Aruanne

1

Nakkushaiguste esinemine, immunoprofülaktika ja järelevalve

tulemused Eestis 2017. aastal

© Terviseamet

Sisukord

Soolenakkushaigused ................................................................................................................. 3 Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4) ............................................................... 6 Salmonelloosid (A02) ............................................................................................................ 7 Šigelloos (A03) .................................................................................................................... 14 Kampülobakterenteriit (A04.5) ............................................................................................ 16

E. coli soolenakkus (A04.0-A04.4) ...................................................................................... 20

Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6) ............................................................................... 21

Rotaviirusenteriit (A08.0) .................................................................................................... 23 Norwalk-viirusnakkus (A08.1)............................................................................................. 26 Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.8;A05.0;A05.2–A05.8; A08.5; A08.2–

A08.3) ................................................................................................................................... 28

Lambliaas ehk giardiaas (A07.1) ......................................................................................... 30 Amöbiaas (A06) ................................................................................................................... 31 Krüptosporidioos (A07.2) .................................................................................................... 32

Piisknakkushaigused ................................................................................................................ 33 Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11) .................................... 33

Gripi hooaeg 2016/2017 ....................................................................................................... 33 Läkaköha (A37.0) ................................................................................................................. 36 Difteeria (A36) ..................................................................................................................... 40

Leetrid (B05) ........................................................................................................................ 41

Punetised (B06; P35.0) ......................................................................................................... 42 Mumps (B26) ....................................................................................................................... 43 Meningokokknakkus (A39) .................................................................................................. 45

Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2) .............................................. 46 Sarlakid (A38) ...................................................................................................................... 48

Tuulerõuged (B01) ............................................................................................................... 49 Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13) ............................................................................ 50 Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87) ......................................................... 53

Viirushepatiidid ja HIV ............................................................................................................ 54 A-viirushepatiit (B15) .......................................................................................................... 55

Äge B-viirushepatiit (B16) ................................................................................................... 57 Äge C-viirushepatiit (B17.1) ................................................................................................ 59 E-viirushepatiit (B17.2) ........................................................................................................ 61

Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1) .......................................................................... 62 Krooniline C-viirushepatiit (B18.2) ..................................................................................... 63 HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24) .......................................................................... 65

Muud zoonoosid ....................................................................................................................... 72

Leptospiroos (A27) .............................................................................................................. 72 Tulareemia (A21) ................................................................................................................. 73 Listerioos (A32) ................................................................................................................... 73 Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud (A98.5, A98.6) .............................................. 74 Marutõbi ja loomahammustused (T14.1) ............................................................................. 76

2

Toksoplasmoos (B58; P37.1) ............................................................................................... 77 Puukidega levivad nakkushaigused .......................................................................................... 78

Puukentsefaliit (A84) ........................................................................................................... 78 Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2) ............................................................................. 80 Erlihhioos (A79.8) ................................................................................................................ 82

Sugulisel teel levivad haigused ................................................................................................ 83 Süüfilis (A50-A53) ............................................................................................................... 83

Gonokokknakkus (A54) ....................................................................................................... 85 Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56) ......................................................... 86

Muud nakkushaigused .............................................................................................................. 88 Poliomüeliit (A80) ................................................................................................................ 88 Malaaria (B50-B54) ............................................................................................................. 89 Leegionärihaigus (A48.1) ..................................................................................................... 90

Teetanus (A33-A35) ............................................................................................................. 91 Dengue hemorraagiline palavik (A90) ................................................................................. 92

Helmintiaasid ........................................................................................................................... 93 Difüllobotriaas (B70.0) ........................................................................................................ 93 Ehhinokokoos (B67) ............................................................................................................ 94

Laste, noorukite ja täiskasvanute vaktsineerimine riikliku immuniseerimiskava raames ....... 95

Reisimisega seotud nakkushaigused ........................................................................................ 98 Nakkushaigete hospitaliseerimine .......................................................................................... 103

Nakkushaiguste surmajuhud .................................................................................................. 104 Järelevalve tulemused ............................................................................................................ 105

3

Soolenakkushaigused Joonis 1

Soolenakkustesse haigestumise struktuur 1997, 2007 ja 2017

Joonis 2.

Haigestumine soolenakkustesse kuude lõikes, 2017 (haigete arv)

4

Soolenakkustesse haigestumises on välja kujunenud sesoonsus, tõus oli kevadel märtsis-mais.

Tõusu põhjustasid rota- ja noroviirusnakkused. Jaanuarikuus esines noroviirusnakkuse

puhang.

59,2% registreeritud soolenakkuste üldarvust moodustavad viiruslikud soolenakkused, 34,2%

bakteriaalsed soolenakkused ja 6,6% algloomade poolt põhjustatud soolenakkused.

Joonis 3.

Soolenakkuste etioloogiline struktuur, 2004–2017

Võrreldes 2016. aastaga ei muutunud oluliselt summaarne haigestumine soolenakkustesse

(2017. a 2 501 juhtu ehk 190 juhtu 100 000 el. kohta; 2016. a 2 518 juhtu ehk 191,7 100 000

el. kohta).

Haigestumine muudesse täpsustatud soolenakkustesse suurenes 44,3% võrra,

rotaviirusenteriiti 48% võrra. Haigestumine amöbiaasi vähenes 3,7 korda, E. coli

soolenakkusesse 35,6% võrra, salmonelloosi 22,1% võrra, Norwalk-viirusnakkusesse 20%

võrra, lambliaasi 13,9% võrra, kampülobakterenteriiti 9,2% võrra. Haigestumine šigelloosi ja

Yersinia enterocolitica enteriiti oli 2016. aastaga võrdne.

5

Joonis 4.

Soolenakkuste haigestumus maakonniti, 2017 (100 000 el. kohta)

Soolenakkustesse haigestumus oli suurem (arvestades kõiki registreeritud soolenakkusi)

Võrumaal (450,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (379,3) ja Pärnumaal (249,4).

Joonis 5.

Soolenakkustesse haigestumise struktuur maakonniti, 2017

6

Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4)

Registreeriti 2 kõhutüüfuse haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2016. a

ei olnud). Mõlemad diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Haigeid registreeriti Tallinnas (0,2

juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Harjumaal (0,7). Mõlemad haiged olid vanuses 30-49 aastat,

töötavad isikud, viibisid haiglaravil. Üks mees ja üks naine.

Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Nakatumine toimus mõlemal juhul oletatavalt Indias.

Patsiendid haigestusid märtsis ja mais.

Paratüüfuste haigusjuhte ei esinenud.

2017. a uusi bakterikandjaid ei avastatud, aasta lõpuks oli Eestis kroonilisi kõhutüüfuse

bakterikandjaid arvel 18 ja kroonilisi paratüüfus B bakterikandjaid oli teada üks.

Joonis 6.

Kõhutüüfuse ja paratüüfus B krooniliste bakterikandjate arv, 2000–2017

27,8% kõhutüüfuse bakterikandjatest elas Tartumaal, 16,7% Pärnumaal, 11,1% Tallinnas,

11,1% Ida-Virumaal, 11,1% Raplamaal, 5,6% Harjumaal, 5,6% Jõgevamaal, 5,6% Järvamaal

ja 5,6% Lääne-Virumaal. Paratüüfuse B bakterikandja elab Tallinnas.

Viimase 17 aastaga on Eestis krooniliste bakterikandjate arv vähenenud 2,7 korda.

Bakterikandjate keskmine vanus on 74,4 aastat.

7

Joonis 7.

Kõhutüüfuse ja paratüüfus B krooniliste bakterikandjate vanus, 2005–2017

2017. aastal vaktsineeriti kõhutüüfuse vastu 1 499 inimest, nendest lapsi vanuses 0-14 a

vaktsineeriti 94, noorukeid vanuses 15-17a 45 ja täiskasvanuid 1 360. Revaktsineeriti 75

täiskasvanud isikut.

Salmonelloosid (A02)

Registreeriti 279 salmonelloosi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 21,2

(2016. a oli 358 haiget ehk 27,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos kinnitati

laboratoorselt 278 juhul, ühel juhul põhines diagnoos kliinilisel pildil ja epidemioloogilisel

seosel laboratoorselt tõestatud juhuga.

Joonis 8.

Salmonelloos, 1994–2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

8

Salmonella nakkust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Jõgevamaa. Kõrgem

haigestumus oli Raplamaal (61,5 100 000 elaniku kohta), Hiiumaal (42,8), Ida-Virumaal

(30,3), Harjumaal (30,1) ja Saaremaal (29,9).

Joonis 9.

Salmonelloosi haigestumus maakonniti, 2017 (100 000 el. kohta)

31,9% haigetest olid lapsed vanuses 1-9 aastat, 29,8% – isikud vanuses üle 50 aastat. Mehi oli

48,0%, naisi 52,0%. 29,7% haigestunutest olid töötavad isikud, 21,9% mittetöötavad isikud,

17,9% koolieelsed organiseeritud lapsed, 12,5% koolieelsed kodused lapsed ja 14,7%

kooliõpilased.

Sagedamini olid salmonelloosi põhjustajateks S. Enteritidis (44,4% juhtudest), S.

Typhimurium (27,6%) ja monofaasiline S. Typhimurium (9,3%). Tuvastati ka teisi serotüüpe:

S. Agona (1), S. Anatum (1), S. Bispebjerg (1), S. Coeln (2), S. Colorado (1), S. Derby (3), S

Infantis (6), S. Java (1), S. Lagos (1), S. Livingstone (3), S. Mbandaka (3), S. Muenster (1), S.

Napoli (2), S. Newport (1), S. Tornow (1), S. Virchow (1).

9

Joonis 10.

Salmonelloosi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005–2017

Tabel 1.

Eestis registreeritud salmonellade serotüübid, 2000–2017

Salmonellade

serotüübid 2 0

0 0

2 0

0 1

2 0

0 2

2 0

0 3

2 0

0 4

2 0

0 5

2 0

0 6

2 0

0 7

2 0

0 8

2 0

0 9

2 0

1 0

2 0

1 1

2 0

1 2

2 0

1 3

2 0

1 4

2 0

1 5

2 0

1 6

2 0

1 7

S. Aba 1

S. Abony 2

S. Adelaide 1

S. Agona 1 1 3 1 1 1 1 6 2 25 2 1

S. Alagbon 1

S. Altona 1

S. Amsterdam 1

S. Anatum 1

S. Apeyeme 1

S. Arizona 2 1 1

S. Bareilly 1

S. Be 1

S. Bispebjerg 1

S. Blockley 1 2

S. Bovis-

morbificans 6 1 1 1

S. Braenderup 1 1 1 1

S. Brandenburg 1 1 1 1 2 2 1

S. Bredeney 1

S. Canada 1 1

S. Chester 1 1

10

Salmonellade

serotüübid 2 0

0 0

2 0

0 1

2 0

0 2

2 0

0 3

2 0

0 4

2 0

0 5

2 0

0 6

2 0

0 7

2 0

0 8

2 0

0 9

2 0

1 0

2 0

1 1

2 0

1 2

2 0

1 3

2 0

1 4

2 0

1 5

2 0

1 6

2 0

1 7

S. Choleraesuis 1 1 1 1

S. Claibornei 1

S. Coeln 1 1 2

S. Colorado 1

S. Concord 2 1

S. Corvallis 1 1 1 1 1

S. Denver 1

S. Derby 1 1 1 3 10 1 1 2 3

S. Dublin 1 1

S. Eastbourne 1

S. Edinburg 1

S. Emek 1

S. Enteritidis 476 233 279 150 89 247 370 352 535 204 325 232 218 62 27 36 122 124

S. Essen 1

S. Galiena 1

S. Give 1

S. Hadar 1 2 1 1 1

S. Haifa 1

S. Heidelberg 1 1

S. Hidalgo 1

S. Indiana 1

S. Infantis 5 3 2 10 3 2 5 22 2 6 8 24 113 6

S. Isangi 1 1

S. Isaszeg 1

S. Java 1 1 1 2 1

S. Javiana 1

S. Kaapstad 1

S. Kentucky 1 1 4 1 1 1

S. Kenya 1

S. Kingston 1

S. Kottbus 1 1 1

S. Lagos 4 1

S. Lexington 1

S. Lindenburg 1

S. Litchfield 1 2

S. Livingstone 12 3

S. Lomita 1

S. Manchester 1

S. Manhattan 1

S. Mbandaka 1 1 1 2 1 1 3

11

Salmonellade

serotüübid 2 0

0 0

2 0

0 1

2 0

0 2

2 0

0 3

2 0

0 4

2 0

0 5

2 0

0 6

2 0

0 7

2 0

0 8

2 0

0 9

2 0

1 0

2 0

1 1

2 0

1 2

2 0

1 3

2 0

1 4

2 0

1 5

2 0

1 6

2 0

1 7

S. Mikawasima 4

S. Mission 1

S. Montevideo 1 2 1

S. Muenchen 1 1

S. Muenster 1 1

S. Napoli 2

S. Newport 1 1 1 2 1

S. Norton 1

S. Ohio 1

S. Oranienburg 1

S. Orientalis 1

S. Orion 1

S. Papuana 1 2

S. Poona 1 1 2

S. Rissen 1 1 1

S. Saintpaul 2 2 2 2 1

S. Sandiego 1 1 1

S. Sanjuan 1

S. Schwarzen-

grund 1 1

S. Singapore 1

S. Stanley 3 1 2 1 2 1

S. Stanleyville 1

S. Zanzibar 1 5 1 1

S. Telelkebir 1 1

S. Thompson 1 1 3

S. Tornow 1

S. Tshiongwe 3 1 2 1 2

S. Tudu 1

S. Typhimu-

rium 31 26 33 8 18 33 51 32 48 26 50 41 24 24 27 22 74 77

S. Typhimu-

rium mono-

faasiline

12 4 12 13 26

S. Weltevreden 1

S. Westhamp-

ton 1 1

S. Wippra 1

S. Virchow 1 1 4 3 1 2 1 1 1 1

S. Virginia 1

S. Worthington 1

12

Tabel 2.

