TsMS ja VÕS muutmise eelnõu (vaigistushagide direktiivi ülevõtmine)

EELNÕU

05.03.2026

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse

muutmise seadus (vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi

ülevõtmine)

§ 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) seadustikku täiendatakse §-ga 941 järgmises sõnastuses:

㤠941. Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kuritarvitusliku

kohtumenetlusega kahju tekitamisest tuleneva hagi kohtualluvus

Kui isik, kelle elu- või asukoht on välisriigis, on algatanud välisriigi kohtus avalikus arutelus

osalemisest tulenevalt kuritarvitusliku kohtumenetluse, võib sellega tekitatud kahju hüvitamise

hagi esitada ka selle isiku elu- või asukoha järgi, kelle vastu kuritarvituslik kohtumenetlus

algatati.“;

2) paragrahvi 162 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kohus jätab avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kuritarvitusliku

kohtumenetluse tuvastamise korral hagi rahuldamise ulatusest olenemata menetluskulud

täielikult hageja kanda.“;

3) seadustikku täiendatakse §-ga 1961 järgmises sõnastuses:

㤠1961. Tagatise andmine menetluskulude katteks avalikus arutelus osalemisest

tulenevalt esitatud hagi korral

(1) Hagimenetluses võib kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate

menetluskulude katteks tagatise, kui hagi esitati kostja avalikus arutelus osalemisest tulenevalt

ja on alust arvata, et esineb kohtumenetluse kuritarvituslikkusele viitavaid asjaolusid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise

määramisele ei kohaldata käesoleva seadustiku § 196 lõiget 1, lõike 2 esimest lauset ja punkti

2.

(3) Kohus lahendab tagatise andmise taotluse kümne tööpäeva jooksul taotluse kohta hageja

seisukoha saamisest arvates. Kohus võib taotluse lahendada hiljem, kui ta soovib hageja

eelnevalt ära kuulata. Kohus võib kostja taotluse lahendada hageja seisukohata, kui hageja ei

esitanud seisukohta kohtu määratud tähtaja jooksul.“;

4) seadustiku 37. peatükki täiendatakse §-ga 3332 järgmises sõnastuses:

„§ 3332. Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud ilmselgelt põhjendamatu nõude

rahuldamata jätmine

(1) Kohus jätab käesoleva seadustiku § 4062 lõigete 2 ja 3 tingimustele vastava ilmselgelt

põhjendamatu nõude kostja taotlusel esimesel võimalusel rahuldamata, kui käesoleva

paragrahvi lõikes 2 sätestatud eeldused on täidetud.

(2) Kui käesoleva seadustiku § 4062 lõigete 2 ja 3 tingimustele vastava nõude aluseks olevad

asjaolud on kohtu arvates piisavalt välja selgitatud, kohus on arutanud vaidlusaluseid asjaolusid

ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest, andnud pooltele piisavad

selgitused selle kohta, millest asja lahendamine sõltub ja kes menetlusosalistest peab

vaidlusaluseid asjaolusid tõendama, ning hageja ei esita kohtu nõudmisel ja määratud tähtajaks

nõude aluseks olevaid täiendavaid asjaolusid, selgitusi või tõendeid ning hageja esitatu alusel

ei ole nõude rahuldamine õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi rahuldamata ilma pooltele

täiendavat tähtaega andmata. Enne hagi rahuldamata jätmise kohta otsuse tegemist selgitab

kohus hagejale kohtu nõudmise täitmata jätmise õiguslikke tagajärgi.

(3) Kui eelmenetluses selgub, et käesoleva seadustiku § 4062 lõigete 2 ja 3 tingimustele vastav

nõue ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset, jätab kohus nõude rahuldamata kohtuistungit pidamata.“;

5) paragrahvi 371 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud nõue on ilmselgelt põhjendamatu või

avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud nõudes kohtumenetluse algatamine on

kuritarvituslik.“;

6) seadustikku täiendatakse 431. peatükiga järgmises sõnastuses:

„431. peatükk

AVALIKUS ARUTELUS OSALEMISEST TULENEVALT ALGATATUD

KURITARVITUSLIK KOHTUMENETLUS

§ 4062. Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi

(1) Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kuritarvituslikule kohtumenetlusele

kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

(2) Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi on hagi, mis tuleneb füüsilise või

juriidilise isiku seisukohavõtmisest või tegevusest, millega kasutatakse sõna- ja teabevabadust,

kunsti ja teaduse vabadust või kogunemis- ja ühinemisvabadust, ning sellega otseselt seotud

ettevalmistavast, toetavast või abistavast tegevusest, ning see seisukohavõtmine või tegevus on

seotud avalikku huvi pakkuva küsimusega.

(3) Avalikku huvi pakkuva küsimusena käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses käsitatakse

muu hulgas järgmisi oma mõju tõttu üldsuse õigustatud huvi äratavaid küsimusi:

1) põhiõiguste, rahvatervise, ohutuse, keskkonna või kliimaga seotud küsimused;

2) küsimused, mis on seotud füüsilisest või juriidilisest isikust avaliku elu tegelase tegevusega

avalikus või erasektoris;

3) küsimused, mida arutatakse või vaadatakse läbi seadusandlikus, täitevvõimu- või

kohtuorganis või muus ametlikus menetluses;

4) küsimused, mis on seotud süüdistustega korruptsioonis, pettuses, kelmuses või mis tahes

muus kuriteos või väärteos;

5) küsimused, mis on seotud tegevustega, mille eesmärk on eelkõige valeinfo vastu võitlemise

kaudu kaitsta inimväärikust, vabadust, demokraatiat, võrdsust, õigusriiki ja inimõigusi, kaasa

arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õigusi, sealhulgas demokraatlikke protsesse,

põhjendamatu sekkumise eest.

§ 4063. Kuritarvituslik kohtumenetlus

(1) Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kohtumenetlus on kuritarvituslik, kui

selle peamine eesmärk on avalikus arutelus osalemise takistamine, piiramine või selle eest

karistamine ning põhjendamatute nõuete esitamine, kasutades sageli ära poolte

märkimisväärset ebavõrdsust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hagi kuritarvituslikkuse hindamisel peab kohus

arvesse võtma, kas:

1) nõue või selle osa on ebaproportsionaalne, ülemäärane või ebamõistlik ja kas nõude puhul

on tegemist õiguse kuritarvitamisega;

2) hageja või hagejaga seotud isikud on sarnastes küsimustes algatanud mitu kohtumenetlust;

3) hageja või tema esindaja on enne kohtumenetlust või selle ajal tegelenud hirmutamise,

ahistamise või ähvardamisega, samuti käitunud kirjeldatud viisil sarnastes või samaaegsetes

kohtuasjades;

4) hageja kuritarvitab menetlusõigusi, sealhulgas venitab menetlust, on esitanud kohtule

teadlikult valeandmeid, on valinud kohtualluvuse kohtu eksitusse viimise või menetlusõiguste

kuritarvitamise eesmärgil;

5) esineb muid olulisi asjaolusid.

§ 4064. Kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamine

(1) Kohus võib avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kohtumenetluse

kuritarvituslikkuse tuvastada kostja taotlusel või omal algatusel.

(2) Kohus tuvastab kuritarvitusliku kohtumenetluse, tehes selle kohta määruse. Kohus võib

kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastada ka kohtuotsusega.

(3) Määruse peale, millega kohus tuvastas menetluse kuritarvituslikkuse, võib hageja esitada

määruskaebuse.

(4) Jõustunud kohtulahend kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise kohta avalikustatakse

käesoleva seadustiku § 462 kohaselt.

§ 4065. Nõude või menetlusdokumentide muutmine kuritarvituslikus kohtumenetluses

Kui kohus tuvastas kuritarvitusliku kohtumenetluse, ei mõjuta hageja menetlusdokumentide

muutmine, sealhulgas nõude muutmine või tagasivõtmine, kostja õigust taotleda

kuritarvitusliku kohtumenetluse tõttu tekkinud menetluskulude hüvitamist ning kohtulahendi

avaldamist käesoleva seadustiku § 462 lõigete 2 ja 6 kohaselt, samuti trahvi määramist või

kuritarvitusliku kohtumenetlusega tekkinud kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud

alusel ja ulatuses.

§ 4066. Trahvi määramine

Käesoleva seadustiku § 4064 alusel kohtumenetluse kuritarvituslikkuse tuvastamise korral võib

kohus hagejat trahvida. Rahatrahvi võib määrata kuni 9600 euro ulatuses.“;

6) paragrahvi 462 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „kandja“ tekstiosaga „, samuti

käesoleva seadustiku § 4063 kohaselt kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hageja“;

7) paragrahvi 462 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kuritarvituslike kohtumenetluste ärahoidmise eesmärgil ei kohaldata käesoleva paragrahvi

lõikeid 3–5 kuritarvitusliku kohtumenetluse kohta tehtud kohtulahendi avalikustamisel

kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hageja isiku kindlakstegemist võimaldavaid

andmeid puudutavas osas.“;

8) paragrahvi 620 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui välisriigi kohtulahend tehti isiku avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud

kohtumenetluses ja esitatud nõue oli ilmselgelt põhjendamatu või kohtumenetlus oli

kuritarvituslik, loetakse kohtulahendi tunnustamine Eesti õiguse oluliste põhimõtetega

vastuolus olevaks.“;

9) seadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt

põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased

strateegilised hagid) eest (ELT L-seeria, 16.04.2024, lk 1–14).“.

§ 2. Võlaõigusseaduse muutmine

Võlaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 134 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „puutumatuse“ tekstiosaga

„, väljendusvabaduse piiramise“;

2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt

põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased

strateegilised hagid) eest (ELT L-seeria, 16.04.2024, lk 1–14).“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 7. mail.

1

05.03.2026

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri (vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi

ülevõtmine)

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga tehakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku muudatused seoses Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus arutelus osalevate isikute

kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus

arutelus osalemise vastased strateegilised hagid) eest1, ülevõtmisega. Direktiivi üldine eesmärk

on tagada väljendusvabadus ning kaitsta õigust osaleda demokraatlikus arutelus. Direktiiviga

luuakse menetluslikud kaitsemeetmed vaigistushagidega võitlemiseks.

Eelnõuga luuakse menetluskord, mis võimaldab kohtul hinnata, kas tegemist võib olla avalikus

arutelus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvitusliku kohtumenetlusega –

kohtumenetlusega, mille peamine eesmärk ei ole hageja õiguste kaitse, vaid mis on algatatud

kostja vaigistamise või kurnamise eesmärgiga. Eelnõuga luuakse direktiivist tulenevad

menetluslikud meetmed kuritarvituslike kohtumenetlustega tegelemiseks. Samuti luuakse

eelnõuga võimalus jätta ilmselgelt põhjendamatu nõue võimalikult varases menetlusfaasis

otsusega rahuldamata, olenemata sellest, kas hagi esitati kuritarvitusliku eesmärgiga või mitte.

Eelnõuga loodavaid menetluslikke meetmeid on võimalik kohaldada olenemata sellest, kas

kuritarvituslik või ilmselgelt põhjendamatu hagi esitati riigisisese või piiriülese mõjuga

tsiviilasjas.

Eelnõus plaanitavad muudatused ei suurenda füüsiliste ja juriidiliste isikute halduskoormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika

osakonna kohtute talituse nõunik Stella Johanson (e-post [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse

talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).

Eelnõu koostamist nõustas dr iuris Urmas Volens.

1 Euroopa Liidu Teataja, 16.04.2024, lk 1–14. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202401069

2

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega muudetakse:

- tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 03.04.2025, 2 ja

- võlaõigusseaduse redaktsiooni RT I, 08.07.2025, 26.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna

põhiseaduse § 104 lõike 2 punkti 14 järgi on tegemist konstitutsioonilise seaduse muutmisega.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eesmärk

Seaduse eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1069, milles

käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või

kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest,

ning anda kohtutele ja kostjatele vahendid võidelda kuritarvituslike kohtumenetluste ja

ilmselgelt põhjendamatute hagide vastu.

Selliste menetluslike muudatuste laiem eesmärk on tagada väljendusvabadus ning kaitsta õigust

osaleda demokraatlikus arutelus. Samuti on muudatuste eesmärgid menetlusõiguste

kuritarvitamise takistamine ja kohtumenetluse efektiivsus ning menetlusökonoomia. Samas

tuleb tähele panna, et vaigistushagi ei ole alati lihtsasti eristatav näiteks mittevaralise kahju

hüvitamiseks esitatud hagidest, mis käsitlevad ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste

väärtushinnangute avaldamist. Direktiivi ülevõtmisega loodavate normide rakendamine ei tohi

kaasa tuua õiguste kaitseks kohtu poole pöördumise takistamist ja heidutamist nende isikute

jaoks, kelle kohta on avaldatud ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid.

Lisaks direktiivile (EL) 2024/1069 käsitletakse vaigistushagide temaatikat ka komisjoni

soovituses (EL) 2022/758, milles käsitletakse avalikus elus osalevate ajakirjanike ja

inimõiguste kaitsjate kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest

(üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid).2 Vaigistushagidevastase soovituse on välja

töötanud ka Euroopa Nõukogu: Ministrite Komitee soovitus CM/Rec(2024)2 liikmesriikidele

avaliku osalemise vastaste strateegiliste kohtuasjade (SLAPP) kasutamise vastase võitluse

kohta.3 Eelnõu saab teatud ulatuses käsitleda ka soovituste rakendamisena.4

2 Komisjoni soovitus (EL) 2022/758, 27. aprill 2022, milles käsitletakse avalikus elus osalevate ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022H0758. 3 Recommendation CM/Rec(2024)2 of the Committee of Ministers to member States on countering the use of strategic lawsuits against public participation (SLAPPs). https://rm.coe.int/0900001680af2805. 4 Euroopa Nõukogu Ministrite komitee soovituse punkti iv kohaselt tuleb ministrite komiteed informeerida soovituse rakendamisest.

3

Eelnõule ei eelnenud VTK-d, kuna eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse ülevõtmist (HÕNTE

§ 1 lg 2 p 2).

2.2. Vaigistushagidest

Avalikus arutelus osalemise vastased ilmselgelt põhjendamatud või kuritarvituslikud hagid ehk

vaigistushagid või vaigistuskaebused (rahvusvaheliselt tuntud kui strategic lawsuits against

public participation, nn SLAPP) on ahistamise vorm, mida kasutatakse ajakirjanike, õiguste

kaitsjate ja teiste isikute vastu, kes tegelevad avalike huvide kaitsmisega. Sihtmärgid võivad

olla ka näiteks meediaagentuurid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, teadlased ja

akadeemiliste ringkondade esindajad,5 samuti advokaadid6 või muud esindajad, nt

keskkonnateemade eestkõnelejad, mõne avaliku debati, nagu soolise võrdõiguslikkuse või

LBQT temaatika vedajad.

Tavaliselt on need pahatahtlikult esitatud alusetud või liialdatud hagid, mille on esitanud

mõjuvõimsad üksikisikud, lobirühmad, äriühingud või riigiasutused nõrgema poole vastu, kes

väljendab avalikku huvi pakkuvas küsimuses kriitilist seisukohta. Selliseid menetlusi ei algatata

õiguskaitse saamise eesmärgil, vaid peamine eesmärk on kostja hirmutamine ja lõpuks

vaigistamine, kulutades tema ressursse, nt esitades suuri kahjunõudeid või venitades teadlikult

menetlusi.7

Vaigistushagi võib esineda erineval kujul. Vaidluse ese on sageli seotud au teotamisega, kuid

need võivad olla seotud ka muude reeglite või õiguste (nt andmekaitseõiguse) rikkumisega.

Nõuded võivad olla kombineeritud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuetega või

ettekirjutuslike nõuetega (avaldamise keelamine või edasilükkamine). Kostjad seisavad sageli

silmitsi mitme kohtuasjaga korraga erinevates jurisdiktsioonides.8

Vaigistushagi kujutab endast kohtumenetluse kuritarvitamist ja paneb kohtutele tarbetu

koormuse. Vaigistushagid ohustavad demokraatlikke väärtusi ja põhiõiguste kasutamist,

eelkõige väljendus- ja teabevabadust ning meediavabadust. Vaigistushagid on ohuks avalikule

arutelule, kuna võivad viia selleni, et sihtmärgid tsenseerivad enda tööd ja väljaütlemisi. Lisaks

võib neil olla hoiatav mõju teistele potentsiaalsetele sihtmärkidele, kes võivad otsustada mitte

kasutada oma õigust uurida avalikku huvi pakkuvaid küsimusi ja nendest aru anda, et vältida

vajadust kaitsta ennast kohtumenetluses.9

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid), ettepaneku seletuskiri, lk 1. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022PC0177&from=EN 6 Advokaatide ja advokaatide kutseühenduste puhul sätestavad ka advokaadikutse kaitse konventsiooni artikli 9 lõike 4 punktid a–b konventsiooniosaliste kohustuse tagada, et advokaadid ja nende kutseühendused saavad tegeleda oma kutsetegevusega ja teostada konventsiooni artiklis 7 sätestatud õigusi ilma mis tahes vormis füüsilise kallaletungi, ähvarduse, ahistamise või hirmutamise ohvriks langemata või ebasobiva takistamise või sekkumiseta ning hoiduvad nimetatud käitumisest. https://www.coe.int/en/web/conventions/full- list?module=treaty-detail&treatynum=226 7 Euroopa Komisjoni 26.10.2021. a tehnilise kohtumise ettevalmistamise diskussioonipaber. 8 Euroopa Komisjoni 26.10.2021. a tehnilise kohtumise ettevalmistamise diskussioonipaber. 9 Ibid.

4

2.3. Meediapoliitikast

2.3.1. Meediapoliitika on liikmesriikide pädevuses, v.a piiriülesed meediateenused, nagu

näiteks televisioon ja videojagamisplatvormide sisu edastamine piiriüleselt.

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv (AVMSD) reguleerib piiriüleste meediateenuste

edastamise tingimusi ja vaidluste lahendamise ja õiguste kaitse korda. Euroopa Liidu mitte-

õiguslikud meetmed ja algatused seoses meediasektoriga on koondatud peamiselt kahte

tegevuskavasse – Euroopa Liidu demokraatia tegevuskava, mis toob oluliste teemadena välja

ajakirjanike kaitse ja turvalisuse, platvormide mõju seoses reklaamikaoga ning

meediaväljaannete omanike läbipaistvuse tagamaks meediasektori mitmekesisust. Demokraatia

tegevuskava on välja toonud ka ajakirjanike kaitse vaigistushagide eest. Euroopa Liidu meedia

tegevuskavas keskendutakse meediasektori toetusvõimaluste parandamisele, sektori

ümberkujundamisele / uutele ärimudelitele ning sisule paremale juurdepääsule ja

meediapädevusele. Komisjoni iga-aastase õigusriigi läbivaatuse ja aruande üks teemaplokk on

meediavabadus, meediapluralism ja ajakirjanike kaitse.

Eesti meediapoliitika tugineb tugevale eneseregulatsioonile. Eestis on toimiv ajakirjanduseetika

koodeks10, samuti toimivad pressi ja meedia eneseregulatsiooni organ Pressinõukogu ning Eesti

Rahvusringhäälingu meediaombudsman. Kuigi vaigistushagi eest kaitsva direktiivi

kohaldamisala hõlmab kohtumenetlust, annab üldpildi ajakirjanike vastu esitatud kaebustest

pressinõukogu töö, mis pakub võimalust leida meediaga vastuollu sattununa kohtuväliseid

lahendusi. Tegu on laiapõhjalise koguga, kuhu peale ajakirjanduse esindajate on kaasatud

isikud meediavälistest sektoritest, kokku kümme liiget11. Kaebuste ja otsuste kohta on võimalik

lugeda ka otse kodulehelt.12

2.3.2. Piirideta Reporterid koostavad ja avaldavad riikide iga-aastast ajakirjandusvabaduse

paremusjärjestust ehk ajakirjandusvabaduse indeksit, mille eesmärk on peegeldada nii seda, kui

vabad on riikide ajakirjanikud, uudisteorganisatsioonid ja internetti aktiivselt kasutavad

inimesed, kui ka seda, milliseid pingutusi ametivõimud selle vabaduse austamiseks teevad.

2025. a ajakirjandusvabaduse indeksi kohaselt on Eesti maailmas Norra järel 2. kohal. Seega

on ajakirjandusvabaduse olukord Eestis praegu väga hea. Siiski ei tähenda see, et me ei peaks

tegema järjekindlat tööd, et olukord, arvestades muu hulgas tehnoloogilisi arenguid,

globaliseerumist ja geopoliitilist olukorda, ei muutuks senisest halvemaks.

2.4. Direktiivi ettepaneku ettevalmistamisest

2.4.1. Komisjon algatas 4. oktoobril 2021. a avaliku konsultatsiooni vaigistushagide kohta,

mille eesmärk oli koguda sidusrühmade arvamusi, et teha kindlaks vaigistushagidega

seonduvad probleemid ja küsida üldsuse arvamust nende lahendamise viiside kohta, samuti

küsida üldsuselt arvamust, milliseid õigusloomelisi ja mitteõigusloomelisi meetmeid saaks

vaigistushagide vastu võtta.13

10 https://meedialiit.ee/eetikakoodeks 11 Pressinõukoguga on ühinenud lisaks Eesti Meediaettevõtete Liidu liikmetele Rahvusringhääling, BNS

ning ajalehed Pealinn ja Stolitsa. Pressinõukogu lõi 2002. a Eesti Meediaettevõtete Liit (siis kandis nime Eesti Ajalehtede Liit). Pressinõukogu kuulub Euroopa Sõltumatute Pressinõukogude Liitu (AIPCE, Alliance of Independent Press Councils of Europe). 12 https://meedialiit.ee/kaebused 13 Juurdepääs Euroopa Komisjoni veebilehe kaudu: https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/ANTISLAPP?surveylanguage=et.

5

2.4.2. Komisjon oli seisukohal, et vaja on tugevat kaitsemeetmete süsteemi, et ajakirjanikud

saaksid täita oma olulist järelevalvaja rolli õigustatud avalikku huvi pakkuvates küsimustes.

Inimõiguste kaitsjatel on põhiõiguste, demokraatlike väärtuste, sotsiaalse kaasamise,

keskkonnakaitse ja õigusriigi põhimõtte toetamisel kriitilise tähtsusega roll. Neil peaks olema

hirmutamist kartmata võimalik osaleda aktiivselt avalikus elus ja teha oma hääl kuuldavaks

poliitikaküsimustes ja otsustusprotsessides.14

Komisjon märkis, et uuringute andmetel kasutatakse vaigistushagisid EL-is üha rohkem.

Komisjon selgitas ka, et Euroopa Nõukogu platvorm, mis jälgib meediavabaduse rikkumisega

seotud hoiatusi, on samuti juhtinud tähelepanu Euroopas ajakirjanikele avaldatavale üha

suuremale survele. Komisjon leiab, et võttes arvesse kahju, mis tekib seeläbi inimestele, kes

teenivad avalikku huvi ja kellel on seetõttu EL-i demokraatia kaitses oluline roll, tuleks EL-il

kiiresti ja otsustavalt vaigistushagisid piirata.

2.4.3. Eesti lähtus oma vastuse koostamisel riigisisesest õigusest, täpsemalt Eesti Vabariigi

põhiseadusest, võlaõigusseadusest, tsiviilkohtumenetluse seadustikust ning

karistusseadustikust. Eesti seisukohad avalikule konsultatsioonile kiideti heaks Euroopa Liidu

koordinatsioonikogu 22. detsembri 2021. a istungil.

2.4.4. Eesti esitas avaliku konsultatsiooni käigus komisjonile järgmise arvamuse:

Eestis ei ole tõendeid ega teateid ajakirjanike või muude isikute vastu suunatud süstemaatiliste

pahatahtlike strateegiliste hagide kohta, mille eesmärk ei ole hageja õiguste kaitsmine, vaid

kostja vaigistamine ja kurnamine.

Eesti jaoks on oluline sõnavabaduse ja vaba meedia kui demokraatia toimimiseks hädavajalike

meetmete toimimine, kuid SLAPP-i vastu võitlemiseks õiguslike meetmete loomisesse suhtume

ettevaatlikult.

SLAPP-iga süsteemselt tegelemiseks tuleks eelkõige hinnata olemasolevate rahvusvahelise

eraõiguse reeglite sobivust. Eeldatavasti on selle käigus võimalik maandada piiriülestest

hagidest, mitmes LR-is paralleelselt toimuvatest menetlustest ja sellest tulenevalt SLAPP-i

sihtmärgi koormusest lähtuvaid probleeme.

Eestis on igal isikul, kelle kohta on avaldatud au teotavaid või ebaõigeid andmeid, tagatud

õigus pöörduda õiguste kaitseks kohtu poole. Meetmete väljatöötamisel tuleb silmas pidada, et

isikute põhiõigused oleksid tagatud ja et SLAPP-iga võitlemise varjus ei kahjustataks isikuid,

kelle õigusi on rikutud ja kellele on kahju tekitatud, et planeeritavad meetmed ei hakkaks

töötama õigussüsteemi toimimise vastu. Algatuse ettevalmistamisel ja muudatuste kaalumisel

tuleks käsitleda ja analüüsida ka tõenäolisi kuritarvitusi ja nende mõju – tuleb silmas pidada,

et valeinfo levitamine on osutunud ohuks demokraatiale. SLAPP-i kindlakstegemise menetlus

ise ei tohi hakata kohtumenetlust koormama.

Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on igal isikul õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kohtusse (PS § 15). Kohtusse pöördumise õigus on hädavajalik õigusriigi

toimimiseks ja riigivõimu kuritarvitamise vältimiseks ning peamine vahend, et garanteerida

teiste riigivõimuharude põhiseaduspärane ja seaduslik toimimine (PS § 3 lg 1 ls 1), kontroll ja

tasakaalustamine (PS § 4), õigusriigi põhimõtte järgimine (PS § 10), samuti riigi ja seaduse

14 Ibid.

6

kaitse (PS § 13), õigused ja vabadused üldisemalt (PS § 14), nagu ka kahju hüvitamine õiguste

rikkumise korral (PS § 25). EL-i põhiõiguste harta art 47 lg 1 tagab igaühele õiguse tõhusale

õiguskaitsevahendile kohtus, kui on rikutud isiku õigusi või vabadusi. Võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, mh ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või

kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine

õigusvastane. VÕS-i § 1047 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või

kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või

faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane. Ebaõigete

andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda

andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas

andmete avaldamine oli õigusvastane. VÕS-i § 128 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju

olla ka mittevaraline, hõlmates eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja

kannatusi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) ei ole spetsiifilisi vaigistuskaebustevastaseid

meetmeid, kuid Eesti õiguses on reeglid põhjendamatute hagidega tegelemiseks ja reeglid, mida

on võimalik kohtumenetluses rakendada menetlusõiguste kuritarvitamise korral. Viidatud

riigisiseste reeglite kirjelduse esitame positsioonipaberis, mille saadame e-kirjaga.

Igal LR-il on pädevus ja kohustus tagada, et tema kohtupidamine oleks tõhus ja menetlusreeglid

ei võimaldaks õigusi kuritarvitada. Menetlusautonoomia põhimõttest ja subsidiaarsuse ning

proportsionaalsuse printsiipidest lähtuvalt ei peaks EL riigisisestesse reeglitesse täiendavalt

sekkuma.

2.4.5. Kuivõrd avaliku konsultatsiooni vastuse maht oli tehniliselt piiratud, esitas Eesti e-kirjaga

lisaks tehnilise positsioonipaberi, milles kirjeldati Eesti riigisisese õiguse regulatsiooni

ilmselgelt põhjendamatute ja pahatahtlike hagide ning menetlusõiguste pahauskse

kasutamisega tegelemise kohta.

Eesti tõi avaliku konsultatsiooni käigus välja, et Eesti hinnangul vajab vaigistushagide pakett –

iseäranis seetõttu, et see sisaldab siduvat õiguslikku algatust – asjakohast mõjude analüüsi, kus

tegeletakse muu hulgas ka Eesti seisukohtades välja toodud küsimustega.

Samuti märkis Eesti avaliku konsultatsiooni positsioonipaberis, et selleks, et tegeleda

süsteemselt vaigistushagidega Euroopa Liidus, tuleks eelkõige hinnata olemasolevate

rahvusvahelise eraõiguse reeglite sobivust. Eeldatavasti on selle käigus võimalik maandada

piiriülestest hagidest, mitmes liikmesriigis paralleelselt toimuvatest menetlustest ja sellest

tulenevalt vaigistushagi sihtmärgi koormusest lähtuvaid probleeme. Komisjon oli viidanud, et

vaigistushagi sihtmärkidele on kurnav, kui hagid esitatakse paralleelselt erinevatesse

liikmesriikidesse. Samas viitas komisjon, et algatuse raames ei avata muutmiseks Brüsseli Ia

määrust, mis reguleerib kohtualluvuse küsimusi, ja Rooma II määrust, mis reguleerib

lepinguvälistele võlasuhetele kohaldatavat õigust.

Tsiviilasjade kohtualluvust Euroopa Liidus reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja

kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (Brüsseli Ia määrus).15 Kohtualluvuse reeglid on

kujundatud selliselt, et kohtualluvus oleks sellise liikmesriigi kohtul, millel on piisav ja

ettenähtav seos konkreetse vaidlusega. Selliste nõuete puhul, mis võivad olla vaigistushagi

15 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32012R1215&from=et

7

esemeks, võib tegemist olla üldise kohtualluvusega – see tähendab kohtualluvust, mis

määratakse kostja asukoha või alalise elukoha järgi, või valikulise kohtualluvusega, mis

lepinguvälise kahju puhul määratakse määruse art 7 p 2 kohaselt selle paiga kohtu järgi, kus

kahju tekitanud juhtum toimus või võis toimuda.

Euroopa Kohus on asunud füüsilisest isikust hageja puhul seisukohale, et Brüsseli I määruse nr

44/2001 art 5 p 3 (mis kehtis samas sõnastuses, nagu kehtiva Brüsseli Ia määruse art 7 p 2) tuleb

tõlgendada nii, et kui isikuõigusi on väidetavalt rikutud veebisaidil avaldatud teabega, siis võib

isik, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, pöörduda kahju hüvitamise nõudega kogu kahju puhul

kas selle riigi kohtute poole, kus on teabe avaldaja asukoht, või selle riigi kohtute poole, kus on

tema huvide kese. See isik võib kogukahju hüvitamise nõude asemel esitada ka nõude iga

liikmesriigi kohtusse, mille territooriumil on või oli internetis avaldatud teave kättesaadav. Neil

kohtutel on pädevus hinnata vaid kahju, mis tekkis selle riigi territooriumil, mille kohtusse on

pöördutud.16 Hilisema kohtupraktika kohaselt on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et

juriidiline isik, kelle isikuõigusi on väidetavalt rikutud tema kohta internetis ebaõigete andmete

avaldamisega ning tema kohta käivate kommentaaride eemaldamata jätmisega, võib esitada

andmete ümberlükkamise, kommentaaride eemaldamise ja kogu temale tekitatud kahju

hüvitamise hagi selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema huvide kese, ja ta ei saa esitada hagi

iga liikmesriigi kohtusse, mille territooriumil oli või on internetis avaldatud teave kättesaadav.17

Brüsseli Ia määruse alusel on lisaks kohtualluvuse küsimustele reguleeritud ka lis pendens’i

reegel, mille kohaselt juhul, kui sama hagi esitatakse eri liikmesriikide kohtutesse, kellel on

kohtualluvus, loobuvad kohtud, kuhu hagi esitati hiljem, oma kohtualluvusest selle kohtu

kasuks, kuhu hagi esitati esimesena. Lisaks reguleeritakse Brüsseli Ia määruses ka seotud

menetlusi. Ka juhul, kui eri liikmesriikide kohtute menetlusse on esitatud omavahel seotud

menetlused, võivad kohtud, kuhu hagi esitati hiljem, oma pädevusest loobuda selle kohtu

kasuks, kuhu seotud hagi esitati esimesena.

Kohaldatava õiguse reeglid lepinguväliste võlasuhete puhul on reguleeritud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes

kohaldatava õiguse kohta („Rooma II”).18 Määruse art 1 lg 2 p g kohaselt ei kohaldata määrust

lepinguvälistele võlasuhetele, mis tulenevad eraelu puutumatuse ja isiklike õiguste rikkumisest,

sealhulgas laimust. Seega puudub Euroopa Liidu õiguses kohaldatava õiguse reegel selle kohta,

millist õigust isiklike õiguste rikkumise korral piiriülestes olukordades kohaldada.19

2.4.6. Direktiivi ettepaneku ettevalmistamise käigus kirjeldas komisjon vajadust luua

vaigistushagidevastane pakett järgmiselt.

16 Euroopa Kohtu 25.10.2011. a otsus liidetud kohtuasjades nr C‑ 509/09 ja C‑ 161/10. https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=111742&pageIndex=0&doclang=et&mode =lst&dir=&occ=first&part=1&cid=1082610 17 Euroopa Kohtu 17.10.2017. a otsus nr C‑ 194/16. https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=195583&pageIndex=0&doclang=ET&mode =lst&dir=&occ=first&part=1&cid=922636 18 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32007R0864&from=ET 19 Eelnõu koostamise ajaks on valminud Brüsseli Ia määruse kohaldamise raport ja on teada, et Euroopa Komisjon algatab Brüsseli Ia määruse ametliku läbivaatamise. Raport: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52025DC0268

8

Algatuse eesmärk on eelkõige kaitsta ajakirjanikke ja õiguste kaitsjaid vaigistushagide

kasutamise ja tagajärgede eest. Selleks:

- töötatakse välja Euroopa Liidu ühine arusaam selle kohta, mis on vaigistushagi, nt

defineerides selle ühiste kriteeriumide kaudu;

- tagatakse menetlusliku tööriistakasti olemasolu, mille eesmärk on anda õigusvaldkonnas

tegutsevatele isikutele tõhusad vahendid vaigistushagidega toimetulekuks ja sellise kaebuse

sihtmärgi jaoks vahendid enda kaitsmiseks;

- suurendatakse teadlikkust ja asjatundlikkust õigusspetsialistide ja vaigistushagide sihtmärkide

seas, mis aitavad neil vaigistushagi vastu meetmeid võtta;

- tagatakse, et vaigistushagiga silmitsi seisvatele inimestele on kättesaadav asjakohane abi.20

2.5. Direktiivi ettepanekust

2.5.1. Komisjon tuli 27. aprillil 2022. a välja paketiga üldsuse osalemise vastaste ilmselgelt

põhjendamatute või kuritarvituslike hagidega21 tegelemiseks. Pakett koosnes õigusliku

algatusena direktiivi eelnõust22 ja õiguslikult mittesiduvast soovitusest23. Komisjon paketile

mõjuanalüüsi ei koostanud, seda asendas komisjoni töödokument.24

Komisjon sedastas, et ühelgi liikmesriigil ei olnud spetsiaalseid kaitsemeetmeid selliste

menetluste vastu ja vaid mõni liikmesriik kaalus nende kehtestamist. Puudusid ka EL-i-ülesed

avalikus arutelus osalemise vastaseid strateegilisi hagisid käsitlevad õigusnormid. Kujundades

ühist EL-i arusaama sellest, mis on avalikus arutelus osalemise vastane strateegiline hagi, ja

kehtestades menetluslikke tagatisi, püüti ettepanekuga anda kohtutele selliste hagide

käsitlemiseks tõhusad vahendid ja hagide sihtmärgiks olevatele isikutele enese kaitsmise

vahendid.

Menetluslikke tagatisi ja kaitsemeetmeid kavandati juhtumiteks, millel on piiriülene mõju.

Avalikus arutelus osalemise vastase strateegilise hagi piiriülene mõõde suurendab juhtumi

keerukust ja raskusi, millega kostjal tuleb silmitsi seista. Samuti oli ettepaneku eesmärk kaitsta

EL-i kodanikke kolmandates riikides vaigistushagide kohta tehtud kohtulahendite eest.

20 Euroopa Komisjoni 26.10.2021. a tehnilise kohtumise ettevalmistamise diskussioonipaber. 21 Direktiivi tõlkes kasutatakse väljendit „avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid“. 22 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid) {SWD(2022) 117 final}. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022PC0177&from=EN 23 Commission recommendation on protecting journalists and human rights defenders who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings ("Strategic lawsuits against public participation") {SWD(2022) 117 final}. https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/1_1_188781_recc_slapp_en_1.pdf 24 Commission Staff Working Document analytical supporting document accompanying a Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on protecting persons who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings ("Strategic lawsuits against public participation") and a Commission Recommendation on protecting journalists and human rights defenders who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings (“Strategic lawsuits against public participation") {COM(2022) 177 final} - {C(2022) 2428 final}. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52022SC0117&qid=1654166284249

9

Õiguslik algatus ja poliitiline huvi oli suuresti ajendatud Malta ajakirjaniku ja blogija Daphne

Caruana Galiziaga juhtunust, kes uuris muu hulgas valitsuse korruptsiooni, rahapesu ja

organiseeritud kuritegevusega seotut ning kes tapeti 16.10.2017. a. Daphne Caruana Galizia

surma hetkel oli tema vastu pooleli 48 au teotamise asjas algatatud kohtumenetlust.

2.5.2. Direktiivi ettepanek oli üks Euroopa demokraatia tegevuskava meetmetest, mille eesmärk

on tugevdada meedia mitmekesisust ja meediavabadust Euroopa Liidus. Lisaks ajakirjanikele

hõlmas algatus ka inimõiguste kaitsjaid.25

2.5.3. Direktiivi ettepanek sisaldas järgnevaid põhielemente:

 Kohaldamisala

Ettepaneku kohaselt kohaldatakse direktiivi piiriülese mõjuga tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes

igat liiki kohtutes. Seejuures kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse ka nt kriminaalmenetluses

esitatud tsiviilhagid. Piiriülese mõjuga küsimused on määratletud laiemalt kui muude

tsiviilõiguse instrumentide puhul, hõlmates muu hulgas olukordi, kus avalikku huvi pakkuv

küsimus on asjakohane rohkem kui ühes liikmesriigis või on hageja või seotud üksused esitanud

samaaegsed hagid või on esitanud need varem samade või seotud kostjate vastu teises

liikmesriigis, olenemata poolte alalisest elu- või asukohast. Seega loetakse eelnimetatud juhud

piiriülesteks ka siis, kui poolte alaline elu- või asukoht on kohtuga samas liikmesriigis.

 Mõisted

Kuivõrd ettepanekus käsitletakse seni määratlemata õigusmõisteid, defineeritakse „üldsuse

osalemine avalikus elus“, „avalikku huvi pakkuv küsimus“ ja „üldsuse osalemise vastane

kuritarvituslik hagi“. Ettepanekus ei defineerita mõistet „ilmselgelt põhjendamatu“, mis

jäetakse liikmesriigi õiguse sisustada.

 Menetluslikud tagatised

Liikmesriigid peavad tagama, et nõuete või menetlusdokumentide hilisem muutmine ei mõjuta

asja menetleva kohtu võimalust käsitada hagi kuritarvituslikuna ja kasutada

õiguskaitsevahendeid. Liikmesriigid peavad tagama, et kohtul on õigus nõuda hagejalt

menetluskulude ja kahju hüvitamise tagatist. Liikmesriigid peavad tagama, et kohtul on õigus

jätta menetluse algetapis ilmselgelt põhjendamatu üldsuse osalemise vastane hagi täielikult või

osaliselt rahuldamata. Kui kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist menetluse algetapis, tuleb

peatada põhimenetlus, kuni taotluse kohta tehakse lõplik otsus. Hagi rahuldamata jätmist

menetluse algetapis tuleb käsitleda kiirmenetluse korras. Kui kostja on taotlenud hagi

rahuldamata jätmist menetluse algetapis peab hageja tõendama, et hagi ei ole ilmselgelt

põhjendamatu. Hagi menetluse algetapis rahuldamata jätmise või vastava taotluse rahuldamata

jätmise peale peab liikmesriik tagama edasikaebamise võimaluse.

 Õiguskaitsevahendid

Hagejalt, kes on esitanud üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi, saab välja mõista kõik

kostja menetluskulud, välja arvatud ülemäärased kulud. Füüsilisel või juriidilisel isikul, kes on

kandnud kahju üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi tõttu, on võimalik nõuda kahju

täielikku hüvitamist ja saada selle eest täielikku hüvitist. Ettepaneku seletuskirjas selgitatakse,

et muuhulgas peetakse silmas ka juriidilise isiku mittevaralise kahju ja kohtumenetluse tõttu

25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid), ettepaneku seletuskiri, lk 3.

