Aruanne











Nakkushaiguste esinemine ja immunoprofülaktika
Eestis 2022. aastal
































Tallinn 2023


Sisukord

Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4) 6
Salmonelloosid (A02) 6
Šigelloos (A03) 12
Kampülobakterenteriit (A04.5) 15
Enterohemorraagilise E. coli nakkus (A04.3) 19
Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6) 19
Rotaviirusenteriit (A08.0) 21
Noroviirusenteriit (A08.1) 24
Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04,7; A04.8; A05.0; A05.2–A05.8; A08.2–A08.3; A08.5) 25
Lambliaas ehk giardiaas (A07.1) 27
Amöbiaas (A06) 28
Krüptosporidioos (A07.2) 30
Piisknakkushaigused 31
Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11) 31
COVID-19 (U07.1) 32
Läkaköha (A37.0) 33
Difteeria (A36) 36
Leetrid (B05) 36
Punetised (B06; P35.0) 36
Mumps (B26) 37
Meningokokknakkus (A39) 37
Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2) 38
Sarlakid (A38) 39
Tuulerõuged (B01) 40
Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13) 42
Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87) 44
Viirushepatiidid ja HIV 46
A-viirushepatiit (B15) 46
Äge B-viirushepatiit (B16) 47
Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1) 48
Äge C-viirushepatiit (B17.1) 49
Krooniline C-viirushepatiit (B18.2) 51
E-viirushepatiit (B17.2) 52
HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24) 53
Muud zoonoosid 60
Leptospiroos (A27) 60
Tulareemia (A21) 60
Listerioos (A32) 61
Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud (A98.5, A98.6) 62
Marutõbi (A82) 63
Kaasasündinud toksoplasmoos (P37.1) 64
Botulism (A05.1) 64
Brutselloos (A23) 65
Puukidega levivad nakkushaigused 66
Puukentsefaliit (A84) 66
Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2) 68
Erlihhioos (A79.8) 70
Sugulisel teel levivad haigused 71
Süüfilis (A50-A53) 71
Gonokokknakkus (A54) 72
Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56) 73
Muud nakkushaigused 76
Poliomüeliit (A80) 76
Malaaria (B50-B54) 76
Leegionärihaigus (A48.1) 76
Teetanus (A33-A35) 78
Dengue hemorraagiline palavik (A90) 78
Ahvirõuged (B04) 78
Helmintiaasid 79
Difüllobotriaas (B70.0) 79
Ehhinokokoos (B67) 79
Trihhinelloos (B75) 80
Reisimisega seotud nakkushaigused 81
Nakkushaigete hospitaliseerimine 83
Nakkushaiguste surmajuhud 84

Soolenakkushaigused

Joonis 1.
Soolenakkustesse haigestumise struktuur 2002, 2012 ja 2022


Soolenakkushaigustesse haigestumise struktuuris on viimaste aastate jooksul vähenes salmonelloosi, lambliaasi ja šigelloosi osatähtsus. Noroviirusenteriidi, kampülobakterenteriidi ja muude soolenakkuste osakaal on märgatavalt suurenenud.

Joonis 2.
Haigestumine soolenakkustesse kuude lõikes, 2021-2022 (haigete arv)


2022. aastal registreeritud soolenakkuste üldarvust 74,6% moodustasid viiruslikud soolenakkused, 23,3% bakteriaalsed soolenakkused ja 2,0% algloomade poolt põhjustatud soolenakkused. 2021. aastal oli vastavalt 59,2%, 36,3% ja 4,5%.



Joonis 3.
Soolenakkuste etioloogiline struktuur, 2004–2022


Võrreldes 2021. aastaga on suurenenud summaarne haigestumine soolenakkustesse 82,7% võrra (2022. a 2419 juhtu ehk 181,9 juhtu 100 000 el. kohta; 2021. a 1324 juhtu ehk 99,6 juhtu 100 000 el. kohta). Suurenes rota- ja noroviirusenteriidi osakaal.
Võrreldes 2021. aastaga haigestumine salmonelloosi suurenes 17,5% võrra, muudesse täpsustatud soolenakkustesse 69,7% võrra, krüptosporidioosi 71,4% võrra, noroviirusenteriiti 67,0% võrra, kampülobakterenteriiti 14,0% võrra, šigelloosi 5,0 korda, rotaviirusenteriiti 4,8 korda, enterohemorraagilise E. coli soolenakkusesse 57,1% võrra, Yersinia enterocolitica enteriiti 17,8% võrra, amöbiaasi 3,0 korda. 2021. aastaga võrreldes vähenes haigestumine lambliaasi 2,9 korda.
Soolenakkustesse haigestumus oli suurem (arvestades kõiki registreeritud soolenakkusi) Pärnumaal (289,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (249,5), Narvas (227,1) ja Saaremaal (204,5).

Joonis 4.
Soolenakkustesse haigestumus maakonniti, 2022 (100 000 el. kohta)

Joonis 5.
Soolenakkustesse haigestumise struktuur maakonniti, 2022




Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4)
Registreeriti 1 kõhutüüfuse haigusjuht, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (2021. a oli samuti 1 haigusjuht ehk 0,1 juhtu 100 000 el. kohta) ja 2 patüüfuse A haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2021. a paratüüfuse haigusjuhte ei esinenud).
Kõhutüüfuse haigusjuht registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), on laboratoorselt kinnitatud. Haige oli naine vanuses 30-39 aastat, töötav isik, viibis haiglaravil, paranes. Nakatumine toimus oletatavalt Mehhikos.
Paratüüfuse A haigusjuhud registreeriti Ida-Virumaal (2,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), on laboratoorselt kinnitatud. Haiged olid mehed vanuses 0 ja 30-39 aastat, sotsiaal-majanduslik seisund ei ole teada, viibisid haiglaravil, paranesid.

2022. aastal vaktsineeriti kõhutüüfuse vastu 621 inimest, nendest lapsi vanuses 0-14 a 31, noorukeid vanuses 15-17a 7 ja täiskasvanuid 583. Revaktsineeriti 74 täiskasvanud inimest.


Salmonelloosid (A02)
Registreeriti 134 salmonelloosi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 10,1 (2021. a oli 114 haiget ehk 8,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud.
Salmonelloos registreeriti 11 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Kõrgem haigestumus oli Pärnumaal (19,8), Järvamaal (16,8), Harjumaal (13,6) ja Tallinnas (13,2).







Joonis 6.
Salmonelloos, 1994–2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Joonis 7.
Salmonelloosi haigestumus maakonniti, 2022 (100 000 el. kohta)


Kogu haigestunutest 42,5% olid lapsed vanuses 0-9 aastat ning 22,4% isikud vanuses üle 50 a. Mehi oli 51,5%, naisi 48,5% haigetest. 37,3% haigestunutest olid koolieelsed lapsed, 15,7% töötavad isikud, 16,4% kooliõpilased, 14,2% mittetöötavad isikud.









Joonis 8.
Salmonelloosi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005–2022


Sagedamini olid salmonelloosi põhjustajateks S. Enteritidis (37,3% juhtudest), monofaasne S. Typhimurium (16,4%) ja S. Napoli (11,9%). Tuvastati ka teisi serotüüpe: S. Agona (2), S. Bareilly (1), S. Coeln (2), S. Derby (3), S. Infantis (1), S. Kentucky (1), S. Mbandaka (4), S. Minnesota (2), S. Montevideo (1), S. Ohio (1), S. Stanley (1), S. Thompson (1), S. Typhimurium (7).

Tabel 1.
Eestis registreeritud salmonellade serotüübid, 2004–2022
Salmonellade
serotüübid
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
S. Aba
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Abony
 
 
 
 
 
 
 
 
2
 
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Adelaide
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 

S. Agona
3
1
 
1
1
1
6
2
 
25
2
 
 
1
 
 
 
 
2
S. Alagbon
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Albany
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 

S. Altona
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Anatum
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 

S. Apeyeme
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 

S. Bareilly
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
1
1
1
S. Be
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Bispebjerg
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
1
 
 
1

S. Blockley
 
 
 
 
 
 
 
 
2
 
 
 
 
 
1
 
 
 

S. Bovismorbifi-
cans
 
 
 
 
 
6
1
 
 
 
1
 
1
 
 
 
 
 

S. Braenderup
 
 
1
1
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
1
1
 
 

S. Brandenburg
1
1
1
 
 
2
 
 
 
2
1
 
 
 
 
 
 
1

S. Bredeney
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 

S. Canada
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Chester
1
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 

S. Choleraesuis
 
 
 
 
 
1
 
1
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Cholerasuis
var kunzendorf
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 

S. Claibornei
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Coeln
 
 
 
 
 
 
 
 
1
1
 
 
 
2
2
 
 
 
2
S. Colorado
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 

S. Concord
 
 
2
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 

S. Corvallis
 
 
 
 
 
 
1
 
1
1
 
1
1
 
 
 
 
 

S. Denver
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Derby
1
1
1
 
 
 
 
3
 
10
1
1
2
3
3
5
2
4
3
S. Dublin
 
 
 
1
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
2
 
 

S. Eastbourne
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Edinburg
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Emek
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Enterica subsp
arizonaa
 
 
 
 
 
 
1
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
S. Enteritidis
89
247
370
352
535
204
325
232
218
62
27
36
122
124
213
63
43
39
50
S. Galiema
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Give
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Glostrup
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 

S. Hadar
 
1
2
1
 
 
1
 
1
 
 
 
 
 
 
 
1
 

S. Haifa
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 

S. Havana
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
3
 
 
 

S. Heidelberg
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Hvittingfoss
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 

S. Indiana
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Infantis
 
3
2
10
3
2
5
22
2
6
8
24
113
6
6
1
1
1
1
S. Isangi
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
2
 
 
 

S. Isaszeg
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 

S. Paratyphi B
var Java
1
 
 
 
1
 
 
1
 
 
 
2
 
1
4
 
2
 

S. Javiana
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
2
 
 

S. Kentucky
 
 
1
1
4
 
 
1
1
 
 
 
1
 
 
 
 
 
1
S. Kenya
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 

S. Kingston
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Kottbus
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
1
1
 
 
2
 
 
 

S. Lagos
 
 
4
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 

S. Leeuwarden
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 

S. Lindenburg
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Litchfield
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
2
 
 
 
 
1
 
 

S. Livingstone
 
 
 
 
 
 
 
 
 
12
 
 
 
3
 
 
 
 

S. Lomita
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Manchester
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Manhattan
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Mbandaka
 
1
 
 
 
1
1
 
 
2
1
 
1
3
 
 
 
 
4
S. Mikawasima
 
 
 
 
 
 
 
 
4
 
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Minnesota


















2
S. Montevideo
1
2
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
S. Muenchen
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
2
1
 

S. Muenster
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
1
1
1
 
 

S. Napoli
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2
 
1
 
 
16
S. Newport
 
 
 
 
1
1
 
 
 
1
2
 
 
1
 
 
1
2

S. Norton
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Ohio
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
1
S. Oranienburg
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
1
2
 
 

S. Orientalis
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Orion
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 

S. Papuana
 
 
2
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1

S. Poona
 
 
 
 
 
1
 
 
 
1
 
 
2
 
 
 
 
 

S. Rissen
 
 
 
1
 
 
 
 
 
1
 
1
 
 
 
 
 
 

S. Saintpaul
2
 
 
 
2
2
 
 
2
 
 
1
 
 
 
 
 
 

S. Sandiego
1
 
 
 
1
 
 
 
1
 
 
 
 
 
3
 
 
 

S. Sanjuan
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Schwarzen-
grund
1
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Senftenberg
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 

S. Singapore
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Stachus
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 

S. Stanley
 
 
 
3
 
1
 
 
 
2
1
2
1
 
3
 
 
1
1
S. Stanleyville
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
2
 
 

S. Zanzibar
 
 
 
 
 
 
 
 
1
5
1
1
 
 
 
 
 
 

S. Telelkebir
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
1
 
 
 
 
 

S. Thompson
 
 
 
 
1
 
1
 
 
 
 
 
3
 
1
 
2
 
1
S. Tornow
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 

S. Tshiongwe
 
 
 
1
 
 
2
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Tudu
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 

S. Typhimurium
18
33
51
32
48
26
50
41
24
24
27
22
74
77
15
20
13
16
7
S. Typhimurium
monofaasne
 
 
 
 
 
 
 
 
12
4
 
12
13
26
13
27
10
28
22
S. Virchow
 
 
4
3
1
2
 
1
 
1
 
1
 
1
3
2
 
 

S. Virginia
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Weltevreden
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Westhampton
 
 
 
 
 
1
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

S. Worthington
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 


Terviseameti Kesklaboris 2022. aastal teostati 147 kultuuri tundlikkuse lisauuringu, mille käigus avastati 32 multiresistentset salmonellat (kolme ja enama preparaadi suhtes).

