Aruanne











Nakkushaiguste esinemine ja immunoprofülaktika
Eestis 2021. aastal
































Tallinn 2022


Sisukord

Soolenakkushaigused 4
Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4) 7
Salmonelloosid (A02) 7
Šigelloos (A03) 13
Kampülobakterenteriit (A04.5) 15
Enterohemorraagilise E. coli nakkus (A04.3) 18
Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6) 19
Rotaviirusenteriit (A08.0) 21
Norwalk-viirusnakkus (A08.1) 23
Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04,7; A04.8; A05.0; A05.2–A05.8; A08.2–A08.3; A08.5) 25
Lambliaas ehk giardiaas (A07.1) 27
Amöbiaas (A06) 29
Krüptosporidioos (A07.2) 29
Piisknakkushaigused 31
Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11) 31
COVID-19 (U07.1) 32
Läkaköha (A37.0) 33
Difteeria (A36) 36
Leetrid (B05) 37
Punetised (B06; P35.0) 37
Mumps (B26) 38
Meningokokknakkus (A39) 39
Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2) 40
Sarlakid (A38) 41
Tuulerõuged (B01) 42
Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13) 43
Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87) 46
Viirushepatiidid ja HIV 48
A-viirushepatiit (B15) 48
Äge B-viirushepatiit (B16) 49
Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1) 50
Äge C-viirushepatiit (B17.1) 52
Krooniline C-viirushepatiit (B18.2) 53
E-viirushepatiit (B17.2) 55
HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24) 56
Muud zoonoosid 63
Leptospiroos (A27) 63
Tulareemia (A21) 63
Listerioos (A32) 64
Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud (A98.5, A98.6) 65
Marutõbi (A82) 66
Kaasasündinud toksoplasmoos (P37.1) 66
Botulism (A05.1) 67
Brutselloos (A23) 67
Puukidega levivad nakkushaigused 68
Puukentsefaliit (A84) 68
Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2) 70
Erlihhioos (A79.8) 72
Sugulisel teel levivad haigused 73
Süüfilis (A50-A53) 73
Gonokokknakkus (A54) 74
Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56) 75
Muud nakkushaigused 78
Poliomüeliit (A80) 78
Malaaria (B50-B54) 78
Leegionärihaigus (A48.1) 79
Teetanus (A33-A35) 80
Dengue hemorraagiline palavik (A90) 81
Helmintiaasid 82
Difüllobotriaas (B70.0) 82
Ehhinokokoos (B67) 82
Laste, noorukite ja täiskasvanute vaktsineerimine riikliku immuniseerimiskava raames 84
Reisimisega seotud nakkushaigused 88
Nakkushaigete hospitaliseerimine 90
Nakkushaiguste surmajuhud 91

2020. aastal maailmas oli välja kuulutatud COVID-19 pandeemia, mis jätkus ka 2021. aastal. Rakendatud tõrjemeetmed ja piirangud (haridusasutuste, söögikohtade, kultuuriasutuste sulgemine; massiürituste keelamine; sotsiaalne distantseerumine; reisikeeld jm) aitasid kaasa ka teiste nakkushaiguste esinemissageduse vähenemisele.

Soolenakkushaigused

Joonis 1.
Soolenakkustesse haigestumise struktuur 2001, 2011 ja 2021


Soolenakkushaigustesse haigestumise struktuuris on viimaste aastate jooksul vähenes salmonelloosi, lambliaasi ja šigelloosi osatähtsus. Norwalk-viirusnakkuse, kampülobakterenteriidi ja muude soolenakkuste osakaal on märgatavalt suurenenud.

Joonis 2.
Haigestumine soolenakkustesse kuude lõikes, 2020-2021 (haigete arv)


Soolenakkustesse haigestumine oli aastatel 2020-2021 ebatavaliselt madal.
2021. aastal registreeritud soolenakkuste üldarvust 59,2% moodustasid viiruslikud soolenakkused, 36,3% bakteriaalsed soolenakkused ja 4,5% algloomade poolt põhjustatud soolenakkused. 2020. aastal oli vastavalt 45,4%, 45,5% ja 9,1%.

Joonis 3.
Soolenakkuste etioloogiline struktuur, 2004–2021


Võrreldes 2020. aastaga on suurenenud summaarne haigestumine soolenakkustesse 22,8% võrra (2021. a 1324 juhtu ehk 99,6 juhtu 100 000 el. kohta; 2020. a 1078 juhtu ehk 81,1 juhtu 100 000 el. kohta). Väheneb rotaviirusnakkuse osakaal, suureneb norwalk- ja adenoviirus-enteriidi osakaal.
Võrreldes 2020. aastaga haigestumine salmonelloosi suurenes 23,9% võrra, muudesse täpsustatud soolenakkustesse 2,0 korda, krüptosporidioosi 40,0% võrra, norwalk-viirusnakkusesse 77,0% võrra. Haigestumine kampülobakterenteriiti vähenes 30,2% võrra, lambliaasi 48,8% võrra, šigelloosi 2,0 korda, rotaviirusenteriiti 7,5% võrra, enterohemorraagilise E. coli soolenakkusesse 30,0% võrra. 2020. aastaga võrreldes ei muutunud märgatavalt haigestumine amöbiaasi ja Yersinia enterocolitica enteriiti.

Soolenakkustesse haigestumus oli suurem (arvestades kõiki registreeritud soolenakkusi) Pärnumaal (174,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Järvamaal (119,3) ja Harjumaal (117,1).














Joonis 4.
Soolenakkustesse haigestumus maakonniti, 2021 (100 000 el. kohta)


Joonis 5.
Soolenakkustesse haigestumise struktuur maakonniti, 2021











Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4)
Registreeriti 1 kõhutüüfuse haigusjuht, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (2020. a kõhutüüfuse ja paratüüfuse haigusjuhte ei esinenud).
Haigusjuht registreeriti Tartumaal (0,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), on laboratoorselt kinnitatud.
Haige oli tüdruk vanuses 1-4 aastat, kodune laps, viibis haiglaravil, paranes.

2021. aastal vaktsineeriti kõhutüüfuse vastu 283 inimest, nendest lapsi vanuses 0-14 a 10, noorukeid vanuses 15-17a 3 ja täiskasvanuid 270. Revaktsineeriti 85 täiskasvanud inimest.


Salmonelloosid (A02)
Registreeriti 114 salmonelloosi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 8,6 (2020. a oli 92 haiget ehk 6,9 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos kinnitati laboratoorselt 112 juhul, kahel juhul põhines diagnoos kliinilisel pildil ja epidemioloogilisel seosel laboratoorselt tõestatud juhuga.

Joonis 6.
Salmonelloos, 1994–2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Salmonelloos registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa ja Võrumaa. Kõrgem haigestumus oli Läänemaal (39,1 100 000 elaniku kohta), Lääne-Virumaal (18,7) ja Jõgevamaal (17,6).











Joonis 7.
Salmonelloosi haigestumus maakonniti, 2021 (100 000 el. kohta)

Kogu haigestunutest 42,9% olid lapsed vanuses 0-9 aastat ning 18,4% isikud vanuses üle 60 a. Mehi oli 44,7%, naisi 55,3% haigetest. 37,7% haigestunutest olid koolieelsed lapsed, 18,4% töötavad isikud, 18,4% kooliõpilased, 16,7% mittetöötavad isikud.

Joonis 8.
Salmonelloosi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005–2021


Sagedamini olid salmonelloosi põhjustajateks S. Enteritidis (34,2% juhtudest), monofaasne S. Typhimurium (24,6%) ja S. Typhimurium (14,0%). Tuvastati ka teisi serotüüpe: S. Bareilly (1), S. Bispebjerg (1), S. Brandenburg (1), S. Derby (4), S. Infantis (1), S. Newport (2), S. Papuana (1), S. Stanley (1).





Tabel 1.
Eestis registreeritud salmonellade serotüübid, 2004–2021
Salmonellade
serotüübid
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
S. Aba
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Abony
 
 
 
 
 
 
 
 
2
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Adelaide
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
S. Agona
3
1
 
1
1
1
6
2
 
25
2
 
 
1
 
 
 
 
S. Alagbon
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Albany
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
S. Altona
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Anatum
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
S. Apeyeme
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
S. Bareilly
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
1
1
S. Be
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Bispebjerg
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
1
 
 
1
S. Blockley
 
 
 
 
 
 
 
 
2
 
 
 
 
 
1
 
 
 
S. Bovismorbifi-
cans
 
 
 
 
 
6
1
 
 
 
1
 
1
 
 
 
 
 
S. Braenderup
 
 
1
1
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
1
1
 
 
S. Brandenburg
1
1
1
 
 
2
 
 
 
2
1
 
 
 
 
 
 
1
S. Bredeney
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
S. Canada
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Chester
1
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
S. Choleraesuis
 
 
 
 
 
1
 
1
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Cholerasuis
var kunzendorf
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
S. Claibornei
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Coeln
 
 
 
 
 
 
 
 
1
1
 
 
 
2
2
 
 
 
S. Colorado
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
S. Concord
 
 
2
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
S. Corvallis
 
 
 
 
 
 
1
 
1
1
 
1
1
 
 
 
 
 
S. Denver
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Derby
1
1
1
 
 
 
 
3
 
10
1
1
2
3
3
5
2
4
S. Dublin
 
 
 
1
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
2
 
 
S. Eastbourne
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Edinburg
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Emek
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Enterica subsp
arizonaa
 
 
 
 
 
 
1
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Enteritidis
89
247
370
352
535
204
325
232
218
62
27
36
122
124
213
63
43
39
S. Galiema
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Give
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Glostrup
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
S. Hadar
 
1
2
1
 
 
1
 
1
 
 
 
 
 
 
 
1
 
S. Haifa
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
S. Havana
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
3
 
 
 
S. Heidelberg
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Hvittingfoss
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
S. Indiana
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Infantis
 
3
2
10
3
2
5
22
2
6
8
24
113
6
6
1
1
1
S. Isangi
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
2
 
 
 
S. Isaszeg
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
S. Paratyphi B
var Java
1
 
 
 
1
 
 
1
 
 
 
2
 
1
4
 
2
 
S. Javiana
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
2
 
 
S. Kentucky
 
 
1
1
4
 
 
1
1
 
 
 
1
 
 
 
 
 
S. Kenya
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
S. Kingston
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Kottbus
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
1
1
 
 
2
 
 
 
S. Lagos
 
 
4
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
S. Leeuwarden
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
S. Lindenburg
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Litchfield
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
2
 
 
 
 
1
 
 
S. Livingstone
 
 
 
 
 
 
 
 
 
12
 
 
 
3
 
 
 
 
S. Lomita
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Manchester
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Manhattan
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Mbandaka
 
1
 
 
 
1
1
 
 
2
1
 
1
3
 
 
 
 
S. Mikawasima
 
 
 
 
 
 
 
 
4
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Montevideo
1
2
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Muenchen
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
2
1
 
S. Muenster
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
1
1
1
 
 
S. Napoli
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2
 
1
 
 
S. Newport
 
 
 
 
1
1
 
 
 
1
2
 
 
1
 
 
1
2
S. Norton
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Ohio
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Oranienburg
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
1
2
 
 
S. Orientalis
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Orion
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
S. Papuana
 
 
2
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
S. Poona
 
 
 
 
 
1
 
 
 
1
 
 
2
 
 
 
 
 
S. Rissen
 
 
 
1
 
 
 
 
 
1
 
1
 
 
 
 
 
 
S. Saintpaul
2
 
 
 
2
2
 
 
2
 
 
1
 
 
 
 
 
 
S. Sandiego
1
 
 
 
1
 
 
 
1
 
 
 
 
 
3
 
 
 
S. Sanjuan
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Schwarzen-
grund
1
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Senftenberg
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
S. Singapore
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Stachus
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
S. Stanley
 
 
 
3
 
1
 
 
 
2
1
2
1
 
3
 
 
1
S. Stanleyville
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
2
 
 
S. Zanzibar
 
 
 
 
 
 
 
 
1
5
1
1
 
 
 
 
 
 
S. Telelkebir
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
1
 
 
 
 
 
S. Thompson
 
 
 
 
1
 
1
 
 
 
 
 
3
 
1
 
2
 
S. Tornow
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
S. Tshiongwe
 
 
 
1
 
 
2
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Tudu
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
S. Typhimurium
18
33
51
32
48
26
50
41
24
24
27
22
74
77
15
20
13
16
S. Typhimurium
monofaasne
 
 
 
 
 
 
 
 
12
4
 
12
13
26
13
27
10
28
S. Virchow
 
 
4
3
1
2
 
1
 
1
 
1
 
1
3
2
 
 
S. Virginia
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Weltevreden
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Westhampton
 
 
 
 
 
1
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S. Worthington
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 

Terviseameti Kesklaboris 2021. aastal teostati 141 kultuuri tundlikkuse lisauuringu, mille käigus avastati 50 multiresistentset salmonellat (kolme ja enama preparaadi suhtes).

Tabel 2.
Salmonellade antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2021
Preparaat
Uuritud tüvede arv
Tundlik (%)
Resistentne (%)
Ampitsilliin
141
64,5
35,5
Gentamütsiin
141
100,0
0,0
Klooramfenikool
141
97,9
2,1
Kolistiin
141
80,8
19,1
Meropeneem
141
100,0
0,0
Nalidiksiinhape
141
77,3
22,7
Sulfoonamiid
141
63,8
36,2
Tetratsükliin
141
64,5
35,5
Tigetsükliin
141
100,0
0,0
Trimetoprim
141
97,9
2,1
Tsefotaksiim
141
100,0
0,0
Tseftasidiim
141
100,0
0,0
Tsiprofloksatsiin
141
75,2
24,8








Tabel 3.
Salmonellade resistentsus, 2009–2021 (%)
Preparaat
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
Ampitsilliin
15,1
11,6
16,7
16,1
20,5
25,3
26,0
33,6
7,4
2,7
26,8
21,2
35,5
Gentamütsiin
1,5
0,0
0,9
4,2
3,0
0,0
1,1
1,4
0,4
0,4
0,6
1,0
0,0
Klooramfenikool
4,6
3,7
1,9
1,1
10,8
5,5
3,2
2,3
1,2
2,7
5,4
10,1
2,1
Kolistiin






0,0
0,0
0,4
4,1
8,3
17,2
19,1
Meropeneem





0,0
0,0
0,0
0,0
0,0
0,0
0,0
0,0
Nalidiksiinhape
8,5
8,6
7,0
20,8
10,4

11,0
31,6
11,9
12,7
32,9
13,1
22,7
Sulfoonamiid
5,0
11,6
7,0
10,3
21,0

28,9
32,6
16,1
8,9
31,6
22,2
36,2
Tetratsükliin
7,3
9,8
5,2
11,9
19,1
12,8
21,5
33,0
9,6
7,9
26,2
23,2
35,5
Tigetsükliin









0,0
0,0
0,0
0,0
Trimetoprim
3,4
4,2
3,1
2,2
6,4
6,2
6,4
25,6
2,3
1,4
4,2
3,0
2,1
Tsefotaksiim
3,3
3,1
1,1
0,8
0,6
1,2
0,0
0,0
0,7
0,7
1,2
0,0
0,0
Tseftasidiim





0,0
0,0
0,0
0,7
0,7
1,8
0,0
0,0
Tsiprofloksatsiin
2,0
2,1
1,1
3,4
7,6
15,0
11,0
31,2
11,4
13,4
33,3
14,2
24,8

8 juhul leidis nakatumine aset oletatavalt väljaspool Eestit (Egiptuses viis, Türgis kolm). Sissetoodud haigusjuhud moodustavad 7,0% üldarvust.
90,4% salmonelloosi üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 9,6% haigetest registreeriti kolletes kahe-kolme haigega.
Haigestumise tõus oli suvel novembris, juunist augustini haigestus 47,4% haigete üldarvust. Hospitaliseeriti 57,0% haigetest.

