Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 2 (E263)

Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km

99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul

2+2 maantee ehitamiseks“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☒ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/26/154

Tee ehitusloa andmise kuupäev 09.03.2026

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Enne ehitustööde algust tuleb teostada rajatiste ehitusprojektidele ekspertiis ja koostada

tööprojektid, mis vastavad majandus- ja taristuministri määrusele 09.01.2020 nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“ ja kliimaministri määrusele 17.11.2023 nr 71 „Tee

projekteerimise normid“.

2. Enne ehitamist projekteerida põhimaanteel 2+2 sõiduradade vahelise eraldusriba

kindlustamata osa laiuse vähendamine 4,0 meetrilt 2,8 meetrile, mis võimaldab objekti

maksumust optimeerida.

3. Enne ehitamist projekteerida Taara ökoduktil ulukiläbipääsu laiuse vähendamine 75 meetrilt

64 meetrile (s.o ulukitele vabalt kasutatav liikumisruum) lähtudes Transpordiameti 22.01.2025

juhendist nr 1.1-1/25/9 „Teede projekteerimise juhend“ tabelis 14 toodud parameetritest ja

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ eksperthinnangust.

4. Enne ehitamist projekteerida töö nr MA17425-02 „Koigi-Imavere lõik km 95,3-107,0“

osaliseks väljaehitamiseks 2+2 sõidurajaga maantee ja kogujatee KTV-07 ajutine kokku

viimine olemasoleva 1+1 sõidurajaga põhimaanteega lõigul ca km 98,6-99,1.

5. Näha ette riigitee 2 km 98,786 paremal paikneva Pajustiku kinnistu kü tunnusega

23401:001:0363 juurdepääsutee ristmiku likvideerimine. Juurdepääs kinnistule lahendada

kohalikult teelt 2340003 Jalametsa tee.

6. Ehitustööde järgselt tagada väljaspoole teemaa-ala jäävate olemasolevate ja projektijärgselt

uuendatavate või ümberehitamisega säilivate maaparandussüsteemide (EH9 KÄSUKONNA

(maaparandussüsteemi/ehitise kood 6112590020110/002), EH11 KÄSUKONNA

2

(6113160020130/001), maaparandusehitis EH12 JALAMETSA (6113160020060/001), EH13

KIKEVERE (6113160020093/001), EH14 KIKEVERE (6113160020092/001) ja EH15

KIIGEVERE (6113160020080/001) toimine.

7. Tagada ehitusloa esemega seotud maaparandussüsteemide nõuetekohane rekonstrueerimine

(maaeluministri määrus nr 38, vastu võetud 28.03.2019 „Maaparandussüsteemi ehitamise

täpsemad nõuded“).

8. Ehitustööde käigus täpsustada dreenide ja kollektorite täpne asukoht (ehitustööde käigus pärast

sõlme avamist ning enne ehitamise jätkamist) spetsialisti poolt, kes omab maaparandusalal

tegutsevate ettevõtjate registri (MATER) registreeringut.

9. Tagada ehitusprojektiga ehitusloa esemega seotud maaparandussüsteemide

rekonstrueerimisega seotud ehitustööde dokumenteerimine (maaeluministri määrus nr

13.12.2018 nr 72, vastu võetud 13.12.2018 „Ehitamise dokumenteerimise ja

ehitusdokumentide täpsemad nõuded ning ehitusdokumentide säilitamise ja üleandmise

nõuded").

10. Juhul, kui kaevetööde või muul moel (näiteks ehitusmasinate liikumisega, elektri- ja sideliinide

paigaldamise) rikutakse maaparandussüsteem, tuleb maaparandussüsteemi toimimisvõime

taastada ning teha sellekohane märkus ka ehitustööde päevikusse.

11. Kooskõlastada tööprojekt maaparandussüsteemi omanikega, kelle maadel maaparandustöid

teostatakse, sh katastriüksused: 25501:001:0514; 23401:002:0016; 23401:002:0094;

23401:002:0185; 23401:002:0186; 23401:002:0200; 23401:002:0341; 23401:002:0342;

23401:002:0425; 23401:002:0426; 23401:002:0720; 25501:001:0513).

12. Pärast maaparandussüsteemide rekonstrueerimist esitada maaparandussüsteemi kasutusloa

kooskõlastamiseks dokumentatsioon Maa- ja Ruumiametile (edaspidi MaRu):

12.1. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimise tööde dokumentatsioon (teostusmõõdistus,

pdf ja MapInfo-sse konverteeritavates failides).

12.2. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimise tööde kohta tuleb koostada eraldi

maaparanduse ehitustööde päevik. Kõik drenaaži rekonstrueerimistööd tuleb kanda

teostusjoonistele, koostada kaetud tööde aktid, teha olulisematest sõlmedest fotod, lisada

fotodele objekti asukoht ja pealkiri ning esitada need MaRu-le.

12.3. Esitada MaRu-le taotlus ja rekonstrueeritud maaparandusala täpne mõõtpiir, mille alusel

tuleb MaRu-l maa-ala maaparandusesüsteemide registrist välja kanda.

13. Enne maaparandussüsteemi kasutusloa taotlemist esitada ehitajal maaparanduse tegevuste osas

taotluse vormid ja lisa dokumendid MaRu-le tutvumiseks ja kokku leppida aeg tehtud tööde

kohapealseks ülevaatuseks.

14. Maaparanduse tööprojekti elluviimisel peab omanikujärelevalvet maaparandussüsteemide

rekonstrueerimise osas tegema MATER registrisse kantud ettevõtja.

15. Ehitustööde teostamiseks väljaspool riigitee alust maad peab olema sõlmitud kinnisasja

omanikuga kokkulepe ehitustööde teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks.

16. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul

2+2 maantee ehitamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

17. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada alljärgnevaid riigitee 2 (E263) Tallinn–

Tartu–Võru–Luhamaa km 87,5–108,1 Mäo–Imavere lõigu I klassi maantee eelprojekti

keskkonnamõju hindamise (KMH) tulemusena välja töötatud ja asjaomaste asutuste poolt

täpsustatud keskkonnameetmeid:

17.1. Enne ehitustööde algust tuleb koostada objekti keskkonnajuhtimiskava, mille koosseisus

seada sisse ka kord ehitusaegsete leevendusmeetmete rakendamise jälgimiseks.

17.2. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad ja ehitusmaterjalide,

jäätmete ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema sellised, kust

on välistatud nende laialikandumine ja sattumine pinnasesse.

17.3. Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid. Vältida

tuleb sõidukitest ja masinatest kütte- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist

3

keskkonda.

17.4. (Ehitus)materjalide ja jäätmete sattumisel pinnasesse ning ladustamisalast väljapoole (nt

kandumine tuule, vee või autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed

koheselt kokku koguda ning pinnasereostuse tekkimisel see koheselt likvideerida.

17.5. Kooritav kasvupinnas tuleb pinnase kohaliku loodusliku väärtuse säilitamiseks

võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal.

17.6. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni

hoidmise alad, tee-ehitusmasinate parkimiskohad, jäätmete ladustamiskohad jms ei tohi

olla rajatud veekogude veekaitsevöönditesse ega puurkaevude sanitaarkaitsealale.

Sobivad alad peavad olema kinnitatud ehituse järelevalveinseneri poolt.

17.7. Raadamistöid ei tohi kavandada lindude pesitsusajale, milleks on ajavahemik 15. märts

kuni 30. juuni.

17.8. Tolmavaid ehitusmaterjale ja jäätmed tuleb nende käsitlemisel (veol, laadimisel,

teisaldamisel, ajutisel ladustamisel jms) vajadusel niisutada, et vältida/vähendada tolmu

teket ja levikut. Kergesti tolmavate materjalide veoks tuleb kasutada kinniseid veokeid või

katta koorem tolmu levikut takistava kattega.

17.9. Ehitusplatsile viivatel katteta teedel ja ehitusplatsidel tuleb vajadusel (kuival, sademeteta

perioodil) teostada tolmutõrjet.

17.10. Vältida tuleb ehitusmasinate pikemaajalist põhjendamatut tühikäigul töötamist (seismist).

17.11. Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada kehtivate müra normtasemetega ja korraldada

tööd viisil, et on tagatud normidest kinnipidamine. Impulssmüra põhjustavaid töid on

lubatud teha vaid tööpäevadel kella 7.00-19.00.

17.12. Kohtades, kus majapidamised asuvad tee vahetus läheduses, tuleb väga mürarikaste tööde

teostamist ja tehnoloogiate (seadmete müraemissiooniga LW=115-120 dB) kasutamist

vältida öisel ajal ning puhkepäevadel.

17.13. Ehitustööde korraldamisel ja läbiviimisel tuleb kinni pidada sotsiaalministri 01.10.2025

määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni hindamise kord“ kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtustest.

17.14. Vältida vibratsiooni tekitavate tööde teostamist õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel.

17.15. Enne ehitustööde algust fikseerida tööde võimalikku mõjualasse (teostatavatest

ehitustöödest 30 m ulatuses) jäävate hoonete ja olulisemate rajatiste (nt joogiveekaevude

jms) tehniline seisukord.

17.16. Ehitamisel üle jäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning selle kasutamine peab

toimuma vastavalt maapõueseaduse (MaaPS) § 96 nõuetele.

17.17. Maapõuest võetava materjali kasutamise kavandamisel on vajalik arvestada, et ehitamisel

üle jääva kaevise tarbimine ning võõrandamine saab toimuda vastavalt MaaPS §-le 97.

17.18. Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb juhinduda jäätmeseadusest (JäätS) ja kohalike

omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadest tulenevatest nõuetest.

