Alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk on vähendada alkoholi käitlejate halduskoormust, lõpetades Riikliku alkoholiregistri (AR) tegevuse. AR-i kaotamine on üks bürokraatia vähendamise ettepanekutest, mis esitati peaministri ettevõtjate nõukojale. Otsus kaotada AR võeti vastu Vabariigi Valitsuse 8. mai 2025. aasta majanduskabineti nõupidamise istungil.
Seoses AR-i kaotamisega tunnistatakse alkoholiseaduses (AS), alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses (ATKEAS) ning riigilõivuseaduses (RLS) kehtetuks kõik AR-i toimimisega seotud sätted. Kavandatud muudatuse tulemusena vabaneb Põllumajandus- ja Toiduametil (PTA) ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskusel ressurss, mis praegu läheb AR-i ülalpidamiseks (86 200 eurot). Personalikulu on võimalik edaspidi suunata teistesse järelevalve tegevustesse ning AR-i sulgemise ja andmete arhiveerimise kulutused saab katta seniste AR-i tehnilise haldamisega seotud ressursside arvelt, mistõttu puudub vajadus näha AR-i lõpetamisega seotud toiminguteks ette lisavahendeid riigieelarvest. Samas jääb edaspidi riigieelarvesse laekumata AR-i kannete tegemiseks tasutav riigilõiv, mis 2024. aasta andmetel oli 114 218 eurot. Rahandusministeeriumi hinnangul toob AR-i tegevuse lõpetamine Maksu- ja Tolliametile (MTA) kaasa vajaduse muuta maksumärkide elektroonilist andmekogu (MAIS), milleks kulub vähemalt 200 000 eurot.
Ettevõtjad peavad kõikide AR-i kannete puhul tasuma riigilõivu ning kande tegemiseks esitama koos taotlusega laborikatse protokolli, etiketi näidise, tollideklaratsiooni ja muud dokumendid. 2024. aasta andmetel võisid uue registrikandega kaasnevad kulud ettevõtjale olla arvestuslikult vahemikus 3 393–14 913 eurot, millele võis täiendavalt lisanduda registritaotluse täpsustamisega seotud kulu (75% juhtudel) 43–371 eurot. AR-i kaotamisega kaasneb ettevõtjatele ajaline ja rahaline kokkuhoid registrikande tegemise taotlemise arvelt, lisaks annab see võimaluse uusi tooteid kiiremini ning väiksemate kuludega turule viia.
AR-i tegevus lõpetatakse 1. novembril 2026. aastal ning AR-i andmed ja registritoimikud kantakse PTA arhiivi, kus neid säilitatakse kümme aastat registri tegevuse lõpetamisest arvates. Pärast säilitustähtaja möödumist registriandmed kustutatakse.
Seoses AR-i kaotamisega puudub edaspidi vajadus säilitada selles osas senist volitatud laborite süsteemi. Alkoholi käitlejatel on võimalik enesekontrolli raames võetud proovide analüüsimiseks valida edaspidi endale kõige sobivam teenusepakkuja. Arvestades, et senise süsteemi kohaselt antakse ka volitatud laborina tegutsemise õigust järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks, siis selles osas on asjakohane senine labori volitamise süsteem säilitada. Korrakaitseorganid, näiteks Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), vajavad jätkuvalt riikliku järelevalve tegemisel võetud proovide analüüsimiseks asjakohast laboriteenuse pakkujat.
Lisaks tunnistatakse kehtetuks veini käitlevate ettevõtjate kohustus koostada ja esitada veini liikumise aruanne, millega vähendatakse nende halduskoormust. Riigi toidu- ja sööda käitlejate registri (RTSR) andmeid on võimalik edaspidi kasutada arvestuse pidamiseks veini käitlevate ettevõtjate üle, kellel on kohustus pidada arvestust ekspordiks, hulgimüügiks ja jaemüügiks suunatud veini kohta.
1.2 Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Anne Laura Laur (
[email protected], 625 6296) ning sama osakonna valdkonnajuht Katrin Lõhmus (
[email protected], 5673 0024) ja valdkonnajuht Maia Radin (
[email protected]). Eelnõule ja seletuskirjale on juriidilise ekspertiisi teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Diana Rammul (
[email protected]). Keeleliselt on eelnõu ja seletuskirja toimetanud sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal (
[email protected]).
1.3 Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 8. mai 2025. aasta majanduskabineti nõupidamise istungile esitatud memorandumiga, mille alusel võeti vastu otsus kaotada AR.1
Seoses AS-iga on praegu menetluses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi välja töötatud alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu ja töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu. AR-i tegevuse lõpetamine ei ole seotud nimetatud muude menetluses olevate eelnõudega ega EL-i õiguse rakendamisega.
Eelnõus kavandatakse muudatused AS-i (RT I, 09.01.2025, 20), ATKEAS-i (RT I, 12.07.2025, 4) ning RLS-i (RT I, 18.12.2025, 13) kohta.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Seaduse peamine eesmärk on vähendada alkoholi käitlejate halduskoormust, lõpetades AR-i tegevuse.
AR loodi Vabariigi Valitsuse 7. juuni 1994. a määrusega „Eestis toodetava ja Eestisse imporditava alkoholi markide andmepanga pidamise eeskirjad”2, mille eesmärk oli koguda ja hallata teavet Eesti turul oleva alkoholi kohta ning kontrollida enne turule lubamist laboratoorselt alkoholi kvaliteeti ja ohutust. Praegu on registri ülesandeks koguda, töödelda ja säilitada andmeid alkoholi kohta ehk pidada Eesti turul olevate alkohoolsete jookide nimistut. Registrikannetest ei selgu registreeritud alkoholi partiipõhiseid ega koguselisi liikumisi. AR-i pidamise kohustus ei tulene EL-i õigusest, samuti ei ole AR-i andmed PTA-le vajalikud alkoholi nõuetekohasuse järelevalve tegemiseks. Enne registrikande tegemist kontrollitakse esitatud dokumentide vastavust nõuetele, kuid üldjuhul ei kontrollita tootenäidiste ega alkoholi laboratoorsete analüüside õigsust. Küll aga kontrollib PTA pisteliselt registrikande taotlustel märgistuse nõuetekohasust ning MTA, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) ning Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollivad vajadusel järelevalve käigus toodete vastavust AR-i andmetele. Samas on MTA-le, TTJA-le, PPA-le ja valla- või linnavalitsusele oluline teave alkoholi käitleja kohta ja teatav toodet iseloomustav teave kättesaadav ka teistest andmekogudest, eelkõige saatelehtede või -dokumentide vahetamise süsteemidest ja andmebaasidest (vt tabel 1, lk 6). AR-i tegevuse lõpetamine toob MTA-le kaasa vajaduse muuta MAIS-i, arvestades, et MAIS kasutab x-tee kaudu AR-i andmeid (toote nimi, alkoholisisaldus ja maht) ja et edaspidi saaks nimetatud andmeid MAIS-i kas teistest andmekogudest või siis koguda vajalike andmeid MAIS-i kaudu. Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus on läbi viimas riigihanget MAIS-i arendustööde teostaja leidmiseks.
Eestis toodetud ja Eestisse toimetatud alkoholi kohta andmete kogumine ja säilitamine AR-is on praeguseks oma vajaduse minetanud ning koormab põhjendamatult nii ettevõtjaid kui ka PTA-d, kes on registri pidaja, seega tunnistatakse registri tegevuse lõpetamiseks kõik AR-i käsitlevad sätted kehtetuks.
Toiduohutuse ja turukorralduse nõuete riikliku järelevalve üldised põhimõtted tulenevad EL-i õigusest ning järelevalve toimub riskipõhiselt. Riskitaseme määramiseks hinnatakse tegevusvaldkonda ning tootmise ja toodangu riske, mille põhjal koostatakse järelevalveplaan ning koos sellega proovivõtuplaan. Alkoholi nõuetekohasuse eest vastutab alkoholi käitleja, kes peab muuhulgas nõuetekohaselt dokumenteerima ka igasuguse alkoholi liikumise.