Tabel 2.
Salmonellade antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2022
Preparaat
Uuritud tüvede arv
Tundlik (%)
Resistentne (%)
Amikatsiin
93
100,0
0,0
Ampitsilliin
147
78,2
21,8
Gentamütsiin
147
98,6
1,4
Klooramfenikool
147
94,6
5,4
Kolistiin
147
87,1
12,9
Meropeneem
147
100,0
0,0
Nalidiksiinhape
147
85,7
14,3
Sulfoonamiidid
147
78,2
21,8
Tetratsükliin
147
76,9
23,1
Tigetsükliin
147
99,3
0,7
Trimetoprim
147
98,6
1,4
Tsefotaksiim
147
99,3
0,7
Tseftasidiim
147
99,3
0,7
Tsiprofloksatsiin
147
85,7
14,3


Tabel 3.
Salmonellade resistentsus, 2010–2022 (%)
Preparaat
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
Amikatsiin












0,0
Ampitsilliin
11,6
16,7
16,1
20,5
25,3
26,0
33,6
7,4
2,7
26,8
21,2
35,5
21,8
Gentamütsiin
0,0
0,9
4,2
3,0
0,0
1,1
1,4
0,4
0,4
0,6
1,0
0,0
1,4
Klooramfenikool
3,7
1,9
1,1
10,8
5,5
3,2
2,3
1,2
2,7
5,4
10,1
2,1
5,4
Kolistiin





0,0
0,0
0,4
4,1
8,3
17,2
19,1
12,9
Meropeneem




0,0
0,0
0,0
0,0
0,0
0,0
0,0
0,0
0,0
Nalidiksiinhape
8,6
7,0
20,8
10,4

11,0
31,6
11,9
12,7
32,9
13,1
22,7
14,3
Sulfoonamiid
11,6
7,0
10,3
21,0

28,9
32,6
16,1
8,9
31,6
22,2
36,2
21,8
Tetratsükliin
9,8
5,2
11,9
19,1
12,8
21,5
33,0
9,6
7,9
26,2
23,2
35,5
23,1
Tigetsükliin








0,0
0,0
0,0
0,0
0,7
Trimetoprim
4,2
3,1
2,2
6,4
6,2
6,4
25,6
2,3
1,4
4,2
3,0
2,1
1,4
Tsefotaksiim
3,1
1,1
0,8
0,6
1,2
0,0
0,0
0,7
0,7
1,2
0,0
0,0
0,7
Tseftasidiim




0,0
0,0
0,0
0,7
0,7
1,8
0,0
0,0
0,7
Tsiprofloksatsiin
2,1
1,1
3,4
7,6
15,0
11,0
31,2
11,4
13,4
33,3
14,2
24,8
14,3

21 juhul leidis nakatumine aset oletatavalt väljaspool Eestit (Araabia Ühendemiraatides üks, Dominikaani Vabariigis üks, Egiptuses üks, Hispaanias üks, Hollandis üks, Mauritiusel üks, Montenegros üks, Poolas üks, Rootsis kaks, Soomes üks, Türgis 10). Sissetoodud haigusjuhud moodustavad 15,7% üldarvust.
89,6% salmonelloosi üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 10,4% haigetest registreeriti kolletes kahe-kuue haigega.
Hospitaliseeriti 57,5% haigetest. Haigestumise tõus oli kevadel (aprillis-mais haigestus 24,6% haigete üldarvust) ja sügisel (septembris-novembris haigestus 37,3% haigete üldarvust).

Joonis 9.
Haigestumine salmonelloosi kuude lõikes, 2022 (haigete arv, haigestumise kuupäeva järgi)


Joonis 10.
Salmonelloosi haigete hospitaliseerimine, 2005–2022 (% haigete üldarvust)













Šigelloos (A03)
Haigestus 10 inimest, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,8 (2021. a oli 2 juhtu ehk 0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 11.
Šigelloos, 2001–2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,7 juhtu 100 000 el. kohta), Harjumaal (2,5), Lääne-Virumaal (1,7), Raplamaal (3,0) ja Tartumaal (0,7). Viiel juhul oli tegemist Sh. sonnei , ühel juhul Sh. flexneri 2a poolt põhjustatud šigelloosiga ja neljal juhul Shigella sp.

Joonis 12.
Šigellooside etioloogiline struktuur, 1999–2022


50,0% haigetest olid lapsed vanuses 1-14 a, 30,0% täiskasvanud isikud vanuses 30-39 ja 20,0% vanuses 40-49 aastat. Mehi oli 30,0% ja naisi 70,0%.
70,0% haigetest haigestusid suvel-sügisel. 40,0% haigetest hospitaliseeriti. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud.

Joonis 13.
Šigelloosi haigestumine kuude kaupa, 2022 (haigete arv)


Viiel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Armeenias üks, Egiptuses üks, Taanis üks, Tuneesias üks ja Türgis üks).
Viimaste aastate jooksul reisimisega seotus haigusjuhtude osakaal on 50-60%.

Joonis 14.
Reisimisega seotud šigelloosi haigusjuhtude osakaal, 2004–2022


Terviseameti Kesklaboris 2022. aastal teostati 7 kultuuri tundlikkuse lisauuringu, mille käigus avastati kuus multiresistentset ESBL-positiivset Shigella sonnei (kolme-viie preparaadi suhtes). Kõik tekitajad olid resistentsed ampitsilliini suhtes, 85,7% tsefotaksiimi suhtes ja 83,3% tsiprofloksatsiini suhtes. Ampitsilliini, tsefotaksiimi, tseftasidiimi ja tsiprofloksatsiini suhtes resistentsus on kasvutrendis.




Tabel 4.
Shigella sp. antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2022 (n=7)
Preparaat
Uuritud
tüvede arv
Tundlik
(%)
Mõõdukalt
tundlik (%)
Resistentne
(%)
Amikatsiin
4
100,0

0,0
Ampitsilliin
7
0,0

100,0
Asitromütsiin
7
57,1

42,9
Gentamütsiin
6
100,0

0,0
Klooramfenikool
7
85,7

14,3
Meropeneem
7
100,0

0,0
Tigetsükliin
5
100,0

0,0
Trimetoprim-sulfametoksasool
1
0,0

100,0
Tsefotaksiim
7
14,3

85,7
Tseftasidiim
7
14,3
42,8
42,8
Tsiprofloksatsiin
6
16,7

83,3


Tabel 5.
Shigella sp. resistentsus, 2012–2022 (%)
Preparaat
Kultuuride arv
2012
(29)
2013
(5)
2014
(8)
2015
(7)
2016
(17)
2017
(13)
2018 (11)
2019 (15)
2020 (3)
2021 (3)
2022 (7)
Amikatsiin










0,0
Ampitsilliin
8,0
60,0
71,4
40,0
28,6
37,5
45,5
60,0
100,0
100,0
100,0
Asitromütsiin






33,3
0,0
0,0
33,3
42,9
Gentamütsiin







0,0
0,0
0,0
0,0
Klooramfenikool







7,7
0,0
66,7
14,3
Meropeneem







0,0
0,0
0,0
0,0
Tigetsükliin







0,0
0,0
0,0
0,0
Trimetoprim
90,9
80,0
42,9
57,1
81,2
46,2
90,9
75,0
100,0
50,0

Tsefotaksiim
0,0
20,0
0,0
0,0
13,3
8,3
27,3
35,7
66,7
0,0
85,7
Tseftasidiim


14,3
0,0
7,1
12,5
0,0
14,3
33,3
0,0
42,8
Tsiprofloksatsiin
0,0
20,0
37,5
57,1
6,7
15,4
30,0
66,7
33,3
0,0
83,3


Kampülobakterenteriit (A04.5)
Haigusjuhte registreeriti 211, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 15,9 (2021. a diagnoositi 185 haigusjuhtu ehk 13,9 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Haigusjuhte registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Põlvamaa. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (26,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Järvamaal (26,8) ja Raplamaal (24,2).










Joonis 15.
Kampülobakterenteriit, 1997–2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)



Joonis 16.
Kampülobakterenteriidi haigestumus maakonniti, 2022 (100 000 el. kohta)


44,1% haigetest olid lapsed vanuses 1-14 aastat, 16,1% – isikud vanuses 20-39 aastat ning 16,6% vanuses 60 ja rohkem. Mehi oli 58,3%, naisi 41,7%. 34,1% haigestunutest olid koolieelikud, 19,9% kooliõpilased ja 14,7% töötavad inimesed.










Joonis 17.
Kampülobakterenteriidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005–2022


126 juhul (59,7% üldarvust) oli tegemist C. jejuni poolt põhjustatud kampülobakterenteriidiga. 8 juhul tuvastati C. coli, 77 juhul (36,5%) jäi tekitaja tüpiseerimata. Tüpiseerimata tekitajate osakaal kasvab ning moodustab viimastel aastatel 32-49% üldarvust. Kõik haigusjuhud olid laboratoorselt kinnitatud, kinnitavaks laboratoorseks meetodiks oli nukleiinhappe määramine 84 juhul, külv 127 juhul.

Joonis 18.
Kampülobakterenteriidi etioloogiline struktuur, 2005–2022


Haigestumise tõus oli suvel-sügisel, juunist septembrini haigestus 46,4% haigetest.







Joonis 19.
Haigestumine kampülobakterenteriiti kuude lõikes, 2022 (haigete arv)


Kõik haigusjuhud olid sporaadilised, rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud.
13 juhul leidis nakatumine aset oletatavalt väljaspool Eestit (Hispaanias kaks, Indias üks, Kreekas üks, Leedus üks, Peruus üks, Poolas üks, Portugalis üks, Prantsusmaal üks, Tais üks, Türgis kaks, Venemaal üks).
Hospitaliseeriti 45,0% haigetest.

Joonis 20.
Kampülobakterenteriidi haigete hospitaliseerimine, 2005–2022 (% haigete üldarvust)


On olemas referentfunktsiooni raames uuritud 247 kultuuri tundlikkuse määramise tulemused. On tuvastatud kom multiresistentset (kolme ja rohkem preparaadi suhtes) tekitajat – üks nelja preparaadi suhtes C. coli, üks kolme preparaadi suhtes C. coli ja üks kolme preparaadi suhtes C. jejuni. 91,1% tüvedest on resistentsed tsiprofloksatsiini suhtes.



Tabel 6.
Campylobacter’i antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2022
Preparaat
Uuritud tüvede arv
Tundlik (%)
Resistentne (%)
Erütromütsiin
247
98,0
2,0
Gentamütsiin
247
99,6
0,4
Tetratsükliin
247
34,4
65,6
Tsiprofloksatsiin
247
8,9
91,1

Tabel 7.
Campylobacter’i resistentsus, 2010–2022 (%)
Preparaat
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
Erütromütsiin
0,0
2,1
1,3
0,9
0,4
3,0
4,6
1,7
6,8
4,6
1,4
3,7
2,0
Gentamütsiin
-
1,5
1,0
0,0
-
-
-
0,4
0,6
0,3
0,0
0,0
0,4
Tetratsükliin
20,5
28,8
19,2
21,2
45,2
68,6
58,1
47,4
69,7
52,3
49,3
57,9
65,6
Tsiprofloksatsiin
45,7
57,4
65,3
60,3
78,8
86,1
83,4
83,2
85,4
91,8
81,2
87,9
91,1


Enterohemorraagilise E. coli nakkus (A04.3)
2022. aastal registreeriti 11 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,8 (2021. a oli 7 juhtu ehk 0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Kõik haigusjuhud kinnitati laboratoorselt, laboratoorse kinnituse meetodiks oli nukleiinhappe määramine.
Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (0,9 100 000 el. kohta), Harjumaal (1,3), Ida-Virumaal (2,6), Pärnumaal (2,3) ja Saaremaal (3,0).
63,6% haigetest olid 0-14-aastased lapsed, 18,2% vanusrühmast 20-29 aastat ning 18,2% vanuses üle 60 aastat. Mehi oli 36,4%, naisi 63,6%. 27,3% haigetest olid eelkooliealised lapsed, 27,3% kooliõpilased, 18,2% mittetöötavad isikud. Hospitaliseeriti 63,6% haigetest.

Joonis 21.
Enterohemorraagilise E. coli nakkuse haigestumus, 2004-2022 (100 000 el. kohta)


Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Letaalseid juhte ei olnud.
Ühel juhul leidis nakatumine aset oletatavalt väljaspool Eestit (Venemaal).
Haigestumise tõus oli suvel, 63,6% haigetest haigestusid juunis-augustis.
Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6)
Registreeriti 53 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 4,0 (2021. a oli 45 haiget ehk 3,4 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 22.
Yersinia enterocolitica enteriidi haigestumus maakonniti, 2022
(100 000 el. kohta)

Haigusjuhte registreeriti 9 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Kõrgem haigestumus oli Pärnumaal (10,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Raplamaal (8,9), Ida-Virumaal (8,0) ja Harjumaal (7,9).