10

tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist. Liikmesriikidel tuleb ette näha, et kohtutel on

võimalus määrata üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi esitanud poolele tõhusaid,

proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

 Kaitse kolmandate riikide kohtuotsuste eest

Liikmesriikidel tuleb tagada, et kolmanda riigi kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest

keeldutakse avaliku korraga vastuolus olemise tõttu (ordre public), kui seda hagi oleks peetud

ilmselgelt põhjendamatuks või kuritarvituslikuks, kui see oleks esitatud selle liikmesriigi

kohtusse, kus tunnustamist või täitmist taotletakse. Liikmesriikidel tuleb tagada, et kui

kolmanda riigi kohtus on avalikus elus osalemise tõttu esitatud kuritarvituslik hagi isiku vastu,

kelle alaline elu- või asukoht on mõnes liikmesriigis, võib see isik taotleda oma alalise elu- või

asukoha järgselt kohtult kahju ja kulu hüvitamist, mida ta kandis seoses hagi menetlemisega

kolmanda riigi kohtus, olenemata sellest, kus on kolmandas riigis toiminud menetluses

osalenud hageja alaline elu- või asukoht.

2.5.4. Eesti Vabariigi Valitsus kujundas direktiivi ettepaneku kohta järgmised seisukohad:

- Eesti toetas direktiivi eesmärki, milleks on kaitsta sõnavabadust ja vaba meediat, andes

ajakirjanikele, inimõiguste kaitsjatele ja muudele isikutele, kelle vastu on esitatud

üldsuse osalemise vastaseid, selgelt põhjendamatuid või kuritarvituslikke hagisid,

teatud tsiviilkohtumenetluslikke lisatagatisi oma õiguste eest seismisel.

- Eesti leidis, et vaigistuskaebustega võitlemisel tuleb silmas pidada, et eesmärkide

seadmisel ja üldsuse osalemise vastaste hagide vastu võitlemisel arvestataks isikute

põhiõiguste, eriti õiguskaitse kättesaadavusega, et plaanitavad meetmed ei hakkaks

töötama õigussüsteemi toimimise vastu. Samuti tuleb jälgida, et plaanitavad meetmed

sobituksid Eesti tsiviilkohtumenetluse ja materiaalõiguse normidega.

- Eesti suhtus kahtlusega kohustusse luua regulatsioon, mis võimaldaks kohtul lubada

avalikus elus osalevate isikute õigusi kaitsvatel või edendavatel valitsusvälistel

organisatsioonidel hagi menetlemises osaleda kas kostja toetuseks või teabe andmiseks.

Anda konfliktiga mitte seotud osapooltele võimalus astuda menetlusse kellegi toetuseks

on Eesti õigusele võõras ja raskesti tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega ühitatav.

- Eesti hinnangul tuleks üle vaadata pakutud regulatsioon karistuste kohta, mis

võimaldab hagejat trahvida hagi esitamise eest, mis ei sobitu Eesti õiguskorda ning võib

olla ebaproportsionaalne piirang isikute ligipääsuks õigusemõistmisele.

- Regulatsioon, mis keelab kohut tunnustamast või täitmast kolmanda riigi kohtuotsust,

mis on tehtud liikmesriigis alalist elu- või asukohta omava isiku suhtes seetõttu, et ta

osales avalikus elus, ei pruugi olla sellisena rakendatav. Liikmesriigi kohtul, kellele

selline avaldus esitatakse, ei pruugi olla andmeid, mis võimaldaks mõista, kas kolmanda

riigi kohtuotsus on tehtud ilmselgelt põhjendamatu või kuritarvitusliku hagi kohta.

Vabariigi Valitsus kinnitas seisukohad 08.09.2022. a istungil.

2.6. Ülevaade direktiivist

2.6.1. Euroopa Parlamendi direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus

osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike

kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest, võeti vastu

11.04.2024. a.

11

Direktiivi õiguslik alus on EL-i toimimise lepingu artikli 81 lõige 2, mis käsitleb õigusalast

koostööd piiriülese toimega tsiviilasjades. Täpsemalt on ettepaneku õiguslik alus artikli 81

lõike 2 punkt f, millega antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigus võtta meetmeid,

mille eesmärk on tagada tsiviilkohtumenetluse nõuetekohast toimimist takistavate tegurite

kõrvaldamine, vajaduse korral edendades liikmesriikides kohaldatavate

tsiviilkohtumenetlusnormide kokkusobivust.

Direktiiv on minimaalselt harmoneeriva mõjuga, mis tähendab, et liikmesriigid võivad

kehtestada või säilitada soodsamad sätted avalikus arutelus osalevate isikute kaitsmiseks

ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste eest tsiviilasjades,

sealhulgas riigisiseselt, millega kehtestada tõhusamad menetluslikud tagatised seoses õigusega

väljendus- ja teabevabadusele. Direktiivi rakendamine ei võimalda liikmesriikides senise

kaitsetaseme alandamist (direktiivi artikkel 3).

2.6.2. Direktiiviga luuakse menetluslikud kaitsemeetmed: 1) ilmselgelt põhjendamatute nõuete

ja 2) kuritarvitusliku kohtumenetluse vastu piiriülese mõjuga tsiviilasjades, mis on esitatud

isikute vastu nende osalemise takistamiseks avalikus arutelus.

Direktiivis defineeritakse direktiivi tähenduses avalikus arutelus osalemine, avalikku huvi

pakkuv küsimus ja kuritarvituslik avalikus arutelus osalemise vastane kohtumenetlus.

Ilmselgelt põhjendamatut nõuet direktiivis ei defineerita, kuid kui kostja on taotlenud ilmselgelt

põhjendamatu nõude rahuldamata jätmist, tuleb hagejal põhistada, et tema nõue ei ole ilmselgelt

põhjendamatu. Liikmesriik peab tagama, ilma et see mõjutaks õigust õiguskaitse

kättesaadavusele, et avalikus arutelus osalemise takistamiseks algatatud kohtumenetluses on

kohtul võimalik hagejalt nõuda hinnanguliste menetluskulude, ja kui liikmesriik seda oma

õiguses ette näeb, siis ka kahju hüvitamise tagatist. Direktiivi kohaselt peab olema võimalik

jätta ilmselgelt põhjendamatud nõuded rahuldamata võimalikult varases menetluse faasis.

Tagatise andmise ja ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmise taotluste läbivaatamist

tuleb võimaldada kiirendatud menetluses. Kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hagejalt

peab olema võimalik välja mõista kõik kostja menetluskulud, sh täies ulatuses esinduskulud,

v.a ülemäärased menetluskulud. Kohtul peab olema võimalik määrata kuritarvitusliku

kohtumenetluse algatanud hagejale mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või

võtta tema suhtes muid samaväärselt mõjusaid asjakohaseid meetmeid, sh mõista välja

kahjuhüvitis või avaldada kohtuotsus. Eraldi peatükis reguleerib direktiiv kaitset kolmandate

riikide kohtuotsuste eest. Liikmesriigi õigusega tuleb tagada, et keeldutakse tunnustamast ja

täitmast kolmanda riigi kohtuostust, mis tehti isiku suhtes seetõttu, et ta osales avalikus arutelus,

kui tunnustamise või täitmise liikmesriigi õiguse kohaselt peetakse seda ilmselgelt

põhjendamatuks või kuritarvituslikuks. Samuti nähakse ette kolmandas riigis hagi menetlemise

tõttu tekkinud kahju, sh menetluskulude hüvitamise nõude kohtualluvus selle isiku

elukohaliikmesriigis, kelle suhtes algatati kolmandas riigis avalikus arutelus osalemise

takistamiseks kuritarvituslik kohtumenetlus.

2.7. Direktiivi ülevõtmise peamised valikud

2.7.1. Direktiiv võetakse üle kehtiva õiguse muutmisega, uut eriseadust ei looda. Direktiivi

ülevõtmiseks muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja võlaõigusseadust.

2.7.2. Direktiivi artikli 2 kohaselt kohaldatakse muudatusi tsiviilasjadele, sealhulgas ajutiste ja

kaitsemeetmete menetlustes, samuti vastuhagide suhtes. Seega on võimalik muudatustega

12

loodavaid meetmeid kohaldada muu hulgas ka juhtudel, kui vastavad küsimused kerkivad hagi

tagamise või esialgse õiguskaitse kohaldamise olukorras, samuti vastuhagi menetlemisel.

Artikli 2 kohaselt ei kohaldata direktiivi vahekohtumenetluste suhtes. Sellest tulenevalt ei looda

TsMS-i vastavat vahekohtumenetlusega seotud regulatsiooni.

2.7.3. Direktiiv võetakse üle selliselt, et direktiivi kaitsemeetmed nähakse ette ka riigisiseste

vaigistushagide puhul, võttes mh arvesse, et:

a) Euroopa Liidu toimimise lepingu art 81 kohaselt on EL-il pädevus võtta meetmeid

piiriülese toimega tsiviilasjade puhul. See on üldine õiguslik alus ega ole kõnesoleva

direktiivi kohaldamisala määramisel konkreetses küsimuses tehtud poliitiline otsustus

selle kohta, justkui isik vääriks kaitset üksnes juhul, kui kuritarvituslik menetlus algatati

või ilmselgelt põhjendamatu nõue esitati sellises olukorras, mis on direktiivi piiriülese

mõju määratluse kohaldamisalas. Vastupidi, Euroopa Liidu vaigistushagipaketi, samuti

Euroopa Nõukogu vaigistusehagidega seotud soovituse eesmärk on pakkuda kaitset

kõigile, keda kurnatakse kohtumenetlustega nende vaigistamise eesmärgil, seda nii

piiriülestes kui ka riigisisestes olukordades;

b) Komisjoni soovituse (EL) 2022/75826 p 4 ja põhjenduspunkti 21 kohaselt peaksid

liikmesriigid püüdma ette näha riigisiseste juhtumite jaoks samasugused kaitsemeetmed,

kui on sätestatud direktiivis;

c) Eesti Vabariigi põhiseadusega on tagatud võrdsuspõhiõigus, st isikuid tuleb kohelda

võrdselt, diskrimineerimine on keelatud. Samuti on põhiseadusega tagatud

arvamusvabadus. Seega juhul, kui kohaldada direktiiviga loodavaid kaitsemeetmeid

üksnes piiriülese mõjuga vaigistushagidele, sõltuks kostja õiguskaitse võimalus sellest,

kas direktiivi materiaalses kohaldamisalas olev ilmselgelt põhjendamatu nõue esitati või

kuritarvituslik kohtumenetlus algatati sellises tsiviilasjas, mis jääb direktiivi artikli 5

kohase piiriülese mõju määratluse alla või mitte; samadel asjaoludel esitatud hagide

puhul võivad kostjate õiguskaitsevõimalused osutuda erinevaks ja kostjaid koheldaks

erinevalt, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas;

d) direktiivi artikli 5 lg 1 kohaselt käsitletakse küsimust direktiivi kohaldamisel

piiriülesena, välja arvatud juhul, kui mõlema poole elu- või asukoht on samas

liikmesriigis, kus asub asja menetlev kohus, ja kõik muud asjaomase olukorra

asjakohased elemendid asuvad ainult selles liikmesriigis. Põhjenduspunkti 30 kohaselt

peab kohus piiriülese mõju hindamisel asja mõjutavad asjaolud kindlaks määrama

sõltuvalt iga kohtuasja konkreetsetest asjaoludest, võttes vajaduse korral arvesse ka

konkreetset avalikus arutelus osalemist või konkreetseid elemente, mis viitavad

võimalikule kuritarvitamisele ... Asjaomase olukorra ja asjaomaste elementide mõisteid

direktiiv ei sisalda ning nende kohta saab lõppastmes seisukoha kujundada Euroopa

Kohus. Samuti ei pruugi artikli 5 hindamise aluseks olevad asjaolud ilmneda menetluse

algfaasis. Erinevad režiimid tooksid kaasa menetlusliku keerukuse.

26 Komisjoni soovitus (EL) 2022/758, milles käsitletakse avalikus elus osalevate ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022H0758

13

Seetõttu puudub vajadus võtta riigisisesesse õigusesse üle direktiivi artikkel 5, mis käsitleb

piiriülese mõjuga küsimusi, ja minimaalselt harmoneeriva mõjuga direktiiv võetakse üle

selliselt, et direktiiviga loodavat kaitset laiendatakse vastavalt komisjoni soovitusele.

2.7.4. Ilmselgelt põhjendamatute nõuete kiirendatud korras rahuldamata jätmiseks (art 11)

pakutakse välja regulatsioon kitsa kohaldamisalaga – see tähendab, et kohtule esitatud

ilmselgelt põhjendamatu nõue on võimalik loodava regulatsiooni alusel kiirendatud korras

rahuldamata jätta, kui tegemist on avalikus arutelus osalemisest tuleneva nõudega (§-d 4062 ja

4063), st nõue on direktiivi materiaalses kohaldamisalas.

2.7.5. Kuritarvitusliku kohtumenetluse regulatsioon ja kuritarvitusliku kohtumenetluse

tuvastamise korral õiguskaitsemeetmete rakendamise võimalus nähakse ette, lähtudes direktiivi

materiaalsest kohaldamisalast avalikus arutelus osalemise takistamiseks algatatud

kohtumenetlustele. Põhjus, miks kuritarvitusliku kohtumenetluse meetmete kohaldamise

võimalust ei nähta ette laiemalt kui direktiivi kohaldamisalas olevate avalikus arutelus

osalemise takistamiseks algatatud kohtumenetluste puhul, on võimalike taotluste ettenägematu

hulk. Horisontaalne kohaldamisala võib piirata ebaproportsionaalselt kohtusse pöördumise

põhiõiguse kasutamist. See tähendab, et olukorras, kus hageja ja kostja on konfliktsituatsioonis,

kuivõrd vaidlust ei ole olnud võimalik kohtuväliselt lahendada, peaks hageja, olenemata hagi

esemest, arvestama sellega, et kostjal on võimalus taotleda kohtult kohtumenetluse

kuritarvituslikkuse tuvastamist ja vastavate meetmete kohaldamist. Laiem kohaldamisala seaks

seeläbi ohtu ka menetlusökonoomia, kuna võimalike lisanduvate taotluste menetlemine

olukorras, kus kohtumenetlus ei ole kuritarvituslik, pikendaks menetlusi ja tekitaks lisakulusid.

Kohus saab kohaldamisalast välja jäävate hagide puhul hageja menetlusõiguste kuritarvitamist

arvesse võtta teiste kehtivas õiguses reguleeritud menetluse juhtimise võimalustega (vt avaliku

konsultatsiooni käigus antud arvamust, seletuskirja p-d 2.4.4. ja 2.4.5.).

2.7.6. Direktiivi artikli 9 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta. Artikkel 9 käsitleb kostja

toetamist kohtumenetluses ja sätestab järgmist:

Liikmesriigid tagavad, et asja menetlev kohus, füüsiliste või juriidiliste isikute vastu seoses

nende osalemisega avalikus elus, võib lubada, et ühendused, organisatsioonid, ametiühingud

ja muud üksused, kellel on kooskõlas riigisiseses õiguses sätestatud kriteeriumidega õigustatud

huvi kaitsta või edendada avalikus elus osalevate isikute õigusi, võivad toetada kostjat kostja

nõusolekul või anda selles menetluses teavet kooskõlas riigisisese õigusega.

Põhjenduspunktis 35 selgitatakse artikli 9 kohta järgmist:

Tulemuslikuma kaitse tagamiseks peaks ühendustel, organisatsioonidel, ametiühingutel ja

muudel üksustel, kellel on kooskõlas riigisiseses õiguses sätestatud kriteeriumidega õigustatud

huvi kaitsta või edendada avalikus elus osalevate isikute õigusi, olema võimalus toetada kostjat

kostja nõusolekul sellistes kohtumenetlustes, mis on algatatud seoses avalikus elus

osalemisega. Kõnealune toetus peaks tagama, et nendes menetlustes saab kasutada selliste

üksuste eksperditeadmisi, aidates seega kohtul hinnata, kas kohtuasi on kuritarvituslik või kas

nõue on ilmselgelt põhjendamatu. See toetus võib seisneda näiteks kohtuasjaga seotud teabe

esitamises, kostja kasuks kohtumenetlusse sekkumises või olla mõnes muus riigisisese õigusega

ette nähtud vormis. Tingimusi, mille alusel valitsusvälised organisatsioonid võivad kostjat

toetada, ja sellise toetuse andmise menetlusnõudeid, näiteks vajaduse korral tähtaegade

14

kehtestamine, tuleks reguleerida riigisisese õigusega. See ei tohiks piirata muu liidu või

riigisisese õigusega tagatud kehtivat õigust olla esindatud ja õigust astuda menetlusse.

Liikmesriigid, kellel ei ole õigustatud huvi kriteeriumi, võivad lubada, et üksused üldiselt võivad

kostjat käesoleva direktiivi kohaselt toetada.

Eesti tsiviilkohtumenetlusõigus ei takista sättes ja põhjenduspunktis viidatud eesmärgil kostja

nõusolekul tema toetamist kohtumenetluses. TsMS-i § 228 reguleerib nõustaja kasutamist

kohtumenetluses. Viidatud paragrahvi kohaselt võib menetlusosaline menetluses nõustajana

kasutada tsiviilkohtumenetlusteovõimelist isikut. Nõustaja võib esineda kohtuistungil koos

menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada

taotlusi. Nõustaja esitatu kohtuistungil loetakse menetlusosalise esitatuks, kui menetlusosaline

seda kohe tagasi ei võta või ei paranda. Läbirääkimistel Euroopa Liidu Nõukogus peeti Eesti

menetlusõiguse nõustaja regulatsiooni direktiivi nõude täitmiseks piisavaks.

2.7.7. Direktiivi artikli 13 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta. Artikkel 13 reguleerib

edasikaebeõigust ja sätestab järgmist:

Liikmesriigid tagavad, et otsuse, millega jäetakse artikli 11 kohaselt rahuldamata nõue

menetluse varajases faasis, saab edasi kaevata.

Põhjenduspunktis 40 märgitakse järgmist:

Otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta menetluse varajases faasis peaks saama edasi kaevata.

Otsuse, millega keeldutakse hagi rahuldamata jätmisest menetluse varajases faasis, võiks

samuti saada kooskõlas riigisisese õigusega edasi kaevata.

Direktiivi artikli 13 nõude täitmine on kehtiva õigusega tagatud. Eesti

tsiviilkohtumenetlusõiguses on esimese astme kohtu otsuse peale edasikaebamine reguleeritud

TsMS-i 64. ptk 1. jaos, Riigikohtule edasikaebamine on reguleeritud 66. ptk 1. jaos.

2.7.8. Direktiivi artikli 14 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta. Artikkel 14 käsitleb kulude

väljamõistmist ja sätestab järgmist:

1. Liikmesriigid tagavad, et hagejalt, kes on algatanud kuritarvitusliku avalikus elus osalemise

vastase kohtumenetluse, tohib välja mõista kõik riigisisese õiguse kohased menetluskulude

liigid, sealhulgas kõik kostjal tekkinud esindamisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui need

kulud on ülemäärased.

2. Kui riigisisese õigusega ei ole tagatud riiklikes tasumäärade tabelites kindlaks määratud

esindamiskulude täielikku väljamõistmist hagejalt, tagavad liikmesriigid, et sellised kulud

kaetakse täielikult muude riigisisese õiguse alusel kättesaadavate vahendite abil, välja arvatud

juhul, kui need kulud on ülemäärased.

Menetluskulude väljamõistmist käsitlevad põhjenduspunktid 31 ja 41, kus selgitatakse artiklis

14 sisalduvat menetluskulude väljamõistmise regulatsiooni järgmiselt:

(31) Kostjatel peaks olema võimalik taotleda järgmisi menetluslikke tagatisi: tagatist

menetluskulude ja asjakohasel juhul kahju hüvitamiseks, ilmselgelt põhjendamatute nõuete

rahuldamata jätmist menetluse varajases faasis ning õiguskaitsevahendeid, kulude

väljamõistmist ja karistusi või muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid. Selliseid

menetluslikke tagatisi tuleks kohaldada kooskõlas õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile ja

õiglasele kohtulikule arutamisele, nagu on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 47, jättes

15

kohtule üksikjuhtumite puhul piisava kaalutlusõiguse asja asjakohaselt läbi vaadata,

võimaldades seeläbi ilmselgelt põhjendamatute nõuete kiiret rahuldamata jätmist, piiramata

seejuures tõhusat juurdepääsu õigusemõistmisele.

(41) Kui kohus leiab, et menetlus on kuritarvituslik, peaksid kulud hõlmama kõiki riigisisese

õiguse kohaselt väljamõistetavaid menetluskulude liike, sealhulgas kõiki kostjal tekkinud

esindamisega seotud kulusid, välja arvatud juhul, kui need kulud on ülemäärased. Kui

riigisisese õigusega ei ole tagatud riiklikes tasumäärade tabelites kindlaks määratud summasid

ületavate esindamisega seotud kulude täielikku väljamõistmist, peaksid liikmesriigid ette

nägema, et hageja kannab sellised kulud täielikult muude riigisisese õiguse alusel

kättesaadavate vahendite alusel. Kui sellised kulud on ülemäärased, näiteks kui on kokku

lepitud ebaproportsionaalsetes tasudes, ei tohiks siiski välja mõista kõiki esindamisega seotud

kulusid. Kohus peaks tegema otsuse kulude kohta kooskõlas riigisisese õigusega.

Direktiivi artikli 14 lõike 1 nõude täitmine on kehtiva õigusega tagatud. Eesti

tsiviilkohtumenetlusõiguses reguleerib menetluskulude koosseisu, kandmist, jaotust ja

kindlaksmääramist TsMS-i 18. ptk. Menetluskulud määratakse kindlaks ja mõistetakse

menetlusosalisele, kelle kasuks lahend tehakse, välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

Direktiivi artikli 14 lõikes 2 viidatud esindustasude piirmäära Eesti kehtivas õiguses kehtestatud

ei ole. Seega ei ole vaja lõike 2 kohast reeglit riigisisesesse õigusesse luua.

2.7.9. Direktiivi artikli 19 lõike 1 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta.

Direktiivi artikli 19, mis reguleerib teavet ja läbipaistvust, lõige 1 sätestab järgmist:

1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 6 osutatud avalikus elus osalevatel füüsilistel või

juriidilistel isikutel, on vajaduse korral juurdepääs teabele olemasolevate menetluslike

tagatiste, õiguskaitsevahendite ja toetusmeetmete kohta, nagu õigusabi ning rahaline ja

psühholoogiline tugi, kui see on kättesaadav.

Esimeses lõigus osutatud teave hõlmab kogu kättesaadavat teavet teadlikkuse suurendamise

kampaaniate kohta, asjakohasel juhul koostöös asjaomaste kodanikuühiskonna

organisatsioonide ja muude sidusrühmadega.

Selline teave esitatakse ühes kohas kergesti kättesaadavas vormis asjakohase kanali, näiteks

teabekeskuse, olemasoleva koordinatsioonikeskuse või elektroonilise liidese, sealhulgas

Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu.

Põhjenduspunktis 46 selgitatakse artikli 19 lõike 1 kohta järgmist:

Liikmesriigid peaksid tegema kättesaadavaks teabe kättesaadavate menetluslike tagatiste,

õiguskaitsevahendite ja toetusmeetmete kohta ühes kohas, nn ühtses kontaktpunktis,

eesmärgiga tagada vaigistuskaebuste sihtmärkideks olevatele isikutele lihtne ja tasuta

juurdepääs kogu teemakohasele teabele, et aidata neil leida kogu asjakohast teavet.

Vaigistuskaebuste puhul on tavapärane, et nende sihtmärgiks olevad isikud kannatavad tõsiste

finantstagajärgede ning psühholoogilise ja mainekahju all. Sellise kahju tekitamine on

vaigistuskaebuste esitajate üks eesmärke, kui nad algatavad kuritarvituslikke avalikus elus

osalemise vastaseid kohtumenetlusi. Seepärast peaks ühtse kontaktpunkti kaudu esitatav teave

hõlmama olemasolevaid toetusmehhanisme, näiteks teavet asjaomaste organisatsioonide ja

ühenduste kohta, kes annavad vaigistuskaebuste sihtmärkideks olevatele isikutele õigus- või

16

rahalist abi ning psühholoogilist tuge. Käesolevas direktiivis ei määratleta nimetatud ühtse

kontaktpunkti vormi.

Eestis on ühtseks kontaktpunktiks, st asutuseks, kes täidab Euroopa Komisjoni soovituse ja

ühtlasi direktiivi art 19 lõike 1 kohase info keskse avaldamise kohustust, määratud Eesti

Ajakirjanike Liit.27 Info liikmesriikide kontaktpunktiks määratud isikute või asutuste kohta on

avaldatud Euroopa Komisjoni lehel.28

2.7.10. Direktiivi artikli 19 lõike 2 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta. Direktiivi artikkel

19 reguleerib teavet ja läbipaistvust. Lõige 2 sätestab järgmist:

Liikmesriigid tagavad, et piiriülestes tsiviilmenetlustes antakse õigusabi vastavalt nõukogu

direktiivile 2003/8/EÜ.29

Direktiiv tasuta õigusabi kohta ühiste miinimumeeskirjade kehtestamise kohta on Eesti

õigusesse üle võetud. Riigipoolse menetlusabi andmist menetluskulude

kandmiseks tsiviilkohtumenetluses reguleerib TsMS-i 18. ptk 6. jagu, riigi õigusabi andmist

reguleerib riigi õigusabi seadus. Artikli 19 lõike 2 nõuete täitmine on kehtiva õigusega tagatud.

2.7.11. Direktiivi artikli 19 lõike 3 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta. Lõige 3 sätestab

järgmist:

Liikmesriigid avaldavad kergesti kättesaadaval ja elektroonilisel kujul riiklike

apellatsioonikohtute või kõrgeima astme kohtu jõustunud otsused, mis on tehtud käesoleva

direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates menetlustes, kooskõlas riigisisese õigusega.

Põhjenduspunktis 47 selgitatakse artikli 19 lõike 3 kohta järgmist:

Asjaomaste kohtuotsuste avaldamise eesmärk on suurendada teadlikkust vaigistuskaebuste

kohta ning pakkuda kohtutele, õigustöötajatele ja üldsusele vaigistuskaebusi käsitlevat

teabeallikat. Sellisel avaldamisel tuleks järgida isikuandmete kaitset käsitlevat liidu ja

riigisisest õigust ning seda võiks olla võimalik tagada asjakohaste kanalite kaudu, nagu

olemasolevad õigusalased andmebaasid või e-õiguskeskkonna portaal. Halduskoormuse

vähendamiseks tuleks liikmesriikidelt nõuda vähemalt riigi apellatsioonikohtute või kõrgeima

astme kohtute otsuste avaldamist.

TsMS-i § 462 lõike 1 esimese lause kohaselt avalikustatakse jõustunud kohtuotsus selleks

ettenähtud kohas arvutivõrgus. Üldregulatsioon kohaldub kõigi kohtuastmete kohtuotsuste

suhtes. Artikli 19 lõike 3 nõuete täitmine on kehtiva õigusega tagatud.

2.7.12. Direktiivi artikli 20 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta.

Artiklis 20 sätestatakse järgmist:

Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal eelistatavalt kokkuvõtlikul kujul II, III, IV ja V

peatükis osutatud taotluste ja otsuste kohta järgmised kättesaadavad andmed:

27 Eesti Ajakirjanike Liidu koduleht: https://eal.ee/. 28 List of Member State’s nominated Focal Points according to Point 25 of the Commission’s 2022 Anti-SLAPP Recommendation | European Commission 29 Nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/8/EÜ, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad (EÜT L 26, 31.01.2003, lk 41).

17

a) asjaomasel aastal algatatud kuritarvituslike avalikus elus osalemise vastaste

kohtumenetluste arv;

b) kohtumenetluste arv kostja ja hageja liikide kaupa;

c) käesoleva direktiivi alusel esitatud nõude liik.

Artikli 20 alusel komisjonile andmete esitamine on vabatahtlik. Info edastatakse siis, kui selline

info on liikmesriigis kättesaadav.30 Säte puudutab üksnes piiriüleseid menetlusi.

Problemaatiline oleks ka taotluste kohta info kogumine ja edastamine, nagu on märgitud art 20

sissejuhatavas lauses, kuna taotluse esitamise ajal ei ole teada, kas tegemist on avalikus arutelus

osalemisest tuleneva ilmselgelt põhjendamatu nõude või kuritarvitusliku kohtumenetlusega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

3.1.1. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse TsMS-i §-ga 941. Säte luuakse direktiivi artikli 17

ülevõtmiseks ja sellega täiendatakse TsMS-i valikulise kohtualluvuse regulatsiooni.

Direktiivi artikkel 17 sätestab reegli kolmanda riigi menetlustega seotud hagide kohtualluvuse

kohta. Artiklis sätestatakse järgmist:

1. Liikmesriigid tagavad, et kui kolmanda riigi kohtus on hageja, kelle elu- või asukoht on

väljaspool liitu, algatanud avalikus elus osalemise tõttu kuritarvitusliku kohtumenetluse

füüsilise või juriidilise isiku suhtes, kelle elu- või asukoht on liikmesriigis, võib kõnealune isik

taotleda kohtutelt, mis asuvad kohas, kus on tema elu- või asukoht, kahju ja kulude hüvitamist,

mida ta kandis seoses hagi menetlemisega kolmanda riigi kohtus.

2. Liikmesriigid võivad piirata lõike 1 kohast kohtualluvuse teostamist, kui menetlus on

kolmandas riigis veel pooleli.

Direktiivi põhjenduspunktis 44 selgitatakse artikli 17 kohta järgmist:

Käesoleva direktiiviga luuakse uus kohtualluvuse erialus, tagamaks, et vaigistuskaebuste

sihtmärkidel, kelle elu- või asukoht on liidus, on liidus olemas tõhus õiguskaitsevahend

kolmanda riigi kohtus hageja, kelle elu- või asukoht on väljaspool liitu, algatatud

kuritarvitusliku avalikus elus osalemise vastase kohtumenetluse vastu. Seda peaks kohaldama

olenemata sellest, kas otsus on tehtud või ta on jõustunud, kuna vaigistuskaebuste sihtmärgid

võivad kannatada kahju ja kanda kulusid alates kohtumenetluse algusest ja isegi siis, kui otsust

ei tehtagi, näiteks nõude tagasivõtmise korral. Liikmesriigid võivad siiski otsustada piirata

kohtualluvuse teostamist kooskõlas riigisisese õigusega, kui menetlus on kolmandas riigis veel

pooleli, nähes näiteks ette kohtumenetluse peatamise liikmesriigis. See kohtualluvuse erialus

võimaldab vaigistuskaebuste sihtmärkidel, kelle elu- või asukoht on liidus, taotleda kolmanda

riigi kohtus toimunud menetluse põhjustatud või põhjendatult tekkida võiva kahju ja kulu

hüvitamist oma elu- või asukoha riigi kohtus. Kõnealusele kohtualluvuse erialuse eesmärk on

heidutada kolmandates riikides vaigistuskaebuste esitamist isikute vastu, kelle elu- või asukoht

on liidus, ning sellises menetluses tehtud otsust peaks saama täitmisele pöörata näiteks juhul,

30 Artikli 20 eestikeelses tõlkes on sisuline viga. Artikli 20 sissejuhatava lause ingliskeelne tekst on järgmine: „Member States shall, on an annual basis and where available, submit data on the applications and on decisions referred to in Chapters II, III, IV and V to the Commission, preferably in an aggregated form, with regard to:“

18

kui hagejal, kelle elu- või asukoht on väljaspool liitu, on vara liidus. Käesoleva direktiivi sätted,

mis käsitlevad kohtualluvuse erialust, ei tohiks käsitleda kohaldatavat õigust ega kahju

hüvitamist käsitlevat materiaalõigust kui sellist.

Rahvusvahelist kohtualluvust reguleerib TsMS-i § 70. TsMS-i § 70 kohaselt määratakse

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub

Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt

või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

Rahvusvaheline kohtualluvus ei ole erandlik, kui seaduses või välislepingus ei ole ette nähtud

teisiti.

Loodavas TsMS-i §-s 941 sätestatakse, et kui välisriigi kohtus algatati avalikus arutelus

osalemise takistamiseks kuritarvituslik kohtumenetlus ja kuritarvitusliku kohtumenetluse

hageja elu- või asukoht on välisriigis, võib selle menetluse tõttu tekkinud kahju ja kulude

hüvitamise hagi esitada ka kuritarvitusliku kohtumenetluse kostja elu- või asukoha järgi. Sätte

sõnastusest nähtuvalt luuakse kohtualluvuse reegel selliselt, et hagi võib esitada nii

kuritarvitusliku kohtumenetluse ajal kui ka pärast kuritarvitusliku kohtumenetluse lõppemist.

Enne kuritarvitusliku kohtumenetluse lõppemist on hagi esitamine võimalik vastavalt

TsMS-i §-le 369, mille esimese lause kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul,

kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kui hageja õiguste rikkumine

tulevikus on ilmne, ei pea hageja rikkumist ära ootama, vaid võib sooritushagi juba rikkumise

kohta ette esitada.31 Hagejal tuleb tõendada, millal muutub hagetav nõue sissenõutavaks, ning

muuta usutavaks eeldus, et kostja oma kohustust õigel ajal ei täida.32 TsMS-i § 369 alusel saab

hagi esitada nii nende nõuete realiseerimiseks, mis muutuvad sissenõutavaks eeldatavasti

kohtumenetluse ajal, kui ka nende nõuete suhtes, mis muutuvad sissenõutavaks eeldatavasti

pärast kohtumenetluse läbiviimist ning pärast menetluse jõustunud kohtuotsusega lõppemist.33

TsMS-i § 369 alusel saab esitada hagi ka nt tingimusliku nõude kohta.34 Enne kohustuse

sissenõutavaks muutumist on hagi esitamise lubamise eesmärk hageja õiguste efektiivsem

kaitse. TsMS-i § 369 näol on tegemist siiski erandliku alusega.

Õigusaktide hierarhiast tulenevalt ei kuulu TsMS-i § 941 kohtualluvuse reegel kohaldamisele

juhtudel, kui kahju tekkis Euroopa Liidu liikmesriigis alustatud väidetava kuritarvitusliku

kohtumenetluse tõttu. Piiriülese kohtualluvuse reguleerimise ainuvälispädevus on Euroopa

Liidul ning riigisisene õigus kohaldamisele ei kuulu (vt ka TsMS § 70 lg 4). Samuti ei kuulu

§ 94 kohaldamisele juhul, kui väidetav kuritarvituslik kohtumenetlus toimus riigis, mille suhtes

on kohtualluvus reguleeritud teisiti varasema riikidevahelise õigusabilepingu või

konventsiooniga, mille osaline on Eesti (vt nt 2007. a Lugano konventsioon, õigusabileping

Ukrainaga). See, et direktiiv ei mõjuta kolmanda riigi ja liidu või liikmesriigi vaheliste kahe-

või mitmepoolsete konventsioonide ja lepingute kohaldamist, mis on sõlmitud enne

6. maid 2024, tuleneb ka artiklist 18, mis reguleerib seoseid kahe- või mitmepoolsete

konventsioonide ja lepingutega, samuti põhjenduspunktist 45.

Lisaks tuleb tähele panna, et pelgalt võimalus esitada Eesti kohtule hagi kolmandas riigis

algatatud kuritarvitusliku kohtumenetluse tõttu tekitatud kahju hüvitamiseks ei taga Eesti

31 Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. § 369, p 3.1.d. 32 Ibid, p 3.3.a. 33 Ibid, p 3.4. 34 Ibid, p 3.5.

19

kohtulahendi täitmist kolmandas riigis. Kohtulahendi täitmine kolmandas riigis toimub

vastavalt täitmise riigi õigusele. Samuti tuleb objektiivselt möönda keerukusi, mis võivad Eesti

kohtul tekkida välisriigi kohtumenetluse kuritarvituslikkuse hindamisel. Kohtul ei ole

õiguslikke võimalusi nõuda välja välisriigi kohtult kohtuasja materjale, et hinnata menetluse

kuritarvituslikkust, mis on loodava kohtualluvuse sätte kohaldamise tingimus. Samuti ei too

Eesti kohtu seisukoht, et konkreetne välisriigi kohtumenetlus, millega Eesti isikule on

kaasnenud menetluskulu või tekitatud kahju, on kuritarvituslik, kaasa ettemääratud

menetluslikku mõju välisriigi kohtumenetlusele ega mõjuta välisriigi kohtulahendi kehtivust.

3.1.2. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse TsMS-i § 162 lõikega 6, millega võetakse üle

direktiivi artikkel 8, milles reguleeritakse nõude või menetlusdokumentide hilisema muutmise

mõju ja milles sätestatakse järgmist:

Liikmesriigid tagavad, et füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes seoses nende osalemisega

avalikus elus algatatud kohtumenetluste puhul ei mõjuta hageja nõuete või

menetlusdokumentide hilisem muutmine, sealhulgas nõuete tagasivõtmine, kostja võimalust

kasutada õiguskaitsevahendeid, nagu on ette nähtud IV peatükis, kooskõlas riigisisese

õigusega. Esimene lõik ei mõjuta artikli 6 lõike 2 kohaldamist.

Sama artikli teise lõike kohaselt ei mõjuta esimene lõige direktiivi artikli 6 lõike 2 kohaldamist,

mis näeb ette võimaluse määrata direktiivi III ja IV peatükis käsitletud menetluslikke tagatisi

kohtu omal algatusel, kui liikmesriik sellise võimaluse oma õiguses ette näeb.

Põhjenduspunktis 34 selgitatakse artikli 8 kohta järgmist:

Mõnes kuritarvituslikus avalikus elus osalemise vastases kohtumenetluses võtavad hagejad

tahtlikult nõude või menetlusdokumendid tagasi või muudavad neid selleks, et vältida kulude

väljamõistmist võitnud poole kasuks. See õigustaktika võib mõnes liikmesriigis jätta kostja ilma

võimalusest, et talle hüvitatakse menetluskulud. Sellised tagasivõtmised või muudatused, kui

need on riigisisese õigusega ette nähtud, ja piiramata poolte õigust menetlus lõpule viia, ei

tohiks seega mõjutada kostja õigust taotleda riigisisese õiguse kohaselt õiguskaitsevahendite

kasutamist kuritarvituslikus avalikus elus osalemise vastases kohtumenetluses. See ei tohiks

piirata liikmesriikide võimalust näha ette, et menetluslikke tagatisi võib määrata ex officio.

Advokatuuri ettepanekul täiendatakse § 162 lõikega 6, milles nähakse ette, et juhul kui kohus

on tuvastanud kuritarvitusliku kohtumenetluse, jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja

kanda olenemata hagi rahuldamise ulatusest. Juhul kui kuritarvitusliku kohtumenetluse hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi, jäävad menetluskulud hageja kanda vastavalt

üldregulatsioonile (TsMS § 168 lg 2).

3.1.3. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse TsMS-i §-ga 1961, millega võetakse üle direktiivi

artikkel 10, mis reguleerib tagatist ja milles sätestatakse järgmist:

Liikmesriigid tagavad, et füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes seoses nende osalemisega

avalikus elus algatatud kohtumenetluste puhul võib asja menetlev kohus, ilma et see mõjutaks

õigust õiguskaitse kättesaadavusele, nõuda hagejalt hinnanguliste menetluskulude, mis võib

hõlmata kostjal tekkinud esindamisega seotud kulusid, tagatist ning kui nii on ette nähtud

riigisiseses õiguses, kahju hüvitamise tagatist.

Põhjenduspunktis 36 selgitatakse artikli 10 kohta järgmist:

20

Kostjale täiendava kaitse pakkumiseks peaks olema võimalik anda talle tagatis hinnanguliste

menetluskulude hüvitamiseks, mis võivad hõlmata kostjal tekkinud esindamisega seotud

kulusid, ning kui see on riigisisese õigusega ette nähtud, siis hinnangulist kahju. Siiski on vaja

leida tasakaal selle meetme ja hageja õiguse vahel omada juurdepääsu õigusemõistmisele. Asja

menetlev kohus võib, kui ta peab seda asjakohaseks, nõuda hagejalt tagatise esitamist, kui

esineb kuritarvituslikule menetlusele osutavaid elemente või kui on risk, et kostjale ei hüvitata

kulusid, või arvestades poolte majanduslikku olukorda või muid selliseid riigisiseses õiguses

sätestatud kriteeriumeid. Tagatise andmine ei sisalda asja sisulist hinnangut, vaid seda

kasutatakse ettevaatusabinõuna, et kaitsta lõpliku otsuse täitmist, milles tehakse kindlaks, et

tegemist oli kuritarvitusliku menetlusega, et kostja kulud tuleb katta ja, kui nii on ette nähtud

riigisiseses õiguses, katta võimalik tekkinud kahju, eelkõige juhul, kui on korvamatu kahju

tekkimise risk. Liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada, kas kohus peaks määrama tagatise

omal algatusel või kostja taotlusel. Kui riigisisese õigusega on nii ette nähtud, peaks tagatise

andmine olema võimalik kohtumenetluse igas faasis.

Kehtivas õiguses reguleerib tagatise andmist TsMS-i 19. ptk. Menetluskulude tagatise andmise

eeldused on seotud 1) hageja kodakondsuse, elu- või asukohaga: hageja ei ole Eesti või Euroopa

Liidu liikmesriigi ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi juriidiline isik või kodanik ja

tema elukoht ei ole Euroopa Liidus või Euroopa Majanduspiirkonnas (TsMS § 196 lg 1 p-d 1

ja 2); 2) hageja majandusliku seisundiga: menetluskulude sissenõudmine on eeldatavasti

raskendatud; hagejat ei või kohustada tagatist andma, kui tal on Eestis piisavalt vara (§ 196 lg

1 p 3, lg 2 esimene lause) või 3) menetluskulude lahendi täitmisega välisriigis: hagejat ei saa

kohustada tagatist andma, kui menetluskulude hüvitamise lahend kuulub täitmisele välisriigis

(§ 196 lg 2 p 2).