AR-i kande tegemiseks esitatakse koos taotlusega PTA-le (AR-i volitatud töötleja) volitatud labori väljastatud katseprotokoll. Sellisteks laboriteks, kes väljastavad asjakohaseid katseprotokolle, on valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga volitatud laborid, EL-i teises liikmesriigis volitatud laborid ning EL-i välises riigis volitatud laborid. Seoses AR-i kaotamisega puudub vajadus säilitada selles osas olemasolevat volitatud laborite süsteemi. Alkoholi käitlejatel on võimalik edaspidi enesekontrolli raames võetud proovide analüüsimiseks valida endale kõige sobivam teenusepakkuja ning edaspidi puudub neil kohustus kasutada just volitatud labori teenuseid. Vabariigi Valituse 6. augusti 2002. a määruse nr 250 „Volitatud laborina tegutsemise õiguse andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“3 kohaselt antakse määruse alusel ka volitatud laborina tegutsemise õigust järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks ning selles osas on asjakohane senine labori volitamise süsteem säilitada. Järelevalveasutused, näiteks PTA, vajavad jätkuvalt riikliku järelevalve tegemisel võetud proovide analüüsimiseks asjakohast laboriteenuse pakkujat.
Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2018/2734 kohaselt peab liikmesriik koostama ja ajakohastama nimekirja ettevõtjatest, kes on kohustatud oma veinitoodete üle arvestust pidama, või liikmesriik võib kasutada muuks otstarbeks koostatud asjakohaste ettevõtjate nimekirja nimetatud määruse kohaldamisel. Eestis on ettevõtjate nimekirjaga seotud kohustus PTA-l. Seni on selle nimekirjana kasutatud AR-i ning muud puuduvad andmed on kogutud veini liikumise aruannetega. AR-i kaotamisel ei ole edaspidi veini käitlevatel ettevõtjatel vajalik esitada veini liikumise aruandeid PTA-le, mis vähendab ettevõtjate halduskoormust, kuid ettevõtjad peavad endiselt pidama arvestust oma käideldavate toodete üle ning PTA kontrollib asjakohase sagedusega nõude täitmist. PTA-l on edaspidi võimalik kasutada RTSR-i andmeid arvestuse pidamiseks nende ettevõtjate üle, kellel on kohustus pidada arvestust oma veinitoodete üle.
Eelnõu menetlus on kiireloomuline, arvestades Vabariigi Valitsuse otsust kaotada AR ja selleks kavandatud tähtaega. AR-i tegevuse lõpetamist ja sellega seonduvat on analüüsitud AS-i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses (VTK). Eelnõu on kooskõlas VTK-ga. VTK toimiku number eelnõude infosüsteemis oli 18-10655. VTK saadeti kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Justiitsministeeriumile. Siseministeerium ja Justiitsministeerium kooskõlastasid VTK märkusteta. Rahandusministeerium pidas vajalikuks analüüsida, kas õigem on AR kaotada või muuta kogutavate andmete sisu. Sotsiaalministeerium soovitas kavandatava eelnõu seletuskirja täiendada analüüsiga, kuidas Majandustegevuse register (MTR) täidab ja kuidas kavandatakse tulevikus alkoholituru järelevalvet toetavat funktsiooni ning millised on MTA tööprotsesside võimalikud muudatused ja kulud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegi ettepaneku tunnistada kehtetuks AS-is sätestatud nõuded alkoholi saatedokumendile ning juhtis tähelepanu VTK-s esitatud ebatäpsustele MTR-is kajastatud andmete kohta.
Eelnõuga kavandatu toetab „Eesti 2035“ alaeesmärkide „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ ja „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamist, sest eelnõuga kavandatu vähendab halduskoormust.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, millest esimeses tehakse muudatused AS-is, teises ATKEAS-is, kolmandas RLS-is ning neljandas sätestatakse seaduse jõustumisaeg.
3.1 AS-i muutmine
Eelnõu §-ga 1 muudetakse AS-i.
Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks AS-i § 1 lõige 41, § 4 lõike 1 punktid 2, 4 ja 5 ning lõige 3. Need sätted on eeskätt seotud AR-i registrikande tegemisega. Paragrahvi 4 lõike 1 punktide 2, 4 ja 5 kehtetuks tunnistamisega kaasneb vajadus muuta § 4 lõike 4 sissejuhatavat lauseosa (vt eelnõu § 1 p 2 selgitust).
Kehtiva AS-i § 1 lõike 4 kohaselt on volitatud labori puhul tegu alkoholianalüüside tegemiseks akrediteeritud laboriga, mis on saanud õiguse tegutseda volitatud laborina. Samas sättes on antud Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada volitatud laborina tegutsemise õiguse andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord. Vabariigi Valituse 6. augusti 2002. a määruse nr 250 „Volitatud laborina tegutsemise õiguse andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ kohaselt antakse määruse alusel ka volitatud laborina tegutsemise õigus järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks ning arvestades, et korrakaitseorganid, näiteks PTA, vajavad jätkuvalt riikliku järelevalve tegemisel võetud proovide analüüsimiseks asjakohast laboriteenuse pakkujat, on asjakohane senine labori volitamise süsteem selles osas säilitada.
AS-i § 1 lõike 41 kohaselt käsitatakse volitatud laborina ka EL-i teises liikmesriigis asuvat laborit, millele on andnud õiguse teha alkoholianalüüse teine liikmesriik, ja EL-i välises riigis asuvat laborit, mille õigusest teha alkoholianalüüse on teatanud Euroopa Komisjon. Need sätted on eeskätt seotud AR-i registrikande tegemisega. AS-i § 10 kohaselt tuleb tarbijapakendis alkohoolse joogi või tarbijapakendisse pakendamata alkoholi kandmiseks AR-i koos asjakohase taotlusega esitada PTA-le (AR-i volitatud töötleja) volitatud labori väljastatud katseprotokoll. Seega olidon kehtiva õiguse kohaselt sellisteks laboriteks valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga volitatud laborid,ka EL-i teises liikmesriigis volitatud laborid ning EL-i välises riigis volitatud laborid, kes väljastasid asjakohaseid katseprotokolle, mis esitati koos muude andmetega AR-i kande tegemiseks.
Vabariigi Valituse 6. augusti 2002. a määruse nr 250 „Volitatud laborina tegutsemise õiguse andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ kohaselt antakse määruse alusel ka volitatud laborina tegutsemise õigus järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks ning arvestades, et korrakaitseorganid, näiteks PTA, vajavad jätkuvalt riikliku järelevalve tegemisel võetud proovide analüüsimiseks asjakohast laboriteenuse pakkujat, on asjakohane senine labori volitamise süsteem selles osas säilitada.
Seega seoses AR-i kaotamisega puudub vajadus säilitada terviklikult olemasolevat volitatud laborite süsteemi. Alkoholi käitlejatel on võimalik enesekontrolli raames võetud proovide analüüsimiseks valida endale kõige sobivam teenusepakkuja ning edaspidi puudub neil kohustus kasutada just volitatud labori teenuseid ning korrakaitseorganitel on võimalik jätkuvalt kasutada asjakohaste volitatud labori teenuseid.
AS-i § 4 lõike 1 punktide 2, 4 ja 5 kohaselt peab Eestis käideldav alkohol olema kantud AR-i, vastama AR-i kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis (katseprotokoll) märgitud näitajatele ning tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest AR-i kandmisel esitatud tootenäidisele. AS-i § 4 lõike 3 kohaselt sätestab katseprotokollis sisalduvate andmete loetelu valdkonna eest vastutav minister.
AS-i § 4 lõike 1 punktides 2, 4 ja 5 ning lõikes 3 sätestatud nõuded on seotud AR-i kannete tegemisega ning tulenevalt AR-i kaotamisest ei ole kõnealused sätted edaspidi vajalikud. Samuti ei ole vaja alkoholiseadusega sätestada nõudeid koostisele ega märgistusele, kuivõrd alkohoolsete jookide koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise nõuded on juba kehtestatud EL-i õigusaktidega. Toidualase teabe nõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1169/20116. Nõuded piiritusjookide koostisele ja määratlusele on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/7877. Lisaks on veinisektori nõuded reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1308/20138 ning selle delegeeritud ja rakendusaktidega9. Selliste alkohoolsete jookide nõuded, mida ei ole reguleeritud EL-i õigusaktidega, on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004.a määrusega nr 134 „Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded“10.
Paragrahvi 4 lõike 1 punktide 2, 4 ja 5 kehtetuks tunnistamisega kaasneb vajadus muuta § 4 lõike 4 sissejuhatavat lauseosa (vt eelnõu § 1 p 2 selgitust).
Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse AS-i § 4 lõiget 4, mis sätestab tingimused juhtumitele, kus käideldav alkohol ei pea vastama AS-i § 4 lõike 1 punktides 1−5 kehtestatud nõuetele. Sättes tehakse üksnes tehniline muudatus, arvestades, et eelnõuga kavandatakse AS-i § 4 lõike 1 punktid 2, 4 ja 5 kehtetuks tunnistada.
Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse tulenevalt AR-i kaotamisest kehtetuks AS-i § 4 lõike 4 punkt 5, § 6 lõiked 1–3 ja 6, seaduse 2. peatüki 3. jagu ning § 17 lõige 2. Paragrahvi 6 lõigete 1–3 kehtetuks tunnistamisega kaasneb vajadus tunnistada kehtetuks § 18 lõiked 2 ja 3 (vt eelnõu § 5 p 1 selgitust). Paragrahvi 17 lõike 2 kehtetuks tunnistamisega kaasneb vajadus muuta ka sama paragrahvi lõiget 3 (vt eelnõu § 1 p 4 selgitust) ja tunnistada kehtetuks lõige 4 (vt eelnõu § 1 p 5 selgitust).
AS-i § 4 lõike 4 punkti 5 kohaselt ei laiene alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded EL-i alkoholile, kui see alkohol on tootenäidis, mis esitatakse asjakohasteks analüüsideks volitatud laborile uuringute tegemiseks või AR-i volitatud töötlejale registrikande tegemiseks või kui see alkohol esitatakse tutvumiseks ettevõtjale, kes tegutseb jae- või hulgikaubanduse või toitlustamise tegevusalal ning kelle MTR-i andmetes on asjaomase alkoholi määratlus. Samuti ei pea selline EL-i alkohol olema kantud AR-i, vastama AR-i kandmisel esitatud katseprotokollis märgitud näitajatele ega tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest AR-i kandmisel esitatud tootenäidisele.
AS-i § 6 sätestab tingimused piiratud käitlemiseks lubatud alkoholi käitlemisele. Paragrahvi 6 lõike 1 kohaselt võib aktsiisilao tegevusluba omav ettevõtja alkoholi toota katsetuste käigus enne AR-i kandmist, et teha selle alkoholi edasiseks käitlemiseks vajalikud toimingud või taotleda nende toimingute tegemist. Paragrahvi 6 lõigete 2 ja 3 kohaselt võib jae- või hulgikaubanduse või toitlustamise tegevusalal tegutsev ettevõtja käidelda alkoholi, mis esitatakse AR-i volitatud töötlejale registrikande tegemiseks või volitatud laborile analüüside tegemiseks ning toote tutvustamiseks kolmandale isikule (tootenäidis). Paragrahvi 6 lõige 6 sätestab, et AR-i kandmata alkoholi, mis on tootenäidisena või volitatud laborile analüüside tegemiseks imporditud või teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud, võib kasutada vaid selle alkoholi kohta koostatud tollideklaratsioonis või saatelehes märgitud otstarbel. Kuna AR kaotatakse, siis tunnistatakse kõnealused sätted kehtetuks.
Ettevõtjad saavad jätkata katsetuste käigus alkoholi tootmisega. Samuti võivad ettevõtjad importida või teisest liikmesriigist Eestisse toimetada alkoholi tootenäidiseid või labori analüüsideks saadetud alkoholi. AS-i § 3 lõike 3 kohaselt säilib ettevõtjatel keeld käidelda alkoholi, kui MTR-i andmetes märgitud tegevuskoha osas puudub asjaomase alkoholi määratlus AS-i § 2 lõigetes 2 ja 4–7 sätestatu kohaselt (piiritus, õlu, kange või lahja alkohol, vähese etanoolisisaldusega alkohoolne jook).
AS-i 2. peatüki 3. jagu sätestab AR-i toimimise alused ning registrikannete taotlemise ja tegemise tingimused. AR-i pidamise kohustus ei tulene EL-i õigusest. AR loodi 1994. aastal eesmärgiga koguda ja hallata teavet Eesti turul oleva alkoholi kohta ning kontrollida enne turule lubamist laboratoorselt alkoholi kvaliteeti ja ohutust. Praegu kasutatakse registrit registreeritud alkoholi käsitleva teabe töötlemiseks ning riikliku järelevalve käigus tootenäidiste võrdlemiseks, kuid mitte enam alkoholi kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks.
Toiduohutuse valdkonnas tehakse järelevalvet riskipõhiselt ja korrapäraselt asjakohase sagedusega. Ettevõtted jaotatakse riskitaseme järgi ning ettevõtte kontrolli sagedus sõltub määratud riskitasemest. Iga käitleja riskitaseme määramisel hinnatakse käitleja tegevusvaldkonda ning tootmisprotsessi ja toote ohutust. AR-i registrikannete arv on üheks teguriks, millest PTA juhindub alkoholi valdkonna järelevalveplaani koostamisel ja riskitaseme määramisel. Juhtumipõhiselt võrreldakse ka järelevalve käigus võetud näidiseid AR-i andmetega. AR-i andmed ei ole aga alkoholi koostise ja kvaliteedi ning märgistamise järelevalve tagamiseks vajalikud ning PTA saab kavandada järelevalvet muule teabele tuginedes, näiteks MTR andmed, ettevõtte suurus ja tootmismaht, käideldava alkoholi liik, tarbijakäitumine, eelnevad järelevalvetulemused, teiste riikide järelevalve ja uuringute tulemused, tarbijate või konkurentide vihjed ja muud. Alkoholi nõuetekohasuse eest vastutab alkoholi käitleja, kes muuhulgas dokumenteerib ka igasuguse alkoholi liikumise. Riik kontrollib nõude täitmist asjakohase sagedusega.
Lisaks PTA-le kasutab AR-i andmeid kõige enam MTA. MAIS kasutab x-tee kaudu AR-i andmeid (toote nimi, alkoholisisaldus ja maht) ning MTA võrdleb järelevalve käigus tooteid AR-i andmetega. TTJA ja PPA võrdlevad juhtumipõhiselt järelevalve käigus võetud näidiseid AR-i kantud kirjelduste, fotode või esitatud etikettidega, kuid selliseid järelevalvetoiminguid tuleb ette harva. Nende asutuste jaoks oluline teave alkoholi käitleja ja teatav toodet iseloomustav teave on lisaks AR-ile kättesaadav ka teistest andmekogudest, eelkõige saatelehtede või -dokumentide vahetamise süsteemidest ja andmebaasidest (tabel 1). Avaliku teabe seaduse11 § 433 kohaselt on keelatud asutada ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi andmekogusid. Lisaks põhjustab sarnaste andmete esitamine mitmesse andmekogusse põhjendamatut halduskoormust ning ressursikulu. Seetõttu on AR-i kaotamine põhjendatud ning Eestis toodetud ja Eestisse toimetatud alkoholi kohta andmete kogumine, töötlemine ja säilitamine ei ole sellisel kujulik vajalik ega asjakohane.
Arvestades, et MAIS kasutab x-tee kaudu AR-i andmeid (toote nimi, alkoholisisaldus ja maht), siis on vajalik teha andmekogus muudatused, et edaspidi saada andmeid MAIS-i kas teistest andmekogudest või koguda vajalike andmeid MAIS-i kaudu. Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus on läbi viimas riigihanget MAIS-i arendustööde teostaja leidmiseks.
Tabel 1. AR-is säilitatud andmete kattuvus teistes registrites või andmebaasides talletatud andmetega
Andmed AR-is
Andmed teistes registrites
Taotleja ehk toote tootja või maaletooja nimi ning kontaktandmed (telefon või elektronposti aadress)
MTR; äriregister, RTSR; aktsiisikaupade liikumise kontrollisüsteem (EMCS); impordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteem (Impulss); tolli- ja aktsiisilubade süsteem (LUBA); siseriiklik aktsiisisaatedokumentide haldamise elektrooniline süsteem (SADHES)
Aktsiisilao tegevusloa nr, kui registrikande tegemist taotleb selle alkoholi tootja või maaletooja
LUBA
Tegevusloa otsuse tegemise kuupäev ja number toiduseaduse12 (ToiduS) tähenduses, kui registrikande tegemist taotleb selle alkoholi tootja või maaletooja
RTSR ja MTR
Majandustegevuse registreerimise nr
Toote (alkohoolse joogi) nimi
EMCS; Impulss; AES; SADHES; MAIS*
Toote liik (nt viski, viin, õlu jne)
EMCS, SADHES, MAIS*, AES; ADEK; aktsiisilaopidajate register (SEED); Impulss
Tootja nimi ning võimaluse korral aadress ja kontaktandmed (telefon või elektronposti aadress) kui taotleja on toote maaletooja
Impulss; AES; RTSR
Tootjamaa / päritolumaa
Impulss; AES
Importija nimi ning võimaluse korral aadress ja kontaktandmed (telefon või elektronposti aadress) imporditud veini puhul
Impulss
Toote etanoolisisaldus
EMCS; SADHES; Impulss; AES; MAIS*
Toote kaheksakohaline kood vastavalt kombineeritud nomenklatuurile
EMCS; SADHES; Impulss; AES
Tarbijapakendi või pakendi maht
EMCS; SADHES; Impulss; MAIS*
Tarbijapakendi või pakendi materjal
Andmed ei kajastu teistes andmekogudes.