Salmonellade antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2017

Preparaat Uuritud tüvede % Tundlik (%) Resistentne (%)

Ampitsilliin 95,1 92,6 7,4

Gentamütsiin 91,2 99,6 0,4

Klooramfenikool 91,2 98,8 1,2

Kolistiin 91,2 99,6 0,4

Meropeneem 91,6 100,0 0,0

Nalidiksiinhape 91,2 88,1 11,9

Sulfametoksasool 73,8 97,2 2,8

Sulfoonamiid 10,8 83,9 16,1

Tetratsükliin 91,2 90,4 9,6

Trimetoprim 91,2 97,7 2,3

Tsefotaksiim 95,8 99,3 0,7

Tseftasidiim 95,8 99,3 0,7

Tsiprofloksatsiin 98,2 88,6 11,4

Tabel 3.

Salmonellade resistentsus, 2006–2017 (%)

Preparaat 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Ampitsilliin 12,2 11,7 15,7 15,1 11,6 16,7 16,1 20,5 25,3 26,0 33,6 7,4

Gentamütsiin 0,0 2,1 3,6 1,5 0,0 0,9 4,2 3,0 0,0 1,1 1,4 0,4

Kanamütsiin 0,0 1,5 2,8 1,2 2,1 0,5 1,1 1,2

Klooramfenikool 0,9 3,8 4,3 4,6 3,7 1,9 1,1 10,8 5,5 3,2 2,3 1,2

Kolistiin 0,0 0,0 0,4

Meropeneem 0,0 0,0 0,0 0,0

Nalidiksiinhape 6,9 7,1 7,6 8,5 8,6 7,0 20,8 10,4 11,0 31,6 11,9

Streptomütsiin 4,4 11,4 9,9 6,4 10,4 5,8 11,0 19,1

Sulfametoksasool 34,5 25,3 18,2 2,8

Sulfoonamiid 9,1 7,3 8,4 5,0 11,6 7,0 10,3 21,0 28,9 32,6 16,1

Tetratsükliin 7,6 17,0 12,2 7,3 9,8 5,2 11,9 19,1 12,8 21,5 33,0 9,6

Trimetoprim 6,1 1,4 5,4 3,4 4,2 3,1 2,2 6,4 6,2 6,4 25,6 2,3

Tsefotaksiim 0,7 1,0 3,5 3,3 3,1 1,1 0,8 0,6 1,2 0,0 0,0 0,7

Tseftasidiim 0,0 0,0 0,0 0,7

Tsiprofloksatsiin 0,5 1,6 0,6 2,0 2,1 1,1 3,4 7,6 15,0 11,0 31,2 11,4

Terviseameti Kesklaboris 2017. aastal teostatud kultuuride tundlikkuse lisauuringu käigus

avastati 13 multiresistentset salmonellat (kolme ja enama preparaadi suhtes).

83,1% salmonelloosi üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 6,4% haigetest

registreeriti kolletes kahe ja nelja haigega. Esines kaks rühmaviisilist haigestumist:

sünnipäeva peoga seotud 17 haigusjuhuga (S. Typhimurium) ja hooldekodus 12 haigusjuhuga

(monofaasiline S. Typhimurium).

Kõrge haigestumine oli märtsist oktoobrini, haigestus 88,2% haigete üldarvust.

Hospitaliseeriti 56,6% haigetest.

13

Joonis 11.

Haigestumine salmonelloosi kuude lõikes, 2017 (haigete arv)

21 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Bulgaarias kolm, Egiptuses kolm,

Filipiinidel üks, Gruusias üks, Hiinas üks, Hispaanias üks, Indoneesias üks, Küprosel üks,

Mehhikos üks, Poolas kolm, Tais üks, Türgis kaks, Venemaal üks ja Vietnamis üks).

Joonis 12.

Salmonelloosi haigete hospitaliseerimine, 2005–2017 (% haigete üldarvust)

14

Šigelloos (A03)

Haigestus 16 inimest, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,2 (2016. a oli 17 juhtu ehk 1,3

juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 13.

Šigelloos, 1994–2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (1,9 juhtu 100 000 el. kohta), Harjumaal (0,7), Narvas

(3,3), Jõgevamaal (3,2) ja Pärnumaal (1,2). 50,0% juhtudest oli tegemist Sh. sonnei, 18,8%

Sh. flexneri ja 12,5% Sh. boydii põhjustatud šigelloosiga. Kolmel juhul (18,8%) jäi

tekitajantüpeerimata.

81,2% haigetest olid täiskasvanud alates 20. eluaastast, 18,8% noorukid vanuses 10-19 a.

31,2% haigetest oli naissoost. 50,0% moodustasid töötavad isikud, 18,8% kooliõpilased,

18,8% mittetöötavad isikud ja 12,5% üliõpilased.

15

Joonis 14.

Šigellooside etioloogiline struktuur, 1999–2017

Haigestumise tõus oli sügisel, augustist novembrini haigestus 68,8% haigete üldarvust.

Enamus haigusjuhtudest olid sporaadilised, esines üks kolle kahe juhuga.

Hospitaliseeriti 43,8% haigetest.

12 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit: Egiptuses (üks Sh. sonnei), Gruusias

(üks Sh. flexneri ja üks Sh. sonnei), üks Indias (üks Sh. boydii ja üks Sh. sonnei), Indoneesias

(üks Sh. sonnei), Kenyas (üks Sh. sonnei), Myanmaris (Birma) (üks Sh. sonnei), Nepalis (üks

Sh. flexneri), Tadžikistanis (üks Sh. flexneri), Tais (üks Sh. sonnei ja üks Shigella sp).

Joonis 15.

Reisimisega seotud šigelloosi haigusjuhtude osakaal, 2004–2017

16

Tabel 4.

Shigella sp. antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2017 (n=13)

Preparaat Uuritud tüvede % Tundlik (%) Resistentne (%)

Ampitsilliin 61,5 62,5 37,5

Trimetoprim 100,0 53,8 46,2

Tsefotaksiim 92,3 91,7 8,3

Tseftasidiim 61,5 87,5 12,5

Tsiprofloksatsiin 100,0 84,6 15,4

Tabel 5.

Shigella sp. resistentsus, 2010–2017 (%)

Preparaat

Kultuuride arv

2010

(30)

2011

(10)

2012

(29)

2013

(5)

2014

(8)

2015

(7)

2016

(17)

2017

(13)

Ampitsilliin 37,9 70,0 8,0 60,0 71,4 40,0 28,6 37,5

Trimetoprim 84,0 90,0 90,9 80,0 42,9 57,1 81,2 46,2

Tsefotaksiim 0,0 10,0 0,0 20,0 0,0 0,0 13,3 8,3

Tseftasidiim - - - - 14,3 0,0 7,1 12,5

Tsiprofloksatsiin 0,0 0,0 0,0 20,0 37,5 57,1 6,7 15,4

Kampülobakterenteriit (A04.5)

Haigusjuhte registreeriti 347, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 26,4 (2016. a diagnoositi

382 haigusjuhtu ehk 29 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 16.

Kampülobakterenteriit, 1997–2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

17

Nakkushaigust registreeriti 11 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Kõrgem haigestumus oli

Ida-Virumaal (49 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (39,4), Harjumaal (37,3) ja

Pärnumaal (30,1).

Joonis 17.

Kampülobakterenteriidi haigestumus maakonniti, 2017 (100 000 el. kohta)

44,1% haigetest olid lapsed vanuses 1-14 aastat, 21,6% – isikud vanuses 20-39 aastat. Mehi

oli 54,5%, naisi 45,5%. 37,8% haigestunutest olid koolieelikud, 23,9% – töötavad inimesed ja

18,4% – kooliõpilased.

Joonis 18.

Kampülobakterenteriidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005–2017

18

71,5% juhtude puhul oli tegemist C. jejuni (248 juhtu) poolt põhjustatud

kampülobakterenteriidiga. 23 juhul tuvastati C. coli, kolmel juhul C. upsaliensis, ühel juhul C.

fetus, ühel juhul C. helveticus, 71 juhul (20,5%) jäi tekitaja tüpeerimata. Kõik diagnoosid

kinnitati laboratoorselt. Kinnitavaks meetodiks oli PCR 62 juhul, PCR järgneva külviga 62

juhul, külv 223 juhul.

Joonis 19.

Kampülobakterenteriidi etioloogiline struktuur, 2005–2017

Haigestumise tõus oli suvel-sügisel, aprillist juulini haigestus 38,0% registreeritud haigetest.

96,3% kampülobakterenteriidi üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 3,7%

haigetest registreeriti kolletes kahe-kolme haigega. Puhanguid ei esinenud.

Hospitaliseeriti 47,0% haigetest.

Joonis 20.

Haigestumine kampülobakterenteriiti kuude lõikes, 2017 (haigete arv)

19

Joonis 21.

Kampülobakterenteriidi haigete hospitaliseerimine, 2005–2017 (% haigete üldarvust)

23 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Aserbaidžaanis üks, Bulgaarias viis,

Hispaanias üks, Horvaatias üks, Indias kaks, Indoneesias üks, Itaalias üks, Leedus üks,

Madagaskaril üks, Myanmaris (Birma) üks, Tais kaks, Tšehhis üks, Ukrainas kaks, Ungaris

üks ja Venemaal kaks).

Tabel 6.

Campylobacter’i antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2017

Preparaat

Uuritud tüvede

arv Tundlik (%) Resistentne (%)

Asitromütsiin 213 97,7 2,3

Erütromütsiin 287 98,3 1,7

Gentamütsiin 250 99,6 0,4

Tetratsükliin 293 52,6 47,4

Tsiprofloksatsiin 297 16,8 83,2

Tabel 7.

Campylobacter’i resistentsus, 2007–2017 (%)

Preparaat 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Gentamütsiin - - 0,0 - 1,5 1,0 0,0 - - - 0,4

Ampitsilliin - 0,0 0,0 - 35,5 41,1 34,7 - - - -

Amoksitsilliin/

Klavulaanhape - - 0,0 - 9,8 6,4 0,6 - - - -

Asitromütsiin - - - - - - - - 4,0 3,1 2,3

Erütromütsiin 6,5 6,7 0,0 0,0 2,1 1,3 0,9 0,4 3,0 4,6 1,7

Tetratsükliin 21,9 26,5 21,0 20,5 28,8 19,2 21,2 45,2 68,6 58,1 47,4

Nalidiksiinhape 51,2 19,2 45,8 31,2 42,3 67,3 59,2 - - - -

Tsiprofloksatsiin 50,0 37,0 49,7 45,7 57,4 65,3 60,3 78,8 86,1 83,4 83,2

20

E. coli soolenakkus (A04.0-A04.4)

Registreeriti 29 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,2 (2016. a oli 45 juhtu

ehk 3,4 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 22.

E. coli soolenakkus, 2000-2017 (100 000 el. kohta)

29 juhul kinnitati diagnoos laboratoorselt, laboratoorse kinnituse meetodiks oli nukleiinhappe

määramine. Tekitajaks oli STEC kolmel juhul, EHEC kahel juhul, ETEC neljal juhul, EPEC

19 juhul.

Haigusjuhte oli Tallinnas (0,7 100 000 el. kohta), Ida-Virumaal (1,2), Läänemaal (8,1) ja

Pärnumaal (27,7).

55% haigetest olid 0-14-aastased lapsed, 27,6% – 60-aastased ja vanemad isikud. Mehi oli

51,7%, naisi 48,3%. 41,4% haigetest olid eelkooliealised lapsed, 27,6% mittetöötavad isikud,

20,7% kooliõpilased. Hospitaliseeriti 89,6% haigetest.

Joonis 23.