Direktiivi eesmärgiga ei ole kooskõlas menetluskulude tagatise määramisele TsMS-i § 196

lg-s 1 sätestatud eelduste ja § 196 lg 2 p-s 2 sätestatud välistuse kohaldamine. Seetõttu nähakse

ette avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi puhul eriregulatsioon ning

menetluskulude tagatise küsimisel viidatud sätteid ei kohaldata. TsMS-i § 196 lg 2 p-s 1

sätestatud välistust kohaldatakse avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi korral

menetluskulude tagatise andmise otsustamisel, kuna riigisisese õigusega ei saa ette näha eristust

välislepinguga võetud kohustustest.

Muudatuse kohaselt võib hagimenetluses kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja

eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja esitas hagi seoses kostja osalemisega

avalikus arutelus ja esineb kohtumenetluse kuritarvituslikkusele viitavaid asjaolusid.

Kuritarvitusliku kohtumenetluse mõiste reguleeritakse TsMS-i §-s 4063, kus antakse lahtine

loetelu asjaoludest, mis viitavad, et tegemist võib olla kuritarvitusliku kohtumenetlusega.

Avalikus arutelus osalemist puudutavad hagid reguleeritakse TsMS-i §-s 4062.

Nagu selgitatakse direktiivi põhjenduspunktis 36, tuleb tagatise regulatsiooni kohaldamise

puhul tähele panna, et tagatise andmine ei tähenda nõude suhtes sisulise hinnangu kujundamist,

vaid tagatis kujutab endast ettevaatusabinõu, et kaitsta lõpliku otsuse täitmist, kui kohus peaks

tegema kindlaks, et tegemist on kuritarvitusliku menetlusega.

Kui kostja vastu on esitatud hagi tulenevalt tema osalemisest avalikus arutelus ja kohus on

kostja taotlusel küsinud hagejalt tagatist menetluskulude katteks, ei tee kostja enne kulutusi, kui

hageja on tagatise tasunud. Kui kostjale on kahju juba tekkinud, nt hagi piirab ajakirjaniku

21

tegevusvabadust, on kostjal võimalik esitada kahju hüvitamise nõue hagi või vastuhagina ning

taotleda hagi tagamist.

Paragrahvi 1961 lõikes 3 sätestatakse tagatise taotluse lahendamine kiirendatud menetluses, mis

luuakse, et võtta üle direktiivi artikli 7 lõige 1, mis käsitleb menetluslike tagatiste taotluste

kiirendatud käsitlemist. Direktiivi artikli 7 lõige 1 sätestab:

Liikmesriigid tagavad, et artikli 6 lõike 1 punktide a ja b kohaseid taotlusi käsitletakse

kiirendatud viisil kooskõlas liikmesriigi õigusega, võttes arvesse kohtuasja asjaolusid, õigust

tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtumenetlusele.

Artikli 7 lõikes 1 nimetatud artikli 6 lõike 1 punkt a viitab tagatisele, nagu on ette nähtud artiklis

10.

Direktiivi põhjenduspunkt 33 selgitab artikli 7 lõike 1 ja taotluste kiirendatud käsitlemise kohta

järgmist:

Tagamaks, et tagatiste saamise ja menetluse varajases faasis hagi rahuldamata jätmise taotlusi

käsitletaks kiirendatud viisil, võivad liikmesriigid kehtestada istungite korraldamise või

kohtuotsuse tegemise tähtajad. Nad võivad lisaks ka võtta vastu korra, mis sarnaneb ajutiste

meetmete puhul rakendatava korraga. Menetluse võimalikult kiireks lõpuleviimiseks peaksid

liikmesriigid kooskõlas oma riigisisese menetlusõigusega püüdma tagada, et kui kostja on

taotlenud õiguskaitsevahendeid käesoleva direktiivi alusel, tehakse otsus selle taotluse kohta

kiirendatud viisil, sealhulgas kasutades riigisiseses õiguses juba olemasolevaid menetlusi

taotluste kiirendatud käsitlemiseks.

Paragrahvi 1961 lõikes 3 sätestatakse, et kohus lahendab kostja taotluse tagatise hagejalt tagatise

küsimiseks kümne tööpäeva jooksul taotluse kohta hageja seisukoha saamisest arvates. Kohus

võib taotluse lahendada hiljem, kui ta soovib hageja enne lahendi tegemist ära kuulata. Kui

hageja ei esita seisukohta kohtu määratud tähtaja jooksul, võib kohus kostja taotluse lahendada

ka hageja seisukohata.

3.1.4. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse seadustikku paragrahviga 3332, millega võetakse üle

direktiivi III peatüki, mis käsitleb ilmselgelt põhjendamatute nõuete rahuldamata jätmist

menetluse varajases faasis, artikkel 11, tõendamiskoormist reguleeriv artikkel 12 ning

kiirendatud menetlust reguleeriva artikli 7 lõige 1.

Artikkel 11 sätestab järgmist:

Liikmesriigid tagavad, et kohtud võivad kooskõlas riigisisese õigusega avalikus elus osalemise

vastased nõuded pärast asjakohast läbi vaatamist võimalikult varajases menetluse faasis

rahuldamata jätta, kui need on ilmselgelt põhjendamatud.

Direktiivi põhjenduspunktis 37 selgitatakse järgmist:

Otsus hagide rahuldamata jätmise kohta menetluse varajases faasis peaks olema pärast

asjakohast läbivaatamist tehtav sisuline otsus. Liikmesriigid peaksid võtma vastu uued normid

või kohaldama oma kehtivaid riigisiseseid õigusnorme nii, et kohus saaks otsustada jätta

ilmselgelt põhjendamatud nõuded rahuldamata kohe, kui ta on saanud sellise otsuse

põhistamiseks vajaliku teabe. Selline rahuldamata jätmine peaks toimuma menetluse

võimalikult varases faasis, kuid see võib toimuda igal ajal menetluse käigus sõltuvalt sellest,

millal kohus on sellise teabe saanud, kooskõlas riigisisese õigusega. Menetluse varajases faasis

22

hagi rahuldamata jätmise võimalus ei välista selliste riigisiseste õigusnormide kohaldamist,

mis võimaldavad liikmesriigi kohtutel hinnata hagi lubatavust juba enne menetluse algatamist.

Põhjenduspunktis 31 selgitatakse, et direktiivi kohaselt tuleks menetluslikke tagatisi, seega ka

võimalust jätta ilmselgelt põhjendamatu nõue rahuldamata menetluse võimalikult varases

faasis, kohaldada kooskõlas õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule

arutamisele, nagu on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 4735, jättes kohtule üksikjuhtumite

puhul piisava kaalutlusõiguse asja asjakohaselt läbi vaadata, võimaldades seeläbi ilmselgelt

põhjendamatute nõuete kiiret rahuldamata jätmist, piiramata seejuures tõhusat juurdepääsu

õigusemõistmisele.

Direktiivi artikkel 12 reguleerib tõendamiskoormist ja nõuete põhistamist ning sätestab

järgmist:

1. Nõude põhjendatuse tõendamiskoormis lasub hagejal, kes hagi esitas.

2. Liikmesriigid tagavad, et kui kostja on taotlenud nõude rahuldamata jätmist menetluse

varajases faasis, peab hageja nõuet põhistama, et kohus saaks hinnata, kas see on ilmselgelt

põhjendamatu või mitte.

Direktiivi põhjenduspunktis 39 selgitatakse järgmist:

Tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtete kohaselt peaks lasuma avalikus elus osaleva füüsilise või

juriidilise isiku vastu nõuet esitaval hagejal tõendamiskoormis, et selline nõue on põhjendatud.

Kui kostja on taotlenud hagi rahuldamata jätmist menetluse varajases faasis, tuleks hagejal

selleks, et vältida hagi menetluse varajases faasis rahuldamata jätmist, põhistada seda

vähemalt sellises ulatuses, mis võimaldab kohtul järeldada, et hagi ei ole ilmselgelt

põhjendamatu.

Artikli 7 lõikes 1 sätestatakse:

Liikmesriigid tagavad, et artikli 6 lõike 1 punktide a ja b36 kohaseid taotlusi käsitletakse

kiirendatud viisil kooskõlas liikmesriigi õigusega, võttes arvesse kohtuasja asjaolusid, õigust

tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtumenetlusele.

Põhjenduspunktis 38 selgitatakse järgmist:

Kui kostja on esitanud taotluse jätta hagi ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata, peaks

kohus seda taotlust menetlema kiirendatud viisil kooskõlas riigisisese õigusega, et kiirendada

hinnangu andmist selle kohta, kas nõue on ilmselgelt põhjendamatu, võttes arvesse juhtumi

konkreetseid asjaolusid.

Viidatud direktiivi nõuete ülevõtmiseks täiendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku

paragrahviga 3332, mille lõikes 2 sätestatakse, et kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu

35 Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47: „Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on selles artiklis kehtestatud tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Igaühel on õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus. Igaühel peab olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla esindatud. Isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda.“ 36 Artikli 6 lõike 1 punkt b: „b) ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmist varajases faasis, nagu on ette nähtud III peatükis“.

23

arvates piisavalt välja selgitatud, kohus on arutanud vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid

vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest, andnud pooltele piisavad selgitused

selle kohta, millest asja lahendamine sõltub ja kes menetlusosalistest peab vaidlusaluseid

asjaolusid tõendama, ning hageja ei esita kohtu nõudmisel ja määratud tähtajaks nõude aluseks

olevaid täiendavaid asjaolusid, selgitusi või tõendeid ning hageja esitatu alusel ei ole nõude

rahuldamine õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi rahuldamata ilma pooltele täiendavaid

tähtaegu andmata. See tähendab, et kohus teeb sisulise otsuse, millel on res judicata õiguslikud

tagajärjed. Seega ei saa kohtu poole uuesti pöörduda vaidluse lahendamiseks samade poolte

vahel samal alusel sama nõudega. Enne hagi rahuldamata jätmise kohta otsuse tegemist tuleb

kohtul hagejale selgitada kohtu nõudmise täitmata jätmise õiguslikke tagajärgi. Lõike 1

kohaselt tuleb kohtul juhul, kui kostja on esitanud taotluse ilmselgelt põhjendamatu nõude

rahuldamata jätmiseks ja sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud eeldused on täidetud, nõue

otsusega rahuldamata jätta esimesel võimalusel.

Kuivõrd direktiivi nõude kohaselt tuleb nõue rahuldamata jätta sisulise kohtuotsusega, millel

on res judicata õiguslikud tagajärjed ja mida peab saama apellatsioonimenetluses kontrollida,

siis menetlust oluliselt lihtsustada ei ole võimalik. Ka direktiivi sõnastus viitab sellele, et

rahuldamata jätmine toimub pärast asjakohast läbivaatamist. Küll aga tuleb liikmesriigil luua

rahuldamata jätmise kiirendatud kord, mis on kiirem tavapärasest menetlusest ja direktiivi

ülevõtmiseks ei piisa üksnes olemasolevate menetluslike võimaluste rakendamisest (nt üksnes

vahe- või osaotsuse regulatsioonist). Seetõttu luuakse regulatsioon selliselt, et juhul kui § 3332

lg 2 eeldused on täidetud, tuleb otsus teha esimesel võimalusel, ja juhul kui kohus on hagejat

õiguslikest tagajärgedest teavitanud (mida kohus saab teha ka eelneva menetluse käigus), kohus

täiendavaid tähtaegu ei anna. Direktiivi eesmärk ei ole välistada istungite korraldamist (vt nt pp

33) ning lõigete 1 ja 2 kohaldamisel seda ka ei tehta.

Lisaks nähakse advokatuuri ettepanekul ette võimalus jätta nõue rahuldamata kohtuistungit

pidamata, kui eelmenetluses selgub, et avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud nõue ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset.

Arvestades TsMS-i §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärki, tuleb kohtul asi lahendada

õigesti, väikeste kuludega ja mõistliku aja jooksul. Seega tuleb kohtul menetluse juhtimise

kaudu aidata vältida menetlusosalistele, eelkõige kostjale, kelle vastu ilmselgelt põhjendamatu

nõue esitati, lisakulude teket ning juhul, kui § 3332 lõike 2 tingimused on täidetud, jätta hageja

nõue esimesel võimalusel rahuldamata ka juhul, kui kostja ei ole § 3332 alusel taotlust esitanud.

Direktiivist tulenev nõue ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmise kohta võetakse

riigisisesesse õigusesse üle, lähtudes direktiivi materiaalsest kohaldamisalast, st loodavat § 3332

kohaldatakse olukorras, kus tegemist on avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud

nõudega (§-d 4062 ja 4063).

3.1.5. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse paragrahvi 371 lõiget 2 punktiga 3, millega

luuakse menetlusse võtmisest keeldumise alus juhtudeks, kui hageja esitab avalikus arutelus

osalemisest tulenevalt ilmselgelt põhjendamatu nõude või soovib algatada avalikus arutelus

osalemisest tuleneva kuritarvitusliku kohtumenetluse.

Säte luuakse Riigikohtu ettepanekul. Säte võimaldab kohtumenetlusest välja jätta ilmselgelt

põhjendamatu nõude ja kuritarvituslikul eesmärgil esitatud hagi, kui nõude ilmselge

24

põhjendamatus või menetluse kuritarvituslikkus selgub juba hagi menetlusse võtmise faasis.

Direktiivi põhjenduspunkt 36 selgitab (ilmselgelt põhjendamatute nõuete kohta), et menetluse

varajases faasis hagi rahuldamata jätmise võimalus ei välista selliste riigisiseste õigusnormide

kohaldamist, mis võimaldavad liikmesriigi kohtutel hinnata hagi lubatavust juba enne

menetluse algatamist. Seega ei looda sätet direktiivi nõude ülevõtmiseks, kuid direktiiv sellise

regulatsiooni loomist ei piira ja sätte loomine aitab kaasa direktiivi eesmärgi saavutamisele.

Tuleb möönda, et menetlusse võtmise faasis ei pruugi olla võimalik teha kindlaks, kas tegemist

on avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud ilmselgelt põhjendamatu nõude või

algatatud kuritarvitusliku kohtumenetlusega. Üldjuhul saab kostja tema vastu esitatud hagist

teada alles pärast hagi menetlusse võtmist, st menetlusse võtmisel ei saa kohus reeglina olla

teadlik kuritarvituslikkusele viitavatest asjaoludest.

Erinevalt muudest keeldumise alustest (sh TsMS-i § 371 lg-s 2 kehtivad alused) ei teki pärast

menetlusse võtmist (ka analoogia korras) läbi vaatamata jätmise olukorda, vaid sellisel juhul

tuleb kohaldada direktiivi ülevõtmisest tulenevalt eelnõuga loodavat menetlust.

Ilmselgelt põhjendamatut nõuet direktiivis ega eelnõus ei defineerita. Riigikohtu ettepanekul

loodava keeldumise aluse rakendamine eeldab vastava kohtupraktika kujundamist.

Jõustunud menetlusse võtmisest keeldumise määrus, millega kohus tuvastas kuritarvitusliku

kohtumenetluse, avalikustatakse TsMS-i § 462 kohaselt hageja isikuandmeid varjamata.

Isikuandmed avaldatakse kuritarvituslike menetluste ärahoidmise eesmärgil. Kuivõrd

menetluse kuritarvituslikkus on tuvastatud jõustunud lahendiga, on avaldamine

proportsionaalne.

3.1.6. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse seadustikku 431. peatükiga, milles luuakse

avalikus arutelus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvituslikku kohtumenetlust käsitlev

regulatsioon.

3.1.7.1. TsMS-i §-ga 4062 reguleeritakse avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud

hagi.37 Paragrahviga 4062 võetakse üle direktiivi artikli 4 punktis 1 olev termin „avalikus elus

osalemine“ ja punktis 2 olev termin „avalikku huvi pakkuv küsimus“.

Direktiivi artikli 4 punktis 1 on sätestatud järgmist:

1) „avalikus elus osalemine“ – füüsilise või juriidilise isiku seisukoha võtmine või tegevus,

millega teostatakse sõna- ja teabevabadust, kunsti ja teaduse vabadust või kogunemis- ja

ühinemisvabadust ja sellega otseselt seotud ettevalmistav, toetav või abistav tegevus, ning mis

on seotud avalikku huvi pakkuva küsimusega.

Seega kaitseb loodav TsMS § 4062 lõige 2 nii PS-i §-ga 45 tagatud väljendusvabadust kui ka

PS-i §-s 44 tagatud teabevabadust.

Direktiivi artikli 4 punktis 2 on sätestatud järgmist:

2) „avalikku huvi pakkuv küsimus“ – küsimus, mis mõjutab üldsust sellisel määral, et ta võib

selle vastu õigustatult huvi tunda, sellistes valdkondades nagu:

37 Advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (kohtumenetluse tõhustamine) luuakse TsMS-i § 4061, millest tulenevalt algab 431. peatükk §-ga 4062. Sätted ei ole omavahel seotud.

25

a) põhiõigused, rahvatervis, ohutus, keskkond või kliima;

b) füüsilisest või juriidilisest isikust avaliku elu tegelase tegevus avalikus või erasektoris;

c) küsimused, mida arutab või vaatab läbi seadusandlik, täitev- või kohtuorgan, või muu ametlik

menetlus;

d) selliste küsimustega seotud süüdistused korruptsioonis, pettuses või kelmuses, mis tahes

muus kuriteos või haldusrikkumises;

e) tegevused, mille eesmärk on kaitsta Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi,

sealhulgas demokraatlikke protsesse põhjendamatu sekkumise eest, eelkõige desinformatsiooni

vastu võitlemise kaudu.

Avalikus arutelus osalemist selgitatakse direktiivi põhjenduspunktis 22 järgmiselt:

Avalikus elus osalemine peaks olema määratletud kui füüsilise või juriidilise isiku

seisukohavõtmine või tegevus, millega teostatakse põhiõigust, näiteks sõna- ja teabevabadus,

kunsti ja teaduse vabadus või kogunemis- ja ühinemisvabadus ning mis on seotud praegu või

tulevikus tekkiva avalikku huvi pakkuva küsimusega, sealhulgas ajakirjandusliku, poliitilise,

teadusliku, akadeemilise, kunstilise, kommenteeriva või satiirilise sisu, väljaannete või teoste

loomine, väljapanek, reklaam või muul viisil edendamine ning turustamine. Tulevikus tekkiv

avalik huvi osutab asjaolule, mis veel ei paku avalikku huvi, kuid võib seda pakkuda tulevikus,

kui üldsus sellest näiteks avaldamise kaudu teada saab. Avalikus elus osalemine võib hõlmata

ka tegevusi, mis on seotud akadeemilise ja kunstilise vabaduse, ühinemisvabaduse õiguse ja

rahumeelse kogunemise õiguse kasutamisega, näiteks lobitöö, demonstratsioonide ja protestide

korraldamine või neis osalemine, ja tegevusi, mis tulenevad õigusest heale haldusele ja õigusest

tõhusale õiguskaitsevahendile, näiteks kohtu- ja haldusnõuete esitamine ning osalemine

avalikel aruteludel. Avalikus elus osalemine peaks hõlmama ka ettevalmistavaid, toetavaid või

abistavaid tegevusi, millel on otsene ja olemuslik seos seisukohavõtmise või tegevusega, mis on

vaigistuskaebuste sihtmärgiks, et avalikus elus osalemine maha suruda. Selline tegevus peaks

otseselt puudutama konkreetset avalikus elus osalemise juhtumit või põhinema

vaigistuskaebuse tegeliku sihtmärgi ja ettevalmistavat, toetavat või abistavat tegevust teostava

isiku lepingulisel suhtel. Nõuete esitamine mitte ajakirjanike ega inimõiguste kaitsjate endi

vastu, vaid nende töid avaldavate internetiplatvormide vastu või nende tekste trükkivate

ettevõtete või tekste müüvate kaupluste vastu võib olla mõjus viis avalikus elus osalemise

vaigistamiseks, sest ilma selliste teenusteta ei saa arvamusi avaldada ega seega avalikku

arutelu mõjutada. Lisaks võib avalikus elus osalemine hõlmata muid tegevusi, mille eesmärk

on teavitada või mõjutada avalikku arvamust või soodustada üldsuse edasist tegevust,

sealhulgas era- või avaliku sektori üksuse tegevus mõnes avalikku huvi pakkuvas küsimuses,

näiteks teadusuuringute, küsitluste, kampaaniate või muu kollektiivse tegevuse korraldamine

või neis osalemine.

Seda, milliseid valdkondi tuleks käsitleda avalikku huvi pakkuva küsimusena, on selgitatud

direktiivi põhjenduspunktis 23 järgmiselt:

Avalikku huvi pakkuv küsimus peaks olema määratletud sellisena, et see hõlmaks põhiõiguste

teostamisega seotud küsimusi. Siia kuuluvad sellised küsimused nagu sooline võrdõiguslikkus,

kaitse soolise vägivalla eest ja mittediskrimineerimine ning õigusriigi, meediavabaduse ja

mitmekesisuse kaitsmine. See peaks hõlmama kaupade, toodete või teenuste kvaliteeti, ohutust

26

või muid asjakohaseid aspekte, kui need on olulised rahvatervise, ohutuse, keskkonna, kliima

või tarbijate ja töötajate õiguste seisukohast. Tarbija ja tootja või teenuseosutaja vaheline

puhtalt omavaheline vaidlus kauba, toote või teenuse üle peaks olema hõlmatud avalikku huvi

pakkuva küsimuse mõistega üksnes juhul, kui vaidlus sisaldab avalikku huvi pakkuvat

komponenti, näiteks kui see puudutab toodet või teenust, mis ei vasta keskkonna- või

ohutusstandarditele.

Samuti selgitatakse avalikku huvi pakkuva küsimuse mõistet direktiivi põhjenduspunktides 24–

27:

(24) Avaliku elu tegelaseks oleva füüsilise või juriidilise isiku tegevusi tuleks samuti käsitada

avalikku huvi pakkuvate küsimustena, sest üldsus võib nende vastu õigustatult huvi tunda.

Õigustatud huviga ei ole siiski tegemist juhul, kui sellist isikut või üksust puudutava

seisukohavõtmise või tegevuse ainus eesmärk on rahuldada teatava publiku uudishimu füüsilise

isiku eraelu üksikasjade kohta.

(25) Avalikku huvi pakkuvad küsimused võivad olla näiteks küsimused, mida arutab või vaatab

läbi seadusandlik, täitev- või kohtuorgan, või muu ametlik menetlus. Selliste küsimuste

konkreetseks näiteks võivad olla õigusaktid, mis käsitlevad keskkonnastandardeid või

tooteohutust, saastava tehase või kaevanduse keskkonnaluba või konkreetsest juhtumist

kaugemale ulatuva õigusliku mõjuga kohtumenetlused, näiteks võrdõiguslikkust, töökohal

diskrimineerimist, keskkonnakuritegu või rahapesu käsitlevad menetlused.

(26) Avalikku huvi pakkuvate küsimuste hulka peaksid kuuluma süüdistused korruptsioonis,

pettuses või kelmuses, omastamises, rahapesus, väljapressimises, survestamises, seksuaalses

ahistamises ja soolises vägivallas või muus vormis hirmutamises või kuritegevuses, sealhulgas

finants- või keskkonnakuriteos. Kui asjaomane rikkumine on avalikku huvi pakkuv küsimus, ei

peaks omama tähtsust, kas see liigitub riigisisese õiguse kohaselt kuriteoks või

haldusrikkumiseks.

(27) Samuti peaksid avalikku huvi pakkuvate küsimuste hulka kuuluma meetmed, mille eesmärk

on kaitsta ELi lepingu artiklis 238 sätestatud väärtusi ja demokraatlikesse protsessidesse

mittesekkumise põhimõtet ning tagada või hõlbustada üldsuse juurdepääsu teabele, et

tõkestada desinformatsiooni, sealhulgas kaitsta demokraatlikke protsesse põhjendamatu

sekkumise vastu.

Kuna Eesti kehtiv õigus haldusrikkumisi, millele viitab põhjenduspunkt 26, ei tunne,39 räägime

Eesti õiguse kontekstis väärtegudest.

Samuti tuleb avalikus arutelus osalemist puudutava hagi ja avalikku huvi pakkuva küsimuse

reguleerimisel viidata direktiivi põhjenduspunktidele 6 ja 18, kus direktiivi ning

kaitsemeetmete kohaldamise eesmärki selgitatakse järgmiselt:

(6) Käesoleva direktiivi eesmärk on kõrvaldada tsiviilkohtumenetluse nõuetekohast toimimist

takistavad tegurid, pakkudes samas füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes osalevad avalikus

38 EL-i lepingu artikkel 2: „Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.“ 39 Direktiivi ingliskeelses tekstis administrative offence.

27

elus, tegeledes avalikku huvi pakkuvate küsimustega, sealhulgas ajakirjanikele, kirjastajatele,

meediaorganisatsioonidele, rikkumisest teavitajatele ja inimõiguste kaitsjatele, samuti

kodanikuühiskonna organisatsioonidele, valitsusvälistele organisatsioonidele,

ametiühingutele, loomeinimestele, teadlastele ja akadeemiliste ringkondade esindajatele

kaitset nende suhtes algatatud kohtuasjade eest, et heidutada nende osalemist avalikus elus.

(18) Käesolevas direktiivis sätestatud kaitsemeetmeid tuleks kohaldada kõigi füüsiliste ja

juriidiliste isikute suhtes, kes osalevad otseselt või kaudselt avalikus elus. Samuti tuleks

nendega kaitsta füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes kas kutsealaselt või isiklikult toetavad või

abistavad teist isikut või pakuvad teisele isikule kaupu või teenuseid eesmärkidel, mis on

otseselt seotud avalikus elus osalemisega, tegeledes avalikku huvi pakkuva küsimusega, nagu

juristid, pereliikmed, internetiteenuse osutajad, kirjastused või trükikojad, kelle suhtes on

algatatud kohtumenetlus või keda ähvardatakse sellega, sest nad toetavad või abistavad

vaigistuskaebuse sihtmärgiks võetud isikuid, või tarnivad neile kaupu või osutavad neile

teenuseid.

Direktiivi tõlkes kasutatud sõnastuse „avalikus elus osalemine“ asemel kasutatakse eelnõus

Eesti Meediaettevõtete Liidu ettepanekul läbivalt terminit „avalikus arutelus osalemine“.

Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi (materiaalne kohaldamisala) tuleb

defineerida, et oleks võimalik kindlaks määrata eelnõuga loodava kuritarvitusliku

kohtumenetluse, ilmselgelt põhjendamatu nõude kiirendatud korras rahuldamata jätmise40,

rahvusvahelise kohtualluvuse sätte ja välisriigi kohtulahendi tunnustamisest keeldumise sätte

(TsMS § 941 ja § 620 lg 1 p 11) kohaldamisala, samuti eelnõuga loodava menetluskulude

tagatise andmise erisuste kohaldamisala. Paragrahvi 4062 lõikes 3 sätestatakse lahtine loetelu

valdkondadest, mida käsitletakse avalikku huvi pakkuva küsimusena.

3.1.7.2. Paragrahvis 4063 defineeritakse avalikus arutelus osalemise takistamiseks algatatud

kuritarvituslik kohtumenetlus ning antakse lahtine ja näitlik loetelu kuritarvitusliku

kohtumenetluse kindlaksmääramist võimaldavaid indikaatoreid.

Paragrahviga 4063 võetakse üle direktiivi artikkel 4 punkt 3, kus kuritarvituslik avalikus

arutelus osalemise vastane kohtumenetlus on reguleeritud järgmiselt:

3) „kuritarvituslik avalikus elus osalemise vastane kohtumenetlus“ – kohtumenetlus, mida ei

algatata õiguse tegelikuks kaitsmiseks või kasutamiseks, vaid mille peamine eesmärk on

avalikus elus osalemise tõkestamine, piiramine või selle eest karistamine, kasutades sageli ära

poolte vahelist võimu tasakaalustamatust, ning mille eesmärk on esitada põhjendamatuid

nõudeid. Sellisele eesmärgile võivad osutada näiteks järgmised asjaolud:

a) nõue või selle osa, sealhulgas liiga kõrge hagihind, on ebaproportsionaalne, ülemäärane või

ebamõistlik;

b) hageja või seotud osalised on sarnastes küsimustes algatanud mitu kohtumenetlust;

c) esineb hirmutamist, ahistamist või ähvardamist hageja või hageja esindajate poolt enne

kohtumenetlust või selle ajal, samuti hageja samasugust käitumist sarnastes või samaaegsetes

kohtuasjades;

40 Juhul, kui ilmselgelt põhjendamatu hagi rahuldamata jätmist kohaldatakse direktiivi materiaalse kohaldamisala ulatuses (vt § 3332 valikuid).

28

d) pahauskse menetlustaktika kasutamine, näiteks menetluse venitamine, meelepärase

kohtualluvuse valimine pettuse või kuritarvitamise eesmärgil või kohtuasjade pahauskne

lõpetamine menetluse hilisemas faasis.

Direktiivi põhjenduspunktis 15 selgitatakse artikli 4 punkti 3 kohta järgmist:

Vaigistuskaebusi esitavad tavaliselt mõjukad üksused, näiteks üksikisikud, lobitöögrupid,

äriühingud, poliitikud ja riigiorganid, püüdes vaigistada avalikku arutelu. Sageli on selliste

kaebuste puhul poolte jõuvahekord tasakaalust väljas, kuna hagejal on kostjast tugevam

rahaline või poliitiline positsioon. Kuigi see ei ole kõnealuste juhtumite lahutamatu osa,

suurendab tasakaalust väljas olev jõuvahekord, kui see on olemas, märkimisväärselt nii

avalikus elus osalemise vastaste kohtumenetluste kahjulikku kui ka heidutavat mõju. Hageja

poolt kostja vastu majandusliku eelise või poliitilise mõju väärkasutamine, koos igasuguse

õigusliku põhjendatuse puudumisega, on eriti murettekitav, kui kõnealuseid kuritarvituslikke

kohtumenetlusi rahastatakse otseselt või kaudselt riigieelarvest ning neid kombineeritakse

muude otseste või kaudsete riiklike meetmetega, mis on suunatud sõltumatute

meediaorganisatsioonide, sõltumatu ajakirjanduse ja kodanikuühiskonna vastu.

Direktiivi põhjenduspunktis 28 selgitatakse kuritarvitusliku kohtumenetluse indikaatorite kohta

järgmist:

Kuritarvituslike avalikus elus osalemise vastaste kohtumenetlustega on tavaliselt seotud hageja

pahatahtlikud võtted menetlustaktikas, näiteks taktika, mis on seotud kohtualluvuse valikuga,

tuginemine ühele või mitmele täielikult või osaliselt põhjendamatule nõudele, ülemääraste

nõuete esitamine, venitamistaktika kasutamine või otsustamine kohtuasi lõpetada menetluse

hilisemas faasis, sarnastes asjades mitme kohtumenetluse algatamine ja kostjale menetluse

käigus ebaproportsionaalsete kulude tekitamine. Kohtumenetluse kuritarvitusliku olemuse

kindlakstegemisel tuleks arvesse võtta ka hageja varasemat käitumist ja eelkõige varasemat

õiguslike meetmetega hirmutamist. Sellist menetlustaktikat, mida kombineeritakse enne

kohtumenetlust või kohtumenetluse ajal sageli mitmesuguste hirmutamise, ahistamise või

ähvardamise viisidega, rakendab hageja muul eesmärgil kui õigusemõistmisele juurdepääsu

saamiseks või õiguse tegelikuks kasutamiseks ning selle eesmärk on mõjuda heidutavalt

avalikus elus osalemisele konkreetses küsimuses.

Ülemääraste ja põhjendamatute nõuete kui vaigistushagi indikaatori kohta selgitatakse

direktiivi põhjenduspunktis 29 järgmist:

Kuritarvituslikus avalikus elus osalemise vastases kohtumenetluses esitatud nõuded võivad olla

täielikult või osaliselt põhjendamatud. See tähendab, et nõue ei pea tingimata olema täielikult

põhjendamatu, et menetlust saaks pidada kuritarvituslikuks. Näiteks võib isegi väiksem isiklike

õiguste rikkumine, mis võib kohaldatava õiguse alusel anda alust tagasihoidlikuks

hüvitisenõudeks, olla ikkagi kuritarvituslik, kui nõutakse ilmselgelt ülemäärast summat või

õiguskaitsevahendit. Teisest küljest ei tohiks sellist menetlust käsitada kuritarvitusliku

menetlusena käesoleva direktiivi tähenduses juhul, kui kohtumenetluse hageja esitab

põhjendatud nõudeid.

29

Vaigistushagivastase soovituse on välja töötanud ka Euroopa Nõukogu.41 Euroopa Nõukogu

soovituses on kuritarvitusliku kohtumenetluse indikaatorid määratletud detailsemalt, kuid need

on üldjoontes hõlmatud samade indikaatoritega, mis on loetletud direktiivi artikli 4 punktis 3.

Euroopa Nõukogu soovituse kohaselt võivad viidata sellele, et tegemist on vaigistushagiga,

järgmised elemendid:

a) hageja püüab kostjale surve avaldamiseks ära kasutada võimu tasakaalustamatust, näiteks

oma rahalist eelist või poliitilist või ühiskondlikku mõju;

b) hageja esitatud argumendid on osaliselt või täielikult alusetud;

c) hageja taotletud õiguskaitsevahendid on ebaproportsionaalsed, ülemäärased või

ebamõistlikud;

d) nõuded kujutavad endast seaduste või menetluste kuritarvitamist;

e) hageja kasutab menetluslikke ja kohtuvaidluste taktikaid, mille eesmärk on kostja kulude

suurendamine, näiteks menetluse edasilükkamine, avalikkuse osalemiseks ebasoodsa või

kostjale tülika foorumi valimine, koormava töökoormuse tekitamine ja apellatsioonide

esitamine vähese või olematu eduväljavaatega;

f) kohtuasi on tahtlikult suunatud üksikisikutele, mitte vaidlustatud hagi eest vastutavatele

organisatsioonidele;

g) kohtuasjaga kaasneb suhtekorralduslik rünnak, mille eesmärk on avalikus arutelus osalevate

isikute kiusamine, diskrediteerimine või hirmutamine või mille eesmärk on tähelepanu kõrvale

juhtida olulisest küsimusest;

h) hageja või tema esindajad tegelevad juriidilise hirmutamise, ahistamise või ähvardamisega

või on seda varem teinud;

i) hageja või seotud isikud osalevad mitmes koordineeritud või piiriüleses kohtumenetluses

samade faktide alusel või sarnaste küsimustega seoses;

j) hageja keeldub süstemaatiliselt nõude lahendamiseks kohtuvälistest mehhanismidest.

Direktiivi artikli 4 punktis 3 sätestatud kriteeriumid loetletakse kuritarvitusliku kohtumenetluse

indikaatoritena ka §-s 4063. Tegemist on lahtise loeteluga. Lõikes 1 nimetatud poolte

ebavõrdsus võib tähendada nt poolte majanduslikku ebavõrdsust või ka näiteks hageja mõju

ühiskonnas, sh poliitilist võimu. Samas tuleb silmas pidada, et hageja võib kuritarvitusliku

kohtumenetluse algatada ka juhul, kui pooled ei ole ebavõrdsed. Samas ei pruugi see, kui pooled

on ebavõrdsed, tähendada, et algatatud kohtumenetlus on kuritarvituslik. Lõike 2 punktis 4

nimetatud kohtualluvuse valimisena kohtu eksitusse viimise või menetlusõiguste

kuritarvitamise eesmärgil võib pidada näiteks olukorda, kus valitud kohtualluvusel puudub

tegelik seos kohtu asukohaga ning kohtualluvus valitakse eesmärgil, et tekitada kostjas

ebamugavust ja piirata ligipääsu õigusemõistmisele.

3.1.7.3. Paragrahvis 4064 reguleeritakse kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise

menetlus. Lõike 1 kohaselt võib kohus kohtumenetluse kuritarvituslikkuse tuvastada nii kostja

taotlusel kui ka kohtu omal algatusel. Kehtiva õiguse kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel

41 Recommendation CM/Rec(2024)2 of the Committee of Ministers to member States on countering the use of strategic lawsuits against public participation (SLAPPs). https://rm.coe.int/0900001680af2805

30

ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse

viia (TsMS § 200 lg 2). Seega lähtub reegel kehtiva õiguse süstemaatikast ja ex officio

kuritarvituslikkuse tuvastamise võimaluse andmine on ka menetluse juhtimise seisukohalt

mõistlik. Vastasel korral looksime põhjendamatult menetluse juhtimise ja menetlusõiguste

kuritarvitamise vältimiseks vastuolulised ja õiguslikult ebaselged reeglid. Lõikes 2 nähakse

ette, et kui kohus tuvastab kuritarvitusliku kohtumenetluse, teeb ta selle kohta põhistatud

määruse. Määruse peale, millega kohus tuvastas kohtumenetluse kuritarvituslikkuse, võib

hageja esitada määruskaebuse. Taotluse rahuldamata jätmise peale edasi kaevata ei saa, kuid

kostjal on võimalik kohtule esitada uus põhistatud taotlus. Lõikes 2 nähakse advokatuuri

ettepanekul lisaks ette võimalus tuvastada kohtumenetluse kuritarvituslikkus lõpplahendiga.

Paragrahvi 4064 lõikega 4 võetakse ühe meetmena üle direktiivi artikkel 15, mis reguleerib

karistusi või muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid. Artiklis 15 sätestatakse järgmist:

Liikmesriigid tagavad, et kuritarvituslikku avalikus elus osalemise vastast kohtumenetlust

menetlevad kohtud võivad määrata menetluse algatanud poolele mõjusaid, proportsionaalseid

ja hoiatavaid karistusi või võtta tema suhtes muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid,

sealhulgas kahju hüvitamine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on riigisiseses õiguses ette

nähtud.

Lõikes 4 nähakse ette, et jõustunud kohtulahend kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise

kohta avalikustatakse vastavalt §-le 462. Eelnõuga tehakse §-s 462 täiendused, mille kohaselt

kuritarvitusliku kohtumenetluse hageja andmeid avalikustatavas lahendis ei varjata.

3.1.7.4. Paragrahviga 4065 võetakse üle direktiivi artikkel 8, mis reguleerib nõude või

menetlusdokumentide hilisemat muutmist ja milles sätestatakse järgmist:

Liikmesriigid tagavad, et füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes seoses nende osalemisega

avalikus elus algatatud kohtumenetluste puhul ei mõjuta hageja nõuete või

menetlusdokumentide hilisem muutmine, sealhulgas nõuete tagasivõtmine, kostja võimalust

kasutada õiguskaitsevahendeid, nagu on ette nähtud IV peatükis, kooskõlas riigisisese

õigusega.

Sama artikli teise lõike kohaselt ei mõjuta esimene lõige direktiivi artikli 6 lõike 2 kohaldamist,

mis näeb ette võimaluse määrata direktiivi III ja IV peatükis käsitletud menetluslikke tagatisi

kohtu omal algatusel, kui liikmesriik sellise võimaluse oma õiguses ette näeb.

Põhjenduspunktis 34 selgitatakse artikli 8 kohta järgmist:

Mõnes kuritarvituslikus avalikus elus osalemise vastases kohtumenetluses võtavad hagejad

tahtlikult nõude või menetlusdokumendid tagasi või muudavad neid selleks, et vältida kulude

väljamõistmist võitnud poole kasuks. See õigustaktika võib mõnes liikmesriigis jätta kostja ilma

võimalusest, et talle hüvitatakse menetluskulud. Sellised tagasivõtmised või muudatused, kui

need on riigisisese õigusega ette nähtud, ja piiramata poolte õigust menetlus lõpule viia, ei

tohiks seega mõjutada kostja õigust taotleda riigisisese õiguse kohaselt õiguskaitsevahendite

kasutamist kuritarvituslikus avalikus elus osalemise vastases kohtumenetluses. See ei tohiks

piirata liikmesriikide võimalust näha ette, et menetluslikke tagatisi võib määrata ex officio.

Paragrahvis 4065 nähakse ette, et juhul kui tegemist on kuritarvitusliku kohtumenetlusega, ei

mõjuta see, kui hageja muudab menetluse jooksul menetlusdokumente, sealhulgas nõuet, või

võtab nõude tagasi, kostja võimalust taotleda kuritarvitusliku kohtumenetluse tõttu tekkinud

31

menetluskulude hüvitamist, kohtulahendi avaldamist hageja andmeid varjamata, nagu nähakse

ette TsMS-i § 462 lõigetes 2 ja 6, varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist võlaõigusseaduses

sätestatud alustel ja ulatuses, samuti hagejale trahvi määramist § 4066 kohaselt.