Tegemist ei ole alkohoolse joogi märgistuse kohustusliku teabega AS-i § 15 lõike 1 tähenduses. Samuti ei ole andmed vajalikud alkoholi järelevalves.
Pudeli kuju ja värvus
Korgi materjal
Korgi värvus
Korgi kuju
Suka olemasolul sellekohane märge
Suka värvus
Esietiketi olemasolul sellekohane märge
Tagaetiketi olemasolul sellekohane märge
Muu etiketi olemasolul sellekohane märge
* MAIS-is saadakse alkoholi puutuvad andmed liidestatult AR-ist. MAIS sisaldab andmeid maksumärgistamisele kuuluva alkoholi kohta, mis on alkohol etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi ning mis on villitud müügipakendisse mahuga alates 0,05 liitrist.
Seoses AR-i tegevuse lõpetamise ja AS-i 2. peatüki 3. jao kehtetuks tunnistamisega, tunnistatakse kehtetuks ATKEAS-i § 27 lõike 1 punkt 21 ja § 491 lõike 4 punkt 4 (vt eelnõu § 2 punktid 1 ja 3) ja RLS-i 10. peatüki 4. jao 9. jaotis (vt eelnõu § 3).
AS-i § 17 lõige 2 sätestab veini käitlevale ettevõtjale kohustuse edastada PTA-le iga kuu 15. kuupäevaks aruande eelmisel kuul ekspordiks, hulgimüügiks või jaemüügiks suunatud veini kohta (välja arvatud ettevõtja, kes tegeleb ainult veini jaemüügiga).
Nimetatud säte kordab EL-i vahetult kohalduvaid õigusakte. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 147 lõike 2 kohaselt peavad ettevõtjad, eriti tootjad, villijad, töötlejad ja hulgikauplejad, kes käitlevad sama määruse I lisa XII osas loetletud veinisektori tooteid (näiteks viinamarjaveinid, veiniäädikas, värsked viinamarjad, välja arvatud lauaviinamarjad, ja muud tooted), pidama veinisektori toodete kohta arvestust. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artikli 28 alusel ei pea sellist arvestust pidama ettevõtjad, kes tegelevad ainult veini jaemüügiga või müüvad jooke ainult kohapeal tarbimiseks või kelle valduses on või kes pakuvad müügiks üksnes veinitooteid kuni 10-liitrise nominaalmahuga märgistatud mahutites, mis on suletud ühekorrasulguriga, tingimusel, et veetav kogus ei ole puhastatud või puhastamata kontsentreeritud viinamarjavirde puhul suurem kui 5 liitrit või 5 kilogrammi ja kõigi teiste toodete puhul suurem kui 100 liitrit.
Nimetatud erandid kehtivad tingimusel, et ettevõttesse sissetulevaid ja ettevõttest väljaminevaid kaupu ning varusid saab kontrollida igal ajal äridokumentide alusel. Ülevaade arvestuse pidamise ulatusest ja vormist on antud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/27413 IV peatükis. Nimetatud peatükis sätestatakse tooted ja toimingud, mille üle tuleb arvestust pidada, iga toote ja toimingu kohta nõutav teave ning arvestuse pidamise süsteemi andmete sissekandmise tähtajad.
Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/273 artikli 36 lõigete 1 ja 2 kohaselt tuleb pädeval asutusel (PTA-l) teha järelevalvet veini käitlevate ettevõtjate üle, et veenduda, et toodete üle peetakse arvestust EL-i õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt. Samuti peab liikmesriik koostama ja ajakohastama nimekirja ettevõtetest, kes on kohustatud oma veinitoodete üle arvestust pidama, või kasutama muuks otstarbeks koostatud asjakohaste ettevõtete nimekirja nimetatud määruse kohaldamisel. Seni on selle nimekirjana kasutatud AR-i ning muud puuduvad andmed on kogutud veini liikumise aruannetega. AR-i kaotamise korral ei ole veini käitlevatel ettevõtjatel vajalik esitada veini liikumise aruandeid PTA-le, kuid ettevõtjad peavad endiselt pidama arvestust oma käideldavate toodete üle ning PTA kontrollib nõuetest kinni pidamist. ToiduS-i § 7 kohaselt on teiste seas ka veini käitlevatel ettevõtjatel kohustus esitada majandustegevusteade, sellisel juhul on PTA-l võimalik kasutada rakendusmääruse (EL) 2018/273 kohaldamisel RTSR-i.
Paragrahvi 6 lõigete 1–3 kehtetuks tunnistamisega kaasneb vajadus tunnistada kehtetuks § 18 lõiked 2 ja 3 (vt eelnõu § 5 p 1 selgitust). Paragrahvi 17 lõike 2 kehtetuks tunnistamisega kaasneb vajadus muuta ka sama paragrahvi lõiget 3 (vt eelnõu § 1 p 4 selgitust) ja tunnistada kehtetuks lõige 4 (vt eelnõu § 1 p 5 selgitust). Seoses AR-i tegevuse lõpetamise ja AS-i 2. peatüki 3. jao kehtetuks tunnistamisega, tunnistatakse kehtetuks ATKEAS-i § 27 lõike 1 punkt 21 ja § 491 lõike 4 punkt 4 (vt eelnõu § 2 punktid 1 ja 3) ja RLS-i 10. peatüki 4. jao 9. jaotis (vt eelnõu § 3).
Eelnõu § 1 punktiga 4 asendatakse AS-i § 17 lõikes 3 tekstiosa „lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustused“ tekstiosaga „lõikes 1 sätestatud kohustus“. Sättes tehakse üksnes tehniline muudatus, arvestades, et eelnõus kavandatakse AS-i § 17 lõige 2 tunnistada kehtetuks (eelnõu § 1 punkt 3).
Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks AS-i § 17 lõige 4, § 18 lõiked 1−3 ja § 21 lõike 1 punkt 2.
Paragrahvi 17 lõikes 4 paikneb volitusnorm, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister veini aruande esitamise korra ja aruande vorminõuded. Kuna § 17 lõikes 2 sätestatud kohustus esitada veini kohta aruandeid tunnistatakse kehtetuks (vt seletuskirja § 1 punkti 3 selgitust AS-i § 17 lõike 2 kohta), siis puudub ka vajadus nimetatud volitusnormi säilitamise järele.
AS-i § 18 lõiked 1−3 sätestavad nõuded alkoholi dokumentidele selle impordil. Paragrahvi 18 lõike 1 kohaselt kontrollib tolliametnik alkoholi tollideklaratsioonil AR-i kande olemasolu, millest nähtub, et imporditav alkohol on kantud AR-i importija taotlusel. Paragrahvi 18 lõigete 2 ja 3 kohaselt ei ole tollideklaratsioonil registrikannet vaja kajastada, kui tegemist on tootenäidisega AS-i § 6 lõike 2 või 3 mõistes ning kui selle kohta tehakse tollideklaratsioonile asjakohane märge. Kuna AR kaotatakse, ei ole edaspidi vajalik alkoholi tollideklaratsioonil märkida registrikande olemasolu ning puudub vajadus seda ka kontrollida.
AS-i § 21 lõike 1 punkti 2 kohaselt tuleb alkoholi saatedokumendil esitada AR-i registrikande number, kui see alkohol on kantud AR-i. Kuna AR kaotatakse, siis sellest tulenevalt ei ole edaspidi vajalik alkoholi saatedokumendil registrikande numbrit märkida. Alkoholi kohta tuleb saatedokumendil esitada vaid järgmised andmed: alkoholi liik, nimi, tootja, müügipakendi maht, etanoolisisaldus ning tootjapoolne partii tähistus. Eelloetletud andmekoosseis on piisav, et võimaldada kaupa ja selle partiid identifitseerida.
Eelnõu § 1 punktidega 6 ja 7 muudetakse AS-i § 49 lõigete 1 ja 3 sõnastust, mis sätestavad riikliku järelevalve ulatuse TTJA-le ja PTA-le. Kuna AR kaotatakse, siis võrreldes kehtiva seadusega jäetakse sätete sõnastustest välja viited AR-ile.
