Otsus

Mässa, Männituka küla, Saaremaa vald, Saare maakond ÜKSIKELAMU EELPROJEKT Töö nr: DV-AE-11-2025

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT

Mässa, Männituka küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Tellija:

Steven Viilo

[email protected]

Projekteerija:

Arhitekt Diana Vene [email protected]

DIANA VENE ARCHITECTS OÜ Registrikood: 14011881

+372 5660 1167 volitatud arhitekt tase 7, kutsetunnistus 144835

Mässa, Männituka küla, Saaremaa vald, Saare maakond ÜKSIKELAMU EELPROJEKT Töö nr: DV-AE-11-2025

Lk 2

SISUKORD

SISUKORD .............................................................................................................................................. 2

A. SELETUSKIRI ......................................................................................................................... 3

1. Üldosa ..................................................................................................................................... 3

1.1 Projekti tellija ..............................................................................................................3

1.2 Projekti koostaja ..........................................................................................................3

1.3 Projekti koostamise alus .............................................................................................3

2. Asendiplaaniline lahendus.................................................................................................... 5

2.1 Situatsiooniskeem .......................................................................................................6

3. Arhitektuurne osa .................................................................................................................. 6

3.1 Hoone üldandmed .......................................................................................................6

3.2 Ehitise tehnilised näitajad ..........................................................................................7

3.3 Hoone ruumiprogramm ...............................................................................................7

4. Haljastus ja heakord .............................................................................................................. 8

5. Tulekaitseosa ......................................................................................................................... 8

6. Hoone konstruktsioonid...................................................................................................... 10

6.1 Vundament ................................................................................................................11

6.2 Põrand pinnasel .........................................................................................................11

6.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid .............................................11

6.4 Katus, vahelaed .........................................................................................................11

6.5 Välisseinad ................................................................................................................11

6.6 Siseseinad ..................................................................................................................11

6.7 Avatäited ...................................................................................................................11

6.8 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid ....................................12

7. Akustika ................................................................................................................................ 12

8. Eriosad ................................................................................................................................. 13

8.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ...................................................................................13

8.2 Elektrivarustus ja side ...............................................................................................15

8.3 Küte ja ventilatsioon .................................................................................................15

9. Keskkonna- ja tervisekaitse ................................................................................................ 15

10. ENERGIATÕHUSUS JA SISEKLIIMA .................................................................................. 16

B. GRAAFILINE OSA ............................................................................................................................ 17

AR-4-01 ASENDIPLAAN M1:500 A2 ............................................................................................. 17

AR-5-00 VUNDAMENDI PLAAN M1:100 A3.................................................................................. 18

AR-5-01 PÕHIPLAAN M1:100 A3 ................................................................................................. 19

AR-5-02 KATUSE PLAAN M1:100 A3 .......................................................................................... 20

AR-6-01 LÕIGE I-I JA LÕIGE II-II M1:100 A3 ................................................................................ 21

AR-6-02 VAADE B JA VAADE D M1:100 A3 ................................................................................ 22

AR-6-03 VAADE A JA VAADE C M1:100 A3 ................................................................................ 23

AR-6-04 VÄLISVITRIINIDE SPETSIFIKATSIOON M1:100 A4 ........................................................ 24

AR-6-05 VÄLISVITRIINIDE SPETSIFIKATSIOON M1:100 A4 ......................................................... 25

AR-6-06 3D VISIOON A3 ............................................................................................................. 26

AR-6-07 3D VISIOON A3 ............................................................................................................. 27

AR-6-08 3D VISIOON A3 ............................................................................................................. 28

AR-6-09 3D VISIOON A3 ............................................................................................................. 29

Mässa, Männituka küla, Saaremaa vald, Saare maakond ÜKSIKELAMU EELPROJEKT Töö nr: DV-AE-11-2025

Lk 3

A. SELETUSKIRI

1. Üldosa

Projekt on koostatud vastavalt Eesti Standardile EVS 932:2017 “Ehitusprojekt”.

Käesoleva projekti koostamisel on arvestatud olemasoleva olukorraga, tellija soovidega ning kõigi kehtivate

EPN normidega.

Projekt on koostatud ühekorruselise väikeeramu ehitamiseks ja ehitusloa taotlemiseks. Hoone kavandatav

tööiga on 50 a.

1.1 Projekti tellija

Steven Viilo Email: [email protected]

1.2 Projekti koostaja

DIANA VENE ARCHITECTS OÜ

Registrikood: 14011881 Veskiaru, Loosu küla, Võru 65548 +372 5660 1167 Vastutav arhitekt: Diana Vene volitatud arhitekt tase 7, kutsetunnistus 144835 E-mail: [email protected]

1.3 Projekti koostamise alus

Käesolevas projektis on lahendatud üksikelamu ehitusprojekt. Projekt on koostatud eelprojekti staadiumis.

Projekt on lahendatud vastavalt Tellija poolt väljastatud lähteülesandele. Projektis on seletuskiri, lisad ja

joonised teineteist täiendavateks. Projekti tuleb käsitleda koos kõikide tehniliste tingimuste ning erinevate

projekteerijate poolt koostatud projektidega.

Hoone kavandatud tööiga vastavalt Eesti Projekteerimisnormile EPN 15.1

• hoonel - 50 aastat (klass D)

• soojatorustikel, kaabelliinidel, mahutitel - 20 aastat (klass E)

• rajatistel, sh

- pinnaseehitistel nagu mulded, teekattealused kihid, süvendid - 50 aastat (klass D)

- pinnases või vees paiknevatel ehitistel nagu sulundseinad, torustikud - 50 aastat (klass D)

Mässa, Männituka küla, Saaremaa vald, Saare maakond ÜKSIKELAMU EELPROJEKT Töö nr: DV-AE-11-2025

Lk 4

• kande- ja kande-piirdetarinditel ning soojusisolatsioonil, hüdroisolatsioonil, auru- või tuuletõkkel,

fassaadikattel (va värvkate), katusekattel (va värv- või võõpkate) - ehitise eluiga, - 50 aastat (klass

D)

