Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1029774-3

1. Geoloogilise uuringu loa taotlus

Maardlad ja maavarad

Maardla nimetus

Maardla osa nimetus

Maardla registrikaardi number

Maavara Muu maavara

Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad

Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid

Hinnangulise maavara ühik

Dolokivi, kõrgemargiline

Teede- ja taristuehitus 1 100 tuh m³

Loa taotleja

Ärinimi / Nimi AS Tariston

Taotluse koostaja kontaktisik Kauri Kiiman

Tööde teostaja andmed

Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ

Registrikood / Isikukood 11206437

Postiaadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond

Loa kehtivus

Loa kehtivus aastates 5

Käitise tegevuse algusaeg

Uuringuruumi andmed

Nimetus Tamme II uuringuruum

Tüüp Maismaa

Veekogu liik

Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 10.01

Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0430 Lääneranna vald

Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht

Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring

Uurimissügavus, m 15

Puuraukude arv 12

Uuringukaeveõõnte arv 12

Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Katsepumpamine

Muu hüdrogeoloogiline katsetöö

Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km

Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km

Muud sihtotstarbelised tööd lubjakivi keemiline analüüs, lubjakivi purunemiskindluse ja külmakindluse määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine

Kas tekib jäätmeid Ei

Ajutiste ehitiste loetelu

Lisad

Seletuskiri Lisa 1: Tamme_II_uuringuruum__Geoloogilise_uuringu_loa_seletuskiri.asice

Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Graafiline_lisa_1._Tamme_II_uuringuruumi_teenindusala_plaan.asice

Muud lisad Lisa 3: UR_piir.dwg

Lisa 4: Tamme_II_uuringuruumi_uuringuloa_L.MU_525403_muutmine.asice

TARISTON AS

TAMME II UURINGURUUMI

GEOLOOGILISE UURINGULOA

TAOTLUS

Seletuskiri

Töö nr 26/05.25.402

Tallinn 2025

1 Kliimaministeerium. Ehitusmaavarad. Ehitusmaavarade varustuskindluse tagatuse ülevaade maakondade kaupa. Kättesaadav

https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/maavarad/ehitusmaavarad 2

Vabariigi Valitsus. Valitsus kinnitas teehoiukava: riigiteedesse suunatakse nelja aastaga 932 miljonit eurot. Kättesaadav

https://www.valitsus.ee/uudised/valitsus-kinnitas-teehoiukava-riigiteedesse-suunatakse-nelja-aastaga-932-miljonit-eurot

2

GEOLOOGILISE UURINGULOA TAOTLUSE

SELETUSKIRI

1. Uuringuruumi asukoht ja geoloogilise uuringu eesmärk

Tariston AS taotleb geoloogilise uuringuluba Joonuse külas, Lääneranna vallas, Pärnu

maakonnas Tamme II uuringuruumis dolokivi geoloogiliseks uuringuks. Taotletava

uuringuruumi pindala on 10,01 ha ja see paikneb riigiomandis oleval katastriüksusel

Võrungipõllu (katastritunnus 33404:003:0128).

Tariston AS on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas

tegeleb riigimaanteede aastaringse hoolduse, asfaltbetooni tootmise ja paigaldamisega ning

erinevate teedeehituse- ja taristuobjektide ehitamisega. Samuti on tegelenud ettevõte üle

kümne aasta maavarade kaevandamisega. Ettevõte eesmärk on tagada Eesti ehitus- ja

teetööde valdkonna jätkusuutlik areng ja ehitusmaavarade kättesaadavus ning

varustuskindlus.

Eesti suurema liikluskoormusega maanteede ehitamisel on vajalik kvaliteetne killustik,

mida eelkõige saab toota kõrgemargilisest ehituslubja- ja dolokivist. 2025. a maikuus on

Kliimaministeeriumi1 poolt hinnatud Pärnumaa kõrgemargilise dolokivi keskmiseks

aastaseks vajaduseks 300 tuh m3 aastas. Hetkel aga ei ole Pärnumaal ühtegi aktiivse

mäeeraldisega dolokivi karjääri, kus oleks arvel maavarana kõrgemargilist dolokivi. Siiski

on võimalik saada kõrgema kvaliteediga killustiku osaliselt Pärnumaal ja selle lähiümbruses

oletavatest dolo- ja lubjakivi karjääridest. Lisaks alustatakse Rail Baltic raudteetrassi

ehitusele peagi ka Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee nr 4 ümberehitamist 2+2 sõidurajaga

maanteeks lõikudel km 70,2-78,8 (Haimre-Konuvere), km 103,5-108,5 (Halinga-Kangu) ja

km 108,5-115,427 (Are möödasõit) koos km 62,2-64,8 (Päädeva-Orgita) ja km 68,2-70,8

(Haimre) liiklussõlmedega2. Nende ehitustega ammendatakse suur osa olemasolevast

ressursist Pärnumaal ja selle lähiümbruses, millest võimalik toota kvaliteetset killustikku.