E. coli soolenakkuse diagnoosi kinnituse meetod, 2000–2017

21

Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Kolmel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool

Eestit (Hispaanias, Prantsusmaal ja Soomes). Letaalseid juhte ei olnud.

Haigestumise tõus oli suvel-sügisel, 55,2% haigetest haigestusid juulist septembrini,

maksimaalne haigestunute arv oli augustis.

Joonis 24.

E. coli soolenakkusesse haigestumine kuude lõikes, 2017 (haigete arv)

Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6)

Registreeriti 43 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 3,3 (2016. a oli 45 haiget ehk

3,4 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Haigusjuhte registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas. Kõrgem haigestumus oli Pärnumaal

(7,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (6,5), Järvamaal (6,5) ja Tallinnas (3,8)

20 juhul tegemist oli Y. enterocolitica O:3 serogrupiga.

Joonis 25.

Yersinia enterocolitica enteriit, 1994–2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

22

Joonis 26.

Yersinia enterocolitica enteriidi haigestumus maakonniti, 2017

(100 000 el. kohta)

37,2% haigetest olid lapsed vanuses 0-9 aastat ning 32,5% – isikud vanused 20–39 aastat.

53,5% haigetest oli mehi, 46,5% naisi. 34,9% haigetest olid koolieelikud, 30,2% – töötavad

isikud. Rühmaviisilist haigestumist ei esinenud.

Kahel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Hispaanias ja Portugalis).

Hospitaliseeriti 51,2% haigetest.

Mõõdukalt välja kujunenud haigestumise tõus oli kevadel-suvel. Suurem haigete arv

haigestus oktoobris.

Joonis 27.

Yersinia enterocolitica enteriiti haigestumine kuude lõikes, 2017 (haigete arv)

23

Rotaviirusenteriit (A08.0)

Haigusjuhte oli 586, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 44,5 (2016. a oli 396 haiget ehk

30,1 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 28.

Rotaviirusenteriit, 1999–2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Haigeid registreeriti kõikides maakondades. Kõrgem haigestumus oli Narvas (72,3 juhtu 100

000 elaniku kohta), Harjumaal (61,5) ja Tallinnas (60,2).

Joonis 29.

Rotaviirusenteriidi haigestumus maakonniti, 2017 (100 000 el. kohta)

Maksimaalne haigete arv oli kevadel, märtsist maini haigestus 53,1% haigete üldarvust.

24

Joonis 30.

Rotaviirusenteriiti haigestumine kuude kaupa, 2013–2017 (haigete arv)

Haigetest 59,2% olid 0-4-aastased lapsed, 23,7% 5-9-aastased lapsed. Enamik haigestunutest

olid koolieelikud (77%). Haigetest oli mehi 49,8%, naisi 50,2%.

84,8% rotaviirusenteriidi juhtude üldarvust moodustavad sporaadilised haigusjuhud, 15,2%

haigetest registreeriti kolletes 2–9 juhuga. Hospitaliseeriti 80,9% haigetest.

32 juhul nakatuti väljaspool Eestit (Bulgaarias viis, Egiptuses neli, Gruusias üks, Hispaanias

kolm, Horvaatias kaks, Indias üks, Küprosel üks, Marokos üks, Rootsis üks, Suurbritannias

kolm, Tais kaks, Türgis kuus, Venemaal kaks).

2017. a vaktsineeriti rotaviirusnakkuse vastu 9 997 last.

Joonis 31.

Rotaviirusenteriiti haigestumise vanuseline struktuur, 1999–2017

25

Tabel 8.

Laste hõlmatus immuniseerimisega rotaviirusnakkuse vastu, 2017 (%)

RV1(2)

0-3 kuud

29 päeva

RV2(3)

4-6 kuud

29 päeva

Vakts-tud

7- 11 kuud

29 päeva

Vakts-

tud

1a

Vakts-

tud

7k-4a

Alal.

v/n

0-4a

Vaktsineeri-

misest keeldunud

0-4a

KOKKU 53,0 66,2 86,8 88,7 67,9 0,2 7,5

Tallinn 56,7 61,1 85,7 87,8 67,1 0,2 8,5

Harjumaa 49,9 61,0 82,3 84,3 68,4 0,1 8,2

Hiiumaa 35,3 40,0 75,0 82,0 69,1 0,0 14,9

Ida-Virumaa 56,3 59,9 82,0 91,8 66,6 0,9 4,9

Narva 48,5 64,5 89,1 89,8 64,8 0,3 7,4

Jõgevamaa 50,0 94,2 93,6 94,9 74,1 0,1 2,5

Järvamaa 49,5 87,3 88,4 96,4 79,5 0,3 4,1

Läänemaa 66,0 76,8 88,9 90,4 70,9 0,4 5,1

Lääne-Virumaa 54,0 61,3 92,0 95,0 81,7 0,1 4,8

Põlvamaa 40,2 80,0 87,5 86,4 63,5 0,3 8,2

Pärnumaa 41,4 77,7 88,8 89,6 66,2 0,1 8,4

Raplamaa 52,6 84,5 93,2 89,9 64,7 0,1 6,1

Saaremaa 27,3 79,7 87,2 76,3 60,6 0,3 5,4

Tartumaa 58,9 70,6 90,9 91,0 68,3 0,1 6,8

Valgamaa 67,1 52,9 81,0 85,9 56,5 0,3 10,5

Viljandimaa 46,2 58,4 88,4 90,1 68,8 0,2 5,7

Võrumaa 39,2 76,4 83,6 88,1 64,7 0,7 7,8

Joonis 32.

1-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega rotaviirusnakkuse vastu maakonniti,

2017 (%)

26

Norwalk-viirusnakkus (A08.1)

Haigusjuhte oli 644, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 48,9 (2016. a oli 805 haiget ehk

61,2 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Haigeid registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa. Kõrgem haigestumus oli

Võrumaal (420,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (86,4), Viljandimaal (83,6) ja

Pärnumaal (79,5).

Joonis 33.

Norwalk-viirusnakkus, 2002–2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

66,0% Norwalk-viirusnakkuste üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 9%

haigetest registreeriti kolletes 2–5 ja 5,3% kolletes 11-12 juhuga. Esines üks rühmaviisiline

haigestumine 127 juhuga.

Joonis 34.

Norwalk-viirusnakkuse haigestumus maakonniti, 2017 (100 000 el. kohta)

27

Haigetest 43,8% olid 0-4-aastased lapsed, 19,7% isikud vanuses üle 60 aastat. Enamik

haigestunutest olid koolieelikud (46,4%), ajateenijad (19,9%) ja mittetöötavad inimesed

(19,3%). Mehi oli 58,1%, naisi 41,9%.

Hospitaliseeriti 68,6% haigetest.

Viiel juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Hiinas üks, Kenyas üks, Tais üks,

Türgis üks ja Venemaal üks).

Maksimaalne haigete arv haigestus jaanuaris (38,8% haigete üldarvust).

Joonis 35.

Norwalk-viirusnakkuse haigestumise vanuseline struktuur, 2005–2017

Joonis 36.

Norwalk-viirusnakkusesse haigestumine kuude kaupa, 2016-2017 (haigete arv)

28

Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.8;A05.0;A05.2–A05.8; A08.5; A08.2–

A08.3)

Registreeriti 391 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 29,7 (2016. a oli 271 juhtu

ehk 20,6 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkusi registreeriti kõikides maakondades välja arvatud

Hiiumaa. Suurem haigestumus oli Ida-Virumaal (161,1 juhtu 100 000 elaniku kohta),

Järvamaal (58,6) ja Narvas (47,7).

53,7% haigetest olid 0-4-aastased lapsed, 29,9% – üle 60-aastased isikud. Naissoost haigeid

oli 51,9% ja meessoost 48,1%. 58,1% haigestunutest olid koolieelikud, 32,2% – mittetöötavad

isikud.

Joonis 37.

Soole muude täpsustatud nakkushaiguste haigestumus maakonniti, 2017

(100 000 el. kohta)

Kolmel juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Dominikaani Vabariigis üks,

Egiptuses üks ja Hispaanias üks; tekitajaks on kolmel juhul adenoviirus). Tekkis kolm kodust

kollet kahe juhuga (adenoviirusenteriidid) ja üks kolle nelja juhuga koolis

(enteroviirusnakkus). Puhanguid ei esinenud. Hospitaliseeriti 77,5% haigetest.

Etioloogiliselt tuvastati sagedamini järgmisi tekitajaid: 56,8% adenoviirus, 35,0% Clostridium

difficile, 6,4% enteroviirused. Üksikjuhtudel oli tekitajaks astroviirus (3), Arcobacter butzleri

(1) ja Staphylococcus aureus (3).

Mõõdukad haigestumise tõusud olid talvel-kevadel ja sügisel.

29

Joonis 38.

Soole muudesse täpsustatud nakkushaigustesse haigestumine kuude kaupa,

2016-2017 (haigete arv)

Joonis 39.

Soole muude täpsustatud nakkushaiguste etioloogiline struktuur, 2005–2017

30

Lambliaas ehk giardiaas (A07.1)

Registreeriti 161 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 12,2 (2016. a oli 187

juhtu ehk 14,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud.

Joonis 40.

Lambliaas, 1991-2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Haigusjuhte registreeriti 11 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli

Tallinnas (24,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (17,7) ja Põlvamaal (10,6).

Joonis 41.

Lambliaasi haigestumus maakonniti, 2017 (100 000 el. kohta)

31

Haigetest 83,3% olid lapsed vanuses 1-14 a. Mehi oli 60,2%, naisi 39,8%. 60,9%

haigestunutest moodustasid koolieelikud (nii koolieelses lasteasutuses käivad kui ka

kodused), 23,6% – koolilapsed. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Kahel juhul toimus

oletatav nakatumine väljaspool Eestit ( Indias ja Kreekas).

Sesoonsus ei ole välja kujunenud, esines mõõdukas tõus sügisel.

Joonis 42.

Lambliaasi haigestumine kuude kaupa, 2016-2017

(haigete arv, diagnoosimise kuupäeva järgi)

Amöbiaas (A06)

Registreeriti 3 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,2 (2016. aastal oli 11 juhtu

ehk 0,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud.

Haigeid registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (1,2) ja

Raplamaal (2,9).

66,7% haigetest olid vanuses 20-29 aastat, 33,3% vanuses 40-49 aastat. Mehi oli 66,7%, naisi

33,3%. 33,3% haigestunutest moodustasid töötavad isikud, 33,3% töötud ja 33,3%

üliõpilased.

66,7% haigetest viibisid haiglaravil. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Nakatumist

väljaspool Eestit ei olnud. Kõik patsiendid haigestusid juulis-augustis.

32

Joonis 43.

Amöbiaas, 1997–2004 ja 2013–2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Krüptosporidioos (A07.2)

2017. aastal ei registreeritud krüptosporidioosi haigusjuhte (2016. aastal oli üks juht ehk 0,3

juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 44.

Krüptosporidioos, 1985–2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

33

Piisknakkushaigused

Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11)

2017. aastal registreeriti 161_964 ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete

viirusnakkuste haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 12 307,8 (2016. aastal oli

170 116 juhtu ehk 12 927,3 100 000 el. kohta). Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused

moodustasid 87,3% Eestis registreeritud nakkushaigustest.

Haigetest oli mehi 45,6% ja naisi 54,4%. 47,1% moodustasid lapsed vanuses 0-14 a, 22,5%

vanuses 20-39 a. Kõige suurem haigestumus oli Ida-Virumaal (15 814,1 100 000 el. kohta),

Tartumaal (15 454,2) ja Narvas (14 604,7).

Maksimaalne haigete arv (6 603 juhtu) registreeriti 4. nädalal (2016. aastal – 7 751 juhtu 6.

nädalal).

2017. aastal registreeriti 7 408 gripi haigestumist, haigestumus 100 000 el. kohta oli 562,9

(2016. aastal oli 8 584 juhtu ehk 652,3 100 000 el. kohta). Haigetest oli mehi 46,4% ja naisi

53,6%. 34,4% haigete üldarvust moodustasid lapsed vanuses 0-14 a, 17,8% isikud vanuses

20-39 a ja 34,6% – üle 50-aastased isikud. Kõige suurem haigestumus oli Narvas (953,6

100 000 el. kohta), Lääne-Virumaal (881,2) ja Ida-Virumaal (799,4).

Maksimaalne haigete arv registreeriti 4. nädalal – 1 135 gripijuhtu (2016. aastal – 6. nädalal

1 175 haigusjuhtu).

Tabel 9.

