Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Väike-Maarja vallavalitsus

[email protected]

Teie 23.02.2026 nr 7-1/30-45

Meie 09.03.2026 nr 9.3-4/24/12470-3

Ettepanekud Padaküla tuuleala

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi eelnõu kohta

Lugupeetud Diana Seepter

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 81 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ § 3 alusel detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise programmi nende kohta ettepanekute saamiseks.

Detailplaneeringu (edaspidi DP) koostamine Väike-Maarja valla üldplaneeringuga määratud

perspektiivsele tuuleenergeetika alale nr 2 ja DP-ga kavandatud tegevuse elluviimisega

kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine koos vajalike uuringute teostamisega algatati

Väike-Maarja Vallavolikogu 05.09.2024 otsusega nr 89. Planeeringuala ligikaudseks pindalaks

määrati 1389 ha. Väike-Maarja Vallavolikogu 29.11.2024 otsusega nr 96 muudeti DP ala piiri

(planeeringuala pindala ca 670 ha). Planeeringuala paikneb Padaküla, Varangu, Raigu, Pikevere,

Vorsti ja Liigvalla külades (edaspidi Padaküla tuuleala). Padaküla tuulealale kavandatavate

tuulikute arv on 20, tuulikute maksimaalne tipukõrgus (koos labadega) on maapinnast kuni 300

m. Täpne kõrgus ja parameetrid lahendatakse DP-ga.

Väike-Maarja tuuleala nr 2 detailplaneeringu ,,Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm“ (edaspidi LS ja KSH programm) eelnõus märgitakse, et tuulikute

asukohtade valikul arvestatakse õigusaktidest ja Väike-Maarja üldplaneeringust tulevate

piirangute ja kitsendustega ning dokumendis tuuakse välja seosed asjakohaste arengu- ja

planeerimisdokumentidega.

Paralleelselt planeeringulahenduse väljatöötamisega hinnatakse planeeringu elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid mõjusid. Märgitakse, et peamiseks mõjude vältimise ja vähendamise

meetmeks on planeerimise käigus piisava vahemaa tagamine tuulikute ja tundlike piirkondade

vahel ning asjakohaste tervisekaitsest lähtuvate normväärtuste tagamine.

Lähtuvalt mõju olulisusest viiakse DP koostamise ja KSH raames läbi muuhulgas järgmised

uuringud ja antakse hinnang:

1) tuulepargi kasutamisest tingitud müra mõju ning ulatuse modelleerimine ja hindamine,

koostades selleks mürakaardid. Samuti madalsagedusliku müra ning infraheli

võimaliku mõju hindamine.

2(3)

Märgitakse, et seejuures tuleb tagada vastavus asjakohastele normväärtustele ehk piisav

puhverala tervisemõjude tekke vältimiseks ning määrata sobiv tuulikute arv, gabariidid

ja paigutus.

KSH programmi eelnõus märgitakse järgmist: ,,Välisõhus leviva müra normtasemed on

toodud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

Tuuleparkidest (ja üksiktuulikutest) lähtuva müra mõju hindamisel ja tuulikutele sobiva

asukoha määramisel lähtutaksegi praktikas reeglina kõige rangemast tundlike hoonete

(eluhooned) nõudest ehk tööstusmüra öisest sihtväärtusest (II mürakategooria elamute

puhul 40 dB)“;

2) varjutuse tekke- ja leviku hindamine modelleerimise teel, koostatakse varjutamise

kaardid ning varjutamise kalendrid. Varjutamise hindamisel lähtutakse Saksamaa

nõuetest (lubatud teoreetilise maksimaalse varjutamise (ehk olukord, mille puhul

eeldatakse, et päike paistab kogu võimaliku teoreetilise aja ning tuuliku labad on kogu

aeg vaatleja suhtes risti) kestus kuni 30 tundi aastas ühe eluhoone juures ja samadel

tingimustel kestus kuni 30 minutit ühe päeva jooksul ühe eluhoone juures. Lubatud

reaalsetele oludele vastava varjutamise (ehk olukord, mille puhul arvestatakse

päikesepaiste tegelikku kestust ja piirkonna valdavaid tuulesuundi) kestus kuni 8 tundi

aastas ühe eluhoone juures;

3) vibratsiooni mõju hindamine. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes on kehtestatud sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“.

4) visuaalse mõju olulisuse hindamine, koostatakse fotomontaažid (keskendutakse inimeste

elukohtadest avanevatele vaadetele);

5) mõju pinna- ja põhjaveele hinnatakse olemasolevast teabest lähtuvalt. KSH käigus

antakse eksperthinnang veerežiimi ja -kvaliteedi võimalike muutuste kohta ning

vajadusel esitatakse seiresoovitused;

6) kumulatiivse mõju hindamine, KSH aruandes käsitletakse käesoleva planeeringu mõjude

kumuleerumist piirkonna teiste olemasolevate ja kavandatavate tuuleparkide

planeeringute ning muude teadaolevate asjakohaste planeeringute kontekstis.

Amet on tutvunud Padaküla tuuleala LS ja KSH programmi eelnõuga:

1) amet palub tuulepargi kavandamisel arvestada ka muude tuulepargi lisaseadmete müraga,

näiteks tuulepargi alajaama tööst põhjustatud müraga ning hinnata seda koos tuulikute

müraga;

2) ehitustegevusega kaasnev ehitusaegne müra ei tohi ületada müratundlikel aladel

keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud

normtaset (ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marju Tõldsepp

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Ida regionaalosakond

3(3)

Marju Tõldsepp

58516457 [email protected]