17.19. Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb juhinduda jäätmehierarhia põhimõttest: eelistada

jäätmetekke vältimist, mille järgselt jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist, seejärel

ringlussevõttu ning järgnevalt muud taaskasutust. Kõrvaldamisele on lubatud suunata

jäätmed viimases järjekorras. Jäätmete taaskasutamisele suunamisel tuleb eelistada

ringlussevõttu.

17.20. Tekkivad jäätmed, mis sobivad ja mis on lubatud tekkekohal taaskasutamiseks, tuleb

võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Jäätmete tekkekohal

taaskasutamisel tuleb juhinduda asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetest (JäätS,

keskkonnaministri 21.04.2004 määrus nr 21).

17.21. Jäätmeid on lubatud käitlemiseks anda üle vaid selleks vastavat keskkonnaluba omavale

jäätmekäitlejale. Jäätmekäitleja valikul on soovitav rakendada läheduse põhimõtet, et

vähendada jäätmete transportimisest tulenevat keskkonnamõju.

17.22. Teostada tuleb pidevat järelevalvet jäätmehoolduse üle ja selleks määrata vastutav(ad)

isik(ud) ja koostada vastav kord.

4

17.23. Kui ehitustööde käigus teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja

kaevetööde tegemisel avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või

selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud

tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest

Muinsuskaitseametit.

17.24. Arheoloogiliste eeluuringutega määratud aladel näha ette kaevetöödel nende alade

edasiseks uurimiseks vajalikud tööd (arheoloogilised eeluuringud enne ehitustööde algust,

pinnase koorimise või kaevetööde arheoloogiline jälgimine).

17.25. Ehitustööde organiseerimisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et projekteeritava maantee

ja liiklussõlmede piirkonnas on elamuid, mida ehitusaegne ja ehitusplatside valgustus võib

häirida. Võimalusel tuleb materjalide ja masinate hoiuplatside asukohad valida selliselt,

et need paikneksid asustusest eemal, et vältida võimalikke valgushäiringuid.

17.26. Rajatud müratõkke juures teostada eluhoone teepoolsel küljel või sellega samal kaugusel

teest müra kontrollmõõtmised, tõendamaks ehitatud müratõkke vastavust projekteeritud

lahendusele. Tegevusi teostada kooskõlas keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusega nr

71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa

tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere

lõigul 2+2 maantee ning teelõiguga seotud

teede ja rajatiste ehitamine, sh Käsukonna

riste viadukt TS14 üle kõrvalmaantee 15167

Koigi-Laimetsa-Käsukonna tee, Taara

ökodukt TS 15, müratõkkevall nr 5

(Käsukonna tee 9), väikeulukite- ja

kahepaiksete tunnelid, riigitee 15167 km 0,0-

0,4 ümberehitamine, koguja- ja ühendusteed

ehitamine, kohalike teede 2340003 Jalametsa

tee, 2340001 Käsukonna tee ja 2340124

Epahansu tee osaline ümberehitamine ning

bussipeatuste ümberehitamine. 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Skepast&Puhkim OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 11255795

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Laki põik 2, 12915 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 664 5808

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu

2+2 maantee ehitusprojekt. Staadium:

Põhiprojekt“ töö osa nr MA17425-2 „Koigi-

Imavere lõik km 95,3-107,0“ lõik km 99,1-

102,9 2.7 Tee ehitusprojekti number MA17425

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa

tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud

kooskõlastaja

Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud

kooskõlastuse osas

1 Keskkonnaamet

Kiri 12.02.2026 nr 6-2/26/2288-2

Keskkonnaamet on tutvunud esitatud materjalidega

ning oleme seisukohal, et Taara ökodukti mõõtmed

ja tehniline lahendus on kooskõlas ulukiuuringu

soovitustega. Ka on väike- ja suurulukitunnel (sh

kahepaiksete tunnel) projekteeritud vastavalt OÜ

ReWild ulukiseire töös toodud põhimõtetele.

Helen Manguse, juhataja keskkonnakorralduse

büroo

Otsus:

Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

2 Maa- ja Ruumiamet

Kiri 10.02.2026 nr

6.2-2/5899

Tee ehitusloa andmise aluseks on Skepast&Puhkim

OÜ töö nr MA17425 „Riigitee 2 (E263)Tallinn-

Tartu-Võru-Luhamaa km 84,6-107,0 Mäo-Imavere

lõigu 2+2 maantee ehitusprojekt. Staadium:

Põhiprojekt“ koosseisus koostatud töö osa nr

MA17425-2 „Koigi-Imavere lõik km 95,3-107,0“.

Töö eesmärgiks on riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-

Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9 lõigu ümberehitus

2+2 sõidurajaga maanteeks.

Projektiga kavandatavad ehitustööd toimuvad Järva

maakonnas Järva vallas Järavere, Jalametsa ja

Käsukonna külas osaliselt maaparandusehitiste

Jalametsa (maaparandussüsteemi/ehitise kood

6113160020060/001), KÄSUKONNA

(maaparandussüsteemi/ehitise kood

6112590020110/002), Käsukonna

Otsus:

1. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

2. Ehitusloa kõrvaltingimuse punktis 6 täpsustada

ehitustegevusega seotud maaparandussüsteemi/ehitise

nimetused ja lisada koodid järgnevalt: EH9

KÄSUKONNA (maaparandussüsteemi/ehitise kood

6112590020110/002), EH11 KÄSUKONNA

(6113160020130/001), maaparandusehitis EH12

JALAMETSA (6113160020060/001), EH13

KIKEVERE (6113160020093/001), EH14

KIKEVERE (6113160020092/001) ja EH15

KIIGEVERE (6113160020080/001).

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa

tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“

lisa 2

2

(maaparandussüsteemi/ehitise kood

6113160020130/001), KIKEVERE

(maaparandussüsteemi/ehitise kood

6113160020093/001), KIKEVERE

(maaparandussüsteemi/ehitise kood

6113160020092/001) ja Kiigevere

(maaparandussüsteemi/ehitise kood

6113160020080/001) drenaažkuivendusega maa-

alal.

MaRu maaparanduse osakond ei esita vastuväiteid

Käsukonna-Imavere lõigu tee ehitusloa eelnõule ja

Riigitee 2 Käsukonna-Imavere lõigu tee ehitusloa

korralduse eelnõule.

Ehitustööd teostada vastavalt INSENERIBÜROO

URMAS NUGIN OÜ poolt koostatud projektile

„Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km

84,6-107,0 Mäo-Imavere. Maaparandusliku osa

toimik I Mäo-Koigi lõik ja II Koigi-Imavere lõik“

(töö nr 2024097).

JÜRI PANGA, maaparanduse osakonna

maaparanduse kooskõlastuste büroo peaspetsialist

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud

arvamuse osas

1 Järva Vallavalitsus

Ehitusloa andmise aluseks on Skepast&Puhkim

OÜ koostatud põhiprojekt ja sama ettevõtte Põhjendus:

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa

tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“

lisa 2

3

Kiri 13.02.2026 nr 7-

6/2026/545-2

koostatud keskkonnamõju hindamise aruanne.

Keskkonnamõju hindamise aruande punkt 8.4.

Meetmed elustiku kaitseks on sätestatud, et

põhiprojekti koostamisel tuleb arvestada kõikide

eelprojektis ettenähtud loomapääsude,

tagasihüppekohtade, konnatõkete ja nende

parameetritega.

Nimetatud eelprojekt koos keskkonnamõjude

hindamise aruandega on läbinud avalikustamise

protsessi mille käigus kinnitati, et rakendatakse

kõiki keskkonnamõjude hindamise aruandes

kirjeldatud ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise

ja vähendamise meetmeid.

Eelnevast tulenevalt ei saa Järva Vallavalitsus

heaks kiita tee ehitusloa eelnõus sätestatud

kõrvaltingimused punkti 3 - Taara ökoduktil

ulukipääsu laiuse vähendamine 75 meetrilt 64

meetrile.

Ülejäänud osas nõustub Järva Vallavalitsus tee

ehitusloa eelnõuga.

Aivar Lainjärv, teede peaspetsialist

Selgitame, et lähtudes Mäo–Imavere lõigu I klassi

maantee eelprojektiga kavandatavate tegevuste

keskkonnamõju hindamise aruande (Skepast&Puhkim

OÜ, töö nr 2021-0013, edaspidi KMH aruanne)

punktist 8.4. tuleb põhiprojekti koostamisel arvestada

kõigi eelprojektis ettenähud loomapääsude,

tagasihüppekohtade, konnatõkete ja nende

parameetritega ning juhul kui Transpordiamet

(arendajana) soovib ulukiläbipääsude mõõtmeid

projekteerimise järgmistes etappides muuta, siis tuleb

arvestada KeHJS § 24 lõikega 11 ning tellida täiendav

eksperdihinnang, mis lisatakse KMH aruandele ja

ehitusprojekti materjalidele.

Transpordiamet soovib Taara ökodukti mõõtmeid

muuta objekti maksumuse optimeerimise eesmärgil.

Arvestades KMH aruandes tooduga ja KeHJS § 24

lõikega 11 on Transpordiamet ulukiläbipääsu

mõõtmete muutmise mõju hindamiseks tellinud

eksperthinnangu, Keskkonnaagentuur Viridis OÜ töö

nr P26007-Viridis „Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-

Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu

2+2 maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme

eksperthinnang“.

Lähtudes Keskkonnaagentuur Viridis OÜ

eksperthinnangust vähendatakse Taara ökodukti laiust

64 meetrini ulukiläbipääsu kõige kitsamas kohas

(ulukitele vabalt kasutatav liikumisruum).

Eksperthinnangu koostamisel on arvestatud Taara

ökodukti piirkonda teeprojektidega kavandatud

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa

tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“

lisa 2

4

ulukimeetmetega: Taara ökoduktist ca 6,6 km

Tallinna suunas on kavandatud Jõe suurulukitunnel ja

ca 6,7 km kaugusele Tartu suunas on kavandatud

Imavere ökodukt.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ töö nr P26007-Viridis

versioon 25.02.2026 on lisatud ehitusprojekti ja

ehitusloa andmise korraldusele.