Seetõttu on Tariston AS valinud välja taotletava uuringuruumi, et uurida potentsiaalset

kõrgemargilise dolokivi varu ja geoloogilise uuringu põhjal hinnata kaevandamise

võimalikkust alal.

Kavandatava geoloogilise uuringu eesmärk on täpsustada taotletavas uuringuruumis

dolokivi levik, kasuliku kihi paksus, materjali kvaliteet ja kaevandamistingimused.

Uuringuga uuritakse maavara aktiivse tarbevaruna.

Kui geoloogilise uuringu tulemusel kinnitatakse alal maavara aktiivne tarbevaru.

Geoloogilise uuringuloa koostamisel lähtutakse Maapõueseaduses sätestatud nõuetest.

Geoloogilist uuringuluba taotleb Tariston AS viieks aastaks.

Tamme II uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri

3

2. Uuringuruumi teenindusala ja lähiümbruse kirjeldus

Taotletav uuringuruum asub Pärnu linnast ca 24 km kaugusel loode suunas, Pärnu-Jaagupi

alevikust ca 16 km kaugusel lääne suunas ja Vanamõisa-Koonga-Ahaste kõrvalmaantee (nr

16176) 18.-ndast kilomeetripunktist ca 3,4 km kaugusel ida suunas.

Taotletav Tamme II uuringuruum paikneb katastriüksusel Võrungipõllu (katastritunnus

33404:003:0128, sihtotstarve maatulundusmaa 100 %). Nimetatud katastriüksus on

riigiomandis, mille valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning

volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Uuringuruum hõlmab Võrungipõllu 41,55 ha suurust

katastriüksust osaliselt, see tähendab Võrungipõllu katastriüksus jätkub taotletavast

uuringuruumist lõuna suunas. Taotletav uuringuruum piirneb põhja suunas

munitsipaalomandis oleva katastriüksusega Pikavere tee (katastritunnus 33404:003:0146),

ida suunas munitsipaalomandis oleva katastriüksusega Kuhu tee (katastritunnus

33404:003:0145) ja lääne suunas munitsipaalomandis oleva katastriüksusega Siimu tee

(katastritunnus 33404:003:0136). (graafiline lisa 1)

Maa-ameti kaardirakenduse andmetel on taotletava uuringuruumi teenindusala põllumaa.

Uuringuruumi maapinna reljeef on ühtlane ja sujuva langusega lõuna suunas. Maa-ameti

kaardirakenduse andmetel on maapinna abs kõrgused vahemikkus 24 kuni 25,6 m.

Taotletav uuringuruum ei paikne tiheasustusega alal. Taotletavale uuringuruumile lähimad

elamud asuvad katastriüksusel Kuusiku (katastritunnus 33404:003:0125) ca 190 m

kaugusel ida suunas ja katastriüksusel Tõoda (katastritunnus 33404:003:0022) ca 195 m

kaugusel lõuna suunas. Taotletavast uuringuruumist jäävad majapidamised kagu suunas

katastriüksustele Õie (katastritunnus 33404:003:0211) ca 390 m kaugusele, Lille

(katastritunnus 33404:003:0237) ca 555 m kaugusele ja Mõisa (katastritunnus

33404:003:0021) ca 650 m kaugusele ning edela suunas katastriüksustele Järudi

(katastritunnus 33404:003:0271) ca 385 m kaugusele ja Korise-Antsu (katastritunnus

33404:003:0121) ca 590 m kaugusele. (graafiline lisa 1)

Lähimad teadaolevad puurkaevud (PRK0074081 ja PRK0074082) jäävad ca 885 m

kaugusele edelasse katastriüksusele Siimu (katastritunnus 33404:003:0141). Lähimate

majapidamiste veevarustus pole hetkel teada.

Taotletavast uuringuruumist on vahetult põhja suunas kohalik Pikavere kruusatee (nr

3340028), lääne suunas Siimu kruusatee (nr 3340031) ja ida suunas Kuhu kruusatee (nr

3340030). (graafiline lisa 1)

Taotletavasse uuringuruumi ei jää Natura 2000 võrgustiku- ega mõnda teist

looduskaitsepiirangutega ala. Lähim looduskaitsepiirangutega ala on Natura 2000

võrgustiku vanad laialehised metsade elupaik ca 50 m kaugusel põhja suunas. See on osa

Ura maastikukaitsealast (Elupaigatüübi kood KLO1000585), mille sihtkaitsevöönd (EELIS

kood KLO1101290) paikneb ca 170 m kaugusel põhja suunas. Ura maastikukaitseala on ka

Natura 2000 võrgustikus Ura loodusalana (EELIS kood RAH0000303), ja see on samuti

Tamme II uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri

4

osa suuremast Lavassaare linnualast (EELIS kood RAH0000084). Ura maastikukaitsealal,

taotletavast uuringuruumist ca 230 m kaugusel, asuvad III kaitsekategooria linnuliikide

hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena, EELIS kood KLO9107873), roo-lookull (Circus

aeruginosus, EELIS kood KLO9107874) ja sookurg (Grus grus, EELIS kood

KLO9107870) elupaigad ning väike vesikupp (Nuphar pumila, EELIS kood KLO9341448)

ja harilik porss (Myrica gale, EELIS kood KLO9330757) kasvupaik. (graafiline lisa 1)

Taotletavast uuringuruumist asub ca 580 m kaugusel kirde suunas III kaitsekategooria

linnuliigi värbkakk (Glaucidium passerinum, EELIS kood KLO9129691) elupaik.

