Tuumaenergia ja -ohutuse seadus

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KLIM/25-1366 - Tuumaenergia ja -ohutuse seadus

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 13.03.2026 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c681add7-3597-4002-b1fa-b958cd9e804b 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c681add7-3597-4002-b1fa-b958cd9e804b?activity=3 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main

Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2

Direktiivi 2014/87/EURATOM ja Eesti õigusaktide vastavustabel

NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/87/EURATOM, 8. juuli 2014, millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0087&from=ET
EL-i õigusakti norm


EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad sätted tuumaenergia- ja ohutuse seaduse eelnõus (TEOS)
Kommentaarid/
kehtestatavad rakendusaktid
Artikkel, lõige, punkt
Pealkiri, paragrahv, lõige, punkt


3) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt: a) punkti 1 alapunkt a asendatakse järgmisega: „a) tuumaelektrijaam, rikastuskäitis, tuumakütuse valmistamise tehas, ümbertöötamiskäitis, uurimisreaktor, rajatis kasutatud kütuse ladustamiseks ning”; b) lisatakse järgmised punktid: „6)„avarii”—ettekavatsemata sündmus, mille tagajärjed või võimalikud tagajärjed on kiirguskaitse või tuumaohutuse seisukohast märkimisväärsed; 7) „vahejuhtum”—ettekavatsemata sündmus, mille tagajärjed või võimalikud tagajärjed ei ole kaitse või tuumaohutuse seisukohast tähtsusetud;
8) „väärtalitlus”—normaalsest talitlusest kõrvale kalduv käitamisprotsess, mis toimub eeldatavasti vähemalt ühe korra rajatise kasutusaja jooksul, kuid mis ei põhjusta seoses asjakohaste projekteerimistingimustega märkimisväärset kahju ohutuse seisukohast tähtsatele osadele ega too kaasa avariiolukorda;
9)„projekteerimistingimused”—tingimused ja sündmused, mida tuleb tuumaseadme projekteerimisel, sealhulgas ajakohastamistel, sõnaselgelt arvesse võtta vastavalt kehtestatud kriteeriumidele, et ohutussüsteemide kavapärase töö korral tuleks seade selliste tingimuste ja sündmustega toime, ületamata lubatud piirnorme;
10) „projekteerimisel arvessevõetav avarii”—avariiolukord, millega toimetulekuks on tuumaseade kooskõlas kehtestatud projekteerimistingimustega projekteeritud ja mille korral kütusega (kui see on asjakohane) ja radioaktiivse pihkumisega seotud kahjustused jäävad normi piiresse; 11) „rasked tingimused”—tingimused, mis on projekteerimisel arvesse võetava avariiga seotud tingimustest raskemad; selliseid tingimusi võivad põhjustada mitu üheaegset riket, nagu ohutussüsteemi kõigi liinide täielik kadu, või äärmiselt ebatõenäoline sündmus.”
TEOS § 3. Terminid

Teatud termineid kasutatakse ainult konkreetses kontekstis ja need defineeritakse määruste tasandil.
5) Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1.Liikmesriigid kehtestavad tuumaseadmete ohutuse tagamiseks siseriikliku õigusliku, reguleeriva ja organisatsioonilise raamistiku (edaspidi „siseriiklik raamistik”). Siseriiklikus raamistikus sätestatakse eelkõige:
a) vastutuse jagunemine asjaomaste riiklike asutuste vahel ja nende tegevuse koordineerimine;
§ 8. Kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse pädev asutus


§ 12. Koostöö pädeva asutuse otsuste tegemisel
(1) Pädeva asutus küsib vajaduse korral käesolevas seaduses sätestatud taotluse andmete või otsuse eelnõu kohta seisukoha ministeeriumidelt ja teistelt valitsusasutustelt, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi taotlus või otsus puudutab (edaspidi asjassepuutuvad asutused).
(2) Asjassepuutuv asutus annab seisukoha 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse või otsuse eelnõu saamisest arvates. Vajaduse korral võib asjassepuutuv asutus tähtaega pikendada mõjuval põhjusel.
(3) Pädev asutus teeb käesolevas seaduses sätestatud otsuse, arvestades asjassepuutuvate asutuste põhjendatud seisukohti. Kui pädev asutus ei arvesta asjassepuutuva asutuse seisukohta otsuse tegemisel, siis ta peab seda põhjendama.
(4) Pädev asutus esitab otsuse eelnõu puudutatud kohalikule omavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Kohalik omavalitsus esitab arvamuse 30 päeva jooksul. Vajaduse korral võib seda tähtaega pikendada mõjuval põhjusel.

(5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega asjassepuutuvatelt asutustelt seisukoha küsimise ja andmise korra.
§ 83. Tuumamaterjali transpordi turvaplaan

§ 53. Tuumakäitise hädaolukorra lahendamise plaan ja õppused lõiked 3 ja 4

TTJA põhimäärus

§ 12 lõige 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus












b) riiklikud tuumaohutuse nõuded, mis hõlmavad tuumaseadmete olelusringi kõiki etappe;
§ 2. Reguleerimisala

§ 5. Tuumaohutuse ja tuumajulgeoleku meetmete rakendamise üldpõhimõtted

§ 6. Tuumakäitise ja tuumkütusetsükli tegevuste üldised ohutusnõuded

Täpsemad tuumaohutusnõuded kogu tuumakäitise elukaare ulatuses kehtestatakse TEOS alusel määruste tasandil (planeerimine, ehitamine, eelhinnang, pädeva asutuse tuumaohutushinnang, tuumaohutusload tuumakäitise katsetamiseks, käitamiseks ja dekomissioneerimiseks).



c) tuumaseadmetele lubade andmise süsteem ja tuumaseadmete loata käitamise keelamise süsteem;
§ 25. Tuumaohutusloa kohustus, loa omaja juriidiline vorm ja loa andja

§ 4 lõige 2 Keelatud on mistahes tuumkütuse tsükliga seotud tegevus ilma vastava loata.

Määrus: Tuumaohutuslubade taotluste ja lubade andmekoosseisud, tegevuste ja dokumentide kooskõlastamise ja teavitamise täpsustatud nõuded ja järelevalve kord.

Määrus: Tuumakäitise dekomissioneerimisloa andmekoosseis, dekomissioneerimise dokumenteerimine, dokumentatsiooni säilitamise ja andmete pädevale asutusele esitamise kord.
d) süsteem tuumaohutuse regulatiivseks kontrollimiseks, mida teeb pädev reguleeriv asutus;
§ 9 lõige 1 Pädeva asutuse ülesanne on tagada kiirgus- ja tuumaohutuse, tuumajulgeoleku ning tuumamaterjali arvestuse ja kontrolli riiklik järelevalve ja lubade väljastamine lähtudes seadusest ja rahvusvahelistest kohustustest.

§ 9 lg 2 p 9 pädeva asutus korraldab kiirgustegevuse ja tuumkütusetsüklit puudutavate tegevuste nõuetele vastavuse tagamist järelevalvetoimingute kaudu;

13. peatükk Riiklik järelevalve ja auditid


e) tõhusad ja proportsionaalsed jõustamismeetmed, sealhulgas asjakohasel juhul parandusmeetmed või tuumaseadme käitamise peatamine ja loa muutmine või kehtetuks tunnistamine. Liikmesriikide pädevuses on selle otsustamine, kuidas punktis b osutatud riiklikud tuumaohutusnõuded vastu võetakse ning millise õigusakti abil neid kohaldatakse.“
§ 2 lõige 2 Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 9 lõige 3 Pädev asutus teeb seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ettekirjutusi ja annab muid haldusakte.

§ 30. Tuumaohutusloa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

§ 31. Tuumaohutusloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise tagajärjed ja riigi õigus sekkuda

§ 41. Käitamisloa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

§ 114. Sunniraha määr

14. peatükk Vastutus


6) Artikli 5 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega: „2.Liikmesriigid tagavad pädeva reguleeriva asutuse tegeliku sõltumatuse põhjendamatust mõjust reguleerivate otsuste tegemisel. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et siseriikliku raamistikuga nõutakse, et pädev reguleeriv asutus:
a) on funktsionaalselt eraldatud igast muust asutusest või organisatsioonist, mis tegeleb tuumaenergia edendamise või kasutamisega, ja oma reguleerivate ülesannete täitmisel ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki selliselt asutuselt või organisatsioonilt;
§ 8. Kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse pädev asutus



TTJA põhimäärus
b) teeb reguleerivaid otsuseid kindlate ja läbipaistvate tuumaohutusega seotud nõuete alusel;
§ 9. Pädeva asutuse ülesanded ja õigused
(1) Pädeva asutuse ülesanne on tagada kiirgus- ja tuumaohutuse, tuumajulgeoleku ning tuumamaterjali arvestuse ja kontrolli riiklik järelevalve ja lubade väljastamine lähtudes seadusest ja rahvusvahelistest kohustustest.
(2) Pädev asutus:
1) osaleb kiirgusohutust ning tuumaohutust ja –julgeolekut puudutavate poliitikate, arengudokumentide ja õigusaktide väljatöötamisel, esitades eelnõude kohta arvamusi ning tehes ettepanekuid nende muutmiseks ja täiendamiseks;
2) kooskõlastab tuumaohutust, -julgeolekut ja tuumkütusetsüklit puudutavate õigustloovate aktide eelnõud;
3) korraldab tuumamaterjali arvestuse ja kontrolli süsteemi ja peab sellekohast riiklikku registrit;
4) töötab rahvusvaheliste standardite rakendamiseks välja käesoleva seaduse kohaldamisala puudutavad juhendid;
5) korraldab kiirgusohutuse ning tuumaohutuse ja –julgeoleku tagamise riikliku korralduse jaoks oluliste uurimistööde läbiviimist ning nende tulemuste avaldamist;
6) korraldab kiirgusseiret ja tagab kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi toimimise;
7) korraldab avalikkuse teavitamist kiirgus- ja tuumaohutusega seotud küsimustes ning piiriülest kaasamist seaduses sätestatud korras ja ulatuses;
8) annab välja, muudab ja tunnistab kehtetuks kiirgustegevuslube ja tuumaohutuslube, seaduses ettenähtud juhul muid lube ning määrab nende tingimused;
9) korraldab kiirgustegevuse ja tuumkütusetsüklit puudutavate tegevuste nõuetele vastavuse tagamist kontrolli- ja menetlustoimingute kaudu;
10) kooskõlastab isikute tuumaohutuse, tuumakäitiste ja tuumamaterjali füüsilise kaitse ja tuumakontrollimeetmete rakendamise tagamisega seotud valdkondade koolituskavasid;
11) kontrollib ja hindab õigusaktides ettenähtud juhul tuumaohutusloa omajate juhtkonna, töötajate ja töövõtjate kvalifikatsiooni ning väljastab isikutele tuumkütusetsükli tegevuses osalemiseks vajalikke tunnistusi;
12) täidab rahvusvahelistest kohustustest ja kokkulepetest tulenevaid ülesandeid, sh vahendab teavet Euroopa Aatomienergiaühenduse, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ja rahvusvahelise andmekeskusega tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu alusel;
13) täidab muid talle seadusega pandud kohustusi.
TTJA põhimäärus
c) saab sihtotstarbelisi ja asjakohaseid eelarveeraldisi, mis võimaldavad siseriiklikus raamistikus kindlaks määratud reguleerivate ülesannete täitmist, ning vastutab eraldatud eelarve kasutamise eest;
§ 8 (3) Pädeva asutuse kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse kulud kaetakse sihtotstarbeliselt riigieelarvest ja nähakse ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves eraldi real.

TTJA põhimäärus
d) peab tööl vajalikku arvu töötajaid, kellel on nende kohustuste täitmiseks vajalikud ettevalmistus, kogemused ja teadmised. Asutus võib kasutada oma reguleerivate ülesannete toetamiseks väliseid teaduslikke ja tehnilisi vahendeid ning eksperte;
§ 11 lg1 Pädeval asutusel on õigus kaasata oma ülesannete täitmisele sõltumatuid tehnilisi tugiorganisatsioone ja eksperte vastavalt nende pädevusele, nende kasutuses olevatele tehnilistele vahenditele ja erialastele teadmistele.

TTJA põhimäärus
e) kehtestab menetlused huvide konfliktide ärahoidmiseks ja lahendamiseks;
§ 11 lg 2 Tehniliste tugiorganisatsioonide ja ekspertide kaasamisel peab olema tagatud huvide konflikti vältimine.
TTJA põhimäärus

f)annab tuumaohutusega seotud teavet, ilma et selleks oleks vajalik ühegi muu asutuse või organisatsiooni nõusolek, tingimusel et sellega ei kahjustata teisi ülekaalukaid huve (näiteks julgeolekut), mida on tunnustatud asjakohaste õigusaktide ja rahvusvaheliste instrumentidega.
§ 9 lõige 2 Pädev asutus: 5) korraldab kiirgusohutuse ning tuumaohutuse ja –julgeoleku tagamise riikliku korralduse jaoks oluliste uurimistööde läbiviimist ning nende tulemuste avaldamist;
7) korraldab avalikkuse teavitamist kiirgus- ja tuumaohutusega seotud küsimustes ning piiriülest kaasamist seaduses sätestatud korras ja ulatuses;
TTJA põhimäärus














3.Liikmesriigid tagavad, et pädeval reguleerival asutusel on volitused, mis on vajalikud artikli 4 lõikes 1 kirjeldatud siseriikliku raamistiku kohaste kohustuste täitmiseks. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et siseriikliku raamistikuga antakse pädevatele reguleerivatele asutustele järgmised peamised reguleerivad ülesanded:
a)teha ettepanekuid riiklike tuumaohutuse nõuete kohta, määrata need kindlaks või osaleda nende kindlaksmääramises;
b)nõuda, et loa omaja täidaks riiklikke tuumaohutuse nõudeid ja asjaomase loaga kehtestatud tingimusi ning tõendaks nende täitmist;
c) kontrollida selliste nõuete ja tingimuste täitmist, kasutades selleks reguleerivaid hindamisi ja kontrollkäike;
d) teha ettepanekuid tõhusate ja proportsionaalsete jõustamismeetmete võtmiseks või viia neid täide.”
§ 9. Pädeva asutuse ülesanded ja õigused
(2) Pädev asutus:
1) osaleb kiirgusohutust ning tuumaohutust ja –julgeolekut puudutavate poliitikate, arengudokumentide ja õigusaktide väljatöötamisel, esitades eelnõude kohta arvamusi ning tehes ettepanekuid nende muutmiseks ja täiendamiseks;
2) kooskõlastab tuumaohutust, -julgeolekut ja tuumkütusetsüklit puudutavate õigustloovate aktide eelnõud;
9) korraldab kiirgustegevuse ja tuumkütusetsüklit puudutavate tegevuste nõuetele vastavuse tagamist kontrolli- ja menetlustoimingute kaudu;


TTJA põhimäärus
















7) Artiklid 6, 7 ja 8 asendatakse järgmisega: „Artikkel 6 Loa omajad Liikmesriigid tagavad, et siseriikliku raamistikuga nõutakse järgmist:
a) esmavastutus tuumaseadme tuumaohutuse eest on loa omajal. Nimetatud vastutust ei saa delegeerida ning see hõlmab vastutust töövõtjate ja alltöövõtjate tegevuse eest, mis võib mõjutada tuumaseadme tuumaohutust;
b)loa taotlemisel peab taotleja tõendama tuumaohutust. Tõendamise üksikasjalikkus ja ulatus peab olema vastavuses tuumaseadmele ja selle asukohale vastavate võimalike ohtude ulatuse ja laadiga;
c) loa omaja peab korrapäraselt hindama, kontrollima ja mõistlikult teostataval määral pidevalt täiustama oma tuumaseadmete tuumaohutust, tehes seda süstemaatiliselt ja kontrollitaval viisil. See hõlmab selle kontrollimist, kas kohaldatakse meetmeid avariide ärahoidmiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks, sealhulgas mitmekordse kaitse meetmete rakendamise kontrollimist;
d) loa omaja kehtestab juhtimissüsteemid, milles tuumaohutusele omistatakse asjakohane prioriteet, ja rakendab neid;
e) loa omaja näeb ette asjakohased kohapealsed avariiprotseduurid ja vastava korra, sealhulgas raskete avariide ohjeldamise suunised või võrdväärse korra, et reageerida tõhusalt avariidele nende tagajärgede ärahoidmiseks või leevendamiseks. Nimetatud protseduurid eelkõige:
i) on kooskõlas muu töökorraga ja neid harjutatakse korrapäraselt teostatavuse kontrollimiseks;
ii) on seotud avariide ja raskete avariidega, mis võivad juhtuda kõigi töörežiimide juures ja mis hõlmavad või mõjutavad korraga mitut üksust;
iii) näevad ette välise abi saamise korra;
iv) vaadatakse perioodiliselt läbi ja neid ajakohastatakse korrapäraselt, võttes arvesse harjutustel saadud kogemusi ning avariidest saadud õppetunde;
f) loa omaja näeb ette ja valdab rahalisi vahendeid ja inimressursse, kellel on tuumaseadme tuumaohutusega seotud kohustuste täitmiseks vajalik asjakohane ettevalmistus ja pädevus. Loa omaja tagab samuti, et tema vastutusel olevatel töövõtjatel ja alltöövõtjatel, kelle tegevus võib mõjutada tuumaseadme tuumaohutust, on olemas nende kohustuste täitmiseks asjakohase ettevalmistuse ja pädevusega vajalik inimressurss. TEOS
§ 6 lõige 3 Tuumkütusetsükliga seotud tegevuste tegija vastutab käesolevas seaduses ja tuumaohutusloa tingimustes sätestatud kohustuste täitmise eest, et tagada tuumakäitise ja tuumkütusetsükliga seotud tegevuse ohutus inimese elule, tervisele, varale ja keskkonnale ning töötajate kiirgusohutus tuumakäitise elukaare jooksul kõigis kiiritusolukordades, mis on seotud tema valduses oleva tuumamaterjali või muu radioaktiivse materjaliga, ning see vastutus säilib kogu tuumakäitise elukaare vältel sõltumata tuumaohutusloa kehtivusest või olemasolust ega ole üleantav.

§ 20 lõige 1 punkt 2 ehitusloa taotlusele tuleb lisada tuumakäitise esialgne ohutusaruanne vastavalt käesoleva seaduse § 21 lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele;


§ 39. Katsetamisloa ja käitamisloa taotluse andmekoosseis

(1) Katsetamisloa taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) katsetusprogramm, mis hõlmab nii tuumkütuseta kui ka tuumkütusega etappi ja mõlema etapi ajakava;
2) tuumakäitise ohutusaruanne, mis põhineb ehitusloa taotlemiseks esitatud tuumakäitise esialgsel ohutushinnangul ning sisaldab teavet ehitamise käigus tehtud muudatustest ning teavet tuumakäitise kavandatud katsetamise kohta vastavalt katsetusprogrammile;
3) käitises katsetatavate konstruktsioonide, süsteemide ja komponentide loetelu koos katsete eesmärgi ja peamiste parameetritega;
4) konstruktsioonide, süsteemide ja komponentide hoolduskava;
5) juhtimis- ja ohutussüsteemide kirjeldused ning nende kasutusjuhendid;
6) töökeskkonna ja kiirgusohutusmeetmete kirjeldus;
7) kiirgusseire kava;
8) lepingud tuumakäitise käitamiseks nõutava pädevusega juhtkonna ja vastutavate töötajatega või värbamisplaan ning kehtiv juhtimis- ja töökorralduse ning tööprotseduuride eeskiri;
9) töötajate taustakontrolli meetmed vastavalt käesoleva seaduse 11. peatüki 2. jaos kehtestatud nõuetele;
10) hädaolukorra plaan ja turvaplaan;
11) käitise töö ja ohutusalase teabe registreerimise ning aruandluse kord;
12) dekomissioneerimiskava.
(2) Käitamisloa taotlus peab sisaldama lisaks lõikes 1 nimetatule järgmisi andmeid ja dokumente:
1) katsetusaruanne tuumkütuseta või tuumkütusega katsetamise kohta vastavalt sellele, kas taotletakse osalist või korralist käitamisluba;
2) täiendatud tuumakäitise ohutusaruanne;
3) tuumkütuse käitlemise ja ladustamise korraldus;
4) tuumajäätmete käitluskava;
5) tuumamaterjali arvestuse ja kontrolli süsteemi kirjeldus;
6) riiklikusse dekomissioneerimis- ja lõppladustusfondi tehtavate sissemaksete ja kohustusliku tagatise olemasolu dokumentatsioon;
7) pädeva asutuse nõudmisel positiivse eelhinnangu eelduste kehtivuse kinnitus;
8) korduva ohutushindamise plaan ja ajakava;
9) pikaajalise käitamise plaan.


§ 45. Korduv ohutuse hindamine

(1) Käitamisloa omaja peab korralise käitamise etapis läbi viima korduva ohutushindamise käitamisloas määratud ajal, kuid vähemalt üks kord kümne aasta jooksul.

(2) Pädeval asutusel on õigus sätestada käitamisloa tingimustes korduva ohutuse hindamise sagedus ja nõuded.

(3) Käitamisloa omaja on kohustatud perioodiliselt hindama käitatava tuumakäitise ohutust, võttes sealjuures arvesse:
1) käitise vananemisest tingitud mõjusid;
2) käitamise käigus saadud kogemusi;
3) uusimaid teadusuuringute tulemusi;
4) muudatusi kohalduvates õigusaktides;
5) rahvusvaheliste ohutusstandardite arengut;
6) muutusi riigi julgeolekukeskkonnas ja ohuhinnangutes.


§ 16 lõige 1 punkt 10 eelhinnangu taotleja esitab pädevale asutusele kirjeldus hankekorralduse ja tarneahela juhtimise põhimõtetest.

§ 32 lõige 2 Tuumaohutusloa omaja on kohustatud rakendama juhtimissüsteemi, mis tagab loa saanud tegevuse vastavuse tuumaohutuse ja -julgeoleku nõuetele ning tuumakäitise sihipärase toimimise kogu tegevuse vältel.


§ 46. Töötajate pädevus ja kvalifikatsiooninõuded
(1) Tuumakäitise käitajal peab olema tuumakäitise elukaare kõigis etappides piisav arv pädevaid ja sobiva kvalifikatsiooniga töötajaid, kes tagavad tuumaohutuse ja -julgeoleku nõuete järjepideva täitmise.

§ 32. Tuumaohutusloa omaja kohustused tuumaohutuse tagamisel

§ 52. Tuumakäitise hädaolukorra riskianalüüs

§ 53. Tuumakäitise hädaolukorra lahendamise plaan ja õppused (mh reageerimiskava, väljaõpe ja õppused plaani regulaarne ülevaatamine ja ajakohastamine, koostöö teiste asutuste ja rahvusvaheliste partneritega)

§ 54. Tegevus hädaolukorras


§ 16. Eelhinnangu taotlemine ja taotluse lahendamine (sh majanduslik võimekus, töötajate kvalifikatsioon ja värbamiskava)

§ 32. Tuumaohutusloa omaja kohustused tuumaohutuse tagamisel (sh vastutus töövõtjate tegevuse eest);

§ 44. Jäätmekäitluskohustus (tuumajäätmete käitlemisega seotud kulude katmine);

§ 46. Töötajate pädevus ja kvalifikatsiooninõuded.

Määrus: Tuumaohutuslubade taotluste ja lubade andmekoosseisud, tegevuste ja dokumentide kooskõlastamise ja teavitamise täpsustatud nõuded ja järelevalve kord.

Määrus: Tuumakäitise dekomissioneerimisloa andmekoosseis, dekomissioneerimise dokumenteerimine, dokumentatsiooni säilitamise ja andmete pädevale asutusele esitamise kord.

Määrus: Tuumakäitise ohutushindamise nõuded ja metoodika ning esialgse ohutusaruande, ohutusaruande vorm, sisu ja menetlemine.

Määrus: Korduva ohutushindamise nõuded ja metoodika tuumakäitise käitamisel.

Määrus: Eelhinnangu taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded, taotluse andmete loetelud, taotluse hindamise kriteeriumid ja eelhinnangu andmekoosseis.

Määrus: Täpsustatud nõuded tuumakäitise hädaolukorra riskianalüüsile.

Määrus: Täpsustatud nõuded tuumakäitise hädaolukorra plaanile ja selle rakendamisele

Määrus: Tuumakäitise vastutavate ametikohtade loetelu, kvalifikatsiooni- ja pädevusnõuded ja nende tõendamiskord ning töötajate väljaõppe, täiendõppe ja pädevuse hindamise nõuded

Artikkel 7 Tuumaohutusalased eksperditeadmised ja oskused Liikmesriigid tagavad, et siseriikliku raamistikuga nõutakse kõigilt asjaosalistelt, et neil oleks haridus- ja koolituskord oma töötajatele, kes vastutavad tuumaseadmete tuumaohutuse eest, et nad saaksid, säilitaksid ja arendaksid edasi eksperditeadmisi ja oskusi seoses tuumaohutuse ja valmisolekuga kohapealseks hädaolukorraks.
§ 32 Tuumaohutusloa omaja kohustused tuumaohutuse tagamisel
§ 46. Töötajate pädevus ja kvalifikatsiooninõuded
§ 53. Tuumakäitise hädaolukorra lahendamise plaan
§ 54. Tegevus hädaolukorras
§ 45. Korduv ohutushindamine (käsitleb ka õppetundide rakendamist ja pädevuse hoidmist)

Määrus: Tuumakäitise vastutavate ametikohtade loetelu, kvalifikatsiooni- ja pädevusnõuded ja nende tõendamiskord ning töötajate väljaõppe, täiendõppe ja pädevuse hindamise nõuded.

Määrus: Täpsustatud nõuded tuumakäitise hädaolukorra plaanile ja selle rakendamisele.

Määrus: Nõuded tuumakäitise siseturvateenistusele ja turvateenistujate kvalifikatsioonile ning sertifitseerimisele.

Artikkel 8 Läbipaistvus 1.Liikmesriigid tagavad, et tuumaseadmete tuumaohutuse ja selle reguleerimise kohta antakse vajalikku teavet töötajatele ja elanikkonnale, pöörates eriti tähelepanu kohalikele asutustele, elanikele ja sidusrühmadele tuumaseadmete läheduses. Nimetatud kohustus hõlmab seda, et pädev reguleeriv asutus ja loa omajad annavad oma pädevusvaldkondades ja oma kommunikatsioonipoliitika raames: a) tuumaseadmete normaalsetest töötingimustest teavet töötajatele ja üldsusele ning
b) vahejuhtumite ja avariide korral kiiresti teavet töötajatele ja üldsusele ning tuumaseadme läheduses olevate muude liikmesriikide pädevatele reguleerivatele asutustele.
2.Teave tehakse üldsusele kättesaadavaks vastavalt asjakohastele õigusaktidele ja rahvusvahelistele instrumentidele, tingimusel et sellega ei kahjustata teisi ülekaalukaid huve (näiteks julgeolekut), mida on tunnustatud asjaomaste õigusaktide ja rahvusvaheliste instrumentidega.

3.Liikmesriigid tagavad ilma artikli 5 lõike 2 kohaldamist mõjutamata, et pädev reguleeriv asutus teeb tuumaseadme läheduses olevate muude liikmesriikide pädevate reguleerivate asutustega vastavalt vajadusele tuumaseadmete tuumaohutusega seotud koostööd, muu hulgas vahetades ja/või jagades teavet.

4.Liikmesriigid tagavad, et üldsusele antakse asjakohaste õigusaktide ja rahvusvaheliste instrumentide kohaselt asjakohane võimalus osaleda tõhusalt tuumaseadmete lubade andmise otsustamise protsessis.”
8.1
§ 9 lõige 2 punkt 7 pädev asutus korraldab avalikkuse teavitamist kiirgus- ja tuumaohutusega seotud küsimustes ning piiriülest kaasamist seaduses sätestatud korras ja ulatuses
§ 16. Eelhinnangu taotlemine ja taotluse lahendamine (sh avalikkuse teavitamine menetlusest)
§ 32. Tuumaohutusloa omaja kohustused tuumaohutuse tagamisel
§ 53. Tuumakäitise hädaolukorra lahendamise plaan ja õppused
§ 61 Riiklik tuumajäätmete käitlemise tegevuskava lg 3 Riikliku jäätmekäitluskava koostamisse ja muutmisesse kaasatakse asjaomased asutused ja avalikkus vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendile.
§ 54. Tegevus hädaolukorras
§ 21. Pädeva asutuse tuumaohutuse hinnang tuumakäitise ehitamiseks (kohustus teavitada pädevaid asutusi)
13. peatükk
Riiklik järelevalve ja auditid

8.2
§ 1. Eesmärk (sh rahvusvaheliste kohustuste täitmine)
§ 2. Reguleerimisala (sh teabe kättesaadavus ja piirangud vastavalt teistele seadustele)
§ 81. Tuumakäitiste ja -materjalide füüsiline kaitse
8.3

§ 16. Eelhinnangu taotlemine ja taotluse lahendamine (kooskõlastamisnõuded)
§ 21. Pädeva asutuse tuumaohutuse hinnang tuumakäitise ehitamiseks
§ 54. Tegevus hädaolukorras
12. peatükk
Vastutus tuumakahjustuse tekitamise eest
(vastutust käsitlevad sätted, sh rahvusvaheline infovahetus)

8.4
§ 16. Eelhinnangu taotlemine ja taotluse lahendamine (avalikkuse kaasamine)
§ 19. Tuumakäitise projekteerimine ja ehitamine
§ 21. Pädeva asutuse tuumaohutuse hinnang tuumakäitise ehitamiseks
§ 35–37. Käitamislubade menetlus (teavitus ja kaasamine)

Määrus: Eelhinnangu taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded, taotluse andmete loetelud, taotluse hindamise kriteeriumid ja eelhinnangu andmekoosseis.

Määrus: Pädeva asutuse tuumaohutushinnangu koostamise ja dokumentide säilitamise kord.

Määrus: Täpsustatud nõuded tuumakäitise hädaolukorra plaanile ja selle rakendamisele.

Määrus: Tuumamaterjali füüsilise kaitse nõuded, tüüpohu profiili ja kavandamise aluseks oleva ohu määramise kord ja tuumamaterjali kategoriseerimise alused.

Määrus: Tuumaohutuslubade taotluste ja lubade andmekoosseisud, tegevuste ja dokumentide kooskõlastamise ja teavitamise täpsustatud nõuded ja järelevalve kord.
8) Artikli 8 järele lisatakse järgmine jagu: „2. JAGU Erikohustused Artikkel 8a Tuumaseadmete tuumaohutuse eesmärk
1.Liikmesriigid tagavad, et siseriikliku tuumaohutuse raamistikuga nõutakse, et tuumaseadmete asukohad valitakse, tuumaseadmed projekteeritakse, ehitatakse, võetakse kasutusele, neid käitatakse ja nende tegevus lõpetatakse eesmärgiga hoida ära avariisid ning avarii korral leevendada selle tagajärgi ja ära hoida: a) varajast radioaktiivset pihkumist, mis nõuaks erakorraliste meetmete võtmist väljaspool tuumaseadme asukohta, kuid mille rakendamiseks ei ole piisavalt aega; b) ulatuslikku radioaktiivset pihkumist, mis nõuaks selliste meetmete võtmist, mida ei ole võimalik ajas ega ruumis piirata.

2.Liikmesriigid tagavad, et siseriikliku raamistikuga nõutakse, et lõikes 1 sätestatud eesmärki:
a) kohaldatakse tuumaseadmete suhtes, mille ehitusluba antakse esmakordselt pärast 14. augusti 2014;
b)kasutatakse alusena olemasolevate tuumaseadmete mõistlikult teostatava ohutuse parandamise õigeaegseks rakendamiseks, muu hulgas artikli 8c punktis b kindlaks määratud korrapärase ohutusülevaatuse raames.
§ 1. Eesmärk
§ 2. Reguleerimisala
§ 13. Tuumakäitise asukoha hindamisaruanne
§ 21. Pädeva asutuse tuumaohutuse hinnang tuumakäitise ehitamiseks
§ 29. Tuumaohutusloa muutmine
§ 31. Tuumaohutusloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise tagajärjed ja riigi õigus sekkuda
§ 32. Tuumaohutusloa omaja kohustused tuumaohutuse tagamisel
§13. peatükk
Riiklik järelevalve ja auditid
§ 35–37. Käitamislubade süsteem
§ 43. Katsetusprogramm
§ 45. Korduv ohutushindamine
§ 52. Tuumakäitise hädaolukorra riskianalüüs
§ 53. Tuumakäitise hädaolukorra lahendamise plaan ja õppused
















Määrus: Tuumakäitise asukoha eelvaliku hindamise ja asukoha hindamisaruande täpsustatud nõuded ja andmekoosseis .

Määrus: Tuumakäitise ohutushindamise nõuded ja metoodika ning esialgse ohutusaruande, ohutusaruande vorm, sisu ja menetlemine.

Määrus: Korduva ohutushindamise nõuded ja metoodika tuumakäitise käitamisel.

Määrus: Pädeva asutuse tuumaohutushinnangu koostamise ja dokumentide säilitamise kord.

Määrus: Tuumakäitise katsetusprogrammi sisu ning katsetamise nõuded ja kord.

Määrus: Täpsustatud nõuded tuumakäitise hädaolukorra riskianalüüsile.
Määrus: Täpsustatud nõuded tuumakäitise hädaolukorra plaanile ja selle rakendamisele.

Artikkel 8b Tuumaseadmete tuumaohutuse eesmärgi rakendamine
1.Selleks et saavutada artiklis 8a sätestatud tuumaohutuse eesmärk, tagavad liikmesriigid, et siseriikliku raamistikuga nõutakse, et kui kohaldatakse mitmekordset kaitset, siis tehakse seda selleks, et tagada: a) äärmuslike väliste looduslike ohtude ja ettekavatsemata inimtegevusest põhjustatud ohtude mõju minimeerimine;
b) väärtalitluse ja rikete ärahoidmine;
c) väärtalitluse kontrollimine ja rikete avastamine;
d) projekteerimistingimustele vastavate avariide kontrollimine;
e)raskete tingimuste kontrollimine, sealhulgas avariide arenemise vältimine ja raskete avariide tagajärgede leevendamine;
f) artikli 8d lõike 1 kohaste organisatsiooniliste struktuuride olemasolu.
2.Artiklis 8a sätestatud tuumaohutuse eesmärgi saavutamiseks tagavad liikmesriigid, et siseriikliku raamistikuga nõutakse, et pädev reguleeriv asutus ja loa omaja võtavad meetmeid tõhusa tuumaohutuskultuuri edendamiseks ja tõhustamiseks. Nimetatud meetmed käsitlevad eelkõige:
a)juhtimissüsteeme, milles omistatakse tuumaohutusele asjakohane prioriteet ning edendatakse töötajate ja juhtkonna kõigil tasanditel võimet suhtuda kriitiliselt asjakohaste ohutuspõhimõtete ja -toimingute tõhusasse täitmisesse ning võimet teatada õigel ajal ohutusprobleemidest kooskõlas artikli 6 punktiga d; b) loa omaja korda ohutuse seisukohast oluliste sisemiste ja väliste töökogemuste registreerimiseks, hindamiseks ja dokumenteerimiseks;
c)loa omaja kohustust teatada pädevale reguleerivale asutusele sündmustest, millel on võimalik mõju tuumaohutusele, ning
d) artikli 7 kohast haridus- ja koolituskorda.
8b(1)(a)

§ 14. Tuumakäitise asukoha hindamisaruanne
§ 21. Pädeva asutuse tuumaohutuse hinnang tuumakäitise ehitamiseks
§ 52. Tuumakäitise hädaolukorra riskianalüüs

8b(1)(b)
§ 32. Tuumaohutusloa omaja kohustused tuumaohutuse tagamisel
§ 43. Katsetusprogramm
13. peatükk
Riiklik järelevalve ja auditid


8b(1)(c)
§ 44. Katsetusprogramm
§ 35–37. Käitamislubade süsteem
§ 32. Tuumaohutusloa omaja kohustused

8b(1)(d)
§ 21. Pädeva asutuse tuumaohutuse hinnang
§ 43. Katsetusprogramm

8b(1)(e
§ 52. Tuumakäitise hädaolukorra riskianalüüs
§ 53. Tuumakäitise hädaolukorra lahendamise plaan ja õppused
§ 54. Tegevus hädaolukorras


8b(1)(f)
§ 32. Tuumaohutusloa omaja kohustused
§ 46. Töötajate pädevus ja kvalifikatsiooninõuded


Määrus: Tuumakäitise asukoha eelvaliku hindamise ja asukoha hindamisaruande täpsustatud nõuded ja andmekoosseis.

Määrus: Pädeva asutuse tuumaohutushinnangu koostamise ja dokumentide säilitamise kord.

Määrus: Täpsustatud nõuded tuumakäitise hädaolukorra riskianalüüsile.

Määrus: Tuumakäitise katsetusprogrammi sisu ning katsetamise nõuded ja kord.

Määrus: Täpsustatud nõuded tuumakäitise hädaolukorra plaanile ja selle rakendamisele.

Määrus: Tuumakäitise vastutavate ametikohtade loetelu, kvalifikatsiooni- ja pädevusnõuded ja nende tõendamiskord ning töötajate väljaõppe, täiendõppe ja pädevuse hindamise nõuded.






Artikkel 8c Algne hindamine ja korrapärased ohutusülevaatused Liikmesriigid tagavad, et siseriikliku raamistikuga nõutakse järgmist:
a) igasugune loa andmine tuumaseadme ehitamiseks või tuumaseadme käitamiseks põhineb asjakohasel asukoha- ja seadmepõhisel hindamisel, mis hõlmab tuumaohutuse tõendamist seoses siseriiklike tuumaohutuse nõuetega käesoleva direktiivi artiklis 8a sätestatud eesmärgi alusel;
b) pädeva reguleeriva asutuse regulatiivse kontrolli all olev loa omaja hindab süstemaatiliselt ja regulaarselt vähemalt iga kümne aasta järel uuesti tuumaseadme ohutust vastavalt artikli 6 punktile c. Nimetatud ohutuse ümberhindamise eesmärk on tagada vastavus kehtivatele projekteerimistingimustele ning selle käigus tehakse kindlaks täiendav ohutuse parandamine, võttes arvesse vananemisega seotud probleeme, käitamiskogemust, viimaseid teadusuuringute tulemusi ja muudatusi rahvusvahelistes standardites, kasutades võrdlusalusena artiklis 8a sätestatud eesmärki.
8c(a)
§ 14. Tuumakäitise asukoha hindamisaruanne
§ 21. Pädeva asutuse tuumaohutuse hinnang tuumakäitise ehitamiseks
§ 19. Tuumakäitise projekteerimine ja ehitamine
§ 36. Tuumaohutusluba tuumakäitise katsetamiseks tuumkütusega või korraliseks käitamiseks
§ 37. Osaline käitamisluba
§ 38. Käitamisluba tuumakäitise korraliseks käitamiseks
§ 43. Korduv ohutushindamine
13. peatükk
Riiklik järelevalve ja auditid
§ 32. Tuumaohutusloa omaja kohustused tuumaohutuse tagamisel
§ 21. Pädeva asutuse tuumaohutuse hinnang
§ 29. Tuumaohutusloa muutmine

Määrus: Tuumakäitise asukoha eelvaliku hindamise ja asukoha hindamisaruande täpsustatud nõuded ja andmekoosseis.

Määrus: Korduva ohutushindamise nõuded ja metoodika tuumakäitise käitamisel.

Määrus: Pädeva asutuse tuumaohutushinnangu koostamise ja dokumentide säilitamise kord.

Määrus: Tuumaohutuslubade taotluste ja lubade andmekoosseisud, tegevuste ja dokumentide kooskõlastamise ja teavitamise täpsustatud nõuded ja järelevalve kord.


Artikkel 8d Kohapealne hädaolukorraks valmisolek ja tegutsemine
1.Ilma et see piiraks direktiivi 2013/59/Euratom kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et siseriiklikus raamistikus nõutakse kohapealse hädaolukorraks valmisoleku ja reageerimise riikliku organisatsioonilise struktuuri olemasolu selge ülesannete jaotuse ja koordineerimisega loa omaja ning pädevate asutuste ja organisatsioonide vahel, võttes arvesse kõiki hädaolukorra etappe.
2.Liikmesriigid tagavad järjekindluse ja järjepidevuse siseriiklikus raamistikus nõutava kohapealse hädaolukorraks valmisoleku ja sellele reageerimise korra ning direktiivi 2013/59/Euratom kohaselt nõutava muu hädaolukorraks valmisoleku ja sellele reageerimise korra vahel.”

§ 52. Tuumakäitise hädaolukorra riskianalüüs
§ 53. Tuumakäitise hädaolukorra lahendamise plaan ja õppused
§ 54. Tegevus hädaolukorras
§ 32. Tuumaohutusloa omaja kohustused tuumaohutuse tagamisel
§ 81. Tuumakäitiste ja –materjalide füüsiline kaitse (julgeoleku- ja kaitsekoordineerimine)
§ 16. Eelhinnangu taotlemine ja taotluse lahendamine (seos teiste süsteemidega)
§ 21. Pädeva asutuse tuumaohutuse hinnang tuumakäitise ehitamiseks
13. peatükk
Riiklik järelevalve ja auditid




Määrus: Täpsustatud nõuded tuumakäitise hädaolukorra riskianalüüsile.

Määrus: Täpsustatud nõuded tuumakäitise hädaolukorra plaanile ja selle rakendamisele.

Määrus: Tuumamaterjali füüsilise kaitse nõuded, tüüpohu profiili ja kavandamise aluseks oleva ohu määramise kord ja tuumamaterjali kategoriseerimise alused..
9) Artikli 8d järele lisatakse järgmine peatükk: „2a. PEATÜKK Vastastikused hindamised ja aruandlus Artikkel 8e Vastastikused hindamised
1.Tuumaohutuse jätkuva parandamise eesmärgil hindavad liikmesriigid ise oma siseriiklikku raamistikku ja pädevaid reguleerivaid asutusi ning kutsuvad rahvusvahelised eksperdid hindama oma siseriiklikku raamistikku ja pädevaid reguleerivaid asutusi vähemalt kord kümne aasta jooksul. Selliste vastastikuste hindamiste tulemuste teatavaks saamisel teavitatakse neist liikmesriike ja komisjoni.

2.Liikmesriigid tagavad, et koordineeritult:
a)korraldatakse riiklikku hindamist, mis põhineb nende territooriumil asuvate asjakohaste tuumaseadmete tuumaohutusega seotud konkreetsel teemal;
b)palutakse kõigil teistel liikmesriikidel ja komisjonil vaatlejana teha punktis a osutatud riikliku hindamise vastastikust hindamist;
c) vastastikuse hindamise protsessi asjakohaste tulemuste alusel võetakse sobivaid järelmeetmeid;
d)avaldatakse nimetatud protsessi ja selle põhitulemuste kohta asjakohased aruanded, kui tulemused saavad teatavaks.

3. Liikmesriigid tagavad meetmete võtmise selleks, et 2017. aastal saaks alata esimene temaatiline vastastikune hindamine ning et seejärel toimuksid temaatilised vastastikused hindamised vähemalt iga kuue aasta järel.

4. Avarii korral, mis põhjustab olukorra, mis nõuab erakorraliste meetmete võtmist väljaspool seadme asukohta või kaitsemeetmete võtmist üldsuse jaoks, tagab asjaomane liikmesriik rahvusvahelise vastastikuse hindamise viivitamatu taotlemise.”
§ 45. Korduv ohutushindamine
§ 29. Tuumaohutusloa muutmine


Määrus: Korduva ohutushindamise nõuded ja metoodika tuumakäitise käitamisel.





Direktiivi 2013/59/EURATOM ja Eesti õigusaktide vastavustabel1
NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/59/EURATOM, 5. detsember 2013, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013L0059
EL-i õigusakti norm


EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad sätted tuumaenergia- ja ohutuse seaduse eelnõus (TEOS)
Kommentaarid/
kehtestatavad rakendusaktid
Artikkel, lõige, punkt
Pealkiri, paragrahv, lõige, punkt

Artikkel 28

Liikmesriik nõuab järgmise kiirgustegevuse litsentsimist:
b) tuumakäitise kasutamine ja dekomisjoneerimine ning uraani
kaevandamine ja uraanikaevanduse sulgemine;
§ 25. Tuumaohutusloa kohustus, loa omaja juriidiline vorm ja loa andja

(1) Tuumaohutusluba peab olema tuumakäitise katsetamiseks tuumkütuseta (katsetamisluba), katsetamiseks tuumkütusega (osaline käitamisluba) ja korraliseks käitamiseks (käitamisluba) ning dekomissioneerimiseks (dekomissioneerimisluba).


Määrus: Tuumaohutuslubade taotluste ja lubade andmekoosseisud, tegevuste ja dokumentide kooskõlastamise ja teavitamise täpsustatud nõuded ja järelevalve kord.

Määrus: Tuumakäitise dekomissioneerimisloa andmekoosseis, dekomissioneerimise dokumenteerimine, dokumentatsiooni säilitamise ja andmete pädevale asutusele esitamise kord.
Artikkel 29
Loamenetlus
1. Loa väljastamiseks nõuab liikmesriik kiirguskaitse seisukohalt olulise teabe esitamist, mis vastab kiirgustegevuse laadile ja
sellega seotud radioloogilistele ohtudele.
2. Litsentsimise korral ja otsustamisel, milline teave tuleb
vastavalt lõikele 1 esitada, võtab liikmesriik arvesse IX lisas
esitatud soovituslikku loendit.
3. Litsents hõlmab vajaduse korral eritingimusi ja viiteid siseriiklike õigusaktide kohastele nõuetele, et tagada litsentsi
elementide õiguslik jõustatavus, ning sellega kehtestatakse
asjakohased tegevuspiirangud ja -tingimused. Siseriiklikes õigusaktides või eritingimustes nõutakse vajaduse korral ka optimeerituse põhimõtte ametlikku ja dokumenteeritud rakendamist.
§ 39. Katsetamisloa ja käitamisloa taotluse andmekoosseis

(1) Katsetamisloa taotlus peab sisaldama jä (1) Katsetamisloa taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) katsetusprogramm, mis hõlmab nii tuumkütuseta kui ka tuumkütusega etappi ja mõlema etapi ajakava;
2) tuumakäitise ohutusaruanne, mis põhineb ehitusloa taotlemiseks esitatud tuumakäitise esialgsel ohutushinnangul ning sisaldab teavet ehitamise käigus tehtud muudatustest ning teavet tuumakäitise kavandatud katsetamise kohta vastavalt katsetusprogrammile;
3) käitises katsetatavate konstruktsioonide, süsteemide ja komponentide loetelu koos katsete eesmärgi ja peamiste parameetritega;
4) konstruktsioonide, süsteemide ja komponentide hoolduskava;
5) juhtimis- ja ohutussüsteemide kirjeldused ning nende kasutusjuhendid;
6) töökeskkonna ja kiirgusohutusmeetmete kirjeldus;
7) kiirgusseire kava;
8) lepingud tuumakäitise käitamiseks nõutava pädevusega juhtkonna ja vastutavate töötajatega või värbamisplaan ning kehtiv juhtimis- ja töökorralduse ning tööprotseduuride eeskiri;
9) töötajate taustakontrolli meetmed vastavalt käesoleva seaduse 11. peatüki 2. jaos kehtestatud nõuetele;
10) hädaolukorra plaan ja turvaplaan;
11) käitise töö ja ohutusalase teabe registreerimise ning aruandluse kord;
12) dekomissioneerimiskava.

(2) Käitamisloa taotlus peab sisaldama lisaks lõikes 1 nimetatule järgmisi andmeid ja dokumente:
1) katsetusaruanne tuumkütuseta või tuumkütusega katsetamise kohta vastavalt sellele, kas taotletakse osalist või korralist käitamisluba;
2) täiendatud tuumakäitise ohutusaruanne;
3) tuumkütuse käitlemise ja ladustamise korraldus;
4) tuumajäätmete käitluskava;
5) tuumamaterjali arvestuse ja kontrolli süsteemi kirjeldus;
6) riiklikusse dekomissioneerimis- ja lõppladustusfondi tehtavate sissemaksete ja kohustusliku tagatise olemasolu dokumentatsioon;
7) pädeva asutuse nõudmisel positiivse eelhinnangu eelduste kehtivuse kinnitus;
8) korduva ohutushindamise plaan ja ajakava;
9) pikaajalise käitamise plaan.


(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega katsetamisloa, osalise käitamisloa ja korralise käitamisloa taotluste täpsustatud andmekoosseisud.

§ 40. Katsetamisloa ja käitamisloa andmekoosseis

(1) Katsetamisloas märgitakse või sellele lisatakse järgmised andmed, nõuded ja dokumendid:
lubatud katsetuste ulatus, liigid, läbiviimise tingimused ja ohutusmeetmed;
käitamise ohutusnõuded töötajatele ja juhtkonnale;
nõuded katsetuste dokumenteerimisele ja aruandlusele;
vajaduse korral tuumkütuse käitise territooriumile esmase transpordi, laadimise ja hoidmise nõuded;
5) katsetusprogramm;
6) muud tingimused, mis on vajalikud tuumakäitise ohutuse või julgeoleku tagamiseks.

(2) Käitamisloas märgitakse või sellele lisatakse järgmised andmed, nõuded ja dokumendid lisaks lõike 1 sätestatule:
tuumkütusega katsetamise tegevuste ulatus ja järjestus, kui taotletakse osalist käitamisluba;
tuumakäitise käitamistingimused ja -piirangud;
tuumkütuse käitlemise ja ladustamise nõuded;
tuumajäätmete käitlemise nõuded ja käitluskava;
füüsilise kaitse meetmed;
tuumakäitise dekomissioneerimiskava;
pädeva asutuse ohutusjärelevalve kava;
tegevuste ja dokumentide kooskõlastamise, aruandluse ja dokumenteerimise kord;
tuumamaterjali arvestuse ja kontrolli nõuded ning aruannete esitamise kord;
katsetusprogramm või katsetusaruanne vastavalt sellele, kas taotletakse osalist või korralist käitamisluba;
muud tingimused, mis on vajalikud tuumaohutuse ja -julgeoleku tagamiseks tuumakäitise tuumkütusega katsetamisel või korralisel käitamisel.

(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) tuumakäitise katsetamise ja käitamise dokumenteerimise ning andmete pädevale asutusele esitamise ja aruandluse nõuded ja korra;
2) katsetamisloa, osalise käitamisloa ja korralise käitamisloa täpsustatud andmekoosseisud.

Määrus: Tuumaohutuslubade taotluste ja lubade andmekoosseisud, tegevuste ja dokumentide kooskõlastamise ja teavitamise täpsustatud nõuded ja järelevalve kord.

Määrus: Tuumakäitise dekomissioneerimisloa andmekoosseis, dekomissioneerimise dokumenteerimine, dokumentatsiooni säilitamise ja andmete pädevale asutusele esitamise kord.
Artikkel 76
Pädev asutus
1. Liikmesriik määrab pädeva asutuse ülesannete täitmiseks
käesoleva direktiivi kohaselt. Ta tagab, et pädev asutus:
a) on funktsionaalselt eraldatud mis tahes teisest asutusest või
organisatsioonist, mis tegeleb käesoleva direktiivi kohase
tegevuse edendamise või kasutamisega, et tagada pädeva
asutuse tegelik sõltumatus ja kaitsta teda reguleerivate otsuste
tegemisel põhjendamatu mõju eest.
b) omab tema kohustuste täitmiseks vajalikke seaduslikke volitusi ning inim- ja finantsressursse.
2. Kui liikmesriigil on asjaomase pädevusvaldkonna jaoks
rohkem kui üks pädev asutus, määrab ta ühe kontaktpunkti,
mille kaudu peetakse ühendust muude liikmesriikide pädevate
asutustega. Kui mõistlikkuse piires ei ole võimalik loetleda kõiki erinevate pädevusvaldkondade kontaktpunkte, võib liikmesriik
määrata üheainsa kontaktpunkti.
3. Liikmesriik edastab komisjonile kontaktpunktide nime ja
aadressi ning vajaliku teabe nende pädevusvaldkondade kohta, et
võimaldada vajaduse korral kiiret teabevahetust nende asutustega.
4. Liikmesriik teatab komisjonile kõigist muudatustest, mis
on tehtud lõigetes 2 ja 3 osutatud andmetes.
5. Komisjon edastab lõigetes 3 ja 4 osutatud teabe kõikidele
liikmesriigi kontaktpunktidele ning avaldab seda korrapäraselt
Euroopa Liidu Teatajas vähemalt iga kahe aasta järel.
§ 8. Kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse pädev asutus

(1) Kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse pädev asutus on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi pädev asutus), kes korraldab kiirgus- ja tuumaohutusalast tegevust, kaasates vajadusel teisi täidesaatva riigivõimu asutusi nende pädevuses olevate küsimuste lahendamisele.

(2) Pädev asutus on kiirgus- ja tuumaohutusalases tegevuses sõltumatu ja oma eelarvega. Teenistuslikku järelevalvet pädeva asutuse üle teostab valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Teenistuslik järelevalve ei tohi piirata pädeva asutuse sõltumatust talle käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmisel.

(3) Pädeva asutuse kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse kulud kaetakse sihtotstarbeliselt riigieelarvest ja nähakse ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves eraldi real.


(4) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab pädeva asutuse ettepanekul:
1) Pädeva asutuse toimingute eest tasutavate menetlustasu ja järelevalvetasu määrad, arvestamise ja tasumise korra ning nõuded menetlustasude tagatistele;
2) Pädeva asutuse poolt oma tegevusvaldkonnas osutatavate tasuliste teenuste kirjeldused ja teenustasud.


§ 9. Pädeva asutuse ülesanded ja õigused

(1) Pädeva asutuse ülesanne on tagada kiirgus- ja tuumaohutuse, tuumajulgeoleku ning tuumamaterjali arvestuse ja kontrolli riiklik järelevalve ja lubade väljastamine lähtudes seadusest ja rahvusvahelistest kohustustest.

(2) Pädev asutus:
1) osaleb kiirgusohutust ning tuumaohutust ja –julgeolekut puudutavate poliitikate, arengudokumentide ja õigusaktide väljatöötamisel, esitades eelnõude kohta arvamusi ning tehes ettepanekuid nende muutmiseks ja täiendamiseks;
2) kooskõlastab tuumaohutust, -julgeolekut ja tuumkütusetsüklit puudutavate õigustloovate aktide eelnõud;
3) korraldab tuumamaterjali arvestuse ja kontrolli süsteemi ja peab sellekohast riiklikku registrit;
4) töötab rahvusvaheliste standardite rakendamiseks välja käesoleva seaduse kohaldamisala puudutavad juhendid;
5) korraldab kiirgusohutuse ning tuumaohutuse ja –julgeoleku tagamise riikliku korralduse jaoks oluliste uurimistööde läbiviimist ning nende tulemuste avaldamist;
6) korraldab kiirgusseiret ja tagab kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi toimimise;
7) korraldab avalikkuse teavitamist kiirgus- ja tuumaohutusega seotud küsimustes ning piiriülest kaasamist seaduses sätestatud korras ja ulatuses;
8) annab, muudab ja tunnistab kehtetuks kiirgustegevuslube ja tuumaohutuslube, seaduses ettenähtud juhul muid lube ja registreeringuid ning määrab nende tingimused;
9) korraldab kiirgustegevuse ja tuumkütusetsüklit puudutavate tegevuste nõuetele vastavuse tagamist kontrolli- ja menetlustoimingute kaudu;
10) kooskõlastab isikute tuumaohutuse, tuumakäitiste ja tuumamaterjali füüsilise kaitse ja tuumakontrollimeetmete rakendamise tagamisega seotud valdkondade koolituskavasid;
11) kontrollib ja hindab õigusaktides ettenähtud juhul tuumaohutusloa omajate juhtkonna, töötajate ja töövõtjate kvalifikatsiooni ning väljastab isikutele tuumkütusetsükli tegevuses osalemiseks vajalikke tunnistusi;
12) täidab rahvusvahelistest kohustustest ja kokkulepetest tulenevaid ülesandeid, sh vahendab teavet Euroopa Aatomienergiaühenduse, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ja rahvusvahelise andmekeskusega tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu alusel;
13) täidab muid talle seadusega pandud kohustusi.

(3) Pädev asutus teeb seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ettekirjutusi ja annab muid haldusakte.

TTJA põhimäärus
Artikkel 97
Avariiolukorra ohjamise süsteem
1. Liikmesriik tagab, et võetakse arvesse asjaolu, et tema territooriumil võib tekkida avariiolukord ja et teda võib mõjutada väljaspool tema territooriumit tekkinud avariiolukord. Liikmesriik kehtestab avariiolukorra ohjamise süsteemi ja näeb sellise süsteemi säilitamiseks ette piisavad haldusmenetlused. Avariiolukorra ohjamise süsteem hõlmab XI lisa A jaos loetletud elemente.
2. Avariiolukorra ohjamise süsteem kavandatakse selliselt, et see oleks kooskõlas võimaliku avariikiirituse olukorra hinnangu tulemustega ning võimaldaks tõhusalt reageerida kiirgustegevuse või ettenägematute sündmustega kaasnevale avariikiirituse olukorrale.
3. Avariiolukorra ohjamise süsteemiga nähakse ette avariiolukorra lahendamise kavade koostamine, mille eesmärk on vältida koereaktsioone, mis põhjustavad ohustatud elanikkonna hulka kuuluvatele üksikisikutele tõsist deterministlikku toimet, ja vähendada stohhastilise toime riski, võttes arvesse kiirguskaitse üldpõhimõtteid ja III peatükis osutatud viitetasemeid.

§ 54. Tegevus hädaolukorras

(1) Tuumaavarii või kiirgushädaolukord lahendatakse vastavalt tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele, arvestades kiirgusseaduses ja käesolevas seaduses sätestatut.

(2) Tuumaavarii käesoleva seaduse tähenduses on tuumakäitise või tuumamaterjaliga seotud ootamatu sündmus või sündmuste ahel, mis toob või võib tuua kaasa olulise ohu inimese, tervisele, varale või keskkonnale või avariikiirituse olukorra ning mis eeldab viivitamatut tegevust ohu kõrvaldamiseks või kaitsemeetmete rakendamist.

(3) Sekkumine tuumakäitises tekkinud avariikiirituse olukorras toimub kiirgusseaduse §-i 107 kohaselt.

(4) Pädeval asutusel on vajadusel õigus kaasata avariikiirituse olukorras sekkumisele muid isikuid, kellel on olemas sekkumiseks vajalikud erialased teadmised, vahendid ja võimekus ning loakohustusega tegevusala korral ka vastav tegevusluba.


Artikkel 98
Valmisolek avariiolukorraks
1. Liikmesriik tagab, et võimaliku avariikiirituse olukorra hinnanguga tuvastatud mitmesugust liiki avariiolukordade jaoks koostatakse eelnevalt avariiolukorra lahendamise kavad.
2. Avariiolukorra lahendamise kavad hõlmavad XI lisa B jaos määratletud elemente.
3. Avariiolukorra lahendamise kavades nähakse samuti ette üleminek avariikiirituse olukorralt püsikiirituse olukorrale.
4. Liikmesriik tagab avariiolukorra lahendamise kavade regulaarse testimise, läbivaatamise ja vajaduse korral muutmise, võttes arvesse varasematest avariikiirituse olukordadest saadud kogemusi ning avariiolukorras tegutsemise õppustes riigi ja rahvusvahelisel tasandil osalemise tulemusi.
5. Võimaluse korral hõlmavad avariiolukorra lahendamise kavad avariiolukorra ohjamise süsteemi olulisi elemente, millele on viidatud artiklis 97.

§ 54. Tegevus hädaolukorras

(1) Tuumaavarii või kiirgushädaolukord lahendatakse vastavalt tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele, arvestades kiirgusseaduses ja käesolevas seaduses sätestatut.

(2) Tuumaavarii käesoleva seaduse tähenduses on tuumakäitise või tuumamaterjaliga seotud ootamatu sündmus või sündmuste ahel, mis toob või võib tuua kaasa olulise ohu inimese, tervisele, varale või keskkonnale või avariikiirituse olukorra ning mis eeldab viivitamatut tegevust ohu kõrvaldamiseks või kaitsemeetmete rakendamist.

(3) Sekkumine tuumakäitises tekkinud avariikiirituse olukorras toimub kiirgusseaduse §-i 107 kohaselt.

(4) Pädeval asutusel on vajadusel õigus kaasata avariikiirituse olukorras sekkumisele muid isikuid, kellel on olemas sekkumiseks vajalikud erialased teadmised, vahendid ja võimekus ning loakohustusega tegevusala korral ka vastav tegevusluba.

Määrus: Täpsustatud nõuded tuumakäitise hädaolukorra riskianalüüsile.

Määrus: Täpsustatud nõuded tuumakäitise hädaolukorra plaanile ja selle rakendamisele.

Artikkel 99 Rahvusvaheline koostöö
1. Kui liikmesriigi territooriumil on tekkinud avariiolukord,
mis võib mõjutada muid liikmesriike või kolmandaid riike, teeb
liikmesriik selle lahendamiseks koostööd teiste liikmesriikide ja
kolmandate riikidega, et hõlbustada kiirguskaitse korraldamist
nendes liikmesriikides või kolmandates riikides.
2. Kui avariiolukord tekib liikmesriigi territooriumil või
tõenäoliselt tekivad liikmesriigi territooriumil kiirgusega seotud
tagajärjed, võtab see liikmesriik kiiresti ühendust kõikide avariiolukorraga seotud või avariiolukorrast tõenäoliselt mõjutatud
muude liikmesriikide või kolmandate riikidega, et jagada kiiritusolukorrale antud hinnangut ning koordineerida kaitsemeetmeid
ja avalikkuse teavitamist, kasutades asjakohaseid kahepoolseid
või rahvusvahelisi teabevahetus- ja koordineerimissüsteeme.
Need koordineerimistegevused ei tohi takistada ega edasi lükata
mis tahes riiklikul tasandil võetavaid vajalikke meetmeid.
3. Liikmesriigid vahetavad kiiresti teavet ja teevad koostööd
muude asjaomaste liikmesriikide, asjaomaste kolmandate riikide
ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kui on tegemist kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika, muu radioaktiivse kiirgusallika
või radioaktiivse materjali kadumise, varguse või avastamisega
ning sellega seotud järelmeetmete või uurimistega, ilma et see
piiraks asjaomaste konfidentsiaalsusnõuete ja siseriiklike õigusaktide kohaldamist.
4. Liikmesriik teeb vajaduse korral koostööd muude liikmesriikide ja kolmandate riikidega, kui toimub üleminek avariikiirituse olukorralt püsikiirituse olukorrale.
§ 55. Rahvusvaheline teavitamine ja koostöö kiirgushädaolukorra korral

(1) Pädev asutus teavitab viivitamatult Euroopa Komisjoni ja neid Euroopa Liidu liikmesriike, keda see vahetult mõjutab, elanike kaitseks rakendatavatest või meetmetest või selle kavandamisest, kui see on tingitud:
1) Eesti Vabariigi territooriumil toimunud tuumaavariist, millega kaasneb või tõenäoliselt kaasneb radioaktiivse aine pääs keskkonda;
2) Eesti Vabariigi territooriumil või mujal tavapärasest oluliselt erineva kiirgustaseme avastamisest, millega tõenäoliselt kaasneb tervisekahjustus;
3) muudest õnnetusjuhtumistest või tegevustest peale tuumaavarii, mille tagajärjel pääseb või võib pääseda keskkonda olulises koguses radioaktiivset ainet.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teates esitatakse Euroopa Liidu nõukogu otsuses 87/600/Euratom sätestatud korras nõutud ja asjakohane teave, et võimalik radioloogiline mõju liikmesriikides oleks võimalikult väike. Teabe esitamise järgselt esitab pädev asutus asjakohaste ajavahemike järel Euroopa Liidu nõukogu otsuses 87/600/Euratom sätestatud seiretulemused.

(3) Teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest või Euroopa Komisjonilt saadud kiirgushädaolukorda puudutava teate korral pädev asutus:
1) rakendab viivitamatult käesolevast seadusest, kiirgusseadusest ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusest tulenevad vajalikud meetmed elanike või keskkonna kaitseks;
2) teavitab viivitamatult Euroopa Komisjoni rakendatud meetmetest ja soovitustest, mis on antud pärast niisuguse teabe saamist;
3) teavitab Euroopa Komisjoni asjakohaste ajavahemike järel seiretulemustest toiduainete, söötade, joogivee ja keskkonna radioaktiivsuse tasemest.

(4) Pädev asutus teavitab tuumaavarii korral Rahvusvahelist Aatomienergiaagentuuri, mõjutatud välisriike ning konsulteerib nende riikide pädevate asutustega vastavalt Eesti Vabariigi mitme- või kahepoolsetele välislepingutele.

(5) Pädev asutus pöördub vajaduse korral Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri või välisriikide poole abi saamiseks ning korraldab vastavalt Eesti suhtes kehtivatele mitme- või kahepoolsetele välislepingutele abi andmiseks vajalike isikute ja seadmete vastuvõtu ning nendega seotud tegevuse.



Jõustamise süsteem
Artikkel 104
Inspekteerimised
1. Liikmesriik seab sisse inspekteerimissüsteemi või -süsteemid, et tagada käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud sätete
järgimine ning algatada vajaduse korral järelevalve- ja parandusmeetmete võtmine.
2. Liikmesriik tagab, et pädev asutus kehtestab inspekteerimise kava, võttes arvesse kiirgustegevusega seotud ohu võimalikku suurust ja laadi; kiirguskaitseküsimuste üldist hindamist
kiirgustegevuste puhul ja vastavust käesoleva direktiivi kohaselt
vastuvõetud sätetele.
3. Liikmesriigid tagavad, et kõik inspekteerimise tulemused
registreeritakse ning edastatakse asjaomasele ettevõtjale. Juhul
kui tulemused on seotud välistöötaja või välistöötajatega, edastatakse tulemused ka tööandjale.
4. Liikmesriik tagab, et ülevaated inspekteerimiskavadest ja
nende rakendamise peamistest tulemustest on üldsusele kättesaadavad.
§ 111. Riikliku järelevalve pädevus ja korrakaitse erimeetmed

(1) Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud nõuete täitmise üle teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(2) Riiklikku järelevalvet käesoleva seadusega sätestatud julgeoleku tagamise meetmete täitmise üle teeb lisaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile Kaitsepolitseiamet.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Kaitsepolitseiamet võivad käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32, 45 ja 49–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 112. Vahetu sunni kasutamine
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ja Kaitsepolitseiametil on lubatud kohaldada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 113. Riikliku järelevalve erisused

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus peatada tuumakäitise käitamine või tuumamaterjali, tuumkütuse, kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete vedu, kui see on vajalik tuumaohutuse tagamiseks, käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise kontrollimiseks või Eesti Vabariigi suhtes


§ 40. Katsetamisloa ja käitamisloa andmekoosseis
(2) Käitamisloas märgitakse või sellele lisatakse järgmised andmed, nõuded ja dokumendid lisaks lõike 1 sätestatule:
7) pädeva asutuse ohutusjärelevalve kava;

TTJA põhimäärus

Määrus: Pädeva asutuse tuumaohutushinnangu koostamise ja dokumentide säilitamise kord.
Artikkel 105
Jõustamine
Liikmesriik tagab, et pädeval asutusel on õigus nõuda mis tahes füüsiliselt või juriidiliselt isikult meetmete võtmist puuduste kõrvaldamiseks ja nende kordumise ärahoidmiseks või vajaduse korral tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks, kui regulatiivse inspekteerimise või muu regulatiivse hindamise tulemused tõendavad, et kiiritusolukord ei vasta käesoleva direktiiviga kooskõlas vastuvõetud sätetele.

§ 2 lõige 2 Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
§ 28. Tuumaohutusloa andmisest keeldumine

Pädev asutus keeldub tuumaohutusloa andmisest, kui:
1) taotleja kavandatava tuumakäitise ehitised, seadmed, tuumkütusetsükliga seotud tegevused või taotleja poolt kasutatav tehnoloogia ei ole taotleja poolt kasutatavaid ohutusmeetmeid arvestades ohutud inimese tervisele, varale või keskkonnale;
2) tegevusega, milleks tuumaohutusluba taotletakse, kaasneb või võib kaasneda oht riigisisesele või rahvusvahelisele julgeolekule;
3) taotleja juhtkonna või töötajate erialane ettevalmistus või oskused ei vasta õigusaktist tulenevatele nõuetele;
4) tuumakäitise või tuumamaterjali valve ja füüsiline kaitse pole tagatud;
5) taotleja suhtes kehtib kohtuotsusega kohaldatud, seadusest tulenev või pädeva asutuse ettekirjutusega määratud keeld seoses käesolevas seaduses sätestatud tuumaohutuse nõude rikkumisega;
6) taotleja on loa taotluses esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse lahendamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks loa andmisest keelduda muul käesolevas paragrahvis nimetatud alusel;
7) taotleja ei ole tasunud taotluse läbivaatamise menetlustasu või esitanud tasumise tagatist.

§ 30. Tuumaohutusloa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Pädev asutus peatab tuumaohutusloa kehtivuse, kui:
1) tuumakäitise käitaja takistab käesoleva seaduses sätestatud järelevalve teostamist;
2) tuumakäitise seisund, katsetuste tulemused või ilmnenud uued asjaolud ei võimalda pidada tegevuse jätkamist ohutuks.

(2) Loa peatamise otsus kehtib kuni peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseni ja pädeva asutuse otsuseni loa peatamise lõpetamise kohta.

(3) Pädev asutus tunnistab tuumaohutusloa kehtetuks, kui:
loa omaja ei suuda tagada tuumaohutust ning ohutusnõuete rikkumine ei ole kõrvaldatav või selle kõrvaldamine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik;
ilmneb, et loa andmise aluseks olnud andmed või asjaolud on olnud olulisel määral väärad, puudulikud või varjatud ning tegelikud asjaolud ei võimalda tuumaohutust tagada;
loa omaja rikub korduvalt või olulisel määral loa nõudeid, tuumaohutusnõudeid või pädeva asutuse ettekirjutusi;
loa omaja tegevus ohustab riigi julgeolekut;
loa omaja loobub tegevusest või lõpetab käitise kasutamise.

(4) Tuumaohutusloa kehtivuse peatamisel või kehtetuks tunnistamisel ei kohaldata avatud menetlust.



Direktiivi 2011/70/EURATOM ja Eesti õigusaktide vastavustabel2
NÕUKOGU DIREKTIIV 2011/70/EURATOM,19. juuli 2011,millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmetevastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32011L0070
EL-i õigusakti norm


EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad sätted tuumaenergia- ja ohutuse seaduse eelnõus (TEOS)
Kommentaarid/
kehtestatavad rakendusaktid
Artikkel, lõige, punkt
Pealkiri, paragrahv, lõige, punkt

Artikkel 4
Üldpõhimõtted
1. Liikmesriigid kehtestavad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku poliitika ja tagavad selle toimimise. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 3 kohaldamist, lasub igal liikmesriigil lõplik vastutus liikmesriigis tekitatud kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest. L 199/52 Euroopa Liidu Teataja 2.8.2011 ET
2. Kui radioaktiivseid jäätmeid või kasutatud tuumkütust veetakse liikmesriiki või kolmandasse riiki töötlemise või ümbertöötamise eesmärgil, siis lasub lõplik vastutus nende ainete (sealhulgas võimalike kõrvalsaadusena tekkivate jäätmete) ohutu ja vastutustundliku lõppladustamise eest radioaktiivse materjali vedanud liikmesriigil või kolmandal riigil.
3. Riiklik poliitika tugineb kõigile järgmistele põhimõtetele: a) radioaktiivsete jäätmete tekitamine hoitakse mõistlikult teostataval miinimumtasemel nii aktiivsuse kui ka koguse poolest, kasutades sobivaid projekteerimismeetmeid ning käitamis- ja dekomissoneerimistavasid, kaasa arvatud ainete ringlussevõtt ja taaskasutus; b) arvesse võetakse kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete tekitamise kõikide etappide vahelisi sõltuvusi; c) kasutatud tuumkütust ja radioaktiivseid jäätmeid käideldakse ohutult, sealhulgas on oluline pikaajaline ohutus koos passiivsete ohutusmeetmetega; d) meetmeid võetakse etapiviisiliselt; e) kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kulud kannab nimetatud ainete tekitaja; f) kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõikides etappides kohaldatakse tõenditel põhinevat ja dokumenteeritud otsustusprotsessi. 4. Radioaktiivsed jäätmed lõppladustatakse liikmesriigis, kus need tekitati, välja arvatud juhul, kui jäätmete veo ajaks on asjaomase liikmesriigi ja teise liikmesriigi või kolmanda riigi vahel jõustunud kokkulepe lõppladustamisrajatise kasutamiseks selles riigis, võttes arvesse direktiivi 2006/117/Euratom artikli 16 lõike 2 kohaselt komisjoni poolt kehtestatud kriteeriume. Eksportiv liikmesriik teavitab komisjoni enne vedu kolmandasse riiki sellise kokkuleppe sisust ning võtab mõistlikke meetmeid, et olla kindel järgmises: a) sihtriik on sõlminud Euroopa Aatomienergiaühendusega kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemist käsitleva lepingu või on kasutatud tuumkütuse käitlemise ohutust ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitleva ühiskonventsiooni („ühiskonventsioon”) osaline; b) sihtriigil on olemas radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja lõppladustamise programmid, mille kõrget ohutustaset taotlevad eesmärgid on samaväärsed käesoleva direktiiviga kehtestatud eesmärkidega, ja c) sihtriigi lõppladustamisrajatisel on luba radioaktiivsete jäätmete vastuvõtmiseks, kõnealune rajatis on töös enne vedu ning seda juhitakse nimetatud sihtriigi radioaktiivsete jäätmete käitlemise programmide raames seatud nõuetega kooskõlas.

§ 2 (1) Käesoleva seadusega reguleeritakse:
6) tuumajäätmete tekitamist, omamist, valdamist, käitlemist ja lõppladustamist;

§ 44. Jäätmekäitluskohustus
(1) Tuumaohutusloa omaja, kelle tegevuse tulemusena tekivad tuumajäätmed, on vastutav kõigi tuumajäätmete käitlemiseks vajalike tegevuste ettevalmistamise ja õigeaegse täitmise eest, sealhulgas seonduvate kulude katmise eest.
(2) Tuumajäätmete käitluskava kehtib kogu asjakohase tuumaohutusloa kehtivusaja jooksul ning see esitatakse loa omaja poolt iga kolme aasta järel järgnevaks kolme aastaseks perioodiks ja peab sisaldama ka üldist plaani järgmiseks kuueks aastaks kui loaga ei ole määratud teisiti.

8. peatükk
Tuumajäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemine

§ 55. Tuumajäätmete käitlemise põhimõte ja üldnõuded
(1) Tuumkütusetsükli tegevustes tekkivate tuumajäätmete kogus hoitakse nii väikesena kui see on mõistlikult saavutatav nii aktiivsuse kui ka koguse osas piiramata tuumaenergia kasutamise üldpõhimõtete rakendamist.
(2) Tuumajäätmeid käideldakse vastavalt kiirgusseaduse §-des 58, 60, 61, 64 ja 66 ning § 56 lõike 2 ja § 64 lõike 4 alusel sätestatud nõuetele arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab täpsustatud nõuded kasutatud tuumkütuse käitlemisele.

§ 58. Eestis tekitatud tuumajäätmete käitlemine
(1) Eestis tekitatud tuumajäätmed tuleb käidelda, vaheladustada ja lõppladustada Eestis, välja arvatud lõigetes 2-3 sätestatud juhtudel.

(2) Tuumajäätmeid võib lõppladustada teises Euroopa Liidu liikmesriigis või kolmandas riigis, kui enne tuumajäätmete saatmist on Eesti ja sihtriigi vahel sõlmitud ja jõustunud leping lõppladustusrajatise kasutamiseks sihtriigis vastavalt Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumitele.
(3) Kasutatud tuumkütust võib teise riiki saata selle ümbertöötlemiseks tingimusel, et seda ei suunata lõppladustamisele.

§ 59. Väljaspool Eestit tekitatud tuumajäätmete käitlemine
Väljaspool Eestit tekitatud tuumajäätmeid ei tohi käidelda, vaheladustada ega lõppladustada Eestis.

§ 61. Riiklik tuumajäätmete käitlemise tegevuskava


Määrus: Eelhinnangu taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded, taotluse andmete loetelud, taotluse hindamise kriteeriumid ja eelhinnangu andmekoosseis.

Määrus: Tuumaohutuslubade taotluste ja lubade andmekoosseisud, tegevuste ja dokumentide kooskõlastamise ja teavitamise täpsustatud nõuded ja järelevalve kord.

Määrus: Tuumajäätmete käitluskava koostamise ja esitamise nõuded.

Määrus: Tuumakäitise dekomissioneerimisloa andmekoosseis, dekomissioneerimise dokumenteerimine, dokumentatsiooni säilitamise ja andmete pädevale asutusele esitamise kord.