Gripi vastu vaktsineerimine, 2005–2017

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Vaktsineeritute

arv 29277 23648 23983 20750 32666 17375 17119 13618 18130 17382 20331 34665 52142

sh lapsi kuni 14a 2479 1923 1441 2074 3757 1714 1421 939 1274 1184 1458 1031 1546

sh 65+ isikud 2445 3306 2321 2058 2020 2602 3393 3852 7039 12387

Vaktsineeritud

elanikkonnast % 2,2 1,8 1,8 1,5 2,4 1,3 1,3 1,0 1,4 1,3 1,5 2,6 4,0

Gripi hooaeg 2016/2017

Eestis haigestus 2016/2017 hooajal grippi hinnanguliselt kuni 50 000 inimest. Võrreldes

eelmise hooajaga vähenes grippi haigestunute arv 46% võrra. Ambulatoorsete haigestunute

arvu osas osutus hooaeg üheks leebemaks, maksimaalne haigestunute arv ei ületanud 6603

inimest/nädalas. Eelmistel gripihooaegadel oli haigestunute arv hooaja kõrghetkel 7751 -

11 000/nädalas (Joonis 1).

34

Joonis 45.

Gripilaadsete viirusnakkuste esinemine, hooaegade võrdlus 20012/2013 – 2016/2017

Võrreldes hooaja haigestumise raskuseastet, siis kuigi ka eelmisel aastal oli haiglaravi

vajanute osakaal kõrge, on kõnesolev hooaeg ületanud kõik varasemad näitajad.

Terviseameti andmeil hospitaliseeriti raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu 1459

inimest. Seni oli maksimaalne arv 970 hooajal 2015/2016, neist 110 vajas intensiivravi (69

hooajal 2015/2016). Haiglaravi vajanud patsientide arv suurenes 35% ning intensiivravi

vajanute arv kasvas 37%. Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 47 haigestunut (eelmistel

hooaegadel on olnud maksimaalne surnute arv 22). Gripi tüsistustest põhjustatud suremus on

olnud ka varem üks kõrgemaid Euroopa Liidus. Viimasel hooajal oli suremus juba 3,2/105,

kusjuures EL keskmine oli 0,56/105 (0,18 -1,52/105 ). Eestis oli 2009/2010 aa. pandeemia ajal

suremus 1,52/105.

Hooaja iseärasused

Selle hooaja iseärasuseks on varajane grippi haigestumise tõusu algus ja suhteliselt väike

ambulatoorsete pöördumiste arv madala laste osakaaluga ÄRH-ide ja grippi haigestunute

seas. Hooaega võib nimetada veniva iseloomuga hooajaks. Hooaja maksimaalne

haigestumuse tõus oli 33 protsenti (detsembri viimane nädal), mis viitas gripi kasvamise

trendi algusele, järgmistel nädalatel haigestumus kas langes, püsis stabiilsena või kasvas 10-

15 protsenti.

Üheks põhjuseks võib pidada grippi „haigestumuse intensiivse kasvu“ perioodi

kokkulangevust jõulupühade ning koolivaheajaga. Lapsi peetakse oluliseks viiruse

levikufaktoriks ning kuna lapsed jäid koju, siis piiras see viiruse levikut ning haigestumuse

tõus jäi väiksemaks.

Teiseks põhjuseks võib pidada seda, et ringluses oli ainult üks gripiviirus, milleks oli A -

gripiviiruse alatüüp (H3). Tavaliselt kinnitatakse laboratoorselt hooaja jooksul nii A- kui ka B

gripiviiruseid, tihti mõlemad A gripiviiruse alatüübid, mistõttu on üldhaigestumuse määrad

tavaliselt kõrgemad. Aprilli ja mai kuu haigestumise kasvu taga on olnud peamiselt

asutusesisesed puhangud nii hooldekodudes kui haiglas.

35

Raskete gripijuhtude ülevaade Vanusrühm 0-14: Kuni 15 aastastest lastest vajas hooajal gripi tõttu intensiivravi kolm last.

Kaks last (vanuses 1.a 5k. ja 8-aastane) paigutati intensiivi palavikuga seotud krampide tõttu

ennetaval põhimõttel. Suri üks 7- kuune laps, kes oli väidatavalt eelnevalt terve.

Vanusrühm 18-64 : kokku hospitaliseeriti 20 inimest vanuses 18 kuni 64 a. Ühest

raskendavat riskifaktorit ei saa välja tuua, kuna kaasnevad haigused olid mitmekesised: viiel

patsiendil olid kopsuhaigused, neljal juhul oli tegu alkoholi sõltlastega, kolmel haigestunul

olid lisaks kardiovaskulaarsed haigused, kolmel onkoloogilised, üksikute juhtudena esinesid

veel endokrinoloogilised ja geneetilised haigused. Kahe inimese puhul andmed kaasuvate

haiguste kohta puudusid. Selles vanusrühmas suri neli inimest.

Vanusrühm 65 ja vanem: intensiivravi vajas 89 inimest. Kõik kuulusid gripi suhtes

riskirühma nii vanuse kui ka kaasuvate haiguste tõttu. Põhiliseks riskifaktoriks on

südameveresoonkonna haigused (53 inimesel ehk 48,2%), neist puhtalt südamega seotud

probleemid olid 22 patsiendil, 31 patsiendil lisandus üks või kaks muud patoloogiat. Esikohal

olid krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, onkoloogilised probleemid, neerupuudulikus ja

diabeet. Informatsioon kaasuvate haiguste kohta puudus 14 inimesel, neist 12 olid

hooldekodude patsiendid, kes sattusid intensiivraviosakonda juba üliraskes seisundis, kõik

surid.

Keskmine intensiivravi kestus oli 13,8 päeva (piirid 1 – 22 päeva).

Surmajuhtude ülevaade

Hooajal suri gripist tingitud tüsistuste tõttu 47 inimest vanuses 7 kuud kuni 95 eluaastat, neist

üle 90% olid vanemaealised. Surnute mediaanvanuseks oli 77 aastat. Keskmine intensiivravi

kestus surnutel oli 11 päeva (piirid 1 päev – 35 päeva).

Kõik kuulusid gripi suhtes riskirühma, keegi polnud vaktsineeritud. 27% (12 ) jõudsid

haiglatesse üliraskes seisundis. 47-st surnust 24 ehk 51,1 % olid hooldekodude patsiendid.

47-st patsiendist sai gripiviirusevastast ravi 48 tunni jooksul 25 (53,2%) patsienti, kuus ei

saanud antiviraalset ravi ning 16 said alates 3 päevast kuni 10 päevani.

19 gripist tingitud surmajuhu puhul võib oletada, et tegemist oli haiglasisese nakkusega.

Selle hooaja eripäraks võiks lugeda hooldekodudest intensiivravi osakonda sattunute kõrget

arvu. 110 inimestest, kes sattus intensiivravile, olid 39 ehk 35,5% hooldekodude patsiendid,

neist suri 24, ehk 61,5 %.

Surma vahetuks põhjuseks oli kõikidel juhtudel kas kahepoolne pneumoonia või südame- ja

hingamispuudulikus ja neljal juhul sepsis (2 - Streptococcus pneumoniae, 1 - Staphylococcus

saprophyticus ja 1 - Staphylococcus aureus).

36

Joonis 46.

Vaktsiin-välditavad nakkused. Haigestumise struktuur, 1994–2017

Läkaköha (A37.0)

Registreeriti 56 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 4,3 (2016. a oli 74 juhtu

ehk 5,6 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Haigusjuhte registreeriti 8 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Kõrgem haigestumus oli

Tallinnas (7,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (5,2) ja Lääne-Virumaal (5).

Joonis 47.

Läkaköha, 1945–2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

37

Joonis 48.

Läkaköha haigestumus maakonniti, 2017 (100 000 el. kohta)

Haigestusid peamiselt 20-39-aastased isikud (26,8%) ning üle 50-aastased isikud (42,9%).

Haigete keskmine vanus oli 40 aastat.

Joonis 49.

Läkaköha haigete jaotus vanusrühmade järgi, 1999–2017

38

Joonis 50.

Läkaköha haigete keskmine vanus, 1999–2017

Töötavad isikud moodustasid 42,9% haigete üldarvust, mittetöötavad isikud 23,2%,

kooliõpilased 10,7% ja koolieelsed lapsed 12,5%. Haigestunutest oli naisi 60,7%, mehi

39,3%.

Kahel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Türgis ja Ukrainas).

Hospitaliseeriti 12,5% haigetest.

Haigestumise tõusud esinesid kevadel ja sügisel, veebruarist maini haigestus 39,3% ning

septembrist novembrini 35,7% haigete üldarvust.

Sporaadilised haigusjuhud moodustasid 96,4% üldarvust. 3,6% haigetest registreeriti koduses

koldes 2 juhuga. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud.

Haigetest 21,4% olid vaktsineeritud.

Joonis 51.

Läkaköhasse haigestumine kuude lõikes, 2015-2017 (haigete arv)

39

Tabel 10.

Vaktsineeritud läkaköha haigete viimase kaitsepookimise ja haigestumise vaheline

intervall, 2017

Tabel 11.

Laste hõlmatus immuniseerimisega läkaköha vastu, 2017 (%)

Vakts-tud

7k.-10a.

Vakts-tud

2a.

Alal. v/n

0-10a.

I revakts.

2-10a.

II revakts.

7-10a.

Vaktsineerimisest

keeldunud 0-10a

KOKKU 94,7 93,8 0,1 92,3 88,5 4,3

Tallinn 94,2 92,8 0,1 91,1 86,8 4,7

Harjumaa 93,9 92,5 0,0 92,0 90,5 4,5

Hiiumaa 95,5 89,1 0,1 96,0 96,3 4,5

Ida-Virumaa 98,0 96,6 0,1 96,8 96,0 1,4

Narva 96,7 95,8 0,1 95,4 95,6 2,8

Jõgevamaa 98,7 98,7 0,0 98,4 97,5 1,1

Järvamaa 97,3 97,3 0,0 96,5 94,9 2,3

Läänemaa 96,1 95,0 0,1 95,1 93,5 2,2

Lääne-Virumaa 96,6 94,9 0,1 95,7 93,1 3,1

Põlvamaa 96,6 92,7 0,1 95,4 93,5 3,0

Pärnumaa 95,6 92,8 0,0 93,4 90,4 3,8

Raplamaa 97,5 94,8 0,0 96,9 95,8 2,4

Saaremaa 96,8 94,8 0,2 95,4 94,5 2,2

Tartumaa 96,7 95,3 0,1 95,9 93,3 3,0

Valgamaa 95,7 90,9 0,1 94,8 93,6 3,9

Viljandimaa 96,1 93,8 0,0 95,1 94,2 3,3

Võrumaa 96,0 94,4 0,2 94,6 92,2 3,2

1 n

äd al

2 n

äd al

at

3 n

äd al

at

1 k

u u

2 -6

k u u d

7 -1

2 k

u u d

1 a

as ta

2 a

as ta

t

3 a

as ta

t

4 a

as ta

t

5 a

as ta

t

6 a

as ta

t

ü le

6 a

as ta

T ea

d m

at a

K O

K K

U

1 doos 0

2 doosi 0

3 doosi 1 1

4 doosi 1 1 2

5 doosi 1 1 2

6 doosi 1 1 1 3

Teadmata dooside arv 1 1 2 4

KOKKU 0 0 0 1 0 0 2 1 1 2 0 0 2 3 12

40

Joonis 52.

2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega läkaköha vastu maakonniti, 2017 (%)

2017. aastal vaktsineeriti läkaköha vastu 12 888 inimest, nendest 0-14 a lapsi 12 800,

noorukeid (15-17 a) 10 ja täiskasvanuid 78. Revaktsineeriti 36 844 inimest, nendest 0-14 a

lapsi 25 396, noorukeid (15-17 a) 10 958 ja täiskasvanuid 490.

Difteeria (A36)

2017. aastal ei registreeritud difteeria haigusjuhte (viimane haigusjuht esines Eestis 2001.

aastal). Difteeria tekitaja suhtes uuriti 840 tonsilliidihaiget, tuvastati üks mittetoksigeenne C.

diphtheriae.

Tabel 12.

Laste hõlmatus immuniseerimisega difteeria ja teetanuse vastu, 2017 (%)

Vakts-tud

2a

Vakts-tud

7k.-14a.

I rev.

2-14a.

II rev.

7-14a.

Alal. v/n

0-14a.

Vaktsineerimisest

keeldunud 0-14a

KOKKU 93,8 95,5 93,7 91,2 0,1 3,7

Tallinn 92,8 94,3 91,2 86,9 0,1 4,7

Harjumaa 92,5 93,9 92,0 90,6 0,0 4,5

Hiiumaa 89,1 95,5 96,0 96,3 0,1 4,5

Ida-Virumaa 96,6 98,0 96,8 96,0 0,1 1,4

Narva 95,8 96,7 95,5 95,6 0,1 2,8

Jõgevamaa 98,7 98,7 98,4 97,5 0,0 1,1

Järvamaa 97,3 97,3 96,5 94,9 0,0 2,3

Läänemaa 95,0 96,1 95,1 93,5 0,1 2,2

Lääne-Virumaa 94,9 96,6 95,7 93,1 0,1 3,1

41

Vakts-tud

2a

Vakts-tud

7k.-14a.