Joonis 23.
Yersinia enterocolitica enteriit, 1994–2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)


16 juhul tegemist oli Y. enterocolitica O:3, kolmel juhul Y. enterocolitica O:8, ühel juhul Y. enterocolitica O:9, ühel juhul O:1,2 ning kuuel juhul Y. enterocolitica mitte O:3, O:5, O:8, O:9 serogrupiga.
58,5% haigetest olid lapsed vanuses 0-14 aastat, 13,2% noorukid vanuses 15-19 aastat, 15,1% isikud vanuses 20-49 aastat ning 11,3% olid isikud vanused üle 60 aastat. Mehi oli 50,9%, naisi 49,1%. 41,5% haigetest olid koolieelikud, 28,3% kooliõpilased, 11,3% töötavad ning 9,4% mittetöötavad isikud. 9,4% juhtudest tegevusala ei ole teada. Esines üks rühmaviisiline haigestumine kahe haigusjuhuga.
Kahel juhul leidis nakatumine aset oletatavalt väljaspool Eestit (Hispaanias ja Türgis).
Hospitaliseeriti 71,7% haigetest.

Joonis 24.
Yersinia enterocolitica enteriiti haigestumine kuude lõikes, 2022 (haigete arv)


Haigestumise tõus oli kevadel-suvel, aprillist juunini haigestus 49,0% haigetest.

Tabel 8.
Yersinia enterocolitica antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2022
Preparaat
Uuritud tüvede arv
Tundlik (%)
Resistentne (%)
Tetratsükliin
10
100,0
0,0
Trimetoprim+ sulfametoksasool
23
100,0
0,0
Tsefotaksiim
11
100,0
0,0
Tseftasidiim
11
100,0
0,0
Tsiprofloksatsiin
24
100,0
0,0

Tabel 9.
Yersinia enterocolitica resistentsus, 2012–2022 (%)
Preparaat
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
Tüvede arv
30
58
53
35
35
43
57
34
28
21
24
Ampitsilliin
100,0
96,6
100,0


100,0
100,0
100,0
100,0


Tetratsükliin









0,0
0,0
Trimetoprim+ sulfametoksasool



0,0
2,8
2,3
0,0
0,0
0,0
0,0
0,0
Tsefotaksiim
0,0
3,2
3,8


0,0
0,0
0,0
0,0
14,3*
0,0
Tseftasidiim


3,8


0,0
0,0
0,0
0,0
16,7*
0,0
Tsiprofloksatsiin
0,0
0,0
0,0
0,0
2,8
0,0
0,0
0,0
0,0
0,0
0,0
*üks resistentne tüvi



Rotaviirusenteriit (A08.0)
Haigusjuhte oli 643, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 48,3 (2021. a oli 135 haiget ehk 10,2 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 25.
Rotaviirusenteriit, 1990–2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Haigeid registreeriti kõikides maakondades ning Tallinnas ja Narvas. Kõrgem haigestumus oli Läänemaal (103,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Narvas (74,0) ja Harjumaal (70,2).

Joonis 26.
Rotaviirusenteriidi haigestumus maakonniti, 2022 (100 000 el. kohta)


Haigestumise tõusud oli kevadel, märtsis-mais haigestus 58,6% haigete üldarvust.




Joonis 27.
Rotaviirusenteriiti haigestumine kuude kaupa, 2022 (haigete arv)


Haigetest 46,2% olid 0-4-aastased lapsed, 35,0% 5-9-aastased lapsed. Enamik haigestunutest olid koolieelikud (67,8%). Mehi oli 49,0%, naisi 51,0%.
91,8% rotaviirusenteriidi juhtude üldarvust moodustavad sporaadilised haigusjuhud, 8,3% haigetest registreeriti kolletes 2-8 juhuga. Hospitaliseeriti 84,0% haigetest.

Joonis 28.
Rotaviirusenteriiti haigestumise vanuseline struktuur, 1999–2022


28 juhul nakatuti väljaspool Eestit (Bulgaarias kaks, Egiptuses viis, Gruusias üks, Hispaanias üks, Indias üks, Itaalias üks, Türgis 13, Ukrainas neli).
2022. a vaktsineeriti rotaviirusnakkuse vastu 5 039 inimest, nendest 0-14 a lapsi 5 038 ja täiskasvanuid 1.





Noroviirusenteriit (A08.1)
Haigusjuhte oli 783, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 58,9 (2021. a oli 469 haiget ehk 35,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Võrreldes 2021. aastaga suurenes haigestumine 67,0% võrra.

Joonis 29.
Noroviirusenteriit, 2002–2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Haigeid registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa. Kõrgem haigestumus oli Saaremaal (118,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (83,8), Pärnumaal (79,3) ja Harjumaal (77,5).

Joonis 30.
Noroviirusenteriidi haigestumus maakonniti, 2022 (100 000 el. kohta)


Haigetest 62,2% olid 0-4-aastased lapsed, 24,5% 5-14-aastased lapsed ning 8,3% isikud vanuses üle 60 aastat. Enamik haigestunutest olid koolieelikud (73,4%), kooliõpilased (14,7%) ja mittetöötavad isikud (8,3%). Mehi oli 45,6%, naisi 54,4%.
Hospitaliseeriti 90,5% haigetest.

Joonis 31.
Noroviirusenteriiti haigestumise vanuseline struktuur, 2005–2022


89,4% Noroviirusenteriidi üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 10,6% haigetest registreeriti kolletes 2–16 juhuga.
16 juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Gruusias üks, Kreekas üks, Rootsis üks, Türgis 10, Ukrainas kolm).
Haigestumisel oli välja kujunenud sesoonsus, haigestumise tõus oli talvel-kevadel, jaanuaris-märtsis haigestus 51,8% haigetest.

Joonis 32.
Noroviirusenteriiti haigestumine kuude kaupa, 2022 (haigete arv)



Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04,7; A04.8; A05.0; A05.2–A05.8; A08.2–A08.3; A08.5)
Registreeriti 521 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 39,2 (2021. a oli 307 juhtu ehk 23,1 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkusi registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Valgamaa. Suurem haigestumus oli Narvas (89,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (80,5), Harjumaal (54,3) ja Tallinnas (46,1).
Joonis 33.
Soole muude täpsustatud nakkushaiguste haigestumus maakonniti, 2022
(100 000 el. kohta)


50,1% haigetest olid 0-4-aastased lapsed, 19,0% üle 60-aastased isikud. Mehi oli 48,6%, naisi 51,4%. 59,5% haigestunutest olid koolieelikud, 19,4% mittetöötavad isikud.
7 juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Ameerika Ühendriikides üks, Hispaanias üks, Maltal üks, Rootsis üks, Taanis üks, Türgis kaks). Tekkis üks adenoviirusenteriidi kodukolle kahe ja üks kolme haigusjuhuga. Hospitaliseeriti 81,6% haigetest.

Joonis 34.
Soole muudesse täpsustatud nakkushaigustesse haigestumine kuude kaupa,
2021-2022 (haigete arv)


Haigestumise tõus oli kevadel-suvel.
Etioloogiliselt tuvastati sagedamini järgmisi tekitajaid: 37,2% adenoviirus, 26,9% Clostridium difficile, 16,1% sapoviirus ja 11,4% astroviirus. Üksikjuhtudel oli tekitajaks Aeromonas caviae (1), E. coli (1), enteroviirused (13), Plesiomonas shigelloides (3), rinoviirus (4), Staphylococcus aureus (2) ja Virgibacillus pantothenticus (1).

Joonis 35.
Soole muude täpsustatud nakkushaiguste etioloogiline struktuur, 2005–2022


Lambliaas ehk giardiaas (A07.1)
Registreeriti 15 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,1 (2021. a oli 44 juhtu ehk 3,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt.
Joonis 36.
Lambliaas, 1991-2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Haigusjuhte registreeriti viies maakonnas ning Tallinnas. Suurem haigestumus oli Jõgevamaal (3,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Raplamaal (3,0) ja Viljandimaal (2,2).





Joonis 37.
Lambliaasi haigestumus maakonniti, 2022 (100 000 el. kohta)

Haigetest 26,7% olid lapsed vanuses 1-14 a, 60,0% olid isikud vanuses 20-49 a. Mehi oli 26,7%, naisi 73,3%. 13,3% haigestunutest moodustasid koolieelsed lapsed, 13,3% koolilapsed, 20,0% töötavad ning 20,0% mittetöötavad isikud. 33,3% juhtudest tegevusala ei ole teada. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Nakatumisi väljaspool Eestit ei olnud. Hospitaliseeriti 6,7% haigetest.
Haigestunud isikute arv oli suurem suvel, juunis-augustis haigestus 46,7% haigetest.

Joonis 38.
Lambliaasi haigestumine kuude kaupa, 2021-2022 (haigete arv)


Amöbiaas (A06)
2022. aastal registreeriti 24 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 1,8 (2021. aastal oli 8 juhtu ehk 0,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud.
Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (1,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (1,1), Narvas (8,6), Läänemaal (4,9), Tartumaal (5,7) ja Viljandimaal (4,4).

Joonis 39.
Amöbiaas, 1997–2004 ja 2013–2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)


54,2% haigetest olid lapsed vanuses 0-14 aastat, 8,3% noorukid vanuses 15-19 aastat, 29,2% isikud vanuses 20-49 aastat ja 8,3% vanuses üle 50 aastat. Mehi oli 58,3%, naisi 41,7%. 37,5% haigestunutest moodustasid eelkooliealised organiseeritud lapsed, 20,8% kooliõpilased, 4,7% üliõpilased, 20,8% töötavad ja 4,7% mittetöötavad isikud. 12,5% juhtudest tegevusala jäi teadmata.
4,7% haigetest viibisid haiglaravil. 66,7% juhtudest olid sporaadilised, 33,3% esinesid kolletes 2-4 haigusjuhuga. Ühel juhul toimus nakatumine väljaspool Eestit (Egiptuses). 45,8% haigetest haigestus talvel-kevadel (jaanuaris-märtsis).

Joonis 40.
Amöbiaasi haigestumine kuude kaupa, 2021-2022 (haigete arv)






Krüptosporidioos (A07.2)
2022. aastal registreeriti 12 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,9 (2021. aastal oli 7 juhtu ehk 0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 41.
Krüptosporidioos, 1985–2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (1,1), Pärnumaal (5,8) ja Viljandimaal (2,2). Kõik haigusjuhud kinnitati laboratoorselt.
75,0% haigetest olid lapsed vanuses 0-14 aastat, 16,7% isikud vanuses 20-39 aastat ja 8,3% vanuses üle 60 aastat. Meeste osakaal oli 41,7% ja naiste 58,3%. 50,0% haigestunutest moodustasid eelkooliealised lapsed, 25,0% kooliõpilased, 8,3% üliõpilased, 8,3% mittetöötavad isikud. 8,3% juhtudest tegevusala ei ole teada.
83,3% haigetest viibisid haiglaravil. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Neljal juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Hispaanias üks, Suurbritannias üks ja Türgis kaks). Sügisel oli haigestumise tõus, 58,3% haigetest haigestusid augustis-oktoobris.

Joonis 42.
Krüptosporidioosi haigestumine kuude kaupa, 2021-2022 (haigete arv)


Piisknakkushaigused

Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11)
2022. aastal registreeriti 276 773 ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete viirusnakkuste haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 20 808,9 (2021. aastal oli 184 188 juhtu ehk 13 859,4 100 000 el. kohta). Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused moodustasid 88,9% Eestis registreeritud nakkushaigustest (välja arvatud COVID-19).
Haigetest oli mehi 44,3% ja naisi 55,7%. 29,7% moodustasid lapsed vanuses 0-14 a, 27,3% vanuses 20-39 a ning 13,4% vanuses üle 60 a. Kõige suurem haigestumus oli Raplamaal (29 395,4 100 000 el. kohta), Viljandimaal (28 363,2), Ida-Virumaal (28 227,5) ja Tartumaal (24 747,4).
Maksimaalne haigete arv (11 833 juhtu) registreeriti 7. nädalal (2021. aastal 6472 43. nädalal, 2020. aastal 6 215 juhtu 14. nädalal, 2019. aastal 6 424 juhtu 5. nädalal, 2018. aastal 7 493 juhtu 9. nädalal).

Joonis 43.
Ülemiste hingamisteede ägedate nakkuste registreerimine nädalate kaupa,
2021-2022


2022. aastal registreeriti 21 489 gripi haigestumist, haigestumus 100 000 el. kohta oli 1615,6 (2021. aastal oli 372 juhtu ehk 28,0 100 000 el. kohta). Mehi oli 47,4%, naisi 52,6%. 43,0% haigete üldarvust moodustasid lapsed vanuses 0-14 a, 23,9% isikud vanuses 20-39 a ja 9,1% üle 60-aastased isikud. Kõige suurem haigestumus oli Võrumaal (1848,9 100 000 el. kohta), Valgamaal (1783,0), Viljandimaal (1757,3) ja Lääne-Virumaal (1585,8).
Maksimaalne haigete arv registreeriti 16. nädalal – 1952 gripijuhtu (2021. aastal 52. nädalal 122 haigusjuhtu, 2020. aastal 8. nädalal 588 haigusjuhtu, 2019. aastal 5. nädalal 1576 haigusjuhtu, 2018. aastal 10. nädalal 1 479 haigusjuhtu).








