Viljandimaa
20.4
5.3
72.9
95.8
99.1
0.00
Võrumaa
25.9
0.0
71.3
32.4
99.3
0.06
Eesti keskmine
25.6
36.9
51.2
89.6
95.7
0.04
C-viirushepatiit
2003.a. registreeriti 154 C-viirushepatiidi juhtu (2002.a. 199.a.). Haigestumus on kõrgem Eesti keskmisest Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal ja Narvas. Haigestunutest olid 15-19 aastaseid 24,7%, 20-29 aastaseid 38,9% ja 30-39 aastaseid 19,5%. Oletatava riskitegurina nakkuse levikul olid: narkomaania 75 juhul, seksuaalne tee 10, meditsiiniliste protseduurid ning tätoveerimine 4 juhul, töö verega 3 juhul. 31 juhul jäi riskitegur välja selgitamata.
HIV-nakkus ja HIV-tõbi
Uusi HIV-nakatunuid registreeriti 840, see on mõnevõrra vähem kui 2002.aastal (899 nakatunut). Nakatunutest 30% olid kinnipeetavad. Kõige enam nakatunuid elab Tallinnas (38,5%), Kohtla-Järvel (29.2%) ja Narvas (21,8%). Vanusrühmas 0-2 aastat diagnoositi HIV-nakkus kolmel lapsel, enamik nakatunutest on vanusrühmas 20-24.a. (40,7%), 15-19 aastat (24,4%) ja 25-29 aastat (17,4%). HIV-nakatunutest 72,1% oli mehi ja 27,9% oli naisi.
HIV-tõbe diagoositi 10 nakatunul.
Leptospiroos
2003.a. registreeriti kaks leptospiroosi juhtu (üks Tallinnas, tekitajaks L. canicola ja üks Harjumaal, tekitajaks L. icterohaemorrhagiae), üks juhtudest lõppes surmaga.
Teetanus
2003.a. registreeriti 1 teetanuse haigusjuht Tartumaal. Haige ei olnud vaktsineeritud, patsient hospitaliseeriti ja ta paranes.
2003.a korduvvaktsineeriti 29140 täiskasvanut, nendest seoses traumaga 21 498
( 74%)
Toksoplasmoos
2003.a. registreeriti 9 toksoplasmoosi juhtu (2002.a. 4 juhtu). Neist 7 juhtu registreeriti Ida-Virumaal, üks juht Harjumaal ja üks kaasasündinud toksoplasmoos registreeriti Tallinnas.
Malaaria
2003.a. registreeriti 3 malaaria juhtu, kõik haiged nakatusid väljaspool Eestit. Üks haige nakatus Indias, tekitajaks oli Pl. vivax, üks haige nakatus Aafrikas, tekitajaks oli Pl. falciparum. Ühel juhul oli tegemist seganakkusega Pl. vivax + Pl. falciparum, haige nakatus Aafrikas, Senegalis.
Puukidega levivad nakkushaigused
Puukentsefaliit
2003.a. registreeriti 237 puukentsefaliidi juhtu, võrreldes eelnenud kahe aastaga on haigestumine suurenenud (2001.a - 215 ja 2002.a. - 90 haigusjuhtu) Eesti keskmisest oli haigestumus kõrgem Saaremaal (84,3), Ida-Virumaal (44,5), Läänemaal (33,9), Pärnumaal (27,3), Narvas (25,5), Lääne-Virumaal (18,5) ja Tartumaal (17,9). 40,5% haigetest on vanuses 50 aastat ja vanemad.
Puukentsefaliidi immuunoprofülaktika
Lyme’i tõbi
Puukborrelioosi registreeriti 562 juhtu (2001.a. – 342 ja 2002.a. 319 haigusjuhtu). Haigestumus oli Eesti keskmisest kõrgem Saaremaal (272,6), Läänemaal (95,1), Pärnumaal (53,5), Ida-Virumaal (52,1), Tartumaal (50,9) ja Narvas (43,9).
43,4% haigetest on vanuses 50 aastat ja vanemad.
Puukentsefaliidi ja puukborrelioosi segainfektsioone registreeriti 19 juhul.