Määrus: Täpsustatud nõuded kasutatud tuumkütuse käitlemisele.
Artikkel 5
Riiklik raamistik 1. Liikmesriigid kehtestavad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise tagamiseks riikliku õigusliku, reguleeriva ja organisatsioonilise raamistiku („riiklik raamistik”), mille abil määratakse kindlaks vastutus ja asjaomaste pädevate asutuste töö koordineerimine, ning tagavad selle raamistiku toimimise. Riikliku raamistikuga nähakse ette kõik järgnev:
a) kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitika rakendamist käsitlev riiklik programm;
b) kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitlev riiklik kord.
Liikmesriikide pädevusse jääb otsustada, kuidas selline kord vastu võetakse ning millise õigusakti abil seda kohaldatakse; c) kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuse või koha või mõlema jaoks tegevuslubade andmise süsteem, mis hõlmab sellise tegevusloata tegevuse, koha või mõlema käitamise või mõlema keelamist ning näeb vajaduse korral ette tegevuse, koha või mõlema edasise haldamise tingimused;
d) kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuse või koha või mõlema jaoks asjakohane kontrollisüsteem, haldamise süsteem, korrapärased inspekteerimised, dokumenteerimis- ja aruandluskohustus, sealhulgas asjakohased meetmed lõppladustamisrajatiste sulgemisjärgsete perioodide puhuks;
e) jõustamismeetmed, sealhulgas käitlemise peatamine ja tegevusloa muutmine, kehtivusaja lõppemine või kehtetuks tunnistamine, vajaduse korral koos nõuetega alternatiivsetele lahendustele, mis annavad tulemuseks tõhustatud ohutuse;
f) vastutuse kindlaksmääramine asutuste vahel, kes osalevad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise eri etappides. Riikliku raamistiku alusel lasub esmavastutus kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete eest jäätmete tekitajal või teatud erioludes tegevusloa omanikul, kellele pädevad organid on sellise vastutuse usaldanud; g) riiklikud nõuded üldsuse teavitamisele ja osalemisele; h) kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise rahastamiskava(d)
§ 8 Kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse pädev asutus

§ 9 Pädeva asutuse ülesanded ja õigused

§ 39 lg 2(2) Käitamisloa taotlus peab sisaldama 3) tuumkütuse käitlemise ja ladustamise korraldus;
4) tuumajäätmete käitluskava;

13. peatükk
Riiklik järelevalve ja auditid


§ 44. Jäätmekäitluskohustus

8. peatükk Tuumajäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemine


§ 61. Riiklik tuumajäätmete käitlemise tegevuskava

(1) Radioaktiivsete jäätmete ja tuumajäätmete ohutu käitlemise ja lõppladustamise pikaajalised sihid, põhimõtted, mahud ning tegevuste ajakava ja maksumuse prognoos määratakse kiirgusohutuse riikliku arengukava lisana kehtestatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuskavas või valdkonna arengukavas (edaspidi riiklik jäätmekäitluskava).

(2) Riiklikus jäätmekäitluskavas sätestatud tegevused rahastatakse järgmiselt:
1) tuumajäätmete käitlemisega seotud tegevused viiakse ellu käesolevas seaduses sätestatud dekomissioneerimis- ja lõppladustusfondi vahenditest;
2) muude radioaktiivsete jäätmete käitlemist rahastatakse dekomissioneerimis- ja lõppladustusfondi välisest allikatest vastavalt asjakohastele õigusaktidele.

(3) Riikliku jäätmekäitluskava koostamisse ja muutmisesse kaasatakse asjaomased asutused ja avalikkus vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendile.


§ 49. Tuumaohutusluba tuumakäitise dekomissioneerimiseks

§ 72. Dekomissioneerimis- ja lõppladustusreserv ning riiklik dekomissioneerimis- ja lõppladustusfond


Määrus: Eelhinnangu taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded, taotluse andmete loetelud, taotluse hindamise kriteeriumid ja eelhinnangu andmekoosseis.

Määrus: Tuumaohutuslubade taotluste ja lubade andmekoosseisud, tegevuste ja dokumentide kooskõlastamise ja teavitamise täpsustatud nõuded ja järelevalve kord.

Määrus: Tuumajäätmete käitluskava koostamise ja esitamise nõuded.

Määrus: Tuumakäitise dekomissioneerimisloa andmekoosseis, dekomissioneerimise dokumenteerimine, dokumentatsiooni säilitamise ja andmete pädevale asutusele esitamise kord.

Määrus: Täpsustatud nõuded kasutatud tuumkütuse käitlemisele.

Määrus: Dekomissioneerimisreservi suuruse hindamise metoodika, käitamisloa omaja riiklikusse dekomissioneerimisfondi tehtavate sissemaksete suuruse ja käitaja poolt antava finantstagatise tingimused ning riikliku dekomissioneerimisfondi sissemaksete, väljamaksete ja vara valitsemise kord.

Määrus: Nõuded tuumakäitise käitaja finantstagatisele.
Artikkel 6
Pädev reguleeriv asutus
1. Iga liikmesriik asutab pädeva reguleeriva asutuse kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutuse valdkonnas ja tagab selle toimimise.
2. Liikmesriigid tagavad, et pädev reguleeriv asutus on funktsionaalselt eraldatud igast muust asutusest või organisatsioonist, kes tegeleb tuumaenergia või radioaktiivsete ainete kasutamise või kasutamise edendamisega, sealhulgas elektrienergia tootmise ja radioisotoopide rakendustega või kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega, et tagada pädeva reguleeriva asutuse tegelik sõltumatus ja kaitsta teda reguleerimisel põhjendamatu mõju eest.
3. Liikmesriigid tagavad, et pädeval reguleerival asutusel on volitused ning inim- ja finantsressursid, mis on vajalikud tema kohustuste täitmiseks seoses artikli 5 lõike 1 punktides b, c, d ja e kirjeldatud riikliku raamistikuga.
§ 8. Kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse pädev asutus
(2) Pädev asutus on kiirgus- ja tuumaohutusalases tegevuses sõltumatu ja oma eelarvega. Teenistuslikku järelevalvet pädeva asutuse üle teostab valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Teenistuslik järelevalve ei tohi piirata pädeva asutuse sõltumatust talle käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmisel.


(3) Pädeva asutuse kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse kulud kaetakse sihtotstarbeliselt riigieelarvest ja nähakse ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves eraldi real.

TTJA põhimäärus
Artikkel 7
Tegevusloa omanikud
1. Liikmesriigid tagavad, et esmavastutus kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise koha ja/või tegevuse ohutuse eest on tegevusloa omanikul. Seda vastutust ei saa edasi anda.
2. Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud riikliku raamistikuga kohustatakse tegevusloa omanikke pädeva reguleeriva asutuse reguleeriva kontrolli all korrapäraselt hindama, kontrollima ja mõistlikus võimalikus ulatuses pidevalt parandama oma kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise koha või tegevuse ohutust, tehes seda süstemaatiliselt ja kontrollitaval viisil. Seda saab saavutada asjakohase ohutushindamise ja muude andmete ja tõendite abil. 3. Käitlemise kohale või tegevusele loa andmise ühe osana hõlmab ohutuse tõendamine tegevuse väljaarendamist ja teostamist ning koha väljaarendamist, käitamist ja dekomisjoneerimist või lõppladustamisrajatise sulgemist ja sulgemisjärgset etappi. Ohutuse tõendamise ulatus peab olema vastavuses tegevuse keerukusega ja kasutatud tuumkütuse ning radioaktiivsete jäätmete, käitlemise koha või tegevusega seotud ohu suurusega. Tegevuslubade väljastamisega aidatakse kaasa käitlemise koha või tegevuse ohutusele tavapärastes käitamistingimustes, ettearvatavate käitamisjuhtumite ja projekteerimisel ette nähtud õnnetuste korral. Ohutuse tõendamisega kinnitatakse koha või tegevuse ohutust. Kohaldatakse meetmeid avariide ärahoidmiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks, sealhulgas selliste füüsiliste tõkete ja tegevusloa omaniku halduslike kaitsemenetluste kontrollimist, mille mittetoimimise tagajärjel võiks ioniseeriv kiirgus hakata oluliselt mõjutama töötajate ja muu elanikkonna tervist. Kõnealuse lähenemisviisiga selgitatakse välja ebakindlad valdkonnad ja vähendatakse neid.
4. Liikmesriigid tagavad, et riikliku raamistikuga nõutakse tegevusloa omanikelt seda, et nad kehtestaksid ja rakendaksid integreeritud juhtimissüsteeme, sealhulgas kvaliteedi tagamist, milles peetakse esmatähtsaks kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust ning mida pädev reguleeriv asutus regulaarselt kontrollib.
5. Liikmesriigid tagavad, et riikliku raamistikuga nõutakse tegevusloa omanikelt piisavate rahaliste vahendite ja inimressursside eraldamist ja olemasolu, et täita lõigetes 1–4 sätestatud kohustusi seoses kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutusega.
§6 (3) Tuumkütusetsükliga seotud tegevuste tegija vastutab käesolevas seaduses ja tuumaohutusloa tingimustes sätestatud kohustuste täitmise eest, et tagada tuumakäitise ja tuumkütusetsükliga seotud tegevuse ohutus inimese tervisele, varale ja keskkonnale ning töötajate kiirguskaitse tuumakäitise elukaare jooksul kõigis kiiritusolukordades, mis on seotud tema valduses oleva tuumamaterjali või muu radioaktiivse materjaliga, ning see vastutus säilib kogu tuumakäitise elukaare vältel sõltumata tuumaohutusloa kehtivusest või olemasolust ega ole üle antav.

§ 16. Eelhinnangu taotlemine ja taotluse menetlemine

(1) Tulevane käitaja esitab pädevale asutusele eelhinnangu taotluse koos järgmise teabega:
1) taotleja ärinimi, registrikood ja kontaktandmed;
2) kontaktisiku nimi ja kontaktandmed, kui need erinevad punktis 1 nimetatud andmetest;
3) tegevuskoha aadress, sealhulgas veebilehe aadress ja kontaktandmed, juhul kui need erinevad punktis 1 nimetatud kontaktandmetest;
4) kavandatava tegevuse kirjeldus ja eesmärk ning tuumareaktori kavandi dokumentatsioon;
5) kavandatava tegevuse juhtimissüsteemi kirjeldus;
6) juriidiline vorm ja omandistruktuur, sealhulgas käesoleva seaduse 11. peatüki 3. jao tähenduses olulist osalust omavate isikute nimed, isikukoodid või registrikoodid ning kontaktandmed;
7) juhtkonna liikmete nimed, isikukoodid, juhtkonna pädevus ja kvalifikatsioon;
8) ülevaade kavandatavast töötajate kvalifikatsioonist, pädevusest ja kogemuses ning töötajate värbamiskava;
9) auditeeritud andmed ettevõtja või emaettevõtja majandusliku seisundi kohta ning rahastuse ja jäätmekäitluse korraldamise põhimõtted;
10) hankekorralduse ja tarneahela juhtimissüsteemi kirjeldus;
11) pikaajalise rahastamise põhimõtted, sealhulgas dekomissioneerimise ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise rahastamise kavand;
12) muud andmed ja dokumendid, mida pädev asutus peab vajalikuks taotleja organisatsioonilise, majandusliku, julgeolekualase ja tuumaohutusalase sobivuse hindamiseks.

§22. Algne dekomissioneerimiskava

§32 (2) Tuumaohutusloa omaja on kohustatud rakendama juhtimissüsteemi, mis tagab loastatud tegevuse vastavuse tuumaohutuse ja -julgeoleku nõuetele ja tuumakäitise sihipärase toimimise kogu tegevuse vältel.

§44. Jäätmekäitluskohustus


§48. Lõplik dekomissioneerimiskava

§ 72. Dekomissioneerimis- ja lõppladustusreserv ning riiklik dekomissioneerimis- ja lõppladustusfond

(1) Tuumakäitise käitaja on kohustatud moodustama rahalise reservi, mis peab katma tuumakäitise dekomissioneerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kulu (edaspidi dekomissioneerimis- ja lõppladustusreserv).

Määrus: Tuumajäätmete käitluskava koostamise ja esitamise nõuded

Määrus: Tuumakäitise dekomissioneerimisloa andmekoosseis, dekomissioneerimise dokumenteerimine, dokumentatsiooni säilitamise ja andmete pädevale asutusele esitamise kord.

Määrus: Täpsustatud nõuded kasutatud tuumkütuse käitlemisele.

Määrus: Dekomissioneerimisreservi suuruse hindamise metoodika, käitamisloa omaja riiklikusse dekomissioneerimisfondi tehtavate sissemaksete suuruse ja käitaja poolt antava finantstagatise tingimused ning riikliku dekomissioneerimisfondi sissemaksete, väljamaksete ja vara valitsemise kord.

Määrus: Nõuded tuumakäitise käitaja finantstagatisele.
Artikkel 8
Eksperditeadmised ja oskused Liikmesriigid tagavad, et riikliku raamistikuga nõutakse kõigilt osalistelt nende töötajate koolitamist ja väljaõpetamist, samuti uurimis- ja arendustööga tegelemist, et rahuldada kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku programmi vajadused, et saada, säili
§ 16. Eelhinnangu taotlemine ja taotluse menetlemine


§32 (4) Tuumaohutusloa omaja vastutus hõlmab ka vastutust töövõtjate tegevuse eest. Tuumaohutusloa omaja peab tagama töövõtjate ja töötajate piisava kvalifikatsiooni, koolituse ja töökogemuse tuumaohutuse seisukohast oluliste tegevuste jaoks.

§ 46. Töötajate pädevus ja kvalifikatsiooninõuded

§ 49 (3) Pädev asutus annab dekomissioneerimisloa 12 kuu jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates, kui on täidetud järgmised eeldused:
1) dekomissioneerimiskavas kirjeldatud tegevused tagavad käitise ohutu dekomissioneerimise;
2) dekomissioneerimisfondi vahendid või muud rahalised tagatised katavad kõik tööde tegemiseks vajalikud kulud;
4) loa taotlejal on tööde teostamiseks pädevad kvalifitseeritud töötajad;


Määrus: Eelhinnangu taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded, taotluse andmete loetelud, taotluse hindamise kriteeriumid ja eelhinnangu andmekoosseis.

Määrus: Tuumakäitise vastutavate ametikohtade loetelu, kvalifikatsiooni- ja pädevusnõuded ja nende tõendamiskord ning töötajate väljaõppe, täiendõppe ja pädevuse hindamise nõuded.
Artikkel 9
Rahalised vahendid Liikmesriigid tagavad, et riikliku raamistikuga nõutakse piisavate rahaliste vahendite olemasolu, kui neid vajatakse artiklis 11 osutatud riiklike programmide rakendamiseks, eelkõige kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks, võttes vajalikul määral arvesse kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete tekitajate vastutust.
§ 49 (3) Pädev asutus annab dekomissioneerimisloa 12 kuu jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates, kui on täidetud järgmised eeldused:
1) dekomissioneerimiskavas kirjeldatud tegevused tagavad käitise ohutu dekomissioneerimise;
2) dekomissioneerimisfondi vahendid või muud rahalised tagatised katavad kõik tööde tegemiseks vajalikud kulud;
4) loa taotlejal on tööde teostamiseks pädevad kvalifitseeritud töötajad;

§ 72. Dekomissioneerimis- ja lõppladustusreserv ning riiklik dekomissioneerimis- ja lõppladustusfond

(1) Tuumakäitise käitaja on kohustatud moodustama rahalise reservi, mis peab katma tuumakäitise dekomissioneerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kulu (edaspidi dekomissioneerimis- ja lõppladustusreserv).


Määrus: Eelhinnangu taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded, taotluse andmete loetelud, taotluse hindamise kriteeriumid ja eelhinnangu andmekoosseis.

Määrus: Tuumajäätmete käitluskava koostamise ja esitamise nõuded.

Määrus: Täpsustatud nõuded kasutatud tuumkütuse käitlemisele.

Määrus: Dekomissioneerimisreservi suuruse hindamise metoodika, käitamisloa omaja riiklikusse dekomissioneerimisfondi tehtavate sissemaksete suuruse ja käitaja poolt antava finantstagatise tingimused ning riikliku dekomissioneerimisfondi sissemaksete, väljamaksete ja vara valitsemise kord.

Määrus: Nõuded tuumakäitise käitaja finantstagatisele.
Artikkel 10
Läbipaistvus
1. Liikmesriigid tagavad, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemist käsitlev vajalik teave avalikustatakse töötajatele ja muule elanikkonnale. Selline kohustus hõlmab seda, et pädev reguleeriv asutus teavitab üldsust oma pädevusalas. Teave avalikustatakse üldsusele riiklike õigusaktide ja rahvusvaheliste kohustuste kohaselt ning tingimusel, et sellega ei kahjustata muid huvisid, muu hulgas näiteks julgeolekuhuvisid, mida on tunnustatud riiklikes õigusaktides või rahvusvahelistes kohustustes.
2. Liikmesriigid tagavad, et üldsusele antakse riigi õigusaktide ja rahvusvaheliste kohustuste kohaselt asjakohane võimalus tõhusalt osaleda kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud otsuste tegemises.
§9(2) 7) pädev asutus korraldab avalikkuse teavitamist kiirgus- ja tuumaohutusega seotud küsimustes ning piiriülest kaasamist seaduses sätestatud korras ja ulatuses;

§ 61. Riiklik tuumajäätmete käitlemise tegevuskava

(1) Radioaktiivsete jäätmete ja tuumajäätmete ohutu käitlemise ja lõppladustamise pikaajalised sihid, põhimõtted, mahud ning tegevuste ajakava ja maksumuse prognoos määratakse kiirgusohutuse riikliku arengukava lisana kehtestatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuskavas või valdkonna arengukavas (edaspidi riiklik jäätmekäitluskava).

(2) Riiklikus jäätmekäitluskavas sätestatud tegevused rahastatakse järgmiselt:
1) tuumajäätmete käitlemisega seotud tegevused viiakse ellu käesolevas seaduses sätestatud dekomissioneerimis- ja lõppladustusfondi vahenditest;
2) muude radioaktiivsete jäätmete käitlemist rahastatakse dekomissioneerimis- ja lõppladustusfondi välisest allikatest vastavalt asjakohastele õigusaktidele.

(3) Riikliku jäätmekäitluskava koostamisse ja muutmisesse kaasatakse asjaomased asutused ja avalikkus vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendile.


Artikkel 11
Riiklik programm
1. Iga liikmesriik tagab selle, et rakendatakse kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikku programmi („riiklik programm”), mis hõlmab tema jurisdiktsioonis tekkinud igasugust liiki kasutatud tuumkütust ja radioaktiivseid jäätmeid ning kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõiki etappe tekitamisest kuni lõppladustamiseni.
2. Iga liikmesriik vaatab oma riikliku programmi korrapäraselt läbi ja ajakohastab seda, võttes vajadust mööda arvesse tehnika ja teaduse saavutusi ning eksperdihinnangutest teada saadud soovitusi, õppetunde ja häid tavasid.
§ 61. Riiklik tuumajäätmete käitlemise tegevuskava

(1) Radioaktiivsete jäätmete ja tuumajäätmete ohutu käitlemise ja lõppladustamise pikaajalised sihid, põhimõtted, mahud ning tegevuste ajakava ja maksumuse prognoos määratakse kiirgusohutuse riikliku arengukava lisana kehtestatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuskavas või valdkonna arengukavas (edaspidi riiklik jäätmekäitluskava).

(2) Riiklikus jäätmekäitluskavas sätestatud tegevused rahastatakse järgmiselt:
1) tuumajäätmete käitlemisega seotud tegevused viiakse ellu käesolevas seaduses sätestatud dekomissioneerimis- ja lõppladustusfondi vahenditest;
2) muude radioaktiivsete jäätmete käitlemist rahastatakse dekomissioneerimis- ja lõppladustusfondi välisest allikatest vastavalt asjakohastele õigusaktidele.

(3) Riikliku jäätmekäitluskava koostamisse ja muutmisesse kaasatakse asjaomased asutused ja avalikkus vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendile.

Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu seletuskiri
lisa 3
Tuumakäitise planeerimise ning ehitus- ja tuumaohutuslubade skeem

PLANEERIMINE
Planeering koostatakse kahes etapis, mille esimeses etapis tehakse asukoha eelvalik ja teises etapis antakse projekteerimistingimused. Koostatakse KSH.
↓
EELHINNANG (PÕHIMÕTTELINE OTSUS)
Pädev asutus - TTJA hindab tulevase käitaja organisatsioonilist, majanduslikku, tehnoloogia ja julgeolekualast sobivust ja see otsus on ehitusloa taotlemise eelduseks. Eelhinnangu andmiseks on vajalikud asjassepuutuvate asutuste ja Vabariigi Valitsuse positiivne seisukoht.
↓
EHITUSLUBA
Ehitusloa ja hoonestusloa taotluse KMH algatatakse ühiselt ehitus- ja hoonestusloa menetluses.
Pädev asutus annab ehitusloa sisendiks tuumaohutushinnangu, millega kinnitab, et tuumareaktori kavand ja ehitis tervikuna vastavad tuumaohutuse nõuetele.
↓
KATSETAMISLUBA (tuumkütuseta)*
Annab õiguse alustada tuumakäitise, süsteemide, konstruktsioonide ja komponentide testimist enne tuumkütuse laadimist reaktorisse. Selle loaga koos tuleb anda ka veeluba jahutusvee võtmiseks (loa andja on Keskkonnaamet).
Selles etapis võib tuua tuumkütuse käitise territooriumile, kuid ei või panna reaktorisse, transpordiks on vajalik kiirgustegevusluba, mis antakse kiirgusseaduse alusel.

EHITISE KASUTUSLUBA
Ehitusseadustiku kohane kasutusluba, mis antakse pärast katsetuste tulemuste heakskiitmist pädeva asutuse poolt enne tuumkütuse laadimist ja osalise käitamisloa taotlemist ja kooskõlastatakse Päästeametiga.
↓
OSALINE KÄITAMISLUBA (tuumkütusega)*

Annab õiguse alustada tuumkütusega katsetusi reaktoris. See etapp on oluline eristada eelmisest etapist eraldi loaga, sest tuumkütusega katsetamisel riskitase tõuseb oluliselt. Selgitatakse välja ohutud käitamispiirid ja -tingimused.
Osalise käitamisloa saamiseks peab olema elektrituru seaduse kohane majandustegevusluba, mis annab õiguse alustada elektri tootmist ja müüki võrku katsetuste käigus.
KÄITAMISLUBA*
Annab õiguse alustada tuumakäitise korralist käitamist tuumkütusega katsetuste tulemustel põhinevate ohutute käitamispiiride ja -tingimuste järgi, mis sätestatakse loas.
↓
DEKOMISSIONEERIMISLUBA*
Annab õiguse lõpetada tuumakäitise käitamine, demonteerida reaktor ja seadmed (süsteemid, konstruktsioonid ja komponendid) ning lammutada tuumakäitise ehitis vastavalt tuumaohutuse nõuetele. Asendab EhS-i kohase lammutusloa.
* Tuumaohutusluba antakse tuumakäitise katsetamiseks tuumkütuseta (katsetamisluba), katsetamiseks tuumkütusega (osaline käitamisluba) ja korraliseks käitamiseks (käitamisluba) ning dekomissioneerimiseks (dekomissioneerimisluba).

Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 4

Rakendusaktide kavandid
KAVAND 1

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS

Pädeva asutuse toimingute eest tasutava ehitusaegse järelevalve ja riikliku järelevalve tasu määrad, arvestamise ja tasumise kord ning nõuded tasude tagatistele

Määrus kehtestatakse tuumaenergia ja -ohutuse seaduse § 8 lõike 4 punkt 1 ja § 70 lõike 5 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Sätestab määruse eesmärgi ja ulatuse: milliste tuuma- ja kiirgustegevustega seotud toimingute eest järelevalvetasu tasutakse ning millistele tasudele ja tagatistele määrus kohaldub.
§ 2. Mõisted
Määratleb määruses kasutatavad põhimõisted (nt järelevalvetasu, põhitasu, tunnitariif, tagatis, otsekulu), tagamaks ühtne arusaam määruse rakendamisel.
§ 3. Ehituse järelevalvetasu määr ja arvestamine
Sätestab ehituse aegse järelevalvetasu arvutamise põhimõtted (nt töömahupõhine, etapiviisiline või projektipõhine arvestus) ja tasu maksmise korra.
§ 4. Riikliku järelevalvetasu määr ja arvestamine
Määrab järelevalvetasu ülesehituse (püsitasu, riskipõhine osa, tööajapõhine osa) ja arvestusmeetodi, sh riskikategooriate ja järelevalve mahtude määramise põhimõtted.
§ 5. Järelevalvetasu maksmise kord
Reguleerib tasu maksmise perioodilisuse (nt kord kvartalis või kord aastas), arved, tähtajad ning tasu korrigeerimise alused tegeliku järelevalvemahtude alusel.
§ 6. Järelevalvetasu tagatised
Sätestab tagatise esitamise kohustuse, tagatise liigid (nt pangagarantii, kindlustus), tagatise ulatuse ja kehtivusaja ning tagatise kasutamise alused tasu maksmise tagamiseks.
§ 7. Tagatise esitamise ja vabastamise kord
Kirjeldab menetlust, kuidas tagatis esitatakse, kuidas pädev asutus seda kontrollib ning millal ja millistel tingimustel tagatis vabastatakse või asendatakse.
§ 8. Tasude indekseerimine ja läbivaatamine
Reguleerib tasumäärade iga-aastase või perioodilise korrigeerimise korra, sealhulgas indeksi kasutamise aluse (inflatsioon, palgakasv, kulubaasi muutused).
§ 9. Tasu tasumata jätmise tagajärjed
Sätestab, kuidas toimida tasu mittetasumisel (menetluse peatamine, viivis, tagatise kasutamine) ning millised on pädeva asutuse õigused tasu sissenõudmisel.
§ 10. Andmete esitamise ja arvestuse pidamise kord
Reguleerib, milliseid andmeid peab käitaja või taotleja esitama tasu arvestamiseks, ning sätestab pädeva asutuse kohustused arvestuse läbipaistvuse tagamisel.
§ 11. Rakendussätted
Sätestab määruse jõustumise ja vajadusel üleminekusätted, sh millal hakatakse tasusid rakendama ja kuidas käsitletakse pooleliolevaid menetlusi.


KAVAND 2

MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTER
MÄÄRUS

Pädeva asutuse poolt oma tegevusvaldkonnas osutatavate tasuliste teenuste kirjeldused ja teenustasud

Määrus kehtestatakse tuumaenergia ja- ohutuse seaduse § 8 lõike 4 punkt 2 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Sätestab määruse eesmärgi ja ulatuse: milliseid tasulisi teenuseid pädev asutus võib osutada ja kellele need teenused on suunatud (taotlejad, käitajad, teised asutused).
§ 2. Mõisted
Selgitab vajadusel määruses kasutatavaid termineid (nt tasuline teenus, otsekulu, teenustasu, eriteenus), et tagada ühene mõistmine kõigis rakendusolukordades.
§ 3. Tasuliste teenuste liigid
Esitab loetelu teenustest, mida pädev asutus võib pakkuda (nt sertifikaatide väljastamine, laboratoorsed mõõtmised, seireandmete analüüs, tehnilised ekspertiisid, erialane koolitus). Täpsustab, et teenuste loetelu on ammendav või vajadusel täieneb.
§ 4. Tasuliste teenuste kirjeldused
Kirjeldab iga teenuse sisu lühidalt: teenuse eesmärk, teostamise viis, teenusega kaasnevad tööprotsessid ja standardtulemused (nt mõõteprotokoll, ekspertiisiakt).
§ 5. Teenustasude üldpõhimõtted
Sätestab, et teenustasud on kulupõhised ning arvestavad tööaega, kasutatud seadmeid, kaasnevaid otsekulusid ja vajadusel välisekspertiisi tasusid. Reguleerib proportsionaalsust ja läbipaistvust.
§ 6. Teenustasude määrad
Kehtestab konkreetsete teenuste hinnad või hinnavahemikud. Kui teenus on tööajapõhine, sätestab tunnitariifi ja hinnastamise põhimõtte (nt keerukustegur, normtunnid).
§ 7. Täiendavad kulud ja otsekulude arvestamine
Kirjeldab, milliseid kulusid võib lisaks teenustasule arvestada (nt laborireaktiivid, mõõteseadmete erikasutus, sõidukulud) ning kuidas need esitatakse.
§ 8. Teenuste tellimise ja osutamise kord
Reguleerib teenuse tellimise viisi, taotluse esitamise nõuded, tähtajad, lepingu sõlmimise ning teenuse osutamise protsessi.
§ 9. Teenustasu maksmine
Sätestab arvelduskorra: tasu tasumise tähtajad, arve esitamise, ettemaksu võimaluse ning tingimused, mille korral tasu tagastatakse või vähendatakse.
§ 10. Kvaliteedinõuded ja sõltumatus
Kirjeldab teenuste osutamise kvaliteedi- ja usaldusnõudeid, sh laborite akrediteerimise või pädevuse tõendamise kohustust ning nõuet, et teenuste osutamine ei tohi mõjutada järelevalve sõltumatust.
§ 11. Teenustasude läbivaatamine ja indekseerimine
Reguleerib, kuidas ja kui tihti vaadatakse teenustasud üle (nt kord aastas), ning kuidas toimub tasude indekseerimine kulubaasi muutumisel.
§ 12. Andmete esitamine ja arvestuse pidamine
Sätestab teenuse osutamiseks vajalike andmete esitamise kohustuse ning pädeva asutuse kohustused arvestuse, aruandluse ja läbipaistvuse tagamisel.
§ 13. Rakendussätted
Määrab määruse jõustumise kuupäeva ja vajadusel üleminekusätted, sh kuidas käsitletakse enne määruse jõustumist tellitud teenuseid.

KAVAND 3

VABARIIGI VALITSUSE

MÄÄRUS

Asjassepuutuvatelt asutustelt seisukoha ja kohalikult omavalitsuselt arvamuse küsimise ning andmise kord pädeva asutuse otsuste tegemisel
Määrus kehtestatakse tuumaenergia ja- ohutuse seaduse § 12 lõike 5 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse kord, mille kohaselt küsib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi pädev asutus) asjassepuutuvatelt asutustelt seisukohti ning asjaomaselt kohaliku omavalitsuse üksuselt arvamust enne tuumaenergia ja -ohutuse seaduses sätestatud otsuste tegemist.

(2) Käesolevat määrust kohaldatakse eelkõige:
1) eelhinnangu andmisel;
2) tuumakäitise ehitusloa andmisel;
3) katsetamisloa andmisel;
4) käitamisloa andmisel;
5) dekomissioneerimisloa andmisel;
6) tuumaohutusloa muutmisel või kehtetuks tunnistamisel, kui muudatus võib mõjutada riigi julgeolekut, hädaolukorraks valmisolekut, kiirgus- või tuumaohutust või kohaliku omavalitsuse üksuse õigusi ja kohustusi.

§ 2. Asjassepuutuvad asutused

(1) Pädev asutus küsib seisukohta ministeeriumilt või valitsusasutuselt, kelle pädevust kavandatav otsus võib puudutada.

(2) Eelhinnangu menetluses küsib pädev asutus seisukohta vähemalt järgmistelt asutustelt nende pädevuse piires:
1) Välisministeerium;
2) Kaitseministeerium;
3) Siseministeerium;
4) Kaitsepolitseiamet;
5) Välisluureamet;
6) Politsei- ja Piirivalveamet;
7) Finantsinspektsioon.

(3) Loamenetlustes küsib pädev asutus seisukohta vähemalt:
1) Siseministeeriumilt ja tema valitsemisala asutustelt hädaolukorra lahendamise, sisejulgeoleku ja füüsilise kaitse küsimustes;
2) Kaitseministeeriumilt ja tema valitsemisala asutustelt riigikaitseliste ja kriitilise taristu kaitse küsimustes;
3) Välisministeeriumilt rahvusvaheliste kohustuste ja välispoliitiliste aspektide osas;
4) vajaduse korral teistelt asutustelt vastavalt menetluse esemele.

(4) Pädev asutus võib küsida seisukohta ka teistelt asutustelt, kui see on vajalik otsuse õiguspärasuse või põhjendatuse tagamiseks.


2. peatükk
Seisukoha ja arvamuse küsimise ja andmise kord

§ 3. Seisukoha küsimise kord

(1) Pädev asutus edastab asjassepuutuvale asutusele:
1) taotluse või otsuse eelnõu;
2) asjakohased dokumendid ja teabe;
3) määratleb seisukoha küsimisel selgelt küsimused ja asjaolud, mille kohta hinnangut oodatakse
4) tähtaja seisukoha või arvamuse esitamiseks.

(2) Seisukoha esitamise tähtaeg on kuni 30 päeva, kui pädev asutus ei määra mõjuval põhjusel pikemat tähtaega.

(3) Asjassepuutuv asutus võib taotleda tähtaja pikendamist, kui esitatud materjalide maht või keerukus seda põhjendab.

(4) Kui asutus ei esita seisukohta tähtajaks, võib pädev asutus menetlust jätkata, välja arvatud juhul, kui seisukoht on vältimatult vajalik riigi julgeoleku või tuumaohutuse riskide hindamiseks.

§ 4. Seisukoha sisu

Asjassepuutuv asutus esitab oma pädevuse piires hinnangu kavandatava otsuse mõju kohta eelkõige:
1) riigi julgeolekule ja riigikaitsele;
2) tuumajulgeolekule ja füüsilisele kaitsele;
3) hädaolukorraks valmisolekule ja elanikkonnakaitsele;
4) rahvusvaheliste kohustuste täitmisele;
5) muudele seadusest tulenevatele valdkondlikele ülesannetele.

§ 5. Kohaliku omavalitsuse arvamuse küsimine

(1) Pädev asutus küsib enne eelhinnangu ja ehitusloa andmist selle kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust, kelle territooriumile tuumakäitis kavandatakse.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab arvamuse eelkõige kavandatava tegevuse mõju kohta:
1) kohaliku ruumilise arengu ja planeeringute elluviimisele;
2) kohaliku taristu ja teenuste toimimisele;
3) elanikkonna turvalisusele ja kriisivalmidusele;
4) kohaliku elukeskkonna ja kogukonna huvidele.

§ 6. Seisukohtade arvestamine

(1) Pädev asutus kaalub esitatud seisukohti otsuse tegemisel ning märgib otsuse põhjendustes, kuidas seisukohti on arvestatud.

(2) Kui asjassepuutuva asutuse seisukoht sisaldab olulist tähelepanekut riigi julgeoleku, tuumaohutuse või hädaolukorraks valmisoleku kohta, hindab pädev asutus selle mõju otsusele ning põhjendab vajaduse korral sellest kõrvalekaldumist.

§ 7. Salastatud teabe käitlemine

(1) Kui seisukoha andmine eeldab riigisaladuse või salastatud välisteabe kasutamist, kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust.

(2) Salastatud teavet sisaldav seisukoht edastatakse ja säilitatakse õigusaktides sätestatud korras.

§ 8. Jõustumine
Määrus jõustub…
KAVAND 4

ENERGEETIKA – JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS

Tuumakäitise asukoha eelvaliku hindamise ja asukoha hindamisaruande täpsustatud nõuded ja andmekoosseis
Määrus kehtestatakse tuumaenergia ja- ohutuse seaduse § 13 lõike 4 ja § 14 lõike 3 alusel.

1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala ja eesmärk
Määrus kehtestab tuumaenergia ja -ohutuse seaduse alusel nõutava tuumakäitise asukoha eelvaliku hindamise ning asukoha valiku hindamisaruande sisu ja andmekoosseisu nõuded. Määruse eesmärk on tagada asukoha sobivuse hindamine, lähtudes tuumaohutuse, füüsilise kaitse ja keskkonnamõjude aspektidest kogu käitise planeeritava eluea vältel.

2. peatükk
Asukoha eelvaliku hindamine ja asukoha valiku aruanne
§ 2. Asukoha eelvaliku ulatus, hindamise sisu ja struktuur
See säte nõuab, et asukoha valiku esmane faas peab tuginema dokumenteeritud analüüsile määruses täpsustatud ulatuses, tuginedes 3. peatüki paragrahvidele.
§ 3. Asukoha valiku aruande sisu ja struktuur
Säte määrab hindamisaruande struktuuri ja sisu, mis peab põhinema rahvusvahelistel nõuetel ja kriteeriumidel. Aruanne peab sisaldama alternatiivsete asukohtade analüüsi ning käsitlema määramatust ja tundlikkust andmetes ja mudelites.
3. peatükk
Asukoha eelvaliku hindamine ja asukoha valiku aruanne
§ 4. Läbipaistvus ja põhjendus
Määratakse kohustus kaasata pädev ja sõltumatu konsultant ning kohustus dokumenteerida protsessi mõjutavaid asjaolusid ja otsuseid. Esitatud põhjendused peavad olema peab olema jälgitavad ja läbipaistvad.
§ 5. Asukohavaliku algsõelumise ja välistamiskriteeriumide dokumenteerimine
Nõuded asukohavaliku sõelumisprotsessile ja kasutatavatele välistamiskriteeriumitele. Metoodika ja kriteeriumite dokumenteerimise kord.
§ 6. Meteoroloogiliste ja kliimatekkeliste tegurite hindamise nõuded
Nõuded meteoroloogiliste ja klimaatiliste tingimuste, sealhulgas äärmuslike ilmastikusündmuste (nt tornaadod, äärmuslikud temperatuurid, sademed, lumekoormus) hindamiseks. Analüüs peab hõlmama atmosfääri segunemise ja saasteainete hajumise tingimusi ning arvestama pikaajaliste kliimamustrite muutustega.
§ 7. Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tegurid ning pinnase stabiilsus
Nõuded asukoha geoloogilise ja hüdrogeoloogilise sobivuse, sealhulgas pinnase stabiilsuse ja kandevõime hindamiseks. Analüüs peab muuhulgas käsitlema seismilisi ohte (rikketsoonid, pinnasevedeldumine), karsti ja vajumisi ning põhjavee ja üleujutuste mõju rajatise ohutusele.
§ 8. Kombineeritud väliste ohutegurite hindamise nõuded
Kohustus hinnata looduslike ja inimtekkeliste ohtude koosesinemist ja võimalikke ahelreaktsioone. Rakendada tuleb tõenäosuslikku lähenemist, et tuvastada kombineeritud sündmused, mille mõju võib ületada üksikute ohtude summaarse mõju.
§ 9. Inimtekkelised ohutegurid ja taristu
Analüüsida tuleb asukoha läheduses paiknevatest inimtegevustest (tööstusrajatised, transpordikoridorid, sõjalised objektid) tulenevaid riske. Hinnata tuleb suurõnnetuste, plahvatuste, tulekahjude, gaasileviku ja lennuõnnetuste mõju tuumakäitisele ning kriitilise taristu töökindlust.
§ 10. Soojuse ärajuhtimise ja veevarustuse kättesaadavus
Tõendada tuleb piisava jahutusvee ja soojuse ärajuhtimise võimekuse olemasolu kõigis tingimustes, arvestades kliimariske ja võimalikke jääolusid. Analüüs peab hõlmama alternatiivsete veeallikate kättesaadavust avariiolukordades.
§ 11. Hüdroloogiliste parameetrite ja jahutusvee ohutusvaru hindamine
Hinnata tuleb veekogu hüdroloogilisi parameetreid (veetasemed, temperatuur, jäätingimused) ja nende äärmuslikke kõikumisi. Eesmärk on tagada jahutussüsteemi terviklikkus ja hädaolukorra vee kättesaadavus väliste hüdroloogiliste sündmuste korral.
§ 12. Hädaolukorraks valmisolek, julgeolek ja füüsiline kaitse
Analüüsida tuleb asukoha sobivust hädaolukorra lahendamise plaanide rakendamiseks, arvestades asustustihedust ja evakuatsioonivõimalusi. Hinnata tuleb asukoha omadusi julgeoleku ja füüsilise kaitse meetmete ning vastumeetmete tõhusaks rakendamiseks.
§ 13. Füüsilise kaitse süsteemide ja tuumajulgeoleku tõendamise nõuded
Kirjeldada tuleb julgeolekukontseptsiooni ja geograafiliste tingimuste sobivust ohuprofiiliga. Tõendada tuleb sügavuti mineva kaitse põhimõtete rakendamist (seire, valve, reageerimisvõime) füüsilise kaitse süsteemide kavandamisel.
§ 14. Elanikkonna ja radioloogilise mõju detailanalüüs
Esitada tuleb detailne analüüs elanikkonna paiknemise kohta asukoha ümbruses ja määratleda planeerimistsoonid. Teostada tuleb radioloogilise mõju ja doosiarvutused nii tavakäitamise kui ka erinevate avariistsenaariumide korral.
§ 15. Asukoha uurimis- ja hindamisprogrammi nõuded
Sätestab nõuded asukoha uurimisprogrammile, sealhulgas geoloogilistele, hüdroloogilistele, seismilistele, geotehnilistele ja meteoroloogilistele uuringutele. Programm peab sisaldama ajakava, proovipunktide ja seirevõrgu kirjeldust ning tagama andmekvaliteedi.
§ 16. Pikaajalise ohutuse ja ebakindluse hindamine
Hinnata tuleb asukoha pikaajalist ohutust, arvestades geoloogilist ja hüdroloogilist muutlikkust, seismika arengut ja kliimatrende. Analüüs peab käsitlema mudelite valideerimist, määramatust ja erinevaid tulevikustsenaariume.
§ 17. Kvaliteedijuhtimine ja andmete jälgitavus
Kehtestatakse nõuded kvaliteedijuhtimissüsteemile, mis tagab andmete kogumise meetodite, tarkvara ja seadmete kalibreerimise nõuetekohasuse ning andmete jälgitavuse. Nõutav on sõltumatu ülevaatuse teostamine.
§ 18. Kvalifikatsiooni ja sõltumatuse dokumenteerimise nõuded
Dokumenteerida tuleb uuringuid teostavate ekspertide ja organisatsioonide (sh tehnilise toe organisatsioonid - TSO) pädevus, kvalifikatsioon ja kogemus. Tagada tuleb huvide konflikti puudumine ja hinnangu andjate sõltumatus.
§ 19. Keskkonnaseire ja järelvalve
Kohustus seiramiseks, asukoha keskkonnaseire nõuded seireparameetritele, mõõtmiste sagedusele, künnistele ja reageerimiskorrale. Seire peab olema etapiülene, jätkudes ka pärast asukoha heakskiitmist.
§ 20. Asukoha parameetritest tuletatud projekteerimise sisendandmete dokumenteerimine
Dokumenteerida tuleb asukoha uuringutest tuletatud projekteerimise sisendandmed ja kavandamise aluseks olevad ohuparameetrid. Tõendada tuleb andmekogumise kvaliteeti disainilahenduste alusena.
4. peatükk
Aruande andmekoosseis
§ 21. Aruande andmekoosseisu nõuded
Säte kehtestab detailse loetelu aruandes esitatavatest andmetest ja nende vormistusest. Aruanne peab sisaldama muuhulgas informatsiooni järgmistest kategooriatest:
Aruande üldandmete kategooriasse kuuluvad koostaja ja tellija andmed, versioon, kuupäevad, kvaliteedihalduse kirjeldus, sõltumatuse kinnitus ning kasutatud metoodikad koos viidetega normatiivsetele juhistele ja rahvusvahelistele standarditele.
Ruumiinfo ja keskkonna kirjelduse alla kuuluvad kaardikihid, topograafia, geoloogia, hüdroloogia, meteoroloogia, maakasutus, elanikkonna tihedus, infrastruktuuri kirjeldus ning erinevad temaatilised kaardid ja graafilised kujutised. Samasse rühma kuuluvad ka välistatud tsoonid, riskialad, ohutsoonide piirid ja ruumiandmete täpsustused.
Välitööde ja seire kategooriasse kuuluvad välitööde kirjeldus, mõõtmised, seireprogrammid, mõõtmisperioodid ja sagedus, kasutatud seadmed, nende kalibreerimine, mõõdistusprotokollid ning aluspõhjasondid, seismilised uuringud ja aktiivsete rikete kaardid.
Modelleerimise ja analüüsi kategooriasse kuuluvad mudelid, tarkvara, arvutuskeskkond, sisend- ja väljundandmed, mudeli valideerimine, tundlikkusanalüüs, riskimaatriksid, erinevad stsenaariumid, tõenäosuslikud analüüsid ja hinnangud, elanikkonna paiknemise kirjeldus, kiirgusdoosid, lähteparameetrid, avariistsenaariumid ja ajalised andmeread koos veetasemete, sademete, tuule, temperatuuri ja pinnase andmetega. Samuti kuuluvad siia kontrollarvutused ja kavandamise sündmuste parameetrid.
Ohutuse ja järelevalve kategooriasse kuuluvad kaitsetsoonide skeemid, ligipääsupiirangud, riskipõhised põhjendused, seos ohutushindamisega, järelevalvekorraldus ja hilisema kasutamise kirjeldus.
Andmete ja dokumentatsiooni kategooriasse kuuluvad allikad, andmefailid, elektroonilise esitamise põhimõtted, avatud failivormingud, taaskasutatavad failid, andmefailide loetelu, identifikaatorid, lühikirjeldused ja asukoha viited ning viited täiendamata andmetöötlusele.
Turbe ja konfidentsiaalsuse kategooriasse kuuluvad konfidentsiaalne info, julgeolekuinfo, andmete eraldamise põhimõtted, teabekaitse ning julgeolekunõuded.

KAVAND 5

ENERGEETIKA – JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS

Eelhinnangu taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded, taotluse andmete loetelud, taotluse hindamise kriteeriumid ja eelhinnangu andmekoosseis
Määrus kehtestatakse tuumaenergia ja- ohutuse seaduse § 17 lõike 5 alusel.

1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisese ja kohaldamisala
Määrusega sätestatakse eelhinnangu taotluse sisu ja esitatavad andmed, taotluse menetlus ja eelhinnangu andmekoosseis.
Määrust kohaldatakse isikule, kes kavandab tuumakäitise ehitamist ja käitamist.
§ 2. Mõisted
Erandid või täiendavad mõisted, mis on määruse rakendamiseks vajalikud ja mida seadused ei defineeri, määratletakse käesolevas määruses.
2. peatükk
Eelhinnangu taotluse menetlus
§ 3. Eelhinnangu ja selle muutmise taotlemine
Eelhinnangu, sealhulgas selle muutmise taotlemise kord. Eelhinnangu muutmise kord, jagades muudatused olulisuse alusel kategooriatesse.
§ 4. Eelhinnangu taotluse ja selle muutmise avatud menetlus
Avatud menetluse õiguslikud alused ja menetluse kord, sh menetlustähtajad. Taotluses ja eelhinnangus esitatud teabe käsitlemise põhimõtted avalikkuse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks. Teiste asutuste kaasamine, eksperthinnangu küsimine.
§ 5. Andmete kontroll ja järelevalve
(1) Pädev asutus kontrollib esitatud andmete õigsust ning teeb vajaduse korral koostööd teiste asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
(2) Taotleja esitab nõudmisel täiendavad tõendid (auditiaruanded, lepinguväljavõtted, turvaprotseduurid).
3. peatükk
Nõuded eelhinnangu taotlusele

§ 6. Eelhinnangu taotluse dokumendid
Taotluse andmete ja dokumentide loetelu:
1) õiguslik ja juhtimiskorraldus: registriandmed, omandistruktuur (sh lõppkasusaajad), juhtorganid ja vastutavad isikud; juhtimissüsteemi kirjeldus;
2) julgeolek ja usaldusväärsus: tuumarajatise füüsilise kaitse süsteemi kavandamine ja rakendamine käitise projekteerimisel arvesse võetavate ohtudega;
3) personal: ettevõtte personalipoliitika;
4) ettevõtte majanduslik võimekus ja kohustused tuumakahjustuse korral;
5) rahalised kohustused tulenevalt tuumakäitise elukaarest: tuumakäitise elukaare eri etappide finantseerimise skeem; radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja lõppladustamise rahastamise mehhanism; tuumakäitise dekomissoneerimise rahastamise mehhanism;
6) tarneahela juhtimissüsteem: tarnija kvalifitseerimine, valik, hindamine ja järelevalve; komponentide, materjalide ja teenuste vastuvõtukriteeriumid ja dokumentatsioon;
7) ettevõtte ohutusalase tegevuse läbipaistvus;
8) Kiirguskaitse;
9) tuumakontrollimeetmed;
10) elektrivõrgu ühendusvalmidus;
11) transport ja logistika;

§ 6. Vorminõuded
Taotluse vorminõuded nagu esitusvorm, vastutus andmete õigsuse eest, viitamine, konfidentsiaalse teabe märgistamine.
4. peatükk
Taotluse hindamise kriteeriumid
§ 7. Tõendusdokumentide loetelu
Käesoleva määruse § 6 ja TEOS § 13 lg 3 nõuete tõendamise andmete ja dokumentide nimekiri, mille punktid võib vormistada määruse lisadena:
1) Taotleja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht Eestis / filiaal;
2) Taotleja ja temaga seotud isikute tegevus ei ohusta riigi julgeolekut;
3) Juhtkonna erialane kvalifikatsioon ja kogemus;
4) Piisav arv vajaliku pädevusega töötajaid ja värbamisplaan;
5) Hankeplaan ja tarneahela lepingud (konstruktsioonid, tehnosüsteemid ning seadmed ja nende komponendid, tuumkütus).

§ 8. Hindamise põhimõtted, meetod ja otsustuskriteeriumid
Hindamine on tõendipõhine: dokumentide läbivaatus, intervjuud; vajadusel kohapealsed auditid ja tarnija proovihindamised.
Iga kriteeriumi tulemus: Vastab/Täidetav tingimustega/Ei vasta.
Otsus: Positiivne, Positiivne tingimustega (siduvad parandusmeetmed ja tähtajad) või Negatiivne.

5. peatükk
Eelhinnangu andmekoosseis
§ 9. Eelhinnangu koosseis
Järeldus käesoleva määruses sätestatud kriteeriumidele vastavuse kohta, sealhulgas hinnang majanduslikule jätkusuutlikkusele, juhtimise ja personali; hinnang taotleja organisatsioonilisele, majanduslikule ja julgeolekualasele sobivusele tuumakäitise ehitamiseks ja käitamiseks; järeldus taotleja suutlikkuse kohta kanda vastutust ohutuse eest vastavalt rahvusvahelisele tuumaohutuse põhimõttele. Ülevaade eelhinnangu taotluse kooskõlastamisest teiste asutustega ning nende poolt esitatud põhjendatud kooskõlastuste või kooskõlastamata jätmiste kohta.
Kokkuvõte ja otsus, parandusmeetmed ja tähtajad ja tõendamise kord (kui kohaldub)
Lisad (ekspertiisid, muud tõendusmaterjal).
§ 10. Konfidentsiaalsus
Avalikkusele esitatakse eelhinnangu mitte-konfidentsiaalne kokkuvõte.
§ 11. Eelhinnangu kehtivus
Kehtivuse tähtaeg. Kehtetuks tunnistamine seoses parandusmeetmete mitte täitmisega
6. peatükk
Rakendussätted
§ 12. Määruse jõustumine
Määrus jõustumise kuupäev

KAVAND 6

ENERGEETIKA – JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS

Süsteemide, konstruktsioonide ja komponentide ohutusklassifikatsioon
Määrus kehtestatakse tuumaenergia ja- ohutuse seaduse § 19 lõike 6 alusel.

1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala ja eesmärk
Määrusega kehtestatakse nõuded tuumakäitise süsteemide, konstruktsioonide ja komponentide (edaspidi SKK) tuvastamiseks, klassifitseerimiseks ja dokumenteerimiseks. Määruse eesmärk on tagada tuumaohutus läbi proportsionaalsete disaini- ja kvalifikatsiooninõuete rakendamise kogu rajatise eluea vältel, sealhulgas projekteerimisel, käitamisel ja muutmisel, lähtudes rahvusvahelistest standarditest.
§ 2. Mõisted
Sätestatakse määruses kasutatavad spetsiifilised terminid, sealhulgas ohutuse seisukohalt oluline element, rike, väärfunktsioon ja ohutusfunktsioon. Mõistete määratlemisel lähtutakse tuumaenergia ja -ohutuse seadusest ning Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) terminoloogiast.
§ 3. Klassifikatsiooni kohustus
Käitamisloa omajal on kohustus identifitseerida ja klassifitseerida kõik ohutuse seisukohalt olulised SKK-d, sealhulgas instrumentatsioonisüsteemid, juhtimissüsteemid ja tarkvara. Klassifitseerimise kohustus kehtib kogu rajatise elutsükli vältel alates projekteerimisest kuni kasutusest kõrvaldamiseni.
§ 4. Proportsionaalne lähenemine klassifikatsioonile
Säte määrab, et ohutusklassifikatsioon peab olema proportsionaalne riskitasemega. Disaini-, kvaliteedi- ja kontrollinõuete rangus peab vastama omistatud ohutusklassile ning valitud klassifikatsioon peab olema põhjendatud ja dokumenteeritud.

2. peatükk
Klassifitseerimise põhimõtted ja metoodika
§ 5. Klassifitseerimise alus
Klassifitseerimine põhineb deterministlikul ohutusanalüüsil, mida täiendatakse tõenäosuslike meetodite ja insenertehnilise hinnanguga. Aluseks võetakse ohutusfunktsioonide toimivustingimused, sügavuti mineva kaitse põhimõtted ja tugianalüüsid. Meetodite vahelised võimalikud kõrvalekalded tuleb dokumenteerida ja põhjendada.
§ 6. Klassifitseerimist mõjutavad tegurid
Loetletakse tegurid, mis määravad SKK klassi: ohutusfunktsiooni olemus ja tähtsus, võimaliku sündmuse esinemissagedus ja kestus, rikke tagajärgede tõsidus ning elemendi roll sügavuti mineva kaitse tasemete tagamisel.
§ 7. Sügavuti mineva kaitse tasemed
Klassifitseerimisel tuleb arvestada SKK paiknemist sügavuti mineva kaitse viiel tasemel. See hõlmab rikete ennetamist, kõrvalekallete tuvastamist, õnnetussündmuste ja nende tagajärgede piiramist ning kiirgusmõjude leevendamist. Arvesse võetakse mitmekordse ja sõltumatu kaitse printsiipe.
§ 8. Ohutusklasside süsteem
Kehtestatakse kolmeastmeline ohutuskategooriate süsteem (OK1, OK2, OK3), mis on reastatud vastavalt ohutusfunktsiooni tähtsusele ja rikke tagajärgedele. Säte lubab proportsionaalsuse huvides kasutada ka täiendavaid alamkategooriaid või lihtsustatud klasse.

3. peatükk
Klassifitseerimise protsess ja nõuded
§ 9. Klassifitseerimise etapiline protsess
Kirjeldatakse klassifitseerimise "ülalt-alla" metoodikat: esmalt tuvastatakse ja kategoriseeritakse ohutusfunktsioonid, seejärel seostatakse need konkreetsete SKK-dega. Protsess hõlmab esialgse ohutusklassi määramist, disaini täpsustamist ja klassifikatsiooni lõplikku verifitseerimist.
§ 10. Funktsioonide kategoriseerimine ja SSC-de seostamine
Säte reguleerib ohutusfunktsioonide tähtsuse määramist rajatise üldise ohutuse seisukohalt. SKK-le määratakse ohutusklass vastavalt sellele, millist ohutusfunktsiooni see täidab; kui SKK täidab mitut funktsiooni, määratakse klass kõrgeima kategooria järgi.
§ 11. SKK-de klassifitseerimine disainisätete ja kaitsebarjääride alusel
Määratakse nõuded füüsiliste tõkete ja barjääride klassifitseerimiseks, arvestades väliseid ja sisemisi ohte. Klassifikatsioon peab peegeldama barjääri rolli ohutuse tagamisel ja rikke võimalikke tagajärgi.
§ 12. Koostoime klassifitseerimine
Reguleeritakse olukordi, kus süsteemid on omavahel seotud või jagavad komponente. Kui süsteemid teenindavad erineva tähtsusega funktsioone, tuleb ühistele komponentidele määrata kõrgeim kohalduv ohutusklass.
§ 13. Kaudse mõjuga SKK-de klassifitseerimine
Säte käsitleb komponente, mis ei täida otsest ohutusfunktsiooni, kuid mille rike võib takistada ohutusklassi kuuluvate süsteemide tööd. Sellistele kaudse mõjuga elementidele tuleb määrata piisavalt kõrge ohutusklass või rakendada täiendavaid disainimeetmeid negatiivse mõju vältimiseks.

4. peatükk
Rakendamine ja dokumenteerimine
§ 14. Insenerinõuete ja disainireeglite rakendamine
Vastavalt määratud ohutusklassile kohalduvad SKK-dele spetsiifilised insenerinõuded: seismiline vastupidavus, keskkonnakvalifikatsioon, kvaliteedikontroll tootmisel ja paigaldusel ning tarkvara usaldusväärsus. Samuti määratakse nõuded hooldusele, testimisele ja vananemise haldamisele.
§ 15. Liideste nõuded erinevate ohutusklasside vahel
Kehtestatakse nõuded erinevatesse ohutusklassidesse kuuluvate süsteemide ühenduskohtadele (liidestele). Liideselement peab kuuluma kõrgemasse klassi ning tagama, et madalama klassi süsteemi rike ei kahjustaks kõrgema klassi süsteemi toimimist (eraldatus).
§ 16. Klassifikatsiooni verifitseerimine
Klassifikatsiooni õigsust tuleb kontrollida deterministlike ja tõenäosuslike ohutusanalüüside abil. Verifitseerimisse tuleb kaasata sõltumatu tehniline tugiorganisatsioon ning tulemused esitatakse pädevale asutusele heakskiitmiseks.
§ 17. Dokumenteerimine
Kõik klassifitseeritud SKK-d tuleb kanda hallatavasse loetellu, mis sisaldab viiteid alusanalüüsidele ja disainieeldustele. Dokumentatsioon peab tagama jälgitavuse kogu elutsükli vältel, sealhulgas versioonihalduse ja muudatuste ajaloo säilitamise järelevalve teostamiseks.

6. peatükk
Rakendussätted
§ 18. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.



KAVAND 7

ENERGEETIKA - JA KESKKONNAMINISTRI
MÄÄRUS

Tuumakäitise ohutushindamise nõuded ja metoodika ning esialgse ohutusaruande, ohutusaruande vorm, sisu ja menetlemine
Määrus kehtestatakse tuumaenergia ja- ohutuse seaduse § 21 lõike 7 ja § 42 lõike 5 alusel.

1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk
Määrusega kehtestatakse nõuded tuumakäitise ohutusaruande koostamisele, selle vormile ja sisule, samuti esitamise ja menetlemise korrale. Määruse eesmärk on luua raamistik tuumaohutusloa taotlemiseks ja ohutusnõuetele vastavuse tõendamiseks.
§ 2. Kohaldamisala
Määrust kohaldatakse kõikidele tuumakäitistele ja tuumkütusetsükli tegevustele, mille puhul on nõutav ohutuse demonstreerimine läbi süstemaatilise hindamisprotsessi.
§ 3. Mõisted
Sätestatakse määruses kasutatavad spetsiifilised terminid, sealhulgas esialgne ohutusaruanne, käitamiseelne ohutusaruanne, lõplik ohutusaruanne ning ohutusanalüüsi liigid.
§ 4. Tuumakäitise ohutusaruande roll ohutusnõuetele vastavuse tõendamisel
Säte määratleb ohutusaruande kui kõige olulisema alusdokumendi tuumaohutuse demonstreerimisel. See peab tõendama käitise disaini ja kavandatud tegevuse vastavust ohutusnõuetele kogu tuumakäitise eluea vältel, hõlmates projekteerimist, ehitamist, katsetamist, käitamist ja dekomissioneerimist.
§ 5. Proportsionaalne lähenemine
Rakendatakse proportsionaalset lähenemist (graded approach), mille kohaselt sõltub ohutusaruande ulatus ja detailsus käitise potentsiaalsetest ohtudest ning tegevusega kaasnevate riskide tasemest.
§ 6. Ohutusaruande seos tuumaohutusloa menetlusskeemiga
Reguleeritakse ohutusaruande koostamise ja ajakohastamise etappe vastavalt loastamise tsüklile: ehitusloa taotluse aluseks on esialgne ohutusaruanne, katsetusloa eelduseks on katsetuseelne ohutusaruanne ja käitamisloa aluseks lõplik ohutusaruanne. Säte nõuab ohutusaruande pidevat ajakohastamist, et see vastaks käitise tegelikule konfiguratsioonile ja käitamispiirangutele.

2. peatükk
Ohutusaruande sisu ja üldpõhimõtted
§ 7. Ohutusaruande sisu ulatus ja kohaldatavus
Ohutusaruanne peab hõlmama käitise kõiki seisundeid: tavapäraseid käitamistingimusi, eeldatavaid kõrvalekaldeid ning nii kavandamise aluseks olevaid kui ka ootamatuid õnnetusi. Analüüs peab katma kõiki ohutuse seisukohalt olulisi konstruktsioone, süsteeme ja komponente.
§ 8. Ohutusaruande lähteandmed ja eeldused
Sätestatakse nõuded kasutatavatele lähteandmetele, piirväärtustele ja eeldustele. Arvutusmudelid peavad põhinema konservatiivsetel eeldustel ning olema põhjendatud ja dokumenteeritud viisil, mis võimaldab pädeval asutusel kontrollida disaini ja käitamispiirangute ja -tingimuste vastavust võimalikele kõrvalekalletele.
§ 9. Sügavuti mineva kaitse kontseptsiooni rakendamine
Ohutusaruanne peab demonstreerima sügavuti mineva kaitse kontseptsiooni rakendamist käitise disainis ja töökorralduses. See hõlmab sõltumatute kaitsebarjääride olemasolu ja tõhususe tõendamist ohutuse tagamisel.
§ 10. Ohutusaruande detailitaseme nõuded
Eristatakse nõutavat detailitaset eri etappides: esialgne ohutusaruanne peab tõendama ohutut ehitamist, käitamiseelne ohutusaruanne peab põhinema ehitusjärgsetel andmetel ja tegelikul konfiguratsioonil ning lõplik ohutusaruanne määratleb täpsed ohutuspiirangud ja -tingimused.
§ 11. Ohutusanalüüs, analüüsi liigid ja nõuded analüüsi koostamisele
Määratletakse ohutusanalüüsi eesmärk ja liigid (deterministlik ja tõenäosuslik ohutusanalüüs). Analüüs peab hindama sündmuste tagajärgi ja nende esinemise tõenäosust, tagamaks inimeste ja keskkonna kaitse püsimist lubatud piirides.
§ 12. Arvutusmudelite ja analüüsivahendite kvalifitseerimine
Kehtestatakse nõuded arvutusprogrammidele ja simuleerimisvahenditele. Kasutatavad metoodikad peavad olema kvalifitseeritud, valideeritud ja verifitseeritud, ning nende päritolu, versioon ja metoodiline alus peavad olema dokumenteeritud.
§ 13. Käitamiskogemuse ja õppetundide rakendamine
Ohutusaruandes tuleb arvesse võtta asjakohast käitamiskogemust sarnastelt rajatistelt, sealhulgas rikkeandmeid ja ohutusalaseid õppetunde, et tagada ohutuse pidev parandamine ja aruande ajakohasus.
§ 14. Riskiteadlik ja pideva täiustamise põhimõte
Säte kohustab kasutama riskiteadlikku lähenemist, kombineerides deterministlikke ja tõenäosuslikke analüüse otsuste tegemisel. Eesmärk on disaini täiustamine ja ohutuse optimeerimine vastavalt pideva täiustamise põhimõttele.
§ 15. Ohutusaruande sisunõuete täpsustamine juhendmaterjaliga
Ohutusaruande detailne sisu ja ülesehitus, sealhulgas tehnilised arvutused, peavad lähtuma pädeva asutuse juhendmaterjalidest, rahvusvahelistest standarditest ning käesoleva määruse Lisas 1 toodud struktuurist.
§ 16. Laiendatud ohutusaruanne
Sätestab täiendavad sisunõuded ja korra laiendatud ohutusaruande koostamiseks, mille esitamine on vajalik tuumakäitise eluea pikendamiseks.
§ 17. Ohutuspiiride ja -tingimuste tuletamine
Ohutusaruande tulemuste põhjal tuleb tuletada ja põhjendada ohutu käitamise piirangud ja tingimused, sealhulgas ohutuse seisukohalt oluliste süsteemide piirväärtused.
§ 18. Kooskõla teiste ohutusdokumentidega
Tagada tuleb teabe järjepidevus ja kooskõla ohutusaruande ning teiste loadokumentide, sealhulgas dekomissioneerimiskava, hädaolukorraplaani, turvaplaani ja füüsilise kaitse meetmete vahel.

3. peatükk
Ohutusaruande vorm ja sisu
§ 19. Ohutusaruande vormistamine ja esitusviis
Kehtestatakse nõuded ohutusaruande vormistamisele: see peab olema selge, süstemaatiline ja jälgitav. Reguleeritakse tabelite, jooniste ja ristviidete esitamist, dokumentide haldamist, muudatuste ja versioonide jälgitavust ning dokumentatsiooni säilitamist.
§ 20. Viited ja toetavad dokumendid
Ohutusaruanne peab olema sisu poolest iseseisvalt mõistetav, viidates vajadusel toetavatele materjalidele. Kõik viidatud dokumendid peavad olema pädevale asutusele kättesaadavad.
§ 21. Konfidentsiaalse ja julgeolekutundliku teabe käsitlemine
Sätestatakse kord julgeolekutundliku ja füüsilise kaitse andmete ning muu tundliku teabe käsitlemiseks, tagades pädeva asutuse juurdepääsu, kuid piirates avalikustamist.
§ 22. Ajakohastamine ja muutmine
Loa omajal on kohustus ohutusaruannet pidevalt ajakohastada vastavalt käitise eluetappidele ja tegelikule seisundile. Kõik muudatused peavad olema jälgitavad ja õigustatud.
§ 23. Aruandluse ja dokumentide säilitamise kohustus
Säte kohustab loa omajat säilitama kõiki ohutusega seotud tegevusi, otsuseid ja sündmusi kajastavaid andmeid kogu loastatud tegevuse vältel.

4. peatükk
Ohutusaruande menetlemine ja vastutus
§ 24. Vastutus ohutusaruande koostamise eest
Esmane vastutus ohutusaruande sisu, terviklikkuse ja kvaliteedi eest lasub loa omajal või taotlejal, sõltumata sellest, kas koostamisse on kaasatud kolmandaid osapooli.
§ 25. Sisu piisavuse ja kvaliteedi tagamine
Ohutusaruande sisu ulatus ja detailsus peavad olema piisavad järelduste toetamiseks, võimaldades pädeval asutusel teostada sõltumatut läbivaatamist ja anda hinnangut.
§ 26. Sõltumatu verifitseerimine
Ohutusaruande sisu, arvutused ja järeldused peavad läbima sõltumatu verifitseerimise loa omaja või kvalifitseeritud kolmanda osapoole poolt, et tagada sisu terviklikkus.
§ 27. Pädeva asutuse läbivaatamine ja hindamine
Pädev asutus on kohustatud tuumaohutusloa menetluse raames ohutusaruannet läbi vaatama ja andma sellele hinnangu. Positiivne hinnang on lubade andmise eeltingimuseks.
§ 28. Pädeva asutuse õigused ja teabenõuded
Pädeva asutuse õigused; lisainfo nõudmine; dokumentide nõudmine; juurdepääs käitisele; juurdepääs tarnija rajatistele; tööprotsessidele; sõltumatu hindamine; regulatiivse otsustusõiguse teostamine.
§ 29. Ohutusaruande hindamise tulemuste rakendamine
Ohutusaruande läbivaatamise tulemusi rakendatakse käitise disaini parendamiseks ning käitamispiirangute ja -tingimuste kehtestamiseks, mis sätestatakse loa tingimustes.
§ 30. Menetluse lõpetamine ja dokumenteerimine
Säte reguleerib ohutusaruande läbivaatamist, tulemuste dokumenteerimist ja selle alusel tuumaohutusega seotud lubade menetlusprotsessi lõpetamist.
§ 31. Ülemineku- ja rakendussätted
Kehtestatakse üleminekuperioodid ja tingimused määruse jõustumiseks ning selle kohaldamiseks olemasolevatele tegevustele.
§ 32. Jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.

Lisa 1.
Tuumakäitise ohutusaruande peatükkide ülesehitus
Lisa sätestab ohutusaruande kohustuslikku struktuuri, mis lähtub rahvusvahelistest standarditest ja käitise tüübist.
Peatükkide struktuur:
1. Ohutusaruande eesmärk: käitise üldkirjeldus ja projektijuhtimise ülevaade.
2. Asukoha hindamine: väliste looduslike ja inimtekkeliste ohtude analüüs, mis mõjutavad käitise ohutust.
3. Disaini alused: käitise disaini aluspõhimõtted, ohutuskriteeriumid, süsteemide, konstruktsioonide ja komponentide ohutusklassifikatsioon ning sügavuti mineva kaitse põhimõtete rakendamine.
4. Süsteemikirjeldus: detailne ülevaade ohutusfunktsioonide täitmise demonstreerimiseks.
5. Reaktorjahutussüsteemid: kirjeldus süsteemidest, mis tagavad soojuse ärajuhtimise.
6. Õnnetuste ennetamine: süsteemide kirjeldus õnnetuste ennetamiseks või leevendamiseks.
7. Juhtimine ja kaitse: kirjeldus juhtimis- ja kaitsesüsteemidest (I&C).
8. Elektrisüsteemid: hädavajalikud ja mittehädavajalikud elektrisüsteemid.
9. Abisüsteemid ja konstruktsioonid: toetavate abisüsteemide (nt ventilatsioon, veevarustus) ja ehituskonstruktsioonide (hooned) ohutuse aspektid.
10. Energia muundamine: auru- ja energiatootmissüsteemide ohutusega seotud aspektid.
11. Jäätmekäitlus: radioaktiivsete jäätmete (sh kasutatud tuumkütus) kogused, käitlemise korraldus ja süsteemid.
12. Kiirguskaitse: eesmärgid, meetmed ja programmid töötajate ja avalikkuse kaitseks.
13. Käitamiskorraldus: juhtimissüsteemid, personali kvalifikatsioon, koolitus ja käitamise korraldus.
14. Ehitus ja kasutuselevõtt: ehituse etapid, kvaliteedikontroll ja kasutuselevõtu katsetusprogrammid.
15. Ohutusanalüüsid: deterministlike ja tõenäosuslike analüüside tulemused ning vastavus ohutuskriteeriumitele.
16. Käitamispiirangud: lõplikud käitamispiirangud, -tingimused ja tehnilised spetsifikatsioonid.
17. Juhtimine ja kultuur: organisatsiooni juhtimissüsteem ja ohutuskultuur.
18. Inimtegur: inimtegurite analüüs ja arvestamine disainis ja operatsioonides.
19. Hädaolukorra valmisolek: nõuded ja plaanid hädaolukordadeks.
20. Tuumajulgeolek: füüsilise kaitse ja tuumajulgeoleku meetmed.
21. Dekomissioneerimine: algne dekomissioneerimiskava, jäätmekäitluse strateegia ja rahastamise korraldus.





KAVAND 8

ENERGEETIKA – JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS

Korduva ohutushindamise nõuded ja metoodika tuumakäitise käitamisel
Määrus kehtestatakse tuumaenergia ja- ohutuse seaduse § 45 lõike 5 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala ja eesmärk
Säte määratleb tuumakäitise käitamise etapil läbiviidava korduva ohutushindamise (PSR – Periodic Safety Review) ulatuse. Määruse eesmärk on tagada käitise ohutuse pidev tõendamine, võttes arvesse kogunenud käitamiskogemusi, rajatise vananemise mõjusid, tehnoloogia arengut ja muutusi rahvusvahelistes ohutusstandardites ning õigusaktides.
§ 2. Määruses kasutatavad terminid
Määruses kasutatakse termineid tuumaenergia ja -ohutuse seaduse tähenduses.

2. peatükk
Korduva ohutushindamise põhimõtted
§ 3. Hindamise sagedus
Kehtestatakse nõue viia korduv ohutushindamine läbi vähemalt üks kord kümne aasta jooksul. Säte annab pädevale asutusele õiguse nõuda tihedamat hindamist, kui ilmnevad olulised ohutusriskid, käitise eripäradest tulenevad asjaolud või muutused tuumajulgeoleku keskkonnas.
§ 4. Hindamise ulatus
Määratletakse hindamise terviklikkus: analüüs peab hõlmama kõiki ohutust mõjutavaid aspekte, sealhulgas süsteeme, konstruktsioone ja komponente (SKK), organisatsioonilisi meetmeid, personali pädevust ning väliseid ohtutegureid. Võrreldakse käitise tegelikku seisukorda algse projekti ja uusimate kehtivate standarditega.
§ 5. Lähteandmed
Loetletakse hindamise aluseks olevad andmed: tuumakäitise ohutusaruanne, eelnevate perioodide hindamistulemused, käitamisdokumentatsioon, muudatuste register ning intsidentide ja tõrgete analüüsid. Säte kohustab kasutama ajakohastatud teavet ning vajadusel läbi viima täiendavaid uuringuid (nt vananemise kohta), kui olemasolevad andmed on puudulikud.
§ 6. Vastutus korduva ohutushindamise läbiviimise eest
Sätestatakse käitamisloa omaja ainuvastutus hindamise korraldamise, metoodika valiku ja tulemuste kvaliteedi eest. Nõutakse hindajate sõltumatust ja pädevust ning määratakse juhatuse kohustus kinnitada parandustegevuste kava.

3. peatükk
Korduva ohutushindamise sisu ja metoodika
§ 7. Hindamise valdkonnad
Paragrahv loetleb konkreetsed ohutustegurid (nn safety factors), mida tuleb analüüsida. Need jagunevad:
Hetkeolukord. Vastavus ohutuskriteeriumitele ja standarditele. Vastavus kehtivatele nõuetele. Parimad rahvusvahelised tavad. Konstruktsioonide, süsteemide ja komponentide vastavus disainile. Sügavuti mineva kaitse terviklikkus. Vananemise mõjud. Hooldus- ja seireprogrammide piisavus. Juhtimissüsteem. Ressursside piisavus. Organisatsiooniline struktuur. Tuumaohutuse kultuur. Käitamispiirangute ja tööprotseduuride ajakohasus. Käitamiskogemuste rakendamine. Personali piisavus, kvalifikatsioon ja pädevus. Asukoha muutused (geoloogilised, meteoroloogilised, hüdroloogilised). Inimtekkelised ohud. Kiirguskaitseprogrammid. Seiresüsteemid. Jäätmete ja heidete minimeerimine. Turvaplaan. Füüsiline kaitse. Julgeolekukeskkonna muutused. Hädaolukorra riskianalüüs. Lahendamise plaan. Personali valmisolek. Lõpliku dekomissioneerimiskava ja rahastamise prognoosi vastavus.
§ 8. Ohutuskriteeriumid ja standardid
Määratakse, et hindamisel tuleb lähtuda kehtivatest riiklikest õigusaktidest ja rahvusvahelistest parimatest praktikatest (IAEA, WENRA). Säte nõuab lahknevuste tuvastamist kehtivate standardite ja algse projekti vahel ning nende ohutusalase mõju hindamist.
§ 9. Vananemisest tingitud mõjude hindamine
Säte kohustab hindama materjalide ja komponentide füüsilist vananemist ning tehnoloogilist vananemist (moraalset kulumist). Nõutakse vananemise haldamise programmide (AMP) tõhususe analüüsi, et tagada ohutus kogu planeeritud eluea vältel.
§ 10. Väliste ohtude uuesti hindamine
Kohustus ümber hinnata käitise asukohast tulenevad riskid, arvestades kliimamuutusi ja uusi andmeid. See hõlmab looduslikke ohte (üleujutused, maavärinad) ja inimtekkelisi ohte (lennuõnnetused, lähedalasuvad tööstusobjektid) ning julgeolekuolukorra muutusi.

4. peatükk
Korduva ohutushindamise dokumenteerimine ja menetlemine
§ 11. Hindamise ettevalmistus ja metoodika dokumenteerimine
Nõuded hindamise planeerimisele: enne hindamist tuleb koostada ja pädeva asutusega kooskõlastada detailne metoodika, mis kirjeldab kasutatavaid arvutusmudeleid, kriteeriume, tarkvara ja kvaliteedi tagamise meetmeid.
§ 12. Aruande andmekoosseis ja vormistus
Sätestatakse nõuded lõpparuande vormile: see peab olema taasesitatav, sisaldama viiteid alusandmetele ja kasutama avatud failivorminguid. Eraldi reguleeritakse konfidentsiaalse teabe (nt turvaplaanid) esitamist ja kaitset.
§ 13. Sõltumatuse ja eksperthinnangute tagamine
Nõue kaasata hindamisse sõltumatuid eksperte või institutsioone, eriti kriitiliste ohutussüsteemide analüüsil. Säte annab pädevale asutusele õiguse nõuda paralleelseid kontrollarvutusi tulemuste verifitseerimiseks.
§ 14. Hindamistulemuste sidumine riskijuhtimise ja järelevalvega
Kohustus integreerida hindamistulemused ettevõtte igapäevasesse riskijuhtimisse ja uuendada selle alusel järelevalveprogramme ning hooldusplaane.
§ 15. Andmete säilitamine ja versioonihaldus
Säte kohustab säilitama kõiki hindamisega seotud andmeid ja mudeleid vähemalt järgmise hindamistsükli lõpuni, tagades nende loetavuse ja versioonihalduse.

5. peatükk
Korduva ohutushindamise aruandes esitatavad tulemused ja rakendamine
§ 16. Korduva ohutushindamise aruanne
Aruanne peab sisaldama koondhinnangut käitise ohutusele, tuvastatud puuduste loetelu ja nende riskitaseme analüüsi. Iga lahknevuse kohta tuleb esitada põhjendatud hinnang, kas ja milliseid parandusmeetmeid on vaja.
§ 17. Parandusmeetmete rakendamine
Sätestatakse kohustus koostada ajagraafik puuduste kõrvaldamiseks. Kui kriitilisi ohutuspuudujääke ei kõrvaldata tähtaegselt, on see aluseks käitamisloa peatamisele või kehtetuks tunnistamisele.
§ 18. Pädeva asutuse kontroll
Pädeva asutuse roll: amet hindab aruande vastavust nõuetele, kiidab heaks parandusmeetmete kava ning teostab järelevalvet selle täitmise üle.