• hoonete ventilatsioonisüsteemidel, soojaveetorustike, müüritud küttekolletel ja mittekandvatel

piiretel (va elektriajamid, reguleerimis- ja mõõteseadmed) - 20 aastat (klass E)

• hoonete elektriinstallatsioonil, elektriajamitel, reguleerimis- ja mõõteseadmetel, mittemüüritud

tulekolletel, sisseseadetel nagu kuumaveeboilerid, elektri- ja gaasipliidid, värvkatetel - 10 aastat

(klass F)

• hoonete installatsioonil (sisustusel), mida pole nimetatud e ega f all, sh külmaveetorustikud,

keskküttesüsteemid, gaasivarustustorustikud, kanalisatsioon - 50 aastat (klass D)

• tee- ja tänavakatetel vastavalt tänavate ja väljakute projekteerimise normidele – 10 aastat

• kõikide tehniliste lahenduste (mis ei ole ekspluatatsiooni käigus vahetatavad) eluiga on 50 aastat.

Ehitustööde teostamisel tuleb järgida ehitustegevust reguleerivaid seadusi, määrusi, eeskirju ja volitatud

ametiisikute ettekirjutusi. Ehitustööde teostamisel tuleb lähtuda hea ehitustava nõuetest.

Projekti koostamisel on järgitud järgmisi õigusakte ja normdokumente:

 Eesti Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“;

 Riigikogu seadus 11.02 2015 „Ehitusseadustik“

 Riigikogu seadus 01.09.2010 „Tuleohutuse seadus“

 Majandus- ja taristuministri määrus 02.06 2015 nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“

 Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

 Majandus- ja taristuministri määrus 05.06 2015 nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused“

 EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;

 EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded;

 EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid;

 EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid;

 EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest;

 Ehitustööde korraldamisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse määrust 8.12.1999.a. nr.377

"Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded";

 Hea ehitustava normdokumendid ET-1 0207-0068;

 Piirdetarindid EPN 11.1;

 Tarindi RYL 2010 - Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone kande- ja piirdetarindid;

 Maa RYL 2010 - Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd;

Mässa, Männituka küla, Saaremaa vald, Saare maakond ÜKSIKELAMU EELPROJEKT Töö nr: DV-AE-11-2025

Lk 5

 Sisetööde RYL 2013 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Viimistlustööd ja sisetarindid;

 Maalritööde RYL 2012 - Maalritööde kvaliteedi üldnõuded ja viimistluskombinatsioonid;

 Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded

Juhul, kui ülal loetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus projektiga, tuleb ühendust võtta

projekteerijaga emaili teel ning arvestada eespool mainitud normi nõudeid, kuid kui projekti nõuded on

alusdokumentatsiooni nõuetest rangemad tuleb täita projektis antud juhendi nõudeid. Kui tekib vastuolu

erinevates normdokumentides esitatud nõuete vahel, mõne üksikjuhtumi lahendamisel, siis tuleb ühendust

võtta projekteerijaga emaili teel ning esialgu juhinduda nõudest, mis esitab antud probleemi lahendamiseks

kõrgendatud tingimused. Lisaks eelpool loetletule on projekti aluseks võetud ka asjakohased juhend- ja

teabematerjalid; erialased käsiraamatud; tootekataloogid ning hea ehitustava. Eelpool loetletud

lähteandmetest, normdokumentidest, lisamaterjalidest ja tavadest tuleb lähtuda ka projekti järgmise

etappide koostamisel, ehitustööde ajal ning käidul.

Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ja ehitamisel tuleb kinni pidada headest ehitustavadest, Eesti

Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, kvaliteedinõuetest RYL ning materjalide ja seadmete tarnija-

ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetest.

Kõigi õigusaktide, normdokumentide ja eeskirjade puhul tuleb kinni pidada käesoleval ajahetkel kehtivatest

õigusaktidest, normdokumentidest ja eeskirjadest.

2. Asendiplaaniline lahendus

Üksikeramu on projekteeritud Saaremaale Männituka külla Mässa kinnistule, katastriüksus

80701:002:0523,100% maatulundusmaa. Kinnistu on hoonestamata. Täpsemalt on asendiplaaniline

lahendus kajastatud asendiplaani joonisel.

Männituka maaüksus suurusega 15 809 m2 on ehitisregistri andmetel on hoonestamata. Kinnistule

soovitakse püstitada elamu ja abihooned.

Tabel 1 Pindala 15 809.0 m² Haritav maa: 12 862.0 m² Looduslik rohumaa: 1 779.0 m² Metsamaa 1 168.0 m² Maakasutuse sihtotstarve Maatulundusmaa 100% Kinnistu nr 1859534

Männituka maaüksusel kehtib Torgu valla sisemaa osaüldplaneering (kehtestatud Torgu Vallavolikogu

18.09.2009 otsusega nr 1-1/25), mille kohaselt maaüksusele juhtotstarvet määratud ei ole. Maaüksus asub

Mässa, Männituka küla, Saaremaa vald, Saare maakond ÜKSIKELAMU EELPROJEKT Töö nr: DV-AE-11-2025

Lk 6

hajaasustuses, detailplaneeringu kohustuseta alal. Ka ei tulene planeeringu koostamise vajadust

planeerimisseadusest.

2.1 Situatsiooniskeem

Kaart 1. Asukohaskeem Maa-ameti kaardirakenduse põhikaardil

3. Arhitektuurne osa

3.1 Hoone üldandmed

Antud projektiga on projekteeritud ühekorruseline, ristkülikukujulise põhiplaani, kolme sissepääsu ja ning

kaldkatusega üksikelamu. Tegemist on viilkatusega hoonega. Elamu projekteerimisel on arvestatud

ilmakaarte, tellija soovide, väljastatud projekteerimistingimuste (nr 2311802/03902) ja

energiasäästlikkusega. Hoone on projekteeritud kaasaegselt funktsionaalse ruumiplaneeringuga arvestades

päikese liikumissuundi ning ruumide omavahelist ratsionaalset paiknemist ning seotust.

Arhitektoonikas on peamiseks ratsionaalsus ja maapiirkonda sobilik geomeetria. Fassaadidel on

põhimaterjaliks horisontaalne laudis. Aksenti annavad katus ning klaaspinnad.