I rev.

2-14a.

II rev.

7-14a.

Alal. v/n

0-14a.

Vaktsineerimisest

keeldunud 0-14a

Põlvamaa 92,7 96,6 95,5 93,5 0,1 3,0

Pärnumaa 92,8 95,6 93,5 90,6 0,0 3,8

Raplamaa 94,8 97,5 96,9 95,8 0,0 2,4

Saaremaa 94,8 96,8 95,4 94,6 0,2 2,2

Tartumaa 95,3 96,8 95,9 93,4 0,1 3,0

Valgamaa 90,9 95,7 94,9 93,6 0,1 3,9

Viljandimaa 93,8 96,2 95,2 94,3 0,0 3,2

Võrumaa 94,7 96,1 94,6 92,4 0,2 3,2

Joonis 53.

2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega difteeria ja teetanuse vastu maakonniti,

2017 (%)

2017. aastal vaktsineeriti difteeria vastu 13 021 inimest, nendest 0-14 a lapsi 12 815,

noorukeid (15-17 a) 17 ja täiskasvanuid 189. Revaktsineeriti 60 707 inimest, nendest 0-14 a

lapsi 25 417, noorukeid (15-17 a) 11 002 ja täiskasvanuid 24 288.

Leetrid (B05)

2017. aastal registreeriti 1 haigusjuht, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (2016. a oli

2 haigusjuhtu ehk 0,2 juhtu 100 000 el. kohta). Leetrite suhtes uuriti 251 vereseerumi proovi.

Diagnoos on laboratoorselt kinnitatud. Haigusjuht registreeriti Harjumaal (0,7 juhtu 100 000

elaniku kohta).

Haige oli vanuses 30-39 aastat, naine, töötav isik, vaktsineeritud leetrite vastu lapsepõlves ühe

doosiga. Haigestumine toimus maikuus, nakatumine toimus oletatavalt väljaspool Eestit

(Itaalias). Haige hospitaliseeriti, paranes.

42

Joonis 54.

Leetrid, 2000–2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Punetised (B06; P35.0)

2017. aastal punetiste haigusjuhte ei olnud (2016. a samuti ei esinenud). Punetiste suhtes

uuriti 282 vereseerumi proovi.

Joonis 55.

Punetiste ja leetrite laboriseire, 2004–2017 (uuritud proovide arv)

43

Mumps (B26)

Registreeriti 6 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,5 (2016. a oli 4 haiget ehk 0,3

juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoosid püstitati seroloogilise uuringu alusel ühel ning

kliinilise pildi alusel viiel haigel.

Haigusjuhud registreeriti Tallinnas (1,2 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Harjumaal (0,6).

Joonis 56.

Mumps, 2000–2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Haigete seas oli kolm last vanuses 4-9 aastat (organiseeritud koolieelik ja kaks koolilast) ning

kolm täiskasvanud isikut vanuses 20-39 aastat (kaks töötavat isikut ja üks üliõpilane). Mehi

oli 83,3%, naisi 16,7%.

Joonis 57.

Mumpsi diagnoosi kinnituse meetod, 2005–2017

44

Rühmaviisilisi haigestumisi ei olnud, kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Kõik haiged

viibisid kodusel ravil. Ühel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Jaapanis).

Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud.

Haigestunutest kaks olid vaktsineeritud, kaks vaktsineerimata, kahel haigel puudusid andmed

immuniseerimise kohta.

2017. aastal vaktsineeriti leetrite, punetiste ja mumpsi vastu 13 028 inimest, nendest 0-14 a

lapsi 12 762, noorukeid (15-17 a) 15 ja täiskasvanuid 251. Revaktsineeriti 11 401 inimest,

nendest 0-14 a lapsi 11 128, noorukeid (15-17 a) 151 ja täiskasvanuid 122.

Tabel 13.

Laste hõlmatus immuniseerimisega leetrite, punetiste ja mumpsi vastu, 2017 (%)

MMR Leetrid Punetised Mumps

Vakts-

tud

2a.

Vaktsineeri-

misest keeld

0-14a

Vakts-

tud

1-14a.

Revakts.

13-14a.

Alal.

v/n

1-14a

Vakts-tud

1-14a.

Revakts.

13-14a.

Vakts-

tud

1-14a.

Revakts.

13-14a.

KOKKU 93,3 4,1 95,0 85,9 0,1 95,0 85,9 95,0 85,9

Tallinn 92,0 5,6 93,3 82,9 0,2 93,3 82,9 93,3 82,9

Harjumaa 92,0 4,8 93,9 88,2 0,1 93,9 88,2 93,9 88,2

Hiiumaa 95,3 4,7 95,0 83,9 0,2 95,0 83,9 95,0 83,9

Ida-Virumaa 96,5 1,4 97,8 75,0 0,2 97,8 75,0 97,8 75,0

Narva 95,8 2,8 96,7 94,1 0,2 96,7 94,1 96,7 94,1

Jõgevamaa 98,7 1,4 98,4 93,6 0,0 98,4 93,6 98,4 93,6

Järvamaa 96,9 2,2 96,6 89,4 0,2 96,6 89,4 96,6 89,4

Läänemaa 93,6 2,4 95,4 85,3 0,1 95,4 85,3 95,4 85,3

Lääne-Virumaa 95,2 3,1 96,3 86,3 0,1 96,3 86,3 96,3 86,3

Põlvamaa 90,4 3,3 96,1 81,8 0,1 96,1 81,8 96,1 81,8

Pärnumaa 91,5 4,2 94,9 85,4 0,1 94,9 85,4 94,9 85,4

Raplamaa 94,8 2,6 97,1 94,8 0,1 97,1 94,8 97,1 94,8

Saaremaa 94,8 2,2 97,0 92,3 0,3 97,0 92,3 97,0 92,3

Tartumaa 94,6 3,4 96,0 86,7 0,1 96,0 86,7 96,0 86,7

Valgamaa 94,2 3,9 95,6 88,1 0,1 95,6 88,1 95,6 88,1

Viljandimaa 93,3 3,4 96,0 92,2 0,1 96,0 92,2 96,0 92,2

Võrumaa 93,4 3,3 95,8 90,6 0,1 95,8 90,6 95,8 90,6

45

Joonis 58.

2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega MMR vaktsiiniga maakonniti, 2017 (%)

Meningokokknakkus (A39)

Registreeriti 4 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,3 (2016. a oli 5 haiget ehk 0,4

juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud.

Kliiniliselt avaldus haigus meningokokktseemiana (kaks haigusjuhtu) ja meningiidina (kaks

juhtu). Esines üks letaalne juht. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.

Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Narvas (1,6) ja

Viljandimaal (2,1). Haigestunutest 25,0% olid lapsed vanuses 0-4 a ja 75,0% – 20-49-aastased

isikud. Mehi oli 25,0%, naisi 75,0%.

Haigusjuhud olid sporaadilised. 75,0% haigetest haigestus novembris-detsembris. 100,0%

haigetest viibisid haiglaravil. Mikrobioloogiliselt oli tekitajaks ühel juhul N. meningitidis

serogrupp B, ühel juhul N. meningitidis serogrupp C ning kahel juhul serogrupp ei ole teada.

2017. aastal vaktsineeriti meningokokknakkuse vastu 252 inimest, nendest 0-14 a lapsi 24,

noorukeid (15-17 a.) 6 ja täiskasvanuid 222. Revaktsineeriti 34 täiskasvanud isikut.

46

Joonis 59.

Meningokokknakkus, 1991–2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2)

Registreeriti 53 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 4,0 (2016. a oli 48 juhtu

ehk 3,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Kliiniliselt

avaldus haigus 51 juhul kopsupõletikuna ja kahel juhul septitseemiana. Letaalseid juhte ei

olnud.

Nakkushaigust registreeriti viies maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumine oli Pärnumaal

(24,1 haigusjuhtu 100 000 el. kohta), Lääne-Virumaal (20,2), Tallinnas (3,5) ja Ida-Virumaal

(3,5).

Enamus haigestunutest olid üle 50-aastased isikud (92,4%). Mehi oli 52,8%, naisi 47,2%.

88,7% haigestunutest olid mittetöötavad inimesed (vanadus- või töövõimetupensionärid).

96,2% haigusjuhtudest olid sporaadilised, esines üks kodune kolle kahe juhuga. Nakatumist

väljaspool Eestit ei olnud.

Haigestumise tõus esines kevadel, veebruarist maini haigestusid 45,3% registreeritud

haigestunutest. Hospitaliseeriti 94,3% haigetest.

47

Tabel 14.

Laste hõlmatus immuniseerimisega Haemophilus influenzae tüüp b vastu, 2017. a (%)

Vakts-tud

7k-5a

Vakts-tud

2a.

Alal. v/n

0-5a

Revakts

2-5a.

Vaktsineerimisest

keeldunud 0-5a

KOKKU 93,6 94,0 0,0 88,6 5,1

Tallinn 92,3 93,2 0,1 85,5 6,2

Harjumaa 91,5 92,6 0,0 84,2 5,9

Hiiumaa 90,8 89,1 0,0 91,7 9,4

Ida-Virumaa 96,0 96,6 0,1 92,9 2,1

Narva 94,5 95,8 0,0 91,0 4,4

Jõgevamaa 98,4 98,7 0,0 84,8 1,1

Järvamaa 96,5 97,3 0,0 94,8 3,0

Läänemaa 93,9 95,0 0,0 92,2 3,3

Lääne-Virumaa 95,4 94,9 0,0 93,1 4,0

Põlvamaa 95,2 92,7 0,0 91,8 4,1

Pärnumaa 93,4 92,8 0,0 88,9 5,8

Raplamaa 96,2 94,8 0,0 95,1 3,4

Saaremaa 95,3 94,8 0,0 88,2 3,1

Tartumaa 95,6 95,3 0,0 93,8 3,9

Valgamaa 93,0 90,9 0,0 91,1 5,8

Viljandimaa 93,4 93,8 0,0 90,6 5,7

Võrumaa 92,9 94,4 0,1 88,8 5,8

2017. aastal vaktsineeriti Haemophilus influenzae tüüp B vastu 12 744 inimest, nendest 0-14 a

lapsi 12 713 ja täiskasvanuid 31. Revaktsineeriti 12 144, nendest 0-14 a lapsi 12 143 ja

täiskasvanuid 1.

Joonis 60.

2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega Haemophilus influenzae tüüp b vastu

maakonniti, 2017. a (%)

48

Sarlakid (A38)

Registreeriti 267 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 20,3 (2016. a vastavalt 280 ja

21,3). Haigusjuhte registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa ja Võrumaa.

Suurem haigestumus oli Tartumaal (40,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Põlvamaal (39,3),

Harjumaal (32,0) ja Tallinnas (25,3).

Haigestunutest 92,1% moodustasid 1-9-aastased lapsed. Mehi oli 55,0%, naisi 45,0%. 77,2%

haigetest olid eelkooliealised lapsed, 21,7% – kooliõpilased. Oli kaks haigestumise tõusu –

jaanuarist maini ja novembris-detsembris. Jaanuarist maini haigestus 47,6% haigete üldarvust.

Hospitaliseeriti 6,7% haigetest.

Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.

Joonis 61.

Sarlakite haigestumus maakonniti, 2017 (100 000 el. kohta)

Joonis 62.

Sarlakid, 1990–2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

49

Tuulerõuged (B01)

Registreeriti 8 088 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 614,8 (2016. a vastavalt

5_846 ja 444,2). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli

Raplamaal (924,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Põlvamaal (818,9) ja Tartumaal (769,5).

Joonis 63.

Tuulerõuged, 1985–2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Haigestunutest 56,9% moodustasid 1-4-aastased ja 32,5% – 5-9-aastased lapsed. 70,5%

haigestunutest moodustasid organiseeritud koolieelikud, 15,0% kodused lapsed ja 11,8%

kooliõpilased. Mehi oli 50,3%, naisi 49,7%.

Haigestumisel on selgelt kujunenud sesoonsus haigestumise tõusuga talvel-kevadel.

Jaanuarist aprillini haigestus 57,5% haigete üldarvust.

Joonis 64.

Tuulerõugete haigestumus maakonniti, 2017 (100 000 el. kohta)

50

Joonis 65.

Tuulerõugetesse haigestumine kuude lõikes, 2015-2017 (haigete arv)

2017. aastal vaktsineeriti tuulerõugete vastu 691 inimest, nendest 0-14 a lapsi 470, noorukeid

(15-17 a) 22 ja täiskasvanuid 199. Immunoglobuliinprofülaktikat ei rakendanud.

Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13)

Registreeriti 160 pneumokokknakkust, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 12,2 (2016. a

oli 143 juhtu ehk 10,9 100 000 elaniku kohta). Invasiivset pneumokokknakkust oli 45,

haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 3,4 (2016. a oli 30 juhtu ehk 2,3 100 000 elaniku

kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt.