Joonis 9.
Haigestumine salmonelloosi kuude lõikes, 2021 (haigete arv, haigestumise kuupäeva järgi)








Joonis 10.
Salmonelloosi haigete hospitaliseerimine, 2005–2021 (% haigete üldarvust)



Šigelloos (A03)
Haigestus 2 inimest, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2020. a oli 4 juhtu ehk 0,3 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 11.
Šigelloos, 2001–2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 el. kohta) ja Pärnumaal (1,2). Ühel juhul oli tegemist Sh. sonnei ja ühel juhul Sh. flexneri 1b poolt põhjustatud šigelloosiga.




Joonis 12.
Šigellooside etioloogiline struktuur, 1999–2021


Üks haigetest oli täiskasvanud isik vanuses 20-29 a, teine laps vanuses 1-4 a. Mõlemad haiged olid naised.
Mõlemad haiged haigestusid sügisel, hospitaliseeriti. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud.
Ühel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Egiptuses, Sh. flexneri).
Viimaste aastate jooksul reisimisega seotus haigusjuhtude osakaal on 50-85%.

Joonis 13.
Reisimisega seotud šigelloosi haigusjuhtude osakaal, 2004–2021


Terviseameti Kesklaboris 2021. aastal teostati kolme kultuuri tundlikkuse lisauuringu, mille käigus avastati üks multiresistentne Shigella flexneri (kolme preparaadi suhtes). Kõik tekitajad olid resistentsed ampitsilliini suhtes, 66,7% asitromütsiimi suhtes. Ampitsilliini, tsefotaksiimi ja tseftasidiimi suhtes resistentsus on kasvutrendis.

Tabel 4.
Shigella sp. antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2021 (n=3)
Preparaat
Uuritud tüvede arv
Tundlik (%)
Resistentne (%)
Ampitsilliin
3

100,0
Asitromütsiin
3
66,7
33,3
Gentamütsiin
3
100,0
0,0
Klooramfenikool
3
33,3
66,7
Meropeneem
3
100,0
0,0
Tigetsükliin
3
100,0
0,0
Trimetoprim-sulfametoksasool
2
50,0
50,0
Tsefotaksiim
3
100,0
0,0
Tseftasidiim
3
100,0
0,0
Tsiprofloksatsiin
3
100,0
0,0


Tabel 5.
Shigella sp. resistentsus, 2012–2021 (%)
Preparaat
Kultuuride arv
2012
(29)
2013
(5)
2014
(8)
2015
(7)
2016
(17)
2017
(13)
2018 (11)
2019 (15)
2020 (3)
2021 (3)
Ampitsilliin
8,0
60,0
71,4
40,0
28,6
37,5
45,5
60,0
100,0
100,0
Asitromütsiin






33,3
0,0
0,0
33,3
Trimetoprim
90,9
80,0
42,9
57,1
81,2
46,2
90,9
75,0
100,0
50,0
Tsefotaksiim
0,0
20,0
0,0
0,0
13,3
8,3
27,3
35,7
66,7
0,0
Tseftasidiim
-
-
14,3
0,0
7,1
12,5
0,0
14,3
33,3
0,0
Tsiprofloksatsiin
0,0
20,0
37,5
57,1
6,7
15,4
30,0
66,7
33,3
0,0

Kampülobakterenteriit (A04.5)
Haigusjuhte registreeriti 185, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 13,9 (2020. a diagnoositi 265 haigusjuhtu ehk 20,0 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 14.
Kampülobakterenteriit, 1997–2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Valgamaa ja Võrumaa. Kõrgem haigestumus oli Pärnumaal (32,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Järvamaal (26,5) ja Ida-Virumaal (22,6).

Joonis 15.
Kampülobakterenteriidi haigestumus maakonniti, 2021 (100 000 el. kohta)

51,3% haigetest olid lapsed vanuses 1-14 aastat, 21,1% – isikud vanuses 20-39 aastat. Mehed ja naised haigestusid võrdselt. 34,0% haigestunutest olid koolieelikud, 27,0% kooliõpilased ja 19,4% töötavad inimesed.

Joonis 16.
Kampülobakterenteriidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005–2021


82 juhul (44,3% üldarvust) oli tegemist C. jejuni poolt põhjustatud kampülobakterenteriidiga. 11 juhul tuvastati C. coli, ühel juhul C. hyointestinalis, 91 juhul (49,2%) jäi tekitaja tüpiseerimata. Tüpiseerimata tekitajate osakaal kasvab ning moodustab viimastel aastatel 32-49% üldarvust. Kõik haigusjuhud olid laboratoorselt kinnitatud, kinnitavaks laboratoorseks meetodiks oli nukleiinhappe määramine 100 juhul, külv 85 juhul.

Joonis 17.
Kampülobakterenteriidi etioloogiline struktuur, 2005–2021


Haigestumise tõus oli kevadel-suvel, aprillist augustini haigestus 57,8% haigetest.

Joonis 18.
Haigestumine kampülobakterenteriiti kuude lõikes, 2021 (haigete arv)


96,8% kampülobakterenteriidi üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 3,2% haigetest registreeriti kolletes kahe-nelja haigega.
7 juhul leidis nakatumine aset oletatavalt väljaspool Eestit (Egiptuses üks, Itaalias üks, Kreekas kaks, Rootsis üks, Türgis üks, Venemaal üks).
Hospitaliseeriti 50,8% haigetest.



Joonis 19.
Kampülobakterenteriidi haigete hospitaliseerimine, 2005–2021 (% haigete üldarvust)

On olemas referentfunktsiooni raames uuritud 214 kultuuri tundlikkuse määramise tulemused. On tuvastatud 7 multiresistentset (kolme ja rohkem preparaadi suhtes) tekitajat – kõik C. coli. 87,9% tüvedest on resistentsed tsiprofloksatsiini suhtes.

Tabel 6.
Campylobacter’i antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2021
Preparaat
Uuritud tüvede arv
Tundlik (%)
Resistentne (%)
Erütromütsiin
214
96,3
3,7
Gentamütsiin
214
100,0

Tetratsükliin
214
42,1
57,9
Tsiprofloksatsiin
214
12,1
87,9

Tabel 7.
Campylobacter’i resistentsus, 2010–2021 (%)
Preparaat
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
Erütromütsiin
0,0
2,1
1,3
0,9
0,4
3,0
4,6
1,7
6,8
4,6
1,4
3,7
Gentamütsiin
-
1,5
1,0
0,0
-
-
-
0,4
0,6
0,3
0,0
0,0
Tetratsükliin
20,5
28,8
19,2
21,2
45,2
68,6
58,1
47,4
69,7
52,3
49,3
57,9
Tsiprofloksatsiin
45,7
57,4
65,3
60,3
78,8
86,1
83,4
83,2
85,4
91,8
81,2
87,9


Enterohemorraagilise E. coli nakkus (A04.3)
2021. aastal registreeriti 7 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,5 (2020. a oli 10 juhtu ehk 0,8 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Kõik haigusjuhud kinnitati laboratoorselt, laboratoorse kinnituse meetodiks oli külv ühel juhul (E. coli O26), nukleiinhappe määramine kuuel juhul.
Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (0,5 100 000 el. kohta), Harjumaal (1,3), Ida-Virumaal (1,3), Järvamaal (3,3) ja Tartumaal (0,7).
42,8% haigetest olid 0-14-aastased lapsed, 14,3% vanusrühmast 40-49 aastat ning 42,8% vanuses üle 60 aastat. Mehi oli 71,4%, naisi 28,6%. 28,6% haigetest olid eelkooliealised lapsed, 14,3% kooliõpilased, 14,3% töötavad isikud, 42,9% vanaduspensionärid. Hospitaliseeriti 71,4% haigetest.
Joonis 20.
Enterohemorraagilise E. coli nakkuse haigestumus, 2004-2021 (100 000 el. kohta)


Esines üks hemolüütilis-ureemilise sündroomiga haigusjuht.
Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Letaalseid juhte ei olnud.
Kahel juhul leidis nakatumine aset oletatavalt väljaspool Eestit (Egiptuses).
Haigestumise tõus oli suvel, 42,9% haigetest haigestusid juulis-augustis.

Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6)
Registreeriti 45 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 3,4 (2020. a oli 44 haiget ehk 3,3 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 21.
Yersinia enterocolitica enteriidi haigestumus maakonniti, 2021
(100 000 el. kohta)

Haigusjuhte registreeriti kuues maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Kõrgem haigestumus oli Läänemaal (12,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (4,8), Tallinnas (4,1) ja Ida-Virumaal (4,0).

Joonis 22.
Yersinia enterocolitica enteriit, 1994–2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)


7 juhul tegemist oli Y. enterocolitica O:3 ja ühel juhul Y. enterocolitica O:9 serogrupiga.
64,4% haigetest olid lapsed vanuses 0-14 aastat, 24,4% isikud vanuses 20-59 aastat ning 6,7% olid isikud vanused üle 60 aastat. Mehi oli 62,2%, naisi 37,8%. 37,8% haigetest olid koolieelikud, 28,9% kooliõpilased, 2,2% töötavad ning 6,7% mittetöötavad isikud. 22,2% juhtudest tegevusala ei ole teada. Esines üks rühmaviisiline haigestumine kolme haigusjuhuga.
Ühel juhul leidis nakatumine aset oletatavalt väljaspool Eestit (Egiptuses).
Hospitaliseeriti 64,4% haigetest.

Joonis 23.
Yersinia enterocolitica enteriiti haigestumine kuude lõikes, 2021 (haigete arv)

Haigestumise tõus oli kevadel ja sügisel, märtsist juunini haigestus 48,9% haigetest, oktoobris haigestus 22,2% haigetest.


Rotaviirusenteriit (A08.0)
Haigusjuhte oli 135, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 10,2 (2020. a oli 146 haiget ehk 11,0 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 24.
Rotaviirusenteriit, 1990–2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Haigeid registreeriti 11 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Kõrgem haigestumus oli Harjumaal (21,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Raplamaal (18,0) ja Pärnumaal (15,2).

Joonis 25.
Rotaviirusenteriidi haigestumus maakonniti, 2021 (100 000 el. kohta)


Haigestumise tõusud oli kevadel ja sügisel, veebruaris-mais haigestus 39,2% ning juulis-septembris 31,1% haigete üldarvust.

Joonis 26.
Rotaviirusenteriiti haigestumine kuude kaupa, 2020–2021 (haigete arv)


Haigetest 54,8% olid 0-4-aastased lapsed, 31,1% 5-9-aastased lapsed. Enamik haigestunutest olid koolieelikud (74,1%). Mehi oli 48,1%, naisi 51,9%.
83,7% rotaviirusenteriidi juhtude üldarvust moodustavad sporaadilised haigusjuhud, 16,3% haigetest registreeriti kolletes kahe juhuga. Hospitaliseeriti 83,0% haigetest.

Joonis 27.
Rotaviirusenteriiti haigestumise vanuseline struktuur, 1999–2021


11 juhul nakatuti väljaspool Eestit (Egiptuses 5, Gruusias 1, Hispaanias 1, Prantsusmaal 1 ja Türgis 3).
2021. a vaktsineeriti rotaviirusnakkuse vastu 11 460 inimest, nendest 0-14 a lapsi 11 439 ja täiskasvanuid 21. Revaktsineeriti 3 last ja 6 täiskasvanud isikut.

Tabel 8.
Laste hõlmatus immuniseerimisega rotaviirusnakkuse vastu, 2021 (%)

Vakts-tud
7k - 11k 29p
Pooleli
1a
Vakts-tud
1a
Vakts-tud
7k-4a
Alal. v/n 0a
Vakts-st
keeld.
0a
KOKKU
80,4
2,1
82,0
82,7
0,7
11,6
Tallinn
82,1
2,0
82,8
83,0
0,7
10,4
Harjumaa
70,7
3,5
75,3
74,5
0,3
10,1
Ida-Virumaa
87,5
0,4
85,4
87,6
0,9
7,3
Narva
83,3
0,5
90,9
90,4
0,9
9,0
Järvamaa
81,3
0,0
84,5
88,5
0,8
12,8
Jõgevamaa
83,5
3,0
83,8
89,1
0,0
7,9
Lääne-Virumaa
80,3
0,0
90,3
86,2
0,4
10,4
Läänemaa
78,7
0,0
86,1
84,6
1,2
12,4
Pärnumaa
77,7
2,0
76,3
79,7
0,1
19,9
Põlvamaa
73,3
3,1
80,1
83,1
0,5
18,8
Raplamaa
78,2
10,3
83,0
85,8
0,7
16,3
Saaremaa
79,2
4,6
81,4
81,1
0,7
15,0
Tartumaa
82,7
1,4
82,4
83,3
1,1
10,8
Valgamaa
89,7
1,3
74,9
83,4
0,0
16,1
Viljandimaa
86,2
1,4
80,0
84,0
1,3
10,8
Võrumaa
65,1
5,7
84,1
81,0
1,7
17,1
Hiiumaa
68,0
0,0
73,6
71,3
0,0
25,9

Norwalk-viirusnakkus (A08.1)
Haigusjuhte oli 469, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 35,3 (2020. a oli 265 haiget ehk 20,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Võrreldes 2020. aastaga suurenes haigestumine 77,0% võrra.

Joonis 28.
Norwalk-viirusnakkus, 2002–2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Haigeid registreeriti kõikides maakondades. Kõrgem haigestumus oli Harjumaal (63,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (54,1), Läänemaal (53,3) ja Pärnumaal (49,0).

Joonis 29.
Norwalk-viirusnakkuse haigestumus maakonniti, 2021 (100 000 el. kohta)


Haigetest 70,0% olid 0-4-aastased lapsed, 18,8% 5-14-aastased lapsed ning 4,5% isikud vanuses üle 60 aastat. Enamik haigestunutest olid koolieelikud (78,9%), kooliõpilased (12,2%) ja mittetöötavad isikud (4,0%). Mehed ja naised haigestusid võrdselt.
Hospitaliseeriti 82,9% haigetest.