Mässa, Männituka küla, Saaremaa vald, Saare maakond ÜKSIKELAMU EELPROJEKT Töö nr: DV-AE-11-2025

Lk 7

3.2 Ehitise tehnilised näitajad

Tabel 2 Näitaja Mõõt Hoone ehitisealune pindala 171.5 m² Hoone maapealse osa alune pind 171.5 m² Suletud netopind 105.1 m² Maapealse osa korruste arv 1 Hoone null +0.00 on 18.40 Absoluutne kõrgus 23.9 m Kõrgus (hoone nullist) 5.5 m Eluruumi pind 105.1 m² Pikkus 18.7 m Laius 9.9 m Maht 660 m³ Köetav pind 105.1 m² Tehnopind 3.0 m² Vundamendi liik plaatvundament Kande-ja jäigastavate konstruktsioonide materjal Puit, väikeplokk Katuste ja katuslagede kandva osa materjal puit Vahelagede kandva osa materjal puit Välisseina liik väikeplokk Katusekatte materjal terasplekk Välisseina välisviimistluse materjal Horisontaalne puitlaudis Veevarustuse liik lokaalne Elektrisüsteemi liik võrk Kanalisatsiooni liik lokaalne Soojusvarustuse liik Lokaalküte, soojuspump, kaminahi Ventilatsiooni liik Soojustagastusega ventilatsioon Jahutuse liik kompressorjahutus

3.3 Hoone ruumiprogramm

Tabel 3 I KORRUS Netopind Esik 8.5 m² Tehniline ruum 3.0 m² WC 2.0 m² Vannituba 3.5 m² Magamistuba 13.2 m² Koridor 7.3 m² Tuba 9.2 m² Tuba 10.1 m² Leil 3.2 m²

Mässa, Männituka küla, Saaremaa vald, Saare maakond ÜKSIKELAMU EELPROJEKT Töö nr: DV-AE-11-2025

Lk 8

Pesu 2.2 m² Eesruum 9.8 m² Köök / elutuba 33.1 m² NETOPIND KOKKU 105.1 m²

4. Haljastus ja heakord

Krundi haljastus kajastub asendiplaanilistel joonistel.

Olmejäätmete käitlemiseks paigaldatakse jäätmemahutid kinnistu sissepääsu lähedusse. Tahked jäätmed

kogutakse prügikasti ja antakse sellekohast litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Luminofoorlambid,

vanad akud ja patareid tuleb üle anda sellekohast litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

Sademevesi juhitakse hoone katuse- ja kõvakattega pindadelt hajutatult kinnistu haljasalale ning

immutatakse pinnasesse. Sademevett ei juhita riigitee maa-alale ega naaberkinnistutele.

Hoone projekteerimisel on arvestatud riigitee nr 77 Kuressaare–Sääre teelt tulenevate võimalike

häiringutega (liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste). Vajadusel rakendatakse hoone projekteerimisel ja

ehitamisel meetmeid, mis tagavad siseruumides kehtivate normtasemete täitmise.

Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamisega seotud kulud kannab arendaja ning tee omanik ei

võta kohustusi nimetatud häiringute vähendamiseks.

5. Tulekaitseosa

Hoone projekteerimisel on lähtutud alljärgnevatest tuleohutuse normdokumentidest:

• Tuleohutuse seadus 05.05.2010;

• Majandus- ja taristuministri 17.juuli 2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (kehtiv alates

21.07.2015).

• Eesti Ehitusteava „Ehitustoodete tuletundlikkuse klassid” ET-2 0109-0650;

• Siseministri 20.09.2010 määrus nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise

tuleohutusnõuded“;

• EVS-EN 62305-1:2011+AC:2016–Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted;

• EVS 812 – 7:2008 Ehitise tuleohutus, osa 6: Ehitisele esitatavad põhinõuded, tuleohutuse tagamine

projekteerimise ja ehitamise käigus;

• EVS-EN 62305-4:2011+AC:2016 Ehitise elektri- ja elektroonikasüsteemid;

• EVS-EN 15287-1;2007+A1:2010: Korstnad. Projekteerimine, paigaldamine ja kasutusele võtmine.

• Eesti Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“.

• Riigikogu 11.02.2015 seadus „Ehitusseadustik“ (kehtiv alates 01.07.2015).

• Riigikogu seadus 05.05.2010 „Tuleohutuse seadus“ (kehtiv alates 01.04.2021).

Mässa, Männituka küla, Saaremaa vald, Saare maakond ÜKSIKELAMU EELPROJEKT Töö nr: DV-AE-11-2025

Lk 9

• Majandus- ja taristuministri 17.juuli 2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (kehtiv alates

21.07.2015).

• EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded“.

• EVS 812-2:2014+AC:2017 –„ Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“.

• EVS 812-3:2018 – „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“.

• Siseministri määrus nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“.

• Siseministri 18. veebruar 2021 aasta määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ muutmine.

• Küttesüsteemide ehitusel lähtuda tootja poolsetest toote- ja paigaldusjuhenditest.

Tabel 4

Ehitise kasutusviis I kasutusviisiga hoone Ehitise kasutamisotstarve 11101 Üksikelamu Tulepüsivusklass TP3 (tuldkartev ehitis) Kasutajate arv (inimeste arv) hoones Tavapäraselt 4 inimest

Korruste arv 1 Maapealsete korruste arv 1 Maa-aluste korruste arv 0 Pööning, pääs pööningule Puudub Hoone kõrgus hoone nullist 5.5 m Tulekaitsetase Põlemiskoormus kuni 600MJ Kaablite tuletundlikkus vähemalt Dca-s2,d2,a2 Tehnilise ruumi seinte ja lae tuletundlikkus B-s1,d0 Siseseinte ja lagede pinnakihi süttivus- tundlikkuse- ja tulelevikuklass

D-s2,d2

Välisseina välispinna tuletundlikkus D-s2,d2 Terrassi välispinna tuletundlikkus D-s2,d2 Õhutuspilu välispinna tuletundlikkus D-s2,d2 Õhutuspilu sisepinna tuletundlikkus Nõudeid ei esitata Põrandate klass Klassinõudeid ei ole Katusekatte tuletundlikus Broof(t2) Korstna katusepealse osa

miinimumkõrguseks 1,2 meetrit. Korstnale nähakse ette sädemepüüdja, mis võib olla näiteks ilmastiku- ja

kuumuskindlast võrgust püüdur, maksimaalse võrguava suurusega 10mm x 10mm.