Tabel 10.
Gripi vastu vaktsineerimine, 2010–2022
 
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
Vaktsineeritute arv
17375
17119
13618
18130
17382
20331
34665
52142
92906
134109
115066
125375
150040
sh lapsi kuni 14a
1714
1421
939
1274
1184
1458
3204
4807
9477
14018
3458
7220
8857
sh 65+ isikud
2321
2058
2020
2602
3393
3852
7039
12387
22315
39536
32191
62274
86263
Vaktsineeritud elanikkonnast %
1,3
1,3
1,0
1,4
1,3
1,5
2,6
4,0
7,0
10,2
8,7
9,4
11,3


COVID-19 (U07.1)
2022. aastal registreeriti 370 262 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 27 837,8 (2021. aastal oli 213 710 juhtu ehk 16 080,8 100 000 el. kohta).).
Haigetest oli mehi 44,8% ja naisi 55,2%. 15,9% moodustasid lapsed vanuses 0-14 a, 32,6% vanuses 20-39 a ja 15,5% üle 60-aastased isikud. Kõige suurem haigestumus oli Harjumaal (koos Tallinnaga, 29723,5 100 000 el. kohta), Tartumaal (28 137,4), Hiiumaal (27 621,5) ja Võrumaal (26236,0).
Pandeemia ajal esines Eestis viis haigestumise lainet: 1. laine 26.02.2020-30.06.2020, 2. laine 01.09.2020-30.06.2021, 3. laine 01.07.2021-12.12.2021, 4. laine 13.12.2021-30.06.2022 ja 5. laine alates 01.07.2022.
2022. aastal suurem haigestumise tõus oli jaanuaris-märtsis.

Joonis 44.
COVID-19 registreerimine päevade kaupa, 2022


2892 juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Ahvenamaal 1, Ameerika Ühendriikides 72, Andorras 3, Araabia Ühendemiraatides 57, Argentiinas 2, Austraalias 1, Austrias 65, Belgias 16, Brasiilias 9, Bulgaarias 18, Colombias 1, Costa Ricas 4, Dominikaani Vabariigis 14, Ecuadoris 3, Egiptuses 562, Filipiinidel 2, Ghanas 1, Gruusias 18, Hiinas 1, Hispaanias 260, Hollandis 17, Horvaatias 3, Iirimaal 8, Indias 2, Islandis 1, Itaalias 130, Jaapanis 1, Kanadas 1, Kasahstanis 1, Keenias 9, Kolumbias 1, Kreekas 2, Kuubal 3, Küprosel 20, Leedus 20, Liibanonis 1, Luksemburgis 2, Lõuna Aafrikas 1, Lätis 39, Maltal 6, Mauritiusel 4, Mehhikos 67, Monacos 1, Montenegros 2, Norras 24, Omaanis 1, Pakistanis 1, Panamas 1, Paraguays 1, Poolas 36, Portugalis 12, Prantsusmaal 55, Qataris 1, Roheneemesaartel (Cabo Verde) 2, Rootsis 252, Rumeenias 1, Saksamaal 40, Saudi Araabias 2, Seišelli saartel 12, Serbias 3, Slovakkias 2, Soomes 503, Sri Lankas 8, Suurbritannias 60, Šveitsis 52, Taanis 9, Tais 68, Tansaanias 31, Tšehhis 4, Türgis 32, Ukrainas 81, Ungaris 11, Usbekistanis 1, Uus-Meremaal 1, Valgevenes 3, Venemaal 127, Vietnamis 2, teadmata 1).
Haiglaravil viibinud 10 594 isikut (2,9% üldarvust), neist ventileerimist vajanud 198 isikut (1,9% hospitaliseeritud isikute üldarvust). Esines 929 surmajuhtu (0,2% üldarvust).
COVID-19-vastane vaktsineerimine teostatakse alates 2020. aasta detsembrikuust. 2022. aastal vaktsineeriti COVID-19 vastu (lõpetatud vaktsineerimiskuur) 33 251 inimest, nendest 0-17-aastaseid 7 971, 18-24-aastaseid 3 419, 25-49-aastaseid 13 573, 50-59-aastaseid 3 020, üle 60-aastaseid 5 167, vanus teadmata 96 juhul. Lisa- või tõhustusdoosi saanud 262 107 inimest, nendest 0-17-aastaseid 2 680, 18-24-aastaseid 16 820, 25-49-aastaseid 95 459, 50-59-aastaseid 38 972, üle 60-aastaseid 107 165, vanus teadmata 1 011 juhul.

Joonis 45.
Vaktsiin-välditavad nakkused. Haigestumise struktuur, 1994–2022



Läkaköha (A37.0)
Registreeriti 8 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,6 (2021. a oli 13 juhtu ehk 1,0 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (0,6), Ida-Virumaal (1,3), Pärnumaal (2,3) ja Tartumaal (1,3).









Joonis 46.
Läkaköha, 1945–2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)


12,5% haigetest olid isikud vanuses 30-39 aastat, 25,0% vanuses 40-49 aastat ja 62,5% vanuses üle 60 aastat. Haigete keskmine vanus oli 59,8 aastat.

Joonis 47.
Läkaköha haigete jaotus vanusrühmade järgi, 1999–2022


Mittetöötavad isikud moodustasid 37,5% ja töötavad isikud 50,0% haigete üldarvust. 12,5% juhtude üldarvust tegevusala ei ole teada. Haigestunutest oli mehi 12,5%, naisi 87,5%.
Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.
Hospitaliseeriti 12,5% haigetest.







Joonis 48.
Läkaköha haigete keskmine vanus, 1999–2022


Haigusjuhte esinenud kevadel ja sügisel.

Joonis 49.
Läkaköhasse haigestumine kuude lõikes, 2021-2022 (haigete arv)


Kõik haigusjuhud olid sporaadilised, rühmaviisilisi haigestumisis ei esinenud.
Haigetest 12,5% olid vaktsineeritud (dooside arv ja intervall haigestumise ja viimase vaktsineerimise doosi vahel ei ole teada).
2022. aastal vaktsineeriti läkaköha vastu 15 938 inimest, nendest 0-14 a lapsi 15_481, noorukeid (15-17 a) 453 ja täiskasvanuid 4. Revaktsineeriti 32 108 inimest, nendest 0-14 a lapsi 21 770, noorukeid (15-17 a) 9 595 ja täiskasvanuid 743.


Difteeria (A36)
2022. aastal ei registreeritud difteeria haigusjuhte (viimane haigusjuht esines Eestis 2001. aastal). Tuvastati neli mittetoksigeenset Corynebacterium diphtheriae, kolmel juhul tüüp gravis, ühel juhul tüüp belfanti (verest ja haavaeritisest).

2022. aastal vaktsineeriti difteeria vastu 16 061 inimest, nendest 0-14 a lapsi 15 544, noorukeid (15-17 a) 495 ja täiskasvanuid 22. Revaktsineeriti 47 797 inimest, nendest 0-14 a lapsi 21 821, noorukeid (15-17 a) 9 615 ja täiskasvanuid 16 361. Difteeria seerumit ei manustatud.


Leetrid (B05)
2022. aastal leetrite haigusjuhte ei olnud (2021. a samuti ei olnud).

Joonis 50.
Leetrid, 2000–2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)


2022. aastal vaktsineeriti leetrite vastu 12 567 inimest, nendest 0-14 a lapsi 12 125, noorukeid (15-17 a) 35 ja täiskasvanuid 407. Revaktsineeriti 11 095 inimest, nendest 0-14 a lapsi 10 287, noorukeid (15-17 a) 554 ja täiskasvanuid 254.

Punetised (B06; P35.0)
2022. aastal punetiste haigusjuhte ei olnud (eelmine haigusjuht registreeriti 2013. aastal).
2022. aastal vaktsineeriti punetiste vastu 12 383 inimest, nendest 0-14 a lapsi 11_942, noorukeid (15-17 a) 35 ja täiskasvanuid 406. Revaktsineeriti 11 074 inimest, nendest 0-14 a lapsi 10 264, noorukeid (15-17 a) 555 ja täiskasvanuid 254.









Mumps (B26)
2022. aastal oli 4 haiget ehk 0,3 juhtu 100 000 elaniku kohta (2021. a ei olnud).

Joonis 51.
Mumps, 2000–2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (1,1) ja Tartumaal (0,6).
50,0% haigetest olid lapsed vanuses 1-4 aastat, 25,0% vanuses 5-9 aastat ja 25,0% isikud vanuses 50-59 aastat.
Koolieelsed lapsed moodustasid 75,0% haigete üldarvust. 25,0% juhtude üldarvust tegevusala ei ole teada. Kõik haiged olid naised.
Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Kõik haiged viibisid kodusel ravil.
Haigusjuhte esinenud kevadel ja suvel. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised, rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud.
Haigetest 25,0% olid vaktsineeritud ühe doosiga, intervall haigestumise ja vaktsineerimise doosi vahel on 3 aastat).

2022. aastal vaktsineeriti mumpsi vastu 12 578 inimest, nendest 0-14 a lapsi 12 137, noorukeid (15-17 a) 35 ja täiskasvanuid 406. Revaktsineeriti 11 111 inimest, nendest 0-14 a lapsi 10 304, noorukeid (15-17 a) 554 ja täiskasvanuid 253.

Meningokokknakkus (A39)
Registreeriti 1 haige, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (2021. a oli 3 haiget ehk 0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos kinnitati laboratoorselt.
Kliiniliselt avaldus haigus meningokokktseemiana. Letaalseid juhte ei esinenud. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.
Haigusjuht registreeriti Tartumaal (0,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haige oli üle 60-aastane töötav mees, viibis haiglaravil. Mikrobioloogiliselt oli tekitajaks mittetüpeeruv N. meningitidis.
2022. aastal vaktsineeriti meningokokknakkuse vastu 260 inimest, nendest 0-14 a lapsi 60, noorukeid (15-17 a.) 24 ja täiskasvanuid 176. Revaktsineeriti 46 isikut, nendest 0-14 a lapsi 4, noorukeid (15-17 a.) 3 ja täiskasvanuid 39.




Joonis 52.
Meningokokknakkus, 1991–2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)


On andmed 9 N. meningitidis antimikroobse tundlikkuse uurimise kohta.

Tabel 11.
N. meningitidis antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2022
Preparaat
Uuritud tüvede arv
Tundlik (%)
Mõõdukalt tundlik (%)
Resistentne (%)
Meropeneem
5
100,0


Penitsilliin
9
77,8

22,2
Tsefotaksiim
9
100,0


Tseftriaksoon
9
100,0


Tsiprofloksatsiin
8
100,0





Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2)
Registreeriti 44 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 3,3 (2021. a oli 18 juhtu ehk 1,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Kliiniliselt avaldus haigus kahel juhul meningiidina, viiel juhul septitseemiana, 33 juhul kopsupõletikuna ja ühel juhul täpsustamata paikme nakkusena. Surmajuhte ei esinenud.
Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (3,2 haigusjuhtu 100 000 el. kohta), Harjumaal (0,6), Ida-Virumaal (2,7), Narvas (1,7), Jõgevamaal (3,6), Läänemaal (4,9), Lääne-Virumaal (1,7), Pärnumaal (21,0), Raplamaal (6,0), Saaremaal (3,2) ja Viljandimaal (4,4).

20,4% haigestunutest olid lapsed vanuses 1-14 aastat, 22,7% isikud vanuses 20-59 aastat ning 56,8% üle 60-aastased isikud. Meningiidi haiged olid vanusgruppidest 10-14 aastat (üks) ja 30-39 aastat (üks). Septitseemia haiged olid vanusgruppidest 1-4 aastat (üks), 50-59 aastat (kolm) ja üle 60 aastat (üks). Mehi oli 43,2%, naisi 56,8%. 54,5% haigestunutest olid mittetöötavad inimesed (vanadus- või töövõimetupensionärid), 13,6% juhtudest tegevusala ei ole teada.
Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.
Haigestumise tõus esines sügisel, septembrist novembrini haigestusid 52,3% registreeritud haigestunutest. 86,4% haigetest hospitaliseeriti.

2022. aastal vaktsineeriti Haemophilus influenzae tüüp B vastu 14 982 inimest, nendest 0-14 a lapsi 14 980 ja noorukeid (15-17 a) 2. Revaktsineeriti 11 567 last.


Sarlakid (A38)
Registreeriti 350 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 26,3 (2021. aastal oli 74 juhtu ehk 5,6 100 000 elaniku kohta).

Joonis 53.
Sarlakid, 1990–2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Haigusjuhte registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Järvamaa. Suurem haigestumus oli Läänemaal (98,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (60,3), Harjumaal (39,0) ja Pärnumaal (32,7).

Joonis 54.
Sarlakite haigestumus maakonniti, 2022 (100 000 el. kohta)


Haigestunutest 95,1% moodustasid 1-9-aastased lapsed. Mehi oli 51,1%, naisi 48,9%. 81,7% haigetest olid eelkooliealised lapsed, 17,1% kooliõpilased. Haigestumise tõus oli sügisel-talvel. Oktoobrist detsembrini haigestus 69,1% haigete üldarvust. Hospitaliseeriti 9,4% haigetest.
Ühel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Egiptuses).