6. peatükk
Rakendussätted
§ 19. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.



KAVAND 9

ENERGEETIKA – JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS

Pädeva asutuse tuumaohutushinnangu koostamise ja dokumentide säilitamise kord
Määrus kehtestatakse tuumaenergia ja- ohutuse seaduse § 21 lõike 7 alusel.

1. Peatükk
Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala
Käesolev määrus sätestab:
1) tuumaohutushinnangu koostamise põhimõtted, ulatuse ja menetluse ehitusloa andmise menetluses;
2) ohutushinnangu sisu ja hindamiskriteeriumid;
3) nõuded hinnangu koostamise aluseks olevatele dokumentidele ja tehnilistele analüüsidele;
4) tuumaohutushinnangu koostamisel kasutatavate dokumentide ja andmete säilitamise korra.

§ 2. Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

2. peatükk
Tuumaohutushinnangu koostamine

§ 3. Tuumaohutushinnangu koostamise alused
(1) Pädev asutus koostab hinnangu IAEA GSR Part 4, SSR-2/1 (Rev.1), SSG-12, SSG-28 ning muude asjakohaste ohutusstandardite alusel.
(2) Hinnang peab olema sõltumatu, jälgitav ja täielikult dokumenteeritud.
(3) Vajaduse korral kaasab pädev asutus tehnilise toe organisatsioone (TSO), eksperte või laboratooriume.
3. peatükk
Tuumaohutushinnangu sisu ja ulatus

§ 4. Disaini ohutuskontseptsiooni hindamine
Pädev asutus hindab, kas projekti ohutuskontseptsioon vastab IAEA SSR-2/1 nõuetele, sealhulgas:
1) süvakaitse (defence in depth) tasemete rakendamisele;
2) ohutusfunktsioonide tagamisele( sh reaktori turvaline seisatamine;
3) järelsoojuse usaldusväärne eemaldamine;
4) radioaktiivsete ainete piiratuse ja barjääride terviklikkus;
5) projekteerimisbaasi sündmuste ja projekteerimisbaasi ületavate sündmuste käsitluse adekvaatsusele;
6) raskete avariide ohjamise strateegiatele.

§ 5. Ohutusele oluliste süsteemid, ehitised ja seadmed (SSC) hindamine
Pädev asutus kontrollib, et:
1) ohutusele olulised SSC-d on korrektselt klassifitseeritud vastavalt IAEA ohutusklassidele;
2) konstruktsioonide ja süsteemide sõltumatus, mitmekesisus ja töökindlus on tõendatud;
3) kriitilised ehitised ja seadmed peavad vastu seismilistele koormustele ja käitamisoludele;
4) SSC-de projekteerimisel kasutatakse tunnustatud standardeid, valideeritud arvutusmetoodikaid ja kvalifitseeritud materjale.

§ 6. Mõõte- ja juhtimissüsteemid ning elektritoitesüsteemide hindamine
Pädev asutus hindab:
1) ohutus- ja käitamise juhtimissüsteemide funktsionaalset ja füüsilist eraldatust;
2) reaktori kaitsesüsteemide sõltumatust ning fail-safe loogikat;
3) küberkaitse meetmete integreeritust;
4) elektritoite tagamise mitmekesisust, sealhulgas UPS- ja diiselvarutoite lahendusi.

§ 7. Tarneahela, juhtimissüsteemi ja kvaliteedijuhtimise hindamine
Pädev asutus hindab, et:
1) taotleja kvaliteedijuhtimise süsteemi vastavust IAEA GSR Part 2 nõuetele;
2) tarnijate kvalifitseerimise protseduure ja dokumentatsiooni;
3) tarneahela järelevalve- ja auditimehhanismide toimimist;
4) projektijuhtimise ja võtmeisikute kompetentsi.

§ 8. Esialgse ohutusaruande (PSAR) tehniline hindamine
Pädev asutus hindab, kas PSAR sisaldab:
1) piisavaid analüüse kõikide ohutusfunktsioonide kohta;
2) arvutusmetoodika ja mudelite põhjendatust ja valideeritust;
3) avarii- ja hädaolukorra käitumise analüüse;
4) tõendeid, et avariisüsteemid täidavad oma funktsiooni.

§ 9. Radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemise hindamine
Hinnatakse, kas taotleja esitatud dokumentatsioon sisaldab:
1) jäätmete liigitust ja arvutuslikke koguseid;
2) ajutise ladustamise tehnilisi lahendusi ja ohutusmeetmeid;
3) kasutatud tuumkütuse käsitlemise strateegiat;
4) esmast dekomisjoneerimiskava ning selle vastavust IAEA SSG-47 juhistele.

§ 10. Tuumajulgeoleku ja turvaplaaniga seotud hindamine
Pädev asutus kontrollib, kas projekti disain arvestab:
1) füüsilise kaitse põhimõtteid (INFCIRC/225);
2) juurdepääsukontrolli, seire ja tõkete süsteeme;
3) sisemiste ja väliste pahatahtlike ohustajate riske;
4) seoseid nõõte- ja juhtimissüsteemide ja turvasüsteemide vahel.

§ 11. Hädaolukorra valmisoleku hindamine
Hinnatakse:
1) kohapealse hädaolukorra lahendamise põhimõtteid;
2) kiirgusseire süsteemide piisavust;
3) evakuatsiooniradade ja -lahenduste toimivust;
4) esialgset hinnangut hädaolukorra planeerimistsooni (EPZ) suurusele.

4. peatükk
Ehitustingimused tuumaohutuse tagamiseks

§ 12. Ehitusloaga määratavad tuumaohutuse tingimused
Pädev asutus määrab ehitusloas vähemalt järgmised tingimused:
1) kohustus järgida kinnitatud PSAR-i ja tuumaohutuse disainnõudeid;
2) ohutusele oluliste SSC-de ehitus- ja kvaliteedinõuded, sh materjaliklassid, keevitusprotseduurid ja hold-point kontrollid;
3) nõuded seismilisele projekteerimisele, torustike ja tugikonstruktsioonide paigutusele ning tugevusele;
4) määratud süvakaitse tasemete säilitamise kohustus;
5) õõte- ja juhtimissüsteemid n ja elektrisüsteemide eraldatus- ja paigaldisnõuded;
6) füüsilise kaitse ehitusnõuded (tõkked, valve, turvaalad);
7) ehituseaegse järelevalve, kontrolli ja auditite kohustuslikud etapid
8) kohustus ajakohastada dekomisjoneerimiskava iga olulise projekteerimise või ehituse muutuse korral;
9) keskkonnaseire, kiirgusmonitoride ja avariikeskuse rajamise nõuded;
10) kohustus tagada tarneahela järelevalve ning kasutada ainult kvalifitseeritud tarnijaid.

5. peatükk
Dokumentide säilitamine

§ 13. Dokumentide säilitamise nõuded
(1) Pädev asutus säilitab tuumaohutushinnangu, selle aluseks olevad dokumendid, ekspertiisid ja kirjavahetuse kuni tuumakäitise dekomissioneerimiseni ning vähemalt 30 aastat pärast käitise lõplikku sulgemist.

(2) Dokumente säilitatakse viisil, mis tagab nende terviklikkuse, konfidentsiaalsuse ja kättesaadavuse.

(3) Turvateabega seotud dokumendid säilitatakse vastavalt julgeolekuasutuse määratud juurdepääsupiirangutele.

§ 14. Andmete jälgitavus ja kvaliteedi tagamine
Pädev asutus tagab:
1) kõikide hinnangu aluseks olevate andmete ja versioonide jälgitavuse;
2) dokumentide korrektse registreerimise ja arhiveerimise;
3) kvaliteedijuhtimise kohaste kontrollmehhanismide rakendamise.

6. peatükk
Rakendussätted
§ 15. Määruse jõustumine
Määrus jõustub ……….


KAVAND 10

ENERGEETIKA – JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS

Tuumaelektrijaama dekomissioneerimise kava koostamise, ajakohastamise ja esitamise nõuded ning dekomissioneerimikulude prognoosi esitamise vorm
Määrus kehtestatakse tuumaenergia ja- ohutuse seaduse § 22 lõike 3, § 48 lõike 4 ja § 72 lõike 10 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala ja eesmärk
Paragrahv sätestab määruse kohaldamisala, kehtestades nõuded tuumaelektrijaama dekomissoneerimise kava koostamisele, ajakohastamisele, esitamisele ja heakskiitmisele. Määrus hõlmab tuumaelektrijaama elutsükli kõiki etappe alates projekteerimisest kuni lõpliku vabastamiseni riiklikust järelevalvest.
§ 2. Mõisted
Paragrahvis tuuakse välja määruses kasutatavad asjakohased mõisted.
2. peatükk
Kava koostamine ja versioonid
§ 3. Kava koostamise ja uuendamise kohustus
Paragrahviga määratakse tuumajaama käitajale kohustus ja tingimused dekomissioneerimise kava koostamiseks ja ajakohastamiseks.
§ 4. Kava versioonid ja esitamise tähtajad
Paragrahv sätestab tuumajaama eri elutsükli etappides dekomissioneerimise kava versioonid ning nende esitamise tähtajad. Lisaks antakse pädevale asutusele õigus kehtestada vajaduse korral täiendavad esitustähtaegu.
3. peatükk
Kava sisu ja vormistus
§ 5. Kava üldnõuded
Paragrahviga kehtestatakse kohustuslikud elemendid, mida dekomissioneerimiskava peab sisaldama.
4. peatükk
Tehnilised ja ohutusnõuded
§ 6. Radioloogiline iseloomustamine
Paragrahvis kehtestatakse nõuded mõõtmismetoodikale, valimi statistikale, ebakindluste ja mõõtmisseadmete kasutamise põhimõtetele. Tulemused on aluseks jäätmekäitluse ja saasteärastuse planeerimisel.
§ 7. Ohutusanalüüs ja ALARA printsiip
Paragrahviga kehtestatakse nõuded dekomissioneerimiskavas olevale ohutusanalüüsile ja ALARA põhimõtte järgimisele.
§ 8. Jäätme- ja kütusekäsitlus
Paragrahviga kehtestatakse nõuded, kuidas dekomissioneerimiskavas kirjeldada jäätme- ja kütusekäsitlust sh tuumakütuse eemaldamine, jäätmete sorteerimine ja vahehoiustamise lahendamine.
§ 9. Keskkonnaseire
Paragrahv sätestab tingimused keskkonnaseire käsitlemisele dekomissioneerimiskavas sh seirepunktid, sagedused ja aruandlus.
§ 10. Kvaliteedijuhtimine ja muudatuste haldamine
Paragrahv sätestab tingimused kvaliteedijuhtimisele ja muudatuste haldamisele sh auditid ja dokumendihaldus.
5. peatükk
Kulud, tagatised ja kaasamine
11. Kulustruktuur ja finantstagatised
Paragrahviga sätestatakse nõuded dekomissioneerimise kulustruktuurile ja finantstagatistele ning nende ajakohastamisele.
§ 12. Sidusrühmade kaasamine
Paragrahv kohustab dekomissioneerimise tegevustel kaasama avalikkuse ning sätestab selles osas üldnõuded.
6. peatükk
Järelevalve ja lõppsätted
§ 13. Kava heakskiitmine ja järelevalve
Paragrahv sätestab, et pädev asutus hindab kava vastavust käesolevale määrusele ja teeb otsuse heakskiitmise kohta. Vajadusel võib asutus nõuda kava täiendamist või auditeerida tööde vastavust.
§ 14. Üleminekusätted ja jõustumine
Paragrahviga määratakse nõuded, mis etapis peab dekomissioneerimisplaani esitama ning kehtestab määruse jõustmise aja.

KAVAND 11

ENERGEETIKA – JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS

Tuumaohutuslubade taotluste ja lubade andmekoosseisud, tegevuste ja dokumentide kooskõlastamise ja teavitamise täpsustatud nõuded ja järelevalve kord
Määrus kehtestatakse tuumaenergia ja- ohutuse seaduse § 33 lõike 9, § 39 lõige 3 ja § 40 lõige 3 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala ja eesmärk
Paragrahv sätestab määruse kohaldamisala, loetledes reguleeritavad menetlused alates katsetamisloast kuni korralise käitamisloani, ning sõnastab eesmärgi tagada ohutu ja kontrollitud üleminek ehitusest käitamisse.
§ 2. Lubade menetlemise üldpõhimõtted
Säte kehtestab lubade menetlemise järkjärgulise loogika, kus iga järgmise etapi loa saamine sõltub eelneva etapi edukast läbimisest, ning määrab dokumentide esitamise digitaalse viisi.

2. peatükk
Katsetamisloa taotlus
§ 3. Katsetamisloa taotluse andmekoosseis
Paragrahv loetleb dokumendid ja andmed, mis on vajalikud tuumkütuseta katsetamisloa taotlemiseks ja määruse lisas taotluse andmekoosseis.
§ 4. Katsetamisloa andmise tingimused ja sisu
Säte määrab kindlaks tingimused, mille alusel luba väljastatakse (süsteemide valmidus ilma kütuseta), ning loetleb loale kantavad andmed, nagu katsetuste ulatus, ohutusmeetmed ja dokumenteerimisnõuded.

3. peatükk
Käitamisloa taotlus
§ 5. Taotluse üldokumendid ja tegevuse põhjendus
Paragrahv kohustab esitama käitise elutsükli detailse kirjelduse ja tõendid finantstagatiste ning vastutuskindlustuse olemasolu kohta kogu käitamisperioodiks.
§ 6. Organisatsioon ja juhtimissüsteem
Säte nõuab integreeritud juhtimissüsteemi, ohutuskultuuri põhimõtete ja protsessipõhise juhtimise kirjeldamist, et tagada organisatsiooniline valmidus käitamiseks.
§ 7. Tuumakäitise ohutusaruanne
Paragrahv kehtestab nõude esitada lõplik tuumakäitise ohutusaruanne, mis sisaldab deterministlikke ja tõenäosuslikke ohutusanalüüse ning eraldi riskihinnangut tuumkütusega katsetamise etapiks.
§ 8. Tuumamaterjal, jäätmed ja kiirgusohutus
Säte kohustab kirjeldama kogu tuumkütuse tsüklit, radioaktiivsete jäätmete käitlemise lahendusi ning meetmeid kiirgusohutuse ja keskkonnaseire tagamiseks.
§ 9. Julgeolek ja hädaolukorraks valmisolek
Paragrahv sätestab nõuded füüsilise kaitse, küberjulgeoleku ja hädaolukorra lahendamise plaanide esitamiseks ning nende kooskõlastamiseks asjakohaste asutustega.
§ 10. Tuumkütusega katsetusprogramm
Säte nõuab detailse tegevuskava esitamist tuumkütusega seotud toiminguteks, alates laadimisest ja esmakriitilisusest kuni võimsuse astmelise tõstmiseni.

4. peatükk
Osaline käitamisluba
§ 11. Osalise käitamisloa andmise eeltingimused
Paragrahv seob osalise käitamisloa andmise eelneva etapi (tuumkütuseta katsetuste) aruande heakskiitmisega ja kinnitusega süsteemide valmisoleku kohta.
§ 12. Osalise käitamisloa sisu ja piirangud
Paragrahv määratleb osalise loa tingimused, sealhulgas lubatud võimsusastmed, tuumakäitise ohutust tagavate parameetrite ja käitamise tingimuste täpse loetelu, kohustuslikud kontrollpunktid ja järelevalvevõimalused ja kriteeriumid katsetuste peatamiseks.

Loa andmekoosseis sätestatakse lisas.

5. peatükk
Käitamisluba korraliseks käitamiseks
§ 13. Üleminek katsetamisest korralisele käitamisele
Säte kehtestab nõuded korralise käitamisloa väljastamiseks, mis põhinevad tuumkütusega katsetuste lõpparuandel ja tõendatud vastavusel ohutusnõuetele.
§ 14. Käitamispiirangud ja -tingimused
Paragrahv defineerib käitamispiirangud ja -tingimused kui käitamisloa lahutamatu osa, määrates ohutusmarginaalid ja tuumakäitise ohutust tagavate parameetrite ja käitamise tingimused.
§ 15. Käitamisprotseduurid ja juhised
Säte loetleb kohustuslikud protseduurid ja juhised, mis peavad olema kehtestatud igaks käitamisrežiimiks, sealhulgas avariiolukordadeks ja rasketeks õnnetusteks.
§ 16. Hooldus, kontroll ja vananemishaldus
Paragrahv kohustab käitajat rakendama programme seadmete hoolduseks, perioodiliseks kontrolliks ja vananemise haldamiseks, et tagada pikaajaline ohutus.
Käitamisloa andmekoosseis sätestatakse lisas.

6. peatükk
Järelevalve, aruandlus ja muudatused
§ 17. Kooskõlastamise kord
Paragrahv reguleerib käitamisloa kooskõlastamise korda sõltuvalt muudatuste mõjust ohutusele ning sätestab väheoluliste muudatuste teavitamise ja dokumenteerimise korra.
§ 18. Kogemuste tagasiside ja korduv ohutuse hindamine
Paragrahv kohustab käitajat analüüsima käitamiskogemusi ja viima vähemalt iga kümne aasta järel läbi korduva ohutushindamise (PSR).
§ 19. Aruandluskohustus ja teavitamine
Paragrahv määrab kindlaks regulaarse aruandluse (päeva-, kuu-, aastaaruanded) sisu ja tähtajad ning erakorraliste sündmuste teavitamise korra.

KAVAND 12

ENERGEETIKA – JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS

Tuumakäitise katsetusprogrammi sisu ning katsetamise nõuded ja kord
Määrus kehtestatakse tuumaenergia ja- ohutuse seaduse § 43 lõike 4 alusel.

1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala ja eesmärk
Määrusega kehtestatakse nõuded tuumakäitise katsetusprogrammi sisule ning katsetamise korrale, eesmärgiga veenduda konstruktsioonide, süsteemide ja komponentide (SKK) töökindluses ja vastavuses ohutusnõuetele. Määrus sätestab progresseeruva kontrolli põhimõtted algandmete kogumiseks ja rahvusvaheliste standardite rakendamiseks, seades prioriteediks tuumaohutuse tagamise kõigis etappides.
§ 2. Katsetamise üldpõhimõtted
Katsetamine peab toimuma astmelise lähenemise põhimõttel ja loogilises järjekorras, kus ühe etapi edukas läbimine on järgmise alustamise eeltingimuseks. Säte nõuab vastavuse kontrollimist projekteerimislahendustele, kasutusjuhendite valideerimist reaalsetes tingimustes ning saadud andmete säilitamist tuleviku võrdlusalusena.

2. peatükk
Katsetamise nõuded ja kord
§ 3. Katsetusetappide kooskõlastamine ja järelevalve
Määratletakse katsetusprogrammi kontrollpunktid, mille läbimiseks on vajalik pädeva asutuse kooskõlastus ja järelevalve toimingute teostamine. Töö jätkamise luba antakse vaid nõuetekohase dokumenteerimise järel ning pädeval asutusel on õigus määrata täiendavaid kontrollpunkte ja vahetuid järelevalvevõimalusi.
§ 4. Katsetamise ohutuse tagamine
Enne katsetuste alustamist tuleb läbi viia riskide hindamine ja rakendada asjakohased ohutusmeetmed, eriti radioaktiivsete ainete kasutamisel. Säte nõuab ranget konfiguratsioonikontrolli, et tagada projekteeritud seisundi säilitamine ja vältida volitamata muudatusi.
§ 5. Katsetuste peatamise ja taasalustamise tingimused
Sätestatakse kohustus katsetused viivitamatult peatada ohu ilmnemisel või ohutusmarginaalide vähenemisel alla lubatud piiri. Katsetuste taasalustamine on lubatud vaid pärast puuduste kõrvaldamist ja pädeva asutuse poolt antud kinnitust.
§ 6. Konfiguratsioonikontroll katsetuste ajal
Reguleeritakse projekteeritud seisundi säilitamise ja muudatuste haldamise protsessi katsetuste ajal. Kõik ajutised või püsivad muudatused peavad läbima kontrollitud protsessi, olema dokumenteeritud ja nende mõju ohutusele peab olema hinnatud.
§ 7. Katsetuste tugisüsteemide ja keskkonna nõuded
Enne katsetusi tuleb veenduda tugisüsteemide (nt toiteallikad, jahutus) valmisolekus ja testkeskkonna stabiilsuses. Säte nõuab mõõtmiste usaldusväärsuse ja verifitseerimise tagamist, et välistada keskkonnast tulenevad vead tulemustes.
§ 8. Kogemuste tagasisidestamine
Katsetamise käigus saadud kogemused tuleb dokumenteerida ja analüüsida. Tulemuste põhjal tuleb vajadusel täiendada käitusprotseduure, viia sisse disainimuudatusi ja rakendada meetmeid üldise ohutuse parendamiseks.
§ 9. Vastutavate rollide ja õiguste määratlemine
Määratakse kindlaks katsetamisel osaleva personali vastutus ja nõutav pädevus. Säte annab vastutavatele isikutele ja pädevale asutusele õiguse peatada tööd ohutusnõuete rikkumise korral ning nõuda lisaselgitusi.
§ 10. Kontrollpunktide ja tunnistamispunktide läbimise kriteeriumid
Kehtestatakse nõue, et igal kontrollpunktil peavad olema üheselt mõistetavad läbimise kriteeriumid, mis põhinevad disaininõuetel ja tuumakäitise ohutusaruandel. Tulemuste aktsepteerimine on võimalik vaid kriteeriumide täitmisel.
§ 11. Organisatsiooniline ja tehniline valmisolek
Enne katsetuste algust tuleb tõendada organisatsioonilist valmisolekut: personal peab omama vajalikku kvalifikatsiooni ja väljaõpet, juhtimiskorraldus peab olema paigas ning tööprotseduurid kehtestatud.

3. peatükk
Katsetusetappide sisu
§ 12. Programmi üldine ülesehitus
Katsetusprogramm peab sisaldama detailseid plaane ja ajakava, jagunedes selgelt tuumamaterjali mittehõlmavaks ja hõlmavaks etapiks (sh kütuse laadimine). Määratletakse vastavusnäitajad programmi edukuse hindamiseks.
§ 13. Ohutusaruande sidumine katsetustega
Säte nõuab katsetuste otsest sidumist tuumakäitise ohutusaruandega, et praktikas tõendada ohutusfunktsioonide toimimist ja sügavuti mineva kaitse põhimõtete rakendumist vastavalt disainile.
§ 14. Disaini muudatuste haldamine katsetamise käigus
Reguleeritakse katsetamise käigus vajalikuks osutuvate disainimuudatuste haldamist. Muudatused tuleb dokumenteerida, hinnata nende mõju ohutusele, kooskõlastada pädeva asutusega ja tagada vastavus standarditele.
§ 15. Üldnõuded katsetusprogrammi sisule
Programmi sisu peab olema proportsionaalne riskidega ja arvestama õiguslikke ning toimivusnõudeid. Arvesse tuleb võtta varasemat kogemust sarnaste rajatistega ning tagada protseduuride valideerimine piirangute tingimustes.
§ 16. Tuumamaterjali mittehõlmava katsetamise etapp
Säte reguleerib nn tuumamaterjali mittehõlmava katsetamise etappi, mis hõlmab muuhulgas komponentide ja süsteemide (sh ohutussüsteemide) toimimise kontrolli, rõhupiirangute testimist ja asjakohaste mõõteseadmete kalibreerimist enne kütuse sisseviimist. Hinnatakse ka käitamisprotseduure ja hädaolukorra plaanide toimivust.
§ 17. Tuumkütuse esmase transpordi ja ladustamise korraldus
Määratakse nõuded kütuse vastuvõtu, transpordi ja ladustamise protseduuridele. Tõendada tuleb hoiustamise ja jahutuse töökindlust, füüsilise kaitse meetmete toimimist ning materjali arvestuse ja kontrolli süsteemi valmisolekut.
§ 18. Tuumamaterjali hõlmava katsetamise etapp
Reguleeritakse etappi alates kütuse laadimisest ja kriitilisuse saavutamisest kuni võimsuse järk-järgulise tõstmiseni. Eesmärk on määrata käitamispiirangud ja -tingimused, lõplikult valideerida protseduurid ja kontrollida jäätmekäitlussüsteeme reaalsetes tingimustes.

4. peatükk
Dokumenteerimine ja aruandlus
§ 19. Dokumenteerimise ja aruandluse nõuded
Kehtestatakse nõuded katsetustulemuste jälgitavusele ja säilitamisele. Aruandluskohustus hõlmab tulemuste sõltumatut valideerimist ja vastavuse kontrollimist nõuete maatriksi alusel.
§ 20. Kõrvalekallete ja mittevastavuste käsitlemine
Kõik kõrvalekalded tuleb käsitleda süstemaatiliselt, viies läbi põhjuste analüüsi ja rakendades parandusmeetmeid. Loa omajal on teavitamiskohustus ning vajadusel tuleb algatada disainimuudatuse protsess.
§ 21. Programmi muutmine ja kooskõlastamine
Katsetusprogrammi muudatused ja täiendused tuleb kooskõlastada pädeva asutusega. Pädeval asutusel on õigus nõuda programmi muutmist ohutuse tagamiseks, kaasates vajadusel teisi asutusi.


KAVAND 13

ENERGEETIKA – JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS

Tuumajäätmete käitluskava koostamise ja esitamise nõuded
Määrus kehtestatakse tuumaenergia ja- ohutuse seaduse § 44 lõike 5 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse nõuded tuumajäätmete käitlemise tegevuskava (edaspidi käitluskava) koostamisele, ajakohastamisele, esitamisele ja heakskiitmisele.

§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid tuumaseaduse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemist reguleerivate rahvusvaheliste normide tähenduse.

2. peatükk
Käitluskava koostamine ja esitamine

§ 3. Käitluskava koostamise kohustus
Käitaja koostab käitluskava, mis katab kogu radioaktiivsete jäätmete elutsükli alates tekkest kuni lõppkäsitluseni.


§ 4. Käitluskava esitamine ja kinnitamine
Käitaja esitab käitluskava pädevale asutusele kinnitamiseks, kes hindab selle vastavust käesoleva määruse nõuetele.

3. peatükk
Käitluskava sisu ja ülesehitus
§ 5. Käitluskava sisu
Käitluskava sisu ja koosseis sätestatakse käesoleva määruse lisas 1.

4. peatükk
Rakendussätted
§ 6. Üleminekusätted ja jõustumine
Määrus jõustub

Lisa 1 – Tuumajäätmete käitlemise tegevusplaani koostise ja sisu nõuded

1. Üldsätted
Tegevusplaani eesmärk on tagada tuumajäätmete ohutu käitlemine vastavalt EL direktiivile 2011/70/Euratom ja IAEA ohutusstandarditele.
2. Tegevusplaani struktuur ja peatükid – sisaldavad õiguslikku alust, jäätmevoogude kirjeldust, strateegiat, ohutus- ja keskkonnanõudeid ning aruandlust.
3. Ohutus- ja keskkonnanõuded – riskihindamine, ALARA-põhimõtte rakendamine, keskkonnaseire ja turvameetmed.
4. Aruandlus ja järelevalve – kord aastas esitatav aruanne, muudatuste dokumenteerimine ja pädeva asutuse järelevalve.
5. Rahvusvaheline kooskõla – plaan peab vastama direktiivile 2011/70/Euratom, IAEA GSR Part 5, SSG-40, SSG-61 ning WENRA standarditele.


KAVAND 14

ENERGEETIKA – JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS

Tuumakäitise vastutavate ametikohtade loetelu, kvalifikatsiooni- ja pädevusnõuded ja nende tõendamiskord ning töötajate väljaõppe, täiendõppe ja pädevuse hindamise nõuded
Määrus kehtestatakse tuumaenergia ja- ohutuse seaduse § 46 lõike 8 alusel.
1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala
Nõuded tuumakäitajale ja kohustused, kohaldamisala.

§ 2. Mõisted
Vastutav ametikoht, ohutuse seisukohast oluline ametikoht või ülesanne, tööluba, simulaator.

§ 3. Seos teiste õigusaktidega
Kiirgusseadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus jne. Tuumakäitise eripärast johtuvad tingimused.

2. peatükk
Vastutavad ja ohutuse seisukohast olulised ametikohad

§ 4. Vastutavate ametikohtade loetelu
Tuumakäitise juht, reaktorikäitamise juht, ohutusjuht, kiirgusohutuse eest vastutav isik, tuumajulgeoleku eest vastutav isik, kvaliteedijuhtimissüsteemi eest vastutav isik, käitise avariivalmiduse ja hädaolukorra lahendamise korraldamise eest vastutav isik.

§ 5. Ohutuse seisukohast oluliste ametikohtade loetelu ja klassid
Käitamine (kontrollruumi operaatorid), kiirguskaitse tagamine, hooldus ja tehniline tugi, projekteerimine ja ohutusanalüüs. Tuumakäitaja kohustus kehtestada ametikohtade jaotus, kirjeldades iga klassi puhul ametikohtade põhiülesandeid, mõju ohutusele ning pädevus- ja kvalifikatsiooninõuete erisusi.

3. peatükk
Pädevus- ja kvalifikatsiooninõuded

§ 6. Nõuded haridusele
Ametikohtade kaupa miinimumnõuded haridusele ja vajadusel erisused.

§ 7. Nõuded teadmistele ja oskustele
Tuumaohutus, kiirgusohutus, füüsiline kaitse, tehnoloogia, ohutusfunktsioonid.

§ 8. Nõuded töökogemusele
Miinimumnõuded ametikohale või tööloa saamiseks.


4. peatükk
Koolitamine

§ 9. Pädevuse kaardistamine
Vastutavate ametikohtade ja ohutuse seisukohast oluliste ametikohtade pädevusnõuded nagu põhifunktsioonid ja tööülesanded; vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud; kogemus. Dokumenteerimine.

§ 10. Väljaõppe eesmärkide ja sisunõuete määramine
Vastutavate ametikohtade ja ohutuse seisukohast oluliste ametikohtade koolituse eesmärgid ja sisu.

§ 11. Esmase väljaõppe nõuded
Vastutavate ametikohtade ja ohutuse seisukohast oluliste ametikohtade väljaõppe minimaalne kestus, temaatika.

§ 12. Täienduskoolitusel osalemine ja täienduskoolituse sisu nõuded
Sagedus, minimaalsed mahud tundides/päevades, temaatika, koolituse läbiviimise nõuded.

§ 13. Kohustuslikud teemad kõigile tehnilistele töötajatele ja töövõtjatele
Tuumaohutus, kiirgusohutus, tuleohutus, hädaolukorrad, tööstusohutus.

§ 14. Hindamise kord
Kirjalik, praktiline, suuline, töövaatlus. Hindamine enne tööloa saamist.


5. peatükk
Simulaatoriõpe

§ 15. Simulaatori tehnilised nõuded
Nõuded simulaatorile (kogu ulatus või osas, mis matkib tuumakäitise juhtimissüsteeme ja dünaamikat piisava täpsusega, et võimaldada töö- ja avariitingimustes treenimist) ja selle tarkvarale (stsenaariumid, täpsus).

§ 16. Simulaatoriõpe
Kontrollruumi töötajate õppe maht ja sagedus (nt vähemalt 5 päeva aastas; töö- ja avariitingimuste stsenaariumid, meeskonnatöö, kommunikatsioon).
Hooldus- ja tehnilise personali praktiline koolitamine, nende esmane ja täiendusõppe sisu ja maht.

6. peatükk
Tööluba

§ 17. Ametikohade loetelu
Kontrollruumi operaator, reaktorikäitamise eest vastutaval isik, tuumakäitise käitamisjuht.

§ 18. Tööloa taotlemise ja andmise nõuded
Koolituse nõuded, kogemus, hindamise sooritus. Uuesti taotlemine seoses ametikoha vahetuse, ametikohalt eemaloleku, pädevuse vähenemise tõttu. Tööloa andja.

§ 19. Tööloa kehtivus ja pikendamine
Tähtajaline, pikendamise tingimused.

§ 20. Tööloa peatamine ja kehtetuks tunnistamine
Peatamine ja kehtetuks tunnistamise tingimused.

7. peatükk
Tervisekontroll

§ 21. Ametikohtade loetelu
Töötaja töövõime ja sobivuse hindamine vastavalt talle pandud ülesannetele ja vastutusele. Ametkohtade loetelu.

§ 22. Tervise nõuded
Nt nägemine, kuulmine, töö väsimusel jne, kooskõla töötervishoiu üldaktidega.

§ 23. Tervisekontrolli kord
Terviskontrolli teostaja, sagedus, läbiviimise kord, dokumenteerimine.


8. peatükk
Töövõtjate pädevus ja järelevalve

§ 24. Nõuded töövõtjate eelvaliku ja kvalifikatsiooni tõendamisele
Kord töövõtjate eelvalikuks, mille käigus hinnatakse töövõtja pädevust, kogemust ja võimekust täita ohutuse seisukohast olulisi ülesandeid.

§ 25. Töövõtjate väljaõppe ja ohutusalase koolituse miinimumnõuded
Tuumaohutus, kiirgusohutus, tuleohutus, hädaolukorrad, tööstusohutus. Täiendavat väljaõpe, mis vastab konkreetsetele tööülesannetele ja ohutusriskidele.

§ 26. Töövõtjate töö vastuvõtt ja järelevalve
Pädevad töötajad töö vastuvõtmiseks ja järelevalveks.

9. peatükk
Personaliplaneerimine ja andmekogud

§ 27. Tööjõuvajaduse analüüs ja pikaajaline prognoos
Tööjõuvajaduse analüüsi kord ja sagedus, sisu.
Tuumakäitise elukaare etapid ja sellest johtuvad ajaperioodid, ametikohtade grupid, stsenaariumid.

§ 29. Andmete registreerimine ja säilitamine
Koolitus-, pädevus-, autoriseerimis- ja tervisekontrolli andmete registreerimine, säilitamine ja esitamine pädevale asutusele.

10. peatükk
Rakendussätted
§ 30. Määruse jõustumine
Määrus jõustub …… .


KAVAND 15

ENERGEETIKA – JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS

Tuumakäitise dekomissioneerimisloa ja taotluse andmekoosseis, dekomissioneerimise dokumenteerimine, dokumentatsiooni säilitamise ja andmete pädevale asutusele esitamise kord
Määrus kehtestatakse tuumaenergia ja- ohutuse seaduse § 47 lõike 4 ja § 49 lõike 8 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala
Käesolev määrus sätestab:
1) dekomissioneerimisloa taotluse andmekoosseisu ning taotlusele esitatavad üldised nõuded;
2) dekomissioneerimise tegevuste dokumenteerimise põhimõtted;
3) dekomissioneerimise käigus tekkiva dokumentatsiooni säilitamise korra;
4) andmete ja dokumentide esitamise korra pädevale asutusele.

§ 2. Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

2. peatükk
Dekomissioneerimisloa andmekoosseis

§ 3. Dekomissioneerimisloa taotluse üldnõuded
(1) Taotlus peab sisaldama kõiki andmeid, mis võimaldavad pädeval asutusel hinnata dekomissioneerimise ohutust, tehnilist teostatavust ja vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele.
(2) Taotleja vastutab andmete täielikkuse ja õigsuse eest.

§ 4. Dekomissioneerimiskava ja tehnilisi andmeid käsitlevad dokumendid
Taotleja esitab järgmised dokumendid ja andmed:
1) üldine dekomissioneerimisstrateegia, sh kavandatud meetod, astmelisus, tähtajad ja etapid;
2) tuumakäitise tehniline kirjeldus seisukohalt, mis on oluline lammutamise ohutuse hindamiseks;
3) ohtude ja riskide hindamine;
4) ohutuse tagamise meetmed, sealhulgas kiirguskaitse, seire, tööohutus, avarii- ja hädaolukorra lahendamise põhimõtted dekomissioneerimise ajal;
5)radioaktiivsete jäätmete käitlemise kava, sh koguste prognoos, klassifikatsioon, vaheladustamine, pakendamine ja lõppladustamise lahendus kooskõlas TEOS-i ja jäätmekäitluse nõuetega;
6) keskkonnakaitse meetmed, sealhulgas heitmete ja kiirgusdooside piirangud ning keskkonnaseire programm;
7) juhtimissüsteemi kirjeldus, mis tagab dekomissioneerimise tegevuste ohutuse ja jälgitavuse;
8) finantstagatised ja dekomissioneerimis- ja lõppladustusreserv, sh tõendid selle kohta, et rahalised kohustused on kaetud;
9) projekti juhtimise ja pädevuse kirjeldus, sh võtmeisikute kvalifikatsioon ja rollid.
3. peatükk
Dekomissioneerimise dokumenteerimine

§ 6. Dekomissioneerimise käigu dokumenteerimine
Käitajal on kohustus dokumenteerida kogu dekomissioneerimise käik, sealhulgas:
1) tööde teostamise protokollid ja logid;
2) demonteerimisetappide läbiviimise dokumentatsioon;
3) mõõtmised ja seireandmed (kiirgus, keskkond, konstruktsioonide seisund);
4) kõrvalekallete ja juhtumite registreerimine ning korrigeerivad meetmed;
5) jäätmete tekkimise ja käitlemise dokumentatsioon;
6) kvaliteedikontrolli ja auditite tulemused;
7) avariiolukordade või hädaolukordade käsitlemise aruanded (kui neid on toimunud).

§ 7. Lõppseisundi aruanne
Dekomissioneerimise lõpetamisel esitab käitaja:
1)lõppseisundi analüüsi ja mõõtmised, mis tõendavad vabastamise tingimuste täitmist;
2) radioaktiivsuse jääktaseme hinnangu;
3) kinnituse, et kõik dekomissioneerimisplaanis ette nähtud tööd on lõpuni viidud;
4) keskkonnaseire lõpparuande;
5) jäätmehoolduse lõppdokumentatsiooni;
6) hinnangu tulevase kasutuse piirangute kohta (kui rakendub).

4. peatükk
Andmete ja dokumentide esitamine ja säilitamine

§ 8. Andmete esitamise kord pädevale asutusele
(1) Dekomissioneerimisloa taotlus ja sellega seotud dokumendid esitatakse elektrooniliselt pädeva asutuse määratud vormis ja viisil.
(2) Käitaja esitab regulaarsed aruanded dekomissioneerimise käigu ja ohutusmeetmete täitmise kohta pädeva asutuse määratud sagedusel.
(3) Pädev asutus võib nõuda täiendavaid andmeid, selgitusi või eksperthinnanguid.

§ 9. Dokumentide säilitamine
(1) Käitaja ja pädev asutus säilitavad dekomissioneerimise dokumentatsiooni kogu dekomissioneerimise perioodi ning vähemalt 30 aastat pärast rajatise lõppseisundi kinnitamist.
(2) Dokumente säilitatakse viisil, mis tagab nende terviklikkuse, tõestatavuse ja kättesaadavuse.
(3) Turvateavet ja konfidentsiaalset teavet käsitletakse vastavalt riigis kehtivatele julgeoleku- ja teabekaitsenõuetele.

§ 10. Dokumentide jälgitavus ja kvaliteedinõuded
Käitaja peab tagama:
1) kogu dokumentatsiooni versioonikontrolli ja jälgitavuse;
2) dokumenteerimise vastavuse kvaliteedijuhtimissüsteemi nõuetele;
3) andmekandjate korrektse säilitamise ja vajaduse korral dubleerimise.

5. peatükk
Rakendussätted
§ 11. Määruse jõustumine
Määrus jõustub …… .

KAVAND 16

SISEMINISTER
MÄÄRUS

Täpsustatud nõuded tuumakäitise hädaolukorra riskianalüüsile
Määrus kehtestatakse tuumaenergia ja- ohutuse seaduse § 52 lõike 3 alusel.

§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse täpsustatud nõuded tuumakäitise hädaolukorra riskianalüüsi koostamisele (edaspidi riskianalüüs).

§ 2. Mõisted
(1) Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid tuumaenergia ja -ohutuse seaduse, hädaolukorra seaduse ja riigikaitseseaduse tähenduses.

(2) Täiendavalt kasutatakse järgmisi mõisteid:
1)
2)

§ 3. Riskianalüüsi sisu
Riskianalüüs peab sisaldama vähemalt järgmisi osi:
1)

§ 4. Välistest ohtudest lähtuv riskihinnang
(1) Riskianalüüsis tuleb hinnata tuumakäitise mõjutatavust väliste tegurite suhtes, sealhulgas:
1) maavärinad, tormid, üleujutused ja äärmuslikud ilmastikuolud;
2) õhusõiduki kukkumine, plahvatused ja tulekahjud käitise läheduses;

§ 5. Riskianalüüsi metoodika
Riskianalüüs peab tuginema metoodikale, mis võimaldab hinnata riske tõenäosuse, tagajärgede ja vastatavuse alusel.

§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub [kuupäev].


KAVAND 17

SISEMINISTER
MÄÄRUS

Täpsustatud nõuded tuumakäitise hädaolukorra plaanile ja selle rakendamisele
Määrus kehtestatakse tuumaenergia ja- ohutuse seaduse § 53 lõike 3 alusel.

§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse täpsustatud nõuded tuumakäitise hädaolukorra plaanile (edaspidi plaan), et tagada valmisolek ja koordineeritud reageerimine tuuma- või kiirgushädaolukorrale.

§ 2. Mõisted
(1) Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid tuumaenergia ja -ohutuse seaduse, hädaolukorra seaduse ja riigikaitseseaduse tähenduses.
(2) Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:
hädaolukorra kategooria – jaotus vastavalt IAEA GSR Part 7 lisa 1 klassifikatsioonile;

§ 3. Hädaolukorra plaani eesmärk ja ulatus
(1) Hädaolukorra plaan peab tagama, et tuumakäitisel on võime:
(2) Plaan peab käsitlema kõiki tuumajaama tööfaase.

§ 4. Hädaolukorra plaani struktuur
Hädaolukorra plaan peab sisaldama vähemalt järgmisi osi:
1) hädaolukorra juhtimisstruktuuri ja asutuste rollijaotust;
2) elanikkonnakaitse meetmete (sh evakuatsioon ja varjumine) rakendamise aluseid;
3) päästetööde korraldust kiirgusohuga keskkonnas, sh doosipiiranguid;
4) isikute, tehnika ja ala saasteärastuse korraldust;
5) koostööd Päästeametiga käitiseväliste (off-site) mõjude lahendamisel.

§ 5. Hädaolukorra tasemed ja käivitamiskriteeriumid
(1) Hädaolukorra tasemed määratakse vastavalt IAEA GSR Part 7 lisa 2-le ning hädaolukorra seaduse alusel.
(2) Plaanis tuleb kirjeldada:
hädaolukorra käivitamise kriteeriumid (trigger values),tegevused iga taseme korral.

§ 6. Kaitsemeetmed ja tegevuspiirkonnad
(1) Plaanis tuleb määratleda kaitsemeetmete tsoonid:
vastavalt IAEA GSR Part 7 ja GSG-11 juhenditele;
(2) Igas tsoonis tuleb kirjeldada:

§ 7. Koolitused ja õppused
(1) Tuumakäitise valdaja peab korraldama hädaolukorra plaani testimiseks õppusi vähemalt kord aastas, kaasates Päästeametit, kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse pädevat asutust ja teisi hädaolukorra lahendamise asutusi.
(2) Õppused peavad hõlmama:

§ 8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub [kuupäev].


KAVAND 18

ENERGEETIKA – JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS

Täpsustatud nõuded kasutatud tuumkütuse käitlemisele
Määrus kehtestatakse tuumaenergia ja- ohutuse seaduse § 57 lõike 3 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala
Käesoleva määrusega sätestatakse:
1) kasutatud tuumkütuse käitlemise ja ohutu hoidmise üldnõuded;
2) kasutatud tuumkütuse vaheladustamisele esitatavad tehnilised nõuded;
3) kasutatud tuumkütuse pakendamise, transpordiks ettevalmistamise ja üleandmise põhimõtted;
4) ohutus-, turva- ja kiirguskaitsemeetmed, mida tuleb rakendada kasutatud tuumkütuse käitlemisel.

§ 2. Mõisted
(1) Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid tuumaenergia ja -ohutuse seaduse ning kiirgusseaduse tähenduses.
(2) Täiendavalt kasutatakse järgmisi mõisteid:

2. peatükk
Kasutatud tuumkütuse käitlemise üldpõhimõtted

§ 3. Ohutuse tagamise üldnõuded
Kasutatud tuumkütuse käitlemisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:
1) kriitilisuse vältimine kogu käitlemisprotsessi jooksul;
2) piisava soojuse ärajuhtimise tagamine;
3) radioaktiivsete ainete leviku vältimine;
4) doosi minimeerimine töötajatele ja elanikkonnale;
5) füüsilise kaitse meetmete rakendamine vastavalt kehtivatele julgeolekunõuetele;
6) rahvusvaheliste ohutusstandardite (IAEA) ja kvaliteedinõuete järgimine.

§ 4. Käitlemise korraldus
(1) Käitleja tagab kasutatud tuumkütuse ohutu eemaldamise reaktorist, transportimise vaheladustusse ja seal hoidmise vastavalt kehtestatud töökorraldusele.
(2) Käitlemisel kasutatakse üksnes pädeva asutuse poolt heaks kiidetud seadmeid ja tehnoloogiaid.
(3) Kõik käitlemistoimingud dokumenteeritakse ning andmed säilitatakse vastavalt kehtivatele nõuetele.

3. peatükk
Vaheladustamisele esitatavad nõuded

§ 5. Vaheladustusrajatise üldnõuded
Vaheladustusrajatis peab tagama:
1) kriitilisuse vältimine kogu käitlemisprotsessi jooksul, kuumuse ärajuhtimise ja kiirguskaitse;
2) rajatise vastupidavuse välistele mõjudele ja kahjustustele;
3) ohutute töötingimuste olemasolu, sealhulgas seirevõimekuse;
4) tõendatud vastavuse projekteerimisbaasi ja ohutuskriteeriumidega.

§ 6. Pakendite ja konteinerite nõuded
(1) Kasutatud tuumkütust hoitakse sertifitseeritud pakendites või konteinerites.
(2) Pakendid ja konteinerid peavad tagama kriitilisuse vältimise, passiivse või aktiivse soojuse ärajuhtimise, lekete vältimise ja piisav varjestuse, mehaanilise vastupidavuse tõenäolistele koormustele.

§ 7. Seire ja kontroll
Vaheladustamise ajal tuleb regulaarselt:
1) kontrollida konteinerite ja kütuseelementide seisundit;
2) teostada kiirgus- ja temperatuuri seiret;
3) jälgida radioloogilisi ja keskkonnatingimusi;
4) dokumenteerida kõik kõrvalekalded ja rakendatud parandusmeetmed.

4. peatükk
Kasutatud tuumkütuse üleandmine ja transpordiks ettevalmistamine

§ 8. Üleandmise ja pakendamise põhimõtted
Kasutatud tuumkütuse üleandmisel teisele käitlejale või lõppladustamiseks:
1) kasutatakse pädeva asutuse kinnitatud pakendeid ja transpordilahendusi;
2) tagatakse vastavus rahvusvahelistele transportnõuetele;
3) koostatakse üleandmisdokumentatsioon, mis tõendab kütuse kogust, seisundit ja mõõtmistulemusi.

§ 9. Transpordi ohutusnõuded
(1) Transpordilahendused peavad vastama kriitikavastasele ja kiirguskaitse nõuetele.
(2) Transpordivahendite ja marsruudi valik kooskõlastatakse pädeva asutusega.
3) Transpordi käigus tagatakse järelevalve ja kriitiliste parameetrite seire.

5. peatükk
Dokumenteerimine ja teabe esitamine

§ 10. Dokumenteerimine
Käitleja dokumenteerib kasutatud tuumkütuse käitlemisega seotud:
1) kogused, identifitseerimise ja asukoha;
2) seisundit, mõõtmised ja seireandmed;
3) pakendamise, transportimise ja üleandmise toimingud;
4) kõrvalekalded ja rakendatud parandusmeetmed.

§ 11. Andmete esitamine pädevale asutusele
(1) Käitleja esitab regulaarsed aruanded kasutatud tuumkütuse koguste, seisundi ja käitlemistegevuste kohta.
(2) Pädev asutus võib nõuda täiendavat teavet või ekspertiise.

§ 12. Dokumentatsiooni säilitamine
Kasutatud tuumkütuse käitlemise dokumentatsioon säilitatakse kogu käitlemisperioodi jooksul ning vähemalt 30 aastat pärast kütuse üleandmist või lõppladustamist.

6. peatükk
Rakendussätted

§ 13. Määruse jõustumine
Määrus jõustub ………….


KAVAND 19

VABARIIGI VALITSUSE

MÄÄRUS

Riikliku dekomissioneerimis- ja lõppladustusfondi sissemaksete, väljamaksete ja vara valitsemise kord
Määrus kehtestatakse tuumaenergia ja- ohutuse seaduse § 72 lõike 9 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala
Määratletakse valdkonnad, mis puudutavad fondi vara pikaajalist hoidmist, investeerimisotsuste tegemise protsessi ja fondi igapäevast haldamist.

§ 2. Vara valitsemise eesmärk
Kirjeldatakse fondi vara paigutamise strateegilisi suundi, eelistades kapitali säilitamist ja piisava likviidsuse tagamist. Vara valitsemine peab olema kooskõlas dekomissioneerimis- ja lõppladustustööde eeldatava ajakavaga.

2. peatükk
Sissemaksete ja väljamaksete finantskorraldus

§ 3. Sissemaksete laekumise tehniline kord
Sätestatakse fondi arvelduskontode haldamise põhimõtted ja laekumiste kontrollimise protseduur. See käsitleb rahaliste vahendite vastuvõtmist ja nende kajastamist fondi raamatupidamises.

§ 4. Väljamaksete tegemise finantsprotseduur
Kirjeldatakse tehnilist protsessi, kuidas toimub raha ülekandmine fondist õigustatud isikutele pärast sisulise nõusoleku saamist. Määrus määratleb tähtajad ja finantskontrolli meetmed, mida fondihaldur peab enne makse sooritamist rakendama.


2. peatükk
Vara paigutamine ja investeerimispiirangud

§ 5. Lubatud finantsinstrumendid
Määrusega kehtestatakse nimekiri varaklassidest ja väärtpaberitest, kuhu on lubatud fondi vahendeid investeerida. See keskendub madala riskitasemega instrumentidele, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud ja usaldusväärsed.

§ 6. Investeeringute hajutamine
Sätestatakse reeglid riskide jaotamiseks erinevate emitentide, riikide ja sektorite vahel. Eesmärk on vältida olukorda, kus fondi käekäik sõltub liigselt ühest konkreetsest asutusest või turuosalisest.

§ 7. Nõuded krediidireitingutele
Määruses määratletakse minimaalsed nõuded emitentide ja krediidiasutuste usaldusväärsusele. See tagab, et fondi vara paigutatakse üksnes kõrge kvaliteediga ja tõestatud maksevõimega osapoolte juurde.

3. peatükk
Varahaldus ja riskijuhtimine

§ 8. Varahalduri kaasamise põhimõtted Määrusega pannakse paika raamistik välise varahaldusteenuse ostmiseks või koostööks riiklike finantsasutustega. Kirjeldatakse varahaldaja valiku kriteeriume ja nendega sõlmitavate lepingute olulisi punkte.

§ 9. Riskikontrolli süsteem Sätestatakse kohustus regulaarseks riskide hindamiseks ja stressitestide läbiviimiseks. See osa määrusest kohustab fondihaldurit jälgima turumuutusi ja reageerima operatiivselt fondi varade väärtuse kõikumistele.

4. peatükk
Fondi tegevuskulud ja aruandlus

§ 10. Tegevuskulude katmine Määruses kirjeldatakse, milliseid kulusid loetakse fondi haldamisega seotud kuludeks ning millises ulatuses ja korras võib neid katta fondi varade või teenitud tulu arvelt.

§ 11. Varade hindamine ja avalikustamine Sätestatakse fondi vara turuväärtuse korrapärase hindamise reeglid ja läbipaistvuse nõuded. Määrus määrab, millist teavet peab fond regulaarselt avalikkusele ja järelevalveorganitele oma finantsseisu kohta jagama.


§ 12. Jõustumine
Määrus jõustub…
KAVAND 20

ENERGEETIKA – JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS

Dekomissioneerimis- ja lõppladustusreservi suuruse hindamise metoodika, käitamisloa omaja riiklikusse dekomissioneerimis- ja lõppladustusfondi tehtavate sissemaksete suuruse ja käitaja poolt antava finantstagatise tingimused.
Määrus kehtestatakse tuumaenergia ja- ohutuse seaduse § 72 lõike 10 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse dekomissioneerimis- ja lõppladustusreservi suuruse hindamise metoodika, riikliku dekomissioneerimis- ja lõppladustusfondi (edaspidi fond) sissemaksete ja väljamaksete tegemise kord ning fondi vara valitsemise, paigutamise ja kasutamise tingimused.

§ 2. Mõisted
Kasutatakse tuumaseaduses sätestatud mõisteid ning rahvusvaheliselt tunnustatud termineid, sealhulgas ISDC (International Structure for Decommissioning Costing), P50/P80, diskontomäär ja eskalatsioonimäär.

2. peatükk
Dekomissioneerimis- ja lõppladustusreservi suuruse hindamise metoodika

§ 3. Üldpõhimõtted
(1) Dekomissioneerimis- ja lõppladustusreservi suuruse hindamisel kasutatakse OECD/NEA ISDC struktuuri vähemalt tasemeni 3.
(2) Kulude prognoos esitatakse reaalses ja nominaalses vaates ning sisaldab riskireservi kvantiilil P80.
(3) Metoodika peab olema kooskõlas IAEA ja WENRA juhistega ning tagama kulude piisavuse kogu rajatise elutsükli jooksul.

§ 4. Lähteandmed ja sisendid
(1) Hindamisel kasutatakse kinnitatud dekomissioneerimis- ja lõppladustusstrateegiat, tööde ajakava, radioloogilist karakteriseerimist ja jäätmevoogude analüüsi.
(2) Kasutatakse konservatiivseid, rahvusvaheliselt tunnustatud indekseerimis- ja diskontomäärasid.
(3) Kõik eeldused dokumenteeritakse ja põhjendatakse.

§ 5. Kulude struktuur ja jaotus
(1) Kulud jaotatakse ISDC alajaotuste kaupa: projektijuhtimine, karakteriseerimine, dekontaminatsioon, demonteerimine, jäätmekäitlus ja taastamistööd.
(2) Lõppladustamisega seotud tegevuste kulu jaotatakse EURAD juhistele tuginedes.
(3) Iga kategooria esitatakse eraldi ning sisaldab otseseid ja kaudseid kulusid.
(4) Kulude hinnangus arvestatakse eskalatsiooni, riskivarusid ja inflatsiooni.

§ 6. Diskonteerimine ja riskihindamine
(1) Nominaalsed kulud teisendatakse diskonteerimise teel reaalseteks väärtusteks.
(2) Riskianalüüs tehakse vähemalt P50, P80 ja P90 tasemetel.
(3) Hinnang allutatakse sõltumatule eksperdihinnangule vähemalt iga 5 aasta järel või olulise muudatuse korral.

3. peatükk
Fondi sissemaksed ja väljamaksed

§ 7. Sissemaksete määramine
(1) Fondi sissemaksete määramisel lähtutakse kinnitatud metoodikast ja P80 kulutasemest.
(2) Pädev asutus kinnitab sissemaksete graafiku, tagades piisavuse kogu tuumakäitise elutsükli jooksul.
(3) Sissemakseid korrigeeritakse vajadusel sõltuvalt inflatsioonist ja fondi tulususest.

§ 8. Väljamaksete kord
(1) Väljamakseid tehakse üksnes dekomissioneerimistööde, lõppladustustööde ja nendega seotud tegevuste rahastamiseks.
(2) Väljamakse eelduseks on pädeva asutuse kooskõlastus ja tööde kava kinnitamine.
(3) Kõik väljamaksed dokumenteeritakse ja auditeeritakse.

4. peatükk
Andmete esitamine ja jõustumine

§ 9. Dekomissioneerimis- ja lõppladustuskulude prognoosi esitamine
(1) Käitaja esitab dekomissioneerimiskulude prognoosi käesoleva määruse lisas 1 sätestatud vormil.
(2) Prognoos ajakohastatakse regulaarselt ja olulise muudatuse korral.

§ 19. Jõustumine
Määrus jõustub ….

Lisa 1

Dekomissioneerimis- ja lõppladustuskulude prognoosi esitamise vorm

I. Üldandmed: Käitaja nimi, registrikood, käitise tüüp ja asukoht, kontaktisikud, loa staatus, rajatise elutsükli etapp, inventuuri kirjeldus ja radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon.
II. Lähte-eeldused ja metoodika: ISDC struktuur, indekseerimine, diskontomäär, kvaliteeditase, dekomissioneerimise strateegia, tehnoloogiline küpsusaste (TRL), kulude baasaasta, inflatsiooniprognoos, valuutakursid.
III. Kulude struktuur: ISDC jaotus (tasemed 1-3), kulud reaalses ja nominaalses vaates, tööjõukulud, investeeringud (CAPEX), tegevuskulud (OPEX), jäätmekäitluse ja lõppladustamise lõivud, puhvervaru (contingency)..
IV. Risk ja tundlikkus: P50/P80/P90 analüüs.
V. Rahastamiskava ja sissemaksete graafik.
VI. Eksperthinnang ja kinnitus.

KAVAND 21

ENERGEETIKA – JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS

Nõuded tuumamaterjali arvestuse korraldamisele, andmete loetelu, inventeerimise ning aruandluse esitamise kord ning tähtajad
Määrus kehtestatakse tuumaenergia ja- ohutuse seaduse § 76 lõike 2 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala ja eesmärk
Käesolev määrus kehtestab nõuded tuumamaterjali omavale isikule tuumamaterjali arvestuse ja kontrolli süsteemi korraldamiseks, aruandluse sisu, vormi ja esitamise korra ning tähtajad andmete esitamiseks pädevale asutusele. Määruse eesmärk on tagada tuumamaterjali arvestuse ja kontrolli süsteemi vastavus Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) tuumakontrollimeetmete rakendamise nõuetele.

§ 2. Määruse kohaldamisala
Kohaldamisala vastab Komisjoni määruse (Euratom) 2025/974, 26. mai 2025, mis käsitleb Euratomi kaitsemeetmete kohaldamist, artiklis 1 sätestatule ning määrust kohaldatakse nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele, kes on kohustatud täitma komisjoni määruses (Euratom) 2025/974 sätestatud nõudeid.

§ 3. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid tuumaenergia ja -ohutuse seaduse, kiirgusseaduse ning komisjoni määruse (Euratom) 2025/974, mis käsitleb Euratomi kaitsemeetmete kohaldamist, tähenduses.

2. peatükk
Tuumamaterjali arvestussüsteemi pidamine

§ 4. Tuumamaterjali arvestussüsteem
Tuumamaterjali omava isiku kohustus tagada ja rakendada tuumamaterjalide arvestuse ja kontrolli süsteemi. Nõuded süsteemile.

§ 5. Tuumamaterjali arvestussüsteemi andmekoosseis
Tulenedes komisjoni määruse (Euratom) 2025/974 nõuetest:
1)tuumamaterjali arvestuse pidamine, sealhulgas aruandlusprotsessi kehtestamine ja järgimine; rahvusvahelistest kohustustest tuleneva andmevahetuse korraldamine;
2)tuumamaterjali ja sellega seotud tegevuste kohta andmete kogumine, dokumenteerimine ja registreerimine (nt tuumamaterjali koguste ja omaduste määramiseks kasutatavad mõõtemeetodid ja tehnilised vahendid;
3) tuumamaterjali koguste ja liikumiste jälgimine, sealhulgas mõõtmiste erinevuste tuvastamine saaja ja saatja vahel; füüsilise inventuuri läbiviimine; tuumamaterjali koguse lahknevuse hindamine);
4) andmete ja dokumentide säilitamine ja kättesaadavus.
3. peatükk
Andmete loetelu ja esitamise kord

§ 6. Tehniliste põhinäitajate deklareerimine
Vastavalt komisjoni määruses (Euratom) 2025/974 I Lisas toodud asjakohase täidetud küsimustiku või selle muudatuse esitamise tähtajad.

§ 7. Tuumamaterjali ala üldkirjelduse deklaratsioon
Vastavalt komisjoni määruse (Euratom) 2025/974 II Lisale koostatud tuumamaterjali ala üldkirjelduse deklaratsiooni ja selle muudatuse esitamise tähtajad.

§ 8. Tuumamaterjali arvestuse ja inventuuri aruanded
Vastavalt komisjoni määruse (Euratom) 2025/974 III-V Lisa vormidele koostatud aruannete esitamise tähtajad.

§ 9. Eriaruanded
Vastavalt komisjoni määruse (Euratom) 2025/974 artikkel 17 nimetatud juhtumite kohta koostatud eriaruanne esitamise tähtajad.

§ 10. Tegevusprogramm
Vastavalt komisjoni määruse (Euratom) 2025/974 XI Lisale koostatud tegevusprogrammi esitamise tähtaeg.

§ 11. Andmete esitamine riikidevahelise veo korral
Pädeva asutuse teavitamise nõuded tuumamaterjali väljaveost kolmandasse riiki või veost tuumariigist liikmesriigist või -riiki. Vastavalt komisjoni määruse (Euratom) 2025/974 VI ja VII Lisas toodud andmete esitamise tähtajad.

§ 12. Muud aruanded
Vastavalt komisjoni määruse (Euratom) 2025/974 VIII, XII-XV Lisas vormidel koostatud aruannete esitamise tähtajad.

§ 13 Välisinspektoritele juurdepääsu tagamine
Detailsemad nõuded inspektorite vastuvõtmiseks, sealhulgas lühikese etteteatamise aja ( 2 tundi) jooksul, läbipääsulubade andmine.

§ 14. Tuumamaterjali kontrollimeetmete lõpetamisest teatamine
Taotluse esitamine vastavalt Komisjoni määruse (Euratom) 2025/974 artikli 36 lõike 1 punktide b, c ja d alusel, tuumamaterjalide kohta, mille suhtes soovitakse lõpetada kontrollimeetmete rakendamine. Andmete esitamise tähtajad.

4. peatükk
Rakendussätted
§ 15. Määruse jõustumine
Määrus jõustumise kuupäev.


KAVAND 22
MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTER
MÄÄRUS

Tuumamaterjali riikliku registri põhimäärus
Määrus kehtestatakse tuumaenergia ja- ohutuse seaduse § 77 lõike 6 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Registri asutamine ja reguleerimisala
(1) Käesoleva määrusega asutatakse riiklik register ametliku nimetusega „Riiklik tuumamaterjali register” (edaspidi register).
(2) Määrus reguleerib registri pidamise eesmärki, ülesehitust, vastutavate töötlejate kohustusi, registrisse kantavaid andmeid, andmete töötlemist ja säilitamist ning registri infosüsteemide turvalisuse nõudeid.
§ 2. Registri pidamise eesmärk
Registri pidamise eesmärk on tuumamaterjali arvestuse pidamine, et tagada tuumamaterjali liikumise kontroll ja aruandlus täitmaks rahvusvahelisi kohustusi vastavalt komisjoni määrusele (Euratom) 2025/974.
§ 3. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid tuumaenergia ja –ohutuse seaduse ning komisjoni määruse (Euratom) 2025/974, mis käsitleb Euratomi kaitsemeetmete kohaldamist, tähenduses.
§ 4. Registri vastutav ja volitatud töötleja
Registri vastutava ja volitatud töötleja andmed ning kohustused.

2. peatükk
Registri pidamine ja andmete koosseis
§ 5. Registri pidamise viis
Registri tehniline arhitektuur (komponendid, integratsioonid, juurdepääs ja töövood, mis on kooskõlas andmeplatvormi nõuetega) ning andmemudel (tabelid, seosed, hierarhiad ning metaandmed).
§ 6. Registrisse kantavate andmete alusdokumendid
Tuumamaterjali arvestuse pidamiseks registrisse kantavate andmete alusdokumentide loetelu, mis põhineb tuumaenergia ja -ohutusseaduse, kiirgusseaduse või muu seaduse alusel antud dokumentidel ning määruse (Euratom) 2025/974, mis käsitleb Euratomi kaitsemeetmete kohaldamist, tähenduses nagu varude muutuse aruanne, füüsilise inventuuri nimekiri ja materjalibilansi aruanne või muu aruanne.
§ 7. Registrisse kantavate andmete loetelu
Tuumamaterjali arvestuse pidamiseks registrisse kantavate andmete loetelu, mis põhineb määruse (Euratom) 2025/974, mis käsitleb Euratomi kaitsemeetmete kohaldamist, tähenduses nagu tuumaohutusloa, kiirgustegevusloa või muu asjakohase dokumendi andmed, tuumakäitise ja tuumamaterjali arvestuse korraldamise eest vastutava isiku andmed; tuumamaterjali andmed, nagu kogus, liik, esinemiskuju ja koostis; tuumamaterjali asukoht, tuumamaterjali veo korral saatja ja vastuvõtja andmed.

3. peatükk
Andmete esitamine ja kandmine registrisse ning juurdepääs registriandmetele
§ 8. Andmete esitamine
Registrisse andmete esitajate loetelu ja andmete õigsuse kontroll.
§ 9. Andmete esitaja ja registri kasutaja tuvastamine ja autoriseerimine
Isiku tuvastamise ja autoriseerimise nõuded.
§ 10. Andmevahetus
Andmevahetus teiste andmekogudega.
§ 11. Juurdepääs registrile ja registrisse kantud andmetele
Registrisse kantud andmete juurdepääsupiirangud. Registrile ja registrisse kantud andmetele. juurdepääsu õiguse andmise nõuded. Registriandmete väljavõtete tegemine. Andmete avalikustamise nõuded (nt miinimum rajatiste arv, alates millest esitatakse riiklik statistika ja kokkuvõte, mis ei kajasta tuumamaterjali omaja andmeid).
§ 12. Andmete säilitamine ja arhiveerimine
Registris andmete ja alusdokumentide säilitamise ja andmete logimise nõuded (nt tähtajad, arhiveerimise alused, varundus, logid, metaandmed, vastutava ja volitatud töötleja ülesanded).

4. peatükk
Registri küberturvalisuse nõuded
§ 13. Registrisse kantud andmete kaitse ning meetmete ulatus
Registri turvaklass ja turbeaste.
§ 14. Riskianalüüs ja seire
Vastavalt küberturvalisuse seaduse § 7 registri riskianalüüsi teostaja määramine, riskianalüüsi tegemise kohustus ja nõuded riskianalüüsile (nt süsteemi turvalisust ja teenuse toimepidevust mõjutavate riskide loetelu, küberintsidendi tagajärgede raskusaste määramine ning lahendamise abinõude kirjeldus). Riskianalüüsi ajakohastamise tähtaeg, sealhulgas juhud, mil tuleb seda teha viivitamatult (nt pärast olulise mõjuga küberintsidendi toimumist või süsteemi turvalisust mõjutavat muutust). Dokumenteeritud süsteemi riskianalüüsi, turvaeeskirjade ja turvameetmete rakendamise kirjelduse olemasolu ja ajakohasuse tagamine. Nõuded registri seire süsteemile turvalisust ohustava tegevuse või tarkvara tuvastamiseks ja teabe edastamise kord Riigi Infosüsteemi Ametile.
§ 15. Küberintsidendist teavitamise kohustus
Riigi Infosüsteemi Ametit teavitamise kord viivitamata olulise mõjuga küberintsidendist, millel on süsteemi turvalisusele oluline mõju. Olulise mõjuga küberintsidendi kriteeriumid (tingimuste loetelu).
§ 16. Auditeerimine
Nõuded auditi teostajale, auditeerimise sagedus, andmete esitamine.

5. peatükk
Registri järelevalve, rahastamine ja lõpetamine
§ 17. Registri pidamise rahastamine
Registri pidamise, hooldus- ja arendustööde rahastamise alused.
§ 18. Järelevalve registri pidamise üle
Õiguslik alus ja pädevad asutused.
§ 19. Registri lõpetamine
Registri lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. Registri lõpetamine toimub kooskõlas arhiiviseaduse, avaliku teabe seaduse rakendusaktide või muu seadusega.

6. peatükk
Rakendussätted
§ 20. Määruse jõustumine
Määrus jõustumise aeg ja kiirgusallikate ja tuumamaterjali registrist tuumamaterjali andmete üle kandmise aeg.

LISAD
Määruse lisad sisaldavad määruse rakendamiseks vajalikke andmete loetelusid ja vorme.
Lisa 1. Esmased turvameetmed
Turvameetmete andmete koosseis juhindudes Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ lisast. Tagatud peab olema infoturbe miinimumtase: infoturbe korraldus, kasutajate teadlikkus, andmete turve, tarnijate haldus, küberintsidentide haldus, pilvteenuste ja veebirakenduste kaitse, infotehnoloogiaseadmete kaitse, sideühenduste ja võrgu kaitse ning füüsiline turve.
Lisa 2. Tuumamaterjali esindaja andmed ja rajatise tehniliste põhinäitajate deklaratsioon
Vastavalt komisjoni määruse (Euratom) 2025/974, mis käsitleb Euratomi kaitsemeetmete kohaldamist1:
1) ala esindaja andmete koosseis;
2) tehniliste põhinäitajate deklaratsioon vastavalt I LISA küsimustikule ja rajatise tüübile (nt I-A, I-F, I-G, I-H, I-L, I-M, I-N, I-P).
Lisa 3. Tuumamaterjali andmete loetelu
Andmete koosseis tuleneb komisjoni määruse (Euratom) 2025/974, mis käsitleb Euratomi kaitsemeetmete kohaldamist, esitatud elektroonilistest aruandlusvormidest (nt III-VIII, XVI LISA), mis on vajalikud tuumamaterjali arvestuse pidamiseks ja liikumise kontrollimiseks.
Lisa 4. Alusdokumendid
Loetelu vastavalt komisjoni määruse (Euratom) 2025/974, mis käsitleb Euratomi kaitsemeetmete kohaldamist, elektrooniliste aruandlusvormide loetelule (nt III-VIII, XVI Lisa), mis on vajalikud tuumamaterjali arvestuse pidamiseks.

KAVAND 23

SISEMINISTER
MÄÄRUS

Tuumamaterjali füüsilise kaitse nõuded, tüüpohu profiili ja kavandamise aluseks oleva ohu määramise kord ja tuumamaterjali kategoriseerimise alused
Määrus kehtestatakse tuumaenergia ja- ohutuse seaduse § 81 lõike 2 alusel.

§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse tuumamaterjali ja tuumakäitiste füüsilise kaitse korraldamise üldised nõuded, tuumamaterjali kategooriate määramise aluspõhimõtted ning kavandamise aluseks oleva ohu ja tüüpohu profiili koostamise raamistik.
(2) Määrus sätestab põhimõtted, mille alusel tuumamaterjali valdaja ja käitaja planeerivad, rakendavad ja ajakohastavad füüsilise kaitse meetmeid, sealhulgas juurdepääsukontrolli, valve- ja seiresüsteeme, turvaplaneerimist ning koostööd riiklike julgeoleku- ja reageerimisstruktuuridega.
(3) Määrust kohaldatakse tuumaenergia ja -ohutuse seaduse mõistes tuumamaterjalile ja tuumakäitistele nende käitlemisel, hoidmisel, kasutamisel, töötlemisel, ladustamisel ja transpordil.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid tuumaenergia ja -ohutuse seaduse tähenduses.
Täiendavalt kasutatakse järgmisi mõisteid:

§ 3. Füüsilise kaitse eesmärk ja ulatus
(1) Tuumamaterjali füüsilise kaitse eesmärk on:
ennetada tuumamaterjali või radioaktiivsete ainete ebaseaduslikku omandamist;
kaitsta töötajaid ja elanikkonda tuumajulgeoleku intsidentide tagajärgede eest;
(2) Füüsiline kaitse peab põhinema mitmekihilistel kaitsemeetmetel, hõlmates:
1)
2)
(3) Füüsilise kaitse süsteem peab olema projekteeritud nii, et ühe kaitsekihi rikkumine ei tooks kaasa kogu süsteemi ebaõnnestumist.
§ 4. Tuumamaterjali kategooriad ja nende kaitsetase
(1) Tuumamaterjal liigitatakse füüsilise kaitse eesmärgil kolme kategooriasse vastavalt selle kogusele, rikastustasemele, radioaktiivsele ohule ja kasutatavusele tuumarelvade või muude tuumaseadmete valmistamisel.
(2) Iga kategooria tuumamaterjalile kehtestatakse vastavalt sellele määrusele füüsilise kaitse miinimumnõuded, mis hõlmavad juurdepääsukontrolli, valve- ja seiresüsteeme, turvatsoone, transpordinõudeid ning reageerimisprotseduure.
(3) Tuumamaterjali kategooria määramise alused on esitatud Lisas.
§ 5. Kavandamise aluseks oleva ohu määramine
(1) Kavandamise aluseks olev oht määratakse Kaitsepolitseiameti poolt esimese ja teise kategooria tuumamaterjali sisaldavale tuumarajatisele, lähtudes riiklikust julgeolekuohuhinnangust.
(2) Kavandamise aluseks olev oht peab sisaldama vähemalt:
1)
2)
(3) Kavandamise aluseks olev oht on riigisaladus ning seda käsitletakse vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele.
§ 6. Tüüpohu profiili koostamine
(1) Igale tuumakäitisele koostatakse Kaitsepolitseiameti poolt käitise spetsiifilise tüüpohu profiil, mis kirjeldab ohtude iseloomu ja võimalikku mõju.
(2) Tüüpohu profiil peab sisaldama vähemalt:
1)
2)
§ 7. Füüsilise kaitse tehnilised ja organisatsioonilised nõuded
(1) Tuumakäitis peab olema varustatud füüsilise kaitse süsteemiga, mis sisaldab vähemalt:
1)
2)
§ 8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub [kuupäev].

LISA
Tuumamaterjali kategooriad

KAVAND 24

SISEMINISTER
MÄÄRUS

Nõuded tuumakäitise siseturvateenistusele ja turvateenistujate kvalifikatsioonile ning sertifitseerimisele
Määrus kehtestatakse tuumaenergia ja- ohutuse seaduse § 82 lõike 2 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse nõuded tuumakäitise siseturvateenistuse ülesannetele, ülesehitusele, varustusele, turvateenistujate kvalifikatsioonile ja nende sertifitseerimisele.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid tuumaenergia ja -ohutuse seaduses ning turvategevuse seaduse tähenduses. Täiendavalt kasutatakse järgmisi mõisteid:
§ 3. Siseturvateenistuse ülesanded
(1) Siseturvateenistuse ülesanded on:
1)
2)
§ 4. Siseturvateenistuse koosseis ja varustus
(1) Siseturvateenistuse minimaalne koosseis määratakse vastavalt tuumakäitises kasutatava tuumamaterjali kategooriale ja riskitasemele, võttes arvesse tüüpohu profiili või kavandamise aluseks olevat ohtu.
(2) Turvateenistus peab olema varustatud:
1)
2)
(3) Erivahendite kasutamine vastavalt turvategevuse seadusele ja tuumakäitise kehtestatud julgeolekutasemele.
§ 5. Turvateenistuja kvalifikatsiooninõuded
(1) Turvateenistujal peab olema:
kehtiv tervisetõend ja psühholoogilise sobivuse hinnang;
läbitud taustakontroll ;
§ 6. Sertifitseerimise kord
(1) Turvateenistuja sertifitseerimise korraldamine koostöös kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse pädeva asutusega.
2) Sertifikaat väljastatakse kuni kolmeks aastaks ja see tõendab turvateenistuja vastavust kvalifikatsiooninõuetele.
(3) Sertifikaat tunnistatakse kehtetuks, kui:
isik ei vasta enam tervise- või julgeolekunõuetele;
tuvastatakse rikkumine, mis seab ohtu tuumakäitise turvalisuse;
isik on rikkunud riigisaladuse hoidmise kohustust.
§ 7. Koolitused
(1) Tuumakäitise valdaja peab tagama, et kõik siseturvateenistuse liikmed läbivad regulaarselt koolitused, mis hõlmavad vähemalt:
1)
2)
(2) Koolituste ja õppuste sisu ning sagedus vastavalt IAEA EPR ja NSS juhenditele.
§ 8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub [kuupäev].

KAVAND 25

SISEMINISTER
MÄÄRUS


Tuumakäitisega seotud taustakontrolli ulatuse täpsustatud nõuded, läbiviimise kord, isikuandmete ankeedi täpsustatud loetelu ja näidisvorm ning andmete säilitamise tingimused

Määrus kehtestatakse tuumaenergia ja- ohutuse seaduse § 85 lõike 5, § 87 lõike 4 ja § 95 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse:
1) üldise ja süvendatud taustakontrolli ulatuse täpsustatud nõuded;
2) taustakontrolli läbiviimise kord;
3) isikuandmete ankeedi täpsustatud andmete loetelu ja ankeedi näidisvorm;
4) taustakontrolli käigus kogutud andmete säilitamise täpsustatud nõuded.

§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid tuumaenergia ja -ohutuse seaduses ning turvategevuse seaduse tähenduses. Täiendavalt kasutatakse järgmisi mõisteid:

2. peatükk
Taustakontrolli ulatus

§ 3. Üldine taustakontroll
Üldine taustakontroll hõlmab vähemalt:
1) tuumaenergia ja -ohutuse seaduse § 87 lõikes 2 nimetatud andmete kontrollimist;
2) karistusregistri andmete kontrollimist seaduses sätestatud ulatuses;
3) andmete kontrollimist riiklikest andmekogudest;
4) vajaduse korral teabe kogumist tuumaenergia ja -ohutuse seaduse § 89 nimetatud allikatest;
5) isiku usaldusväärsuse ja sobivuse hindamist tuumaenergia ja -ohutuse seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud eesmärgil.