Piksekaitse Ei ole nõutud Suitsuärastus Akende ja uste kaudu. Küttesüsteemide paigaldus

vastavalt (standard EVS812-3:2018). Suitsukorstnad teraskorstnaelemntidest. Suitsukorstendele on ette nähtud paigaldada puhastusluugid (standard EVS812-3:2018).

Mässa, Männituka küla, Saaremaa vald, Saare maakond ÜKSIKELAMU EELPROJEKT Töö nr: DV-AE-11-2025

Lk 10

Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkke konstruktsioonidest

Läbi klappide

Evakuatsioon Läbi väljapääsuustee õue. Pääs pööningule Pööning puudub Pääs katusele Eemaldatav redel. Paigaldada statsionaarne

ühendustee või redel räästast korstnani. Evakuatsiooniteede ja – pääsude kirjeldus Vahetult maapinnale Hoone jaotus tuletõkke sektsioonideks, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass EI-60.

Tuletõkkesektsioonid puuduvad

Tuleohutusabinõud hoones Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur ja autonoomne vingugaasiandur ühte eluruumi, soovituslikult igasse magamistuppa. Esmased tulekustutusvahendid - 6kg pulberkustuti

Küttesüsteem Õhk-vesi pump baasil põrandaküte, kaminahi

Kütteseadmed Hoonesse on paigaldatud puukütte kaminahi Hoonesse on ette nähtud üks ühelõõriga korsten. Projekteerija peab küttesüsteemiprojekteerimisel lähtuma standardist (standardEVS812-3:2018). Korsten / kamin paigaldatakse vastavalt tootja juhistele. Korstna läbiminekul vahe- ja katuslaest paigaldatakse ümber korstna mittepõlevsoojustusisolatsioonimaterjal temperatuuriga vähemalt600oC ja mahukaaluga 100 kg/m3;

Korsten Metallmoodulkorsten, temperatuuriklass T600, vastavalt juhistele ja standardi nõuetele. Läbiviigud vastavalt EVS 812-3:2018 nõuetele.

Tulekaitsetase Põlemiskoormus alla 600MJ

Ehitiste vahelised tuleohutuskujad Vastavalt nõuetele.

Päästemeeskonna juurdepääs hoone välisusteni 77 Kuressaare-Sääre teelt

Juurdepääsutee minimaalne laius on vähemalt 3,5 m ning tee kandevõime vastab päästetehnika nõuetele. Hoone välisuste juurde on tagatud juurdepääs päästetööde teostamiseks.

Tuletõrjeveevõtu koht, lähim hüdrantkaev Lähim tuletõrje veevõtukoht on ca 2.5 km kaugusel teises külas.

6. Hoone konstruktsioonid

Ehitustöödel tuleb juhinduda MaaRYL 2010, TarindiRYL 2010, Sisetööde RYL 2013, Maalritööde RYL 2012.

Mässa, Männituka küla, Saaremaa vald, Saare maakond ÜKSIKELAMU EELPROJEKT Töö nr: DV-AE-11-2025

Lk 11

Käesolev projekt on koostatud Eesti Vabariigi projekteerimisnormide alusel, nende puudumisel on kasutatud

Soome Vabariigi norme. Tööd viiakse läbi hea ehitustava kohaselt ja vastavalt, Eesti Vabariigis kehtivatele

seadustele.

Hoone kuulub klassi D, st. kavandatav tööiga on vähemalt 50 aastat.

Hoone on rajatud plaatvundamendile. Sokkel on kaetud soklikrovi, sokliplaatide või betooniga.

Välisseinad on väikeplokil. Siseseinad on samuti laotud kergplokkidest ning puitsõrestikul. Välisseinad on

kaetud horisontaalse laudisega (vertikaalne laudis sissepääsul).

Esimese korruse põrand on soojustatud monoliitsest raudbetoonist konstruktsioonis. Katuslaed on

puitsarikatel ja kaetud Classic profiil terasplekk katusega. Vahelaed soojustatud.

Täpne konstruktiivne lahendus antakse konstruktiivse osa projektiga.

6.1 Vundament

Plaatvundament. Täpsem vundamentide lahendus määratakse hoone konstruktiivse osa projektis.

6.2 Põrand pinnasel

Soojustatud betoonpõrandad, soojapidavuskoefitsent U=0.15 W/m²K.

6.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid

Väikeplokk, raudbetoon ja puitkonstruktsioonid (soovitatavalt liimpuit). Kandekonstruktsioonide lahendus

määratakse hoone konstruktiivse osa projektis.

6.4 Katus, vahelaed

Katus rajatakse soojustatud viilkatusena, kaldenurk 30°. Katuse kandekonstruktsioon ehitatakse

puitsarikatest 50x200mm, sammuga ca 0.6m. Tegemist on Classic profiilil terasplekk katusega. Katusekatte

värvus on RR2H3 Antratsiithall.

6.5 Välisseinad

Väikeplokk (Bauroc 375), mis väljast kaetakse horisontaalse laudisega. Aktsenti annavad klaaspinnad.

6.6 Siseseinad

Kergplokk, karastatud klaasid jms.

6.7 Avatäited

Avatäited on 3x selektiivklaasiga klaaspakett, kirka tooniga. Välimine profiil tumehall/antratsiit, sisemine

profiiil vastavalt tellija soovile. Aknad alumiinium või plastikprofiilil, millede soojapidavuskoefitsent jääb

vahemikku - 0,75 Wm²/C, g arv 0,4.