Joonis 55.
Sarlakitesse haigestumine kuude lõikes, 2022 (haigete arv)



Tuulerõuged (B01)
Registreeriti 5 259 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 395,4 (2021. a vastavalt 3 160 ja 237,8). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Viljandimaal (825,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Järvamaal (720,7) ja Läänemaal (647,6).

Joonis 56.
Tuulerõuged, 1985–2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)



Joonis 57.
Tuulerõugete haigestumus maakonniti, 2022 (100 000 el. kohta)


Haigestunutest 51,0% moodustasid 1-4-aastased ja 38,0% 5-9-aastased lapsed. 84,0% haigestunutest moodustasid koolieelikud (nii koolieelses lasteasutuses käivad kui ka kodused) ja 13,5% kooliõpilased. Mehed ja naised haigestusid võrdselt.
0,6% haigetest viibisid haiglaravil.
Neljal juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Itaalias üks, Suurbritannias üks, Türgis kaks).
Haigestumisel on selgelt kujunenud kaks haigestumise tõusu – kevade lõpus ja sügisel-talvel. Mais-juunis haigestus 27,3% ning novembris-detsembris 25,2% haigete üldarvust.

Joonis 58.
Tuulerõugetesse haigestumine kuude lõikes, 2021-2022 (haigete arv)


2022. aastal vaktsineeriti tuulerõugete vastu 1 059 inimest, nendest 0-14 a lapsi 822, noorukeid (15-17 a) 17 ja täiskasvanuid 220. Revaktsineeriti 801 inimest, nendest 0-14 a lapsi 667, noorukeid (15-17 a) 11 ja täiskasvanuid 123. Immunoglobuliinprofülaktikat ei rakendanud.

Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13)
2021. aastal registreeriti 110 pneumokokknakkust, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 8,3 (2021. a oli 78 juhtu ehk 5,9 100 000 elaniku kohta). Invasiivset pneumokokknakkust oli 34, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,6 (2021. a oli 15 juhtu ehk 1,1 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt.
Nakkushaigust registreeriti 12 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Ida-Virumaal (30,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (23,3), Narvas (20,6) ja Valgamaal (7,2). Invasiivse pneumokokknakkuse haigusjuhud registreeriti Tallinnas (3,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (1,7), Ida-Virumaal (9,4), Narvas (12,0), Järvamaal (3,4), Lääne-Virumaal (1,7), Saaremaal (3,2) ja Tartumaal (0,6).
Kliiniliselt avaldus haigus septitseemiana 33 juhul (30,0% üldarvust), meningiidina ühel juhul (0,9%) ja kopsupõletikuna 76 juhul (69,1%).

Joonis 59.
Pneumokokknakkuse haigestumus maakonniti, 2022 (100 000 el. kohta)


Joonis 60.
Pneumokokknakkuse haigete jaotus kliinilise pildi järgi, 2005–2022

Haigetest 14,5% olid lapsed vanuses 0-9 aastat, 15,4% olid 20-49-aastased isikud ning 70,0% olid 50-aastased ja vanemad isikud. Mehi oli 47,3%, naisi 52,7%. 14,5% haigete üldarvust moodustasid koolieelsed lapsed, 61,8% mittetöötavad ja 7,3% töötavad isikud. 16,4% juhtudest tegevusala ei ole teada.
Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Haigete seas vaktsineeritud isikuid ei ole.
Esines kaks haigestumise tõusu – kevadel ja sügisel. Ajavahemikul märts-juuni haigestus 40.0% ning september-detsember haigestus 39,1% haigete üldarvust. Invasiivsed pneumokokknakkused esinesid rohkem kevadel, märtsis-juunis haigestus 71,0% haigetest. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. 100,0% haigetest hospitaliseeriti. Neljal juhul haigus lõppes surmaga.

Joonis 61.
Pneumokokknakkusesse haigestumine kuude lõikes, 2021-2022 (haigete arv)


Terviseameti laboris toimus 2013.-2017. a verest ja liikvorist isoleeritud S. pneumoniae kultuuride tüpeerimine (kokku 354 kultuuri, neist tüpeeriti lõpuni 269), avastati 32 erinevat serotüüpi. Serotüüp 3 moodustas 27,5% kõikidest tekitajatest, 14 – 13,4%, 4 – 7,4%, 7F – 6,3%, 9V – 4,1%.
2022. aastal uuriti serogrupi tasemel 138 kultuuri verest ja liikvorist. Tuvastati 14 erinevat serogruppi. Kõige sagedamini esinenud serogrupid olid 3 (24,6% tekitajatest), 19 (15,2%), 23 (13,0%), ja 6 (9,4%).

Joonis 62.
S. pneumoniae serogrupid, 2022 (n=138)

Tabel 12.
S. pneumoniae serogrupid vanusrühma järgi, 2022 (n=138)
Vanusgrupp
0
-
4
5
-
9
10-14
15-19
20-29
30-39
40-49
50-59
60-69
70-79
80 ja >
teadmata
Kokku
Serotüüp 3
2
1
 
 
 
1
5
4
10
5
6
 
34
Serotüüp 4
 
 
 
 
 
 
1
 
 
1
2
 
4
Serogrupp 6
1
 
 
 
 
 
1
 
2
3
6
 
13
Serogrupp 7
 
 
 
 
 
1
 
1
 
2
 
 
4
Serotüüp 8
 
 
 
1
 
2
2
 
2
 
1
 
8
Serogrupp 9
1
 
 
 
1
 
1
1
1
2
 
 
7
Serogrupp 10
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
1
 
2
Serogrupp 11
 
 
 
 
 
1
1
 
 
 
 
 
2
Serogrupp 12
 
 
 
 
 
1
 
 
 
1
 
 
2
Serotüüp 14
3
 
 
 
 
1
 
1
2
1
4
 
12
Serogrupp 15
 
 
 
 
 
1
 
 
 
1
1
 
3
Serogrupp 18
 
 
 
 
 
1
 
 
1
1
 
 
3
Serogrupp 19
1
 
 
 
 
 
 
3
4
1
12
 
21
Serogrupp 20
 
 
 
 
 
 
 
2
1
 
 
 
3
Serogrupp 23
1
 
 
 
 
 
1
2
1
7
6
 
18
Muu (mitte-vaktsiinigrupp)
 
 
 
 
 
 
 
1
 
1
 
 
2
Kokku
9
1
0
1
1
9
12
16
24
26
39
0
138

2022. aastal vaktsineeriti pneumokokknakkuse vastu 2 386 inimest, nendest 0-14 a lapsi 1 571, noorukeid (15-17 a) 12 ja täiskasvanuid 803. Revaktsineeriti 38 inimest, nendest 0-14 a lapsi 1, täiskasvanuid 37.

Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87)
Registreeriti 12 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,9 (2021. a oli 9 juhtu ehk 0,7 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 63.
Muud viirusentsefaliidid ja –meningiidid, 1997–2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)

41,7% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt. Kolmel juhul tekitajaks oli enteroviirus, ühel juhul Herpes simplex viirus, ühel juhul herpesviirus 7 ja ühel juhul puukentsefaliidi viirus.
Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (1,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (1,7), Järvamaal (3,4), Põlvamaal (4,2) ja Tartumaal (1,3).
Haigetest 33,3% olid 0-14-aastased lapsed, 25,0% 20-29-aastased isikud, 33,3% 30-59-aastased isikud ning 8,3% üle 60-aastased isikud. Mehi oli 33,3% ja naisi 66,7%. 8,3% haigestunutest olid koolieelsed lapsed, 25,0% kooliõpilased, 8,3% töötavad isikud, 8,3% mittetöötavad isikud, 16,7% üliõpilased ning 33,3% tegevusala ei ole teada.
Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.
Haigestumise tõus oli kevadel, veebruarist maini haigestus 50,0% kõikidest aasta jooksul registreeritud haigetest. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised, rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti 100,0% haigetest.

Joonis 64.
Muudesse viirusentsefaliitidesse ja -meningiitidesse haigestumine kuude lõikes,
2021-2022 (haigete arv)




















Viirushepatiidid ja HIV

A-viirushepatiit (B15)
Esines 20 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,5 (2021. a haigestus 7 inimest ehk 0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos kinnitati laboratoorselt 18 juhul, kahel juhul põhineb diagnoos kliinilisel pildil ja epidemioloogilisel seosel laboratoorselt kinnitatud juhuga.

Joonis 65.
A-viirushepatiit, 2000–2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Haigestunuid registreeriti Tallinnas (1,1 juhtu 100 000 el. kohta), Harjumaal (2,3), Läänemaal (19,8), Lääne-Virumaal (1,7), Tartumaal (2,5) ja Võrumaal (5,9).
Haigestumise tõus oli sügisel, 65,0% haigetest haigestusid oktoobris-detsembris.

Joonis 66.
A-viirushepatiiti haigestumine kuude lõikes, 2021-2022 (haigete arv)


Kahel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Tais ja Türgis).
75,0% haigusjuhtudest olid sporaadilised, esinenud kaks kollet kahe ja kolme juhuga. Hospitaliseeriti 85,0% haigetest.
35,0% haigetest olid lapsed vanuses 5-14 aastat, 40,0% isikud vanuses 30-49 aastat ja 20,0% isikud vanuses üle 60 aastat. Mehi oli 45,0%, naisi 55,0%. 40,0% haigestunutest olid töötavad isikud, 15,0% koolieelsed organiseeritud lapsed, 15,0% kooliõpilased, 20,0% mittetöötavad isikud ning 10,0% tegevusala teadmata.
2022. aastal vaktsineeriti A-viirushepatiidi vastu 1 970 inimest, neist 0-14 a lapsi 319, noorukeid (15-17 a) 52, täiskasvanuid 1 599. Revaktsineeriti 1 029 inimest, neist 0-14 a lapsi 121, noorukeid (15-17 a) 24, täiskasvanuid 884.

Joonis 67.
A-viirushepatiidi vastu vaktsineeritud isikute arv, 1999–2022


Äge B-viirushepatiit (B16)
Registreeriti 2 ägeda B-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2021. a oli 3 juhtu ehk 0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 68.
Äge B-viirushepatiit, 1990–2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Haigusjuhud kinnitati laboratoorselt. Mõlemad haigusjuhud registreeriti Tallinnas (0,5 haigusjuhtu 100 000 el. kohta).
Haigestunud olid naised vanusrühmast 20-29 ja üle 60 aastat. Alates 2016. aastat ei esinenud ühtegi haigusjuhtu alla 20-aastastel isikutel.

Joonis 69.
Ägeda B-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 1996–2022


Ühel juhul tegemist on mittetöötava isikuga, ühel juhul tegevusala ei ole teada. Üks haige viibis haiglaravil. Ühel juhul võib oletada nakatumist iluteenuse osutamisel, ühel juhul nakatumise asjaolud jäid välja selgitamata.
Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.

Joonis 70.
Ägeda B-viirushepatiidi riskitegurid, 1990-2022


Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1)
Registreeriti 32 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,4 (2021. a oli 20 juhtu ehk 1,5 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (2,7 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (3,4), Ida-Virumaal (2,7), Narvas (3,4), Järvamaal (3,4), Läänemaal (9,9), Pärnumaal (3,5), Raplamaal (6,0), Saaremaal (3,2) ja Tartumaal (0,6).
Joonis 71.
Krooniline B-viirushepatiit, 2004–2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)


21,9% haigestunutest moodustasid 20-39-aastased isikud, 43,8% 40-59-aastased isikud ning 34,4% isikud vanuses 60 aastat ja rohkem. Mehi oli 56,2%, naisi 43,8%. 28,1% haigetest viibisid haiglaravil. Surmajuhte ei esinenud.
Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud.
Kuuel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Ukrainas).
Oletatav nakatumise viis on teada kolmel juhul (heteroseksuaalselt kahel juhul, tätoveerimisel ühel juhul). 90,6% juhtudest jäi riskitegur välja selgitamata.

2022. aastal vaktsineeriti B-viirushepatiidi vastu 28 003 inimest, nendest 0-14 a lapsi 26 635, noorukeid (15-17 a) 25 ja täiskasvanuid 1343. Revaktsineeriti 94 täiskasvanud inimest. Immunoglobuliinprofülaktikat rakendati neljal juhul lastele 0-14 a.

Äge C-viirushepatiit (B17.1)
Registreeriti 6 ägeda C-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,5 (2021. a oli 5 juhtu ehk 0,4 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 72.
Äge C-viirushepatiit, 1997–2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Joonis 73.
Ägeda C-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2001–2022


Kõik haigusjuhud kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (1,1 juhtu 100 000 el. kohta) ja Narvas (1,7).
16,7% haigestunutest olid lapsed 0 vanuses, 83,3% olid 30-49-aastased isikud. Mehi oli 83,3% ja naisi 16,7%. 16,7% moodustasid eelkooliealised lapsed, 33,3% töötavad ja 16,7% mittetöötavad inimesed. Tegevusala jäi teadmata 33,3% juhtudest.
66,7% haigetest viibisid haiglaravil. Üks haigusjuht lõppes surmaga.
Ühel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Ukrainas). Oletatavad nakatumise viisid olid: perinataalselt (emalt lapsele) 16,7%, töötamisel verega 16,7%, sugulisel teel (heteroseksuaalselt) 16,7%. 50,0% juhtudest jäi riskitegur välja selgitamata.