Kliiniliselt avaldus haigus järgmiselt: septitseemiana 36 juhul (23,1% üldarvust),

meningiidina 5 juhul (3,2%), septitseemia+kopsupõletikuna 4 juhul (2,6%), kopsupõletikuna

111 juhul (71,2%). Oli 11 letaalset juhtu (neist 6 invasiivse pneumokokknakkusega). Joonis 66.

Pneumokokknakkuse haigete jaotus kliinilise pildi järgi, 2005–2017

51

Neljal juhul võib oletada nakatumist väljaspool Eestit (Norras üks, Soomes kaks ja Ungaris

üks).

Nakkushaigust registreeriti 11 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli

Pärnumaal (37,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (30,3) ja Lääne-Virumaal (20,2).

Suurem haigestumus invasiivsesse pneumokokknakusesse oli Pärnumaal (13,3), Viljandimaal

(10,4) ja Ida-Virumaal (9,3).

Joonis 67.

Pneumokokknakkuse haigestumus maakonniti, 2017 (100 000 el. kohta)

Terviseameti laboris toimus 2013.-2016. a verest ja liikvorist isoleeritud S. pneumoniae

kultuuride tüpeerimine (kokku 211 kultuuri, neist tüpeeriti lõpuni 197), avastati 32 erinevat

serotüüpi. Serotüüp 3 moodustas 19,8% kõikidest tekitajatest, 14 – 10,6%, 7F – 8,1%, 23F –

6,6%, 4 – 6,6%.

2017. aastal laekus 143 kultuuri, neist tüpeeriti 139 (serotüüp maarati 72 juhul, serogrupp

määrati 67 juhul).

52

Joonis 68.

S. pneumoniae serotüübid, 2013-2016 (n=197)

Haigetest 68,1% olid 50-aastased ja vanemad isikud, 19,4% – 30-49-aastased isikud. Mehi oli

56,9%, naisi 43,1%. 68,1% haigete üldarvust moodustasid mittetöötavad ja 16,9% töötavad

isikud.

Esines haigestumise tõus talvel-kevadel. Jaanuaris-aprillis haigestus 55,6% haigete üldarvust

(66,7% invasiivsetest haigusjuhtudest). Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. 96,5% haigetest

hospitaliseeriti (100,0% invasiivsetest haigusjuhtudest).

Joonis 69.

Pneumokokknakkusesse haigestumine kuude lõikes, 2015-2017 (haigete arv)

2017. aastal vaktsineeriti pneumokokknakkuse vastu 1 300 inimest, nendest 0-14 a lapsi 953,

noorukeid (15-17 a) 11 ja täiskasvanuid 336. Revaktsineeriti 64 inimest, nendest 0-14 a lapsi

46, noorukeid (15-17 a) 1 ja täiskasvanuid 17.

53

Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87)

Registreeriti 15 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,1 (2016. a oli 35 juhtu

ehk 2,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). 73,3% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt.

Kahel juhul (13,3%) esines enteroviirusmeningiit, ühel juhul oli tekitajaks Varicella-Zoster

viirus, kahel juhul HHV6 ja ühel juhul tüperimata herpesviirus.

Haigusjuhte registreeriti kuues maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumus oli Hiiumaal

(10,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Viljandimaal (4,2), Jõgevamaal (3,2) ja Raplamaal (2,9).

Joonis 70.

Muud viirusentsefaliidid ja –meningiidid, 1997–2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Joonis 71.

Muude viirusentsefaliitide ja -meningiitide haigestumus maakonniti, 2017 (100 000 el.

kohta)

54

Haigetest 46,7% olid 20-39-aastased isikud, 20,0% – 40-59-aastased isikud. Mehi oli 80,0%,

naisi 20,0%. 53,3% haigestunutest olid töötavad isikud, 13,3% mittetöötavad isikud, 13,3% –

üliõpilased.

Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.

Haigestumise tõus oli suvel-sügisel, juunist oktoobrini haigestus 66,7% kõikidest aasta

jooksul registreeritud haigetest. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised, rühmaviisilisi

haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti kõik haiged.

Joonis 72.

Muudesse viirusentsefaliitidesse ja -meningiitidesse haigestumine kuude lõikes,

2016-2017 (haigete arv)

55

Viirushepatiidid ja HIV

A-viirushepatiit (B15)

Esines 45 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 3,4 (2016. a haigestus 7 inimest

ehk 0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati seroloogiliselt.

Joonis 73.

A-viirushepatiit, 2007–2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Haigestunuid registreeriti kuues maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumine

oli Võrumaal (23,5 juhtu 100 el. kohta), Jõgevamaal (9,6), Raplamaal (8,8) ja Tartumaal

(8,3).

Joonis 74.

A-viirushepatiidi haigestumus maakonniti, 2017 (100 000 el. kohta)

I poolaastal haigestus 22,2% haigetest, Haigestumise tõus algas juulikuus ning II poolaastal

haigestus 77,8% haigetest maksimaalse arvuga novembrikuus (13 haigestunut).

56

Joonis 75.

A-viirushepatiiti haigestumine kuude lõikes, 2017 (haigete arv)

10 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Bulgaarias, Hollandis, Indias, Leedus,

Madagaskaril, Malaisias, Prantsusmaal ja Soomes üks ning Venemaal kaks juhtu).

53,3% haigusjuhtudest olid sporaadilised, 24,4% esinesid kolletes 2-4 juhuga.

48,9% haigetest olid vanuses 30-49 aastat, 24,5% – üle 50 aastat. Mehi oli 71,1%, naisi

28,9%. 60% haigestunutest olid töötavad ja 20% mittetöötavad isikud.

A-hepatiidi viiruse genotüüp on teada 28 juhul: 25 juhul genotüüp IA (identne Euroopa MSM

seas levinud viiruse tüvega) ja kolmel juhul genotüüp IB.

2017. aastal vaktsineeriti A-viirushepatiidi vastu 3 550 inimest, neist 0-14 a lapsi 567,

noorukeid (15-17 a) 120, täiskasvanuid 2 863. Revaktsineeriti 64 inimest, neist 0-14 a lapsi

12, noorukeid (15-17 a) 3, täiskasvanuid 49.

Joonis 76.

A-viirushepatiidi vastu vaktsineeritud isikute arv, 1999–2017

57

Äge B-viirushepatiit (B16)

Registreeriti 4 ägedat B-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli

0,3 (2016. a oli 8 juhtu ehk 0,6 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 77.

Äge B-viirushepatiit, 1990–2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Kõik haigusjuhud kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (0,2

haigusjuhtu 100 000 el. kohta), Narvas (3,3) ja Raplamaal (2,9).

Haigestunutest oli 30-39-aastaseid 75% ja 50-59-aastaseid 25%. Mehi naisi oli võrdselt.

Joonis 78.

Ägeda B-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 1996–2017

58

25% haigetest moodustasid töötavad ja 75% mittetöötavad inimesed. Hospitaliseeriti kõik

haiged. Kahel juhul võib oletada nakatumist heteroseksuaalsel teel, kahel juhul jäid

riskitegurid välja selgitamata.

Joonis 79.

Ägeda B-viirushepatiidi riskitegurid, 1990–2017

Tabel 15.

Laste hõlmatus B-viirushepatiidi immuniseerimisega, 2017 (%)

Vakts-tud

7k-14a

Vakts-tud

2a

Vakts-tud

13-14a.

Alal. v/näid.

0-14a.

Vaktsineeri

misest keeld

0-14a

KOKKU 94,6 92,6 97,5 0,1 4,2

Tallinn 93,5 92,3 97,2 0,1 5,3

Harjumaa 93,0 91,2 94,9 0,0 5,0

Hiiumaa 96,0 92,2 100,0 0,2 3,8

Ida-Virumaa 94,2 86,5 98,6 0,1 1,2

Narva 96,7 95,8 99,1 0,1 2,7

Jõgevamaa 98,1 98,3 99,2 0,0 1,6

Järvamaa 96,9 97,3 98,0 0,0 2,3

Läänemaa 95,3 93,6 96,9 0,1 2,4

Lääne-Virumaa 96,2 94,9 98,1 0,0 3,4

Põlvamaa 95,5 91,5 97,9 0,1 3,7

Pärnumaa 94,8 91,1 98,2 0,0 4,1

Raplamaa 97,0 94,8 98,4 0,0 2,7

Saaremaa 96,4 92,7 98,4 0,1 2,4

Tartumaa 95,3 93,9 97,9 0,1 4,1

Valgamaa 94,3 88,0 97,3 0,1 5,1

Viljandimaa 95,5 92,8 98,3 0,0 3,2

Võrumaa 96,0 94,1 98,6 0,1 3,4 Joonis 80.

59

2-aastaste laste hõlmatus B-viirushepatiidi vaktsineerimisega maakonniti, 2017 (%)

2017. aastal vaktsineeriti B-viirushepatiidi vastu 13 864 inimest, nendest 0-14 a lapsi 12 641,

noorukeid (15-17 a) 52 ja täiskasvanuid 1 171. Revaktsineeriti 159 täiskasvanud isikut.

Immunoglobuliinprofülaktikat rakendati viiel juhul (lastele 0-14 a).

Äge C-viirushepatiit (B17.1)

Registreeriti 6 ägedat C-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli

0,5 (2016. a oli 15 juhtu ehk 1,1 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 81.

Äge C-viirushepatiit, 1997–2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

60

Kõik haigusjuhud kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (0,9 juhtu

100 000 el. kohta), Ida-Virumaal (1,2) ja Narvas (1,6).

83,3% haigestunutest olid 30-39-aastased ning 16,7% – 20-29-aastased isikud. Mehi oli

66,7% ja naisi 33,3%. 66,7% moodustasid töötavad ja 16,7% töötavad inimesed, 16,7%

juhtudest jäi tegevusala teadmata.

Joonis 82.

Ägeda C-viirushepatiidi haigete jaotus soo järgi, 2001–2017

Joonis 83.

Ägeda C-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2001–2017

61

Haiged haigestusid aastaringselt. 50% haigetest viibisid haiglaravil.

Oletatavad nakatumise viisid olid: sugulisel teel 50% juhtudest, narkootikumide

parenteraalsel kasutamisel 16,7% juhtudest. 33,3% juhtudest jäi riskitegur välja selgitamata

(2016. a – 46,7%, 2015. a – 40%, 2014. a – 39,3%, 2013. a – 39,3%, 2012. a – 58,3%, 2011. a

– 46,5%, 2010. a – 94,1%, 2009. a – 64,2%, 2008. a – 53,1%, 2007. a – 55,6%).

Joonis 84.

Ägeda C-viirushepatiidi oletatav nakatumise viis, 2003–2017

E-viirushepatiit (B17.2)

2017. aastal registreeriti 4 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,3 (2016. aastal oli

6 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,5). Haigusjuhud registreeriti Tallinnas (0,2

100 000 elaniku kohta), Harjumaal (0,7), Hiiumaal (10,7) ja Tartumaal (0,7). Kõik juhud on

laboratoorselt kinnitatud, kolmel juhul on teada viiruse genotüüp (genotüüp 3f kahel juhul ja

genotüüp 3e ühel juhul). Ühel juhul toimus nakatumine arvatavasti väljaspool Eestit

(Hispaanias).

62

Joonis 85.

E-viirushepatiit, 2012–2017 (haigete arv)

Kõik haiged olid üle 40-aastased. Mehi oli 75% ja naisi 25%. 25% moodustasid töötavad

isikud ja 50% vanaduspensionärid. Ühel juhul ei olnud (25%) tegevusala teada. Inimesed

haigestusid talvel ja sügisel. Hospitaliseeriti 100% haigetest.

Joonis 86.

E-viirushepatiit. Haigestumine kuude kaupa, 2016-2017

Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1)

Registreeriti 10 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,8 (2016. a oli 17 juhtu

ehk 1,3 juhtu 100 000 elaniku kohta).

63

Joonis 87.

Krooniline B-viirushepatiit, 2004–2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (0,7 100 000

elaniku kohta), Harjumaal (0,7), Ida-Virumaal (1,2), Narvas (1,6), Läänemaal (4,1) ja

Pärnumaal (3,6).

50,0% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 50 aastat ja rohkem, 40% – 40-49-

aastased ning 10% 30-39-aastased isikud. Mehi oli 20%, naisi 80%. Tegevusala järgi: 50%

haigetest olid töötavad ja 20% – mittetöötavad isikud. 30% juhtudest tegevusala teadmata.

Kõik haiged viibisid kodusel ravil.

Oletatavad nakatumise viisid on teada kahel juhul (heteroseksuaalselt ja kuni 1990. a

vereülekandel). 80% juhtudest jäi riskitegur teadmata.

Krooniline C-viirushepatiit (B18.2)

Registreeriti 120 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 9,1 (2016. a vastavalt

202 ja 15,4). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt.