Taotletavast uuringuruumist jäävad lääne suunas Natura 2000 võrgustiku puisniidud ca 650

m kaugusele, vääriselupaik nr 161138 (vid tunnus VEP161138) ca 660 m kaugusele ja

vääriselupaik nr 206236 (vid tunnus VEP206236) koos III kaitsekategooria taimeliigi

sulgjas õhik (Neckera pennata, EELIS kood KLO9405439) kasvupaigaga ca 760 m

kaugusele. (graafiline lisa 1)

Taotletavast uuringuruumist paikneb kagu suunas ca 95 m kaugusel kahest lahustükist

koosnev maaparandussüsteem Võrungi (vid tunnused 6112230040120001,

6112230040130001). Uuringuruumist paikneb lõuna suunas ca 270 m kaugusel

maaparandussüsteemi Võrungi eesvool (vid tunnus 61122300401200011M). Taotletavast

uuringuruumist asub ca 645 m kaugusel asuv Laisma peakraav (vid tunnus VEE1122300_),

mis on ühtlasi ka maaparandussüsteemi eesvooluks (vid tunnus 61122300400000011MS).

(graafiline lisa 1)

Taotletava uuringuruumi teenindusmaal ei ole arheoloogilise väärtusega alasid ning ajaloo-

ja kultuurimälestisi. Uuringuruumist jäävad edelasse muinsuskaitsealused asulakoht (vid

tunnus 11778) ca 520 m kaugusele ja Muistsed põllud „Siimu varemed“ (vid tunnus 11780)

ca 600 m kaugusele. (graafiline lisa 1)

Taotletavat Tamme II uuringuruumi põhja- ja idaosa läbib elektriõhuliin 1-20 kV AS-35

(vid tunnus 9636625). Uuringuruumist paiknevad lõunas elektriõhuliin alla 1 kV

AMKA.3x50+70 (vid tunnus 226841575) ca 205 m kaugusel ja edelas elektri alajaam

Võrungi:(Tõstamaa), (vid tunnus 1209721), elektriõhuliinid alla 1 kV AMKA.3x16+25 (vid

tunnus 29438516) ning AMKA.3x70+95 (vid tunnus 5029513) ca 495 m kaugusel.

(graafiline lisa 1)

Taotletavast Tamme II uuringuruumi teenindusalast paikneb ca 555 m kaugusel põhja

suunas geodeetilise võrgu punkt Võrungi (vid tunnus 10530). (graafiline lisa 1)

Taotlevast uuringuruumist jääb ca 460 m kaugusele edela suunas riikliku keskkonnaseire

jaam Koodu SMJ (vid tunnus SJA0816000). (graafiline lisa 1)

Taotletav uuringuruum kattub Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu

uuringuruumiga (vid tunnus U1638, üldgeoloogiline uuringuluba YGUL/522251).

Tamme II uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri

3 K. Leben, J. Tamm, S. Liivamägi, K. Kansi. Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu üldgeoloogiline uurimistöö. EGF

9951. Kättesaadav https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/maavarad/ehitusmaavarad

5

Taotletavale uuringuruumile lähim dolokivimaardla on Tamme dolokivimaardla

(registrikaart 858) ca 695 m kaugusel kirde suunas. Tamme maardlas on arvel

tehnoloogilise dolokivi aktiivne tarbevaru mahus 1 090 tuh m3 (plokk 1) ja ehitusdolokivi

aktiivne tarbevaru mahus 1 803 tuh m3 (plokk 2). Maardlal ei ole aktiivseid mäeeraldisi.

Kaevandamiseks taotles luba PM Kaubandusgrupp, kes omal soovil loa menetluse 2019.

aastal lõpetas. Lähim aktiivse mäeeraldisega dolokivimaardla on Koonga (registrikaart 77)

ca 3,1 km kaugusel. Koonga dolokivimaardlal on kaks kehtivat mäeeraldist: Koonga ja

Koonga II dolokivikarjäär (keskkonnakaitseload KMIN-115 ja KMIN-112, lubade omanik

Forek OÜ).

3. Uuringruumi ala geoloogia, varasem uuritus, maavara eeldavate

kvaliteedinäitajate ja lasumistingimuste ülevaade, eeldatavad

kasutusvaldkonnad

Taotletav Tamme II uuringuruum asub 1:400 000 geoloogilise kaardirakenduse andmetel

Siluri ladestu Jaagarahu lademe Muhu kihistu dolokivi avamusel Koonga dolokivi leviala

lõunaosas. Dolokivi avamuse lamamiks on Jaani lademe Jaani kihistu dolokivi ja domeriit.3

Pinnakate moodustab õhukene kasvukiht ja kohati selle lamamis saviliiv või moreen.