Joonis 74.
Ägeda C-viirushepatiidi oletatav nakatumise viis, 2003–2022





Krooniline C-viirushepatiit (B18.2)
Registreeriti 109 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 8,2 (2021. a vastavalt 133 ja 10,). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt.

Joonis 75.
Krooniline C-viirushepatiit, 2004–2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Haigusjuhte registreeriti 8 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Narvas (34,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Hiiumaal (23,5), Pärnumaal (21,0), Saaremaal (9,6) ja Tallinnas (9,4).

Joonis 76.
Kroonilise C-viirushepatiidi haigestumus maakonniti, 2022 (100 000 el. kohta)


2,7% haigestunutest olid vanuses 1-4 aastat, 3,7% vanuses 20-29 aastat, 52,3% vanuses 30-49 aastat, 15,6% vanuses 50-59 aastat ja 25,7% vanuses üle 60 aastat.
Mittetöötavad isikud moodustasid 25,7% haigetest, töötavad isikud 20,2% haigetest. 51,4% juhtudest tegevusala on teadmata. Mehi oli 61,5%, naisi 38,5%. Hospitaliseeriti 15,6% haigetest.
Oletatav nakatumise viis (riskitegur) on teada 25,7% juhtudest, sh narkootikumide tarvitamisel (12,8% juhtude üldarvust), heteroseksuaalselt (2,8%), muu iluteenus (0,9%), vereülekandega (2,8%), meditsiinilistel manipulatsioonidel (2,8), tätoveerimisel (0,9%) ja perinataalselt (2,8%).

Joonis 77.
Kroonilise C-viirushepatiidi riskitegurid, 2010–2022


Joonis 78.
Krooniliste B- ja C-viirushepatiitide osakaal hepatiitide üldarvust, 2004–2022




E-viirushepatiit (B17.2)
2022. aastal registreeriti 4 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta 0,3 (2021. aastal ei olnud).
Haigusjuhud registreeriti Tallinnas (0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (0,6) ja Tartumaal (0,6). Diagnoosid on kinnitatud laboratoorselt. 25,0% haigetest olid vanuses 30-39 aastat, 50,0% vanuses 40-49 aastat ja 25,0% vanuses üle 60 aastat. Mehed ja naised haigestusid võrdselt. Kaks haiget olid töötavad isikud, kahel juhul tegevusala ei ole teada.

Joonis 79.
E-viirushepatiit, 2012–2022 (haigete arv)


50,0% haigetest hospitaliseeriti. Surmajuhte ei olnud. Haiged haigestusid detsembris 2021. a, jaanuaris, augustis ja septembris. Ühel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Bulgaarias).

HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24)
Kokku on Eestis aastate jooksul diagnoositud (seisuga 31.12.2022. a) HIV-nakkus 10_601 inimesel. 2022. aastal registreeriti uusi HIV-nakatunuid 250, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 18,8 (2021. a vastavalt 125 ja 9,4).

Joonis 80.
HIV-nakkus, 1995–2022 (registreeritud juhtude arv)


2022. a avastatud nakatunutest suurem osa elab Tallinnas (63,6%), Ida-Virumaal (koos Narvaga, 12,8%) ja Tartumaal (7,2%). Suurem haigestumus 100 000 el. kohta oli Tallinnas (36,3), Ida-Virumaal (26,8) ja Narvas (20,6).




Joonis 81.
HIV-nakkuse registreerimine maakonniti, 2022 (100 000 el. kohta)


Tabel 13.
HIV-nakkuse registreerimine maakonniti, 1987–2022
 
1987-
1999
2000-
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
Kokku
Tallinn
64
2647
165
205
148
185
138
132
111
94
82
95
76
72
159
4373
Harjumaa
6
244
11
 
12
 
7
4
3
10
19
11
6
3
5
341
Hiiumaa
 
1
 
 
 
1
 
 
 
 
1
 
 

1
4
Ida-Virumaa
11
1917
97
81
79
73
63
59
55
48
34
23
23
15
20
2598
Narva
1
1990
71
54
52
50
59
53
34
33
24
21
16
13
12
2483
Jõgevamaa
 
3
 
 
 
 
 
1
1
1
 
1
1

2
10
Järvamaa
 
13
 
 
 
 
1
2
 
 
2
1
1


20
Läänemaa
 
2
 
 
 
 
1
1
1
2
1
 
1

2
11
Lääne-Virumaa
2
87
4
6
3
5
4
2
8
3
8
9
3
1
11
156
Põlvamaa
 
4
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
1
2
8
Pärnumaa
 
14
6
3
1
2
2
3
2
9
4
3
7
4
10
70
Raplamaa
 
11
1
 
1
 
3
1
3
2
1
1
 

1
25
Saaremaa
 
7
 
 
 
 
1
 
4
3
1
1
1

5
23
Tartumaa
1
262
15
20
16
8
9
10
6
11
7
3
9
10
18
405
Valgamaa
 
4
 
1
1
 
1
 
 
 
2
7
2
3
1
22
Viljandimaa
 
10
2
 
2
1
1
1
1
1
3
 
 
2
1
25
Võrumaa
 
3
 
 
 
 
 
1
 
2
1
2
1
1

11
Muu
11
5
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 


16
Kokku
96
7224
372
370
315
325
291
270
229
219
190
178
147
125
250
10601

Diagnoositi 1 HIV-nakkus vastsündinutel, 4 HIV-nakkust lapsel vanuses 10-14 a ja 5 HIV-nakkust 15-19-aastastel noorukitel. Enamik nakatunutest on vanusrühmades 30-39 (35,6%) ja 40-49 (32,4%). Isikuid vanuses 20-29 a oli 11,2%, üle 50 a 16,4%. HIV-nakatunutest mehi on 52%, naisi 48%.

Joonis 82.
HIV-nakkus. Vanuseline jaotus, 2000–2022 (%)


Tuvastatud isikutest oli 140 varem teistes riikides tuvastatud juhud, sh 127 Ukrainas.
Oletatavad levikuteed on teada 48,4% 2022. aasta jooksul avastatud HIV-positiivsetest: parenteraalne (narkootiliste ainete süstimine) 5 (2,0% üldarvust), heteroseksuaalne 97 (38,8%), homoseksuaalne 11 (4,4%), täpsustamata seksuaalne 1 (0,4%), emalt lapsele 7 (2,8%).

Joonis 83.
HIV-nakkus. Naiste osakaal, 2000–2022 (%)






Joonis 84.
HIV-nakkuse oletatavad levikuteed ja riskifaktorid, 2012-2022


Joonis 85.
HIV-nakkus lastel vanuses 0-4 a, 2000-2022 (juhtude arv)


2022. aastal uuriti HI-viiruse suhtes 205 622 proovi. Võrreldes 2021. aastaga suurenes testide arv 5,2% võrra. Uuriti 15,4% Eesti elanikest.















Joonis 86.
HI-viiruse suhtes teostatus analüüside arv, 2006–2022


Tabel 14.
Testimine HI-viiruse suhtes maakonniti, 2022
Piirkond
Testide arv
Tallinn

Harjumaa
137277
Hiiumaa
0
Ida-Virumaa
4560
Narva
4861
Jõgevamaa
260
Järvamaa
626
Läänemaa
756
Lääne-Virumaa
1363
Põlvamaa
448
Pärnumaa
8730
Raplamaa
0
Saaremaa
1599
Tartumaa
41842
Valgamaa
647
Viljandimaa
1834
Võrumaa
819
Kokku
205622



HIV-tõbe diagnoositi 13 nakatunul, haigestumus 100 000 el. kohta oli 1,0 (2021. aastal oli 12 juhtu ehk 0,9 100 000 el. kohta). Kokku on Eestis aastate jooksul (seisuga 31.12.2022. a) HIV-tõbi diagnoositud 618 inimesel.




Joonis 87.
HIV-tõbi, 1995–2022 (registreeritud juhtude arv)


Tabel 15.
HIV-tõve registreerimine maakonniti, 1988–2022
Maakond/
aasta
1988-2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
Kokku
Tallinn
42
27
27
15
5
10
15
11
10
7
26
10
12
13
14
9
4
257
Harjumaa
8
1
2
1
10
4
5
2
2
1
5
1
3
4
6
2
5
62
Hiiumaa
1











1



1
3
Ida-Virumaa
21
13
21
12
6
6
9
5
1
4
1
1
2
4
1
1

108
Narva (eraldi)
31
13
10
8
3
15
5
2
5
2
2
3

3
1


103
Jõgevamaa
1
1












1


3
Järvamaa







1

1

1





3
Läänemaa






1




1





2
Lääne-Virumaa
1


1
1
1
1
3

3
2

3
3
2


21
Põlvamaa

















0
Pärnumaa
1




3


1

2
2
3



1
13
Raplamaa


1
1













2
Saaremaa
1









3
1
1

1

1
8
Tartumaa
1
1






1
1






1
5
Valgamaa
2
1















3
Viljandimaa

















0
Võrumaa













1



1
Muu/teadmata
24












 



24
Kokku:
134
57
61
38
25
39
36
24
20
19
41
20
25
28
26
12
13
618

2022. aastal registreeriti nakkushaigust Tallinnas (0,9 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (2,8), Hiiumaal (11,8), Pärnumaal (1,2), Saaremaal (3,2) ja Tartumaal (0,6).
7,7% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 15-19 aastat, 23,1% vanuses 30-39 aastat, 30,8% vanuses 40-49 aastat, 38,5% vanuses üle 50 aastat. Mehi oli 84,6%, naisi 15,4%.


Tabel 16.
Haigused ja seisundid, mille alusel diagnoositi HIV-tõbi, 2022
Indikaatorhaigus
Haigete arv
Kurtumussündroom, HIV-nakkuse poolt põhjustatud
2
Muu mükobakternakkused, dissemineerunud või kopsuväline
1
Mycobacterium tuberculosis etioloogiaga kopsutuberkuloos
1
Pneumocystis jirovecii pneumoonia
2
Söögitoru kandidiaas
1
Täpsustamata lümfoom
1
Tsütomegaloviirushaigus
1
Muu / teadmata
6








































Muud zoonoosid

Leptospiroos (A27)
Registreeriti 9 leptospiroosi juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,7 (2021. a oli 8 juhtu ehk 0,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (0,6), Hiiumaa (11,8), Pärnumaa (1,2), Tartumaal (1,3), Valgamaal (3,6) ja Viljandimaal (4,4).

Joonis 88.
Leptospiroos, 1995–2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)


9 juhul diagnoosid kinnitati laboratoorselt (ühel juhul Leptospira pomona, ühel juhul Leptospira bratislava, ühel juhul Leptospira icterohaemorrhagiae + Leptospira grippotyphosa, kuuel juhul Leptospira spp). Mehi oli 44,4%, naisi 55,6%. 33,3% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 20-29 aastat, 22,2% vanuses 30-59 aastat ja 44,4% üle 60 aastat. 22,2% haigetest moodustasid töötavad, 55,6% mittetöötavad isikud. 22,2% juhtudest tegevusala ei ole teada. 88,9% haigetest hospitaliseeriti. Surmajuhte ega nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.
Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud.


Tulareemia (A21)
2022. aastal registreeriti 3 tulareemia haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,2 (2021. aastal oli 1 haigusjuht ehk 0,1 juhtu 100 000 el. kohta).
Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Hiiumaal (11,8) ja Läänemaal (4,9). Diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Haiged olid mehed vanusrühmas 15-19 aastat, 30-39 aastat ja 40-49 aastat, üks kooliõpilane ja kaks töötavat isikut, viibisid kodusel ravil, paranesid. Ühel juhul toimus nakatumine oletatavalt Läänemaal, kahel juhul Hiiumaal.









Joonis 89.
Tulareemia, 1995–2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Listerioos (A32)
Registreeriti 11 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,8 (2021. a oli 5 juhtu ehk 0,4 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,9 100 000 el. kohta), Ida-Virumaal (2,7), Narvas (1,7), Raplamaal (3,0), Tartumaal (1,3) ja Valgamaal (3,6).

Joonis 90.
Listerioos, 2004–2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Listeria täisgenoomi sekveneerimisel teostati 7 juhul, tuvastatud alamtüübid: ST1 ühel, ST5 ühel, ST8 ühel, ST20 ühel, ST37 kahel ja ST451 ühel juhul.