Haigusjuhte registreeriti 7 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli

Tartumaal (29,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Narvas (27,9) ja Pärnumaal (18,1).

50% haigestunutest olid vanuses 30-49 aastat, 17,5% moodustasid 20-29-aastased ja 17,5% –

50-59-aastased isikud.

Mittetöötavad isikud moodustasid 58,3% haigetest (sealhulgas kinnipeetavad, kelle osakaal

haigete üldarvust oli 34,2%), töötavad isikud 26,7% haigetest. Mehi oli 71,7%, naisi 28,3%.

Hospitaliseeriti 8,3% haigetest.

64

Joonis 88.

Krooniline C-viirushepatiit, 2004–2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Oletatav nakatumise viis (riskitegur) on teada 39,2% juhtudest.

C-hepatiidi viiruse genotüüp on teada 36 juhul: 1a – 6 juhtu, 1b – 12 juhtu, 1a+1b – 1 juht, 3 –

6 juhtu, 3a – 11 juhtu.

Joonis 89.

Kroonilise C-viirushepatiidi riskitegurid, 2010–2017

65

Joonis 90.

Krooniliste B- ja C-viirushepatiitide osakaal hepatiitide üldarvust, 2004–2017

HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24)

Kokku on Eestis aastate jooksul diagnoositud (seisuga 31.12.2017. a) HIV-nakkus 9711

inimesel. 2017. aastal registreeriti uusi HIV-nakatunuid 219, haigestumus 100 000 elaniku

kohta oli 16,6 (2016. a vastavalt 229 ja 17,4). 2017. a avastatud nakatunutest suurem osa elab

Tallinnas (42,9%) ja Ida-Virumaal (koos Narvaga, 37%).

Joonis 91.

HIV-nakkuse registreerimine maakonniti, 2017 (100 000 el. kohta)

66

Tabel 16.

HIV-nakkuse registreerimine maakonniti, 1987–2017

1 9

8 7 -1

9 9

9

2 0

0 0

2 0

0 1

2 0

0 2

2 0

0 3

2 0

0 4

2 0

0 5

2 0

0 6

2 0

0 7

2 0

0 8

2 0

0 9

2 0

1 0

2 0

1 1

2 0

1 2

2 0

1 3

2 0

1 4

2 0

1 5

2 0

1 6

2 0

1 7

K o

k k

u

Tallinn 64 25 528 377 323 262 263 263 240 216 150 165 205 148 185 138 132 111 94 3889

Harjumaa 6 3 56 22 39 25 15 12 15 14 43 11 12 7 4 3 10 297

Hiiumaa 1 1 2

Ida-

Virumaa 11 56 454 261 245 224 147 150 143 123 114 97 81 79 73 63 59 55 48 2483

Narva

(eraldi) 1 302 409 215 183 193 121 162 170 160 75 71 54 52 50 59 53 34 33 2397

Jõgevamaa 1 1 1 1 1 1 6

Järvamaa 1 3 1 1 2 2 3 1 2 16

Läänemaa 1 1 1 1 1 2 7

Lääne-

Virumaa 2 1 8 3 20 11 6 9 17 10 2 4 6 3 5 4 2 8 3 124

Põlvamaa 1 1 1 1 1 5

Pärnumaa 4 1 2 1 3 1 2 6 3 1 2 2 3 2 9 42

Raplamaa 4 3 1 1 2 1 1 3 1 3 2 22

Saaremaa 2 1 2 1 1 1 4 3 15

Tartumaa 1 4 13 20 16 64 66 40 20 19 15 20 16 8 9 10 6 11 358

Valgamaa 1 2 1 1 1 1 7

Viljandimaa 3 1 2 1 2 1 2 2 1 1 1 1 1 19

Võrumaa 2 1 1 2 6

Muu 11 4 1 16

Kokku: 96 390

147

4 899 840 743 621 668 633 545 411 372 370 315 325 291 270 229 219 9711

67

Joonis 92.

HIV-nakkus ja HIV-tõbi, 1995–2017 (registreeritud juhtude arv)

Vanusrühmas 0-14 a ei diagnoositud ühtegi juhtu. Enamik nakatunutest on vanusrühmades

30-39 (39,3%), 20-29 (24,7%) ja 40-49 (22,4%). HIV-nakatunutest 66,7% on mehed ja 33,3%

naised.

Joonis 93.

HIV-nakkus. Vanuseline jaotus, 2000–2017 (%)

68

Joonis 94.

HIV-nakkus. Naiste osakaal, 2000–2017 (%)

Oletatavad levikuteed on teada 58% 2017. aasta jooksul avastatud HIV-positiivsetest:

parenteraalne (narkootiliste ainete süstimine) – 14 (6,4% üldarvust), heteroseksuaalne – 87

(39,7%), homoseksuaalne – 15 (6,8%), täpsustamata seksuaalne – 11 (5%).

Joonis 95.

HIV-nakkuse oletatavad levikuteed ja riskifaktorid, 2012-2017

Ühtegi nakkuse ülekandmist emalt lapsele ei registreeritud.

69

Joonis 96.

HIV-nakkus lastel vanuses 0-4 a, 2000-2017 (juhtude arv)

2017. aastal uuriti HI-viiruse suhtes kokku 164 015 isikut. Kokku uuriti aasta jooksul 202 675

proovi.

Joonis 97.

HI-viiruse suhtes uuritud isikute arv, 2006–2017

70

Tabel 17.

HI-viiruse suhtes uuritud isikud uuringupõhjuste kaupa, 2011–2017

Uuritud kontingent

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

U u

ri tu

te a

rv

N ei

st

p o

si ti

iv se

d

U u

ri tu

te a

rv

N ei

st

p o

si ti

iv se

d

U u

ri tu

te a

rv

N ei

st

p o

si ti

iv se

d

U u

ri tu

te a

rv

N ei

st

p o

si ti

iv se

d

U u

ri tu

te a

rv

N ei

st

p o

si ti

iv se

d

U u

ri tu

te a

rv

N ei

st

p o

si ti

iv se

d

U u

ri tu

te a

rv

N ei

st

p o

si ti

iv se

d

HIV-tõvestunutega

seksuaalvahekorras

olnud isikud

5 5 4 5 4

Narkootiliste ainete

tarvitajad 13 8 5 1

Suguhaiged

1 2

Abordilõppega

rasedused 3

Vere- ja

elundidoonorid 58 393 3 65 164 4 63 972 4 63199 2 62683 4 57917 3 55456 1

Rasedad

31 633 20 21049 19 18 554 15 16546 17 17281 14 13898 9 13721 4

Vere ja organite

retsipiendid

Relvajõududes

teenivad isikud 19 57 73 1 2 1

Kinnipeetavad isikud

3 970 53 3937 46 3456 29 3534 31 3178 28 2572 19 2182 13

Kliinilistel näidu-

stustel uuritud isikud 2 4

Anonüümselt uuritud

isikud 4 035 26 6 058 27 5 390 42 6324 27 8307 36 9419 19 5696 16

Tervishoiutöötajad

771 773 1 401 913 894 773 1 805

Profülaktiliselt

uuritud isikud 48 632 244 47 551 206 58 795 225 61271 204 66233 184 72893 176 86155 185

Epidemioloogilistel

näidustustel uuritud

isikud

71

Tabel 18.

Testimine HI-viiruse suhtes maakonniti, 2017

Piirkond Testitud isikute arv Testide arv

Tallinn 98098 136033

Harjumaa

Hiiumaa 148 148

Ida-Virumaa 6105 6618

Narva 5453 5519

Jõgevamaa 549 549

Järvamaa 696 696

Läänemaa 724 724

Lääne-Virumaa 1253 1253

Põlvamaa 537 537

Pärnumaa 9194 9194

Raplamaa 464 464

Saaremaa

Tartumaa 39029 39029

Valgamaa 472 616

Viljandimaa 1293 1295

Võrumaa

Kokku 164 015 202 675

Tabel 19.

HIV-tõve registreerimine maakonniti, 1988–2017

Maakond/

aasta

1 9

8 8 -

1 9

9 9

2 0

0 0 -

2 0

0 2

2 0

0 3

2 0

0 4

2 0

0 5

2 0

0 6

2 0

0 7

2 0

0 8

2 0

0 9

2 0

1 0

2 0

1 1

2 0

1 2

2 0

1 3

2 0

1 4

2 0

1 5

2 0

1 6

2 0

1 7

K o

k k

u

Tallinn 7 3 11 10 11 27 27 15 5 10 15 11 10 7 26 10 205

Harjumaa 1 2 1 4 1 2 1 10 4 5 2 2 1 5 1 42

Hiiumaa 1 1

Ida-Virumaa 1 4 9 7 13 21 12 6 6 9 5 1 4 1 1 100

Narva (eraldi) 5 7 8 11 13 10 8 3 15 5 2 5 2 2 3 99

Jõgevamaa 1 1 2

Järvamaa 1 1 1 3

Läänemaa 1 1 2

Lääne-

Virumaa 1 1 1 1 1 3 3 2 13

Põlvamaa 0

Pärnumaa 1 3 1 2 2 9

Raplamaa 1 1 2

Saaremaa 1 3 1 5

Tartumaa 1 1 1 1 4

Valgamaa 1 1 1 3

Viljandimaa 0

Võrumaa 0

Muu/teadmata 23 1 24

Kokku: 23 9 11 27 30 34 57 61 38 25 39 36 24 20 19 41 20 514

72

HIV-tõbe diagnoositi 20 nakatunul, haigestumus 100 000 el. kohta oli 1,5 (2016. aastal 41

juhtu ehk 3,1 100 000 el. kohta). Kokku on Eestis aastate jooksul (seisuga 31.12.2017. a)

HIV-tõbi diagnoositud 514 inimesel.

2017. aastal registreeriti nakkushaigust Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas,

Järvamaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Saaremaal. Suurem haigestumus oli Narvas (4,9 100 000

elaniku kohta), Järvamaal (3,3) ja Saaremaal (3,0).

30% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 40-49 aastat, 20% vanuses 30-39 aastat,

20% vanuses 50-59 aastat. Mehi oli 75%, naisi 25%.

Tabel 20.

Haigused ja seisundid, mille alusel diagnoositi HIV-tõbi, 2017

Indikaatorhaigus Haigete arv

Aju toksoplasmoos 1

Kurtumussündroom 6

Kurtumussündroom + Pneumocystis jirovecii pneumoonia 1

Pneumocystis jirovecii pneumoonia 6

Progresseeruv multifokaalne leukoentsefalopaatia 2

Täpsustamata lümfoom 1

Teadmata 3

Muud zoonoosid

Leptospiroos (A27)

Registreeriti 5 leptospiroosi juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,4 (2016. a oli 3

juhtu ehk 0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,5 juhtu

100 000 elaniku kohta), Harjumaal (1,3) ja Saaremaal (3,0).

Joonis 98.

Leptospiroos, 1995–2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

73

Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt (kahel juhul Leptospira Pomona, ühel juhul

Leptospira Grippotyphosa, kahel juhul Leptospira spp). Haigetest 80% oli mehi, 20% naisi.

80% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses üle 60 aastat, 20% vanuses 30-39 aastat.

60% haigetest moodustasid töötavad isikud, 40% vanaduspensionärid. Kõik haiged

hospitaliseeriti, paranesid. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.

Tulareemia (A21)

2017. aastal tulareemiat ei esinenud (2016. aastal oli üks haigusjuht, haigestumus 100 000 el.

kohta oli 0,1).

Joonis 99.

Tulareemia, 1995–2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Listerioos (A32)

Registreeriti 4 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,3 (2016. a oli 9 juhtu ehk

0,7 100 000 elaniku kohta). Kõik haigusjuhud registreeriti Tallinnas (0,9 juhtu 100 000

elaniku kohta).

Joonis 100.

Listerioos, 2004–2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

74

Kõik diagnoosid oli laboratoorselt kinnitatud. Kliiniliselt avaldusid haigusjuhud meningiidina

50% ja septitseemiana 50%.

Kõik olid vanuses üle 60 aasta, vanaduspensionärid, hospitaliseeriti. Esines üks surmajuht.

Joonis 101.

Listerioosi kliinilised vormid, 2004–2017 (n=57)

Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud (A98.5, A98.6)

Registreeriti 26 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,0 (2016. a oli 11 juhtu

ehk 0,8 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 102.

Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud, 1999–2017 (haigete arv)

75

Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti 10 maakonnas ja

Tallinnas. Suurem haigestumus oli Saaremaal (9,0 100 000 el. kohta), Lääne-Virumaal (6,7),

Pärnumaal (4,8) ja Tartumaal (4,1).

Joonis 103.

Neerusündroomiga hemorraagilise palaviku (A98.5) haigestumus maakonniti, 2017

(100 000 el. kohta)

61,5% haigetest moodustasid 30-59-aastased isikud ning 30,8% – üle 60-aastased isikud.