Taotletaval uuringuruumi alal ei ole tehtud detailseid geoloogilisi uuringuid. Eesti

Geoloogiateenistus3 rajas Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu raames

ajavahemikus 10.12.2024 kuni 04.02.2025 16 puurauku maakondade erinevate lubja- ning

dolokivi levialade uurimiseks. Taotletava uuringuruumi alale puuriti üks puurauk Koonga

dolokivi leviala uurimiseks sügavusega 20,15 m. Alal moodustas dolokivi lasundis katendi

muld paksusega 0,1 m ja moreen paksusega 0,45 m. Dolokivi esimese kihi moodustas

Jaagarahu lademe Muhu kihistu rifidolokivi, mis on mikriitne, beežikashall kuni helehall,

lainjalt õhukese- kuni keskmisekihiline ja kavernoosne. Sügavuse suunas kavernoossus

väheneb. Alumisel piiril litoloogia muutus, kavernoossus ja biohermid kivimis lõppevad.

Kihistu paksus oli puuraugus 12,65 m. Selle lamamis paiknes Jaani kihistu savikas,

mikriitne, hall kuni tumehall ja lainjalt õhukese- kuni keskmisekihiline dolokivi.

Puuraugust tehti kaks proovi vastavalt läbilõike ülemisest (0,55-6,65 m) ja alumisest osas

(6,65-13,2 m). Läbilõike ülemises osas oli keemilise analüüsi põhjal CaO sisaldus 30,07 %,

MgO sisaldus 17,70 % ja lahustamatu jäägi sisaldus 4,94 %. Proovis oli kaalukadu Los

Angelase katsel 31 %, mis vastab kategooriale LA35, ja külmakindluse katsel 0,7%, vastates

kategooriale F1. Läbilõike alumises osas oli keemilise analüüsi põhjal CaO sisaldus 29,48

%, MgO sisaldus 18,66 % ja lahustamatu jäägi sisaldus 4,66 %. Proovis oli kaalukadu Los

Angelase katsel 28 % (kategooria LA30) ja külmakindluse katsel 0,4 % (kategooria F1).

Veetase mõõdeti puuraugus 1,65 m sügavusel maapinnast.

Tamme II uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri

4 A.Põldvere. Tamme uuringuruumi dolokivi varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.10.2008. a.). EGF 8083. Kättesaadav

https://fond.egt.ee/fond/egf/8083

6

2007-2008. aastal tegi geoloogilise uuringu OÜ Eesti Geoloogiakeskus Tamme

uuringuruumis 20,97 ha suurusel alal. Uuringuga rajati 13 puurauku, millest üks oli

duubelpuurauk hüdrogeoloogiliste katsepumpamiste läbiviimiseks. Dolokivi katendi

moodustas kasvukiht paksusega 0,2 kuni 0,4 m (keskmiselt 0,3 m) ja saviliivmoreen

paksusega 0,4 kuni 2,7 m (keskmiselt 1,0 m). Pinnakatesetete all avanesid Siluri ladestu

jaagarahu lademe dolokivi. Aluspõhja läbilõikes ülemise osa moodustas kollakas ja valkas-

hall peenekristalline dolokivi, mis ülalosas oli lõheline ja murenenud. Puuraukudes esines

poore ja kaverne. Kihi paksus oli 0,9 kuni 5,8 m (keskmiselt 5,0 m). Selle lamamis paiknes

dolokivi kiht, mis oli värvuselt hall, pisikristalliline ning nõrgalt savikas ja milles esines

domeriidi kelmeid ja õhukesi vahekihte. Kihi paksus oli 4,8 kuni 6,4 m (keskmiselt 5,2 m).

Puuraukudes läbilõike alumise osa moodustas savikas, rohekas ja sinakashall, pisi- ja

peenekristalliline dolokivi, milles esines domeriidi ja tugevalt savikaid dolokivi vahekihte.

Läbitud kihi paksus oli 3,4 kuni 5,5 m (keskmiselt 3,6 m).

Piirkonna vettandvateks kihtideks on Siluri ladestu Jaagarahu lademe (Siluri veekihi)

dolokivide ülemine, lõheline ja karstunud osa. Regionaalse veepideme moodustasid

uuringuruumi alumises osas avatud väga savikas dolokivi koos nende all lamavate Jaani

lademe domeriidi ja savika dolokiviga. Puurimise ajal oli puuraukudes veetase stabiilne,

jäädes abs. kõrguste vahemikku 18,4 kuni 18,8 m (Balti77 kõrgussüsteemis).

Vaatlusperioodil juuli 2007 kuni september 2008 kõikus hüdrogeoloogilise uuringu

puurkaevus veetase abs. kõrguste vahemikus 18,4 kuni 19,2 m (Balti77 kõrgussüsteemis).