§ 4. Süvendatud taustakontroll
Süvendatud taustakontroll hõlmab lisaks §-s 3 sätestatule:
1) tuumaenergia ja -ohutuse seaduse § 94 lõigetes 2–5 nimetatud andmete hindamist;
2) täiendavaid päringuid andmekogudest;
3) vajaduse korral järelepärimisi välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni pädevale asutusele;
4) tuumaenergia ja -ohutuse seaduse § 93 kohaldamist, kui selles sätestatud tingimused on täidetud.

§ 5. Taustakontrolli taseme määramine
Taustakontrolli taseme määramisel lähtutakse isiku ülesannetest, vastutusest ja juurdepääsu ulatusest vastavalt tuumaenergia ja -ohutuse seaduse § 85 lõigetele 2 ja 3.

3. peatükk
Taustakontrolli läbiviimise kord

§ 6. Taustakontrolli algatamine
(1) Taustakontroll algatatakse tuumaenergia ja -ohutuse seaduse § 85 lõikes 1 nimetatud isiku suhtes pädeva asutuse, tulevase käitaja või tuumaohutusloa omaja põhjendatud ettepanekul.

(2) Taustakontrolli tegemiseks esitab kontrollitav isik täidetud isikuandmete ankeedi ja nõutud dokumendid.

§ 7. Andmete kontrollimine
(1) Kaitsepolitseiamet kogub ja kontrollib andmeid tuumaenergia ja -ohutuse seaduses sätestatud ulatuses.

(2) Andmete kontrollimine dokumenteeritakse viisil, mis võimaldab tuvastada kontrolli käigus tehtud toimingud.

§ 8. Tähtajad
Taustakontroll tehakse tuumaenergia ja -ohutuse seaduse §-s 90 sätestatud tähtaja jooksul.

§ 9. Taustakontrolli tulemus
Taustakontrolli tulemus sisaldab tuumaenergia ja -ohutuse seaduse § 91 lõikes 1 sätestatud hinnangut isiku vastavuse kohta seaduses sätestatud nõuetele.

4. peatükk
Isikuandmete ankeet

§ 10. Isikuandmete ankeedi andmete täpsustatud loetelu
Lisaks tuumaenergia ja -ohutuse seaduse § 87 lõikes 2 nimetatud andmetele märgitakse ankeedis:
1) varasemate elukohtade andmed vähemalt viimase kümne aasta kohta;
2) andmed lähisugulaste kohta, kui see on vajalik välismõju või mõjutatavuse hindamiseks;
3) andmed välisriigis viibimise kohta kauem kui kuus kuud viimase viie aasta jooksul;
4) andmed osaluse kohta äriühingutes;
5) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

§ 11. Ankeedi näidisvorm
Isikuandmete ankeedi näidisvorm on esitatud määruse lisas 1.

5. peatükk
Andmete säilitamise täpsustatud nõuded

§ 12. Säilitamise üldpõhimõtted
(1) Taustakontrolli käigus kogutud andmeid säilitatakse tuumaenergia ja -ohutuse seaduse § 95 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul.
(2) Andmeid säilitatakse viisil, mis tagab nende tervikluse, konfidentsiaalsuse ja käideldavuse.

§ 13. Säilitatavad andmekoosseisud
Säilitatakse:
1) isikuandmete ankeet ja esitatud dokumendid;
2) päringute tulemused;
3) taustakontrolli käigus koostatud hinnang;
4) otsustamiseks oluliste asjaolude kokkuvõte.


§ 14. Andmete kustutamine ja arhiveerimine
(1) Säilitustähtaja möödumisel andmed kustutatakse või arhiveeritakse kooskõlas arhiiviseaduse ja isikuandmete kaitse nõuetega.

(2) Õigusvaidluse korral säilitatakse andmeid kuni vaidluse lõpliku lahendamiseni.


§ 15. Juurdepääs ja logimine
1) Taustakontrolli andmetele antakse juurdepääs üksnes tööülesannete täitmiseks.
(2) Andmetele juurdepääsu toimingud logitakse.


6. peatükk
Rakendussätted

§ 16. Määruse jõustumine
Määrus jõustumise kuupäev.

Lisa: Isikuandmete ankeedi näidisvorm

KAVAND 26

SISEMINISTER
MÄÄRUS


Tuumaohutusluba omavas äriühingus olulise osaluse omandamise taotluse ja pädeva asutuse nõusoleku andmekoosseis

Määrus kehtestatakse tuumaenergia ja- ohutuse seaduse § 96 lõike 7 alusel.

§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse:
1) tuumaohutusluba omavas äriühingus olulise osaluse omandamise või suurendamise taotluse andmekoosseis;
2) pädeva asutuse nõusoleku andmekoosseis.

§ 2. Taotluse esitaja
(1) Taotluse esitab isik, kes soovib omandada või suurendada olulist osalust tuumaohutusluba omavas äriühingus.
(2) Kui osalus omandatakse ühiselt, esitavad isikud ühise taotluse.

§ 3. Taotluse andmekoosseis
Taotluses esitatakse vähemalt järgmised andmed ja dokumendid:
1) taotleja nimi või ärinimi, isiku- või registrikood ning kontaktandmed;
2) esindusõigust tõendavad dokumendid;
3) andmed kavandatava osaluse suuruse ja kontrolli ulatuse kohta;
4) teave osaluse omandamise viisi, ajakava ja tingimuste kohta;
5) kontserni- ja omandistruktuuri skeem koos vaheettevõtete ja lõplike tegelike kasusaajate andmetega;
6) teave taotleja ja tegelike kasusaajate asukohariigi kohta;
7) teave osaluse omandamise rahastamise allikate ja rahaliste vahendite päritolu kohta;
8) taotleja viimase kolme majandusaasta aruanded või muu finantsseisundit tõendav teave;
9) kirjeldus taotleja varasemast majandustegevusest;
10) teave, mis võimaldab hinnata § 96 lõikes 3 nimetatud asjaolusid;
11) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.
§ 4. Taustakontroll
Pädev asutus võib taotleja ja tegelike kasusaajate suhtes algatada tuumaenergia ja -ohutuse seaduse 2. jaos sätestatud taustakontrolli.


§ 5. Pädeva asutuse nõusoleku andmekoosseis
(1) Pädeva asutuse nõusolek vormistatakse kirjaliku haldusaktina.
(2) Nõusolek sisaldab vähemalt:
1) taotleja nime või ärinime ja registri- või isikukoodi;
2) tuumaohutusluba omava äriühingu ärinime ja registrikoodi;
3) omandatava või suurendatava osaluse suurust ja kontrolli ulatust;
4) hinnangut § 96 lõikes 3 sätestatud asjaoludele;
5) otsuse põhjendust;
6) vajaduse korral kõrvaltingimusi;
7) otsuse tegemise kuupäeva ja vaide esitamise korda.

§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustumise kuupäev.



KAVAND 27

ENERGEETIKA – JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS

Nõuded tuumakäitise käitaja tagatisele
Määrus kehtestatakse tuumaenergia ja- ohutuse seaduse § 107 lõike 4 alusel.

§ 1. Eesmärk
Määruse eesmärk on sätestada tuumakäitise käitajalt nõutavale tagatisele esitatavad nõuded ning tagatise heakskiitmise kord.
§ 2. Üldnõuded tagatisele
(1) Tagatis:
1) peab olema ette nähtud üksnes tuumakahjustusest tuleneva kahju hüvitamise tagamiseks;
2) olema vajaduse korral viivitamatult realiseeritav;
3) ei tohi olla ümberpööratav või lõpetatav ilma pädeva asutuse eelneva kirjaliku nõusolekuta välja arvatud juhul, kui tagatis on algusest peale antud tähtajalisena ja lõppeb automaatselt tähtpäeva saabumisel.
(2) Käitaja on kohustatud tagama, et hiljemalt tähtajalise tagatise lõppemise hetkel hakkab kehtima uus, tingimustele vastav ja pädeva asutuse poolt heakskiidetud tagatis.
§ 3. Aktsepteeritavad tagatise vormid
1) kindlustusleping pädeva asutuse poolt aktsepteeritud kindlustusseltsiga;
2) garantiileping pädeva asutuse poolt aktsepteeritud krediidi- või finantseerimisasutusega;
3) muu pädeva asutuse poolt aktsepteeritud tagatis, mis vastab tagatise üldnõuetele ja on pädeva asutuse hinnangul piisav ning sobiv.
§ 4. Heakskiitmine ja esitatavad dokumendid
(1) Pädev asutus peab kasutatava tagatise eelnevalt heaks kiitma.
(2) Paragrahv 3 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tagatise heakskiitmiseks esitab käitaja pädevale asutusel:
1) kindlustuslepingu või garantiileping täieliku teksti, sealhulgas kõik lisad, eritingimused ja võimalikud kõrval kokkulepped;
2) tagatise pakkuja või emitendi täielikud finantsandmed, sealhulgas viimase kolme majandusaasta auditeeritud aruanded, viimase kvartali vahearuanne ja teave krediidireitingute kohta;
(3) Paragrahv 3 lõikes 3 nimetatud tagatise heakskiitmiseks, esitab operaator pädevale asutusele järgmised dokumendid:
1) tagatise lepingu või kokkuleppe täieliku teksti, sealhulgas kõik lisad, eritingimused ja võimalikud kõrval kokkulepped;
2) õigusliku analüüsi, mis kinnitab, et tagatis on realiseeritav nõude esitamisel ei sisalda realiseerimist takistavaid tingimusi ning vastab seadusest tulenevatele nõuetele;
3) kui tagatist pakub kolmas isik, pakkuja täielikud andmed, sealhulgas viimase kolme majandusaasta auditeeritud aruanded, viimase kvartali vahearuanne ja teave krediidireitingute kohta;
4) tõendi tagatise kehtivuse ja mitte pööratavuse kohta, sealhulgas kinnitus, et tagatist ei saa lõpetada ega oluliselt muuta ilma pädeva asutuse eelneva kirjaliku nõusolekuta;
5) dokumendi, mis kirjeldab realiseerimismehhanismi, sh menetluskorda ja tähtaegu;
6) tõendi pankrotikaitse ja nõudeõiguse eelisjärjekorra kohta, mis kinnitab, et tagatis on tagatud käitaja või emitendi maksejõuetusest või pankrotiavaldusest sõltumata;
7) riskihinnangu, mis käsitleb tagatise sobivust, piisavust, likviidsust ja võimalikke piiranguid;
8) tõendi, et tagatise suurus vastab vähemalt seadusest tuleneva vastutuse piirmäärale;
9) dokumendid, mis tõendavad osapoolte volitusi, sealhulgas allkirjaõigused ja vajaduse korral notariaalselt kinnitatud volikirjad;
10) muu teave, mis on vajalikud tagatise õigusliku ja finantsilise piisavuse hindamiseks.
(2) Pädev asutus võib nõuda täiendavaid dokumente või sõltumatu eksperdi hinnangut, kui see on vajalik tagatise vastavuse kontrollimiseks.
(3) Käitaja ei või tagatist lõpetada, asendada ega muuta ilma pädev asutuse eelneva heakskiiduta.
§ 5. Tagatise suurus
Tagatis peab katma käitaja vastutust tuumakahju eest vähemalt tuumaenergia ja – ohutuse seaduse § 105 lõikes 1 sätestatud summas ulatuses.
§ 6. Järelevalve ja aruandlus
(1) Käitaja edastab pädevale asutusele kord aastas aruande kasutuses olevate tagatiste kohta.

(2) Pädev asutus võib tellida sõltumatu audiitori või juriidilise eksperdi hinnangu tagatise adekvaatsuse kohta.


Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 4
Eelnõu kohta esitatud märkustega arvestamise/mittearvestamise tabel

Justiits- ja Digiministeerium

Märkus, ettepanek
Märkusega arvestamine
Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus
1.
Eelnõu § 66 lg 1, § 67 lg 1, § 68 lg 1 – järelevalvetasu olemus. Eelnõuga nähakse ette ehituse järelevalve tasu, menetlustasu ja järelevalvetasu. Kõik nimetatud tasud on oma sisult riiklikult kehtestatavad tasud PS § 113 tähenduses ning vastavad olemuselt riigilõivu tunnustele. RLS kohaselt on riigilõiv seaduses sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest (RLS § 2). Lõivustatud toimingud on muuhulgas taotluste läbivaatamine ja haldusakti andmine, millega tasuja saab teatava õiguse või hüve (RLS § 3). RLS § 8 sätestab selgelt, et riigilõivu võtjal ei ole lubatud võtta toimingu eest täiendavat tasu. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõige 3 sätestab imperatiivselt, et menetlustoimingute eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. Ehitustegevus eeldab juba ehitusluba, mille taotlemine on lõivustatud toiming (RLS § 3). Seega on eelnõu §-s 66 kavandatud täiendava „ehituse järelevalve tasu“ kehtestamine samade toimingute finantseerimiseks vastuolus RLS §-ga 8. Kuna tuumaohutusloa andmine on haldusakt (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1), peab selle eest võetav tasu (eelnõu § 67 kohane menetlustasu) olema sätestatud riigilõivuna RLS-s, mitte eraldiseisva "menetlustasuna" eriseaduses. Eelnõu § 68 lg 1 järgi on järelevalvetasu avalikõiguslik rahaline kohustus järelevalvetoimingute finantseerimiseks. Eelnõu lõige 2 loetleb kulusid (dokumentide läbivaatamine, registri pidamine), mis sarnanevad RLS § 3 kirjeldatud toimingutega. Seega tuleks ka eelnõu § 68 kohane järelevalvetasu sätestada riigilõivuna RLS-s.
Arvestatud osaliselt, eelnõud muudetud.

Eelhinnangu, ehitusloa ja tuumaohutuslubade menetluse eest nähakse ette riigilõivud, menetlustasud jäetakse eelnõust välja.
Järelevalvetoimingud, mille eest tasu võetakse, ei ole samad, mille eest sätestatakse riigilõiv. RLS § 8 ei luba võtta sama menetlustoimingu eest lisaks riigilõivule muud tasu. Järelevalve ei ole loamenetlus, mille eest taotleja saab konkreetse vastusoorituse, vaid need on riigi kontrolltoimingud, et tagada loa omaja tegevuse vastavus õigusaktidele ja vajadusel rakendada selleks sunnimeetmeid.
Rahandusministeeriumiga kokkuleppel jäetakse eelnõusse järelevalvetasud, mille ülemmäär aastas on 960 000 EUR. Samuti on eelnõus kavandatud järelevalvetasude kujunemise alused. Regulatsiooni põhjendused on selgitatud eelnõu seletuskirjas.
2.
Eelnõu § 67 lg 5 – riigieelarve põhimõtted. Kavandatava § 67 lg 5 sätestab, et tasu laekub pädeva asutuse kontole ja seda kasutatakse sihtotstarbeliselt. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 63 lõike 2 punktile 2 on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus. Teie 09.12.2025 nr 1-4/25/5406, KLIM/25- 1366/-1K Meie 04.02.2026 nr 8-2/9886 2 Valitsusasutuse tegevust rahastatakse VVS § 39 lõike 1 kohaselt riigieelarvest. Justiits- ja Digiministeerium on seisukohal, et valitsusasutuse tegevuse rahastamine omatulu arvelt ei ole õigustatud. See on vastuolus riigieelarve seadusega ja riigilõivuseadusega: Riigilõiv laekub riigieelarvesse (RLS § 7 lg 1). · Tulud laekuvad riigi likviidsete finantsvarade hulka (RES § 59). · Riigieelarve vahendite kasutamine on lubatud vaid siis, kui need on eelarves ette nähtud (RES § 53 lg 1). Sihtotstarbeline "menetlustasu" loomine väljaspool üldist eelarvekorraldust ei ole kooskõlas riigieelarve ülesehitusega (RES § 26, § 28).
Arvestatud osaliselt.

RaMiga on läbi räägitud, eelnõu on muudetud soolise võrdõiguslikkuse voliniku jt sõltumatute asutuste regulatsiooni eeskujul. Seletuskirjas täpsustatud, et riigilõiv ja järelevalvetasud laekuvad riigieelarvesse, kuid neid käsitletakse riigieelarve seaduse kontekstis sarnaselt teiste sõltumatute või sõltumatust eeldavate institutsioonidega, mille rahalised vahendid on riigieelarves eristatult määratletud ja seotud konkreetse ülesande täitmisega.
3.
Eelnõu § 66 lg 5, § 67 lg 6, § 68 lg 5 – tagastusnõue ja tasaarvestamine. Viidatud lõiked sätestavad õiguse enammakstud summa tagasi nõuda või tasaarvestada. Maksukorralduse seaduse kohaselt on maksumaksjal õigus saada tagasi enammakstud summad (MKS § 31 lg 1 p 3; § 33 lg 1). Sarnane kord on ette nähtud ka riigilõivuseaduses (RLS § 13 ja § 15). Oleme seisukohal, et kavandatav § 66 lg 5 on praegusel kujul liiga üldsõnaline – kavandatavad sätted dubleerivad olemasolevaid üldnorme, kuid ei täpsusta menetluskorda. Samuti ei ole eraldiseisva regulatsiooni loomine eriseaduses süsteemselt põhjendatud. Vastuolusid aitaks vältida esiteks selge määratlus, kas tegemist on riigilõivuga RLS tähenduses või muu avalik-õigusliku rahalise kohustusega MKS tähenduses. Teiseks, selle asemel, et luua eraldiseisev tagastamise kord, tuleks viidata kas riigilõivuseaduse (RLS §-d 12–15) või maksukorralduse seaduse (MKS §-d 33, 106) sätetele.
Arvestatud.

Eelnõud muudetud järelevalvetasusid ei tagastata, vaid need jäävad ettemaksuks.
4.
Eelnõu § 66 lg 7, § 67 lg 7 ja § 68 lg 7 – menetlus- või järelevalvetasu maksmata jätmise tagajärjed. Eelnõu § 66 lg 7 võimaldab peatada ehitusloa kehtivuse tasu maksmata jätmise korral. See on oluline ettevõtlusvabaduse (PS § 31) ja omandipõhiõiguse (PS § 32) piirang. Tegemist on range piiranguga, mis võib olla ebaproportsionaalne, eriti kui tasu määrad on kõrged. Haldusorganil on kaalutlusõigus, kuid rahalise kohustuse täitmata jätmise sidumine loa kehtivuse peatamisega peab olema proportsionaalne. Märgime siinkohal, et EhS näeb ette ehitusloa kehtetuks tunnistamise alused (EhS § 46), mis on ammendavad alused. Rahalise kohustuse täitmata jätmine ei ole EhS § 46 kohaselt alus ehitusloa kehtivuse peatamiseks. Juhul kui sellist ettevõtlusvabaduse piirangut soovitakse siiski kasutada, tuleb seletuskirja täiendada põhiseaduspärasuse analüüsiga, milles näidatakse, et kavandatav piirang on antud juhul proportsionaalne. Eelnõu § 67 lg 7 lubab tasu maksmata jätmisel menetluse peatada. Juhime tähelepanu, et HMS kohaselt on taotluse läbi vaatamata jätmine lubatud vaid seaduses sätestatud juhtudel, näiteks kui menetlusosaline ei esita olulisi tõendeid (HMS § 14 lg 6; § 38 lg 3).
Eelnõu § 68 lg 7 lubab tasu maksmata jätmisel peatada loa ja kohaldada sunniraha. Loa peatamine – haldusakti muutmine või kehtivuse peatamine toimub kaalutlusõiguse alusel, mida tuleb teostada kooskõlas eesmärgi ja üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid. Automaatne loa peatamine üksnes rahalise võla tõttu on proportsionaalsuse seisukohast küsitav. Loa peatamine võib ohustada tuumaohutust ennast. Ka siinkohal tuleks seletuskirja täiendada analüüsiga, milles hinnatakse loa peatamise proportsionaalsust.
Sunniraha kohta märgime, et asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 4 sätestab selgelt, et ATSS-i ei kohaldata haldusorgani ettekirjutuste täitmisele, millega kohustatakse isikut maksma raha. Kuna järelevalvetasu on rahaline kohustus, siis selle sissenõudmiseks ei saa ATSS-i alusel sunniraha rakendada. Rahalise ettekirjutuse puhul (nt tasumata riigilõiv) sätestab RLS § 16 ettekirjutuse tegemise korra ja viitab sundtäitmisele, kuid mitte sunnirahale ATSS-i tähenduses. Seetõttu ei saa sunniraha kasutada järelevalvetasu sissenõudmise sunnivahendina
Arvestatud, eelnõu sõnastust muudetud.
5.
Eelnõu § 67 lg 2 p 3 ja lg 3 - menetlustoimingute kulude kandmine. Kavandatava § 67 lg 2 p 3 ja lg 3 näevad ette ekspertide kaasamise kulude katmise menetlustasust. See on vastuolus HMS § 39 lg-ga 6, mis sätestab, et eksperdi kaasamise kulud kannab isik või haldusorgan, kelle taotlusel ekspert kaasati. Samuti on tunnistajate ja ekspertide tasustamine reguleeritud eraldiseisva korraga (HMS § 39 lg 4 ja 5).
Arvestatud.

Menetlustasud on eelnõust välja jäetud.
6.
Eelnõu § 66 lg 8, § 67 lg 8 ja § 68 lg 8 – tasumäärade kehtestamine määruse tasandil. Viidatud sätetega delegeeritakse ministrile õigus kehtestada määrusega tasu määrad ning tasu arvestamise ja tasumise kord. See tähendab, et konkreetsed tasumäärad delegeeritakse määruse tasandile. Kavandatavas eelnõus puuduvad konkreetsed tasumäärad või nende ülempiir.
Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel (PS § 3 lg 1). PS § 113 nõuab rahaliste kohustuste sätestamist seadusega, mistõttu on tasu määra määramine ministri määrusega vastuolus seaduse reservatsiooni põhimõttega. Seega peavad kõik rahalised kohustused ja nende määrad olema sätestatud seaduse tasandil, mitte rakendusaktis.
Lubatav on regulatsioon, kus seadus sätestab konkreetsed tasumäärad või vähemalt nende ülem- ja alampiirid. Määruse tasandile saab jätta täpsema arvestamise metoodika, tasumise korra ja tähtajad ning menetluslikud küsimused.
Eeltoodud argumentidele tuginedes ei toeta Justiits- ja Digiministeerium eelnõu § 66-68 pakutud kujul menetlus- ja järelevalvetasude kehtestamist.

Arvestatud osaliselt

Tasumäärade kujunemise alused ja ülemmäär sätestatakse seaduses, määruses täpsustatakse seadust nii, et kehtestatakse tasude arvestamise täpsem metoodika. See on kooskõlas Riigikohtu praktikaga.

7.
Eelnõu §-ga 70 sätestatakse kohaliku kasu instituut. Esmalt märgime, et eelnõus läbivalt kasutatava termini „kohalik kasu“ õiguslik iseloom on ebaselge. Tegemist ei ole klassikalises mõttes maksu, koormise ega toetusega kehtiva õiguse tähenduses (KOKS § 36). Kasutatav termin „kohalik kasu“ on sisuliselt rahaline kohustus tuumajaama operaatorile, mis võib olla vastuolus selle põhimõttega, kui seda käsitletakse koormisena. Lisaks keelavad KOKS § 36 lg 7 ja 8 koormise asendamise maksuga ja muude rahaliste kohustuste kehtestamise koormisena.
Teiseks tõstatame õigusaktide süstemaatika küsimuse. Tuumaenergia ja -ohutuse seadus reguleerib tuumaohutust ja kiirguskaitset. Kohaliku omavalitsuse rahastamise mehhanismide kehtestamine selles seaduses võib olla süstemaatiliselt ebasobiv. Sellised mehhanismid kuuluksid pigem kohaliku omavalitsuse või maksunduse regulatsiooni alla. Samas võib eelnõuga kavandatavas kohalikus kasus näha sarnasusi keskkonnatasude seaduse (KeTS) §-des 211 – 216 reguleeritud nn „tuulikutasuga“. Justiits- ja Digiministeerium on seisukohal, et kavandatava kohaliku tasu reguleerimine keskkonnatasuna KeTS-is oleks süsteemselt korrektsem. See vastaks KeTS § 3 lg 2 ja 3 loogikale, kus keskkonnakasutus ja häiringu hüvitamine on koondatud ühte seadusesse.

Selgitame, et kohaliku kasu tasu ei ole käsitatav kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 36 lõike 2 tähenduses koormisena. Tegemist on seadusega kehtestatud avalik-õigusliku rahalise kohustusega, mis ei pane isikule tegevus- ega talumiskohustust ning mille kehtestamine ei kuulu kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse. Kohaliku omavalitsuse üksuse roll piirdub tasu kogumise ja jaotamise korraldamisega seaduses sätestatud raamides.
Selgitame, et tuumajaamaga seotud kohaliku kasu tasu ei ole käsitatav keskkonnatasude seaduse tähenduses häiringu hüvitamise tasuna. Keskkonnatasude seadus eeldab tegeliku ja mõõdetava keskkonnahäiringu olemasolu, samas kui tuumajaama tavapärase käitamisega sellist häiringut ei kaasne. Tuumajaamaga seotud mõjud on oma olemuselt tõenäolised ning seotud riskiga, mitte vältimatu keskkonnamõjuga. Seetõttu ei ole keskkonnatasude seaduse regulatsioon tuumajaama kohaliku kasu tasu puhul kohaldatav ning tasu kehtestatakse eraldiseisva kohaliku kasu mehhanismina, mille eesmärk on eelkõige sotsiaalne aktsepteeritus.

8.
Isikuandmete töötlemine loataotluste menetluses. Teeme üldise märkuse loamenetluste kohta: palume seaduses välja tuua, milliseid isikuandmeid loa taotleja peab esitama. 

Selgitame: igasugune isikuandmete töötlemine (sh säilitamine) riivab põhiseaduse §-is 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja.
Arvestatud.

Eelnõud ja seletuskirja vastavate sätetega täiendatud.
9.
Eelnõu § 13 lg 1 p 2 – julgeolekualast ohutust kinnitav tõend. Viidatud sätte järgi esitab tulevane käitaja pädevale asutusele tõendid, et taotleja ja temaga seotud isikud ei kujuta ohtu riigi julgeolekule.
Eelnõust jääb arusaamatuks, kuidas ja mille alusel saab taotleja ise § 13 lg 1 p 2 nõude täitmist tõendada. Palume seda selgitada ning eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendada.
Palume selgitada, keda peetakse silmas „taotlejaga seotud isikute“ all (füüsilised ja juriidilised isikud), vt ka § 13 lg 3 p 2 (tulevane käitaja ja temaga seotud isikute tegevus ei ohusta riigi julgeolekut). Kas ja kus on see defineeritud?
SK-s on selgitatud, et tõendi taotleja julgeolekuriski puudumise kohta väljastab Kaitsepolitseiamet, kes hindab taotleja ja nendega seotud isikute seotust võimalike riigisiseste või välismaiste julgeolekuriskidega.
Seletuskiri ei anna ka selgust, kuidas tõendi andmise protsess välja näeb. Palume selgitada, kas ja kus on reguleeritud KAPO poolt isikule sellise tõendi andmine, millises menetluses see toimub (millise taotluse alusel jne) ning millised on tõendi saamisega kaasnevad kulud (nt kas tõendi eest tuleb tasuda riigilõivu vmt). Juhime tähelepanu, et isik ei saa esitada sellist tõendit teiste isikute eest.
Samuti ei ole selge, milliseid isikuandmeid sellise tõendi taotlemisel töödeldakse, seda nii tulevase käitaja kui ka temaga seotud isikute kohta.
Palume eelnõus sätestada selge protsess, kuidas sellise tõendi taotlemine toimub, kes on tulevase käitajaga seotud isikud ning milliseid isikuandmeid nende kohta on lubatud töödelda.

Arvestatud.

Tõendi esitamise kohustus on välja jäetud ja eelnõu on täiendatud julgeolekut tagavate sätetega. Eelnõus väljatoodud punkt ei tähenda, et tulevane käitaja esitaks ise Kaitsepolitseiameti poolt väljastatud eraldiseisva tõendi. Tegemist on eelhinnangu sisulise kriteeriumiga, mille täitmist kontrollib pädev asutus koostöös riigi julgeolekuasutustega. Julgeolekuriski puudumise hinnang antakse Kaitsepolitseiameti sisendina pädevale asutusele eelhinnangu menetluse raames.
Julgeolekuriski hindamine toimub eelhinnangu menetluse osana asutuste vahelise teabevahetusena. Kaitsepolitseiamet ei väljasta tulevasele käitajale ega temaga seotud isikutele eraldiseisvat tõendit, vaid edastab pädevale asutusele oma hinnangu selle kohta, kas esinevad eelhinnangu andmist välistavad julgeolekukaalutlused.
Eelnõus kasutatud mõiste „taotlejaga seotud isikud“ hõlmab füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kellel on tulevase käitaja üle tegelik mõju või kontroll ning kelle tegevus või seosed võivad mõjutada tuumakäitise ohutut ja julgeolekut mittekahjustavat käitamist.
Tegemist ei ole kõigi töötajate ega lepingupartnerite automaatse kontrolliga.
Julgeolekuriski hindamisel töödeldakse üksnes neid isikuandmeid, mis on vältimatult vajalikud riigi julgeoleku seisukohalt oluliste riskide tuvastamiseks. Pädev asutus ei kogu ega säilita julgeolekuasutuste hinnangu aluseks olevaid algandmeid, vaid üksnes hinnangu tulemuse eelhinnangu otsuse tegemiseks.


10.
Eelnõu § 13 lg 2 – eelhinnangu menetlus. Viidatud sätte järgi esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) eelhinnangu taotluse vähemalt Välisministeeriumile, Välisluureametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ja Finantsinspektsioonile, kes oma pädevuse piires kooskõlastavad või jätavad taotluse põhjendatult kooskõlastamata 30 päeva jooksul taotluse saamisest  arvates.
Arusaamatuks jääb, kellele peab taotleja edasises menetluses andmeid esitama. Kas edasine suhtlus käib üksnes pädeva asutuse  (TTJA) kaudu või ka muudele asutustega? Palume seda vähemalt seletuskirjas täpsustada.
Palume selgitada, millistele tingimustele vastavust hindavad lg-s 2 sätestatud asutused, millised on töödeldavate andmete kategooriad ning kui kaua neid säilitada võib. See tuleb ka sättes välja tuua.
Palume eelnõus sätestada loetelu, milliseid isikuandmeid on pädeval asutusel eelhinnangu andmisel lubatud töödelda, samuti tuleb sätestada, kui kaua eelhinnangu käigus kogutud andmeid võib säilitada. Määrusega saab andmekoosseise ja säilitamise tähtaegu üksnes täpsustada (EN § 13 lg 4).
Samuti pealume eelnõus täpsustada, milliste andmete alusel pädev asutus taustakontrolli teeb, s.o kellelt  või millistest andmekogudest vajalikud andmed saadakse.

Arvestatud.

Eelnõu on muudetud nii, et pädev asutus on § 11 alusel küsinud ja saanud seisukohad kõigilt asjassepuutuvatelt asutustelt. Ilma asjassepuutuvate asutuste seisukohtadeta ei ole pädeval asutusel võimalik eelhinnangu otsust teha. Asjassepuutuvate asutuste seisukohad ei ole eelhinnangu andmisel pädevale asutusele siduvad, kuid nende arvestamine või arvestamata jätmine peab olema otsuses põhjendatud vastavalt § 11 lõikele 3. Eelhinnangu menetlust ei saa jätkata, kui ei ole kõigi asjassepuutuvate asutuste seisukohta (see on VV-le eelhinnangu otsuse eelnõu esitamise eeltingimus).
Taustakontrolli ei tee pädev asutus, vaid KAPO ja seda julgeolekut reguleeriva peatüki eraldi jao alusel.
Eelnõu on muudetud isikuandmeid puudutavate sätete lisamisega.
11.
Eelnõu 16 lg 2 p 6 – julgeolekukontrolli mõiste. Sätte kohaselt tuleb ehitusloa taotlusele lisada ehitamisega seotud isikute tausta- ja julgeolekukontrolli kord ehitamise ajal.
Juhime tähelepanu, et ettevõte saab kehtestada oma ettevõtte siseselt taustakontrolli tegemise korra (sh määrates, millisel õiguslikul aluses kontrolli tehakse), aga julgeolekukontrolli teostavad riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) kohaselt RSVS §-is 48 sätestatud julgeolekuasutused. Kuna julgeolekukontroll on RSVS-s sisustatud termin, siis ei ole õigusselge, kui TEOS-es kasutataks sama sõna teises tähenduses. Palume eelnõus mitte kasutada sõna „julgeolekukontroll“ ettevõtte sisese kontrolli tähenduses.
Teeme sama märkuse ka eelnõu § 36 lg 1 p 7 kohta.

Arvestatud.

Eelnõu eesmärk ei ole laiendada ega dubleerida RSVS sätestatud julgeolekukontrolli, vaid nõuda ehitamise ajal selliste isikute tausta- ja sobivushindamise korra kirjeldamist, kes osalevad tuumakäitise ehitamises. Õigusselguse huvides ei kasutata eelnõus edaspidi sõna „julgeolekukontroll“ ettevõttesisese kontrolli tähenduses.

12.
Eelnõu § 44 – taustakontroll. Eelnõu § 44 sätestab töötajate pädevuse ja kvalifikatsiooninõuded. Lõike 3 lause 3 näeb ette, et tuumakäitise vastutaja tagab, et vastutaval ametikohal võib töötada üksnes isik, kelle tööleasumine on kooskõlastatud pädeva asutusega vastavalt käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele. Lõike 4 kohaselt tuumakäitise käitaja tagab, et ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid võib täita üksnes isik, kelle pädevus ja kvalifikatsioon vastab tuumakäitise käitaja kehtestatud nõuetele ning on tõendatud, milline põhimõte laieneb ka töövõtjatele.
Eelnõu § 44 lg 8 luuakse volitusnorm, mille järgi ministri määrusega kehtestatakse oluliste ametikohtade loetelu, kvalifikatsiooni- ja pädevusnõuded jne. Palume selgitada, kas ametikohad, millel asuvate isikute suhtes peab tuumakäitise käitaja tegema taustakontrolli, kehtestatakse määrusega või määrab ettevõtja need ise.
Juhime tähelepanu, et kui seadusandja paneb ettevõtjale kohustuse teatud ametikohtadel olevatele isikutele taustakontrolli tegemiseks, siis tuleb seadusega ette näha vähemalt taustakontrolli tegemise õiguslik alus, sh eesmärk, ulatus, töödeldavate andmete kategooriad ning andmete säilitamise tähtajad. Palume kaaluda, et olulisel ametikohal oleva isiku taustakontrolli tegemisega seonduv oleks tervikuna või vähemalt olulises osas seadusega reguleeritud, mitte jätta seda iga ettevõtja enda korraldada.

Arvestatud.

Me nõustume, et isikuandmete töötlemise seisukohalt olulised elemendid peavad tulenema seadusest. Eelnõus kavandatakse regulatsioon nii, et seadus sätestab taustakontrolli eesmärgi ja põhimõtted julgeolekut käsitlevas peatükis, määrusega täpsustatakse ametikohtade liigid ning ettevõtja rakendab konkreetseid meetmeid selle raames.
Eelnõu on muudetud.



13.
Eelnõu § 73 - tuumamaterjali riiklik register. Palume eelnõu täiendada selliselt, et oleks sätestatud ammendav loetelu, milliseid isikuandmeid registris töödeldakse. Palume täiendada ka registri eesmärki. Registri eesmärk ei saa olla pelgalt arvestuse pidamine, vaid registrit peetakse asutusele pandud ülesannete täitmiseks. Lisaks peab andmete maksimaalne säilitamise tähtaeg olema sätestatud seaduses, teisiti andmete säilitamises kokku leppida ei ole võimalik. Säilitamise täpsemaid tähategu saab sätestada registri põhimääruses, kui volitusnorm seda lubab. Palume registri põhimääruse volitusnormi vastavalt täiendada.
Registri sätete koostamisel palume tugineda Justiits- ja Digiministeeriumi juhisele isikuandmete ja avaliku teabe töötlemise ning andmekogude reguleerimise kohta eelnõudes. Juhis on leitav Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehel HÕNTE käsiraamat | Justiits- ja Digiministeerium

Arvestatud.

Eelnõu sõnastust on muudetud. Registri pidamise eesmärk on pidada tuumamaterjali bilansi arvestust, mida tuleb teha selleks, et tagada tuumakontrolli meetmete rakendamine, mis on pädeva asutuse ülesanne. Andmete säilitamise tähtaeg kavandatakse seaduses ühtselt reguleerida kõigi kiirgusallikate kohta, milleks on ka tuumamaterjal, eraldi peatükis – Andmekaitse. Teistsugust tähtaega ei ole plaanis rakendada ja vastav säte on eelnõust välja jäetud.
14.
Eelnõu § 77 lg 3 p 6 – taustakontroll. Viidatud sätte kohaselt vastutab tuumaohutusloa omaja oma tegevuse julgeoleku ja füüsilise kaitse eest ning on kohustatud korraldama töötajate usaldusväärsuse ja sobivuse kontrolli, sealhulgas regulaarset taustakontrolli vastavalt tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele.
Palume selgitada, kas tegemist on elutähtsa teenuse osutaja taustakontrolliga või tegemist on mõne muu kontrolliga.
Justiits- ja Digiministeerium on seisukohal, et isikute taustakontrolli skeem vajab tervikuna põhjalikumalt läbimõtlemist. Eelnõu ja seletuskiri ei anna piisavalt selgust, kes, millistele andmetele tuginedes ja milliseid taustakontrolle teostab. Soovitame taustakontrolli kohta koostada sarnane skeem, mis on seletuskirjas esitatud lubade kohta.
Justiits- ja Digiministeerium on valmis tegema koostööd, et taustakontrolli protsess läbi mõelda ja anda suuniseid, kuidas peaks seadust täiendama.

Arvestatud.

Eelnõus kavandatakse eraldi jagu julgeolekut reguleerivas peatükis ja tehakse viide nii, et kohaldatakse vastavalt sisulisele vajadusele oluliste menetluste või kohustuste juures.
15.
Eelnõu § 77 lg 3 p 7 – julgeolekukontroll. Viidatud sätte järgi peab tuumaohutusloa omaja tagama, et töötajad, kes täidavad tuumakäitise ja -materjali julgeoleku ning füüsilise kaitse tagamisel kriitilisi ülesandeid, allutatakse RSVS-i alusel Kaitsepolitseiameti tehtavale julgeolekukontrollile.
Märgime, et eelnõu sõnastus jääb arusaamatuks. RSVS-i vaates on oluline arvestada, et RSVS‑is ette nähtud KAPO (ja teatud juhtudel VLA) julgeolekukontroll tehaksegi vaid juhul, kui isikul on vajadus töödelda salastatud teavet. See tähendab, et muul põhjusel, nt isiku tausta üldiseks kontrollimiseks, RSVS-i kohast julgeolekukontrolli ei tehta. Oleme valmis koostööks, et säte vastavalt mõtestada ja sõnastada.

Arvestatud.

Eelnõu on muudetud nii, et julgeolekukontrolli teostab KAPO.
16.
Eelnõu § 7 lg 2 – eelnõu kohaselt on pädev asutus ehk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) kiirgus- ja tuumaohutusalases tegevuses sõltumatu ja oma eelarvega. Teenistuslikku järelevalvet pädeva asutuse üle teeb valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Teenistuslik järelevalve ei tohi piirata pädeva asutuse sõltumatust talle käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmisel.
Seletuskirja kohaselt teeb teenistuslikku järelevalvet TTJA üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), mille valitsemisalasse TTJA kuulub. Samas kuulub tuumaohutuse valdkond Kliimaministeeriumi vastutusalasse. Seetõttu ei ole eelnõu sõnastusest võimalik üheselt aru saada, millise valdkonna eest vastutav minister TTJA kui kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse pädeva asutuse üle teenistuslikku järelevalvet teostab. Selleks, et vältida segadust järelevalvepädevuse sisustamisel, palume sättes valdkonna sõnastust täpsustada.
Eelnõust ega selle seletuskirjast ei selgu VVS 7. peatüki kohase teenistusliku järelevalve piirangu sisuline vajadus, mh puuduvad põhjendused, millest tulenevalt on ette nähtud VVS-i kohase teenistusliku järelevalve (valitsusasutuse tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekus hindamine) erand. Selgust vajab, kuidas teostatakse tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõus nimetatud ülesannete täitmise järelevalvet VVS-i raames. Teeme ettepaneku § 7 lõike 2 2. ja 3. lause eelnõust välja jätta. Palume eelnõu koostajatel uuesti hinnata, millised on meie õiguskorda sobivad lahendused tuumaregulaatori sõltumatuse nõude tagamiseks.

Arvestatud.

Eelnõu sõnastust muudetud: Teenistuslikku järelevalvet pädeva asutuse üle teeb minister, kelle haldusalas on pädev asutus, Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.
17.
Eelnõu § 19 reguleerib lisaks omanikujärelevalvele ka pädeva asutuse järelevalvet tuumakäitise ehitamise üle. Kui tegemist on tavapärase riikliku järelevalvega, palume kaaluda selle reguleerimist riiklikku järelevalvet reguleerivas peatükis. Vajadusel saab sõnastada erisätte just ehitamise üle tehtava järelevalve jaoks. Samuti palume kaaluda, kas on vaja ehituse üle tehtava järelevalve puhul täiendavalt reguleerida pädeva asutuse õigusi, kui riikliku järelevalve peatükk juba tagab riikliku järelevalve erimeetmed (nt eelnõu § 19 lg 4 p 2 ja küsitlemise erimeede sisuliselt kordavad teineteist).

Arvestatud osaliselt.

Eelnõu sõnastust muudetud.
18.
Eelnõu § 19 lg 4 p 1 – palume kaaluda, kas pädeva asutuse pideva kohaoleku nõue on siiski vajalik, mõistlik ja ka reaalselt teostatav. Kas pädeval asutusel on piisavalt ressursse, et tagada oma esindaja pidev kohalolek läbi kogu ehitamise perioodi?
Arvestatud.

Sõna „pidevalt“ välja jäetud. Säte ei kohusta, vaid annab õiguse kohal viibida.

19.
Eelnõu § 19 lg 7 – säte annab valdkonna eest vastutavale ministrile volituse kehtestada oma määrusega tuumakäitise ehitamisaegse järelevalve täpsustatud nõuded ja korra. Riiklikku järelevalvet reguleeritakse lisaks KorS-ile ka haldusmenetluse seadusega. Palume määruses täpsustuste kehtestamisel tagada, et seadustega sätestatud menetlusnõuded ja sekkumise alused oleksid tagatud ja järgitud.
Arvestatud.

Eelnõu sõnastust on muudetud.
20.
Eelnõu § 30 lg 5 - eelnõuga  eristatakse nn tuumaohutusjärelevalvet ja korrakaitseseaduse alusel läbiviidavat järelevalvet. Eristamise aluseks on ohu aste – korrakaitselise järelevalvega sekkutakse vaid vahetu ja olulise ohu korral, seevastu tuumaohutusjärelevalve eesmärk on selliseid olukordi (olulise ja vahetu ohu olukordi) ennetada.
Juhime tähelepanu, et kuigi KorS on tõepoolest üles ehitatud eelkõige konkreetse ohu institutsiooni silmas pidades, on riikliku järelevalve üheks osaks siiski ka ohu ennetamisega seonduv tegevus. Ohu ennetamine on olukord, kus puudub ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekiks ohukahtlus või oht. Tegemist on nn abstraktse ohu olukorraga. Seega ei ole eelnõu seletuskirjas toodud vahetegu asjakohane ja kaaluda tuleb, kas ka eelnõu §-s 30 sätestatud järelevalve on siiski korrakaitseseaduse kohane riiklik järelevalve. Kui mitte, palume selguse tagamiseks kasutada selle tähistamiseks muud terminit.
Arvestatud.

Eelnõu sõnastust on muudetud.
21.
Eelnõu § 37 lg 2 p 5 järgi märgitakse käitamisloas muu hulgas julgeoleku tagamise meetmed. Palume selgitada, mida nende meetmete all on silmas peetud. Palume vastavalt täiendada eelnõu ja seletuskirja.
Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja sõnastust on muudetud.
22.
Eelnõu § 81 järgi tagatakse TEOS § 80 lg 1 sätestatud teabega seotud võrgu- ja infosüsteemide turvalisus küberturvalisuse seaduse (KüTS) ja RSVS alusel. Märgime, et eelnõu kohane viide KÜTS-ile ja RSVS-le ei ole piisav. Sättest ei selgu, kes peab KüTSi nõudeid täitma. Samuti pole arusaadav, millises ulatuses KüTSi nõudeid kohaldada soovitakse.
KüTS-s sätestatu kohaselt kohalduvad nõuded ettevõtjale, mitte teabele. Seetõttu teeme ettepaneku § 81 eelnõust välja jätta ning täiendada eelnõu KüTS muudatusega. Eeldame, et kiirgusallika ja tuumamaterjali andmeid töötlevaid isikuid tuleb käsitleda ühiskonna toimimise seisukohast üliolulise üksusena KüTS § 3 lg 2 tähenduses. Seega tuleb täiendada KüTS § 3 lg 2 loetelu uue punktiga, milles nimetatakse KüTS nõudeid täitma kohustatud isikute kategooriad TEOSe terminoloogia järgi. Palume läbi mõelda, milliseid termineid selles loetelus kasutada, et kaetud oleks kõik tuumakäitise elukaarega seotud etapid (tuumakäitise ehitamist ja käitamist kavandav isik, tuumakäitise käitaja, tuumaohutusloa omaja, veel keegi?).
Arvestatud.

Eelnõust on viide välja jäetud, sest tuumajaamale kohalduvad kas KüTS § 3 lg 2 p 2 või lg 4 p 8 ja muudele süsteemidele on KüTS sätted KliM hinnangul piisavad ning seadus ei vaja praegu täiendamist.
23.
Eelnõu § 82 lg 2 – sättes tuuakse pädevale asutusele lubatud järelevalve erimeetmed. Seletuskirja riikliku järelevalve peatüki sissejuhatavas selgituses nenditakse, et “Peatükis määratletakse pädeva asutuse ülesanded ning kehtestatakse järelevalvekava nõue, mis on tuumaohutusloa osa. Pädeva asutuse täpsemad ülesanded, seda ka riikliku järelevalve korraldamisel, kirjeldatakse pädeva asutuse põhimääruses”.
Juhime tähelepanu, et järelevalve peatükk siiski järelevalvekavaga seonduvat ei reguleeri, seda käsitletakse eelnõu §-s 30. Palume seletuskirja parandada.
Samuti juhime tähelepanu, et riikliku järelevalve kui põhiõigustesse sekkuva järelevalve pädevus peab olema sätestatud seaduses või selge ja täpse volitusnormi alusel määruses. Kuivõrd eelnõuga on pädevale asutusele antud pädevus kontrollida kõikide eelnõus ja selle rakendusaktides sätestatud nõuete täitmist, jääb arusaamatuks, milliseid täpsemaid järelevalveülesandeid plaanitakse pädeva asutuse põhimääruses sätestada. Palume seda selgitada.
Arvestatud.

Eelnõu muudetud nii, et § 30 on eelnõust välja jäetud.
24.
Eelnõu § 82 lg 3 sätestab füüsilise jõu kasutamise. Õigusselguse huvides soovitame see reguleerida eraldi paragrahvis näiteks järgmiselt:
㤠83. Vahetu sunni kasutamine
Pädeval asutusel on lubatud kohaldada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.“.
Kui võimalik, võib sättes loetleda ka konkreetsed erimeetmed, mille kohaldamisel jõu kasutamine lubatud olema saab, näiteks nõnda:
„Korrakaitseseaduse §-des 49 ja 50 sätestatud erimeetme kohaldamisel on pädeval asutusel lubatud kasutada füüsilist jõudu.“.

Arvestatud.

Eelnõu sõnastust on muudetud.
25.
Eelnõu § 83 lg 2 – sättes kasutatav termin “julgeolekumeetmed” on avamata. Kuivõrd nende rakendamiseks, täitmiseks ja kontrollimiseks saab kohaldada küsitlemise erimeedet, peab olema ka üheselt arusaadav, milliste olukordadega on tegemist. Eelnõu termini sisu ei ava ka seletuskiri. Lisaks kasutab eelnõu (nt § 83 lg 3 p 2) terminit “kaitsemeetmed”. Kas tegu on samade olukordade või erinevate kategooriatega, jääb eelnõust ja seletuskirjast samuti mõistmatuks. Palume selguse tagamiseks eelnõu sätteid täpsustada.
Arvestatud.

Eelnõu sõnastust on muudetud.

26.
Eelnõu § 100 sätestab, et käesolevat peatükki rakendatakse diskrimineerimata kodakondsuse, alalise või ajutise elukoha alusel. Märgime, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvus, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. Põhiseaduses sätestatud diskrimineerimiskeeldu täpsustab võrdse kohtlemise seadus. Palume olemasoleva regulatsiooni valguses hinnata, millist lisaväärtust  annab eelnõu § 100 sätestatud diskrimineerimiskeeld ning kas see on vajalik.

Arvestatud.

Paragrahv on eelnõust välja jäetud.

Kaitseministeerium

Märkus, ettepanek
Märkusega arvestamine
Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus
27.
Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu 1. peatüki sätteid (liiga üldiselt sõnastatud). Samuti peaks kasutatud mõisted ja terminid olema eelnõus läbivalt ühetaolised (nt rahuotstarbelistel või rahumeelsetel; Eesti riigi julgeolek või Eesti Vabariigi julgeolek; disain on sõnaveebi kohaselt toodete väliskujundus, mis ei ole sobilik mõiste reaktori konstruktsiooni ja dokumentatsiooni selgitamiseks; § 3 lõikes 5 antud ohu määratlus ei saa lähtuda ainult kuriteo toimepanijast jne). Eelnõus on mitmes kohas viidatud tsiviilkriisi- ja riigikaitse seadusele, mis ei ole aga jõustunud.

Arvestatud.

Eelnõus kasutatakse läbivalt väljendeid rahumeelne ja Eesti Vabariigi julgeolek. Mõiste disain asemel on eelnõusse lisatud tuumareaktori kavand. Terminite all esitatud kavandamise aluseks oleva ohu definitsiooni on laiendatud ja see katab nüüd ka võimekust, vahendeid ja taktikat. Viited tsiviilkriisi- ja riigikaitse seadusele on asendatud viidetega hädaolukorra seadusele ja riigikaitse seadusele.
28.
Teeme ettepaneku §-s 5 välja tuua tuumaohutuse ja tuumajulgeoleku meetmete rakendamise üldpõhimõtete juures tuumaohutuse ja tuumajulgeolekuga seotud salastatud teabe kaitse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) alusel.

Eelnõu seletuskirja kohaselt saab tuumajaam olema riigikaitseobjekt, seega tuumajaamaga seotud teavet tuleb teatud ulatuses kaitsta infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladusena. Samuti on rakendusaktide kavandis nr 21 (siseministri määrus) nähtud ette osa teabe kaitsmine riigisaladusena.

Riigisaladuseks oleva teabe sätestab RSVS. Palume analüüsida, millises ulatuses tuleks tuumaohutusega seonduvat teavet riigisaladusena kaitsta. Kui osa tuumaohutusega seonduvast teabest tuleks kaitsta riigisaladusena, tuleks salastamisalus sätestada RSVS-s. Seejuures tuleks riigisaladusena kaitsta tuumateabega seotud riskihinnanguid, tuumateabe, tuumakäitise ja -materjali transpordiga seotud teavet ning nende kaitsemeetmeid.

Peame oluliseks, et riigisaladuse kaitset puudutav oleks reguleeritud RSVS-s, et tagada õigusselgus ja riigisaladuse kaitsmiseks rakendatavate meetmete ühetaolisus. Probleemse näitena võib tuua eelnõu §-de 80 ja 81 koosmõju, mille alusel tuleks asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet töötleva infosüsteemi turvalisus tagada RSVS-i alusel. RSVS reguleerib riigisaladuse töötlussüsteemi turvalisuse tagamiseks võetavaid meetmeid, see tähendab, et asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet töötlevale infosüsteemile RSVS-i nõuded ei kohaldu.

Eelnõu kohaselt töödeldakse tuumaohutuse ja tuumajulgeoleku tagamiseks riigisaladust. Juhime tähelepanu, et tuleks läbi mõelda, kas tuumaenergiaga seotud rahvusvahelise koostöö raames on vaja töödelda ka salastatud välisteavet või avaldada riigisaladust välispartneritele, sealhulgas partnerriikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele (sh Euratom ja IAEA) või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonidele (sh rahvusvaheline andmekeskus tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu alusel). Välisriikide puhul tuleks läbi mõelda, kas Eesti Vabariik on potentsiaalsete partnerriikidega sõlminud salastatud teabe kaitse kokkuleppe.

Lisaks tuleks läbi mõelda turvaliste sideühenduste loomine, kui salastatud teavet soovitakse vahetada otse.
Eelnõu kohaselt on tulevase käitaja usaldusväärsuse kontroll nähtud ette eelhinnangu menetluse kaudu. Arvestada tuleks, et kui tuumaohutusega seonduvat teavet kaitstakse riigisaladusena ja seda teavet töödeldakse tuumajaama territooriumil, peab käitaja taotlema RSVS-i kohast töötlemisluba ja läbima julgeolekukontrolli.

Kui tulevane käitaja või tuumaohutusloa omaja on füüsiline isik või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik või eraõiguslik juriidiline isik, siis võib selline isik oma pinnal riigisaladust töödelda vaid riigisaladuse töötlemisloa alusel. Selle taotlemiseks peab juriidilisel isikul olema riigisaladuse töötlemisvajadus ning RSVS § 40 lõike 4 punkti 1 alusel peab juriidiline isik olema loodud vähemalt 18 kuud tagasi, välja arvatud kui töödeldakse üksnes piiratud taseme riigisaladust. Töötlemisloa väljastab Kaitsepolitsei (KAPO) pärast julgeolekukontrolli läbiviimist.

Kui isikul on ka Euroopa Liidu või NATO salastatud teabe töötlemisvajadus, siis selleks tuleb riigi julgeoleku volitatud esindajalt taotleda Euroopa Liidu ja/või NATO salastatud teabe töötlemissertifikaati.
Sellise kohustusega tuleks eelnõus ja eelnõu seletuskirjas arvestada.

Eelnõu § 77 lõike 3 punkti 7 kohaselt on tuumaohutusloa omaja kohustatud tagama, et teatud ülesandeid täitvad töötajad allutatakse RSVS-i alusel KAPO tehtavale julgeolekukontrollile. Eelnõu seletuskirja kohaselt esitab tuumaohutusloa omaja asjaomaste töötajate andmed KAPO-le, kes otsustab kontrolli ulatuse ja meetodid vastavalt seadustest tulenevatele reeglitele.

Toome välja, et füüsiliste isikute julgeolekukontrolli tehakse konfidentsiaalsel või kõrgemal tasemel riigisaladusele või salastatud välisteabele juurdepääsuõiguse saamiseks ning RSVS § 47 lõige 2 näeb ette, millistel juhtudel on julgeolekukontrolli läbimine kohustuslik. Juurdepääsuõiguse saamiseks peab isik esitama juurdepääsuloa taotluse, mida menetletakse vastavalt RSVS-s ettenähtud korrale. Tööandja ei saa tagada töötaja julgeolekukontrollile allutamist ning julgeolekukontrolli ei tehta lähtudes töötaja tööülesannetest vaid sellest, kas töötajal on juurdepääsuvajadus konfidentsiaalsel või kõrgemal tasemel riigisaladusele.

Ei saa välistada, et eelnõukohast tuumakäitise füüsilise kaitse kriitilist ülesannet asub täitma töötaja, kellel ei ole juurdepääsuvajadust riigisaladusele. See ei tähenda, et sellise töötaja tausta ei peaks põhjalikult kontrollima. Palume kaaluda, kas eelnõus peaks arvestama muu mehhanismiga sellise töötaja tausta kontrollimiseks, kes julgeolekukontrolli läbima ei pea.

Kui töötajal on juurdepääsuvajadus ka konfidentsiaalsel või kõrgemal tasemel Euroopa Liidu ja/või NATO salastatud teabele, siis selleks tuleb riigi julgeoleku volitatud esindajalt taotleda Euroopa Liidu ja/või NATO salastatud teabe juurdepääsusertifikaati. Piiratud taseme puhul peab töötajal olema riigisaladuse juurdepääsuõigus ning vajaduse korral lisaks Euroopa Liidu ja/või NATO salastatud teabe juurdepääsuõigus.

Juhime tähelepanu, et tuleks läbi mõelda pädeva asutuse (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)) salastatud teabe töötlemis- ja juurdepääsuvajadus. Riigiasutus ei vaja salastatud teabe töötlemiseks töötlemisluba ega töötlemissertifikaati, kuid salastatud teabe töötlemisel peavad siiski olema täidetud salastatud teabe kaitse nõuded. Niisamuti peab pädeva asutuse töötajatel olema vastaval tasemel riigisaladuse juurdepääsuõigus, sh konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel riigisaladuse juurdepääsuluba.

Kui töötajal on juurdepääsuvajadus ka konfidentsiaalsel või kõrgemal tasemel Euroopa Liidu ja/või NATO salastatud teabele, siis selleks tuleb riigi julgeoleku volitatud esindajalt taotleda Euroopa Liidu ja/või NATO salastatud teabe juurdepääsusertifikaati. Piiratud taseme puhul peab töötajal olema riigisaladuse juurdepääsuõigus ning vajadusel lisaks Euroopa Liidu ja/või NATO salastatud teabe juurdepääsuõigus.
Arvestatud.

Lisatud täiendav lõige järgmises sõnastuses: “Tuumaohutuse ja tuumajulgeoleku meetmete kavandamisel, rakendamisel ja järelevalves tuleb tagada salastatud teabe kaitse vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele, et vältida teabe avalikustamisest tulenevaid julgeolekuriske.”
Eelnõud on täiendatud andmekaitset ja riigisaladuse kaitset puudutavate sätetega.
Eelnõus on oluliselt täiendatud taustakontrollide osa ning peatükki 11 on lisatud vastav jagu. Julgeolekukontrollide osa on eelnõust eemaldatud ning see toimub RSVS-i alusel.
29.
Teeme ettepaneku sõnastada § 10 lõige 1 järgmiselt:

„(1) Tuumakäitise planeerimisele kohaldatakse planeerimisseadust ja ehitusseadustikku, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.“.

Tuumakäitise rajamine võib mõjutada riigikaitselisi ehitisi ja nende töövõimet, seetõttu on äärmiselt oluline, et tuumakäitise planeerimisel arvestatakse riigi julgeoleku tagamise põhimõtetega.

Tuumakäitis ise, selle juurde kuuluvad kõrgepingeliinid, kontuurid, pumbad ja droonitõrje radarid kui nt tuulepargid. Seetõttu on oluline, et ka tuumakäitise planeerimisel arvestatakse riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriume ja piirangute ruumilist ulatust, mis on kehtestatud kaitseministri 26. juuni 2015. a määrusega nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“. Sätestades tuumakäitise asukoha valiku eelduseks Kaitseministeeriumi kooskõlastuse, tagaks see, et kõik kavandatud ehitised, eriti need, mis asuvad riigikaitselise ehitise piiranguvööndis, ei ohusta riigi julgeolekut ega eelhoiatuse- ja kaitsevõimekust. Ehitiste kavandamine peab olema kooskõlas riigikaitse strateegiliste eesmärkidega, vältimaks võimalikke riske riigi kaitsevõimekusele.

Sarnane kooskõlastustingimus on ka Soome tuumaenergia regulatsioonis (Nuclear Energy Decree 12.2.1988/161, section 25), mis kohustab enne tuumakäitise rajamise põhimõttelise otsuse tegemist küsima muu hulgas Kaitseministeeriumi arvamust. Käesolev muudatus lähtub samast loogikast, kuid on kohandatud Eesti õigusruumile.
Arvestatud.

Lisatud viide ehitusseadustikule.
30.
Teeme ettepaneku sõnastada § 10 lõike 2 sissejuhatav järgmiselt:

„(2) Pädev asutus kooskõlastab asukoha eelvaliku otsuse eelnõu juhul, kui see vastab rahvusvahelistele tuumakäitise asukohavalikut käsitlevatele dokumentidele, ei kahjusta riigikaitse eesmärke ega riigi julgeolekut, ning planeeringu koostamise korraldaja on taganud vähemalt järgmiste kriteeriumite hindamise:“.

Eelnevaga seonduvalt palume täiendada § 10 lõiget 2 punktidega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

„13) vastavus riigikaitse, Kaitseväe ja Kaitseliidu tegutsemisvabaduse, eelhoiatuse ning riigikaitseliste planeeringute ja objektide kaitse vajadustele;
14) vastavus julgeolekuasutuste ja Kaitseväe ohuhinnangule.“.

Samuti palume eelnevaga seonduvalt lisada § 10 uus lõige 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Pädev asutus kooskõlastab asukoha eelvaliku otsuse eelnõu Kaitseministeeriumi ja Kaitseväega, kes hindavad asukoha vastavust riigikaitse ja riikliku julgeoleku eesmärkidele.“.


Esmalt teeme ettepaneku lisada § 10 lõikesse 2 üldine tingimus, mille kohaselt saab pädev asutus asukoha eelvaliku otsuse eelnõu kooskõlastada üksnes juhul, kui kavandatav asukoht ei kahjusta riigikaitse eesmärke ega riigi julgeolekut. Selle tingimuse eesmärk on anda selge õiguslik alus hindamaks asukoha sobivust riigikaitselisest vaatenurgast ning võimaldada pädeval asutusel jätta otsuse eelnõu kooskõlastamata juhul, kui asukoht on riigikaitseliselt vastuvõetamatu, sõltumata sellest, kas tehnilised ja keskkonnakriteeriumid on täidetud.

Järgmisena teeme ettepaneku täiendada § 10 lõikes 2 toodud kriteeriumite loetelu uute punktiga, mis näeb ette asukoha vastavuse hindamise riigikaitse, Kaitseväe ja Kaitseliidu tegutsemisvabaduse, eelhoiatuse töövõime ning riigikaitseliste planeeringute ja objektide kaitse vajaduste seisukohast. Uue kriteeriumi lisamise eesmärk on tagada, et riigikaitselised kaalutlused ei jääks üldise tingimuse varju, vaid oleksid menetluses eraldi ja dokumenteeritult analüüsitud. Eelnõus sätestatud kriteeriumide hulgas on oluline arvestada ka julgeolekuasutuste ja kaitseväe ohuhinnanguid. Tuumakäitise rajamisega võib tekkida kaitseväele kohustus täiendavateks objektikaitse meetmete rakendamiseks. Seetõttu on tuumakäitise rajamine kõrge tähtsusega mitte nii keskkonna ja elanikkonna kaitsest vaid ka riigi kaitsevõimekuse vaatenurgast.

Tuumakäitise asukoht peab olema valitud arvestades võimalikke julgeolekuohte, mis võivad tuleneda nii välistest kui ka sisemistest riskidest. Tuumakäitise rajamine ja toimimine võivad olla seotud kõrgendatud julgeolekuriskidega, kuna tegemist on strateegilise infrastruktuuriga, mille väärkasutamine või kahjustamine võib kahjustada riigi majanduslikku ja julgeolekualast sõltumatust. Arvestades, et tuumakäitise asukoht võib muutuda riigi kaitse- ja julgeolekustrateegiate osaks, on oluline tagada, et kohalikud ja rahvusvahelised julgeolekuriskid oleksid hinnatud.

Kuna tuumakäitise rajamine on seotud kõrgendatud riskidega, tuleb hindamisel arvestada ka võimalikke hädaolukordade stsenaariume, sealhulgas sõjalisi või terroriakte, mis võivad ohustada objekti turvalisust. Julgeolekuasutuste ja kaitseväe ohuhinnangud aitavad määrata, kas piirkonnas saab rakendada piisavaid kaitsemeetmeid, et tagada objekti ohutus ja kiire reageerimisvõime ohu korral.

Kokkuvõttes on ohuhinnangud hädavajalikud, et tuumakäitise asukoht vastaks mitte ainult keskkonna ja majanduslikele nõudmistele, vaid oleks ka kooskõlas riigi julgeoleku tagamise eesmärkide ja kaitseväe operatiivsete vajadustega. Need hinnangud aitavad tagada, et tuumakäitise rajamine ei tekita uusi ohte riigi julgeolekule ega vähenda eelhoiatus- ja kaitsevõimekust. Riigikaitseliste huvide varajane arvestamine aitab kaasa riigi toimepidevuse ja kriisikindluse tagamisele, mis on eriti oluline strateegilise taristu puhul.
Arvestatud osaliselt.

Vastavad sätted on eelnõusse lisatud. Kooskõlastamise osas täiendatakse PlanS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015. A määrust nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused”


31.
Teeme ettepaneku täiendada § 11 lõiget 1 punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) kavandatava asukoha mõju riigikaitse eesmärkidele, Kaitseväe tegutsemisvabadusele ning riigikaitselistele planeeringutele ja objektidele, sealhulgas väljaõppe-, harjutus- ja operatiivtegevuse vajadustele.“.

Muudatus täpsustab tuumakäitise asukoha hindamise aruande sisu, lisades selgelt riigikaitseliste huvide ja riikliku julgeoleku analüüsi kohustuse. Praegune sätte sõnastus keskendub peamiselt tuumakäitise ohutusele, füüsilisele kaitsele, keskkonnamõjudele ja hädaolukorra valmisolekule, kuid ei hõlma piisavalt riigikaitse ja Kaitseväe tegutsemisvabaduse seisukohast olulisi tegureid. Selle täiendusega nõutakse, et aruandes hinnataks ka kavandatava asukoha mõju riigikaitse eesmärkidele, sealhulgas Kaitseväe väljaõppe, harjutus- ja operatiivtegevuse võimalustele, mõju riigikaitselistele planeeringutele ja kaitseobjektidele ning asukoha sobivust üldiselt riigi julgeoleku seisukohalt.

Seaduseelnõu muudatused, millega lisatakse riigikaitse huvid ja Kaitseväe tegutsemisvabaduse ning eelhoiatuse töövõime arvestamine asukoha eelvaliku ja hindamise menetluses, tuleb kajastada ka § 11 lõike 2 alusel kehtestavas valdkonna eest vastutava ministri määruses. Juhime tähelepanu, et nimetatud rakendusakti kavandit ei ole seletuskirja lisas 4 välja toodud. Lisaks ei ole selge mis juurdepääsupiiranguga aruanne on ning kas Vabariigi Valitsuse 20.12.2007. a määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ on vastav säte olemas.
Arvestatud.

Eelnõud vastavalt täiendatud.

32.
Teeme ettepaneku sõnastada § 13 lõige 2 järgmiselt:

„(2) Pädev asutus esitab eelhinnangu taotluse vähemalt Välisministeeriumile, Välisluureametile, Kaitseväele, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ja Finantsinspektsioonile, kes oma pädevuse piires kooskõlastavad või jätavad taotluse põhjendatult kooskõlastamata 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.“.

Lõikes välja toodud loetelusse tuleb lisada ka Kaitsevägi (või Kaitseministeerium), kes hindab tuumakäitise ehitamist kavandava isiku julgeolekualast sobivust riigikaitse eesmärkidest lähtuvalt.

Eelnõu § 12 järgi peab tuumakäitise ehitamist ja käitamist kavandav isik (edaspidi tulevane käitaja) taotlema TTJA eelhinnangut, millega hinnatakse tema organisatsioonilist, majanduslikku ja julgeolekualast sobivust tuumakäitise ehitamiseks ja käitamiseks.

Eelnõu § 13 lõike 2 kohaselt esitab TTJA eelhinnangu taotluse kooskõlastamiseks ka Välisluureametile (VLA), kes peab oma pädevuse piires andma kooskõlastuse või jätma taotluse põhjendatult kooskõlastamata.

Eelnõu seletuskirja kohaselt peab tulevane käitaja esitama tõendid, et taotleja ning temaga seotud isikud ei kujuta ohtu Eesti julgeolekule ning eelhinnangu üheks eesmärgiks on hinnata tulevase käitaja usaldusväärsust. Seletuskirja kohaselt väljastab KAPO tõendi tulevase käitaja julgeolekuriski puudumise kohta.

Palume eelnõu seletuskirjas täpsustada, et nii KAPO, VLA kui ka Kaitsevägi hindavad eelhinnangu taotluse kooskõlastamisel mõjusid riigi julgeolekule, mis võivad avalduda seoses konkreetse käitajaga.
Arvestatud osaliselt.

Eelhinnangu kontseptsiooni on eelnõus muudetud ja asutuste roll ja ülesanded eelhinnangu taotluse hindamisel kirjutatakse lahti Vabariigi Valitsuse määruses, milles arvestatakse ka Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Välisluureametiga.

33.
Eelnõu § 13 lõike 4 kohaselt kehtestab eelhinnangu taotluse hindamise kriteeriumid valdkonna eest vastutav minister määrusega. Rakendusaktide kavandites ei ole hindamiskriteeriumeid nimetatud, mis on eelnõu mahukust arvestades mõistetav.

Kaitseministeerium peab vajalikuks kriteeriumide kehtestamist, mille alusel tulevase käitaja usaldusväärsust hinnata, kuid kriteeriumid tuleks kehtestada kõrgemalseisva õigusaktiga kui ministri määrus. Seejuures ei tohiks kriteeriumid olla ammendavalt loetletud. Kui julgeolekuasutusele pannakse ülesanne anda kindlaksmääratud kriteeriumide alusel hinnang tulevase käitaja usaldusväärsuse kohta, siis ei peaks nende kriteeriumide kehtestamine olema energeetika- ja keskkonnaministri pädevuses.


Arvestatud osaliselt.

Eelhinnangu kontseptsiooni on eelnõus muudetud ja asutuste roll ja ülesanded eelhinnangu taotluse hindamisel kirjutatakse lahti Vabariigi Valitsuse kehtestatavas määruses (kavand lisatud) . Eelnõus on täiendatud positiivse eelhinnangu andmist välistavad julgeoleku asjaolud.


34.
Kui omandivorm ei võimalda tegelike kasusaajate tuvastamist, siis eelhindamise protsessi tuleb katkestada ja seda ei jätkata ehk positiivset eelhindamist ei anta, kuna ei ole võimalik kindlaks teha, kas ettevõtja isikud on turvalisuse seisukohast vastuvõetavad. Nende vastavust nõuetele ei ole võimalik kontrollida. Seetõttu ei ole esitatud teabe põhjal võimalik eelhinnanguga jätkata. Kaitseministeeriumi hinnangul tuleks § 14 lõikes 1 toodud loetelu täiendada olukordadega, kus omandivorm ei võimalda kasusaajaid tuvastada.

Teeme ettepaneku sätestada eelnõu § 14 lõikes 1 täpsemad nõuded positiivse eelhinnangu andmisest keeldumiseks ja täiendada § 14 lõiget 1 järgmiste punktidega:

„5) tulevane käitaja või temaga seotud aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige, juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik või tegelik kasusaaja (rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse tähenduses) on karistatud Eestis riigivastase kuriteo eest või inimsusvastase või rahvusvahelise julgeoleku vastase kuriteo eest, välja arvatud karistusseadustiku §-des 245, 247 ja 249 sätestatud kuriteod, sõltumata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;
6) tulevase käitaja aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme, juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku või tegeliku kasusaaja (rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse tähenduses) kohta on alust arvata, et ta on toime pannud inimsusvastase kuriteo või sõjakuriteo;
7) tulevase käitaja aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme, juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku või tegeliku kasusaaja (rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse tähenduses) kohta on andmeid või on alust arvata, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse või terroriühendusse või et ta on toime pannud või võib toime panna terrorikuriteo või et ta on seotud terrorikuriteo rahastamise või toetamisega või rahapesuga;
8) tulevase käitaja aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme, juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku või tegeliku kasusaaja (rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse tähenduses) kohta on põhjust kahtlustada, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut;
9) tulevase käitaja aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige, juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik või tegelik kasusaaja (rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse tähenduses) ei ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik.
10) tulevase käitaja aktsionäri või osanikku, nõukogu või juhatuse liikmeid, juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omavaid muid isikuid või tegelikku kasusaajat ei ole võimalik tuvastada.“.

Teeme ettepaneku § 14 alla lisada taustanõuded tuumakäitise käitaja ettevõtjale. Tugineda saab siinkohal relvaseaduse 111 peatükis sätestatud regulatsioonile.
Arvestatud osaliselt.

Eelnõu 11. peatükki on lisatud 3. jagu “Tuumaohutusloa omaja omandistruktuuri muutmine” (§ 96-98).
Samuti on lisatud osad ettepaneku punktid § 18. “Positiivse eelhinnangu andmisest keeldumine ja eelhinnangu kehtetuks tunnistamine.”
35.
Teeme ettepaneku täiendada § 16 lõiget 2 punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) kavandatava tuumakäitise asukoha mõju riigikaitse eesmärkidele, Kaitseväe tegevusvabadusele ja eelhoiatuse töövõimele ning riigikaitselistele planeeringutele, sealhulgas Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe hinnangu selle sobivuse kohta.“.

Märgitud täiendus tagab, et ehitusloa menetluses arvestatakse riigikaitse ja julgeoleku huve. Lisatav punkt lähtub eeltoodud riigikaitse eesmärkidest ning selle eesmärk on tagada, et ehitusloa menetluses on dokumenteeritud ja hinnatud kõik riigikaitselised aspektid.
Arvestatud osaliselt.
Arvestatud eelhinnangus. Kavandatava tuumakäitise asukoha sobivuse hindamine riigikaitseliste ja riikliku julgeoleku huvide seisukohast toimub juba planeerimismenetluses planeerimisseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt, eelkõige Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” alusel, mille raames kaasatakse vastavad riigikaitse ja julgeoleku eest vastutavad asutused. Teeme ettepaneku määruse 133 muutmiseks.
36.
Teeme ettepaneku täpsustada §-s 44 pädevuse ja kvalifikatsiooni nõudeid tuumakäitise töötajatele, vastutavatele isikutele ja turvatöötajatele. Eelnõu § 44 lõikes 8 on küll öeldud, et need kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määruses, kuid oleme seisukohal, et nimetatud nõuded peavad olema sätestatud seaduses, kuna kvalifikatsiooninõuete kehtestamine mingi kutseala osas ning nendele vastavuse kontroll on oluline isikuandmete töötlemine ja põhiseaduse § 29 riive, mis peab olema seaduse alusel lubatud.

Samuti teeme ettepaneku sätestada seaduses või selle alusel antud määruses tervisenõuded, millele peavad tuumamaterjali käitlevad isikud vastama. See on oluline, sest on vaja tuvastada olulisi puudeid ja ka nt vaimse tervise häireid, mille esinemisel ei tohiks isik tuumakäitises töötada.
Mittearvestatud.

Täpsustavad sätted jäävad määrustesse. Eraldi määrused kvalifikatsiooninõuetega tulevad nii tuumajaama töötajatele kui turvatöötajate. Töötajate tervisenõuded ja tervisekontrolli erinõuded töötajatele, kes puutuvad kokku ioniseeriva kiirgusega (sh tuumamaterjal) on kehtestatud kiirgusseaduses ja töötervishoiu- ja ohutuse seaduses.
37.
Teeme ettepaneku lisada eelnõu §-i 51 sätted, mis viitaks objekti kaitsemeetmetele sõjalise või hübriidkonflikti korral ja ettevõtja kohustusele neid rakendada. Meetmed võivad olla ette kirjutatud paljuski Kaitseväe poolt ning selle kohustus tuleb sätestada. Tuleb lisada sätted, mille alusel nt reageeritakse drooniohule. Hetkel on need puudu.

Riiklikult ei ole reguleeritud tuumakäitise käitaja volitused droonikaitse korraldamisel. Et turvaliselt tagada tuumakäitise töö ja ohutus tuleb reguleerida tuumakäitise käitaja rakendatavad droonikaitse meetmed ja selle volitused. Käitaja peab ise tagama droonitõrje meetmed ja selleks peab olema seaduslik alus loodud.
Arvestatud.

Lisatud täiendav lõige järgmises sõnastuses:
“Kui tuumakäitise vastu suunatud julgeolekuintsident ohustab või kahjustab tuumaohutust või kiirgusohutust, käsitatakse seda käesoleva seaduse tähenduses hädaolukorrana ning tuumakäitise hädaolukorra lahendamise plaani rakendatakse koostoimes tuumakäitise turvaplaaniga.”
Mehitamata õhusõidukite (droonide) osas on täiendatud peatükki 11 “Julgeolek ja füüsiline kaitse”.

38.
Teeme ettepaneku lisada eelnõu §-i 77 meetmed, mis reguleerivad droonitõrjumist. Lisaks peab olema selgelt välja toodud, et kohapealse mehitatud valve vajaduse tuvastab ja sätestab KAPO ja Kaitsevägi. Riigil on kohustus tagada ohutus ja julgeolek ning tuumakäitaja peab tagama piisava arvu turvateenistujate olemasolu kohapeal.
Arvestatud.

Peatükki 11 on täiendatud mehitamata õhusõidukite tõrjevõimekusega ning täiendatud on mehitatud valve sätet, mis on sõnastatud järgmiselt: “tagama tuumakäitises piisaval arvul kvalifitseeritud turvateenistujate olemasolu ja valmisoleku vastavalt riiklikele ohuhinnangutele, tüüpohu profiilile või kavandamise aluseks olevale ohule.”
Käitise füüsilise kaitse meetmete planeerimine, sh mehitatud valve vajaduse analüüs tehakse riigikaitse- ja julgeolekuasutuste poolt koostatavate dokumentide alusel. Kaitsepolitseiameti ülesandeks on mh käitisele kavandamise aluseks oleva ohu ja tüüpohu profiili koostamine, mis hõlmab samuti mehitatud valve vajaduse analüüsi vastavalt.
39.
Palume täpsustada eelnõu §-s 82 sätestatud pädevuste ja korrakaitse erimeetmete ulatust. Oleme seisukohal, et pädeva asutuse õigused teostada korrakaitse erimeetmeid vajab täiendavat hindamist. Tuleks hinnata, kas TTJA võimalused teha järelevalvet on antud meetmetega piisavad, või tuleks TTJA kasutatavate meetmete hulka arvata ka relvad ja erivahendid.
Arvestatud osaliselt.

