Vastus

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Ivari Rannama

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie 17.02.2026 nr 13-3/384-2

Meie 10.03.2026 nr 5-2/546-3

Vastus

Lugupeetud härra Ivari Rannama

Olete edastanud Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) vastuskirja (registreeritud

vallavalitsuse dokumendiregistris 18.02.2026 nr 5-2/546-2) seoses meie pöördumisega Eesti-Läti

IV elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja koostatava Saaremaa valla üldplaneeringu teemal.

Meil on rõõm kuulda, et otsite võimalusi kavandada Eesti-Läti IV elektriühenduse trass selliselt,

et see mõjutaks võimalikult vähesel määral asjasse puutuvat tuuleenergeetika arendamiseks

kavandatavat ala ning kulgeks võimalikult suures ulatuses olemasolevas koridoris.

Kuna hetkel on käimas täiendavad võrdlevad analüüsid sobiva trassialternatiivi välja valimiseks

Eesti-Läti IV elektriühendusele ja võrdlev analüüs maakaabli osas, soovime veelkord esitada

Saaremaa vallavalitsuse seisukohad antud küsimustes.

Vallavalitsuse ja Saaremaa valla elanike kindlaks eelistuseks on maakaabel, tulenevalt selle

väiksemast mõjust maakasutusele, keskkonnale ja loodusväärtustele ning sotsiaalsetele ja

kultuurilistele väärtustele, sh Saaremaa traditsiooniliste maastike visuaalsele aspektile. Sellest

tulenevalt palume endiselt põhjalikult kaaluda maakaabli rajamise võimalust. Samuti ei tekiks sel

juhul konflikti tuuleenergeetika arendamiseks sobilike alade paiknemisega.

Õhuliin ei ole meie eelistatud variant, kuid juhul, kui see osutub vältimatuks, palume kasutada

olemasolevaid kõrgepinge õhuliinide trassikoridore. Sellisel juhul oleksid kõik eelnevalt

mainitud mõjud siiski väiksemad kui uue kõrgepinge õhuliini koridori rajamise korral.

Vastuseks Teie vastuskirjas esitatud küsimustele selgitame järgmist.

Toote välja, et üldplaneeringu eskiislahendus ei esita üheselt tingimusi tuuliku projektsioonile.

Ning küsite, kas sellega on mõeldud, et üldplaneeringus peab tuuleparkide alale jääma kogu

tuulik koos labade projektsiooniga.

Selgitame selles osas, et üldplaneeringu täpsusastmes ei defineerita tuulikute täpseid asukohti,

ega seda, kas kogu tuulik koos labadega peab jääma eelvalikuala piiridesse. Meile ei ole teada

ühegi kohaliku omavalitsuse üldplaneeringut, kus oleks selline tingimus üldplaneeringu tasemel

määratud. Alles täpsema astme planeeringutes viiakse läbi täiendavad uuringud kavandatava

tuulepargi mõjude osas (müra, varjutus, visuaalne mõju, mõju elustikule jne), mille põhjal on

võimalik otsustada, kuidas iga konkreetse arendusala või positsiooni puhul on mõistlik toimida.

2

Vaatame üle Teie poolt välja toodud üldplaneeringu eskiislahenduse seletuskirja tingimuse

asjakohasuse ja kaalume selle asendamist standardis toodud tingimusega. Vahemärkusena

juhime tähelepanu asjaolule, et kogukõrgus + 10% ei saa üheski olukorras olla suurem kui

kahekordne masti kõrgus, sest sellisel juhul ulatuksid tuulegeneraatori labad peaaegu

maapinnani.

Juhime tähelepanu ka sellele, et tuuleenergeetika arendamiseks sobilike alade kaardianalüüsis

võeti arvesse väga suuri tuulegeneraatorite kõrguseid, mida tegelikkuses Saaremaal ei rakendata,

kuna maakonnaplaneeringuga ette nähtud tuulegeneraatori maksimaalne kogukõrgus on 250

meetrit. Samuti ei saa me üldplaneeringu tasandil ette teada seda, kui kõrged tuulegeneraatorid

sellele arendusalale tegelikult planeeritakse täpsemaid uurimistulemusi arvestades. Sarnasel

põhjusel oli üldplaneeringu aasta eest avalikustatud eskiislahenduses Valjala tuuleenergeetika ala

piir kuni olemasoleva õhuliini trassikoridorini. See võimaldaks tuulegeneraatorite paigutamisel

õhuliini suhtes aluseks võtta nende tulevikus planeeritava täpse kõrguse. Kuna uuringu

kaardikihis on tuulegeneraatorite kõrgus üle hinnatud, kavatseme viia üldplaneeringu

lõpplahenduses arendusala piiri lähemale olemasoleva õhuliini trassikoridorile, mis võimaldab

paindlikkust ka olukorras, kus tulevikus peaks osutuma vajalikuks planeerida

maakonnaplaneeringus lubatud maksimumist veel madalamaid tuulegeneraatoreid. Kindlasti ei

määra me ala piiri õhuliini koridorini, nagu see oli eskiislahenduses, vaid pigem näiteks 200 m

kaugusele sellest. Juhul, kui tulevikus siiski planeeritakse maakonnaplaneeringus lubatud

kõrguses tuulegeneraatoreid, siis nii või teisiti ei võimalda standard neid liiga lähedale rajada. Vt

allolevat skemaatilist joonist, kus on kujutatud kollase ja rohelisega arendusalade uuringu

tulemused ning sinise viirutusena üldplaneeringu eskiislahenduses olnud arendusala.

Lõpplahenduses võiks arendusala piir ulatuda hinnanguliselt oranži jooneni. Seejuures peaks iga

konkreetse tuulegeneraatori asukoht jääma standardiga määratud kaugusele õhuliinist, sõltuvalt

generaatori mastikõrgusest.

Hetkel kehtivas maakonnaplaneeringus ulatub tuuleenergeetika arendusala veel kaugemale lõuna

suunas ja ka teisele poole olemasolevat kõrgepinge õhuliini. Tulenevalt muudest piirangutest ei

kavatse me üldplaneeringus teisele poole kõrgepingeliini ulatuvat arendusala osa kajastada.

Toome allpool välja vastava tuuleenergeetika-ala ulatuse hetkel kehtivas maakonnaplaneeringus.

3

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Rainer Antsaar

vallavanem

Kätlin Kallas, 452 5044

[email protected]