Sugulisel teel levivad nakkushaigused
Süüfilis
2003.a. registreeriti 234 haiget, neist kaasasündinud süüfilist avastati ühel korral. Ning varajast süüfilist diagnoositi 134 haigel. Võrreldes eelnevate aastatega esineb haigestumise langustendents (2000.a. – 605, 2001.a. – 408 ja 2002.a. - 286 haiget).
Gonokokknakkus
Registreeriti 461 haigusjuhtu. Haigestumist registreeritakse eelnevate aastatega võrreldes vähem (2000.a. – 867, 2001.a. – 658 ja 2002.a. - 540 haiget).
Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused
2003.a. registreeriti 2972 haiget ( 2001.a. – 4187 ja 2002.a. – 4006 haiget).
Loomahammustused
2003.a. registreeriti 4436 loomahammustuse juhtu, võrreldes eelnevate aastatega esineb loomarünnete sagenemistendents (2000.a – 3701; 2001.a – 3670 ja 2002.a. – 3933 juhtu). Eesti keskmisest enam registreeriti loomahammustusi 100 000 elaniku kohta Raplamaal (670,8), Põlvamaal (501,2), Tartumaal (430,9), Ida-Virumaal (412,3), Võrumaal (354,6) ja Pärnumaal (327,3). Inimesi ründasid kõige sagedamini koerad (69,8%) ja kassid (17,1%), kuid antirabilise profülaktika saamiseks pöörduti arsti poole ka kontakti tõttu marutõvekahtlaste veiste (4,2%), kährikute (3,8%) ja rebaste (2,9%) tõttu.
Kõikides maakondades suurenes loomadel diagnoositud marutaudi esinemise arv ja loomade poolt rünnatud inimeste arv, see põhjustas inimeste marutõve vastase immuunoprofülaktika läbiviimise suurenemise 2003.a.
Andmed marutõve vastase vaktsinatsiooni kohta 1999-2003.a
Aasta
Lapsed 0-14 a
Noorukid
15-17 a
Täiskasvanud
Kokku
1999
212
29
565
806
2000
238
60
592
890
2001
210
32
609
851
2002
289
65
954
1308
2003
470
13
1929
2412
Riikliku immuniseerimise programmi täitmine
Kahe-aastaste laste immuniseerimisega hõlmatuse analüüs maakondade kaupa näitab, et MTO poolt soovitatav hõlmatuse tase leetrite-mumpsi-punetiste vastasel immuiseerimisel jäi saavutamata Hiiumaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal, Tallinnas ja Harjumaal.
Riikliku immuniseerimiseprogrammi täitmine kooskõlas riikliku immuniseerimiskavaga
2-aastaste laste immuniseerimine Eestis 2003.a (%)
Difteeria, teetanus
Läkaköha
Poliomüeliit
Leetrid, mumps, punetised
WHO nõue
95.0
90.0
95.0
95.0
Tallinn
96.5
95.8
96.4
93.3
Harjumaa
96.6
94.1
96.8
94.1
Hiiumaa
97.9
94.7
97.9
82.1
Narva
98.7
96.1
98.7
98.7
Ida-Virumaa
98.0
97.4
98.0
96.9
Jõgevamaa
99.7
99.7
100.0
99.7
Järvamaa
98.1
97.8
98.1
96.3
Läänemaa
96.6
92.7
97.0
92.7
Lääne-Virumaa
97.1
96.8
97.1
94.0
Põlvamaa
98.7
98.3
98.7
97.8
Pärnumaa
97.3
96.9
97.9
95.5
Raplamaa
99.4
99.4
99.4
98.7
Saaremaa
99.7
99.7
99.7
94.9
Tartumaa
98.7
97.7
98.1
96.9
Tallinn
96.5
95.8
96.4
93.3
Valgamaa
98.5
98.2
98.5
97.6
Viljandimaa
97.9
97.5
97.9
97.1
Võrumaa
97.4
97.4
97.4
97.7
Eesti keskmine 2003.a
97.5
96.6
97.5
95.3
Eesti 2002.a
97.6
96.8
97.5
95.2