Seletuskirja on täiendatud ja täpsustatud pädeva asutuse järelevalvepädevuse ja korrakaitse erimeetmete kohaldamise ulatust ning eesmärki. Pädeva asutuse (TTJA) roll tuumaseaduse alusel on haldusjärelevalve teostamine, mitte korrakaitseline või relvastatud reageerimine. Lisaks on TTJA-l võimalik järelevalvemenetlusse kaasata pädevuse piires Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet või muud asjaomased asutused, kui see on vajalik julgeoleku või avaliku korra tagamiseks. Selline koostöömudel tagab, et järelevalve teostamisel on vajaduse korral olemas ka relvastatud reageerimisvõime, ilma et oleks vaja muuta TTJA enda funktsiooni või pädevust.
40.
Ei saa välistada, et eelnõukohast tuumakäitise füüsilise kaitse kriitilist ülesannet asub täitma töötaja, kellel ei ole juurdepääsuvajadust riigisaladusele. See ei tähenda, et sellise töötaja tausta ei peaks põhjalikult kontrollima. Palume eelnõus välja tuua sätted, mis reguleerivad taustakontrolli tegemist. Oleme seisukohal, et ei saa hetkel tugineda tsiviilkriisi- ja riigikaitse seadusele, kuna see pole jõustunud.

Arvestatud.

Taustakontrolli sätted on lisatud eelnõu 11. Peatükki eraldi jaona.
41.
Teeme ettepaneku lisada eelnõusse nõuded tuumakäitaja omandamisele ja omandivormile.







Arvestatud.

Vastavad sätted on lisatud eelnõu 11. peatükki eraldi jaona “Tuumaohutusloa omaja omandistruktuuri muutmine.”.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Märkus, ettepanek
Märkusega arvestamine
Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus
42.
Eelnõu § 63 - räägitakse jäätmete üleandmise kohustusest riigile, kui käitaja ei täida seaduses sätestatud kohustusi. SK ei selgita selles osas midagi, tegemist on aga pooliku lahendusega, kuna tegemist oleks vallasasja sunniviisilise võõrandamisega. TEOS § 82 lõige 2 teeb viite KorS §-le 53 ("Hoiulevõetud vallasasja müümine või hävitamine"), siis kas seda on võimalik kohaldada ka jäätmetele? Kas jäätmeid on võimalik müüa? Sätte sisu ei lange kokku KorS § 53 reguleerimisesemega, mistõttu on sellise regulatsiooni toimimiseks vaja näha ette erikord. Omandi sunniviisiline muutmine peab tulenema seadusest. § 82 lõige 2 - pädevale asutuse peaks saama anda õiguse ka viibimiskeelu kohaldamiseks (KorS § 44). § 88 - 99 - "Viini 1963. aasta tuumakahjustuse hüvitamise konventsioon" on ebatäpne. Eesti õiguses on see "Tuumakahjustuste eest tsiviilvastutuse Viini konventsioon" (RT II 1994, 8, 25), inglise keeles Vienna Convention on Civil Liability for Nuclear Damage. Eesti otsustas ühineda konventsiooniga tuumakahjustuste eest tsiviilvastutuse Viini konventsiooniga ühinemise seadusega (RT II 1994, 8, 25) ja Eesti suhtes jõustus konventsioon 09.08.1994 vastavalt Välisministeeriumi teadaandele (RT II 1994, 18, 0). TEOS-es peab viitama asjakohasele õigusaktile (SK-s lk 82 ainult IAEA kodulehele).

Arvestatud.

Jäätmete üleandmise sätteid eelnõu seletuskirjas täpsustatud.

Viide Viini konventsioonile parandatud.
43.
Eelnõu Lisa 3 - planeerimise osa. TEOS-e tasandil ei märgita, et ainuvõimalikuks viisiks tuumakäitise planeerimisel on riigi eriplaneering (REP). Tegemist on küll lisaga, kuid eelnõu mõistes peab arusaadavuse huvides ka lisas toodud lühendid olema arusaadavad kõigile, muu hulgas tavalugejale. Ettepanek eemaldada "Planeerimine" juurest lühend REP ning sõnastada selgitav osa: "Planeering koostatakse kahes etapis, mille esimeses etapis tehakse asukoha eelvalik ja teises etapis antakse projekteerimistingimused. Koostatakse KSH."

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud, lisa 3 parandatud.
44.
Eelnõu § 10 lõike 2 punktis 3 ja seletuskirjas (lk 12) loetletakse peamised tegurite rühmad, mida tuumakäitise asukoha hindamisel tuleb analüüsida. Need hõlmavad nii looduslikke olusid (näiteks geoloogilised, hüdrogeoloogilised ja meteoroloogilised tingimused, pinnase stabiilsus ja soojuse ärajuhtimise võimalused) kui ka inimtekkelisi ohte (näiteks suurõnnetuse ohuga ettevõtted, ohtlike kaupade transpordikoridorid, lennuõnnetuse oht). Eelnõu § 10 lõike 2 punkti 3 loetelus peaksid olema välja toodud ka ohtlikud ettevõtted. Sest ka järgmises eelnõu punktis (§ 11. Tuumakäitise asukoha hindamise aruanne) on ohtlikud ettevõtted välja toodud.

Arvestatud.

Rahandusministeerium

Märkus, ettepanek
Märkusega arvestamine
Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus
45.
Regulatiivse süsteemi käivitamine on sisuliselt riigieelarveline otsus. Palume seletuskirjas täpsustada selle summa (70-80 miljonit) jaotust peamisteks kulublokkideks (TTJA personal ja arendus, välisekspertiis/TSO-d, hädaolukorra ja julgeoleku võimekus, muud riiklikud kulud), et oleks võimalik hinnata kulude proportsionaalsust ja vältimatust. Palume täiendada eelnõu kulude osa tervikliku ülevaatega asutuste lõikes vähemalt järgmiseks 4 aastaseks perioodiks, kui palju on Vabariigi Valitsus tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistus raha eraldanud ning kui suur on täiendavate vahendite vajadus koos põhjendustega. Lisada juurde prognoos eelnõus nimetatud tasude laekumise kohta aastate lõikes. Samuti palume kulude osas selgelt eristada kulud, mis jäävad riigi kanda ning kulud, mida rahastab ettevõtja.
Arvestatud.

Eelnõu seletuskirja lisana (lisa 1) esitatakse pädeva asutuse loomise analüüs, mis sisaldab ka eelarvevajadusi. Samuti ajakohastatakse ja kajastatakse eelnõu seletuskirjas tuumaenergia lõppraportis toodud teiste asutuste (mh julgeolekuasutuste) eelarvevajadused ja päästevõimekuse loomise kulud.

Eraldi tuuakse välja laekumised riigilõivudest ja järelevalvetasudest.


46.
Pärast tuumajaama käivitamist jääb riigile püsiv iga-aastane kulu suurusjärgus 8,5 miljonit eurot aastas (regulaatori püsivõimekus + riiklik valmisolek ja päästevõimekus). See on pikaajaline kohustus, mis kestab kogu jaama eluea vältel ja ulatub kümnete aastate peale vaadates sadadesse miljonitesse eurodesse. Seega ei ole tegemist ainult algse käivitamiskuluga, vaid püsiva eelarvelise kohustusega. Võimalik, et seletuskirjas toodud 8,5 miljoni eurone aastane püsikulu kajastab üksnes riigieelarvest kaetavat järelevalve võimekuse miinimumi ning eeldab, et ülejäänud sisulised tegevuskulud (IT, välisekspertiis, täiendav järelevalve) kaetakse käitaja tasudest. Kui see on nii, siis vajab see selget ja läbipaistvat lahtikirjutamist, kuna vastasel juhul alahinnatakse nii riigi tegelikku regulatiivset kulu kui ka käitaja tasukoormust. Pealegi ei tohiks regulaatori püsikulud sõltuda ühe arenduse edukusest.
Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja teksti muudetud. Eelnõu juurde lisatakse pädeva asutuse loomise analüüs (lisa 1), mis sisaldab ka eelarvevajadusi.

Menetlustasud asendatakse riigilõivuga, kasutades tuumaregulaatori loomise raporti andmeid ja lähtudes konservatiivsest kalkulatsioonist võttes arvesse loa menetlemiseks kuluvat aega ja menetlejate arvu.

Pädeva asutuse kiirguse- ja tuumaohutuse ning julgeoleku kulud ei ole seotud arenduse edukusega vaid otseselt käitise mahukusest ning nõuetele vastavusest, st mida suurem projekt, seda suuremad kulud ja mida rohkem nõuetele mittevastavusi, seda suuremad kulud on ka pädeval asutusel. Kuna kiirguse- ja tuumaohutuse valdkonnas oleks kõige keerukamad ja mahukamad menetlused seotud just tuumakäitisega, peab ka tulu olema sellega seonduvalt proportsionaalne. See tähendab, et praegused kiirgustegevusloa menetlused ei ole samaväärsed ning nende puhul on võimalik hetkel jätkata senist riigilõivulist menetlustasu vähemalt kuni tegevuste uuesti hindamiseni.

Reguleeriva asutuse sõltumatuse tagamiseks on oluline, et selle püsivõimekuse rahastamine on prognoositav ja tagatud riigieelarvest.

Käitaja tasude roll on täiendav ja kulupõhine ega asenda riigi kohustust tagada pädeva asutuse toimimine kogu tuumakäitise elutsükli vältel.
47.
Seletuskiri näeb ette, et algfaasis katavad menetlus- ja järelevalvetasud vaid ligikaudu 20% regulatiivsetest kuludest, kuid pikaajaliseks eesmärgiks on tasude osakaalu kasv. Seega on eelnõu loogika, et ajapikku muutub rahastus valdavamalt tasupõhiseks, kuigi riigieelarveline roll ei kao täielikult. Vajab täpsustamist millise kulubaasi (kumulatiivsed käivitamiskulud, aastane regulatiivkulu või käitamisfaasi püsikulud) suhtes 20% on arvestatud. Ilma selle täpsustuseta ei ole võimalik hinnata käitaja tegelikku kulukoormust ega riigieelarvelise riski ulatust.
Juhime tähelepanu, et TTJA pädevus ei piirdu ainult tuumakäitisega seotud menetluste ja järelevalvega, vaid alles jäävad ka kõik praegused funktsioonid (kiirgustegevusload, seire, varajase hoiatamise süsteem jne).

Menetlustasud on asendatud riigilõivudega. Riigilõivude ja järelevalvetasude osakaalu hinnatakse seletuskirjas.
48.
Käitaja regulatiivsete tasude ja järelevalvekulu kajastamine tuumajaama äriplaanis on eeltingimus projekti tasuvuse, rahastamisvõimekuse ning riigi pikaajalise eelarveriski hindamiseks. Ilma äriplaanita ei ole võimalik hinnata projekti majanduslikku teostatavust ega seda, kas regulatiivsete püsikulude suurusjärk on ärimudelisse realistlikult arvestatud. Samuti puudub sellisel juhul selgus, millises ulatuses ja millistel tingimustel võivad projekti edenedes tõusetuda riigiabi küsimused.
Selgitame, et majandusliku võimekuse kontroll toimub eelhinnangu raames. Riigilõivude ja järelevalvetasude prognoos lisatakse seletuskirja.

Siinkohal on oluline meeles pidada, et TEOSt tuleb tulevikus rakendada mitte ainult tuumajaamadele, vaid ka teistele potentsiaalsetele tuumakäitistele (ka käitajatele). Samuti kerkib küsimus, kas ja millises ulatuses on võimalik järelevalvetasu fikseerida praegu konkreetse käitise põhiselt, võttes arvesse nii kasutatavat tehnoloogiat kui ka asukohta. Tuumakäitisena käsitatakse rikastuskäitist, tuumkütuse valmistamise tehast, tuumareaktorit – sealhulgas uurimisreaktorit – ning kasutatud tuumkütuse ümbertöötlemise käitist koos nende ohutuse seisukohast lahutamatute süsteemide ja ehitistega.

Antud juhul ei saa tõusetuda riigiabi küsimust, sest esiteks puudub üleeuroopaline regulatsioon osas, kuidas riik pädevat asutust rahastab. Reguleeritud on ainult riigi kohustust iseseisev ja sõltumatu järelevalveasutus luua ja selle toimimine tagada. Teiseks puudub antud juhul riigiabile omane valikuline iseloom. Pädevat asutust tegutseb kogu sektori huvides ega teeninda ainult mõnda valitud ettevõtet.
49.
Küsitav on tuumajaama kuluefektiivsus.
Kõike seda arvesse võttes tekib küsimus, kas kavandatav püsiv regulatiivne aparaat ja sellega kaasnev iga-aastane püsikulu on põhjendatud Eesti kavandatava suhteliselt väikese tuumajaama (300–600 MW) puhul, ning et kas sama ohutustaset oleks võimalik saavutada:
• väiksema püsikuluga,
• suurema projektipõhise järelevalve osakaaluga,
• ning suurema toetumisega
Juhime tähelepanu, et riik ei arenda tuumajaama, vaid loob jaama rajamist võimaldava raamistiku. Finantseerimisotsuse teeb arendaja.

Lisatud on pädeva asutuse aruanne (lisa 1), milles kajastatakse nii kulusid kui nende tekkimise aega (ehk siis pädevusi arendatakse ja inimesi värvatakse vajadusepõhiselt ja antud faasi arvesse võttes). Lisaks juhime tähelepanu, et tuumaregulaator võtab üle kõik senise Keskkonnaameti kiirgusosakonna kiirguskaitse- ja kiirgusseire büroo ülesanded ning dubleerivat pädevust ei looda (olemasolevate käitiste loastamine ja järelevalve, rahvusvahelistest nõuetest tulenevad kohustused ning Paldiski lõppladustuspaiga rajamine vajavad samuti pädevuste hoidmist ja arendamist). Uue pädeva asutuse loomise asemel ühendatakse olemasolev kiirgusohutusalane pädevus TTJA-ga ning täiendavalt luuakse tuumaohutus- ja julgeolekualane pädevus.
50.
Eelnõu § 7 lõike 2 esimeses lauses on sätestatud, et pädev asutus on kiirgus- ja tuumaohutusalases tegevuses sõltumatu ja oma eelarvega. Palume lausest välja jätta sõnad „ja oma eelarvega“, sest valitsusasutuste ülesehituse ja rahastamise põhimõtted tulenevad Vabariigi Valitsuse seadusest. Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 lõige 1 sätestab, et valitsusasutused on riigi eelarvest finantseeritavad asutused ning § 41 lõike 2 esimese lause kohaselt on eelarve valitsusasutusel. Ühel asutusel ei saa olla mitut (erinevat) eelarvet.
Arvestatud.
51.
Eelnõu § 7 lõike 3 kohaselt kaetakse pädeva asutuse kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse kulud sihtotstarbeliselt riigieelarvest ja käesoleva seaduse alusel kehtestatud menetlus-, järelevalve- ja teenustasudest. Kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse eelarve on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves eristatud.
Juhime tähelepanu, et riigieelarve koostatakse ja liigendatakse lähtuvalt riigieelarve seadusest, seega palume § 7 lõige 3 eelnõust välja jätta.
Osaliselt arvestatud.

Sõnastust muudetud. Eelnõu kohaselt pädeva asutuse kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse kulud kaetakse sihtotstarbeliselt riigieelarvest ja nähakse ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves eraldi real.

Seletuskirjas täpsustatakse pädeva asutuse sõltumatuse kriteeriumeid (mh eelarve), mis tulenevad nii EL direktiividest kui ka Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri
juhenditest ja standarditest. Seletuskirjas tuuakse viide iga aastasele riigieelarveseadusele ning sellele, et kiirgus- ja tuumaohutusalast tegevust käsitletakse riigieelarves sarnaselt sõltumatute institutsioonide eelarvele (nt 2026. aasta riigieelarve seadus § 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/118122025022?leiaKehtiv )

52.
Eelnõu § 7 lõike 5 kohaselt tasutakse käesoleva seaduse alusel kehtestatud menetlus-, järelevalve- ja teenustasud (näiteks § 66 ehitusaegse järelevalvetoimingu tasu, § 68 lg 4 järelevalvetasu) pädeva asutuse e-riigikassa kontole. Samas sätestatakse, et ülemääraseks osutunud tasu on õigus tagasi nõuda.
RES § 59 kohaselt laekuvad tulud riigi likviidsete vahendite hulka ning asutustele eraldatakse vahendid läbi riigieelarve. Lisaks, antud juhul on tegemist avalik-õiguslike rahaliste kohustustega, mida ei saa käsitada nn omatuluna, mis on saadud antud asutuse majandustegevusest/tehtud töödest ja osutatud teenustest. Samuti juhime tähelepanu, et pädeva asutuse osaline finantseerimine käesoleva seaduse alusel kehtestatud menetlus-, järelevalve- ja teenustasudest ei pruugi tagada asutuse järelevalve- ja menetlusvõimekuse stabiilsust.
Samuti jääb ebaselgeks, kuidas peetakse arvet ning arvutatakse ja tuvastatakse ülemäärane kulu ning minimeeritakse/välistatakse vaidlused kulutatud ja tagastatava tasu suuruse üle.
Arvestatud.

Kehtestatakse riigilõivud ja järelevalvetasud, mis mõlemad laekuvad riigieelarvesse.
53.
Eelnõu § 8 lõike 2 punktides 1 ja 2 on toodud pädeva asutuse ülesanded ja õigus seoses poliitikate, arengudokumentide ja õigusaktide väljatöötamise ning nende kooskõlastamisega. Palume nimetatud sätted eelnõust eemaldada, kuivõrd poliitika kujundamise eest oma valitsemisala ulatuses vastutab ministeerium. Ministeerium koostab valitsemisala kujundavad poliitikadokumendid ning õigusaktide eelnõud1. Eelnõude kooskõlastamine on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määrusega nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“.
Mittearvestatud.

Säte on seotud valdkonna eripäraga ning selle eesmärgiks on tagada, et regulatsioonid (s.t määrused) oleksid suunatud ohutuse tagamisele ja ei oleks sõltuvad poliitilistest otsustest ja ootustest.

Rahvusvaheline suunis (IAEA) ja tavapraktika teistes riikides on, et tuumaregulaator, kui pädev asutus, on ise regulatsioonide koostaja ja välja andja. Meie õigusruumis sellist võimalust ei ole, seega sätestame eelnõusselge suunise õigusloomes osalemiseks.
54.
Eelnõu § 13 lõike 2 kohaselt esitatakse tuumakäitise ehitamise ja käitamise eelhinnangu taotlus kooskõlastamiseks ka Finantsinspektsioonile. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, millise Finantsinspektsiooni seadusest tuleneva Finantsinspektsiooni ülesandega tuumakäitise ehitamine ja käitamise eelhinnangu taotlus seotud on. Eelnõu ei ole kooskõlastamiseks Finantsinspektsioonile saadetud, kuigi eelnõuga pannakse talle kohustusi. Palume enne eelnõu menetlemisega jätkamist seda teha.
Arvestatud.
55.
Palume analüüsida § 32 lõikes 2 ja § 34 lõikes 2 jäigalt fikseeritud tähtaegade sätestamise otstarbekust, samuti § 38 sätestatud käitamisloa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ammendavalt esitatud aluste piisavust.
Mittearvestatud.

Tegemist on ajutise iseloomuga lubadega, mis on vajalikud n.ö ühest etapist teise liikumiseks. Nimetatud tähtajad on sätestatud eesmärgiga, et info (eelkõige siis ohutusinfo) oleks ajakohane. Tähtaja määramata jätmisel ei ole võimalik tagada info ajakohasust.

Kõigi tuumaohutuslubade üldised sätted on eelnõu 4. peatüki 1. jaos ja vastavalt seletuskirjas kirjeldatud.

Käitamisloa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise sätted on kooskõlas Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ohutuspõhimõtete ning Euroopa Liidu tuumaohutuse õigusega. IAEA standardite kohaselt peab pädeval reguleerival asutusel olema selge ja tõhus pädevus sekkuda loa kehtivusse olukordades, kus tuumakäitise ohutus ei ole enam piisavalt tagatud. Samuti näeb Euroopa Liidu tuumaohutuse direktiiv 2014/87/Euratom, ette regulaatori õiguse peatada või kehtetuks tunnistada tegevusluba, kui ohutusnõudeid ei täideta.
56.
Eelnõu §-s 59 sätestatakse riikliku tuumajäätmete käitlemise tegevuskavaga seonduv. Eelnõust ei selgu, kas tegevuskava on mõne strateegilise arengudokumendi osa ja kuidas see sel juhul sellega suhestub. Strateegiliste arengudokumentide liigid on sätestatud riigieelarve seaduse §-s 19.
Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud. Kohustus tuleneb EL direktiivist ja hetkel on radioaktiivsete jäätmete riiklik tegevuskava Kiirgusohutuse riikliku tegevuskava lisa (praegune versioon kehtib kuni 2027. aastani).
57.
Eelnõu § 63 lõikes 2 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus otsustab tuumajäätmete ülevõtmise riigi või riigi omandis oleva äriühingu valdusesse näiteks juhtudel, kus tuumajäätmete käitlemise kohustusega isik ei ole kohustust osaliselt või täielikult võimeline täitma. Palume seletuskirjas täpsustada, millist riigi äriühingut eelnõu koostamise ajal silmas peetakse ning milliseid kohustused riigi või riigi omandis olevale äriühingule sellise ülevõtmisega kaasnevad ning kuidas seda rahastatakse.
Arvestatud.

Eelnõud muudetud. Sättega taheti öelda, et sellisel juhul vastutab tuumajäätmete ohutu käitlemise korraldamise eest riik (ehk siis ei ole mõeldud hetkel ühtegi konkreetset äriühingut vaid loodud võimalus). Selguse huvides jäetakse viide äriühingule välja.

Tuumajäätmete käitlemise kulud katab jäätmete tekitaja, kellel on kohustus omada vastavat fondi. Kui jäätmete käitlemise kohustus läheb üle riigile, siis kasutab riik fondi raha jäätmete käitlemiseks.
58.
Eelnõu § 69 sätestab, et tuumakäitise käitaja on kohustatud moodustama rahalise reservi, mis peab katma tuumakäitise dekomissioneerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kulu, ning et seda reservi hoitakse riiklikus dekomissioneerimisfondis.
Eelnõu küll ei sätesta, kuid seletuskirjas selgitatakse, et dekomissioneerimisfondi haldamiseks tuleb luua fondi haldav asutus. Eelnõusse ei ole lisatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise sätteid, millest oleks näha, millise ministeeriumi valitsemisalasse uus asutus luuakse. Samuti ei ole seletuskirjale lisatud rakendusakti kavandit, millest nähtuks, millised oleksid sellise asutuse muud ülesanded (peale fondi haldamise).
Riigieelarve seaduse § 64 kohaselt teeb riigiasutuste makseid ja arveldusi ning neile vahendab makseteenuseid Rahandusministeerium. Riigiasutusel ei või olla krediidi- või finantseerimisasutuses oma arveldus- ja maksekontot, välja arvatud, kui selleks on loa andnud Rahandusministeerium. Ka tegeleb riigi rahavoo juhtimisega riigieelarve seaduse § 65 lõike 3 alusel üksnes Rahandusministeerium.
Arvestatud.

Seletuskirja muudetud. Dekomissioneerimisfondi jaoks ei looda ilmtingimata uut asutust, selleks võib olla juba mõni olemasolev sobiv asutus. TEOSe peatükk 9 jagu 2 on kirjeldatud: Dekomissioneerimisreservi makstud vahendeid hoitakse riiklikus dekomissioneerimisfondis. Fondi haldamise ja vara paigutamise korra, haldaja ning tema ülesanded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, tagades vahendite eraldatuse, sihtotstarbelise kasutamise ja piisavuse dekomissioneerimise ning kasutatud tuumkütuse ja tuumajäätmete käitlemise kulu katmiseks.

59.
Eelnõu § 70 lõige 3 sätestab, et tuumajaamaga seotud kohaliku kasu suurus on 0,3 eurot ühe elektrivõrku antud megavatt-tunni kohta. Seletuskirjas ei ole selgitatud, miks arvutatakse tuumaenergia puhul kohaliku kasu suurus just sellisel viisil (võrrelduna nt tuuleparkide kohaliku kasu tasuga). Samuti ei ole fikseeritud tasu puhul arusaadav, kas määr tõuseb ajas koos raha väärtuse langusega. Samuti pole siin arusaadav tasumäära sidumine muu energiatootmisega – miks seos on loodud just sellise tootmistaseme peale. Märgime siinkohal ka, et ehkki tuumajaamaga kaasnev riskitsoon on lai, on tasud kavandatud kitsalt hüvitisena kohalikule tasandile.
Arvestatud.

Eelnõud ja seletuskirja muudetud.
Käitamise ajal on kohaliku kasu tasu seotud eelneva kalendriaasta Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinnaga.

Selgitame, et tegemist on eelkõige sotsiaalse aktsepteerimise meetmega kohalikul tasandil.
60.
Eelnõus on toodud, et hüvitis on kavandatud kogu tegevusperioodi jaoks. Samas on tuumaenergia riskimõju laiem, see ulatub saastatud jäätmete matmise kaudu väga kaugele tulevikku. Jäätmete matmiskoha lähikonnale ei ole kavandatud mingeid riskihüvitisi. Seega ei pea väide paika, et seadus käsitleb tootmise kogu mõjupaketti.
Selgitame, et kohaliku kasu tasu meede on kavandatud konkreetse tuumakäitise (tuumaelektrijaama) tegevusperioodiks, sest selle käitise mõju kohalikule piirkonnale lõppeb jaama sulgemise ja dekomissioneerimisega. Kasutatud kütuse ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik on eraldi käitis eraldi mõjude, asukoha ja ohutusnõuetega ning selle kavandamine (sh võimalikud kohalikud meetmed) on eraldi planeeringu- ja loamenetluse teema, mida ei saa ette otsustada elektrijaama kohaliku kasu tasu regulatsiooniga.
61.
Kuigi seletuskirjas (lk 10) on selgitatud, et menetlus- ja järelevalvetasu määrad, arvestamise ja tasumise kord kehtestatakse selleks, et oleks tagatud laekumise paindlikkus, prognoositavus ja kooskõla tuumaenergiaprogrammi reaalsete vajadustega ja need tasutakse F kontole, tuleks kaaluda nimetatud tasude kehtestamist riigilõivuna, kuna oma olemuselt on siiski tegemist pigem riigilõivuga kui teenustasuga.
Juhul kui siiski leitakse, et tegemist ei saa mingil juhul olla riigilõivuga, palume seletuskirja täiendada põhjendustega, et miks menetlustasu ei saa kehtestada riigilõivuna. Kõik riigilõivu tüüpilised tunnused on olemas, ehk see on kehtestatud: 1) kulupõhimõttest (TEOS § 67 lõige 2); 2) tasutakse reeglina enne taotluse läbivaatamist (TEOS § 67 lõige 4).
Arvestatud.

Eelnõud muudetud ja menetlustasude asemel kehtestatakse konkreetne riigilõiv, mis laekub riigieelarvesse.
62.
TEOS § 67 lõige 2 sätestab menetlustasule abstraktse ülempiiri („kaetakse üksnes kulu“), aga mingit summalist ülempiiri ei ole ning kuluartiklite loetelu on mitteammendav. Selline abstraktne säte, mida täitevvõimul on suur võimalus sisustada, võib olla vastuolus põhiseaduse §-ga 113. Palume seletuskirja täiendada põhiseaduspärasuse analüüsiga.
Arvestatud.

Eelnõud muudetud ja menetlustasude asemel kehtestatakse konkreetne riigilõiv, mis laekub riigieelarvesse.

63.
TEOS § 67 lõige 3 annab kaks võimalust, kuidas menetlustasu suurust määrata, st kas konkreetse fikseeritud tasuna või arvutatakse see tunnipõhiselt. Samas ei ole arusaadav, kas need on alternatiivsed variandid või kumulatiivsed. Näiteks:
1) kas saab nii, et taotleja maksab fikseeritud tasu, aga kuna on vaja lisaekspertiise teostada, siis maksab ta nüüd veel peale mingisugust tunnipõhist tasu?
2) või, kas menetlejal on õigus rakendada kohe algusest peale tunnipõhist tasu fikseeritud menetlustasu asemel?

Seletuskiri vastust ei anna. Riigilõivule see igal juhul takistuseks ei ole – tänane riigilõivuseadus tunneb nii fikseeritud lõivusid kui ka tunnipõhise arvutusega lõivusid (kuigi tõsi, ülempiiriga, vt näiteks RLS § 14258).

Arvestatud.

Eelnõud muudetud ja menetlustasude asemel kehtestatakse konkreetne riigilõiv, mis laekub riigieelarvesse.
64.
TEOS § 67 lõikes 8 olev volitusnorm võib olla põhiseaduse §-ga 113 vastuolus. Seadusandja ei saa delegeerida rahalise kohustuse kehtestamise otsustuspädevust täielikult täitevvõimule. Määruse tasandil on küll võimalik seadusega etteantud piirides täpsustada rahalise kohustuse määrasid ning selle tasumisega seonduvaid protseduurilisi küsimusi jne, kuid rahaline kohustus kui selline peab tulenema seadusest.
Eelnõus on aga rahalise kohustuse kehtestamine delegeeritud pealtnäha täielikult täitevvõimule – minister kehtestab tasud ning see on seatud sõltuvusse sellest, kas „pädev asutus“ otsustab selleks otstarbeks teha ministrile vastavasisulise „ettepaneku“ või mitte. See aga võib olla vastuolus PS §-ga 113.
Ühtlasi võib eelnõu tõlgendada selliselt, et nii kaua, kuni pädev asutus ettepanekut ei tee, ei ole ministril võimalik ka vastavat määrust vastu võtta. Selliselt on justnagu ühele täitevvõimu asutusele (pädev asutus) antud faktiline õigus otsustada, kas rahaline kohustus (menetlustasu) tuleb ja millal minister võib määrusega määrad kehtestada. Palume siinkohal analüüsida sellise regulatsiooni kooskõla põhiseaduse §-ga 113.
Palume sarnasest valgusest kontrollida ning täiendavalt analüüsida ka TEOS § 68 lõiget 8 ning ka muid eelnõus olevaid sätteid, mis vastavad sellisele konstruktsioonile.
Arvestatud.

Eelnõud muudetud ja menetlustasude asemel kehtestatakse konkreetne riigilõiv, mis laekub riigieelarvesse.

65.
Eelnõu §-d 91 ja 96 näevad ette finantstagatise termini. Finantstagatis on aga spetsiifiline tagatise vorm, mis on reguleeritud eelkõige asjaõigusseaduse §-s 3141. Antud eelnõus ei peeta finantstagatise all ilmselt mitte sellist tagatise liiki silmas, vaid eelnõu § 96 kohaselt on tegemist n-ö tavapärase panga või kindlustusandja poolt antava garantiiga. Seega tuleks finantstagatise asemel kasutada eelnõus muud terminit.
Arvestatud.

Finantstagatise mõiste asendatud kohustusliku tagatise mõistega.
66.
Eelnõuga kavandatakse üle miljoni euro suurust sunniraha rakendamise õigust. Sellises määras sunniraha ei saa olla ettevõtet kohustuse täitmisele suunav vahend, selline kohustus pankrotistaks tõenäoliselt ettevõtte. Seetõttu tuleks sunniraha määr kooskõlla viia muudes valdkondades rakendatava sunniraha määradega.
Mittearvestatud.

Tegemist on spetsiifilise, suure potentsiaaliga ja suure investeerimismahuga valdkonnaga, kus sunniraha määramine peab olema proportsionaalne ettevõtte suuruse, projekti mõjude ja sellega seotud riskidega. Sunniraha eesmärk on tagada, et ettevõtted täidaksid ohutus- ja julgeolekumeetmeid, eriti valdkondades, kus seotud on inimeste ja keskkonna ohutus ning riiklik julgeolek. Sunniraha määramine peab olema pädeva asutuse poolt põhjendatud ja arvestama konkreetse juhtumi tõsidust ning ohtu, samuti sellele, kuidas see võiks mõjutada ettevõtte tegevust.
Moodulreaktori keskmine maksumus võib olla keskmiselt 2-4 miljardit, mis moodustab 1 665 000 miljoni eurosest sunnirahast 0,08 % 2 miljardit maksva projekti puhul ning 4 miljardi puhul 0,04 %.
Sanktsioon peab olema piisavalt mõjuv, et motiveerida ettevõtteid järgima nõudeid. Pädev asutus peab koostama sisemised juhised, et määrata sunniraha suurus, võttes arvesse konkreetse juhtumi tõsidust ja ohtu, samas tagades, et sunniraha oleks tõhus ja proportsionaalne. Sunniraha määramine võib olla paindlik ja igakordselt määratav, sõltuvalt rikkumise ulatusest ja olukorrast. Rahvusvahelised nõuded, nagu IAEA ja ELi nõuded, rõhutavad, et sanktsioonid peavad olema tõhusad ja motiveerivad, et vältida olukorda, kus ettevõtted saavad rikkumistega majanduslikku kasu, mis ületab määratud sanktsiooni.


Regionaal– ja Põllumajandusministeerium

Märkus, ettepanek
Märkusega arvestamine
Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus
67.
Eelnõu § 70 lõikes 1 on sätestatud, et tuumajaamaga seotud kohalikku kasu (tasu) makstakse kohaliku omavalitsuse üksusele, mille territooriumil tuumajaam asub või hakkab asuma. Palume lisada viide sellele, et tasu laekub kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, et vältida tõlgenduslikku ebaselgust tasu saaja ja selle sihtkoha osas.
Arvestatud.
68.
Juhime tähelepanu, et eelnõu terminite kasutus on ebaühtlane. Kui eelnõu § 70 lõike 1 järgi loetakse tuumajaamaga seotud kohalikku kasu tasuks, mida maksab tuumajaama ehitus-, katsetamis-, käitamis- ja dekomissioneerimisloa omaja kohaliku omavalitsuse üksusele, mille territooriumil tuumajaam asub või hakkab asuma, siis paragrahvi pealkirjas ning lõigetes 2, 3, 7 ja 10 kasutatakse sõnastusi „kohaliku kasu arvutamise ja maksmise“, „kohalikku kasu makstakse“, „kohaliku kasu suurus on“, „laekunud kohalikust kasust“, „kasu jaotamise“. Lõigetes 4 ja 9 räägitakse aga tasust. Palume hinnata, kas läbivalt saaks kasutada sõnastust „kohaliku kasu tasu“.
Arvestatud.
69.
Eelnõu § 70 lõikes 2 on sätestatud, et kasu makstakse kuni tuumajaama täieliku dekomissioneerimiseni. Palume seletuskirjas täpsustada, millal loetakse tuumajaam täielikult dekomissioneerituks.
Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.
70.
Eelnõu § 70 lõikes 4 sätestatakse kohaliku kasu arvutamise kord tuumajaama ehituse ja dekomissioneerimise ajal. Lõike 4 punktis 2 on viidatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määrale, kuid lõikes 3 on kehtestatud tuumajaamaga seotud kohaliku kasu suurus — 0,30 eurot. Palume sõnastust läbivalt ühtlustada.
Arvestatud.

Sõnastust muudetud.
71.
Eelnõu § 70 lõikes 3 on sätestatud kohaliku kasu suurus (0,30 eurot) olukorras, kus tuumajaam annab elektrienergiat võrku. Lõike 6 kohaselt võib tuumajaam anda elektrienergiat lisaks võrgule ka otseliini ning salvestusseadmesse. Palume täpsustada, milline on kohaliku kasu suurus juhul, kui elektrienergiat antakse otseliini ja salvestusseadmesse.
Arvestatud.

Sõnastust muudetud: toodetud elektrienergia megavatt-tunni kohta.
72.
Eelnõu § 70 lõikes 4 kasutatakse sõnapaari „maksimaalsest tasust“, kuid seda mõistet ei ole eelnõus defineeritud ega mujal kasutatud. Palume täpsustada, kas sõnastuse „maksimaalse tasu“ kasutamine on siinkohal vajalik või oleks võimalik sõnastust selgemaks muuta. Näiteks võiks eelnõus kõigepealt olla säte selle kohta, kuidas arvutatakse potentsiaalselt maksimaalne tootmismaht. Seejärel tuleks määrata potentsiaalselt maksimaalne kohaliku kasu tasu suurus (potentsiaalselt maksimaalne tootmismaht korrutatud tasu määr 0,3 eurot), millest seejärel arvutatakse 10%-i. Tuumajaama ehitamise alustamise päevast kuni elektrienergia tootmise alustamisele eelneva päevani ning dekomissioneerimise ajal ei toimu tuumaenergia andmist elektrivõrku, mistõttu ei ole arusaadav, kuidas saaks rakendada eelnõu § 70 lõike 4 punkti 2 arvutust (0,3 eurot ühe elektrivõrku antud megavatt-tunni kohta). Nimetatud etappides saab olla tegemist vaid prognoositava suurusjärguga.
Arvestatud.

Sõnastust muudetud.
73.
Eelnõu § 70 lõike 7 kohaselt maksab kohalik omavalitsus laekunud kohalikust kasust füüsilisele isikule vähemalt üks kord aastas. Palume täpsustada, kas sellest tulenevalt on kohaliku omavalitsuse volikogu otsustada eelnõu § 70 lõike 10 alusel antava määrusega, kas tasu võib maksta ka sagedamini (nt mitu korda aastas).
Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.
74.
Eelnõu § 70 lõike 8 järgi vastab lõikes 7 nimetatud füüsilise isiku, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on arvestusperioodi aluseks oleva aasta 1. jaanuari seisuga tuumajaama läheduses, tingimustele, kui vähemalt osa katastriüksusest jääb tuumajaama hädaolukorra planeerimistsooni või käitise piirist mõõdetuna kahe kilomeetri kaugusele. Palume seletuskirjas selgitada, kuidas tuleks mõista väljendit „osa katastriüksusest“ (nt milline osa või ulatus on tingimuse täitmiseks piisav).
Arvestatud.

Sõnastust muudetud asendades „füüsilise isiku“ „eluruumi omanikele eluruumi kohta“. Samuti asendatud väljend „osa katastriüksusest“ väljendiga „vähemalt osa kinnistust“ ning täpsustatud seletuskirja.
75.
Eelnõu § 70 lõikes 3 on sätestatud, et tuumajaamaga seotud kohaliku kasu suurus on 0,30 eurot ühe elektrivõrku antud megavatt-tunni kohta. Seletuskirja kohaselt on kohaliku kasu määra kujundamisel lähtutud eesmärgist, et kohaliku omavalitsuse tulu oleks tuumajaama puhul võrreldav tuulepargi eest laekuva tuluga. Seletuskirjas on toodud arvutusnäide, mille kohaselt on 115 MW tuulepargi aastane tulu kohaliku omavalitsuse eelarvesse ligikaudu 230 000 eurot, mille alusel on jõutud järeldusele, et tuumajaama puhul võiks määr olla 0,30 eurot/MWh. Juhime tähelepanu, et tuulepargi puhul sõltub kohaliku omavalitsuse tulu suurel määral elektrienergia börsihinnast. Kui järgnevatel aastatel börsihind erineb 2024. aasta hinnatasemest (on sellest madalam või kõrgem), ei pruugi tuulepargi ja tuumajaama tulud enam võrreldavad olla. Palume seletuskirjas täpsustada, kuidas sellisel juhul tagatakse, et tuumajaama eest kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuv kohaliku kasu tasu vastab kavandatud eesmärgile.
Arvestatud.

Tuumajaama käitamise ajal on kohaliku kasu tasu suurus seotud eelneva kalendriaasta Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilisest keskmisest börsihinnaga.
76.
Eelnõu § 70 lõikes 10 on sätestatud, et tuumajaamaga seotud kohaliku kasu jaotamise korra kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu määrusega. Sätet tuleks täiendada selliselt, et volitusnorm võimaldaks volikogul kehtestada lisaks kasu jaotamise korrale ka kasu jaotamise tingimused.
Arvestatud.
77.
Eelnõust puudub säte või sätted, mis määratleksid, kuidas tuumajaama ehitus-, katsetamis-, käitamis- ja dekomissioneerimisloa omaja maksab kohaliku kasu tasu kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse. Palume lisada eelnõusse asjakohase(d) sätte(d), mis annaks volituse
3 (3)
kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule kehtestada kohaliku kasu tasu omavalitsusüksuse eelarvesse laekumise korra (tähtajad, võlgnevuste korral viiviste maksmine jne).
Arvestatud.

Lisatud volitusnorm (Tuumajaamaga seotud kohaliku kasu tasu tasumise ja jaotamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu määrusega.) Seletuskirja täiendatud.


78.
Soovitame kaaluda sarnast loogikat nagu tuulikutasu puhul, kus maksimaalne tasu ühe eluruumi kohta on keskkonnatasude seadusega määratud (tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine kohaliku omavalitsuse üksuse poolt maismaa tuulepargi mõjualas elavatele füüsilistele isikutele). Tuulikutasu puhul on keskkonnatasude seaduse § 553 lõikes 3 sätestatud, et elukohaga seotud tasu maksimaalne suurus ühe tuulepargi mõjualas asuva eluruumi kohta on kalendriaasta vastava aasta kuue kuu Eesti töötasu alammäär. Sarnane lähenemine võiks anda selguse ja prognoositavuse ka tuumajaamaga seotud kohaliku kasu määramisel kohaliku omavalitsuse üksusele.
Mittearvestatud.

Tuuleparkide ja tuumajaama ruumiline paiknevus on erinev – tuulepargid on laiemas ruumis hajutatud ja hõlmavad rohkem piirkondi, tuumajaam seevastu on üksik ja väga konkreetse piirkonna keskne rajatis. Kohaliku kasu tasu instrumendi eesmärk on tugevdada sotsiaalset aktsepteeritavust väga konkreetses piirkonnas ning selle sidumine ning limiteerimine kalendriaasta vastava aasta kuue kuu Eesti töötasu alammääraga ei ole eesmärgipärane.
79.
Siseministeerium on 8. novembri 2023. a kirjaga nr 9-4/25-1 palunud teiste hulgas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil hinnata võimaliku tuumajaama rajamisega kaasnevaid lisakulusid. Kokkuvõtvalt võib hinnata, et toiduohutuse ja toidu varustuskindluse tagamise kulud tuumaõnnetuse hädaolukorrale reageerimise ja lahendamise võime saavutamiseks võivad olla suurusjärgus 10-15 miljonit eurot. Õnnetuse korral kogumõju kohalikele omavalitsustele ning toidu tarneahelale võib ületada 100 miljonit eurot. Lisaks võib tuumaõnnetus kaasa tuua pikaajalised ning tõsised häired elanikkonna toiduga tagamises ja väliskaubanduses ning toiduga isevarustatuse säilimise osas sõltuvalt ohuala suurusest. Palume eeltoodut eelnõu mõjude hindamisel arvestada.
Selgitame, et üldised tuumaenergia programmiga seotud kulud kajastatakse eelnõu seletuskirja mõjude osas. Täpsemalt tuuakse välja järgmise 4 aasta vajadused tegevusvaldkondade kaupa, keskendudes julgeoleku tagamisele, hädaolukordadeks valmisolekule, pädevuste arendamisele ning tuumaregulaatori tegevusega seotud kuludele.

Siseministeerium

Märkus, ettepanek
Märkusega arvestamine
Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus
80.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on Kaitsepolitseiameti (KAPO) ülesandeks hinnata ja ennetada tuumajulgeolekuga seotud ohte, sh pahatahtlikke tegevusi ja sabotaažiriski, ning tagada, et riskianalüüsid ja valmisolekuplaanid arvestaksid sisemisi ja väliseid julgeolekuohte. Selle ülesande tulemuslikuks täitmiseks on vajalik, et KAPO oleks kaasatud järelevalvesse, omaks ülevaadet tuumaohutusloa omaja kehtivast hädaolukorra (kriisi-) ja turvaplaanist, oleks teavitatud osalise käitamisloa ja käitamisloa eelnõudest ning hädaolukorra lahendamise plaani harjutamise ja kontrollimise õppustest, omaks juurdepääsu tuumamaterjali riiklikule registrile ning ülevaadet tuumamaterjali transpordist (vt eelnõu § 19 lg 4 p 5; § 29 lg 3 p 3; § 34 lg 4; § 35 lg 3; § 51 lg 2; § 73; § 79). Palume eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendada.
Arvestatud.

KAPO rolli on eelnõus suurendatud.
81.
Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et kuna julgeolekukontrollide ja taustakontrollide läbiviimine tuumakäitise ehitamisel ja käitamisel osaleva personali suhtes toob KAPO-le kaasa märkimisväärse lisakoormuse juba tuumajaama ehitusetapis, on vajalik tagada mehhanism, mille kaudu on loa omajal võimalik lisakulud kompenseerida ilma, et kahjustuks riiklik julgeolekuhuvi. Nõustume, et eelnõuga kaasneb ametile oluline lisakoormus (sh juba tuumajaama planeerimise etapis), kuid eelnõu ega seletuskiri vastavat kulude kompenseerimise mehhanismi ei kajasta. Palume eelnõud ja seletuskirja vastavalt täiendada.
Arvestatud.

Tausta- ja julgeolekukontrollide läbiviimise kompensatsioonimehhanism lisatakse riigilõivu seadusesse. Eelnõu seletuskirja on vastavalt täiendatud.
82.
Tausta- ja julgeolekukontrollide kontekstis juhime tähelepanu sellele, et eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas tuumajaamas töötavatele inimestele taotletakse julgeolekukontrolli teostamist ametikoha alusel või kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras (VV määrus nr 262) eraldi asjakohased salastamisalused tuumamaterjali, tuumakäitiseid jms kajastava teabe kaitsmiseks. Selgitame, et kehtiv riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus nõuab juurdepääsuloa andmiseks juurdepääsuvajaduse olemasolu, mis on otseselt seotud salastatud teabe (ala)liigiga, millist teavet on isikul vaja oma tööülesannete täitmiseks töödelda. Juhime tähelepanu, et lisaks tuumajaama ehitajatele ja töötajatele peab arvestama ka kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse pädeva asutuse (TTJA) teenistujate tausta- ja julgeolekukontrolli teostamise vajadusega. Eeltoodust lähtuvalt tuleb eelnõud tausta- ja julgeolekukontrolli nõuete osas täiendada.
Arvestatud.

Taustakontrollide osas on eelnõu peatükki 11 lisatud täiendav jagu. Julgeolekontrollide osas on lisatud seletuskirja selgitus, et see toimub vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteave seaduse (RSVS) kohaselt.
83.
Seletuskiri ei anna selgust, kas tuumajaama käitamisel töödeldakse riigisaladust või salastatud välisteavet. Juurdepääsuõiguse andmise salastatud välisteabele otsustab riigi julgeoleku volitatud esindaja. Tõenäoliselt kaasatakse tuumajaama ehitusse ja käitlemisse ka välisriikide spetsialiste. Tuleb hinnata välismaalaste usaldusväärsuse kontrollimise põhimõtteid, mh seda, kas ka neil on vajalik juurdepääsuõigus Eesti riigisaladusele. Samuti jääb ebaselgeks, millisel õiguslikul alusel hakkab toimuma eelnimetatud isikute suhtes taustakontrolli teostamine. Eelnõu vastavat pädevusnormi ei sisalda ning Eesti õiguses puudub üldine taustakontrolli seadus. Palume eeltoodust lähtuvalt eelnõud ja seletuskirja täiendada.
Arvestatud.

Eelnõud on taustakontrollide osas täiendatud, sh lisatud välismaalasi puudutav säte.

84.
Eelnõu § 3 lg 4 sõnastus vajab täpsustamist seoses kasutatud tuumkütuse käsitlemisega. Palume kaaluda, kas alaliselt reaktori südamikust eemaldatud tuumkütust on asjakohane määratleda „kasutatava ressursina“ või pigem „taaskasutatava ressursina“, juhul kui seda kavandatakse ümber töödelda, et mõiste kasutus oleks selge ja üheselt mõistetav.
Arvestatud.

Lisatud väljend “taaskasutatav ressurss”.
85.
Palume kaaluda § 10 lg 2 p 2 sõnastamist järgmiselt: „suurõnnetuse ohuga ettevõtete ja ohtlike ettevõtete ning muudest inimtegevusest tulenevate tegevuste ohualad.“ Arvestada tuleb nii suurõnnetuse ohuga kui ka ohtlike ettevõtete asukohtade, sh nende ohualadega. Samuti maakasutuse planeerimisel ja ehitise projekteerimisel tuleb arvestada suurõnnetuse ohuga ettevõttest ja ohtlikkust ettevõttest tulenevate asjaoludega, sh ohualadega. Samuti palume täpsustada, mida mõeldakse „muudest inimtegevusest tulenevate tegevuste ohualade“ all, sest hetkel pole seda ka seletuskirjas lahti kirjutatud.
Arvestatud.

Punkti sõnastus muudetud.
86.
Eelnõu § 13 lg 2 kohaselt on loetletud asutustel ülesanne kooskõlastada tuumakäitise ehitamist ja käitamist kavandava isiku eelhinnangu taotlus. Praegu puuduvad eelnõus kriteeriumid, millele vastavust taotleja puhul peab kontrollima. Hinnates § 13 lõikes 3 ja § 14 lõikes 1 toodud tingimusi, palume eelnõus täpsustada, millises punktis toodud teabe kontrollimine on erinevate asutuste pädevuses ning milliste seaduste alusel. Lisaks, antud sättes on toodud kooskõlastamise tähtaeg, kuid samas ei näe seadus ette taotluse lahendamise tähtaega.
Arvestatud.

Eelhinnangu osa on täpsustatud ja asutuste rollid kirjutatakse lahti määruses.
87.
Eelnõu § 13 lg 3 loetleb tulevasele käitajale antava positiivse eelhinnangu eeldused ja punkt 2 ütleb, et tulevase käitaja ja temaga seotud isikute tegevus ei tohi ohustada riigi julgeolekut. Juhime tähelepanu, et keeldumise aluse § 14 lg 1 p 4 („tulevane käitaja ja temaga seotud isikute tegevus ohustab riigi julgeolekut“) on hõlmatud juba sama sätte punkti 2 („ei vasta ühele või enamale positiivse eelhinnangu andmise eeldusele“) ning on seega dubleeriv.
Arvestatud.

Eelhinnangu osa on täpsustatud ja dubleerimine eemaldatud.
88.
Teeme ettepaneku eelnõu § 14 lg 1 p 4 kasutada väljendit „võib ohustada“, nagu on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses, strateegilise kauba seaduses jne.
Arvestatud.

Eelnõus on läbivalt kasutatud väljendit “võib ohustada”.
89.
Eelnõu § 30 lg 5 vajab selgitamist seoses mõistega „korrakaitseseaduse kohane järelevalve“. Palume täpsustada, kas silmas peetakse riiklikku järelevalvet ning millise eriseaduse alusel ja millisele korrakaitseorganile on vastav järelevalvepädevus käesolevas valdkonnas antud.
Arvestatud.

Eelnõu sõnastust on muudetud ja täiendatud on 14. peatükki “Riiklik järelevalve ja auditid.”
90.
Eelnõu § 32 lg 5 (katsetamisloa), § 34 lg 4 (osalise käitamisloa) ja § 35 lg 3 (käitamisloa) kooskõlastamine vajab eelnõus selgitust, milliste asjaolude olemasolu või puudumist asutused kooskõlastuse andmisel hindavad, ning milline on loamenetluse edasine käik juhul, kui kooskõlastust ei anta.
Arvestatud.

Kooskõlastamise kontseptsiooni muudetud ning see käib vastavalt §-le, mis selgitab koostööd pädeva asutuse otsuste tegemisel ning täpsustatakse määruse tasandil.
91.
Palume lisada eelnõu § 39 tuumkütuse esmase transpordi tuumakäitise territooriumile kooskõlastamise vajaduse lisaks pädevale asutusele ka Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), sest vastav kohustus on sätestatud ka eelnõu §-s 79.
Mittearvestatud.

Vastav säte on eelnõust välja jäetud. Selle eesmärk oli reguleerida tuumakütuse esmase transpordi kooskõlastamist, kuid transporti puudutav regulatsioon on terviklikult juba käsitletud muudes õigusaktides, eelkõige kiirgusseaduses ning ohtlike veoste vedu reguleerivas raamistikus.
Eelnõus säilitati tuumamaterjali transpordi turvaplaani koostamise ja kooskõlastamise säte, sealhulgas Politsei- ja Piirivalveametiga kooskõlastamine.

92.
TEOS § 51 sätestab nõuded tuumakäitise hädaolukorra lahendamise plaanile ja lg 3 täpsustab, et seda vaadatakse üle ja täiendatakse vajaduse korral vähemalt iga kahe aasta järel või pärast olulisi muutusi ohutegurites või käitises. Samas § 29 lg 4 on sätestatud, et tuumaohutusloa omaja peab hädaolukorra plaani ja turvaplaani ajakohastama vähemalt iga kolme aasta tagant, kui tuumaohutusloaga ei ole sätestatud teisiti. Palume eelnõus ajakohastamise sageduse nõuded ühtlustada.
Arvestatud.

Sageduse ühtlustatud kahele aastale.
93.
Hädaolukorraks valmisolekut käsitlevate sätete osas, sh § 51, teeme ettepaneku täiendada eelnõud selliselt, et hädaolukorra lahendamise korraldus hõlmaks selgesõnaliselt ka tuumakäitiseväliseid (off-site) mõjusid elanikkonnale, taristule ja keskkonnale ning nende mõjude lahendamist Päästeameti (PäA) juhtimisel. Eelnõu käsitleb põhjalikult käitisesisest valmisolekut, kuid käitisevälised mõjud on tuumasündmuste puhul määrava tähtsusega ning vajavad selget õiguslikku raamistikku.
Arvestatud.

Paragrahvi on lisatud täiendav punkt tuumakäitise väliste mõjude hõlmamise kohta.
94.
Eelnõu § 51 lg 2 sätestab, et tuumakäitise hädaolukorra lahendamise plaani harjutamiseks korraldab käitamisloa omaja õppuse vähemalt üks kord aastas ning teavitab PäA-d vähemalt 20 tööpäeva ette. Palume kaaluda etteteavitamise tähtaja pikendamist, kuna 20 tööpäeva ei pruugi olla piisav riiklike asutuste sisuliseks kaasamiseks. Selguse huvides võiks eristada ettevõttesiseseid õppusi ja koostööõppusi riiklike asutustega. Ettevõttesiseste (personali) õppuste puhul oleks asjakohane etteteavitamise tähtaeg vähemalt 90 tööpäeva ning ettevõtteväliste, sh käitisevälisele reageerimisele ja tuumajaama territooriumist väljapoole ulatuvatele tegevustele suunatud koostööõppuste puhul vähemalt 180 päeva.
Arvestatud.

Õppuste osa on täiendatud ja kooskõlastamise tähtaegasid pikendatud.
95.
Teeme ettepaneku täiendada § 52 nõudega, et tuumakäitise käitaja korraldab regulaarselt hädaolukorra lahendamise õppusi koos PäA ja teiste asjakohaste asutustega ning et õppustel testitakse ka käitisevälist reageerimist ja elanikkonnakaitse meetmete rakendamist. Ilma riiklike ühisõppusteta ei ole võimalik hinnata ega tagada tegelikku valmisolekut tuuma- ja kiirgusohuga hädaolukordadeks
Arvestatud.

Õppuste osas on eelnõusse lisatud täiendav paragrahv.
96.
Teeme ettepaneku TEOS-e täiendamiseks selliselt, et tuuma- või kiirgusohuga hädaolukordade puhul oleks operatiivse juhtimise, elanikkonnakaitse meetmete rakendamise ning päästetööde korralduse vastutus eelnõus selgemalt määratletud. Praegu on Päästeameti roll hädaolukorras eelnõus pigem kaudne, mis võib kriisiolukorras tekitada ebaselgust rollijaotuses. Selge õigusliku vastutuse ja juhtimiskorralduse määratlemine aitab vältida paralleelset või vaidlustatud juhtimist pädeva asutuse ja operatiivasutuste vahel ning toetab tõhusat ja koordineeritud reageerimist.
Arvestatud.

Lisatud on säte, et kui tuumaavarii või kiirgushädaolukorra mõju ulatub tuumakäitise territooriumist väljapoole, juhib päästetöid, elanikkonnakaitse meetmete rakendamist ning käitiseväliste tagajärgede lahendamist Päästeamet vastavalt hädaolukorra seaduses sätestatud pädevusele.
97.
Eelnõu § 75 lg 1 kasutab sõnastust „Eesti Vabariigi pädevatel asutustel“, samas kui eelnõus on mõistet „pädev asutus“ läbivalt kasutatud konkreetse tähendusega viitamaks TTJA-le. Arvestades, et § 75 lg 1 kontekstis ei peeta tõenäoliselt silmas TTJA-d, võib sama mõiste kasutamine eri tähendustes tekitada tõlgenduslikku ebaselgust. Palume kaaluda sätte sõnastuse täpsustamist või mõiste asendamist selgema sünonüümiga.
Arvestatud.

Asendatud väljendiga “julgeolekuasutused”.
98.
Palume eelnõu § 75 lg 2 osas täpsustada välisinspektori ehitise kontrollimisele lubamise menetlust ja lisada, millistele asjaoludele tuginedes annavad asutused oma nõusoleku ning milliste asjaolude esinemist või puudumist seejuures hinnatakse. Lisaks palume kaaluda, kas asutuste loetelus oleks asjakohane viidata üldisemalt „julgeolekuasutustele“.
Arvestatud osaliselt.

Seletuskirjas on täpsemalt lahti seletatud inspektorite nimekirjade esitamise protsess. Kuna lõikesse lisandus asutuste hulka lisaks julgeolekuasutustele ka Välisministeerium, tuleb jätta eraldi loeteluna.

Sotsiaalministeerium

Märkus, ettepanek
Märkusega arvestamine
Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus
99.
Palume seaduses või seletuskirjas täpsustada:
• elanikkonna tervisemõjude hindamise ja jälgimise rolli kogu tuumakäitise elukaare vältel;
• pikaajalise terviseseire vajadust ka pärast käitamise lõppu ja dekomissioneerimist.
Arvestatud.

Seletuskirja täiendatakse infoga riikliku kiirgusseire programmi ja selle korralduse kohta. Eelnõu kohaselt korraldab pädev asutus kiirgusseiret ja tagab kiirgusohutust varajase hoiatamise süsteemi toimimise. Kiirguskaitse nõuded nii kiirgustöötajate kui elanike kaitseks on toodud kiirgusseaduses ning TEOS viitab kiirgusseaduse vastavatele sättele.

100.
Palume eelnõus:
• selgemalt määratleda Terviseameti rolli rahvatervise, terviseriskide hindamise ja elanikkonna kaitse küsimustes;
• kirjeldada koostöömehhanismid (sh andmevahetus ja otsustusahelad) TTJA ja Terviseameti vahel.
Osaliselt arvestatud.

Seletuskirja täiendatakse ja viidatakse olemasolevale koostööle ja rollidele, mh hädaolukorra seadusest ja kiirgusseadusest tulenevatele kohustustele ja koostöö korraldusele.

Eelnõu viitab kiirgusohutusnõuet täitmis osas kiirgusseadusele ning kiirgusseaduses asendatakse läbivalt senine pädev asutus, Keskkonnaamet, TTJAga.

101.
Palume selgemalt:
• siduda kiirgusseire andmed rahvatervise seire ja otsustustoega;
• reguleerida Terviseameti rolli andmete tõlgendamisel ja tervisemõjude hindamisel.
Arvestatud.

Seletuskirja muudetud ning ettepanek kaetud kahe eelmise märkusega.



102.
Eelnõu ei kirjelda tuumajaamaga kaasnevaid tervishoiu-alaseid ülesandeid, nende vastutuse jaotust erinevate (peamiselt SoM) haldusala asutuste vahel. Need ülesanded ja vajaliku valmisoleku nõuded tulevad IAEA-lt (peamiselt IAEA GSR osa 7 nõue 12). Eelnõu § 8 lg 2 p 12 ei tulene selgelt, et eelviidatud ülesanne on pädeval asutusel ehk TTJA-l. Palume eelnõud vastavalt täpsustada.
Osaliselt arvestatud.

Eelarvevajadust kajastatakse eelnõu seletuskirjas eelkõige hädaolukordadeks reageerimise (mh CBRN) ja pädevuste arendamise kontekstis. Konkreetsemad vajadused on piirkondlikud ning sõltuvad asukohavalikust. Riikliku eriplaneeringu raames arvestatakse kogu infrastruktuuriga ja määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ kohaselt on üheks kaasatavaks asutuseks ka Terviseamet.

TEOSe paragrahvi „Pädeva asutuse ülesanded ja õigused“ kohaselt pädev asutus:
5) korraldab kiirgusohutuse ning tuumaohutuse ja -julgeoleku tagamise riikliku korralduse jaoks oluliste uurimistööde tegemist ning nende tulemuste avaldamist;
6) korraldab kiirgusseiret ja tagab kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi toimimise;
7) korraldab avalikkuse teavitamist kiirgus- ja tuumaohutusega seotud küsimustes ning piiriülest kaasamist seaduses sätestatud korras ja ulatuses;

TEOSe paragrahviga „Tegevus hädaolukorras“ täpsustatakse vastutuse jaotus tuumaavarii või kiirgushädaolukorra korral juhul, kui selle mõju ulatub väljapoole tuumakäitise territooriumi. Kui tuumaavarii või kiirgushädaolukorra mõju ulatub tuumakäitise territooriumist väljapoole, juhib päästetöid, elanikkonnakaitse meetmete rakendamist ning käitiseväliste tagajärgede lahendamist Päästeamet vastavalt hädaolukorra seaduses sätestatud pädevusele.

103.
Eelnõu § 14 lg 1 punktis 2 on sätestatud, et positiivset eelhinnangut ei anta, kui mh tulevane käitleja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale positiivsele eelhinnangu andmise eeldusele. Jääb arusaamatuks, kas positiivse eelhinnangu andmisest keeldumiseks piisab ühe puuduse esinemisest või on mõningatel juhtudel (sellisel juhul millistel juhtudel?) negatiivse eelhinnangu andmiseks vajalik rohkem kui ühe puuduse olemasolu. Palume eelnõu vastavalt muuta või täpsustada.
Arvestatud.
104.
Palume kaaluda § 27 lg 2 sõnastuse täiendamist järgmiselt: „Kui loa omaja ei täida lõikes 1 sätestatud kohustust või kui loa omaja tegevusetus võib ohustada inimese elu, tervist, keskkonda, tuumaohutust või tuumajulgeolekut, võib pädev asutus rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
Arvestatud.
105.
Eelnõu § 51 sätestab, et käitamisloa omajal peab olema riskianalüüsil põhinev tuumakäitise hädaolukorra lahendamise plaan, mis tagab reageerimise, teavitamise, koostöö ning inimeste kaitse hädaolukorra ajal ja järel. Seletuskiri toob koostööpartnerina välja ka Terviseameti. Palume seletuskirjas täpsustada sätte seost kiirgusseaduse § 30 regulatsiooniga, mille kohaselt Keskkonnaamet, eelnõu jõustudes TTJA, ja Terviseamet edendavad oma pädevuse piires kiirgusteadlikkust, heade praktikavõtete kasutamist ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimist ning jagavad asjakohast juhend- ja ohutusteavet.
Arvestatud
106.
Eelnõu § 109 punktiga 1 asendatakse kiirgusseaduse tekstis sõna „Keskkonnaamet“ sõnadega „pädev asutus“ vastavas käändes. Vastavalt eelnõu §-le 7 on kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse pädev asutus TTJA. Seoses nimetatud muudatusega tuleb muuta ka tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018. a määrust nr 71 „Meditsiinikiirituse protseduuride ja kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused“. Palume eelnõu seletuskirja vastavalt täiendada.
Arvestatud.

Muuta tuleb kõik KiSi alusel kehtestatud määrused.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Märkus, ettepanek
Märkusega arvestamine
Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus
107.
Eelnõu § 2 lõige 1 punkt 1.
Ettepanek on täiendada sätet, lisades sõna „transiiti“ järele sõnad „ning füüsilist kaitset“, kuna füüsiline kaitse (physical protection) on Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) praktika kohaselt lahutamatu osa reguleerimisalast, mitte ainult alamteema.

Arvestatud.

Lisatud punkt - 6) tuumajulgeolekut ja -materjali füüsilist kaitset;

108.
Eelnõu § 2 lõige 1 punkt 5.
Ettepanek on muuta sätte sõnastust, täiendades seda rahvusvahelise
Mõõtmega: 5) tuumakäitise ja tuumamaterjaliga seotud hädaolukordadeks valmisolekut, nende lahendamist ning riikliku ja rahvusvahelise koostöö korraldust;.

Mittearvestatud.

§ 1 punkt 5 sätestab rahvusvaheliste kohustuste täitmise tagamise (§1 p 5 tagada punktides 1–4 sätestatuga seotud Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmine).

109.
Eelnõu § 2 lõige 1 punkt 6.
Ettepanek on sätet täiendada, lisades sõna „tuumajäätmete“ ette sõnad „radioaktiivsete jäätmete, sealhulgas“. IAEA praktikas on „nuclear waste“ ebasoovitav üldmõiste, kuna see võib jätta välja madala ja keskmise aktiivsusega jäätmed ning see ei hõlma kogu jäätmehaldust, mille üle tuumaregulaatoril on pädevus. IRRS missioonidel on see korduvalt märgitud kui terminoloogiline risk.

Mittearvestatud.

Tuumajäätmed käesoleva eelnõu kontekstis on kõik radioaktiivsed jäätmed, mis tekivad eelnõu reguleeritud tegevustes. Mõiste on eristatud selguse huvides, kuna käesoleva seadusega kehtestatud reservi moodustamise ja fondi sissemaksete nõue ei rakendu kõikidele radioaktiivsete jäätmete tekitajatele. Väiksemate jäätmetekitajate nagu ülikoolide ja meditsiiniasutuste tekitatud jäätmed on reguleeritud Kiirgusseaduse alusel kehtestatud tagatise nõudega.
110.
Eelnõu § 3 ja § 52 lõige 2.
Ettepanek on eelnõu § 52 lõikes 2 toodud tuumaavarii termin tõsta eelnõu §-i 3, kus on defineeritud seaduses kasutatavad terminid, kuna tuumaavarii mõiste on kasutusel juba eelnõu § 3 lõikes 1.

Arvestatud.
111.
Eelnõu § 3 lõige 1.
Ettepanek on säte ümber sõnastada järgmiselt: „Hädaolukorra planeerimistsoon on eelnevalt määratletud piirkond, mille piires kavandatakse ja rakendatakse tuuma- või kiirgusavarii korral kiireloomulisi ja vajadusel pikaajalisi kaitsemeetmeid.“.
Pakutud sõnastus hõlmab lisaks tuumaavariile ka kiirgusavariid ning kiireloomuliste kaitsemeetmetele lisaks ka pikaajalisi kaitsemeetmeid, mille kavandamine ja rakendamine võib olla teatud juhtudel vajalik.

Arvestatud

112.
Eelnõu § 3 lõiked 2 ja 10 ning § 52 lõige 2.
Ettepanek on nimetatud sätetest välja jätta fraas „käesoleva seaduse tähenduses“, kuna ükski nendest mõistetest ei ole kasutusel teistes seadustes.

Eelnõu § 3 lõge 2.
Ettepanek on täiendada sätet, lisades sõna „sündmus“ järele sõnad „mis ei ole tuumavarii, kuid“, kuna ilma selle täienduseta oleks intsidendi definitsioon liiga lai, hõlmates ka tuumaavarii mõiste.
Arvestatud.







113.
Eelnõu § 3 lõige 5.
Ettepanek on asendada fraas „Kavandamise aluseks olev oht“ fraasiga „Baasoht“ ning teha vastavad muudatused ka eelnõu § 77 lõike 1 punktis 2, lõikes 2 ja lõike 3 punktis 1.

Fraas „Kavandamise aluseks olev oht“ liiga kohmakas ja seda terminit on sätete sõnastustes keeruline kasutada ilma, et sättest aru saamine ei kannataks. Pakutud asendus on lühem ja selgem ning tekstis paremini kasutatav.
Mittearvestatud.

Baasoht kõlab nagu üldine põhirisk, mis ei kanna edasi keskset mõtet, et see ei ole lihtsalt oht, vaid konkreetse tuumakäitise jaoks määratud disainiparameeter, mille järgi ehitatakse kaitsesüsteem.
114.
Eelnõu § 4 lõige 1.
Ettepanek on säte ümber sõnasta järgmiselt: „(1) Keelatud on mis tahes tegevus, mis on suunatud tuumarelvade, tuumalõhkeseadmete või radioaktiivset materjali laiali paiskavate või hajutavate vahendite loomisele, arendamisele, valmistamisele, hankimisele, omamisele, kasutamisele või nendele tegevustele kaasaaitamisele, samuti tuumamaterjali või muu radioaktiivse materjali mis tahes mitterahumeelne kasutamine.“. Pakutud sõnastus hõlmab rohkemaid mitterahumeelseid tegevusi, kui eelnõu sätte sõnastus.
Osaliselt arvestatud

Täpsustatud tegevuste loetelu teeb keelatud tegevuste reguleerimist selgemaks. See-eest võib radioaktiivsete materjali hajutamine olla sihipärane ning jäätmekäitluses või heitmete käsitlemisel vajalik, mistõttu uuendame lõiget jättes välja „või hajutavate“.
115.
Eelnõu § 5 lõige 3, § 6 lõige 3, § 24 punkt 1 ja 52 lõige 2.

Ettepanek on nimetatud sätteid täiendada ja lisada sõna „inimese“ järele sõna „elule“, kuna inimese elu on samuti põhiseaduse kaitse all olev väärtus.
Arvestatud.

116.
Eelnõu § 6 lõige 1.
Sätte sõnastus on eksitav, kuna võimaldab tõlgendust, mille kohaselt ohutus ei tohi segada äritegevust. Säte ei tohi välistada pädeva asutuse õigust ohutuse tagamiseks tegevusi peatada või keelata. Ettepaneku säte ümber sõnastada järgmiselt: „(1) Tuumaohutus tuleb tagada kogu tuumakäitise elukaare vältel kõigis tuumkütusetsükliga seotud tegevustes selliselt, et võimalik oleks eesmärgipärane tuumakäitise käitamine, tuumaseadme kasutamine ja tuumkütusetsükli tegevuste tegemine.“.
Arvestatud.
117.
Eelnõu § 7 lõige 2 ja teised 34 sätet, kus on nimetatud valdkonna eest vastutavat ministrit.
Seletuskirjast ei selgu, millise ministeeriumi juhtivat ministrit on nendes sätetes silmas peetud. Selguse huvides tuleks seletuskirjas vähemalt ministeeriumi tasemel ära märkida, millise ministeeriumi vastutusala valdkonda on mõeldud.
Arvestatud
118.
Eelnõu § 8 lõige 1.
Ettepanek on asendada fraas „lubade väljastamine“ fraasiga „haldusaktide andmine ja menetlustoimingute tegemine“, kuna asendatav fraas on liiga kitsas - see ei hõlma endas teisi haldusakte, mis ei ole load, ega menetlustoiminguid (nt kooskõlastuse või arvamuse andmine või kooskõlastuste küsimine jne), mis samuti kuuluvad pädeva asutuse ülesannete hulka.
Arvestatud.
119.
Eelnõu § 8 lõige 2.
Pädeva asutuse ülesannete hulgast tuleb välja jätta need ülesanded, mis on KiS-is reguleeritud, et välistada segadust tekitada võivat topeltregulatsiooni.
Mittearvestatud.

KiSis ei ole pädevusloetelu ja valdkonda jääb üks pädev asutus. Vastutusvaldkond täpsustatakse TTJA põhimääruses.
120.
Eelnõu § 9.
Ettepanek on lisada eelnõu § 9 lõike 2 järele täiendav lõige, millega sätestatakse isikud, kes ei saa olla kaasatavaks tehniliseks tugiorganisatsiooniks või eksperdiks. Eelkõige tuleb huvide konflikti vältimise eesmärgil välistada menetluse objektiks oleva tuumakäitise ja tuumajaama projekteerimise, ehitamise ja käitamisega seotud juriidilised ja füüsilised isikud ning juriidiliste isikute ema- ja tütarettevõtted ning nende osanikud või aktsionärid. Ettepanek on sõnastada lisanduv säte järgmiselt: „(3) Pädeval asutusel on keelatud tehnilise tugiorganisatsiooni või eksperdina kaasata isikut, kes on:
1) menetluse objektiks oleva tuumakäitise projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja või nendega seotud isik;
2) menetluse objektiks oleva tuumajaama projekteerija, ehitaja, käitaja või nendega seotud isik või
3) punktides 1 ja 2 nimetatud isikutega finantsiliselt või organisatsiooniliselt seotud isik.“.

Mittearvestatud.

Huvide konflikti välistamist reguleerib korruptsioonivastane seadus (§11).
121.
Eelnõu § 9 lõige 2.
Ettepanek on täiendada sätet teise lausega järgmises sõnastuses: „Iga kaasatud tehnilise tugiorganisatsiooni esindaja või ekspert peab kinnitama huvide konflikti puudumist allkirjastatud dokumendiga, mis tuleb esitada pädevale asutusele tema poolt määratud tähtajaks.“. Lisatav säte on vajalik kaasatavate isikute nö enesekontrolliks ja see aitab kaasa pädeva asutuse poolsele kontrollile. Ilmselt tuleb veel lisada täiendavaid sätteid, millega nähakse ette dokumendivorm, mida eksperdid allkirjastada saavad, või antakse volitus pädevale asutusele dokumendivorm välja töötada.
Mittearvestatud.

Huvide konflikti välistamist reguleerib korruptsioonivastane seadus (§11).
122.
Eelnõu § 9 lõige 3.
Säte „Vastutus ja regulatiivne otsustusõigus on pädeval asutusel.“ ümber sõnastada järgmiselt: „Kaasatud tehniliste tugiorganisatsioonide või ekspertide arvamused ja hinnangud ei ole pädevale asutusele siduvad, kuid pädev asutus võib haldusakti andmisel või menetlustoimingu tegemisel nendele tugineda.“. Ümber sõnastamine on vajalik, et säte ei kordaks ilmselget haldusorgani tegevuse põhimõtet – haldusorgan tagab menetluse ja antavate haldusaktide õiguspärasuse. TTJA pakutud sõnastuses on otsustajaks ja seega ka vastutajaks pädev asutus ilma ebavajaliku delegeerimise keelu kordamiseta. TTJA märgib, et haldusorgan saab avaliku õiguse teostamisel teha ainult neid otsuseid ja tegevusi, mis on seaduse või nende alusel antud õigusaktidega lubatud või kohustuseks pandud.
Arvestatud.


123.
Eelnõu 3. peatüki 1. jagu (§-id 10 ja 11).
Nimetatud sätted kohalduksid ka VV 22.05.2025 korraldusega nr 102 algatatud riigi eriplaneeringu koostamisele, seega tuleb ette näha vastav rakendussäte. Ettepanek on lisada eelnõu § 108 ette uus paragrahv, järgmises sõnastuses: „Käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jagu kohaldatakse enne 2027. aasta 1. jaanuari tuumakäitise planeerimiseks algatatud riigi eriplaneeringu koostamisel.“.
Mittearvestatud.


Tegemist on materiaalõiguse normidega, mis rakenduvad alates nende jõustumise hetkest.
124.
Eelnõu 3. peatüki 1. jagu (§-id 10 ja 11). Tuumakäitise planeerimise sätted on seotud pigem tuumakäitise asukoha eelvalikuga, mis planeerimisseaduses (PlanS) on osaks riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlusest (vt PlanS § 27 lg 9 ja § 95 lg 8). Eelnõus ei ole reguleeritud pädeva asutuse täiendavaid kohustusi eriplaneeringute detailse lahenduse koostamisel.
Selgitame, et tuumakäitise planeerimine toimub planeerimisseaduses ette nähtud korras ning käesolev seadus ei kitsenda planeerimisseadusest tulenevaid planeeringuliikide valiku võimalusi ega planeerimismenetluse paindlikkust. Planeerimismenetlus tagab tuumakäitise asukoha varajase ja tervikliku hindamise, sealhulgas alternatiivide võrdluse, avalikkuse kaasamise, keskkonnamõju strateegilise hindamise ning asjakohaste riigiasutuste kaasamise. Pädeva asutuse kaasamine toimub planeerimisprotsessi käigus, TTJA on juba hetkel määruse 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punkt 11 kohaselt kaasatav asutus (kui planeeringuga kavandatava ehitise ehitusloa andjaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kaasatakse TTJA). Viidatud määrus ei reguleeri ühegi asutuse hinnangu ja kooskõlastuse andmise kriteeriume ja sisulised kriteeriumid tulevad käesolevast eelnõust. Haldusmenetluse üldpõhimõtte kohaselt tuleb haldusorganil enda otsuseid ja kaalutlusi põhjendada, alused selleks tulevad TEOSest ja selle alusel kehtestatavast määrusest.
125.
Eelnõu § 10 lõige 2.
Ettepanek on muuta sätte sissejuhatavat lauset selliselt, et see ei kohustaks pädevat asutust asukoha eelvaliku otsuse eelnõud kooskõlastama olenemata sätte punktides loetletud kriteeriumite hindamise tulemustest. TTJA hinnangul on asjakohane säte jaotada kaheks erinevaks lõikeks, millest üks reguleerib planeeringu koostaja korraldaja poolt asukoha eelvaliku otsuse eelnõu pädevale asutusele kooskõlastamiseks esitamist ning teine pädeva asutuse poolt kooskõlastuse andmist või kooskõlastuse andmisest keeldumist. Lisaks tuleb välistada PlanS § 37 lõikes 2 ja § 105 lõikes 2 sätestatud asukoha valiku otsuse eelnõu vaikimisi kooskõlastatuks lugemine juhuks, kui pädev asutus ei jõua 30 päeva jooksul eelnõule reageerida, sh kooskõlastuseks antud tähtaega pikendada.
TTJA on seisukohal, et eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõule pädeva asutuse kooskõlastuse andmisele peab eelnema pädeva asutuse tuumaohutushinnang valitud asukoha sobivuse kohta. Tuumaohutushinnangu raames hindab pädev asutus ka seda, kas eelnõu § 10 lõike 2 punktides 1-12 loetletud kriteeriumite hindamine on tuumaohutuse aspektist vaadatuna toimunud nõuetekohaselt ja järeldused on adekvaatsed.