Otsus:

Mitte arvestada ehitusloa eelnõule esitatud

arvamusega.

2 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Kiri 16.02.2026 nr 12-

4/124

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

ühistranspordi osakond kooskõlastab ehitusloa

eelnõu.

Tiit Keppart, peaspetsialist ühistranspordiosakond

Otsus:

Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud

ehitusloa eelnõule.

3 Terviseamet

Kiri 11.02.2026 nr 9.3-

1/26/972-2

Terviseamet on tutvunud esitatud ehitusloa

eelnõuga ning ei esita sellele ettepanekuid ega

vastuväiteid.

Kristel Kallaste, menetlusgrupi juht

Otsus:

Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud

ehitusloa eelnõule.

4 Muinsuskaitseamet

Kiri 5-10/246-1 05.02.2026

Kaasasite meid tee ehitusloa andmise menetlusse

riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee

km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2

maantee ehitamiseks.

Muinsuskaitseamet annab teada, et on ehitusloa

eelnõuga tutvunud, ega soovi selle kohta

täiendavalt arvamust avaldada.

Otsus:

Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud

ehitusloa eelnõule.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa

tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“

lisa 2

5

Madis Mikkor, Järvamaa nõunik

5 Päästeamet - Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust

avaldada.

6 MTÜ Järvamaa

Ühistranspordi Keskus

Kiri 04. veebruar 2026 nr 4

MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus

kooskõlastab tee ehitusloa eelnõu riigitee 2 (E263)

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9

Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee

ehitamiseks.

Urmas Kupp, JÜTK tegevdirektor

Otsus:

Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud

ehitusloa eelnõule.

7 Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutus (edaspidi

ELASA)

Kiri 13.02.2026 nr 4114-

1.17/19

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA)

sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti,

kooskõlastab ehitusloa eelnõu.

Projekti alasse jääb ELASA sidevõrgu objekt

ELA007. Lähtuda ELASA poolt antud

kooskõlastusest KK5095, enne ehitustöid võtta

tööluba Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse

infosüsteemi (ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/.

Marko Mittal, AS Connecto Eesti

Otsus:

1. Arvestada arvamusega tööprojektide koostamisel

ja ehitamisel.

2. Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks.

8 Elektrilevi OÜ

Kiri 04.02.2026

Kaitsevööndis tegutsemiseks kooskõlastada

Elektrilevi OÜ-ga täiendavalt töö- või põhiprojekti

joonised. Projekt on võimalik esitada läbi

Elektrilevi OÜ kodulehe: Ehitusprojektide

kooskõlastamine - Elektrilevi

Maie Erik, Tehnovõrkude vanemspetsialist

Põhjendus:

Ehitusloa aluseks olevale projektile MA17425-02 on

antud Elektrilevi OÜ poolt kooskõlastus nr

8347300872, mis kehtib kuni 09.10.2026.a.

Otsus:

1. Arvestada enne Elektrilevi OÜ rajatiste

kaitsevööndis ehitustegevuse alustamist

kooskõlastusega 09.10.2025.a nr 8347300872.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa

tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“

lisa 2

6

Kooskõlastus uuendada peale kooskõlastuse

kehtivuse tähtaja möödumist ja/või Elektrilevi OÜ

rajatisi puudutavate ehitusprojekti muudatuste

kavandamisel.

2. Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks.

9 Elering AS

Kiri 04.02.2026 nr 12-

9/2026/77

Skepast&Puhkim OÜ töö nr MA17425-02

„Riigitee (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee

ehitusprojekt. Staadium: Põhiprojekt“

Kooskõlastatud tingimustel:

1. Riigitee Luhamaa km 84,6-107,0 Mäo-Imavere

lõigu ehituse ehitusalas ristuvad maanteega

järgnevad Elering AS 330 kV ja 110 kV õhuliinid:

• 110 kV õhuliin L132A Paide-Koigi visangus

M61-M62 ristumine põhimaanteega.

• 330 kV õhuliin L356 Mustvee-Paide visangus

M227-M228 ristumine põhimaanteega

• 110 kV kaheahelaline õhuliin L132B/l132C

Imavere-Koigi/Imavere-Põltsamaa visangutes M3-

M4

• 110 kV õhuliin L132C Imavere-Põltsamaa

visangute M19-M20 Eleringi liinide asukohti saab

vaadata: http://gis.elering.ee/

2. Tööprojekti koostamisel lähtuda lubatud

kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis

tegutsemise korrast. 330 kV õhuliini kaitsevöönd

ulatub 40 m liini teljest mõlemale poole ja 110 kV

õhuliini kaitsevöönd ulatub 25 m liini teljest

mõlemale poole. Valdaja peab kinni pidama

Ehitusseadustiku §70. (Ehitise kaitsevöönd),

Ehitusseadustiku §77. (Elektripaigaldise

Põhjendus:

Juhime tähelepanu, et Skepast&Puhkim OÜ töö nr

MA17425 „Riigitee (E263) Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2

maantee ehitusprojekt. Staadium: Põhiprojekt“

tervikuna on kooskõlastatud Elering AS poolt

01.09.2025 kirjaga nr 12-9/2025/519.

Käesolevas menetluses on Elering AS kirja

04.02.2026 nr 12-9/2026/77 punktis 5 esitanud

tingimuse: „Järva vallas ristub olemasolev 110 kV

elektriliin L132A Paide-Koigi projektalaga umbes km

95,9 (Koigi). Antud liini ei likvideeritud seoses 330 kV

L356 Mustvee-Paide liini rekonstrueerimisega ja on

endiselt alles (plaan muutus) ja tuleb enne tee ehitust

ümber nõuetele vastavalt ehitada.“ Eelnimetatud 110

kV ristmevälja ümberehitamise projekteerimist ja

ehitamist käsitlevad ka tingimused punktides 4 – 10 ja

18.

Juhime tähelepanu, et käesolev ehitusloa menetlus

käsitleb riigitee 2 km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere

lõigul 2+2 maantee ehitamist ja 110 kV elektriliini

ristumine km 95,9 asub väljaspool käesoleva ehitusloa

alusel ehitatavat teelõiku. Transpordiamet ei arvesta

käesolevas menetluses tööprojekti koostamise

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa

tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“

lisa 2

7

kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise kaitsevööndi

ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded"

(Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud

tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele,

põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise

saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil

olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või

keskkonda).

3. 330 kV õhuliin Mustvee-Paide (endine Viru-

Paide) ristub põhimaantee nr 2 Tallinn-TartuVõru-

Luhamaa tee 101,5 km, katastritunnus

23401:002:0490 asukohaga Käsukonna küla, Järva

vald, Järva maakond. Antud liini Elering

rekonstrueeris 2025 aastal ning Elering liini

rekonstrueerimisel arvestas Mäo-Imavere 2+2

maantee eelprojekti joonistega (planeeritava tee

absoluutkõrgusega) siis maantee põhiprojekti faasis

antud elektriliinil ümberehitust teha ei tule, kui

teepinna kõrgust ei muudeta.

4. Küll aga seoses uue lõigu 2+2 planeeritava

riigimaantee maanteetrassiga tuleb olemasolevate

110kV õhuliinide ristumised nõutud vahekauguste

(gabariitide) tagamiseks ümber ehitada esimese

klassi maanteega ristumiste nõuetele vastavaks.

5. Järva vallas ristub olemasolev 110 kV elektriliin

L132A Paide-Koigi projektalaga umbes km 95,9

(Koigi). Antud liini ei likvideeritud seoses 330 kV

L356 Mustvee-Paide liini rekonstrueerimisega ja

on endiselt alles (plaan muutus) ja tuleb enne tee

ehitust ümber nõuetele vastavalt ehitada.

tingimustega 4-10 ja 18 kuna need ei puuduta riigitee

2 km 99,1-102,9 ehitamist.

Riigitee 2 km 95,9 ristuva 110 kV elektriliini L132A

Paide-Koigi ümberehitamiseks vajalikud tööd

kavandatakse enne eeltoodud ristumisega seotud

teelõigu ehitamist.

Otsus:

1. Arvestada tööprojektide koostamisel ja ehitamisel

Elering AS 04.02.2026 kirjas nr 12-9/2026/77

punktides 1-3 ja 11-17 ja 19 tooduga.

2. Mitte arvestada punktides 4-10 ja 18 toodud

tingimustega kuna need ei puuduta riigitee 2 km

99,1-102,9 ehitamist.

3. Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa

tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“

lisa 2

8

6. 110 kV liinide ristumiste projekteerimisel tuleb

lähtuda kehtivatest standarditest ja Eleringi

ettevõtte dokumendiseeria (700) projekteerimise

erinõuetest. 700 seeria dokumentides toodud

nõuded ja kord on projekteerimisel ja töö

korraldamisel kohustuslik. Ülekandeliinide

ehitusnõuetes käsitlemata tööde tegemise kord

tuleb eraldi kokku leppida.

7. Elektripaigaldise ümberehituseks tuleb

kinnisasja/rajatise/kommunikatsioonide omanikul

(Maanteeamet), Elering AS-ile, esitada

elektripaigaldise ümberehituse taotlus vähemalt 36

kuud enne tee ehitustööde algust ristumiste

väljaehitamiseks 110 kV õhuliinide kaitsevööndis.

Portaalis https://egle.ee/# saab esitada taotluse liini

ümberehitamiseks ning korraldada kogu

asjaajamise ja infovahetuse Eleringiga.

8. Kinnisasja/rajatise/kommunikatsioonide

omanik, kelle tegevusega kaasneb Elering AS-le

kuuluvate elektripaigaldiste

ümberehitamine/asukoha muutmine, tasub kõik

taolise tegevusega seotud kulutused Elering AS-ile;

9. Ümberehitusele eelnevalt tuleb ümberehituse

taotlejal koostada ning esitada Eleringile

kooskõlastamiseks tööprojekt ja tööohutusplaan.