Mässa, Männituka küla, Saaremaa vald, Saare maakond ÜKSIKELAMU EELPROJEKT Töö nr: DV-AE-11-2025

Lk 12

Avatäidetele akustikale esitatavad nõuded 45Db s.o. kolmkordne klaaspakett. Akende ja uste täpsed

mõõtmed täpsustatakse ehituse käigus. Akende ja uste valmistaja koostab vajadusel ise üksikasjalikud

tööjoonised koos kõigi vajalike ehituskonstruktsioonide liitumissõlmedega ja esitab need tellijale ja arhitektile

kooskõlastamiseks enne toodete valmistamist.

Aknad varustada suluste, tihendite, piirajate ja muu tarvilikuga. Akende valmistamisel lähtuda heast

ehitustavast. Enne akende valmistamist valmistajal mõõta üle akende reaalsed ehituse käigus tekkinud

avad. Paigaldamisel arvestada termonihkeohtudega.

Plekid kinnitada, kus võimalik peidetud kinnititega. Nähtavale jäävate kruvidega kinnitamisel tuleb täielikult

välistada kruvide kohale kergete süvendite tekkimine või mingil muul põhjusel tekkiv pleki pinna lainetus.

Akende valmistamisel jälgida kehtivaid standardeid ja kvaliteedinõudeid.

Akende veeplekid kinnitada peidetud kinnititega. Nähtavale jäävate kruvidega kinnitamisel tuleb täielikult

välistada kruvide kohale kergete süvendite tekkimine või mingil muul põhjusel tekkiv pleki pinna lainetus.

 Akende ja uste veepidavus peab vastama -klass 7A, vastavalt EVS-EN 12208:2003

 Akende ja uste õhuläbilaskvus peab vastama- klass 4, vastavalt EVS-EN 12207:2016

 Akende ja uste vastupanu tuulekoormusele peab vastama- C3, vastavalt EVS-EN 12210:2016

 Klaasfassaadide õhu läbilaskvus vastavalt standardile EVS-EN 12153, klassifikatsioon:AE.

Veepidavus vastavalt standardile EVS-EN 12155, klassifikatsioon:RE 1200

Vastupidavus tuulekoormusele vastavalt standardile EVS-EN 12179, klassifikatsioon:

projekteeritud koormus ±2,0 kN/m2; ohutuskoormus ±3,0 kN/m2

 Nõuded klaasile, sulustele jne. vt EVS-EN 1627:2011

 Klaaspaketid peavad vastama standardile SFS 4704 või E0332, pr. EN 1279. Ülejäänud küsimustes

akende osas on aluseks Tarindi RYL 2010 p. 1242 Aknad.

 Uksed peavad vastama standarditele SFS 4434 ja SFS 4487. Ülejäänud küsimustes akende osas

on aluseks Tarindi RYL 2010 p. 1243 Välisuksed ja Sisetööde RYL 2013

 Uste ja akende paigaldamisel lähtuda Tarindi RYL 2010 p.731 Akende ja uste paigaldamine ja

p.911 Soojustamine toodud nõuetest.

6.8 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid

Arvestuslik sisetemperatuur 22˚C, õhuniiskus suvel 50% ja talvel 20%.

7. Akustika

Hoone projekteerimisel on lähtutud EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” ja

sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a. määrusest nr 42 nõudeid “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.

Mässa, Männituka küla, Saaremaa vald, Saare maakond ÜKSIKELAMU EELPROJEKT Töö nr: DV-AE-11-2025

Lk 13

Liiklusmüra normtasemed on määratud EVS 842:2003, „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

tabeli 6.2 p.1 alusel, kus elu ja magamisruumides päeval LpA,eq,T=35dB (öösel 30dB). Arvestatud on

asjaoluga, et perspektiivne liiklusmüra ei suurene.

Eluruumide ja magamisruumide õhumüra vajalik isolatsiooni indeks R’tr,s,w=35dB (öösel 30dB), vastavalt

kui välismüratase LpA,eq,T=56...60dB (II kategooria segaala - laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja

hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates).

Heli summutamiseks eraldi lahendusi projekteeritud ei ole. Hoone eluruumide plaaniline paigutus on

tehnilistest ruumidest ja autovarjualusest eemal. Seinad ja põrandad on projekteeritud siledate pindadega.

Tehnoseadmetest põhjustatud helirõhutasemed ruumides ja välisterritooriumil on määratud EVS 842:2003,

„Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ tabeli 8.1 p.1 alusel, kus elu ja magamisruumides

LpA,max=32dB. Projekteeritud seinad rahuldavad EVS esitatud nõudeid. Ventilatsiooni projekteerimisel

tuleb vältida müra ülekannet ühiste kanalite kaudu ning selleks näha ette mürasummutid ruume

ühendavatele kanalitele.

8. Eriosad

8.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Veevarustus lahendatakse lokaalse puurkaevu baasil. Puurkaev projekteeritakse ja rajatakse vastavalt

kehtivatele õigusaktidele ning tootja juhistele. Veevõtusüsteemi rajamisel tagatakse nõuetekohased

sanitaarkujad ning veevarustussüsteemi hooldatavus ja aastaringne kasutatavus. Vajadusel paigaldatakse

veetöötlusseadmed vastavalt vee kvaliteedile.

Veevarustuse tehnilised näitajad:

Majandus-joogivee veevajadus

Kokku ööpäevane vooluhulk Qd =0,6 m³/d

Keskmine tunnivooluhulk Qhk= 0,04 m³/h

Suurim tunnivooluhulk Qh= 0,3 m³/h

Reovee käitlemine lahendatakse lokaalse kanalisatsioonisüsteemina, mis koosneb septikust ja

immutustunnelitega imbväljakust.

Kodumajapidamises jaguneb vee tarbimine ja sellest tulenevalt ka reovee teke allikate lõikes keskmiselt

järgmises proportsioonis:

Vesiklosett 30-40%

Mässa, Männituka küla, Saaremaa vald, Saare maakond ÜKSIKELAMU EELPROJEKT Töö nr: DV-AE-11-2025

Lk 14

Saun, vann, dušš 20-35%

Pesupesemine 15-20%

Nõudepesu 5-10%

Söögitegemine, koristamine jm. kuni 35%.

Kanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk:

Reovee heide (ligikaudne) Qk =0,60 m³/d

Planeeritava reostuskoormuse moodustavad elamu elanikud (arvestus 4 inimest). Ühe elaniku

veetarbimiseks elamus on võetud 150 l/ööp. Kogu arvestatav tarbitav veehulk, samas ka tekkiv reoveehulk

oleks ca 0,60 m³/ööp.

Reostuskoormuse määramisel võtame aluseks, et 1 elanik tekitab 1,0 ie-se reostuskoormuse.

Kogu arvestuslik reostuskoormus oleks:

Reostuskoormus R: Elanik R=1,0 ie 4 x 1,0=4,0 ie

Kogu arvestuslik reostuskoormus oleks:

R=4,0 ie. 1 ie = 60 g BHT7/d;

BHT7/d = 60 x 4,0 = 0,24 kg

Reoveekäitluse tehnoloogia valikul on arvestatud asjaoluga, et ehitusala asub suhteliselt kaitstud

põhjaveega alal. Omapuhastiks on valitud septik ja sellele järgnev immutustuńnel.

Puhasti parima asukoha valikul on järgitud, et:

• arvestataks krundil olemasolevat maapinna reljeefi; • see paikneks kohas, kus ei ohusta üleujutused; • see jääks elamust valdavate tuulte suhtes allatuult; • see jääks joogiveekaevust allanõlva; • kuja (kaitsetsoon) oleks vähemalt 10 m (v.a pealt kinnine puhasti, millel on 5 m); • valitaks välja võimalik otstarbekaim suubla puhastist väljuvale heitveele.

Planeeritud immutustunneli mõjuala ei kattu ühegi olemasoleva veehaarde hoolduskujaga.

Septiku ja imbvälja asukohad on näidatud projekti asendiplaani lehel AS-4-02.

Reoveesüsteemi projekteerimisel on arvestatud projekteerimistingimustes esitatud nõudeid ning kehtivaid

sanitaarkujasid: septik paikneb elamust vähemalt 5 m kaugusel ning puurkaevust vähemalt 10 m kaugusel.

Immutustunnelitega imbväljak paikneb puurkaevust vähemalt 60 m kaugusel. Süsteemile on tagatud

aastaringne juurdepääs purgimisteenust osutavale veokile.

Mässa, Männituka küla, Saaremaa vald, Saare maakond ÜKSIKELAMU EELPROJEKT Töö nr: DV-AE-11-2025

Lk 15

Septikus toimub reovee mehaaniline eelpuhastus, mille järel suunatakse osaliselt puhastatud reovesi

immutustunnelitesse ning immutatakse pinnasesse. Reoveesüsteemi rajamisel kasutatakse nõuetele

vastavaid sertifitseeritud seadmeid ning süsteemi hooldus ja käitamine toimub vastavalt tootjate

hooldusjuhenditele

Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehituseks koostatakse eraldi projekt.

8.2 Elektrivarustus ja side

Hoone elektriosa väljaehituseks koostatakse eraldi elektriosa projekt. Kinnistule paigaldatakse vähemalt 5

kW päikeseelektrijaam.

8.3 Küte ja ventilatsioon

Hoonet hakkab varustama õhk-vesi pump baasil põrandaküte. Lisaks on hoonesse projekteeritud kaminahi.

Küte, ventilatsioon ja jahutus lahendatakse täiendavalt eraldi projektiga. Jahutuse ruumiseadmed elutoas ja

mastermagamistoas (jahutustegur 3,7 või suurem). Ventilatsiooniseade rootorsoojustagastiga; seadme SFP

1,3 kW/(m3/s). Hoone õhulekkearv 1,5 m3/(h*m2). Ehitusjärgselt hoone õhupidavust tõendada

mõõtmisega. Mõõtmise tulemuste protokoll esitatakse kasutusloa taotlemisel omavalitsusele.

9. Keskkonna- ja tervisekaitse

Ehitamise käigus tuleb jälgida kehtestatud ohutusnõudeid ja talitada vastavalt heale ehitustavale.

Ehitusplatsil omada töötajate esmaseid tervisekaitsevahendeid. Ehitustööde ohutuse eest vastutab täiel

määral ehitusettevõtja. Ehitusmaterjalide ladustamise kohad tuleb eelnevalt puhastada ja kasvupinnas

eemaldada. Väärtuslik kasvupinnas kuhjata ajutiselt krundil olevale vabale alale. Olemasolevat eemaldatud

pinnast krundilt ära ei viida. Huumuse kiht eraldatakse ja seda kasutatakse haljastamisel.

Olmeprügi ja jäätmed paigutatakse metallist või plastmassist prügikonteinerisse, mille tühjendamine ja ära

vedu on regulaarne. Keskkonnaohtlikud jäätmed on ette nähtud viia kogumiskohtadesse.

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjast.

Ehitamise käigus tekib jäätmeid alla 10 m3 päevas. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende

tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutusvõimalustest. Juhul, kui ehitusjäätmete

tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib

jäätmed sorteerimiseks üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna.

Mineraalsed ehitusjäätmed tuleb koguda konteineritesse või selleks eraldatud territooriumile või vedada

tekkekohalt ladustuspaika või anda üle jäätmekäitlusettevõttele. Konteinerite kogukaal reguleeritakse

ehitusjäätmete tekitaja ja jäätmekäitlusettevõtte vahelise lepinguga.

Komposteeritav prügi kogutakse kokku ja viiakse krundil selleks ettenähtud komposteerimishunnikusse.

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja kehtivast jäätmehoolduseeskirjast. Jäätmekäitlust

Mässa, Männituka küla, Saaremaa vald, Saare maakond ÜKSIKELAMU EELPROJEKT Töö nr: DV-AE-11-2025

Lk 16

kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas

paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse. Kinnistul tekkivad

jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ette nähtud mahutitesse. Kui jäätmeid

ei ole võimalik nende mahu või kaalu tõttu paigutada mahutisse, võib need paigutada mahutite vahetusse

lähedusse. Kõik ehitamisel kasutatavad ehitus- ja viimistlusmaterjalid peavad olema tervisele ohutud,

Tervisekaitsetalituse poolt testitud ja saanud loa ehituses kasutamiseks.