Eelnõu § 1 punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks AS-i § 50 lõike 2 punkt 3. AS-i § 50 lõike 2 punkti 3 kohaselt on korrakaitseorganil ehk riiklikku järelevalvet tegeval asutusel õigus saada ametialaseks kasutamiseks kõiki andmeid AR-ist. Korrakaitseorganid alkoholi valdkonnas on PTA, MTA, TTJA, PPA ning oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus. AR-i andmete kasutuse ulatus ja vajalikkus riiklikus järelevalves on kirjeldatud eelnõu § 1 punkti 3 selgituste juures. Kuna ARi tegevus lõpetatakse, tuleb ka AS-i § 50 lõike 2 punkt 3 kehtetuks tunnistada.
Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse AS-i rakendussätteid §-dega 763 ja 764 seoses AR-i kaotamisega. AR tegevus lõpetatakse 1. novembril 2026. aastal ning AR-i andmeid ei kanta ümber mõnda teise andmekogusse.
Eelnõu § 763 kohaselt kehtib enne 2026. aasta 1. novembrit regionaal- ja põllumajandusministri käskkirjaga laborile antud volitatud laborina tegutsemise õigus kuni selle muutmise või kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui 2027. aasta 1. jaanuarini. Üleminekusäte on vajalik seoses AR-i tegevuse lõpetamisega ning senise AS-i alusel volitatud laborite õigustega seonduva ümberkorraldamiseks. Regionaal- ja põllumajandusministri käskkirjad, millega on antud volitatud laborina tegutsemise õigus, tuleb üle vaadata ja seoses katseprotokolli väljastamiseks tehtavate analüüside tegemise vajaduse kadumisega, kas muuta või kehtetuks tunnistada.
Eelnõu § 764 kohaselt kantakse enne 2026. aasta 1. novembrit arhiveeritud registriandmed ja registritoimikud PTA arhiivi, kus neid säilitatakse kümme aastat registriandmete kehtetuks tunnistamisest arvates. Praktikas on leitud, et 10 aasta jooksul peaks võimalikud vaidlused, mille tõendamiseks on vaja registriandmeid, lõppema. Sama säilitustähtaeg on ka Riikliku alkoholiregistri põhimääruse § 9 lõikes 2. Arhiveeritud avaandmetele pääseb ligi Andmete teabevärava kaudu. Arhiivi kantud mitteavalikele dokumentidele (veini liikumise aruanded, toote- ja etiketinäidised) tagab registripidaja juurdepääsu õigustatud huvi korral päringute alusel.
Rahvusarhiivi 31. oktoobri 2017.a hindamisotsuse nr 51 kohaselt ei ole AR kinnitatud arhiiviväärtusega andmekoguks. 16. jaanuaril 2026. a kinnitas Rahvusarhiiv, et AR ei ole arhiiviväärtuslik andmekogu ning ei pea vajalikuks 2017.a hindamisotsust ümber vaadata AR-i suhtes. Sellest tulenevalt kustutatakse registriandmed pärast säilitustähtaja möödumist.
3.2 ATKEAS-i muutmine
Eelnõu §-ga 2 muudetakse ATKEAS-i.
Eelnõu § 2 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks ATKEAS-i § 27 lõike 1 punkt 21, mis sätestab aktsiisivabastuse alkoholile, mis esitatakse AR-i kandmise eesmärgil akrediteeritud ja sõltumatusse laborisse analüüsimiseks. Säte tunnistatakse kehtetuks seoses AR-i tegevuse lõpetamisega.
Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse ATKEAS-i § 45 lõike 1 punkti 1 sõnastust. SKehtiva sätte alusel loetakse aktsiisikauba Eesti-sisene vedu ajutises aktsiisivabastuses toimuvaks selle kohta SADHES-is koostatud A-saatelehe alusel. Seoses pardavarude vormistamise korra muutumisega täpsustatakse § 45 lõike 1 punktis 1 sätestatut. Kuna pardavarude vormistamiseks kehtestati ekspordideklaratsiooni esitamise nõue, tekkis olukord, kus aktsiisilaopidaja peab pardavarude lähetamiseks vormistama kaks dokumenti, need on saateleht ja ekspordideklaratsioon. Puudub vajadus dokumentatsiooni topelt esitamiseks ühe isiku poolt. Muudatusest tulenevalt peab aktsiisikauba toimetamisel Eestis asuvale õhusõidukile või laevale vormistama saatelehe vaid juhul, kui aktsiisilaopidaja ise ei ole eksportija. Eksportimisel piisab ekspordideklaratsiooni esitamisest.
Eelnõu § 2 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks ATKEAS-i § 45 lõike 1 punkt 2 ja § 491 lõike 4 punkt 4.
ATKEAS-i § 45 lõike 1 punkti 1 täpsustusest tulenevalt ei ole punkt 2 enam vajalik ja see tunnistatakse kehtetuks.
Paragrahvi 491 lõike 4 punktis 4 on sätestatud, et maksumärgistamisest on vabastatud alkohol, mis esitatakse AR-i volitatud töötlejale registrikande tegemiseks. Säte tunnistatakse kehtetuks seoses AR-i tegevuse lõpetamisega.
3.3 RLS-i muutmine
Eelnõu §-ga 3 muudetakse RLS-i seoses AR-i kaotamisega. Eelnõus kavandatakse kehtetuks tunnistada RLS-i 101. peatüki 4. jao 9. jaotis, milles on sätestatud riigilõivu tasud AR-i kandmise taotluse läbivaatamise eest ning registrikande kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest.
3.4 Seaduse jõustumine
Eelnõu §-s 4 sätestatakse seaduse jõustumisaeg, mis on 2026. aasta 1. november. Kavandatud jõustumisaja puhul on arvestatud, et jääks piisavalt aega ettevalmistusteks AR-i tegevuse lõpetamiseks, sh korrigeerida veebilehtedel olevaid teabetekste ja juhendeid. Samuti on arvestatud Rahandusministeeriumi tagasisidega, et oleks piisavalt aega vajalikeks MAIS-i arendustöödeks.
3.5 Eelnõu põhiseaduspärasus
Eelnõus kavandatud muudatused ei riiva põhiõigusi. AR-i tegevuse lõpetamisega kaob riive ettevõtlusvabadusele (PS § 31), sest alkoholi käitlejal kaob kohustus registreerida (sh tasuda riigilõivu) käideldav alkohol AR-is.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida ei ole õigusaktides varem kasutatud.
5. Eelnõu vastavus EL-i õigusele
Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud järgmiste õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18–63);
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2019/787, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008 (ELT L 130, 17.05.2019, lk 1–54);
4) komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/273, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi, istandusregistri, saatedokumentide ja sertifitseerimise, sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri, kohustuslike deklaratsioonide, teavituste ja teabe avaldamise osas, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 asjakohase kontrolli ja karistuste osas ning millega muudetakse komisjoni määrusi (EÜ) nr 555/2008, (EÜ) nr 606/2009 ja (EÜ) nr 607/2009 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 436/2009 ja komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/560 (ELT L 058 28.02.2018, lk 1–59);
5) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/274, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi, sertifitseerimise, sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri, kohustuslike deklaratsioonide ja teadete kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad asjakohaste kontrollide kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/561 (ELT L 058 28.02.2018, lk 60–95).
6. Seaduse mõjud
Seaduse rakendamisega kaasnevad Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 mõistes majanduslike mõjudega seotud muutused alkoholi käitlemisega tegelevatele ettevõtjatele ja mõjud riigiasutuste (PTA, MTA, TTJA ja PPA) töökorraldusele.
Käesoleva seaduse rakendamisega ei kaasne otsest sotsiaalset mõju. Puudub otsene mõju ka keskkonnale, haridusele, kultuurile, spordile, regionaalarengule, siseturvalisusele, riigikaitsele ja välissuhetele.
6.1 Kavandatav muudatus: AR-i kaotamine (eelnõu § 1 punktid 3 ja 10)
Vabariigi Valitsus võttis 8. mai 2025. aasta majanduskabineti nõupidamisel vastu otsuse kaotada AR.
AR-i eesmärk oli 1994. a koguda ja hallata teavet Eesti turul oleva alkoholi kohta ning kontrollida enne turule lubamist laboratoorselt alkoholi kvaliteeti ja ohutust. Kaasajal on AR-i peamiseks ülesandeks AS-i § 8 lõikes 1 määratud ülesannete täitmine ehk alkoholi kohta käivate andmete kogumine, töötlemine ja säilitamine. Kuivõrd PTA-le ei ole alkoholi koostis- ja kvaliteedinõuete ning toidualase teabe nõuete järelevalve tegemiseks AR-i olemasolu vajalik ning teistele järelevalvet tegevatele ametitele (MTA, TTJA, PPA ning oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus) oluline teave alkoholi käitleja ja teatav toodet iseloomustav teave on lisaks AR-ile kättesaadav ka teistest andmekogudest (vt tabel 1, lk 6), siis kaotatakse AR.