Veealuse dolokivi varu määramisel võeti aluseks abs. kõrgus 19,2 m. Maksimaalse

sügavuse (15,5 m maapinnast) juures kõige suurem arvutatud vee juurdevool Tamme

uuringuruumi alal oli 7585 m3/d, millest olulise osa moodustas lumesulavesi lühikese

ajaperioodi jooksul. Katsepumpamiste tulemusel oli veetaseme alandamisel 8 m maapinnast

arvutuslik alanemine 2,2 m 1000 m kaugusel ja 15,5 m maapinnast arvutuslik alanemine

3,9 m 1000 m kaugusel ja 1,3 m 2000 m kaugusel.

Tamme uuringuruumi alal katsetati dolokivi füüsikalis-mehaanilised omadusi standardi

GOST 9479-84 järgi. Selle alusel oli kõikides dolokivi kihtides survetugevus kuivalt

vahemikus 105 kuni 165 Mpa (keskmiselt 146 Mpa), veega küllastunud olekus 72 kuni 166

Mpa (keskmiselt 123 Mpa) ja pärast 25 külmutustsüklit 55 kuni 160 Mpa (keskmiselt 110

Mpa). Maavara vastas kehtinud Keskkonnaministri 2005. a määruse alusel kõrgemargilisele

dolokivile.

Dolokivist valmistatud killustiku kaalukadu Los Angelese katsel oli vahemikus 31 kuni 38

%. Killustikus oli katsetuste põhjal on savi- ja tolmuosakeste keskmine sisaldus ülemises

kihis 4,8 %, keskmises kihis 5,1 % ja alumises kihis 4,7 %. Killustiku keskmine saagis

ülemisest kihist oli 76,6 %, keskmisest kihist 78,7 % ja alumisest kihist 83,3 %. Keemilise

analüüsi tulemusel leiti, et MgO sisaldus varieerus vahemikus 19,11 kuni 21,61 %

(keskmiselt 20,79 %), CaO sisaldus varieerus vahemikus 27,73 kuni 30,84 % (keskmiselt

Tamme II uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri

5 T. Tuuling, E. Krjukova. Koonga dolokivimaardla Koonga ja Koonga II dolokivikarjääri mäeeraldise maavara kvaliteedi ja varu

ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 13.10.2022). EGF 9716. Kättesaadav https://fond.egt.ee/fond/egf/9716

7

29,96 %) ja lahustamatu jäägi sisaldus varieerus vahemikus 1,26 kuni 4,70 % (keskmiselt

2,56 %).

Tamme uuringuruumi geoloogilise uuringu tulemusel võeti arvele Tamme

dolokivimaardlas tehnoloogiline dolokivi mahus 1 090 tuh m3 (s. h 463 tuh m3 veealune)

plokis 1 aT ja ehitusdolokivi mahus 1 803 tuh m3 (s. h 1 741 tuh m3 veealune) plokis 2 aT.

Koonga dolokivimaardlas on tehtud mitmeid geoloogilisi uuringuid, kuid antud töös

tuuakse välja vaid viimane neist, mille teostas OÜ Inseneribüroo STEIGER5 Koonga

dolokivikarjääri maavara kvaliteedi ümberhindamiseks vastavalt keskkonnaministri

17.12.2018. a määruse nr 52 nõuetele. Maavara kvaliteeti hinnati Koonga ja Koonga II

dolokivikarjääri mäeeraldiste piires ühiselt eesmärgiga need tulevikus liita. Geoloogilise

uuringu käigus kasutati varasemalt rajatud uuringupunktide andmeid ja puuriti lisaks kolm

puurauku. Koonga dolokivikarjääride kasuliku kihi moodustab Jaagarahu lademe Muhu

kihistu dolokivi, mille ülaosa moodustab heledavärviline valkjashall, -kollakas, kohati

pruuni varjundiga, pisimikrokristalliline, kõva, valdavalt tihe, keskmisekihiline (kihtide

paksus 5 - 15 cm) dolokivi. Kihis esineb lainjaid pruuni või tumehalli domeriidi lainjaid

õhukesi (paar mm) vahekihte ja stüloliitpindu, mis kaetud püriitse mustja savikilega. Kihi

paksus on 1,7 kuni 6,1 m (keskmiselt 3,4 m). Kasuliku kihi alumise osa moodustab hall,

sinaka tooniga pisi-mikrokristalliline, tihe, lainjate konarlike kihipindadega, õhukeste

savikate vahekihtidega dolokivi, millele on iseloomulikud tumehallid püriidistunud

domeriidikiled ja stüloliitpindade esinemine. Dolokivi on savikas. Koonga ja Koonga II

dolokivikarjääri aladele on puuraugud puuritud eri aastatel ja ka aastaaegadel, mil põhjavee

tase on fikseeritud abs kõrguste vahemikus 17,1 kuni 19,1 m, olles maapinnast 3,9 kuni 6,6

m sügavusel. 2022. a puuritud puuraukudes jäi põhjaveetase abs kõrguste vahemikku 20,5

kuni 20,7 m.