Joonis 30.
Norwalk-viirusnakkuse haigestumise vanuseline struktuur, 2005–2021


90,8% Norwalk-viirusnakkuste üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 9,2% haigetest registreeriti kolletes 2–12 juhuga.
10 juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Bulgaarias üks, Egiptuses kolm, Kreekas üks, Soomes üks, Tšehhis üks, Türgis kolm).
Haigestumisel oli välja kujunenud sesoonsus, haigestumise tõus oli sügisel-talvel, novembris-detsembris haigestus 45,0% haigetest.

Joonis 31.
Norwalk-viirusnakkusesse haigestumine kuude kaupa, 2020-2021 (haigete arv)



Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04,7; A04.8; A05.0; A05.2–A05.8; A08.2–A08.3; A08.5)
Registreeriti 307 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 23,1 (2020. a oli 154 juhtu ehk 11,6 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 32.
Soole muude täpsustatud nakkushaiguste haigestumus maakonniti, 2021
(100 000 el. kohta)


Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkusi registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Võrumaa. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (54,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Järvamaal (33,1), Harjumaal (26,9) ja Saaremaal (24,2).
47,6% haigetest olid 0-4-aastased lapsed, 21,5% üle 60-aastased isikud. Mehi oli 53,4%, naisi 46,6%. 54,7% haigestunutest olid koolieelikud, 19,9% mittetöötavad isikud.
10 juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Afganistanis, Egiptuses, Türgis). Tekkis üks adenoviirusenteriidi kodukolle kahe haigusjuhuga ja enteropatogeense E. coli puhang 28 haigusjuhuga. Hospitaliseeriti 77,2% haigetest.
Etioloogiliselt tuvastati sagedamini järgmisi tekitajaid: 40,1% adenoviirus, 28,0% Clostridium difficile, 10,4% enteropatogeenne E. coli, 9,1% astroviirus, 4,2% sapoviirus. Üksikjuhtudel oli tekitajaks Aeromonas caviae (1), Arcobacter butzleri (1), Plesiomonas shigelloides (2), enteroviirus (4), rinoviirus (1) ja Vibrio cholerae non O1, non O139 (2).
Haigestumise tõus oli suvel-sügisel.

Joonis 33.
Soole muudesse täpsustatud nakkushaigustesse haigestumine kuude kaupa,
2020-2021 (haigete arv)



















Joonis 34.
Soole muude täpsustatud nakkushaiguste etioloogiline struktuur, 2005–2021


Lambliaas ehk giardiaas (A07.1)
Registreeriti 44 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 3,3 (2020. a oli 86 juhtu ehk 6,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt.
Joonis 35.
Lambliaas, 1991-2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Haigusjuhte registreeriti kuues maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Järvamaal (9,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (5,4) ja Tallinnas (5,0).


Joonis 36.
Lambliaasi haigestumus maakonniti, 2021 (100 000 el. kohta)

Haigetest 36,4% olid lapsed vanuses 1-4 a, 31,8% olid lapsed vanuses 5-9 a. Mehed ja naised haigestusid võrdselt. 63,6% haigestunutest moodustasid koolieelsed lapsed (nii koolieelses lasteasutuses käivad kui ka kodused), 25,0% koolilapsed. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Nakatumisi väljaspool Eestit ei olnud. Hospitaliseeriti 22,7% haigetest.
Haigestunud isikute arv oli suurem veebruaris-märtsis (59,1% üldarvust).

Joonis 37.
Lambliaasi haigestumine kuude kaupa, 2020-2021 (haigete arv)


Amöbiaas (A06)
Registreeriti 8 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,6 (2020. aastal oli 7 juhtu ehk 0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud.
Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (0,6), Narvas (1,6), Raplamaal (3,0) ja Tartumaal (1,3).
25,0% haigetest olid lapsed vanuses 10-14 aastat, 12,5% noorukid vanuses 15-19 aastat, 50,0% isikud vanuses 30-49 aastat ja 12,5% vanuses üle 60 aastat. Mehed ja naised haigestusid võrdselt. 37,5% haigestunutest moodustasid kooliõpilased, 25,0% töötavad ja 12,5% mittetöötavad isikud. 25,0% juhtudest tegevusala jäi teadmata.
12,5% haigetest viibisid haiglaravil. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Nakatumisi väljaspool Eestit ei olnud. Enamus haigetest haigestus talvel-kevadel (50,0%) ja novembris (25,0%).

Joonis 38.
Amöbiaas, 1997–2004 ja 2013–2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)



Krüptosporidioos (A07.2)
2021. aastal registreeriti 7 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,5 (2020. aastal oli 5 juhtu ehk 0,4 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaa (0,6) ja Pärnumaal (3,5). Kõik haigusjuhud kinnitati laboratoorselt.
85,7% haigetest olid lapsed vanuses 1-9 aastat, 14,3% isikud vanuses 20-29 aastat. Meeste osakaal oli 28,6% ja naiste 71,4%. 57,1% haigestunutest moodustasid eelkooliealised lapsed, 28,6% kooliõpilased ja 14,3% üliõpilased.
Kõik haiged viibisid haiglaravil. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. 71,4% haigetest haigestusid juulis-septembris.









Joonis 39.
Krüptosporidioos, 1985–2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)



































Piisknakkushaigused

Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11)
2021. aastal registreeriti 184 188 ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete viirusnakkuste haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 13 859,4 (2020. aastal oli 154 336 juhtu ehk 11 649,6 100 000 el. kohta). Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused moodustasid 95,3% Eestis registreeritud nakkushaigustest (välja arvatud COVID-19).
Haigetest oli mehi 45,3% ja naisi 54,7%. 34,1% moodustasid lapsed vanuses 0-14 a, 28,4% vanuses 20-39 a ning 9,9% vanuses üle 60 a. Kõige suurem haigestumus oli Tartumaal (20 529,8 100 000 el. kohta), Pärnumaal (17 483,3), Narvas (17 360,9), Tallinnas (15 996,3) ja Raplamaal (15 991,5).
Maksimaalne haigete arv (6 472 juhtu) registreeriti 43. nädalal (2020. aastal 6 215 juhtu 14. nädalal, 2019. aastal 6 424 juhtu 5. nädalal, 2018. aastal 7 493 juhtu 9. nädalal).

Joonis 40.
Ülemiste hingamisteede ägedate nakkuste registreerimine nädalate kaupa,
2020-2021


2021. aastal registreeriti 372 gripi haigestumist, haigestumus 100 000 el. kohta oli 28,0 (2020. aastal oli 4 198 juhtu ehk 316,9 100 000 el. kohta). Mehi oli 57,8%, naisi 42,2%. 34,7% haigete üldarvust moodustasid lapsed vanuses 0-14 a, 29,0% isikud vanuses 20-39 a ja 8,1% üle 60-aastased isikud. Kõige suurem haigestumus oli Narvas (206,0 100 000 el. kohta), Lääne-Virumaal (138,8), Ida-Virumaal (92,8) ja Järvamaal (45,7).
Maksimaalne haigete arv registreeriti 52. nädalal – 122 gripijuhtu (2020. aastal 8. nädalal 588 haigusjuhtu, 2019. aastal 5. nädalal 1576 haigusjuhtu, 2018. aastal 10. nädalal 1 479 haigusjuhtu).






Tabel 9.
Gripi vastu vaktsineerimine, 2009–2021
 
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
Vaktsineeritute arv
32666
17375
17119
13618
18130
17382
20331
34665
52142
92906
134109
115066
125375
sh lapsi kuni 14a
3757
1714
1421
939
1274
1184
1458
3204
4807
9477
14018
3458
7220
sh 65+ isikud
3306
2321
2058
2020
2602
3393
3852
7039
12387
22315
39536
32191
62274
Vaktsineeritud elanikkonnast %
2,4
1,3
1,3
1,0
1,4
1,3
1,5
2,6
4,0
7,0
10,2
8,7
9,4


COVID-19 (U07.1)
2021. aastal registreeriti 213 710 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 16 080,8 (2020. aastal oli 28 406 juhtu ehk 2 144,1 100 000 el. kohta).).
Haigetest oli mehi 46,4% ja naisi 53,6%. 15,2% moodustasid lapsed vanuses 0-14 a, 30,2% vanuses 20-39 a ja 31,3% üle 50-aastased isikud. Kõige suurem haigestumus oli Harjumaal (koos Tallinnaga, 17352,7 100 000 el. kohta), Põlvamaal (17 081,9) ja Pärnumaal (16 190,1).
Esimene haigusjuht tuvastati Eestis 27.02.2020. a. Pandeemia ajal esines Eestis neli haigestumise lainet: 1. laine 26.02.2020-30.06.2020, 2. laine 01.09.2020-30.06.2021, 3. laine 01.07.2021-12.12.2021, 4. laine al. 13.12.2021.
2021. aastal esines kolm haigestumise tõusu – märtsis, oktoobris ja detsembris.

Joonis 41.
COVID-19 registreerimine päevade kaupa, 2021


6090 juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Aafrikas (riik teadmata) 1, Albaanias 3, Ameerika Ühendriikides 68, Araabia Ühendemiraatides 68, Argentiinas 1, Armeenias 7, Aserbaidžaanis 2, Austraalias 2, Austrias 32, Belgias 38, Boliivias 1, Bosnia ja Hertsegoviinas 2, Brasiilias 4, Bulgaarias 72, Burkina Fasos 1, Costa Ricas 2, Dominikaani Vabariigis 5, Ecuadoris 3, Egiptuses 481, Etioopias 1, Filipiinidel 1, Gambias 1, Gruusias 75, Hispaanias 294, Hollandis 57, Horvaatias 15, Iirimaal 19, Iisraelis 3, Indias 12, Indoneesias 1, Iraagis 1, Iraanis 3, Islandis 2, Itaalias 165, Jaapanis 3, Jordaanias 2, Kamerunis 1, Kanadas 1, Kasahstanis 5, Kataris 2, Keenias 5, Kesk-Aafrika Vabariigis 1, Kolumbias 1, Kongo Demokraatlikus Vabariigis 2, Kreekas 57, Kõrgõzstanis 1, Küprosel 35, Leedus 50, Liibüas 1, Luksemburgis 7, Lõuna-Aafrika Vabariigis 15, Lätis 112, Madagaskaril 1, Malaisias 1, Maldiivi saartel 7, Malis 1, Maltal 12, Mauritiuses 1, Mehhikos 36, Moldovas 9, Monacos 1, Montenegros 22, Namiibias 1, Nigeerias 14, Norras 64, Pakistanis 5, Poolas 94, Portugalis 23, Prantsusmaal 101, Põhja-Makedoonias 6, Rootsis 446, Ruandas 1, Rumeenias 5, Saksamaal 121, San Marinos 1, Saudi Araabias 1, Seišellidel 8, Serbias 5, Slovakkias 3, Sloveenias 5, Somaalias 1, Soomes 1254, Sri Lankas 4, Suurbritannias 217, Šveitsis 30, Taanis 47, Tais 1, Tansaanias 76, Tšehhis 26, Tuneesias 2, Türgis 570, Ugandas 1, Ukrainas 162, Ungaris 3, Usbekistanis 9, Valgevenes 54, Venemaal 884, teadmata 10).
Haiglaravil viibinud 11 557 isikut (5,4% üldarvust), neist ventileerimist vajanud 549 isikut (4,8% hospitaliseeritud isikute üldarvust). Esines 1706 surmajuhtu (0,8% üldarvust).
COVID-19-vastane vaktsineerimine teostatakse alates 2020. aasta detsembrikuust. 2021. aastal vaktsineeriti COVID-19 vastu (lõpetatud vaktsineerimiskuur) 818 784 inimest, nendest 0-17-aastaseid 43 751, 18-24-aastaseid 61 258, 25-49-aastaseid 310 490, 50-59-aastaseid 127 370, üle 60-aastaseid 275 431, vanus teadmata 484 juhul. Lisa- või tõhustusdoosi saanud 322 070 inimest, nendest 0-17-aastaseid 2 110, 18-24-aastaseid 10 342, 25-49-aastaseid 82 176, 50-59-aastaseid 55 260, üle 60-aastaseid 172 167, vanus teadmata 15 juhul.

Joonis 42.
Vaktsiin-välditavad nakkused. Haigestumise struktuur, 1994–2021


Läkaköha (A37.0)
Registreeriti 13 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,0 (2020. a oli 44 juhtu ehk 3,3 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (1,8), Lääne-Virumaal (1,7), Tartumaal (2,0) ja Võrumaal (8,5).




Joonis 43.
Läkaköha, 1945–2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)


46,2% haigetest olid lapsed vanuses 0-14 aastat, 38,5% olid isikud vanuses üle 50 aastat. Haigete keskmine vanus oli 35,0 aastat.

Joonis 44.
Läkaköha haigete jaotus vanusrühmade järgi, 1999–2021












Joonis 45.
Läkaköha haigete keskmine vanus, 1999–2021


Mittetöötavad isikud moodustasid 30,8% haigete üldarvust, kooliõpilased 23,1% ja koolieelsed lapsed 23,1%. Haigestunutest oli mehi 61,5%, naisi 38,5%.
Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.
Hospitaliseeriti 23,1% haigetest.
Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. Juulis-oktoobris haigestus 46,2% haigete üldarvust.

Joonis 46.
Läkaköhasse haigestumine kuude lõikes, 2020-2021 (haigete arv)


Sporaadilised haigusjuhud moodustasid 84,6% üldarvust. 15,4% haigetest registreeriti kolletes kahe juhuga.
Haigetest 38,5% olid vaktsineeritud.




Tabel 10.
Vaktsineeritud läkaköha haigete viimase kaitsepookimise ja haigestumise vaheline intervall, 2021
 
1 nädal
2 nädalat
3 nädalat
1 kuu
2-6 kuud
7-12 kuud
1 aasta
2 aastat
3 aastat
4 aastat
5 aastat
6 aastat
üle 6 aasta
Teadmata
KOKKU
1 doos




2









2
2 doosi















3 doosi















4 doosi















5 doosi















6 doosi















Teadmata
dooside arv












1
2
3
KOKKU
0
0
0
0
2
0
0
0
0
0
0
0
1
2
5

Tabel 11.
Laste hõlmatus immuniseerimisega läkaköha vastu, 2021 (%)

Vakts-tud 7k-14a
Vakts-tud 2a
Alal. v/n 0-14a
I revakts. 2-14a
II revakts.
7-14 a
Vaktsineerimisest keeldunud 0-14a
KOKKU
93,2
89,5
0,1
90,1
89,4
5,6
Tallinn
92,1
88,1
0,1
88,3
86,5
6,3
Harjumaa
91,1
85,2
0,1
88,1
90,3
6,9
Ida-Virumaa
96,5
93,4
0,1
85,3
81,6
4,2
Narva
95,4
92,9
0,0
93,8
94,0
4,1
Järvamaa
95,6
90,8
0,1
94,8
94,7
4,3
Jõgevamaa
94,3
96,2
0,1
96,2
96,8
2,3
Lääne-Virumaa
95,3
92,0
0,1
92,9
93,5
4,5
Läänemaa
94,2
91,7
0,1
91,3
90,9
4,8
Pärnumaa
93,4
88,2
0,0
90,8
89,1
6,1
Põlvamaa
92,4
91,8
0,2
88,5
87,7
6,5
Raplamaa
94,0
93,2
0,0
92,1
92,7
5,7
Saaremaa
95,5
91,5
0,1
93,6
93,3
4,3
Tartumaa
95,4
92,6
0,0
93,8
92,6
4,0
Valgamaa
92,3
91,5
0,1
90,2
91,8
7,2
Viljandimaa
92,5
90,2
0,1
90,1
90,7
5,6
Võrumaa
91,7
86,2
0,1
89,1
87,3
5,2
Hiiumaa
92,4
84,8
0,0
89,7
88,8
6,4

2021. aastal vaktsineeriti läkaköha vastu 13 916 inimest, nendest 0-14 a lapsi 13_727, noorukeid (15-17 a) 7 ja täiskasvanuid 182. Revaktsineeriti 32 488 inimest, nendest 0-14 a lapsi 21 495, noorukeid (15-17 a) 10 097 ja täiskasvanuid 896.