Kostjal on näiteks võimalik esitada sama hageja algatatud kuritarvitusliku kohtumenetluse

raames TsMS-i § 373 lg 1 p 3 alusel vastuhagi kahju hüvitamiseks. Ka juhul, kui hageja nõuet

muudab või selle tagasi võtab või kohus tunnistab hageja algatatud kohtumenetluse hageja

nõude või selle osa ulatuses kuritarvituslikuks ning selles ulatuses menetluse lõpetab, ei välista

see vastuhagi menetlemist ja kahju hüvitise väljamõistmist samas menetluses. Eelnõuga

täiendatakse mh VÕS-i § 134 ja nähakse ette artikli 15 ülevõtmisel ühe meetmena võimalus

võtta juhtudel, kui piirati isiku väljendusvabadust, arvesse mittevaralise kahju hüvitise

preventsioonifunktsiooni (nn tõrjuv kahjuhüvitis). Ka mittevaralise kahju hüvitise nõudmine

vastavalt VÕS-i §-le 134 ei ole välistatud juhul, kui hageja on nt nõude tagasi võtnud.

3.1.7.5. Paragrahviga § 4066 võetakse üle direktiivi artikkel 15, mis käsitleb karistusi või muid

sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid. Artikkel 15 sätestab järgmist:

Liikmesriigid tagavad, et kuritarvituslikku avalikus elus osalemise vastast kohtumenetlust

menetlevad kohtud võivad määrata menetluse algatanud poolele mõjusaid, proportsionaalseid

ja hoiatavaid karistusi või võtta tema suhtes muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid,

sealhulgas kahju hüvitamine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on riigisiseses õiguses ette

nähtud.

Põhjenduspunktis 42 selgitatakse artiklit 15 järgmiselt:

Kohtutele karistuste määramise või muude sama mõjusate asjakohaste meetmete võtmise

võimaluse andmise peamine eesmärk on heidutada potentsiaalseid hagejaid algatamast

kuritarvituslikke avalikus elus osalemise vastaseid kohtumenetlusi. Muud asjakohased

meetmed, sealhulgas kahjuhüvitise maksmine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on

riigisiseses õiguses ette nähtud, peaksid olema sama mõjusad kui karistused. Kui kohus on

leiab, et menetlus on kuritarvituslik, tuleks sellised karistused või muud sama mõjusad

asjakohased meetmed määrata kindlaks iga juhtumi puhul eraldi, need peaksid olema

proportsionaalsed tuvastatud kuritarvituse olemuse ja elementidega, mis osutavad tuvastatud

kuritarvitusele, ning võtma arvesse kõnealuse menetluse võimalikku kahjulikku või heidutavat

mõju avalikus elus osalemisele või sellise hageja majanduslikule olukorrale, kes on tasakaalust

väljas jõuvahekorda ära kasutanud. Liikmesriikide otsustavad, kuidas neid rahalisi summasid

makstakse.

Eesti Meediaettevõtete Liidu ettepanekul nähakse ette võimalus määrata kuritarvitusliku

kohtumenetluse algatanud hagejale trahv. Trahv määratakse üldregulatsiooni alusel TsMS-i

§-s 46 sätestatud korras. Eesti Meediaettevõtete Liidu ettepanekul on suurendatud ka

trahvimäära. Rahatrahvi võib määrata kuni 9600 euro ulatuses. Trahvimäära suurendamisel on

võetud eeskuju esindushagide direktiivi ülevõtmisel loodud trahvimäära regulatsioonist (TsMS

§ 49722). Hageja võib trahvimääruse peale esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 48).

3.1.8. Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 võetakse üle direktiivi artikkel 15, mis käsitleb karistusi

või muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid. Artikkel 15 sätestab järgmist:

32

Liikmesriigid tagavad, et kuritarvituslikku avalikus elus osalemise vastast kohtumenetlust

menetlevad kohtud võivad määrata menetluse algatanud poolele mõjusaid, proportsionaalseid

ja hoiatavaid karistusi või võtta tema suhtes muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid,

sealhulgas kahju hüvitamine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on riigisiseses õiguses ette

nähtud.

Põhjenduspunktis 42 selgitatakse artiklit 15 järgmiselt:

Kohtutele karistuste määramise või muude sama mõjusate asjakohaste meetmete võtmise

võimaluse andmise peamine eesmärk on heidutada potentsiaalseid hagejaid algatamast

kuritarvituslikke avalikus elus osalemise vastaseid kohtumenetlusi. Muud asjakohased

meetmed, sealhulgas kahjuhüvitise maksmine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on

riigisiseses õiguses ette nähtud, peaksid olema sama mõjusad kui karistused. Kui kohus on

leiab, et menetlus on kuritarvituslik, tuleks sellised karistused või muud sama mõjusad

asjakohased meetmed määrata kindlaks iga juhtumi puhul eraldi, need peaksid olema

proportsionaalsed tuvastatud kuritarvituse olemuse ja elementidega, mis osutavad tuvastatud

kuritarvitusele, ning võtma arvesse kõnealuse menetluse võimalikku kahjulikku või heidutavat

mõju avalikus elus osalemisele või sellise hageja majanduslikule olukorrale, kes on tasakaalust

väljas jõuvahekorda ära kasutanud. Liikmesriikide otsustavad, kuidas neid rahalisi summasid

makstakse.

Ühe meetmena artikli 15 ülevõtmiseks luuakse regulatsioon, mille kohaselt juhul, kui kohus on

tuvastanud kuritarvitusliku kohtumenetluse, ei varjata avalikustatavates kohtulahendites sellise

menetluse algatanud hageja kindlakstegemist võimaldavaid andmeid. Selleks muudetakse

TsMS-i § 462 lõike 2 teist lauset ja täiendatakse § 462 lõikega 6. Seega avalikustatakse nii

jõustunud määrus kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise kohta (vastavalt TsMS-i § 4064

lõikele 4) kui ka kuritarvituslikus kohtumenetluses hageja nõude kohta tehtud kohtuotsus

hageja kindlakstegemist võimaldavaid andmeid (nt nimi ja isikukood või registrikood)

varjamata. Seda ka juhul, kui hageja on menetlusdokumente muutnud, sh nõude tagasi võtnud.

Tingimus, et kuritarvituslikus kohtumenetluses menetlusdokumentide muutmine ei mõjuta

direktiivi IV peatüki kohaldamist, sh karistuste määramist, tuleneb direktiivi artiklist 8.

Isikuandmed avaldatakse kuritarvituslike menetluste ärahoidmise eesmärgil. Kuivõrd

menetluse kuritarvituslikkus on tuvastatud jõustunud lahendiga, on avaldamine

proportsionaalne. Arvestades, et kuritarvituslikkus on jõustunud lahendiga tuvastatud, ei saa

hageja kindlakstegemist võimaldavate andmete avaldamise peale edasi kaevata.

Eelnõuga loodav muudatus kohaldub üksnes hageja isiku kindlakstegemist võimaldavatele

andmetele ega kohaldu muude andmete, näiteks hageja terviseandmete või ärisaladuse

avaldamisele.

3.1.9. Eelnõu § 1 punktiga 7 võetakse üle direktiivi artikkel 16, mis reguleerib kolmanda riigi

kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid.

Direktiivi artikkel 16 sätestab järgmist:

Liikmesriigid tagavad, et keeldutakse tunnustamast või täitmast kolmanda riigi kohtuotsust, mis

on tehtud füüsilise või juriidilise isiku suhtes seetõttu, et ta osales avalikus elus, kui kõnealust

kohtumenetlust peetakse ilmselgelt põhjendamatuks või kuritarvituslikuks selle liikmesriigi

õiguse kohaselt, kus sellist tunnustamist või täitmist taotletakse.

33

Põhjenduspunktis 43 selgitatakse artiklit 16 järgmiselt:

Piiriüleses kontekstis on samuti oluline tunnistada ohtu, mida kujutavad endast

vaigistuskaebused, mis esitatakse kolmandates riikides selliste ajakirjanike, inimõiguste

kaitsjate ja muude avalikus elus osalevate isikute vastu, kelle elu- või asukoht on liidus.

Kolmandates riikides esitatud vaigistuskaebuste abil võidakse avalikus elus osalevatelt isikutelt

välja mõista ülemääraseid kahjuhüvitisi. Kohtumenetlus kolmandas riigis on vaigistuskaebuste

sihtmärkide jaoks keerukam ja kulukam. Selleks et kaitsta demokraatiat ning õigust sõna- ja

teabevabadusele liidus ning vältida käesolevas direktiivis sätestatud kaitsemeetmete

kahjustamist sellega, et kohtumenetlus algatatakse teises kohtualluvuses, on oluline pakkuda

kaitset kolmandates riikides esitatud ilmselgelt põhjendamatute nõuete ja kuritarvituslike

avalikus elus osalemise vastaste kohtumenetluste eest. Liikmesriigid valivad, kas keelduda

kolmanda riigi kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest, kuna see otsus on ilmselgelt vastuolus

avaliku korraga (ordre public) või eraldi keeldumise põhjuse alusel.

Direktiivi artikli 16 ülevõtmiseks täiendatakse TsMS-i § 620 lõikega 11, milles sätestatakse, et

kui välisriigi kohtulahend tehti isiku osalemise takistamiseks avalikus arutelus ja esitatud nõue

oli ilmselgelt põhjendamatu või kohtumenetlus oli kuritarvituslik, siis loetakse, et kohtulahendi

tunnustamine on vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega, seega avaliku korraga, mis on

välisriigi kohtulahendi tunnustamisest keeldumise alus vastavalt TsMS-i § 620 lõikele 1.

Sätet kohaldatakse kohtulahendite suhtes, mis on tehtud isiku avalikus arutelus osalemise

takistamiseks esitatud nõuete kohta, st lähtuvalt direktiivi kohaldamisalast. Avalikus arutelus

osalemine ja kuritarvituslik kohtumenetlus reguleeritakse TsMS-i 431. peatükis. Ilmselgelt

põhjendamatute nõuete käsitlemine reguleeritakse TsMS-i §-s 3332.

TsMS-i välisriigi kohtulahendite täidetavaks tunnistamise regulatsiooni kohaldatakse

kolmandate riikide kohtulahendite täidetavaks tunnistamiseks. Kuigi TsMS-i § 620 lõike 11

loomisega tagatakse direktiivi nõude täitmine, saab sellest riigisisese õiguse osa ja seda

kohaldatakse õigusaktide hierarhiast lähtudes üksnes kolmandate riikide kohtulahendite

tunnustamise ja täidetavaks tunnistamisest keeldumise menetluses. Euroopa Liidu

liikmesriikide kohtulahendite täitmisest keeldumise reguleerimisel on Euroopa Liidul

ainuvälispädevus ja seda valdkonda reguleeritakse otsekohalduvate määrustega.42 Samuti ei

kohaldata TsMS-i § 620 lõiget 11 õigusaktide hierarhiast lähtudes nende riikide kohtulahendite

täidetavaks tunnistamise suhtes, millega Eesti on sõlminud kas õigusabilepingu43 või mis on

vastavat valdkonda reguleeriva sama konventsiooni osalised, mille osaline on ka Eesti.44 Kui

viidatud õigusaktides on vastuolu avaliku korraga sätestatud kohtulahendi tunnustamisest ja

täidetavaks tunnistamisest keeldumise alusena, ei ole piiratud ka nende riikide kohtulahendite

puhul isiku avalikus arutelus osalemise takistamiseks ilmselgelt põhjendamatu nõude kohta või

kuritarvituslikus menetluses tehtud kohtulahendi tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest

42 Kõige laiema materiaalse kohaldamisalaga on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02012R1215-20150226 43 Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades. https://www.riigiteataja.ee/akt/13119066 44 Haagi tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud välisriigi kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:22022A0714(01). Konventsiooni info, sh osalisriikide tabel, Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi kodulehel. https://www.hcch.net/en/instruments/conventions/full-text/?cid=137

34

keeldumine, kui kohus jõuab konkreetses menetluses sellise järelduseni. See, et direktiiv ei

mõjuta selliste kolmanda riigi ja liidu või liikmesriigi vaheliste kahe- või mitmepoolsete

konventsioonide ja lepingute kohaldamist, mis on sõlmitud enne 6. maid 2024, tuleneb ka

artiklist 18, mis reguleerib seoseid kahe- või mitmepoolsete konventsioonide ja lepingutega.

Kuigi avaliku korra alus sisustatakse direktiivi nõude ülevõtmiseks konkreetse kohaldamisala

ja konkreetsete tingimustega, tuleb selle kohaldamisel olla tähelepanelik, kuna välisriigi

kohtulahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise või sellest keeldumise menetluses kehtib

põhimõte, mille kohaselt ei või kohus hinnata teise riigi kohtulahendi sisulist õigsust; see on

sätestatud ka TsMS-i § 623 lõike 1 teises lauses.

3.2. Võlaõigusseaduse muutmine

Võlaõigusseaduse § 134 lõike 6 täiendamine on üks meetmetest, millega võetakse üle

direktiivi artikkel 15, mis käsitleb karistusi või muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 15 sätestab järgmist:

Liikmesriigid tagavad, et kuritarvituslikku avalikus elus osalemise vastast kohtumenetlust

menetlevad kohtud võivad määrata menetluse algatanud poolele mõjusaid, proportsionaalseid

ja hoiatavaid karistusi või võtta tema suhtes muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid,

sealhulgas kahju hüvitamine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on riigisiseses õiguses ette

nähtud.

Põhjenduspunktis 42 selgitatakse artiklit 15 järgmiselt:

Kohtutele karistuste määramise või muude sama mõjusate asjakohaste meetmete võtmise

võimaluse andmise peamine eesmärk on heidutada potentsiaalseid hagejaid algatamast

kuritarvituslikke avalikus elus osalemise vastaseid kohtumenetlusi. Muud asjakohased

meetmed, sealhulgas kahjuhüvitise maksmine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on

riigisiseses õiguses ette nähtud, peaksid olema sama mõjusad kui karistused. Kui kohus on

leiab, et menetlus on kuritarvituslik, tuleks sellised karistused või muud sama mõjusad

asjakohased meetmed määrata kindlaks iga juhtumi puhul eraldi, need peaksid olema

proportsionaalsed tuvastatud kuritarvituse olemuse ja elementidega, mis osutavad tuvastatud

kuritarvitusele, ning võtma arvesse kõnealuse menetluse võimalikku kahjulikku või heidutavat

mõju avalikus elus osalemisele või sellise hageja majanduslikule olukorrale, kes on tasakaalust

väljas jõuvahekorda ära kasutanud. Liikmesriikide otsustavad, kuidas neid rahalisi summasid

makstakse.

Mittevaralise kahju hüvitamise erisusi reguleerib VÕS-i § 134. VÕS-i § 134 lõike 6 kohaselt

võib kohus isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete

andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse

või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada

lisaks rikkumise raskusele ja ulatusele ning kahju tekitaja käitumisele ja suhtumisele

kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5) ka vajadust mõjutada kahju tekitajat

hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.

Eelnõuga täiendatakse VÕS-i § 134 lõiget 6 selliselt, et edaspidi võib mittevaralise kahju

hüvitise määramisel kohus, lisaks lõikes 5 sätestatule, arvestada vajadust mõjutada kahju

35

tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist

seisundit ka juhul, kui piirati isiku väljendusvabadust.

Väljendusvabadus on üks kesksemaid vabadusõigusi ning see on ka vahetult seotud PS-i §-s 1

sätestatud demokraatia põhimõttega. Isiku osalemine avalikus arutelus on samuti seotud

demokraatia põhimõttega; avalikus arutelus osalemine reguleeritakse vaigistushagi eest

kaitsmise direktiivi ülevõtmisel TsMS-i §-s 4062. Demokraatia põhimõte on üks Eesti

ühiskonnakorralduse aluspõhimõtteid. Väljendusvabadusega on puutes tsiviilühiskonna ja

demokraatia toimimise eeldusena igaühe juurdepääs avalikule informatsioonile ehk meie elu

ühisosale (vt PS § 44).45

VÕS-i § 134 täiendamise tulemusel võib kohus edaspidi võtta juhtudel, kui piirati isiku

väljendusvabadust, arvesse mittevaralise kahju hüvitise preventsioonifunktsiooni (nn tõrjuv

kahjuhüvitis). Kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb arvesse võtta kõike, mis võib mõjutada

hüvitise määra õiglast kujunemist kohtuasjas. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et tõrjuv

mittevaralise kahju hüvitis on ennekõike õigustatud tahtliku või vähemalt raske hooletuse

korral. Kahju tekitaja varalise olukorra arvestamine tähendab, et majanduslikult paremas

positsioonis olevalt kahju tekitajalt tuleks välja mõista suurem mittevaralise kahju hüvitis, kuna

tagasihoidlik hüvitis ei pruugi isikut motiveerida edaspidi kahju tekitamisest loobuma. Saadud

kasu väljamõistmine tuleb kõne alla üksnes alusetu rikastumise sätete (eelkõige §-de 1037 ja

1039) alusel. Sellisel juhul tuleb kannatanul tõendada, et tema isikuõigusi rikkunud isik sai

rikkumisest tulu, st tõendamisesemesse kuulub nii kannatanu õiguste rikkumine, rikkuja tulu

saamine kui ka põhjuslik seos nende vahel. Kasu saamine on siiski vaid üks asjaolu, mida

mittevaralise kahju hüvitise suuruse üle otsustamisel tuleb kaaluda.46

Riigikohtu lahend aastast 201347 selgitab täpsemalt mittevaralise kahju hüvitise

preventsioonifunktsiooni ja tõlgendab seejuures võlaõigusseaduse § 134 lõiget 6, selgitades, et

igasugune mittevaralise kahju hüvitis kannab endas paratamatult ka tõrjuvat eesmärki, sest

mittevaralise kahju hüvitamisel ei saa lähtuda VÕS-i § 127 lõikes 1 sätestatud varalise kahju

hüvitamise põhimõttest, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Mittevaralise kahju hüvitis

väljendab teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna

hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse

rikkumisega tekitatud ülekohtu eest (vt ka nt Riigikohtu 17. oktoobri 2001. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-105-01). Mingil määral kaasneb preventsiooniefekt alati tsiviilõigusliku vastutuse

kehtestamise ja kohaldamisega. Kohane rahaline hüvitis, mis peegeldab rikkumise asjaolusid,

täidab ka preventsioonifunktsiooni.

Seega saaks öelda ka, et juba kehtiv võlaõigusseadus võimaldab ka direktiivis kirjeldatud

juhtudel – kui piiratakse isiku väljendusvabadust – võtta mittevaralise kahjuhüvitise

määramisel arvesse eelkirjeldatud preventsioonifunktsiooni. Samas on direktiiv selle

konkreetse kaasuse siiski eraldi välja toonud ning seetõttu on korrektne eeldada liikmesriigi

seadusandja reageerimist toetavate seadusandlike muudatustega olukorras, kus ohtu on

sattunud väljendusvabadus. Siiski tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et paratamatult läheb

45 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 45 kommentaar p 6. 46 Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 134 kommentaar p 4.5. 47 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-2-1-18-13

36

pakutud seadusemuudatus mingis mõttes kaugemale direktiivi raamidest, kuivõrd muudetud

sätte abstraktse sõnastuse tõttu ei piirdu see olukordadega, mil ajakirjanik üritab tõrjuda

põhjendamatuid hagisid direktiivi mõttes, vaid ka muude võimalike väljendusvabadust ohtu

seadvate olukordadega, olgu siis tegu töö- või peresuhetega vms.

3.3. Eelnõu kooskõla põhiseadusega

Muudatustega luuakse kaitsemeetmed kostjatele, kelle vastu on esitatud kas ilmselgelt

põhjendamatuid nõudeid või algatatud avalikus arutelus osalemise takistamiseks

kuritarvituslikke kohtumenetlusi. Muudatused on põhiseaduspärased.

Direktiiv, mille ülevõtmiseks eelnõu koostatakse, nõuab, et:

1) avalikus arutelus osalemise takistamiseks esitatud ilmselgelt põhjendamatuid nõudeid

peab olema võimalik jätta pärast asjakohast läbivaatamist sisulise otsusega rahuldamata,

kasutades kiirendatud menetlust;

2) peab olema võimalik võtta meetmeid avalikus arutelus osalemise takistamiseks

kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hagejate suhtes: hüvitada kõik kostja kulud,

mis on tehtud seoses kuritarvitusliku kohtumenetlusega, määrata hagejale mõjusaid,

proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või võtta tema suhtes muid sama mõjusaid

asjakohaseid meetmeid, sh kahju hüvitamine või kohtuotsuse avaldamine;

3) kui isiku suhtes algatatakse kohtuasi tema avalikus arutelus osalemise takistamiseks,

peab kostja saama taotleda hagejalt tagatist menetluskulude katteks; hageja

menetlusdokumentide hilisem muutmine, sh nõude tagasivõtmine ei tohi piirata kostja

õigust kasutada õiguskaitsevahendeid; menetluslikke taotlusi peab olema võimalik

menetleda kiirendatud korras.

Direktiiv on minimaalselt harmoneeriva mõjuga, st liikmesriik võib ette näha tõhusamad

meetmed kostjate kaitseks, kuid ei saa ette näha vähem tõhusaid meetmeid kui need, mis on

reguleeritud direktiivis, samuti ei saa liikmesriik alandada olemasolevat kaitsetaset. Kostjale

loodavad kaitsemeetmed võivad riivata hageja põhiseaduse §-ga 15 tagatud igaühe põhiõigust

pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, mis hõlmab ka õigust õiglasele

kohtumenetlusele, ja selle õiguse kasutamist heidutada.

Riive legitiimne eesmärk on tagada kostja suhtes õiglane kohtumenetlus, mis on samuti

hõlmatud PS-i §-ga 15 tagatud igaühe põhiõigusega pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks

kohtusse. Samuti on muudatuste legitiimne eesmärk tagada menetlusökonoomia, mis on

põhiseaduslikku järku väärtus, kuna meetmete rakendamine võimaldab kokku hoida kohtu

ressurssi. Riive legitiimne eesmärk on ka põhiseaduse §-st 14 tulenev kohtuvõimu (seaduse

kehtestamisel ka seadusandliku võimu) kohustus tagada õigusi ja vabadusi, siinkohal eelkõige

põhiseaduse §-s 45 sätestatud õigust väljendusvabadusele,48 ning demokraatia

toimemehhanismide kaitse.

Muudatustega loodavaid meetmeid on võimalik rakendada üksnes juhul, kui kohus asub

kaalutlusotsust tehes seisukohale, et:

48 Vt selle kohta ka hiljuti Euroopa Nõukogu tellitud ülevaadet asjakohasest Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikast „Guide for Legal Professionals on Freedom of Expression, SLAPPs, and Related ECHR Standards“, Council of Europe, 2025). https://rm.coe.int/guide-for-legal-professionals-on-foe-slapps-and-echr-related- standards/488028918d.

37

1) tegemist on ilmselgelt põhjendamatu nõudega (nt hageja ei esita, vaatamata kohtu

nõudmisele, asjaolusid, mis on vajalikud nõude põhjendamiseks, vt täpsemalt TsMS-i

§ 3332) või

2) tegemist on avalikus arutelus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvitusliku

kohtumenetlusega, mille peamine eesmärk ei ole hageja õiguste kaitse, vaid mis on

algatatud kostja kurnamiseks ja vaigistamiseks (vt täpsemalt TsMS § 4063);

3) menetluskulude tagatise taotlemise puhul esinevad elemendid, mis võimaldavad kohtul

eeldada, et tegemist võib olla avalikus arutelus osalemise takistamiseks algatatud

kuritarvitusliku kohtumenetlusega.

Muudatustega loodavad meetmed on sobivad ja vajalikud järgmistel põhjustel:

1) kui nõue on ilmselgelt põhjendamatu, võimaldab selle rahuldamata jätmine menetluse

võimalikult varases faasis kiirendatud korras hoida kokku nii kostja varalist kui ka

psühholoogilist ressurssi, samuti kohtu ressurssi;

2) kui kohus on tuvastanud, et hageja algatas kuritarvitusliku kohtumenetluse, peaksid

direktiivis sisalduvad ja muudatustega loodavad meetmed olema heidutava mõjuga, mis

võimaldab hoida kokku nii kostja varalist kui ka psühholoogilist ressurssi, samuti kohtu

ressurssi;

3) menetluskulude tagatise nõudmise võimalus peaks samuti olema heidutava mõjuga, mis

võimaldab kokku hoida kostja varalist ja psühholoogilist ning kohtu ressurssi.

Kui meetmeid ei loodaks, ei pruugitaks ilmselgelt põhjendamatu hagi korral ressurssi

säästvalt rahuldamata jätmise lahendini jõuda. Kui meetmeid ei loodaks, jääks

kuritarvituslikud kohtumenetlused menetlusega loodaval viisil tuvastamata ja heidutus ei

pruugiks olla piisav; samuti oleks kostja kehvemas positsioonis ning tema õiguskaitse

võimalused oleksid piiratumad, kallimad ja aeglasemad.

Muudatustega kaasnev hageja põhiõiguste võimalik riive on mõõdukas. Meetmete eesmärk –

kaitsta väljendusvabadust ja demokraatiat, takistada kostjate kurnamist ja kohtumenetluse

ressursi raiskamist – kaalub üles hageja põhiõiguse riive intensiivsuse. Lisaks on otsuse peale,

millega kohus jätab ilmselgelt põhjendamatu hagi rahuldamata, ja määruse peale, millega kohus

tuvastab kuritarvitusliku kohtumenetluse või määrab tagatise, võimalik edasi kaevata.

Ilmselgelt põhjendamatu hagi rahuldamata jätmine ja menetluslike meetmete rakendamine, sh

kuritarvituslike kohtumenetluste puhul, alluvad kohtulikule kontrollile. Direktiivi kohaselt

jätab kohus ilmselgelt põhjendamatu hagi rahuldamata pärast asjakohast läbivaatamist.

Kuritarvituslike kohtumenetluste kindlakstegemiseks nähakse muudatustega ette indikaatorid,

mis võimaldavad kohtul hinnata, kas tegemist on kuritarvitusliku kohtumenetlusega.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu sisaldab uusi termineid:

4.1. Avalikus arutelus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvituslik kohtumenetlus49 –

kohtumenetlus, mille peamine eesmärk ei ole hageja õiguste kaitse, vaid kostja vaigistamine

49 Kuritarvituslik kohtumenetlus on defineeritud direktiivi artikli 4 p 3 ja Euroopa Nõukogu soovituse lisa p 8 kaudu.

38

või kurnamine. Sellele, et tegemist on kuritarvitusliku kohtumenetlusega, võib viidata näiteks

see, et:

a) nõue või selle osa on ebaproportsionaalne, ülemäärane või ebamõistlik, kujutab endast õiguse

kuritarvitamist või nõudega taotletakse seadusevastast eesmärki;

b) hageja või temaga seotud isikud on sarnastes küsimustes algatanud mitu kohtumenetlust;

c) esineb hirmutamist, ahistamist või ähvardamist hageja või hageja esindajate poolt enne

kohtumenetlust või selle ajal, samuti hageja samasugust käitumist sarnastes või samaaegsetes

kohtuasjades;

d) kasutatakse pahauskset menetlustaktikat, nagu näiteks menetluse venitamine, teadlik

valeandmete esitamine kohtule, kohtualluvuse valimine kohtu eksitusse viimise või

menetlusõiguste kuritarvitamise eesmärgil50.

Kuritarvituslikule kohtumenetlusele võivad viidata ka järgmised elemendid:

e) hageja püüab kostjale surve avaldamiseks ära kasutada võimu tasakaalustamatust, näiteks

oma rahalist eelist või poliitilist või ühiskondlikku mõju;

f) hageja esitatud argumendid on osaliselt või täielikult alusetud;

g) kohtuasi on tahtlikult suunatud üksikisikutele, mitte vaidlustatud hagi eest vastutavatele

organisatsioonidele;

h) kohtuasjaga kaasneb suhtekorralduslik rünnak, mille eesmärk on avalikus arutelus osalevate

isikute kiusamine, diskrediteerimine või hirmutamine või mille eesmärk on tähelepanu kõrvale

juhtida olulisest küsimusest;

i) hageja keeldub süstemaatiliselt nõude lahendamiseks kohtuvälistest mehhanismidest;

k) hageja tekitab koormavat töökoormust, esitab kaebusi ja taotlusi vähese või olematu

eduväljavaatega.

4.2. Avalikus arutelus osalemine51 – füüsilise või juriidilise isiku seisukohavõtmine või

tegevus, millega kasutatakse põhiõigusi, nagu näiteks sõna- ja teabevabadus, kunsti ja teaduse

vabadus või kogunemis- ja ühinemisvabadus, ning see seisukohavõtmine või tegevus,

sealhulgas ajakirjandusliku, poliitilise, teadusliku, akadeemilise, kunstilise, kommenteeriva või

satiirilise sisu, väljaannete või teoste loomine, väljapanek, reklaam või muul viisil edendamine

ning turustamine, on seotud praegu või tulevikus tekkiva avalikku huvi pakkuva küsimusega.

Tulevikus tekkiv avalik huvi osutab asjaolule, mis veel ei paku avalikku huvi, kuid võib seda

pakkuda tulevikus, kui üldsus sellest näiteks avaldamise kaudu teada saab.

50 Direktiivi kohaselt on üheks indikaatoriks, millega tuleb kohtumenetluse kuritarvituslikkuse hindamisel arvestada, ka kohtuasjade pahauskne lõpetamine menetluse hilisemas faasis. Eesti õiguse kohaselt kannab nõudest loobumise ja tagasivõtmise korral hageja ka kostja kulud. Tagasivõtmisel on ajaline piirang, mis ei ulatu menetluse hilisemasse faasi, kostja nõusolekul on nõude tagasivõtmine hilisemas faasis küll võimalik. Nõudest loobumisel on otsusega sama tagajärg, st sama nõuet ei saa uuesti kohtule esitada. Seetõttu ei tundu nimetatud direktiivi indikaator Eesti õigusega haakuv, mistõttu sellist indikaatorit Eesti õigusesse ei kehtestata. Arvestades, et indikaatorite loetelu on lahtine loetelu, on võimalik sellise indikaatoriga vajadusel siiski arvestada. 51 Avalikus elus osalemine on defineeritud direktiivi põhjenduspunkti 22 kaudu.

39

Avalikus arutelus osalemine võib hõlmata ka tegevusi, mis on seotud akadeemilise ja kunstilise

vabaduse, ühinemisvabaduse õiguse ja rahumeelse kogunemise õiguse kasutamisega, näiteks

lobitöö, demonstratsioonide ja protestide korraldamine või neis osalemine, ja tegevusi, mis

tulenevad õigusest heale haldusele ja tõhusale õiguskaitsevahendile, näiteks kohtu- ja

haldusnõuete esitamine ning osalemine avalikel aruteludel.

Avalikus arutelus osalemine peaks hõlmama ka ettevalmistavaid, toetavaid või abistavaid

tegevusi, millel on otsene ja olemuslik seos seisukohavõtmise või tegevusega, mis on

vaigistushagide sihtmärk, et avalikus arutelus osalemine maha suruda. Selline tegevus peaks

otseselt puudutama konkreetset avalikus arutelus osalemise juhtumit või põhinema

vaigistushagi tegeliku sihtmärgi ja ettevalmistavat, toetavat või abistavat tegevust tegeva isiku

lepingulisel suhtel. Nõuete esitamine mitte ajakirjanike ega inimõiguste kaitsjate endi vastu,

vaid nende töid avaldavate internetiplatvormide vastu või nende tekste trükkivate ettevõtete või

tekste müüvate kaupluste vastu võib olla mõjus viis avalikus arutelus osalemise vaigistamiseks,

sest ilma selliste teenusteta ei saa arvamusi avaldada ega seega avalikku arutelu mõjutada.

Lisaks võib avalikus arutelus osalemine hõlmata muid tegevusi, mille eesmärk on teavitada või

mõjutada avalikku arvamust või soodustada üldsuse edasist tegevust, sealhulgas era- või

avaliku sektori üksuse tegevus mõnes avalikku huvi pakkuvas küsimuses, näiteks

teadusuuringute, küsitluste, kampaaniate või muu kollektiivse tegevuse korraldamine või neis

osalemine.

4.3 Avalikku huvi pakkuv küsimus52 – avalikku huvi pakkuv küsimus hõlmab põhiõiguste

kasutamisega seotud küsimusi. Siia kuuluvad sellised küsimused nagu sooline võrdõiguslikkus,

kaitse soolise vägivalla eest ja mittediskrimineerimine ning õigusriigi, meediavabaduse ja

mitmekesisuse kaitsmine. See hõlmab kaupade, toodete või teenuste kvaliteeti, ohutust või

muid asjakohaseid aspekte, kui need on olulised rahvatervise, ohutuse, keskkonna, kliima või

tarbijate ja töötajate õiguste seisukohast. Tarbija ja tootja või teenuseosutaja vaheline puhtalt

omavaheline vaidlus kauba, toote või teenuse üle peaks olema hõlmatud avalikku huvi pakkuva

küsimuse mõistega üksnes juhul, kui vaidlus sisaldab avalikku huvi pakkuvat komponenti,

näiteks kui see puudutab toodet või teenust, mis ei vasta keskkonna- või ohutusstandarditele.

Avaliku elu tegelaseks oleva füüsilise või juriidilise isiku tegevusi tuleks samuti käsitada

avalikku huvi pakkuvate küsimustena, sest üldsus võib nende vastu õigustatult huvi tunda.

Õigustatud huviga ei ole tegemist juhul, kui sellist isikut või üksust puudutava

seisukohavõtmise või tegevuse ainus eesmärk on rahuldada teatava publiku uudishimu füüsilise

isiku eraelu üksikasjade kohta.

Avalikku huvi pakkuvad küsimused võivad olla näiteks küsimused, mida arutab või vaatab läbi

seadusandlik, täitev- või kohtuorgan või mida käsitletakse muus ametlikus menetluses. Selliste

küsimuste konkreetne näide võib olla õigusakt, mis käsitleb keskkonnastandardeid või

tooteohutust või saastava tehase või kaevanduse keskkonnaluba, aga ka konkreetsest juhtumist

kaugemale ulatuva õigusliku mõjuga kohtumenetlus, näiteks võrdõiguslikkust, töökohal

diskrimineerimist, keskkonnakuritegu või rahapesu käsitlev menetlus.

Avalikku huvi pakkuvate küsimuste hulka peaksid kuuluma süüdistused korruptsioonis,

pettuses või kelmuses, omastamises, rahapesus, väljapressimises, survestamises, seksuaalses

ahistamises ja soolises vägivallas või muus vormis hirmutamises või kuritegevuses, sealhulgas

52 Avalikku huvi pakkuv küsimus on defineeritud direktiivi põhjenduspunktide 23–27 kaudu.

40

finants- või keskkonnakuriteos. Kui asjaomane rikkumine on avalikku huvi pakkuv küsimus, ei

peaks olema tähtis, kas see liigitub riigisisese õiguse kohaselt kuriteoks või väärteoks.

Samuti peaksid avalikku huvi pakkuvate küsimuste hulka kuuluma meetmed, mille eesmärk on

kaitsta EL-i lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi ja demokraatlikesse protsessidesse

mittesekkumise põhimõtet ning tagada või hõlbustada üldsuse juurdepääsu teabele, et tõkestada

desinformatsiooni, sealhulgas kaitsta demokraatlikke protsesse põhjendamatu sekkumise eest.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Kavandatavate muudatustega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)

2024/1069, milles käsitletakse avalikus arutelus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt

põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus arutelus osalemise

vastased strateegilised hagid) eest.

6. Seaduse mõju

Direktiivi ettepaneku ja Euroopa Komisjoni soovituse mõju on hinnanud komisjon oma

töödokumendis.53

Kavandatav muudatus: kuritarvituslike kohtumenetluste vastaste meetmete loomine, ilmselgelt

põhjendamatute hagide rahuldamata jätmine võimalikult varases kohtumenetluse faasis,

vaigistushagidevastaste heidutavate meetmete loomine.

6.1. Sihtrühm

Menetlusosalised: eelnõuga loodavad menetluslikud meetmed mõjutavad isikuid, kelle vastu

on algatatud kuritarvituslikud kohtumenetlused või kelle vastu on esitatud ilmselgelt

põhjendamatud hagid. Samuti mõjutavad eelnõuga loodavad meetmed isikuid, kes on algatanud

kuritarvitusliku kohtumenetluse või esitanud ilmselgelt põhjendamatu hagi.

Kohus: eelnõuga loodavad menetluslikud meetmed mõjutavad kohut, kes hakkab meetmeid

rakendama.

6.2. Muudatuste mõju

Muudatused peaksid aitama vältida avalikus arutelus osalemise takistamiseks kuritarvituslike

kohtumenetluste algatamist ja ilmselgelt põhjendamatute nõuete esitamist. Kui isiku vastu

algatatakse kohtumenetlus, mille eesmärk ei ole õiguste kaitsmine, vaid kostja vaigistamine ja

kurnamine, või ilmselgelt põhjendamatu hagi, on kostjal võimalik taotleda kohtult eelnõuga

loodavate meetmete võtmist. Sellised meetmed aitavad kostjal vältida kahju tekkimist ja

heidutavad hagejat kuritarvituslikku menetlust algatamast või ilmselgelt põhjendamatut hagi

53 Commission Staff Working Document analytical supporting document accompanying a Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on protecting persons who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings ("Strategic lawsuits against public participation") and a Commission Recommendation on protecting journalists and human rights defenders who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings (“Strategic lawsuits against public participation") {COM(2022) 177 final} - {C(2022) 2428 final}. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52022SC0117&qid=1654166284249

41

esitamast. Kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud isik avalikustatakse, talle on võimalik

määrata trahv, tema kanda jäävad menetluskulud. Samas tuleb kohtul olla tähelepanelik, et

kostja taotluse alusel meetmete kohaldamisega ei takistataks hageja põhisseaduslikku õigust

pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole.

Praeguste teadmise kohaselt on muudatuste mõju ulatus väike, kuna teadaolevalt ei ole Eestis

seni olnud probleeme avalikus arutelus osalemise takistamiseks kuritarvituslikul eesmärgil

algatatud tsiviilkohtumenetlustega; lisaks on ka kehtivas õiguses meetmeid, mis aitavad

menetlusõiguste kuritarvitamist vältida.54

Kohtule avaldavad sätted mõju eelkõige seeläbi, et kohtud peavad tutvuma uue regulatsiooni

võimalustega ning olema valmis seda vajadusel rakendama.

Vähesel määral võib mõju olla ilmselgelt põhjendamatute hagide rahuldamata jätmisega seotud

muudatustel. Kuivõrd direktiivi nõude kohaselt tuleb ilmselgelt põhjendamatu nõue

rahuldamata jätta sisulise kohtuotsusega, millel on res judicata õiguslikud tagajärjed ja mida

peab saama apellatsioonimenetluses kontrollida, siis menetlust oluliselt lihtsustada ei ole

võimalik. Nõude rahuldamata jätmisele luuakse kiirendatud kord selliselt, et juhul kui lõikes 2

sätestatud eeldused on täidetud, tuleb kohtul teha otsus esimesel võimalusel. Samuti on

võimalik nõue rahuldamata jätta kohtuistungit korraldamata, kui eelmenetluses selgub, et nõue

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset.

Kiirendatud menetlus peaks aitama kaasa sellele, et kostja suhtes esitatud põhjendamatu nõude

kohta tehakse otsus võimalikult kiiresti, muu hulgas tekib seeläbi ka vähem kulusid. Tagatud

on ka hageja menetlusõigused, kuna direktiivist tulenev sisulise otsuse tegemise nõue menetlust

oluliselt lihtsustada ei võimalda.

6.3. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele

Plaanitavad muudatused füüsiliste ja juriidiliste isikute senist halduskoormust ei mõjuta.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile otseseid kulusid ega tulusid.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

54 Kohtute menetlusstatistika andmetel esitati 2025. aastal 17.12. seisuga kohtule 687 avaldust, mille nõude liigiks on kohtute infosüsteemis märgitud õigusvastane kahju tekitamine: https://app.fabric.microsoft.com/view?r=eyJrIjoiOWVjNWMxY2ItMDgwMS00NzhiLWIzOTctMDM5NTFlNjczNG E4IiwidCI6ImY2MzQyZDcwLWRhYzEtNDYxNC04ZTFhLTQ3YjkxYzE2YjhkZiIsImMiOjl9. Tegemist ei ole suurusjärguga, mis näitab võimalikku avalikus arutelus osalemise takistamiseks algatatud kohtumenetluste hulka ja seega muudatuste võimalikku mõju, vaid see sisaldab kõiki selliseid nõudeid, kus pöördutakse kohtu poole õigusvastase kahju hüvitamise nõude maksmapanemiseks, vt VÕS-i § 1045.

42

Seadus jõustub 2026. aasta 7. mail, mis on art 22 lõike 1 kohaselt direktiivi ülevõtmise tähtaeg.

Seaduse rakendamine ei nõua ümberkorraldusi, mistõttu ei ole vajalik aeg seaduse vastuvõtmise

ja jõustumise vahel.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks

kohtutele, Eesti Advokatuurile, Notarite Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale,

Tallinna Ülikoolile, Eesti Meediaettevõtete Liidule, Eesti Teaduste Akadeemiale, Tartu

Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Eesti Inimõiguste Keskusele,

Avatud Eesti Fondile, Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile, Eesti Rahvusringhäälingu

ajakirjanduseetika nõunikule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Ajakirjanike Liidule, Kohtunike

Ühingule, Juristide Liidule.