Mõju valdkond: mõju riigivalitsemisele
Sihtrühm: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala valitsusasutus PTA, Rahandusministeeriumi valitsemisala valitsusasutus MTA
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: seoses AR-i kaotamisega puudub edaspidi vajadus näha ette ressurss AR-iga seotud tööjõukulude ning tehnilise haldamisega seotud kulude katmiseks. 2024. aasta andmetel olid AR-i aastased tehnilise haldamise kulud 14 150 eurot. Lisaks sellele oli AR-iga seotud personalikulu 72 050 eurot, mida on võimalik suunata näiteks järelevalvesse. AR-i tegevuse lõpetamise ja andmete arhiveerimise kulutused kaetakse seniste AR-i tehnilise haldamisega seotud ressurssidega, mistõttu puudub vajadus näha ette lisavahendeid riigieelarvest AR-i kaotamisega seotud toiminguteks. Samas vähenevad riigieelarve tulud, sest seoses AR-i kaotamisega ei laeku edaspidi riigilõivu AR-i kandmise taotluse läbivaatamise eest ega registrikande kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest. 2024. aastal kanti AR-i 10 009 uut toodet (uue kande tegemise riigilõiv on 10 eurot) ja pikendati 3532 registrikande kehtivust (olemasoleva kande pikendamise riigilõiv 4 eurot), mille eest maksti riigilõivu kokku 114 218 eurot.
AR-i tegevuse lõpetamine toob kaasa vajaduse muuta MAIS-i, arvestades, et MAIS kasutab x-tee kaudu AR-i andmeid (toote nimi, alkoholisisaldus ja maht) ja et edaspidi saaks nimetatud andmeid MAIS-i kas teistest andmekogudest või siis koguda vajalike andmeid MAIS-i kaudu. Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus on läbi viimas riigihanget MAIS arendustööde teostaja leidmiseks. Rahandusministeeriumi hinnangul kulub MAIS-i muudatusteks vähemalt 200 000 eurot.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna kavandatava muudatusega ei kaasne täiendavaid kulutusi ega seisakuid PTA töös. Küll aga on AR-i platvorm tehniliselt väga vananenud, mistõttu esineb selle töös tõrkeid, mis segavad riigiasutuste igapäevast tööd, ning suure tõenäosusega võib juhtuda, et süsteem lakkab töötamast enne kui AR-i tegevus lõpetatakse. Kui selline olukord tekib, siis platvormi taastamiseks tuleks arvestada vähemalt 100 000-eurose lisakuluga. Samuti võib see põhjustada seisakuid riigiasutuste töös ning toodete aeglasemat turule jõudmist, sest AR-i kannete tegemine on takistatud. Sellise olukorra realiseerumise vältimiseks tuleks AR esimesel võimalusel sulgeda.
Mõju olulisus: mõju olulisus on keskmine, arvestades mõju suurt ulatust, väikest sagedust, sihtrühma suurust ja väikest ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele
Sihtrühm: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala valitsusasutus PTA, Rahandusministeeriumi valitsemisala valitsusasutus MTA, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala valitsusasutus TTJA, Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus PPA
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: AR-i kaotamine vähendab PTA töökoormust ning vabanev ressurss on võimalik suunata teisteks järelevalvetegevusteks. AR-iga tegeleb praegu kolm inimest, kellest kaks üksnes sellega. Samuti puudub edaspidi vajadus eraldi AR-i veebilehe järele, mille saab sulgeda. AR-i kaotamine ei mõjuta oluliselt MTA, TTJA ning PPA tööd, sest asutuste tööks vajalikke andmeid on võimalik kätte saada ka muudest andmekogudest.
Seoses AR-i kaotamisega on vajalik muuta veebilehtedel olevaid teabetekste ja juhendeid ning teavitada järelevalveametnikke muudatustest.
Mõju ulatus töökorraldusele on keskmine, kuna on vaja muuta töö- ja juhendmaterjale, teha tehnilisi muudatusi (registri veebilehe sulgemine) ning teavitada järelevalveametnikke.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna kavandatava muudatusega ei muudeta järelevalve põhimõtteid.
Mõju olulisus: mõju olulisus on keskmine, arvestades mõju suurt ulatust, väikest sagedust, sihtrühma suurust ja väikest ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: alkoholi tootjad (RTSR-i andmete alusel 120 seisuga 29.09.2025) ja importöörid (MTR-i andmete alusel 595 seisuga 01.10.2025), volitatud laborid (Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS), Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK), Terviseamet ning Põhjala Brewing AS)
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: ettevõtjatele tähendaks AR-i kaotamine nii rahalist kui ka ajalist kokkuhoidu. Kõikide AR-i kannete puhul tuleb tasuda riigilõivu (10 eurot uue kande tegemine, 4 eurot olemasoleva kande pikendamine). Ajalise kokkuhoiu annab see, et edaspidi ei pea tegema toiminguid registris. AR-i kande tegemiseks peab ettevõtja esitama taotluse koos laborianalüüsi protokolli, etiketi näidiste, tollideklaratsioonide ja muude dokumentidega. Vajalikke laborianalüüse teevad Eestis neli laborit, nt LABRIS-est on võimalik tellida analüüse, mille maksumus jääb vahemikku 100–500 eurot. 2024. aastal kanti AR-i 10 009 uut toodet (351 ettevõtte poolt) ja pikendati 3 532 registrikande kehtivust (131 ettevõtte poolt), mille eest maksti riigilõivu kokku 114 218 eurot. Laborianalüüside tellimisele võis seega hinnanguliselt kuluda 1 000 900 – 5 004 500 eurot.
Esmakordsel registrikande taotlemisel tuleb kehtiva korra kohaselt AR-i esitada volitatud labori väljastatud katseprotokoll; alkohoolse joogi müügipakendil kasutatavate etikettide näidised või värvifotod; tolli poolt aktsepteeritud tollideklaratsiooni originaal tootenäidise impordi kohta, kusjuures tollideklaratsioonis peab olema märge, et see tootenäidis tuleb esitada registrikande tegemiseks (imporditud alkohoolse joogi puhul); Eestisse toimetatud EL-i alkoholi puhul ATKEAS-i §-s 45 sätestatud saateleht ning tootja kirjalik nõusolek, kui täpsustatakse või muul viisil täiendatakse alkohoolse joogi müügipakendi tootjapoolset märgistust (lisamärgistusega tarbijapakendis alkohoolse joogi puhul). Juhul kui alkohoolse joogi müügipakendi märgistusel muudetakse esitatud kohustuslikku teavet (välja arvatud tootjapoolse partii tähistus või selle asukoha muutmine), on kohustus see alkohoolne jook uuesti esitada AR-i kande tegemiseks. Iga toote registreerimiseks tuleb täita eraldi taotlus ehk puudub võimalus esitada üks taotlus mitme toote kohta korraga.
Uue toote registreerimisel AR-i võtab selle kohta kõikide vajalike dokumentide kogumine ja vormistamine ettevõttel aega keskmiselt 30 minutit, registrikande elektroonseks sisestamiseks kulub lisaks 10−30 minutit. 2024. aastal oli keskmine brutopalk joogitootmise tegevusalal Statistikaameti andmetel 2179 eurot ja keskmine töötundide arv kuus 2024. aastal oli 168,58 tundi. See tähendab, et ettevõtjal kulub andmete kogumiseks, vormistamiseks ja esitamiseks keskmiselt 9−13 eurot registrikande kohta. Alkoholi maaletoojatel võib vajalike dokumentide saamine aega võtta kauemgi, sest dokumendid tuleb pärida koostööpartnerilt. Kuigi registreerimiskinnituse ootamise aeg ettevõtjale võib kiirematel juhtudel olla tundides, sätestab AS-i § 11 lõige 1, et registri volitatud töötleja otsustab alkoholi registrisse kandmise kümne tööpäeva jooksul sellekohase taotluse ja kohustuslikule esitamisele kuuluva materjali laekumise päevast arvates. Ettevõtjale tekib veel täiendav ajakulu hinnanguliselt 10-60 minutit, kui registritaotlusel tuleb andmeid täpsustada või tuleb esitada lisadokumente (hinnanguliselt 75% juhtudel).
