Tartu maakond Kambja - Suure-Kambja jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamise nõuded

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Ott Ojaperv

Landverk OÜ

[email protected]

Sepa 19

50113, Tartu

Teie 20.02.2026

Meie 09.03.2026 nr 7.1-2/26/2979-2

Tartu maakond Kambja - Suure-Kambja

jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamise

nõuded

Olete taotlenud Transpordiametilt nõudeid Tartu maakonnas Kambja vallas riigitee nr 22135

Kambja-Sirvaku tee km 0,52-1,857 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale jalgratta- ja jalgtee

(edaspidi JJT) ehituse põhiprojekti (edaspidi projekt) koostamiseks.

Vastavalt eelprojekti lahendusele on JJT kavandatud km 0,52- 1,205 tee vasemale küljele ja km

1,205- 1,857 tee paremale küljele.

Vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 2 annab tee, välja arvatud riigitee,

projekteerimistingimused koos liikluskorralduse nõuetega KOV. Arvestades avaliku huvi ja

potentsiaalse maade võõrandamisega KOVile soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste

andmine avatud menetlusena või detailplaneeringu alusel. Mõlemal juhul palume lugeda meie

nõuded menetluse sisendiks. Kohaliku teena kavandatud JJT ehituseks annab ehitusloa KOV

ehitusseadustiku EhS § 39 lg 1 ja § 101 lg 1 alusel.

Võttes aluseks EhS ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid), esitame § 99 lg 3 alusel nõuded JJT projekti koostamiseks.

1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja

taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

2. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses asustusega ühele poole riigiteed ning vältida

põhjendamatuid ristumisi riigiteega.

3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise

ja valgustuse projekteerimise pädevus.

4. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest.

5. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust maad.

Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee

toimivuse tagamiseks (nt teekatte laiendamiseks maantee klassile vastavale ristlõikele).

6. JJT projekteerimisel riigiteealusele maale tuleb projekti koosseisus esitada isikliku

kasutusõiguse (IKÕ) plaanid või krundijaotuskavad riigitee aluse maa võõrandamiseks.

Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT ja/või tehnovõrgu

rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms) ning esitada projekti koosseisus

eraldi kaustades. JJT IKÕ plaanide koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ

plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6.

2 (4)

7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.

Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik toimiva sademevee

ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni.

7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

7.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning hinnata truupide

seisukorda. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja.

7.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

8. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja

valgustusprojektidega.

9. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee kilometraažiga (tee nr, nimetus,

asukoha km).

10. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

11. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et moodustuks

terviklik teedevõrk.

12. JJT eraldada riigiteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda

kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4

13. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Transpordiameti igakordne

kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama

projekteerimistaseme kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel

lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega (olemasolev

hoonestus).

14. Projekteerida ohutud JJT teeületuskohad.

15. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja tabel

7.10). Kavandada nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine

(EhS § 72 lg 2).

16. Uusi normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib kavandada üksnes

põhjendatult ja kokkuleppel Transpordiametiga. Olevad ja uued ristumiskohad tähistada eri

värvi tingmärkidega. Uute ristumiskohtade loetelu koos põhjendustega lisada seletuskirjale.

17. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine.

Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded.

18. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu

piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-

elementide kaugused sõidutee välimisest servast.

19. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee liikluskorraldusega moodustama

terviklahenduse. Joonisel näidata teel olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja

projekteeritud uued liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel

lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhendist“.

20. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.

Lahendus peab tagama vee piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede

katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud

veeviimarid.

21. JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused.

Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui

3 (4)

Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavaid

maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee

valgustamine teevalgustusega või kombineeritult.

22. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele

langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT

valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise

protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.

23. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201-

1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad

valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.

24. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi.

Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel normide lisa 1 tabelist 10 ja EVS 843 joonistest 5.2-

5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada

teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed

(liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid).

25. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama

projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse

parandamisega tuginedes normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus.

26. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja

külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale

lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). Spetsiaalse optikaga valgustusega

ülekäigurajale eelnevale ja järgnevale sõidutee alale tuleb asulas 50 km/h alas projekteerida

sõidutee valgustus ca 50 m ulatuses ja 90 km/h alas ca 80-90 m ulatuses.

27. Esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende

valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga.

Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus:

27.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud

vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt

valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);

27.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv

valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli

pikkus.

28. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus,

masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast;

toitekaablite iseloomulikud näitajad.

29. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel lähtuda

tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale normide peatükist 12 „Tehnovõrk“,

Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning

lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest.

30. Näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, veeviimarid

jms) taastamine ja korrastamine.

31. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja

ametkondadega.

32. Erandjuhtudel, kus on vajadus JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, võib olla vajalik tellida

projektile ekspertiis ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga.

Palume arvestada, et KOV tellimisel ehitatud JJT ja valgustus jääb KOV omandiks ja

hooldamisele, sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava JJT ja

valgustuse projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve kulud kannab

KOV.

Transpordiamet ei tee põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest.

4 (4)

Seetõttu soovitame tellida ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele

nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Ekspertiis tellida Transpordiametilt heakskiidu saanud

lahendusele enne projekti kooskõlastamist/ projektile nõusoleku andmist.

Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –

pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99

lg 3 alusel kooskõlastamiseks [email protected] .

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat allkirjastamise

kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Herkki Rõõm

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Herkki Rõõm

5219446, [email protected]