Tööprojekti koostamise nõuded tuleb enne

tööprojekti koostamist taotleda Eleringilt. Elering

annab omapoolse heakskiidu või motiveeritud

vastuväited 30 päeva jooksul kogu

dokumentatsiooni esitamisest. Elering esitab

omapoolse heakskiidu või vastuväited kirjalikult.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa

tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“

lisa 2

9

10. Täiendav informatsioon ümberehituse nõuete

ning koostatava tööprojekti nõuete osas asub

Eleringi kodulehel https://elering.ee/vorgu-

umberehitus.

11. Sõidutee ning parkla rajamisel ning

rekonstrueerimisel arvestada, et tee ning parkla

ristumisel 330 kV õhuliiniga peab olema tagatud

9,5 meetrine gabariit tee ning parkla pinna ja 330

kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme

temperatuuril +60°C. Tööprojektis esitada õhuliini

pikiprofiil visangutest, mis ristuvad planeeritavate

või rekonstrueeritavate teede ja parklatega.

Pikiprofiilil peab olema juhtme ripe arvutatud

temperatuuril +60°C. Kaevetööd õhuliini masti

mistahes lähimale elemendile lähemal kui 5 m ei

ole lubatud.

12. Tagada tee peenra ja masti lähima elemendi

vahekaugus vahemikuga masti kõrgus + 5 m.

13. Parkla rajamine liinijuhtmete alla toimub omal

vastutusel. Elering AS ei vastuta liinist tulenevate

ohtude eest (nt. jäite kukkumine). Võimalusel

kaaluda parkla rajamist selliselt, et juhtmete alla

parkimiskohti ei jääks.

14. Tagada 5 m puhasvahe parkla ja 330 kV liini

elemendist (mastist), takistada mastile pealesõidu

võimalus äärekivi või põrkepiirdega.

15. Pinnase kõrguste planeerimisel tuleb arvestada

metallmastide läheduses mastide vundamentide

kõrgustega, ehk vundamendi betoonosa peab olema

0,3 m ulatuses maast väljas.

16. Välisvalgustuse ehitamisel tuleb tagada

minimaalselt 10 m vahe valgusti tipu ja õhuliini

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa

tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“

lisa 2

10

juhtme (juhtme temperatuuri +60° juures) vahel

(sama vahe peab olema tagatud ka masti

kukkumisel liini suunas).

17. Liini kaitsevööndis kõrghaljastus on lubatud

max kasvukõrgusega 3,0 m

18. Projekti kooskõlastamiseks esitada projekti

tehnovõrkude graafiline osa (asendiplaan koos

lõigete ja ristumise lahendusega) ning seletuskiri

vastava osaga digitaalsel kujul (pdf ja dwg). Failid

saata aadressile [email protected].

19. Õhuliini kaitsevööndis töötamisel tehnikaga,

mille kõrgus on üle 4,5 m, peab taotlema

kaitsevööndis tegutsemise loa. Taotlusvorm on

leitav Eleringi kodulehel, aadressil Kaitsevööndis

tegutsemise luba | Elering

Enno Bender, Liinide hooldusjuht

10 Jalametsa

Maaparandusühistu

- Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et

arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas

arvamust avaldada. 11 Tammeküla

Maaparandusühistu

-

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja

nimi/Katastriüksuse

tunnus/kiri

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Kodre

23401:002:0185

e-kiri 15.02.2026

1. Soovime, et uue tee rajamise käigus

säilitatakse minule kuuluval kinnistul

23401:002:0185 asuvate

maaparandussüsteemi toimimine. Hetkel

ehitusloa saamiseks esitatud

Põhjendus:

Arvamuse punkti 1 osas selgitame, et tee ehitamisega seotud

maaparandusehitiste ümberehitamine, sh kinnisasjal

23401:002:0185, on käsitletud Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ

koostatud projektis „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa

tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“

lisa 2

11

dokumentidest selle kohta midagi ei

leidnud. Palun see nõue selgelt kirja panna

ning meid teavitada kuidas ehituse käigus

meie maal maaparandussüsteemide

toimivus tagatakse.

2. Jätkuvalt puudub kavandites lahendus,

kuid peaks põllumajandusmasinatega

pääsema kinnistule 23401:002:0185.

Oleme selle küsimuse ka varasemalt

tõstatanud.

3. Soovime, et kavandatav maantee lõigul

101-102 km planeeritaks uus maantee

võimalikult vana maantee lähedale, et

säästa väärtuslikku põllumaad. Vana ja

kavandatava maantee vahele kasutuseta ala

jätmine ei täida ühtegi kasulikku eesmärki.

Tee ehituse käigus on oluline väärtuslikke

põllumaid võimalikult suures ulatuses

säilitada.

Luhamaa km 84,6-107,0 Mäo-Imavere. Maaparandusliku osa

toimik II. Koigi-Imavere lõik“ (töö nr 2024097).

Maaparandusliku osa toimik II (Koigi Imavere lõik) on

kooskõlastatud Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonnaga

24.09.2026. Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond ei

esitanud käesolevas menetluses ettepanekuid ehitusloa eelnõu

täiendamiseks. Töö nr 2024097 ja kooskõlastused asuvad

ehitusprojekti kaustas „Maaparandus“.

Lähtudes Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonna

varasemast seisukohast (teenus-2523942), kiri 05.11.2025 nr

6.2-2/39405 (seisukohad on esitatud Imavere liiklussõlme

ehitusloa menetluses, kuid puudutasid osaliselt ka Käsukonna-

Imavere lõigul maaparandusehitiste ümberehitamist), lisatakse

ehitusloale kõrvaltingimused seoses ehitusloa esemega seotud

maaparandusehitistega EH9 KÄSUKONNA

(maaparandussüsteemi/ehitise kood 6112590020110/002),

EH11 KÄSUKONNA (6113160020130/001),

maaparandusehitis EH12 JALAMETSA (6113160020060/001),

EH13 KIKEVERE (6113160020093/001), EH14 KIKEVERE

(6113160020092/001) ja EH15 KIIGEVERE

(6113160020080/001).

Transpordiameti hinnangul on projektijärgsel ehitamisel ja

ehitusloa kõrvaltingimuste täitmisel tagatud ehitustööde järgselt

väljaspoole teemaa-ala jäävate olemasolevate ja projektijärgselt

uuendatavate või ümberehitamisega säilivate

maaparandussüsteemide toimivus.

Punktis 2 toodud juurdepääsu küsimuses palume arvestada, et

teeprojektis lahendatakse juurdepääsud ainult nendele

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa

tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“

lisa 2

12

kinnisasjadele, mille olemasolev juurdepääs põhimaanteelt või

teistelt projektiga seotud teedelt likvideeritakse.

Kinnisasjale Kodre (23401:002:0185; maatulundusmaa

sihtotstarve) säilib olemasolev ja projektijärgne juurdepääs

avalikult kasutatavale teele läbi naaberkinnisasjade, Epahansu

teelt läbi Risti kinnisasja (kü tunnusega 23401:002:0425) ja

Uue-Kodre (23401:002:0186) või Risti kinnisasja

(23401:002:0426) juurdepääsutee kaudu. Teeprojektiga ei

muudeta kinnisasjale juurdepääsu. Kinnisasjale juurdepääsu läbi

naaberkinnisasja reguleerib asjaõigusseadus.

Projekteeritud 2+2 sõidurajaga põhimaantee parameetrid on

valitud lähtuvalt projektkiirusest 120 km/h. Kuna olemasoleva

maantee parameetrid vastavad projektkiirusele 90 km/h, siis ei

ole võimalik kõrgema tasemega tee projekteerimisel jälgida

olemasoleva 1+1 maantee paigutust. Uue maantee vana

maanteega paralleelseks toomine lõigus km 101-102 ei ole

võimalik arvestades nii plaani- ja eelkõverikele nõutud

väärtuseid kui ka nõudeid peatumisnähtavuse tagamiseks.

Põhimaantee ja kogujatee vahel on ohutusriba vajalik

liiklusohutuse seisukohast, sh pimedal ajal kogujatee liiklusest

tuleneva häiriva mõju ja pimestamise vältimiseks.

Otsus:

1. Arvestada arvamusega punkt 1 ja lisada ehitusloale

kõrvaltingimused:

1.1. Tagada ehitusloa esemega seotud

maaparandussüsteemide nõuetekohane

rekonstrueerimine (maaeluministri määrus nr 38, vastu

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa

tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“

lisa 2

13

võetud 28.03.2019 „Maaparandussüsteemi ehitamise

täpsemad nõuded“).

1.2. Ehitustööde käigus täpsustada dreenide ja kollektorite

täpne asukoht (ehitustööde käigus pärast sõlme avamist

ning enne ehitamise jätkamist) spetsialisti poolt, kes

omab maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri

(MATER) registreeringut.

1.3. Tagada ehitusprojektiga ehitusloa esemega seotud

maaparandussüsteemide rekonstrueerimisega seotud

ehitustööde dokumenteerimine (maaeluministri määrus

nr 13.12.2018 nr 72, vastu võetud 13.12.2018

„Ehitamise dokumenteerimise ja ehitusdokumentide

täpsemad nõuded ning ehitusdokumentide säilitamise ja

üleandmise nõuded").

1.4. Juhul, kui kaevetööde või muul moel (näiteks

ehitusmasinate liikumisega, elektri- ja sideliinide

paigaldamise) rikutakse maaparandussüsteem, tuleb

maaparandussüsteemi toimimisvõime taastada ning

teha sellekohane märkus ka ehitustööde päevikusse.