Ühe registrikande kehtivus on viis aastat, seejärel peab ettevõtja seda pikendama. Pikendamist saab ettevõtja teha otse AR-i kaudu ning kui kõik andmed jäävad olemasoleval registrikandel samaks, siis kulub sellele tegevusele kuni 5 minutit registrikande kohta ehk ettevõtjal kulub maksimaalselt 1 euro. Kui aeguval registrikandel on vaja teha muudatusi, siis käsitletakse toodet uuena ning ettevõtja peab taotlema sellele uut registrikannet.
Seega uue registrikande kulud ettevõtjale võisid 2024.a jääda arvestuslikult vahemikku 3 393–14 913 eurot (riigilõiv 284 eurot ((10 x 10 009)/351=284); andmete kogumine, vormistamine ja esitamine 257 eurot ((9 x 10 009)/351=257) kuni 371 eurot ((13 x 10 009)/351=257); laborianalüüsid 2852 eurot ((100 x 10 009)/351=2 852) kuni 14 258 eurot ((500 x 10 009)/351=14 258)), millel võis täiendavalt lisanduda registritaotluse täpsustamisega seotud kulu (75% juhtudel) 43 eurot ((2 x 7 507)/351=43) kuni 371 eurot ((6 x 7 507)/351=128) ning ühe registrikande pikendamise kulu oli 135 eurot (riigilõiv 108 eurot ((4 x 3 532)/131=108); kande pikendamine 27 eurot ((1 x 3 532)/131=27).
AS-i § 10 kohaselt tuleb tarbijapakendis alkohoolse joogi või tarbijapakendisse pakendamata alkoholi andmete kandmiseks AR-i koos asjakohase taotlusega esitada PTA-le (AR-i volitatud töötleja) volitatud labori väljastatud katseprotokoll. Kehtiva õiguse kohaselt olid sellisteks laboriteks valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga volitatud laborid, EL-i teises liikmesriigis volitatud laborid ning EL-i välises riigis volitatud laborid, kes väljastasid asjakohaseid katseprotokolle, mis esitati koos muude andmetega AR-i kande tegemiseks. AR-i kaotamine mõjutab Eestis volitatud laboreid vähesel määral, arvestades, et alkoholi tootjatel on jätkuvalt vajalik enesekontrolli raames teha alkoholist analüüse, kuid ka järelevalveasutused vajavad teenusepakkujaid järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks. Võimalike uute teenusepakkujate turule tulemisel võib muutuda seniste volitatud laborite klientuur.
AR-i kaotamisel tuleb arvestada, et alkoholi tootja peab vaatamata AR-i olemasolule või selle puudumisele tagama oma toodete ohutuse ning vastavalt oma enesekontrolliplaanile tegema laborianalüüse toodete nõuetekohasuse tagamiseks. Iga alkoholi tootja määrab oma enesekontrolliplaanis kindlaks, milliseid analüüse, millises mahus ning millise sagedusega on vaja teha, ning tootja saab ise valida, millise teenusepakkuja juures ta laseb analüüse teha. Lisaks annab AR-i kaotamine võimaluse uusi tooteid kiiremini ning väiksemate kuludega turule viia, kuna puudub vajadus tooteid registrisse kanda ning ära jäävad ka sellega seotud kulutused.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ettevõtjatele võib kaasneda risk, et nad saavad toodete puudustest märgistusel teada alles siis, kui toode on juba turul, ning seega võib tekkida vajadus tooted turult tagasi kutsuda. Samas ei kontrollita ka praegu kõikide registreeritavate toodete märgistuse õigsust või on järelevalve käigus avastatud tooteid, mille märgistus ei vasta AR-i kantud nõuetekohasele tootenäidisele. Arvestades, et käitleja vastutus on tagada oma toote nõuetekohasus, siis on ebasoovitavate mõjude risk väike.
Mõju olulisus: mõju olulisus on keskmine, arvestades mõju suurt ulatust, väikest sagedust, sihtrühma suurust ja väikest ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski.
6.2 Kavandatav muudatus: volitatud labor (eelnõu § 1 punktid 1)
Kehtiva AS-i kohaselt on volitatud labori korral tegu alkoholianalüüside tegemiseks akrediteeritud laboriga, kellele on antud õigus tegutseda volitatud laborina valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. Volitatud laborina käsitatakse ka EL-i teises liikmesriigis asuvat laborit, kellele on andnud õiguse teha alkoholianalüüse teine liikmesriik, ja EL-i välises riigis asuvat laborit, kelle õigusest teha alkoholianalüüse on teatanud Euroopa Komisjon. AS-i § 10 kohaselt tuleb tarbijapakendis alkohoolse joogi või tarbijapakendisse pakendamata alkoholi kandmiseks AR-i koos asjakohase taotlusega esitada PTA-le (AR-i volitatud töötleja) volitatud labori väljastatud katseprotokoll. Seoses AR-i kaotamisega puudub vajadus säilitada selles osas olemasolevat volitatud laborite süsteemi. Alkoholi käitlejatel on võimalik enesekontrolli raames võetud proovide analüüsimiseks valida endale kõige sobivam teenusepakkuja ja edaspidi puudub neil kohustus kasutada just volitatud labori teenuseid. Olemasoleva süsteemi kohaselt antakse määruse alusel ka volitatud laborina tegutsemise õigust järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks ning selles osas on asjakohane senine labori volitamise süsteem säilitada. Korrakaitseorganid, näiteks PTA vajavad jätkuvalt riikliku järelevalve tegemisel võetud proovide analüüsimiseks asjakohast laboriteenuse pakkujat.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele
Sihtrühm: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: seoses AR-i kaotamisega puudub vajadus säilitada tervikuna olemasolevat volitatud laborite süsteemi. Mõju ulatust võib hinnata keskmiseks, sest seoses kavandatud muudatustega on vajalik regionaal- ja põllumajandusministri käskkirjad üle vaadata ja seoses katseprotokolli väljastamiseks tehtavate analüüside tegemise vajaduse kadumisega, kas muuta või kehtetuks tunnistada. Tegemist on ühekordse protsessiga, mis tõstab lühiajaliselt regionaal- ja põllumajandusministeeriumi töökoormust.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on väike, arvestades, et riikliku järelevalve käigus võetud proovide analüüsimine jätkub asjakohases volitatud laboris.
Mõju olulisus: mõju olulisus on väike, arvestades mõju keskmist ulatust, väikest sagedust, sihtrühma suurust ja väikest ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski
6.3 Kavandatav muudatus: veini liikumise aruande esitamise kohustuse kehtetuks tunnistamine (eelnõu § 1 punktid 3 ja 5)
Kehtiva AS-i § 17 lõigete 2 ja 4 kohaselt peab veini käitlev ettevõtja esitama AR-i volitatud töötlejale ehk PTA-le iga kuu 15. kuupäevaks aruande tema poolt eelmisel kuul ekspordiks, hulgimüügiks või jaemüügiks suunatud veini kohta (välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegeles ainult veini jaemüügiga). Aruande vorminõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 147 lõike 2 kohaselt peavad veini käitlevad ettevõtjad pidama arvestust käideldavate veinitoodete üle ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artikli 28 lõike 3 kohaselt peab liikmesriik pidama nimekirja ettevõtjate kohta, kes on kohustatud veinitoodete üle arvestust pidama. Sama lõige sätestab, et kui selline nimekiri on muuks otstarbeks olemas, siis võib kasutada seda nimetatud määruse kohaldamisel. Seni on selle nimekirjana kasutatud AR-i ning muud puuduvad andmed on kogutud veini liikumise aruannetega. AR-i kaotamise korral kaob veini käitlevatel ettevõtjatel kohustus esitada veini liikumise aruandeid PTA-le, kuid ettevõtjad peavad endiselt pidama arvestust oma käideldavate toodete üle ning PTA kontrollib nõuetest kinnipidamist.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele
Sihtrühm: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala valitsusasutus PTA
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: PTA-l kaob kohustus koguda ja töödelda veini käitlevatelt ettevõtjatelt iga kuu saabuvaid aruandeid (30 aruannet), kuid eelnõuga ei muudeta järelevalve põhimõtteid, mis on kehtestatud EL-i vahetult kohalduvates määrustes ja AS-is. PTA-l säilib endiselt kohustus teha riskipõhist järelevalvet alkoholi ohutuse ning koostis- ja kvaliteedinõuete täitmise üle.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatusega ei muudeta järelevalve põhimõtteid, kuid väheneb PTA koormus koguda ja töödelda veini liikumise aruandeid.