23 proovi põhjal oli Koonga dolokivikarjääride alal Los Angelase katsel kaalukadu 26 kuni

36 % (keskmiselt 32 %), vastates kategooriale LA35. Külmakindluse katsel oli kaalukadu

vahemikus 0,2 kuni 16,0 % (keskmiselt 3,6 %), vastates kategooriale F4. Keemilise analüüsi

põhjal on MgO sisaldus vahemikus 17,43 kuni 22,20 % (keskmiselt 19,79%), CaO sisaldus

vahemikus 24,98 kuni 29,88 % (keskmiselt 28,86 %) ja lahustamatu jäägi sisaldus

vahemikus 1,77 kuni 14,78 % (keskmiselt 6,37 %).

Geoloogilise uuringu tulemusel arvutati Koonga dolokivikarjääride alal madalamargilise

dolokivi varu mahus 1 670 tuh m3 (s. h veealune 968 tuh m3) plokis 7 aT.

Arvestades taotletava Tamme II uuringuruumi ümbruses tehtud geoloogiliste uuringute

andmetega, saab hinnata kasuliku kihi keskmiseks paksuseks 11 m ja hinnanguliseks varu

suuruseks 1 100 tuh m3. Dolokivi kaevandamise- ja lasumistingimused koos

Tamme II uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri

8

kvaliteedinäitajatega ja hüdrogeoloogilise situatsiooniga selgitatakse välja tehtava

geoloogilise uuringu raames, mis võimaldavad hinnata kaevandamise perspektiivi.

Kaevandatavast maavarast saab toota killustikku kasutamiseks erinevatel teede- ja

taristuehitusobjektidel.

4. Ülevaade geoloogilise uuringu käigus tehtavatest töödest

Taotletavas Tamme II uuringuruumis (pindala 10,01 ha) planeeritav geoloogiline uuring

viiakse läbi vastavalt Keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 („Üldgeoloogilise

uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,

metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa,

liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“)

kehtestatud nõuetele.

Geoloogilise uuringu eesmärk on välja selgitada määrata uuringuruumis leviva maavara

levik ja selle lasumistingimused, s. h maavara kasuliku kihi ning katendi paksus, kvaliteet,

hüdrogeoloogiline situatsioon ja mäetehnilised tingimused.

Geoloogilise uuringuga viiakse läbi välitööd, mille andmed analüüsitakse kameraaltöödega.

Sellele eelnevad ettevalmistustööd, mille käigus planeeritakse täpsemalt välitööde

läbiviimine. Välitöödel rajatakse varasemalt planeeritud uuringupunktid. Geoloogilise

uuringu käigus tehakse esmalt uuringupunktid puurmasinaga puuraukude rajamise teel

dolokivi uurimiseks. Vajadusel rajatakse hiljem ekskavaatoriga šurfid dolokivil lasuva

katendi uurimiseks. Kõik rajatud uuringupunktid kirjeldatakse ning nendes määratakse nii

katendi kui ka kasuliku kihi paksus. Arvestades varasemate geoloogiliste uuringute

andmeid, võetakse uurimissügavuseks 15 m maapinnast.

Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid litoloogiliste erimite kaupa laboratoorseteks

katsetamiseks, mille põhjal saab määrata materjali kvaliteeti ja hiljem maavara arvele võtta.

Rajatavate uuringupunktide vahekaugused on kuni 400 m, mis planeeritakse rajada ühtlase

võrguna. Alale planeeritakse rajada kuni 12 puurauku ja 12 šurfi, millest osa on tähistatud

graafilisel lisal 1 ning ülejäänud rajatakse vastavalt vajadusele. Puuraukudes kui ka šurfides

vee ilmumisel mõõdetakse veetase. Veekihti moodustavate kivimite hüdrodünaamiliste

parameetrite määramiseks, hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks ja

modelleerimiseks tehakse katsepumpamised kuni kolmest puuraugus. Katsepumpamised

viib läbi uuringu tegija vastavalt välja töötatud metoodikale.

Geoloogilise uuringuruumi ala koos rajatud uuringupunkti suudmetega mõõdistatakse ja

selle põhjal koostatakse uuringuruumi topograafiline plaan. Kameraaltööde käigus

koostatakse kogutud andmete põhjal geoloogilise uuringu aruanne, mis esitatakse Eesti

Geoloogiateenistusele maavara varu arvele võtmiseks keskkonnaregistris.

Tamme II uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri

9

5. Geoloogilise uuringuga kaasnevad võimalikud keskkonnahäiringud ja

kaevandamisjäätmed

Geoloogilise uuringu läbiviimisel kasutatakse tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise

ülevaatuse ja ei kasutata keskkonnaohtlikke materjale. Kavandatava geoloogilise uuringuga

ei kaasne keskkonnahäiringuid, mis võiks mõjutada piirkonna veerežiimi ja vee ning

pinnase kvaliteeti. Geoloogilise uuringu käigus ei tekitata riiklikke normatiive ületavat

vibratsiooni, müra ega tolmu. Geoloogilised uuringud toimuvad lühiajaliselt 2-3 nädala

jooksul tööpäevadel päevasel ajal.