Mittearvestatud.

Kooskõlastamine toimub määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ alusel.
126.
Eelnõu § 10 lõige 2.
Ettepanek on täiendada sättes toodud loetelu uue kriteeriumiga, lisades sättele punkti 13 järgmises sõnastuses: „13) looduslike ja inimtegevusest tulenevate ohtude koostoime ning nende kumulatiivne mõju tuumakäitise ohutusele.“. Lõike täiendamine on vajalik, et hinnatud saaks ka erinevate ohtude koosmõju. Täiendusettepaneku ajendiks on IAEA poolt kiidetud multi-hazard approach, mis on välja töötatud muu hulgas Fukushima tuumakatastroofist saadud õppetundidest.

Arvestatud
127.
Eelnõu § 11 lõige 1.
Sättest ega seletuskirjas selle kohta antud selgitustest ei selgu, millises planeerimise etapis tuumakäitise asukoha hindamise aruanne koostatakse. Arvestades, et tegemist on asukoha hindamise aruandega, siis võib eeldada, et see eelneb asukoha valiku otsuse eelnõu koostamisele ja tuleb esitada koos asukoha valiku otsuse eelnõuga pädevale asutusele kooskõlastamiseks sarnaselt eelnõu § 10 lõikes 2 sätestatud kriteeriumite hindamise tulemustega.
Pädeval asutusel peab olema roll ka tuumakäitise asukoha hindamise aruande nõuetele vastavuse kontrollimisel. Nimetatud aruande järeldustele ja muudele alusandmetele tuginedes saab pädev asutus anda käesoleva dokumendi punkti 20 teises lõigus nimetatud tuumaohutushinnangu valitud asukoha sobivuse kohta.
Kuna eelnõu § 11 lõige 1 on üsna tihedalt seotud eelnõu § 10 lõikega 1, siis tuleks need sätted ühte paragrahvi alla viia ning ühendada ka eelnõu § 11 lõikes 2 sisalduv volitusnorm eelnõu § 10 lõike 3 volitusnormiga. Eelnõu §-is 11 tuleks sätestada regulatsioon pädeva asutuse asukoha valiku sobivuse tuumaohutushinnangu andmiseks ning negatiivse tuumaohutushinnangu tagajärjed (nt automaatne asukoha valiku otsuse eelnõu kooskõlastamisest keeldumine ja selle konkreetse asukoha osas eriplaneeringu menetluse lõpetamine).
Osaliselt arvestatud.

Täpsustatud pädeva asutuse rolli tuumakäitise asukoha hindamise aruande nõuetele vastavusel ning lisatud selgemad viited määrustele, milles sätestatakse täpsemad nõuded.
128.
Eelnõu § 12 lõige 1 ja § 13 lõige 1.
Ettepanek on eelnõu § 12 lõige 1 ümber sõnastada selliselt, et säte kirjeldaks eelkõige eelhinnangu põhisisu ja määraks selle andja. Tulenevalt sellest muudatusest tuleb muuta ka eelnõu § 13 lõike 1 sissejuhatavat lauset, täiendades seda tulevase käitaja õigusega eelhinnangu taotluse esitamiseks.
TTJA ettepanek on eelnõu § 12 lõige 1 sõnastada järgmiselt: „(1) Tuumakäitise ehitamise ja käitamise eelhinnang (edaspidi eelhinnang) on pädeva asutuse otsus, millega pädev asutus kinnitab tuumakäitise ehitamist ja käitamist kavandava isiku (edaspidi tulevane käitaja) sobivuse või mittesobivuse kavandatava tegevuse elluviimiseks. Eelhinnangu andmisel hindab pädev asutus tulevase käitaja organisatsioonilist võimekust, juhtimissüsteemi, tuumaohutuse kultuuri, majanduslikku suutlikkust, finantsvõimekust, julgeolekualast valmisolekut ning juhtkonna ja võtmetöötajate pädevust tuumakäitise ehitamiseks ja käitamiseks.“.
Eelnevast tulenevalt on TTJA ettepanek sõnastada eelnõu § 13 lõike 1 sissejuhatav lause järgmiselt: „(1) Tulevane käitaja esitab pädevale asutusele eelhinnangu taotluse koos järgmise teabega:“.
Osaliselt arvestatud.

Leiame et pakutud sõnastus on liiga detailne, olemasolev sõnastus katab olulise ära ja detailid saab tuua taotluse koosseisu.
129.
Eelnõu § 12 lõige 2.
Ettepanek on lõike sõnastust muuta, lisades sõna „ehitusloa“ ette sõna „tuumakäitise“ ja järele sõnad „ja käitamisloa“ ning asendades sõna „eelduseks“ sõnaga „eeltingimus“. Muudatus tagab, et positiivne eelhinnang oleks aja- ja asjakohane ka käitamisloa taotlemise ajal ning et oleks üheselt arusaadav, et positiivne eelhinnang on tingimus, mis peab olema täidetud enne tuumakäitise ehitus- või käitamisloa taotlemist. Positiivse eelhinnangu puudumine ei peaks takistama muude teenindavate ehitiste ehitusloa taotlemist.
Osaliselt arvestatud.

Sõna „tuumakäitise“ on sõna „ehitusloa“ ees olemas.

Käitamisloa taotluse koosseisus minnakse kõigi eelhinnangus nõutud aspektidega detailidesse ning seega eelhinnangu kehtivuse eeldus ei ole asjakohane.

130.
Eelnõu § 12 lõige 3.
Ettepanek on säte eelnõust välja jätta, kuna avatud menetlus ei sobiv menetlusviis eelhinnangu andmiseks tulenevalt nt ärisaladust sisaldavatest dokumentides või julgeoleku kaalutlustest. Lisaks ei tohiks selles menetluses peale tulevase käitaja olla muid isikuid, kelle õigusi eelhinnang puudutada saaks.
Mittearvestatud.

Seletuskirja täiendatud:
eelhinnangu andmisele kohaldatakse avatud menetlust, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seeläbi tagatakse, et eelhinnangu andmise protsess on läbipaistev, avalikkus ja puudutatud asutused saavad esitada oma seisukohti ning otsustamine toimub dokumenteeritud ja jälgitaval viisil. Avalikuks tehakse teave ja menetlustoimingud ulatuses, mis ei ohusta riigi julgeolekut, tuumakäitise füüsilist kaitset ega riku andmekaitse nõudeid. Piiratud juurdepääsuga osa menetluse materjalidest käsitletakse vastavalt avaliku teabe seadusele ning eelnõukohase seaduse vastavatele sätetele.
131.
Eelnõu § 13 lõige 1.
Ettepanek on täiendada lõiget kahe punktiga, mis kohustavad esitama andmeis tulevase käitaja juhtimissüsteemi rahastamise põhimõtete kohta. TTJA ettepanek on sõnastada täiendavad punktid järgmiselt: „6) tulevase käitaja juhtimissüsteemi kirjeldus, sealhulgas tuumaohutuse kultuuri põhimõtted ja kvaliteedijuhtimine;
7) pikaajalise rahastamise põhimõtted, sealhulgas dekomissioneerimise ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise rahastamise kavand;“.
Arvestatud
132.
Eelnõu § 13 lõige 2.
Vajalik on ette näha ka kooskõlastamise tähtaja pikendamise võimalus. Pahatihti ei jõua asjaomased asutused kooskõlastamise andmiseks vajalikke toiminguid 30 päeva jooksul ära teha.
Mittearvestatud.

HMS § 41 võimaldab tähtaegu pikendada.
133.
Eelnõu § 14 lõige 1.
Ettepaneku on lõike sissejuhatav lause ümber sõnastada järgmiselt: „(1) Pädev asutus keeldub positiivse eelhinnangu andmisest, kui:“. TTJA pakutud sõnastus on konkreetne alus positiivse eelhinnangu osas keelduva haldusakti andmiseks ja sellist sõnastust kasutatakse reeglina ka teistes seadustes (nt KiS § 74 lg 1 ja 2; EhS § 44). Eelnõu sõnastusest võib jääda ekslik mulje, et eelhinnangu taotluse menetlus jätkub kuni positiivse eelhinnangu andmiseni.
Arvestatud.
134.
Eelnõu § 14 lõige 2.
Ettepanek on tõsta lõige eraldi paragrahvi, milles sätestatakse nii positiivse eelhinnangu kehtetuks tunnistamise alused kui positiivse eelhinnangu muutmise aluseid. TTJA teeb ettepaneku uus paragrahv lisada eelnõu § 14 järele järgmise sõnastuses: „§ 15. Positiivse eelhinnangu kehtetuks tunnistamine ja muutmine
(1) Pädev asutus tunnistab positiivse eelhinnangu kehtetuks, kui:
1) tulevane käitaja seda taotleb või
2) peale positiivse eelhinnangu andmist ilmevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud.
(2) Pädev asutus muudab positiivse eelhinnangu tingimusi, kui:
1) tulevane käitaja seda põhjendatult taotleb või
2) on toimunud olulised muudatused käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud andmetes.“.
Osaliselt arvestatud.

Sõnastust täpsustatud. Sätestatakse alused, mille esinemisel pädev asutus keeldub positiivse eelhinnangu andmisest: 1. üldised alused, 2. asjaolus, mida loetakse positiivse eelhinnangu andmise keeldumise aluseks just julgeoleku ohustamise seisukohast. Kui pärast positiivse eelhinnangu andmist ilmevad asjaolud, mille tõttu pädev asutus ei oleks saanud anda positiivset eelhinnangut käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel, tunnistab pädev asutus eelhinnangu kehtetuks.
135.
Eelnõu § 15 lõige 2 punkt 2.
Sättes tuleks täpsustada, milliste riikide pädevate asutuste heakskiit reaktori disaini osas on aktsepteeritav. Võimalus on sättesse lisada loetelu aktsepteeritud riikidest või lisada viide mingile dokumendile, kus on aktsepteeritud riigid on loetletud või mille osapooled riigid on (nt mõni rahvusvaheline leping), või eraldi määrusega kehtestada loetelu aktsepteeritud riikidest.
Mittearvestatud.

Julgeolekuga seotud nõuded ja välistused on sätestatud eraldi. Seletuskirja täiendatud näidetega, mida heakskiidu all saab silmas pidada.
136.
Eelnõu § 15 lõige 3.
Tuumaohutuse prioriteetsuse tõttu ei saa eeldada ehitamisega seotud tuumaohutuse tagamist üksnes ehitusmaterjalide ja -toodete ning ehitusdetailide puhul rahvusvaheliste standardite järgimisega, kuna tuumakäitise puhul on oluline ka materjalide ja detailide ühendamine ehk ehitustegevus ise. TTJA teeb ettepaneku tuumaohutuse automaatset eeldust sisaldav säte ümber sõnastada järgmiselt: „(3) Ehitamisega seotud tuumaohutust on võimalik tõendada tõenditega, mis kinnitavad, et ehitusmaterjalid ja -tooted ning ehitamiseks vajalikud konstruktsioonid, tehnosüsteemid ja seadmete komponendid ning ehitusvõtted vastavad rahvusvahelistele tuumaohutust tagavatele standarditele. Kui ehitamisel eelmises lauses nimetatud standardeid ei järgita, ehitamisega seotud tuumaohutuse nõuete täitmist tõendada muul viisil.“.
Eeltooduga seonduvalt teeb TTJA ettepaneku täiendada eelnõu § 15 lõiget 2, lisades uue punkti järgmises sõnastuses: „3) tagada ehitise, sealhulgas selle osad, ja ehitustegevuse vastavus tuumaohutuse nõuetele.“. TTJA hinnangul on juba projekteerimise etapis oluline rõhutada ka ehitustegevuse vastavust tuumaohutusnõuetele.
Arvestatud.
137.
Eelnõu § 15 lõige 5.
Ettepanek on asendada sättes viide riigi eriplaneeringule viitega planeeringule, mis hõlmab ka muid planeeringuliike. Täiendavalt teeb TTJA ettepaneku täiendada sätet selliselt, et projekteerimistingimuste andmisele kohalduks (EhS) § 26 lõike 3 punktid 2 ja 4 ning lõige 4 (vt võrdluseks EhS § 261 lg 2), kuna täiendavad alused projekteerimistingimuste andmiseks tagavad õigusselguse, seades kindlad piirid tuumakäitise ümber ehitamisele ja laiendamisele. Sellest tulenevalt on TTJA sõnastusettepanek järgmine: „(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud projekteerimistingimuste andmisel lähtub pädev asutus tuumakäitise ehitamist võimaldavas kehtivas planeeringus sätestatust ning ehitusseadustiku § 26 lõike 3 punktidest 2 ja 4 ning määrab lõikes 4 nimetatud tingimused.
Arvestatud.

Sõnastust muudetud: Kui ehitamisele eelnenud planeerimismenetluses ei antud projekteerimistingimusi, siis annab ehitusseadustikus sätestatud pädev asutus projekteerimistingimused tuumakäitise ümberehitamiseks või laiendamiseks, arvestades asjakohases planeeringus sätestatuga.

138.
Eelnõu § 15 lõige 6.
Säte tuleks eelnõust välja jätta, kuna ei ole otstarbekas sättes nimetatud nimekirja määrusega kehtestada. Ministri kehtestatud nimekiri võib olla liiga kitsendav ja ajaga kaasas käimiseks võib tekkida vajadus selle korduvaks muutmiseks. Pigem tuleks vastava valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestada reeglid tuumakäitise ehitamiseks vajalike materjalide ja detailide jms ning samuti ehitustegevuses kasutatavate töövõtete tuumaohutuse tõendamiseks ja kontrollimiseks.
Arvestatud

Oleme nõus, et sättes nimetatud nimekirja kehtestamine määrusega võib olla liiga kitsendav. See-eest on ohutuse seisukohalt siiski oluline kehtestada tuumakäitise süsteemide, konstruktsioonide ja komponentide ohutusklassifikatsiooni põhialus, algne nimekiri koos detailsema metoodikaga, mistõttu täpsustame eelnõu lõiget ja seletuskirja selguse huvides. Volitusnormi alusel kehtestatakse ohutusklassifikatsiooni kord ning klasside spetsiifilised nõuded.
139.
Eelnõu § 15 lõige 7.
Ettepanek on säte eelnõust välja jätta, kuna EhS § 13 lõikes 3 on antud volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile ehitusprojektile esitatavate nõuete kehtestamiseks ning ehitusprojekti koostamise nõuded on toodud EhS § 14 lõikes 1. Lisaks on EhS-is veel ehitamisega seotud volitusnorme valdkonna eest vastutava ministri määruste kehtestamiseks (nt EhS § 15 lg 5 – ehitamise dokumenteerimine ja dokumentide säilitamine). Seega puudub vajadus eelnõuga täiendava volitusnormi andmiseks.
Arvestatud.
140.
Eelnõu § 16 lõige 2.
Ettepanek on tõsta säte eelnõu §-i 15, kuna ehitusloa taotlust puudutav säte ei sobitu loogiliselt pädeva asutuse tuumaohutuse hinnangu paragrahvi. Küll aga sobitub see tuumakäitise projekteerimist ja ehitamist reguleerivasse paragrahvi, kui rõhutada, et enne ehitama asumist tuleb taotleda ehitusluba. Täiendav ettepanek on eelnõu § 16 lõikesse 2 lisada kolm uut punkti, millest ühega kohustatakse ehitusloa taotluse juurde asjakohasel juhul esitama hoonestusluba, mis annab õiguse avalikus veekogus ehitise ehitamiseks ja selle omamiseks. Teise ja kolmanda lisanduva punktiga kohustatakse esitama vastavalt hanketegevust puudutavaid dokumente ning tuumakäitise katsetamise ja käitamise eelinfot.
TTJA teeb ettepaneku ümber tõstetava sätte sissejuhatav lause sõnastada järgmiselt: „(X) Enne tuumakäitise ehitamist tuleb taotleda ehitusluba. Ehitusloa taotlusele tuleb lisada:“ ning lisanduvad uued sätted sõnastada järgmiselt: „x) asjakohasel juhul hoonestusluba tuumakäitise teenindamiseks vajalikule avalikus veekogus asuvale rajatisele;
x) ehitamise ja hanketegevuse juhtimissüsteemi ning kvaliteedi tagamise kava;
x) tuumakäitise katsetamise ja käitamise kavandatud põhimõtted, etapid ja kontrollpunktid.“.
Osaliselt arvestatud.

§-d ümber tõstetud ja pealkirjad muudetud: Ehitusloa taotlemine ja andmine; Pädeva asutuse tuumaohutuse hinnang tuumakäitise ehitamiseks 

Ehitamise ja hanketegevuse juhtimissüsteemi ning kvaliteedi tagamise kava on kaetud eelhinnanguga ning kuna eelhinnang on ehitusloa eelduseks, peavad olema eelhinnangu asjaolud kehtivad.

141.
Eelnõu § 16 lõige 5.
Ettepanek on sõnastada säte ümber selliselt, et see käsitleks üksnes positiivset tuumaohutushinnangut ega sisaldaks endas ehitusloa andmisest keeldumise alust. Ehitusloa andmisest keeldumise alused tuleks sätestada eraldi paragrahvis või vähemalt eraldi lõikes, kuna see tagab õigusselguse ja välistab pädeva asutuse eksimise võimaluse. Ettepanek on jagada eelnõu § 16 lõige 5 kolmeks erinevaks sätteks ja sõnastada need järgmiselt:
a) „(5) Pädeva asutuse positiivne tuumaohutuse hinnang on üks ehitusloa andmise eeltingimus.“;
b) „(6) Pädev asutus annab negatiivse tuumaohutuse hinnangu, kui:
1) tulevane käitaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumente;
2) tulevase käitaja esitatud dokumendid ei vasta kehtestatud nõuetele;
3) tulevase käitaja esitatud dokumentidest tulenevalt ei ole võimalik veenduda tuumaohutuse nõuete täitmises või
4) esineb muu asjaolu, mis välistab positiivse tuumaohutuse hinnangu andmise.“;
c) 㤠X. Ehitusloa andmisest keeldumine
Pädev asutus keeldub tuumakäitise ehitusloa andmisest, kui:
1) esineb ehitusseadustiku §-is 44 sätestatud keeldumise alus;
2) pädeva asutuse positiivne eelhinnang on kehtetuks tunnistatud;
3) pädeva asutuse tuumaohutuse hinnang on negatiivne;
4) Vabariigi Valitsus teeb põhjendatud ettepaneku ehitusloa andmisest keeldumiseks või
5) esineb muu asjaolu, mis välistab kavandatava tuumakäitise ehitamise’.“.
TTJA hinnangul on vajalik negatiivse tuumaohutushinnangu ja ehitusloa andmisest keeldumise alustena loetleda kõikvõimalikud alused, kuid jätta võimalus olukordadeks, mida hetkel ei ole võimalik ette näha (nt avastatud viga valitud tuumareaktoriga identses valmisehitatud tuumareaktori konstruktsioonis vms).
Osaliselt arvestatud.

Sõnastust muudetud.
142.
Eelnõu § 18, § 40, § 41, § 42 lõige 2 (tuumajäätmete käitluskava) ja § 46 jt. Erinevad loataotluste esitamiseks vajalikud dokumendid on eelnõus ebaloogiliselt laialipillutatud ning ettepanek on need tõsta ühe peatüki alla eelnõu algusosas nt eelnõu § 3 (terminid) järel. Vajalikest dokumentidest ülevaate andmine enne loamenetlusi parandab eelnõu sätete järjestusloogikat ning tõstab eelnõu jälgitavust ning võimaldab luua dokumentide ja loamenetluste vahel loogilisi seoseid.
Mittearvestatud.

Dokumentide loetelu on nende osade juures, kus neid on vaja esitada. Erinevates menetlustes tuleb esitada erinev andmekoosseis ja täpsustatud nõuded on loamenetluse juures eraldi määrusega.
143.
Eelnõu § 18 lõige 2.
Ettepanek on sätet täiendada selliselt, et see sisaldaks ajakava, vastutusjaotust, kiirguskaitse ja keskkonnakaitse põhimõtteid ning seost jäätmekäitluse riiklike lahendustega. Sätte täiendamine tagab kooskõla IAEA GSR Part 6 punktidega 3.8–3.15. Ettepanek on sõnastada säte järgmiselt: „(2) Algne dekomissioneerimiskava peab kirjeldama võimalikke dekomissioneerimise strateegiaid, nende teostatavust, valitud referentsstrateegiat ja rahastamise põhimõtteid kogu tuumakäitise elukaare ulatuses, andma hinnangu tekkivate radioaktiivsete jäätmete liikidele ja kogustele ning kirjeldama dekomissioneerimise ajakava, peamisi etappe, vastutuse jaotust, kiirgus- ja keskkonnakaitse meetmeid ning kooskõla riiklike radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja lõppladustamise lahendustega.
Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja sõnastust muudetud.
144.
Eelnõu § 18 lõige 3.
Ettepanek on sätet täiendada ja lisada sõna „andmekoosseisu“ järele sõnad „ja ajakohastamise nõuded“. Täiendus on vajalik, et määrusega oleks võimalik kehtestada ka algse dekomissioneerimiskava ülevaatamise kohustus ja selle tähtajad.
Arvestatud
145.
Eelnõu § 19 lõige 1. Seletuskirjast ei selgu, miks kitsendatakse EhS §-is 20 sätestatut selliselt, et omanikujärelevalvet saab teha ainult tulevane käitaja. TTJA on seisukohal, et omanikujärelevalve pädevuse selline piiramine ei ole põhjendatud, kuna tulevasel käitajal endal ei pruugi olla kõiki pädevusi, mis on vajalikud tuumakäitise kõigi osade, seadmete jne ehitamise või paigaldamise üle omanikujärelevalve tegemiseks. TTJA ettepanek on sõnastada säte järgmiselt; „Omanikujärelevalve nõuetekohase tegemise eest vastutab tulevane käitaja.“. Pakutud sõnastus ei välista omanikujärelevalve tegevusse kaasata kvalifikatsiooninõuetele vastavaid isikuid. Küll aga peaks need kaasatavad isikud olema nende isikute hulgas, keda tuleb pädeval asutusel hinnata tuumaohutuse hinnangu andmisel. Seega tuleks eelnõu § 16 lõiget 2 täiendada omanikujärelevalvet tegevate isikute andmete esitamise kohustusega.
Arvestatud.

Eelnõu sõnastus: Omanikujärelevalve nõuetekohase tegemise eest vastutab tulevane käitaja.

EhS § 20 lõige 2 sätestab, et majandustegevuse raames ei või omanikujärelevalve tegija olla sama ehitise ehitaja ega või olla seotud isikutega, kelle tegevuse üle ta järelevalvet teeb. Sätte eesmärk on reguleerida, et majandustegevuse raames ehitamisel (ehitamisel eelkõige müügiks), peab omanikujärelevalvet tegema võimalikult sõltumatult. Eesmärk on tagada järelevalve tegija sõltumatus juhul, kui omanik on omanikujärelevalve tegemise andnud üle kolmandale isikule. Omaniku huvide kaitseks ei tohi selline kolmandast isikust järelevalve tegija olla seotud ehitajaga vm isikutega, kelle tegevuse üle ta järelevalvet teeb. Omaniku järelevalve tegijaks võib põhimõtteliselt olla ka ehitise projekteerija. Omanikujärelevalve puhul on sõltumatuse nõude eesmärk välistada olukord, kus omanikujärelevalve ei pööra teadlikult tähelepanu projektis olevatele või ehitustegevuses tehtavatele puudustele. Projekteerija võib olla küll omanikujärelevalve tegija, kuid mitte enda koostatud või kontrollitud projekti kohase ehituse puhul. Kui omanikujärelevalve tegijal puudub mingis osas pädevus järelevalve tegemiseks, peab ta vastavas osas järelevalve tegemiseks kaasama pädeva isiku, kelle tegevuse eest jääb ta siiski ise vastutama (lõige 3).
146.
Eelnõu § 19 lõige 3.
Ettepanek on sätet täiendada kahe uue punktiga selliselt, et pädeva asutuse ehitamise järelevalve ülesannetena oleks loetletud ka juhtimissüsteemi, kvaliteedi ja tarneahela järelevalve ning ehitamisel kasutatavate materjalide ja komponentide kontroll. Ettepanek on uued punktid sõnastada järgmiselt: „x) ehitamise ja hanketegevuse juhtimissüsteemi ja kvaliteedi tagamise ning tarneahela järelevalve;
x) ehitusmaterjalide ja -toodete, ehitamiseks vajalike konstruktsioonide, tehnosüsteemide ja seadmete komponentide päritolu ja tuumaohutuse nõuetele vastavuse kontroll.“
Arvestatud
147.
Eelnõu § 20.
Ettepanek on sätte sõnastust täpsustada ja täiendada uute lõigetega, et tagada õigusselgus ja regulatsiooni parem mõistetavus järgmiselt: „§ 20. Kasutusluba tuumakäitise kasutamiseks
(1) Tuumakäitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) antakse tulevasele käitajale, kui:
1) valminud tuumakäitise ehitamine vastas ehitusloale ja tuumaohutusnõuetele;
2) tuumakäitis on läbinud käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktis 1 nimetatud tuumkütuseta katsetusetapi ja pädeva asutuse ohutushinnang on positiivne ning
3) tuumakäitist on võimalik kasutada tuumaohutusnõuete ja kasutusotstarbe kohaselt.
(2) Kasutusluba on tuumakäitise käitamisloa taotluse esitamise eelduseks. Kasutusluba ei anna õigust tuumakäitise tuumkütusega katsetamiseks ega käitamiseks.
(3) Kasutusloa taotluse ja kasutusloa andmise menetlemine toimub ehitusseadustikus sätestatud korras.“.

TTJA lisaettepanek on eelnõu §-is 20 või eraldi paragrahvis sätestada täiendavad kasutusloa andmisest keeldumise alused (nt pädeva asutuse positiivne eelhinnang on kehtetuks tunnistatud; esineb muu asjaolu, mis välistab tuumakäitise kasutamise kavandatud kasutusotstarbel või tulevase käitaja majanduslik võimekus väheneb vms).
Osaliselt arvestatud.

1.punk on kaetud ehitusseadustikuga ( §54 (1) Kasutusluba antakse, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja ehitusloale),
2.-3. punki asemel viidata § 34 lõikele 1

148.
Eelnõu § 21 lõige 3. Säte ütleb, et tuumaohutusluba ning selle õigused ja kohustused ei ole üleantavad.
TTJA on seisukohal, et see ei välista tuumaohutusloa üleminekut üldõigusjärgluse korras ega muutusi loa omaja aktsionäride või osanike ringis. TTJA hinnangul tuleb nendeks juhtudeks eelnõus sätestada eelkontrolli reeglid, millega kohustatakse isikuid taotlema eelhinnangut, ning negatiivse eelhinnangu korral pädeva asutuse poolt tehingu keelamist. Samuti on vajalik regulatsioon juhuks, kui tehingud toimuvad eelhinnangut küsimata, et pädeval asutusel oleks õigus tuumaohutusluba kehtetuks tunnistada.
Arvestatud.

Lisatud uus jagu „Tuumaohutusloa omaja omandistruktuuri muutmine“
149.
Eelnõu § 22.
Ettepanek on lisada eelnõu § 22 lõike 1 järele uus lõige, millega kohustatakse tuumaohutusloa taotluse juurde esitama vajalikke dokumente järgmiselt: „(2) Tuumaohutusloa taotlusega koos esitatakse järgmine teave:
1) tegevuse liigist sõltuv ohutusdokumentatsioon, sealhulgas ohutusaruanne, ohutuse tõendamise kokkuvõte ja tuumaohutuse tagamise meetmed;
2) juhtimissüsteemi ja tuumaohutuse kultuuri kirjeldus, sealhulgas kvaliteedi tagamise korraldus;
3) hädaolukorraks valmisoleku ja reageerimise põhimõtted;
4) tuumajulgeoleku ja füüsilise kaitse meetmete kirjeldus ulatuses, mis on kooskõlas avaliku teabe nõuetega;
5) tegevuse liigist sõltuv käitamise või dekomissioneerimise programm.“.
Mittearvestatud.

Eelnõu kohaselt esitatakse tuumaohutusloa taotluses järgmised andmed:
1) taotleja ärinimi, registrikood ja kontaktandmed;
2) kontaktisiku ja vastutava isiku nimi ja kontaktandmed, kui need erinevad punktis 1 nimetatud kontaktandmetest;
3) tegevuskoha aadress, sealhulgas veebilehe aadress ja kontaktandmed, juhul kui need erinevad punktis 1 nimetatud kontaktandmetest;
4) kavandatava tegevuse sisu, eesmärk ja põhjendus;
5) andmed juhtkonna ja vastutavate töötajate pädevuse ja kvalifikatsiooni kohta haridus, töökogemus ja oskused.

Antud nimekiri kehtib kõigi tuumaohutuslubade puhul (katsetamisluba, osaline käitamisluba, käitamisluba, dekomissioneerimisluba), kuid täpsem andmekoosseis iga konkreetse loa puhul sätestatakse määruse tasandil.

150.
Eelnõu § 22 lõige 4.
Ettepanek on lisada uus punkt järgmises sõnastuses: „4) kui esitatud andmete põhjal ei ole võimalik teha sisulist otsust ja otsuse tegemiseks on vajalik täiendava teabe kogumine.
Arvestatud.

151.
Eelnõu § 23 lõige 1.
Ettepanek on säte ümber sõnastada selliselt, et tuumaohutusloa andmise fookus oleks sisulisel tuumaohutusel, mitte esitatud andmetel ja dokumentidel järgmiselt: „(1) Pädev asutus annab tuumaohutusloa, kui taotluses esitatud andmed ja dokumendid on nõuetekohased ning pädev asutus on andnud kavandatava tegevuse kohta positiivse tuumaohutuse hinnangu, mille kohaselt on taotleja tõendanud kavandatava tegevuse vastavust asjakohastele tuumaohutusloa nõuetele.
Arvestatud osaliselt.

Tuumaohutushinnang ei ole eraldi dokument, vaid kogu tuumaohutusloa fookus ja menetluse tulemus. HMS § 56 kohaselt peab haldusakti põhjendama nii õiguslikult kui faktiliselt. Faktiline põhjendus on sisuliselt tuumaohutushinnang.

Sõnastust muudetud: pädev asutus teeb otsuse loa andmise v andmisest keeldumise kohta.
152.
Eelnõu § 23 lõige 3.
Ettepanek on säte eelnõust välja jätta, kuna puudub vajadus piirata tuumaohutusloa kui haldusakti kättetoimetamise võimalusi. Elektroonilise kättetoimetamise piirang tuleb välja jätta ka eelnõu § 25 lõikest 2
Mittearvestatud.

Menetluse eripära (dokumentide maht, julgeolekukaalutlused, ärisaladus jne) arvestades on elektrooniline kättetoimetamine asjakohane.
153.
Eelnõu § 24.
Ettepanek on täiendada sätet kahe uue punktiga järgmises sõnastuses: „x) pädeva asutuse positiivne eelhinnang on kehtetuks tunnistatud; x) taotleja ei ole täitnud varasema tuumaohutusloa tingimusi või perioodilise ohutuskontrolli tulemusel seatud nõudeid.
Mittearvestatud.

Tuumaohutuslubade puhul ei ole eesmärgiks eelhinnangu uus läbiviimine, vaid kõik eelhinnangus hinnatud aspektid kaalutakse detailselt tuumaohutusloa andmisel uuesti. Muudetud koostöö ja asutuste kaasamise sätet: Pädeva asutus küsib vajaduse korral käesolevas seaduses sätestatud taotluse andmete või otsuse eelnõu kohta seisukoha ministeeriumidelt ja teistelt valitsusasutustelt, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi taotlus või otsus puudutab. Täpsem koostöö korraldus sätestatakse määruse tasandil.

Seosed ja üleminekud katsetamisloa, osalise käitamisloa ja käitamisloa vahel on erisätetega kaetud. Dekomissioneerimine on käitaja kohustus vastavate asjaolude tekkimisel.
154.
Eelnõu § 25 lõige 3 punkt 1.
Ettepanek on sätet täiendada selliselt, et hõlmatud oleks ka kiirgusrisk ja loa muutmisel ei tohi mõju suureneda, asendades sättes fraas „ei mõjuta keskkonnariski suurust“ fraasiga „ei suurenda keskkonna- ega kiirgusriski“.
Arvestatud.
155.
Eelnõu § 27 lõige 1.
Ettepanek on säte ümber sõnastada selliselt, et säte hõlmaks ka ohutu seiskamise ja järelevalve elemente, kuna selge safe shutdown kohustus välistab väärtõlgenduse, et kasutuse ulatuse üle otsustab käitaja ise. Samuti peab säte hõlmama ka kohtu poolt loa tühistamise võimaluse. Sõnastusettepanek on järgmine: „(1) Tuumaohutusloa kehtivuse peatamise, kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral on loa omaja kohustatud viivitamata rakendama pädeva asutuse määratud meetmeid tuumakäitise ohutu seisundi saavutamiseks ja säilitamiseks, sealhulgas vajaduse korral ohutuks seiskamiseks, kiirguskaitse tagamiseks ja järelevalveks. Tuumamaterjali ja käitise süsteeme võib kasutada pädeva asutuse loal üksnes ulatuses ja tingimustel, mis on vältimatult vajalikud ohutuse tagamiseks.
Arvestatud.
156.
Eelnõu § 29 lõige 3 punkt 2.
Ettepanek on sättest välja jätta sõnale „muudatused“ järgnev fraas „mis ei mõjuta tuumaohutust“, kuna see on vastuolus sama paragrahvi lõikega 1, mille kohaselt peab taotlema kirjaliku kooskõlastuse muudatustele, mis võivad mõjutada tuumaohutust
Arvestatud
157.
Eelnõu § 29 lõige 3.
Ettepanek on täiendada sätet uue punktiga järgmises sõnastuses: „5) juhtimissüsteemi ohutust tagavate protseduuride või juhtimise korralduse muudatused.
Osaliselt arvestatud.

Sõnastatud järgnevalt: juhtimissüsteemi osas, mis puudutab ohutust tagavate protseduuride või juhtimise korralduse muudatusi.
158.
Eelnõu § 29 lõige 5.
Sättest parema arusaamise huvides tuleks asendada sõnad „ei või teha“ sõnadega „on keelatud rakendada“.
Arvestatud
159.
Eelnõu § 29 lõige 6.
Ettepanek on teine lause sättest välja jätta, kuna kooskõlastuse andmine on seotud muudatustega, mis võivad mõjutada tuumaohutust, kuid kooskõlastamisele võivad sattuda ka muudatused, mis ei mõjuta tuumaohutust ja selliste muudatuste puhul puudub vajadus loa muutmise vajadust kaaluda. Olulistest muudatustest tuleneva tuumaohutusloa muutmise kaalumise säte on juba eelnõu § 25 lõike 1 punktis 3 olemas ja puudub vajadus dubleeriva sätte järgi.
Arvestatud
160.
Eelnõu § 29 lõige 7.
Sätet tuleks täiendada tähtaja või intervalliga, mille saabumisel tuleb pädevat asutust teavitada muudatustest, mis ei too kaasa riski suurenemist, kuid mõjutavad tuumakäitise töökorraldust.
Arvestatud.

Lisatud „viivitamata“.
161.
Eelnõu § 30 lõige 2 ja § 37 lõige 1 punkt 6.
Ettepanek on eelnõu § 30 lõike 2 viimane lause ja eelnõu § 37 lõike 1 punkt 6 välja jätta, kuna järelevalvekava on pädeva asutuse kontrollitoimingute alus ja see ei saa olemuslikult olla tuumaohutusloa osaks. Seletuskirjas on järelevalvekava eeskujuna viidatud tööstusheiteseaduses (THS) sätestatud regulaarsele kontrollile, kuid THS § 157 lõikes 1 nimetatud korrapärase keskkonnaalase kontrolli programm ei ole kompleksloa osaks. Vastupidiselt on THS § 157 lõigetes 2-4 sätestatud nõuded programmile ning programmi ülevaatamise ja vajadusel muutmise intervall. TTJA on seisukohal, et järelevalvekava tuumaohutusloa osana, ei võimalda seda muuta ilma tuumaohutusloa muutmise menetluseta, mis on avatud menetlus, kuid vajadus järelevalvekava muutmiseks võib olla kiireloomuline ja tuumaohutusloa mõttes väheoluline. Sellistel juhtudel on järelevalvekava muutmine liigselt koormav.

Arvestatud.

Riikliku järelevalve peatükke muudetud ja järelevalvekava detailid seaduse tasemelt viidud pädeva asutuse sisemiste dokumentide ja otsustuse tasemele.
162.
Eelnõu § 30 lõige 5.
Säte tuleb eelnõust välja jätta, kuna piirab liigselt riikliku järelevalve tegemise võimalusi, sidudes selle üksnes rikkumiste ja käitaja tegevusega, mis kujutab vahetut või olulist ohtu. Selline piirang ei ole põhjendatud, kuna järelevalvekavakohased kontrollid toimuvad teatud aja tagant, aga riikliku järelevalve raames on võimalik sekkuda koheselt ja reageerida ka ohuteavitustele või -kaebustele.

Arvestatud.
163.
Eelnõu § 30 lõige 7.
Ettepanek on täiendada sätet kahe uue punktiga järgmises sõnastuses: „3) tulenevalt muutunud riskitasemele viitavatest intsidentidest, rikkumistest või järelevalve tulemustest või 4) muul põhjendatud juhul.

Täiendused vajalikud, et pädeval asutusel oleks paindlikumad võimalused järelevalvekava muuta. Ka on oluline sätestada, et järelevalvekava muutmiseks ei pea esinema kõik sättes nimetatud tingimused korraga, vaid piisab ühe tingimuse esinemisest.
Arvestatud.

Järelevalvekva punktid viidud pädeva asutuse otsustustasandile.
164.
Eelnõu § 31 lõige 1.
Ettepanek on täiendada eelnõu § 31 lõike 1 sissejuhatavat lauset selliselt, et oleks üheselt aru saada, et katsetamine ja käitamine toimub pädeva asutuse vastavate lubade alusel. Selleks tuleb sõnade „toimub“ ja „järgmiste“ vahele lisada sõnad „pädeva asutuse vastavate lubade alusel”.
Arvestatud.
165.
Eelnõu § 32 lõige 3.
Ettepanek on säte ümber sõnastada selliselt, et sättest ei jääks muljet katsetamisloa automaatseks pikendamisest, kui loa omaja on tingimused täitnud. Samuti tuleb täiendada pikendamise taotluse juurde esitatavate dokumentide loetelu. TTJA sõnastusettepanek on: „(3) Pädev asutus võib loa omaja põhjendatud taotluse alusel pikendada katsetamisloa kehtivust. Katsetamisloa kehtivuse pikendamise taotluse juurde tuleb loa omajal esitada:
katsetuste vahearuanne ja ajakohastatud ajakava;
ohutushinnang katsetuste käigus ilmnenud kõrvalekallete kohta;
täiendatud katsetusprogramm koos riskide maandamise meetmetega.“.
Arvestatud.
166.
Eelnõu § 34 lõiked 2 ja 3.
Ettepanek on liita eelnõu § 34 lõike 2 viimane lause lõikega 3 ja sõnastada lõige 3 ümber sarnaselt eelmises punktis toodud ettepanekule. TTJA sõnastusettepanek on: „(3) Pädev asutus võib loa omaja põhjendatud taotluse alusel pikendada osalise käitamisloa kehtivust kuni korralise käitamisloa andmiseni, kui katsetuste jätkamine on ohutusnõuete kohaselt lubatav ja vajalik. Osalise käitamisloa kehtivuse pikendamise taotluse juurde tuleb loa omajal esitada:
katsetuste vahearuanne ja ajakohastatud ajakava;
ohutushinnang katsetuste käigus ilmnenud kõrvalekallete kohta;
täiendatud katsetusprogramm koos riskide maandamise meetmetega.“.
Arvestatud.
167.
Eelnõu § 36 lõige 2.
Ettepanek on sätet täiendada kolme uue punktiga järgmises sõnastuses: „x) kinnitus positiivse eelhinnangu aja- ja asjakohasuse kohta;
x) perioodilise ohutuskontrolli metoodika ja kontrollide ajakava;
x) pikaajalise käitamise plaan.“.
TTJA hinnangul on käitamisloa andmisel vajalik kontrollida, et eelnõu § 12 lõikes 3 nimetatud positiivse eelhinnangu andmise ja/või muutmise aluseks olnud asjaolud on kehtivad ka käitamisloa andmise ajal. Lisaks peab käitaja käitamise jooksul tegema enesekontrolli tuumaohutuse tagamiseks ja ette nägema vastava metoodika koos ajakavaga. Ka pikaajalise käitamise plaan on vajalik, et pädeval asutusel oleks võimalik veenduda käitamise jätkusuutlikkuses.

Arvestatud.

Muutsime sõnastust, et terminoloogia ühtiks ülejäänud eelnõus kasutatud sõnastusega:

1) pädeva asutuse nõudmisel positiivse eelhinnangu eelduste kehtivuse kinnitus;
2) korduva ohutushindamise plaan ja ajakava;
3) pikaajalise käitamise plaan.

168.
Eelnõu § 37 lõige 2 punkt 9.
Ettepanek on täiendada sätet selliselt, et käitamisloa tingimuseks oleks ka tuumamaterjali aruandluse kord. TTJA ettepanek on lisada sõna „nõudeid“ järele sõnad „ning aruannete esitamise kord“.
Arvestatud.


169.
Eelnõu § 38 lõige 3.
Ettepanek on säte ümber sõnastada selliselt, et tähtaja saabudes ei toimuks automaatset käitamisloa kehtetuks tunnistamist, kuna see on liiga range. Ka rahvusvahelise praktika kohaselt jäetakse regulaatorile kaalutlusruum. TTJA ettepanek on sättes asendada fraas „tunnistab pädev asutus käitamisloa kehtetuks“ fraasiga „võib pädev asutus tunnistada käitamisloa kehtetuks“.
Arvestatud.
170.
Eelnõu § 42 lõige 2. Sättes nimetatakse tuumajäätmete käitluskava, kuid eelnõus ei ole kuskil lahti kirjutatud, mis dokumendiga täpselt tegemist on. Ettepanek on lisada vastav termin, kas samasse paragrahvi või eelnõu §-i 3.
Arvestatud.
171.
Eelnõu § 43 lõige 3 punkt 1.
Ettepanek on täiendada sätet, lisades sõna „mõjusid“ järele sõnad „ja vananemise juhtimist“. Täiendus on vajalik, kuna vananemise juhtimine on oluline käitise ohutuse tagamisel kogu selle elukaare vältel.
Arvestatud.
172.
Eelnõu § 43 lõige 3 punkt 2.
Ettepanek on täiendada sätet, lisades sõna „kogemusi“ järele sõnad „ja nende analüüsi“. Täiendus on vajalik, et kogemuste analüüsi abil saada juhiseid tulevikus sarnaste olukordade lahendamiseks.
Mittearvestatud.

Ohutushindamine on enda iseloomult alalüüs, mh tuleb analüüsida ka käitamise käigus saadud kogemusi.
173.
Eelnõu § 44 lõige 2.
Ettepanek on sättes asendada sõnad „võib täita“ sõnaga „täidab“, kuna asendus lisab sättele konkreetsust.
Arvestatud.

174.
Eelnõu § 45.
Ettepanek on sätet täpsustada selliselt, et dekomissioneerimine oleks kogu elukaart läbiv kohustus, mitte üksnes lõppfaasi tegevus. Täiendada eelnõu § 45 uue lõikega: „(X) Tulevane käitaja ja tuumaohutusloa omaja on kohustatud dekomissioneerimist kavandama kogu tuumakäitise elukaare jooksul ning tagama, et dekomissioneerimise ettevalmistamine, sealhulgas tehnilised lahendused ja rahastamine, oleksid ajakohased ja kooskõlas käitise tegeliku seisundiga.“.
Arvestatud.
175.
Eelnõu § 46.
Ettepanek on siduda lõpliku dekomissioneerimiskava heakskiit otseselt loa andmise eeltingimuseks ning täpsustada pädeva asutuse sekkumisõigust. Täiendada eelnõu § 46 järgmise lõikega: „(X) Pädev asutus keeldub dekomissioneerimisloa andmisest, kui lõplik dekomissioneerimiskava ei tõenda piisavalt tuumakäitise ohutut ja nõuetele vastavat dekomissioneerimist või kui kavas esitatud rahalised tagatised ei kata kavandatud tegevuste tegelikke kulusid.“.
Osaliselt arvestatud.

Eelnõu paragrahv „Tuumaohutusluba tuumakäitise dekomissioneerimiseks“ kordab ettepaneku sisu.

Eelnõud täiendatud: 1) dekomissioneerimiskava tõendab käitise ohutu ja nõuetekohase dekomissioneerimise;

Tuumaohutusloa taotlust dekomissioneerimiseks hindab ja rahuldab pädev asutus. Kui loa andmise eeltingimused ei ole täidetud, on pädeval asutusel õigus loa andmisest keelduda.

Käesoleva paragrahvi teine punkt katab kulude osa, kuna kava ei esita rahalisi tagatisi, vaid kirjelduse tegevustest ning rahalised tagatised tegevuste katteks tulevad fondist.

176.
Eelnõu § 47 lõige 3.
Ettepanek on täiendada sätet uue punktiga, et tugevdada rahvusvaheliste kohustuste siduvust, sõnastuses: „x) kavandatud tegevused võimaldavad täita Eesti Vabariigi rahvusvahelisi kohustusi tuumaohutuse, tuumajulgeoleku ja tuumamaterjali arvestuse ja kontrolli valdkonnas:“.
Mittearvestatud.

Olemasolevad punktid katavad selle ära. Rahvusvahelised konventsioonid on kohalduvad.
177.
Eelnõu § 49.
Ettepanek on täiendada sätet uue lõikega, mis annab pädevale asutusele õiguse kehtestada täiendavaid kiirguskaitsenõuded. TTJA sõnastusettepanek on: „(2) Pädev asutus võib kehtestada täiendavaid kiirguskaitse nõudeid, kui kiirgusseaduses sätestatud üldnõuded ei taga piisavat kaitset tuumakäitise käitamise, peatamise või dekomissioneerimise korral.“.
Mittearvestatud.

Käitamisloaga saab määrata ka muid tingimusi. Käitamisloas märgitakse: muud tingimused, mis on vajalikud tuumaohutuse ja -julgeoleku tagamiseks tuumakäitise tuumkütusega katsetamisel või korralisel käitamisel.
178.
Eelnõu § 109. TTJA teeb ettepaneku lisada eelnõu § 109 punkti 1 järele täiendav punkt, millega defineeritakse kiirgusseaduse (KIS) pädeva asutusena TTJA. Täiendus on vajalik, kuna eelnõu § 109 punktiga 1 asendatakse KIS-is konkreetne nimetus „Keskkonnaamet“ üldise mõistega „pädev asutus“, kuid KIS-is ei ole sätestatud haldusorganit, kes pädeva asutuse ülesandeid täidab.
TTJA teeb ettepaneku sõnastada säte järgmiselt: „2) seadust täiendatakse paragrahviga 42 järgmises sõnastuses: „§ 42. Kiirgustegevuse pädev asutus
Kiirgustegevuse pädev asutus käesoleva seaduse tähenduses on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi pädev asutus).“.
Arvestatud.

Eelnõu sõnastust täiendatud.
179.
Eelnõu § 109. TTJA teeb ettepaneku lisada eelnõu § 109 punkti 8 järele täiendavad kaks punkti, millest esimesega jäetakse KIS §-ist 69 välja tekstiosa „(edaspidi loa andja või registreeringu andja)“ ning teisega asendatakse seaduse tekstis, välja arvatud § 69 pealkiri, sõnad „loa andja“, „registreeringu andja“ ja „kiirgustegevusloa andja“ sõnadega „pädev asutus“ vastavas käändes. Muudatused on vajalikud, et ühtlustada seaduses terminikasutust, mis välistab eksiarvamuse, et loa andjaks, registreeringu andjaks või kiirgustegevusloa andjaks võiksid olla erinevad haldusorganid.
TTJA teeb ettepaneku sõnastada sätted järgmiselt: „9) paragrahvist 69 jäetakse välja tekstiosa „(edaspidi loa andja või registreeringu andja);
10) seaduse tekstis, välja arvatud paragrahvi 69 pealkiri, asendatakse sõnad „loa andja“, „registreeringu andja“ ja „kiirgustegevusloa andja“ sõnadega „pädev asutus“ vastavas käändes;“.
Mittearvestatud.

Kiirgusseaduses asendatakse läbivalt Keskkonnaamet TTJA-ga
180.
Eelnõu § 51. TTJA ettepanek on täiendada sätet uue lõikega, mis loob selge seose riskianalüüsi ja hädaolukorra plaani vahel, ning tugevdab regulaatori rolli. TTJA ettepanek on sõnastada säte järgmiselt: „(X) Pädev asutus hindab tuumakäitise hädaolukorra lahendamise plaani vastavust riskianalüüsile ning võib nõuda plaani muutmist või täiendamist, kui kavandatud meetmed ei taga piisavat tuumaohutust, kiirgusohutust või tuumajulgeolekut.“.
Arvestatud.

Eelnõu sõnastust muudetud (§ 53 lõige 4): Pädev asutus hindab tuumakäitise hädaolukorra lahendamise plaani vastavust riskianalüüsile koostöös teiste hädaolukorra lahendamisse kaasatud pädevate asutustega nende vastutusalasse kuuluvates küsimustes ning võib nõuda plaani muutmist või täiendamist, kui kavandatud meetmed ei taga piisavat tuumaohutust, kiirgusohutust, või tuumajulgeolekut.
§ 53 lõige 3: Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega sätestada täpsustatud nõuded tuumakäitise hädaolukorra lahendamise plaanile ja selle rakendamisele. Antud määruses sätestatakse kohustuslik kooskõlastamise kord.


181.
Eelnõu § 54 lõige 2. TTJA juhib tähelepanu asjaolule, et määrus (EÜ) nr 428/2009 on kehtetu ja see on asendatud määrusega (EL) 2021/821. Seega tuleb viide kehtetule määrusele asendada viitega kehtivale määrusele.
Arvestatud.
182.
Eelnõu § 56. TJA teeb ettepaneku täiendada sätet uue lõikega järgmises sõnastuses: „(X) Tuumajäätmete väljavedu või ümbertöötlemine teises riigis on lubatud üksnes pädeva asutuse poolt heaks kiidetud ohutushinnangu alusel ja vastuvõtukriteeriumide täitmisel.“. Täiendus tagab tuumajäätmete ohutu väljaveo Eestist ja ümbertöötlemise teises riigis.
Arvestatud.
183.
Eelnõu § 58. TTJA ettepanek on täiendada sätet, lisades vedude loetelusse ka tuumajäätmete läbiveo. TTJA teeb ettepaneku asendada sättes sõnad „sisse- ja väljaveole“ sõnadega „sisse-, välja- ja läbiveole“.

Arvestatud.
184.
Eelnõu § 59 lõige 4. TTJA teeb ettepaneku lisada sõna „koostamisel“ järele sõnad „ja ajakohastamisel“. Täiendus tagab avalikkuse kaasamise ka tegevuskava ajakohastamise menetluses
Osaliselt arvestatud.

Eelnõud täiendatud, lisatud rakendussäte, mille kohaselt peab hiljemalt esimese tuumaohutusloa andmise ajaks olema koostatud riiklik radioaktiivsete jäätmete käitluskava Vabariigi Valitsuse tasemel arengukavana, s.t peab toimuma ministri taseme kavalt üleminek Vabariigi Valitsuse taseme kavale. Riikliku jäätmekäitluskava koostamisse ja muutmisesse kaasatakse asjaomased asutused ja avalikkus vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendile ning lähtutakse kaasamise heast tavast.
185.
Eelnõu § 60. TTJA teeb ettepaneku täiendada sätet uue lõikega, mis annab pädevale asutusele õiguse vabastamisest keelduda või nõuda täiendavaid andmeid vabastamise otsuse tegemiseks. TTJA sõnastusettepanek on: „(X) Pädev asutus võib keelduda tuumajäätmete tuumaohutuse nõuete täitmisest vabastamisest või nõuda täiendavaid mõõtmisi ja iseloomustamist, kui on kahtlus, et tuumajäätmete koostis, kogus või radioaktiivsus võivad kujutada ohtu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale.
Arvestatud.
186.
Eelnõu § 62. TTJA hinnangul peaks säte sisaldama nõuet, et tuumajäätmete üleandmine toimub üksnes pädeva asutuse loal. Samuti on vajalik ette näha nõuded (nt kohustuslikud dokumendid tuumajäätmete veoks ühest asukohast teise; ohutushinnang ja riskianalüüs; kaitsemeetmed jms), mis tuleb täita tuumajäätmete üleandmiseks teisele isikule.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja sõnastust täpsustatud. Uus sõnastus sätestab selgelt, et tuumajäätmete käitlemise kohustuse üleandmine saab toimuda üksnes pädeva asutuse kirjaliku taotluse rahuldamise alusel. Täpsustatud, et üleandmiseks peavad olema täidetud kõik vajalikud õiguslikud ja tehnilised eeldused ning et vastuvõttev isik peab suutma täita üleantavat kohustust vähemalt samaväärselt senisele loa omajale kehtestatud nõuetega, mis hõlmab nimetatud ohutushinnanguid, riskianalüüse ja muid asjakohaseid meetmeid.

Käesoleva paragrahvi all ei ole mõistlik detailseid nõudeid sätestada, kuna kohustuse üleandmisel peab teine osapool täitma täpselt samu nõudeid, mida täitis eelnev omanik. Ta peab omama vastavaid lube, ning kohustuse üleandmine peab olema sääraselt teostatav, et selle käigus tagatakse vastutuse vahetu ja ohutu üleminek. Kui kohustuse üleandmine toimub füüsilise veo näitel (mitte pelgalt tuumakäitise omanikuvahetuse protsessis), siis peavad selleks olema rahuldatud ka käesolevas eelnõus kirjeldatud veo nõuded, kus kohaldatakse kiirgusseaduses sätestatut.
187.
Eelnõu § 63. TTJA juhib tähelepanu, et paragrahvis puudub regulatsioon selle kohta, kuidas tuumajäätmete riigi omandisse võtmine reaalselt toimub ning kes kõigi vajalike toimingute eest tasub ja kes koostab kõik vajalikud dokumendid (ohutushinnang, riskianalüüs jms). TTJA hinnangul on vajalik ka need reeglid selles paragrahvis sätestada. Lisaks tuleb sätestada, et ka pärast tuumajäätmete riigi valdusesse võtmist kohaldatakse nende käitlemisele eelnõus sätestatud tuumaohutuse, kiirgusohutuse ja tuumajulgeoleku nõudeid ning pädeva asutuse järelevalvet.

Arvestatud.

Eelnõu sõnastust täpsustaud. Tegemist ei ole sundvõõrandamisega, vaid asendustäitmise kehtestamisega. Sätestatakse pädeva asutuse õigus asendustäitmist rakendada äärmusliku meetmena tuumaohutuse tagamiseks. Analoogne säte radioaktiivsete jäätmete kohta on kiirgusseaduses § 65 ja § 87. 

188.
Eelnõu § 63. TTJA peab vajalikuks täiendada paragrahvi uue lõikega selliselt, et vastutuse piir ja järelevalve ulatus oleks üheselt selge. TTJA sõnastusettepanek on: „(X) Tuumajäätmete riigi valdusesse võtmine ei vabasta tuumaohutusloa omajat vastutusest ning riigi valduses olevate tuumajäätmete käitlemine allub pädeva asutuse järelevalvele.“.

Arvestatud.
189.
Eelnõu § 63 lõige 3. TTJA-le jääb arusaamatuks, miks soovib riik enda omandisse tuumajäätmeid dekomissioneerimisfondi maksete tegemata jätmise korral. TTJA hinnangul on see ennatlik, sest isikul võivad endal olla piisavad vahendid tuumajäätmete ohutuks käitlemiseks. Olukorras, kus isik ei tee makseid dekomissioneerimisfondi on asjakohane küsida tagatist tegemata maksete tasumiseks tulevikus.
Arvestatud.

Eelnõud muudetud ning selgitatud, et tuumajäätmete riigi valdusesse võtmine on äärmuslik meede ohutuse tagamiseks.
190.
Eelnõu § 65 lõige 1. Sättes on öeldud, et tuumajäätmete lõppladustatud lugemise eelduseks on nende paigutamine teatud tingimustele vastavasse ladustuskohta, kuid selline tingimuste määratlus on liiga ebamäärane. TTJA hinnangul tuleb sättes lahti kirjutada, millistele tingimustele ladustuskoht vastama peab, või vähemalt viidata seadusele või õigusaktile, kus need tingimused sätestatud on.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja teksti täiendatud. Tuumajäätmed loetakse lõppladustatuks kui pädev asutus on kinnitanud nende paigutamise lõppladustuskohta. Jäätmete lõppseisundi tingimused on käitise- ja jäätmete spetsiifilised ning need tuleb sätestada tuumaohutusloas.

191.
Eelnõu § 66 lõiked 4, 5, 7 ja 8; § 67 lõiked 4-8 ja § 68 lõiked 4-8. Nimetatud sätted kordavad üksteis vähemal või suuremal määral. TTJA hinnangul tuleks need sätted koondada ühe paragrahvi alla soovitavalt § 68 järele, et ebavajalikke kordusi välistada ja sellega eelnõu teksti lihtsamaks ja selgemaks muuta.
Lisaks juhib TTJA tähelepanu asjaolule, et eelnõu §-ide 66, 67 ja 68 lõigetes 8 sätestatud volitusnorm tasude kehtestamiseks on olemas juba eelnõu § 5 lõike 4 punktis 1. Seega puudub vajadus nende lõigete järele.

Arvestatud.
192.
Eelnõu § 69. TTJA teeb ettepaneku täiendada paragrahvi fondi piisavuse regulaarse hindamise ja täiendavate sissemaksete nõudmise võimalusega, et tagada elukaarepõhine rahaline jätkusuutlikkus. TTJA ettepanek on lisada kaks uut lõiget järgmises sõnastuses: „(X) Pädev asutus hindab dekomissioneerimisreservi ja -fondi piisavust iga viie aasta järel ning võib nõuda täiendavate sissemaksete tegemist, kui dekomissioneerimisfondi tehtud sissemaksed ei kata tuumakäitise ajakohastatud elukaarest tulenevalt prognoositavat dekomissioneerimiskulu.
(X) Kui pädev asutus tuvastab dekomissioneerimisreservi ebapiisavuse, on tuumaohutusloa omaja kohustatud määratud tähtaja jooksul tegema täiendava sissemakse või esitama täiendava tagatise.“.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja teksti täiendatud järgmiselt: Pädev asutus kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud hinnangut vähemalt tuumaohutusloa taotlemisel, dekomissioneerimiskava ning tuumajäätmete käitluskava muutmisel. Pädev asutus võib nimetatud hinnangut kontrollida igal ajal omal algatusel. Kui pädev asutus tuvastab, et dekomissioneerimis- ja lõppladustusreservi planeeritav suurus ei kata punktis 5 nimetatud kulusid suurendatakse kohustuslike sissemaksete suurust.
193.
Eelnõu § 70 lõige 3. TTJA hinnangul tuleks sätet täiendada fikseeritud kohaliku kasu suuruse indekseerimise kohustusega. Täiendus on vajalik, et seadust ei peaks muutma iga kord, kui fikseeritud tasu suurus nt muutunud majandusolukorras liiga väikseks jääb.

Arvestatud.

Käitamise ajal seotud kohaliku kasu tasu suurus börsihinnaga.
194.
Eelnõu § 71. TTJA teeb ettepaneku sättes toodud terminid tõsta eelnõu §-i 3 teiste terminite juurde. TTJA leiab, et kõik eelnõus kasutatavad terminid tuleb lahti kirjutada, mitte suunata mingist teisest seadusest või õigusaktist definitsiooni otsima. Kui siiski on soov rõhutada vastavaust määrusele 2025/974/Euratom, siis termini selgituses on võimalik see viide teha.

Selgitame, et need konkreetsed terminid on selle peatüki kesksed ning neid ei kasutata laiemalt. Viide EURATOMI määrusele on vajalik kuna terminid on seal defineeritud, kuid võrreldes määrusega laiendatakse TEOSega „tuumamaterjali ala“ mõistet. Kuna selle mõistega on seotud § 71 lõigetes 3-5 sätestatud mõisted, on vaja ka neid defineerida.
195.
Eelnõu § 72 lõige 1 punkt 1. TTJA ettepanek on säte ümber sõnastada selliselt, et esindaja peab olema pädev ja tal peab olema ligipääs andmetele. TTJA sõnastusettepanek on: „1) määrama pädeva tuumamaterjali ala esindaja, kellele on tagatud ligipääs tuumamaterjali andmetele.“. Muudatus on kooskõlas Euratomi ja IAEA praktikaga.

Mittearvestatud.

Isik määratakse tuumamaterjali omava isiku/loa omaja poolt, s.t on reguleeritud sisemiste dokumentide ja juhtimissüsteemiga ning seaduse tasemel reguleerimine ei ole asjakohane.
196.
Eelnõu § 72. TTJA teeb ettepaneku täiendada sätet uue lõikega, mis ütleb, et vastutus on tuumamaterjali omaval isikul ja vastutus ei ole üleantav. TTJA sõnastusettepanek on: „(X) Tuumamaterjali omava isik vastutab käesolevas paragrahvis sätestatud kohustuste täitmise eest. Vastutus ei ole üleantav ning jääb tuumamaterjali omavale isikule ka juhul, kui üksikuid ülesandeid täidab tema nimel kolmas isik.“.

Mittearvestatud.

Eesmärgi katab ära seaduses rõhutatud üldine loa omaja vastutus.
197.
Eelnõu § 73 lõiget 4. TTJA teeb ettepaneku sätet täiendada selliselt, et see oleks vastavuses IAEA pikaajalise jälgitavuse põhimõttega ja Euratom safeguards’i praktikale. TTJA sätte terviksõnastuse ettepanek on: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid tuleb tuumamaterjali registris säilitada seni, kuni tuumamaterjal asub ehitises, ning vähemalt 30 aastat pärast seda, kui tuumamaterjal on ehitisest eemaldatud või kuni rahvusvaheliste kaitsemeetmete kohustuste lõppemiseni, kui see on pikem.“.

Osaliselt arvestatud.

Sõnastust muudetud: Tuumamaterjali omav isik on kohustatud korraldama käesoleva seaduse alusel kehtestatud korras tuumamaterjali arvestuse pidamise ja inventuuri tegemise ning säilitama tuumamaterjali andmeid kuni see asub rajatises , ja vähemalt viis aastat pärast seda, kui tuumamaterjal on rajatisest eemaldatud, kui ei ole kokku lepitud teisiti; Säilitamise nõuded on seotud tuumamaterjali registriga ning selles andmete säilitamisega.
198.
Eelnõu § 73. TTJA teeb ettepaneku täiendada sätet uue lõikega, et täpsustada andmete esitamise kohustust ja selle rikkumise tagajärgi. TTJA sõnastusettepanek on: „(X) Tuumaohutusloa omaja on kohustatud esitama tuumamaterjali riiklikku registrisse õiged, täielikud ja ajakohased andmed viivitamata pärast andmete tekkimist. Andmete esitamise kohustuse rikkumine on käsitatav tuumaohutusloa nõuete olulise rikkumisena.“.

Mittearvestatud.

Selgitame, et enne kui midagi läheb registrisse, kontrollitakse andmete õigsust. Andmete sisestamine sh õigsuse kontroll on kirjas tuumamaterjali registri määruses.

199.
Eelnõu § 75 lõige 2. TTJA teeb ettepaneku lõike esimesest lauselt välja jätta sõnad „asjassepuutuvalt käitajalt. Muudatus on vajalik, kuna kohustuslik käitaja nõusolek ei ole kooskõlas IAEA ega Euratom praktikaga. Välisinspektori lubamine tuumakäitise kontrollimisele ei tohi sõltuda käitaja suvast. Küll aga on asjakohane küsida käitaja arvamust välisinspektori kontrollimisele lubamise kohta.

Arvestatud.
200.
Eelnõu § 76. TTJA teeb ettepaneku lisada sättesse uus lõige, mis täpsustab teavitamiskohustuse sisu, et anda pädevale asutusele vajalikku infot teadus- ja arendustegevuse potentsiaalse mõju kohta tuumaohutusele ja tuumakontrollimeetmete kohustustele. TTJA ettepanek on sõnastada uus lõige järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitus peab sisaldama tegevuse kirjeldust, kasutatavaid meetodeid, võimalikke riske ning hinnangu tegevuse mõjule tuumajulgeoleku või kaitsemeetmete rakendamise kohustuse täitmisele.“.

Arvestatud.
201.
Eelnõu § 80. TTJA teeb ettepaneku täiendada sätet uue lõikega, millega kehtestatakse infoturbe miinimumnõuded. TTJA teeb ettepaneku sõnastada uus lõige järgmiselt: „(X) Kiirgusallikat ja tuumamaterjali käsitlevate andmete töötlemisel tuleb rakendada infoturbe meetmeid, mis vastavad vähemalt riigi infoturbestandardi või ISO 27001 nõuetele, tagades logimise, monitoorimise ja juurdepääsukontrolli.“.

Mittearvestatud.

Infoturve on reguleeritud Küberturvalisuse seadusega.
202.
Eelnõu 13. peatükk (§-id 82-85). TTJA teeb ettepaneku 13. peatükk tõsta 15. peatüki (Vastutus) ette. Sama loogika on ka teistes seadustes (nt KiS, EhS jt). Sellisel juhul on pädeval asutusel riikliku järelevalve ja süüteomenetluse sätteid lihtsam leida.

Arvestatud.
203.
Eelnõu § 85. TTJA juhib tähelepanu, et ühestki paragrahvi lõigetest ei selgu, milline asutus korraldab riikliku auditi ja vastastikhindamise läbi viimise. TTJA hinnangul tuleb vastav pädevus eelnõuga sätestada. Näiteks KiS § 29 lõigetes 2 ja 3 on sellised ülesanded antud Kliimaministeeriumile.

Arvestatud.
204.
Eelnõu § 88 lõige 1. TTJA juhib tähelepanu, et sättes on osad terminid defineeritud Viini 1963. aasta tuumakahjustuse hüvitamise konventsiooni alusel ja osad Viini 1997. aasta tuumakahjustuse hüvitamise konventsiooni alusel, kuid seletuskirjas ei ole selgitatud vajadust termineid defineerida 1997. a konventsiooni alusel. TTJA hinnangul tuleb eelnõu seletuskirja selgitada terminite defineerimist kahe konventsiooni abil.

Arvestatud osaliselt.

Eelnõus on definitsioonide osa muudetud. Samas mingis osas peab endiselt kasutama ka Viini 1997.a konventiooni definitsione. Näiteks ei ole Viini 1963 aasta konventsioonis kasutatud ühikut SDR. Pidades silmas tulevast liitumist kas VIini 1997 aasta konventsiooniga või CSC-ga on vastutuse limiit sätestatud SDRides ning seetõttu on vajalik see ka defineerida.
205.
Eelnõu § 90 lõige 6 punkt 2. TTJA juhib tähelepanu, et viide sama paragrahvi lõike 1 punktile 2 on ekslik – õige on viidata sama paragrahvi lõike 5 punktile 2.
Arvestatud.
206.
Eelnõu § 90. TTJA leiab, et vältida nö vastutuslõhesid ja tagada vastutuse selgus kogu tegevuse vältel, tuleks kaaluda sellise nõude kehtestamist, mis kohustab tuumamaterjali eest vastutuse ülemineku kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseks taotlema pädeva asutuse luba, ja samuti tuleks kehtestada sellise loa andmise menetluse reeglid, et pädev asutus saaks teha eelnõu §-is 91 sätestatule sarnase otsuse. On oluline, et pädev asutus saaks kontrollida tulevase vastutava isiku vastavust tuumaohutusnõuetele ja tema finantsvõimekust enne kokkuleppe sõlmimist.

Mittearvestatud.

Vastutuse võttev ning vastutust üle andev operaator asuvad tihti erinevates jurisdiktsioonides ning Eesti regulaatoril ei ole võimalik kontrollida teise riigi operaatori vastavust.
Vastavalt konventsioonile läheb vastutus üle ka teistel viisidel, kui kirjaliku lepingu alusel. Vastutuse üleminek toimub automaatselt, näiteks valduse üleminekul.

Sellest tulenevalt ei ole mõtet kehtestada erireegleid ning pädeva asutusest loa saamise kohustust, kui üleminek võib toimuda ka üldse ilma lepinguta ja seega ka ilma loata.
207.
Eelnõu § 95 lõige 1 punkt 1. TTJA teeb ettepaneku lisada sätte lõppu fraas „välja arvatud juhul, kui kahju põhjustas tuumakäitise vastu suunatud terroriakt või sabotaaž“. IAEA ja teiste Euroopa riikide praktika on, et terrorism ei vabasta käitajat tsiviilvastutusest, kuna julgeolekuriskid kuuluvad käitaja riskisfääri.

Mittearvestatud.

Regulatsioon tugineb Viini 1963 aasta konventsiooni artiklile IV 3a. Ka antud sõnastuse kohaselt on terrorismi ja sabotaaži korral vastutav operaator, Regulatsioon nimetab olukorrad, kus operaator vastutust ei kanna, kuid terroriakt ega sabotaaž (kui see ei ole just korraldatud näiteks kodusõja raames) ei mahu ühegi välistuse alla.
208.
Eelnõu § 96 lõige 1. TTJA ettepanek on lisada sätte lõppu fraas „, mis katab hüvitisnõuded käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud vastutuse piirmäära ulatuses.“. TTJA jagab IAEA seisukohta, mille kohaselt peab tagatise katvuse olema selgelt mõõdetav ja prognoositav.

Mittearvestatud.

Ettepaneku eesmärk on juba saavutatud. Vastavalt §ile 96 peab käitajal olema “,,, tuumakahjustuse hüvitamise kohustuse täitmiseks...”, hüvitamise kohustuse suurus on antud §94 lõikes 1. Seega on katvus selgelt mõõdetav ja prognoositav.
209.
Eelnõu § 97. TTJA teeb ettepaneku siduda aegumise kulgemine kahju põhjusliku seose teadusliku tuvastamisega, lähtudes Viini tuumakahjustuse hüvitamise konventsiooni eesmärgist tagada tõhus õiguskaitse ka viivitatud avaldumisega tuumakahjustuste korral. TTJA ettepanek on täiendada paragrahvi kahe uue lõikega järgmises sõnastuses: „(X) Käesoleva paragrahvis lõikes 3 nimetatud aegumistähtaeg hakkab kulgema hetkest, mil kannatanu sai või pidi mõistlikult teada saama tuumakahjustusest ning selle põhjuslikust seosest tuumaintsidendiga.
(X¹) Kui tuumakahjustuse põhjuslik seos tuumaintsidendiga või kahju ulatus ei ole teaduslikult tuvastatav, peatub aegumistähtaja kulgemine kuni nimetatud asjaolude teadusliku kindlakstegemiseni.“.

Mittearvestatud.
Regulatsioon tugineb Viini 1963 aasta konventsiooni artikkel VI punktile 1. Vastavalt nimetatud regulatsioonile on üldine aegumistähtaeg seotud intsidendi toimumise ajaga. Kuigi nimetatud punkti lubab seda tähtaega ka pikendada aga seda ainult juhul, kui käitajalt nõutaks sellisel juhul ka kindlustuse kehtimist sellel pikemal perioodil või peab vastava kohustuse üle võtma riik. Pakutud sätete puhul on aegumise tegelik tähtaeg teadmata ning ei ole võimalik nõuda kindlustust defineerimata perioodiks. Samuti ei ole peetud mõistlikuks, et sellise kohustuse võtab endale riik.
210.
Eelnõu § 101 lõige 2, § 104 lõige 2 ja § 105 lõige 2. Kuna IAEA ja Euroopa Liidu riikide praktika kohaselt on kõige heidutavam käibepõhine sanktsioon, teeb TTJA ettepaneku juriidilise isiku rahatrahv siduda tema rikkumisele eelnenud majandusaasta käibega (nt 5% käibest) ja ülempiiriks seada 1 000 000-5 000 000 eurot. See muudatus eeldab karistusseadustiku (KarS) § 47 lõikest 2, mis sätestab rahatrahvi ülempiiriks 400 000 eurot, erandi sätestamist KarS-is.
Mittearvestatud.

Vajab täpsemat analüüsi.
211.
TTJA palub eelnõu seletuskirjas läbivalt asendada sõnad „kiirgus- ja tuumaohutuse osakond“ sõnadega „kiirgus- ja tuumaohutuse üksus“. See muudatus tagab paindlikkuse TTJA struktuuri kujundamiseks ega piira struktuuri kohustusliku osakonna moodustamisega.
Arvestatud.


Välisministeerium

Märkus, ettepanek
Märkusega arvestamine
Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus
212.
Välisministeerium toetab, et nii tuumakäitise asukoha hindamise aruande koostamisel kui ka tuumakäitise ehitamise ja käitamise eelhinnangu protsessis on läbivalt arvestatud julgeolekuaspektide hindamisega – seda nii tuumajaama asukoha mõju hindamisel kui ka tuumajaama ehitamist ja opereerimist kavandava isiku tegevuse hindamisel. Välisministeerium nõustub eelnõu §-s 13 sätestatuga, et eelhinnangu taotluse esitab pädev asutus – antud juhul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) – kooskõlastamiseks ka Välisministeeriumile. Mainitud protsessis on Välisministeeriumi vastutavaks üksuseks ühendatuse ja kliimadiplomaatia osakond.
Välisministeerium peab lisaks vajalikuks märkida, et arvestades Venemaa täiemahulist agressioonisõda Ukraina vastu ning Eesti julgeolekuga seotud huve, tuleb Eestisse rajatava tuumaelektrijaama puhul välistada Venemaa või Venemaal, samuti Valgevene või Valgevenes tegutsevate äriühingute osalus kogu tarneahela ulatuses, s.h tuumajaama ehitust ja tuumakütuse tarnimist, mis saavad pärineda üksnes usaldusväärsetest riikidest.
Arvestatud.

Seletuskirjas on eelhinnangu selgitust täiendatud ning rõhutatud Venemaa ja Valgevene osaluse vältimist. Lisaks on muudetud koostöö sätteid pädeva asutuse otsuste tegemisel (§ 12) ning asjasse puutuvate asutuste seisukohta küsimise ja selle andmise kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
213.
Eelnõu §-s 75 on märgitud, et välisinspektorina ei või Eesti Vabariigi territooriumil tegutseda isik, kelle suhtes on Eesti Vabariigi pädevatel asutustel põhjendatud kahtlus, et tema tegevus võib ohustada Eesti Vabariigi või rahvusvahelist julgeolekut või tuua kaasa tuumakäitise või tuumamaterjali suhtes kehtivate tuumakontrolli- või julgeolekumeetmete nõuete rikkumise. Välisinspektori heakskiitmiseks taotleb pädev asutus nõusoleku välisinspektori isiku sobivuse ja inspekteerimiseks antava loa kohta vähemalt Kaitsepolitseiametilt, Politsei- ja Piirivalveametilt ning asjassepuutuvalt käitajalt. Arvestades Välisministeeriumi pädevust
2 (4)
relvastuskontrolli valdkonnas, teeb Välisministeerium ettepaneku, et pädev asutus taotleks loa andmiseks nõusolekut ka Välisministeeriumilt.
Arvestatud.

Pädev asutus korraldab välisinspektori nimetamise kooskõlastamise ning esitab vajaduse korral vastuväite välisinspektori nimetamise suhtes. Pädev asutus küsib enne kooskõlastuse andmist asjassepuutuvatelt asutustelt seisukoha käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud korras.