Kõik siseviimistlusmaterjalid peavad omama EV Tervisekaitseameti ja EV Tuletõrje- ja päästeameti

sertifikaati.

10. ENERGIATÕHUSUS JA SISEKLIIMA

Hoone on kompaktse mahuga ning optimaalse klaaspinnaga. Projekteritav hoone peab vastama järgmistele nõuetele:

- Eesti Vabariigi Valitsuse määrus nr 55, 03.06.2015 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“; - Hoone sisekliima on lahendatud vastavalt EVS 15251:2007 esitatud nõudmistele; - Arvestuslik talvine õhu temperatuur ruumides vastavalt funktsioonile vahemikus +16°C ... +22°C. - Tehnosüsteemide projekteerimisel on võetud primaarseks hoone energiasäästlikkus. - Küttesüsteemid projekteeritakse võimalikult madalale soojuskandja temperatuurile.

R 10 .00

1

2 3

4 5

6 7

8 9

10

11

12

13

14

15

16

PE D e32 L=

69,8

2

1

3 ,5

2 ,5

R 5,0

R 8 ,5

R 1 1 ,0

11,5

1,5 12,06,7

4,0

2 2 ,0

2 5 ,03 0 ,0

1 5 .0 m

230.0m 230.0m

3

11,3

Ø110 L=23,7 i=16

← Ø110 L=1,0 i=17 1

2

Ø110 L=5,8 i=10

R60.00

R 10.00

R 5.00

44.92

R 60.00

4

5

Ø110 L=9,5 i=20

15,6

17,3

9,0 9,9

3,5

15,6

20.2

20.3

20.4

20.5

20.6

20.7

20.8

20.9

21.0

21.1

21.2

21.3

21.4

21.5

21.6

21.7

21.8

21 .9

18.2

18.3

18.4

18.5

18.6

18.7

18.8

18.9

19.0

19.1

19.2

19.3

19.4

19.5

19.6

19.7

19.8

19.9

20.0

20.1

17.7

17.8

17.9

18.0

18.1

18.2

18.3

18.4

18.5

18.6

17.5

17 .6

17 .7

17 .8

17 .9

17.6

17.7

17.8

17 .9

17.9

17 .9

18 .0

18 .0

18 .1

18 .2

17.7

17 .8

17.9

18. 0

18. 1

18.2

18.3

18.4

18.5

18.6

18.7

17.3

17 .4

17 .5

17. 6

17. 7

17. 8

17.9

17. 9

18 .0

18 .0

18 .1

18 .1

18.2

18 .2

18.0

17 .8

18.1

18 .0

18 .1

17.9

18 .0

17 .9

T IN

G M

Ä R

G ID

K R

U N

D I PIIR

SISSEPÄ Ä S ELA

M U

SSE

PR O

JEK T EER

IT U

D ELA

M U

JU U

R D

EPÄ Ä S K

R U

N D

ILE

PR O

JEK T EER

IT A V V

EET O

R U

ST IK

PR O

JEK T EER

IT A V IM

M U

T U

ST U

N N

EL

SÄ ILIT

A T A V PU

U

O LEM

A SO

LEV ELEK

T R

I M A A K A A B EL, K

A IT

SEV Ö

Ö N

D

O LEM

A SO

LEV ELEK

T R

I LIIT U

M ISK

ILP EL.LK

.

PR O

JEK T EER

IT U

D T

ER R

A SS

K R

U U

SA -K

ILLU ST

IK K K A T T EG

A T

EE

M ET

SA A LA

/ LIK V ID

EER IT

A V A

LA

PLA N

EER IT

U D

PR Ü

G IK

A ST

ID E A

SU K O

H T

PLA N

EER IT

U D

PA R K IM

IN E

P2

PK

PR O

JEK T EER

IT A V K

A N

A LISA

T SIO

O N

H A LJA

SA LA

PLA N

EER IT

U D

H A LJA

ST U

S

PER SPEK

T IIV

N E A

B IH

O O

N E

SÕ ID

U T EE B

ET O

O N

K IV

IK A T EN

D

JA LG

T EE B

ET O

O N

K IV

IK A T EN

D

PA R

K IM

ISA LA

B ET

O O

N K IV

IK A T EN

D

PR O

JEK T EER

IT A V SEPT

IK U

Õ H

U T U

ST O

R U

PR O

JEK T EER

IT A V SEPT

IK

PR O

JEK T EER

IT A V V

Ä LISV

A LG

U ST

I

PR O

JEK T EER

IT A V ELEK

T R I M

A A K A A B EL

PLA N

EER IT

U D

PU U

R K A EV

O LEM

A SO

LEV SID

E M A A K A A B EL

PLA N

EER IT

U D

LIIT U

M ISN

Ä H

T A V U

S K O

LM N

U R K LN

1

PR O

JEK T EER

IT U

D V

ER T IK

A A LJO

O N

1 7 .6

3 9

1 6

9 5

.1 9

6 5

6 4

3 0

3 5

5 .7

6 6 7

3 9

1 6

9 4

.0 7

7 7

6 4

3 0

3 5

6 .7

6 5 9

3 9

1 6

9 4

.2 7

3 6

6 4

3 0

3 5

6 .9

8 5 2

3 9

1 6

9 4

.9 4

4 8

6 4

3 0

3 5

6 .3

8 5 7

P R

O J E

K T

E E

R IT

U D

E R

A M

U

N r.

3 9

1 7

0 0

.3 7

3 6

X Y

12345

6 4

3 0

3 6

2 .4

6 4 4

6 6

4 3

0 3

5 3

.8 6

0 3

3 9

1 6

9 3

.4 9 4

7 6

4 3

0 3

5 4

.8 5

9 5

3 9

1 6

9 2

.3 7

5 2

8 6

4 3

0 3

5 4

.6 4

0 6

3 9

1 6

9 2

.1 7

8 9

3 9

1 6

9 8

.5 9

3 5

6 4

3 0

3 7

7 .3

8 3 1

3 9

1 6

9 4

.1 3

0 6

6 4

3 0

3 7

2 .3

8 5 8

3 9

1 6

8 5

.2 0

9 9

6 4

3 0

3 8

0 .3

8 0 7

P E

R S

P E

K T

IIV N

E A

B IH

O O

N E

N r.