Difteeria (A36)
2021. aastal ei registreeritud difteeria haigusjuhte (viimane haigusjuht esines Eestis 2001. aastal). Tuvastati kaks mittetoksigeenset Corynebacterium diphtheriae tüüp gravis (haavast ja verest)


Tabel 12.
Laste hõlmatus immuniseerimisega difteeria ja teetanuse vastu, 2021 (%)

Vakts-tud 2a
Vakts-tud 7k.-14a.
I rev. 2-14a.
II rev. 7-14a.
Alal. v/n 0-14a.
Vaktsineerimisest keeldunud 0-14a
KOKKU
89,5
93,3
90,4
90,0
0,1
5,5
Tallinn
88,1
92,1
88,3
86,5
0,1
6,3
Harjumaa
85,2
91,1
88,1
90,3
0,1
6,9
Ida-Virumaa
93,4
96,5
92,2
93,6
0,1
2,9
Narva
92,9
95,4
93,8
94,1
0,0
4,1
Järvamaa
90,8
95,6
94,8
94,7
0,1
4,3
Jõgevamaa
96,2
97,3
96,3
96,8
0,1
2,2
Lääne-Virumaa
92,0
95,3
92,9
93,5
0,1
4,5
Läänemaa
91,7
94,2
91,3
90,9
0,1
4,8
Pärnumaa
88,2
93,4
90,9
89,1
0,0
6,1
Põlvamaa
91,8
92,4
88,5
87,7
0,1
6,6
Raplamaa
93,2
94,0
92,1
92,7
0,0
5,7
Saaremaa
91,5
95,5
93,6
93,3
0,1
4,3
Tartumaa
92,6
95,4
93,9
92,7
0,0
4,0
Valgamaa
91,5
92,3
90,3
91,8
0,1
7,2
Viljandimaa
90,2
92,5
90,1
90,8
0,1
5,5
Võrumaa
86,5
91,9
89,5
87,8
0,1
5,2
Hiiumaa
84,8
92,6
89,9
93,9
0,0
6,7

2021. aastal vaktsineeriti difteeria vastu 14 150 inimest, nendest 0-14 a lapsi 13 747, noorukeid (15-17 a) 12 ja täiskasvanuid 391. Revaktsineeriti 48 758 inimest, nendest 0-14 a lapsi 21 593, noorukeid (15-17 a) 10 304 ja täiskasvanuid 16 861. Manustati 1 difteeria seerum täiskasvanud isikule.


Leetrid (B05)
2021. aastal leetrite haigusjuhte ei olnud (2020. a samuti ei olnud).

Joonis 47.
Leetrid, 2000–2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Punetised (B06; P35.0)
2021. aastal punetiste haigusjuhte ei olnud (eelmine haigusjuht registreeriti 2013. aastal).
Mumps (B26)
2021. aastal mumpsi haigusjuhte ei olnud (2020. a oli 3 haiget ehk 0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 48.
Mumps, 2000–2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)


2021. aastal vaktsineeriti leetrite, punetiste ja mumpsi vastu 11 610 inimest, nendest 0-14 a lapsi 11 481, noorukeid (15-17 a) 21 ja täiskasvanuid 108. Revaktsineeriti 11_771 inimest, nendest 0-14 a lapsi 11 156, noorukeid (15-17 a) 253 ja täiskasvanuid 362.

Tabel 13.
Laste hõlmatus immuniseerimisega leetrite, punetiste ja mumpsi vastu, 2021 (%)
 
MMR
Leetrid
Punetised
Mumps

Vakts-tud 2a. (%)
Vaktsinee-rimisest keeld
0-14a
Vakts-tud 1-14a
Revakts. 14a
Alal. v/n 1-14a
Vakts-tud
1-14a
Revakts. 13-14a
Vakts-tud 1-14.
Revakts. 13-14a
KOKKU
89,4
6,0
93,0
83,8
0,1
93,0
72,1
93,0
72,1
Tallinn
88,7
7,1
91,9
83,4
0,1
91,9
72,9
91,9
72,9
Harjumaa
84,5
7,1
90,8
82,7
0,2
90,8
69,2
90,8
69,2
Ida-Virumaa
94,9
3,1
96,5
89,0
0,1
96,5
78,4
96,5
78,4
Narva
93,7
4,0
95,6
96,0
0,0
95,6
92,5
95,6
92,5
Järvamaa
90,4
4,0
95,5
92,3
0,2
95,5
59,7
95,5
59,7
Jõgevamaa
96,2
2,5
97,0
94,1
0,0
97,0
80,1
97,0
80,1
Lääne-Virumaa
90,1
5,1
94,4
91,5
0,1
94,4
74,6
94,4
74,6
Läänemaa
91,2
5,2
93,7
76,6
0,1
93,7
59,6
93,7
59,6
Pärnumaa
87,1
6,3
92,8
81,0
0,1
92,8
73,8
92,8
73,8
Põlvamaa
89,0
7,8
91,3
66,7
0,2
91,3
46,6
91,3
46,6
Raplamaa
93,2
5,6
94,0
78,1
0,1
94,0
66,1
94,0
66,1
Saaremaa
90,2
4,1
95,0
91,4
0,1
95,0
82,3
95,0
82,3
Tartumaa
92,7
4,7
94,9
79,4
0,1
94,9
68,0
94,9
68,0
Valgamaa
91,9
7,8
91,5
92,3
0,1
91,5
86,2
91,5
86,2
Viljandimaa
89,0
5,5
92,6
87,4
0,1
92,6
71,8
92,6
71,8
Võrumaa
85,8
6,1
93,1
74,2
0,1
93,1
64,8
93,1
64,8
Hiiumaa
78,8
5,0
91,2
53,1
0,0
91,2
46,9
91,2
46,9
Meningokokknakkus (A39)
Registreeriti 3 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2020. a oli 4 haiget ehk 0,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt.
Kliiniliselt avaldus haigus meningokokktseemiana ühel juhul ja täpsustamata meningokokknakkusena kahel juhul. Letaalseid juhte ei esinenud. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.
Haigusjuhte registreeriti Lääne-Virumaal (5,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigestunutest 33,3% olid 10-14-astased lapsed ja 66,7% 40-49-aastased isikud. Mehi oli 33,3%, naisi 66,7%.
Kõik haigusjuhud olid sporaadilised, rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. 66,7% haigetest haigestus septembris. 33,3% haigetest viibisid haiglaravil. Mikrobioloogiliselt oli tekitajaks ühel juhul N. meningitidis serogrupp B ja kahel juhul mittetüpeeruv N. meningitidis.
2021. aastal vaktsineeriti meningokokknakkuse vastu 240 inimest, nendest 0-14 a lapsi 48, noorukeid (15-17 a.) 14 ja täiskasvanuid 178. Revaktsineeriti 49 isikut, nendest 0-14 a lapsi 2 ja täiskasvanuid 47.

Joonis 49.
Meningokokknakkus, 1991–2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)


On andmed 4 N. meningitidis antimikroobse tundlikkuse uurimise kohta.

Tabel 14.
N. meningitidis antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2021
Preparaat
Uuritud tüvede arv
Tundlik (%)
Mõõdukalt tundlik (%)
Resistentne (%)
Meropeneem
3
100,0


Penitsilliin
4
100,0


Tsefotaksiim
4
100,0


Tseftriaksoon
2
100,0





Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2)
Registreeriti 18 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,4 (2020. a oli 36 juhtu ehk 2,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Kliiniliselt avaldus haigus ühel juhul septitseemiana, 16 juhul kopsupõletikuna ja ühel juhul täpsustamata paikme nakkusena. Surmajuhte ei esinenud.
Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (0,5 haigusjuhtu 100 000 el. kohta), Harjumaal (0,6), Ida-Virumaal (1,3), Pärnumaal (15,2) ja Tartumaal (0,7).

66,7% haigestunutest olid üle 60-aastased isikud ja 33,3% isikud vanuses 50-59 aastat. Septitseemia haige oli vanusgruppidest 50-59 aastat. Mehi oli 83,3%, naisi 16,7%. 66,7% haigestunutest olid mittetöötavad inimesed (vanadus- või töövõimetupensionärid), 33,3% juhtudest tegevusala ei ole teada.
Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.
Haigestumise tõus esines suvel-sügisel, augustist oktoobrini haigestusid 50,0% registreeritud haigestunutest. Kõik haiged hospitaliseeriti.

2021. aastal vaktsineeriti Haemophilus influenzae tüüp B vastu 13 229 inimest, nendest 0-14 a lapsi 13 136, noorukeid (15-17 a) 3 ja täiskasvanuid 90. Revaktsineeriti 11 161, nendest 0-14 a lapsi 11 155 ja täiskasvanuid 6.


Tabel 15.
Laste hõlmatus immuniseerimisega Haemophilus influenzae tüüp b vastu, 2021. a (%)

Vakts-tud 7k-5a
Vakts-tud 2a
Alal. v/n 0-5a
Revakts.
2-5a
Vaktsineerimisest keeldunud 0-5a
KOKKU
90,0
89,4
0,1
82,1
7,8
Tallinn
89,2
88,1
0,1
80,3
8,0
Harjumaa
84,8
85,2
0,1
75,6
10,0
Ida-Virumaa
94,0
93,4
0,2
81,0
4,2
Narva
91,7
92,9
0,1
86,6
5,6
Järvamaa
92,1
90,8
0,2
89,7
6,9
Jõgevamaa
95,5
96,2
0,2
90,8
3,2
Lääne-Virumaa
93,1
92,0
0,1
87,0
6,3
Läänemaa
90,6
91,7
0,1
83,5
8,2
Pärnumaa
89,9
88,2
0,1
83,5
9,9
Põlvamaa
90,2
91,8
0,1
80,0
8,8
Raplamaa
90,9
93,2
0,0
86,1
8,1
Saaremaa
92,5
91,5
0,1
87,1
7,0
Tartumaa
93,0
92,6
0,0
86,8
5,9
Valgamaa
88,7
91,5
0,1
81,7
9,9
Viljandimaa
89,9
89,0
0,1
83,1
8,6
Võrumaa
87,2
85,2
0,2
79,3
9,3
Hiiumaa
85,0
84,8
0,0
74,3
12,2







Sarlakid (A38)
Registreeriti 74 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 5,6 (2020. a vastavalt 178 ja 13,4). Haigestumine on vähenemise trendis.

Joonis 50.
Sarlakid, 1990–2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Haigusjuhte registreeriti 10 maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumus oli Läänemaal (14,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (9,5) ja Harjumaal (8,2).


Joonis 51.
Sarlakite haigestumus maakonniti, 2021 (100 000 el. kohta)


Haigestunutest 93,2% moodustasid 1-9-aastased lapsed. Mehi oli 39,2%, naisi 60,8%. 79,7% haigetest olid eelkooliealised lapsed, 20,3% kooliõpilased. Haigestumise tõus oli talvel ja sügisel. Jaanuarist märtsini haigestus 45,9% ning novembris-detsembris 25,7% haigete üldarvust. Hospitaliseeriti 12,2% haigetest.
Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.

Tuulerõuged (B01)
Registreeriti 3 160 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 237,8 (2020. a vastavalt 4 794 ja 361,9). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Jõgevamaal (189,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Narvas (174,7) ja Võrumaal (127,1).

Joonis 52.
Tuulerõuged, 1985–2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Joonis 53.
Tuulerõugete haigestumus maakonniti, 2021 (100 000 el. kohta)


Haigestunutest 58,3% moodustasid 1-4-aastased ja 31,3% 5-9-aastased lapsed. 86,7% haigestunutest moodustasid koolieelikud (nii koolieelses lasteasutuses käivad kui ka kodused) ja 11,2% kooliõpilased. Mehed ja naised haigestusid võrdselt.
0,3% haigetest viibisid haiglaravil.
Haigestumisel on selgelt kujunenud sesoonsus haigestumise tõusuga talvel-kevadel. Jaanuarist märtsini haigestus 55,1% haigete üldarvust.

Joonis 54.
Tuulerõugetesse haigestumine kuude lõikes, 2020-2021 (haigete arv)


2021. aastal vaktsineeriti tuulerõugete vastu 1138 inimest, nendest 0-14 a lapsi 870, noorukeid (15-17 a) 32 ja täiskasvanuid 236. Revaktsineeriti 2 last ja 1 täiskasvanud. Immunoglobuliinprofülaktikat ei rakendanud.

Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13)
2021. aastal registreeriti 78 pneumokokknakkust, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 5,9 (2020. a oli 82 juhtu ehk 6,2 100 000 elaniku kohta). Invasiivset pneumokokknakkust oli 15, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,1 (2020. a oli 24 juhtu ehk 1,8 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt.
Nakkushaigust registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (24,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (11,6), Valgamaal (7,0) ja Jõgevamaal (6,9). Invasiivse pneumokokknakuse haigusjuhud registreeriti Tallinnas (1,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (1,9), Ida-Virumaal (2,6), Põlvamaal (4,0) ja Pärnumaal (1,2).

Kliiniliselt avaldus haigus septitseemiana 15 juhul (19,2% üldarvust) ja kopsupõletikuna 63 juhul (80,8%).














Joonis 55.
Pneumokokknakkuse haigestumus maakonniti, 2021 (100 000 el. kohta)



Joonis 56.
Pneumokokknakkuse haigete jaotus kliinilise pildi järgi, 2005–2021


Haigetest 29,5% olid lapsed vanuses 0-9 aastat, 9,0% olid 20-49-aastased isikud ning 61,5% olid 50-aastased ja vanemad isikud. Mehi oli 53,8%, naisi 46,2%. 29,5% haigete üldarvust moodustasid koolieelsed lapsed, 52,5% mittetöötavad ja 9,0% töötavad isikud. 9,0% juhtudest tegevusala ei ole teada.
Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.
Haigete seas vaktsineeritud isikuid ei ole.
Esines haigestumise tõus sügisel. Ajavahemikul september-detsember haigestus 60,2% haigete üldarvust (46,7% invasiivsetest haigusjuhtudest). Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. 100,0% haigetest hospitaliseeriti. Kahel juhul haigus lõppes surmaga.