Eelnõu kooskõlastasid märkusteta Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium ja

Sotsiaalministeerium; eelnõu kooskõlastasid märkustega Välisministeerium ja

Kliimaministeerium.55 Eelnõule esitasid arvamuse Riigikohus, Tartu Ringkonnakohus, Eesti

Advokatuur, Eesti Meediaettevõtete Liit, Eesti Ajakirjanike Liit ja vandeadvokaat Anna-Riin

Brett. Märkused ja arvamused on kajastatud kooskõlastustabelis (seletuskirja lisa 1).

55 EIS https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/106e2e20-6518-4ec5-9af6-22b20a2943c2#eP1EFyKI

1

Lisa 1. Kooskõlastustabel TsMS ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde

Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud

Riigikohus

1. Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1069 ülevõtmiseks ja sellisena iseenesest vajalik. Üks eesmärk võiks olla see, et direktiivi ülevõtmisel kehtivat seadusandlust muuta võimalikult vähe (kasuism ja erandite rohkus ei aita kaasa menetluste mõistliku aja jooksul korraldamisele) ning ainult seal, kus see on vältimatult vajalik

Teadmiseks võetud, selgitatud Direktiivi nõuded tuleb Eesti õigusesse üle võtta, sh erandid, mille direktiiv muude menetlustega võrreldes ette näeb.

2. Eelnõu kohta on järgmised märkused: TsMS § 941 • Selguse mõttes on ilmselt vajalik lisada TsMS-i direktiivi art-le 15 tuginev kohtualluvuse erisäte TsMS § 941 näol, kuna TsMS § 94 ei kata ammendavalt direktiivi kohaldamisalasse langevaid juhtumeid. Sätte sõnastamisel võiks siiski arvestada järgmiste kommentaaridega. • Säte peaks rääkima mitte „kuritegeliku kohtumenetluse kostjast“, vaid „avalikus elus osalenud isikust“ või „hagejast“. • Rääkides „kuritegeliku kohtumenetluse kostjast“ ei arvestata võimalusega, et avaliku elu tegelane võib olla esitanud ise välisriigis mingit sorti vastuhagi (nt kahju tekitava tegevuse keelamiseks ning hiljem Eestis hagi kahju hüvitamiseks) st nn laimaja võib samuti olla välisriigis olnud „kuritegeliku kohtumenetluse kostja“. Kavandatava sätte eesmärgiks ei ole aga lubada nn laimajal avaliku tegelase vastu laimaja elukohas hagi esitada (nt kui laimaja on pärast kahju tekitamist Eestisse kolinud). • Sättes peaks rääkima „kahjust“ mitte kuludest ja kahjust. • Inglise keelses versioonis on tõesti direktiivi 2024/1069 art-s 17 kirjas nii „damages“ kui „costs“, kuid Eesti õiguse mõistes on mõlemad „kahju“. • Sättes ei tohiks olla lauseosa „hageja, kelle elu või asukoht on välisriigis“. • Esiteks peab direktiivi teksti kohaselt hageja elu- või asukoht olema mitte „välisriigis“ vaid „väljaspool Liitu“ st sättes on ebatäpsus. • Teiseks ei ole „hageja elu- või asukohta“ vaja sättesse üldse märkida, kuna juhul, kui hageja elu- või asukoht oleks nt Eestis, kohalduks kohtualluvuse kontrollimisel TsMS § 94, mis jõuaks täpselt samale tulemusele, mis TsMS § 941.

Arvestatud osaliselt, eelnõu ja seletuskiri muudetud, selgitatud TsMS § 941 sõnastus muudetud, aluseks on võetud advokatuuri tagasisides pakutud sõnastus. Sättes ei ole ebatäpsust, kui kohtualluvuse sätte sõnastus räägib isiku elu- või asukohast välisriigis. Eesti riigisisese õigusega ei saa luua rahvusvahelise kohtualluvuse reegleid, mis mõjutaks Eesti jaoks siduvat EL õigust (Brüssel Ia määrust) või välislepingutega võetud kohustusi. Seega kohaldub loodav norm õigusaktide hierarhiast, Eesti Vabariigi poolt välislepingutega võetud kohustustest ja EL ainuvälispädevusest tulenevalt üksnes nendes olukordades, kus ükski välisleping või EL määrus ei kohaldu. Seda on ka seletuskirjas selgitatud. Lisaks sisaldab TsMS § 70 lg-t 4 (selgitav pedagoogilise eesmärgiga ja õiguslikult toimet mitte omav säte), mis ütleb, et rahvusvahelist kohtualluvust reguleerivad sätted kohalduvad üksnes ulatuses, milles välislepingud või EL õigus ei reguleeri teisiti. Ekslik on Riigikohtu väide, et sõnastus peaks ütlema, et hageja elukoht on „väljaspool Liitu“. Lisaks EL õigusele on meil ka muudest välislepingutest tulenevaid rahvusvahelisi kohustusi, mis kohalduvad kohtualluvuse kindlaksmääramisele ja mida

2

• Säte võiks lauseehituslikult olla sõnastatud nagu sarnased TsMS sätted, vrdl nt § 92 või 94. • Teised sarnased sätted lähtuvad lauseloogikast: „milline isik + mis liiki hagi + mis kohtusse. • Seadusandja võiks selgitada eelnõu seletuskirjas olevat lauset, et: „Samuti tuleb möönda keerukusi, mis võivad Eesti kohtul tekkida välisriigi kohtumenetluse kuritarvituslikkuse hindamisel“. Võiks selgitada, milles sellised keerukused välisriigi kohtumenetluse kuritarvitamise hindamisel, seisnevad, kuidas saavad Eesti kohtud ligi välisriigi kohtumaterjalidele, kas ja kuidas põhimõtteliselt hinnata seadusjõus välisriigi kohtute otsuseid jms.

• Eelnevat arvestades, kui sätte lisamist peetakse siiski vajalikuks, on ettepanek sõnastada säte järgmiselt (muudatustele on joon alla tõmmatud): TsMS § 941 Avalikus elus osalemise takistamiseks kuritarvitusliku kohtumenetluse algatamisest tuleneva hagi kohtualluvus Avalikus elus osalenud füüsiline või juriidiline isik võib esitada hagi välisriigi kohtus avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvitusliku kohtumenetluse tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks oma elu- või asukoha järgi.

riigisisese õigusega ühepoolselt muuta ei saa (vt nt 2007. a Lugano konventsioon, õigusabileping Ukrainaga, vt ka direktiivi art 18 ja pp 45). Nii, nagu kehtiva TsMSi kohtualluvuse või välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise regulatsioonis (vt § 620 jj) kasutatakse kolmanda riigi tähistamiseks läbivalt sõnastuses „välisriik“, kasutatakse seda ka loodavas normis. Loodav regulatsioon kuulub kohaldamisele õigusaktide hierarhiast ja õiguse põhimõtetest (lisaks TsMS § 70 lg 4) lähtuvalt ning kasutab TsMSi asjakohase regulatsiooniga sama terminoloogiat.

3. TsMS § 1961

• TsMS § 1961 lg 1 toob kaasa selle, et tagatise määramise menetluses (sh edasikaebeinstantsis) hakatakse vaidlema selle üle, kas hagi esitati avalikus elus osalemise takistamiseks ja kuritarvituslikult, st osaliselt asja sisuliste küsimuste üle. Kuigi direktiivi põhjenduses 36 leidub lause, et „Tagatise andmine ei sisalda asja sisulist hinnangut, vaid seda kasutatakse ettevaatusabinõuna, et kaitsta lõpliku otsuse täimist […]“, siis eelnõu sõnastus ei võimalda sellist järeldust teha. Kohus peab mingis ulatuses kohtuasja iseloomu ja kuritarvitamist sisuliselt hindama, olgu siis ka TsMS §-s 4063 pakutava loetelu abil (mille kohta tehakse allpool ettepanek see loetelu välja jätta/näidata seletuskirjas). Lisaks: kui kohus peab tuvastama „kohtumenetluse kuritarvituslikkusele viitavate asjaolude esinemist“, siis kas ja kuidas see võib suhtestuda eelnõus pakutud TsMS § 4064 regulatsiooniga, et „kohus tuvastab menetluse kuritarvituslikkuse sellekohase määrusega“ (allpool tehakse ettepanek regulatsioon eraldi määruse kohta eelnõust välja jätta)?

Arvestatud, eelnõu muudetud, selgitatud Tagatise määramine ei tähenda kuritarvituslikkuse tuvastamist ega eelotsustust selles küsimuses. Kostjal tuleb põhistada ja kohtule usutavaks muuta kuritarvituslikkusele viitavate indikaatorite esinemine. Kui kohus veendub tagatise määramise menetluses, et hageja algatatud kohtumenetlus on kuritarvituslik, on kohtul võimalik teha lahend kuritarvituslikkuse tuvastamise kohta, kuritarvituslikkuse võib kohus tuvastada ka omal algatusel.

3

TsMS § 1961 lg 2 välistab küll TsMS § 196 lg 1, lg 2 p 2 ja lg 21 kohaldamise, kuid kuna TsMS § 1961 lg 1 ise sisaldab kohtule diskretsiooni „kohus võib“, siis ei ole välistatud, et kohtupraktikas tehakse ikkagi lahendeid, mis nt ütlevad, et tagatise määramisest tuleb loobuda, kuna see oleks hageja suhtes eriti ebaõiglane (vs kehtiva TsMS § 196 lg 21 „lihtne ebaõiglus“). Lisaks ei ole seletuskirjas arusaadavalt põhjendatud, miks ei tohi kohus arvestada nt majanduslikke kriteeriume, kui direktiivi põhjenduses 36 selle võimalikkusele selgelt viidatakse (…“arvestades poolte majanduslikku olukorda…“).

Arvestatud, eelnõu ja seletuskirja muudetud, selgitatud Eelnõu muudetud ja § 196 lg 21 arvesse võtmise piirang välja jäetud. Direktiiv kohustab looma regulatsiooni, mille alusel on kohtul võimalik füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes seoses nende osalemisega avalikus elus algatatud kohtumenetluste puhul nõuda hagejalt hinnanguliste menetluskulude katteks tagatist. Eelnõuga luuakse selline regulatsioon. Sama konstruktsiooni („kohus võib“) kasutab ka kehtiva § 196 lg 1. Seega on kohtul tõesti sätte kohaldamisel diskretsioon, kuid kui kostja taotleb tagatise andmist § 1961 alusel, kohalduvad tagatise määramisel sama sätte lg-st 2 tulenevad piirangud.

4. TsMS § 3332 lai ja kitsas kohaldamisala • Peamine probleem seisneb nii laia kui ka kitsa kohaldamisala korral selles, et ei ole võimalik üheselt aru saada, milles tegelikult seisneb kohtumenetluse lihtsustus. TsMS § 3332 lg 2 esimeses väga pikas lauses on tegelikult üldiselt/üldistatuna kokku võetud tavapärane hagimenetlus kuni otsuse tegemiseni. Viide „Kohus on arutanud vaidlusaluseid asjaolusid…“ ei välista nt kohtuistungit koos selle protokollimise nõuetega jms. Seega tuleks lõpliku valiku tegemiseks eelnõud eelnevalt täpsustada.

Selgitatud Direktiivi kohaselt tuleb ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmise kohta teha res judicata õiguslike tagajärgedega otsus. Meie arutelu ja analüüs on viinud selleni, et kuivõrd rahuldamata tuleb jätta sisulise kohtuotsusega, mida peab saama apellatsioonimenetluses kontrollida, siis menetlust oluliselt lihtsustada ei ole võimalik. Ka direktiivi sõnastus viitab sellele, et rahuldamata jätmine toimub pärast asjakohast läbivaatamist. Küll aga tuleb liikmesriigil luua rahuldamata jätmisele kiirendatud kord. Direktiivi nõude täitmiseks nähakse TsMS §-s 3332 ette eeldused (asjakohane läbivaatamine) lõikes 2 ja kiirendatud kord lõikes 1, st juhul, kui eeldused on täidetud, tuleb otsus rahuldamata jätmise kohta teha esimesel võimalusel pooltele täiendavaid tähtaegu andmata.

4

Direktiivi eesmärgiks ei ole välistada istungite korraldamist (vt nt pp 33) ja kui kohus kohaldab § 3332 lõikeid 1 ja 2, istungite korraldamist ei piirata. Lisame advokatuuri ettepanekul täiendavalt võimaluse jätta nõue rahuldamata kohtuistungit pidamata juhul, kui eelmenetluses selgub, et avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud nõue ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Eelnõus minnakse edasi kitsa kohaldamisalaga. Kaalusime mõlema variandi plusse ja miinuseid ja jõudsime seisukohale, et laia kohaldamisala puhul, st juhul, kui taotlusi ilmselgelt põhjendamatu nõude kiirendatud korras rahuldamata jätmiseks saaks esitada kõigis tsiviilasjades, on oht, et taotluste hulk, millega kohus peaks tegelema, saaks olema ettenägematult suur. On selge, et üldjuhul kostja tunneb, et tema vastu esitatud nõue on ilmselgelt põhjendamatu, samuti võib taotluste esitamine olla kostja menetlusstrateegia. Välistada ei saa ka ohtu, et kui taotlusi esitatakse ettenägematult ja koormavalt palju, võib kohus eksida.

5. TsMS §-d 4062 ja 4063 • Seadusandja võiks kaaluda ptk pealkirjas või kuskil mujal ptk alguses viidet direktiivile. Kõik kohtunikud ei pruugi sellest aru saada, kust see ptk tuleb, tavainimene ammugi mitte. Kõike direktiivist ümber ei kirjutata, samas direktiiv saab olema oluline allikas TsMS tulevaste sätete tõlgendamisel.

Mittearvestatud, selgitatud Direktiiv on selline õigusakti liik, mille imperatiivsed reeglid tuleb kogu ulatuses üle võtta, luua direktiivi ülevõtmise regulatsioon, mis saab osaks liikmesriigi riigisisesest õigusest. Miinimumharmoneeriva mõjuga direktiivi puhul tuleb riigisisesesse õigusesse luua vähemalt direktiiviga reguleeritud tasemel kaitse. Direktiivide ülevõtmise puhul täiendatakse vastavat riigisisest õigusakti normitehnilise märkusega, mis lisatakse õigusakti lõppu (HÕNTE § 27, vt normitehnilist

5

märkust nt TsMSi või VÕSi lõpus). Riigi Teatajas on iga sätte muudatuse juures link muutmise menetlusele etappide kaupa, sh nt Riigikogu menetlusele, kust on kättesaadav ka õigusakti seletuskiri. Seletuskirjast on võimalik lugeda selgitusi eelnõu ja konkreetsete sätete eesmärkide jms kohta, seletuskirjast nähtuvad ka eelnõu allikad.

6. • Lg 1 juures võiks olla täpsustus, et kogu ptk kohaldub üksnes piiriüleste vaidluste puhul (vrdl direktiivi art 1). Eelduslikult ei soovi Eesti seadusandja minna kaugemale, kui direktiiv seda teeb.

Mittearvestatud, selgitatud Seletuskirjas on selgitatud, et direktiiv võetakse üle selliselt, et direktiiviga loodav kaitse ei sõltu sellest, kas kuritarvituslik kohtumenetlus algatati või ilmselgelt põhjendamatu nõue esitati asjas, millel on piiriülene mõju direktiivi art 5 tähenduses (mis ei ole ülemäära selge ja võiks riigisisesesse õigusesse ülevõtmise korral tuua kaasa vaidlusi ja mida tulevikus asub tõlgendama Euroopa Kohus) või mitte. Selliselt on kostjad võrdselt koheldud. Direktiivi kohaldamisala lähtub ELTLis sätestatud õiguslikust alusest, mis piirdub piiriüleste olukordadega. Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu anti-SLAPP soovitused soovitavad liikmesriikides luua ühetaolise õiguskaitse olenemata sellest, kas tegemist on riigisisese või piiriülese olukorraga. Ka varasemalt on direktiivid võetud üle selliselt, et direktiivi meetmeid on võimalik kasutada olenemata sellest, kas tegemist on riigisisese või piiriülese olukorraga (vt nt lepitusseadus, millega võeti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/52/EÜ vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades).

7. • Lg 2 sõnastamisel võiks ehk pigem lähtuda direktiivi art 4 lg-st 2 mitte põhjenduste p-st 22. Põhjenduste arvestamine pigem koormab juba niigi keerulist teksti.

Mittearvestatud, selgitatud Sättega võetakse üle art 4 lg 1, mitte art 4 lg 2 ega pp 22.

6

8. • Lg-s 2 võiks igal juhul vältida väljendit „tegevus, millega kasutatakse (mingit) vabadust“, pigem sobiks „(mingi) vabaduse kasutamine“. Esiteks on keeleliselt kummaline rääkida „tegevusega vabaduse kasutamisest“ ja teiseks saab teoreetiliselt ka tegevusetusega mingit vabadust kasutada, nt jätab ülikooli õppejõud või ajakirjanik teabevabadusele viidates mingi tööandja poolt pealesunnitud piirangu tudengitele või lugejatele kehtestamata vms.

Mittearvestatud Sõnastus on keeleliselt toimetatud. Sama vormelit kasutatakse ka direktiivi ettepanekus ja direktiivis, ka need on keeleliselt toimetatud. Definitsioonis kirjeldatakse seda, et hagi esitamise ese lähtub sellisest tegevusest. Riigikohus kasutas sama konstruktsiooni ka enda pakutud sõnastuses (p 13). Vastab tõele, et vabadust on võimalik kasutada ka tegevusetusega. Jätaksime selle siiski eesmärgipäraseks tõlgendamiseks.

9. • Lg 3 võiks üldse välja jätta, sest direktiivi art 4(2) näeb selgelt ette, et tegemist on avatud loeteluga (vt direktiivi art-s 4(2) on kirjas sõna „nagu“) st õigustehniliselt piisab, kui Eesti õiguses on määratlemata õigusemõiste „avalikku huvi pakkuv küsimus“. Mõttetu oleks seadusesse lisada keeruliselt sõnastatud 5 näidet, kui kohtunik võib leida, et ka muud näited on avalikku huvi pakkuvad. Igal juhul peaks TsMS-s olema kirjas, et tegemist on avatud loeteluga (st sõna „nagu“ tuleks ka TsMS- i lisada, muidu piirame me oluliselt direktiivi kohaldamisala). Eelnevalt arvestades võiks praegu sätte eelnõus oleva ebavajaliku teksti lisada eelnõu seletuskirja selgitusena.

Arvestatud osaliselt, eelnõu täpsustatud Direktiivi sätted, sh mõisted, tuleb riigisisesesse õigusesse üle võtta. Direktiivis kehtestatud riigisisesesse õigusesse üle võetav loetelu sisaldab kohaldajale kasulikke näiteid. Sätte sõnastusse märgitud, et tegemist on lahtise loeteluga.

10. • TsMS § 4062 ja 4063 võiks kokku panna, kuna kõik mõisted võiks olla ühes sättes.

Mittearvestatud TsMS § 4062 ja § 4063 reguleerivad erinevaid olukordi, direktiivist tulenevad õiguslikud seosed ja õiguslikud tagajärjed on erinevad. Selgema reguleerimise ja viitamise eesmärgil peame vajalikuks reguleerida eraldi paragrahvis avalikus elus osalemisest tulenevalt esitatud hagi ja samas materiaalses kohaldamisalas algatatud kuritarvitusliku kohtumenetluse.

11. • Praegune § 4063 ei ole tervikuna vajalik, kui selles olev sisu lisada lg-sse 2. Lähtudes direktiivi enda loogikast võiks direktiivi lg 1 tuua just kavandatava TsMS ptk esimese sätte lg-sse 2, kuna „kuritarvituslik kohtumenetlus“ (direktiivi art 1) on nõude sisu arvestades olulisem kui „avalikus elus osalemine“ (direktiivi art 4(2)). „Avalikus

Mittearvestatud Normitehniliselt tuleb esmalt määratleda regulatsiooni materiaalne kohaldamisala. Seetõttu on materiaalse

7

elus osalemise“ võiks jätta hilisemasse lõikesse. Praegu on eesti keelses ettepanekus direktiivi loogika ringi pööratud. Vajalik ei ole ka § 4063 lg 2 loetelu äratoomine, kuna direktiivi 4(3) näeb jällegi ette avatud loetelu. Kohus saab määratlemata õigusemõistet „kuritarvituslik kohtumenetlus“ sisustada ka ilma selle loeteluta. Lisaks jääb eesti keelsest versioonist mulje, et tegemist ei ole mitte näidisloeteluga (nagu on direktiivis), vaid kohaldamise eeltingimustega st eelnõu ei ole direktiiviga selles osas kooskõlas. Eelnevalt arvestades võiks praegu sätte eelnõus oleva ebavajaliku teksti lisada eelnõu seletuskirja selgitusena.

kohaldamisala kindlaksmääramine eespool regulatsioonist, mis käsitleb materiaalses kohaldamisalas algatatud kuritarvituslikke menetlusi. Lõige 2 sisaldab lahtist loetelu (vt lg 2 p 5).

12. • § 4063 on mõneti ebatäpne. Direktiiv ei ütle, et hagi puhul „kasutatakse eelkõige“ ära poolte ebavõrdsust. TsMS § 4063 tekstist (sõnast „eelkõige“) jääb mulje justkui oleks ebavõrdsuse kasutamine hagi esitamise tingimus, inglise keelses direktiivis (art 4(3)) on kirjas, et „sageli“ (frequently) kasutatakse nende puhul ära ebavõrdsust, see ei ole sama, mis „eelkõige“. Kuna tegemist on näitega, ei pea seda üldse TsMS-i lisama, aga kindlasti ei tohiks seda teha sõnaga „eelkõige“, kuna Eesti seadusandja ei tohi direktiivi kohaldamist piirata.

Arvestatud, eelnõu muudetud Olime varasemalt seisukohal, et direktiivi tekstis kasutatud „sageli“ ei ole selles kontekstis regulatiivse toimega ja ei sobi menetlusseaduse teksti. Sõnal „eelkõige“ ei näinud selliseid ohte, nagu Riigikohus näeb, sh ei näinud seda, et selle väljendi kasutamisega piiratakse direktiivi kohaldamisala, ja pidasime seda õigussüstemaatiliselt sobivaks. Erinevalt Euroopa Nõukogu soovitusest, kus ebavõrdsust peetakse kuritarvitusliku kohtumenetluse üheks indikaatoriks, direktiiv seda silmas ei pea. Ka mõjukatel isikutel on õigus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Samas võib nt majanduslikult mõjukal isikul olla võimalik kasutada tema käsutuses olevaid vahendeid kriitiku vaigistamiseks kuritarvitusliku kohtumenetluse algatamise kaudu, majanduslikult vähem mõjukal isikul selliseid vahendeid ei ole, mistõttu on ka selline risk väiksem. Poolte ebavõrdsuse ärakasutamist tekstist täielikult välja jätmine ei ole põhjendatud. Riigikohtu ettepanekul tekst muudetud.

13. • Eelnevat arvestades on ettepanek sõnastada säte järgmiselt (muudatustele on joon alla tõmmatud):

Mittearvestatud

8

TsMS § 4062 (1) Avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud piiriülesele kuritarvituslikule kohtumenetlusele kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatud erisusi. Kohtumenetlus loetakse piiriüleseks käesoleva ptk tähenduses, kui vähemalt ühe menetlusosalise elu- või asukoht on välisriigis või menetlus on muul viisil oluliselt seotud välisriigiga. (2) Avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud kuritarvituslik hagi on hagi, mille peamine eesmärk on tõkestada, piirata või karistada füüsilise või juriidilise isiku avalikus elus osalemist põhjendamatu nõude esitamise kaudu. (3) Avalikus elus osalemiseks käesoleva ptk tähenduses loetakse füüsilise või juriidilise isiku seisukoha võtmist või tegevust, millega teostatakse sõna- ja teabevabadust, kunsti ja teaduse vabadust või kogunemis- ja ühinemisvabadust ja sellega otseselt seotud ettevalmistav või abistav tegevus, ning mis on seotud avalikku huvi pakkuva küsimusega.

Pakutud sõnastus ei arvesta sellega, et meetmeid kohaldatakse olenemata sellest, kas kostja vajab õiguskaitset piiriülese mõjuga menetluses direktiivi art 5 tähenduses (millega sõnastus samuti ei arvesta) või riigisisese mõjuga menetluses. Sõnastus ei arvesta, et kuritarvituslik kohtumenetlus ja ilmselgelt põhjendamatu nõue on direktiivi tähenduses erinevad olukorrad ja nende puhul rakendatakse erinevaid meetmeid. St kuritarvituslikus kohtumenetluses võidi esitada ilmselgelt põhjendamatu nõue, aga ilmselgelt põhjendamatu nõude esitamine ei tähenda tingimata, et tegemist on kuritarvitusliku kohtumenetlusega. Ilmselgelt põhjendamatu nõue jäetakse kiirendatud korras rahuldamata; kuritarvitusliku kohtumenetluse suhtes rakendatakse muid meetmeid, nt lahendi avaldamine hageja andmeid varjamata. Avalikku huvi pakkuv küsimus tuleb reguleerida, kuna tegemist on direktiivist tuleneva mõistega, mis tuleb riigisisesesse õigusesse üle võtta. Avalikku huvi pakkuva küsimuse hindamise avatud kriteeriumid on olulised hindamaks, kas tegemist on vaidlusega, mis on materiaalses kohaldamisalas, mille puhul kohalduvad direktiivi meetmed. Seega ei ole võimalik lg-t 3 välja jätta. Eelnõus on täpsustatud, et kriteeriumide loetelu on lahtine loetelu. TsMS § 4062 ja 4063 kokku panemine ei oleks mõistlik, kuivõrd avalikku huvi pakkuv küsimus võimaldab määrata materiaalse kohaldamisala ka laiemalt, kui kuritarvitusliku kohtumenetluse puhul. Eraldi regulatsioon, sh paragrahvi nimetus, on seetõttu õigusselguse tarvis vajalik.

14. TsMS § 4064

• Lg 1 puhul tekib küsimus, miks läheb Eesti seadusandja oluliselt kaugemale direktiivis öeldust? Direktiivi art 6(2) ütleb nimelt, et ex officio võetakse vaid teatud

Selgitatud

9

meetmeid, direktiivi art 12(2) ütleb aga sõnaselgelt, et hageja asi on tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Seega ei ole TsMS § 4064 lg 1 direktiiviga kooskõlas.

Ekslik on väide, et regulatsioon ei ole direktiiviga kooskõlas – direktiiv on minimaalselt harmoneeriva mõjuga, mis tähendab, et direktiivis on reguleeritud miinimumtase, mis peab igas liikmesriigis olema tagatud. Miinimumharmoneeriva mõjuga direktiiv annab liikmesriigile direktiivi eesmärkide saavutamiseks paindlikkuse: 1) tagada vajadusel suurem (nt liikmesriigis juba olemasolev) kaitse, 2) sisustada direktiivi reegel riigisisese õigusega, 3) võtta direktiivi reegel üle sellisel viisil, mis sobib kõige paremini liikmesriigi õigusega. TsMS § 4064 lg 1 kohaselt võib kohus avalikus elus osalemisest tulenevalt algatatud kohtumenetluse kuritarvituslikkuse tuvastada kostja taotlusel või omal algatusel. Kehtiva õiguse kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia (TsMS § 200 lg 2). Seega lähtub reegel kehtiva õiguse süstemaatikast ja sellise võimaluse andmine on ka menetluse juhtimise seisukohalt mõistlik. Vastasel korral looksime menetluse juhtimise ja menetlusõiguste kuritarvitamise vältimiseks vastuolulised ja õiguslikult ebaselged reeglid, sellised vastuolud regulatsioonis oleksid põhjendamatud. Menetluse kuritarvituslikkusele viitavad indikaatorid on erinevad ja ei piirdu üksnes hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisega. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib kuritarvituslikkuse tuvastamine olla võimalik ja vajalik ka ex officio.

15. • Lg 2 jj järgnevate puhul tekib küsimus, miks peaks kohus eraldi määrusega tuvastama üht nõude aluseks olevat fakti (kohtumenetluse toimumist) või andma eraldi määruses õigusliku hinnangu ühele põhinõude vaidlusküsimusele (menetluse

kuritarvituslikkus)? Kui eesmärk on kehtestada direktiivi art 7 lg 1 kohast regulatsiooni, siis võiks ses osas pigem täiendada lühidalt TsMS § 371, lisades

Arvestatud osaliselt, selgitatud Direktiivi eesmärke vaid menetlusse võtmisest keeldumise regulatsiooni kaudu tagada ei saa. Menetluse kuritarvituslikkus ei pruugi selguda menetlusse võtmise

10

sinna ühe p direktiivi alusel esitatud nõuete kohta. Sellisel juhul kaob ära ka vajadus kehtestada mingit eriregulatsiooni määruse tegemise kohta, kuna tegemist on hagi menetlusse võtmisel otsustatava küsimusega, mille puhul kohalduvad menetlusse võtmata jätmise määruse vaidlustamise üldised sätted.

otsustamise faasis, üldjuhul saab kostja tema vastu esitatud hagist teada alles pärast hagi menetlusse võtmist, st menetlusse võtmisel ei saa kohus olla teadlik kuritarvituslikkusele viitavatest asjaoludest (ühtlasi on Riigikohtu ettepanek vastuoluline, arvestades eelmist märkust kuritarvituslikkuse tuvastamise kohta ex officio, vt eelmist märkust ja kommentaari). Menetluse kuritarvituslikkuse tuvastamisega kaasnevad õiguslikud tagajärjed, st direktiiviga ettenähtud meetmeid peab olema võimalik rakendada, see omakorda tähendab, et kuritarvituslikkust peab olema võimalik üheselt tuvastada. Riigikohtu ettepanekul lisatakse eelnõusse täiendav keeldumise alus, kuid kuritarvituslikkuse tuvastamise regulatsiooni välja ei jäeta.

16. • Eelnevat arvestades on ettepanek säte eelnõust välja jätta ning täiendada hoopis TsMS § 371 järgmiselt:

• Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui: 13) Hagi korral on tegemist ilmselgelt põhjendamatu nõudega käesoleva seadustiku ptk/§ XXX tähenduses.

Arvestatud osaliselt, selgitatud Pakutud kujul keeldumise alus ei ole sobiv, kuivõrd ilmselgelt põhjendamatut nõuet direktiivis ega eelnõus ei defineerita. Seega viidet ilmselgelt põhjendamatu nõude regulatsioonile lisada ei saa. Eelnõu muudetud ja lisatud täiendav keeldumise alus ilma pakutud viiteta, alus on seotud direktiivi kohaldamisalaga, samuti on laiendatud seda kuritarvitusliku kohtumenetluse algatamisele (mis nähtub eesmärgina Riigikohtu märkustest eespool). Tuleb siiski möönda, et menetlusse võtmise faasis ei pruugi SLAPPi kindlakstegemine olla võimalik. Samuti juhime tähelepanu, et erinevalt muudest keeldumise alustest (sh TsMS § 371 lg 2 kehtivad alused), ei teki pärast menetlusse võtmist (analoogia korras) läbivaatamata jätmise

11

olukorda, vaid sellisel juhul tuleb kohaldada direktiivi ülevõtmisest tulenevalt eelnõuga loodavat menetlust. Nagu eespool viitasime, siis ilmselgelt põhjendamatut nõuet direktiivis ega eelnõus ei defineerita ja Riigikohtu ettepanekul loodava keeldumise aluse rakendamine eeldab vastava kohtupraktika kujundamist.

17. TsMS § 620 muudatus • See muudatus koormab TsMS teksti sättega, millel kohaldamisala on väga piiratud, see tekitab kohtunike jaoks üksnes segadust. TsMS kohaldub nimelt välisriigi lahendite täidetavaks tunnistamisele teadupärast vaid juhul, kui ükski välisleping või EL määrus ei kohaldu, st marginaalsel arvul juhtudest. TsMS-ga ei saa nt muuta BRI (us) 1215/2012 art 45(a) regulatsiooni. Seega pakutavas sättes olev juhis ei saa olla kehtestatud Eesti seadusandja poolt mingi direktiivi alusel, vaid sellise juhise kehtestamiseks peab samme astuma EL seadusandja BRI(us) 1215/2012 muutmise kaudu. Seda aga veel tehtud ei ole. Ka direktiivi põhjenduste p 45 ja 51 näevad ette, et direktiiviga ei muudeta kuidagi välislepinguid või BRI(us)-i. Lisaks on arusaamatu, miks peaks Eesti seadusandja täpsustama „avaliku korra“ kui määratlemata õigusmõiste mõju üksnes kolmandatest riikidest tulenevate lahendite puhul. Igal juhul saab määratlemata õigusemõiste „avalik kord“ hõlmata ka praegu eelnõu p-s 7 ettenähtut ilma seadusandja vastava täpsustuseta § 620 juures. • Eelnevat arvestades on ettepanek p 7 eelnõust välja jätta ning soovi korral tegeleda selle temaatikaga üksnes eelnõu seletuskirjas.

Mittearvestatud, selgitatud TsMS § 660 kohaldub tõesti õigusaktide hierarhiast, Eesti Vabariigi poolt välislepingutega võetud kohustustest ja EL ainuvälispädevusest tulenevalt üksnes olukordades, kus ükski välisleping või EL määrus ei kohaldu. Seda on ka seletuskirjas selgitatud. Ka kehtiv TsMSi regulatsioon kohaldub samadest põhimõtetest lähtuvalt ja kasutab sama terminoloogiat. Direktiivi kohaselt tuleb liikmesriigil tagada, et liikmesriigis keeldutakse tunnustamast või täitmast kolmanda riigi kohtuotsust, mis on tehtud füüsilise või juriidilise isiku suhtes seetõttu, et ta osales avalikus arutelus, kui kõnealust nõuet peetakse ilmselgelt põhjendamatuks või kohtumenetlust kuritarvituslikuks selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus tunnustamist või täitmist taotletakse. Tegemist on imperatiivse sättega, ülevõtmisel tuleb silmas pidada, et direktiivis määratletud tasemest nõrgem tase ei ole piisav. Seega tuleb regulatsioon üle võtta ja sätet loomata jätta ei saa. Nõustume, et vastav regulatsioon mis kohalduks liikmesriigi lahendite täidetavaks tunnistamisest keeldumisele, tuleks luua Brüssel Ia määruse muutmise korras.

Tartu Ringkonnakohus

1. Tartu Ringkonnakohus tänab võimaluse eest avaldada arvamust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Teadmiseks võetud

12

kohta, millega soovitakse üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1069. Sellesse puutuvalt toome välja järgmised tähelepanekud.

2. I. Eelnõu § 1 p 3 (TsMS § 3332) ja selle valikuvariandid TsMS 7. osa (menetlusosaliste avaldused ja taotlused) 37. peatükki (üldsätted) täiendatakse §-ga 3332: eesmärgiga võtta üle direktiivi nõue jätta ilmselgelt põhjendamatud nõuded rahuldamata menetluse varajases faasis. I alternatiiv oleks universaalse kohaldamisalaga ehk seda saaks kohaldada kõigis tsiviilasjades. II alternatiiv piirduks üksnes direktiivi kohaldamisalaga – seda saaks kohaldada olukorras, kus tegemist on avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud nõudega. Mõlemal juhul oleks tegemist kostja menetlusliku taotlusega, mille rahuldamisel peaks kohus jätma ilmselgelt põhjendamatu hagi esimesel võimalusel otsusega rahuldamata, taotluse rahuldamata jätmise peaks kohus lahendama määrusega. Kõigepealt märgime, et on ebaselge, kuidas peaks TsMS § 3332 eelnõus pakutud kujul praktikas menetlust kiirendama ja kostja õigusi paremini tagama. Kui hageja ei esita kohtu nõudmisel ja määratud tähtaja jooksul nõude aluseks olevaid täiendavaid asjaolusid, selgitusi või tõendeid ning hageja esitatu alusel ei ole nõude rahuldamine õiguslikult põhjendatud, peab kohus ka kehtiva õiguse kohaselt jätma hagi esimesel võimalusel rahuldamata – sisuliselt on seda ka seletuskirjas tunnistatud (vt lk 22). Seetõttu tuleks kaaluda, kas direktiivi ülevõtmiseks on tingimata vajalik taolise väga vähese regulatiivse sisuga sätte lisamine menetlusseadustikku. Ebaselge on ka küsimus, millal peaks kostja oma taotluse esitama: kas kostja peaks taotluse esitama kohe hagivastuses või alles siis, kui sätte kohaldamise eeldused on täidetud? Kui arvestada, et kohus peaks enne hagi rahuldamata jätmise kohta otsuse tegemist selgitama hagejale kohtu nõudmise täitmata jätmise õiguslikke tagajärgi (eelnõus TsMS § 3332 lg 2 ls 2), siis peaks kohus kostja taotluse saamisel ikkagi andma hagejale täiendava tähtaja koos seaduses nõutud selgitusega. Keeruline on näha, kuidas selline nõue menetlust kiirendab. Ebaselge on ka küsimus, mida tähendab ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmine esimesel võimalusel. Kuivõrd eelnõus ei nähta ette konkreetseid menetluslikke erisusi sellise olukorra jaoks (näiteks menetluse jätkamist kirjalikus

Teadmiseks võetud, selgitatud Eelnõus minnakse edasi kitsa kohaldamisalaga. Kaalusime mõlema variandi plusse ja miinuseid ja jõudsime seisukohale, et laia kohaldamisala puhul, st juhul, kui taotlusi ilmselgelt põhjendamatu nõude kiirendatud korras rahuldamata jätmiseks saaks esitada kõigis tsiviilasjades, on oht, et taotluste hulk, millega kohus peaks tegelema, saaks olema ettenägematult suur. On selge, et üldjuhul kostja tunneb, et tema vastu esitatud nõue on ilmselgelt põhjendamatu, samuti võib taotluste esitamine olla kostja menetlusstrateegia. Välistada ei saa ka ohtu, et kui taotlusi esitatakse ettenägematult ja koormavalt palju, võib kohus eksida. Ilmselgelt põhjendamatu nõude kiirendatud korras rahuldamata jätmise regulatsioon tuleb direktiivi ülevõtmisel luua. Meie arutelu ja analüüs on viinud selleni, et kuivõrd rahuldamata tuleb jätta sisulise kohtuotsusega, millel on res judicata õiguslikud tagajärjed ja mida peab saama apellatsioonimenetluses kontrollida, siis menetlust oluliselt lihtsustada ei ole võimalik. Ka direktiivi sõnastus viitab sellele, et rahuldamata jätmine toimub pärast asjakohast läbivaatamist. Küll aga tuleb liikmesriigil luua rahuldamata jätmisele kiirendatud kord. Seetõttu luuakse regulatsioon selliselt, et juhul, kui lg 2 eeldused on täidetud, tuleb otsus teha esimesel võimalusel. Eelnõu kohaselt juhul, kui kohus on eelnevalt õiguslikest tagajärgedest teavitanud (mida kohus saab teha eelneva menetluse käigus), ta täiendavaid tähtaegu ei anna.

13

menetluses või lihtmenetlusena sõltumata hagihinnast), peaks kohus menetlust jätkama üldiste reeglite järgi, pidades ka kohtuistungi. Juhul, kui eelmärgitule vaatamata selline säte TsMSi lisatakse, toetame pigem I alternatiivi ehk sätte universaalset kohaldamisala. Sellise valikuga on võimalik taotluse lahendamisel vältida vaidlusi selle üle, kas konkreetne hagi on esitatud avalikus elus osalemise takistamiseks. Direktiivi kohaldamisala on määratletud sedavõrd laialt ja üldiselt (vt eelnõuga lisatav TsMS § 4062), et sinna võivad kuuluda väga erinevad hagid ja piiritlemine saab igal juhul olema keeruline.

Direktiivi eesmärgiks ei ole välistada istungite korraldamist (vt nt pp 33) ja kui kohus kohaldab § 3332 lõikeid 1 ja 2, istungite korraldamist ei piirata. Lisame advokatuuri ettepanekul täiendavalt võimaluse jätta nõue rahuldamata kohtuistungit pidamata juhul, kui eelmenetluses selgub, et avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud nõue ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kuivõrd menetluses olulisi lihtsustusi ei tehta, ei näe me olulist kohaldamisala kindlakstegemise vaidluste riski.