Välisministeerium lisatakse Vabariigi Valitsuse määruse ( § 12 lõige 5) tasandil nõusoleku andjate loetellu.
214.
Eelnõu § 2 lõikes 4 peab lisaks tuumamaterjalile olema mainitud ka tehnoloogia. Lisaks strateegilise kauba seadusele tuleb lisada viide ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) 2021/821.
Arvestatud.
215.
Eelnõu § 54 tuleks ümber nimetada nii, et kajastuks lisaks tuumamaterjalile ka tuumatehnoloogia ja -seadmete transport, eksport ja import. Eelnõu § 54 lõikes 2 tuleb teha täiendus, et tuumamaterjali või muu radioaktiivse materjali, tuumatehnoloogia ja -seadmete kontrolli süsteem on sätestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 2021/821 ning lisaks strateegilise kauba seadusele ka Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 171 lisas 1 (sõjaliste kaupade nimekiri).
Arvestatud.
216.
Eelnõu seletuskirjas, kus käsitletakse eelnõu 7. peatükki ehk nõudeid tuumamaterjali, -tehnoloogia ja -seadmete transpordiks, ekspordiks ja impordiks, tuleb lisada, et strateegiliste kaupade sisse- ja väljaveolitsentse menetleb strateegilise kauba komisjon. Komisjon otsustab litsentsi andmise või sellest keeldumise 30 tööpäeva jooksul taotluse ja kõigi nõutud dokumentide vastuvõtmise päevast arvates (StrKS §17). Seletuskirja § 54 lõike 2 selgituses tuleb asendada viited nõukogu määrusele (EÜ) nr 428/2009 viitega Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) 2021/821. Lisaks tuleb selgitust täiendada, et sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud tuumaseadmetele ja -tehnoloogiale kohaldub loanõue ka importimisel, samuti ühendusesisestel vedudel.
Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.
217.
Lisaks tuleks kaaluda seletuskirjas ära märkimist, et EL määruse 2021/821 kahesuguse kaupade tuumamaterjalide, -tehnoloogia ja seadmete nimekirjad tulenevad Tuumatarnijate grupi (The Nuclear Suppliers Group - NSG) nimekirjadest. Eesti on NSG liige ning kontrollrežiimi eesmärk on vältida tuumaenergia rahumeelse kasutuse varjus tuumarelva loomist. NSG juhistele toetudes piiratakse ja kontrollitakse tuumarelva loomiseks vajalike võtmekomponentide eksporti tuumarelva mitte omavatesse riikidesse ning kindlustatakse tuumamaterjalide füüsiline kaitse ja ohutud veotingimused. NSG-l on kaks kontrollnimekirja: tuumamaterjalide nimekiri (Trigger List) ja kahesuguse kasutusega kaupade nimekiri (List of Nuclear-Related Dual-Use Equipment and Materials and Related Technology).
Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.
218.
Lisaks teeb Välisministeerium ettepaneku, et strateegilise kauba komisjoni koosseisu võiks edaspidi kuuluda TTJA esindaja, näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja asendusliikmena. TTJA roll pädeva asutusena on eriti oluline siis, kui komisjonis on arutusel tuumaelektrijaama materjalide ja seadmete vedu.
Ettepanek edastatud.
219.
Kuna tuumaelektrijaama projektile rakendub eeldatavasti piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioon (nn Espoo konventsioon), on oluline mõjutatud riikide õigeaegne kaasamine ja nendega konsulteerimine vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele.
Arvestades üldist rahvusvahelist huvi Eestisse võimaliku tuumaelektrijaama rajamise suhtes nii kahepoolses suhtluses välisriikidega kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides, saab Välisministeerium oma pädevuse ulatuses toetada tuumaenergia alast välissuhtlust ja rahvusvahelist koostööd.
Arvestatud.

Välisministeerium on tuumaenergia juhtrühma liige ning osaleb aktiivselt ka edaspidi kõigis asjakohastes tuumaenergia programmi tegevustes.
220.
Eelnõus on kasutatud nii terminit kiirguskaitse kui kiirgusohutus, kuid jääb ebaselgeks, kas neid kasutatakse sünonüümidena. Kui jah, siis peaks eelistama läbivalt ühe termini kasutamist. Kui ei, siis oleks vajalik nende terminite selgitamine. Kiirgusseaduses on eelkõige eelistatud terminit „kiirgusohutus“. Kuigi seal kasutatakse paaril korral ka terminit „kiirguskaitse“, siis ei selgu kiirgusseadusest selle sisu, mistõttu võiks eelnõus samuti pigem eelistada terminit „kiirgusohutus“
Arvestatud.

Mõisted ühtlustatud. Kiirgusohutus on defineeritud kiirgusseaduses: Kiirgusohutus on inimese ja keskkonna kaitsmine ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest.
221.
Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt tohib tuumaenergiat ja tuumamaterjali kasutada ainult rahuotstarbelistel eesmärkidel vastavuses rahvusvaheliste lepingutega, mille Eesti Vabariik on ratifitseerinud. Juhime tähelepanu, et kõiki rahvusvahelisi lepinguid ei ratifitseerita, teatud juhtudel piisab jõustumiseks ka Vabariigi Valitsuse heaks kiitmisest. Palume sätet vastavalt täiendada.
Arvestatud.
222.
Eelnõus on kasutatud terminit „tuumaseade“ (§ 6 lg 1, § 15 lg 7, § 28 lg 1, § 45 lg 1, § 83 lg 1, § 85 lg 4 p 2). Palume selgitada, kas tuumaseade on hõlmatud tuumakäitise definitsiooniga või kui ei ole, siis kaaluda eraldi termini „tuumaseade“ lisamist § 3.
Arvestatud.

Eelnõust on termin “tuumaseade” eemaldatud, sest see on hõlmatud tuumakäitise definitsiooni.
223.
Eelnõu § 9 lõikes 2 kohaselt peab tehniliste tugiorganisatsioonide ja ekspertide kaasamisel olema tagatud huvide konflikti vältimine. Palume eelnõus täpsustada, mida tähendab huvide konflikt käesoleva seaduse tähenduses. Näiteks sarnaselt nõukogu direktiivi 2009/71/Euratom artikli 5 lõikega 2.
Selgitame, et huvide konflikti välistamist reguleerib korruptsioonivastane seadus (§11).
224.
Palume lisada eelnõu § 12 lõikesse 1, et tuumakäitise ehitamist ja käitamist kavandav isik peab taotlema eelhinnangu pädevalt asutuselt.
Arvestatud.

Sõnastust muudetud.
225.
Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 13 lõike 3 punkti 4 selliselt, et pädev asutus annab positiivse eelhinnangu, kui tulevasel käitajal on piisav arv vajaliku pädevusega töötajaid, sealhulgas tuumakäitise ehitamiseks ja käitamiseks pädevad isikud või kava nimetatud isikute värbamiseks. Kui tulevasel käitajal juba on töötajad, siis ei ole värbamine vajalik
Mittearvestatud.

Positiivse eelhinnangu eelduseks on kas piisava arvu ja pädevusega inimeste olemasolu või värbamiskava olemasolu (ehk siis üks või teine ja täpsustus ei ole vajalik).
226.
Palume täpsustada eelnõu § 14 lõike 1 punkti 1 sõnastades see järgmiselt: „1) tulevase käitaja suhtes kehtib asjaomasel tegutsemisalal kohtuotsusega kohaldatud tegutsemise keeld või seadusest tulenev majandustegevuse keeld;“.
Arvestatud.

227.
Palume eelnõus selgitada, kas käitaja ja loa omaja saavad olla eri isikud. Nt eelnõu § 26 lõike 1 punktis 1 on viidatud käitajale. Kui loa omaja ja käitaja saavad olla eri isikud, siis peaks kogu paragrahvi sõnastuse üle vaatama. Kui käitaja ja loa omaja isik peavad kattuma, siis võiks eelistada selles jaos samuti käitaja termini kasutust, et ei tekiks segadust. Kui nad ei pea kattuma (vt nt § 40 lg 1), siis peaks olema selge, kuidas peab käitaja ja loa omaja seotud olema. Ühtlasi tuleks eelnõus läbivalt üle vaadata terminite „loa omaja ja „käitaja“ kasutus.
Selgitame, et loa omaja all on mõeldud asjakohase tuumaohutusloa omajat. Käitaja on konkreetse käitamiseks mõeldud tuumaohutusloa omaja. Eelnõu ja seletuskiri üle vaadatud.
228.
Eelnõu § 27 lõike 2 juures palume täpsustada, kas teadlikult on välistatud lisaks asendustäitmisele ka sunniraha kasutamist. Näiteks olukorras, kus loa omaja ei täida lõikes 1 nimetatud kohustust, kuid tegevusetus veel ohtu tervisele, keskkonnale jne ei tekita.
Selgitame, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 1 665 000 eurot. Viidatud § reguleerib olukorda, kus pädev asutus peab inimese elu, tervise ja keskkonna kaitseks ning, tuumaohutuse või tuumajulgeoleku tagamiseks sekkuma ning rakendame asendustäitmist (nt leidma mingisuguste toimingute tegemiseks ise pädeva eksperdi vms).
229.
Eelnõu § 30 lõigetest 2 ja 3 võib jätta välja viite järelevalve regulaarsusele, kuna see on sätestatud juba lõikes 1.
Mittearvestatud.

Eelnõus rõhutatakse regulaarset järelevalvet, et seda eristada teistest järelevalveliikidest (nt etteteatamiseta järelevalve, reageerimine kaebustele jne).
230.
Palume kontrollida eelnõu §-s 39 toodud viited.
Arvestatud.

Säte ja viide muudetud.
231.
Palume eelnõu § 42 lõikes 2 täpsustada, kas käitluskava kehtib kogu tuumaohutusloa kehtivuse ajal või kaotab siiski kehtivuse, kui kolme aasta pärast esitatakse uus.
Osaliselt arvestatud.

Eelnõu seletuskirja täiendatud. Käitluskava kehtivus on seotud asjakohase tuumaohutusloaga, kuna käitluskava on loa osa, ning käitluskava on üheks aluseks loa tingimuste kehtestamisel, mistõttu kava ei kaota kehtivust, kuid loa omajal on kohustus seda eelnõus ettenähtud sagedusega uuendada ja ajakohastada. Kuna tuumakäitise eeldatav eluiga on 60+ aastat, siis pole võimalik nii pika ajahorisondi korral tervele perioodile kohe alguses detailseid hinnanguid anda. Seetõttu on kava ülesehitatud nii, et katab strateegilisel tasemel kogu ajaperioodi ning langeb detailide tasemele kolmeaastase vaatega ning annab ka detailse prognoosi kuueks aastaks. Iga kolme aasta järel on vajalik antud kava ajakohastamine ning detailide täpsustamine. Ehk siis kolme aasta möödudes uuendatakse ja täiendatakse kuue aasta hinnangut (millest on uuendamise hetkeks kolm aastat järele jäänud), ning see on sisendiks pädevale asutusele, kes näeb uuenduste sisu ja kui täpne oli eelmise perioodi kuue aasta vaade.
232.
Eelnõu §-s 43 on kasutatud terminit „käitamisloa omaja“. Palume selgitada, kas käitamisloa ja tuumaohutusloa omajad on erinevad isikud (vt eelnõu § 42 vs § 43).
Selgitame, et tuumaohutuslubadena on käsitletavad nii katsetamisluba, käitamisluba kui dekomissioneerimisluba). Eelnõud selguse huvides täiendatud sulgudes oleva täpsustusega: Tuumaohutusluba peab olema tuumakäitise katsetamiseks tuumkütuseta (katsetamisluba), katsetamiseks tuumkütusega (osaline käitamisluba) ja korraliseks käitamiseks (käitamisluba) ning dekomissioneerimiseks (dekomissioneerimisluba).

Tuumaohutusluba tuumakäitise katsetamiseks tuumkütusega või korraliseks käitamiseks (edaspidi käitamisluba) annab loa omajale õiguse katsetada või korraliselt käitada tuumakäitise ehitisi ja seadmeid käitamisloas määratud katsetus- ning käitamispiirides ja -tingimustel.  
233.
Eelnõu § 66 lõike 4 teine lause kordab lõiget 2.
Arvestatud.
234.
Soovitame segaduse vältimise eesmärgil ühtlustada § 66 lõike 4, § 67 lõike 5 ja § 68 lõike 4 sõnastust
Arvestatud.

Sõnastus üle vaadatud ja korrastatud.
235.
Eelnõu § 69 lõike 6 punktis 1 kasutatakse uut terminit „kiirgusallikas“. Palume esitada eelnõus ka selle definitsioon.
Mittearvestatud.

Kiirgusallikas on defineeritud kiirgusseaduses. § 7. Kiirgusallikas
(1) Kiirgusallikas on seade, radioaktiivne aine või rajatis, mis on võimeline emiteerima ioniseerivat kiirgust või radioaktiivseid aineid.

(5) Kasutusest kõrvaldatud kiirgusallikas on kiirgusallikas, mida enam ei kasutata või ei kavatseta kasutada kiirgustegevusloale või kiirgustegevuse registreeringule vastaval eesmärgil.

236.
Soovitame kaaluda, kas eelnõu § 70 lõikes 3 toodud tuumajaamaga seotud kohaliku kasu suurus peaks olema indekseeritud.
Arvestatud.

Kohaliku kasu tasu suurus tuumajaama käitamise ajal seotakse eelneva kalendriaasta Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinnaga.
237.
Soovitame sõnastada eelnõu § 71 lõike 1 järgmiselt: „(1) Tuumamaterjali ala tähendab ala komisjoni määruse (Euratom) 2025/974, mis käsitleb Euratomi kaitsemeetmete kohaldamist, artikli 2 punkti 24 mõistes.“, kuna määrus ei kasuta terminit „tuumamaterjali ala“.
Arvestatud.
238.
Palume täpsustada, kas eelnõu § 78 lõike 1 punktis 1 ja § 79 lõike 1 sissejuhatavas lauses on mõeldud tuumaohutusluba.
Arvestatud.

Eelnõusse lisatud täpsustus, et mõeldud on tuumaohutusloa omajat.
239.
Palume eelnõu § 83 lõikes 3 täpsustada, mida on mõeldud tähistatud kinnisasja all, nt kas on mõeldud tuumakäitise alust kinnisasja vm
Selgitame, et mõeldud on jaama tarastatud territooriumit.
240.
Eelnõu § 87 lõikest 1 on ilmselt jäänud välja sõna „kahju“.
Arvestatud.
241.
Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 97 lõiget 3 selliselt, et tuumakahjustuse nõue aegub kolme aasta jooksul alates tuumakahjustusest ja kohustatud isikust teada saades (tuumakahjustuste eest tsiviilvastutuse Viini konventsiooni artikkel VI p 3).
Arvestatud.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Märkus, ettepanek
Märkusega arvestamine
Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus
242.
Ettepanek: Pikendada ajakava seaduse välja töötamiseks ja huvirühmi sisuliselt kaasata protsessi kõigis etappides.
Mittearvestatud.

Arutelu tuumaenergia kasutamise kohta sai formaalse alguse 2021. aastal sellekohase tuumaenergia töörühma moodustamisega. Tuumaenergia töörühma ja selle alltöörühmade tulemusena valmis töörühma lõpparuanne ning aruande alusel otsustas 2024. aastal Riigikogu vastu võtta otsuse: „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“. Riigikogu otsusega anti mandaat tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu väljatöötamiseks, mida on tehtud tavapärase ja heaks tavaks oleva seadusloome korra alusel.

Paralleelselt seaduseelnõuga on algatatud ka riigi eriplaneering, mille koostamine on avalik protsess ja selles saavad osaleda kõik huvilised eri formaatide kaudu (moodustatud töörühma liikmeks on nt ka Eesti Keskkonnaühenduste Koda).
243.
Ettepanek: Kavandada seadusesse vastavas menetluse etapis eelkirjeldatud põhimõtteline otsustuskoht.
Osaliselt arvestatud.

Vabariigi Valitsuse otsustuskoht toodud eelhinnangu juurde.

Otsus tuumaenergia kasutuselevõttu võimaldava raamistiku loomise kohta tehti Riigikogu otsusega: „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“. Otsus ei ole aluseks tuumajaama rajamisele, kuid andis mandaadi rajamist võimaldava regulatiivse ja õigusliku raamistiku loomiseks. Tuumaenergia programmis on ette nähtud mitmete oluliste otsuste jada, alustades tuumaenergia ja -ohutuse seaduse vastuvõtmisega. Arvestades tuumakäitise ehitamiseks vajalike pika tarnetähtajaga komponentide tellimist, peab arendajal olema kindlus poliitilise toetuse osas enne tuumakäitise ehitusloa väljastamist. Sellest tulenevalt võib lugeda viimaseks põhimõtteliseks otsustuskohaks tulevase käitaja eelhinnangut, millega kinnitatakse tulevase käitaja ja tehnoloogia sobivust tuumakäitise elukaarega seotud tegevuste elluviimiseks. Kõik nõuded ja ohutusele orienteeritud otsustuskohad sätestatakse seaduse ja määruste tasandil ning juba konkreetse loa (ehitusloa, tuumaohutuslubade) menetlemisel.
244.
Ettepanek: Lisada eelnõule Aarhusi konventsiooni nõuetele vastavuse analüüs.
Arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud vastava analüüsiga.
245.
Ettepanek: Sõnastada selgelt, et seaduse vastu võtmisega ei tee Riigikogu põhimõttelist otsust tuumatehnoloogia kasutuselevõtuks (see peab olema planeeritud eraldi otsusena).
Mittearvestatud.

Riik loob raamistiku, kuid ei hakka ise tuumajaama ehitama. Põhimõtteline otsus konkreetse tehnoloogia ja arendaja sobivuse osas langetatakse eelhinnanguga, mille raames annab pädev asutus konkreetse tehnoloogiale ja selle tulevasele käitaja õiguse tuumakäitise arendustegevustega edasi liikuda. Eelvaliku otsus tuleb heaks kiita ka Vabariigi Valitsuse poolt.
246.
Ettepanek: Väljendada seaduses selgelt, et erandi tegemine KeHJSi alusel ei tohi olla mitte ühelgi juhul õigustatud ja ei ole lubatav.
Arvestatud osaliselt.

Seletuskirja täiendatud. Tuumajaam kuulub Espoo konventsiooni I lisa tegevuste hulka (tuumaelektrijaamad ja muud tuumareaktorid) s.t tegemist on tegevusega, mille puhul piiriülest mõju ei saa välistada. Konventsiooni artikkel 2 punkt 3 kohaselt tuleb tagada kooskõlas käesoleva konventsiooni sätetega keskkonnamõju hindamise läbiviimine enne otsuse langetamist I lisas nimetatud olulist kahjulikku piiriülest keskkonnamõju esile kutsuda võiva kavandatava tegevuse loa andmise või teostamise alustamise kohta.
247.
§ 15 (5) Kui ehitamisele eelnes riigi eriplaneeringu kehtestamine, annab pädev asutus projekteerimistingimused tuumakäitise ümberehitamiseks või laiendamiseks, arvestades riigi eriplaneeringus sätestatuga.
Ettepanek: muuta planeerimisseadust viisil, mis kohustaks iga tuumajaama puhul tegema riigi eriplaneeringu.
Mittearvestatud.

Tuumakäitise planeerimisprotsess peab vastama käitise ohutasemele. Riigi eriplaneeringu kohustuslikkus on põhjendatud planeerimisseaduses sätestatud elektritootmise võimsuste puhul, kuid väikese võimsusega ja teisel eesmärgil rajatavate tuumakäitiste ( nt keskküttejaamad, uurimis- ja õppereaktorite) puhul peaks planeerimine olema paindlikum. Kuna selliste reaktorite keskkonnamõju on väiksem ja lokaalsem, nt peavad uurimisreaktorid asuma teadusasutuste läheduses ja nende sidumine riigi eriplaneeringuga ei ole asjakohane.
248.
§ 22. Tuumaohutusloa taotlus ja menetlus (4) “Pädev asutus peatab taotluse läbivaatamise: - Eelnõus on võimalik seda teha vaid taotleja soovil ja regulaatori initsiatiivil.
Ettepanek: Lisada tuumaohtususloa taotluse läbivaatamise peatamine “üldsuse esindaja põhjendatud taotluse alusel“.
Mittearvestatud.

Tuumaohutusloa menetlus on suunatud tehnilise ja käitusohutuse kontrollimisele ning pädeva asutuse ülesanne on kontrollida rajatise vastavust rangetele ohutusstandarditele. Menetluse peatamine üldsuse esindaja taotlusel ei ole kooskõlas haldusmenetluse selguse ja õiguskindluse põhimõttega. Üldsuse kaasamine ja huvide kaitsmine on tagatud planeeringute ning keskkonnamõjude hindamise läbiviimisel. Samuti on kaasamine tagatud loamenetluse protsessis taotluse avalikustamise kaudu.

Samuti on Euroopa Liidu Nõukogu direktiivis 2014/87/EURATOM välja toodud, et pädev reguleeriv asutus peab olema sõltumatu ning tuumaohutusalased reguleerivad otsused ja jõustamismeetmed peavad põhinema objektiivsetel ohutusega seotud tehnilistel kaalutlustel ning need tuleb kehtestada põhjendamatu välismõjuta, mis võiks kahjustada ohutust, nagu muutuvate poliitiliste, majanduslike või ühiskondlike tingimustega seotud põhjendamatu mõju.

Lisaks on direktiivis sätestatud, et üldsusele tuleks anda kooskõlas tuumaohutuse siseriikliku raamistikuga võimalus osaleda tuumaseadmetega seotud otsuste tegemise protsessi asjakohastes etappides, võttes arvesse erinevaid riiklikke süsteeme. Samuti on välja toodud, et lubade andmisega seotud otsuste tegemise vastutus jääb riiklikele pädevatele asutustele.
249.
§22 (5) Tuumaohutusloa menetlust võib jätkata keskkonnamõju hindamise ajal osas, mis ei sõltu keskkonnamõju hindamise tulemustest. - Millist keskkonnamõju hindamist siin on
mõeldud? Kas eraldiseisvalt on tuumajaamale vaja ka keskkonnakompleksluba ja sellele ka
teha KMH, nagu üldjuhul protsessis vajalik on? Kas tuumaohutusluba on menetluslikult sisult
sarnane keskkonnakompleksloaga? St tehakse eraldi KMH tuumaohutusloa menetluse
käigus? Kui jah, siis peaks olema selge, et tuumaohutusloa menetluses on kohustuslik teha
KMH. Kui mitte, siis võiks olla lisatud selgitus, miks KMH ei ole vajalik.
Ettepanek: eelnõud täiendada, et seal oleksid selged vastused eelpoolnimetatud
küsimustele.
Selgitame, et tuumaohutusloa menetlust võib paralleelselt läbi viia keskkonnamõju hindamise (KMH) ajal. Tuumaohutusloa menetlus hõlmab mitut sisuliselt eraldiseisvat kontrolli – näiteks taotleja organisatsiooniline suutlikkus, juhtkonna ja töötajate pädevus, ohutuskultuuri kirjeldus, kvaliteedijuhtimise süsteem, kütuse tarneahela kvaliteedinõuded või tehnosüsteemide vastavus tuumaohutuse projektikriteeriumidele juhul, kui nende hindamine ei eelda KMH tulemust. Neid aspekte on võimalik hinnata ja menetleda paralleelselt KMH-ga, sest KMH puudutab eelkõige käitise ja tegevuse keskkonnamõjusid, mitte taotleja isikulisi või organisatsioonilisi eeldusi ega kogu tehnilise projekti osi.
Säte on kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega, võimaldades pädeval asutusel teha ettevalmistavaid toiminguid ja hinnanguid juba KMH ajal ning seeläbi lühendada lõplikku otsustamisaega pärast KMH valmimist. Samas tagab lõige selgelt, et neid otsuseid, mille tegemiseks on vajalikud KMH tulemused (nt asukoha sobivus, väliskeskkonna mõjude maandamismeetmed, kiirgusdoosi modelleerimise tulemused), ei tehta enne KMH lõppemist.
Kokkuvõttes võimaldab säte menetlust tõhustada ilma tuumaohutuse ega keskkonnakaitse kaalutlusi kahjustamata, tagades tasakaalu menetluse kiiruse ja sisulise põhjalikkuse vahel.
Lisaks on seletuskirjas välja toodud, et tulenedes KeHJS §-le 3 on keskkonnamõju hindamine kohustuslik, juhul kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning selle aluseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 p-de 4, 6-7 kohaselt on olulise mõjuga tegevus mh tuumaelektrijaama või muu tuumaseadme ehitamine, sulgemine või dekomissioneerimine, välja arvatud uurimisseade lõhustuva või tuumasünteesmaterjali tootmiseks või töötlemiseks, kui selle maksimaalne soojusvõimsus ei ületa ühte kilovatti püsivat soojuskoormust; tuumkütuse tootmine või rikastamine ning kasutatud tuumkütuse töötlemine, käitlemine, lõppladustamine või ladustamine mujal kui tekkekohas kauem kui kümme aastat; kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete käitlemine, üksnes radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine või ladustamine mujal kui tekkekohas kauem kui kümme aastat. KeHJS §31 lg 1 kohaselt on keskkonnamõju hindamise eesmärk anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
Eeltoodust lähtuvalt rakendub KeHJS ja topelt regulatsiooni TEOSes ei ole vaja välja tuua.
250.
Ettepanek: Avatud menetluse kohaldamine tuumaohutusloa andmisele ja muutmisele alati (ilma eranditeta) ja tagada seadusega konkreetsemalt avalikkuse tõhus osalemine.
Mittearvestatud.
Tuumaohutusloa andmisel ja selliste muudatuste tegemisel, mis võivad mõjutada keskkonnariski või tuua kaasa keskkonnamõju hindamise kohustuse, on avatud menetlus ja avalikkuse kaasamine põhjendatud ning läbipaistvus tagatakse. Samas ei ole otstarbekas sätestada avatud menetluse kohaldamist ilma eranditeta ka kõigi loa muudatuste puhul, sest tuumaohutuse tagamisel võib tekkida olukordi, kus loa tingimusi tuleb muuta kiiresti keskkonnaohu või hädaolukorra vältimiseks (nt ohutusreservide vähenemine, süsteemihäire, turvariski ilmnemine) või elutähtsa teenuse katkemise ohu ärahoidmiseks (nt elektritootmise järjepidevuse tagamine).
Loa muutmine võib seetõttu toimuda avatud menetluseta üksnes erandina, eeskätt juhul, kui muudatus ei suurenda keskkonnariski ega too kaasa keskkonnamõju hindamise kohustust või kui kiire otsustamine on vajalik ohu ennetamiseks. Avatud menetlusest loobumise korral tuleb otsust põhjendada ning muudatus avalikustada viivitamata pärast otsuse tegemist, välja arvatud ulatuses, mis sisaldab põhjendatult piiratud julgeolekuinfot.
251.
Ettepanek: Täpsustada loaskeemi tuumaohutusloa sõnastusega, et oleks üheselt selge, et erinevad load (katsetuse, käitamise, dekomissioneerimise) on kõik tuumaohutusload ja see ei ole eraldiseisev luba.
Arvestatud.
Loaskeemi on täiendatud ning lisatud selged viited, et tegemist on tuumaohutuslubadega.
252.
Ettepanek: Järgida Riigikogu 12. juuni 2024. a. otsuses punktis 3 etteantud suunist ning hinnata põhjalikult riikliku julgeolekuga, rahastamisega ja omandivormiga seotud riske.
Arvestatud.

Mandaadi täitmise käigus hinnatakse Kliimaministeeriumi juhtimisel koostöös valdkondlike ekspertidega riikliku julgeoleku, rahastamise ja omandivormiga seotud riske. Eelnimetatud aspekte hinnatakse põhjalikult juba konkreetse eelhinnangu taotluse juures.
253.
Ettepanek: Lisada terviklik kulude analüüs, mis sisaldab ka võimalike riskistsenaariumite realiseerumisega kaasnevaid kulusid riigile.
Arvestatud osaliselt.

Eelnõu seletuskirja täiendatakse kulude analüüsiga (riigieelarve vajadus, riigilõivude osakaal selles).
254.
Ettepanek: Sõnastada selgelt, kes tegeleb ja vastutab kogu tuumaenergeetika tervikvaate ja vajaliku rahastuse eest.
Selgitame, et tervikvaade energiapoliitikale on kajastatud ENMAKis.

Tuumaenergia kasutuselevõtul on riigi roll luua selge ja toimiv raamistik, mh vajalike lubade menetlemise süsteem ning järelevalve. Eelnõu seletuskirja täiendtakse tuumaenergia programmi üldkuludega ning riigieelarve vajadusega ja laekuvate riigilõivude osaga selles.
255.
Ettepanek: § 5 (5) täpsustada, millistest julgeolekueesmärkidest ja ohuhinnangutest on plaan lähtuda (kust need on plaanis võtta).
Arvestatud.

Seletuskirjas on selgitust täpsustatud.

256.
Ettepanek: Lisada §11 (1) 2) Inimtekkelisi ohutegureid: vaenulike riikide lähedus, sõjaoht, sabotaaž, okupatsioon.
Mittearvestatud.

Eelnõu § 11 lg 1 punkt 2 käsitleb asukoha sobivuse hindamisel väliseid inimtekkelisi ohutegureid (nt kaugus riigipiirist, läheduses asuvad kõrge riskiga tööstusobjektid, lennuõnnetuse oht jne), mis mõjutavad käitise tehnilist ohutust (safety).
Füüsiliste rünnete tõkestamisega, sh sabotaažiga on arvestatud eelnõu 12. peatükis „Tuumajulgeolek ja füüsiline kaitse“. Sõjaliste ohtudega arvestamine toimub teiste õigusaktide alusel, sealhulgas riigikaitse seaduse raamistikus, mille kohaselt käsitatakse tuumaelektrijaama riigikaitse objektina. Vastavad ohuhinnangud ja kaitsemeetmed määratakse riigikaitselistes planeerimisdokumentides ning pädevate asutuste koostatud strateegilistes ohuhinnangutes, mis on oma olemuselt riigisaladus või piiratud juurdepääsuga teave.
257.
§ 95 Vastutusest vabastavad asjaolud (1) Käitaja ei vastuta tuumakahjustuse eest üksnes juhul, kui: 1) tuumakahjustus tekkis relvastatud konflikti, vaenutegevuse, kodusõja või ülestõusu tagajärjel; Ettepanek: eemaldada punkt käitaja vastutuse vabastamisest seoses relvastatud konflikti ja sõjategevusega.
Mittearvestatud.

Ettepanek on vastuolus rahvusvahelise õiguse (Tuumakahjustuste eest tsiviilvastutuse Viini konventsioon) ja force majeure põhimõttega, kus riik võtab teatud juhtudel vastutuse üle.
258.
Mõjuhinnangutes analüüsida põhjalikult sõjaohtu.
Mittearvestatud.
Mõjuhinnangus on kajastatud, et arvestades Eesti regionaalset julgeolekukeskkonda ja Venemaa jätkuvat agressioonipotentsiaali, võetakse tuumaenergia kasutuselevõtul arvesse ka sõjalisi ohte üldisel tasandil. Euroopa Liidu, NATO ja IAEA praktikad näevad ette, et tuumarajatisi käsitletakse strateegilise ja kriitilise taristuna, millele kehtivad tugevdatud füüsilise kaitse, küberturvalisuse ja vastupidavuse nõuded nii rahuaja kui sõjalise konflikti stsenaariumites. Rahvusvahelise koostöö, NATO kollektiivkaitse põhimõtete ning kriitilise taristu kaitse kontekstis on tuumarajatiste kaitse seotud nii riigikaitseliste kui rahvusvaheliste kohustustega.
Sõjaliste ohtude detailne hindamine ei ole käesoleva mõjuhinnangu ese, vaid kuulub riigikaitse planeerimise süsteemi. Sõjaliste ohtude ja sõjaliste stsenaariumide hindamine toimub eraldi riigikaitselistes planeerimisdokumentides ning riigi julgeolekuasutuste koostatud strateegilistes ohuhinnangutes, mis on oma olemuselt riigisaladus või piiratud juurdepääsuga teave, mida ei avaldata avalikus mõjuhinnangus.
259.
Ettepanek: Leida võimalused tuumaenergia ja -ohutuse seadusesse lisada sõnastus, mis kindlustaks senise retoorika püsimise, et Eestis on tuumajaama rajamine turupõhine eraettevõtmine ja riik selles ei osale.
Mittearvestatud.

Seadus reguleerib ohutust, mitte majandusmudelit. Majandusmudel kinnitatakse riikliku poliitika ja investeeringute kavaga, mitte tuumaohutust ja -julgeolekut reguleeriva seadusega.
260.
Ettepanek: Kirjeldada seaduses täpne metoodika ja kriteeriumid tuumakäitise ehitamise ja käitamise eelhinnangu tegemiseks, mis adresseeriks eelpoolmainitud küsimusi.
Osaliselt arvestatud.

Seletuskirjas täpsustatakse eelhinnangu andmise põhimõtteid ning tuuakse välja täpsemad seosed ehitusloa ja tuumaohutuslubadega (joonisena). Samuti lisatakse seadusesse säte, et eelhinnangu peab heaks kiitma Vabariigi Valitsus.

Selgitame, et seaduse tasemel kirjeldatakse nõuded ja raamistik ning detailne metoodika jääb hea tava( HÕNTE § 2 lõige 3) kohaselt rakendusakti tasemele.

261.
Ettepanek: Eelhinnangu käigus nõuda eraldiseisvalt käitaja võimekuse ja finantsplaani hindamist, et tagada jaama dekomissioneerimine, jäätmete lõppladustamine ja tuumaõnnetuse korral finantsreserv ning selle jaoks vajalike dokumentide esitamist.
Osaliselt arvestatud.

Seletuskirja täiendatud. Eelhinnangu käigus hinnatakse käitaja võimekust ja finantsplaani, millest osa moodustab ka seadusega pandud kohustustega (riigilõivud, järelevalvetasud, jäätmekäitluskulud jne) arvestamine. Jäätmete lõppladustamisega ja tuumaõnnetusega seotud maksevõimekust kontrollitakse, kuid enne igasuguse arendustegevuse algust on ebaproportsionaalne nõuda jäätmete ja lõppladustuse reservi olemasolu. Seda tehakse seaduseelnõus sätestatud korras.
262.
Ettepanek: Selgelt kirja panna, millist ekspertiisi plaanitakse selleks kasutada ning mis metoodikale ja andmetele tuginedes.
Mittearvestatud.

Eelnõus ning seletuskirjas on välja toodud positiivse eelhinnangu andmise tingimused, millest pädev asutus peab lähtuma. Lisaks on välja toodud, et pädev asutus esitab eelhinnangu eelnõu hinnangu andmiseks asjaomastele asutustele nagu Välisministeerium, Välisluureamet, Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Finantsinspektsioon. Kooskõlastusring hõlmab riigi julgeoleku ja finantsjärelevalve asutusi, mis võimaldab hinnata võimalikke riske terviklikult ja sõltumatult. Lisatakse säte, mille kohaselt peab Vabariigi Valitsus eelhinnangu heaks kiitma. Eelhinnangu taotlemise täpsustatud nõuded ja hindamise kriteeriumid ning taotluse ja eelhinnangu andmekoosseisud kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
263.
Ettepanek: Tagada avatud menetlus eelhinnangu andmisele alati ja ilma välistavate asjaoludeta. Praegu annab §12 lg 3 võimaluse mitte avatud menetluseks, mis ei tohiks olla lubatav. Millistel seadusest tulenevatel juhtudel see ei peaks olema avatud menetlus?
Osaliselt arvestatud.

Seletuskirja täiendatud. Avalikuks tehakse teave ja menetlustoimingud ulatuses, mis ei ohusta riigi julgeolekut, tuumakäitise füüsilist kaitset ega riku andmekaitse nõudeid. Piiratud juurdepääsuga osa menetluse materjalidest käsitletakse vastavalt avaliku teabe seadusele ning eelnõukohase seaduse sätetele (§ 80), mis sätestavad teatud teabe asutusesiseseks kasutamiseks. Täpsemad selgitused kättesaadavad eelnõu seletuskirja §-des 11 ja 80.
264.
Ettepanek: Nõuda eelhinnangu menetluse jaoks ettevõttelt avalikkusele kättesaadavat äriplaani, mis võimaldaks sõltumatut kontrolli ja ka avalikkus saaks kindel olla selles, et tuumajaama ehitada sooviv ettevõte tõepoolest suudab kanda kõiki kaasnevaid kulusid ja need ei langeks hiljem ühiskonna õlgadele.
Mittearvestatud.

Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 17 kohaselt on teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Käitaja finantsvõimekuse hindamine on kajastatud eelnevate ettepanekute vastuses. Avalikustatakse eelhinnangu otsus ja selle põhjendused sh finantsvõimekuse hindamise kokkuvõtte jättes välja ärisaladuse alla minevad detailid. Eelhinnangu taotlemise täpsustatud nõuded ja hindamise kriteeriumid ning taotluse ja eelhinnangu andmekoosseisud kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 

265.
Ettepanek: Nõuda ka investorite täieliku nimekirja avalikustamist, et tekitada suurem usaldus kogu projekti vastu.
Osaliselt arvestatud.

Selgitame, et toetame läbipaistvuse suurendamise eesmärki, kuid täieliku investorite nimekirja avalikustamine seaduse tasandil on juriidiliselt piiratud ärisaladuse ja isikuandmete kaitse reeglitega. Eelnõu tagab range riikliku kontrolli: loa taotleja peab esitama pädevale asutusele ja julgeolekuasutustele ammendava ülevaate oma finantseerimisallikatest ja omanikeringist. Tuumaohutusloa andmisel hindab riik investeeringute päritolu ja nende vastavust julgeolekunõuetele.

Eelnõud täiendatud eraldi jaoga „Tuumaohutusloa omaja omandistruktuuri muutmine“, mis tagab kontrolli ka tuumaohutusluba omavas äriühingus olulise osaluse omandamise ja võõrandamise kohta.

Seletuskirja täiendatud selgitusega, et oluliste osaluste ja kontrollivate üksuste info peab olema läbipaistev ja kontrollitav.
266.
Tuumaohutuse hinnang – pädeva asutuse sõltumatu ja tehniline hinnang (§ 16) Ettepanek: reguleerida, millistel kriteeriumitel ja andmetel see põhineb. Kas sõltumatutel allikatel või tootja reklaammaterjalidel?
Selgitame, et eelnõu seletuskirja kohaselt on pädeva asutuse tuumaohutuse hinnangu eesmärk, et ehitusloa andmisel oleks fookus tuumaohutusel ja sellega seotud aspektidel. Hinnang peab tõendama, et kavandatud käitis, selle konstruktsioonid, süsteemid ja komponendid vastavad kõigile tuumaohutuse ja -julgeoleku nõuetele.

Pädev asutus peab enda tegevusel lähtuma rahvusvahelistest nõuetest (mh sõltumatuse nõuded) ning tuumaohutusalased reguleerivad otsused ja jõustamismeetmed peavad põhinema objektiivsetel ohutusega seotud tehnilistel kaalutlustel ning need tuleb kehtestada põhjendamatu välismõjuta.

Täpsem tuumaohutuse hinnangu regulatsioon kehtestatakse rakendusaktiga (pädeva asutuse tuumaohutushinnangu koostamise ja dokumentide säilitamise nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega).
267.
Ettepanek: Lisada seadusesse ka raamdirektiivi 2011/70/Euratom artikli 10 ülevõtmine ja reguleerida läbipaistvuse ja kaasamise tagamine.
Selgitame, et nimetatud artikli kohaselt tuleb kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemist käsitlev teave avalikustada töötajatele ja muule elanikkonnale ning üldsusele tuleb anda riigi õigusaktide
ja rahvusvaheliste kohustuste kohaselt asjakohane võimalus
tõhusalt osaleda kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud otsuste tegemises.

Kaasamine on tagatud strateegiadokumendi tasemel: hetkel kiirgusohutuse riiklik tegevuskava ning selle lisaks olev radioaktiivsete jäätmete tegevuskava, tulevikus eelnõus riiklik tuumajäätmete tegevuskava.

Olemasoleva radioaktiivsete jäätmete tegevuskava uuendamisel ja täiendamisel tuumavaldkonna jäätmete teemadega eeldab mõjuhindamise (KSH, KeHJS § 32) ja seonduvalt ka kaasamise läbiviimist. Käesolev seaduseelnõu kinnitab avalikkuse kaasamise põhimõtet.
268.
Ettepanek: Sätestada nõue, et arendaja esitab jäätmete lõppladustamise plaani koos finantseerimisplaaniga riigi eriplaneeringu protsessis ning riigi eriplaneeringuga planeeritakse lõppladustuse asukoht lähtudes teadaolevatest kasutatavatest tehnoloogiatest.
Mittearvestatud.

Tuumajaamas tekib väga madala, madala ja keskmise aktiivsusega lühiealisi ja pikaealisi jäätmeid ning kasutatud tuumkütust, mille lõppladustamine vajab erilahendusi. Võttes arvesse, et lõppladustuspaik peab hoiustama kõiki tuumajaama opereerimise käigus tekkivaid jäätmeid, saab lõppladustuspaiga aktiivne opereerimisperiood aset leida alles peale jaama sulgemist, 60+ aasta pärast.
Tuumajaama ruumiplaneerimise alltöörühm analüüsis 2022-2023. aastal, kas potentsiaalselt oleks Eestis tuumaelektrijaamale ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaigale sobilikke asukohti ning leidis, et Eesti Vabariigi territooriumil ei ole välistavaid tegureid, mis takistaksid radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga rajamist. Konkreetne asukohavalik nii varajases staadiumis ei ole asjakohane. Küll aga tuleb jäätmekäitluse põhimõtted ja otsustusraamistik määratleda riiklikus strateegiadokumendis, mis kehtestab muu hulgas otsuste tegemise ajakava ning vastutuse jaotusest tulenevad alused.

269.
Ettepanek: Selgelt reguleerida, kelle kohustus on lõppladustuse planeerimine ja selleks sobiva asukoha valimine, millega nõustub ka kohalik kogukond.
Arvestatud.

Riiklik radioaktiivsete jäätmete käitlusstrateegia kehtestatakse kiirgusohutuse riikliku arengukava lisas 1 „Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava“. Eelnõuga nähakse ette eraldi tegevuskava tuumajäätmete jaoks, mis on eelnõu kohaselt radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava osa. Riiklikus tuumajäätmete käitlemise tegevuskavas määratakse kindlaks riiklik tuumajäätmete käitlemise poliitika, sealhulgas eesmärgid ja põhimõtted, samuti võimaluse korral teave tuumajäätmete koguste ja asukohtade kohta ning hinnangud tuumajäätmete käitlemise kuludele ja ajakavale.

Eelnõu loetelu ja seletuskirja täiendatud selguse huvides, rõhutades, et ka lõppladustuspaigaga seotud strateegilised otsused ja suunised kuuluvad tegevuskava reguleerimisalasse ja kindlasse ajaraami.
270.
Ettepanek: Koostada riiklik analüüs dekomissioneerimise, jäätmete lõppladustamise ja selle jaoks fondide planeerimiseks, mis koondab maailmapraktikaid ning analüüsib Eesti olusid, tehes järeldused ja soovitused eelnõu koostamiseks.
Arvestatud.

Tuumaenergia töörühma poolt on varasemalt tellitud dekomissioneerimise ja jäätmete lõppladustamist puudutav Eesti-spetsiifiline uuring, mis koondab maailmapraktikaid ning analüüsib neid Eesti oludes. Täiendame tehtud uuringuid süvageoloogiliste lõppladustuspaiga uuringuga ja jäätmefondi praktika uuringuga.

Antud analüüsid saavad olema sisendiks tuumajäätmete käitlemise tegevuskava ja dekomissioneerimisfondi loomisel.

271.
§ 11. Tuumakäitise asukoha hindamise aruanne (1) Planeeringu koostamise korraldaja tagab asukoha hindamise aruande koostamise, mille raames tuleb hinnata ala sobivust tuumakäitise asukohaks, võttes arvesse muu hulgas: …
Ettepanek: lisada nõudena ka jäätmete lõppladustamise asukoha olemasolu.
Mittearvestatud.

Tuumakäitise planeering hõlmab vajalikku taristut ja vaheladustuspaiku kõigi tuumajäätmete vaheladustamiseks. Lõppladustuspaiga detailset asukoha planeerimist ei ole mõistlik siduda tuumajaama asukoha valikuga, kuna lõppladustuspaiga rajamine ja asukohavalik eeldavad eraldiseisvaid ja väga spetsiifilisi geoloogilisi uuringuid.
272.
§16 (2) Ehitusloa taotlusele tuleb lisada Ettepanek: algse dekomissioneerimiskavaga (sh jäätmete lõppladustuse kavaga) koos peab olema lisatud selle rahastamise plaan.
Ettepanek: algne dekomissioneerimiskava tuleks esitada juba eriplaneeringu käigus, et saaks eriplaneeringu käigus planeerida lõppladustuse asukohta.
Osaliselt arvestatud.

Dekomissioneerimiskava on tulevase arendaja poolt koostatud dokument, mis kirjeldab arendusprojekti osana tehnoloogiaspetsiifiliselt planeeritava tuumakäitise lammutus- ja jäätmekäitlustegevusi. Sellest tulenevalt sisaldab algne dekomissioneerimiskava dekomissioneerimise referentsstrateegiat ja rahastamisplaani.

Eelnõu kohaselt peab tulevane käitaja saama pädeva asutuse eelhinnangu, kus kontrollitakse taotleja majanduslikku suutlikkust ja esialgset kuluplaani, sh rahastusplaani, eel-lepinguid, omandistruktuuri. Täpsustatud, et rahastamise põhimõtete all mõeldakse ka rahastamise plaani.
273.
§ 16 (5) Ehitusloa võib anda üksnes juhul, kui….
Pädev asutus ei tohi anda ehitusluba ka juhul, kui ei ole tõendatud piisav rahastus jaama dekomissioneerimiseks, jäätmete lõppladustuseks ja õnnetuste korral.
Mittearvestatud.

Pädev asutus kontrollib tulevase käitaja finantsvõimekust varasema eelhinnangu käigus. Eelhinnangu läbimine on eeltingimus edasiseks loamenetluseks (muuhulgas ka ehitusloa andmise tingimuseks), tagades, et tegevust ei alustata enne, kui riigil on kindlus taotleja pädevuses, usaldusväärsuses ja suutlikkuses täita kõik tuumaohutuse, füüsilise kaitse ja jäätmekäitluse kohustused.
274.
§18 (2) Algne dekomissioneerimiskava peab kirjeldama võimalikke dekomissioneerimise strateegiaid, nende teostatavust, valitud referentsstrateegiat ja rahastamise põhimõtteid ning andma hinnangu tekkivate jäätmete liikidele ja kogustele.
Ettepanek 1: muuta nimetus dekomissioneerimis- jäätmete lõppladustuskavaks (kui need planeeritakse koos).
Ettepanek 2: algne dekomissioneerimiskava (sh jäätmete lõppladustuskava) peab sisaldama ka dekomissioneerimisfondi maksete arvutusi ja nende katteallikaid.
Ettepanek 3: algne dekomissioneerimiskava (sh jäätmete lõppladustuskava) ajakava peab lähtuma konservatiivsest hinnangust jaama eluea osas.
Ettepanek 1: Mittearvestatud.

Dekomissioneerimiskava peamine eesmärk on kirjeldada konkreetse tehnoloogia ja käitisega seotud dekomissioneerimistegevusi. Dekomissioneerimiskava sisaldab tekkivate jäätmete hinnanguid ja sellega seonduvalt ka lõppladustamise konservatiivset kulu, kuid lõppladustamise strateegia ja planeerimine on riikliku tuumajäätmete käitluskava objekt.

Ettepanek 2: Arvestatud.

Täiendame eelnõu paragrahvi „Dekomissioneerimis- ja lõppladustusreserv ning riiklik dekomissioneerimis- ja lõppladustusfond“ sõnastust ning seletuskirja.

Ettepanek 3: Arvestatud.

Kõik kuluhinnangud, eriti varases etapis, peavad oma loomult olema konservatiivsed. Täpsustame seda seletuskirjas.
275.
§36 (2) Käitamisloa taotlus peab sisaldama /.../ 6) riiklikusse dekomissioneerimisfondi tehtavate sissemaksete ja finantstagatise olemasolu dokumentatsioon.
Ettepanek: Dekomissioneerimisfondi tehtavate sissemaksete ja finantstagatiste olemasolu dokumentatsiooni tuleb nõuda juba riikliku eriplaneeringu ja eelhinnangu tegemisel.
Osaliselt arvestatud.

Pädev asutus kontrollib tulevase käitaja finantsvõimekust varasema eelhinnangu käigus. Eelnõu seletuskirjas kirjeldatakse, et pädeva asutuse eelhinnanguga kontrollitakse muuhulgas, et tulevase käitaja majanduslikud eeldused tagavad suutlikkuse rahastada tuumakäitise ehitamist ja käitamist, täita ohutus-, jäätmekäitlus- ja dekomissioneerimise kohustusi ning tagada pikaajalise finantsstabiilsuse. Nii dekomissioneerimisega ja jäätmekäitlusega seonduvad kui lõppladustamiseks vajalikud kulutused on tulevase käitaja pikaajaline kohustus.

276.
§ 42 Jäätmekäitluskohustus
Ettepanek: Sisustada jäätmekäitluskohustuse teema oluliselt põhjalikumalt ja käsitleda ka pikaajalist ladustamist ja lõppladustamist.
Mittearvestatud.

Eelnõu sätestab tulevasele käitajale selge kohustuse vastutada kõikide kulutuste eest, mis puudutab jäätmete käitlust. Kohustusega seotud üksikasjad täpsustatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Põhjalikumad otsused ja jäätmekäitlusstrateegia pannakse paika riiklikus radioaktiivsete jäätmete tegevuskavas.

277.
§ 46. Lõplik dekomissioneerimiskava
Ettepanek: Lisada nõue, et kavas peaks olema ka lõppladustuspaiga asukoht.
Ettepanek: Lõppladustus planeerida oluliselt varem (eriplaneering, eelhinnang).
Mittearvestatud.

Võttes arvesse, et rajatav lõppladustuspaik peab hoiustama kõiki tuumajaama opereerimise käigus tekkivaid jäätmeid, saab lõppladustuspaiga aktiivne opereerimisperiood aset leida alles peale jaama sulgemist, 60+ aasta pärast.

278.
§ 47 (3) Pädev asutus annab dekomissioneerimisloa /…/ kui /…/ 2) dekomissioneerimisfondi vahendid või muud rahalised tagatised katavad kõik tööde tegemiseks vajalikud kulud
Tagada eelnõu tekstiga, et dekomissioneerimisfondis oleks piisavalt vahendeid jaama dekomissioneerimiseks ja jäätmete lõppladustuseks.
Selgitame, et eelnõu tekstiga on kehtestatud selged põhimõtted, et tagada piisavad vahendid jaama dekomissioneerimiseks ja jäätmete lõppladustuseks.
„Tuumakäitise käitaja on kohustatud moodustama rahalise reservi, mis peab katma tuumakäitise dekomissioneerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kulu (edaspidi dekomissioneerimisreserv).“

„Dekomissioneerimisreservi esialgse suuruse ning selle järkjärgulise kogumise põhimõtted iga tuumakäitise eeldatava kasutusaja kohta määrab pädev asutus tuumaohutusloa tingimustes.“

279.
§ 48. Tuumaohutusloa omaja kohustused dekomissioneerimisel Dekomissioneerimisloa omaja kohustatud dekomissioneerimisel: dekomissioneerimismeetodite kasutamist 2) põhjendama katsetamata Ettepanek: mitte lubada katsetamata meetodite kasutamist dekomissioneerimisel.
Arvestatud.

Uuendame eelnõud kustutades selle punkti ära. Kõik dekomissioneerimisel kasutatavad meetodid peavad olema varasemalt katsetatud ja põhjendatud, ning neid kontrollitakse dekomissioneerimiskava kontekstis.
280.
§ 59. Riiklik tuumajäätmete käitlemise tegevuskava
Ettepanek: sisustada paragrahv oluliselt paremini reguleerides lõppladustuse plaanide koostamist ja lõppladustuskoha valimist.
Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja sõnastust on oluliselt täiendatud, et tagada radioaktiivsete jäätmete ja tuumajäätmete käitlemise ning lõppladustamise pikaajaline strateegiline planeerimine ja selge vastutusahel.

Uue sõnastuse kohaselt koondatakse lõppladustuse sihid, mahud, ajakava ja maksumuse prognoos ühtsesse riiklikku jäätmekäitlus- või arengukavasse, mis läbib avaliku menetluse ja kinnitatakse Vabariigi Valitsuse tasandil. See loob selge raamistiku lõppladustuskoha valiku ja rajamise juhtimiseks, tagades tegevuste läbipaistvuse ja kindla rahastusmudeli läbi dekomissioneerimis- ja lõppladustusfondi.

Täiendavalt on eelnõusse lisatud selge vastutuse jaotus: esmane vastutus jäätmete ohutu käitlemise eest lasub tuumaohutusloa omajal, kuid strateegiline ja pikaajaline vastutus lõppladustamise korraldamise ning taristu arendamise eest on riigil. Sätted võimaldavad riigil delegeerida lõppladustamise elluviimise loa omajale vaid juhul, kui see on riiklikus kavas ette nähtud, kuid sätestavad üheselt, et rajatise sulgemise järgne pikaajaline järelevalve ja lõplik vastutus jäävad alati riigile.
281.
§ 59. (4) Riikliku tuumajäätmete käitlemise tegevuskava koostamisel tuleb avalikkust teavitada ning anda soovi avaldanud isikutele võimalus arvamust avaldada.
Ettepanek: ette näha põhjalik avalikkuse kaasamine ja avalikkuse ettepanekutega arvestamine.
Arvestatud.

Eelnõud täiendatud ning lisatud rakendussäte, mille kohaselt peab hiljemalt esimese tuumaohutusloa andmise ajaks koostama Vabariigi Valitsus riikliku jäätmekäitluskava valdkonna arengukava, ning toimuma ministri taseme kavalt üleminek Vabariigi Valitsuse taseme kavale. Riikliku jäätmekäitluskava koostamisse ja muutmisesse kaasatakse asjaomased asutused ja avalikkus vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendile, ning lähtutakse kaasamise heast tavast.
282.
§ 63. Tuumajäätmete võtmine riigi valdusesse (1) Pädev asutus teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku tuumajäätmete riigi valdusesse võtmiseks, kui tuumajäätmete käitlemise kohustusega isik ei ole täitnud tuumajäätmete käitlemise tegevuskava või on muul viisil oluliselt rikkunud tuumajäätmete käitlemise nõudeid. Ettepanek: näha ette tuumajäätmete käitlemise kohustust mitte täitnud isikule proportsionaalselt suured negatiivsed tagajärjed, mis motiveeriksid jäätmekäitlusega ise nõuetekohaselt tegelema.
Ettepanek: esitada analüüs, kas ettenähtud trahvimäärad tagavad piisava motivatsiooni tuumajäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks ja dekomissioneerimisfondi maksete tegemiseks.
Osaliselt arvestatud.

Eelnõus on juba ette nähtud proportsionaalsed ja motiveerivad negatiivsed tagajärjed: äärmusliku abinõuna tuumajäätmete riigi valdusesse võtmine ja kulude sisse nõudmine, ettekirjutuste täitmise tagamiseks suur sunniraha ning väärtegude korral maksimaalsed trahvimäärad. Seetõttu jääme praegu eelnõus kavandatud määrade juurde, kuid kaalume täiendava analüüsi läbiviimist (sh arvestades teiste riikide praktikaga, jaama investeeringumahtudega ning käibest sõltuvate trahvimäärade kehtestamise võimalusega).

283.
§ 63. Tuumajäätmete võtmine riigi valdusesse (3) Vabariigi Valitsus kohustab tuumajäätmete käitlemise kohustusega isikut andma tekitatud tuumajäätmed üle riigile või riigi omandis olevale äriühingule ka sellisel juhul, kui hoolimata pädeva asutuse ettekirjutusest ei ole isik täitnud käesolevas seaduses sätestatud dekomissioneerimisfondi maksete tegemise kohustust.
Ettepanek: sarnaselt eelmise punktiga näha ette kohustust mitte täitnud isikule proportsionaalselt suured negatiivsed tagajärjed, mis motiveeriksid fondimakseid tegema ja tagama, et riik ei peaks jäätmetekäitlust üle võtma.
Ettepanek: kui fondi jäetakse maksed tegemata, siis esimese sammuna peab koheselt peatama täielikult (mitte osaliselt) käitamisloa ja see peab olema seaduses kirjas (nt § 38 teha vastav lisandus).
Osaliselt arvestatud.

Seletuskirja täiendatud. Eelnõu näeb fondimaksete tegemata jätmise korral juba ette olulised tagajärjed (sh rahatrahv loatingimuste rikkumise eest, rakendada ettekirjutust ja sunnivahendeid), et motiveerida kohustust täitma ja vältida riigi sekkumist. Kohene ja täielik käitamisloa peatamine on ebaproportsionaalne ja võib tekitada ka täiendavaid ohutusriske, kui käitis tuleb ootamatult seiskada.

Eelnõu kohaselt on reservi kogumise kohustus tuumaohutusloa tingimuste osa. Kui käitaja keeldub maksete teostamisest, on tegemist loatingimuste rikkumisega. Sellisel juhul on pädeval asutusel õigus käitamisluba peatada. Täpsustame seletuskirjas, et pikaajaline ja tahtlik hoidumine reservimaksete korrigeerimisest on käsitletav olulise rikkumisena, mis viib loa peatamiseni või tühistamiseni.
284.
§ 69. Dekomissioneerimisreserv ja riiklik dekomissioneerimisfond Ettepanek: panna paika dekomissioneerimise alustamise aja määramise põhimõtted, kus jaama eluea hindamisel lähtutakse konservatiivsetest hinnangutest ja teadaolevast statistikast.
Mittearvestatud.

Dekomissioneerimistegevuse algusaeg on osa dekomissioneerimiskavas kirjeldatud tulevase käitaja strateegiast, mis võib sõltuvalt asjaoludest tähendada kas kohest lammutamist (immediate dismantling) või edasilükatud lammutamist (deferred dismantling), kui see peaks vajalik olema töötajate ohutuse tagamiseks. Strateegia sõltub disaini-spetsiifilistest kaalutlustest, ning selle teostatavust hindab pädev asutus dekomissioneerimiskava kooskõlastamise käigus. Dekomissioneerimiskava detailse andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Jaama kavandatav eluiga ja sellega seotud kaalutlused on osa tuumakäitise ohutusaruandest. Jaama vananemisest tingitud faktoreid peab arendaja analüüsima kord 10 aasta jooksul korduva ohutushindamise raames.
285.
Seletuskirjast lk 66: Teise riikide praktika on näidanud, et range reservi nõudega riigid on aastakümnetega kogunud fondi üle mitme miljardi euro.
Ettepanek: lisada seletuskirja lk 66 järgnev: Erinevates tuumaenergiat tootvates ELi liikmesriikides on tuumajaamade ja kasutatud tuumkütuse dekomissioneerimiseks vajalikust rahast keskmiselt olemas 52%, mõnes riigis aga vaid 4%, ning jaamad on lähenemas sulgemisele. Samuti on vajalik arvestada teiste riikide puhul, millises mahus seal tuumaenergiat toodetakse. Kui mahud on suured, on eeldatavasti ka fondi kogunenud rahad suuremad.
Osaliselt arvestatud.

Viide on asjakohane, ning sellele viitamine seletuskirjas on sobilik, täiendame seletuskirja. Siinkohal tuleb mainida, et fondi vahendite kogumise praktika on tuumajaamade kontekstis võrdlemini uus ja levinud praktika vaid viimastel aastakümnetel. Paljud tuumajaamad Euroopas on opereerinud suure osa oma elueast fondi vahendeid kogumata.

Seletuskirja vastava lõigu eesmärk on anda dekomissioneerimisfondi suuruse hinnang järelevalve vaatepunktist. „Saastaja maksab“ printsiipi rakendatakse ka mujal Eesti õigusloomes, ning reeglina on maksete kindlustamiseks tagatiste süsteem. Nii suurte kohustuste korral aga lihtne tagatise süsteem ei päde, mistõttu on vaja seada selgelt paika kogutava reservi haldamise põhimõtted ning reservi hoidvast fondist vahendite väljastamise raamistik.

286.
Ettepanek: Tagada seaduse tasandil, et ka väikese võimsuse ja madala tootlikkusega tuumajaama ehitamisel tuleks fondi piisavalt raha, mis kataks dekomissioneerimise ja jäätmete lõppladustamise kulud, mille kulud ei sõltu niivõrd sellest, kui vähe või palju on jäätmeid, vaid faktist, et selline lõppladustuspaik tuleb ehitada.
Selgitame, et eelnõu ei tee erandeid väikese võimsuse ja madala tootlikkusega tuumajaamadele. „Saastaja maksab“ printsiip kehtib kõikidele jäätmetekitajatele, kes vastutavad nende jäätmete käitlemise ja lõppladustamise eest täies ulatuses.
287.
Täpsemad märkused paragrahvi dekomissioneerimisfond kohta
§69. Dekomissioneerimisreserv ja riiklik (1) Tuumakäitise käitaja on kohustatud moodustama rahalise reservi, mis peab katma tuumakäitise dekomissioneerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kulu (edaspidi dekomissioneerimisreserv).
Ettepanek: selgitada, mis kaalutlustel on pandud kokku ühte reservi ja ühte kavasse dekomissioneerimine ja lõppladustamine. Ettepanek: täpsustada nimetust vastavalt - dekomissioneerimis- ja lõppladustusreserv ja ka dekomissioneerimis- ja lõppladustuskava (kui need jäävad ühte kavasse ja fondi).
Ettepanek 1: Arvestatud.

Dekomissioneerimise (käitise lammutamine ja platsi vabastamine) ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise (pikaajaline ohutu matmine) käsitlemine ühtse finants- ja tegevuspaketina on rahvusvaheliselt tunnustatud parim praktika (nn Integrated Life-cycle Management). Lisame seletuskirja vastava selgituse süsteemi terviklikkuse kohta.

Ettepanek 2: Osaliselt arvestatud.

Dekomissioneerimisreservi ja -fondi ümbersõnastamine parandab selgust, muudame vastavalt eelnõu ja seletuskirja. Dekomissioneerimiskava põhirõhk on aga dekomissioneerimisprogrammil ja sellega seotud tegevustel, ning lõppladustuslahenduste küsimus on riikliku tuumajäätmete käitlemise tegevuskava strateegia küsimus, mistõttu selguse huvides kava nimetust ei muudeta.
288.
(3) Dekomissioneerimisreservi suuruse hindamise metoodika, riikliku dekomissioneerimisfondi sissemaksete ja sellest väljamaksete tegemise ning riikliku dekomissioneerimisfondi vara valitsemise, paigutamise ja kasutamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Ettepanek: täpsustada juba seaduse tasandil kõik põhimõtted fondi suuruse hindamise metoodikad ja muud olulised põhimõtted fondi valitsemisega seoses.
Ettepanek: teha riiklik analüüs enne seaduse lõplikku sõnastamist, mis aitaks sisustada fondi maksete ja dekomissioneerimisreserviga seotud põhimõtteid.
Ettepanek 1: Osaliselt arvestatud

Eesti Hea Õigusloome ja Normitehnika Eeskirja (HÕNTE) § 2. lõike 3 kohaselt:
“Seaduseelnõusse ei kavandata regulatsiooni, mis on lubatud ja otstarbekas sätestada rakendusaktis.”

Sellest tulenevalt kehtestatakse seaduseelnõu tasemel reservi kogumise kohustus ja selle detailne täpsustus rakendusakti ja haldusakti tasemel.

Ettepanek 2: Osaliselt arvestatud.

Dekomissioneerimis- ja lõppladustusreservi suuruse hindamise metoodika, riikliku dekomissioneerimisfondi sissemaksete ja sellest väljamaksete tegemise ning riikliku dekomissioneerimisfondi vara valitsemise, paigutamise ja kasutamise täpsemad tingimused ja kord kehtestatakse rakendusakti tasemel. Seega sellise analüüsi tegemine on asjakohane ning seda tehakse enne asjakohase määruse koostamist.
289.
(4) Dekomissioneerimisreservi suuruse määramisel lähtutakse käesolevas seaduses sätestatud tuumakäitise käitamise, dekomissioneerimise ning tuumajäätmete ladustamise aluspõhimõtetest ning eesmärgist tagada, et käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kulude katmiseks oleks dekomissioneerimise alustamise ajaks riiklikus dekomissioneerimisfondis piisavad vahendid. Dekomissioneerimisreservi esialgse suuruse ning selle järkjärgulise kogumise põhimõtted iga tuumakäitise eeldatava kasutusaja kohta määrab pädev asutus tuumaohutusloa tingimustes.
Ettepanek 1: kohustada dekomissoneerimisreservi suuruse määramine juba esimeses etapis (riiklik eriplaneering ja eelhinnang).
Ettepanek 2: viidata, kus on kirjas tuumajäätmete ladustamise aluspõhimõtted.
Ettepanek 1: Mittearvestatud.

Dekomissioneerimisreservi suuruse määramine juba riikliku eriplaneeringu etapis ei ole põhjendatud. Selles faasis puuduvad veel usaldusväärsed lähteandmed (sh käideldavate jäätmete täpsed kogused, aktiivsused, tehnoloogilised lahendused, käituse ja sulgemise stsenaariumid), mistõttu oleks reservi suuruse fikseerimine paratamatult ennatlik ja ebatäpne. Eelnõu kohaselt peab arendaja läbima pädeva asutuse eelhinnangu kus kontrollitakse taotleja majanduslikku suutlikkust ja esialgset kuluplaani, mis peab sisaldama ka üldiseid dekomissioneerimise kulusid ning nende katmise allikaid.

Tulevane käitaja koostab tuumakäitise liigile, tehnoloogiale, keskkonnamõjule ja selle tegevuse lõpetamisega kaasnevatele ohtudele vastava algse dekomissioneerimiskava ja esitab selle ehitusloa taotluse koosseisus.

Ettepanek 2: Arvestatud.

Eelnõu paragrahvi „Tuumajäätmete käitlemise põhimõte ja üldnõuded“ täiendati üldiste põhimõtetega.

Selgitame: Tuumajäätmete ladustamise aluspõhimõtted on kirjas kolmel tasandil:
Jaama tasand (vaheladustamine): toimub jaama juures ja on osa tuumakäitise infrastruktuurist; selle nõuded ja ohutushinnangud käsitletakse planeerimis-, ehitusloa- ja tuumaohutuslubade menetlustes ning tuumajäätmete käitlemise tegevuskavas.
Riiklik tasand (poliitika ja üldpõhimõtted): radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas (sh vahe- ja lõppladustuse lähenemine, prognoosid, ajakava/kulud põhimõtteliselt) ning täpsustatult uues loodavas tuumajäätmete strateegias.
Kiirgusohutus: tuumakäitistele rakenduvad ka kõik kiirgusseaduse ja selle alusel kehtestatud kiirgusohutusnõuded.

290.
(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega käitamisloa taotleja ja käitamisloa omaja poolt riiklikusse dekomissioneerimisfondi tehtavate sissemaksete suuruse ja käitaja antava finantstagatise tingimused.
Ettepanek 1: kõik olulised põhimõtted fondi sissemaksete suuruse määramiseks ja finantstagatiste tingimused määrata seaduses.
Ettepanek 2: ministri määruse asemel peab fondi tehtavate sissemaksete suuruse ja finantstagatiste tingimused kinnitama Riigikogu ning sellele peab eelnema laiapõhjaline arutelu, mis tugineb põhjalikel analüüsidel.
Ettepanek 1: Mittearvestatud.

Fondi sissemaksete suuruse ja finantstagatiste tingimuste osa on piisavalt üksikasjalik ja detailne, et seda ei oleks sobilik lisada eelkõige tuumaohutust reguleeriva seaduse eelnõusse. Seaduseelnõu kehtestab selgelt käitaja kohustused ja reservi kogumise aluspõhimõtted, mida täpsustatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

Ettepanek 2: Mittearvestatud.

Selleks, et tagada piisavate finantsvahendite kogumine, tuleb läheneda käesolevale teemale üksikasjalikumalt. Sissemaksete suurus ja finantstagatise tingimused on tugevalt seotud tekkivate jäätmete koguste ja radioloogilise kirjeldusega, lisaks käitise enda disainiga ja selle pikaajalise ohustustamisega seotud vajalike tegevustega. Käesolev seadus ei ole kirjutatud ühele tehnoloogiale, mistõttu ei ole sobilik ka nii üksikasjalikku regulatsiooni seaduseelnõuga kehtestada. Metoodika kirjeldus sobib rakendusakti tasemel kehtestamiseks ning käitise-spetsiifilised detailid loatingimustes haldusakti tasemel.
Lisaks juhime tähelepanu, et fondi haldamise ja vara paigutamise korra, haldaja ning tema ülesanded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, tagades vahendite eraldatuse, sihtotstarbelise kasutamise ja piisavuse dekomissioneerimise ning kasutatud tuumkütuse ja tuumajäätmete käitlemise kulu katmiseks.
291.
(6) Dekomissioneerimisreservi summa peab katma: 1) tuumakäitise ohutustamise kulu; 2) tuumakäitise käitamisel tekkinud kasutatud tuumkütuse, kiirgusallikate või radioaktiivsete jäätmete ohutustamise kulu; 3) kasutatud tuumkütuse või tuumajäätmete lõppladustamise eeldatava kulu tuumakäitise eeldatava kasutusaja ja dekomissioneerimise vältel; (Küsimus: lõppladustamine ei toimu ju kasutusaja ja dekomissioneerimise vältel, vaid pärast seda?) 4) tuumaohutusloa omaja kulu teadus- ja arendustegevusele, mis on seotud käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatud eesmärkidega; (Kommentaar: see kulu peab siis olema ka juba ette selgelt välja arvestatud eelhinnangu tarbeks. TA kulud võivad olla ka küllalt suured, olenevalt tegevusest) 5) eeldatava kulu, mis on vajalik käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud tegevuste järelevalveks; 6) riikliku dekomissioneerimisfondi haldamise kulu.
Ettepanek 1: määrata seaduses, kuidas hinnatakse juba eelhinnangu käigus reservi suurust ja seda, kas reservil tõepoolest on ka potentsiaali neid kulusid katta.
Ettepanek 2: lisada lõike “(6) Dekomissioneerimisreservi summa peab katma:” alla ka punkt “kodanikuühiskonna ekspertide rahastamise kulu”.
Ettepanek 1: Osaliselt arvestatud.

Eelhinnangu faasis piisab kulude prognoosist, majanduslike eelduste ja/või usaldusväärse finantsplaani (sh rahastamisallikad ja ajakava) esitamisest, mille alusel on tõendatud vajalike kulude katmine. Prognoosides tuleb arvesse võtta reservi ja fondi sissemaksete sellist mahtu, mis tagavad jaama eeldatava eluea jooksul jaama dekomissioneerimiseks ning lõppladustuspaiga rajamiseks piisavad vahendid. Eelhinnangu faasis esitatavad andmed on esialgsed (saavad nt põhineda rahvusvahelisel kogemusel, tehnoloogiaspetsiifilistel eeldustel jne) ning seaduse eelnõus on järgmistes etappides ja lubade menetlemise raames sätestatud mitmed andmete täpsustamise nõuded.

Täpsustame seletuskirja, et eelhinnangu taotleja peab tõendama, et on võimeline koguma dekomissioneerimisreservi selleks ettenähtud vahendid, lähtudes konservatiivsetest majanduseeldustest.

Ettepanek 2: Mittearvestatud.

Dekomissioneerimisreservi eesmärk on tagada vahendid kriitiliste ja vältimatute tehniliste tegevuste jaoks (lammutamine, jäätmekäitlus, järelevalve). Kodanikuühiskonna kaasamise ja sõltumatu ekspertiisi rahastamine on riiklik ülesanne, et tagada kontrolli erapooletus. Nende kulude katmine käitaja kogutavast reservfondist ei ole rahvusvahelise praktika kohaselt kohane.
292.
(7) Tuumaohutusloa omaja esitab pädevale asutusele koos algse dekomissioneerimiskavaga käesoleva paragrahvi lõike 6 punkides 1–4 nimetatud kulu suuruse detailse hinnangu (edaspidi dekomissioneerimiskulu prognoos). Tuumaohutusloa omaja uuendab dekomissioneerimiskulu prognoosi ja esitab selle pädevale asutusele iga kord, kui algset dekomissioneerimiskava muudetakse, kuid mitte harvem kui kord viie aasta järel arvates esimese dekomissioneerimiskulu prognoosi esitamisest pädevale asutusele.
Ettepanek: dekomissioneerimiskulu prognoos tuleb esitada juba riikliku eriplaneeringu etapis.
Osaliselt arvestatud.

Seletuskirja täiendatud. Eelnõu kohaselt peab arendaja läbima pädeva asutuse eelhinnangu, kus kontrollitakse taotleja majanduslikku suutlikkust ja esialgset kuluplaani. Eelnõu kohaselt annab pädev asutus positiivse eelhinnangu kui tulevasel käitajal on tuumakäitise ehitamiseks ja käitamiseks kogu tuumakäitise elukaare jooksul majanduslikud eeldused või usaldusväärne finantsplaan (sh rahastamisallikad ja ajakava), mis tagab vajalike kulude katmise. Seletuskirjas rõhutatakse, et antud punkti juures peab arvestama ka dekomissioneerimise- ja lõppladustuspaiga rajamisega seotud kuludega.
293.
(8) Pädev asutus hindab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud kulusid tuumaohutusloa taotlemisel, algse dekomissioneerimiskava muutmisel või käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud ajavahemike tagant. Kui pädev asutus tuvastab, et dekomissioneerimisreservi suurus ei kata tuumakäitise dekomissioneerimise või radioaktiivsete jäätmete lõppladustuskoha sulgemise kulu, on tal õigus suurendada dekomissioneerimisreservi suurust.
Ettepanek 1: pädeval asutusel on kohustus suurendada dekomissioneerimisreservi suurust, kui pädev asutus tuvastab, et see ei kata vajalikke kulusid.
Ettepanek 2: pädeval asutusel on kohustus jaama käitamise luba peatada, kui käitaja ei nõustu reservimaksete suurendamisega.
Ettepanek 1: Arvestatud.

Sõnastust muudetud ning täpsustatud, et suurendab sissemaksete suurust, kuna reservi suurus võib püsida samana, ent tekib vajadus raha kiiremini kokku koguda (nt lõppladustustähtaega tuuakse ettepoole).

Ettepanek 2: Osaliselt arvestatud.

Eelnõu kohaselt on reservi kogumise kohustus tuumaohutusloa tingimuste osa. Kui käitaja keeldub maksete suurendamisest pärast seda, kui pädev asutus on prognoose ja kuluarvutusi ajakohastanud, on tegemist loatingimuste rikkumisega. Sellisel juhul on pädeval asutusel õigus käitamisluba peatada. Täpsustame seletuskirjas, et pikaajaline ja tahtlik hoidumine reservimaksete kohustusest on käsitletav olulise rikkumisena, mis viib loa peatamiseni või tühistamiseni. Automaatset peatamist ei peeta otstarbekaks, et säilitada pädeva asutuse võimalus hinnata olukorda ohutuse ja proportsionaalsuse vaates.

294.
(9) Dekomissioneerimiskulu prognoosi esitamise vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega osana käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud metoodikast.
Ettepanek: seaduses määrata prognoosi vormi kõik põhimõtted, mis võimaldab eelnevalt laiapõhjalist ja kaasavat arutelu.
Mittearvestatud.

Hea Õigusloome ja Normitehnika Eeskirja (HÕNTE) § 2. lõike 3 kohaselt:
“Seaduseelnõusse ei kavandata regulatsiooni, mis on lubatud ja otstarbekas sätestada rakendusaktis.”

Sellest tulenevalt kehtestatakse seaduseelnõu tasemel prognoosimise kohustus ja detailne metoodiline kirjeldus rakendusakti tasemel.

295.
Ettepanek: Selgitada seaduses täpsemalt lahti pädeva asutuse eelarve koostamise põhimõtted.
Selgitame, et valitsusasutuste ülesehituse ja rahastamise põhimõtted tulenevad Vabariigi Valitsuse seadusest. Antus eelnõus ja seletuskirjas on kirjeldatud erisused.

296.
Ettepanek: Kindlustada eelnõuga, et ei tekiks oht kokkuhoiupoliitikaks.
Arvestatud.

Eelnõud ja seletuskirja täiendatud. Selgitame, et eelnõu § 7 lõige 2 sätestab, et pädev asutus on kiirgus- ja tuumaohutusalases tegevuses sõltumatu ning lõige 3 täpsustab, et pädeva asutuse kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse kulud kaetakse sihtotstarbeliselt riigieelarvest ja nähakse ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves eraldi real. Seletuskirjas täpsustatakse, et kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse kulud fikseeritakse sarnaselt sõltumatute institutsioonide eelarve iga-aastaselt riigieelarveseaduses (vt nt 2026. aasta riigieelarve seaduse §-i 6).
297.
Ettepanek: täpsustada pädeva asutuse kulud - milline on kulude prognoos aasta-aastalt ja mis osa sellest kaetakse riigieelarvest ja millised kulud ja mis mahus on plaanitud katta erinevatest järelvalvetasudest?
Arvestatud.

Eelnõu seletuskirja täiendatakse kulude analüüsiga (riigieelarve vajadus, riigilõivude ja järelevalvetasude osakaal selles).
298.
Kuidas on plaanitud järgida Eestile STUK raportis tehtud soovitust: “C33. In order to avoid a conflict of interest the regulatory body for nuclear safety should be independent from the governmental organization that handles the license applications related to the use of nuclear energy.”?
Ettepanek: tagada loastamise ja tuumaohutusega tegelevate asutuste eraldiseisvus.
Selgitame, et eelnõu kohaselt väljastab tuumaohutuselube ja teostab valdkonnas järelevalvet pädeva asutusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas asub Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet. Energeetikavaldkonnas annab elektrituruseaduse kohaseid tegevuslube Konkurentsiamet. Energiapoliitika eest vastutab Kliimaministeerium.

299.
Ettepanek: Kaaluda ka võimalust luua pädev asutus Terviseameti koosseisu.
Osaliselt arvestatud.

Seletuskirja täiendatud ning seletuskirjale lisatud „Tuumaregulaatori loomise raport“ ja põhjendused tuumaregulaatori moodustamise ja paiknemise osas.
300.
Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse üks eesmärk oli uue valitsusasutuse (tuumaregulaator, töönimena kiirgusohutusamet) loomine, kuid sellest mõttest on loobutud.
Ettepanek: põhjendada, mis kaalutlustel algset kavatsust muudeti.
Osalisel arvestatud.