1.5. Kooskõlastada tööprojekt maaparandussüsteemi

omanikega, kelle maadel maaparandustöid teostatakse,

sh katastriüksused: 25501:001:0514; 23401:002:0016;

23401:002:0094; 23401:002:0185; 23401:002:0186;

23401:002:0200; 23401:002:0341; 23401:002:0342;

23401:002:0425; 23401:002:0426; 23401:002:0720;

25501:001:0513).

1.6. Pärast maaparandussüsteemide rekonstrueerimist

esitada maaparandussüsteemi kasutusloa

kooskõlastamiseks dokumentatsioon Maa- ja

Ruumiametile (edaspidi MaRu):

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa

tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“

lisa 2

14

1.6.1. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimise

tööde dokumentatsioon (teostusmõõdistus, pdf ja

MapInfo-sse konverteeritavates failides).

1.6.2. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimise

tööde kohta tuleb koostada eraldi maaparanduse

ehitustööde päevik. Kõik drenaaži

rekonstrueerimistööd tuleb kanda teostusjoonistele,

koostada kaetud tööde aktid, teha olulisematest

sõlmedest fotod, lisada fotodele objekti asukoht ja

pealkiri ning esitada need MaRu-le.

1.6.3. Esitada MaRu-le taotlus ja rekonstrueeritud

maaparandusala täpne mõõtpiir, mille alusel tuleb

MaRu-l maa-ala maaparandusesüsteemide

registrist välja kanda.

1.7. Enne maaparandussüsteemi kasutusloa taotlemist

esitada ehitajal maaparanduse tegevuste osas taotluse

vormid ja lisa dokumendid MaRu-le tutvumiseks ja

kokku leppida aeg tehtud tööde kohapealseks

ülevaatuseks.

1.8. Maaparanduse tööprojekti elluviimisel peab

omanikujärelevalvet maaparandussüsteemide

rekonstrueerimise osas tegema MATER registrisse

kantud ettevõtja.

2. Mitte arvestada arvamusega 2 ja 3.

2 Taara

23401:002:0077

e-kiri 16.02.2026

Olen kättesaanud Teie saadetud

dokumendid. Jään ootama mulle kuuluval

Taara katastriüksusel planeeritud

ehitusalast maad puudutava kokkuleppe

tingimusi.

Põhjendus:

Transpordiamet esitab kinnisasja omanikule hinnapakkumuse ja

kokkuleppe tingimused esimesel võimalusel peale kinnisasjast

äralõike hindamise aruande laekumist.

Otsus:

Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa

tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“

lisa 2

15

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas tee ehitusloa eelnõu menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva

jooksul eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu

kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja

nimi

Katastriüksuse

tunnus Eessaare 23401:003:0003

Essasoo 23401:003:0990

Jalametsa tee 23401:002:0144

Jalametsa tee L1 25501:001:0512

Kasevälja 23401:001:0303

Kotka 23401:002:0691

Levimaa 25501:001:0513

Nurga-Kundla 23401:002:0341

Kinnisasja

nimi

Katastriüksuse

tunnus

Nurga-Kundla 23401:002:0342

Pajustiku 23401:001:0363

Reino 23401:002:0720

Risti 23401:002:0425

Risti 23401:002:0426

Ristivälja 23401:002:0382

Saare 25501:001:0514

Saare 23401:002:0151

Kinnisasja

nimi

Katastriüksuse

tunnus

Sõõrumaa 23401:002:0094

Taarasaare 23401:002:0016

Uue-Kodre 23401:002:0186

Valli 23401:003:0037

Valli 23401:003:0038

Väljamäe 23401:002:0540

Käsukonna tee 9 23401:002:0470

Maarjaheina 23401:002:0600

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole

taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust

avaldada (EhS § 42 lg 9).

KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ MAASTIKUÖKOLOOGIA JA RUUMILINE KESKKONNAKORRALDUS REG. 11368855 REG: 14.04.2007

TELLIJA: Transpordiamet

TÖÖ NR: P26007-Viridis

TÖÖ NIMETUS:

Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru- Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo- Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnangu koostamine

Eksperthinnangu aruanne

Taara ökodukt (km 102,8)

KESKKONNAEKSPERT ZOOLOOG

OLAVI HIIEMÄE

LAURI KLEIN

KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ E-KIRI: [email protected]

TEL. 527 8 027

Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2

maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 2

Nimetus Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2

maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnangu koostamine

Versioon Esitamiseks ametkondadele Töö nr P26007-Viridis Aeg 29.01.2026

Tellija Transpordiamet Valge 4, 11413 Tallinn Tellija esindaja Marge Kelgo

Transpordiameti projektijuht

e-post [email protected]

Ulukiuuringu koostaja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ Reg. Nr 11368855 Aadress: Tartu mnt 14, 10117 Tallinn Telefon: 527 8 027 E-post: [email protected]

Koostaja esindaja

Olavi Hiiemäe MSc keskkonnakorraldus Juhatuse liige

Eksperdid Lauri Klein Zooloog, MSc Maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse

Kasutustingimused © Käesolev ulukiuuringu aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Dokumendis ja selle

lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida

autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Ulukiuuringu aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Ulukiuuringu aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui

viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale.

Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2

maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 3

SISUKORD

1. PROJEKTI EESMÄRK 4

2. OLEMASOLEV OLUKORD 5

3. EKSPERTHINNANG TAARA ÖKODUKTI KOHTA 8

4. KOKKUVÕTE 14

Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2

maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 4

1. PROJEKTI EESMÄRK

Koostada riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2

maantee ehitusprojekti muudatusega kavandatavate tegevuste kohta ulukimeetme piisavuse

eksperthinnang.

Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 87,5-108,13 Mäo-Imavere lõigu I klassi

maantee eelprojektiga kavandatavate tegevuste osas on koostatud keskkonnamõju hindamise

aruanne (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2021-0013), mis tunnistati nõuetele vastavaks

Transpordiameti keskkonnakorralduse juhi 31.08.2023 otsusega nr 1.1-2/23/1477.

Töö ülesandeks on anda ekspertarvamus, kas:

1. Taara ökodukt (km 102,8) projekteerida ümber nii, et ökodukti laius on kõige kitsamas kohas 60

m. Eksperthinnangus anda seisukoht, kas ökodukti laiuse 60 m korral on tagatud rohevõrgustiku

toimimine ning vajadusel anda täiendavad soovitused (sh rajatise gabariitide osas), mis tagavad

suurulukite ülepääsu eesmärgipärase toimivuse.

Joonis 1 Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2

maantee ehitusprojekti eelnõu. Väljavõte Taara ökodukti asukohast.

Ekspertiishinnangu koostamiseks teostati O. Hiiemäe ja L. Kleini poolt piirkonna ülevaatuseks

välitööd 27. jaanuaril 2026.

Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2

maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 5

2. OLEMASOLEV OLUKORD

Projekteeritav Taara ökodukt asub Järva maakonnas, Järva vallas, Järavere külas Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa maantee kilomeetril 104,8 (Skeem 3).

Joonis 2 Projekteeritava Taara ökodukti asukoht kaardil (Maa- ja Ruumiamet)

Asukoha koordinaadid (E263 telje ja ökodukti telje nr 1 ristumine):

● X=6514791.220

● Y=601963.131

Ökoduktiga tagatakse loomade pääs üle põhimaantee nr 2 (E263) ja kogujatee. Põhiteel on

arvestatud 2+2 rajalise laia eraldusribaga ristlõikega ja kogujateel liikuvatele eriveostele on tagatud

kõrgusgabariit 7,0 m.

Ökodukti kogupikkuseks on rajatise plaani järgi 80 m ja see on kavandatud kolme avalise

raudbetoonehitisena, mille laiuseks kitsaimas kohas keskel on algse plaani järgi 75 m. Kolme ava

ristlõigete mõõtudel on kõigil kõrgeim ava kõrgus 7 m ja põhimaantee niitide läbimise avadel suurim

laius 11,5 m ning kogujatee aval 9 m. Kogu ehituskonstruktsiooni betoonosa pikkus (risti teega) on

plaani alusel arvestuslikult veidi üle 45,2 m.

Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2

maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 6

Ökodukti piirkonnas registreeritud rajatise sihtliikidest suur- ja väikeulukid (ReWild

ulukiuuringu aruandest ja käesoleva ekspertiisi tarbeks teostatud 27.01.2026 välivaatluste

alusel)

Joonis 3 Suurimetajate vaatlused ja konfliktkohad teelõigul OÜ ReWild ulukiseire aruandest lk 32

1. Põder (Alces alces), tegevusjäljed registreeriti ökodukti piirkonnas nii ReWild ulukiuuringus

kui ka käesoleva ekspertiisi välitöödel.

2. Metskits (Capreolus capreolus), tegevusjäljed registreeriti ökodukti piirkonnas nii ReWild

ulukiuuringus kui ka käesoleva ekspertiisi välitöödel.

3. Metssiga (Sus scrofa), tegevusjäljed registreeriti ReWild ulukiuuringus ökodukti piirkonnas.

4. Karu (Ursus arctos), tegevusjäljed registreeriti ReWild ulukiuuringus ökodukti piirkonnas.

5. Ilves (Lynx lynx), tegevusjäljed registreeritud ReWild ulukiuuringus ökodukti alast veidi

kaugemal, rajatise mõjualas, aga lisaks registreeriti tegevusjäljed otseselt ökodukti piirkonnas

käesoleva ekspertiisi välitöödel.

6. Hunt (Canis lupus), tegevusjäljed registreeriti ReWild ulukiuuringus ökodukti piirkonnas.

Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2

maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 7

7. Rebane (Vulpes vulpes), tegevusjäljed registreeriti ökodukti piirkonnas nii ReWild

ulukiuuringus kui ka käesoleva ekspertiisi välitöödel.