3. II. Muud võimalused kuritarvituslike hagide kõrvaldamiseks Hoolimata sellest, et eelnõu eesmärk on konkreetse direktiivi ülevõtmine, võiks seadusandja kaaluda ka lahendusi, mida direktiiv otse ei nõua, kuid mis võiksid olla avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kohtumenetluste tõrjumisel tõhusamad kui direktiivis ette nähtud võimalused. Eelkõige võiks kaaluda muudatust, mis võimaldaks isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest (võlaõigusseaduse §-d 1046, 1047 ja § 134 lg 6) kahju hüvitamist nõuda üldjuhul ainult meediaväljaandjalt, mitte ajakirjanikult või muult seotud füüsiliselt isikult. Nõude esitamine otse füüsilise isiku vastu peaks olema võimalik vaid juhul, kui on põhjust eeldada, et meediaväljaandjaks olev juriidiline isik ei suuda esitatud nõuet selle rahuldamise korral täita. Nõustuda ei saa väitega, et kehtivas õiguses on see küsimus juba piisavalt reguleeritud. Töölepingu seaduse (TLS) § 76 lg 1 näeb tõesti ette, et kui töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise täitma. See säte annab töötajale aga ainult ebaselge sisuga nõudeõiguse tööandja vastu – ja vastupidi –, kuid ei välista kolmanda isiku võimalust

Mittearvestatud, selgitatud JDM kaalus direktiivi ülevõtmisel erinevaid lähenemisi ning otsustas lõpuks siiski direktiiv üle võtta viisil, mis ei lähe üldjuhul direktiiviga minimaalselt nõutavast kaugemale. Eestis on igal isikul, kelle kohta on avaldatud au teotavaid või ebaõigeid andmeid, tagatud õigus pöörduda õiguste kaitseks kohtu poole. Meetmete väljatöötamisel tuleb silmas pidada, et isikute põhiõigused oleksid tagatud ja et SLAPP-iga võitlemise varjus ei kahjustataks isikuid, kelle õigusi on rikutud ja kellele on kahju tekitatud, et planeeritavad meetmed ei hakkaks töötama õigussüsteemi toimimise vastu. JDM otsustas teadlikult mitte piirata kahju hüvitamise nõuete esitamise võimalust ajakirjaniku kui füüsilise isiku. Tegu oleks olulise põhisõiguse riivega, takistades isikute ligipääsu õigusmõistmisele (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lg 1 esimene lause). Hetkel on isikutel, kes leiavad, et ajakirjaniku tegevuse läbi on neile tekitatud kahju,

14

esitada võimalik kuritarvituslik hagi ainult töötaja vastu või ühiselt töötaja ja tööandja vastu. Kui töötaja tema vastu esitatud hagimenetluses ka viitab, et hagi tuleks esitada tööandja vastu, ei saa kohus kehtiva õiguse kohaselt ilma hageja nõusolekuta kostjat asendada. Kuritarvituslike hagide puhul tuleb arvestada, et hageja tegelikuks eesmärgiks ei olegi hagi võimalikult kiire rahuldamine ja kohtuotsuse täitmine, vaid isiku avalikus elus osalemise takistamine, mida on võimalik saavutada ka rahuldamata jääva hagiga. Lisaks tuleb arvestada, et TLS § 76 lg 1 kohaldub ainult juhul, kui meediaväljaandja ja ajakirjaniku vahel on töölepinguline suhe. Arvestades töötamise vormide mitmekesisust tänapäeval, ei peaks ajakirjanike õiguste kaitse olema tagatud ainult juhul, kui ajakirjanik töötab töölepingu alusel.

võimalik valida, kas esitada nõudeid meediaväljaande (praktikas juriidilise isiku) vastu ja/või ajakirjaniku kui füüsilise isiku vastu. Sellest isikute ringist ajakirjaniku täielik eemaldamine ei tundu olevat põhjendatud. Üldjuhul on selge, et kahju kannatanud isikul on otstarbekas nõude esitamisel pöörduda kindlasti (ka) väljaande vastu, kellelt võiks olla teoreetiliselt hõlpsam hüvitis kätte saada. Ringkonnakohus toob välja, et pahatahtlike hagide puhul ei pruugi olla hageja soov mitte niivõrd kahju hüvitatud saada kui taga kiusata ja heidutada konkreetset ajakirjanikku. Samas ei saa automaatselt eeldada, et iga artikli avaldamisest vm ajakirjanduslikust tegevusest tingitud hagi oleks esitatud pahatahtlikult. Pahatahtlike hagide (avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud ilmselgelt põhjendamatud nõuete) elimineerimiseks loobki direktiiv miinimumina menetlusõiguslikud hoovad, nähes ette reeglid, kuidas liikmesriikide menetlusõigus selliselt esitatud nõudeid tsiviilkohtumenetluses kohtlema peaks. Sellised reeglid pakuvad ajakirjanikele kaitset ilma kahjuhüvitusnõude adressaatide ringi piiramata. Iseenesest võib küll teatud sarnasusi otsida, rääkides arsti isiklikust vastutusest ja tervishoiuteenuse osutaja vastutusest. Nimelt piirati 2024. a jõustunud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusega arsti isiklikku vastutust, soovides jätta üldjuhul patsiendi ees vastutama vaid tervishoiuteenuse osutaja. Samas toona tegu terve muudatuste paketiga, mis sisaldas tervishoiuteenuse osutajate kohustusliku vastutuskindlustussüsteemi väljatöötamist ja mitte lihtsalt vastutajate ringi muutmist. Oluline on ka märkida, et tänapäeval ei tähenda ajakirjandusliku tegevuse tunnuseid kandev tegevus alati

15

ilmtingimata traditsioonilises mõttes meedimaja olemasolu, vaid tegu võib olla ka sotsiaalmeedias laia kõlapinda omavate isikute tegevusega või nö ühemeheosaühinguga, kus ajakirjanik ja ettevõte langevad isikute ringi mõttes kokku. Sellistel juhtumitel on pigem kaheldav, millega peaks põhjendama nõude piiramist ajakirjaniku rollis ülesastuva isiku vastu isiklikult. Mis puudutab märkust, et arvestades töötamise vormide mitmekesisust tänapäeval, ei peaks ajakirjanike õiguste kaitse olema tagatud ainult juhul, kui ajakirjanik töötab töölepingu alusel, siis töölepinguline suhe annabki traditsiooniliselt isikutele teistsuguses mahus kaitset võrreldes võlaõiguslike muude lepingutega. Muud tüüpi lepingute puhul on ka lepingu sõlminud isiku isiklikud riskid ja vastutus paratamatult kõrgemad. Siiski, nagu eelpool välja toodud, siis kogu eelnõu eesmärgiks on pakkuda isikutele, eeskätt ajakirjanikele, kaitset pahatahtlikult esitatud nõuete eest põhiliselt läbi menetlusõiguse vahendite.

Kliimaministeerium

1. Esitasite kooskõlastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest. Kliimaministeerium kooskõlastab eelnõu alljärgnevate märkustega. Eelnõuga pakutakse ilmselgelt põhjendamatute nõuete kiirendatud korras rahuldamata jätmiseks välja kaks valikuvarianti: 1) lai kohaldamisala – st et kohtule esitatud ilmselgelt põhjendamatu nõue on võimalik kiirendatud korras rahuldamata jätta olenemata sellest, kas tegemist on avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud nõudega või mitte;

Teadmiseks võetud, selgitatud Eelnõus minnakse edasi kitsa kohaldamisalaga. Kaalusime mõlemat varianti ja jõudsime seisukohale, et laia kohaldamisala puhul, st juhul, kui taotlusi ilmselgelt põhjendamatu nõude kiirendatud korras rahuldamata jätmiseks saaks esitada kõigis tsiviilasjades, on oht, et taotluste hulk, millega kohus peaks tegelema, saaks olema ettenägematult suur, sest üldjuhul kostja tunneb, et tema vastu esitatud nõue on ilmselgelt põhjendamatu, või taotluse esitamine on kostja menetlusstrateegia. Välistada ei saa ka ohtu, et kui taotlusi esitatakse koormavalt ettenägematult palju, võib kohus eksida.

16

2) kitsas kohaldamisala – st et kohtule esitatud ilmselgelt põhjendamatu nõue on võimalik kiirendatud korras rahuldamata jätta ainult siis, kui tegemist on avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud nõudega. Kliimaministeerium on nõus, et ilmselgelt põhjendamatute nõuete kiirendatud korras rahuldamata jätmise kehtestatavat regulatsiooni (eelnõukohast §-i 3332) on võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes printsiibis põhjendatud ja võimalik ette näha laiemalt, kui ainult direktiivi kohaldamisalas olevate, so avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kohtumenetluste puhul. Samas leiame, et tuleb põhjalikult kaaluda kõiki §-i 3332 laia kohaldamisalaga variandi kehtestamise kitsaskohti, ja seda mitte põhiliselt lähtudes menetlusökonoomiast ja kohtute töökoormuse seisukohalt, vaid ka menetlusosaliste menetluslike õiguste kohaldamise seisukohast.

2. Kui otsustatakse kõnealune regulatsioon kehtestada, siis teeme ettepaneku võimalusel jätta § 3332 lõige 2 esimese lause lõpust ära sõnad „ilma pooltele täiendavat tähtaega andmata“, kuivõrd kohtu määratud tähtaja pikendamise taotlemiseks ja täiendava tähtaja andmiseks võib praktikas esineda vägagi erinevaid ja samas väga mõjuvaid põhjuseid.

Mittearvestatud, selgitatud Direktiivi kohustab ette nägema ilmselgelt põhjendamatu nõude kiirendatud korras rahuldamata jätmise regulatsiooni. Kuivõrd direktiivi kohaselt tuleb sellise nõude kohta teha res judicata õigusliku mõjuga sisuline otsus ja direktiiv näeb ette selle, et lahend tehakse pärast asjakohast läbivaatamist, nähakse TsMS §-s 3332 ette eeldused (asjakohane läbivaatamine) lõikes 2 ja kiirendatud kord lõikes 1 + see, et kui lõike 2 eeldused on täidetud, ei pea pooltele uuesti täiendavaid tähtaegu andma (juhime tähelepanu, et kohus saab regulatsiooni kohaldada, kui ta on hagejale eelnevalt selgitanud õiguslikke tagajärgi). Kui see välja jätta ei kaasneks menetluse kiirendamise efekti, regulatsioon ei oleks tasakaalus ning tõenäoliselt ei täidaks direktiiviga pandud kohustust.

Välisministeerium

1. Välisministeerium kooskõlastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (vaigistuskaebuse eest kaitsmise direktiivi ülevõtmine) järgmiste märkustega.

Teadmiseks võetud

17

2. 1. Eelnõu on ettevalmistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest, ülevõtmiseks. Teisalt saab seda vaadelda ka direktiiviga enam-vähem samal ajal Strasbourgis Euroopa Nõukogus välja töötatud ministrite komitee soovituse rakendamisena (5. aprilli 2024. a. soovitus CM/Rec(2024)2 avalikkuse osalust pärssivate strateegiliste hagide kasutamise tõkestamise kohta). Eesti esindajad on aktiivselt osalenud Euroopa Nõukogu soovituse koostamisel (selle kirjutanud ekspertgrupi eesistuja oli pr Karmen Turk, enne ministrite komitees vastuvõtmist kiitis selle heaks Euroopa Nõukogu meedia ja infoühiskonna juhtkomitee hr Taavo Lumiste juhtimisel). Eelnevat arvestades teeme ettepaneku viidata Euroopa Nõukogu soovitusele seletuskirja punktis 2.1 (seaduse eesmärk) ja anda sellest põhjalikum ülevaade mõnes järgnevas 2. osa alapeatükis. See oleks oluline ka soovituse punkti iv valguses, mille kohaselt tuleb ministrite komiteed informeerida soovituse rakendamisest. Soovitus koos selle lisa (appendix) ja seletuskirjaga (explanatory memorandum) on ühtse trükisena leitav siit: https://rm.coe.int/recommandation-cmrec-2024-2-and- em-en-web-a4/1680b28211. Lisaks palume parandada seletuskirja lk 35 joonealuses märkes 44 viide, mis peaks olema soovituse lisa (mitte põhiteksti) punktile 8.

Arvestatud osaliselt, seletuskirja muudetud Seletuskirja p 2.1 lisatud viide Euroopa Nõukogu soovitusele, joonealune viide parandatud.

3. 2. Juhime tähelepanu, et eelnõu põhiseaduslikkuse analüüsis saaks riive legitiimse eesmärgina kajastada ka põhiseaduse §-st 14 tulenevalt kohtuvõimul (seaduse kehtestamisel ka seadusandlikul võimul) lasuvat kohustust tagada õigusi ja vabadusi, siinkohal eelkõige põhiseaduse §-s 45 sätestatud õigust väljendusvabadusele (vt selle kohta ka hiljuti Euroopa Nõukogu tellitud ülevaadet asjakohasest Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikast „Guide for Legal Professionals on Freedom of Expression, SLAPPs, and Related ECHR Standards“, Council of Europe, 2025). Samuti soovitame eesmärgina kajastada demokraatia toimemehhanismide kaitset, mis nähtub mitmelt poolt mujal seletuskirjas.

Arvestatud, seletuskirja muudetud

Eesti Advokatuur

1. Täname, et olete advokatuurile saatnud arvamuse avaldamiseks TsMS jt seaduste muutmise seaduse eelnõu. Esitame teile advokatuuri menetlusõiguse komisjoni seisukohad eelnõu osas ning ettepaneku eelnõu seletuskirja täiendamiseks.

Teadmiseks võetud

18

2. Eelnõu § 1 p 1 (TsMS täiendamine §-ga 941) TsMS kasutab termineid „hageja“ ja „kostja“ Eestis toimuva kohtumenetluse kontekstis (TsMS § 205 lg 2). Kavandatud § 941 viitab aga hagejana isikule, kes oleks Eestis toimuva kohtumenetluse kontekstis kostja, ning kostjana isikule, kes oleks Eestis toimuva kohtumenetluse kontekstis hageja. Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda eelnõus pakutu asemel (TsMS § 86 eeskujul) järgmist sõnastust: „Kui isik, kelle elukoht või asukoht on välisriigis, on algatanud välisriigi kohtus avalikus elus osalemise takistamiseks kuritarvitusliku kohtumenetluse, võib sellega tekitatud kahju ja kulude hüvitamise nõudega hagi esitada selle isiku elukoha või asukoha järgi, kelle vastu on kohtumenetlus alustatud.“

Arvestatud, eelnõu muudetud

3. Eelnõu § 1 p 2 (TsMS täiendamine §-ga 1961) Menetluskulude katteks tagatise andmist reguleerib TsMS § 196. Uue paragrahvi lisamise asemel võiks kaaluda olemasoleva paragrahvi muutmist. TsMS § 196 lõiget 1 saab täiendada punktiga 4, mille järgi võib nõuda tagatist, kui hageja on esitanud hagi kostja avalikus elus osalemise takistamiseks. Kui hagis ei ole kohtumenetluse kuritarvituslikkusele viitavaid asjaolusid, saab jätta taotluse rahuldamata, ilma et säte näeks tagatise nõudmise eeldusena ette selliste asjaolude esinemist. TsMS §-i 196 saab täiendada lõikega 5, mille järgi ei kohaldataks § 196 lg 1 punkti 4 alusel tagatise nõudmise korral §-i 196 lõikeid 2 ja 21. Kuna kostja võib enne tagatise taotluse lahendamist edasiste menetlustoimingute tegemisest keelduda1, ei pruugi olla vajalik näha ette taotluse lahendamise tähtaega. Tähtaja ettenägemisel võib see kohalduda kõigile tagatise taotlustele.

Mittearvestatud, selgitatud Nõustume, et õigustehniliselt oleks võimalik lahendada tagatise nõudmise sätte ülevõtmine ka selliselt, et lisada uued sätted olemasolevasse tagatise nõudmise paragrahvi, kuid oleme teinud valiku lähtudes õigusselguse eesmärgist, eraldi säte on kohaldaja jaoks selgem. Lisaks kohustab direktiiv liikmesriiki ette nägema tagatise nõudmise menetluse tarvis kiirendatud korra. Põhjenduspunktis 33 selgitatakse, et taotluste kiirendatud viisil käsitlemiseks korra loomiseks võivad liikmesriigid kehtestada nt tähtajad või võtta vastu korra, mis sarnaneb ajutiste meetmete puhul rakendatava korraga. Euroopa Komisjon on selgitanud, et kiirendatud kord, mida direktiiv nõuab, tähendab sellise korra kehtestamist, mis on kiirem tavapärasest korrast. Seega tuleb vastav kord ette näha, samuti ei oleks KOMi selgitatuga kooskõlas see, kui sama kord kohalduks kõigile tagatise nõudmise taotluste lahendamistele. Kuivõrd tagatise nõudmise taotluse

1 RKTKo 02.06.2008 otsus asjas nr 3-2-1-39-08, p 16.

19

lahendamiseks kehtivas õiguses tähtaega ei ole kehtestatud, kehtestatakse direktiivi nõude ülevõtmiseks taotluse lahendamiseks tähtaeg. Eesti õiguses ei ole kohtule tähtaegade kehtestamist soositud, sellised juhud on väga erandlikud, ka ühetaoline 10-päevane tähtaeg kõigi tagatise nõudmiste taotluse lahendamiseks ei pruugiks olla igaks olukorraks sobiv, arvestades mh kohtu koormust ja tsiviilasjade võimalikku keerukust. Samuti ei ole sellise ühetaolise tähtaja kehtestamiseks diskussiooni tõstatatud ega meile teadaolevalt kerkinud ka vastavat vajadust. Eelloetletud kaalutlustel tagatise andmise taotluste lahendamiseks ühetaolist tähtaega ei kehtestata.

4. Eelnõu § 1 p 3 (TsMS täiendamine §-ga 3332) TsMS-i 37. peatüki üldsätted (st ka kavandatud § 3332) võiksid olla võimalikult laia kohaldamisalaga. Võimalusel võiks vältida mingi konkreetse nõude läbivaatamisega seotud eriregulatsiooni kehtestamist. Seetõttu võiks lähtuda § 3332 osas laia kohaldamisalaga variandist. Eelnõust ei selgu, kuidas suhestub ilmselgelt põhjendamatu nõude esimesel võimalusel rahuldamata jätmine TsMS § 341 lõikega 1, mille järgi lahendatakse tsiviilasi üldjuhul kohtuistungil. Samuti tekib küsimus, kas ja mille poolest erinevad kavandatud § 3332 lõikes 2 ettenähtud eeldused otsuse tegemise tavapärastest eeldustest2. Eelnõus pakutu asemel võiks kaaluda varianti, et kui pärast eelmenetluse läbiviimist selgub, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, siis jätab kohus hagi istungit pidamata rahuldamata (praeguse TsMS § 423 lg 1 punktis 2 ettenähtud võimaluse asemel jätta hagi läbi vaatamata).

Teadmiseks võetud, arvestatud osaliselt, selgitatud Eelnõus minnakse edasi kitsa kohaldamisalaga. Kaalusime mõlema variandi plusse ja miinuseid ja jõudsime seisukohale, et laia kohaldamisala puhul, st juhul, kui taotlusi ilmselgelt põhjendamatu nõude kiirendatud korras rahuldamata jätmiseks saaks esitada kõigis tsiviilasjades, on oht, et taotluste hulk, millega kohus peaks tegelema, saaks olema ettenägematult suur. On selge, et üldjuhul kostja tunneb, et tema vastu esitatud nõue on ilmselgelt põhjendamatu, samuti võib taotluste esitamine olla kostja menetlusstrateegia. Välistada ei saa ka ohtu, et kui taotlusi esitatakse ettenägematult ja koormavalt palju, võib kohus eksida. Meie arutelu ja analüüs on viinud selleni, et kuivõrd rahuldamata tuleb jätta sisulise kohtuotsusega, millel on res judicata õiguslikud tagajärjed ja mida peab saama

2 Vt nt RKTKo 11.02.2016 asjas nr 3-2-1-171-15, p 13; RKTKo 16.03.2016 otsus, p 11.

20

Direktiivi artikli 13 järgi peaks ilmselgelt põhjendamatu nõude menetluse varases faasis rahuldamata jätmisest keeldumine olema edasi kaevatav. Kavandatavas §-s 3332 sellist edasikaebeõigust ei nähtu.

apellatsioonimenetluses kontrollida, siis menetlust oluliselt lihtsustada ei ole võimalik. Ka direktiivi sõnastus viitab sellele, et rahuldamata jätmine toimub pärast asjakohast läbivaatamist. Küll aga tuleb liikmesriigil luua rahuldamata jätmisele kiirendatud kord. Seetõttu luuakse regulatsioon selliselt, et juhul, kui lg 2 eeldused on täidetud, tuleb otsus teha esimesel võimalusel. Eelnõu kohaselt juhul, kui kohus on eelnevalt õiguslikest tagajärgedest teavitanud (mida kohus saab teha ka eelneva menetluse käigus), ta täiendavaid tähtaegu ei anna. Direktiivi eesmärgiks ei ole välistada istungite korraldamist (vt nt pp 33) ja kui kohus kohaldab § 3332 lõikeid 1 ja 2, istungite korraldamist ei piirata. Täiendame ettepaneku alusel eelnõud täiendava võimalusega jätta nõue rahuldamata kohtuistungit pidamata juhul, kui eelmenetluses selgub, et avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud nõue ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohtuotsuse peale edasikaebamine toimub üldregulatsiooni alusel. Seega juhul, kui hagi jäeti rahuldamata § 3332 alusel, saab otsuse peale edasi kaevata vastavalt TsMS 12. osa 64 ptk 1. jaos sätestatule (§ 630 jj).

5. Eelnõu § 1 p 4 (TsMS täiendamine 431. peatükiga, sh §-ga 4062) Kavandatava § 4062 lg 1 järgi kohaldatakse avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvituslikule kohtumenetlusele kavandatavas 431. peatükis sätestatud erisusi. Erisused puudutavad kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamist, selle kohta tehtava lahendi avalikustamist, menetluskulude hüvitamist ja välisriigis tehtud

Mittearvestatud Direktiivi mõisted tuleb riigisisesesse õigusesse üle võtta. Õigusselguse eesmärgil on seda mõistlik teha eraldi peatükis.

21

lahendi tunnustamist (kavandatavad §-d 4064 ja 4065). Vajadus uue peatüki järele on küsitav. Kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamist saab reguleerida TsMS §-s 442 otsusega lahendatava küsimusena (vt ka tagasiside kavandatavale §-le 4064), lahendi avalikustamist saab reguleerida TsMS §-s 462, menetluskulude jaotust saab reguleerida TsMS §-s 162 või 163 (vt ka tagasiside kavandatavale §-le 4065), välisriigis tehtud lahendi tunnustamist saab reguleerida TsMS §-s 620.

6. Eelnõu § 1 p 4 (TsMS täiendamine 431. peatükiga, sh §-ga 4064) Kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamine ja selle kohta tehtud lahendi avalikustamine on kavandatud direktiivi artikli 15 mõttes karistusena või muu sama mõjusa asjakohase meetmena. On kaheldav, kas kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise kohta avaliku lahendi tegemisel on soovitud distsiplineerivat mõju. Võiks kaaluda regulatsiooni, mille järgi annab kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamine aluse nõuda hagejalt täiendavat riigilõivu või jätta hagi (nt analoogselt TsMS § 449 lg- le 3) rahuldamata. Kavandatava § 4064 lõike 2 järgi tuvastab kohus kuritarvitusliku kohtumenetluse, tehes selle kohta määruse. Kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamiseks kohta eraldi määruse tegemine ei pruugi olla otstarbekas, sest see pikendab menetlust (võttes muu hulgas arvesse eelnõus ettenähtud kaebeõigust). Kuritarvituslikku kohtumenetlust peaks saama tuvastada menetlust lõpetavas lahendis.

Selgitatud, arvestatud osaliselt Lahendi avaldamise puhul nähakse karistusliku meetmena ette see, et avaldatavas lahendis ei varjata kuritarvitusliku menetluse algatanud hageja andmeid. Ühe kuritarvitusliku kohtumenetluse raames võib olla erinevaid ja erinevas ulatuses nõudeid. Võib esineda erinevaid kuritarvituslikkusele viitavad asjaolusid, nt erinevates jurisdiktsioonides esitatud või ülepaisutatud nõuded, hirmutamine ja ähvardamine, mis võivad anda aluse hinnata menetluse kuritarvituslikuks, kuid mitte jätta nõudeid täies ulatuses rahuldamata. Seetõttu analoogselt § 449 lg-ga 3 ühetaolist reeglit rahuldamata jätmise kohta ette näha ei saa. Menetluses esitatud nõuded saab rahuldamata jätta § 3332 alusel või üldises korras. Kuritarvituslikkuse tuvastamine nähakse ette menetlusliku otsustusena. Kuritarvituslikkuse tuvastamine menetlust ei peata. Ettepanekust lähtuvalt on eelnõud täiendatud võimalusega tuvastada kohtumenetluse kuritarvituslikkus ka kohtuotsusega. Karistusliku riigilõivu nõudmist tagantjärele Eesti tsiviilkohtumenetlusõigus ei tunne. Lisaks õigusliku kontseptsiooni uudsusele kaasneks sellisel juhul mh

22

võimalik vajadus hinnata nt riigilõivumäära ja kuritarvituslikkuse ulatuse suhet, mistõttu sellist regulatsiooni käesoleva eelnõuga kiirkorras ei looda. Eelnõu täiendataks Eesti Meediaettevõtete Liidu ettepanekul kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hagejale trahvi määramise võimalusega.

7. Eelnõu § 1 p 4 (TsMS täiendamine 431. peatükiga, sh §-ga 4065) Kavandatud § 4065 järgi ei mõjuta hageja menetlusdokumentide muutmine, sealhulgas nõude muutmine või tagasivõtmine, kostja õigust taotleda kuritarvitusliku kohtumenetluse tõttu tekkinud menetluskulude hüvitamist. Samas ei näe kavandatud § 4065 ette muudatusi menetluskulude jaotuse regulatsioonis. TsMS §-i 162 või 163 võiks täiendada lõikega, mille järgi võib kohus jätta kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise korral hagi rahuldamise ulatusest hoolimata menetluskulud hageja kanda. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, siis kannab ta kostja menetluskulud TsMS § 168 lõike 2 alusel.

Arvestatud, eelnõu ja seletuskiri muudetud

8. Advokatuuri täiendav ettepanek seletuskirja täiendamiseks Seletuskirja p-s 2.2 on vaigistuskaebuste sihtmärkidena välja toodud ajakirjanikud, õiguste kaitsjad, mh ka meediaagentuurid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, samuti teadlased ja akadeemiliste ringkondade esindajad. Palume seletuskirjas lisaks markeerida, et ka advokaadid või muud esindajad (nt keskkonnateemade eestkõnelejad, mõne avaliku debati nagu soolise võrdõiguslikkuse või LBQT temaatika vedajad) võivad vaigistamiskaebuste sihtmärgiks sattuda. Juhime tähelepanu, et advokaatide ja advokaatide kutseühenduste osas sätestab ka Advokaadikutse kaitse konventsiooni3 artikli 9 lõike 4 punktid a-b konventsiooniosaliste kohustuse tagada, et advokaadid ja nende kutseühendused saavad tegeleda oma kutsetegevusega ja teostada konventsiooni artiklis 7 sätestatud õigusi ilma mis tahes vormis füüsilise kallaletungi, ähvarduse,

Arvestatud, seletuskirja täiendatud

3 Kättesaadav: https://www.coe.int/en/web/conventions/full-list?module=treaty-detail&treatynum=226. Eesti on konventsiooniga liitunud 13.05.2025.

23

ahistamise või hirmutamise ohvriks langemata või ebasobiva takistamise või sekkumiseta ning hoiduvad nimetatud käitumisest.

Eesti Meediaettevõtete Liit

1. Eesti Meediaettevõtete Liit (edaspidi EML) tänab võimaluse eest kaasa rääkida tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) valmimisel, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2024/1069, 11. aprillist 2024, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest (edaspidi SLAPP Direktiiv).

Teadmiseks võetud

2.

1. Eelnõu terminoloogiast

1. Avalikus elus osalemine

1.1. EML leiab, et definitsioon „avalikus elus osalemine“ on nii eestikeelses SLAPP

Direktiivi tõlkes kui ka sellest tulenevalt eelnõus ebatäpne ega anna eesti

keeles arusaadavalt edasi seadusandja mõtet vaigistushagide menetlemise

sisustamisel.

1.2. Inglise keeles kasutatakse SLAPP Direktiivi artiklis 4 terminit „public

participation“, mida direktiivi eestikeelses versioonis tõlgitakse „avalikus

elus osalemine“, mida defineeritakse nii: füüsilise või juriidilise isiku

seisukoha võtmine või tegevus, millega teostatakse sõna- ja teabevabadust,

kunsti ja teaduse vabadust või kogunemis- ja ühinemisvabadust ja sellega

otseselt seotud ettevalmistav, toetav või abistav tegevus, ning mis on seotud

avalikku huvi pakkuva küsimusega. Leiame, et definitsioonis kasutatav sõna

elus annab tõlgendamisel edasi ebaõige sisu. Praktikas on laialdaselt

kasutusel termin avaliku elu tegelane seetõttu seostub avalikus elus

osalemine pigem avaliku elu tegelase tegevusega, mis arusaadavalt ei ole

õige ning annab ruumi väärtõlgendusteks. Liiatigi ei kasuta originaaltekst

samuti sõna avalikus elus osalemine vaid avalik osalemine.

Arvestatud osaliselt, eelnõu ja seletuskiri muudetud Eelnõus ja seletuskirjas muudetud terminoloogia, kasutatakse „avalikus arutelus osalemine.“ Vaigistushagi/vaigistusmenetlust terminina kasutusele ei võeta, kuna direktiivi terminoloogia ja seosed on detailsed ning pelgalt see, kui nõue on esitatud kohaldamisalas (avalikus arutelus osalemine) ei tähenda automaatselt, et tegemist on vaigistushagiga. Eraldiseisvalt kuritarvitusliku kohtumenetluse terminoloogia muutmist me põhjendatuks ei pea.

24

1.3. Seega teeb EML ettepaneku asendada termin „avalikus elus osalemine“

terminiga „avalikus arutelus osalemine“, andmaks edasi termini tähendust

arusaadaval ning üheselt mõistetaval viisil.

1.4. EML kasutab käesolevas memos termini „avalikus elus osalemine“ asemel

läbivalt terminit „avalikus arutelus osalemine“.

1.5. Terminoloogiliselt oleks samuti arusaadavam ja keeleliselt mugavam kasutada terminit vaigistushagi/vaigistusmenetlus ning defineerida seda läbi avalikus arutelus osalemise takistamiseks esitatud hagi/algatatud menetluse.

3. 2. Tagatise määramine

2.1. Eelnõu § 196¹ näeb ette tagatise andmise menetluskulude katteks avalikus

arutelus osalemise takistamiseks esitatud hagi korral.

2.2. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 196 näeb ette tagatise

määramise eeldatavate menetluskulude katteks, kui on alust eeldada, et

hageja ei suuda kanda kohtuvaidluse kaotuse puhul kostja menetluskulusid

tema majanduslikust seisundist tulenevalt või kui hagejalt menetluskulude

sissenõudmine on problemaatiline tema elu- või asukoha tõttu. Paragrahvi

eesmärk on tagada, et kostjal ei tekiks tema kasuks tehtud otsuse korral

raskusi menetluskulude sissenõudmisega ning et tema nõue menetluskulude

hüvitamiseks oleks tagatud. Sätte eesmärk ei ole kaitsta riiki

kohtumenetlusele tehtavate kulutuste eest, vaid kitsalt kostjat

menetluskulude osas.4 Tegemist on kaitsenormiga, mille eesmärk on kaitsta

kostja majanduslikke huve kohtuvaidluse korral, mille algatamise initsiatiiv

tuleb hagejalt. Tagatise andmise otsuse teeb kohus ilma hagi sisulise

läbivaatamiseta kostja taotlusel tulenevalt hageja isikust. Eelnõus

ettenähtud tagatis nõuaks kohtult hagi sisulist läbivaatamist, otsustamaks,

et tegemist on vaigistamiskaebusega, ning selline tagatis oleks olemuslikult

Mittearvestatud, selgitatud Direktiivi põhjenduspunktis 36 selgitatakse, et tagatise nõudmise eesmärk on kostjale täiendava kaitse pakkumine. Selleks peaks olema võimalik anda kostjale tagatis hinnanguliste menetluskulude hüvitamiseks, mis võivad hõlmata kostjal tekkinud esindamisega seotud kulusid […]. Põhjenduspunktis märgitakse, et on vaja leida tasakaal selle meetme ja hageja õiguse vahel omada juurdepääsu õigusemõistmisele. Asja menetlev kohus võib, kui ta peab seda asjakohaseks, nõuda hagejalt tagatise esitamist, kui esineb kuritarvituslikule menetlusele osutavaid elemente või kui on risk, et kostjale ei hüvitata kulusid, või arvestades poolte majanduslikku olukorda või muid selliseid riigisiseses õiguses sätestatud kriteeriumeid. Põhjenduspunktis selgitatakse, et tagatise andmine ei sisalda asja sisulist hinnangut, vaid seda kasutatakse ettevaatusabinõuna, et kaitsta lõpliku otsuse täitmist, milles tehakse kindlaks, et tegemist oli kuritarvitusliku menetlusega, et kostja kulud tuleb katta […]. Liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada, kas

4 https://tsiviilkohtumenetluse-seadustik-i.juuraveeb.ee/sisu/47251/_196_tagatise_andmine_menetluskulude_katteks

25

vastuolus menetluskulude tagatise andmise eesmärgiga. Üldjuhul on

vaigistamiskaebuse esitajateks jõukad isikud, kellel ei ole menetluskulude

tasumisega probleeme ning EML hinnangul piisab vaigistushagide puhul

SLAPP Direktiivi artiklis 10 sätestatud tagatisnõude tagamiseks

olemasolevast TsMS §-s 196 sätestatud regulatsioonist. Ka piiriüleste

vaidluste puhul võimaldab kehtiv seadus määrata menetluskulude tagatise,

kui hageja elu- või asukoht ei ole Euroopa Liidu liikmesriigis ega Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigis.

2.3. Praeguses sõnastuses tooks vaigistushagide osas eraldi menetluskulude

tagatise sisseviimine TsMS-s kaasa hulgaliselt määruskaebemenetlusi, milles

potentsiaalsed hagejad ei nõustu kohtuga hagi sisustamisel vaigistushagiks.

Lisaks sellele suureneks oluliselt kohtu töökoormus, sest tagatise

määramisel peaks kohus tuvastama, et tegemist on vaigistushagiga, ning

seda menetluskulude tagatise määruses põhjalikult motiveerima. Soovitud

kasu asemel tooks selline säte kaasa täiendavaid vaidlusi ning ka täiendavaid

kulutusi isikule, kelle vastu hagi esitati.

2.4. EML teeb ettepaneku lähtuda vaigistamishagide tagatise määramisel

kehtivast seadusest ning mitte kehtestada eraldi vaigistushagide tagatist.

kohus peaks määrama tagatise omal algatusel või kostja taotlusel. Kui riigisisese õigusega on nii ette nähtud, peaks tagatise andmine olema võimalik kohtumenetluse igas faasis. Seega ongi tegemist kostja kaitsenormiga. Tagatise nõudmisel ei tee kohus eelotsustust menetluse kuritarvituslikkuse kohta. Paljudel juhtudel on kuritarvituslike menetlustega kurnajad majanduslikult mõjuvõimsad inimesed. Seega juhul, kui jätaksime sätte üle võtmata, möönaksime, et mõjukalt ja jõukalt isikult (v.a isikud, kelle elu- või asukoht on kolmandas riigis) ei saagi menetluskulude tagatist nõuda, vaid seda saaks nõuda üksnes vähekindlustatud isikult (kehtiv TsMS § 196). See ei oleks kooskõlas direktiivi eesmärgiga. Nagu selgitatakse pp-s 36, siis tagatise määramine ei tähenda kuritarvituslikkuse tuvastamist, vaid see tähendab, et kostja on põhistanud võimalike kuritarvituslikkusele viitavate indikaatorite esinemise ja muutnud selle kohtule usutavaks. Sarnane hagi tagamisele – kohtule tuleb põhistada tagamise vajalikkust ja põhjendatust, otsustades hagi tagada, ei tee kohus sisulist otsustust tagatava nõude põhjendatuse kohta.

4. 3. Eelnõu § 3332 sätestab vaigistushagide rahuldamata jätmise

3.1. Hagi rahuldamata jätmine eeldab hagi sisulist läbivaatamist ning hagi osas

otsuse tegemist.

3.2. Kehtiva TsMS § 423 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka

juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud

faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud

faktiliste väidete õigsust, või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega

Mittearvestatud Direktiivi kohaselt tuleb nõue jätta rahuldamata res judicata tagajärgedega otsusega vaidluse sisulise lahendamise kohta (vt pp 37: The decision that grants early dismissal should be a decision on the merits, after appropriate examination), seega ei saa TsMS § 423 lg-t 2 kohaldada, sest läbi vaatamata jätmine ei ole res judicata õiguslike tagajärgedega otsus nõude sisulise lahendamise

26

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

3.3. EML hinnangul oleks menetlusökonoomiast lähtudes oluliselt

ressursisäästlikum jätta vaigistushagid viidatud alusel läbi vaatamata ning --

vältimaks TsMS 246 lg 1 5 kuritarvitusi -- võiks TsMS reguleerida korduva hagi

esitamise võimalust ning anda kohtule võimaluse jätta korduv samasisuline

hagi menetlusse võtmata. Vajadusel võib eelnõusse sisse viia täiendava

TsMS täpsustuse, mis võimaldab vaigistamishagid läbi vaatamata jätta, kuid

selline ettepanek eeldab, et esineksid formaalsed kriteeriumid, mis

eristaksid vaigistushagi mittevaralise kahju hagist, millega soovitakse ümber

lükata ebaõigeid faktiväiteid või millega nõutakse mittevaralist kahju seoses

ebakohaste väärtushinnangutega. EML rõhutab, et kohtupraktikat arvesse

võttes on selline formaalne vahetegemine ülimalt keeruline kui mitte

võimatu.

3.4. Eelnõus pakutud sõnastus, mis kohustab kohut täitma selgitamiskohustust

(milline kohustus on kohtul iga hagimenetluse korral), oleks vastuolus SLAPP

Direktiivi artikliga 8, mille kohaselt liikmesriigid tagavad, et füüsiliste või

juriidiliste isikute suhtes -- seoses nende osalemisega avalikus elus algatatud

kohtumenetlustes -- ei mõjuta hageja nõuete või menetlusdokumentide

hilisem muutmine, sealhulgas nõuete tagasivõtmine, kostja võimalust

kasutada õiguskaitsevahendeid, nagu on ette nähtud IV peatükis, kooskõlas

riigisisese õigusega. Kehtiv TsMS § 168 lg 2 võimaldab hagejalt välja mõista

kohtukulud (sh kostja kulud), kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

3.5. Samas kui kohtu selgitamiskohustuse käigus hageja muudab nõuet või esitab

täiendavaid dokumente, tooks see kostjale kaasa üksnes täiendavaid kulusid

kohta, õiguslikud tagajärjed on erinevad. See, et TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata jätmine ei ole direktiivist tuleneva ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmise nõude ülevõtmiseks piisav, on ka EL nõukogu menetluses põhjalikult läbi vaieldud. TsMS § 371 keeldumise aluste kohaldamine ei ole direktiiviga takistatud, seda toetab ka pp 37 viimane lause. Kuid direktiivi nõude ülevõtmine ilmselgelt põhjendamatu nõude kiirendatud korras rahuldamata jätmise kohta ei ole TsMS § 423 kohaldamisega tagatud. Eelnõuga reguleeritakse selgesõnaliselt, et kuritarvitusliku kohtumenetluse puhul hilisem nõude muutmine ei piira meetmete kohaldamist. Tuleb tähele panna, et direktiiviga reguleeritavad olukorrad – ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmine ja kuritarvituslik kohtumenetlus – ei pruugi langeda kokku, st ilmselgelt põhjendamatu nõue ei ole tingimata kuritarvituslik kohtumenetlus. Meie arutelud ja analüüs on viinud selleni, et kuivõrd rahuldamata tuleb jätta sisulise kohtuotsusega, millel on res judicata õiguslikud tagajärjed ja mida peab saama apellatsioonimenetluses kontrollida, siis menetlust oluliselt lihtsustada ei ole võimalik. Ka direktiivi sõnastus viitab sellele, et rahuldamata jätmine toimub pärast asjakohast läbivaatamist. Küll aga tuleb liikmesriigil luua rahuldamata jätmisele kiirendatud kord. Seetõttu luuakse regulatsioon selliselt, et juhul, kui lg 2 eeldused on täidetud, tuleb otsus teha esimesel võimalusel. Eelnõu

5 Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

27

ning venitaks vaigistamishagi menetlust ega täidaks SLAPP Direktiivi

eesmärki lõpetada vaigistamishagi menetlus võimalikult varajases

staadiumis (SLAPP Direktiiv artikkel 11).6

3.6. § 333² (lai variant) ei lisa uut kvaliteeti, vaid loob paralleelse ja segase

varajase otsustamise mehhanismi, mis omakorda tekitab juurde täiendavaid

vaidlusi.

kohaselt juhul, kui kohus on eelnevalt õiguslikest tagajärgedest teavitanud (mida kohus saab teha ka eelneva menetluse käigus), ta täiendavaid tähtaegu ei anna. Eelnõus minnakse edasi kitsa kohaldamisalaga. Kaalusime mõlema variandi plusse ja miinuseid ja jõudsime seisukohale, et laia kohaldamisala puhul, st juhul, kui taotlusi ilmselgelt põhjendamatu nõude kiirendatud korras rahuldamata jätmiseks saaks esitada kõigis tsiviilasjades, on oht, et taotluste hulk, millega kohus peaks tegelema, saaks olema ettenägematult suur. On selge, et üldjuhul kostja tunneb, et tema vastu esitatud nõue on ilmselgelt põhjendamatu, samuti võib taotluste esitamine olla kostja menetlusstrateegia. Kui taotlusi esitatakse ettenägematult ja koormavalt palju, on kohtul ka suurem võimalus eksida.