Taotletava uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää Natura 2000 võrgustiku ega muid

looduskaitselisi alasid. Taotletava uuringuruumi teenindusalal ei paikne ühtegi hoonet.

Taotletava uuringuruumi teenindusalale lähimad majapidamised asuvad ca 190 m kaugusel

ida suunas katastriüksusel Kuusiku (katastritunnus 33404:003:0125) ja ca 195 m kaugusel

lõuna suunas katastriüksusel Tõoda (katastritunnus 33404:003:0022), (graafiline lisa 1).

Geoloogilise uuringu tegemisest teavitatakse Maa- ja Ruumiametit ja ümbruskaudseid

majapidamisi.

Geoloogilise uuringu raames rajatakse kuni 12 puurauku ja kuni 12 šurfi. Puuraugud

rajatakse südamikpuurimise meetodil kuni 15 m sügavusele maapinnast. Uuringu käigus

rajatakse šurfid vajadusel dolokivil lasuva katendi uurimiseks. Hüdrogeoloogilise

situatsiooni uurimiseks tehtava katsepumpamise käigus rajatakse duubelpuurauk veetaseme

vaatlemiseks. Katsepumpamise üldine kestus on 4-8 tundi. Katsepumpamise eesmärk on

määrata põhjaveetaseme alanemine pumpamise käigus. Väljapumbatava vee kogus ei ole

suur ja selle mõju ümbruskaudsetele kaevudele dokumenteeritakse hüdrogeoloogiliseks

modelleerimiseks. Uuringupunktide likvideerimisel lähtutakse ja koostatakse nõuetekohane

akt vastavalt Keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud

maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu

kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“, mis allkirjastatakse

uuringu teostaja, uuringuloa valdaja ja maaomanike poolt ning kooskõlastatakse seejärel

Keskkonnaametiga.

Puuraukude rajamisel ei teki ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse. Samuti ei kaasne

geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibratsiooni, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja

lõhnareostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra, mida võib

võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate masinate

müraga.

Geoloogilise uuringuga kaevandamisjäätmeid ei teki. Vastavalt maapõueseaduse § 28

lõike 5 kohaselt tuleb üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotlusele lisada

kaevandamisjäätmekava juhul, kui geoloogilise uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid

ning jäätmeladustuskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses.

Jäätmeseaduse § 71 lõike 1 alusel on kaevandamisjäätmed kõik, mis on tekkinud maavarade

Tamme II uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri

10

uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö

tulemusena. Jäätmeseaduse § 71 lõike 3 alusel on maavara uuringutega tekkinud jäätmed

kõik, mis on tekkinud proovivõtmise, koondproovi võtmise, puurimise ja kaevamise teel.

Kuna antud geoloogilise uuringu puhul kasutatakse materjali proovide võtmisest ülejäävat

materjali ja kattepinnast ära uuringupunktide likvideerimisel, ei teki uuringu käigus

kaevandamisjäätmeid ja kaevandamisjäätmekava esitamine vajalik pole.

6. Geoloogilise uuringuga tehtavate tööde ajakava

• Uuringu ettevalmistustööd – 2 kuud;

• Võimalik välitööde seisak – 3 kuud;

• Välitööde tegemine (uuringupunktide rajamine, proovide võtmine, topograafiline

mõõdistamine, katsepumpamine) – 2 kuud;

• Laboratoorsed tööd – 2 kuud;

• Kameraaltööd – 6 kuud;

• Uuringuaruande kinnitamine – 3 kuud.

Tööde hinnanguline ajakulu kokku 18 kuud, mis planeeritud teostada 60 kuu (uuringuloa

kehtivusaja) jooksul.

Seletuskiri koostatud: 04.09.2025

Taotleja:

AS Tariston

Kauri Kiiman /allkirjastatud digitaalselt/

Mäetööde valdkonna juht

Seletuskirja koostas:

AS Tariston

Siim Eensoo /allkirjastatud digitaalselt/

Mäetööde insener

Kauri Kiiman /allkirjastatud digitaalselt/

Mäetööde valdkonna juht

Võrungipõllu

33404:003:0128

Länniko

33404:003:0246

Tõoda

33404:003:0022

Järudi

33404:003:0271

Järudi

33404:003:0272

Tooma

33404:003:0004

Allikivi

33404:002:0126

Kuusiku

33404:003:0125

Tamme II

uuringuruum

Tega

43001:001:0060

Kurepesa

33404:002:0125

Joonusemetsa

33404:002:0258

Rajala

33404:002:0212

Mõisa

33404:003:0021

Siimu tee

33404:003:0136

Pikavere tee

33404:003:0146

Tammiku

33404:002:0220

Mõisa

33404:003:0023

Jurna-Jüri

33404:002:0160

Tooma-Hansu

33404:002:0280

Rajala

33404:002:0212

Nigula

33404:002:0199

Laululuige

33404:002:0073

Endriku-Hansu

33404:002:0288

Andruse

33404:002:0083

Tõnne

43001:001:1307

Hendriku

33404:003:0102

Õnnepõllu

43001:001:1308

Hendriku

33404:003:0102

Korise-Antsu

33404:003:0121

Tõnise

33404:003:0164

Siimu

33404:003:0141

Tamme dolokivimaardla

(registrikaart 858)