Mõju valdkond: mõju veini käitlevate ettevõtjate halduskoormusele
Sihtrühm: veini käitlevad ettevõtjad (AR-i andmetel 30 seisuga 29.09.2025)
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: veini käitlevad ettevõtjad ei pea edaspidi esitama PTA-le iga kuu aruannet nende poolt ekspordiks, hulgimüügiks ja jaemüügiks suunatud veinitoodete kohta, kuid tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 147 lõikest 2 peavad ettevõtjad endiselt pidama arvestust nende käideldavate veinitoodete üle. See ei ole ettevõtjatele uus või lisakohustus.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatusega väheneb ettevõtjate halduskoormus.
Mõju olulisus: mõju olulisus on väike, arvestades mõju keskmist ulatust, väikest sagedust, sihtrühma suurust ja väikest ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski
6.4. Kokkuvõte haldus- ja töökoormuse kohta
Ettevõtjate halduskoormus: ettevõtjate halduskoormus väheneb, sest AR-i kaotamisega puudub alkoholi käitlejatel edaspidi vajadus kanda tooteid registrisse ning ära jäävad ka sellega seotud kulutused (riigilõiv, registri kandeks vajalike dokumentide kogumine, vormistamine ja sisestamine, laborianalüüsid AR-i kande tegemiseks ja muud). Siiski peab alkoholi tootja vaatamata AR-i olemasolule või selle puudumisele tagama oma toodete ohutuse ning vastavalt oma enesekontrolliplaanile tegema laborianalüüse toodete nõuetekohasuse tagamiseks, kuid see ei ole ettevõtja jaoks uus või lisakohustus.
Lisaks ei pea veini käitlevad ettevõtjad edaspidi esitama PTA-le iga kuu aruannet nende poolt ekspordiks, hulgimüügiks ja jaemüügiks suunatud veinitoodete kohta, kuid tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 147 lõikest 2 peavad ettevõtjad endiselt pidama arvestust nende käideldavate veinitoodete üle. Ka see ei ole ettevõtjatele uus või lisakohustus.
Avaliku sektori töökoormus: avaliku sektori töökoormus jääb üldiselt samaks. Eelnõu kohaselt ei ole ette näha uue asutuse või struktuuriüksuse loomist. Seoses AR-i kaotamisega vabaneb inimressurss (AR-iga tegeleb praegu kolm inimest, kellest kaks üksnes sellega), vajalik on muuta töö- ja juhendmaterjale ning veebilehtedel olevaid teabetekste, teha tehnilisi muudatusi (registri veebilehe sulgemine) ning teavitada järelevalveametnikke muudatustest.
Seaduse rakendamisega ei kaasne olulist mõju.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Eelnõus kavandatavate muudatuste rakendamiseks on vaja riigil teha mõningaid ümberkorraldusi riigieelarve vahendites. Seoses AR-i kaotamisega puudub edaspidi vajadus teha kulutusi registri tehnilisele haldamisele ja registri toimingutega seotud personalile. Personalikulu on võimalik edaspidi suunata teistesse järelevalvetegevustesse ning AR-i sulgemise ja andmete arhiveerimise kulutused saab katta seniste AR-i tehnilise haldamisega seotud ressursside arvelt, mistõttu puudub vajadus AR-i sulgemisega seotud toiminguteks näha ette lisavahendeid riigieelarvest. Samas jääb riigieelarvesse laekumata AR-i kannete tegemiseks tasutav riigilõiv.
AR-i aastased kulud olid 2024. aastal 86 200 eurot, mis hõlmavad nii personalikulu kui ka registri ülalpidamiskulusid. AR paikneb platvormil, millele pakub hooldust ainult üks ettevõtja, ning arvestades, et AR-i platvorm on väga vananenud, siis suurenevad AR-i hoolduskulud igal aastal. 2024. aastal oli AR-i aastane hoolduskulude maksumus 14 150 eurot. PTA-s tegeleb AR-i registrikannete kontrollimise ja haldamisega kolm töötajat, kusjuures kaks töötajat tegelevad ainult üksnes AR-iga.
Kõikide AR-i kannete puhul tuleb tasuda riigilõiv, mis uue registrikande tegemise puhul on 10 eurot ning olemasoleva registrikande pikendamise puhul on 4 eurot. 2024. aasta andmete põhjal tehti AR-i 10 009 uut registrikannet ning pikendati 3 532 registrikannet, mille eest maksti riigilõivu kokku 114 218 eurot.
AR-i tegevuse lõpetamine toob kaasa vajaduse muuta MAIS-i, arvestades, et MAIS kasutab x-tee kaudu AR-i andmeid (toote nimi, alkoholisisaldus ja maht) ja et edaspidi saaks nimetatud andmeid MAIS-i kas teistest andmekogudest või siis koguda vajalike andmeid MAIS-i kaudu. Rahandusministeeriumi hinnangul kulub MAIS-i muudatusteks vähemalt 200 000 eurot.
Vajalik on muuta töö- ja juhendmaterjale ning veebilehtedel olevaid teabetekste, teha tehnilisi muudatusi (registri veebilehe sulgemine) ning teavitada järelevalveametnikke muudatustest. Nimetatud tegevustega kaasnevad kulud kaetakse asutuste eelarvest.
Eelnõus kavandatavate muudatuste rakendamisega ei kaasne tegevusi, kulusid ega tulusid kohalikele omavalitsustele.
8. Rakendusaktid
8.1 Uused rakendusaktid
Seaduseelnõuga ei kaasne vajadust töötada välja uusi rakendusakte.
8.2 Muudetavad rakendusaktid
Eelnõu seadusena rakendamiseks tuleb muuta:
1) Vabariigi Valitsuse 6. augusti 2002. a määrus nr 250 „Volitatud laborina tegutsemise õiguse andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023260);
2) maaeluministri 18. augusti 2020. a määrust nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/102082025028).
8.3 Kehtetuks muutuvad rakendusaktid
Eelnõu seadusena jõustumisel muutuvad tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikest 1 volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu kehtetuks:
1) põllumajandusministri 21. augusti 2002. a määrus nr 69 „Riiklikku alkoholiregistrisse registrikande tegemiseks esitatava taotluse vorminõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/123102014009) (AS § 9 lõige 5; eelnõu § 1 punkt 3);
2) põllumajandusministri 10. detsembri 2004. a määrus nr 183 „Veini kohta aruande esitamise kord ja aruande vorminõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/13284219) (AS § 17 lõige 4; eelnõu § 1 punkt 5);
3) põllumajandusministri 4. juuni 2004. a määrus nr 104 „Katseprotokollis sisalduvate andmete loetelu“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015029) (AS § 4 lõige 3; eelnõu § 1 punkt 1);
4) maaeluministri 11. märtsi 2019. a määrus nr 30 „Riikliku alkoholiregistri põhimäärus“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/103102025008) (AS § 8 lõige 2; eelnõu § 1 punkt 3).
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2026. aasta 1. novembril. Seaduse jõustumisaja kavandamisel on arvestatud Rahandusministeeriumi tagasisidega, et oleks piisavalt aega vajalikeks MAIS-i arendustöödeks. Kavandatud jõustumisaeg jätab piisavalt aega, et teha ettevalmistusi AR-i tegevuse lõpetamiseks, sh korrigeerida veebilehtedel olevaid teabetekste ja juhendeid.
10. Eelnõu kooskõlastamine ja , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Seaduse eelnõu ja seletuskiri esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Andmekaitse Inspektsioonile, Riigi Infosüsteemi Ametile, Statistikaametile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
Justiits- ja Digiministeerium ning Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, millega arvestamise teave on esitatud seletuskirja lisas 2.
Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastas eelnõu märkusteta eelnõude infosüsteemis. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole ettenähtud tähtaja jooksul eelnõu kooskõlastanud või jätnud seda põhjendatult kooskõlastamata, samuti ei ole taotlenud tähtaja pikendamist, mistõttu loetakse eelnõu Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement” § 7 lõike 4 kohaselt kooskõlastatuks.
Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Rahvusarhiivile, Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidule, Eesti Õlletootjate Liidule, Eesti Väikepruulijate Liidule, Eesti Viinamarjakasvatajate ja Veinivalmistajate Liidule, Eesti Väikedestilleerijate Liidule, Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, kes ei esitanud eelnõu kohta ettepanekuid või märkuseid. Mitmed kaubandusliidud tõid välja, et eelnõuga aidatakse oluliselt vähendada alkoholitootjate ja -käitlejate halduskoormust ning soovitakse, et eelnõuga seotud menetlusetapid läbitakse võimalikult kiiresti.
__________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus … …..2026. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
…
Riigikogu esimees