Joonis 57.
Pneumokokknakkusesse haigestumine kuude lõikes, 2019-2021 (haigete arv)


Terviseameti laboris toimus 2013.-2017. a verest ja liikvorist isoleeritud S. pneumoniae kultuuride tüpeerimine (kokku 354 kultuuri, neist tüpeeriti lõpuni 269), avastati 32 erinevat serotüüpi. Serotüüp 3 moodustas 27,5% kõikidest tekitajatest, 14 – 13,4%, 4 – 7,4%, 7F – 6,3%, 9V – 4,1%.
2019. aastal uuriti 162 kultuuri verest ja liikvorist, neist serotüüp määrati 129 juhul, serogrupp 30 juhul. Avastati 22 erinevat serotüüpi. Kõige sagedamini esinenud serotüübid olid 3 ja 14 (18,6% tekitajatest), 23F (10,9%), 4 (7,0%) ja 19A (6,2%).
2020. aastal uuriti 74 kultuuri serogrupi tasemel. Tuvastati 17 erinevat serogrupi. Kõige sagedamini esinenud serogrupid olid 3 (20,3% tekitajatest), 19 (16,2%), 6 (9,4%) ja 7 (9,4%).
2021. aastal uuriti 102 kultuuri serogrupi tasemel. Tuvastati 16 erinevat serogruppi. Kõige sagedamini esinenud serogrupid olid 3 (21,0% tekitajatest), 6 (12,0%), 19 (10,0%) ja 23 (10,0%).

Joonis 58.
S. pneumoniae serogrupid, 2021 (n=102)




Tabel 16.
S. pneumoniae serogrupid vanusrühma järgi, 2021 (n=102)
Vanusgrupp
0
-
4
5
-
9
10-14
15-19
20-29
30-39
40-49
50-59
60-69
70-79
80 ja >
teadmata
Kokku
Serotüüp 3





3
4
1
5
3
4
1
21
Serotüüp 4





1
2

1
1


5
Serogrupp 6





3
2
3
2

2

12
Serogrupp 7
1








4
1

6
Serotüüp 8






2





2
Serogrupp 9






2
1
1
2


6
Serogrupp 10










1

1
Serogrupp 11






1
2

1


4
Serogrupp 12







1




1
Serotüüp 14
2




1


2
2
2

9
Serogrupp 15





1

1
1
3
1

7
Serogrupp 18
1











1
Serogrupp 19
2



1

1
2
2
1
1

10
Serogrupp 20






1





1
Serogrupp 22








2
1
1

4
Serogrupp 23
2
1



1
2


3
1

10
Muu (mitte-vaktsiinigrupp)






2





2
Kokku
8
1
0
0
1
10
19
11
16
21
14
1
102

2021. aastal vaktsineeriti pneumokokknakkuse vastu 2 110 inimest, nendest 0-14 a lapsi 1 078, noorukeid (15-17 a) 14 ja täiskasvanuid 1 018. Revaktsineeriti 121 inimest, nendest 0-14 a lapsi 43, noorukeid (15-17 a) 5 ja täiskasvanuid 73.

Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87)
Registreeriti 9 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,7 (2020. a oli 11 juhtu ehk 0,8 juhtu 100 000 elaniku kohta).
44,4% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt. Kahel juhul tekitajaks oli enteroviirus, ühel juhul Varicella zoster viirus ja ühel juhul herpesviirus 6.
Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (1,3), Läänemaal (4,8), Pärnumaal (2,3), Raplamaal (3,0) ja Tartumaal (0,7).
Haigetest 33,3% olid 0-14-aastased lapsed, 33,3% 20-29-aastased isikud, 22,2% 40-59-aastased isikud ning 11,1% üle 60-aastased isikud. Mehi oli 22,2% ja naisi 77,8%. 22,2% haigestunutest olid koolieelsed lapsed, 11,1% kooliõpilased, 11,1% töötavad isikud, 11,1% mittetöötavad isikud ning 44,4% tegevusala ei ole teada.









Joonis 59.
Muud viirusentsefaliidid ja –meningiidid, 1997–2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.
Haigestumise tõus oli kevadel, aprillist juunini haigestus 55,6% kõikidest aasta jooksul registreeritud haigetest. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised, rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti 88,9% haigetest.

Joonis 60.
Muudesse viirusentsefaliitidesse ja -meningiitidesse haigestumine kuude lõikes,
2020-2021 (haigete arv)










Viirushepatiidid ja HIV

A-viirushepatiit (B15)
Esines 7 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,5 (2020. a haigestus 30 inimest ehk 2,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos kinnitati laboratoorselt 7 juhul.

Joonis 61.
A-viirushepatiit, 2000–2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Haigestunuid registreeriti Tallinnas (1,4 juhtu 100 000 el. kohta) ja Tartumaal (0,7).
Haigestumise sesoonsus ei ole väljakujunenud, enamus haigusjuhtudest registreeriti II poolaastal.

Joonis 62.
A-viirushepatiiti haigestumine kuude lõikes, 2020-2021 (haigete arv)


Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.
Kõik haigusjuhud olid sporaadilised, rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti 57,1% haigetest.
71,4% haigetest olid isikud vanuses 20-39 aastat, 28,6% isikud üle 50 aastat. Mehi oli 28,6%, naisi 71,4%. 42,8% haigestunutest olid töötavad isikud, 14,3% üliõpilased, 28,6% mittetöötavad isikud ning 14,3% tegevusala teadmata.
2021. aastal vaktsineeriti A-viirushepatiidi vastu 1 208 inimest, neist 0-14 a lapsi 253, noorukeid (15-17 a) 50, täiskasvanuid 905. Revaktsineeriti 209 inimest, neist 0-14 a lapsi 61, noorukeid (15-17 a) 5, täiskasvanuid 143.

Joonis 63.
A-viirushepatiidi vastu vaktsineeritud isikute arv, 1999–2021



Äge B-viirushepatiit (B16)
Registreeriti 3 ägeda B-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2020. a oli 2 juhtu ehk 0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 64.
Äge B-viirushepatiit, 1990–2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Kõik haigusjuhud kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (0,2 haigusjuhtu 100 000 el. kohta), Ida-Virumaal (1,3) ja Saaremaal (3,0).
Haigestunud olid vanusrühmast 30-39, 50-59 ja üle 60 aastat. Mehi oli 66,7%, naisi 33,3%. Alates 2016. aastat ei esinenud ühtegi haigusjuhtu alla 20-aastastel isikutel.

Joonis 65.
Ägeda B-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 1996–2021


66,7% haigetest moodustasid mittetöötavad ja 33,3% töötavad inimesed. Kõik haiged viibisid kodusel ravil. Nakatumise asjaolud jäid välja selgitamata.
Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.

Joonis 66.
Ägeda B-viirushepatiidi riskitegurid, 1990-2021


Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1)
Registreeriti 20 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,5 (2020. a oli 21 juhtu ehk 1,6 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (1,9 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (1,9), Ida-Virumaal (1,3), Narvas (3,3), Järvamaal (6,5), Lääne-Virumaal (1,7), Pärnumaal (1,2) ja Saaremaal (6,0).
Joonis 67.
Krooniline B-viirushepatiit, 2004–2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)


60,0% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 50 aastat ja rohkem ning 40,0% 30-49-aastased isikud. Mehed ja naised haigestusid võrdselt. Tegevusala järgi: 20,0% haigetest olid töötavad ja 50,0% mittetöötavad isikud. 30,0% juhtudest tegevusala on teadmata. 10,0% haigetest viibisid haiglaravil. Surmajuhte ei esinenud.
Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud.
Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.
Oletatav nakatumise viis on teada kahel juhul (meditsiinilised manipulatsioonid ja heteroseksuaalselt). 90,0% juhtudest jäi riskitegur välja selgitamata.

Tabel 17.
Laste hõlmatus B-viirushepatiidi immuniseerimisega, 2021 (%)

Vakts-tud 7k-6a
Vakts-tud 2a
Vakts-tud 6a
Vakts-tud 14a
Alal. v/näid. 0-14a
Vaktsineerimisest keeld
0-14a
KOKKU
73,8
86,1
90,2
94,6
0,0
3,8
Tallinn
88,0
86,9
88,6
95,2
0,0
4,2
Harjumaa
83,9
85,2
83,0
94,8
0,0
3,7
Ida-Virumaa
94,2
93,4
95,4
98,9
0,1
3,6
Narva
93,3
92,9
95,1
78,1
0,0
2,5
Järvamaa
74,1
80,5
96,0
98,1
0,1
3,2
Jõgevamaa
95,3
95,3
96,6
98,5
0,1
1,5
Lääne-Virumaa
93,4
92,0
95,0
91,1
0,0
3,4
Läänemaa
69,7
77,9
90,6
90,3
0,0
3,5
Pärnumaa
70,3
68,2
91,0
96,6
0,0
4,4
Põlvamaa
89,8
91,8
90,1
92,3
0,1
4,8
Raplamaa
72,8
69,7
94,9
96,3
0,0
4,0
Saaremaa
74,4
75,9
94,0
97,7
0,1
3,1
Tartumaa
92,1
91,5
92,2
95,3
0,0
3,0
Valgamaa
88,2
91,5
87,7
95,4
0,1
4,8
Viljandimaa
90,0
89,7
90,9
98,5
0,1
3,7
Võrumaa
87,8
85,5
91,5
88,0
0,5
3,5
Hiiumaa
65,1
57,6
97,0
92,6
0,0
5,0

2021. aastal vaktsineeriti B-viirushepatiidi vastu 14 214 inimest, nendest 0-14 a lapsi 13 648, noorukeid (15-17 a) 21 ja täiskasvanuid 545. Revaktsineeriti 9 597 inimest, nendest 0-14 a lapsi 9 405 ja täiskasvanuid 192. Immunoglobuliinprofülaktikat rakendati 8 juhul lastele 0-14 a.

Äge C-viirushepatiit (B17.1)
Registreeriti 5 ägeda C-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,4 (2020. a oli 12 juhtu ehk 0,9 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 68.
Äge C-viirushepatiit, 1997–2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Joonis 69.
Ägeda C-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2001–2021


Kõik haigusjuhud kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (0,5 juhtu 100 000 el. kohta), Pärnumaal (1,2), Raplamaal (3,0) ja Tartumaa (0,7).
80,0% haigestunutest olid 30-49-aastased ja 20,0% isikud vanuses 50-59 aastat. Mehi oli 60,0% ja naisi 40,0%. 60,0% moodustasid töötavad ja 20,0% mittetöötavad inimesed. Tegevusala jäi teadmata 20,0% juhtudest.
60,0% haigetest viibisid haiglaravil.
Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Oletatavad nakatumise viisid olid: sugulisel teel (heteroseksuaalselt) 20,0%, narkootikumide kasutamisel 20,0%, tätoveerimisel 20,0%. 40,0% juhtudest jäi riskitegur välja selgitamata.

Joonis 70.
Ägeda C-viirushepatiidi oletatav nakatumise viis, 2003–2021



Krooniline C-viirushepatiit (B18.2)
Registreeriti 133 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 10,0 (2020. a vastavalt 137 ja 10,3). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt.

Joonis 71.
Krooniline C-viirushepatiit, 2004–2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Haigusjuhte registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Narvas (57,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (15,1), Tallinnas (12,8) ja Raplamaal (12,0).

Joonis 72.
Kroonilise C-viirushepatiidi haigestumus maakonniti, 2021 (100 000 el. kohta)


3,0% haigestunutest olid vanuses 1-29 aastat, 59,4% vanuses 30-49 aastat, 17,3% vanuses 50-59 aastat ja 20,3% vanuses üle 60 aastat.
Mittetöötavad isikud moodustasid 49,1% haigetest, töötavad isikud 27,8% haigetest. 26,3% juhtudest tegevusala on teadmata. Mehi oli 59,4%, naisi 40,6%. Hospitaliseeriti 4,5% haigetest.
Oletatav nakatumise viis (riskitegur) on teada 33,1% juhtudest, sh narkootikumide tarvitamisel (19,5% juhtude üldarvust), heteroseksuaalselt (6,8%), muu iluteenus (3,0%), meditsiinilistel manipulatsioonidel (1,5), tätoveerimisel (1,5%) ja perinataalselt (0,8%).

Joonis 73.
Kroonilise C-viirushepatiidi riskitegurid, 2010–2021


Joonis 74.
Krooniliste B- ja C-viirushepatiitide osakaal hepatiitide üldarvust, 2004–2021


E-viirushepatiit (B17.2)
2021. aastal haigusjuhte ei esinenud (2020. aastal oli 2 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2).

Joonis 75.
E-viirushepatiit, 2012–2021 (haigete arv)













HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24)
Kokku on Eestis aastate jooksul diagnoositud (seisuga 31.12.2021. a) HIV-nakkus 10_351 inimesel. 2021. aastal registreeriti uusi HIV-nakatunuid 125, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 9,4 (2020. a vastavalt 147 ja 11,1).

Joonis 76.
HIV-nakkus, 1995–2021 (registreeritud juhtude arv)


2021. a avastatud nakatunutest suurem osa elab Tallinnas (57,6%) ja Ida-Virumaal (koos Narvaga, 22,0%). Suurem haigestumus 100 000 el. kohta oli Narvas (22,0), Ida-Virumaal (19,9) ja Tallinnas (16,5).

Joonis 77.
HIV-nakkuse registreerimine maakonniti, 2021 (100 000 el. kohta)




Tabel 18.
HIV-nakkuse registreerimine maakonniti, 1987–2021
 
1987-1999
2000-2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
Kokku
Tallinn
64
2497
150
165
205
148
185
138
132
111
94
82
95
76
72
4214
Harjumaa
6
201
43
11
 
12
 
7
4
3
10
19
11
6
3
336
Hiiumaa
 
1
 
 
 
 
1
 
 
 
 
1
 
 
0
3
Ida-Virumaa
11
1803
114
97
81
79
73
63
59
55
48
34
23
23
15
2578
Narva (eraldi)
1
1915
75
71
54
52
50
59
53
34
33
24
21
16
13
2471
Jõgevamaa
 
3
 
 
 
 
 
 
1
1
1
 
1
1
0
8
Järvamaa
 
10
3
 
 
 
 
1
2
 
 
2
1
1
0
20
Läänemaa
 
2
 
 
 
 
 
1
1
1
2
1
 
1
0
9
Lääne-Virumaa
2
85
2
4
6
3
5
4
2
8
3
8
9
3
1
145
Põlvamaa
 
3
1
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
1
6
Pärnumaa
 
12
2
6
3
1
2
2
3
2
9
4
3
7
4
60
Raplamaa
 
11
 
1
 
1
 
3
1
3
2
1
1
 
0
24
Saaremaa
 
7
 
 
 
 
 
1
 
4
3
1
1
1
0
18
Tartumaa
1
243
19
15
20
16
8
9
10
6
11
7
3
9
10
387
Valgamaa
 
3
1
 
1
1
 
1
 
 
 
2
7
2
3
21
Viljandimaa
 
9
1
2
 
2
1
1
1
1
1
3
 
 
2
24
Võrumaa
 
3
 
 
 
 
 
 
1
 
2
1
2
1
1
11
Muu
11
5
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

16
Kokku
96
6813
411
372
370
315
325
291
270
229
219
190
178
147
125
10351

Diagnoositi 3 HIV-nakkust vastsündinutel ja 1 HIV-nakkus lapsel vanuses 10-14 a. Enamik nakatunutest on vanusrühmades 30-39 (38,4%) ja 40-49 (29,6%). Isikuid vanuses 20-29 a oli 12,0%, üle 50 a 16,8%. HIV-nakatunutest 64% on mehed ja 36% naised.