Plokk 1 aT

Plokk 2 aT

Siimuvare

43001:001:0328

Tõnise

33404:003:0192

Põlde

33404:003:0117

Õie

33404:003:0211

Margo

33404:003:0017

Lille

33404:003:0237

Kuhu tee

33404:003:0145

Mardi

33404:003:0274

Ura soo

33404:002:0204

EGT0060

Iska küla

Joonuse küla

Salavere küla

Võrungi küla

Õepa küla

Nurme küla

Tamme küla

Ura küla

LEPPEMÄRGID: 1 Uuringuruumi teenindusala piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Katasriüksuse piir ja tunnus Elektripaigaldise kaitsevöönd

Maaparandussüsteemi maa-ala

Asustusüksuse piir ja nimi

Ranna või kalda piiranguvöönd

Ura maastikukaitseala VääriselupaikPlokk 1 aT Varuploki piir, number ja kategooria (aT - aktiivne

tarbevaru)

Maardla piir

Muinsuskaitseala

Geodeetilise võrgu punkt

Joonuse küla

Eesvool ja selle kaitsevöönd

Riikliku keskkonnaseire jaam

ASUKOHA SKEEM M 1:50 000

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

6492841,99

6492845,96

6492844,33

6492841,58

6492832,77

6492831,02

6492830,48

6492830,19

6492821,03

6492818,07

6492816,24

6492812,83

6492804,44

512454,45

512516,48

512540,05

512553,85

512587,35

512601,86

512649,69

512675,33

512714,34

512753,13

512785,12

512864,43

512872,16

UURINGURUUMI TEENINDUSALA

ANDMED

Koordinaadid

x y

Uuringuruumi teenindusala pindala 10,01 ha

MÄRKUSED:

1. Koordinaadid L-EST97, kõrgused EH2000

2. Aluskaart: Eesti Põhikaart 1:10 000

3. Plaani tegemisel on kasutatud:

- Katastriüksuste piiriandmed: Maa- ja Ruumiamet, 04.09.2025

- Kitsenduste mõjualade piiriandmed: Maa- ja Ruumiamet, 01.09.2025

- Tamme dolokivi maardla (registrikaart 858) plokkide piiriandmed:Maavarade register, EGT 2025

- K. Leben, J. Tamm, S. Liivamägi, K. Kansi. "Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu

üldgeoloogiline uurimistöö" (EGF 9951)

4. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur, 09.2025

5. Kogu ala kattub Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumiga (luba nr

YGUL/522251)

6. Joonestus tarkvara: Autocad Civil 3D 2019 (litsents 399-46147249)

100m 300m 500m

Tariston AS

Reg.nr.10887843

Toompuiestee 35,

10149,

Tallinn

+372 650 1000

[email protected]

www.tariston.ee

Joonis:

Tamme II uuringuruumi

teenindusala plaan

Objekti asukoht:

1 Joonuse küla, Lääneranna

vald, Pärnu maakond

Graafiline lisa:

Töö nr:

26/05.25.402

04.09.2025

Kuupäev:

Mõõtkava:Koostas:

Siim Eensoo

Kontrollis:

Kauri Kiiman

1:10 000

Piiripunkti

andmed

III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

14

1516

17

18

Tamme

dolokivimaardla

Lavassaare

turbamaardla

Kaardileht nr 5333 (Lavassaare)

Kavandatav puurauk Kavandatav kaevand Varasemalt rajatud uuringupunkt

Natura elupaik

14

6492619,94

512879,60

15 512875,85

16 6492618,30 512355,76

17 6492657,91 512373,55

18 6492725,18 512402,36

6492827,26

Maapõuebüroo

Keskkonnaamet

Roheline 64,

Pärnu, 80010 Meie: 09.03.2026

Tamme II uuringuruumi uuringuloa L.MU/525403 muutmine

AS Tariston (registrikood 10887843, aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa,

Toompuiestee 35, 10149) esitas Keskkonnaametile Tamme II uuringuruumi geoloogilise uuringu

loa nr L.MU/525403 muutmise taotluse. Taotlusega soovitakse asendada geoloogilise uuringu

tööde teostaja Kobras OÜ tööde teostajaga Inseneribüroo Steiger OÜ.

Lugupidamisega

/ allkirjastatud digitaalselt /

Kauri Kiiman

Mäenduse valdkonna juht