Tabel 17.
Listeria monocytogenes. Täisgenoomi sekveneerimise tulemused, 2014-2022
Tüüp
ST1
ST4
ST5
ST6
ST7
ST8
ST20
ST26
ST37
ST59
ST87
ST403
ST451
ST482
ST504
ST1247
2014

 
 
1




1




1

1
2015
1
 
 
1
 
3
 
 
 
 
3
 
1
 
 
 
2016

 
 

1





7

2


1
2017
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
1
 
 
 
1
1
2018
1
 
 
1
 
4
 
1
 
 
19
1
 
 
 
6
2019
2
1
 
 
 
4
 
 
 
 
14
 
1
 
 
 
2020
 
 
 
 
 
2
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
2021
 
 
 
 
 
2
 
 
 
1
 
 
1
 
 
1 
2022
1
 
1
 
 
1
1
 
2
 
 
 
1
 
 
 

Kliiniliselt avaldusid haigusjuhud meningiidi või entsefaliidina 36,4%, septitseemiana 54,5%, muu vormina 9,1%. Vastsündinu listerioosi ei olnud. Kõik haiged hospitaliseeriti. Esines üks surmajuht.
90,9% haigetest moodustasid üle 60-aastased ja 9,1% 40-49-aastased isikud. Mehi oli 63,6%, naisi 36,4%. Haigetest 63,6% olid mittetöötavad (vanadus- ja töövõimetuspensionärid), 18,2% töötavad isikud. 18,2% juhtudest tegevusala ei ole teada.
Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.
81,8% haigetest haigestusid juulis-novembris.

Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud (A98.5, A98.6)
Registreeriti 13 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,0 (2021. a oli 12 juhtu ehk 0,9 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 91.
Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud, 1999–2022 (100 000 el. kohta)


Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,2 100 000 el. kohta), Ida-Virumaal (4,0), Läänemaal (4,9), Pärnumaal (2,3), Raplamaal (8,9), Saaremaal (3,2) ja Tartumaal (1,3).
84,6% diagnoosidest olid laboratoorselt kinnitatud.
30,8% haigetest moodustasid 20-49-aastased isikud, 69,2% isikud vanuses üle 50 a. Mehi oli 38,5%, naisi 61,5%. Haigetest 7,7% olid üliõpilased, 15,4% töötavad ja 38,5% mittetöötavad isikud. Tegevusala on teadmata 38,5% juhtudest.
Hospitaliseeriti 84,6% haigetest. Letaalseid juhte ei olnud. Ühel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Itaalias).
Esines haigestumise tõus sügisel, ajavahemikul september-detsember haigestus 61,5% haigetest.

Joonis 92.
Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud. Haigestumine kuude kaupa, 2021-2022
(haigete arv)



Marutõbi (A82)
2022. aastal inimesed marutõppe ei haigestunud (viimane haigusjuht registreeriti 1986. aastal).
Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel ei registreeritud 2022. aastal marutaudi loomadel (2012.-2021. a - 0, 2011. a – 1, 2010. a - 0, 2009. a – 3, 2008. a – 3, 2007. a – 4, 2006. a – 114 ja 2005. a – 266 loomal).
2022. aastal vaktsineeriti marutõve vastu 497 inimest, nendest 0-14 a. lapsi 38, noorukeid (15-17 a.) 5, täiskasvanuid 454. Revaktsineeriti 104 inimest, 0-14 a. lapsi 8, täiskasvanuid 96. Immuunglobuliinprofülaktikat ei rakendanud.








Kaasasündinud toksoplasmoos (P37.1)
2022. aastal haigusjuhte ei registreerinud (eelmine haigusjuht registreeriti 2018. aastal).

Joonis 93.
Kaasasündinud toksoplasmoos, 1997–2022 (haigete arv)



Botulism (A05.1)
Botulismi haigusjuhte ei registreerinud, eelmised haigusjuhud olid 2018. aastal (kolm haigusjuhtu ehk 0,2 100 000 elaniku kohta).

Joonis 94.
Botulism, 1985–2022 (haigete arv)






Brutselloos (A23)
2022. aastal haigusjuhte ei registreerinud (eelmine haigusjuht oli 2019. aastal, 0,1 100 000 el. kohta).

Joonis 95.
Brutselloos, 1947–2022 (haigete arv)































Puukidega levivad nakkushaigused

Puukentsefaliit (A84)
Puukentsefaliiti registreeriti 140 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 10,5 (2021. a oli 82 juhtu ehk 6,2 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 96.
Puukentsefaliit, 1970–2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Joonis 97.
Puukentsefaliidi haigestumus maakonniti, 2022 (100 000 el. kohta)


Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Järvamaa. Kõige suurem haigestumus oli Saaremaal (38,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Hiiumaal (35,3), Pärnumaal (32,7) ja Põlvamaal (29,2).
51,4% haigetest olid 50-aastased ja vanemad isikud, 32,1% isikud vanuses 20-49 aastat ning 13,6% lapsed vanuses 1-14 aastat.



Joonis 98.
Puukentsefaliidi haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2002–2022 (%)


Mehi oli 49,3%, naisi 50,7%.
28,6% moodustasid töötavad, 32,8% mittetöötavad inimesed ja 9,3% kooliõpilased. 22,1% juhtudest tegevusala ei ole teada.
Kõik haiged haigestusid maist novembrini, juulis-augustis haigestus 52,8% haigete üldarvust.

Joonis 99.
Puukentsefaliidi haigusjuhtude jaotus haigestumise kuude kaupa, 2020-2022


Hospitaliseeriti 72,1% haigestunutest. Kaks haigusjuhtu lõppesid surmaga.
Puukentsefaliidi ja puukborrelioosi segainfektsioon registreeriti 12 juhul (8,6% üldarvust).
Haigestunutest kuus olid osaliselt või täielikult vaktsineeritud puukentsefaliidi vastu.
Oletatav nakatumine toimus sagedamini Harjumaal (19,3% haigete üldarvust), Pärnumaal (18,6%), Saaremaal (11,4%) ja Tartumaal (6,4%). Nakatumise koht jäi teadmata 17,1% juhtudest. Nakatumisi väljaspool Eestit ei olnud.
Nakatumist alimentaarsel teel (kitsepiima tarbimisel) võib oletada kahel juhul.
2022. a vaktsineeriti puukentsefaliidi vastu 21 406 inimest, neist lapsi vanuses 0-14 a 6 513, noorukeid vanuses 15-17 a 418, täiskasvanuid 14 475. Revaktsineeriti 33 605, neist lapsi vanuses 0-14 a 6 544, noorukeid vanuses 15-17 a 1 261, täiskasvanuid 25 800.

Joonis 100.
Puukentsefaliidi haigestumus ja elanikkonna hõlmatus immuniseerimisega,
1999–2022



Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2)
Registreeriti 3 075 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 231,2 (2021. aastal oli 2 471 juhtu ehk 185,9 100 000 elaniku kohta).
67,8% haigusjuhtudest kinnitati diagnoos laboratoorselt, 32,2% diagnoosi püstitati kliinilise pildi ja puugiründe seoste põhjal. Nakkushaigust registreeriti kõigis maakondades. Suurem haigestumus oli Saaremaal (837,3 100 000 elaniku kohta), Hiiumaal (659,1), Põlvamaal (450,2), ja Viljandimaal (361,1).

Joonis 101.
Lyme’i tõbi, 1992–2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Joonis 102.
Lyme’i tõve haigestumus maakonniti, 2022 (100 000 el. kohta)


57,2% haigetest olid vanuses 50 aastat ja vanemad, 28,6% olid 30-49-aastased isikud. Mehi oli 37,0%, naisi 63,0%. 43,4% moodustasid töötavad ja 30,1% mittetöötavad inimesed.
56,7% haigusjuhtudest diagnoositi juulis-septembris.
Hospitaliseeriti 2,5% haigestunutest. Tuvastati 17 neuroborrelioosi haigusjuhtu (2021. aastal oli 11 haigusjuhtu).
Nakatuti sagedamini Harjumaal (25,2% haigete üldarvust, koos Tallinnaga), Saaremaal (10,7%), Pärnumaal (9,9%) ja Tartumaal (7,7%). Nakatumise koht jäi teadmata 13,4% juhtudest. 12 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Hispaanias kaks, Leedus üks, Lätis kolm, Norras kaks, Soomes kolm, Taanis üks).

Joonis 103.
Lyme’i tõve haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2002–2022 (%)




Joonis 104.
Lyme’i tõve haigusjuhtude jaotus haiguse diagnoosimise kuude kaupa, 2021-2022 (haigete arv)



Erlihhioos (A79.8)
Registreeriti 1 haigusjuht, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,1 (2021. aastal oli 1 haigusjuht ehk 0,1 100 000 elaniku kohta).
Haigusjuht registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos on laboratoorselt kinnitatud. Haige oli mees vanuses 40-49 a, tegevusala teadmata, viibis kodusel ravil, paranes. Nakatumine toimus oletatavalt Raplamaal.

























Sugulisel teel levivad haigused

Süüfilis (A50-A53)
Registreeriti 39 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta 2,9 (2021. a oli 34 haiget ehk 2,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kaasasündinud süüfilise haigusjuhte ei olnud. Varast süüfilist diagnoositi 33,3% haigete üldarvust.
Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (5,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (1,7), Hiiumaal (11,8), Järvamaal (3,4), Lääne-Virumaal (1,7), Põlvamaal (4,2), Saaremaal (3,2), Tartumaal (1,9), Valgamaal (3,6) ja Viljandimaal (2,2).
10 haiget (25,6% üldarvust) viibisid haiglaravil. Ühel juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Indoneesias).

Joonis 105.
Süüfilis, 2001–2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Joonis 106.
Varajase süüfilise osakaal, 2000–2022 (%)






Joonis 107.
Süüfilise haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2005–2022 (%)


28,2% haigetest moodustavad isikud vanusrühmast 20-29 a, 28,2% vanusrühmast 30-39 a, 23,1% vanusrühmast 40-59 a ja 20,5% vanusrühmast üle 60 a. Mehi oli 74,3%, naisi 25,6%.


Gonokokknakkus (A54)
Registreeriti 117 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 8,8 (2021. a oli 52 juhtu ehk 3,9 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (19,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (4,5), Ida-Virumaal (1,3), Jõgevamaal (3,6), Järvamaal (3,4), Lääne-Virumaal (1,7), Pärnumaal (9,3), Saaremaal (3,2), Tartumaal (4,4) ja Võrumaal (5,9).
4,3% haigetest viibisid haiglaravil. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.

Joonis 108.
Gonokokknakkus, 2001–2022 (100 000 el. kohta)



Joonis 109.
Gonokokknakkuse haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2005–2022 (%)


Haigetest 8,5% olid vanuses 15-19 aastat, 31,6% vanuses 20-29 aastat, 38,5% vanuses 30-39 aastat, 20,5% vanuses 40-49 aastat ja 0,8% vanuses üle 60 aastat. Mehi oli 77,8%, naisi 22,2%.

2022. aastal uuriti Terviseameti nakkushaiguste laboris 8 N. gonorrhoeae kultuuri antimikroobse tundlikkuse suhtes.

Tabel 18.
Neisseria gonorrhoeae AMR, 2014–2022
Aasta
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
Tüvede arv
13
19
2
2
9
8
2
1
8
Antibiootikum
Resistentsete tüvede %
Asitromütsiin
0,0
5,3
0,0
0,0
11,1
25,0
0,0
0,0
0,0
Tseftriaksoon
0,0
0,0
0,0
0,0
0,0
0,0
0,0
0,0
0,0
Tsiprofloksatsiin
15,4
31,6
0,0
50,0
44,4
75,0
100,0
100,0
75,0
Tsefiksiim
0,0
0,0
0,0
0,0
0,0
0,0
0,0
0,0
0,0
Penitsilliin
-
0,0
-
50,0
28,6
0,0
50,0
0,0
12,5

Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56)
Registreeriti 1039 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 78,1 (2021. a oli 994 juhtu ehk 74,8 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Tartumaal (123,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (116,7), Tallinnas (95,5) ja Raplamaal (86,5). 36 haiget (3,5% üldarvust) viibisid haiglaravil. Kolmel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Tais üks ja Ukrainas kaks).








Joonis 110.
Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused, 2001–2022 (100 000 el. kohta)


Joonis 111.
Sugulisel teel levivate klamüüdiahaiguste haigestumus maakonniti, 2022
(100 000 el. kohta)


Haigetest 16,7% olid vanuses 15-19-aastat, 56,4% vanuses 20-29 aastat ja 18,7% vanuses 30-39 aastat. Mehi oli 14,0%, naisi 86,0%.
Oletatav levikutee on teada 57,6% juhtudest (heteroseksuaalne 566 juhul, homoseksuaalne 32 juhul).










Joonis 112.
Sugulisel teel levivate klamüüdihaiguste jaotus vanusrühmade kaupa, 2005–2022 (%)


Joonis 113.
Sugulisel teel levivate klamüüdiahaiguste jaotus soo järgi, 2000–2022
















Muud nakkushaigused

Poliomüeliit (A80)
Viimane haigusjuht registreeriti Eestis 1961. aastal. Polioviiruse ringluse jälgimiseks uuriti nakkushaiguste seire raames 60 heitveeproovi, enteroviirust leiti 18 proovis (30%).
2022. aastal vaktsineeriti poliomüeliidi vastu 15 453 inimest, nendest 0-14 a lapsi 15_436, noorukeid (15-17 a) 16 ja täiskasvanuid 1. Revaktsineeriti 21 520 inimest, nendest 0-14 a lapsi 21 268, noorukeid (15-17 a) 9 ja täiskasvanuid 243.