3 9

1 6

8 9

.6 4

3 1

X Y

1 3

1 4

1 5

1 6

6 4

3 0

3 8

5 .3

7 6 3

3 9

1 6

9 2

.8 5

0 6

6 4

3 0

3 5

4 .0

4 0 7

91 0

6 4

3 0

3 5

0 .7

9 6 2

3 9

1 6

8 9

.9 5

3 1

1 1

6 4

3 0

3 4

4 .7

7 2

3 9

1 6

9 6

.6 9

8 6

1 2

6 4

3 0

3 5

6 .4

4 0 2

3 9

1 7

0 7

.1 1

9 1

E K

S P

L IK

A T

S IO

O N

:

1. P rojekteeritud ER

A M

U 2. Perspektiivne AB

IH O

O N

E 3. R

ajatav puurkaev-veehaare 4. O

m apuhasti septik V=3,0m

³ 5. O

m apuhasti im

m utustunnel V=3,6m

³

K IT

S E

N D

U S

E D

K R

U N

D I PIIR

T EEM

A A K

A IT

SEV Ö

Ö N

D

T EH

N O

V Õ

R G

U K

A IT

SEV Ö

Ö N

D PIIR

PU U

R K A EV

U K

A IT

SEV Ö

Ö N

D PIIR

O M

A PU

H A ST

I K A IT

SEV Ö

Ö N

D PIIR

IM M

U T U

SV Ä LJA

K U

M Õ

JU V Ö

Ö N

D I PIIR

A adress:

A 3

F O

R M

A A

T K

U U

P Ä

E V

T öö nr.

M Õ

Õ T

E E

L P

R O

J E

K T

Leht: T

öö staadium :

M 1:500

O bjekt:

Joonis: A

S E

N D

IS K

E E

M

M ännituka, M

ässa küla, S aarem

aa vald, S aare m

aakond

A S

-4 -0

1

D IA

N A

V E

N E

A R

H IT

E K

T

1 7.01

.2026

D V

-A E

-1 1 -2

0 2 5

Ü K

S IK

E L

A M

U

T E

LLIJA

E LA

M U

T E

H N

ILIS E

D N

Ä IT

A JA

D

E h

itise kasu tu

sviis I kasu

tu sviisig

a h o

o n

e

E hitise kasutam

isotstarve 11101 Ü

ksikelam u

Tulepüsivusklass TP3 (tuldkartev ehitis)

H oone ehitisealune pindala

171.5 m ²

H oone m

aapealse osa alune pind 171.5 m

² S

uletud netopind 105.1 m

² M

aapealse osa korruste arv 1

H oone null

+0.00 on 18.40 A

bsoluutne kõrgus 23.9 m

K õrgus (hoone nullist)

5.5 m P

ikkus 18.7 m

Laius 9.9 m

M aht

660 m ³

Köetav pind 105.1 m

²

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saaremaa Vallavalitsus

[email protected]

Tallinna tn 10

93819, Kuressaare, Saare maakond

Teie 27.02.2026

Meie 10.03.2026 nr 7.1-2/26/3320-2

Männituka kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Saare maakonna Saaremaa valla Mässa küla Männituka

kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 536661, EHR kood nr 121451583).

Kinnistu (katastritunnus 80701:002:0523) asub riigitee nr 77 Kuressaare – Sääre tee (edaspidi

riigitee) km 37,69-37,82 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse eramu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Diana Vene Architects OÜ, töö nr DV-

AE-11-2025 „Üksikelamu eelprojekt.“

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 23.10.2023 kirjaga nr 7.1-

2/23/22131-2.

Sõlmisime 20.04.2025 huvitatud isikuga (Männituka kinnistu omanik) riigitee ristumiskoha

ehitamise lepingu nr 7.1-1/25/7140-6, mille realiseerimist alustati 21.04.2025, kui meile esitati

vastavalt lepingule ehitamise alustamise teatis. Käesolevaks hetkeks on riigitee ristumiskoht välja

ehitatud, kuid mitte meile lepingu kohaselt üle antud, sest ristumiskoha katteks on kruus/killustik,

mitte kahekordselt pinnatud freespuru kate vastavalt ristumiskoha ehitamise lepingu Lisa 1

projektile (Klotoid OÜ, töö nr 110423).

Tulenevalt sellest, et Männituka kinnistu ristumiskoha kate vastab meie poolt 13.04.2023 kirjaga

nr 7.1-1/23/7140-2 väljastatud nõuetele (p 11: ristumiskohale projekteerida siirdekate) oleme

valmis Männituka kinnistu riigitee ristumiskoha seadustama tingimusel, et huvitatud isik esitab

meile [email protected] korrigeeritud riigitee ristumiskoha ehitamise projekti, mis

kirjedab välja ehitatud riigitee ristumiskoha lahendust (asendiplaan, kõrguslik sidumine riigiteega,

katendi konstruktsioon), mille alusel vormistame riigitee ristumiskoha ehitamise lepingu lisa.

Muuhulgas juhime tähelepanu, et ehitusloa aluseks oleva projekti asendiplaanil võib riigitee

ristumiskoha nähtavuskolmnurkade konstrueerimisel lähtuda normide kohasest

liitumisnähtavusest 3x190 m.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame Männituka kinnistu ehitusloa

eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks

vastavalt ehitusloa aluseks olevale projektile tingimusel, et eelnõud täiendatakse

kõrvaltingimusega: riigitee ristumiskoha seadustamine peab olema lõpule viidud hiljemalt enne

Männituka kinnistule kavandatava mis tahes ehitusloa kohustuslikule hoonele kasutusloa

väljastamist.

2 (2)

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavad

leevendavad meetmed, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Me ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. ERAMU_EP_AR-3-01_SELETUSKIRI

2. ERAMU_EP_AR-4-01_ASENDIPLAAN

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]