8. Kährikkoer (Nyctereutes procyonoides), tegevusjäljed registreeriti ReWild ulukiuuringus

ökodukti piirkonnas.

9. Mäger (Meles meles), tegevusjäljed registreeritud ReWild ulukiuuringus ökodukti alast veidi

kaugemal, rajatise mõjualas.

10. Nugis (Martes sp), tegevusjäljed registreeritud ReWild ulukiuuringus ökodukti alast veidi

kaugemal, rajatise mõjualas.

11. Halljänes või valgejänes (Lepus sp), tegevusjäljed registreeritud ReWild ulukiuuringus

ökodukti alast veidi kaugemal, rajatise mõjualas.

12. Orav (Sciurus vulgaris), tegevusjäljed registreeritud ReWild ulukiuuringus ökodukti alast

veidi kaugemal, rajatise mõjualas, aga lisaks registreeriti tegevusjäljed otseselt ökodukti

piirkonnas käesoleva ekspertiisi välitöödel.

13. Karihiirlane (Sorex sp), tegevusjäljed registreeritud ReWild ulukiuuringus ökodukti alast veidi

kaugemal, rajatise mõjualas.

14. Hamsterlane või hiirlane (Cricetidae/Muridae), tegevusjäljed registreeriti ökodukti

piirkonnas nii ReWild ulukiuuringus kui ka käesoleva ekspertiisi välitöödel.

15. Mutt või mügri (Talpa europaea / Arvicola amphibius), tegevusjäljed registreeriti ReWild

ulukiuuringus ökodukti piirkonnas.

Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2

maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 8

3. EKSPERTHINNANG TAARA ÖKODUKTI KOHTA

„Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee

ehitusprojektiga määratud Taara ökodukti asukoht on valitud väga sobivasse kohta, kuna selle

lähipiirkonnas on liikumas isegi 15 rajatist eeldatavalt kasutavat loomaliiki või liigirühma esindajat,

nende seas kõikide Eesti suuremate sõraliste ja kõikide suurkiskjate liikide esindajad. Ka

maastikuliselt asub ökodukt olulises kohas, ühendades suuri metsamaastikke Suureküla, Jalametsa

ja Porissaare rabade vahelisel alal. Kaugemas maastikulises perspektiivis on tegemist pea kõige

olulisema metsakoridoriga, mis ühendab Endla ja Soomaa loodusmassiive. Seega on ilmselge, et

Taara ökoduktil lasub ulukite liikumise tagamisel väga suur vastutus.

Võimalikud loomade liikumist võimaldavad kavandatavad meetmed Taara ökodukti piirkonnas

Põhiprojektis on kavandatud Taara ökoduktist ca 6,6 km Tallinna suunas rajada Jõe suurulukitunnel.

Algselt Jõe ökodukti asemel rajatakse loomade altpääs, läbipääsu gabariitidega h = 5,0 m ja

pikkusega 30 m.

Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2

maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 9

Ca 1 km Tartu suunas on Navesti jõe sildade alla kavandatud kallasrajad.

Käsukonna riste ja Navesti jõe sillad ehitatakse Taara ökoduktiga samaaegselt, 2026-2028.a.

Tartu suunas, ca 6,7 km kaugusele kavandatavast Taara ökoduktist on Adavere teelõigu eelprojektis

kavandatud rajada Imavere ökodukt. Selle lõigu väljaehitamise aeg on hetkel teadmata.

Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2

maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 10

Loomade ja liikluse konfliktide määratlemiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks on koostatud

käsiraamat „Loomad ja liiklus Eestis. Käsiraamat konfliktide määratlemiseks ja tehnilised

lahendused meetmete rakendamiseks“ Tallinn-Tartu 2010

(https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2021-02/1286480217.pdf).

Selle käsiraamatu järgi jääb ökoduktide laius reeglina vahemikku 50 kuni 200 m.

Ökoduktide mõõtmeid mõjutavad paljud tegurid, lisaks ehitus-tehnilistele tingimustele ka nt

ümbritseva keskkonna iseloom, selle mitmekesisus, metsa ja mageveevõrgu lähedus, pinnavormid,

mis suunavad loomade liikumist.

ReWild ulukiuuringus on toodud, et Taara ökodukti asukoht on olulise rohekoridori keskel ja et selles

asukohas on pikaajaliselt väljakujunenud loomade teeületuskoht, kus on toimunud ka hulk

ulukiõnnetusi (sh karuga). Taara ökodukti asukohas teostatud välitööd (27.01.2026, ca 10-13 cm

paksune lumikate) kinnitasid loomade rohkust. Välitöödel fikseerisime ida poolt teele lähenenud

põdra jäljed, kes peatus vahetult enne teele jõudmist ja pöördus teelt tagasi ja liikus lõuna poole.

Tee lääne poolsel alal oli ohtralt metskitsede jälgi, kus ühte jäljerada oli jälitanud ka ilves. Lisaks

fikseerisime 50 – 100 m raadiuses kavandatava ökodukti asukohast rebase, metssea, jänese, orava

ja leet- ja kaelushiirte tegevusjälgi.

ReWild ulukiseire uuringus on soovitatud rajada maastikuühenduse tüüpi ülepääs laiusega vähemalt

75 m, et oleks tagatud teeületusvõimalus võimalikult paljudele erinevatele liikidele. Peame siiski

oluliseks käesoleva ekspertiisi käigus täpsustada, et maastikuühenduste (ingl. keeles nature

connection) puhul on enamasti tee kas viidud maapinnast madalamale vagumusse või hoopis

tunnelisse ja üle maantee ühendatud ala minimaalne laius on 200 m. Tavaliselt aga on

maastikuühendused 500 ja enam meetrit laiad. Seega tuleks käsitletavat läbipääsu pidada ikkagi

klassikaliseks ökoduktiks. Maastikuühendusega seob seda ökodukti aga oluline asukoht

rohekoridoris ja seeläbi ka maastiku struktuuris. Sellest tuleneb ka käesoleva ekspertiisi käigus

tehtav soovitus: võimalusel tuleks ökodukti idapoolsest suudmetest ökodukti telje suunas

lähima metsani olev avamaastik (praegune puittaimedega kaetud kivikuhilate ala) ökodukti

suudmete laiuses metsastada, et maastikusse tekiks katkematu metsakoridor üle ökodukti.

Ökodukti mõõtmed ja neid mõjutavaid tingimused lähemalt:

Tehnilises mõttes määrab ökodukti nõutav laiuse selle pikkuse kasvades, st ökodukt, mis ületab

kuuerajalist kiirteed, peab olema oluliselt laiem kui see, mis ületab kahe rööpapaariga raudteed

( Klein et al 2010). Minimaalne ökodukti laiuse ja pikkuse suhe on 0,8. Tavaliselt peab see

suhtarv olema suurem (Iuell et al 2003). Skemaatiline kujutis ülepääsu pikkuse (A) ja laiuse (B)

defineerimiseks on toodud Joonisel 4. Seejuures on pikkus ja laius defineeritud ülepääsu kasutavate

loomade vaatevinklist (Iuell et al 2003).

Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2

maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 11

Joonis 4 Skemaatiline kujutis ülepääsu pikkuse (A) ja laiuse (B) defineerimiseks. Juhendis on

pikkus ja laius defineeritud ülepääsu kasutavate loomade vaatevinklist (Iuell et al 2003,

joonis 7.10).

Kuna ökoduktide pikkuse ja laiuse suhtarvu alusväärtusteks olevate rajatise pikkuse ja laiuse

määratlemise aluseid ei ole erinevates transpordi leevendusmeetmeid käsitlevates

juhendmaterjalides toodud, siis kirjeldame siin üht võimalikku mõõteviisi ulukiökoloogiat arvestades.

Ökodukti pikkuse mõõtmine on iga ökodukti korral veidi erinev ja sõltub nii reljeefist kui ka sellest,

milline on elupaik ökodukti suudmete ees. Kui võtta aluseks, et peamine sihtliik, kes Eestis ökodukti

kasutab on põder, siis tuleks mõõta ökodukti pikkus mõlema ökodukti suudme kaldelt sellest

asukohast, kust põdral oleks üle ökodukti lageda ökodukti korral vaba vaade teisele poole nii, et ta

näeks mõlemalt poolt kasvavat metsa, umbes puude pooles kõrguses. Seega, antud juhul võiks

eeldada, et metsa nähtav kõrgus on vähemalt kaks korda ökodukti kõrgus ja sel korral seda pikkust

mõõta nende kõrgusmärkide vahel, millest milleni ulatub põder oma silmade kõrgusel üle ökodukti

vaatama, st ca 2 m ökodukti keskosa kõrgusest madalamal, st kõrgusmärkide 75,0 ja 75,0 vaheline

ala. Arvestades aga, et selline mõõteviis on siiski ebamäärane ja selgem ning konkreetsem on

mõõtmine ulukitarast ulukitarani, siis edasistes arvutustes arvestasime ökodukti pikkuse ja laiuse

suhtarvu ökodukti pikkuse 80 m juures.

Ökodukti, kui rajatise kogupikkuseks on rajatise plaani järgi 80 m (fail: MA17427_EP_TL_TS-

40004_TS15-Yldjoonis-v02.pdf Üldplaan 1:1000), milleks on käesoleva töö raames

ulukieksperdi poolt võetud ulukitarade vahelise ala ulatus Üldplaani jooniselt mõõdetuna, mis on

jooniselt mõõtes umbes sama väärtus kui ökodukti betoonosa kogulaius samalt Üldplaanilt.

Arvestades sellega, et Taara ökodukti pikkuseks on planeeritud 80 m, saame toodud pikkuse

ja laiuse suhtarvu arvestades selle minimaalseks laiuseks keskkohas ehk maksimaalne

ulukite liikumiseks vaba ruumi ulatuseks 80 x 0,8 = 64 m.

Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2

maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 12

Nagu ka eespool toodud, peaks ka see suhtarv olema tegelikult suurem, arvestades

leevendusmeetme asukohta maastikus ja ökosüsteemis, tihedust transporditaristul, sihtliikide

tundlikkust jne. Kuna Taara ökodukt asub laiemas maastikulises struktuuris väga olulises kohas ja

siin liigub ka väga suur hulk ulukiliikide esindajaid, siis võiks siin arvestada ka kõrgema

koefitsiendiga, nt 0,9-ga. Kui teha arvutus selle koefitsiendiga, saame minimaalseks laiuseks

80 x 0,9 = 72 m, mis ongi peaaegu see, mida pakuti välja ReWild ulukiuuringus.

Võimalikud alternatiivsed lahendused

Kuna ökodukti laiuse üheks olulisemaks mõjutajaks on selle pikkus, siis on väga oluline jälgida,

millist transporditaristut see peab ületama. Taara ökoduktile on planeeritud kolm ava, millest üks on

planeeritud selleks, et ületada kavandatavat kogujateed. See muudab ökodukti tegelikult peaaegu

kolmandiku võrra pikemaks. Kui see ökodukt peaks ületama vaid kaheniidilist põhimaanteed, siis

võiks selle konstruktsiooniosa pikkus olla vähemalt 9 m lühem, mis arvestades samade mõõtmetega

suudmetel lühendaks ökodukti kogupikkust ca 10 meetri võrra, st 70 meetrini. Sellise pikkusega

ökodukti minimaalne laius keskkohas arvutatuna koefitsiendiga 0,9 oleks 63 m, koefitsiendiga 0,8

aga koguni 56 m.

Kui analüüsida kavandatava kogujatee otstarvet Taara ökodukti juures, siis tundub, et ei oleks midagi

lahti kui see kogujatee oleks viidud põhimaanteest mõnevõrra kaugemale ja oleks lahendatud

olemasolevate teede alusel. Ekspertarvamuse koostajate arvates ühe võimalusena nt nagu

joonisel 5.

Joonis 5 Ekspertarvamuse koostajate arvates võiks ühe võimalusena kaaluda Käsukonna –

Imavere vahelises lõigus jätta maanteega paralleelselt kulgema kavandatud kogujatee

rajamatta ja viia see uude asukohta, kasutades olemasolevat kohalike teede võrku. Selle

ettepaneku tulemusena peaks ökodukt ületama vaid kaheniidilist põhimaanteed, mistõttu

ökodukti pikkus oleks vähemalt 9 m lühem. Sellise pikkusega ökodukti minimaalne laius

keskkohas arvutatuna koefitsiendiga 0,9 oleks 63 m.

Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2

maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 13

Kuna ilmselt ei saa liiklussagedus sellel kogujateel olema väga kõrge, siis ei tohiks sellest tekkida

ka suurt lisatakistust loomade jõudmisel ökoduktile. Kindlasti aga tuleks ökodukti telje suunas mõõta

sel juhul sel teel välja lõik, mida ulukid eeldatavalt aktiivsemalt ületama hakkavad ja märgistada see

vastavate ulukiohu märkidega.

Üheks tehniliseks võimaluseks ökodukti keskosa laiuse muutmisel on ökodukti kuju muutmine.

Muutes ökodukti kuju nn paraboolseks, nagu toodud joonisel

5 B ja C, muutub see eeldatavalt ka ulukite läbilaskevõime

suhtes efektiivsemaks, sest kavandatava loomade ülepääsu

suudmed laienevad. Samas võimaldab see muuta ülepääsu

keskkohta mõnevõrra kitsamaks. Aga ka sel juhul tuleb jälgida,

et see pikkuse-laiuse minimaalne suhe säiliks. Sellisel juhul

võib kindlasti kasutada ökodukti laiuse arvutamisel

suhtekoefitsienti 0,8.

Ehitustehniliselt on aga puhtalt paraboolne kujulahendus

ilmselt keerulisem, kui lehtrikujuline lahendus (Joonis 5 A), mis

koosneb sirgjoonelistest paneelidest.

Ökodukti kuju ja materjal peavad võimaldama pinnasel ja

taimestikul kujuneda selliseks, et oleks tagatud ökosüsteemi

sidusus ja sihtliikide liikumine.

Joonis 6 Võimalik erinev ökodukti kuju pikisuunas. Ökodukti pindala kasvust tulenevate kulude

kokkuhoiuks kasutatakse tihti paraboolset ehk lehtrikujulist disaini (B ja C).

Ehitustehniliselt on puhtalt paraboolne kujulahendus (C) keerulisem ja kallim kui

lehtrikujuline (B), mis koosneb sirgjoonelistest paneelidest. (Iuell et al 2003, joonis 7.16).

Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2

maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 14

4. Kokkuvõte

Kokkuvõtteks leiame, et eksperthinnangu koostajate arvates esimene eelistus oleks Taara ökodukti

pikkuse lühendamine kogujatee viimisega mujale kui ökodukti alla. Sellisel korral oleks kindlasti

võimalik vähendada ökodukti laiust selle keskosas kuni 60 meetrini.

Järgmine võimalik lahendus oleks muuta ökodukti kuju paraboolseks, mille korral oleks samuti

võimalik selle keskkoha laius viia vähemalt 64 meetrini.

Kui nende lahendustega enam arvestada ei saa, siis arvestades ökodukti olulist asukohta ja siin

liikuvate ulukite liigirikkust ning kõrget arvu peab ökodukti minimaalseks laiuseks selle

keskkohas ehk maksimaalne ulukite liikumiseks vaba ruumi ulatuseks jääma vähemalt

64 meetrit, st maksimaalselt võiks ehitusprojektis kavandatud ökodukti laiust keskkohas vähendada

11 meetri võrra, võrreldes algsest ökodukti laiusest.

Ekspertide poolt soovitatavad lisameetmed

Katta rajatavate loomatunnelite avad, eriti loomatunneli või ökodukti rajamisel tekkivad

horisontaalsed jooned looduslike kivide või taimestikuga (Fotod 1-3). Peidetud läbipääsude ja

tunnelite avad loovad eeldatavalt paremad eeldused rajatud loomatunnelite omaks võtmiseks

loomade poolt.

Fotod 1-2 Näited looduslikuma ilme andmisest looma läbipääsu suudmetele (Foto: internet)

Suuruluki ülepääs Suuruluki ülepääsu laius peab ülepääsu kõige kitsamast kohast (maksimaalne ulukite liikumiseks

vaba ruumi ulatus) olema minimaalselt 64 m.

Peitumisvallide või -kuhila meede – kaootiliselt paigaldatud risu ja kändude valle või kuhilaid tuleb

rakendada ka suuruluki ülepääsu rajamisel.

Suuruluki ülepääsule istutada terve ülepääsu ulatuses kohalikke puuliike, et tekiks olemasolevale

looduslikule ümbruskonnale sarnane elukeskkond (Foto 4). Ökodukti pealse ja -eelse haljastuse

rajamisel tuleb silmas pidada eesmärki, et istutatavad puud ja põõsad hakkaksid loomi

ökoduktile meelitama ja selle tulemusel võetakse ökodukt loomade poolt kiiremini kasutusele.

Soovitame istutada kiirekasvulisi ja mitte väga sügava juurekavaga taimeliike - pihlakaid, sarapuid,

Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2

maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnangu koostamine

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 15

õunapuid, sõstraid ja teisi kiiresti marju/seemneid

pakkuvaid taimi, mis peaksid loomi kavandatava ökodukti

lähedusse meelitama.

Foto 3 Võimalik ökodukti haljastus (Foto: internet)

Peitumisvallid või -kuhilad Tunnelite ja läbipääsude sisemusse tuleb tekitada maantee muldkeha rajamisel ette jäänud ja

likvideeritud puude välja juuritud kändudest ning suurematest puuokstest ebakorrapärased

peitumisvallid või -kuhilad.

Kahepaiksete ja roomajate tiigid

Ökodukti servadesse on planeeritud rajada kahepaiksete tiigid. Tiikide rajamisel tuleb kindlasti

jälgida, et tiikide servad ei oleks liiga järsunõlvalised! Tiigid rajada võimalikult tasasele maale, metsa

ja põllumaa servadesse. Ökodukti mõlema suudme ette rajatavad väikesed veekogud on olulised

nii kahepaiksete ökoduktile meelitamiseks kui ka ulukitele kuiva ilma korral joogikohaks.

Lakkumiskivid

Põtrade liikumisteele jääva ökodukti jaoks on väga oluline, et

mõlemale ökodukti suudme lähedusse tuleb püstitada põtrade

jaoks, ca 3-4 m kõrguse posti otsa pandud soolakivi, nn lakukivi,

mida muidu kasutatakse nt jahimeeste rajatavatel söödaplatsidel

(Foto 5). Nende mõte on see, et just talvisel ajal tunnevad põdrad

maanteedelt tulevat soolalõhna ja kuna neil on talvisel ajal

soolavajadus, siis kipuvad maanteedele soola lakkuma, aga need

soolakivid siis kompenseeriks seda ja ei ajaks neid teele. Lisaks

toimiksid nad meelitajatena sõralistele, sest talvine soolavajadus on

olemas kõikidel meie sõralistel.

Foto 4 Lakukivi (O. Hiiemäe)

Külejepiirded

Kindlasti tuleb jälgida, et ökodukti küljepiiretena kasutatava laudseina alaossa ei jääks laudseina ja

maapinna vahele vahesid, millest kahepaiksed, roomajad ja pisiimetajad võivad läbi ronida ning

seekaudu teele sattuda.

Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2

maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnangu koostamine

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 16

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Iuell, Björn et al, „Habitat fragmentation due to Transportation Infrastructure. Wildlife and Traffic. A European Handbook for Identifying Conflicts and Designing Solutions.“, KNNV Publishers, 2003

2. Klein et al. 2010. Loomad ja liiklus Eestis. Käsiraamat konfliktide määratlemiseks ja tehnilised

lahendused meetmete rakendamiseks“ Tallinn-Tartu 2010.