5. 4. Avaliku huvi sisustamine

4.1. Senini on seadusandja hoidunud avaliku huvi skoobis olevate teemaderingi

loetelust, kuna avalikku huvi ei ole võimalik ammendavalt defineerida ning

loetelu kehtestamine võib kaasa tuua uusi vaidlusi mõne avaliku huvi

kataloogi kuulumise või mittekuulumise kohta. Senine kohtupraktika on

lähtunud pigem välistamisest ning leidnud, et tuleb tuvastada hoopis avaliku

huvi puudumine. Ajakirjandusel on ajakirjandusvabaduse olemusest

tulenevalt lai otsustusvabadus avalikku huvi puudutava teemaderingi

määratlemisel. Avaliku huvi puudumist võiks sedastada näiteks juhul, kui

avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seondu avaliku huviga ega aita

kaasa ühiskondlikule debatile. Sealjuures peaks avalik huvi puuduma

Arvestatud osaliselt Avalikku huvi pakkuv küsimus direktiivi tähenduses on direktiivi operatiivosas defineeritud ja tuleb üle võtta. Eelnõu tekst muudetud, et oleks selge, et tegemist ei ole ammendava loeteluga.

6 Siinjuures viitame SLAPP Direktiivi ingliskeelsele tekstile, mis artiklis 11 kasutab väljendit shall ensure that courts and tribunals may dismiss, mis on kasutusel pigem hagi läbivaatamata jätmise kui rahuldamata jätmise kohta.

28

täielikult ja ilmselgelt, sest vastasel juhul saaks täitevvõim riikliku järelevalve

käigus liiga suures ulatuses otsustada, millistel teemadel võib

ajakirjandusväljaanne kirjutada ja millistel mitte.7

4.2. SLAPP Direktiiv ei pane liikmesriikidele kohustust kehtestada avaliku huvi

skoobis olevate teemade loetelu ei ammendavalt ega mitteammendavalt,

ning avaliku huvi tõlgendamisel ei ole SLAPP Direktiivist lähtumine keelatud.

Küll aga peab EML ohtlikuks kehtestada avaliku huvi teemadering TsMS-s,

mis pärsiks ajakirjandusvabaduse teostamist teemaderingi laiendamisel,

täpsustamisel või sisustamisel.

4.3. Seega teeb EML ettepaneku loobuda eelnõu § 4062 lõikes 3 sätestatud

loetelust ning avalikku huvi mitte sisustada, vaid jätta see iga kord kohtu

otsustada.

6. 5. Avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud „hagi“ vs „kuritarvituslik

kohtumenetlus“

5.1. Eelnõus kasutatakse paralleelselt ja osaliselt kattuvate tähendustega

mõisteid „avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud hagi“ (§ 406²) ja

“avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvituslik

kohtumenetlus (§ 406³).

5.2. Eelnõu 406² määratleb hagi objektiivsete tunnuste kaudu (seisukoha

võtmine, avalik huvi), aga eelnõu § 406³ seob kuritarvituslikkuse hageja

peamise eesmärgiga (subjektiivne element).

5.3. Eelnõust jääb ebaselgeks, kas kõik avalikus arutelus osalemise takistamiseks

esitatud hagid on ka kuritarvituslikud, ning mis vahe on kuritarvitusliku hagi

esitamisel ja menetlusõiguste pahausksel kasutamisel (TsMS § 200 lg 1). EML

hinnangul võiks TsMS § 200 lg-t 2 täiendada ning lisada sinna

menetlusõiguste kuritarvituste nimistusse ka vaigistamishagide esitamise.

Võimalik on TsMS § 200 täiendada eraldi lõikega menetlusõiguste

Arvestatud osaliselt, selgitatud Esmalt märgime, et eelnõu mõisteid muudetud, kasutatakse mõisteid „avalikus arutlus osalemisest tulenevalt esitatud hagi“ ja „avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kuritarvituslik kohtumenetlus“. Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi on laiema tähendusega ja säte on seotud ka nt ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmise regulatsiooni materiaalse kohaldamisalaga. Iga samas materiaalse kohaldamisalas esitatud põhjendamatu nõue ei tähenda, et tegemist oleks tingimata kuritarvitusliku kohtumenetlusega, st need mõisted täiel määral ei kattu. Mõistete defineerimisel lähtume direktiivist. Direktiivi mõisted, sh avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kuritarvituslik kohtumenetlus tuleb

7 Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 3-3-1-85-15 punkt 23.

29

kuritarvitamise kohta, mis on seotud vaigistamishagide esitamisega.

Võimalik on kasutada eelnõu § 4063 ja 4064 sõnastust.

5.4. EML leiab, et SLAPP Direktiivi artikli 15 täitmiseks oleks asjakohane TsMS §-i

200 täiendada võimalusega pahauskset menetlusosalist trahvida. Selleks, et

heidutus vaigistamishagi esitamisel oleks tõhusam, tasuks kaaluda ka

trahvimäära lae tõstmist.

5.5. EML ei näe vajadust kehtivasse TsMS-i täiendava definitsioonina lisada

kuritarvituslikku kohtumenetlust, sest see tekitaks täiendavaid vaidluseid

kuritarvitusliku olemuse üle ja tekitaks ohu, et kõikidele mittevaralise kahju

hagidele, mis puudutavad ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid

väärtushinnanguid, saaks külge kleepida vaigistushagi sildi.

5.6. EML peab vajalikuks veel kord rõhutada, et eelnõu § 4062 defineeritud

avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud hagi definitsiooni alla mahub

sisuliselt iga meediaettevõtte vastu esitatud mittevaralise kahju hagi. Seega

tekib vaigistamishagi defineerimisel väga suur risk, et meediaettevõtte vastu

nõude esitamine muutub võimatuks või vähemalt väga keeruliseks. EML ei

soovi alahinnata SLAPP Direktiivi tähtsust, kuid selle ülevõtmisel tuleb siiski

lähtuda muuhulgas ka põhiseaduse § 15, mis võimaldab igaühele õiguse

pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. SLAPP

Direktiivi ülevõtmine ei saa võtta isikutelt ära õigust pöörduda ajakirjanduse

vastu kohtusse. EML mure seisneb peamiselt selles, et ebaselge

regulatsiooni alusel peetavad vaidlused maksab tulevikus kinni

meediaettevõte ning seetõttu on vaigistushagi täpsem ja selgepiirilisem

defineerimine hädavajalik.

5.7. EML ettepanek on defineerida vaigistushagi selgemalt ja kitsapiirilisemalt.

Defineerimiseks oleks vajalik erinevate seotud erialaspetsialistide sisuline

arutelu.

riigisisesesse õigusesse üle võtta. Menetlus luuakse õigusselguse huvides eraldi regulatsioonina. Nõustume, et igaühel on PS § 15 kohaselt õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ja anti-SLAPP direktiivi ülevõtmine ei saa võtta isikutelt ära õigust pöörduda ajakirjanduse vastu kohtusse. Seetõttu tuleb kohtutel regulatsiooni rakendamisel olla tähelepanelik ja eesmärgipärane, et meetmed ei hakkaks töötama iseenda vastu. Direktiiv tuleb üle võtta selles sätestatud ulatuses, st tagades riigisiseses õiguses vähemalt direktiivis ette nähtud minimaalne kaitse tase.

7. 6. Kohtu selgitamiskohustus ja menetlusdokumendi muutmine Selgitatud

30

6.1. TsMS § 230 lg 2, § 392 ja § 351 sisustavad kohtu selgitamiskohustuse. Seega peab kohus igal juhul hagi menetlemise käigus teostama selgitamiskohustust. Vaigistamishagid ei saa irduda üldisest tsiviilkohtumenetluse loogikast, sest vastasel juhul võib juhtuda, et kostjatel tekib kõikide mittevaralise kahju nõuete puhul, mida sisustatakse läbi ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamise (VÕS § 1046 ja § 1047), soov neid vaigistamishagideks lugeda. Selline võimalus tekitab täiendavaid vaidlusi, sest kohtule tekib täiendav kohustus põhjendada oma seisukohta selles osas, kas tegu on vaigistushagiga või mitte.

6.2. Kuna SLAPP Direktiivi artikkel 8 kohaldub koos riigisisese õigusega, ei saa EML hinnangul eelnõu §-ga 4065 võtta hagejalt õigust esitada täiendavaid tõendeid või hagi täpsustada. Eelnõus sätestatud viisil paneb see hageja ebavõrdsesse positsiooni, kus hagejalt võetakse sisuliselt ära võimalus järgida kohtu selgitamiskohustuse täitmisel antud juhiseid.

Direktiiv ei piira kohtu selgituskohustust ega mõjuta hageja õigust esitada täiendavaid tõendeid või hagi täpsustada. Art 8 tähendab, et kui kohus tuvastas, et algatatud kohtumenetlus on kuritarvituslik, siis ei oma tähendust see, et hageja oma nõuet menetluse käigus muudab või nõudest loobub, kostjal on sellest hoolimata võimalik kasutada direktiivi kaitsemeetmeid.

8. 7. Kokkuvõtteks SLAPP Direktiivi eesmärgiks on kaitsta sõnavabadust ning vaba mõttevahetust ühiskonnas. SLAPP Direktiivi ülevõtmine peaks kaasa tooma vaigistushagide lihtsama ja kiirema lahendamise, mitte täiendavate vaidluste tekkimise. Samas tuleb siiski lähtuda sellest, et vaigistushagi ei ole selgepiiriliselt ja ilmeksimatult eristatav mittevaralise kahju hagidest, mis käsitlevad ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist. Kindlasti ei tohi SLAPP Direktiivi ülevõtmine kaasa tuua eelviidatud hagide menetlemise takistamist ning kohtupidamise kättesaamatuks tegemist nende isikute jaoks, kelle kohta on avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ja/või ebakohaseid väärtushinnanguid. EML soovib kaasa rääkida tasakaalustatud ja proportsionaalse eelnõu valmimisel, mis kaitseks nii vaba ajakirjandust kui ka üksikisikut ning tagaks neile kohtupidamisel võrdsed võimalused.

Teadmiseks võetud

Eesti Ajakirjanike Liit

1. Eesti Ajakirjanike Liit tänab võimaluse eest kaasa rääkida ajakirjandusvabadusele olulisel teemal ning esitada kommentaare tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõule, millega võetakse üle Euroopa Liidu

Teadmiseks võetud

31

SLAPP-vastased menetluslikud meetmed ning arvestatakse Euroopa Nõukogu vastavaid standardeid. Meil on hea meel, et eelnõus laiendatakse piiriülest direktiivi ka kodumaistele vaigistushagidele. Positiivne on lähenemine, mis võimaldab kohtutel hinnata kuritarvituslikku kohtumenetlust paindlikult ning võtta arvesse ka muid asjakohaseid asjaolusid, mis ei ole ammendavalt loetletud. Samuti on tervitatav lahendus, mis võimaldab kuritarvitusliku kohtumenetluse sihtmärgiks langenud isikutel taotleda kahju hüvitamist oma riigi kohtutes ka piiriülestes olukordades.

2. Samas teeb meile muret, et seadusesse on üle võetud vaid direktiivis loetletud vaigistushagi tunnused, samas kui Euroopa Nõukogu soovitustes toodud laiemad tunnused on jäetud üksnes seletuskirja. Seletuskirja roll protseduurilise seaduse rakendamisel on aga paratamatult piiratud. Peame vajalikuks, et kohtu käsutuses oleks võimalikult mitmekülgne tunnuste kogum, kusjuures kõik tunnused ei pea ilmnema ühel hagil korraga. Eriti soovitame kaaluda selgemat tähelepanu juhtumitele, kus esineb märkimisväärne võimu tasakaalustamatus poolte vahel, samuti olukordadele, kus hagi on suunatud üksikisikute vastu, kuigi vaidlustatud tegevuse eest vastutab tegelikult organisatsioon (näiteks meediaorganisatsioon). Samuti aitaks vaigistushagisid paremini tuvastada võimalus arvestada juhtumitega, kus hageja esitatud argumendid on osaliselt või täielikult alusetud, ilma et see seaks kahtluse alla õiguse pöörduda kohtusse.

Teadmiseks võetud, selgitatud Eelnõuga võetakse üle indikaatorid sellisel kujul, nagu EL liikmesriigid on siduva õigusakti menetluses kokku leppinud. Oleme seisukohal, et sellisel kujul on tingimused tasakaalus. Võimu tasakaalustamatus iseenesest eraldiseisva tegurina ei saa olla kuritarvitusliku kohtumenetluse indikaator, kuivõrd kõigil isikutel – ka mõjukatel – on õigus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. EN soovituse indikaatorid on direktiivi indikaatoritega hõlmatud, ka võimu tasakaalustamatusele on eelnõu mõistes sõnaselgelt viidatud. Samuti on indikaatoritega hõlmatud ülemäärased nõuded. Igasugune põhjendamatu nõue samas ei saa olla kuritarvituslikkuse indikaator, kohtus lahendatakse eraõiguslikke vaidlusi, kohtumenetluses nõude rahuldamata jätmine ei saa olla iseseisev kuritarvituslikku indikaator, menetlusosalisel tuleb põhjendada ja tõendada oma väiteid, see on hagimenetluse üldine põhimõte.

Kuigi Eesti põhiseadus tagab kõigile õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, aitaks ajakirjanike töö kvaliteeti ja avalikkuse huvide paremat teenimist oluliselt see, kui selgete vaigistushagi tunnuste ilmnemisel oleks võimalik kohtuasjast kiiremini vabaneda. Seetõttu leiame, et varajase tagasilükkamise mehhanism vajab tugevdamist.

Teadmiseks võetud, selgitatud Direktiivi kohaselt tuleb ilmselgelt põhjendamatu nõude kohta teha pärast asjakohast läbivaatamist res judicata mõjuga kohtuotsus. See tähendab, et vaidlus tuleb

32

Euroopa standardite kohaselt on just varajane ja tõhus menetluslik filter SLAPP-ide ennetamisel keskse tähtsusega, et vältida sihtmärgiks langenud isikute ebavajalikku ajakulu, rahalist koormust ja heidutavat mõju avalikus elus osalemisele.

lahendada sisuliselt, samas nõudes samade poolte vahel samal alusel hiljem uuesti kohtusse pöörduda ei saa. Sellise lahendi tegemine on võimalik pärast asjakohast läbivaatamist, mis reguleeritakse §-s 3332. Lõikes 2 nähakse ette otsuse tegemise eeldused ja lõikes 1 kiirendatud menetlus.

Kuna meil endal puudub jurist ning vahendid juristi palkamiseks, palusime kommentaari koostamisel abi Euroopa Nõukogu vastava valdkonna eksperdilt. Meie andmetel on Justiitsministeerium nendega juba kontaktis olnud ning eksperdi esmased tähelepanekud on teile ka edastatud.

Teadmiseks võetud, selgitatud Tõenäoliselt tingituna eestikeelsest eelnõust ekslikust arusaamisest ja Eesti õiguse mitte tundmisest olid esialgse arvamuse seisukohad ekslikud, kommentaarid esialgsele arvamusele on EN eksperdile edastatud.

Kokkuvõttes leiame, et eelnõu loob olulise aluse SLAPP-vastaste meetmete rakendamiseks Eestis, kuid selle praktilise tõhususe tagamiseks oleks vajalik varajase tagasilükkamise mehhanismi tugevdamine, näitajate rolli selgem määratlemine ning Euroopa Nõukogu soovitustes toodud praktiliste elementide põhjalikum arvestamine

Teadmiseks võetud.

Vandeadvokaat Anna- Riin Brett

1. Arbitraaži välistus. Direktiivi 2024/1069 artikli 2 järgi ei kohaldata direktiivi vahekohtu/arbitraaži asjades. Kuivõrd tegemist on olulise välistusega, siis võiks selle osas täiendada seletuskirja ja, kui asjakohane, eelnõud.

Arvestatud, seletuskirja täiendatud

2. Riigisisestele menetlustele meetmete kohaldamine. Direktiivi kohaldamisala on piiratud piiriülese mõjuga tsiviilasjadega, nagu nähtub direktiivi artiklitest 1, 2 ja 5 ning põhjendustest 17, 19 ja 30. Euroopa Liidu seadusandja on pidanud piiriülese mõju elementi kvalitatiivselt eristavaks tunnuseks, mis õigustab eraldi menetluslike kaitsemeetmete kehtestamist. Sellised juhtumid ei ole objektiivselt samas olukorras riigisiseste tsiviilvaidlustega, mistõttu ei saa neid võrdsuspõhiõiguse tähenduses käsitada võrreldavate olukordadena. Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse direktiivist tulenevate menetluslike erisuste laiendamist riigisisestele juhtumitele mh viitega diskrimineerimise keelule. Võrdsuspõhiõigus on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mille riive on põhiseadusega vastuolus juhul, kui ebavõrdseks kohtlemiseks puudub mõistlik ja asjakohane põhjus (nt RKPJKo 18.12.2019, 5-19-42/13, p 56). Kui seadusandja hinnangul on direktiiv vastuolus diskrimineerimiskeeluga, oleks see küsimus tõstatatud direktiivi ettepaneku menetlemisel, eriti arvestades, et

Selgitatud, seletuskirja täiendatud Euroopa Liidu toimimise lepingu art 81 kohaselt on EL-il pädevus võtta meetmeid piiriülese toimega tsiviilasjade puhul. Seega ei ole kõnesoleva direktiivi kohaldamisala määramisel tegemist konkreetses küsimuses tehtud poliitilise otsustustega selle kohta, et kaitset väärivad üksnes need olukorrad, kus kuritarvituslik menetlus algatati või ilmselgelt põhjendamatu nõue esitati sellises olukorras, mis on direktiivi piiriülese mõju määratluse kohaldamisalas. Euroopa Liidu anti-SLAPP paketi, samuti Euroopa Nõukogu anti-SLAPP soovituse eesmärk on pakkuda kaitset kõigile, keda kurnatakse

33

diskrimineerimiskeeld on sätestatud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21. Vabariigi Valitsuse seisukohtades direktiivi ettepaneku kohta ei ole toodud välja, et direktiiv või selle piiratud kohaldamisala oleks vastuolus diskrimineerimiskeeluga. Eesti on avaliku konsultatsiooni käigus väljendanud, et Eestis ei ole tuvastatud süstemaatilisi pahatahtlikke strateegilisi hagisid ajakirjanike või muude avalikus huvis tegutsevate isikute vastu ning et SLAPP-hagide vastaste meetmete loomisesse tuleb suhtuda ettevaatlikult. Sama mõtet korratakse ka eelnõu seletuskirjas. Kui seadusandja peab vajalikuks reguleerida riigisiseseid menetlusi, siis tuleks seletuskirja selle vajalikkuse ja eesmärgi osas täpsustada/täiendada.

kohtumenetlustega nende vaigistamise eesmärgil, seda nii piiriülestes kui ka riigisisestes olukordades.

3. Juriidilise isiku õiguste kaitse tagamine. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et direktiivi ettepaneku seletuskirjas selgitati, et muuhulgas peetakse silmas ka juriidilise isiku mittevaralise kahju ja kohtumenetluse tõttu tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist ning liikmesriikidel tuleb ette näha, et kohtutel on võimalus määrata üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi esitanud poolele tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi (seletuskirja lk 9 „Õiguskaitsevahendid“). Kuigi VÕS ei välista selgelt juriidilisele isikule mittevaralise kahju hüvitamist, siis senise kohtupraktika kohaselt ei ole juriidilisel isikul mittevaralise kahju hüvitamise nõuet (RKTKo 09.08.2023, 2-20-5869/87, p 14 ja seal viidatud 27.03.1997 RKTKo 3-2-1-35-97: „kuna juriidilisele isikule ei ole omane moraal, seega ei saa ta ka nõuda moraalse kahju hüvitamist.“). Samas kui avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud hagide puhul avaldub kahju sageli just mittevaralisel kujul, eriti kui arvestada hüvitise preventsioonifunktsiooni. Viimast ei saa varalise kahju hüvitise suuruse juures arvestada. Selline olukord seab juriidilised isikud, sealhulgas meediaväljaanded ja vabaühendused, ebasoodsamasse olukorda. Seega tekib küsimus, kas eelnõuga on tagatud juriidilistele isikutele tegelikult samaväärne kaitse võrreldes füüsiliste isikutega, mida on direktiiviga silmas peetud. Siin võib tõusetuda ka küsimus võimalikust diskrimineerimisest, kui direktiivi kohaldamisalasse kuuluva kahju hüvitamise nõude esitamisel võib olla juriidiline isik võimalik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist (tuginedes riigisisese õiguse tõlgendamisele kooskõlas direktiiviga ja lähtudes direktiivi eelnõu seletuskirjast), kuid muudel juhtudel juriidilise isiku mittevaralise kahju hüvitamist tänase kohtupraktika järgi reeglina ei jaatataks. Eelneva tõttu võiks juriidilise isiku mittevaralise kahju hüvitamise temaatikat seletuskirjas ja, kui asjakohane, eelnõus täiendada.

Eesti lähenemine uute direktiivide ülevõtmisel on viimastel aastatel lähtunud pigem põhimõttest mitte minna kaugemale Euroopa Liidu direktiivides selgelt soovitust. Samuti on leitud, et ei ole sobiv kasutada direktiivi ülevõtmisel nö goldplatingut (direktiiv võetakse üle ettenähtust suuremas mahus ja/või osaliselt lahendades siseriiklikke teemaga seostatavaid probleeme). Ülevõetava direktiivi art 15 ütleb, et liikmesriigid tagavad, et kuritarvituslikku avalikus elus osalemise vastast kohtumenetlust menetlevad kohtud võivad määrata menetluse algatanud poolele mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või võtta tema suhtes muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid, sealhulgas kahju hüvitamine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on riigisiseses õiguses ette nähtud. JDM hinnangul ei ole SLAPP direktiiv (ega eelpool tsiteeritud lõplikus direktiivi tekstis olev säte) mõeldud selleks, et ühtlustada liikmesriikide materiaalset võlaõigust sh kahjuhüvitusõigust. Konkreetsed vahendid, kuidas korraldada asjakohaseid meetmeid sh kahju hüvitamist, on jäetud väga laialt liikmesriikide õiguse hooleks. Kindlasti ei ütle direktiiv seda, et liikmesriik peab võimaldama juriidilise isiku jaoks mittevaralise kahjuhüvitusnõude esitamist. Klassikaline võlaõigus on

34

jätkuvalt detailides jäetud liikmesriikide reguleerida ning on paratamatult kinni konkreetse liikmesriigi traditsioonides ja õiguspraktikas. Juhul, kui Euroopa Liidul oleks olnud väga selge soov tekitada juriidilisele isikule kahju tekitamise küsimuses ühtne reeglistik, oleks olnud võimalik direktiivi läbirääkimiste käigus seda teemat paremini adresseerida, luues selle kohta konkreetse, liikmesriigi materiaalõigust ühtlustava normi. Esialgne direktiivi eelnõu tekst oli nt kahjuhüvitusküsimuses konkreetsem, määrates, et liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et füüsilisel või juriidilisel isikul, kes on kandnud kahju üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi tõttu, on võimalik nõuda kahju täielikku hüvitamist ja saada selle eest täielikku hüvitist. Selline tekstiversioon aga kõneluste käigus poolehoidu ei leidnud ning lõpptulemuseks jäi üldisem norm, mis hõlmas väga erinevaid meetmeid üldistatud kujul. Sellest veel kaugemale minnes oleks teoreetiliselt saanud leppida kokku soovitud reegleid ka Euroopa Liidu määrusena. Selline lähenemine oleks direktiivi asemel taganud veel täielikuma ühtluse. Kuivõrd praktikas aga emba-kumba varianti ei kasutatud, võib järeldada, et lõplik seadusandjate tahe oli ikkagi see, et liikmesriikides oleks toimiv kahjuhüvitussüsteem nende olemasoleva võlaõiguse raames. Iseenesest ei ole tegu ka esimese direktiiviga, mis näeb ette, et liikmesriikidel peab olema paigas adekvaatne (mh tsiviilõiguslik) kahjude korvamise süsteem. See aga ei ole ka varasemalt automaatselt tähendanud võlaõiguse muudatusi. Lisaks võib märkida, et Eesti võlaõigusseaduse sõnastus tõesti ei välista sõnaselgelt mittevaralise kahjuhüvitusnõude esitamist juriidilise isiku poolt – ehkki

35

samas on kohtupraktika selle võimaluse eitamises olnud läbi aastate järjepidev. Riigikohus on nentinud, et (RKTKo 09.08.2023, 2-20-5869/87) kuivõrd juriidilisele isikule ei ole omane moraal, seega ei saa ta ka nõuda moraalse kahju hüvitamist. Siiski ei tähenda see seda, et praktika ei võiks tulevikus muutuda ning konkreetsete kaasuste lahendamisel on kohtul alati võimalik arvesse võtta ka käesolevat direktiivi, kui ta peaks leidma, et just seoses taoliste hagidega seoses on vajalik eriline lähenemine. Samas tuleb nõustuda sellega, et tegelikkuses oleks raske põhjendada, miks just SLAPP nõuded tingiksid erandlikku lähenemist kahjude hüvitamisele, aga mingite muude nõuete puhul taoline võimalus puuduks. Juriidilise isiku õigus mittevaralise kahju hüvitamisel on põhimõtteline deliktiõiguse küsimus. Kui tekitada küsimus sellise õiguse laiendamisest väljapoole direktiivi rakendusala, on selge, et tegu oleks murrangulise reformiga. Olukorras, kus JDM hinnangul direktiiv sellist kohustust ette ei näe (ei kitsamas ega laiemas mahus), ei pea ministeerium võimalikuks sellist reformi direktiivi ülevõtmisega siduda.

4. Vahe- ja osaotsuse regulatsiooni kaalumine. Ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmise regulatsioon võib olla lähedane kehtivale vaheotsuse institutsioonile (hetkel piiratud raha saamise menetlusega, ka üks kuritarvitusliku menetluse tunnuseid on ülemääraste kahjunõuete esitamine). Samuti võimaldab kehtiv õigus teha osaotsuse juhul, kui menetlusse esitatud üks nõutest või osa nõudest on lõplikuks otsustamiseks valmis. Seletuskirja võiks täiendada selgitusega, miks olemasolevad meetmed ei ole eesmärgi saavutamiseks sobivad (sh nende täiendamisel).

Arvestatud, seletuskirja täiendatud.

1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus arutelus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt

põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus aruetlus osalemise vastased strateegilised hagid) eest, ülevõtmise

eelnõu sätete vastavustabel

Kasutatud lühendid:

TsMS – tsiviilkohtumenetluse seadustik (https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024041)

VÕS – võlaõigusseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/104072024018)

EL-i õigusakti

norm

EL-i

õigusakti

normi

ülevõtmise

kohustus

EL-i õigusakti

normi

rakendamiseks

kehtestatavad

riigisisesed

õigusaktid

EL-i õigusakti normi rakendamiseks

kehtestatava riigisisese õigusakti sõnastus

Kommentaarid

Art 1

EI Üldine direktiivi reguleerimiseset ja eesmärki

kirjeldav säte

Art 2 JAH Regulatsioon luuakse TsMSi, mis reguleerib

eraõiguslike nõuete menetlemist

tsiviikohtumenetluses. Maksu-, tolli-

haldusasjade ja riigivastutuse asju

tsiviilkohtumenetluses ei menetleta, mistõttu

nende valdkondade välistamist käsitlevat

eriregulatsiooni ei ole vaja luua.

2

Vahekohtumenetlusele kohalduvad TsMSi

vastavad erinormid, vahekohtumenetluse

regulatsiooni juurde direktiivi ülevõtmisel uut

regulatsiooni ei looda, st loodav regulatsioon

vahekohtumenetlusele ei kohaldu. Kuivõrd

Eesti võtab direktiivi üle selliselt, et direktiivi

nõuded kohalduvad ka riigisiseste

vaigistuskaebuste puhul, ei looda ka

regulatsiooni selle kohta, et direktriivi

ülevõtmise regulatsioon kohaldub piiriülestele

juhtudele.

Art 3 lg 1 EI Eesti tsiviilkohtumenetlusõiguses ei ole enne

direktiivi ülevõtmist spetsiifilisi

vaigistushagidele kohaldatavaid reegleid.

Art 3 lg 2 EI Eesti tsiviilkohtumenetlusõiguses ei ole enne

direktiivi ülevõtmist spetsiifilisi

vaigistushagidele kohaldatavaid reegleid.

Art 4 p 1 JAH TsMS § 4062 lg 2 § 4062. Avalikus arutelus osalemise

takistamiseks esitatud hagi

(2) Avalikus arutelus osalemise takistamiseks

esitatud hagi on hagi, mis tuleneb füüsilise või

juriidilise isiku seisukohavõtmisest või

tegevusest, millega kasutatakse sõna- ja

teabevabadust, kunsti ja teaduse vabadust või

kogunemis- ja ühinemisvabadust, ning sellega

otseselt seotud ettevalmistavast, toetavast või

abistavast tegevusest, ning see

3

seisukohavõtmine või tegevus on seotud

avalikku huvi pakkuva küsimusega.

Art 4 p 2 a) JAH TsMS § 4062 lg 3

p 1

(3) Avalikku huvi pakkuva küsimusena

käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses

käsitatakse muuhulgas järgmisi oma mõju

tõttu üldsuse õigustatud huvi äratavaid

küsimusi:

1) põhiõiguste, rahvatervise, ohutuse,

keskkonna või kliimaga seotud küsimused;

Art 4 p 2 b) JAH TsMS § 4062 lg 3

p 2

2) küsimused, mis on seotud füüsilisest või

juriidilisest isikust avaliku elu tegelase

tegevusega avalikus või erasektoris;

Art 4 p 2 c) JAH TsMS § 4062 lg 3

p 3

3) küsimused, mida arutatakse või vaadatakse

läbi seadusandlikus, täitevvõimu- või

kohtuorganis või muus ametlikus menetluses;

Art 4 p 2 d) JAH TsMS § 4062 lg 3

p 4

4) küsimused, mis on seotud süüdistustega

korruptsioonis, pettuses, kelmuses või mis

tahes muus kuriteos või väärteos;

Art 4 p 2 e) JAH TsMS § 4062 lg 3

p 5

5) küsimused, mis on seotud tegevustega, mille

eesmärk on eelkõige valeinfo vastu võitlemise

kaudu kaitsta inimväärikust, vabadust,

demokraatiat, võrdsust, õigusriiki ja

inimõigusi, kaasa arvatud vähemuste hulka

kuuluvate isikute õigusi, sealhulgas

demokraatlikke protsesse, põhjendamatu

sekkumise eest.

Art 4 p 3 a) JAH TsMS § 4063 lg 1,

lg 2 p 1, p 5

§ 4063. Kuritarvituslik kohtumenetlus

(1) Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt

algatatud kohtumenetlus on kuritarvituslik, kui

4

selle peamine eesmärk on avalikus arutelus

osalemise takistamine, piiramine või selle eest

karistamine ning põhjendamatute nõuete

esitamine, kasutades eelkõige ära poolte

märkimisväärset ebavõrdsust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud

hagi kuritarvituslikkuse hindamisel peab

kohusarvesse võtma, kas:

1) nõue või selle osa on ebaproportsionaalne,

ülemäärane või ebamõistlik ja kas nõude puhul

on tegemist õiguse kuritarvitamisega;

5) esineb muid olulisi asjaolusid.

Art 4 p 3 b) JAH TsMS § 4063 lg 2

p 2

2) hageja või hagejaga seotud isikud on

sarnastes küsimustes algatanud mitu

kohtumenetlust;

Art 4 p 3 c) JAH TsMS § 4063 lg 2

p 3

3) hageja või tema esindaja on enne

kohtumenetlust või selle ajal tegelenud

hirmutamise, ahistamise või ähvardamisega,

samuti käitunud kirjeldatud viisil sarnastes või

samaaegsetes kohtuasjades;

Art 4 p 3 d) JAH TsMS § 4063 lg 2

p 4

4) hageja kuritarvitab menetlusõigusi,

sealhulgas venitab menetlust, on esitanud

kohtule teadlikult valeandmeid, on valinud

kohtualluvuse kohtu eksitusse viimise või

menetlusõiguste kuritarvitamise eesmärgil;

Eesti õiguse kohaselt, kui hageja loobub hagist

või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta

loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud (TsMS § 168 lg 4). Esinduskulude

hüvitamist piiravat tabelit Eesti õiguses ei ole.

5

Seega on risk juba riigisisese õigusega

maandatud ja regulatsiooni loomine, mis tooks

indikaatorina välja kohtuasja pahauskse

lõpetamise menetluse hilisemas faasis ei ole

vajalik.

Art 5 lg 1 JAH Kuivõrd direktiiv võetakse üle selliselt, et

meetmeid kohaldatakse ka riigisisestele

menetlustele, art 5 üle ei võeta.

Art 5 lg 2 JAH Kuivõrd direktiiv võetakse üle selliselt, et

meetmeid kohaldatakse ka riigisisestele

menetlustele, art 5 üle ei võeta.

Art 6 lg 1 a) JAH TsMS § 1961 § 1961. Tagatise andmine menetluskulude

katteks avalikus arutelus osalemisest

tulenevalt esitatud hagi korral (1) Hagimenetluses võib kohus kostja taotlusel

kohustada hagejat andma kostja eeldatavate

menetluskulude katteks tagatise, kui hagi

esitati kostja avalikus arutelus osalemisest

tulenevalt ja on alust arvata, et esineb

kohtumenetluse kuritarvituslikkusele viitavaid

asjaolusid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kostja

eeldatavate menetluskulude katteks tagatise

määramisele ei kohaldata käesoleva seadustiku

§ 196 lõiget 1, lõike 2 esimest lauset ja punkti

2.

(3) Kohus lahendab tagatise andmise taotluse

kümne tööpäeva jooksul taotluse kohta hageja

6

seisukoha saamisest arvates. Kohus võib

taotluse lahendada hiljem, kui ta soovib hageja

eelnevalt ära kuulata. Kohus võib kostja

taotluse lahendada hageja seisukohata, kui

hageja ei esitanud seisukohta kohtu määratud

tähtaja jooksul.

Art 6 lg 1 b) JAH TsMS § 3332 § 3332. Avalikus arutelus osalemise

takistamiseks esitatud ilmselgelt

põhjendamatu nõude rahuldamata jätmine

(1) Kohus jätab käesoleva seadustiku § 4062

lõigete 2 ja 3 tingimustele vastava ilmselgelt

põhjendamatu nõude kostja taotlusel esimesel

võimalusel rahuldamata, kui käesoleva

paragrahvi lõikes 2 sätestatud eeldused on

täidetud.

(2) Kui käesoleva seadustiku § 4062 lõigete 2

ja 3 tingimustele vastava nõude aluseks olevad

asjaolud on kohtu arvates piisavalt välja

selgitatud, kohus on arutanud vaidlusaluseid

asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii

faktilisest kui ka õiguslikust küljest, andnud

pooltele piisavad selgitused selle kohta, millest

asja lahendamine sõltub ja kes

menetlusosalistest peab vaidlusaluseid

asjaolusid tõendama, ning hageja ei esita kohtu

nõudmisel ja määratud tähtajaks nõude aluseks

olevaid täiendavaid asjaolusid, selgitusi või

tõendeid ning hageja esitatu alusel ei ole nõude

rahuldamine õiguslikult põhjendatud, jätab

Luuakse regulatsioon, mis võimaldab teha res

judicata mõjuga sisulise otsuse, mida on

võimalik apellatsioonimenetluses kontrollida.

Niipea, kui lõikes 2 sätestatud eeldused on

täidetud, jätab kohus nõude esimesel

võimalusel rahuldamata.

Kui eelmenetluses selgub, et nõue ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega

huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, jätab kohus nõude

rahuldamata kohtuistungit pidamata.

7

kohus hagi rahuldamata ilma pooltele

täiendavat tähtaega andmata. Enne hagi

rahuldamata jätmise kohta otsuse tegemist

selgitab kohus hagejale kohtu nõudmise

täitmata jätmise õiguslikke tagajärgi.

(3) Kui eelmenetluses selgub, et käesoleva

seadustiku § 4062 lõigete 2 ja 3 tingimustele

vastav nõue ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, jätab kohus nõude rahuldamata

kohtuistungit pidamata.

Art 6 lg 1 c) JAH TsMS 462 lg 2, lg

6. VÕS § 134 lg 6

TsMS § 462 lõike 2 teist lauset täiendatakse

pärast sõna „kandja“ tekstiosaga „, samuti

käesoleva seadustiku § 4063 kohaselt

kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud

hageja.“

TsMS § 462 täiendatakse lõikega 6 järgmises

sõnastuses:

„(6) Kuritarvituslike kohtumenetluste

ärahoidmise eesmärgil ei kohaldata käesoleva

paragrahvi lõikeid 3–5 kuritarvitusliku

kohtumenetluse kohta tehtud kohtulahendi

avalikustamisel kuritarvitusliku

kohtumenetluse algatanud hageja isiku

kindlakstegemist võimaldavaid andmeid

puudutavas osas.“

Menetluskulude väljamõistmisele kohaldub

üldregulatsioon. Menetluskulud, sh kulude

koosseis, jaotus, kohtu pädevus ja

kindlaksmääramine ja esinduskulud, on

reguleeritud TsMS 18. peatükis.

Menetluskulude koosseisu ja arvestust

reguleerib TsMS § 138, mis sätestab järgmist:

§ 138. Menetluskulude koosseis ja arvestus

(1) Menetluskulud on menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

(2) Kohtukulud on riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud.

Riigilõivu reguleerib TsMS § 139, mis sätestab

järgmist:

8

VÕS § 134 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna

„puutumatuse“ tekstiosaga

„, väljendusvabaduse piiramise“.

§ 139. Riigilõiv

(1) Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise

eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav

rahasumma.

[…]

Asja läbivaatamiskulusid reguleerib TsMS §

143, mis sätestab järgmist:

§ 143. Asja läbivaatamise kulud

Asja läbivaatamise kulud on:

1) tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning

kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad

menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi

tegemisega tekkinud kulud;

2) dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise

kulud;

3) vaatluse kulud, muu hulgas sellega seotud

vajalikud kohtu sõidukulud;

4) menetlusdokumentide kohtutäituri

vahendusel ning välisriigis ja

eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele

kättetoimetamise ja edastamise kulud;

41) menetlusdokumentide väljastamise kulud;

5) [kehtetu]

9

6) tsiviilasja hinna määramise kulud.

Kohtuväliseid kulusid reguleerib TsMS § 144,

mis sätestab järgmist:

§ 144. Kohtuvälised kulud

Kohtuvälised kulud on:

1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud;

2) menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-,

majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on

kantud seoses menetlusega;

3) menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või

muu püsiv sissetulek;

4) seaduses sätestatud kohtueelse menetluse

kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud

hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse

menetluse lõppu;

5) kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi

tagamise määruse täitmise kulud;

51) kohtutäituri tasu menetlusdokumentide

kättetoimetamise eest;

52) kohtutäituri tasu Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel

tehtud Euroopa arestimismääruse täitmise eest

ja Euroopa arestimismääruse täitmise kulud,

samuti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja

10

tasu sama määruse alusel esitatud teabe

hankimise taotluse läbivaatamise eest;

6) menetluskulude kandmisel menetlusabi

taotlemise avalduse menetlemise kulud;

7) maksekäsu kiirmenetluse kulud;

8) lepitusmenetluses osalemise kulud juhul,

kui kohus on kohustanud pooli osalema selles

vastavalt käesoleva seaduse § 4 lõikele 4 või kui

on tegu kohustusliku kohtueelse

lepitusmenetlusega vastavalt lepitusseaduse § 1

lõikele 4;

9) kollektiivse esindushagi menetlusega

seonduvad tarbijakaitseseaduse §-st 604

tulenevad tarbijate või andmesubjektide

teavitamise kulud;

10) tarbijate ja andmesubjektide teavitamise

kulud vastavalt käesoleva seadustiku §-le

49720.

Menetluskulude jaotust hagimenetluses

reguleerib TsMS § 162, mis sätestab järgmist:

§ 162. Menetluskulude jaotus

hagimenetluses

(1) Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti.

(2) Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab

teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse

11

tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks

tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata

jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest,

hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas

ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud.

(3) Poole seadusliku esindaja menetluskulud

hüvitatakse samas korras kui poole

menetluskulud.

(4) Kohus võib jätta kulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole

kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks

otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik.

(5) [kehtetu].