Joonis 78.
HIV-nakkus. Vanuseline jaotus, 2000–2021 (%)


Oletatavad levikuteed on teada 41,6% 2021. aasta jooksul avastatud HIV-positiivsetest: parenteraalne (narkootiliste ainete süstimine) 5 (4,0% üldarvust), heteroseksuaalne 31 (24,8%), homoseksuaalne 9 (7,2%), täpsustamata seksuaalne 3 (2,4%), emalt lapsele 4 (3,2%).

Joonis 79.
HIV-nakkus. Naiste osakaal, 2000–2021 (%)










Joonis 80.
HIV-nakkuse oletatavad levikuteed ja riskifaktorid, 2012-2021


Joonis 81.
HIV-nakkus lastel vanuses 0-4 a, 2000-2021 (juhtude arv)


2021. aastal uuriti HI-viiruse suhtes 195 466 proovi. Võrreldes 2020. aastaga suurenes testide arv 2,1% võrra. Uuriti 14,7% Eesti elanikest.













Joonis 82.
HI-viiruse suhtes teostatus analüüside arv, 2006–2021


Tabel 19.
Testimine HI-viiruse suhtes maakonniti, 2021
Piirkond
Testide arv
Tallinn
128917
Harjumaa

Hiiumaa
0
Ida-Virumaa
4537
Narva
5207
Jõgevamaa
237
Järvamaa
822
Läänemaa
543
Lääne-Virumaa
903
Põlvamaa
346
Pärnumaa
9008
Raplamaa
0
Saaremaa
1379
Tartumaa
40842
Valgamaa
436
Viljandimaa
1506
Võrumaa
783
Kokku
195466


HIV-tõbe diagnoositi 12 nakatunul, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,9 (2020. aastal oli 26 juhtu ehk 2,0 100 000 el. kohta). Kokku on Eestis aastate jooksul (seisuga 31.12.2020. a) HIV-tõbi diagnoositud 605 inimesel.




Joonis 83.
HIV-tõbi, 1995–2021 (registreeritud juhtude arv)


Tabel 20.
HIV-tõve registreerimine maakonniti, 1988–2021
Maakond/
aasta
1988-1999
2000-2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
Kokku
Tallinn

42
27
27
15
5
10
15
11
10
7
26
10
12
13
14
9
253
Harjumaa

8
1
2
1
10
4
5
2
2
1
5
1
3
4
6
2
57
Hiiumaa

1











1



2
Ida-Virumaa

21
13
21
12
6
6
9
5
1
4
1
1
2
4
1
1
108
Narva (eraldi)

31
13
10
8
3
15
5
2
5
2
2
3

3
1

103
Jõgevamaa

1
1












1

3
Järvamaa








1

1

1




3
Läänemaa







1




1




2
Lääne-Virumaa

1


1
1
1
1
3

3
2

3
3
2

21
Põlvamaa

















0
Pärnumaa

1




3


1

2
2
3



12
Raplamaa



1
1












2
Saaremaa

1









3
1
1

1

7
Tartumaa

1
1






1
1






4
Valgamaa

2
1














3
Viljandimaa

















0
Võrumaa














1


1
Muu/teadmata
23
1












 


24
Kokku:
23
111
57
61
38
25
39
36
24
20
19
41
20
25
28
26
12
605

2021. aastal registreeriti nakkushaigust Tallinnas (2,1 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (1,3) ja Ida-Virumaal (1,3).
50,0% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 30-39 aastat, 33,3% vanuses 40-49 aastat, 16,7% vanuses üle 50-59 aastat. Mehi oli 83,3%, naisi 16,7%.

Tabel 21.
Haigused ja seisundid, mille alusel diagnoositi HIV-tõbi, 2021
Indikaatorhaigus
Haigete arv
Aju toksoplasmoos
1
Mycobacterium avium kompleksi etioloogiaga dissemineerunud või kopsuväline nakkus
2
Mycobacterium tuberculosis etioloogiaga kopsutuberkuloos
1
Pneumocystis jirovecii pneumoonia
3
Muu / teadmata
5








































Muud zoonoosid

Leptospiroos (A27)
Registreeriti 8 leptospiroosi juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,6 (2020. a oli 10 juhtu ehk 0,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Järvamaa (3,3), Põlvamaa (4,0), Saaremaal (3,0), Tartumaal (1,3), Viljandimaal (2,1) ja Valgamaal (3,5).

Joonis 84.
Leptospiroos, 1995–2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)


7 juhul diagnoosid kinnitati laboratoorselt (ühel juhul Leptospira pomona, ühel juhul Leptospira pomona + Leptospira bratislava, viiel juhul Leptospira spp). Ühel juhul põhines diagnoos kliinilisel pildil ja epidemioloogilisel seosel laboratoorselt tõestatud juhuga. Mehi oli 62,5%, naisi 37,5%. 25,0% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 15-29 aastat, 62,5% vanuses 30-59 aastat ja 12,5% üle 60 aastat. 37,5% haigetest moodustasid töötavad, 25,0% mittetöötavad isikud ja 12,5% kooliõpilased. 25,0% juhtudest tegevusala ei ole teada. 62,5% haigetest hospitaliseeriti. Surmajuhte ega nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.
Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud.


Tulareemia (A21)
2021. aastal registreeriti 1 tulareemia haigusjuht, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,1 (2020. aastal oli 1 haigusjuht ehk 0,1 juhtu 100 000 el. kohta).
Haigusjuht registreeriti Võrumaal (2,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos on laboratoorselt kinnitatud. Haige oli naine vanuses 30-39 a, tegevusala teadmata, viibis kodusel ravil, paranes. Nakatumine toimus oletatavalt Saaremaal.









Joonis 85.
Tulareemia, 1995–2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Listerioos (A32)
Registreeriti 5 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,4 (2020. a oli 3 juhtu ehk 0,2 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,2 100 000 el. kohta), Harjumaal (0,6), Narvas (1,6), Jõgevamaal (3,4) ja Raplamaal (3,0).

Joonis 86.
Listerioos, 2004–2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Listeria täisgenoomi sekveneerimisel tuvastati kolm alamtüüpi: ST8 kahel, ST59 ühel ja ST451 ühel juhul. Kliiniliselt avaldusid haigusjuhud meningiidi või entsefaliidina 20,0%, septitseemiana 80,0%. Vastsündinu listerioosi ei olnud. Kõik haiged hospitaliseeriti. Esines üks surmajuht.
80,0% haigetest moodustasid üle 60-aastased ja 20,0% 30-39-aastased isikud. Mehi oli 60,0%, naisi 40,0%. Haigetest 80,0% olid mittetöötavad (vanaduspensionärid) isikud, 20,0% juhtudest tegevusala ei ole teada.
Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.
Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud.

Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud (A98.5, A98.6)
Registreeriti 12 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,9 (2020. a oli 17 juhtu ehk 1,3 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,7 100 000 el. kohta), Harjumaal (0,6), Ida-Virumaal (1,3), Saaremaal (12,0) ja Tartumaal (2,0).

Joonis 87.
Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud, 1999–2021 (100 000 el. kohta)


Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud.
58,3% haigetest moodustasid 20-49-aastased isikud, 41,7% isikud vanuses üle 50 a. Mehi oli 83,3%, naisi 16,7%. Haigetest 58,3% olid töötavad ja 16,7% mittetöötavad isikud. Tegevusala on teadmata 25,0% juhtudest.
Hospitaliseeriti 83,3% haigetest. Letaalseid juhte ei olnud. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.
Esines haigestumise tõus talvel, ajavahemikul detsember 2020. a – jaanuar 2021. a haigestus 58,3% haigetest.

Joonis 88.
Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud. Haigestumine kuude kaupa, 2020-2021
(haigete arv)


Marutõbi (A82)
2021. aastal inimesed marutõppe ei haigestunud (viimane haigusjuht registreeriti 1986. aastal).
Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel ei registreeritud 2021. aastal marutaudi loomadel (2012.-2020. a - 0, 2011. a – 1, 2010. a - 0, 2009. a – 3, 2008. a – 3, 2007. a – 4, 2006. a – 114 ja 2005. a – 266 loomal).
2021. aastal vaktsineeriti marutõve vastu 345 inimest, nendest 0-14 a. lapsi 18, noorukeid (15-17 a.) 8, täiskasvanuid 319, neist plaaniliselt vaktsineeriti lapsi 3, noorukeid 1, täiskasvanuid 132. Revaktsineeriti 92 täiskasvanud inimest, nendest plaaniliselt 50. Immuunglobuliinprofülaktikat ei rakendanud.


Kaasasündinud toksoplasmoos (P37.1)
2021. aastal haigusjuhte ei registreerinud (eelmine haigusjuht registreeriti 2018. aastal).

Joonis 89.
Kaasasündinud toksoplasmoos, 1997–2020 (haigete arv)



















Botulism (A05.1)
Botulismi haigusjuhte ei registreerinud, eelmised haigusjuhud olid 2018. aastal (kolm haigusjuhtu ehk 0,2 100 000 elaniku kohta).

Joonis 90.
Botulism, 1985–2021 (haigete arv)



Brutselloos (A23)
2021. aastal haigusjuhte ei registreerinud (eelmine haigusjuht oli 2019. aastal, 0,1 100 000 el. kohta).

Joonis 91.
Brutselloos, 1947–2021 (haigete arv)







Puukidega levivad nakkushaigused

Puukentsefaliit (A84)
Puukentsefaliiti registreeriti 82 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 6,2 (2020. a oli 70 juhtu ehk 5,3 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 92.
Puukentsefaliit, 1970–2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Joonis 93.
Puukentsefaliidi haigestumus maakonniti, 2021 (100 000 el. kohta)


Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa, Jõgevamaa ja Narva linn. Kõige suurem haigestumus oli Saaremaal (30,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Läänemaal (19,6), Pärnumaal (15,2), Tartumaal (12,4) ja Põlvamaal (12,2).
46,3% haigetest olid 50-aastased ja vanemad isikud, 31,7% isikud vanuses 20-49 aastat ning 17,1% lapsed vanuses 1-14 aastat.

Joonis 94.
Puukentsefaliidi haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2002–2021 (%)


Mehi oli 47,6%, naisi 52,4%.
19,5% moodustasid töötavad, 26,8% mittetöötavad inimesed ja 12,2% kooliõpilased. 35,4% juhtudest tegevusala ei ole teada.
Kõik haiged haigestusid maist novembrini, juunis-augustis haigestus 67,1% haigete üldarvust.

Joonis 95.
Puukentsefaliidi haigusjuhtude jaotus haigestumise kuude kaupa, 2019-2021


Hospitaliseeriti 84,1% haigestunutest. Üks haigusjuht lõppes surmaga.
Puukentsefaliidi ja puukborrelioosi segainfektsioon registreeriti 14 juhul (17,1% üldarvust).
Haigestunutest viis olid osaliselt või täielikult vaktsineeritud puukentsefaliidi vastu.
Oletatav nakatumine toimus sagedamini Tartumaal (18,3% haigete üldarvust), Saaremaal (14,6%), Harjumaal (12,2%, koos Tallinnaga) ja Pärnumaal (11,0%). Nakatumise koht jäi teadmata 18,3% juhtudest. Nakatumisi väljaspool Eestit ei olnud.
Nakatumist alimentaarsel teel (kitsepiima tarbimisel) ei olnud.
2021. a vaktsineeriti puukentsefaliidi vastu 17 063 inimest, neist lapsi vanuses 0-14 a 5 409, noorukeid vanuses 15-17 a 630 ja täiskasvanuid 11 024. Revaktsineeriti 17_145, neist lapsi vanuses 0-14 a 2 962, noorukeid vanuses 15-17 a 875 ning täiskasvanuid 13 308.

Joonis 96.
Puukentsefaliidi haigestumus ja elanikkonna hõlmatus immuniseerimisega,
1999–2021



Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2)
Registreeriti 2 471 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 185,9 (2020. aastal oli 2 752 juhtu ehk 207,7 100 000 elaniku kohta).
66,9% haigusjuhtudest kinnitati diagnoos laboratoorselt, 33,1% diagnoosi püstitati kliinilise pildi ja puugiründe seoste põhjal. Nakkushaigust registreeriti kõigis maakondades. Suurem haigestumus oli Saaremaal (959,9 100 000 elaniku kohta), Läänemaal (416,5), Pärnumaal (300,9), ja Viljandimaal (280,0).
















Joonis 97.
Lyme’i tõbi, 1992–2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)



Joonis 98.
Lyme’i tõve haigestumus maakonniti, 2021 (100 000 el. kohta)


56,9% haigetest olid vanuses 50 aastat ja vanemad, 28,3% olid 30-49-aastased isikud. Mehi oli 33,2%, naisi 66,8%. 46,8% moodustasid töötavad ja 30,7% mittetöötavad inimesed.
58,4% haigusjuhtudest diagnoositi juulis-septembris.
Hospitaliseeriti 3,4% haigestunutest.
Nakatuti sagedamini Harjumaal (22,2% haigete üldarvust, koos Tallinnaga), Saaremaal (15,2%) ja Pärnumaal (10,6%). Nakatumise koht jäi teadmata 18,8% juhtudest. 7 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Ameerika Ühendriikides üks, Prantsusmaal üks, Rootsis üks, Saksamaal üks, Soomes kaks, Valgevenes üks).

Joonis 99.
Lyme’i tõve haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2002–2021 (%)



Joonis 100.
Lyme’i tõve haigusjuhtude jaotus haiguse diagnoosimise kuude kaupa, 2020-2021 (haigete arv)




Erlihhioos (A79.8)
Registreeriti 1 haigusjuht, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,1 (2018-2020. aastal ei olnud, 2017. a oli 2 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,2).
Haigusjuht registreeriti Pärnumaal (1,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos on laboratoorselt kinnitatud. Haige oli naine vanuses üle 60 a, pensionär, viibis kodusel ravil, paranes. Nakatumine toimus oletatavalt Pärnumaal.

Sugulisel teel levivad haigused

Süüfilis (A50-A53)
Registreeriti 34 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta 2,6 (2020. a oli 30 haiget ehk 2,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kaasasündinud süüfilise haigusjuhte ei olnud. Varast süüfilist diagnoositi 41,2% haigete üldarvust.
Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (4,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Narvas (1,7), Jõgevamaal (7,0), Lääne-Virumaal (3,9), Põlvamaal (4,1), Pärnumaal (2,3), Tartumaal (3,9), Viljandimaal (2,2) ja Võrumaal (2,8).
9 haiget (26,5% üldarvust) viibisid haiglaravil. Ühel juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Saksamaal).

Joonis 101.
Süüfilis, 2001–2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Joonis 102.
Varajase süüfilise osakaal, 2000–2021 (%)






Joonis 103.
Süüfilise haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2005–2021 (%)


Haigestumisel on vähenemise trend.
17,6% haigetest moodustavad isikud vanusrühmast 20-29 a, 52,9% vanusrühmast 30-49 a, 20,6% vanusrühmast 50-59 a ja 8,8% vanusrühmast üle 60 a. Mehi oli 73,5%, naisi 26,5%.


Gonokokknakkus (A54)
Registreeriti 52 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 3,9 (2020. a oli 23 juhtu ehk 1,7 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (8,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (1,8), Ida-Virumaal (1,3), Jõgevamaal (7,0), Pärnumaal (2,3), Tartumaal (2,0), Valgamaal (3,5), Viljandimaal (2,2) ja Võrumaal (2,8).
3,8% haigetest viibisid haiglaravil. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.

Joonis 104.
Gonokokknakkus, 2001–2021 (100 000 el. kohta)

Joonis 105.
Gonokokknakkuse haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2005–2021 (%)


Haigetest 3,8% olid vanuses 15-19 aastat, 51,9% vanuses 20-29 aastat, 28,8% vanuses 30-39 aastat, 13,5% vanuses 40-49 aastat ja 1,9% vanuses 50-59 aastat. Mehi oli 76,9%, naisi 23,1%.

2021. aastal uuriti Terviseameti Kesklaboris üks N. gonorrhoeae kultuur antimikroobse tundlikkuse suhtes. Kultuur oli tundlik asitromütsiini, penitsilliini, tsefiksiimi, tsefotaksiimi ja tseftriaksooni suhtes ning resistentne tsiprofloksatsiini suhtes.


Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56)
Registreeriti 994 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 74,8 (2020. a oli 935 juhtu ehk 70,6 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 106.
Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused, 2001–2021 (100 000 el. kohta)

Joonis 107.
Sugulisel teel levivate klamüüdiahaiguste haigestumus maakonniti, 2021
(100 000 el. kohta)

Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Tartumaal (112,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (100,1), Pärnumaal (89,3) ja Raplamaal (81,1). 14 haiget (1,4% üldarvust) viibisid haiglaravil. Neljal juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Ameerika Ühendriigis, Hollandis, Saksamaal ja Ukrainas).
Haigetest 58,4% olid vanuses 20-29 aastat, 18,5% vanuses 15-19-aastat ja 17,0% vanuses 30-39 aastat. Mehi oli 16,0%, naisi 84,0%.
Oletatav levikutee on teada 56,9% juhtudest (heteroseksuaalne 548 juhul, homoseksuaalne 18 juhul).

Joonis 108.
Sugulisel teel levivate klamüüdihaiguste jaotus vanusrühmade kaupa, 2005–2021 (%)





Joonis 109.
Sugulisel teel levivate klamüüdiahaiguste jaotus soo järgi, 2000–2021





























Muud nakkushaigused

Poliomüeliit (A80)
Viimane haigusjuht registreeriti Eestis 1961. aastal. Polioviiruse ringluse jälgimiseks uuriti nakkushaiguste seire raames 45 heitveeproovi, enteroviirust leiti 12 proovis (27%).
2021. aastal vaktsineeriti poliomüeliidi vastu 13 798 inimest, nendest 0-14 a lapsi 13 752, noorukeid (15-17 a) 14 ja täiskasvanuid 32. Revaktsineeriti 21 470 inimest, nendest 0-14 a lapsi 21 336, noorukeid (15-17 a) 10 ja täiskasvanuid 124.

Tabel 22.
Laste hõlmatus immuniseerimisega poliomüeliidi vastu, 2021 (%)

Vakts-tud 7k-14a
Vakts-tud 2a
Revakts.
I
2-14a
Revakts II 7-14a
Al. v/n 0-14a
Vaktsineerimisest keeldunud 0-14a
KOKKU
93,3
89,5
90,4
90,0
0,1
5,5
Tallinn
92,1
88,1
88,3
86,5
0,1
6,3
Harjumaa
91,1
85,2
88,1
90,3
0,1
6,9
Ida-Virumaa
96,5
93,4
92,2
93,6
0,1
2,9
Narva
95,4
92,9
93,8
94,1
0,0
4,1
Järvamaa
95,6
90,8
94,8
94,7
0,1
4,3
Jõgevamaa
97,2
96,2
96,2
96,8
0,1
2,3
Lääne-Virumaa
95,3
92,0
92,9
93,5
0,1
4,5
Läänemaa
94,2
91,7
91,3
90,9
0,1
4,8
Pärnumaa
93,4
88,2
90,9
89,1
0,0
6,1
Põlvamaa
92,4
91,8
88,5
87,7
0,1
6,6
Raplamaa
94,0
93,2
92,1
92,7
0,0
5,7
Saaremaa
95,5
91,5
93,6
93,3
0,1
4,3
Tartumaa
95,4
92,6
93,9
92,7
0,0
4,0
Valgamaa
92,3
91,5
90,2
91,8
0,1
7,2
Viljandimaa
92,5
90,2
90,1
90,7
0,1
5,6
Võrumaa
91,9
86,5
89,5
87,7
0,1
5,3
Hiiumaa
92,7
84,8
89,9
94,1
0,0
6,6



Malaaria (B50-B54)
Registreeriti 3 sissetoodud haigusjuhtu, haigestumine 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2020. a oli 1 juht ehk 0,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhud registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Raplamaal (3,0) ja Tartumaal (0,7). Diagnoosid on kinnitatud laboratoorselt (Plasmodium falciparum). 66,7% haigetest olid vanuses 50-59 aastat ja 33,3% vanuses 30-39 aastat, kõik mehed. Kaks haiget olid töötavad isikud, üks üliõpilane.
66,7% haigetest hospitaliseeriti. Surmajuhte ei olnud. Haiged haigestusid augustis, novembris ja detsembris. Nakatumine toimus väljaspool Eestit (Tansaanias üks, Ugandas kaks).






Joonis 110.
Malaaria, 2000–2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Leegionärihaigus (A48.1)
Registreeriti 10 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,8 (2020. a oli 18 juhtu ehk 1,4 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 111.
Leegionärihaigus, 1999–2021 (haigestumus 100 000 el. kohta)


Nakkust registreeriti neljas maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Jõgevamaal (3,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Võrumaal (2,8) ja Tartumaal (2,6).
Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. 60,0% haigetest olid üle 60-aastased isikud, 20,0% isikud vanuses 30-49 aastat ja 20,0% vanuses 50-59 aastat. Mehi oli 80,0%, naisi 20,0%. 60,0% haigetest moodustasid mittetöötavad ja 10,0% töötavad isikud. 30,0% juhtudest tegevusala ei ole teada.
Hospitaliseeriti 100,0% haigetest. Kahel juhul lõppes haigus surmaga. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.
40,0% haigetest haigestus talvel (jaanuaris-märtsis).

Joonis 112.
Leegionärihaigus. Haigusjuhtude jaotus kuude kaupa, 2019-2021 (haigete arv)




Teetanus (A33-A35)
2021. aastal haigusjuhte ei esinenud (2020. aastal ei esinenud, eelmine haigusjuht registreeriti 2018. aastal).

Joonis 113.
Teetanus, 1995–2021 (haigete ja surmajuhtude arv)


2021. aastal vaktsineeriti teetanuse vastu 14 149 inimest, nendest 0-14 a lapsi 13_747, noorukeid (15-17 a) 12 ja täiskasvanuid 390. Revaktsineeriti 48 737 inimest, nendest 0-14 a lapsi 21 593, noorukeid (15-17 a) 10 304 ja täiskasvanuid 16 840. Sealhulgas trauma puhul vaktsineeriti 109 inimest, nendest 0-14 a lapsi 25, noorukeid (15-17 a) 3 ja täiskasvanuid 81. Trauma puhul revaktsineeriti 13 580 inimest, nendest 0-14 a lapsi 107, noorukeid (15-17 a) 133 ja täiskasvanuid 13 340. Immunoglobuliinprofülaktikat rakendati ühel juhul täiskasvanud isikule.

Joonis 114.
Teetanuse traumapuhune immuniseerimine, 1995–2021
(vaktsineeritud ja revaktsineeritud isikute arv ning % elanikkonnast)



Dengue hemorraagiline palavik (A90)
2021. aastal registreeriti 1 sissetoodud haigusjuht, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,1 (2020. a oli 3 juhtu ehk 0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhte registreeriti Tartumaal (0,7 100 000 elaniku kohta).
Haige oli vanuses 20-29 aastat, naine, tegevusala teadmata, viibis kodusel ravil, paranes. Haiges jaanuaris, nakatumine toimus väljaspool Eestit (Malis).























Helmintiaasid


Difüllobotriaas (B70.0)
Registreeriti 5 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,4 (2020. aastal samuti 5 ja 0,4).

Joonis 115.
Difüllobotriaas, 2000–2021 (100 000 el. kohta)


Juhtusid registreeriti Ida-Virumaal (1,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Jõgevamaal (6,9), Pärnumaal (1,2) ja Tartumaal (0,7).
Kõik haigestunud olid 50-aastased ja vanemad isikud. Mehi oli 80,0%, naisi 20,0%. 60,0% haigestunutest olid töötavad, 20,0% mittetöötavad isikud ning 20,0% juhtudest tegevusala ei ole teada.
Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud.

Ehhinokokoos (B67)
2020. aastal registreeriti 4 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,3 (2020. aastal oli 1 haigusjuht ehk 0,1 100 000 elaniku kohta). Haigestumisel on kasvutrend.
Nakkushaigust registreeriti Lääne-Virumaal (3,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Põlvamaal (4,0) ja Tartumaal (0,7).
50,0% haigetest olid üle 60-aastased isikud, 25,0% isikud vanuses 40-49 aastat ja 25,0% vanuses 50-59 aastat. Mehed ja naised haigestusid võrdselt. 25,0% haigetest moodustasid mittetöötavad, 25,0% töötavad isikud, 50,0% juhtudest tegevusala ei ole teada.
50,0% haigetest viibisid haiglaravil. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.










Joonis 116.
Ehhinokokkoos, 2000–2021 (haigete arv)





































Laste, noorukite ja täiskasvanute vaktsineerimine riikliku immuniseerimiskava raames

Alates 01.10.2021. a kehtib immuniseerimiskava, mille kohaselt immuniseeritakse Eesti inimesi 13 nakkushaiguse vastu: tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, inimese papilloomiviirusnakkus (HPV), mumps, punetised, leetrid, Haemophilus influenzae tüüp b (Hib) ja gripp.
Vastsündinud immuniseeritakse tuberkuloosi vastu sünnitusmajas. Järgnevaid immuniseerimiskava alusel tehtavaid vaktsineerimisi viivad läbi perearstid või –õed. Kooliealiste laste ja noorukite immuniseerimiskava vaktsineerimisi korraldab kooliõde.
Koolis korduvvaktsineeritakse õpilasi difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, punetiste, mumpsi ja leetrite vastu ning vaktsineeritakse tütarlapsi inimese papilloomiviiruse vastu.
Immuniseerimiskavas on ettenähtud täiskasvanute korduvvaktsineerimine difteeria ja teetanuse vastu iga kümne aasta järel. Gripivastane immuniseerimine tagatakse sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajatele, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajatele ja kogukonnas elamise teenuse saajatele.

Alates 01.04.2021 kehtib Eesti Haigekassa tervishoiuteenuse loetelu (TTL), mis sisaldab pneumo- ja meningokoki vastase vaktsineerimise kompenseerimist kõrgema riskiga riskirühmadele (avaldatud Riigi Teatajas: www.riigiteataja.ee/akt/123032021022). Pneumokoki- ning meningokokivastase vaktsineerimine viiakse läbi eriarstiabiteenuse raames tervishoiuteenuse osutaja juures kohapeal. Vaktsiini hangivad tervishoiuteenuse osutajad (haiglad) ja esitavad vastava TTL koodiga teenuse arve Eesti Haigekassale. Kui eriarsti visiiti ei ole planeeritud pikema perioodi jooksul, võib perearst suunata patsiendi eriarsti visiidile vaktsineerimise läbiviimiseks.

Piisava vaktsineerimistega hõlmatuse tulemusena kujuneb elanikkonnal kollektiivne või populatsiooni immuunsus. See tähendab, et nakkushaigus ei saa enam levida, kuna pole piisavalt vastuvõtlikke inimesi. Elanikkonna immuunsusfooni kujundamine ja hoidmine on vajalik seni, kuni haigus pole lõplikult likvideeritud. Kui elanike vaktsineerimistega hõlmatus ei ole piisav või on ebaühtlane, on võimalik haigustekitajate edasine ringlus ning puhangute teke. WHO laste vaktsineerimise soovituslik hõlmatustase difteeria, teetanuse, leetrite, punetiste, mumpsi, poliomüeliidi vastu on 95,0% ja läkaköha vastu 90,0%.

Viimase kümne aasta jooksul on esinenud Eestis immuniseerimistega (nii vaktsineerimisega kui korduvvaktsineerimisega) hõlmatuse osas langustrend.












Tabel 23.
Immuniseerimisega hõlmatus Eestis, 2011-2021 (%)
Vaktsineerimine (vanuserühm)
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
Difteeria, teetanus
(7 kuud – 14 aastat)
97,1
97
96,7
96,4
96,2
95,9
95,5
95,2
94,8
94,2
93,3
Läkaköha
(7 kuud – 14 aastat)
96,3
96,3
96
95,7
95,4
95,2
94,7
95,2
94,8
94,2
93,2
Hib (2 aastat)
95,3
95,1
95,1
95
94,1
93,8
94
93,3
92,1
90,8
89,4
MMR1  (1 – 14 aastat)
96,6
96,3
96
95,7
95,5
95,4
95
94,7
94,4
93,9
93,0
HepB (7 kuud - 14 aastat)
95
94,7
94,7
94,1
93,4
95,1
94,6
94,4
93,5
93,4
86,5*
Polio (7 kuud – 14 aastat)
97,1
97
96,7
96,4
96,2
95,9
95,5
95,2
94,8
94,2
93,3
Tuberkuloos
(alla 1-aastased)
97
97,9
95,9
95,1
95,5
95,2
94,5
92,1
92,6
91,1
89,7
Rotaviirus (1-aastased)
-
-
-
-
65,6
86,8
88,7
87,1
83,1
83,8
82,0
*7 kuud – 6 aastat


Tabel 24.
Korduvvaktsineerimistega hõlmatus Eestis, 2019-2021 (%)
Korduvvaktsineerimine
2019
2020
2021
2-aastaste laste hõlmatus esimese korduvvaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu
80,7
80,1
67,8
7-aastaste laste hõlmatus teise korduvvaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu
78,8
78,7
75,7
15-17-aastaste laste hõlmatus kolmanda korduvvaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu
82,2
82,1
77,5
14-aastaste hõlmatus MMR2-ga
89,5
87,7
83,8

Keeldumised vaktsineerimisest on viimastel aastatel tõusutrendis.

Tabel 25.
Keeldumised vaktsineerimisest (%) ja vaktsineerimata laste arvud, 2017-2021
Vaktsineerimine
vanuserühmas
Keeldumiste %
Vaktsineerimata laste arv, 2021

2017
2018
2019
2020
2021

Difteeria-teetanus
1–14-aastastel
3,7
4,0
4,3
4,8
5,5
12697
Läkaköha
1–10-aastastel
4,3
4,0
4,3
5,5
5,6
10340
Mumps, punetised, leetrid 2–14-aastastel
4,1
4,3
4,6
5,3
6,0
11329
Poliomüeliit
1–14-aastastel
3,7
4,0
4,3
4,8
5,5
12703
B-viirushepatiit
1–14-aastastel
4,2
4,4
4,7
5,1
3,8
9980 (1-6a)
Hib 1-5-aastastel
5,1
2,1
5.9
6,6
7,8
6275
Tuberkuloos
alla 1-aastastel
3,1
2,1
4,8
7,7
6,7
1147
Rotaviirusnakkus
0-4-aastastel
7,5
9,9
11,7
12,5
11,6
9065




B-viirushepatiit
Enne vaktsineerimisega alustamist haigestus Eestis B-viirushepatiiti sadu inimesi aastas, enamik neist olid lapsed ja noored täiskasvanud. Eestis hakati vaktsineerima teismelisi B-viirushepatiidi vastu 1999. a. Alates 2000. a. alustati vastsündinute vaktsineerimisega Tallinnas ja 2003. a. kogu Eestis. 2021. a moodustas vaktsineerimisega hõlmatus B-viirushepatiidi vastu 1-aastastel 77,3% ja 14-aastastel 94,6%.
2021. a registreeriti Eestis 3 ägedat B-viiruhepatiidi haigusjuhtu. Alates 2010. a ei esine haigusjuhte laste seas.

Difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, Haemophilus influenzae tüüp b
Eestis alustati vaktsineerimisega difteeria vastu 1945-1949. a, teetanuse vastu -1951. a, läkaköha vastu – 1957. a ja poliomüeliidi vastu 1959. a.
2021. a moodustas vaktsineerimisega hõlmatus 1-aastastel lastel difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ja Haemophilus influenzae tüüp b vastu 89,1% (2020. a – 90,9%).
Pärast vaktsineerimisega alustamist on tunduvalt vähenenud ülalmainitud haiguste koormus. 2021. a registreeriti Eestis vaid 13 läkaköha haigusjuhtu. Viimased poliomüeliidi haigusjuhud esinesid Eestis 1961. a, viimased difteeria haigusjuhud registreeriti 2001. a.
Vaktsineerimine b-tüüpi hemofiilusnakkuse vastu on immuniseerimiskavas alates 2005. a, selle eesmärgiks on invasiivsete haigusvormide ennetamine väikelastel.

Rotaviirusnakkus
Vaktsineerimine rotaviirusnakkuse vastu on immuniseerimiskavas alates 1. juulist 2014. a. Haiguse laialdane levik ja sage esinemine ning sellest tingitud väikelaste sage hospitaliseerimise vajadus olid peamised põhjused rotaviirusnakkuse vaktsineerimise lisamiseks riiklikusse immuniseerimiskavasse.  2014. a vaktsineeriti rotaviirusnakkuse vastu 5 174, 2015. a - 11 076, 2016. a – 12 466, 2017. a – 9 997, 2018. a – 10 802, 2019. a – 11237, 2020. a -10205, 2021. a - 11439 väikelast. Alates 2013. a vähenes Eestis oluliselt rotaviirusenteriitide arv (135 haigusjuhtu 2021. a vs 1398 haigusjuhtu 2013. a).

Mumps, punetised, leetrid
Eestis alustati laste vaktsineerimisega leetrite vastu 1967. a, mumpsi vastu 1981. a ja punetiste vastu 1993. a. Pärast vaktsineerimisega alustamist on tunduvalt vähenenud ülalmainitud haiguste koormus.
WHO Euroopa Regionaalse Verifitseerimiskomisjoni 12-14. juunil 2019. a tehtud otsuse kohaselt on leetrite ja punetiste endeemiline levik Eestis lõppenud ning ülalmainitud haigused on elimineeritud. Vaatamata leetrite endeemilise leviku puudumisele Eestis võib iga välismaalt sissetoodud leetrijuht põhjustada piiratud või ulatuslikke puhanguid. 2019. a esines Eestis 27 leetrite haigusjuhtu, neist 12 sissetoodud (Ukraina 7, Egiptus 1, Sri Lanka 1, Venemaa 1, Araabia EÜ 1, Türgi 1).
Vaktsineerimata/immuunsuseta tervishoiutöötajad on leetrite ja muude epideemilise potentsiaaliga vaktsiinvälditavate nakkushaiguste korral oluline riskirühm nii endale kui patsientidele, seda kinnitasid nii 2018. aasta Saaremaa kui ka 2006. aasta Tallinna leetripuhang.
Viimased punetiste juhud esinesid Eestis 2001. aastal ja mumpsi juhud esinesid 2020. a.
Arvestades leetriviiruste kiiret ja kerget levikut ning suurt nakatamisvõimet, tagab elanike nakkusohutuse eeskätt laste ja noorukite vaktsineerimisega hõlmatus ≥ 95% MMR-vaktsiini kahe annusega. 31. detsembri 2021. a seisuga on Eestis MMR vaktsiiniga immuniseeritud 93,0% lastest vanuses 1-14 aastat. Vaktsineerimisega hõlmatus mumpsi, punetiste ja leetrite vastu 2-aastastel on 89,4%; revaktsineerimisega hõlmatus 14-aastastel oli 83,8%. Vaktsineerimata laste arv vanuserühmas 2-14 aastat on 11 329.

HPV vaktsineerimine on Eesti immuniseerimiskavas alates 1. jaanuarist 2018.

Tabel 26.
Hõlmatus HPV vaktsineerimisega 2006-2009. a sündinud tütarlastel, 2021
Tütarlaste sünniaasta
1. doosiga
2. doosiga
2006
62,9%
62,0%
2007
68,5%
66,9%
2008
64,8%
57,8%
2009
40,3%
11,6%
Kokku
58,7%
48,6%

2021. a suurenes hõlmatus HPV vaktsineerimisega (nii 1. kui 2. doosiga) võrreldes 2020. a kõikides vanuserühmades. Kuna kõige madalamat hõlmatust vaktsineerimisega oli täheldatud 12-aastaste hulgas, otsustas immunoprofülaktika ekspertkomisjon laiendada HPV vaktsineerimise sihtrühma. Kui 2020. aastal vaktsineeriti koolides ainult 12-aastaseid tüdrukuid, siis 2021. a algusest tehti rakendusjuhises täiendus, et lisaks 12-aastastele tüdrukutele on lubatud kaasata ka 13–14-aastaseid tüdrukuid, kes on varasematel aastatel HPV vastu vaktsineerimisest kõrvale jäänud. Ka COVID-19 pandeemia ajal jätkusid koolides HPV plaanilised vaktsineerimised.


























Reisimisega seotud nakkushaigused

Tabel 27.
Reisimisega seotud nakkushaigused, 2021

Nakkushaigus
Haigete
üldarv aastas
nendest imporditud
Nakatumise riigid

Adenoviirusenteriit
2
Egiptus 1, Türgi 1
COVID-19
6090
Aafrika (riik teadmata) 1, Albaania 3, Ameerika Ühendriigid 68, Araabia Ühendemiraadid 68, Argentiina 1, Armeenia 7, Aserbaidžaan 2, Austraalia 2, Austria 32, Belgia 38, Boliivia 1, Bosnia ja Hertsegoviina 2, Brasiilia 4, Bulgaaria 72, Burkina Faso 1, Costa Rica 2, Dominikaani Vabariik 5, Ecuador 3, Egiptus 481, Etioopia 1, Filipiinid 1, Gambia 1, Gruusia 75, Hispaania 294, Holland 57, Horvaatia 15, Iirimaa 19, Iisrael 3, India 12, Indoneesia 1, Iraak 1, Iraan 3, Island 2, Itaalia 165, Jaapan 3, Jordaania 2, Kamerun 1, Kanada 1, Kasahstan 5, Katar 2, Keenia 5, Kesk-Aafrika Vabariik 1, Kolumbia 1, Kongo Demokraatlik Vabariik 2, Kreeka 57, Kõrgõzstan 1, Küpros 35, Leedu 50, Liibüa 1, Luksemburg 7, Lõuna-Aafrika Vabariik 15, Läti 112, Madagaskar 1, Makedoonia 1, Malaisia 1, Maldiivid 7, Mali 1, Malta 12, Mauritius 1, Mehhiko 36, Moldova 9, Monaco 1, Montenegro 22, Namiibia 1, Nigeeria 14, Norra 64, Pakistan 5, Poola 94, Portugal 23, Prantsusmaa 101, Põhja-Makedoonia 5, Rootsi 446, Ruanda 1, Rumeenia 5, Saksamaa 121, San Marino 1, Saudi Araabia 1, Seišellid 8, Serbia 5, Slovakkia 3, Sloveenia 5, Somaalia 1, Soome 1254, Sri Lanka 4, Suurbritannia 217, Šveits 30, Taani 47, Tai 1, Tansaania 76, Tšehhi 26, Tuneesia 2, Türgi 570, Uganda 1, Ukraina 162, Ungari 3, Usbekistan 9, Valgevene 54, Venemaa 884, teadmata 10
Denge palavik
1
Mali 1
Enterohemorraagilise E. coli nakkus
2
Egiptus 2
Jersinioos
1
Egiptus 1
Kampülobakterenteriit
7
Egiptus 1, Itaalia 1, Kreeka 2, Rootsi 1, Türgi 1, Venemaa 1
Krooniline C-viirushepatiit
1
Ukraina 1
Lyme’i tõbi
7
Ameerika Ühendriigid 1, Prantsusmaa 1, Rootsi 1, Saksamaa 1, Soome 2, Valgevene 1
Malaaria
3
Tansaania 1, Uganda 2
Norwalk-viirusnakkus
10
Bulgaaria 1, Egiptus 3, Kreeka 1, Soome 1, Tšehhi 1, Türgi 3
Rotaviirusenteriit
11
Egiptus 5, Gruusia 1, Hispaania 1, Prantsusmaa 1, Türgi 3
Salmonelloos
8
Egiptus 5, Türgi 3
Soole muud täpsustatud nakkused
1
Afganistan 1
Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused
4
Ameerika Ühendriigid, Holland, Saksamaa, Ukraina
Süüfilis
1
Saksamaa 1
Šigelloos
1
Egiptus 1
Tuulerõuged
3
Itaalia, Kreeka, Türgi
KOKKU
6153


Joonis 117.
Reisimisega seotud nakkushaigused. Haigusjuhtude arv, 2005–2021




Joonis 118.
Reisimisega seotud nakkushaigused. Nakatumiskohtade (riikide) arv, 2005–2021






Nakkushaigete hospitaliseerimine
Tabel 28.
Haiglaravil viibinud patsientide osakaal, 2021
Nakkushaigus
%
Krüptosporidioos
100,0
Leegionärihaigus
100,0
Listerioos
100,0
Haemophilus influenzae nakkus
100,0
Šigelloos
100,0
Kõhutüüfus
100,0
Pneumokokknakkus
98,7
Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid
88,9
Puukentsefaliit
84,1
Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud
83,3
Rotaviirusenteriit
83,0
Norwalk-viirusnakkus
82,9
Muud täpsustatud soolenakkused
77,2
Enterohemorraagilise E. coli soolenakkus
71,4
Malaaria
66,7
Jersinioos
64,4
Leptospiroos
62,5
C-viirushepatiit, äge
60,0
A-viirushepatiit
57,1
Salmonelloos
57,0
Kampülobakterenteriit
50,8
Ehhinokokoos
50,0
Täpsustamata viirushepatiidid
50,0
Meningokokknakkus
33,3
Süüfilis
26,5
Läkaköha
23,1
Lambliaas
22,7
C-viirushepatiit, krooniline
12,8
Amöbiaas
12,5
Sarlakid
12,2
B-viirushepatiit, krooniline
10,0
COVID-19
5,4
Gonokokknakkus
3,8
Lyme'i tõbi
3,4
Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused
1,4
Tuulerõuged
0,3
B-viirushepatiit, äge
0,0
Dengue palavik
0,0
Tulareemia
0,0

Nakkushaiguste surmajuhud

Tabel 29.
Nakkushaigustest põhjustatud surmajuhud, 2009–2021

Nakkushaigus
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
KOKKU
A-viirushepatiit
 
 
2
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
3
B-viirushepatiit, krooniline
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
1
B-viirushepatiit, äge
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
2
COVID-19
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
233
1706
1939
C-viirushepatiit, krooniline
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
1
Creutzfeldt-Jakobi tõbi
 
1
 
 
 
3
 
 
 
 
1
 
2
7
Enterohemorraagilise E. coli soolenakkus
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
1
Gripp
13
8
10
4
8
22
21
29
40
97
52
12
0
316
H. influenzae nakkus
2
 
 
2
 
4
2
4
 
2
 
1
 
17
Kampülobakterenteriit
 
 
1
 
 
 
 
1
 
 
 
 
 
2
Leegionärihaigus
 
 
2
2
4
2
 
3
2
4
2
2
2
25
Leptospiroos
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
 
1
Listerioos
 
2
 
1
 
 
3
2
1
7
3
 
1
20
Lyme'i tõbi
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 
1
2
Malaaria
1
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2
Meningokokknakkus
1
 
 
 
1
 
 
 
1
1
 
 
 
4
Norwalk-viirusnakkus
 
 
 
 
1
1
 
1
1
 
3
 
 
7
Pneumokokknakkus
 
1
3
6
6
9
8
11
11
10
7
7
2
81
Pneumokokk- ja H. Influenzae seganakkus
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
Puukentsefaliit
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
1
Rotaviirusenteriit
 
 
 
 
 
 
1
 
 
 
1
 
 
2
Salmonelloos
1
1
1
 
2
1
1
 
 
 
1
1
1
10
Soole muud täpsustatud nakkused
 
 
 
 
1
 
2
10
7
2
7
2
4
35
Teetanus
 
 
1
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
KOKKU
19
13
21
16
24
42
38
62
64
123
81
258
1720
2481