Seletuskirja täiendatud ning seletuskirjale lisatud „Tuumaregulaatori loomise raport“ ja põhjendused tuumaregulaatori moodustamise ja paiknemise osas.
301.
Eelnõu § 7 lõige 1, seletuskiri lk 9: “Olemasoleva ressursi kasutamine tuumaehitiste puhul, kaasates kiirgus- ja tuumapädevusega isikuid ohutusalaste küsimuste lahendamiseks (nt ohutushinnangute ja -järelevalve tegemiseks jms), tagab menetlusliku efektiivsuse ja kulutõhususe tuumaenergiaprogrammi esimestes faasides, kus tuumajaama veel rajatud ei ole.”
Ettepanek: muuta sõnastust selliselt, et oleks üheselt selge, kas hiljem plaanitakse või ei plaanita luua ka eraldiseisev regulaatorasutus.
Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.

302.
§66 (5), §67 (6) ja §68 (5) annavad õiguse taotlejale või loa omajale järelvalve- või menetlustasude tagasi nõudmiseks või tasaarveldamiseks, kui tegelik kulunud summa on olnud väiksem. - Kuidas on kavas menetlus- ja järelvalvekulu tõendada ja kes seda kontrollima hakkab? Kas pädev asutus peab hakkama ettevõttele oma kulutustest aru andma?
Ettepanek 1: täpsustada eelnõud, et vastata nendele küsimustele.
Ettepanek 2: lisada tasakaalustav punkt pädeva asutuse kasuks ehk vastupidine punkt, mis ütleb, et kui järelvalve- või menetlustasuna on makstud vähem kui on tegelik kulu, siis tuleb taotlejal või loa omajal juurde maksta.
Osaliselt arvetatud.

Eelnõus asendatud menetlustasud konkreetsete riigilõivudega. Järelevalvetasud ning nende arvutamise ja tasumise kord jäävad samaks..





303.
§94 Vastutuse piirmäär ja hüvitisnõuete rahuldamise järjekord. Seletuskirjas lk 84: Pariisi konventsioonis (1960) ja sellele lisanduva Brüsseli täiendava konventsiooni (1963) alusel on piirmäär veelgi kõrgem 700 miljonit eurot.
Ettepanek: tõsta eelnõus planeeritud piirmäära.
Mittearvestatud.

Tuumaprogrammiga edasiliikumiseks peab Eesti liituma ka mõne uuema tuumavastutust käsitleva konventsiooniga. Nii CLND 1997 aasta konventsioon kui ka CSC sätestavad vastutuse alampiiriks 300 miljonit SDRi. Pariisi konventsioonis (1960) ja sellele lisanduva Brüsseli täiendava konventsiooni (1963) alusel on piirmäär veelgi kõrgem 700 miljonit eurot. Kõige tõenäolisemalt liigub Eesti edasi CSC või CLND 1997 ühinemise teed reaktoritehnoloogia ja disaini kaalutlusel ning sellest lähtuvalt on valitud ka sätestatav vastutuse piirmäär. Sarnaselt on käitunud ka sisuliselt kõik CSC või CLND 1997 liikmesriigid (erandiks on ainult Ühendemiraadid).
Piirmäära tõstmine üle konventsiooni nõuete ei ole otstarbekas ega proportsionaalne Eestisse kavandatavate väikeste moodulreaktorite (SMR) puhul. Valitud määr (mis on loodud suurte jaamade jaoks) on niigi piisavalt konservatiivne ja tagab kõrge kaitstuse taseme. Kõrgema vastutusmäära seadmine muudaks kallimaks tuumajaama kindlustamise ning kahjustaks põhjendamatult projekti majanduslikku teostatavust.
304.
§96 Finantstagatis Ettepanek 1: täpsustada, et finantstagatise olemasolu peab olema nõutud juba alates esimeses etapist (riiklik eriplaneering).
Ettepanek 2: täpsustada, et finantstagatis arvestatakse konservatiivsete hinnangutega selliselt, et riigil ei oleks ka suurema (täpsustada, mis võiks olla suurim õnnetus ja selle mõju) tuumaõnnetuse puhul vajadust korvata kahjusid omavahenditest.
Mittearvestatud.

Finantstagatise nõue on lahutamatult seotud vastutusega tuumakahjustuse eest, mis saab tekkida alles tuumamaterjali käitlemisel või tuumakäitise rajamisel. Riigi eriplaneeringu etapis ei esine veel tuumaohutuse riske, mida finantstagatis peaks katma, ning seetõttu puudub juriidiline alus ja praktiline võimalus nõuda arendajalt kindlustust või garantiid. Arendaja finantsilist suutlikkust pikaajalisi kohustusi (sh finantstagatise hankimist) täita kontrollitakse põhjalikult pädeva asutuse eelhinnangu etapis, mis on eeltingimuseks järgnevatele loamenetlustele.

Tuumakahju hüvitamine tugineb rahvusvahelistele konventsioonidele. Need näevad ette astmelise vastutuse süsteemi. Käitaja finantstagatis on seatud piirini, mis on finantsturgudel kindlustatav. Teoreetilise suurima õnnetuse kulude täielik katmine ainuüksi käitaja tagatisega ei ole maailmapraktikas võimalik ega majanduslikult teostatav. Selle asemel pakub täiendavat kaitset CSC rahvusvaheline ühisfond, mis hajutab riski riikide vahel. SMR-tehnoloogia puhul on planeeritav tagatis juba olemuselt väga konservatiivne, arvestades nende reaktorite väiksemat võimsust ja väiksemat radioloogilist riski võrreldes suurte jaamadega.
305.
Mitmes kohas seaduseelnõus on välja toodud riigi võimalus teatud samme astuda, kuid teisalt peaks see nendes olukordades (nt tuumaõnnetuse oht) olema riigi kohustus.
Ettepanek: olulistes kohtades sõnastada õiguse asemel riigi kohustus.
Osaliselt arvestatud.

Haldusõiguses ja eriti kõrgendatud ohuga valdkondades nagu tuumaenergeetika on pädeva asutuse kaalutlusõigus ("võib") vajalik, et tagada operatiivne ja olukorrale vastav reageerimine. Jäik kohustus ("peab") rakendada kindlaid meetmeid võib piirata ekspertide võimalust valida antud hetkel kõige ohutum sekkumisviis. Riikliku järelevalve eesmärk on sundida käitajat oma kohustusi täitma, säilitades samas käitaja esmase vastutuse ohutuse eest. Seletuskirjas täpsustame aga, et kriitilistes ohuolukordades on pädeval asutusel ametikohustusest tulenev kohustus tegutseda viivitamata, valides selleks sobivaima ja proportsionaalseima meetme.
Teatud juhtudel on põhjendatud õigusi kohustustena sõnastada, et tagada protsessis suurem kindlustunne. Eelnõu on läbivalt üle vaadatud ning vajadusel täiendatud.
306.
§ 27. Tuumaohutusloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise tagajärjed ja riigi õigus sekkuda (2) Kui loa omaja ei täida lõikes 1 sätestatud kohustust või kui loa omaja tegevusetus võib ohustada inimese tervist, keskkonda, tuumaohutust või tuumajulgeolekut, võib pädev asutus rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras
Ettepanek: riigil peab olema kohustus (“võib” asemel “peab”) rakendada asendustäitmist ja selleks peaks ka riigil olema vastav personal välja koolitatud, kellega jaama käitamist vajadusel jätkata.
Arvestatud.


307.
§ 69 (8) Kui pädev asutus tuvastab, et dekomissioneerimisreservi suurus ei kata tuumakäitise dekomissioneerimise või radioaktiivsete jäätmete lõppladustuskoha sulgemise kulu, on tal õigus suurendada dekomissioneerimisreservi suurust.
Ettepanek: pädeval asutusel on kohustus kirjeldatud juhul suurendada dekomissioneerimisreservi suurust.
Arvestatud.

308.
§ 80 (2) Pädeva asutuse juht võib juurdepääsupiirangu tähtaega pikendada viie aasta kaupa, kuni juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib.
Ettepanek: peaks olema kohustus juurdepääsupiirangu tähtaega pikendada (“peab pikendama”).
Mittearvestatud.

Ettepanek on vastuolus avaliku teabe seaduse (AvTS) üldpõhimõtete ja läbipaistvuse printsiibiga. Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine on erand avatud valitsemise põhimõttest ning see peab põhinema sisulisel vajadusel, mitte automaatsel kohustusel.
309.
§ 83 (1) Pädeval asutusel on õigus peatada tuumakäitise käitamine, tuumaseadme kasutamine või tuumamaterjali, tuumkütuse, kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete vedu, kui see on vajalik tuumaohutuse tagamiseks, käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise kontrollimiseks või Eesti Vabariigi suhtes kehtivatest rahvusvahelistest lepingutest tulenevate Eesti Vabariigi kohustuste täitmiseks.
Ettepanek: pädeval asutusel peab olema kohustus peatada tegevus, kui see on seotud ohutuse või Eesti Vabariigi kohustuste täitmise tagamisega.
Osaliselt arvestatud.

Toetame põhimõtet, et ohutuse tagamine ja rahvusvaheliste kohustuste täitmine ei ole vabatahtlik. Samas peab pädeval asutusel säilima tehniline kaalutlusõigus sekkumismeetme valikul. Täielik peatamine on vaid üks (kõige rangem) meede. Ohutuse vaates võib mõnel juhul olla otstarbekam ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks või töörežiimi muutmine. Täpsustame seletuskirjas, et olukorras, kus muud meetmed ei taga ohutust või rahvusvaheliste kohustuste täitmist, on pädev asutus kohustatud tegevuse peatama.
310.
Mõnes kohas on jäetud riigile õigus kehtestada täpsemaid nõudeid määruses, nt §15 (6) ja (7).
Ettepanek: Täpsustada, kes hindab, millal oleks vaja seda õigust rakendada ning millistel alustel seda hinnangut tehakse.
Arvestatud.

Täpsustame, et pädeva asutuse ettepanekul võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada vastavad määrused.
311.
§ 70. Tuumajaamaga seotud kohaliku kasu arvutamise ja maksmise alused
Ettepanek: tuleb arvestada ka inflatsiooniga.
Arvestatud.

Tuumajaamaga seotud kohaliku kasu tasu seotud eelneva kalendriaasta Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilisest keskmise börsihinnaga.

312.
Seletuskirjas lk 68: KOV peaks saama sama suurt tulu nii tuulepargi kui ka tuumajaama puhul. - kuidas selline võrdlus põhjendatud on? Tegemist on täiesti erinevate energiatootmise liikidega, millel on täiesti erinev riskiprofiil (tuumajaamaga seotud riskid on kordades suuremad).
Ettepanek: kohalik kasu peab olema proportsionaalne tuumaenergia kõrge riskiprofiiliga ehk tuuleenergiast oluliselt kõrgem.
Osaliselt arvestatud.

Seletuskirja täpsustatud. Kohaliku kasu mehhanismi eesmärk tuumakäitise puhul on eeskätt sotsiaalse aktsepteeritavuse toetamine ja kogukonna pikaajalise partnerluse loomine, mitte igapäevaste häiringute kompenseerimine nagu tuuleparkide puhul, sest tuumajaamaga ei kaasne üldjuhul samalaadset koormust (nt müra, ulatuslik visuaalne mõju, varjutus või vilkumine). Kohaliku kasu loogika tuleneb pigem sellest, et tuumakäitise läheduses elavad ja tegutsevad inimesed ning kohalikud asutused peavad olema rohkem kaasatud ja valmisolekus: osalema hädaolukorra lahendamise plaanide koostamises, ajakohastamises, testimises ja õppustel ning tagama kõrgema teadlikkuse ja koostöö (nt KOVi, pääste, tervishoiu, haridusasutuste rollid valmisolekus). Seetõttu on kohaliku kasu mehhanism põhjendatud kui õiglane ja etteaimatav kasu kogukonnale, kes panustab rohkem valmisolekusse ja elab strateegilise taristu vahetus läheduses, aidates tugevdada usaldust ning luua kohalikule kogukonnale püsiv väärtus.
313.
§70 (3) Tuumajaamaga seotud kohaliku kasu suurus on 0,3 eurot ühe elektrivõrku antud megavatt tunni kohta.
Ettepanek: jaam peab maksma kohaliku kasu fondi ka siis, kui ei tooda elektrit.
Mittearvestatud.

Kohaliku kasu tasu sidumine käitamise ajal elektritootmisega on valitud eelkõige selguse ja proportsionaalsuse tõttu: tasu arvestatakse objektiivse ja lihtsalt kontrollitava näitaja (toodetud elektrienergia) alusel ning on kooskõlas põhimõttega, et kohalik kasu tekib püsivalt jaama tegeliku toimimise ja majandusliku väljundi kaudu. Eelnõuga ei nähta ette tasu maksmist perioodidel, mil elektrit ei toodeta, sest tuumaelektrijaam on olemuselt baaskoormusjaam – see töötab valdava osa ajast ja planeeritud seisakud (nt hooldus ja kütusevahetus) on üldjuhul ajaliselt piiratud ja harvad, mistõttu tootmisega seotud mehhanism tagab kogukonnale stabiilse ja etteaimatava tulu ilma keeruka erandiregulatsioonita.

Samuti on oluline rõhutada, et kohaliku kogukonna kasu ei piirdu ainult kohaliku kasu tasuga: tuumajaam elavdab piirkonda, toob kaasa täiendavaid investeeringuid taristusse ja teenustesse ning loob otseseid ja kaudseid töökohti. Lisaks täiendatakse eelnõu sättega, mis paneb rõhu kohaliku omavalitsuse ja kogukonna läbivale kaasamisele kogu projekti elutsükli jooksul (sh planeerimine, loamenetlused, järelevalve ja valmisoleku tegevused), et tagada varajane infovahetus, osalus ja usaldus.
314.
§70(7)
Ettepanek: täpsustada nõudeid kohalikele elanikele tasu maksmise osas. Kui kohaliku elaniku määratlus on vaid rahvastikuregistrijärgne, siis võib see tekitada olukorra, kus kirjutatakse end sisse vaid kasu saamise eesmärgil, kuid elatakse mujal. Lisaks kohapeal elavatele inimestele peab kompenseerima kohaliku kasu mehhanismiga ka kinnistu omanikele, kes kohapeal ei pruugi elada.
Osaliselt arvestatud.
Eelnõu sõnastust muudetud (tasu eluruumi omanikele, kelle rahavastikuregistri järne elukoht see on, eluruumi kohta).
315.
§70(8)
Ettepanek: suurendada minimaalset raadiust, mille raames elanikele ja kinnistu omanikele talumistasu makstakse. Välja pakutud 2 km raadius on selgelt liiga väike, tuumajaama rajamine ning käitamine mõjutab piirkonda oluliselt laiemalt.
Mittearvestatud.

Tuumajaama rajamise mõju piirkonnale on seotud standardsete ehitustööde elluviimisega ning teiste valdkondade näitel ei ole tavapärane praktika, et nende mõjude kohaliku kasu tasu makstakse. Arvestades tuumajaama eripära, on käesoleva seadusega antud mehhanism ikkagi kehtestatud. 2 km raadius ei väljenda mõju vaid on seotud kohaliku kogukonna sotsiaalse aktsepteeritavusega.

Eelnõu kirjeldab potentsiaalset sõltuvust ka hädaolukorra planeerimistsooni raadiusest, mis põhineb riski- ja mõjuhinnangul, ning kui see peaks olema suurem kui 2 km, siis on vastavalt ka kohaliku kasu tasu saajate arv suurem. Käesolev seaduseelnõu ei ole kirjutatud ühelegi konkreetsele asukohale ega tehnoloogiale, mistõttu on planeerimistsooni sissetoomine mõistlik ning tagab vajaliku paindlikkuse, et arvestada planeeringuprotsessi väljavalitud konkreetse asukoha ja tulevase käitaja tehnoloogiaga.

316.
Seletuskiri lk 110: Kaudse olulise positiivse mõjuna saab esile tuua, et TEOS kehtestab selge ja tervikliku jäätmekäitluse raamistiku, mis vähendab keskkonnariski.
Ettepanek: parandada sõnastust, kuna TEOS ei vähenda keskkonnariski või täpsustada, millise olukorraga võrreldes vähendab TEOS keskkonnariski.
Arvestatud.
317.
Seletuskiri lk 111: Kuigi seaduse kehtestamisega ei kaasne otseseid keskkonnamõjusid, loob TEOS süsteemi, mille abil ennetatakse tuumaavarii või kiirgushädaolukorra potentsiaalseid mõjusid ning tagatakse nende juhtude tõhus käsitlemine.
Ettepanek: eemaldada lause esimene pool, et otseseid mõjusid seadusega ei kaasne. See on sisutühi lause, kuna terves mõjuhinnangus on jutt kaudsetest mõjudest. Mõistlik on jätkata sama joont.
Arvestatud.
318.
Ettepanek: lisada mõjuna, et TEOSe vastuvõtmine toob kaasa potentsiaalse negatiivse keskkonnamõju, kuna avab võimaluse radioaktiivse materjali transpordiks ja käitlemiseks, tuumajäätmete tekkeks ja sellega seotud saasteks ning samuti radioaktiivseks saasteks seoses tuumaavarii ohuga.
Mittearvestatud.

TEOSe vastuvõtmisega ei kaasne uue tegevusena radioaktiivseid aineid sisaldavate kiirgusallikate käitlemine (sh vedu), eelnev on juba praegu kiirgusseadusega reguleeritud ning selle alusel võimalik.

TEOSe seletuskirjas on kaudse negatiivse mõjuna juba välja toodud, et kaudne negatiivne mõju seisneb eelkõige TEOSe poolt loodava võimalusena uute radioaktiivsete jäätmete voogude tekkimiseks Eestis, sealhulgas võimaliku vajaduse käidelda kõrgaktiivseid radioaktiivseid jäätmeid (kasutatud tuumkütus). Lisaks võib kaudse negatiivse mõjuna käsitleda asjaolu, et TEOS loob õigusliku aluse tegevustele, millega seoses võib tulevikus rajatava tuumakäitise võimaliku õnnetuse korral atmosfääri paiskuvate radioaktiivsete ainete kaudu kaasneda keskkonnale potentsiaalselt negatiivne mõju.
319.
Seletuskiri lk 111: TEOSega kaasneb selge positiivne kaudne mõju, kuna loob tugeva ennetus- ja reageerimissüsteemi tuumaavarii vältimiseks ning nende tagajärgede leevendamiseks keskkonnas.
Ettepanek: sõnastada ümber, et mõju on negatiivne või täpsustada, millega võrreldes on positiivne mõju.
Arvestatud.

Sõnastust parandatakse ja täpsustatakse, et TEOS-e kehtestamisel on võrreldes olukorraga, kus tuumaenergeetikaga seotud hädaolukordade ennetus ja lahendamine ei ole ühtselt reguleeritud, positiivne mõju keskkonnakaitsele, kuna see loob tervikliku ennetus- ja reageerimisraamistiku tuumaavarii vältimiseks ning selle tagajärgede leevendamiseks.
320.
Seletuskiri lk 112: TEOSe vastuvõtmine ei põhjusta otsest mõju välisõhule ja kliimale, kuid loob hea aluse kliimapoliitiliselt oluliste energiainvesteeringute tegemiseks, mis võib tulevikus vähendada fossiilset energiatarbimist. Ettepanek: eemaldada väide, kuna on eksitav. Tuumajaama toimima hakkamine on võimalik kõige optimistlikumal juhul 2035+, mil on praeguste kavade järgi juba lõpetatud põlevkivienergia kasutamine elektritootmiseks. Fossiilsetest energiaallikatest loobumine on kavas igal juhul ja ei sõltu tuumajaamast. Eesti energiasüsteem suudab uuringute (ENMAK alusuuringud) järgi edukalt toimida ka vaid taastuvenergial põhinevalt.
Mittearvestatud.
TEOS ei põhjusta otsest mõju välisõhule ega kliimale. Seaduse eesmärk on luua tuumaenergiaga seotud tegevuste ohutuks reguleerimiseks vajalik õiguslik ja institutsionaalne raamistik ning tagada riigi valmisolek juhuks, kui tuumaenergia kasutuselevõtt tulevikus otsustatakse.
ENMAK 2035 kohaselt on Eesti energiasüsteemi arendamine üles ehitatud eeskätt taastuvenergia osakaalu olulisele suurendamisele ning energiasüsteemi paindlikkuse ja juhitava võimsuse tagamisele. Samas näeb ENMAK ette, et fossiilkütuste asendamine on pikaajaline protsess ning ka pärast 2035. aastat võib varustuskindluse tagamiseks kasutada juhitavaid tootmisvõimsusi, sh fossiilkütustel põhinevaid lahendusi erandina või reservina.
Sellest tulenevalt ei sea vaidlustatud väide tuumaenergiat fossiilkütustest loobumise eeltingimuseks ega eelda tuumaenergia kasutuselevõttu kliimaeesmärkide saavutamiseks. Väide osutab üksnes sellele, et seaduse vastuvõtmine loob tulevikku vaatava õigusliku valmisoleku võimalike madala süsinikuheitega energiainvesteeringute jaoks, ilma et see tooks kaasa otseseid või koheseid kliimamõjusid.

321.
Seletuskiri lk 112: Pikaajalise sihina on arengukavasse sisse toodud ka tuumaenergia võimalik kasutuselevõtt aastast 2035-2040, võimaldades tuumaenergial asendada fossiilkütuste kasutust elektri- ja soojusmajanduses.
Ettepanek: eemaldada väide, kuna on eksitav.
Mittearvestatud.

Vt eelmist märkust. ENMAK-is kirjeldatu toetab ja kinnitab seletuskirjas väidetut. Perioodid 2035-2040 ja 2035+ kattuvad. Käesolev seaduseelnõu ei sea ette tuumakäitise rajamise ning kasutuselevõtu tähtaega, vaid loob selleks selge ohutust toetava raamistiku. Eelmainitu sõltub konkreetse arendaja ja tulevase käitaja plaanidest.
322.
Seletuskiri lk 113: Kaudse negatiivse mõjuna saab välja tuua, et TEOSe rakendamine võib juhtida investeeringute ümberpaigutamist taastuvenergiast tuumaenergiale, mis omakorda võib ajutiselt pidurdada taastuvenergiaallikate kasutuselevõtmise edenemist. See on aga poliitikakujunduse küsimus, mitte keskkonnaalane mõju.
Ettepanek: Eemaldada lause “See on aga poliitikakujunduse küsimus, mitte keskkonnaalane mõju.”
Ettepanek: tuua välja negatiivne mõju kliimale, mis tekib seoses taastuvenergiainvesteeringute pidurdumisega.
Osaliselt arvestatud.
Sõnastust seletuskirjas parandatud. Võimalik investeeringute ümberpaigutumine taastuvenergiast tuumaenergiale ei ole TEOSe kui õigusraamistiku otsene ega vältimatu tagajärg, vaid sõltub hilisematest poliitikavalikutest, turuosaliste investeerimisotsustest ja turutingimustest. TEOS ei määra investeeringute jaotust. Samas võib teatud poliitikavalikute ja turuotsuste korral tekkida investeeringute ümberpaigutumine ning sellel võib olla kliimamõju.
Seetõttu ei ole põhjendatud käsitleda taastuvenergiainvesteeringute võimaliku pidurdumisega seonduvat kliimamõju TEOSe rakendamise kaudse negatiivse mõjuna, kuna see eeldab spekulatiivset põhjuslikku ahelat, mida TEOS ise ei põhjusta ega otsusta.
Lisaks on EL taksonoomia täiendavas kliimadelegeeritud määruses (Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/1214) märgitud, et tuumaenergia võib stabiilse baaskoormusenergia varustuse kaudu soodustada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ega pruugi nende arengut takistada.
Tuumaenergia puhul on võrreldes mittejuhtivate energiaallikatega oluline aspekt ka energiakindluse ning baasvõimsuse tagamine.
323.
Ettepanek: lisaks sisuteksti täiendamisele lisada negatiivne kliimamõju ka peatüki lõppu kokkuvõttesse.

324.
Seletuskiri lk 2: “Halduskoormuse kasvu tasakaalustamiseks kavandatakse siiski koormuse vähendamist teistes valdkondades, kus menetlusi on võimalik lihtsustada riskipõhiselt avalike huvide kaitset ohustamata.”
Ettepanek: Täpsustada avalikes huvides, mis valdkondadest jutt käib.
See selgitatakse välja ministeeriumi tööplaani koostamisel.
325.
§ 15. Tuumakäitise projekteerimine ja ehitamine (2) Tuumakäitiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb: 2) kasutada üksnes sellist tehnoloogiat, mille kasutamiskogemus on tõendatud, ja reaktori disaini, mille on teise riigi pädev asutus heaks kiitnud ning mis ei pärine riigist, mille tehnoloogia kasutuselevõtt võib ohustada Eesti riigi julgeolekut. Seletuskiri lk 17: Olulisteks põhimõteteks on, et Eestis kasutusele võetav tuumatehnoloogia ei tohi olla esmakordne (first-of-a-kind) ning peab olema rahvusvaheliselt tõendatud, pädeva välisriigi tuumaohutusasutuse poolt heaks kiidetud ja varasema käitamiskogemusega. - Sellest võib järeldada, et lubatav disain peab juba mõnes riigis kasutuses olema ning kindlasti peab see nõue säilima.
Ettepanek 1: täpsustada, mida tähendab “varasema eduka käitamiskogemusega”.
Ettepanek 2: tuua välja tuua, mil määral võib Eestis ehitatav erineda mujal ehitatud reaktorist.
Ettepanek 1: Arvestatud.

Tehnoloogia tüübi ja disaini kinnitamine toodi eelnõus eelhinnangu juurde. Selle käigus annab pädev asutus eelhinnangu, kas arendaja poolt valitud tehnoloogia vastab käesoleva seaduseelnõu § 15 lõike 2 punktis 2 esitatud nõuetele. Seletuskirja täiendatud.

Ettepanek 2: Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.

Punkt 2 seab nõude kasutada vaid tõendatud kasutuskogemusega tehnoloogia tüüpi ning reaktori kavandit, mis on teise riigi pädeva asutuse poolt heaks kiidetud. Kasutuskogemus on tõendatud kui kuskil maailmas on tehnoloogia tüübile käitamisluba väljastatud. Olulisteks põhimõtteks on, et Eestis kasutusele võetav tuumatehnoloogia ei tohi olla esmakordne (first-of-a-kind), vaid peab olema varasema käitamiskogemusega reaktoritehnoloogia ning konkreetne reaktori kavand peab olema rahvusvaheliselt tõendatud, pädeva välisriigi tuumaohutusasutuse poolt heaks kiidetud ja sellele konkreetsele kavandile on mujal riigis pädeva asutuse poolt ehitusluba juba väljastatud.“
326.
§15(3) Eeldatakse, et ehitamisega seotud tuumaohutus on tagatud, kui järgitakse ehitusmaterjalide ja -toodete ning ehitamiseks vajalike konstruktsioonide, tehnosüsteemide ja seadmete komponentide rahvusvahelisi standardeid. Kui rahvusvahelist standardit ei järgita, peab ehitamist kavandav isik tõendama tuumaohutuse nõuete täitmist muul viisil. - Miks peaks tekkima olukord, kus rahvusvahelist standardit ei järgita?
Ettepanek: mitte lubada kõrvale kaldumist standarditest.
Osaliselt arvestatud.

Sõnastust muudetud: Ehitamisega seotud tuumaohutust on võimalik tõendada tõenditega, mis kinnitavad, et ehitusmaterjalid ja -tooted ning ehitamiseks vajalikud konstruktsioonid, tehnosüsteemid ja seadmete komponendid ning ehitusvõtted vastavad rahvusvahelistele tuumaohutust tagavatele standarditele. Kui ehitamisel eelnevalt nimetatud standardeid ei järgita, siis tuleb ehitamisega seotud tuumaohutuse nõuete täitmist tõendada muul viisil.

Selgitame, et alati pole tehnoloogia tüübi ja disaini-spetsiifiliste kaalutluste tõttu rahvusvaheliselt olemas piisvalt detailseid standardeid, mida saaks igas olukorras rakendada. Sellisel juhul seab eelnõu kohustuse, et ehitamist kavandav isik peab tõendama tuumaohutuse nõuete täiendamist muul viisil.
327.
§15(4)Tuumakäitise ümberehitamiseks või laiendamiseks on projekteerimistingimused kohustuslikud. - Kui ehitatakse ühe reaktori kaupa, siis kas iga täiendav reaktor on laiendamisprojekt, isegi kui algusest peale on plaanitud kahte reaktorit?
Ettepanek: anda luba korraga ühe reaktori ehitamiseks, kuna esimese reaktori kogemuste põhjal saaks vajadusel teise reaktori vigadest õppida.
Selgitame, et loaskeem toetab etapiviisilist lähenemist. Kuigi planeerimisetapis vaadeldakse jaama tervikuna, siis ehitusluba ja spetsiifilised tuumaohutusload (katsetamiseks, käitamiseks, dekomissioneerimiseks) on seotud konkreetsete tehniliste lahendustega ja seaduseelnõu kohaselt tuleb need iga tuumakäitise jaoks taotleda eraldi.
328.
§ 17. Ehitusloa andmine (1) Ehitusluba tuumakäitise ehitamiseks antakse tulevasele käitajale 24 kuu jooksul nõuetekohase ehitusloa taotluse esitamisest arvates. - Siit tuleneb, et kui nõuetekohane ehitusloa taotlus on esitatud, siis ei ole mingit põhjust sellest keeldumiseks ja luba antakse igal juhul. Tegelikkuses on menetlusprotsessis ka vajalik koostada KMH ja teha avalik kaasamine, mille põhjal võib selguda, et ehitusluba ei ole võimalik anda hoolimata sellest, et nõuetekohane taotlus on esitatud.
Ettepanek: muuta (1) sõnastust - ehitusluba menetletakse 24 kuu jooksul. (2) - samuti “ehitusloa andmise menetluse” asemel ettepanek sõnastada “ehitusloa menetlus”
Arvestatud.

Täiendatud sätet keeldumise kohta.
329.
(3) Ehitusloa menetluses kaasab pädev asutus puudutatud isikud ja asutused ehitusseadustikus sätestatud korras.
Ettepanek: selgitada, kas ehitusseadustikus sätestatud kord on piisav, et menetluses oleks tagatud loamenetluses piisavalt põhjalik menetlus ja kaasamine, mida vajab selline eripärane objekt nagu tuumajaam?
Arvestatud

Ehitusseadustikus sätestatud kord on piisav, kuna ehitusseadustiku kohaselt on ehitusloa andmiseks pädev asutus TTJA, kes on käesoleva seaduseelnõu kohaselt ka tuumaohutuse eest järelevalvet ja loastamist teostav asutust.

Tuumaohutusega seotud täiendavad nõuded ehitusloa menetluse läbiviimiseks on väljatoodud eelnõus „Pädeva asutuse tuumaohutuse hinnang tuumakäitise ehitamiseks“.

330.
§ 28. Tuumaohutusloa omaja kohustused tuumaohutuse tagamisel (5) Tuumaohutusloa omaja peab tagama tuumaohutuse ja -julgeoleku seisukohast oluliste tegevuste, otsuste ja sündmuste dokumenteerimise ning vastavate andmete säilitamise kogu tuumakäitise elukaare vältel ning tegevuse lõpetamisel andmed pädevale asutusele üle andma.
Ettepanek: pädev asutus peab saama olulist infot pidevalt.
Selgitame, et ohutuse tagamiseks peab pädeval asutusel olema pidev ja takistusteta ligipääs tuumakäitise ohutusandmetele. TEOS keskendub andmete pikaajalisele säilitamisele ja arhiveerimisele. Järelevalve peatükk ja loa omaja üldised kohustused koos loas sätestatud kohustustega tagavad operatiivse infovahetuse.
331.
§ 30. Järelevalve tuumaohutusloa omaja tegevuse üle (2) Tuumaohutuse regulaarne järelevalve toimub pädeva asutuse koostatud järelevalvekava alusel vastavalt astmelisele ohupõhisele lähenemisele ja käsitleb tuumaohutusloa nõudeid ja tingimusi. Järelevalvekava lisatakse tuumaohutusloale.
Ettepanek: täpsustada, et kava annab küll ette üldised raamid, kuid järelvalvet võib teha pädev asutus igal ajal ootamatult ka jaama külastades.
Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

Rahvusvaheline praktika näeb ette, et pädev asutus korraldab tuumaobjektil ka alalise järelevalve ning vastavalt järelevalvekavale võib koha peale tuua täiendavaid töötajaid intensiivsemateks tööperioodideks. Lisaks plaanilisele järelevalvele on pädeval asutusel õigus järelevalvet läbi viia ka plaaniväliselt (nii etteteatatud kui etteteatamata kontrollid, reageerimine teadetele ja kaebustel jne) vastavalt Eestis kehtivale seadusandlusele.

332.
§35 (2)
Ettepanek: selguse huvides palun täpsustada, et luba on tähtajaline ja kehtib mitte kauem tuumajaama kavandatud elukaarest.
Arvestatud.

333.
§ 39. Tuumkütuse esmane transport tuumakäitise territooriumile
Ettepanek: täpsustada selgemate nõuetega.
Arvestatud.

Viime selguse huvides kooskõlastuse kohustuse üldise tuumaohutusloa peatüki alla.
334.
§ 43. Korduv ohutushindamine (3) Korduval ohutushindamisel ja aruande koostamisel tuleb võtta arvesse:
Ettepanek: lisada punkt 7) muudatusi kliimatingimustes.
Arvestatud.
335.
§ 51. Tuumakäitise hädaolukorra lahendamise plaan
Ettepanek: täpsustada nõudeid seaduses. Selgusetuks jäävad erinevate hädaolukordade planeerimistsoonide (Emergency Planning Zones) raadiused, kuivõrd riskianalüüsid neis selgelt erinevad. Kas seda otsustab käitaja? Seletuskiri lk 56: EPZ-i ulatus määratakse konservatiivse ohupõhise riskianalüüsi alusel, arvestades tehnoloogilist eripära. Määrab taaskord minister, mis tekitab küsitavusi. Kas eripärasid ka katseliselt kontrollitakse, või usutakse pimesi tootjate lubadusi?
Mittearvestatud.
Hädaolukordade planeerimistsoonide (EPZ) ulatus ja jaotus sõltuvad tuumakäitise tehnoloogiast, asukohast ning ohutushinnangu tulemustest ning seetõttu ei ole otstarbekas fikseerida konkreetset raadiust seaduse tasandil. Seadus sätestab põhinõude hädaolukorra lahendamise plaani koostamiseks ja ajakohastamiseks ning pädevate asutuste rollid, kuid EPZ määramise metoodika ja alusnõuded (sh riskihinnangu konservatiivsed eeldused, tsoonide liigid ja määramise kriteeriumid) kehtestatakse tulevikus määrusega, mis võimaldab arvestada erinevate tehnoloogiate eripärasid ja rahvusvahelisi juhiseid ning hoida nõuded ajakohasena.
EPZ ei ole käitaja vaba otsus: käitaja esitab vajalikud ohutus- ja riskihinnangud ning ettepanekud, kuid planeerimistsoonid kinnitatakse loa menetluse protsessis pädeva asutuse poolt ning kontrollitakse esitatud andmete põhjendatust. Nõuete täitmise hindamisel kasutatakse vajadusel sõltumatut ekspertiisi ning pädev asutus võib nõuda täiendavaid analüüse ja tõendeid, kui esitatud materjalid ei ole piisavad. Seega ei tugineta tootja lubadustele, vaid otsused põhinevad konservatiivsel ohupõhisel riskihinnangul ning regulatiivsel kontrollil.
336.
§ 84. Sunniraha määr. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha igakordne ülemmäär 1 665 000 eurot.
Ettepanek: täpsustada, kas seda võib määrata korduvalt ja mis aja tagant?
Ettepanek: täpsustada, kas seda saab määrata vaid tuumaohutuse tagamiseks või ka fondimaksete tegemiseks või jäätmekäitlusnõuete rikkumisega seoses?
Osaliselt arvestatud.

Seletuskirja täiendatud. Sunniraha määramise kord riikliku järelevalve ja haldusmenetluse raames on Eestis reguleeritud asendustäitmise ja sunniraha seaduse, korrakaitseseaduse ja haldusmenetluse seadusega. Eriseaduses, antud juhul TEOSes, sätestatakse sunniraha ülemmäär ning ülejäänud nõuded tulenevad teistest õigusaktidest. Selline lähenemine on Eestis valdkondade ülene.
TEOS sätestab sunniraha igakordse ülemmäära, sunniraha kohaldamise kord ja korduvus tulenevad asendustäitmise ja sunniraha seadusest. Sunniraha on haldusmenetluse täitemeede, mille eesmärk on ettekirjutuse täitmisele sundimine (rikkumise lõpetamine ja ohu ennetamine), mitte karistamine. Seetõttu võib sunniraha määrata korduvalt ja nii kaua, kuni ettekirjutus täidetakse; sagedus ja ajavahemik otsustatakse konkreetse juhtumi asjaolusid ja proportsionaalsust arvestades.
Sunniraha saab rakendada mis tahes seadusest tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks, kui selle täitmiseks on tehtud ettekirjutus (nt tuumaohutusnõuded, jäätmekäitlusnõuded või fondimaksete tasumine).
Haldusmenetlus (ettekirjutus ja sunniraha) on suunatud käimasoleva rikkumise lõpetamisele, samas kui süüteomenetluses kohaldatav rahatrahv/karistus on tagantjärele reaktsioon toimepandud teole.
337.
§85 Tuumaohutuse riiklik audit ja vastastikhindamine
Ettepanek: täpsustada, kas tuumaohutuse riiklikku auditit ja vastastikhindamist rahastatakse riigieelarvest?
Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

Tuumaohutuse riikliku auditi ja vastastikhindamise kohustused tulenevad EL direktiividest ja on oma olemuselt riiklikud kohustused, mis on suunatud riikliku raamistiku auditeerimisele ning kaetakse riigieelarvest (Eesti on läbinud esimese riikliku auditi 2016. aastal ning järelauditi 2019. aastal).

338.
§85(2) (2) Tuumaohutuse riiklik audit tehakse: 1) vähemalt kord kümne aasta jooksul; 2) iga kord viivitamata pärast tuumaavariid või avariikiirituse olukorra tekkimist tuumakäitises.
Ettepanek: täpsustada, kas avariikiirituse all on mõeldud ka väiksemaid lekkeid, mida tuumajaamas võib ette tulla?
Ettepanek: sätestada auditi tegemise kohustus ka muu tõsise probleemi korral, mille tulemusena avariid (veel) ei juhtunud, kuid oleks potentsiaalselt võinud.
Osaliselt arvestatud.

Selgitame, et tuumaohutuse riikliku auditi kohustus tuleneb EL direktiivist ja on riikliku õigusliku ja organisatsioonilise raamistiku (sh pädeva asutuse) hindamiseks ning selle perioodilisus ja erakorraline käivitumine põhineb EL tuumaohutuse direktiivi nõuetel.

Eelnõud täiendatud sättega, mille kohaselt tuumaohutusloa omaja on kohustatud viivitamata teavitama pädevat asutust kõigist tuumakäitise või tuumamaterjaliga seotud intsidentidest, sealhulgas ohutussüsteemide riketest, inimlikest eksimustest ja kõrvalekalletest tavapärasest käitamisest, mis võivad mõjutada tuuma- või kiirgusohutust.
339.
15. peatükk
Ettepanek: täpsustada, kui tihti nimetatud trahve saab esitada, kui nõudeid endiselt ei täideta? Ettepanek: lisada põhjalik analüüs, kuidas on määratud trahvide piirmäärad motiveerivad võrreldes võimaliku alternatiiviga, kus riik võtab kuludega tegelemise üle, nagu on reguleeritud § 63.
Mittearvestatud.

15. peatükis sätestatud trahvid on väärteokaristused ning nende ülemmäärad tulenevad karistusseadustikus sätestatud üldistest maksimumidest. Eesti õigussüsteemis karistatakse isikut ühe konkreetse väärteo eest ühe korra. Kui sama kohustuse rikkumine jätkub või pannakse rikkumine uuesti toime (st väärtegu kordub), on võimalik alustada uus väärteomenetlus ja määrata uus trahv vastavalt kehtivale korrale. Väärtegude korduvuse käsitlus tuleneb süüteomenetluse üldpõhimõtetest.

Täiendavalt juhime tähelepanu, et kui rikkumises ilmnevad kuriteo tunnused, menetletakse tegu karistusseadustiku alusel kuriteona ning võimalike karistustena võivad kõne alla tulla rahaline karistus või vangistus, sõltuvalt koosseisust ja teo raskusest.

TEOS käsitleb erandlikku meedet, mille eesmärk on tagada tuumajäätmete ohutu käitlemine olukorras, kus kohustatud isik ei täida jäätmekäitluse tegevuskava, rikub oluliselt nõudeid või ei ole kohustust võimeline täitma (sh dekomissioneerimisfondi maksete tegemata jätmisel hoolimata ettekirjutusest). Tegemist ei ole trahvide “alternatiiviga” ega kulude üle võtmisest tuleneva tavapärase asenduslahendusega, vaid viimase abinõu mehhanismiga tuumaohutuse tagamiseks. Seetõttu ei ole asjakohane käsitleda 15. peatükis sätestatud karistusmäärasid tuumajäätmete riigi valdusesse võtmisega võrreldava „alternatiivina“ ega hinnata neid selle meetmega kulude ülevõtmise loogika alusel. 15. peatüki sanktsioonide eesmärk on suunata kohustatud isikut nõudeid täitma ja rikkumist ära hoidma (ennetus ja heidutus), samas kui § 63 reguleerib erandlikku ja viimase abinõu meedet, mille eesmärk on tagada tuumajäätmete ohutu käitlemine olukorras, kus kohustuse täitmine ei toimu või ei ole enam võimalik.

Eelnõu sätestab ettekirjutuste täitmise tagamiseks suure sunniraha määra ning väärtegude korral maksimaalsed trahvimäärad. Seetõttu jääme praegu eelnõus kavandatud määrade juurde, kuid kaalume täiendava analüüsi läbiviimist (sh arvestades teiste riikide praktikatega, jaama investeeringumahtudega ning käibest sõltuvate trahvimäärade kehtestamise võimalusega).


Fermi Energia AS

Märkus, ettepanek
Märkusega arvestamine
Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus
340.
§3 Terminid
3.8. Ettepanek sõnastuseks: Tuumajaam on üht või mitut tuumakäitist hõlmav
rajatis, mis toodab soojus- ja/või elektrienergiat kontrollitava tuumalõhustumise
teel, ning hõlmab jaama toimimiseks vajalikke süsteeme ja ehitisi.
Arvestatud.

Eelnõu sõnastust uuendatud.
341.
3.11. Ettepanek sõnastuseks: Tuumakäitis on rikastuskäitis, tuumkütuse valmistamise tehas, tuumareaktor, uurimisreaktor ja kasutatud tuumkütuse ümbertöötlemise käitis ning vahetult eespool loetletud tuumakäitiste ohutuse seisukohast lahutamatud süsteemid ja ehitised.
Osaliselt arvestatud.

Eelnõu sõnastust uuendati,kuid rikastuskäitise, tuumkütuse valmistamise tehas jäeti definitsioonist välja, kuna nende rajamine nõuab eriregulatsioone, mida käesoleva eelnõuga ei kehtestata.

342.
§ 9. (1) Ettepanek sõnastuseks: Pädeval asutusel on õigus kaasata oma ülesannete täitmisesse sõltumatuid tehnilisi tugiorganisatsioone, menetluses oleva reaktoritehnoloogia reguleerimiskogemusega välisriikide pädevaid asutusi ja eksperte nende pädevuse, nende kasutuses olevate tehniliste vahendite ja erialaste teadmiste kohaselt.
Arvestatud.

Eelnõu sõnastust uuendatud.
343.
§11. (1) Ettepanek sõnastuseks: Tulevane käitaja tagab asukoha hindamise aruande koostamise, mille alusel pädev asutus hindab ala sobivust tuumakäitise asukohaks, võttes arvesse muu hulgas: ...
Mittearvestatud.

Tuumakäitise asukoha planeerimisele kohaldatakse planeerimisseadust ja ehitusseadustikku. Planeeringu koostamise korraldaja teeb konsultandi töö põhjal asukoha valiku otsuse, mille pädev asutus kooskõlastab juhul, kui on hinnatud eelnõus nimetatud asjaolud. Kirjeldatud protsessis ei saa tulevane käitaja vastutada asukoha hindamise aruande koostamise eest.
344.
Ettepanek muuta seletuskirja, selliselt, et oleks selge, et asukoha hindamisaruanne tehakse ühele eelvalitud asukohale planeeringu detailse lahenduse etapis. Asukoha hindamisaruande koostab tulevane käitaja. Eemaldada viited, et asukoha hindamisaruande koostab MKM-i tellimusel Konsultant, sest asukoha hindamise aruanne on detailsem, skoobilt laiem ja väljub planeeringu detailse lahenduse skoobist. Kirjeldada, et pädeva asutuse roll on hinnata asukoha hindamise aruannet asukoha sobivuse vaatest. Planeeringu detailse lahenduse uurimiskava üheks sisendiks on asukoha hindamise aruande uuringute kava, mis tuleb tulevaselt käitajalt tagamaks planeeringu detailse lahenduse aruande ja asukoha hindamise aruande ühtsed alused.
Osaliselt arvestatud.

Täiendame seletuskirja, et asukoha hindamisaruanne tehakse ühele eelvalitud asukohale planeeringu detailse lahenduse etapis. Pädev asutus ei hinda ei asukoha sobivust vaid kooskõlastab nõuetele vastava aruande, mille on koostanud selleks pädev konsultant.

Planeerimisseaduse kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja riik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või muu valitsusasutus), kes vastutab planeeringu koostamise, uuringute tellimise ja mõjude hindamise eest. Kuigi tulevane käitaja (arendaja) ei saa olla planeerimismenetluses ametliku asukoha hindamisaruande koostaja, võimaldab PlanS § § 130. sõlmida huvitatud isikuga lepingu planeeringu koostamise ja mõjude hindamise kulude kandmiseks, kuid ei või üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist.

Tulevasele käitajale on PlanS § 27 lg 11 kohaselt ligipääs kõikidele planeeringu uuringutele ning saab neid hilisema pädeva asutuse tuumaohutushinnangu ja ehitusloa taotluse ja tuumakäitise ohutusaruande koostamisel kasutada, mille üks osa keskendub asukohavalikule ja karakteriseerimisele.

Kui tulevane käitaja on valitud maa-ala omanikuks, on tal õigus uuringuid läbi viia nt geoloogilise uuringu loa alusel. Sarnaseid uuringuid võib ta ka läbi viia võõral maal maaomanikuga kokkuleppes.

345.
Ettepanek lisada seletuskirja: Asukoha hindamise aruanne on asukoha kirjeldamisel/iseloomustamisel (site characterization) põhinev tuumaohutust puudutav dokument, mis peab olema arendaja/tulevase käitaja omandis ja mis täieneb jooksvalt KSH, KMH, ehitusloa, käitamisloa menetluste, ehituse ja käitamise ajal ning mis on sisendiks tuumaohutuse aruandele. Asukoha hindamine on osaliselt tehnoloogiast sõltuv ja eeldab tulevase käitaja, tehnoloogia tarnija ja ehitaja põhjalikku koostööd.
Osaliselt arvestatud.

Täpsustame seletuskirja, et PlanS § 27 lg 11 kohaselt avalikustatakse riigi eriplaneeringu koostamise vältel riigi eriplaneering koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Sama on ka asukoha eelvaliku ja detailse lahendusega – PlanS § 31 lg 6 ja § 44 lg 5.
Asukoha hindamise aruanne on avalik dokument seda saab kasutada edasises menetluses kõigi menetlusosaliste poolt sisendi või alusdokumendina.
346.
§11. (1) 7. Ettepanek sõnastuseks: kavandatava tuumakäitise võimalikku mõju elanike ja keskkonna ohutusele ja julgeolekule.
Arvestatud.

Eelnõu sõnastust uuendatud.

347.
12.(1) Ettepanek sõnastuseks: Tuumakäitise ehitamist ja käitamist kavandav isik (edaspidi tulevane käitaja) peab taotlema eelhinnangu, millega hinnatakse tema organisatsioonilist, majanduslikku ja julgeolekualast sobivust tuumakäitise ehitamiseks ja käitamiseks ning kavandatava tehnoloogia tüüpi.
Arvestatud.

Eelnõu sõnastust uuendatud.
348.
Ettepanek seletuskirja täiendamiseks: Tehnoloogia tüübi eelhindamine hindab vastavust käesoleva seaduse § 15 lg 2 p 2 nõuetele. Tehnoloogia tüübi eelhindamise eesmärk on suurendada õigusselgust tulevase käitleja ja loataotleja jaoks, et vähendada erinevaid tõlgendusi loamenetluses. Hinnatakse, et tuumatehnoloogia(tüüp) ei tohi olla esmakordselt kasutatav (nt keevaveereaktori kasutamiskogemus on tõendatud, sulasoolareaktori kasutamiskogemus ei ole tõendatud) ning reaktori disain (nt BWRX-300) on välisriigi pädeva tuumaohutusasutuse poolt heaks kiidetud (nt ehitusloa saanud, ohutusaruanne heaks kiidetud)“.
Arvestatud.

Seletuskirja sõnastust uuendatud. Eelnõu sõnastust muudetud:
„3) kasutada üksnes sellist tehnoloogia tüüpi, mille kasutamiskogemus on tõendatud, ja tuumareaktori kavandit, mille on teise riigi pädev asutus heaks kiitnud ja ehitusloa väljastanud ning mis ei pärine riigist, mille tehnoloogia kasutuselevõtt võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut.“
349.
12.(2) Ettepanek sõnastuseks: Positiivne eelhinnang on tuumakäitise ehitusloa taotlemise eelduseks.
Arvestatud.

Eelnõu sõnastust uuendatud.
350.
Ettepanek lisada punkt 13.(1).6: kavandatava tehnoloogia üldise kirjelduse.
Arvestatud.

Uuendame eelnõu sõnastust.
351.
13.(3) Ettepanek sõnastuseks: Pädev asutus annab positiivse eelhinnangu 60 päeva jooksul nõuetele vastava taotlemise saamisest alates, kui:
Mittearvestatud.

Eelhinnangu menetlus on mahukas protsess (seda enam, et lisandus ka tehnoloogia eelhinnang), kuhu on kaasatud mitmeid asutused.

Eelnõud täiendatud §-ga 12 :
§ 12. Koostöö pädeva asutuse otsuste tegemisel

(1) Pädeva asutus küsib vajaduse korral käesolevas seaduses sätestatud taotluse andmete või otsuse eelnõu kohta seisukoha ministeeriumidelt ja teistelt valitsusasutustelt, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi taotlus või otsus puudutab (edaspidi asjassepuutuvad asutused).

(2) Asjassepuutuv asutus annab seisukoha 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse või otsuse eelnõu saamisest arvates. Vajaduse korral võib asjassepuutuv asutus tähtaega pikendada mõjuval põhjusel.

(3) Pädev asutus teeb käesolevas seaduses sätestatud otsuse, arvestades asjassepuutuvate asutuste põhjendatud seisukohti. Kui pädev asutus ei arvesta asjassepuutuva asutuse seisukohta otsuse tegemisel, siis ta peab seda põhjendama.

(4) Pädev asutus esitab otsuse eelnõu puudutatud kohalikule omavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Kohalik omavalitsus esitab arvamuse 30 päeva jooksul. Vajaduse korral võib seda tähtaega pikendada mõjuval põhjusel.

(5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega asjassepuutuvatelt asutustelt seisukoha küsimise ja andmise korra.

352.
13.(3).4 Ettepanek sõnastuseks: tulevasel käitajal on piisav arv vajaliku pädevusega töötajaid, sealhulgas tuumakäitise ehitamiseks ja käitamiseks pädevad isikud või kava nimetatud isikute värbamiseks;
Arvestatud.

Eelnõu sõnastust uuendatud.
353.
13.(3).5 Ettepanek sõnastuseks: tulevasel käitajal on hankeplaan tuumakäitise konstruktsioonide, tehnosüsteemide ja seadmete komponentide hankimiseks tuumakäitise elukaare kõigis etappides ning tuumkütuse tarnimiseks;
Arvestatud.

Eelnõu sõnastust uuendatud.
354.
13.(3).6 Ettepanek sõnastuseks: tulevasel käitajal on tuumakäitise rajamiseks ja käitamiseks majanduslikud eeldused.
Arvestatud.

Eelnõu sõnastust uuendatud.
355.
Ettepanek seletuskirja muutmiseks: käsitletud majanduslikud eeldused, sh rahastusplaan, eel-lepingud, omandistruktuur, tagavad, et käitaja suudab rahastada tuumakäitise ehitamist ja käitamist, täita ohutus-, jäätmekäitlus- ja dekomissioneerimise kohustusi ning tagada pikaajalise finantsstabiilsuse. Kokkuvõttes tagavad lõikes 3 sätestatud tingimused, et ehitusloa menetlusse jõuavad ainult sellised tulevased käitajad, kes on võimelised kandma tuumaohutuse, füüsilise kaitse ja jäätmekäitluse eest vastutavat rolli kogu tuumakäitise eluea jooksul.
Arvestatud.

Eelnõu sõnastust uuendatud.
356.
Ettepanek liigutada selgitus „Rahvusvahelise praktika järgi ei ole lubatav anda tegevusluba ettevõtjale, kellel puudub võime kanda tuumaenergia kasutamisega seotud pikaajalisi kulusid.“ Eelhinnangust Tuumaohutusloa (tegevusluba) osasse.
Osaliselt arvestatud.

Lause sisuline osa kehtib eelhinnangu kohta, mistõttu selle liigutamine tuumaohutusloa osa alla ei ole põhjendatud. See-eest tekitab sõna „tegevusluba“ kasutamine siin segadust, uuendame selguse nimel seletuskirja.
357.
Ettepanek lisada punkt 13.(3).7: kavandatav tehnoloogia tüüp vastab käesoleva seaduse § 15 lg 2 p 2 nõuetele.
Arvestatud.

Eelnõu seletuskirja sõnastust uuendatud.
358.
Lisada 13.(3) järel uus lõige 13.(4): Pädev asutus esitab positiivse Eelhinnangu eelnõu Vabariigi Valitsusele seisukoha andmiseks. Vabariigi Valitsus annab seisukoha 30 päeva jooksul eelnõu saamisest arvates.
Osaliselt arvestatud.

Eelnõud täiendatud: (3) Pädev asutus esitab eelhinnangu otsuse eelnõu, Vabariigi Valitsusele seisukoha andmiseks. Vabariigi Valitsus annab seisukoha hiljemalt 60 päeva möödumisel otsuse eelnõu saamisest arvates.

359.
Muuta 13.(4) 13.(5)-ks.
Paragrahvide ja lõigete numeratsioon muutub ja see korrastatakse läbivalt.
360.
Ettepanek täiendada seletuskirja: Eelnõu § 15 lõige 1 sätestab, et tuumakäitise ehitamine toimub ehitusseadustiku kohaselt, võttes arvesse eelnõukohases seaduses sätestatud tuumaohutuse- ja julgeolekuspetsiifilisi erisusi. Ehitustööd, mis ei ole seotud tuumakäitise ohutusega, mille hulka kuuluvad raadamine, pinnasetööd, infrastruktuur (teed, side, vesi, elekter), administratsioon/abihooned, jahutuslahendus, süvendid reaktorihoone ja turbiini vundamentidele toimuvad ehitusseadustiku kohaselt ja ei vaja tuumaohutusluba (graded approach rakendamise näide). Tuumakäitise ehitamisega võib kaasneda suurem risk ja mõju, mistõttu on vajalik ehitusõiguse normide sidumine tuumavaldkonna erinõuetega, et tagada ohutus kogu projekteerimis- ja ehitusprotsessi vältel.
Osaliselt arvestatud.

Täiendame seletuskirja, et tuumaohutuse seisukohast mitteoluliste tegevuste jaoks ei ole käesolevas seaduses ettenähtud loamenetlusskeemi rakendada. Tuumajaama ehitustööde kirjeldust, mis ei ole tuumaohutuse seisukohast olulised teeb pädev asutus lähtudes ehitusprojekti detailidest, ning seda seletuskirjaga ette kirjutada ei saa.

Ehitusluba ei ole tuumaohutusluba. Ettepanekus nimetatud tegevuste jaoks ei ole tuumaohutusluba vajalik. Käesolevas seaduses on tuumaohutusluba vajalik vaid tuumakäitise katsetamiseks, käitamiseks ja dekomissioneerimiseks.

361.
15.(2).2 Ettepanek sõnastada: kasutada üksnes sellist tehnoloogia tüüpi, mille kasutamiskogemus on tõendatud, ja reaktori disaini, mille on teise riigi pädev asutus heaks kiitnud ning mis ei pärine riigist, mille tehnoloogia kasutuselevõtt võib ohustada Eesti riigi julgeolekut.
Arvestatud.

Sõnastust uuendatud.
362.
Ettepanek täiendada seletuskirja: Punkt 2 seab nõude kasutada vaid tõendatud kasutuskogemusega tehnoloogia tüüpi ning reaktori disaini, mis on teise riigi pädeva asutuse poolt heaks kiidetud. Kasutuskogemus on tõendatud kui kuskil maailmas on tehnoloogiatüübile käiduluba väljastatud. Olulisteks põhimõtteteks on, et Eestis kasutusele võetav tuumatehnoloogia tüüp ei tohi olla esmakordne, vaid peab olema varasema käitamiskogemusega ning konkreetne reaktori disain peab olema rahvusvaheliselt tõendatud, pädeva välisriigi tuumaohutusasutuse poolt heaks kiidetud. IAEA tuumaenergia programmi ohutustaristu ehitamise juhend (SSG-16) rõhutab, et esmakordselt kasutusele võetava tehnoloogia tüübi ja reaktori disaini (first-of-a-kind design) kasutuselevõttu ei soovitata riikidele, kes alles alustavad tuumaenergia programmi. Näiteks tehnoloogia tüüpide hulka kuuluvad „keevaveereaktor“, „surveveereaktor“, „raske vee reaktor“, „sulasoolareaktor“.
Arvestatud.

Seletuskirja ja eelnõu sõnastust uuendatud.

Lisasime seletuskirja veel selgituse, et lisaks tehnoloogia tüübi käitamisloa nõudele peab konkreetsele kavandile olema maailmas näide ehitusloa väljastamisest.

Eelnõusse viidi sisse:

„3) kasutada üksnes sellist tehnoloogia tüüpi, mille kasutamiskogemus on tõendatud, ja tuumareaktori kavandit, mille on teise riigi pädev asutus heaks kiitnud ja ehitusloa väljastanud ning mis ei pärine riigist, mille tehnoloogia kasutuselevõtt võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut.“



363.
15.(2).6-7 Palume täpsustada, mis on antud määruse eesmärk. Kui on mõeldud hindamise aluseks olevaid juhendeid pädevale asutusele, siis nii sõnastada. Selliseid detaile nagu „nimekirja tuumakäitise ehitusmaterjalidest ja -toodetest, ehitamiseks vajalikest konstruktsioonidest, tehnosüsteemidest ja seadmete komponentidest ning vastavatest standarditest“ ja „nõuded eri liiki tuumakäitiste ja tuumaseadmete ehitusprojekti koostamisele ja ehitusprojektile“, ei peaks määrusega reguleerima, sest need on tehnoloogia, tarnija spetsiifilised.
Arvestatud.

Volitusnormi täpsustatud.

364.
16. Pädeva asutuse tuumaohutuse hinnang tuumakäitise ehitamiseks
Ettepanek lisada §16-le lõige: Ehitusloa menetlusele võib eelneda konsultatsiooni/eelloamenetluse etapp eesmärgiga tagada tulevase käitaja nõuete mõistmist ja pädeva asutuse tutvumist tehnoloogiaga.
Osaliselt arvestatud.

Konsultatsioon võib osutuda vajalikuks, kuid kehtiv seadusruum ei piira menetluseelset konsultatsioonivõimalust, mistõttu ei ole vajalik ka eraldi seda seaduse alusel tinglikult lubada. Selliste konsultatsioonide praktika on juba tänapäeval olemas, mistõttu on tegu tavapärase menetluseelse toiminguga.

Seletuskirja täiendatud.
365.
16.(2)
Ettepanek: eemaldada punktid 7, 9.
Osaliselt arvestatud.

Dubleerimise vähendamise eesmärgil eemaldame punkti 7, kuid punktis 9 nimetatud algne dekomissioneerimiskava on lisaks SAR-i kooseisus ka eraldiseisev loa dokument, mida on kohustus uuendada vastavalt eelnõus sätestatule. Kuna SAR-i fookus on peamiselt disainiga seotud ohutuse tõendamisele, siis see ei lähe süvitsi dekomissioneerimis-strateegiasse, selle rahastusplaani ning seosetesse riikliku tuumajäätmete käitlemise tegevuskavaga.
366.
17.(2) Ettepanek eemaldada siit paragrahvist seoses ettepanekuga liigutada VV seisukoht paragrahvi 12 (Eelhinnang).
Arvestatud.

367.
1. jagu „ Tuumaohutusloa kohustus ja menetluse üldsätted“
22. Ettepanek: ühtlustada terminoloogia. Samatähenduslikult on kasutatud 3 erinevat terminit sama mõiste kohta (taotluse menetlus, läbivaatamine, lahendamine).
Arvestatud.

Eelnõu sõnastust uuendatud.
368.
22.(1) Ettepanek sõnastuseks: Tuumaohutusloa taotlus ja menetlus Tuumaohutusloa taotluses esitatakse ja tuumaohutusloas märgitakse järgmised andmed: 1) taotleja nimi ja isikukood või registrikood; 2) taotleja ning kontaktisiku aadress ja kontaktandmed; 3) tegevuskoha aadress, sealhulgas veebilehe aadress ja kontaktandmed, juhul kui need erinevad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kontaktandmetest; 4) kavandatava tegevuse sisu, eesmärk ja põhjendus. 5) Kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohaliku kogukonna kaasamise kava
Osaliselt arvestatud.

Kohaliku omavalitsuse ja kohaliku kogukonna kaasamise korraldus sätestatakse eraldi jaos (Kohaliku omavalitsuse kaasamine ja kohaliku kasu tasu), mis kirjeldab kohaliku omavalitsuse tasemel kogukonna kaasamise aluseid ja põhimõtteid.
369.
22.(2) Ettepanek: Eristada tuumaohutuslubade menetlusajad. Katsetamisluba 6 kuud. Käitamisluba 12 kuud. Dekomissioneerimisluba 24 kuud. Lubada menetlusaja pikendamine kui see on ohutuse tagamise seisukohalt vajalik.
Mittearvestatud.

Tegemist on mahukate menetlustega ning menetlusaeg on kooskõlas ka teiste riikide praktikaga. Juhimetähelepanu, et eelnõus sätestatud kord on kooskõlas HMS-is esitatud põhimõtetega: menetlusaeg seab ülemise piiri ning ei kirjelda kohustuluslikku menetluse pikkust.

Haldusmenetluse seadus:
§ 5.   Vormivabadus ja eesmärgipärasus
(2) Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
(4) Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul.
370.
22.(4).3 Ettepanek eemaldada, kuna tegu on ülereguleerimisega (sisaldub HMS-is).
Arvestatud.

Eelnõu sõnastust uuendatud.
371.
Seletuskirjas viidatud valedele punktidele 22.6-7-8.
Arvestatud.

Eelnõu viide uuendatud.
372.
Seletuskirjas 23.1 Ettepanek sõnastada: Tegemist on üldise alussättega, mis kehtib kõigi tuumaohutuslubade liikide kohta, sõltumata sellest, kas tegemist on katsetamisloa, käitamisloa või dekomissioneerimisloaga.
Arvestatud.

Seletuskirja sõnastust uuendatud.
373.
29.(3) Ettepanek: Lisada nimekirja Hoolduskava ja Kiirgusseire kava
Arvestatud.

Eelnõu sõnastust uuendatud.
374.
44.(8) viidatud määruse Kavand 13. Üldine kommentaar: Määruse kavandist paistab, et riik planeerib väga täpselt ette kirjutada „oluliste ametikohtade loetelu ning nendele ametikohtadele esitatavad kvalifikatsiooni- ja pädevusnõuded ning nende tõendamise korra, samuti töötajate väljaõppe, täiendusõppe ja pädevuse hindamise nõuded“. Palume kaaluda, kas see on vajalik, kuna paljude tuumariikide praktikas detailselt nõudeid ei sätestata vaid kehtib põhimõte „operaator teeb plaanid ja vastutab ning regulaator valvab“ – nii on näiteks Soomes, Rootsis, Ühendkuningriikides, Hollandis, Šveitsis, Hispaanias. Lisaks võivad paljud pädevusnõuete nüansid olla reaktori disaini-spetsiifilised. Nendes riikides on pigem praktika, et operaator teeb plaanid, juhendid, protsessid ning esitab need pädevale asutusele (infoks või kooskõlastamiseks).
Arvestatud.

Määruse väljatöötamisel hinnatakse ettepanekus kirjeldatud detailsete nõuete sätestamise vajadust.
375.
3. jagu „Tuumakäitise dekomissioneerimine“
47.(3).4 Ettepanek sõnastuseks: loa taotlejal on tööde tegemiseks pädevad kvalifitseeritud töötajad ja/või lepingud kvalifitseeritud alltöövõtjatega.
Arvestatud.
Eelnõu sõnastust uuendatud.
376.
6. peatükk “Hädaolukorraks valmistumine ja tegevus hädaolukorras”(§-d 50 53)
Ettepanek: Peatükis selgemalt kirjeldada, et käitamisloa omaja vastutab tuumajaama territooriumil toimuvate tegevuste kavandamise ja elluviimise eest ja riik vastutab jaamaväliste tegevuste kavandamise ja elluviimise eest. Kirjeldada koostöökohad.
Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.


377.
8. peatükk “Tuumajäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemine” (§-d 55-65)
65.(2) Ettepanek sõnastuseks: Kui tuumaohutusloa omaja kohustus käidelda tuumajäätmeid on lõppenud vastavalt käesoleva seaduse §-le 63, läheb tuumajäätmete omandiõigus üle riigile, kes vastutab sellest hetkest alates ka tuumajäätmete lõppladustamise nõuete täitmise eest.
Arvestatud.

Eelnõu viidet uuendatud.

378.
9. peatükk “Kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevusega seotud tasud ja maksed” (§-d 66-70) Dekomissioneerimisreserv ja -fond
66 ja 68 Ettepanek: ühendada Ehitusaegse järelevalvetasu ja Järelevalvetasu.
Mittearvestatud

Järelevalvetasud on eristatud, kuna nende liitmine üheks järelevalvetasuks muudaks eelnõu ebatäpseks. Järelevalve sisu, intensiivsus, maksja staatus ja sanktsioonimehhanism muutuvad hetkel, mil ehitusest saab toimiv tuumakäitis. Eraldi paragrahvid tagavad, et riigil on täpne alus nõuda tasu vastavalt protsessi etapile.
379.
67.(3) Ettepanek sõnastuseks: Menetlustasu määratakse proportsionaalselt vastavalt menetlustoimingute mahule ja keerukusele ning see arvutatakse fikseeritud summana vastavalt loa liigile ja menetluse ulatusele.
Arvestatud

Menetlustasude asemel kehtestatakse riigilõiv.
380.
69.(6).4 Ettepanek sõnastuseks tuumaohutusloa omaja kulu teadus- ja arendustegevusele, mis on seotud käesoleva lõike punktides 1, 2 ja 3 sätestatud eesmärkidega;
Arvestatud.

Eelnõu viidet uuendatud.
381.
Kohalik kasu
70.(1) Ettepanek sõnastuseks: (1) Tuumajaamaga seotud kohalik kasu on tasu, mida maksab tuumajaama ehitus-, katsetamis- ja käitamisloa omaja kohaliku omavalitsuse üksusele, mille territooriumil tuumajaam asub või hakkab asuma.
Mittearvestatud.

Tegemist on eelkõige sotsiaalse aktsepteeritavuse tasu/kompensatsiooniga, mis peab hõlmama kogu elutsükli, k.a dekomissioneerimine.

382.
70.(2) Tuumajaamaga seotud kohalikku kasu makstakse alates tuumajaama ehitamise alustamisest kuni tuumajaama käiduloa peatumiseni.
Mittearvestatud.

Tegemist on eelkõige sotsiaalse aktsepteeritavuse tasu/kompensatsiooniga, mis peab hõlmama kogu elutsükli, k.a dekomissioneerimine.
383.
70.(4) Alates tuumajaama ehitamise alustamise päevast kuni elektrienergia tootmise alustamisele eelneva päevani makstakse tuumajaamaga seotud kohalikku kasu aastas kümme protsenti maksimaalsest tasust, mis saadakse järgmiste näitajate korrutisest:
Selgitame, et eesmärk oli ehituse ajal maksta kohalikku kasu tasu 10% ulatuses maksimaalsest nimivõimsusest. Eelnõu sõnastust muudetud selgemaks.
384.
70.(8) Ettepanek sõnastuseks: Elukoht loetakse lõikes 7 sätestatud tingimustele vastavaks, kui vähemalt osa katastriüksusest, millel elukoht asub käitise piirist mõõdetuna lähemal kui kaks kilomeetrit.
Sõnastust teistelt asutustel laekunud tagasiside põhjal muudetud ja kohaliku kasu tasu seotud eluruumiga.

Kohaliku kasu tasust maksab kohaliku omavalitsuse üksus 50 protsenti vähemalt üks kord aastas võrdselt eluruumi omanikele eluruumi kohta, kui eluruum vastab taotlemise aastale eelneva kalendriaasta 1. jaanuari seisuga järgmistele tingimustele:
1) eluruum on füüsilise isiku omandis;
2) eluruum on omaniku rahavastikujärgne elukoht;
3) eluruum asub tuumajaama hädaolukorra planeerimistsoonis või kuni kahe kilomeetri kaugusel tuumajaama kinnistu piirist.
385.
Ettepanek seletuskirja muutmiseks: Eelnõu § 70 lõikes 8 ja 9 täpsustatakse, millistel juhtudel loetakse elukoht tuumajaama läheduses asuvaks. Igal juhul on tasu saama õigustatud isikud, kelle elukoht jääb kahe kilomeetri raadiusesse tuumakäitise piirist mõõdetuna. Tasu on õigus saada ka eelnevalt kirjeldatud tsooni jäävatel inimestel, kes elavad teise kohaliku omavalitsuse territooriumil. Siinkohal tuleb rõhutada, et nimetatud kaks kilomeetrit on tinglik väärtus, mida kasutatakse seaduse tasandil üldise lähtepunktina ning mis ei tähenda konkreetse tuumatehnoloogia või tuumajaama projektiga seotud hädaolukorra planeerimistsooni ulatust. Tegemist on tunnetusliku distantsiga, mille ulatuses võib eeldada, et kohalikel elanikel on põhjendatud kartus kinnisvara hinna languse osas või tööstusobjekti läheduse osas.
Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.
386.
Ettepanek lisada § 8-le lõige (3): Pädevale asutusele esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema koostatud eesti keeles. Pädeva asutuse nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada muus keeles.
Põhjendus:
1. Spetsiifiline rahvusvaheline valdkond. Tuumaseaduse (TEOS) ja sellega seotud rakendusaktide väljatöötamisel on otstarbekas ja riigi ressursside säästmise huvides lubada ehitusloa ning tuumaohutusloa menetlustes ingliskeelse dokumentatsiooni esitamist ilma kohustusliku täieliku tõlketa eesti keelde. Tuumatehnoloogia on rahvusvaheline ja kõrgtehnoloogiline valdkond, kus peamine töökeel on inglise keel. Valdav osa tehnilisest dokumentatsioonist (sh ohutusanalüüsid, projektid ja standardid) koostatakse tehnoloogiapakkujate poolt inglise keeles. Sundtõlkimine võib kaasa tuua terminoloogilist ebatäpsust (valdkonnas on nüansid kriitilised ja tõlkes võib kaduda tehniline täpsus, mis võib pärssida ohutuse tagamist) ning teabe aegumist (dokumentatsioon on pidevas uuendamises ja mahukate köidete tõlkimine tekitab viivituse, kus eestikeelne versioon ei pruugi vastata uusimale ohutusstandardile.)
1. Tõhus ressursikasutus. Tuumaelektrijaama ehitus- ja ohutusdokumentatsioon koosneb kümnetest tuhandetest lehekülgedest. Kogu materjali tõlkimine pikendaks menetlusprotsessi aastaid, ilma et see annaks sisulist lisandväärtust ohutuse kontrollimisele. Ka tõlkekulud oleksid väga suured (kuni miljonid eurod). See ressurss on mõistlikum suunata otsesesse ohutusjärelevalvesse ja ekspertiisi.
Teiste sektorite eeskuju. Eesti õigusruumis on juba olemas toimivad pretsedendid kõrgelt reguleeritud ja rahvusvahelistes valdkondades. Nt on finantssektoris lubatud esitada dokumente ameti nõusolekul muus keeles (Krediidiasutuste seadus (KIOS)). Siingi on tegemist on rahvusvahelise turuga ja järelevalve teostajad valdavad erialast keelt. Sarnaselt finantssektori kogemusega, kasutavad nii tuumajaama arendaja, tehnoloogiapakkuja kui ka tõenäoliselt kaasatavad rahvusvahelised konsultandid/tugiorganisatsioonid (TSO) suhtluskeelena inglise keelt. Seega peavad ka tuumaregulaatori ametnikud tuumaohutuse hindamiseks igal juhul valdama ingliskeelset erialaterminoloogiat.
1. Teabe konfidentsiaalsus (AK). Märkimisväärne osa dokumentatsioonist on asutusesisene (AK), kuna sisaldab ärisaladust ja/või tundlikku teavet (tuumaturvalisus). Välistõlkide kaasamine sellise mahu töötlemiseks suurendab turvariske ja teabe lekke ohtu.
Arvestatud.
387.
„Riiklik jäätmete tegevuskava on riigi kohustus“
„Riiklik tuumajäätmete käitlemise tegevuskava on radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava osa.“ – panna seletuskirja juurde.


Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.

Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus

Märkus, ettepanek
Märkusega arvestamine
Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus
388.
Eelnõu § 84 selgitus seletuskirjas, milles viidatakse IAEA ja ELi standarditele. Juhime tähelepanu, et Euroopa Liit ise standardeid ei koosta ega kehtesta, mistõttu soovitame lauset korrigeerida.
Arvestatud.


Eraisik Kersti Peedo

Märkus, ettepanek
Märkusega arvestamine
Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus
389.
Küsimus § 7. kohta: Kas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti struktuuri kavandatakse uus üksus, mis lisaks ehitusjärelevalvele, tagab kiirguse ja tuumaohutuse järelevalve Eesti Vabariigis? Sellisel juhul ei ole tegemist sõltumatu ja oma eelarvega pädeva asutusega nagu defineeritud § 7 (2).

Küsimus § 109. Kohta: Kiirgusseaduse muutmine. Kas Keskkonnaameti, Kliima- ja kiirgusosakond, liidetakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga. Kui Keskkonnaamet ei ole enam pädev asutus käesoleva seaduse jõustumisel, siis kes võtab üle Keskkonnaameti Kliima-ja kiirgusosakonna (k.a kiirguslabori tegevused ) praegused vastutusalad. Kas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti uus osakond/büroo?.
Selgitame, et eelnõu kohaselt saab Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametist (TTJA) mh kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse alane pädev asutus, kes korraldab kiirgus- ja tuumaohutusalast tegevust. TTJA juurde luuakse kiirgus- ja tuumaohutuse üksus, mis võtab üle tänase Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna kiirguskaitse- ja kiirgusseire büroo ülesanded, millele lisanduvad tuumaohutuse, tuumajulgeoleku ning tuumamaterjali arvestuse ja kontrolliga (n.ö 3S – safety, security, safeguards) seotud tegevused.

TTJA on funktsionaalselt eraldatud nii tuumaenergia poliitika kujundajast kui potentsiaalsest tuumaenergia tootjast. TTJA kuulub Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM-i) valitsemisalasse, kuid tuumaohutust puudutavate otsuste sõltumatuse tagamiseks nähakse eelnõus ette teenistusliku järelevalve erisus, mille kohaselt ei tohi TTJA üle tehtav teenistuslik järelevalve piirata TTJA sõltumatust TEOS-ega pandud ülesannete täitmisel.

Üheks oluliseks aspektiks sõltumatuse tagamiseks ja vajaminevate vahendite (nii rahaliste vahendite kui inimressursside) hindamiseks ja ka nende tagamiseks on sobiv juhtimistasand. TTJA sõltumatuse tagamiseks tema üle valitsevast ministeeriumist nähakse ette, et TTJA põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. See välistab MKM-i sekkumise TTJA tegevusse põhimääruse tasandil. TTJA peadirektori ametisse nimetamise ja ametist vabastamise sõltumatuse tagamiseks nähakse ette, et seda teeb Vabariigi Valitsus MKM-i ministri ettepanekul.

Pädeva asutuse kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse kulud kaetakse sihtotstarbeliselt riigieelarvest ja nähakse ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves eraldi real. Sätte eesmärk on tagada pädevale asutusele stabiilne, prognoositav ja piisav rahastamine, mis on vältimatu eeldus kiirgus- ja tuumaohutuse järelevalve ning regulatiivsete ülesannete sõltumatuks ja tõhusaks täitmiseks.

Eelnõu seletuskirjale lisatakse pädeva asutuse loomise põhjalikum analüüs, mis käsitleb mh pädeva asutuse sõltumatuse kriteeriume (lisa 1).