Eelnõuga täiendatakse § 162 lõikega 6

järgmises sõnastuses:

„(6) Kohus jätab kuritarvitusliku

kohtumenetluse tuvastamise korral hagi

rahuldamise ulatusest olenemata

menetluskulud täielikult hageja kanda.“

Menetluskulude jaotust asja menetlusse

võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata

jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi

õigeksvõtmise puhul reguleerib TsMS § 168,

mis sätestab järgmist:

12

§ 168. Menetluskulude jaotus asja

menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi

vaatamata jätmise, asja menetluse

lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

(1) Hageja kannab menetluskulud, kui kohus

keeldub avaldust menetlusse võtmast ja

tagastab selle.

(2) Hageja kannab menetluskulud, kui hagi

jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus

lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi

lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

[…]

(4) Kui hageja loobub hagist või võtab selle

tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja

arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab

selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast

hagi esitamist rahuldanud.

[…]

(6) Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab

hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma

käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist

kohtulahendis reguleerib TsMS § 173 ja

sätestab järgmist:

§ 173. Menetluskulude jaotuse

kindlaksmääramine kohtulahendis

13

(1) Asja menetlenud kohus märgib

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

muu hulgas määruses, millega hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või

hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata

või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu

lahendis esitatakse kogu seni kantud

menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb

märkida ära menetluskulude kandmise erisused

kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses

menetluses.

(2) Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis

märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei

taotle.

Kohtu pädevust menetluskulude

kindlaksmääramisel reguleerib TsMS § 174 ja

sätestab järgmist:

§ 174. Kohtu pädevus menetluskulude

kindlaksmääramisel

(1) Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

14

menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja

materjalid.

(2) Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

[…]

(4) Kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei

määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177

lõikes 2 sätestatud korras. […].

[…]

Lepingulise esindaja kulude hüvitamist

reguleerib TsMS § 175 ja sätestab järgmist:

§ 175. Lepingulise esindaja kulude

hüvitamine

(1) Kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

15

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

[…]

[…]

(3) Mitmele lepingulisele esindajale tehtud

kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja

keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest.

Kohtulahendit menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise kohta reguleerib TsMS §

177 ja sätestab järgmist:

§ 177. Kohtulahend menetluskulude

kindlaksmääramise kohta

(1) Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks:

1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses või

2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist.

(2) Kui kohus ei määranud menetluskulude

rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja

sisuliselt lahendanud maakohus

menetluskulude suuruse kindlaks määrusega

mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumisest.

16

[…]

(4) Kohus märgib menetlusosalise taotluse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise

kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Seega määrab kohus TsMS § 174 lg 1 kohaselt

menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel kindlaks

vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Välja

mõistetakse kõik menetluskulud, välja arvatud

ülemäärased kulud. Eestis ei ole esinduskulude

tabelit, mis piiraks esinduskulude

väljamõistmist.

TsMS § 462 reguleerib jõustunud kohtuotsuse

avaldamist ja sätestab järgmist:

„§ 462. Jõustunud kohtuotsuse

avalikustamine arvutivõrgus

(1) Jõustunud kohtuotsus avalikustatakse

selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. See ei

mõjuta otsuse jõustumist.

(2) Andmesubjekti taotlusel või kohtu

algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses

andmesubjekti nimi initsiaalide või

tähemärgiga ning ei avalikustata tema

17

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega

aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või

muu avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

(3) Kohus avalikustab omal algatusel või

andmesubjekti taotlusel arvutivõrgus üksnes

otsuse resolutsiooni või ei avalikusta otsust, kui

otsus sisaldab eriliiki isikuandmeid ja kui

otsuse isikuandmetega avalikustamine võib ka

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut järgides

oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust.

Kohus lahendab taotluse määrusega.

(4) Kohus avalikustab omaalgatuslikult või

huvitatud isiku taotlusel ainult jõustunud otsuse

resolutsiooni, kui otsus sisaldab teavet, millele

on seadusega ette nähtud muu

juurdepääsupiirang.

(5) Maakohtu või ringkonnakohtu määruse

peale, millega keelduti käesoleva paragrahvi

lõigetes 2–4 nimetatud taotluse rahuldamisest,

võib taotleja esitada määruskaebuse. Maakohtu

määruse peale esitatud määruskaebuse kohta

tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa

Riigikohtule edasi kaevata.“

Eelnõuga täiendatakse kohtuotsuse avaldamise

regulatsiooni selliselt, et juhul, kui kohus on

jõustunud lahendiga tuvastanud menetluse

18

kuritarvituslikkuse, avaldatakse lahend

selliselt, et kuritarvitusliku kohtumenetluse

algatanud hageja isiku kindlakstegemist

võimaldavaid andmeid ei varjata.

Mittevaralise kahju hüvitamise erisusi

reguleerib VÕS-i § 134. VÕS-i § 134 lõike 6

kohaselt võib kohus isiku au teotamise, muu

hulgas ebakohase väärtushinnanguga või

ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime

või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu

puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse

rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise

määramisel arvestada lisaks rikkumise

raskusele ja ulatusele ning kahju tekitaja

käitumisele ja suhtumisele kahjustatud isikusse

pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5) ka vajadust

mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest

kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse

kahju tekitaja varalist seisundit.

Eelnõuga täiendatakse VÕS-i § 134 lõiget 6

selliselt, et edaspidi võib mittevaralise kahju

hüvitise määramisel kohus, lisaks lõikes 5

sätestatule, arvestada vajadust mõjutada kahju

tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest,

võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist

seisundit ka juhul, kui piirati isiku

väljendusvabadust. VÕS-i § 134 täiendamise

tulemusel võib kohus edaspidi võtta juhtudel,

kui piirati isiku väljendusvabadust, arvesse

19

mittevaralise kahju hüvitise

preventsioonifunktsiooni (nn tõrjuv

kahjuhüvitis).

Art 6 lg 2 Liikmesrii-

gile

valikuline

TsMS § 4064 lg 1,

§ 462 lg 2, lg 6

TsMS § 4064. Kuritarvitusliku kohtumenetluse

tuvastamine

(1) Kohus võib avalikus arutelus osalemisest

tulenevalt algatatud kohtumenetluse

kuritarvituslikkuse tuvastada kostja taotlusel või

omal algatusel.

TsMS § 462 lõike 2 teist lauset täiendatakse

pärast sõna „kandja“ tekstiosaga „, samuti

käesoleva seadustiku § 4063 kohaselt

kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud

hageja.“

TsMS § 462 täiendatakse lõikega 6 järgmises

sõnastuses:

„(6) Kuritarvituslike kohtumenetluste

ärahoidmise eesmärgil ei kohaldata käesoleva

paragrahvi lõikeid 3–5 kuritarvitusliku

kohtumenetluse kohta tehtud kohtulahendi

avalikustamisel kuritarvitusliku

kohtumenetluse algatanud hageja isiku

kindlakstegemist võimaldavaid andmeid

puudutavas osas.“

TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab

kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt

määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kohtuotsuse avalikustamist reguleeriva TsMS

§ 462 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus

avalikustatakse selleks ettenähtud kohas

arvutivõrgus (vt § 462 regulatsiooni eelmises

selgituses). Eelnõuga TsMS §-s 462 tehtavate

muudatuste kohaldamine ei eelda taotluse

esitamist.

Art 7 lg 1 JAH TsMS § 1961 lg 3,

3332 lg 1

Art 6 lg 1 a):

§ 1961. Tagatise andmine menetluskulude

käteks avalikus arutelus osalemisest

tulenevalt esitatud hagi korral

Kehtiva õiguse kohaselt ei ole tagatise

nõudmise taotluse lahendamiseks tähtaega

kehtestatud. Direktiivi nõude ülevõtmiseks

nähakse taotluse lahendamiseks ette tähtaeg.

20

(3) Kohus lahendab tagatise andmise taotluse

kümne tööpäeva jooksul taotluse kohta hageja

seisukoha saamisest arvates. Kohus võib

taotluse lahendada hiljem, kui ta soovib hageja

eelnevalt ära kuulata. Kohus võib kostja

taotluse lahendada hageja seisukohata, kui

hageja ei esitanud seisukohta kohtu määratud

tähtaja jooksul.

Art 6 lg 1 b):

§ 3332. Avalikus arutelus osalemisest

tulenevalt esitatud ilmselgelt põhjendamatu

nõude rahuldamata jätmine

(1) Kohus jätab käesoleva seadustiku § 4062

lõigete 2 ja 3 tingimustele vastava ilmselgelt

põhjendamatu nõude kostja taotlusel esimesel

võimalusel rahuldamata, kui käesoleva

paragrahvi lõikes 2 sätestatud eeldused on

täidetud.

Kehtiva õiguse kohaselt ei ole hagiavalduse

kohta otsuse tegemiseks tähtaega ette nähtud.

Direktiivi nõude täitmiseks nähakse ette, et

niipea, kui § 3332 lg 2 tingimused on täidetud,

tuleb otsus nõude rahuldamata jätmise kohta

teha esimesel võimalusel.

Art 7 lg 2 JAH

Menetluskulud määratakse üldjuhul kindlaks

kohtuotsuses, millega lahendatakse vaidlus

sisuliselt (TsMS § 174 lg 1, lg 2, § 177 lg 1 p 1).

Kui menetluskulude kindlaksmääramine

kohtuotsuses takistaks asjas kiire otsuse

tegemist, võib kohus jätta menetluskulud

kohtuotsuses kindlaks määramata. Sellisel juhul

määrab kohus kulud kindlaks pärast

kohtuotsuse, st mh pärast menetluskulude

jaotuse, jõustumist hagita menetluses mõistliku

21

aja jooksul (TsMS § 174 lg 4, § 177 lg 1 p 2, lg

2).

Kohtuotsus avaldatakse pärast jõustumist

(TsMS § 462 lg 1). Seega, kui kohtuotsus

jõustub, siis see avaldatakse, kohus avaldab

kohtuotsuse omal algatusel; puudub

spetsiifiline menetlus, mida kiirendada.

Art 8 JAH TsMS § 162 lg 6, §

4065

TsMS § 162 täiendatakse lõikega 6 järgmises

sõnastuses:

„(6) Kohus jätab kuritarvitusliku

kohtumenetluse tuvastamise korral hagi

rahuldamise ulatusest olenemata

menetluskulud täielikult hageja kanda.“

§ 4065. Nõude või menetlusdokumentide

muutmine kuritarvituslikus

kohtumenetluses

Kui kohus tuvastas kuritarvitusliku

kohtumenetluse, ei mõjuta hageja

menetlusdokumentide muutmine, sealhulgas

nõude muutmine või tagasivõtmine, kostja

õigust taotleda kuritarvitusliku

kohtumenetluse tõttu tekkinud menetluskulude

hüvitamist ning kohtulahendi avaldamist

käesoleva seadustiku § 462 lõigete 2 ja 6

kohaselt, samuti trahvi määramist või

kuritarvitusliku kohtumenetlusega tekkinud

kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud

alusel ja ulatuses.

Kuritarvituslik kohtumenetlus reguleeritakse

TsMS § 431. peatükis.

22

Art 9 JAH Nõustaja on reguleeritud TsMS §-s 228, mis

sätestab järgmist:

§ 228. Nõustaja

(1) Menetlusosaline võib menetluses

nõustajana kasutada

tsiviilkohtumenetlusteovõimelist isikut.

(2) Nõustaja võib esineda kohtuistungil koos

menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei

saa teha menetlustoiminguid ega esitada

taotlusi.

(3) Nõustaja poolt kohtuistungil esitatu

loetakse menetlusosalise poolt esitatuks, kui

menetlusosaline seda kohe tagasi ei võta või ei

paranda.

Art 10 JAH TsMS 1961 § 1961. Tagatise andmine menetluskulude

katteks avalikus arutelus osalemisest

tulenevalt esitatud hagi korral

(1) Hagimenetluses võib kohus kostja taotlusel

kohustada hagejat andma kostja eeldatavate

menetluskulude katteks tagatise, kui hagi

esitati kostja avalikus arutelus osalemisest

tulenevalt ja on alust arvata, et esineb

kohtumenetluse kuritarvituslikkusele viitavaid

asjaolusid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kostja

eeldatavate menetluskulude katteks tagatise

määramisele ei kohaldata käesoleva seadustiku

Kehtivas õiguses reguleerib tagatise andmist

menetluskulude katteks TsMS § 196, mis

sätestab järgmist:

§ 196. Tagatise andmine menetluskulude

katteks

(1) Hagimenetluses võib kohus kostja taotlusel

kohustada hagejat andma kostja eeldatavate

menetluskulude katteks tagatise, kui hageja:

1) ei ole Eesti Vabariigi, mõne muu Euroopa

Liidu liikmesriigi ega Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik ja

tema elukoht ei ole Eestis, mõnes muus

23

§ 196 lõiget 1, lõike 2 esimest lauset ja punkti

2.

(3) Kohus lahendab tagatise andmise taotluse

kümne tööpäeva jooksul taotluse kohta hageja

seisukoha saamisest arvates. Kohus võib

taotluse lahendada hiljem, kui ta soovib hageja

eelnevalt ära kuulata. Kohus võib kostja

taotluse lahendada hageja seisukohata, kui

hageja ei esitanud seisukohta kohtu määratud

tähtaja jooksul.

Euroopa Liidu liikmesriigis ega Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigis;

2) on juriidiline isik, mille asukoht ei ole Eestis,

mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis ega

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis;

3) majandusliku seisundi tõttu või muul

põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude

sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige

juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot,

algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta

jooksul enne hagi esitamist on hageja vara

suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et

täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud.

(2) Kohus ei või kohustada hagejat tagatist

andma, kui hagejal on menetluskulude katteks

Eestis piisavalt vara või talle kuuluvad Eestis

asjaõigusega piisavalt tagatud nõuded. Kohus ei

või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja

2 nimetatud juhul kohustada hagejat tagatist

andma, kui:

1) välislepingu alusel ei või tagatist nõuda;

2) kostjale menetluskulude hüvitamise lahend

kuulub hageja elu- või asukohamaal täitmisele.

(21) Kui tagatise nõudmise eeldused on

täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski

täielikult või osaliselt nõudmata või määrata

selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa

majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult

24

oodata tagatise andmist ja hagi läbi vaatamata

jätmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed

hagejale või kui tagatise nõudmine oleks hageja

suhtes muul põhjusel ebaõiglane.

(3) Kostja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud hagejalt nõuda tagatist ka siis, kui

tagatise andmise eeldused tekivad alles

menetluse ajal, välja arvatud juhul, kui ta on

hagi õigeks võtnud. Kui menetluse käigus

ilmneb, et antud tagatis ei ole küllaldane, võib

kostja nõuda täiendavat tagatist.

(4) Hageja võib esitada tagatise andmist

kohustava maakohtu või ringkonnakohtu

määruse peale määruskaebuse. Maakohtu

määruse peale esitatud määruskaebuse kohta

tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa

Riigikohtule edasi kaevata.

Eelnõuga nähakse ette eriregulatsioon §-s 1961,

mille kohaselt juhul, kui hagi esitati avalikus

arutelus osalemisest tulenevalt ja on alust

arvata, et esineb kohtumenetluse

kuritarvituslikkusele viitavaid asjaolusid, ei

kohaldata tagatise määramise piiranguid, mis

lähtuvad hageja elu- või asukohast, hageja

majanduslikust seisukorrast ja kohtulahendi

täitmise kohast.

Eriregulatsiooni kohaselt lahendab kohus

taotluse kümne tööpäeva jooksul taotluse kohta

25

hageja seisukoha saamisest arvates. Kohus võib

taotluse lahendada hiljem, kui ta soovib hageja

eelnevalt ära kuulata. Kohus võib kostja

taotluse lahendada hageja seisukohata, kui

hageja ei esitanud seisukohta kohtu määratud

tähtaja jooksul.

Art 11 JAH TsMS 3332 § 3332. Avalikus arutelus osalemisest

tulenevalt esitatud ilmselgelt põhjendamatu

nõude rahuldamata jätmine

(1) Kohus jätab käesoleva seadustiku § 4062

lõigete 2 ja 3 tingimustele vastava ilmselgelt

põhjendamatu nõude kostja taotlusel esimesel

võimalusel rahuldamata, kui käesoleva

paragrahvi lõikes 2 sätestatud eeldused on

täidetud.

(2) Kui käesoleva seadustiku § 4062 lõigete 2

ja 3 tingimustele vastava nõude aluseks olevad

asjaolud on kohtu arvates piisavalt välja

selgitatud, kohus on arutanud vaidlusaluseid

asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii

faktilisest kui ka õiguslikust küljest, andnud

pooltele piisavad selgitused selle kohta, millest

asja lahendamine sõltub ja kes

menetlusosalistest peab vaidlusaluseid

asjaolusid tõendama, ning hageja ei esita kohtu

nõudmisel ja määratud tähtajaks nõude aluseks

olevaid täiendavaid asjaolusid, selgitusi või

tõendeid ning hageja esitatu alusel ei ole nõude

rahuldamine õiguslikult põhjendatud, jätab

Taotluse esitamise menetlusetappi ei ole

piiratud.

Lõikes 2 on sätestatud eeldused, mille täitmise

korral on võimalik teha sisuline otsus, millel on

res judicata õiguslikud tagajärjed ja mida on

võimalik apellatsiooni korras kontrollida.

Niipea, kui eeldused on täidetud, tuleb nõue

esimesel võimalusel otsusega rahuldamata jätta.

Kui nõue ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil,

millele riik peaks andma õiguskaitset, jätab

kohus nõude rahuldamata kohtuistungit

pidamata.

26

kohus hagi rahuldamata ilma pooltele

täiendavat tähtaega andmata. Enne hagi

rahuldamata jätmise kohta otsuse tegemist

selgitab kohus hagejale kohtu nõudmise

täitmata jätmise õiguslikke tagajärgi.

(3) Kui eelmenetluses selgub, et käesoleva

seadustiku § 4062 lõigete 2 ja 3 tingimustele

vastav nõue ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, jätab kohus nõude rahuldamata

kohtuistungit pidamata.

Art 12 lg 1 EI Kohaldub TsMSi üldregulatsioon. Paragrahvi

230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,

kui seadusest ei tulene teisiti. […]

Seega, kui hageja esitab hagi, tuleb tal oma

nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendada.

Art 12 lg 2 JAH 3332 lg 2 (2) Kui käesoleva seadustiku § 4062 lõigete 2

ja 3 tingimustele vastava nõude aluseks olevad

asjaolud on kohtu arvates piisavalt välja

selgitatud, kohus on arutanud vaidlusaluseid

asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii

faktilisest kui ka õiguslikust küljest, andnud

pooltele piisavad selgitused selle kohta, millest

asja lahendamine sõltub ja kes

menetlusosalistest peab vaidlusaluseid

asjaolusid tõendama, ning hageja ei esita kohtu

Lisaks TsMS § 3332 lg-le 2 kohaldub TsMSi

üldregulatsioon. Paragrahvi 230 lg 1 kohaselt

peab kumbki pool peab hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei

tulene teisiti. […]

27

nõudmisel ja määratud tähtajaks nõude aluseks

olevaid täiendavaid asjaolusid, selgitusi või

tõendeid ning hageja esitatu alusel ei ole nõude

rahuldamine õiguslikult põhjendatud, jätab

kohus hagi rahuldamata ilma pooltele

täiendavat tähtaega andmata. Enne hagi

rahuldamata jätmise kohta otsuse tegemist

selgitab kohus hagejale kohtu nõudmise

täitmata jätmise õiguslikke tagajärgi.

Seega ka juhul, kui kostja taotleb ilmselgelt

põhjendamatu nõude rahuldamata jätmist, on

nõude tõendamiskoormis hagejal.

Art 13 JAH Kohtuotsuse edasikaebamisele kohaldub

üldregulatsioon. TsMS § 630 lg 1 kohaselt võib

pool […] esitada esimese astme kohtu otsuse

peale apellatsioonkaebuse.

Art 14 lg 1 JAH Menetluskuludele kohaldatakse

üldregulatsiooni. Menetluskulud, sh kulude

koosseis, jaotus, kohtu pädevus ja

kindlaksmääramine ja esinduskulud, on

reguleeritud TsMS 18. peatükis.

Menetluskulude koosseisu ja arvestust

reguleerib TsMS § 138, mis sätestab järgmist:

§ 138. Menetluskulude koosseis ja arvestus

(1) Menetluskulud on menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

(2) Kohtukulud on riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud.

Riigilõivu reguleerib TsMS § 139, mis sätestab

järgmist:

28

§ 139. Riigilõiv

(1) Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise

eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav

rahasumma.

[…]

Asja läbivaatamiskulusid reguleerib TsMS §

143, mis sätestab järgmist:

§ 143. Asja läbivaatamise kulud

Asja läbivaatamise kulud on:

1) tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning

kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad

menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi

tegemisega tekkinud kulud;

2) dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise

kulud;

3) vaatluse kulud, muu hulgas sellega seotud

vajalikud kohtu sõidukulud;

4) menetlusdokumentide kohtutäituri

vahendusel ning välisriigis ja

eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele

kättetoimetamise ja edastamise kulud;

41) menetlusdokumentide väljastamise kulud;

5) [kehtetu]

6) tsiviilasja hinna määramise kulud.

Kohtuväliseid kulusid reguleerib TsMS § 144,

mis sätestab järgmist:

29

§ 144. Kohtuvälised kulud

Kohtuvälised kulud on:

1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud;

2) menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-,

majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on

kantud seoses menetlusega;

3) menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või

muu püsiv sissetulek;

4) seaduses sätestatud kohtueelse menetluse

kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud

hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse

menetluse lõppu;

5) kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi

tagamise määruse täitmise kulud;

51) kohtutäituri tasu menetlusdokumentide

kättetoimetamise eest;

52) kohtutäituri tasu Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel

tehtud Euroopa arestimismääruse täitmise eest

ja Euroopa arestimismääruse täitmise kulud,

samuti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja

tasu sama määruse alusel esitatud teabe

hankimise taotluse läbivaatamise eest;

6) menetluskulude kandmisel menetlusabi

taotlemise avalduse menetlemise kulud;

7) maksekäsu kiirmenetluse kulud;

8) lepitusmenetluses osalemise kulud juhul,

kui kohus on kohustanud pooli osalema selles

30

vastavalt käesoleva seaduse § 4 lõikele 4 või kui

on tegu kohustusliku kohtueelse

lepitusmenetlusega vastavalt lepitusseaduse § 1

lõikele 4;

9) kollektiivse esindushagi menetlusega

seonduvad tarbijakaitseseaduse §-

st 604 tulenevad tarbijate või andmesubjektide

teavitamise kulud;

10) tarbijate ja andmesubjektide teavitamise

kulud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 49720.

Menetluskulude jaotust hagimenetluses

reguleerib TsMS § 162, mis sätestab järgmist:

§ 162. Menetluskulude jaotus

hagimenetluses

(1) Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti.

(2) Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab

teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse

tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks

tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata

jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest,

hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas

ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud.

31

(3) Poole seadusliku esindaja menetluskulud

hüvitatakse samas korras kui poole

menetluskulud.

(4) Kohus võib jätta kulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole

kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks

otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik.

(5) [kehtetu].

Eelnõuga täiendatakse § 162 lõikega 6

järgmises sõnastuses:

„(6) Kohus jätab kuritarvitusliku

kohtumenetluse tuvastamise korral hagi

rahuldamise ulatusest olenemata

menetluskulud täielikult hageja kanda.“

Menetluskulude jaotust asja menetlusse

võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata

jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi

õigeksvõtmise puhul reguleerib TsMS § 168,

mis sätestab järgmist:

§ 168. Menetluskulude jaotus asja

menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi

vaatamata jätmise, asja menetluse

lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

32

(1) Hageja kannab menetluskulud, kui kohus

keeldub avaldust menetlusse võtmast ja

tagastab selle.

(2) Hageja kannab menetluskulud, kui hagi

jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus

lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi

lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

[…]

(4) Kui hageja loobub hagist või võtab selle

tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja

arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab

selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast

hagi esitamist rahuldanud.

[…]

(6) Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab

hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma

käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist

kohtulahendis reguleerib TsMS § 173 ja

sätestab järgmist:

§ 173. Menetluskulude jaotuse

kindlaksmääramine kohtulahendis

(1) Asja menetlenud kohus märgib

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

muu hulgas määruses, millega hagita menetluse

33

avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või

hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata

või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu

lahendis esitatakse kogu seni kantud

menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb

märkida ära menetluskulude kandmise erisused

kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses

menetluses.

(2) Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis

märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei

taotle.

Kohtu pädevust menetluskulude

kindlaksmääramisel reguleerib TsMS § 174 ja

sätestab järgmist:

§ 174. Kohtu pädevus menetluskulude

kindlaksmääramisel

(1) Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja

materjalid.

34

(2) Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse tegemist.

[…]

(4) Kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei

määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177

lõikes 2 sätestatud korras. […].

[…]

Lepingulise esindaja kulude hüvitamist

reguleerib TsMS § 175 ja sätestab järgmist:

§ 175. Lepingulise esindaja kulude

hüvitamine

(1) Kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

[…]

[…]

35

(3) Mitmele lepingulisele esindajale tehtud

kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja

keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest.

Kohtulahendit menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise kohta reguleerib TsMS §

177 ja sätestab järgmist:

§ 177. Kohtulahend menetluskulude

kindlaksmääramise kohta

(1) Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks:

1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses või

2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist.

(2) Kui kohus ei määranud menetluskulude

rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja

sisuliselt lahendanud maakohus

menetluskulude suuruse kindlaks määrusega

mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumisest.

[…]

(4) Kohus märgib menetlusosalise taotluse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise

kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

36

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Seega määrab kohus TsMS § 174 lg 1 kohaselt

menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel kindlaks

vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Seega

mõistetakse välja kõik menetluskulud, välja

arvatud ülemäärased kulud.

Art 14 lg 2 Eestis ei ole tasumäärade tabelit, mis piiraks

esinduskulude väljamõistmist.

Art 15 JAH TsMS § 4066,

§ 462 lg 2, lg 6,

VÕS § 134 lg 6

TsMS: paragrahvi 462 lõike 2 teist lauset

täiendatakse pärast sõna „kandja“ tekstiosaga

„, samuti käesoleva seadustiku § 4063 kohaselt

kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud

hageja“.

paragrahvi 462 täiendatakse lõikega 6

järgmises sõnastuses:

„(6) Kuritarvituslike kohtumenetluste

ärahoidmise eesmärgil ei kohaldata käesoleva

paragrahvi lõikeid 3–5 kuritarvitusliku

kohtumenetluse kohta tehtud kohtulahendi

avalikustamisel kuritarvitusliku

kohtumenetluse algatanud hageja isiku

kindlakstegemist võimaldavaid andmeid

puudutavas osas.“

§ 4066. Trahvi määramine

Menetluskulude väljamõistmise osas kohaldub

üldregulatsioon. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel kindlaks

vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Seega

mõistetakse välja kõik menetluskulud, välja

arvatud ülemäärased kulud. Eestis ei ole tabelit,

mis piiraks esinduskulude väljamõistmist (vt ka

art 14 lg 1 ülevõtmist selgitavas kommentaaris

välja toodud kehtivat õigust menetluskulude

kohta).

Kehtiva õiguse kohaselt jõustunud

kohtuotsused avaldatakse. Jõustunud

kohtuotsuse avaldamist reguleerib TsMS § 462

ja sätestab järgmist:

„§ 462. Jõustunud kohtuotsuse

avalikustamine arvutivõrgus

37

Käesoleva seadustiku § 4064 alusel

kohtumenetluse kuritarvituslikkuse

tuvastamise korral võib kohus hagejat

trahvida. Rahatrahvi võib määrata kuni

9600 euro ulatuses.

VÕS: paragrahvi 134 lõiget 6 täiendatakse

pärast sõna „puutumatuse“ tekstiosaga

„, väljendusvabaduse piiramise“

(1) Jõustunud kohtuotsus avalikustatakse

selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. See ei

mõjuta otsuse jõustumist.

(2) Andmesubjekti taotlusel või kohtu

algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses

andmesubjekti nimi initsiaalide või

tähemärgiga ning ei avalikustata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega

aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või

muu avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

(3) Kohus avalikustab omal algatusel või

andmesubjekti taotlusel arvutivõrgus üksnes

otsuse resolutsiooni või ei avalikusta otsust, kui

otsus sisaldab eriliiki isikuandmeid ja kui

otsuse isikuandmetega avalikustamine võib ka

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut järgides

oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust.

Kohus lahendab taotluse määrusega.

(4) Kohus avalikustab omaalgatuslikult või

huvitatud isiku taotlusel ainult jõustunud otsuse

resolutsiooni, kui otsus sisaldab teavet, millele

on seadusega ette nähtud muu

juurdepääsupiirang.

(5) Maakohtu või ringkonnakohtu määruse

peale, millega keelduti käesoleva paragrahvi

lõigetes 2–4 nimetatud taotluse rahuldamisest,

38

võib taotleja esitada määruskaebuse. Maakohtu

määruse peale esitatud määruskaebuse kohta

tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa

Riigikohtule edasi kaevata.“

Eelnõuga täiendatakse kohtuotsuse avaldamise

regulatsiooni selliselt, et juhul, kui kohus on

jõustunud lahendiga tuvastanud menetluse

kuritarvituslikkuse, avaldatakse lahend

selliselt, et kuritarvitusliku kohtumenetluse

algatanud hageja isiku kindlakstegemist

võimaldavaid andmeid ei varjata.

Eelnõuga luuakse regulatsioon, mille kohaselt

võib kohus määrata kuritarvitusliku

kohtumenetluse algatanud hagejale trahvi kuni

9600 eurot. Trahvi määramise ja

edasikaebamise peale kohaldatakse

üldregulatsiooni: trahvi määramine toimub

TsMS § 46 kohaselt, trahvi määramise peale

edasikaebamine toimub § 48 kohaselt.

Mittevaralise kahju hüvitamise erisusi

reguleerib VÕS-i § 134. VÕS-i § 134 lõike 6

kohaselt võib kohus isiku au teotamise, muu

hulgas ebakohase väärtushinnanguga või

ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime

või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu

puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse

rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise

määramisel arvestada lisaks rikkumise

raskusele ja ulatusele ning kahju tekitaja

39

käitumisele ja suhtumisele kahjustatud isikusse

pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5) ka vajadust

mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest

kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse

kahju tekitaja varalist seisundit. Eelnõuga

täiendatakse VÕS i § 134 lõiget 6 selliselt, et

edaspidi võib mittevaralise kahju hüvitise

määramisel kohus, lisaks lõikes 5 sätestatule,

arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat

hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes

seejuures arvesse kahju tekitaja varalist

seisundit ka juhul, kui piirati isiku

väljendusvabadust. VÕS-i § 134 täiendamise

tulemusel võib kohus edaspidi võtta juhtudel,

kui piirati isiku väljendusvabadust, arvesse

mittevaralise kahju hüvitise

preventsioonifunktsiooni (nn tõrjuv

kahjuhüvitis).

Art 16 JAH TsMS § 620 lg 11 paragrahvi 620 lõiget 1 täiendatakse lõikega 11

järgmises sõnastuses:

„(11) Kui välisriigi kohtulahend tehti isiku

avalikus arutelus osalemisest tulenevalt

algatatud kohtumenetluses ja esitatud nõue oli

ilmselgelt põhjendamatu või kohtumenetlus oli

kuritarvituslik, loetakse kohtulahendi

tunnustamine Eesti õiguse oluliste

põhimõtetega vastuolus olevaks.“

40

Art 17 lg 1 JAH TsMS § 941 § 941. Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt

algatatud kuritarvitusliku kohtumenetlusega

kahju tekitamisest tuleneva hagi kohtualluvus

Kui isik, kelle elu- või asukoht on välisriigis, on

algatanud välisriigi kohtus avalikus arutelus

osalemisest tulenevalt kuritarvitusliku

kohtumenetluse, võib sellega tekitatud kahju

hüvitamise hagi esitada ka selle isiku elu- või

asukoha järgi, kelle vastu kuritarvituslik

kohtumenetlus algatati.

Eesti õiguse kohaselt hõlmab kahju ka kulusid,

sh menetluskulusid ning kulusid normis eraldi

ei nimetata.

Art 17 lg 2 Liikmesriig

ile

vabatahtlik

Eelnõuga ei piirata art 17 lg 1 kohase

kohtualluvuse teostamist, kui menetlus on

kolmandas riigis veel pooleli.

Art 18 EI Rahvusvahelise kohtualluvuse sätet

kohaldatakse suhetes kolmandate riikidega.

Õigusaktide hierarhiast tulenevalt ei kuulu

TsMS-i § 941 kohtualluvuse reegel

kohaldamisele juhtudel, kui kahju tekkis

Euroopa Liidu liikmesriigis alustatud väidetava

kuritarvitusliku kohtumenetluse tõttu. Piiriülese

kohtualluvuse reguleerimise ainuvälispädevus

on Euroopa Liidul ning riigisisene õigus

kohaldamisele ei kuulu (vt ka TsMS § 70 lg 4,

mis sisaldab õigusliku toimeta selgitavat normi,

loetledes EL otsekohalduvad õigusaktid, kus

reguleeritakse kohtualluvust). Samuti ei kuulu §

941 õigusaktide hierarhiast tulenevalt

kohaldamisele juhul, kui väidetav

kuritarvituslik kohtumenetlus toimus riigis,

mille suhtes on kohtualluvus reguleeritud teisiti

41

varasema riikidevahelise õigusabilepingu või

konventsiooniga, mille osaline on Eesti (vt nt

2007. a Lugano konventsioon, õigusabileping

Ukrainaga).

TsMS-i välisriigi kohtulahendite täidetavaks

tunnistamise regulatsiooni kohaldatakse

kolmandate riikide kohtulahendite täidetavaks

tunnistamiseks. Kuigi TsMS-i § 620 lõike 11

loomisega tagatakse direktiivi nõude täitmine,

saab sellest riigisisese õiguse osa ja seda

kohaldatakse õigusaktide hierarhiast lähtudes

üksnes kolmandate riikide kohtulahendite

tunnustamise ja täidetavaks tunnistamisest

keeldumise menetluses. Euroopa Liidu

liikmesriikide kohtulahendite täitmisest

keeldumise reguleerimisel on Euroopa Liidul

ainuvälispädevus ja seda valdkonda

reguleeritakse otsekohalduvate määrustega.

Samuti ei kohaldata TsMS-i § 620 lõiget 11

õigusaktide hierarhiast lähtudes nende riikide

kohtulahendite täidetavaks tunnistamise suhtes,

millega Eesti on sõlminud kas õigusabilepingu

või mis on vastavat valdkonda reguleeriva sama

konventsiooni osalised, mille osaline on ka

Eesti. Kui viidatud õigusaktides on vastuolu

avaliku korraga sätestatud kohtulahendi

tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest

keeldumise alusena, ei ole piiratud ka nende

riikide kohtulahendite puhul isiku avalikus

arutelus osalemise takistamiseks ilmselgelt

42

põhjendamatu nõude kohta või kuritarvituslikus

menetluses tehtud kohtulahendi tunnustamisest

ja täidetavaks tunnistamisest keeldumine, kui

kohus jõuab konkreetses menetluses sellise

järelduseni.

Art 19 lg 1 JAH Ühtseks kontaktpunktiks on määratud Eesti

Ajakirjanike Liit, kelle andmed on avaldatud ka

Euroopa Komisjoni lehel:

https://commission.europa.eu/document/d357f

321-540d-427a-9a5a-aae261486463_en.

Kontaktandmed: Eesti Ajakirjanike Liit

Gonsiori 27, Tallinn 15029

Telefon: +372 646 3699/mobiil: +372 5333

9699

E-mail: [email protected]

Art 19 lg 2 EI Nõukogu direktiiv 2003/8/EÜ on Eesti

õigusesse üle võetud TsMSi ja RÕSiga.

Art 19 lg 3 JAH Eesti õiguse kohaselt avaldatakse kõik

jõustunud kohtuotsused.

TsMS § 462 reguleerib jõustunud kohtuotsuse

avaldamist ja sätestab järgmist:

„§ 462. Jõustunud kohtuotsuse

avalikustamine arvutivõrgus

43

(1) Jõustunud kohtuotsus avalikustatakse

selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. See ei

mõjuta otsuse jõustumist.

(2) Andmesubjekti taotlusel või kohtu

algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses

andmesubjekti nimi initsiaalide või

tähemärgiga ning ei avalikustata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega

aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või

muu avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

(3) Kohus avalikustab omal algatusel või

andmesubjekti taotlusel arvutivõrgus üksnes

otsuse resolutsiooni või ei avalikusta otsust, kui

otsus sisaldab eriliiki isikuandmeid ja kui

otsuse isikuandmetega avalikustamine võib ka

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut järgides

oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust.

Kohus lahendab taotluse määrusega.

(4) Kohus avalikustab omaalgatuslikult või

huvitatud isiku taotlusel ainult jõustunud otsuse

resolutsiooni, kui otsus sisaldab teavet, millele

on seadusega ette nähtud muu

juurdepääsupiirang.

(5) Maakohtu või ringkonnakohtu määruse

peale, millega keelduti käesoleva paragrahvi

lõigetes 2–4 nimetatud taotluse rahuldamisest,

44

võib taotleja esitada määruskaebuse. Maakohtu

määruse peale esitatud määruskaebuse kohta

tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa

Riigikohtule edasi kaevata.“

Eelnõuga täiendatakse kohtuotsuse avaldamise

regulatsiooni selliselt, et juhul, kui kohus on

jõustunud lahendiga tuvastanud menetluse

kuritarvituslikkuse, avaldatakse lahend

selliselt, et kuritarvitusliku kohtumenetluse

algatanud hageja isiku kindlakstegemist

võimaldavaid andmeid ei varjata.

Kohtuotsused avaldatakse Riigi Teataja

veebilehel www.riigiteataja.ee ja on

kättesaadavad kohtulahendite otsingu kaudu.

Art 20 Liikmesrii-

gile

valikuline

Liikmesriigile valikuline

Art 21 EI Rakendussäte, ei ole vaja üle võtta

Art 22 lg 1 JAH § 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

muutmine

9) seadustiku normitehnilist märkust

täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1069, milles

käsitletakse avalikus arutelus osalevate isikute

kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete

või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus

Eelnõuga lisatakse normitehniline märkus

direktiivi ülevõtmiseks muudetavate seaduste

juurde vastavalt HÕNTE §-le 27, mis sätestab

järgmist:

§ 27. Normitehniline märkus

(1) Seaduseelnõu võib erandjuhul sisaldada

seaduse kohaldamiseks vajaliku teabega teksti,

45

arutelus osalemise vastased strateegilised

hagid) eest (ELT L-seeria, 16.04.2024, lk 1–

14).“.

§ 2. Võlaõigusseaduse muutmine

2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse

tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse

avalikus arutelus osalevate isikute kaitsmist

ilmselgelt põhjendamatute nõuete või

kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus

arutelus osalemise vastased strateegilised

hagid) eest (ELT L-seeria, 16.04.2024, lk 1–

14).“.

mis ei ole normatiivselt siduv ja mis

vormistatakse normitehnilise märkusena.

(2) Normitehniline märkus tähistatakse eelnõu,

paragrahvi või muu struktuuriosa pealkirja või

teksti lõpus araabianumbrilise ülaindeksiga ja

esitatakse eelnõu lõpus joonealuse selgitava

tekstina.

(3) Kui seaduseelnõu koostatakse Euroopa

Liidu õiguse ülevõtmiseks, siis nimetatakse

normitehnilises märkuses Euroopa Liidu

õigusakti andja või andjad, akti liik, number,

pealkiri ja avaldamismärge. Avaldamismärge

sisaldab avaldamiskoha lühendnime EÜT

(Euroopa Ühenduste Teataja – ilmus kuni

31.01.2003) või ELT (Euroopa Liidu Teataja –

ilmub alates 01.02.2003), seeriatähist

(õigusaktid – L, teave ja teatised – C, lisad – E

ja A; enne 1968. aastat ilmunud akti korral

seeriatähist ei esitata), ilmumise kuupäeva ja

leheküljenumbreid, näiteks: Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/30/EÜ,

millega edendatakse biokütuste ja muude

taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris

(ELT L 123, 17.05.2003, lk 42–46).

Normitehnilist märkust tähistav ülaindeks

esitatakse käesolevas lõikes nimetatud juhul

seaduseelnõu pealkirja järel.

[…]

46

Art 22 lg 2 EI Rakendussäte, ei ole vaja üle võtta

Art 23 EI Rakendussäte, ei ole vaja üle võtta

Art 24 EI Rakendussäte, ei ole vaja üle võtta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei TsMS ja VÕS muutmise eelnõu (vaigistushagide direktiivi ülevõtmine) Austatud Riigikantselei Justiits- ja Digiministeerium esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (vaigistushagide direktiivi ülevõtmine). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu; 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse seletuskiri; 3. Kooskõlastustabel (lisa 1) 4. Vastavustabel (lisa 2)

Margit Juhkam 58633152 [email protected]

Meie 10.03.2026 nr 8-1/1810-1