Malaaria (B50-B54)
Registreeriti 4 sissetoodud haigusjuhtu, haigestumine 100 000 elaniku kohta oli 0,3 (2021. a oli 3 juhtu ehk 0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhud registreeriti Tallinnas (0,7 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Pärnuumaal (1,2). Diagnoosid on kinnitatud laboratoorselt (Plasmodium falciparum kolmel ja Plasmodium sp. ühel juhul). 50,0% haigetest olid vanuses 30-39 aastat ja 50,0% vanuses 50-59 aastat, kõik mehed. Haigete tegevusala ei ole teada.
Kõik haiged hospitaliseeriti. Esines üks surmajuht. Haiged haigestusid aprillis, juulis, augustis ja septembris. Nakatumine toimus väljaspool Eestit (Burkina Fasos, Ghanas, Guineas, Ugandas).

Joonis 114.
Malaaria, 2000–2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Leegionärihaigus (A48.1)
Registreeriti 14 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,1 (2021. a oli 10 juhtu ehk 0,8 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Nakkust registreeriti 7 maakonnas ning Tallinnas. Suurem haigestumus oli Jõgevamaal (3,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Võrumaal (2,9) ja Tartumaal (2,5).
Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud (nukleiinhape määramine kahel juhul, antigeeni määramine uriinis 11 juhul, külv ühel juhul).





Joonis 115.
Leegionärihaigus, 1999–2022 (haigestumus 100 000 el. kohta)


14,3% haigetest olid isikud vanuses 30-39 aastat, 50,0% vanuses 50-59 aastat ja 35,7% üle 60-aastased isikud. Mehi oli 64,3%, naisi 35,7%. 21,4% haigetest moodustasid mittetöötavad ja 21,4% töötavad isikud. 57,1% juhtudest tegevusala ei ole teada.
Hospitaliseeriti 100,0% haigetest. Surmajuhtumeid ei esinenud. Ühel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Itaalias).
61,5% haigetest haigestus sügisel-talvel (septembris-detsembris).

Joonis 116.
Leegionärihaigus. Haigusjuhtude jaotus kuude kaupa, 2021-2022 (haigete arv)







Teetanus (A33-A35)
2022. aastal haigusjuhte ei esinenud (2021. aastal ei esinenud, eelmine haigusjuht registreeriti 2018. aastal).

Joonis 117.
Teetanus, 1995–2022 (haigete ja surmajuhtude arv)


2022. aastal vaktsineeriti teetanuse vastu 16 053 inimest, nendest 0-14 a lapsi 15_540, noorukeid (15-17 a) 491 ja täiskasvanuid 22. Revaktsineeriti 47 852 inimest, nendest 0-14 a lapsi 21 808, noorukeid (15-17 a) 9 615, täiskasvanuid 16 429. Immunoglobuliinprofülaktikat ei rakendatud.


Dengue hemorraagiline palavik (A90)
2022. aastal registreeriti 1 sissetoodud haigusjuht, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,1 (2021. a oli samuti 1 haigusjuht ehk 0,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigusjuht registreeriti Tallinnas (0,2 100 000 elaniku kohta).
Haige oli töötav mees vanuses 40-49 aastat, viibis kodusel ravil, paranes. Haigestus novembris, nakatumine toimus väljaspool Eestit (Indoneesias).


Ahvirõuged (B04)
2022. aastal registreeriti 11 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,8.
Nakkust registreeriti Tallinnas (haigestumus 100 000 el. kohta 2,5).
Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. 36,4% haigetest olid isikud vanuses 20-29 aastat, 45,4% isikud vanuses 30-39 aastat ja 18,2% isikud vanuses 40-49 aastat. Kõik haiged olid mehed. 81,8% haigetest moodustasid töötavad, 9,1% mittetöötavad isikud ja 9,1% üliõpilased.
Hospitaliseeriti 9,1% haigetest. Surmajuhtumeid ei esinenud.
Kuuel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Ameerika Ühendriikides üks, Hispaanias kolm, Luksemburgis üks, Soomes üks).
Haigestumine esines suvel, 81,8% haigetest haigestus juunis-juulis.
2022. aastal vaktsineeriti ahvirõugete vastu 5 täiskasvanud isikut.



Helmintiaasid

Difüllobotriaas (B70.0)
Registreeriti 5 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,4 (2021. aastal oli samuti 5 juhtu ehk 0,4 100 000 elaniku kohta).

Joonis 118.
Difüllobotriaas, 2000–2022 (100 000 el. kohta)


Juhtusid registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Jõgevamaal (7,2), Põlvamaal (4,2) ja Tartumaal (0,6).
Kõik haigestunud olid 60-aastased ja vanemad isikud. Mehi oli 80,0%, naisi 20,0%. 100,0% haigestunutest olid mittetöötavad isikud.
Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud.

Ehhinokokoos (B67)
2022. aastal registreeriti 1 haigusjuht, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (2021. aastal oli 4 haigusjuht ehk 0,3 100 000 elaniku kohta).
Nakkushaigust registreeriti Tartumaal (0,6 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Haige oli üle 60-aastane mittetöötav mees.

Joonis 119.
Ehhinokokkoos, 2000–2022 (haigete arv)

Trihhinelloos (B75)
2022. aastal registreeriti 1 haigusjuht, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (eelmised haigusjuhud registreeriti Eestis 2015. aastal).
Nakkushaigust registreeriti Raplamaal (3,0 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Haige oli mees vanusgrupist 20-29 a, tegevusala teadmata, hospitaliseeriti. Nakatumist väljaspool Eestit ei toimunud.

Joonis 120.
Trihhinelloos, 1985–2022 (haigete arv)































Reisimisega seotud nakkushaigused

Tabel 19.
Reisimisega seotud nakkushaigused, 2022

Nakkushaigus
Haigusjuhtude arv
Nakatumise riigid
Adenoviirusenteriit
2
Rootsi 1, Türgi 1
Ahvirõuged
6
Ameerika Ühendriigid 1, Hispaania 3, Luksemburg 1, Soome 1
Amöbiaas
1
Egiptus
A-viirushepatiit
2
Tai, Türgi
COVID-19
2892
Ahvenamaa 1, Ameerika Ühendriigid 72, Andorra 3, Araabia Ühendemiraadid 57, Argentiina 2, Austraalia 1, Austria 65, Belgia 16, Brasiilia 9, Bulgaaria 18, Colombia 1, Costa Rica 4, Dominikaani Vabariik 14, Ecuador 3, Egiptus 562, Filipiinid 2, Ghana 1, Gruusia 18, Hiina 1, Hispaania 260, Holland 17, Horvaatia 3, Iirimaa 8, India 2, Island 1, Itaalia 130, Jaapan 1, Kanada 1, Kasahstan 1, Keenia 9, Kolumbia 1, Kreeka 2, Kuuba 3, Küpros 20, Leedu 20, Liibanon 1, Luksemburg 2, Lõuna Aafrika 1, Läti 39, Malta 6, Mauritius 4, Mehhiko 67, Monaco 1, Montenegro 2, Norra 24, Omaan 1, Pakistan 1, Panama 1, Paraguay 1, Poola 36, Portugal 12, Prantsusmaa 55, Qatar 1, Roheneemesaared (Cabo Verde) 2, Rootsi 252, Rumeenia 1, Saksamaa 40, Saudi Araabia 2, Seišellid 12, Serbia 3, Slovakkia 2, Soome 503, Sri Lanka 8, Suurbritannia 60, Šveits 52, Taani 9, Tai 68, Tansaania 31, Tšehhi 4, Türgi 32, Ukraina 81, Ungari 11, Usbekistan 1, Uus-Meremaa 1, Valgevene 3, Venemaa 127, Vietnam 2, teadmata 1
Denge palavik
1
Indoneesia
Enterohemorraagilise E. coli nakkus
1
Venemaa
E-viirushepatiit
1
Bulgaaria
Gripp
7
Holland 1, India 1, Saksamaa 1, Soome 1, Türgi 2, Ukraina 1
Jersinioos
2
Hispaania, Türgi
Kampülobakterenteriit
13
Hispaania 2, India 1, Kreeka 1, Leedu 1, Peruu 1, Poola 1, Portugal 1, Prantsusmaa 1, Tai 1, Türgi 2, Venemaa 1
Krüptosporidioos
4
Hispaania 1, Suurbritannia 1, Türgi 2
Kõhutüüfus
1
Mehhiko
Leegionärihaigus
1
Itaalia
Lyme’i tõbi
12
Hispaania 2, Leedu 1, Läti 3, Norra 2, Soome 3, Taani 1
Malaaria
4
Burkina Faso, Ghana, Guinea, Uganda
Neerusündroomiga hemorraagiline palavik
1
Itaalia
Noroviirusenteriit
16
Gruusia 1, Kreeka 1, Rootsi 1, Türgi 10, Ukraina 3
Rotaviirusenteriit
28
Bulgaaria 2, Egiptus 5, Gruusia 1, Hispaania 1, India 1, Itaalia 1, Türgi 13, Ukraina 4
Salmonelloos
21
Araabia Ühendemiraadid 1, Dominikaani Vabariik 1, Egiptus 1, Hispaania 1, Holland 1, Mauritius 1, Montenegro 1, Poola 1, Rootsi 2, Soome 1, Türgi 10
Sarlakid
1
Egiptus
Soole muud täpsustatud nakkused
5
Ameerika Ühendriigid, Hispaania, Malta, Taani, Türgi
Suguliselt levivad klamüüdiahaigused
3
Tai 1, Ukraina 2
Süüfilis
1
Indoneesia
Šigelloos
5
Armeenia, Egiptus, Taani, Tuneesia, Türgi
Tuulerõuged
4
Itaalia 1, Suurbritannia 1, Türgi 2
KOKKU
3035


Joonis 121.
Reisimisega seotud nakkushaigused. Haigusjuhtude arv, 2005–2022


Joonis 122.
Reisimisega seotud nakkushaigused. Nakatumiskohtade (riikide) arv, 2005–2022




Nakkushaigete hospitaliseerimine
Tabel 20.
Haiglaravil viibinud patsientide osakaal, 2022
Nakkushaigus
%
Kõhutüüfus, paratüüfus A
100,0
Leegionärihaigus
100,0
Listerioos
100,0
Malaaria
100,0
Meningokokknakkus
100,0
Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid
100,0
Pneumokokknakkus
100,0
Trihhinelloos
100,0
Noroviirusenteriit
90,5
Leptospiroos
88,9
Haemophilus influenzae nakkus
86,4
A-viirushepatiit
85,0
Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud
84,6
Rotaviirusenteriit
84,0
Krüptosporidioos
83,3
Muud täpsustatud soolenakkused
81,6
Puukntsefaliit
72,1
Jersinioos
71,7
Äge C-viirushepatiit
66,7
Enterohemorraagilise E. coli nakkus
63,6
Salmonelloos
57,5
E-viirushepatiit
50,0
Äge B-viirushepatiit
50,0
Kampülobakterenteriit
45,0
Šigelloos
40,0
Krooniline B-viirushepatiit
28,1
Süüfilis
25,6
Krooniline C-viirushepatiit
15,6
Läkaköha
12,5
Sarlakid
9,4
Ahvirõuged
9,1
Lämbliaas
6,7
Amöbiaas
4,7
Gonokokknakkus
4,3
COVID-19
2,9
Lyme'i tõbi
2,5
Tuulerõuged
0,6
Denge palavik
0,0
Erlihhioos
0,0
Mumps
0,0
Tulareemia
0,0
Nakkushaiguste surmajuhud

Tabel 21.
Nakkushaigustest põhjustatud surmajuhud, 2009–2022
Nakkushaigus
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
A-viirushepatiit
 
 
2
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
B-viirushepatiit, äge
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
COVID-19
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
233
1706
929
Creutzfeldt-Jakobi tõbi
 
1
 
 
 
3
 
 
 
 
1
 
2
2
C-viirushepatiit, äge
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
Enterohemorraagilise E. coli soolenakkus
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
Gripp
13
8
10
4
8
22
21
29
40
97
52
12
0
10
H. influenzae nakkus
2
 
 
2
 
4
2
4
 
2
 
1
 
 
Kampülobakterenteriit
 
 
1
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
Leegionärihaigus
 
 
2
2
4
2
 
3
2
4
2
2
2
 
Leptospiroos
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
Listerioos
 
2
 
1
 
 
3
2
1
7
3
 
1
1
Lyme'i tõbi
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
1
 
Malaaria
1
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
Meningokokknakkus
1
 
 
 
1
 
 
 
1
1
 
 
 
 
Noroviirusenteriit
 
 
 
 
1
1
 
1
1
 
3
 
 
 
Pneumokokknakkus
 
1
3
6
6
9
8
11
11
10
7
7
2
4
Pneumokokk- ja H. Influenzae seganakkus
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Puukentsefaliit
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
2
Rotaviirusenteriit
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
1
 
 
 
Salmonelloos
1
1
1
 
2
1
1
 
 
 
1
1
1
 
Soole muud täpsustatud nakkused
 
 
 
 
1
 
2
10
7
2
7
2
4
2
Teetanus
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
KOKKU
19
13
21
16
23
42
38
62
64
123
80
258
1720
952