3. OÜ ReWild, Töö 2020-4 Mäo-Pikknnurme ulukiseire. Lõpparuanne 2022

4. Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2021-0013, Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 87,5-108,13 Mäo-Imavere lõigu I klassi maantee eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne

Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2

maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnangu koostamine

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 17

LISAD

Foto 5 Kirdest teele lähenenud põder jõudis ca 2 m kaugusele teest, kuid oli sunnitud tagasi

pöörduma 27.01.2026 (Foto: O. Hiiemäe)

Foto 6-7 Teed ületanud kitsede jäljeread kavandatava Taara ökodukti asukohas 27.01.2026 (Foto: O. Hiiemäe)

Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2

maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnangu koostamine

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 18

Foto 8 Tallinn-Tartu mnt-l (Laeva tankla) hukkunud metskitse korjus 27.01.2026 (Foto: O. Hiiemäe)

KORRALDUS

09.03.2026 nr 1.1-3/26/154

Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-

Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9

Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks

Transpordiamet algatas 03.02.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 2 (E263) Tallinna-

Tartu-Võru-Luhamaa tee1 km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks

ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel.

Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada

osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse

või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee lõik km 99,1-

102,9 paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus 23401:002:0490; 23401:003:0600

ja 23401:002:0053) Järva maakonnas Järva vallas Käsukonna, Jalametsa ja Imavere külas.

Põhimaantee ning selle toimimiseks vajalikke teede ja rajatiste ehitamiseks on vajalikud äralõiked

teega piirnevatest kinnisasjadest. Transpordiamet alustas teemaa omandamise menetlust

15.01.2026. aastal ja ehitusloa andmise ajaks ei ole maade omandamine lõpuni viidud. Arvestades

eeltooduga, seatakse ehitusloale kõrvaltingimus, et enne ehitustöödega alustamist väljaspool

riigitee alust maad peab olema sõlmitud kinnisasja omanikuga kokkulepe ehitustööde teostamiseks

või ehituseks vajaliku maa omandamiseks.

Teedevõrgu terviklikkuse tagamiseks on ehitusprojekti haaratud põhimaantee ümberehitamise ja

liikluskorralduse muudatustega seotud ning seetõttu osaliselt ümberehitatavad kohaliku

teedevõrgu teed: 2340003 Jalametsa tee, 2340001 Käsukonna tee ja 2340124 Epahansu tee.

Riigitee 2 km 102,9-107,1 teelõigu ümberehitus 2+2 sõidurajaga maanteeks vastab

teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha

täpsustamine km 92,0-183,0“ lõigul ca km 105-1092 (Imavere läänepoolne õgvendus).

Teemaplaneering koos lisadega on kättesaadav https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-

planeeringud/jarvamaa/jarvamaa-mp-tp-pohimaantee-nr2/

Lähtudes ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõikest 2 ja 4 on

eelnimetatud planeeringut täpsustatud projekteerimistingimustega. Teemaplaneeringut on

1 Riigitee nimi Taristuministri 12.08.2025 määruse nr 48 „Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määruse nr

72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” muutmine“ alusel

2

täpsustatud Transpordiameti 22.12.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/550 „Projekteerimistingimuste

andmine riigitee 2 (E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 87,5-108,12 Mäo‒ Imavere lõigu I

klassi maantee eelprojekti koostamiseks“.

Tee ehitusloa andmise aluseks on Skepast&Puhkim OÜ töö nr MA17425 „Riigitee 2 (E263)

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekt.

Staadium: Põhiprojekt“ koosseisus koostatud töö osa nr MA17425-2 „Koigi-Imavere lõik km

95,3-107,0“. Põhiprojekti koosseisus olevate rajatiste ehitusprojektid on koostatud eelprojekti

staadiumis.

Käesoleva ehitusloa alusel ehitatakse 2+2 maanteeks riigitee 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee

Käsukonna-Imavere lõik ca km 99,1-102,9.

Projektmaterjalid on kuni 30.06.2029 nähtavad lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/9lygiLoRm3HGgle

Seoses töö nr MA17425-02 osalise väljaehitamisega lahendatakse tööprojektiga 2+2 sõidurajaga

maantee ja kogujatee KTV-07 ajutine kokku viimine olemasoleva 1+1 sõidurajaga põhimaanteega

lõigul ca km 98,6-99,1.

Töö eesmärgiks on riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9 lõigu

ümberehitus 2+2 sõidurajaga maanteeks koos tee toimimiseks vajalikke teede ning rajatistega.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Käesolev ehitusluba käsitleb riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9

lõigul 2+2 maantee ehitamiseks kavandatud tegevusi, mis moodustavad ühe etapi riigitee 2 (E263)

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,12 Mäo-Imavere lõigu I klassi maantee eelprojektiga

kavandatud tegevusest.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 13 alusel on riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

km 87,5-108,12 Mäo-Imavere lõigu I klassi ehitusprojektiga kavandatav üle kümne kilomeetri

pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3

kohaselt algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste korral kavandatava tegevuse KMH selle

vajadust põhjendamata.

Tuginedes eeltoodule, algatati Transpordiameti keskkonnatalituse juhataja 19.02.2021 otsusega nr

1.1-2/21/20 riigitee 2 (E263)Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo-Imavere lõigu I

klassi maantee eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH3.

Mäo–Imavere lõigu I klassi maantee eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju

hindamise aruanne (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2021-0013) tunnistati nõuetele vastavaks

2 Varasemates projektides ja dokumentides toodud põhimaantee 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa tee kilometraaž on

Kose-Võõbu ja Võõbu-Mäo lõikude valmimise järgselt muutunud. 3 https://www.transpordiamet.ee/keskkonnamoju-hindamise-algatamine-riigitee-2-e263-tallinn-tartu-voru-luhamaa-

km-875-1081-mao

3

Transpordiameti keskkonnakorralduse juhi 31.08.2023 otsusega nr 1.1-2/23/1474. KMH aruande

ptk 9 järeldatakse, et projekteeritava maanteelõigu ehitamine ei too kaasa olulist

negatiivset mõju, kui rakendatakse KMH aruande ptk-s 8 toodud leevendusmeetmeid.

Transpordiamet on seisukohal, et kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada KMH

tulemusena välja töötatud keskkonnameetmeid või teisi vähemalt samaväärselt tõhusaid

meetmeid, et ennetada, vältida ja leevendada võimalikku kaasnevat ebasoodsat keskkonnamõju.

Võrreldes eelprojektiga on põhiprojektis ära jäetud kahepaiksete tunnel KPT-32 kuna põhiprojekti

teede lahendus ei võimalda antud asukohas kahepaiksete jaoks funktsionaalse geomeetriaga

tunneli rajamist. Kahepaiksete liikumisvõimalused on tagatud Taara ökodukti ja järgmise

kahepaiksete tunneliga (KPT-31), mille vahekaugus on 280 m.

Võrreldes eelprojektiga muudetakse riigitee 2 km 102,8 projekteeritud leevendusmeetme 75 m

laiuse 3 avalise (2 ava põhimaanteele, 1 ava kogujateele) Taara ökodukti laiust ehitusprojekti

muudatusega. Lähtudes Transpordiameti juhendis 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 „Teede

projekteerimise juhend“ tabelis 14 toodud suurulukite esinduslike ökoduktide määratud laiusest

(60-75 m) ja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ eksperthinnangust (lisa 3), vähendatakse Taara

ökodukti laiust 64 meetrini ulukiläbipääsu kõige kitsamas kohas (ulukitele vabalt kasutatav

liikumisruum).

Eeltoodud muudatused ei ole käsitletud eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruandes, mistõttu

on amet KeHJS § 24 lõike 12 kohaselt kogunud teavet selle kohta, kas muudatustega kaasneb

oluline keskkonnamõju. Skepast&Puhkim OÜ töö nr 24000008 „Eksperthinnang ulukite

eritasandiliste läbipääsude muutuste kohta võrreldes eelprojektiga“ ja Keskkonnaagentuur Viridis

OÜ töö nr P26007-Viridis „Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0

Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang“

hinnangul ei ole muudatustega ette näha olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist KeHJS §

24 lõige 11 mõistes. Projektiga ei muudeta oluliselt eelprojekti lahendust ja selle KMH

põhimõttelisi järeldusi, sh varem seatud asjakohaste meetmete rakendamise osas. Samuti ei ole

muutunud projektala määral, mis muudaks eelprojekti KMH menetluses seatud tingimusi ja seire

põhimõtteid. Kavandatava tegevuse leevendusmeetme muudatusest ei lisandu tegevuse

lubatavusele lisatingimusi või seire kohustusi.

Võttes aluseks KeHJS § 24 lõiked 1 ja 15, lähtub Transpordiamet ehitusloaga kõrvaltingimuste

seadmisel KMH aruandest, aruande lõppjäreldustest ja keskkonnameetmetest. KMH aruandest

tulenevad keskkonnameetmed on kantud käesoleva korralduse lisaks 1 olevale ehitusloale.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

4 https://www.transpordiamet.ee/riigitee-2-e263-tallinn-tartu-voru-luhamaa-km-875-1081-mao-imavere-loigu-i-

klassi-maantee-3

4

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, § 42 lõike 2, EhS § 101 lõiked 2 ja 3,

liiklusseaduse § 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82

„Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 9, ning § 24

lõiked 1, 11 ja 15 , otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9

lõigul 2+2 maantee ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

3. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse ida osakonna ehituse üksus.

4. Edastada tee ehitusloa andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse

kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Tee ehitusluba Käsukonna-Imavere lõik;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Eksperthinnang_Taara ökodukt.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakond