Aruanne

1

Nakkushaiguste esinemine ja immunoprofülaktika

Eestis 2018. aastal

© Terviseamet

Sisukord

Soolenakkushaigused ................................................................................................................. 3 Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4) ............................................................... 6 Salmonelloosid (A02) ............................................................................................................ 6 Šigelloos (A03) .................................................................................................................... 13 Kampülobakterenteriit (A04.5) ............................................................................................ 15

E. coli soolenakkus (A04.0-A04.4) ...................................................................................... 19

Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6) ............................................................................... 21

Rotaviirusenteriit (A08.0) .................................................................................................... 22 Norwalk-viirusnakkus (A08.1)............................................................................................. 25 Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.8;A05.0;A05.2–A05.8; A08.5; A08.2–

A08.3) ................................................................................................................................... 28

Lambliaas ehk giardiaas (A07.1) ......................................................................................... 30 Amöbiaas (A06) ................................................................................................................... 31 Krüptosporidioos (A07.2) .................................................................................................... 32

Piisknakkushaigused ................................................................................................................ 33 Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11) .................................... 33

Gripi hooaeg 2017/2018 ....................................................................................................... 33 Läkaköha (A37.0) ................................................................................................................. 34 Difteeria (A36) ..................................................................................................................... 39

Leetrid (B05) ........................................................................................................................ 40

Punetised (B06; P35.0) ......................................................................................................... 41 Mumps (B26) ....................................................................................................................... 41 Meningokokknakkus (A39) .................................................................................................. 43

Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2) .............................................. 44 Sarlakid (A38) ...................................................................................................................... 46

Tuulerõuged (B01) ............................................................................................................... 48 Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13) ............................................................................ 49 Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87) ......................................................... 52

Viirushepatiidid ja HIV ............................................................................................................ 54 A-viirushepatiit (B15) .......................................................................................................... 54

Äge B-viirushepatiit (B16) ................................................................................................... 56 Äge C-viirushepatiit (B17.1) ................................................................................................ 59 E-viirushepatiit (B17.2) ........................................................................................................ 61

Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1) .......................................................................... 62 Krooniline C-viirushepatiit (B18.2) ..................................................................................... 62 HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24) .......................................................................... 64

Muud zoonoosid ....................................................................................................................... 71

Leptospiroos (A27) .............................................................................................................. 71 Tulareemia (A21) ................................................................................................................. 71 Listerioos (A32) ................................................................................................................... 72 Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud (A98.5, A98.6) .............................................. 73 Marutõbi ja loomahammustused (T14.1) ............................................................................. 75

2

Toksoplasmoos (B58; P37.1) ............................................................................................... 76 Botulism (A05.1) .................................................................................................................. 77

Brutselloos (A23) ................................................................................................................. 78 Puukidega levivad nakkushaigused .......................................................................................... 78

Puukentsefaliit (A84) ........................................................................................................... 78 Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2) ............................................................................. 81 Erlihhioos (A79.8) ................................................................................................................ 83

Sugulisel teel levivad haigused ................................................................................................ 83 Süüfilis (A50-A53) ............................................................................................................... 83 Gonokokknakkus (A54) ....................................................................................................... 85 Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56) ......................................................... 87

Muud nakkushaigused .............................................................................................................. 89 Poliomüeliit (A80) ................................................................................................................ 89

Malaaria (B50-B54) ............................................................................................................. 90 Leegionärihaigus (A48.1) ..................................................................................................... 91

Teetanus (A33-A35) ............................................................................................................. 92 Dengue hemorraagiline palavik (A90) ................................................................................. 93

Helmintiaasid ........................................................................................................................... 94 Difüllobotriaas (B70.0) ........................................................................................................ 94

Ehhinokokoos (B67) ............................................................................................................ 95 Laste, noorukite ja täiskasvanute vaktsineerimine riikliku immuniseerimiskava raames ....... 96

Reisimisega seotud nakkushaigused ...................................................................................... 102 Nakkushaigete hospitaliseerimine .......................................................................................... 106 Nakkushaiguste surmajuhud .................................................................................................. 107

3

Soolenakkushaigused Joonis 1

Soolenakkustesse haigestumise struktuur 1998, 2008 ja 2018

Joonis 2.

Haigestumine soolenakkustesse kuude lõikes, 2018 (haigete arv)

4

Soolenakkustesse haigestumises on välja kujunenud sesoonsus, tõus oli suvel mais-augustis.

Aprillis-mais oli rotaviirusnakkusesse haigestumise tõus, juulis-augustis oli

kampülobakterenteriiti haigestumise tõus ning esines salmonelloosi puhang.

56,4% registreeritud soolenakkuste üldarvust moodustasid viiruslikud soolenakkused, 38,9%

bakteriaalsed soolenakkused ja 4,7% algloomade poolt põhjustatud soolenakkused.

Joonis 3.

Soolenakkuste etioloogiline struktuur, 2004–2018

Võrreldes 2017. aastaga ei muutunud oluliselt summaarne haigestumine soolenakkustesse

(2018. a 2 428 juhtu ehk 184,5 100 000 el. kohta; 2017. a 2 501 juhtu ehk 190 juhtu 100 000

el. kohta).

Haigestumine salmonelloosi suurenes 15,8% võrra, E. coli soolenakkusesse 2,2 korda,

kampülobakterenteriiti 18,4% võrra, Yersinia enterocolitica enteriiti 46,5% võrra, amöbiaasi

66,7% võrra. Haigestumine lambliaasi vähenes 33,5% võrra, rotaviirusenteriiti 7,3% võrra,

Norwalk-viirusnakkusesse 12,4% võrra, muudesse täpsustatud soolenakkustesse 17,1% võrra.

Haigestumine šigelloosi oli 2017. aastaga võrdne.

5

Joonis 4.

Soolenakkuste haigestumus maakonniti, 2018 (100 000 el. kohta)

Soolenakkustesse haigestumus oli suurem (arvestades kõiki registreeritud soolenakkusi)

Pärnumaal (323,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (297,7) ja Järvamaal (215,3).

Joonis 5.

Soolenakkustesse haigestumise struktuur maakonniti, 2018

6

Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4)

Kõhutüüfuse haigusjuhte ei esinenud.

Registreeriti 2 paratüüfuse B haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2017. a

ei olnud). Mõlemad diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Haigeid registreeriti Pärnumaal (2,3

juhtu 100 000 elaniku kohta). Mõlemad haiged olid vanuses 20-29 aastat, töötavad isikud,

viibisid haiglaravil. Üks mees ja üks naine.

Esinenud kaks sissetoodud haigusjuhtu ühes peres. Nakatumine toimus mõlemal juhul

oletatavalt Filipiinidel. Patsiendid haigestusid jaanuaris.

2018. a uusi bakterikandjaid ei avastatud, aasta lõpuks oli Eestis kroonilisi kõhutüüfuse

bakterikandjaid arvel 17 ja kroonilisi paratüüfus B bakterikandjaid oli teada üks.

Joonis 6.

Kõhutüüfuse ja paratüüfus B krooniliste bakterikandjate arv, 2000–2018

29,4% kõhutüüfuse bakterikandjatest elab Tartumaal, 17,6% Pärnumaal, 11,8% Ida-Virumaal,

11,8% Raplamaal, 5,9% Tallinnas, 5,9% Harjumaal, 5,9% Jõgevamaal, 5,9% Järvamaal ja

5,9% Lääne-Virumaal. Paratüüfuse B bakterikandja elab Tallinnas.

19 aastaga on Eestis krooniliste bakterikandjate arv vähenenud 2,9 korda. Bakterikandjate

keskmine vanus on 75,3 aastat.

2018. aastal vaktsineeriti kõhutüüfuse vastu 1 830 inimest, nendest lapsi vanuses 0-14 a 87,

noorukeid vanuses 15-17a 48 ja täiskasvanuid 1 695. Revaktsineeriti 123 inimest, nendest

lapsi vanuses 0-14 a 1, noorukeid vanuses 15-17a 2 ja täiskasvanuid 120.

Salmonelloosid (A02)

Registreeriti 323 salmonelloosi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 24,5

(2017. a oli 279 haiget ehk 21,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos kinnitati

laboratoorselt 315 juhul, 8 juhul põhines diagnoos kliinilisel pildil ja epidemioloogilisel

seosel laboratoorselt tõestatud juhuga.

7

Joonis 7.

Salmonelloos, 1994–2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Salmonella nakkust registreeriti kõikides maakondades. Kõrgem haigestumus oli Pärnumaal

(44,3 100 000 elaniku kohta), Põlvamaal (39,5), Raplamaal (33,0), Ida-Virumaal (30,9) ja

Harjumaal (29,6).

Joonis 8.

Salmonelloosi haigestumus maakonniti, 2018 (100 000 el. kohta)

8

29,7% haigetest olid lapsed vanuses 1-9 aastat, 31,5% isikud vanuses 20-49 aastat ning 25,7%

isikud vanuses üle 50 aastat. Mehed ja naised haigestusid võrdselt. 39,6% haigestunutest olid

töötavad isikud, 21,4% kooliõpilased, 16,1% mittetöötavad isikud, 11,5% koolieelsed

organiseeritud lapsed ning 8,0% koolieelsed kodused lapsed ja.

Joonis 9.

Salmonelloosi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005–2015

Sagedamini olid salmonelloosi põhjustajateks S. Enteritidis (65,9% juhtudest), S.

Typhimurium (4,6%) ja monofaasiline S. Typhimurium (4,0%). Tuvastati ka teisi serotüüpe:

S. Bispebjerg (1), S. Blockley (1), S. Braenderup (1), S. Chester (1), S. Coeln (2), S. Derby

(3), S. Glostrup (1), S. Havana (3), S Infantis (6), S. Isangi (2), S. Kottbus (2), S. Muenster

(1), S. Oranienburg (1), S. Orion (1), S. Paratyphi B var Java (4), S. Sandiego (3), S. Stanley

(3), S. Thompson (1), S. Virchow (3).

Tabel 1.

Eestis registreeritud salmonellade serotüübid, 2001–2018

Salmonellade

serotüübid 2 0

0 1

2 0

0 2

2 0

0 3

2 0

0 4

2 0

0 5

2 0

0 6

2 0

0 7

2 0

0 8

2 0

0 9

2 0

1 0

2 0

1 1

2 0

1 2

2 0

1 3

2 0

1 4

2 0

1 5

2 0

1 6

2 0

1 7

2 0

1 8

S. Aba 1

S. Abony 2

S. Adelaide 1

S. Agona 1 1 3 1 1 1 1 6 2 25 2 1

S. Alagbon 1

S. Altona 1

S. Amsterdam 1

S. Anatum 1

S. Apeyeme 1

9

Salmonellade

serotüübid 2 0

0 1

2 0

0 2

2 0

0 3

2 0

0 4

2 0

0 5

2 0

0 6

2 0

0 7

2 0

0 8

2 0

0 9

2 0

1 0

2 0

1 1

2 0

1 2

2 0

1 3

2 0

1 4

2 0

1 5

2 0

1 6

2 0

1 7

2 0

1 8

S. Arizona 1 1

S. Bareilly 1

S. Be 1

S. Bispebjerg 1 1

S. Blockley 1 2 1

S. Bovis-

morbificans 6 1 1 1

S. Braenderup 1 1 1 1 1

S. Brandenburg 1 1 1 1 2 2 1

S. Canada 1 1

S. Chester 1 1 1

S. Choleraesuis 1 1 1 1

S. Claibornei 1

S. Coeln 1 1 2 2

S. Colorado 1

S. Concord 2 1

S. Corvallis 1 1 1 1 1

S. Denver 1

S. Derby 1 1 1 3 10 1 1 2 3

S. Dublin 1 1 3

S. Eastbourne 1

S. Edinburg 1

S. Emek 1

S. Enteritidis 233 279 150 89 247 370 352 535 204 325 232 218 62 27 36 122 124 213

S. Galiena 1

S. Give 1

S. Glostrup 1

S. Hadar 1 2 1 1 1

S. Havana 3

S. Haifa 1

S. Heidelberg 1 1

S. Hidalgo 1

S. Indiana 1

S. Infantis 5 3 2 10 3 2 5 22 2 6 8 24 113 6 6

S. Isangi 1 1 2

S. Isaszeg 1

S. Java 1 1 1 2 1 4

S. Javiana 1

S. Kaapstad 1

S. Kentucky 1 1 4 1 1 1

10

Salmonellade

serotüübid 2 0

0 1

2 0

0 2

2 0

0 3

2 0

0 4

2 0

0 5

2 0

0 6

2 0

0 7

2 0

0 8

2 0

0 9

2 0

1 0

2 0

1 1

2 0

1 2

2 0

1 3

2 0

1 4

2 0

1 5

2 0

1 6

2 0

1 7

2 0

1 8

S. Kenya 1

S. Kingston 1

S. Kottbus 1 1 1 2

S. Lagos 4 1

S. Lexington 1

S. Lindenburg 1

S. Litchfield 1 2

S. Livingstone 12 3

S. Lomita 1

S. Manchester 1

S. Manhattan 1

S. Mbandaka 1 1 1 2 1 1 3

S. Mikawasima 4

S. Mission 1

S. Montevideo 1 2 1

S. Muenchen 1 1

S. Muenster 1 1 1

S. Napoli 2

S. Newport 1 1 1 2 1

S. Norton 1

S. Ohio 1

S. Oranienburg 1 1

S. Orientalis 1

S. Orion 1 1

S. Papuana 1 2

S. Poona 1 1 2

S. Rissen 1 1 1

S. Saintpaul 2 2 2 2 1

S. Sandiego 1 1 1 3

S. Sanjuan 1

S. Schwarzen-

grund 1 1

S. Singapore 1

S. Stanley 3 1 2 1 2 1 3

S. Stanleyville 1

S. Zanzibar 1 5 1 1

S. Telelkebir 1 1

S. Thompson 1 1 3 1

S. Tornow 1

S. Tshiongwe 1 2 1 2

11

Salmonellade

serotüübid 2 0

0 1

2 0

0 2

2 0

0 3

2 0

0 4

2 0

0 5

2 0

0 6

2 0

0 7

2 0

0 8

2 0

0 9

2 0

1 0

2 0

1 1

2 0

1 2

2 0

1 3

2 0

1 4

2 0

1 5

2 0

1 6

2 0

1 7

2 0

1 8

S. Tudu 1

S. Typhimu-

rium 26 33 8 18 33 51 32 48 26 50 41 24 24 27 22 74 77 15

S. Typhimu-

rium mono-

faasiline

12 4 12 13 26 13

S. Weltevreden 1

S. Westhamp-

ton 1 1

S. Virchow 1 1 4 3 1 2 1 1 1 1 3

S. Virginia 1

S. Worthington 1

Tabel 2.

Salmonellade antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2018

Preparaat Uuritud tüvede arv Tundlik (%) Resistentne (%)

Ampitsilliin 292 97,3 2,7

Gentamütsiin 292 99,6 0,4

Klooramfenikool 292 97,3 2,7

Kolistiin 292 95,9 4,1

Meropeneem 292 100,0 0,0

Nalidiksiinhape 292 87,3 12,7

Sulfoonamiid 292 91,1 8,9

Tetratsükliin 292 92,1 7,9

Tigetsükliin 288 100,0 0,0

Trimetoprim 292 98,6 1,4

Tsefipiim 274 99,6 0,4

Tsefoksitiin 274 99,3 0,7

Tsefotaksiim 292 99,3 0,7

Tseftasidiim 292 99,3 0,7

Tsiprofloksatsiin 292 86,6 13,4

Tabel 3.

Salmonellade resistentsus, 2007–2018 (%)

Preparaat 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Ampitsilliin 11,7 15,7 15,1 11,6 16,7 16,1 20,5 25,3 26,0 33,6 7,4 2,7

Gentamütsiin 2,1 3,6 1,5 0,0 0,9 4,2 3,0 0,0 1,1 1,4 0,4 0,4

Klooramfenikool 3,8 4,3 4,6 3,7 1,9 1,1 10,8 5,5 3,2 2,3 1,2 2,7

Kolistiin 0,0 0,0 0,4 4,1

Meropeneem 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Nalidiksiinhape 7,1 7,6 8,5 8,6 7,0 20,8 10,4 11,0 31,6 11,9 12,7

Sulfoonamiid 7,3 8,4 5,0 11,6 7,0 10,3 21,0 28,9 32,6 16,1 8,9

Tetratsükliin 17,0 12,2 7,3 9,8 5,2 11,9 19,1 12,8 21,5 33,0 9,6 7,9

Tigetsükliin 0,0

Trimetoprim 1,4 5,4 3,4 4,2 3,1 2,2 6,4 6,2 6,4 25,6 2,3 1,4

12

Preparaat 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Tsefipiim 0,4

Tsefoksitiin 0,7

Tsefotaksiim 1,0 3,5 3,3 3,1 1,1 0,8 0,6 1,2 0,0 0,0 0,7 0,7

Tseftasidiim 0,0 0,0 0,0 0,7 0,7

Tsiprofloksatsiin 1,6 0,6 2,0 2,1 1,1 3,4 7,6 15,0 11,0 31,2 11,4 13,4

Terviseameti Kesklaboris 2018. aastal teostati 293 kultuuri tundlikkuse lisauuringu, mille

käigus avastati 23 multiresistentset salmonellat (kolme ja enama preparaadi suhtes).

67,8% salmonelloosi üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 10,5% haigetest

registreeriti kolletes 2-4 haigega, 3,4% kolletes 5-6 haigega. Esines kaks rühmaviisilist

haigestumist: peoga seotud 23 haigusjuhuga (S. Enteritidis) ja restoraniga seotud 82

haigusjuhuga (S. Enteritis, neist registreeritud 36).

Kõrge haigestumine oli aprillist septembrini, haigestus 73,1% haigete üldarvust.

Hospitaliseeriti 58,2% haigetest.

Joonis 10.

Haigestumine salmonelloosi kuude lõikes, 2018 (haigete arv)

29 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Afganistanis üks, Aserbaidžaanis üks,

Beninis üks, Egiptuses kolm, Filipiinidel üks, Gruusias üks, Hispaanias kaks, Indoneesias üks,

Kambodžas kaks, Poolas üks, Saksamaal üks, Suurbritannias üks, Tais 7, Tšehhis üks,

Ukrainas kaks, Ungaris üks ja Venemaal kaks).

13

Joonis 11.

Salmonelloosi haigete hospitaliseerimine, 2005–2018 (% haigete üldarvust)

Šigelloos (A03)

Haigestus 17 inimest, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,3 (2017. a oli 16 juhtu ehk 1,2

juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 12.

Šigelloos, 1994–2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (2,6 juhtu 100 000 el. kohta), Järvamaal (3,3), Lääne-

Virumaal (1,7), Pärnumaal (2,3) ja Tartumaal (1,3). 58,8% juhtudest oli tegemist Sh. sonnei ja

41,2% Sh. flexneri põhjustatud šigelloosiga.

76,5% haigetest olid täiskasvanud alates 20. eluaastast, 11,8% noorukid vanuses 10-19 a ja

11,8% lapsed vanuses 0-9 aastat. 64,7% haigetest oli naissoost, 35,3% meessoost. 76,5%

14

moodustasid töötavad isikud, 5,9% kooliõpilased, 5,9% koolieelsed organiseeritud lapsed ja

5,9% koolieelsed kodused lapsed.

Joonis 13.

Šigellooside etioloogiline struktuur, 1999–2018

Haigestumise tõus oli suvel, maist septembrini haigestus 52,9% haigete üldarvust. Kõik

haigusjuhud olid sporaadilised, rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud.

Hospitaliseeriti 47,0% haigetest.

10 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit: kaks Sh. flexneri (Gruusias ja

Madagaskaril) ja 8 Sh. sonnei (Belgias üks, Egiptuses kaks, Gruusias üks, Indias kaks, Poolas

kaks).

Joonis 14.

Reisimisega seotud šigelloosi haigusjuhtude osakaal, 2004–2018

15

Tabel 4.

Shigella sp. antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2018 (n=11)

Preparaat Uuritud tüvede % Tundlik (%) Resistentne (%)

Ampitsilliin 100 54,5 45,5

Asitromütsiin 81,8 66,7 33,3

Trimetoprim-

sulfametoksasool 100 9,1 90,9

Tsefotaksiim 100 72,7 27,3

Tseftasidiim 100 100,0 0,0

Tsiprofloksatsiin 90,9 70,0 30,0

Tabel 5.

Shigella sp. resistentsus, 2010–2018 (%)

Preparaat

Kultuuride arv

2010

(30)

2011

(10)

2012

(29)

2013

(5)

2014

(8)

2015

(7)

2016

(17)

2017

(13)

2018

(11)

Ampitsilliin 37,9 70,0 8,0 60,0 71,4 40,0 28,6 37,5 45,5

Asitromütsiin 33,3

Trimetoprim 84,0 90,0 90,9 80,0 42,9 57,1 81,2 46,2 90,9

Tsefotaksiim 0,0 10,0 0,0 20,0 0,0 0,0 13,3 8,3 27,3

Tseftasidiim - - - - 14,3 0,0 7,1 12,5 0,0

Tsiprofloksatsiin 0,0 0,0 0,0 20,0 37,5 57,1 6,7 15,4 30,0

Kampülobakterenteriit (A04.5)

Haigusjuhte registreeriti 411, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 31,2 (2017. a diagnoositi

347 haigusjuhtu ehk 26,4 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 15.

Kampülobakterenteriit, 1997–2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

16

Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa. Kõrgem

haigestumus oli Järvamaal (58,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (58,0),

Raplamaal (42,0) Tallinnas (41,1) ja Harjumaal (40,3).

Joonis 16.

Kampülobakterenteriidi haigestumus maakonniti, 2018 (100 000 el. kohta)

45,0% haigetest olid lapsed vanuses 1-14 aastat, 23,1% – isikud vanuses 20-39 aastat. Mehi

oli 55,1%, naisi 47,9%. 30,2% haigestunutest olid koolieelikud, 28,2% töötavad inimesed ja

22,1% kooliõpilased.

61,1% juhtude puhul oli tegemist C. jejuni (251 juhtu) poolt põhjustatud

kampülobakterenteriidiga. 55 juhul tuvastati C. coli, ühel juhul C. upsaliensis, 104 juhul

(25,3%) jäi tekitaja tüpeerimata. Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Kinnitavaks

meetodiks oli nukleiinhappe määramine 106 juhul, nukleiinhappe määramine järgneva

külviga 50 juhul, külv 255 juhul.

Haigestumise tõus oli suvel, maist augustini haigestus 56,7% registreeritud haigetest.

97,3% kampülobakterenteriidi üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 2,7%

haigetest registreeriti kolletes kahe-viie haigega.

Hospitaliseeriti 49,1% haigetest.

17

Joonis 17.

Kampülobakterenteriidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005–2018

Joonis 18.

Kampülobakterenteriidi etioloogiline struktuur, 2005–2018

18

Joonis 19.

Haigestumine kampülobakterenteriiti kuude lõikes, 2018 (haigete arv)

Joonis 20.

Kampülobakterenteriidi haigete hospitaliseerimine, 2005–2018 (% haigete üldarvust)

33 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Bosnia- ja Hertsegoviinas üks,

Bulgaarias üks, Egiptuses kaks, Ghanas üks, Gruusias üks, Hispaanias kaks, Indias kaks,

Indoneesias kaks, Itaalias kaks, Kambodžas üks, Kreekas kaks, Lõuna-Aafrika Vabariigis üks,

Lätis kaks, Malaisias üks, Peruus üks, Poolas kaks, Singapuris üks, Tais kolm, Türgis üks,

Ukrainas üks ja Venemaal kolm).

19

Tabel 6.

Campylobacter’i antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2018

Preparaat

Uuritud tüvede

arv Tundlik (%) Resistentne (%)

Asitromütsiin 261 92,0 7,7

Erütromütsiin 352 92,9 6,8

Gentamütsiin 335 99,4 0,6

Tetratsükliin 353 30,0 69,7

Tsiprofloksatsiin 356 14,3 85,4

Tabel 7.

Campylobacter’i resistentsus, 2007–2018 (%)

Preparaat 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Asitromütsiin - - - - - - - - 4,0 3,1 2,3 7,7

Erütromütsiin 6,5 6,7 0,0 0,0 2,1 1,3 0,9 0,4 3,0 4,6 1,7 6,8

Tetratsükliin 21,9 26,5 21,0 20,5 28,8 19,2 21,2 45,2 68,6 58,1 47,4 69,7

Gentamütsiin - - 0,0 - 1,5 1,0 0,0 - - - 0,4 0,6

Tsiprofloksatsiin 50,0 37,0 49,7 45,7 57,4 65,3 60,3 78,8 86,1 83,4 83,2 85,4

E. coli soolenakkus (A04.0-A04.4)

Registreeriti 63 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 4,7 (2017. a oli 29 juhtu

ehk 2,2 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 21.

E. coli soolenakkus, 2000-2018 (100 000 el. kohta)

63 juhul kinnitati diagnoos laboratoorselt, laboratoorse kinnituse meetodiks oli nukleiinhappe

määramine59 juhul ja külv 4 juhul. Tekitajaks oli O26 ühel juhul, O146 ühel juhul, O157

kahel juhul, STEC neljal juhul, EHEC kahel juhul, EPEC 49 juhul, E. coli tüpeerimata neljal

juhul.

Nakkushaigust registreeriti kuues maakonnas ja Tallinnas. Kõrgem haigestumus oli

Pärnumaal (64,1 100 000 el. kohta), Läänemaal (4,8), Ida-Virumaal (1,3) ja Tartumaal (1,3).

20

52,4% haigetest olid 0-14-aastased lapsed, 25,4% olid 50-aastased ja vanemad isikud. Mehed

ja naised haigestusid võrdselt. 47,6% haigetest olid eelkooliealised lapsed, 27,0% töötavad

isikud, 15,9% mittetöötavad isikud. Hospitaliseeriti 73,0% haigetest.

Joonis 22.

E. coli soolenakkuse diagnoosi kinnituse meetod, 2000–2018

Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. 7 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit

(Egiptuses kaks, Filipiinidel kaks, Tais üks, Tansaanias üks ja Türgis üks). Letaalseid juhte ei

olnud.

Haigestumise tõus oli suvel, 42,8% haigetest haigestusid juunist augustini.

Joonis 23.

E. coli soolenakkusesse haigestumine kuude lõikes, 2018 (haigete arv)

21

Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6)

Registreeriti 63 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 4,8 (2017. a oli 43 haiget ehk

3,3 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Haigusjuhte registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Kõrgem haigestumus oli

Pärnumaal (11,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (7,6), Tallinnas (6,0) ja Raplamaal

(6,0). 17 juhul tegemist oli Y. enterocolitica O:3 serogrupiga.

Joonis 24.

Yersinia enterocolitica enteriit, 1994–2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Joonis 25.

Yersinia enterocolitica enteriidi haigestumus maakonniti, 2018

(100 000 el. kohta)

22

41,3% haigetest olid lapsed vanuses 1-14 aastat ning 23,8% olid isikud vanused üle 40 aastat.

60,3% haigetest oli mehi, 39,7% naisi. 31,7% haigetest olid koolieelikud, 23,8% töötavad

isikud. Rühmaviisilist haigestumist ei esinenud.

Ühel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Tansaanias).

Hospitaliseeriti 36,5% haigetest.

Haigestumise tõus oli kevadel-suvel, maist augustini haigestusid 52,4% haigetest.

Joonis 26.

Yersinia enterocolitica enteriiti haigestumine kuude lõikes, 2018 (haigete arv)

Rotaviirusenteriit (A08.0)

Haigusjuhte oli 543, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 41,2 (2017. a oli 586 haiget ehk

44,5 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 27.

Rotaviirusenteriit, 1990–2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

23

Haigeid registreeriti kõikides maakondades. Kõrgem haigestumus oli Põlvamaal (63,3 juhtu

100 000 elaniku kohta), Harjumaal (56,7) ja Pärnumaal (50,1).

Joonis 28.

Rotaviirusenteriidi haigestumus maakonniti, 2018 (100 000 el. kohta)

Haigestumise tõus oli kevadel, märtsist maini haigestus 42,4% haigete üldarvust.

Joonis 29.

Rotaviirusenteriiti haigestumine kuude kaupa, 2015–2018 (haigete arv)

24

Haigetest 48,1% olid 0-4-aastased lapsed, 27,4% 5-9-aastased lapsed. Enamik haigestunutest

olid koolieelikud (80,3%). Haigetest oli mehi 47,3%, naisi 52,7%.

86,4% rotaviirusenteriidi juhtude üldarvust moodustavad sporaadilised haigusjuhud, 13,6%

haigetest registreeriti kolletes 2–5 juhuga. Hospitaliseeriti 85,6% haigetest.

30 juhul nakatuti väljaspool Eestit (Bulgaarias neli, Dominikaani Vabariigis üks, Gruusias

kaks, Hispaanias üks, Horvaatias üks, Indias üks, Indoneesias üks, Itaalias üks, Lätis üks,

Norras üks, Panamas üks, Saksamaal üks, Tais kaks, Türgis kuus, Ukrainas üks, Venemaal

viis).

2018. a vaktsineeriti rotaviirusnakkuse vastu 10 802 last.

Joonis 30.

Rotaviirusenteriiti haigestumise vanuseline struktuur, 1999–2018

Tabel 8.

Laste hõlmatus immuniseerimisega rotaviirusnakkuse vastu, 2018 (%)

RV1(2)

0- 3 kuud

29 päeva

RV2(3)

4- 6 kuud

29 päeva

Vakts-tud

7 k - 11k

29p

Pooleli

1a

Vaktstud

1a

Vakts-tud

7k-4a

Alal. v/n

0-4a

Vakts-st

keeld.

0-4a

KOKKU 56,5 56,9 83,9 1,1 87,1 83,5 0,3 9,9

Harjumaa 57,7 56,5 79,4 1,8 81,0 79,5 0,3 12,6

Hiiumaa 41,2 45,0 70,0 0,0 69,1 74,5 0,3 25,0

Ida-Virumaa 52,2 64,7 94,3 0,0 94,9 83,5 0,9 3,9

Järvamaa 53,7 63,0 88,9 0,0 93,3 90,7 0,4 5,9

Jõgevamaa 50,9 72,6 88,4 0,5 93,2 90,7 0,2 4,4

Lääne -

Virumaa 51,6 60,0 82,3 0,9 90,2 88,6 0,1 7,4

Läänemaa 50,9 61,7 87,7 0,0 87,7 84,7 0,4 5,3

Pärnumaa 46,1 53,8 84,6 0,0 84,6 83,8 0,2 11,3

Põlvamaa 43,9 57,8 83,3 0,4 83,3 80,7 0,4 11,5

Raplamaa 46,3 43,9 85,3 0,0 85,3 85,1 0,2 8,4

Saaremaa 38,8 55,1 85,2 2,2 85,2 84,7 0,4 8,0

Tartumaa 58,4 62,1 87,1 0,4 87,1 84,9 0,4 9,3

25

RV1(2)

0- 3 kuud

29 päeva

RV2(3)

4- 6 kuud

29 päeva

Vakts-tud

7 k - 11k

29p

Pooleli

1a

Vaktstud

1a

Vakts-tud

7k-4a

Alal. v/n

0-4a

Vakts-st

keeld.

0-4a

Valgamaa 55,4 55,6 82,2 0,5 82,2 81,7 0,4 12,0

Viljandimaa 60,5 50,0 92,0 1,7 92,0 88,0 0,3 6,5

Võrumaa 75,3 37,8 74,8 1,3 74,8 84,9 0,4 11,5

Narva 61,7 52,5 86,8 0,2 86,8 83,1 0,4 9,1

Tallinn 59,2 56,0 81,7 1,6 81,7 82,6 0,3 10,9

Joonis 31.

1-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega rotaviirusnakkuse vastu maakonniti,

2018 (%)

Norwalk-viirusnakkus (A08.1)

Haigusjuhte oli 564, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 42,8 (2017. a oli 644 haiget ehk

48,9 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Haigeid registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa. Kõrgem haigestumus oli

Ida-Virumaal (95,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Saaremaal (60,2), Narvas (59,3) ja

Järvamaal (55,4).

91,7% Norwalk-viirusnakkuste üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 8,3%

haigetest registreeriti kolletes 2–5 juhuga.

Haigetest 68,4% olid 0-4-aastased lapsed, 17,0% 5-14-aastased lapsed ning 6,2% isikud

vanuses üle 60 aastat. Enamik haigestunutest olid koolieelikud (74,6%), kooliõpilased

(11,7%) ja mittetöötavad isikud (7,3%). Mehed ja naised haigestusid võrdselt.

Hospitaliseeriti 84,6% haigetest.

26

Joonis 32.

Norwalk-viirusnakkus, 2002–2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Joonis 33.

Norwalk-viirusnakkuse haigestumus maakonniti, 2018 (100 000 el. kohta)

15 juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Bulgaarias üks, Egiptuses kaks,

Jamaical üks, Rootsis üks, Soomes üks, Suurbritannias kaks, Tais kaks, Türgis neli ja

Venemaal üks).

Mõõdukas haigestumise tõus oli talvel, maksimaalne haigete arv haigestus jaanuarist märtsini

(34,8% haigete üldarvust).

27

Joonis 34.

Norwalk-viirusnakkuse haigestumise vanuseline struktuur, 2005–2018

Joonis 35.

Norwalk-viirusnakkusesse haigestumine kuude kaupa, 2018 (haigete arv)

28

Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.8;A05.0;A05.2–A05.8; A08.5; A08.2–

A08.3)

Registreeriti 324 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 24,6 (2017. a oli 391 juhtu

ehk 29,7 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkusi registreeriti kõikides maakondades välja arvatud

Hiiumaa ja Võrumaa. Suurem haigestumus oli Ida-Virumaal (73,5 juhtu 100 000 elaniku

kohta), Pärnumaal (52,5), Saaremaal (48,1) ja Järvamaal (35,9).

63,9% haigetest olid 0-4-aastased lapsed, 19,4% üle 60-aastased isikud. Naissoost haigeid oli

46,0% ja meessoost 54,0%. 70,7% haigestunutest olid koolieelikud, 21,3% – mittetöötavad

isikud.

Joonis 36.

Soole muude täpsustatud nakkushaiguste haigestumus maakonniti, 2018

(100 000 el. kohta)

Neljal juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Bulgaarias üks, Tšehhis üks,

Türgis üks ja Venemaal üks; tekitajaks oli kolmel juhul adenoviirus ja ühel juhul Aeromonas

caviae). Tekkis viis adenoviirusenteriidi kollet: neli kodukollet 2-6 juhuga ja üks kolle kahe

juhuga lasteasutuses. Puhanguid ei esinenud. Hospitaliseeriti 78,7% haigetest.

Etioloogiliselt tuvastati sagedamini järgmisi tekitajaid: 71,6% adenoviirus, 16,7% Clostridium

difficile, 8,0% enteroviirused. Üksikjuhtudel oli tekitajaks Aeromonas spp (4 juhul),

astroviirus (4), Arcobacter butzleri (1), Helicobacter pylori (1), Plesiomonas shigelloides (1)

ja Staphylococcus aureus (1).

Mõõdukad haigestumise tõusud olid kevadel ja sügisel.

29

Joonis 37.

Soole muudesse täpsustatud nakkushaigustesse haigestumine kuude kaupa,

2017-2018 (haigete arv)

Joonis 38.

Soole muude täpsustatud nakkushaiguste etioloogiline struktuur, 2005–2018

30

Lambliaas ehk giardiaas (A07.1)

Registreeriti 107 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 8,1 (2017. a oli 161

juhtu ehk 12,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud.

Joonis 39.

Lambliaas, 1991-2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Joonis 40.

Lambliaasi haigestumus maakonniti, 2018 (100 000 el. kohta)

31

Haigusjuhte registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli

Hiiumaal (21,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (15,7) ja Tallinnas (14,6).

Haigetest 82,2% olid lapsed vanuses 1-14 a. Mehi oli 46,7%, naisi 53,3%. 62,6%

haigestunutest moodustasid koolieelsed lapsed (nii koolieelses lasteasutuses käivad kui ka

kodused), 25,2% koolilapsed. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Nakatumist väljaspool

Eestit ei olnud.

Sesoonsus ei ole välja kujunenud, esines mõõdukas tõus suvel.

Joonis 41.

Lambliaasi haigestumine kuude kaupa, 2018

(haigete arv, diagnoosimise kuupäeva järgi)

Amöbiaas (A06)

Registreeriti 5 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,4 (2017. aastal oli 3 juhtu ehk

0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud.

Haigeid registreeriti Tallinnas (0,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (0,6) ja Ida-

Virumaal (1,3).

40,0% haigetest olid lapsed vanuses 10-14 aastat, 40,0% vanuses 20-49 aastat ja 20,0%

vanuses üle 60 aastat. Mehi oli 60,0%, naisi 40,0%. 40,0% haigestunutest moodustasid

kooliõpilased, 20,0% töötavad isikud, 20,0% töötud ja 20,0% vanaduspensionärid.

20,0% haigetest viibisid haiglaravil. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Ühel juhul võib

toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Indoneesias). Haigestumise sesoonsus ei ole

välja kujunenud.

32

Joonis 42.

Amöbiaas, 1997–2004 ja 2013–2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Krüptosporidioos (A07.2)

2018. aastal registreeriti 3 krüptosporidioosi haigusjuhtu, haigestumine 100 000 el. kohta oli

0,2 (2017. aastal ei registreerinud).

Joonis 43.

Krüptosporidioos, 1985–2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud.

Haigeid registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), ja Tartumaal (1,3).

Kõik haiged olid vanuses 20-49 aastat. Mehi oli 33,3%, naisi 66,7%. 66,7% haigestunutest

moodustasid töötavad isikud, 33,3% üliõpilased.

33,3% haigetest viibisid haiglaravil. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Nakatumisi

väljaspool Eestit ei olnud. Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud.

33

Piisknakkushaigused

Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11)

2018. aastal registreeriti 168 251 ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete

viirusnakkuste haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 12 754,7 (2017. aastal oli

161 964 juhtu ehk 12 307,8 100 000 el. kohta). Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused

moodustasid 86,1% Eestis registreeritud nakkushaigustest.

Haigetest oli mehi 46,4% ja naisi 53,6%. 45,4% moodustasid lapsed vanuses 0-14 a, 21,9%

vanuses 20-39 a. Kõige suurem haigestumus oli Läänemaal (17 184,9 100 000 el. kohta), Ida-

Virmaal (16 526,8) ja Tartumaal (15 305,5).

Maksimaalne haigete arv (7 493 juhtu) registreeriti 9. nädalal (2017. aastal – 6 603 juhtu 4.

nädalal).

2018. aastal registreeriti 14 300 gripi haigestumist, haigestumus 100 000 el. kohta oli 1 084,0

(2017. aastal oli 7 408 juhtu ehk 562,9 100 000 el. kohta). Haigetest oli mehi 46,2% ja naisi

53,8%. 30,6% haigete üldarvust moodustasid lapsed vanuses 0-14 a, 18,1% isikud vanuses

20-39 a ja 36,5% – üle 50-aastased isikud. Kõige suurem haigestumus oli Ida-Virumaal

(1585,0 100 000 el. kohta), Järvamaal (1477,4), Tartumaal (1386,3) ja Tallinnas (1325,7).

Maksimaalne haigete arv registreeriti 10. nädalal – 1 479 gripijuhtu (2017. aastal – 4. nädalal

1 135 haigusjuhtu).

Tabel 9.

Gripi vastu vaktsineerimine, 2006–2018

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Vaktsineeritute

arv 23648 23983 20750 32666 17375 17119 13618 18130 17382 20331 34665 52142 92906

sh lapsi kuni 14a 1923 1441 2074 3757 1714 1421 939 1274 1184 1458 3204 4807 9477

sh 65+ isikud 2445 3306 2321 2058 2020 2602 3393 3852 7039 12387 22315

Vaktsineeritud

elanikkonnast % 1,8 1,8 1,5 2,4 1,3 1,3 1,0 1,4 1,3 1,5 2,6 4,0 7,0

Gripi hooaeg 2017/2018 Eestis haigestus 2017/2018 hooajal grippi hinnanguliste arvestuste järgi kuni 55 - 60 000

inimest. Võrreldes eelmise hooajaga suurenes haigestunute arv keskmiselt 7-10% võrra.

Haigestumuse intensiivsus püsis keskmisel tasemel 7 nädalat kuni märtsi lõpuni. Ülejäänud

nädalad oli haigestumuse intensiivsus hinnatud madalaks.

Hooaega võiks üldhaigestumuse näitajate järgi võib hinnata keskmiseks.

Nagu ka varasematel aastatel haigestusid grippi kõige enam lapsed, haigestumus kõikides

vanusrühmades jäi varasemate aastate tavatasemele.

Laboratoorselt kinnitati 5296 gripiviirust, neist 2055 A gripiviirust ja 3241 B gripiviirust.

Alatüpeeriti 79 A gripiviirust ja 42 B-gripiviirust. A-gripiviiruse alatüpeerimine näitas, et 35

(44,3%) korral oli tegemist A(H1N1)pdm09 gripiviiruse tüvega, 44 juhul (55,7%) leiti A-

gripiviiruse alatüüp A (H3N2). Alatüpeeritud B gripiviirustest leiti ainult B gripiviiruse

Yamagata tüve.

Grippi haigestumisi põhjustasid ringluses olevad kolm gripiviirust, neist kaks on A

gripiviirused, alatüüp A(H3) ning alatüüp A(H1N1)pdm09 ning üks B-gripiviirus Yamagata

tüvi. B-gripiviirus oli hooajale iseloomulikult kujunenud domineerivaks gripiviiruseks.

Gripihooaja algusest on vajanud gripi tõttu haiglaravi 1837 patsienti, neist 76 protsenti olid

tööealised või vanemad inimesed. Võrreldes eelmise hooajaga suurenes haiglaravi vajanud

patsientide arv keskmiselt 30,9% .

34

Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi vajadus ja surmajuhud) ülevaade põhineb Tartu

Ülikooli Kliinikumi, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru

Keskhaigla, Tallinna Lastehaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Narva, Viljandi ja Pärnu

haiglate poolt edastatud andmetel.

Üheksa haigla andmetel on hooaja algusest vajanud gripi tõttu intensiivravi 212 inimest,

vanuses 13 – 98 eluaastat, neist 182 ehk 86% olid vanuses 65 ja enam. Patsientidest vanuses

20-64a vajasid gripi tõttu intensiivravi 28 inimest ehk 13,3%. Intensiivravi vajas ka kaks last

vanuses 11 ja 13a.

Võrreldes eelmise hooajaga suurenes intensiivravi vajanud patsientide arv keskmiselt 46,7% .

Gripi tõttu on surnud sel hooajal 94 inimest, neist 89 (94,7%) olid vanemaealised patsiendid

vanuses 65+. Suri 2 last raskete kaasuvate haigustega, kellel gripp soodustas surma.

Kõik surnud kuulusid gripi suhtes riskirühma, keegi polnud vaktsineeritud. Peamine riskitegur

on vanus ja kroonilised haigused. Põhiliseks riskifaktoriks on südameveresoonkonnahaigused.

Muust patoloogiast oli esikohal krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, diabeet,

neerupuudulikus ning onkoloogilised haigused. .

Eestis on gripi vastu vaktsineerimisega hõlmatus kõige väiksem Euroopa Liidus ja seda

vaatamata viimaste aastate huvi kasvule. Vaktsineeritud kokku 44 520inimest; vanemaealiste

seas vaktsineeritud 10 752 inimest. Vaktsineeritud on sel hooajal 3,2% elanikkonnast ning

vanemaealiste seas 4.3% (EL keskmine VC 56%).

Joonis 44.

Vaktsiin-välditavad nakkused. Haigestumise struktuur, 1994–2018

Läkaköha (A37.0)

Registreeriti 69 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 5,2 (2017. a oli 56 juhtu

ehk 4,3 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Haigusjuhte registreeriti 8 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Kõrgem haigestumus oli

Narvas (13,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (9,0) ja Tartumaal (6,0).

35

Joonis 45.

Läkaköha, 1945–2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Joonis 46.

Läkaköha haigestumus maakonniti, 2018 (100 000 el. kohta)

Haigestusid peamiselt 20-39-aastased isikud (21,7%) ning üle 40-aastased isikud (56,2%).

Haigete keskmine vanus oli 41 aastat.

36

Joonis 47.

Läkaköha haigete jaotus vanusrühmade järgi, 1999–2018

Joonis 48.

Läkaköha haigete keskmine vanus, 1999–2018

Töötavad isikud moodustasid 53,6% haigete üldarvust, mittetöötavad isikud 21,7%,

kooliõpilased 11,6% ja koolieelsed lapsed 7,2%. Haigestunutest oli naisi 66,7%, mehi 33,3%.

Neljal juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Hollandis kaks, Kenyas üks ja

Tuneesias üks).

Hospitaliseeriti 4,3% haigetest.

Haigestumise tõusud esinesid sügisel, septembrist detsembrini haigestus 40,6% haigete

üldarvust.

37

Sporaadilised haigusjuhud moodustasid 78,3% üldarvust. 21,7% haigetest registreeriti

kodustes kolletes 2-4 juhuga.

Haigetest 31,9% olid vaktsineeritud.

Joonis 49.

Läkaköhasse haigestumine kuude lõikes, 2017-2018 (haigete arv)

Tabel 10.

Vaktsineeritud läkaköha haigete viimase kaitsepookimise ja haigestumise vaheline

intervall, 2018

1 n

äd al

2 n

äd al

at

3 n

äd al

at

1 k

u u

2 -6

k u u d

7 -1

2 k

u u d

1 a

as ta

2 a

as ta

t

3 a

as ta

t

4 a

as ta

t

5 a

as ta

t

6 a

as ta

t

ü le

6 a

as ta

T ea

d m

at a

K O

K K

U

1 doos 0

2 doosi 0

3 doosi 0

4 doosi 1 2 2 5

5 doosi 1 1 1 3

6 doosi 1 1 2

Teadmata dooside arv 4 8 12

KOKKU 0 0 0 0 0 0 1 1 3 1 0 0 7 9 22

38

Tabel 11.

Laste hõlmatus immuniseerimisega läkaköha vastu, 2018 (%)

Vakts-tud

7k.-14a.

Vakts-tud

2a.

Alal. v/n

0-14a.

I revakts.

2-14a.

II revakts.

7-14a.

Vaktsineerimisest

keeldunud 0-14a

KOKKU 95,2 93,3 0,1 93,4 90,8 4,0

Harjumaa 94,0 92,3 0,1 92,0 90,8 4,8

Hiiumaa 94,9 90,2 0,2 94,6 95,0 4,7

Ida-Virumaa 97,3 97,2 0,1 96,2 95,3 1,6

Järvamaa 97,2 96,4 0,1 96,3 93,8 2,6

Jõgevamaa 98,4 97,3 0,0 98,0 96,8 1,5

Lääne-Virumaa 96,3 95,4 0,1 95,8 93,8 3,3

Läänemaa 96,2 95,8 0,1 95,3 93,3 2,5

Pärnumaa 94,9 92,5 0,0 93,1 90,1 4,2

Põlvamaa 95,2 91,9 0,0 93,9 91,6 4,5

Raplamaa 97,2 94,9 0,0 97,0 95,7 2,7

Saaremaa 96,4 95,7 0,0 95,0 93,1 2,8

Tartumaa 96,4 94,9 0,1 95,7 93,0 3,3

Valgamaa 95,5 92,0 0,1 94,1 93,5 4,4

Viljandimaa 95,7 92,9 0,0 95,1 93,8 3,7

Võrumaa 95,5 93,2 0,1 93,9 92,2 3,6

Narva 96,5 95,0 0,1 95,4 95,9 3,1

Tallinn 94,0 92,0 0,1 91,1 86,4 5,0

Joonis 50.

2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega läkaköha vastu maakonniti, 2018 (%)

39

2018. aastal vaktsineeriti läkaköha vastu 13 904 inimest, nendest 0-14 a lapsi 13 828,

noorukeid (15-17 a) 14 ja täiskasvanuid 62. Revaktsineeriti 35 521 inimest, nendest 0-14 a

lapsi 25 105, noorukeid (15-17 a) 9 588 ja täiskasvanuid 828.

Difteeria (A36)

2018. aastal ei registreeritud difteeria haigusjuhte (viimane haigusjuht esines Eestis 2001.

aastal). Tuvastati üks mittetoksigeenne Corynebacterium diphtheriae var belfanti ja üks

mittetoksigeenne Corynebacterium ulcerans.

Tabel 12.

Laste hõlmatus immuniseerimisega difteeria ja teetanuse vastu, 2018 (%)

Vakts-tud

2a

Vakts-tud

7k.-14a.

I rev.

2-14a.

II rev.

7-14a.

Alal. v/n

0-14a.

Vaktsineerimisest

keeldunud 0-14a

KOKKU 93,3 95,2 93,5 91,0 0,1 4,0

Harjumaa 92,3 94,0 92,0 90,8 0,1 4,8

Hiiumaa 90,2 94,9 94,6 95,0 0,2 4,7

Ida-Virumaa 97,2 97,3 96,2 95,3 0,1 1,6

Järvamaa 96,4 97,2 96,3 93,8 0,1 2,6

Jõgevamaa 97,3 98,4 98,0 96,8 0,0 1,5

Lääne -

Virumaa

95,4 96,3 95,8 93,8 0,1 3,3

Läänemaa 95,8 96,2 95,3 93,3 0,1 2,5

Pärnumaa 92,5 95,0 93,1 90,1 0,0 4,2

Põlvamaa 91,9 95,2 94,0 91,6 0,0 4,5

Raplamaa 94,9 97,2 97,0 95,7 0,0 2,7

Saaremaa 95,7 96,4 95,0 93,1 0,0 2,8

Tartumaa 94,9 96,4 95,7 93,0 0,1 3,3

Valgamaa 92,0 95,5 94,1 93,5 0,1 4,4

Viljandimaa 92,9 95,9 95,2 93,8 0,0 3,5

Võrumaa 93,2 95,5 93,9 92,2 0,1 3,5

Narva 95,0 96,5 95,5 95,9 0,1 3,1

Tallinn 92,0 94,0 91,4 86,8 0,1 5,0

2018. aastal vaktsineeriti difteeria vastu 14 316 inimest, nendest 0-14 a lapsi 13 851,

noorukeid (15-17 a) 17 ja täiskasvanuid 448. Revaktsineeriti 61 123 inimest, nendest 0-14 a

lapsi 25 160, noorukeid (15-17 a) 9 673 ja täiskasvanuid 26 190.

40

Joonis 51.

2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega difteeria ja teetanuse vastu maakonniti,

2018 (%)

Leetrid (B05)

2018. aastal registreeriti 10 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,8 (2017. a

oli 1 haigusjuht ehk 0,1 juhtu 100 000 el. kohta). Leetrite suhtes uuriti 172 vereseerumi

proovi.

Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Haigusjuhte registreeriti Harjumaal (1,3 juhtu

100 000 elaniku kohta) ja Saaremaal (24,1).

30,0% haigetest olid lapsed vanuses 0-14 a, 40,0% isikud vanusrühmast 40-49 a. Mehed ja

naised haigestusid võrdselt. Töötavad isikud moodustasid 70,0% haigete üldarvust,

kooliõpilased 20,0% ja koolieelsed lapsed 10,0%.

Kolmel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Bangladeshis üks ja Tais kaks).

Hospitaliseeriti 30,0% haigetest.

Esines 2 rühmaviisilist haigestumist: kodune kolle kahe sissetoodud juhuga ning puhang 8

juhuga.

Kõik haiged haigestusid märtsis (40,0%) ja aprillis (60,0%).

Haigetest 30,0% olid vaktsineeritud.

41

Joonis 52.

Leetrid, 2000–2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Punetised (B06; P35.0)

2018. aastal punetiste haigusjuhte ei olnud (2017. a samuti ei esinenud). Punetiste suhtes

uuriti 430 vereseerumi proovi.

Mumps (B26)

Registreeriti 6 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,5 (2017. a oli samuti 6 haiget

ehk 0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoosid püstitati seroloogilise uuringu alusel

kolmel, kliinilise pildi alusel kahel ning kliinilise pildi ja epidemioloogilise seose alusel ühel

haigel.

Haigusjuhud registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (0,6) ja

Tartumaal (2,6).

Joonis 53.

Mumps, 2000–2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

42

Haigete seas oli kolm last vanuses 5-14 aastat (organiseeritud koolieelik ja kaks koolilast)

ning kolm täiskasvanud isikut vanuses 20-49 aastat (kaks töötavat isikut ja üks üliõpilane).

Mehed ja naised haigestusid võrdselt.

Joonis 54.

Mumpsi diagnoosi kinnituse meetod, 2005–2018

66,7% haigusjuhtudest olid sporaadilised, esines üks kolle kahe haigusjuhuga. 33,3%

haugetest hospitaliseeriti. Ühel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Lätis).

83,3% haigetest haigestusid juulist oktoobrini.

Haigestunutest kolm olid vaktsineeritud ühe doosiga (intervall vaktsineerimise ja

haigestumise vahel oli 5-11 aastat), kolmel haigel puudusid andmed immuniseerimise kohta.

2018. aastal vaktsineeriti leetrite, punetiste ja mumpsi vastu 13 351 inimest, nendest 0-14 a

lapsi 12 592, noorukeid (15-17 a) 21 ja täiskasvanuid 738. Revaktsineeriti 11 867 inimest,

nendest 0-14 a lapsi 10 881, noorukeid (15-17 a) 222 ja täiskasvanuid 764.

Tabel 13.

Laste hõlmatus immuniseerimisega leetrite, punetiste ja mumpsi vastu, 2018 (%)

MMR Leetrid Punetised Mumps

Vakts-

tud

2a.

Vaktsineeri-

misest keeld

0-14a

Vakts-

tud

1-14a.

Revakts.

13-14a.

Alal.

v/n

1-14a

Vakts-tud

1-14a.

Revakts.

13-14a.

Vakts-

tud

1-14a.

Revakts.

13-14a.

KOKKU 92,9 4,3 94,7 82,5 0,1 94,6 82,5 94,6 82,5

Harjumaa 91,5 4,9 93,6 68,3 0,1 93,6 68,3 93,6 68,3

Hiiumaa 88,2 4,2 95,5 84,7 0,2 95,5 84,7 95,5 84,7

Ida-Virumaa 96,4 1,5 97,0 77,4 0,1 97,0 77,4 97,0 77,4

Järvamaa 95,4 2,5 97,0 89,5 0,2 97,0 89,5 97,0 89,5

Jõgevamaa 96,9 1,9 98,0 93,9 0,0 98,0 93,9 98,0 93,9

Lääne -

Virumaa 94,5 3,7 95,8 81,4 0,2 95,8 81,4 95,8 81,4

Läänemaa 92,2 2,3 95,4 73,6 0,4 95,4 73,6 95,4 73,6

Pärnumaa 92,3 4,7 94,3 87,0 0,1 94,3 87,0 94,3 87,0

Põlvamaa 88,4 4,5 94,0 81,2 0,0 94,0 81,2 94,0 81,2

43

MMR Leetrid Punetised Mumps

Vakts-

tud

2a.

Vaktsineeri-

misest keeld

0-14a

Vakts-

tud

1-14a.

Revakts.

13-14a.

Alal.

v/n

1-14a

Vakts-tud

1-14a.

Revakts.

13-14a.

Vakts-

tud

1-14a.

Revakts.

13-14a.

Raplamaa 92,7 3,0 96,9 86,8 0,1 96,9 86,8 96,9 86,8

Saaremaa 95,4 2,8 96,3 94,4 0,1 96,3 94,4 96,3 94,4

Tartumaa 94,6 3,6 95,9 90,0 0,1 95,9 90,0 95,9 90,0

Valgamaa 92,9 4,4 95,1 90,3 0,1 95,1 90,3 95,1 90,3

Viljandimaa 92,4 3,6 95,5 89,4 0,1 95,5 89,4 95,5 89,4

Võrumaa 91,7 3,5 95,5 85,7 0,1 95,5 85,7 95,5 85,7

Narva 94,4 3,1 96,4 93,6 0,2 96,4 93,6 96,4 93,6

Tallinn 92,0 5,6 93,4 80,7 0,2 93,1 80,7 92,9 80,7

Joonis 55.

2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega MMR vaktsiiniga maakonniti, 2018 (%)

Meningokokknakkus (A39)

Registreeriti 9 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,7 (2017. a oli 4 haiget ehk 0,3

juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud.

Kliiniliselt avaldus haigus meningokokktseemiana (kaks haigusjuhtu), meningiidina (kuus

juhtu) ja muu meningokokknakkusena (üks juht). Esines üks letaalne juht. Ühel juhul toimus

oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Jaapanis).

Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (0,6), Ida-

Virumaal (2,6), Jõgevamaal (3,4), Saaremaal (3,0) ja Tartumaal (0,7). Haigestunutest 44,4%

olid 50-59-aastased isikud, 22,2% lapsed vanuses 0-9 a ja 22,2% 20-39-aastased isikud. Mehi

oli 66,7%, naisi 33,3%.

44

77,8% haigusjuhtudest olid sporaadilised, esines üks kolle kahe juhuga. 55,6% haigetest

haigestus aprillis-juunis. 88,9% haigetest viibisid haiglaravil. Mikrobioloogiliselt oli

tekitajaks kahel juhul N. meningitidis serogrupp B, kolmel juhul N. meningitidis serogrupp C,

ühel juhul N. meningitidis serogrupp W135 ning kolmel juhul serogrupp ei ole teada.

2018. aastal vaktsineeriti meningokokknakkuse vastu 548 inimest, nendest 0-14 a lapsi 63,

noorukeid (15-17 a.) 20 ja täiskasvanuid 465. Revaktsineeriti 39 täiskasvanud isikut.

Joonis 56.

Meningokokknakkus, 1991–2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2)

Registreeriti 75 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 5,7 (2017. a oli 53 juhtu

ehk 4,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Kliiniliselt

avaldus haigus 73 juhul kopsupõletikuna ja ühel juhul septitseemiana ja ühel juhul

täpsustamata Haemophilus influenzae nakkusena. Esines kaks letaalset juhtu.

Nakkushaigust registreeriti 8 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumine oli

Pärnumaal (35,0 haigusjuhtu 100 000 el. kohta), Lääne-Virumaal (21,7), Raplamaal (9,0) ja

Tallinnas (4,6).

77,3% haigestunutest olid üle 50-aastased isikud, 13,3% isikud vanuses 20-49 aastat ning

9,4% lapsed vanuses 1-9 aastat. Mehi oli 53,3%, naisi 46,7%. 76,0% haigestunutest olid

mittetöötavad inimesed (vanadus- või töövõimetupensionärid), 13,3% töötavad isikud, 9,4%

koolieelsed lapsed.

Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Kahel juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool

Eestit (Hispaanias ja Soomes).

Haigestumise tõus esines talvel, 2017. aasta detsembrist veebruarini haigestusid 44,0%

registreeritud haigestunutest. Hospitaliseeriti 98,7% haigetest.

45

Joonis 57.

Haemophilus influenzae nakkusesse haigestumus maakonniti, 2018 (100 000 el. kohta)

Tabel 14.

Laste hõlmatus immuniseerimisega Haemophilus influenzae tüüp b vastu, 2018. a (%)

Vakts-tud

7k-5a

Vakts-tud

2a.

Alal. v/n

0-5a

Revakts

2-5a.

Vaktsineerimisest

keeldunud 0-5a

KOKKU 93,1 93,3 0,0 88,7 2,1

Harjumaa 91,7 92,3 0,0 81,7 1,9

Hiiumaa 91,5 90,2 0,1 90,1 2,5

Ida-Virumaa 96,5 97,2 0,0 91,4 0,8

Järvamaa 95,6 96,4 0,1 94,2 1,5

Jõgevamaa 97,9 97,3 0,0 97,7 0,6

Lääne - Virumaa 94,6 95,4 0,0 93,9 1,7

Läänemaa 93,5 95,8 0,0 91,5 1,7

Pärnumaa 92,4 92,5 0,0 87,9 2,5

Põlvamaa 93,4 91,9 0,0 89,1 2,2

Raplamaa 94,7 94,9 0,0 94,3 1,5

Saaremaa 94,5 95,7 0,0 90,0 1,4

Tartumaa 95,1 94,9 0,0 93,6 1,8

Valgamaa 92,5 92,0 0,1 88,8 2,5

Viljandimaa 93,8 92,9 0,0 92,1 2,2

Võrumaa 92,1 93,2 0,0 87,2 2,2

Narva 94,1 95,0 0,0 90,9 1,7

Tallinn 91,8 91,9 0,1 86,6 2,8

46

2018. aastal vaktsineeriti Haemophilus influenzae tüüp B vastu 13 786 inimest, nendest 0-14 a

lapsi 13 726, noorukeid (15-17 a) 1 ja täiskasvanuid 59. Revaktsineeriti 12 351, nendest 0-14

a lapsi 12 350 ja täiskasvanuid 1.

Joonis 58.

2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega Haemophilus influenzae tüüp b vastu

maakonniti, 2018. a (%)

Sarlakid (A38)

Registreeriti 294 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 22,3 (2017. a vastavalt 267 ja

20,3). Haigusjuhte registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa, Jõgevamaa ja

Saaremaa. Suurem haigestumus oli Ida-Virumaal (54,1 juhtu 100 000 elaniku kohta),

Põlvamaal (43,5), Tartumaal (43,0) ja Läänemaal (38,7).

Haigestunutest 93,2% moodustasid 1-9-aastased lapsed. Mehi oli 54,1%, naisi 45,9%. 81,0%

haigetest olid eelkooliealised lapsed, 18,7% kooliõpilased. Haigestumise tõus oli jaanuarist

maini, haigestus 63,9% haigete üldarvust. Hospitaliseeriti 7,5% haigetest.

Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.

47

Joonis 59.

Sarlakite haigestumus maakonniti, 2018 (100 000 el. kohta)

Joonis 60.

Sarlakid, 1990–2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

48

Tuulerõuged (B01)

Registreeriti 4 669 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 353,9 (2017. a vastavalt

8_088 ja 614,8). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli

Saaremaal (725,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Põlvamaal (668,2) ja Ida-Virumaal (563,1).

Joonis 61.

Tuulerõuged, 1985–2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Joonis 62.

Tuulerõugete haigestumus maakonniti, 2018 (100 000 el. kohta)

49

Haigestunutest 56,8% moodustasid 1-4-aastased ja 32,2% 5-9-aastased lapsed. 71,0%

haigestunutest moodustasid organiseeritud koolieelikud, 14,6% kodused lapsed ja 11,4%

kooliõpilased. Mehi oli 51,2%, naisi 48,8%.

Haigestumisel on selgelt kujunenud sesoonsus haigestumise tõusuga talvel-kevadel ja sügisel-

talvel. Jaanuarist maini haigestus 51,9% haigete üldarvust.

Joonis 63.

Tuulerõugetesse haigestumine kuude lõikes, 2017-2018 (haigete arv)

2018. aastal vaktsineeriti tuulerõugete vastu 676 inimest, nendest 0-14 a lapsi 420, noorukeid

(15-17 a) 26 ja täiskasvanuid 230. Revaktsineeriti 8 inimest, nendest 0-14 a lapsi 5 ja

täiskasvanuid 3. Immunoglobuliinprofülaktikat ei rakendanud.

Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13)

Registreeriti 195 pneumokokknakkust, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 14,8 (2017. a

oli 160 juhtu ehk 12,2 100 000 elaniku kohta). Invasiivset pneumokokknakkust oli 43,

haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 3,3 (2017. a oli 45 juhtu ehk 3,4 100 000 elaniku

kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt.

Kliiniliselt avaldus haigus järgmiselt: septitseemiana 39 juhul (20,3% üldarvust),

meningiidina ühel juhul (0,5%), septitseemia+kopsupõletikuna kolmel juhul (1,6%),

kopsupõletikuna 149 juhul (77,6%). Oli 10 letaalset juhtu (neist 9 invasiivse

pneumokokknakkusega).

Ühel juhul võib oletada nakatumist väljaspool Eestit (Indias).

50

Joonis 64.

Pneumokokknakkuse haigete jaotus kliinilise pildi järgi, 2005–2018

Nakkushaigust registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli

Pärnumaal (42,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (41,2) ja Lääne-Virumaal (25,1).

Suurem haigestumus invasiivsesse pneumokokknakusesse oli Ida-Virumaal (12,9), Narvas

(8,2) ja Lääne-Virumaal (6,7).

Joonis 65.

Pneumokokknakkuse haigestumus maakonniti, 2018 (100 000 el. kohta)

51

Terviseameti laboris toimus 2013.-2017. a verest ja liikvorist isoleeritud S. pneumoniae

kultuuride tüpeerimine (kokku 354 kultuuri, neist tüpeeriti lõpuni 269), avastati 32 erinevat

serotüüpi. Serotüüp 3 moodustas 27,5% kõikidest tekitajatest, 14 – 13,4%, 4 – 7,4%, 7F –

6,3%, 9V – 4,1%.

2018. aastal laekus 142 kultuuri, neist tüpeeriti 136 (serotüüp määrati 65 juhul, serogrupp 71

juhul).

Joonis 66.

S. pneumoniae serotüübid, 2013-2017 (n=269)

Haigetest 72,3% olid 50-aastased ja vanemad isikud, 17,9% – 30-49-aastased isikud. Mehi oli

57,4%, naisi 42,6%. 68,7% haigete üldarvust moodustasid mittetöötavad ja 19,0% töötavad

isikud.

Esines haigestumise tõus talvel-kevadel. Jaanuaris-aprillis haigestus 50,2% haigete üldarvust

(55,8% invasiivsetest haigusjuhtudest). Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. 96,9% haigetest

hospitaliseeriti (100,0% invasiivsetest haigusjuhtudest).

Joonis 67.

Pneumokokknakkusesse haigestumine kuude lõikes, 2016-2018 (haigete arv)

52

2018. aastal vaktsineeriti pneumokokknakkuse vastu 1 496 inimest, nendest 0-14 a lapsi 931,

noorukeid (15-17 a) 11 ja täiskasvanuid 554. Revaktsineeriti 57 inimest, nendest 0-14 a lapsi

35, noorukeid (15-17 a) 1 ja täiskasvanuid 21.

Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87)

Registreeriti 38 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,9 (2017. a oli 15 juhtu

ehk 1,1 juhtu 100 000 elaniku kohta).

84,2% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt. Kahel juhul tekitajaks oli adenoviirus (esines

adenoviirusentsefaliit), 28 juhul tekitajaks oli enteroviirus (esines 26 enteroviirusmeningiidi ja

2 enteroviirusentsefaliidi juhtu), ühel juhul oli tekitajaks Epstein-Barri viirus (meningiit) ja

ühel juhul herpesviirus (entsefaliit).

Haigusjuhte registreeriti 9 maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumus oli Valgamaal (7,0

juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (5,7), Tallinnas (3,7), Järvamaal (3,3) ja Tartumaal

(3,3).

Joonis 68.

Muud viirusentsefaliidid ja –meningiidid, 1997–2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Haigetest 50,0% olid 0-14-aastased lapsed ja 31,6% 20-39-aastased isikud. Mehed ja naised

haigestusid võrdselt. 31,6% haigestunutest olid kooliõpilased, 26,3% töötavad isikud, 23,7%

koolieelsed lapsed.

Neljal juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Bulgaarias, Brasiilias, Hiinas ja

Hispaanias).

53

Joonis 69.

Muude viirusentsefaliitide ja -meningiitide haigestumus maakonniti, 2018 (100 000 el.

kohta)

Haigestumise tõus oli suvel, juunist augustini haigestus 55,3% kõikidest aasta jooksul

registreeritud haigetest. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised, rühmaviisilisi haigestumisi ei

esinenud. Hospitaliseeriti kõik haiged.

Joonis 70.

Muudesse viirusentsefaliitidesse ja -meningiitidesse haigestumine kuude lõikes,

2016-2018 (haigete arv)

54

Viirushepatiidid ja HIV

A-viirushepatiit (B15)

Esines 15 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,1 (2017. a haigestus 45

inimest ehk 3,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati seroloogiliselt.

Joonis 71.

A-viirushepatiit, 2007–2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Joonis 72.

A-viirushepatiidi haigestumus maakonniti, 2018 (100 000 el. kohta)

55

Haigestunuid registreeriti Tallinnas (1,6 juhtu 100 000 el. kohta), Pärnumaal (1,2), Tartumaal

(4,0) ja Võrumaal (2,8).

2017. aasta II poolaastal esinenud haigestumise tõus jätkus ka 2018. aastal. 2017. aasta

detsembris ning 2018. aasta I poolaastal haigestus 86,7% haigetest maksimaalse arvuga

jaanuaris (viis haigestunut).

Joonis 73.

A-viirushepatiiti haigestumine kuude lõikes, 2017-2018 (haigete arv)

Neljal juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Egiptuses kaks, Horvaatias üks ja

Tansaanias üks).

60,0% haigusjuhtudest olid sporaadilised, 40,0% esinesid kolletes kahe juhuga.

46,7% haigetest olid vanuses üle 50 aastat, 40,0% 20-49 aastat. Mehi oli 20,0%, naisi 80,0%.

53,3% haigestunutest olid töötavad ja 33,3% mittetöötavad isikud.

A-hepatiidi viiruse genotüüp on teada 7 juhul: kuuel juhul genotüüp IA ja ühel juhul genotüüp

IB.

2018. aastal vaktsineeriti A-viirushepatiidi vastu 4 066 inimest, neist 0-14 a lapsi 635,

noorukeid (15-17 a) 172, täiskasvanuid 3 259. Revaktsineeriti 170 inimest, neist 0-14 a lapsi

33, noorukeid (15-17 a) 2, täiskasvanuid 135.

56

Joonis 74.

A-viirushepatiidi vastu vaktsineeritud isikute arv, 1999–2018

Äge B-viirushepatiit (B16)

Registreeriti 4 ägedat B-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli

0,3 (2017. a oli samuti 4 juhtu ehk 0,3 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 75.

Äge B-viirushepatiit, 1990–2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Kõik haigusjuhud kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (0,5

haigusjuhtu 100 000 el. kohta), Harjumaal (0,6) ja Lääne-Virumaal (1,7).

Haigestunutest oli 30-49-aastaseid 75,0% ja üle 60-aastaseid 25,0%. Mehi oli 75,0% ja naisi

25,0%.

57

Joonis 76.

Ägeda B-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 1996–2018

50,0% haigetest moodustasid töötavad ja 50,0% mittetöötavad inimesed. Hospitaliseeriti

75,0% haigetest. Ühel juhul võib oletada nakatumist heteroseksuaalsel teel, ühel juhul

iluteenuse osutamisel (välismaal), kahel juhul jäid riskitegurid välja selgitamata.

Ühel juhul võib oletada nakatumist väljaspool Eestit (Tais).

Joonis 77.

Ägeda B-viirushepatiidi riskitegurid, 1990–2018

58

Tabel 15.

Laste hõlmatus B-viirushepatiidi immuniseerimisega, 2018 (%)

Vakts-tud

7k-14a

Vakts-tud

2a

Vakts-tud

13-14a.

Alal. v/näid.

0-14a.

Vaktsineeri

misest keeld

0-14a

KOKKU 94,4 92,4 97,2 0,1 4,4

Harjumaa 93,5 91,3 95,6 0,0 5,1

Hiiumaa 95,0 90,2 100,0 0,1 4,6

Ida-Virumaa 96,6 97,3 94,7 0,0 1,4

Järvamaa 97,2 96,1 98,9 0,1 2,7

Jõgevamaa 97,6 96,4 98,6 0,0 2,2

Lääne - Virumaa 95,6 95,4 98,1 0,1 3,7

Läänemaa 95,1 95,2 96,2 0,1 2,8

Pärnumaa 94,2 91,9 98,1 0,0 4,4

Põlvamaa 94,4 88,9 97,2 0,1 5,0

Raplamaa 97,0 94,2 98,3 0,0 2,9

Saaremaa 96,1 94,7 98,6 0,0 2,8

Tartumaa 95,3 94,2 97,5 0,1 4,1

Valgamaa 94,5 92,0 96,9 0,1 5,4

Viljandimaa 95,5 92,2 98,5 0,0 3,4

Võrumaa 95,3 93,2 98,7 0,1 3,6

Narva 96,2 94,4 98,9 0,0 3,0

Tallinn 92,9 90,6 97,0 0,1 5,5

Joonis 78.

2-aastaste laste hõlmatus B-viirushepatiidi vaktsineerimisega maakonniti, 2018 (%)

59

2018. aastal vaktsineeriti B-viirushepatiidi vastu 14 512 inimest, nendest 0-14 a lapsi 13 172,

noorukeid (15-17 a) 55 ja täiskasvanuid 1 285. Revaktsineeriti 288 inimest, nendest 0-14 a

lapsi 60 ja täiskasvanuid 228. Immunoglobuliinprofülaktikat rakendati kolmel juhul (lastele 0-

14 a).

Äge C-viirushepatiit (B17.1)

Registreeriti 5 ägedat C-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli

0,4 (2017. a oli 6 juhtu ehk 0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 79.

Äge C-viirushepatiit, 1997–2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Kõik haigusjuhud kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (0,9 juhtu

100 000 el. kohta) ja Ida-Virumaal (1,3).

40,0% haigestunutest olid 40-49-aastased, 40,0% üle 50-aastased ning 20,0% 20-29-aastased

isikud. Mehi oli 60,0% ja naisi 40,0%. 40,0% moodustasid töötavad ja 60,0% mittetöötavad

inimesed (töötud ja töövõimetud).

Kõik haiged viibisid haiglaravil.

Ühel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Ukrainas). Oletatavad nakatumise

viisid olid: sugulisel teel 20,0%, narkootikumide parenteraalsel kasutamisel 20,0%, iluteenuse

osutamisel (välismaal) 20,0% juhtudest. 40,0% juhtudest jäi riskitegur välja selgitamata.

60

Joonis 80.

Ägeda C-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2001–2018

Joonis 81.

Ägeda C-viirushepatiidi oletatav nakatumise viis, 2003–2018

61

E-viirushepatiit (B17.2)

2018. aastal registreeriti 4 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,3 (2017. aastal oli

samuti 4 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,3). Haigusjuhud registreeriti

Tallinnas (0,5 100 000 elaniku kohta) ja Pärnumaal (2,3). Kõik juhud on laboratoorselt

kinnitatud, ühel juhul on teada viiruse genotüüp (3f). Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.

Joonis 82.

E-viirushepatiit, 2012–2018 (haigete arv)

75,0% haigetest olid üle 60-aastased, 25,0% vanusrühmast 40-49 aastat. Mehi oli 75% ja naisi

25%. 50,0% moodustasid töötavad isikud ja 50,0% vanaduspensionärid. Inimesed haigestusid

suvel ja sügisel. Hospitaliseeriti 75,0% haigetest.

Joonis 83.

E-viirushepatiit. Haigestumine kuude kaupa, 2016-2018

62

Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1)

Registreeriti 16 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,2 (2017. a oli 10 juhtu

ehk 0,8 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 84.

Krooniline B-viirushepatiit, 2004–2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (0,5 100 000

elaniku kohta), Ida-Virumaal (1,3), Narvas (6,6), Pärnumaal (7,0), Raplamaal (3,0), Tartumaal

(0,7) ja Valgamaal (3,5).

75,0% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 50 aastat ja rohkem, 12,5% 40-49-

aastased ning 12,5% 30-39-aastased isikud. Mehi oli 50,0%, naisi 50,0%. Tegevusala järgi:

50% haigetest olid töötavad ja 37,5% – mittetöötavad isikud. 12,5% juhtudest tegevusala

teadmata. 12,5% haigetest viibisid haiglaravil.

Oletatavad nakatumise viisid on teada neljal juhul (heteroseksuaalne nakatumine). 75,0%

juhtudest jäi riskitegur teadmata.

Krooniline C-viirushepatiit (B18.2)

Registreeriti 126 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 9,6 (2017. a vastavalt

120 ja 9,1). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt.

Haigusjuhte registreeriti 8 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli

Narvas (51,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (28,0) ja Tartumaal (16,5).

42,8% haigestunutest olid vanuses 30-49 aastat, 15,1% vanuses 50-59 aastat ja 12,7% vanuses

60 a ja vanemad.

Mittetöötavad isikud moodustasid 48,4% haigetest (sealhulgas kinnipeetavad, kelle osakaal

haigete üldarvust oli 19,8%), töötavad isikud 36,5% haigetest. Mehi oli 61,1%, naisi 38,9%.

Hospitaliseeriti 7,9% haigetest.

63

Joonis 85.

Krooniline C-viirushepatiit, 2004–2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Oletatav nakatumise viis (riskitegur) on teada 38,1% juhtudest.

C-hepatiidi viiruse genotüüp on teada 15 juhul: 1a – 2 juhtu, 1b – 4 juhtu, 1a+1b – 1 juht, 3 –

8 juhtu.

Joonis 86.

Kroonilise C-viirushepatiidi riskitegurid, 2010–2018

64

Joonis 87.

Krooniliste B- ja C-viirushepatiitide osakaal hepatiitide üldarvust, 2004–2018

HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24)

Kokku on Eestis aastate jooksul diagnoositud (seisuga 31.12.2018. a) HIV-nakkus 9901

inimesel. 2018. aastal registreeriti uusi HIV-nakatunuid 190, haigestumus 100 000 elaniku

kohta oli 14,4 (2017. a vastavalt 219 ja 16,6). 2018. a avastatud nakatunutest suurem osa elab

Tallinnas (43,2%) ja Ida-Virumaal (koos Narvaga, 30,5%).

Joonis 88.

HIV-nakkuse registreerimine maakonniti, 2018 (100 000 el. kohta)

65

Tabel 16.

HIV-nakkuse registreerimine maakonniti, 1987–2018

1 9

8 7 -1

9 9

9

2 0

0 0 -2

0 0

4

2 0

0 5

2 0

0 6

2 0

0 7

2 0

0 8

2 0

0 9

2 0

1 0

2 0

1 1

2 0

1 2

2 0

1 3

2 0

1 4

2 0

1 5

2 0

1 6

2 0

1 7

2 0

1 8

K o

k k

u

Tallinn 64 1515 263 263 240 216 150 165 205 148 185 138 132 111 94 82 3971

Harjumaa 6 145 15 12 15 14 43 11 12 7 4 3 10 19 316

Hiiumaa 1 1 1 3

Ida-

Virumaa 11 1240 147 150 143 123 114 97 81 79 73 63 59 55 48 34 2517

Narva

(eraldi) 1 1302 121 162 170 160 75 71 54 52 50 59 53 34 33 24 2421

Jõgevamaa 2 1 1 1 1 6

Järvamaa 8 2 3 1 2 2 18

Läänemaa 1 1 1 1 1 2 1 8

Lääne-

Virumaa 2 43 6 9 17 10 2 4 6 3 5 4 2 8 3 8 132

Põlvamaa 2 1 1 1 5

Pärnumaa 7 1 3 1 2 6 3 1 2 2 3 2 9 4 46

Raplamaa 9 2 1 1 3 1 3 2 1 23

Saaremaa 5 1 1 1 4 3 1 16

Tartumaa 1 53 64 66 40 20 19 15 20 16 8 9 10 6 11 7 365

Valgamaa 1 2 1 1 1 1 2 9

Viljandimaa 6 1 2 1 2 2 1 1 1 1 1 3 22

Võrumaa 2 1 1 2 1 7

Muu 11 4 1 16

Kokku: 96 4346 621 668 633 545 411 372 370 315 325 291 270 229 219 190 9901

66

Joonis 89.

HIV-nakkus, 1995–2018 (registreeritud juhtude arv)

Vanusrühmas 0-14 a ei diagnoositud ühtegi juhtu. Enamik nakatunutest on vanusrühmades

30-39 (43,7%), 40-49 (24,7%) ja 20-29 (16,3%). HIV-nakatunutest 68,9% on mehed ja 31,1%

naised.

Joonis 90.

HIV-nakkus. Vanuseline jaotus, 2000–2018 (%)

67

Joonis 91.

HIV-nakkus. Naiste osakaal, 2000–2018 (%)

Oletatavad levikuteed on teada 57,9% 2018. aasta jooksul avastatud HIV-positiivsetest:

parenteraalne (narkootiliste ainete süstimine) 24 (12,6% üldarvust), heteroseksuaalne 54

(28,4%), homoseksuaalne 15 (7,9%), täpsustamata seksuaalne 17 (8,9%).

Joonis 92.

HIV-nakkuse oletatavad levikuteed ja riskifaktorid, 2012-2018

Ühtegi nakkuse ülekandmist emalt lapsele ei registreeritud.

68

Joonis 93.

HIV-nakkus lastel vanuses 0-4 a, 2000-2018 (juhtude arv)

2018. aastal uuriti HI-viiruse suhtes kokku 173 305 isikut. Kokku uuriti aasta jooksul 213 018

proovi.

Joonis 94.

HI-viiruse suhtes teostatus analüüside ja uuritud isikute arv, 2006–2018

69

Tabel 17.

Testimine HI-viiruse suhtes maakonniti, 2018

Piirkond Testitud isikute arv Testide arv

Tallinn 105012 144004

Harjumaa

Hiiumaa 167 167

Ida-Virumaa 5569 6066

Narva 6030 6100

Jõgevamaa 503 503

Järvamaa 673 681

Läänemaa 748 748

Lääne-Virumaa 1488 1488

Põlvamaa 615 615

Pärnumaa 9624 9624

Raplamaa 314 314

Saaremaa

Tartumaa 40746 40746

Valgamaa 380 524

Viljandimaa 1436 1438

Võrumaa

Kokku 173305 213018

HIV-tõbe diagnoositi 25 nakatunul, haigestumus 100 000 el. kohta oli 1,9 (2017. aastal oli 20

juhtu ehk 1,5 100 000 el. kohta). Kokku on Eestis aastate jooksul (seisuga 31.12.2018. a)

HIV-tõbi diagnoositud 539 inimesel.

Joonis 95.

HIV-tõbi, 1995–2018 (registreeritud juhtude arv)

70

Tabel 18.

HIV-tõve registreerimine maakonniti, 1988–2018

Maakond/

aasta 1

9 8

8 -

1 9

9 9

2 0

0 0 -

2 0

0 4

2 0

0 5

2 0

0 6

2 0

0 7

2 0

0 8

2 0

0 9

2 0

1 0

2 0

1 1

2 0

1 2

2 0

1 3

2 0

1 4

2 0

1 5

2 0

1 6

2 0

1 7

2 0

1 8

K o

k k

u

Tallinn 21 10 11 27 27 15 5 10 15 11 10 7 26 10 12 217

Harjumaa 3 1 4 1 2 1 10 4 5 2 2 1 5 1 3 45

Hiiumaa 1 1 2

Ida-Virumaa 5 9 7 13 21 12 6 6 9 5 1 4 1 1 2 102

Narva (eraldi) 12 8 11 13 10 8 3 15 5 2 5 2 2 3 99

Jõgevamaa 1 1 2

Järvamaa 1 1 1 3

Läänemaa 1 1 2

Lääne-

Virumaa 1 1 1 1 1 3 3 2 3 16

Põlvamaa 0

Pärnumaa 1 3 1 2 2 3 12

Raplamaa 1 1 2

Saaremaa 1 3 1 1 6

Tartumaa 1 1 1 1 4

Valgamaa 1 1 1 3

Viljandimaa 0

Võrumaa 0

Muu/teadmata 23 1 24

Kokku: 23 47 30 34 57 61 38 25 39 36 24 20 19 41 20 25 539

2018. aastal registreeriti nakkushaigust Tallinnas, Harjumaal, Hiiumaal, Ida-Virumaal, Lääne-

Virumaal, Pärnumaal ja Saaremaal. Suurem haigestumus oli Hiiumaal (10,7 100 000 elaniku

kohta), Lääne-Virumaal (5,0) ja Pärnumaal (3,5).

48,0% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 30-39 aastat, 32,0% vanuses 40-49

aastat, 20% vanuses üle 50 aastat. Mehi oli 76,0%, naisi 24,0%.

Tabel 19.

Haigused ja seisundid, mille alusel diagnoositi HIV-tõbi, 2018

Indikaatorhaigus Haigete arv

Aju toksoplasmoos 2

Korduv pneumoonia 1

Krüptokokoos, kopsuväline 2

Kurtumussündroom 3

Kurtumussündroom + Mycobacterium avium kompleksi

etioloogiaga dissemineerunud või kopsuväline nakkus

1

Mycobacterium tuberculosis etioloogiaga kopsutuberkuloos 1

Pneumocystis jirovecii pneumoonia 6

Söögitoru kandidiaas 1

Täpsustamata lümfoom 2

Muud oportunistlikud nakkused 3

Teadmata 3

71

Muud zoonoosid

Leptospiroos (A27)

Registreeriti 6 leptospiroosi juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,5 (2017. a oli 5

juhtu ehk 0,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu

100 000 elaniku kohta), Jõgevamaal (3,4), Pärnumaal (2,3), Tartumaal (0,7) ja Võrumaal

(2,8).

Joonis 96.

Leptospiroos, 1995–2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt (kahel juhul Leptospira Grippotyphosa, ühel juhul

Leptospira Pomona + Leptospira Canicola, kolmel juhul Leptospira spp). Haigetest 66,7%

oli mehi, 33,3% naisi. 33,3% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 20-29 aastat,

33,3% vanuses 50-59 aastat ja 33,3% vanuses üle 60 aastat. 66,7% haigetest moodustasid

töötavad isikud, 16,7% üliõpilased, 16,7% vanaduspensionärid. 83,3% haigetest

hospitaliseeriti, kõik patsiendid paranesid. Ühel juhul võib oletada, et nakatumine toimus

väljaspool Eestit (Soomes).

Tulareemia (A21)

2018. aastal registreeriti 1 tulareemia haigusjuht, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,1 (2017.

aastal ei olnud).

Haigusjuht registreeriti Võrumaal (2,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos on

laboratoorselt kinnitatud. Haige oli meessoost, vanuses üle 60 a, pensionär, viibis kodusel

ravil, paranes. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.

72

Joonis 97.

Tulareemia, 1995–2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Listerioos (A32)

Registreeriti 28 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,1 (2017. a oli 4 juhtu

ehk 0,3 100 000 elaniku kohta). Kõik haigusjuhud registreeriti 8 maakonnas ja Tallinnas.

Suurem haigestumus oli Ida-Virumaal (5,2 100 000 el. kohta), Põlvamaal (4,0), Lääne-

Virumaal (3,3) ja Narvas (3,3).

Joonis 98.

Listerioosi (A32) haigestumus maakonniti, 2018 (100 000 el. kohta)

73

Joonis 99.

Listerioos, 2004–2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Kliiniliselt avaldusid haigusjuhud meningiidi

või entsefaliidina 25,0%, septitseemiana 67,8% ja muu/täpsustamata vormina 7,1%. Kõik

haiged hospitaliseeriti. Esines 7 surmajuhtu.

64,3% haigetest moodustasid üle 60-aastased isikud, 32,1% 30-59-aastased isikud. Mehi oli

42,8%, naisi 57,2%. Haigetest 67,9% olid mittetöötavad ja 25,0% töötavad isikud.

Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.

Haigestumise tõus oli sügisel, oktoobrist detsembrini haigestusid 53,6% haigetest.

Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud (A98.5, A98.6)

Registreeriti 15 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,1 (2017. a oli 26 juhtu

ehk 2,0 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 100.

Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud, 1999–2018 (haigete arv)

74

Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti 8 maakonnas ja

Tallinnas. Suurem haigestumus oli Võrumaal (8,3 100 000 el. kohta), Läänemaal (4,8),

Raplamaal (3,0) ja Saaremaal (3,0).

Joonis 101.

Neerusündroomiga hemorraagilise palaviku (A98.5) haigestumus maakonniti, 2018

(100 000 el. kohta)

86,7% haigetest moodustasid 30-59-aastased isikud. Mehi oli 73,3%, naisi 26,7%. Haigetest

93,3% olid töötavad isikud.

Hospitaliseeriti 86,7% haigetest. Letaalseid juhte ei olnud. Nakatumist väljaspool Eestit ei

olnud.

53,3% haigetest haigestus sügisel septembrist novembrini.

75

Joonis 102.

Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud. Haigestumine kuude kaupa, 2018

(haigete arv)

Marutõbi ja loomahammustused (T14.1)

2018. aastal inimesed marutõppe ei haigestunud (viimane haigusjuht registreeriti 1986. a).

Registreeriti 1 243 loomahammustuse juhtu, 100 000 elaniku kohta 94,2 (2017. a vastavalt

1_231 ja 93,5).

Joonis 103.

Loomahammustuste ja marutaudi põdenud loomade arv, 2000–2018

76

Joonis 104.

Loomahammustused maakonniti, 2018 (100 000 el. kohta)

Enim registreeriti loomahammustusi Narvas (186,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Raplamaal

(180,2), Võrumaal (179,9) ja Järvamaal (176,1).

Inimesi ründasid kõige sagedamini koerad (65,7%) ja kassid (30,8%). Inimesi rünnanud

loomade seas olid veel ahv, deegu, hiir, hobune, jänes, kährik, küülik, mutt, naarits, orav,

papagoi, poni, rebane, rott, siil, tšintšilja ja tuhkur.

Kuuel juhul toimus vigastamine väljaspool Eestit (Hispaanias üks, Tais kolm ja Venemaal

kaks).

Puretud inimeste vanuseline jaotus: kuni 14-aastaseid oli 27,4%, 50-aastaseid ja vanemaid

32,9%. Mehi oli 42,2%, naisi 58,8%.

Veterinaar- ja Toiduameti andmetel ei registreeritud 2018. aastal marutaudi loomadel (2012.-

2017. a - 0, 2011. a – 1, 2010. a - 0, 2009. a – 3, 2008. a – 3, 2007. a – 4, 2006. a – 114 ja

2005. a – 266 loomal).

2018. aastal vaktsineeriti marutõve vastu 467 inimest, nendest 0-14 a. lapsi 30, noorukeid (15-

17 a.) 11, täiskasvanuid 426, neist plaaniliselt vaktsineeriti lapsi 12, noorukeid 5,

täiskasvanuid 273. Revaktsineeriti 264 inimest, nendest lapsi 1 ja täiskasvanuid 263, neist

plaaniliselt 248 täiskasvanut. Immuunglobuliinprofülaktikat ei rakendanud. Toksoplasmoos (B58; P37.1)

Registreeriti 2 toksoplasmoosi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2017.

a oli samuti kaks juhtu ehk 0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Esines üks kaasasündinud

toksoplasmoos.

Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (0,2 100 000 el. kohta) ja Harjumaal (0,6).

Üks haige oli naine vanusrühmast 40-49 a, töötav isik, viibis kodusel ravil. Teine haige oli

vastsündinud tüdruk, hospitaliseeriti. Letaalseid juhte ega nakatumist väljaspool Eestit ei

olnud.

77

Joonis 105.

Toksoplasmoos, 1997–2018 (haigete arv)

Botulism (A05.1)

Registreeriti 3 botulismi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (eelmine

botulismi haigusjuht registreeriti Eestis 2004. aastal).

Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (0,5 100 000 el. kohta) ja Lääne-Virumaal (1,7).

Haiged olid mehed vanuses 40-49 aastat, töötavad isikud, viibisid haiglaravil. Letaalseid juhte

ega nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Esines rühmaviisiline haigestumine kolme juhuga,

levikufaktoriks oli isetehtud sealihakonserv.

Joonis 106.

Botulism, 1985–2018 (haigete arv)

78

Brutselloos (A23)

Registreeriti 1 botulismi haigusjuht, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (eelmine

brutselloosi haigusjuht inimestel registreeriti Eestis 1958. aastal).

Nakkushaigust registreeriti Harjumaal (0,6 100 000 el. kohta).

Haige oli naine vanuses 30-39 aastat, töötav isik, viibis haiglaravil. Nakatumine toimus

oletatavalt väljaspool Eestit (Venemaal), levikufaktoriks oli lambaliha.

Joonis 107.

Brutselloos, 1947–2018 (haigete arv)

Puukidega levivad nakkushaigused

Puukentsefaliit (A84)

Puukentsefaliiti registreeriti 85 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 6,4 (2017. a oli

87 juhtu ehk 6,6 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 108.

Puukentsefaliit, 1970–2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

79

Joonis 109.

Puukentsefaliidi haigestumus maakonniti, 2018 (100 000 el. kohta)

97,6% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt, 2,4% kliinilise pildi ja epidemioloogilise seose

alusel. Nakkushaigust registreeriti 12 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Kõige suurem

haigestumus oli Saaremaal (51,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Hiiumaal (32,0), Läänemaal

(24,2) ja Pärnumaal (21,0).

42,3% haigetest olid 50-aastased ja vanemad isikud, 32,9% isikud vanuses 30-49 aastat.

Joonis 110.

Puukentsefaliidi haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2002–2018 (%)

Mehi oli 48,2%, naisi 51,8%.

43,5% moodustasid töötavad, 34,1% mittetöötavad inimesed ja 15,3% kooliõpilased.

80

Kõik haiged haigestusid aprillist detsembrini, juunis-septembris haigestus 75,3% haigete

üldarvust.

Joonis 111.

Puukentsefaliidi haigusjuhtude jaotus haigestumise kuude kaupa, 2016-2018

Hospitaliseeriti 72,9% haigestunutest.

Puukentsefaliidi ja puukborrelioosi segainfektsioon registreeriti 12 juhul.

Haigestunutest kuus olid osaliselt või täielikult vaktsineeritud puukentsefaliidi vastu.

Oletatav nakatumine toimus sagedamini Saaremaal (15,3% haigete üldarvust), Pärnumaal

(10,6%), Tartumaal (8,2%) ja Hiiumaal (5,9%). Nakatumise koht jäi teadmata 41,2%

juhtudest. Kahel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Lätis ja Soomes).

Neljal juhul võib oletada nakatumist alimentaarsel teel (kitsepiima tarbimisel).

2018. a vaktsineeriti puukentsefaliidi vastu 17 407 inimest, neist lapsi vanuses 0-14 a 5 717,

noorukeid vanuses 15-17 a 1 123 ja täiskasvanuid 10 567. Revaktsineeriti 23 989, neist lapsi

vanuses 0-14 a 4 374, noorukeid vanuses 15-17 a 1 618 ning täiskasvanuid 17 997.

Joonis 112.

Puukentsefaliidi haigestumus ja elanikkonna hõlmatus immuniseerimisega, 1999–2018

81

Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2)

Registreeriti 2 284 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 173,1 (2017. aastal oli 1 963

juhtu ehk 149,2 100 000 elaniku kohta).

75,9% haigusjuhtudest kinnitati diagnoos laboratoorselt, 24,1% diagnoosi püstitati kliinilise

pildi ja puugiründe seoste põhjal. Nakkushaigust registreeriti kõigis maakondades. Suurem

haigestumus oli Saaremaal (981,0 100 000 elaniku kohta), Hiiumaal (426,1), Läänemaal

(363,3) ja Pärnumaal (305,5).

Joonis 113.

Lyme’i tõbi, 1992–2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Joonis 114.

Lyme’i tõve haigestumus maakonniti, 2018 (100 000 el. kohta)

82

53,7% haigetest olid vanuses 50 aastat ja vanemad, 29,6% olid 30-49-aastased isikud.

Mehi oli 33,4%, naisi 66,6%. 56,1% moodustasid töötavad ja 31,6% mittetöötavad inimesed.

64,1% haigusjuhtudest diagnoositi juulis-oktoobris.

Hospitaliseeriti 2,7% haigestunutest.

Joonis 115.

Lyme’i tõve haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2002–2017 (%)

Nakatuti sagedamini Harjumaal (12,2% haigete üldarvust, koos Tallinnaga), Saaremaal

(10,2%), Pärnumaal (4,2%) ja Tartumaal (3,5%). Nakatumise koht jäi teadmata 52,8%

juhtudest. 16 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Austrias üks, Prantsusmaal

üks, Rootsis üks, Saksamaal kaks, Soomes kuus, Šveitsis üks, Suurbritannias üks, Valgevenes

üks ja Venemaal kaks).

Joonis 116.

Lyme’i tõve haigusjuhtude jaotus haigestumise kuude kaupa, 2017-2018 (haigete arv)

83

Erlihhioos (A79.8)

2018. aastal erlihhioosi haigusjuhte ei olnud registreeritud (2017. a oli 2 haigusjuhtu,

haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,2).

Sugulisel teel levivad haigused

Süüfilis (A50-A53)

Registreeriti 24 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta 1,8 (2017. a oli 37 haiget ehk 2,8

juhtu 100 000 elaniku kohta). Kaasasündinud süüfilise haigusjuhte ei olnud. Varast süüfilist

diagnoositi 45,8% haigete üldarvust.

Nakkushaigust registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli

Hiiumaal (10,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Põlvamaal (7,9) Valgamaal (3,5), ja Jõgevamaal

(3,4).

5 haiget viibisid haiglaravil. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.

Joonis 117.

Süüfilise haigestumus maakonniti, 2018 (100 000 el. kohta)

84

Joonis 118.

Süüfilis, 2001–2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

54,2% haigetest moodustavad isikud vanusrühmast 30-49 a, 25,0% – 20-29 a. Mehi oli

58,3%, naisi 41,7%.

Joonis 119.

Varajase süüfilise osakaal, 2000–2018 (%)

85

Joonis 120.

Süüfilise haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2005–2018 (%)

Gonokokknakkus (A54)

Registreeriti 49 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 3,7 (2017. a oli 58 juhtu

ehk 4,4 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 121.

Gonokokknakkuse haigestumus maakonniti, 2018 (100 000 el. kohta)

86

Nakkushaigust registreeriti 7 maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumus oli Raplamaal (9,0

juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (6,3), Läänemaal (4,8) ja Pärnumaal (4,7).

2 haiget viibisid haiglaravil. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.

Haigetest 49,0% olid vanuses 20-29 aastat, 26,5% vanuses 30-39 aastat. Mehi oli 32,7%, naisi

67,3%.

Joonis 122.

Gonokokknakkus, 2001–2018 (100 000 el. kohta)

Joonis 123.

Gonokokknakkuse haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2005–2018 (%)

2018. aastal uuriti Terviseameti Kesklaboris 7 N. gonorrhoeae kultuuri antimikroobse

tundlikkuse suhtes. 100,0% kultuuridest olid tundlikud asitromütsiini, tseftriaksooni,

tsefiksiimi ja tsefotaksiimi suhtes, 57,1% tsiprofloksatsiini suhtes ning 42,8% penitsilliini

suhtes.

87

Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56)

Registreeriti 983 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 74,5 (2017. a oli 1_139

juhtu ehk 86,6 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 124.

Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused, 2001–2018 (100 000 el. kohta)

Joonis 125.

Sugulisel teel levivate klamüüdiahaiguste haigestumus maakonniti, 2018

(100 000 el. kohta)

88

Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Tartumaal (116,5

juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (111,9), Lääne-Virumaal (95,3) ja Tallinnas (83,1).

3 haiget viibisid haiglaravil. Ühel juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit

(Suurbritannias).

Haigetest 60,6% olid vanuses 20-29 aastat, 17,5% – 30-39 aastat ja 16,7% – 15-19-aastat.

Mehi oli 12,4%, naisi 87,6%.

Joonis 126.

Sugulisel teel levivate klamüüdihaiguste jaotus vanusrühmade kaupa, 2005–2018 (%)

Joonis 127.

Sugulisel teel levivate klamüüdiahaiguste jaotus soo järgi, 2000–2018

89

Muud nakkushaigused

Poliomüeliit (A80)

Viimane haigusjuht registreeriti Eestis 1961. aastal. Polioviiruse ringluse jälgimiseks uuriti

nakkushaiguste seire raames 60 heitveeproovi, enteroviirust leiti 22 proovis (36,7%).

2018. aastal vaktsineeriti poliomüeliidi vastu 14 093 inimest, nendest 0-14 a lapsi 13 848,

noorukeid (15-17 a) 19 ja täiskasvanuid 226. Revaktsineeriti 25 523 inimest, nendest 0-14 a

lapsi 25 079, noorukeid (15-17 a) 22 ja täiskasvanuid 422.

Tabel 20.

Laste hõlmatus immuniseerimisega poliomüeliidi vastu, 2018 (%)

Vakts-tud

7k.-14a. Vakts-

tud 2a

I rev.

2-14a.

II rev.

7-14a.

Alal. v/n

0-14a.

Vaktsineerimisest

keeldunud 0-14a

KOKKU 95,2 93,3 93,5 91,0 0,1 4,0

Harjumaa 94,0 92,3 92,0 90,8 0,1 4,8

Hiiumaa 94,9 90,2 94,6 95,0 0,2 4,7

Ida-Virumaa 97,3 97,2 96,2 95,3 0,1 1,6

Järvamaa 97,2 96,4 96,3 93,8 0,1 2,6

Jõgevamaa 98,4 97,3 98,0 96,8 0,0 1,5

Lääne -

Virumaa 96,3 95,4 95,8 93,8 0,1 3,3

Läänemaa 96,2 95,8 95,3 93,3 0,1 2,5

Pärnumaa 95,0 92,5 93,1 90,1 0,0 4,2

Põlvamaa 95,2 91,9 94,0 91,6 0,0 4,5

Raplamaa 97,2 94,9 97,0 95,7 0,0 2,7

Saaremaa 96,4 95,7 95,0 93,1 0,0 2,8

Tartumaa 96,4 94,9 95,7 93,0 0,1 3,3

Valgamaa 95,5 92,0 94,1 93,5 0,1 4,4

Viljandimaa 95,7 92,9 95,1 93,8 0,0 3,7

Võrumaa 95,5 93,2 93,9 92,2 0,1 3,6

Narva 96,5 95,0 95,4 95,9 0,1 3,1

Tallinn 94,0 92,0 91,4 86,8 0,1 5,0

90

Joonis 128.

2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega poliomüeliidi vastu maakonniti, 2018 (%)

Malaaria (B50-B54)

Registreeriti 3 sissetoodud haigusjuht, haigestumine 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2017.

aastal vastavalt 2 ja 0,2). Nakkust registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta),

Tartumaal (0,7) ja Viljandimaal (2,1). Diagnoosid on kinnitatud laboratoorselt (Plasmodium

falciparum ühel juhul ja Plasmodium vivax kahel juhul). Kõik haiged olid mehed, töötavad

isikud. Haigetest olid kaks vanusrühmast 30-39 ja üks 50-59 aastat. Kõik haiged

hospitaliseeriti. Surmajuhte ei olnud. Nakatumine toimus oletatavalt Ekvatoriaal-Guineas,

Indias ja Peruus.

91

Joonis 129.

Malaaria, 2000–2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Joonis 130.

Malaaria haigete jaotus tegevusala järgi, 1962–2018

Leegionärihaigus (A48.1)

Registreeriti 18 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,4 (2017. a oli 16 juhtu

ehk 1,2 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Nakkust registreeriti Tallinnas (2,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (0,6), Ida-

Virumaal (6,4), Pärnumaal (1,2) ja Tartumaal (0,7).

Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. 83,3% haigetest olid üle 60-aastased isikud.

Mehi oli 66,7%, naisi 33,3%. 77,8% haigetest moodustasid mittetöötavad ja 16,7% töötavad

isikud.

92

Hospitaliseeriti 88,9% haigetest. Neljal juhul lõppes haigus surmaga. Ühel juhul toimus

nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Lätis).

Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud.

Joonis 131.

Leegionärihaigus, 1999–2018 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Teetanus (A33-A35)

Registreeriti 1 haigusjuht, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (2017. aastal samuti üks

haigusjuht).

Nakkust registreeriti Jõgevamaal (3,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos oli pandud

kliinilise pildi alusel. Haige oli naine vanusrühmast üle 60a, vanaduspensionär, haigestus

maikuus, hospitaliseeriti, paranes. Andmed immuniseerimise kohta puuduvad.

Joonis 132.

Teetanus, 1995–2018 (haigete ja surmajuhtude arv)

93

2018. aastal vaktsineeriti teetanuse vastu 14 316 inimest, nendest 0-14 a lapsi 13 851,

noorukeid (15-17 a) 17 ja täiskasvanuid 448. Revaktsineeriti 61 025 inimest, nendest 0-14 a

lapsi 25 160, noorukeid (15-17 a) 9 673 ja täiskasvanuid 26 192. Sealhulgas trauma puhul

vaktsineeriti 37 inimest, nendest 0-14 a lapsi 14, noorukeid (15-17 a) 2 ja täiskasvanuid 21.

Trauma puhul revaktsineeriti 16 138 inimest, nendest 0-14 a lapsi 15, noorukeid (15-17 a) 17

ja täiskasvanuid 16 106.

Joonis 133.

Teetanuse traumapuhune immuniseerimine, 1995–2018

(vaktsineeritud ja revaktsineeritud isikute arv ning % elanikkonnast)

Dengue hemorraagiline palavik (A90)

2018. aastal registreeriti 6 sissetoodud haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,5

(2017. a oli vastavalt 8 ja 0,6). Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,7 100 000 elaniku kohta),

Põlvamaal (4,0) ja Tartumaal (1,3).

50,0% haigetest olid vanuses 20-39 aastat, 50,0% vanuses 40-59 aastat. Mehed ja naised

haigestusid võrdselt. Kõik haiged olid töötavad isikud.

83,3% haigetest hospitaliseeriti. Surmajuhte ei olnud. 50,0% haigetest haigestusid märtsis,

50,0% oktoobris-detsembris. Nakatumine toimus väljaspool Eestit (Bangladeshis üks,

Kambodžas kaks, Sri Lankas üks, Tais kaks).

94

Helmintiaasid

2018. aastal uuriti Eestis helmintiaaside suhtes 4 429 roojaproovi ja 455 perianaalkaabet.

Avastati 18 difüllobotriaasi nakkuse juhtu.

Joonis 134.

Elanike koprohelmintoloogilised uuringud, 1990–2018 (% elanikkonnast)

Difüllobotriaas (B70.0)

Registreeriti 18 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,4 (2017. aastal vastavalt 23 ja

1,7).

Joonis 135.

Difüllobotriaas, 2000–2018 (100 000 el. kohta)

95

Juhtusid registreeriti 6 maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumus 100 000 elaniku kohta

oli Jõgevamaal (13,7), Tartumaal (4,0) ja Võrumaal (2,8).

Joonis 136.

Difüllobotriaasi haigestumus maakonniti, 2018 (100 000 el. kohta)

Haigestunutest 77,8% olid 40-aastased ja vanemad isikud, 16,7% 20-39-aastased isikud. Mehi

oli 61,1%, naisi 38,9%. 50,0% haigestunutest olid töötavad ja 44,4% – mittetöötavad isikud.

55,6% haigusjuhtudest diagnoositi juulist oktoobrini.

Ehhinokokoos (B67)

2018. aastal ehhinokokoosi haigusjuhte ei ole registreeritud (2017. aastal oli üks haigusjuht,

haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1).

96

Laste, noorukite ja täiskasvanute vaktsineerimine riikliku

immuniseerimiskava raames

2018. aastal immuniseeriti Eestis lapsi 12 nakkushaiguse vastu: tuberkuloos, B-viirushepatiit,

rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, inimese papilloomiviirusnakkus

(HPV), mumps, punetised, leetrid ja Haemophilus influenzae tüüp b. Immuniseerimiskavas on

ettenähtud täiskasvanute korduvvaktsineerimine difteeria ja teetanuse vastu iga kümne aasta

tagant.

Viimase viie aasta jooksul on esinenud immuniseerimistega hõlmatuse osas vähene

langustrend.

Tabel 21.

Immuniseerimisega hõlmatuse tendentsid Eestis 2013-2018 (%)

Vaktsineerimine

nakkushaiguste vastu

(hõlmatud laste vanused)

2013 2014 2015 2016 2017

2018

Difteeria, teetanus (7 k.-14 a.) 96,7 96,4 96,2 95,9 95,5 95,2

Läkaköha (7 k. – 10 a.) 96,0 95,7 95,4 95,2 94,7 95,2

Hib-nakkus (2 a.) 95,1 95,0 94,1 93,8 94,0 93,3

Leetrid, punetised, mumps

(1 – 14 a.) 96,0 95,7 95,5 95,4 95,0

94,7

B-hepatiit (7 k.-14 a.) 89,6 93,3 95,2 95,1 94,6 94,4

Poliomüeliit (7 k. – 14 a.) 96,7 96,4 96,2 95,9 95,5 95,2

Tuberkuloos (0 – 11 k.) 95,9 95,1 95,5 95,1 94,7

Rotaviirus-nakkus (1 a.) - - 65,6 86,8 88,7 87,1 Märkus: WHO laste vaktsineerimise soovituslik hõlmatustase difteeria, teetanuse, leetrite, punetiste, mumpsi, poliomüeliidi vastu on 95,0% ja läkaköha vastu 90,0%.

B-viirushepatiit

Eestis hakati vaktsineerima teismelisi B-viirushepatiidi vastu 1999. a. Alates 2000. a. alustati

vastsündinute vaktsineerimisega Tallinnas ja 2003. a. kogu Eestis. 2018. a moodustas

vaktsineerimisega hõlmatus B-viirushepatiidi vastu 1-aastastel 90,7% ja 13-aastastel 96,9%.

Enne vaktsineerimisega alustamist haigestus Eestis B-viirushepatiiti sadu inimesi aastas,

enamik neist olid lapsed ja noored täiskasvanud. 2018. a registreeriti Eestis 4 ägedat B-

viiruhepatiidi haigusjuhtu. Alates 2010. a ei esine haigusjuhte laste seas.

Tuberkuloos

Immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse lapsi tuberkuloosi vastu 1-5. elupäeval ühe

vaktsiinidoosiga. Korduvvaktsineerimine ei ole näidustatud. Üle 3 kuu vanustele lastele on

vajalik enne BCG-vaktsiini manustamist teha tuberkuloosi test, sel juhul immuniseeritakse

BCG-vaktsiiniga vaid negatiivse tuberkuloosi testiga lapsi. BCG vaktsinatsioonijärgse

immuunsuse kestuse aeg on teadmata, kuid on alust arvata, et see väheneb 10. aasta pärast.

Hõlmatus tuberkuloosi vastase vaktsineerimisega lastel püsis Eestis ajalooliselt kõrgel

tasemel (92 kuni 99%). 2018. a. vähenes kuni 1-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega

võrreldes 2017. a. ning moodustas 92,1%. 31. detsembri 2018. a. seisuga on Eestis 5708

vaktsineerimata last vanuses 0 kuni 6 aastat.

Enne vaktsineerimise rakendamist (1948. a.) registreeriti Eestis tuhandeid haigusjuhtu aastas.

2018. a. registreeriti meil 120 tuberkuloosi haigusjuhtu.

97

Difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, Haemophilus influenzae tüüp b

Eestis alustati vaktsineerimisega difteeria vastu 1945-1949. a., teetanuse vastu -1951. a.,

läkaköha vastu – 1957. a. ja poliomüeliidi vastu 1959. a.

2018. a. moodustas vaktsineerimisega hõlmatus 1-aastastel lastel difteeria, teetanuse,

läkaköha, poliomüeliidi ja Haemophilus influenzae tüüp b vastu 91,9%.

Pärast vaktsineerimisega alustamist on vähenenud tunduvalt ülalmainitud haiguste koormus.

2018. a. registreeriti Eestis vaid 69 läkaköha haigusjuhtu. Viimased poliomüeliidi

haigusjuhud esinesid Eestis 1961. a., viimased difteeria haigusjuhud registreeriti 2001.a.

Vaktsineerimine b-tüüpi hemofiilusnakkuse vastu on immuniseerimiskavas alates 2005.a.,

selle eesmärgiks on invasiivsete haigusvormide ennetamine väikelastel.

Mumps, punetised, leetrid

Eestis alustati vaktsineerimisega leetrite vastu 1967. a., mumpsi vastu 1981. a. ja punetiste

vastu 1993. a.

31. detsembri 2018. a. seisuga on MMR vaktsiiniga immuniseeritud 94,7% lastest vanuses 1-

14 aastat. Vaktsineerimata laste arv vanuserühmas 2-14 aastat on 8648. Vaktsineerimisega

hõlmatus mumpsi, punetiste ja leetrite vastu 2-aastastel on 93,3%. WHO Euroopa

Regionaalselt Verifitseerimiskomisjonilt 2016. a otsuse kohaselt on leetrite ja punetiste

endeemiline levik Eestis lõppenud ning ülalmainitud haigused on elimineeritud. Kuid 2018.a

esines Eestis 10 leetrite haigusjuhtu, neist 2 Tallinnas ja 8 Saaremaal.

Saaremaa leetrite puhang

Saaremaa leetrite puhang kulges 17. märtsist kuni 26. aprillini 2018. aastal. Puhangueelset

epidemioloogilist olukorda iseloomustas leetrite endeemilise leviku puudumine Saaremaal:

viimased kolm leetrite juhtu esinesid 1994. aastal, mil kogu Eestis oli leetritesse haigestumine

suur. Saaremaal oli ühe- ja kaheaastaste laste vaktsineerimisega hõlmatus 2017. aastal MMR-

vaktsiini esimese annusega 94,8% ja teise annusega 92,3% (vaktsineerimisest keeldujaid oli

2,2% ja alaliste vastunäidustustega lapsi 0,3%). Perearstikeskustes oli ühe ja kahe aasta

vanuste laste hõlmatus MMR-vaktsiini esimese annusega 80–100% ja kooliõpilaste hõlmatus

vaktsiini teise annusega oli 62,5–100%. Vaktsineerimisest keeldunud lapsi oli

perearstikeskustes 0,5–10% ja koolides õpilasi 0–16,7%.

Puhangu epidemioloogilise uuringu tulemused

Indeksleetrijuht 44M (44 aasta vanune mees) viibis 04.–18.03.2018 Bangladeshis, kus

nakatumine on tõenäoline, sest leetrid levivad seal endeemilises vormis ning küllalt sageli

esinevad puhangud. Leetrivaktsiini teise annusega hakati lapsi vaktsineerima alles 2012.

aastal ja MMR-vaktsiin võeti kasutusele 2015. aastal.

44M haigestus 17.03.2018 ja lööve tekkis 20.03.2018. Ta pöördus perearsti poole 22.03, mil

suunati vereproovi andma (vastus IgM positiivne 25.03). Isik oli leetrite vastu

vaktsineerimata. Perekontaktid olid kaks last, kes olid vaktsineeritud MMR-vaktsiini kahe

annusega ja ei haigestunud. Abikaasa oli vaktsineeritud vaktsiini ühe annusega ja ei

haigestunud.

Indeksleetrijuhult nakatus temalt 22.03 vereproovi võtnud vaktsineerimata

tervishoiuteenuseosutaja 43N, kes haigestus 30.03 ja lööve tekkis 06.04. Laborikinnitus: IgM

ja PCR positiivsed. Perekontaktid olid neli last, kes olid vaktsineeritud MMR-i kahe

annusega, nad ei haigestunud. Abikaasa vaktsineeriti 09.04 MMR-vaktsiini ühe annusega, ta

ei haigestunud. Töökontaktid oli 12 töökaaslast, kellel määrati vereseerumis IgG, mis oli

kaitsvates tiitrites, v.a üks töötaja, keda vaktsineeriti MMR-vaktsiini ühe annusega; keegi ei

haigestunud.

98

Leetriviiruse genotüüpi ei õnnestunud määrata, sest PCR-positiivsetelt haigetelt võetud

vereproovid ei sobinud edasiseks uuringuks.

Leetriviiruste levikut soodustas 03.04 kohalikus kultuurimajas korraldatud ühisüritus / lasteaia

pidu, millest võttis osa nakatunud isik 43N koos oma vaktsineeritud lapsega; peol oli ta

potentsiaalses kontaktis ligi 180 inimesega. Pärast ühisüritust haigestusid järgmised 43N-iga

lähikontaktis olnud leetrite vastu vaktsineerimata isikud, kellel kõigil leidis leetrite diagnoos

laboratoorse kinnituse.

52N haigestus 14.04, lööve tekkis 19.04. Abikaasa vaktsineeriti MMR-vaktsiini ühe

annusega; ta ei haigestunud. Töökontaktidest olid viis isikut vaktsineeritud MMR-vaktsiini

kahe annusega ja viis MMR-vaktsiini ühe annusega; keegi ei haigestunud. Kontaktid olid ka

18 lapsega, kellest 17 olid vaktsineeritud MMR-vaktsiini ühe annusega ja üks laps oli

vaktsineerimata; keegi ei haigestunud.

42M haigestus 14.04, lööve tekkis 18.04. Perekontaktid olid neli last, kes olid vaktsineeritud

MMR-vaktsiini ühe annusega, ja abikaasa, kes oli MMR-iga vaktsineeritud; keegi ei

haigestunud.

38M haigestus 15.04, lööve tekkis 19.04. Perekontaktid olid kaks last, kes olid vaktsineeritud

MMR-vaktsiini kahe annusega. Töökontaktid oli kaheksa inimest, neist kolm oli leetreid

põdenud ja viis vaktsineeritud MMR-iga; keegi ei haigestunud.

35M haigestus 16.04, lööve tekkis 18.04. Perekontaktsed olid kaks last, kes olid

vaktsineeritud MMR-vaktsiini ühe annusega, ja abikaasa, kes oli vaktsineeritud MMR-

vaktsiini kahe annusega; keegi ei haigestunud. Töökontaktid oli kolm isikut, kes olid

vaktsineeritud MMR-iga; keegi ei haigestunud.

2M haigestus 13.04, lööve tekkis 17.04 (laps oli vaktsineerimata MMR-i esimese annusega).

Perekontaktsed oli kaks last, kes olid vaktsineeritud MMR-i ühe annusega, ema oli

vaktsineeritud MMR-i kahe annusega ja isa oli vaktsineerimata. Lasteaia kontaktsed olid 16

last, kes olid vaktsineeritud MMR-vaktsiini ühe annusega; keegi ei haigestunud.

2M-ilt nakatus õde 10N, kes haigestus 26.04, lööve tekkis 26.04 (ta oli vaktsineeritud MMR-

vaktsiini ühe annusega). Koolikontaktsed oli 12 õpilast, kes olid vaktsineeritud MMR-

vaktsiini ühe annusega, nendest 11 vaktsineeriti puhangu ajal MMR-vaktsiini teise annusega

(üks õpilane keeldus). Keegi ei haigestunud. 10N oli puhangu viimane haigusjuht.

Epideemiatõrje ehk kontrollmeetmed

Haiged isoleeriti kodus, v.a 38M, kes vajas haiglaravi. Leetrite kahtlusega (võimalikud juhud)

isikud ja vaktsineerimata lähikontaktsed isoleeriti kodus. Perearste ja koolide

tervishoiutöötajaid teavitati leetrite tuvastamisest maakonnas. Kohalikul haiglal soovitati

kontrollida tervishoiutöötajate ning kohalikul lasteaial töötajate leetrivastase immuunsuse

taset ja vajadusel vaktsineerida nad ühe annuse MMR-vaktsiiniga.

Saaremaa vallavalitsus eraldas raha täiskasvanud kontaktsete isikute vaktsineerimiseks.

Õnneks oli vaktsiini maaletoojal hulgilaos MMR-vaktsiin olemas. Lapsevanematel,

perearstidel ja kooli tervishoiutöötajatel soovitati kontrollida väikelaste ja noorukite leetrite

vastu vaktsineerimist (immuniseerimiskava põhjal vaktsineeritakse lapsi ühe aasta vanuses ja

noorukeid 13. aasta vanuses) ning vajadusel viia see võimalikult kiiresti lõpule.

Järeldused

 Vaatamata leetrite endeemilise leviku puudumisele Eestis võib iga välismaalt

sissetoodud leetrijuht põhjustada piiratud või ulatuslikke puhanguid. WHO tunnistas

2016. aastal leetrid Eestis elimineerituks (7). Praeguse seisuga need enam Eestis

elimineeritud ei ole.

 Arvestades leetriviiruste kiiret ja kerget levikut ning suurt nakatamisvõimet, tagab

elanike nakkusohutuse eeskätt laste ja noorukite vaktsineerimisega hõlmatus ≥ 95%

MMR-vaktsiini kahe annusega iga valla, perearsti ja kooli tasemel. Vaktsineerimisega

hõlmatus riigi tasandil osutub sageli formaalseks näitajaks, mis ei kajasta tegelikult

99

olemasolevat vaktsineerimata/immuunsuseta inimeste arvu ja immuunsuseta

vastuvõtlike inimeste „taskute“ esinemist. Objektiivseks elanike immuuntaseme

määramiseks oleks vaja perioodiliselt teha seroepidemioloogilisi uuringuid.

 Laste ja täiskasvanute vaktsineerimine MMR-vaktsiini ühe annusega on piisava

efektiivsusega, puhangu ajal haigestus sellise vaktsineerimisseisundiga kontaktsetest

isikutest vaid üks haigega väga tihedas kontaktis olnud isik. WHO andmetel on

leetrivaktsiini ühe annuse kaitseefektiivsus 92,5%. Kui vaktsineerimata/immuunsuseta

inimese lähiümbruse inimesed on vaktsineeritud / omavad immuunsust, on suure

tõenäosusega kaitstud ka immuunsuseta isik.

 Täiskasvanute leetrivastast immuunsust hinnates tuleb arvestada seda, et:

 leetrite endeemilise leviku korral põevad aastas seda nakkushaigust ja omandavad

eluaegse immuunsuse ainult üksikud inimesed ning leetrite elimineerimise korral kaob

ka see variant,

 pärast kaheannuselise leetrivastase vaktsineerimisskeemi läbiviimist 13–14 aasta

vanuses kestab kujunev vaktsiini-indutseeritud immuunsus 26–33 aastat.

 Seega võib ≥ 39–46 aasta vanuses vaktsiini-indutseeritud immuunsus lakata kaitsmast

inimest leetrite vastu.

 Arvestades leetrivastase immuunsuseta laste, noorukite ja täiskasvanute

epidemioloogiliselt ohtlikku suurt arvu, peaks puhangute ja epideemiate vastu

võitlemiseks olema loodud operatiivselt uuenev vaktsiinide tegevusvaru. See kehtib

riskianalüüsi põhjal ka muude eluohtlike vaktsiinvälditavate nakkushaiguste

vaktsiinide kohta.

 Vaktsineerimata/immuunsuseta tervishoiutöötajad on leetrite ja muude epideemilise

potentsiaaliga vaktsiinvälditavate nakkushaiguste korral oluline riskirühm nii endale

kui patsientidele, seda kinnitasid nii 2018. aasta Saaremaa kui ka 2006. aasta Tallinna

leetripuhangud.

 WHO hinnangul tuleb stabiilse epidemioloogilise olukorra säilitamiseks jätkata leetrite

ja punetiste elimineerimisele suunatud tegevusi (haiguste seire, varajane diagnostika,

teavitamine ja nakkustõrje meetmete rakendamine sh laste ning täiskasvanute

vaktsineerimine).

Rotaviirusnakkus

Vaktsineerimine rotaviirusnakkuse vastu on immuniseerimiskavas alates 1. juulist 2014. a.

Haiguse laialdane levik ja sage esinemine ning sellest tingitud väikelaste sage

hospitaliseerimise vajadus olid peamised põhjused rotaviirusnakkuse vaktsineerimise

lisamiseks riiklikusse immuniseerimiskavasse. 2014. a vaktsineeriti rotaviirusnakkuse vastu

5 174, 2015. a - 11 076, 2016. a – 12 466 2017. a – 9 997 ja 2018. a – 10 802 väikelast, mille

tulemusel vähenes Eestis tunduvalt rotaviirusenteriitide arv. 2018. a registreeriti Eestis

rotaviirusnakkuse 543 haigusjuhtu, mis on 2,6 korda vähem kui 2013.a.

Korduvvaktsineerimised

2-aastaste laste hõlmatus esimese korduvvaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha ja

poliomüeliidi vastu moodustas 81,6% (2017. a - 81,1%).

Hõlmatus teise korduvvaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu

oli 7-aastastel lastel 78,8% (2017. a - 78,7%).

Hõlmatus kolmanda korduvvaktsineerimisega difteeria ja teetanuse vastu 15-17-aastastel

noorukitel suurenes võrreldes 2017. a ja moodustas 80,2% (2016. a - 82,7%).

Hõlmatus leetrite, punetiste ja mumpsi korduvvaktsineerimisega 14-aastastel vähenes

võrreldes 2017. aastaga ja moodustas 88,3% (2017. a - 90,6%).

100

Täiskasvanute korduvvaktsineerimine difteeria ja teetanuse vastu

Täiskasvanute difteeria-teetanuse vastane korduvvaktsineerimine on immuniseerimiskavas

alates 2008. a. Traumapuhust teetanuse immuunprofülaktikat tehakse difteeria ja teetanuse

toksoidiga, mis tagab täiskasvanutel immuunsuse püsimise ka difteeria vastu.

2018. a. korduvvaktsineeriti difteeria ja teetanuse vastu 26 192 täiskasvanut, neist 61,5%

seoses traumaga.

Tabel 22.

Täiskasvanute difteeria ja teetanuse vastu korduvvaktsineerimine, 2004-2018

Aasta Difteeria

(korduvvaktsineeritud

inimeste arv)

Teetanus (korduvvaktsineeritud inimeste arv)

Kokku sh trauma puhul sh plaaniliselt

2004 26850 27500 21243 6257

2005 27167 28786 20019 8767

2006 32207 32343 20719 11624

2007 32888 32987 20040 12947

2008 30606 31498 19325 12173

2009 27082 27168 17028 10140

2010 26091 26225 17392 8833

2011 28710 28771 17292 11479

2012 27710 27714 17700 10014

2013 25424 25424 17468 7956

2014 23537 23537 17881 5656

2015 24720 24720 18034 6686

2016 25704 25706 17328 8378

2017 24288 24288 16462 7826

2018 26 192 26 192 16106 10086

Tabel 23.

Vaktsineerimine gripi vastu, 2016-2018

Aasta Vaktsineeritud inimeste arv erinevates vanuserühmades

0-4.a 5-14.a 15-49.a 50-64.a 65.a ja

vanem

Kokku

2016 1031 2173 15473 8949 7039 34665

2017 1546 3261 22004 12944 12387 52142

2018 3315 6162 34553 22315 26561 92906

101

Keeldumised vaktsineerimisest

Viimastel aastatel esines vaktsineerimisest keeldumise osas vähene kasvutrend.

Tabel 24.

Keeldumised vaktsineerimisest (%) ja vaktsineerimata laste arvud, 2017-2018

Vaktsineerimine Keeldumised,

2017

Keeldumised,

2018

Vaktsineerimata laste

arv, 2018

Difteeria-teetanus (1–14 a.) 3,7% 4,0% 8 864

Läkaköha (1–10 a.) 4,3% 4,0% 7 462

Mumps, punetised, leetrid

(2–14 a.)

4,1% 4,3% 8 648

Poliomüeliit (1–14 a.) 3,7% 4,0% 8 882

B-viirushepatiit (1–14 a.) 4,2% 4,4% 635

Haemophilus influenzae b

(1-5 a.)

5,1% 2,1% 4 293

Tuberkuloos (alla 1-

aastased)

3,1% 1 026

Rotaviirusnakkus (0-4 a.) 7,5% 9,9% (1-aastastel) 1 726

102

Reisimisega seotud nakkushaigused

Tabel 25.

Reisimisega seotud nakkushaigused, 2018

Nakkushaigus Haigete

üldarv aastas

nendest

imporditud Nakatumise riigid

Adenoviirusenteriit 232 3

Bulgaaria 1

Tšehhi 1

Türgi 1

Amõbiaas 5 1 Indoneesia

A-viirushepatiit 15 4

Egiptus 2

Horvaatia 1

Tansaania 1

Brutselloos 1 1 Venemaa

B-viirushepatiit (äge) 4 1 Tai

C-viirushepatiit (äge) 5 1 Ukraina

E. coli soolenakkus 63 7

Egiptus 2

Filipiinid 2

Tai 1

Tansaania 1

Türgi 1

Dengue viiruspalavik 6 6

Bangladesh 1

Kambodža 2

Sri Lanka 1

Tai 2

Gripp 14300 9

Araabia Ühendemiraadid 1

Egiptus 1

Singapur 1

Soome 4

Venemaa 2

H. influenzae nakkus 75 2 Hispaania 1

Soome 1

Jersinioos (Yersinia

enterocolitica enteriit) 63 1 Tansaania

Kampülobakterenteriit 411 33

Bosnia- ja Hertsegoviina 1

Bulgaaria 1

Egiptus 2

Ghana 1

Gruusia 1

Hispaania 2

India 2

Indoneesia 2

Itaalia 2

Kambodža 1

Kreeka 2

Lõuna-Aafrika Vabariik 1

Läti 2

Malaisia 1

Peruu 1

103

Nakkushaigus Haigete

üldarv aastas

nendest

imporditud Nakatumise riigid

Poola 2

Singapur 1

Tai 3

Türgi 1

Ukraina 1

Venemaa 3

Klamüüdiahaigused

(sugulisel teel levivad) 983 1 Suurbritannia

Leetrid 10 3 Bangladesh 1

Tai 2

Leegionärihaigus 18 1 Läti

Leptospiroos 6 1 Soome

Läkaköha 69 4

Holland 2

Kenya 1

Tuneesia 1

Loomahammustus 1243 6

Hispaania 1

Tai 3

Venemaa 2

Malaaria (Pl. falciparum) 1 1 Ekvatoriaal-Guinea

Malaaria (P. vivax) 2 2 India 1

Peruu 1

Meningokokknakkus 9 1 Jaapan

Mumps 6 1 Läti

Noroviirusnakkus 564 15

Bulgaaria 1

Egiptus 2

Jamaica 1

Rootsi 1

Soome 1

Suurbritannia 2

Tai 2

Türgi 4

Venemaa 1

Paratüüfus B 2 2 Filipiinid 2

Pneumokokknakkus 195 1 India

Puukborrelioos (Lyme`i tõbi) 2284 16

Austria 1

Prantsusmaa 1

Rootsi 1

Saksamaa 2

Soome 6

Šveits 1

Suurbritannia 1

Valgevene 1

Venemaa 2

Puukentsefaliit 85 2 Läti 1

Soome 1

Rotaviirusenteriit 543 30 Bulgaaria 4

Dominikaani Vabariik 1

104

Nakkushaigus Haigete

üldarv aastas

nendest

imporditud Nakatumise riigid

Gruusia 2

Hispaania 1

Horvaatia 1

India 1

Indoneesia 1

Itaalia 1

Läti 1

Norra 1

Panama 1

Saksamaa 1

Tai 2

Türgi 6

Ukraina 1

Venemaa 5

Salmonelloos 323 29

Afganistan 1

Aserbaidžaan 1

Benin 1

Egiptus 3

Filipiinid 1

Gruusia 1

Hispaania 2

Indoneesia 1

Kambodža 2

Poola 1

Saksamaa 1

Suurbritannia 1

Tai 7

Tšehhi 1

Ukraina 2

Ungari 1

Venemaa 2

Šigelloos 17 10

Belgia 1

Egiptus 2

Gruusia 2

India 2

Madagaskar 1

Poola 2

Soole muud täpsustatud

bakter- ja viirusnakkused 92 1 Venemaa

Tuulerõuged 4669 2 Kreeka 1

Venemaa 1

Viirusmeningiidid, muud 38 4

Bulgaaria 1

Brasiilia 1

Hiina 1

Hispaania 1

KOKKU 202

105

Joonis 137.

Reisimisega seotud nakkushaigused. Haigusjuhtude arv, 2004–2018

Joonis 138.

Reisimisega seotud nakkushaigused. Nakatumiskohtade (riikide) arv, 2005–2018

106

Nakkushaigete hospitaliseerimine Tabel 26.

Haiglaravil viibinud patsientide osakaal, 2018

Nakkushaigus %

Botulism 100,0

Brutselloos 100,0

C-viirushepatiit, äge 100,0

Listerioos 100,0

Malaaria 100,0

Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid 100,0

Paratüüfus 100,0

Teetanus 100,0

Haemophilus influenzae nakkus 98,7

Pneumokokknakkus 96,9

Leegionärihaigus 88,9

Meningokokknakkus 88,9

Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud 86,7

Rotaviirusenteriit 85,6

Norwalk-viirusnakkus 84,6

Dengue palavik 83,3

Leptospiroos 83,3

Muud täpsustatud soolenakkused 78,7

B-viirushepatiit, äge 75,0

E-viirushepatiit 75,0

E. coli soolenakkus 73,0

Puukentsefaliit 72,9

Salmonelloos 58,2

Nakkushaigus %

Toksoplasmoos 50,0

Kampülobakterenteriit 49,1

Šigelloos 47,0

A-viirushepatiit 46,7

Muud ja täpsustamata viirushepatiidid 42,8

Jersinioos 36,5

Krüptosporidioos 33,3

Mumps 33,3

Leetrid 30,0

Süüfilis 20,8

Amöbiaas 20,0

B-viirushepatiit, krooniline 12,5

C-viirushepatiit, krooniline 7,9

Lambliaas 7,5

Sarlakid 7,5

107

Nakkushaigus %

Läkaköha 4,3

Gonokokknakkus 4,1

Lyme'i tõbi 2,7

Tuulerõuged 0,5

Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused 0,3

Difüllobotriaas 0,0

Tulareemia 0,0

Nakkushaiguste surmajuhud Tabel 27.

Nakkushaigustest põhjustatud surmajuhud, 2009–2018

Nakkushaigus

2 0 0 9

2 0 1 0

2 0 1 1

2 0 1 2

2 0 1 3

2 0 1 4

2 0 1 5

2 0 1 6

2 0 1 7

2 0 1 8

K O

K K

U

Pneumokokknakkus 1 3 6 6 9 8 11 11 10 65

H. influenzae nakkus 2 2 4 2 4 2 16

Pneumokokk- ja H.

Influenzae seganakkus 1 1

Meningokokknakkus 1 1 1 1 4

Listerioos 2 1 3 2 1 7 16

Leegionärihaigus 2 2 4 2 3 2 4 19

Salmonelloos 1 1 1 2 1 1 7

Malaaria 1 1 2

A-viirushepatiit 2 1 3

Äge B-viirushepatiit 1 1

Krooniline B-viirushepatiit 1 1

Creutzfeldt-Jakobi tõbi 1 3 4

Kampülobakterenteriit 1 1 2

Teetanus 1 1

Norwalk-viirusnakkus 1 1 1 1 4

Soole muud täpsustatud

bakternakkused 1 2 10 7 2 22

E. coli soolenakkus 1 2 3

Rotaviirusenteriit 1 1

Gripp 13 8 10 4 8 22 21 29 40 97 252

KOKKU 19 13 21 16 24 43 38 63 64 124 425