Mehi oli 61,5%, naisi 38,5%. Haigetest 61,5% olid töötavad ja 30,8% mittetöötavad isikud

(vanadus- ja töövõimetuspensionärid).

Hospitaliseeriti kõik haiged. Letaalseid juhte ei olnud. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.

50% haigetest haigestus talvel 2016. a detsembrist 2017. a veebruarini.

Joonis 104.

Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud. Haigestumine kuude kaupa, 2014–2017

(haigete arv)

76

Marutõbi ja loomahammustused (T14.1)

2017. aastal inimesed marutõppe ei haigestunud (viimane haigusjuht registreeriti 1986. a).

Registreeriti 1 231 loomahammustuse juhtu, 100 000 elaniku kohta 93,5 (2016. a vastavalt

1_320 ja 100,3).

Joonis 105.

Loomahammustuste ja marutaudi põdenud loomade arv, 2000–2017

Enim registreeriti loomahammustusi Põlvamaal (209,1 juhtu 100 000 elaniku kohta),

Tartumaal (197,2), Võrumaal (188,4) ja Narvas (156,2).

Joonis 106.

Loomahammustused maakonniti, 2017 (100 000 el. kohta)

77

Inimesi ründasid kõige sagedamini koerad (67,2%) ja kassid (29,3%). Inimesi rünnanud

loomade seas olid veel ahv, deegu, hamster, hiir, hobune, jänes, kukk, kährik, küülik,

merisiga, nahkhiir, orav, rebane, rott, saarmas, tšintšilja ja tuhkur.

Kolmel juhul toimus vigastamine väljaspool Eestit (Ameerika Ühendriikides, Soomes ja Sri

Lankas).

Puretud inimeste vanuseline jaotus: kuni 14-aastaseid – 26%, 50-aastaseid ja vanemaid –

32,8%. Mehi oli 44,2%, naisi 55,8%.

Veterinaar- ja Toiduameti andmetel ei registreeritud 2017. aastal marutaudi loomadel (2012.-

2016. a - 0, 2011. a – 1, 2010. a - 0, 2009. a – 3, 2008. a – 3, 2007. a – 4, 2006. a – 114 ja

2005. a – 266 loomal).

2017. aastal vaktsineeriti marutõve vastu 317 inimest, nendest 0-14 a. lapsi 45, noorukeid (15-

17 a.) 9, täiskasvanuid 263, neist plaaniliselt vaktsineeriti lapsi 6, noorukeid 1, täiskasvanuid

131. Revaktsineeriti 184 täiskasvanut, neist plaaniliselt 165. Immuunglobuliinprofülaktikat ei

rakendanud. Toksoplasmoos (B58; P37.1)

Registreeriti 2 toksoplasmoosi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2016.

a oli kuus juhtu ehk 0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kaasasündinud toksoplasmoosi ei

registreeritud.

Mõlemad diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti Harjumaal

(1,3 100 000 el. kohta).

Haiged on 50-aastased isikud, üks töötav isik ja üks vanaduspensionär, viibisid kodusel ravil.

Mehi oli 50,0%, naisi 50,0%. Letaalseid juhte ega nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.

Joonis 107.

Toksoplasmoos, 1997–2017 (haigete arv)

78

Puukidega levivad nakkushaigused

Puukentsefaliit (A84)

Puukentsefaliiti registreeriti 87 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 6,6 (2016. a oli

81 juhtu ehk 6,2 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 108.

Puukentsefaliit, 1970–2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

96,6% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt, 3,4% – kliinilise pildi ja epidemioloogilise seose

alusel. Nakkushaigust registreeriti 12 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Kõige suurem

haigestumus oli Saaremaal (56,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Hiiumaal (21,4) ja Pärnumaal

(13,3).

Joonis 109.

Puukentsefaliidi haigestumus maakonniti, 2017 (100 000 el. kohta)

79

36,7% haigetest olid 50-aastased ja vanemad isikud, 26,4% – isikud vanuses 30-49 aastat.

Joonis 110.

Puukentsefaliidi haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2002–2017 (%)

Mehi oli 47,1%, naisi 52,9%.

37,9% moodustasid töötavad, 27,6% – mittetöötavad inimesed ja 14,9% – kooliõpilased.

Kõik haiged haigestusid maist novembrini, juunis-augustis haigestus 72,4% haigete üldarvust.

Joonis 111.

Puukentsefaliidi haigusjuhtude jaotus haigestumise kuude kaupa, 2016-2017

Hospitaliseeriti 71,3% haigestunutest.

Puukentsefaliidi ja puukborrelioosi segainfektsioon registreeriti viiel juhul.

80

Oletatav nakatumine toimus sagedamini Saaremaal (20,7% haigete üldarvust), Harjumaal

(10,3%), Hiiumaal (5,7%), Läänemaal (5,7%) ja Pärnumaal (5,7%). Nakatumise koht jäi

teadmata 41,4% juhtudest. Ühel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Rootsis).

Nakatumist alimentaarsel teel ei olnud.

2017. a vaktsineeriti puukentsefaliidi vastu 14 032 inimest, neist lapsi vanuses 0-14 a 4 864,

noorukeid vanuses 15-17 a 650 ja täiskasvanuid 8 518. Revaktsineeriti 17 799, neist lapsi

vanuses 0-14 a 3 322, noorukeid vanuses 15-17 a 1 129 ning täiskasvanuid 13 348.

Joonis 112.

Puukentsefaliidi haigestumus ja elanikkonna hõlmatus immuniseerimisega, 1999–2017

Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2)

Registreeriti 1 963 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 149,2 (2016. aastal oli 1 420

juhtu ehk 107,9 100 000 elaniku kohta).

Joonis 113.

Lyme’i tõbi, 1992–2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

81

72,3% haigusjuhtudest kinnitati diagnoos laboratoorselt, 27,7% diagnoosi püstitati kliinilise

pildi ja puugiründe seoste põhjal. Nakkushaigust registreeriti kõigis maakondades. Suurem

haigestumus oli Saaremaal (1146,9 100 000 elaniku kohta), Hiiumaal (609,8), Läänemaal

(374,3) ja Raplamaal (301,6).

Joonis 114.

Lyme’i tõve haigestumus maakonniti, 2017 (100 000 el. kohta)

54,9% haigetest olid vanuses 50 aastat ja vanemad, 28,6% – 30-49-aastased isikud.

Mehi oli 36,7%, naisi 63,3%. 56,2% moodustasid töötavad ja 31,3% mittetöötavad inimesed.

70,2% haigusjuhtudest diagnoositi juulis-oktoobris.

Joonis 115.

Lyme’i tõve haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2002–2017 (%)

82

Hospitaliseeriti 2,5% haigestunutest.

Nakatuti sagedamini Saaremaal (15,4% haigete üldarvust), Harjumaal (10,6%), Pärnumaal

(4,9%) ja Raplamaal (3,8%). Nakatumise koht jäi teadmata 46,4% juhtudest. 13 juhul toimus

oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Gruusias üks, Lätis kaks, Leedus üks, Poolas kaks,

Rootsis kaks, Soomes kolm, Taanis üks ja Venemaal üks).

Joonis 116.

Lyme’i tõve haigusjuhtude jaotus haigestumise kuude kaupa, 2016-2017 (haigete arv)

Erlihhioos (A79.8)

Registreeriti 2 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,2 (varem Eestis erlihhioosi ei

registreerinud). Diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud.

Haigeid registreeriti Võrumaal (5,9 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Haiged olid üle 50 aastased naised. Haigestunute seas oli üks töötav isik ja üks

vanaduspensionär. Haiged viibisid kodusel ravil. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.

Mõlemad patsiendid haigestusid 2016. aasta oktoobris.

83

Sugulisel teel levivad haigused

Süüfilis (A50-A53)

Registreeriti 37 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta 2,8 (2016. a oli 27 haiget ehk 2,1

juhtu 100 000 elaniku kohta). Kaasasündinud süüfilise haigusjuhte ei olnud. Varast süüfilist

diagnoositi 70,3% haigete üldarvust.

Joonis 117.

Süüfilise haigestumus maakonniti, 2017 (100 000 el. kohta)

Joonis 118.

Süüfilis, 2001–2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Nakkushaigust registreeriti 8 maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumus oli Valgamaal

(6,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Järvamaal (6,5), Viljandimaal (6,3) ja Raplamaal (5,9).

84

Tallinnas registreeriti 59,4% juhtude üldarvust (2016. a – 40,7%, 2015. a – 56%, 2014. a –

44,1%, 2013. a – 44,7%, 2012. a – 48,8%, 2011. a – 58,2%, 2010. a – 53,6%, 2009. a –

35,6%, 2008. aastal – 66,2%).

62,1% haigetest moodustavad isikud vanusrühmast 30-49 a, 24,3% – 20-29 a. Mehi oli

67,6%, naisi 32,4%.

Joonis 119.

Varajase süüfilise osakaal, 2000–2017 (%)

Joonis 120.

Süüfilise haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2005–2017 (%)

85

Gonokokknakkus (A54)

Registreeriti 58 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 4,4 (2016. a oli 96 juhtu

ehk 7,3 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Nakkushaigust registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli

Hiiumaal (10,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Valgamaal (9,8) ja Tartumaal (9,0). Tallinnas

registreeriti 41,4% juhtude üldarvust. (2016. a – 47,9%, 2015. a – 36,4%, 2014. a – 39%,

2013. a – 40,4%, 2012. a – 48,4%, 2011. a – 56,2%, 2010. a – 45,9%, 2009. a – 41,7%).

Haigetest 44,8% olid vanuses 20-29 aastat, 31% – 30-39 aastat. Mehi oli 41,4%, naisi 58,6%.

Joonis 121.

Gonokokknakkuse haigestumus maakonniti, 2017 (100 000 el. kohta)

Joonis 122.

Gonokokknakkus, 2001–2017 (100 000 el. kohta)

86

2017. aastal uuriti Terviseameti Kesklaboris üks N. gonorrhoeae kultuur antimikroobse

tundlikkuse suhtes. Kultuur oli tundlik asitromütsiini, penitsilliini, tsefiksiimi, tsefotaksiimi,

tseftriaksooni ja tsiprofloksatsiini suhtes.

Joonis 123.

Gonokokknakkuse haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2005–2017 (%)

Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56)

Registreeriti 1 139 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 86,6 (2016. a oli

1_275 juhtu ehk 96,9 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Joonis 124.

Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused, 2001–2017 (100 000 el. kohta)

87

Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (130,9

juhtu 100 000 elaniku kohta), Lääne-Virumaal (122,3), Raplamaal (120,3) ja Tartumaal

(112,0). Tallinnas registreeriti 37,3% juhtude üldarvust (2016. a – 41,9%, 2015. a – 39,2%,

2014. a – 36,5%, 2013. a – 30,9%, 2012. a – 34,4%, 2011. a – 35,8%, 2010. a – 37,4%, 2009.

a – 38%, 2008. aastal – 40,3%).

Ühel juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Soomes).

Joonis 125.

Sugulisel teel levivate klamüüdiahaiguste haigestumus maakonniti, 2017

(100 000 el. kohta)

Haigetest 60,7% olid vanuses 20-29 aastat, 17,7% – 30-39 aastat ja 17,0% – 15-19-aastat.

Mehi oli 12,6%, naisi 87,4%.

Joonis 126.

Sugulisel teel levivate klamüüdihaiguste jaotus vanusrühmade kaupa, 2005–2017 (%)

88

Joonis 127.

Sugulisel teel levivate klamüüdiahaiguste jaotus soo järgi, 2000–2017

Muud nakkushaigused

Poliomüeliit (A80)

Viimane haigusjuht registreeriti Eestis 1961. aastal. Polioviiruse ringluse jälgimiseks uuriti

nakkushaiguste seire raames 58 heitveeproovi, enteroviirust leiti 12 proovis (20,7%).

Tabel 21.

Laste hõlmatus immuniseerimisega poliomüeliidi vastu, 2017 (%)

Vakts-tud

7k.-14a. Vakts-

tud 2a

I rev.

2-14a.

II rev.

7-14a.

Alal. v/n

0-14a.

Vaktsineerimisest

keeldunud 0-14a

KOKKU 95,5 93,8 93,6 91,2 0,1 3,7

Tallinn 94,3 92,8 91,2 86,9 0,1 4,7

Harjumaa 93,9 92,5 92,0 90,5 0,0 4,5

Hiiumaa 95,5 89,1 96,0 96,3 0,1 4,5

Ida-Virumaa 98,0 96,6 96,8 96,0 0,1 1,4

Narva 96,7 96,0 95,4 95,6 0,1 2,8

Jõgevamaa 98,7 98,7 98,3 97,5 0,0 1,1

Järvamaa 97,3 97,3 96,5 94,9 0,0 2,3

Läänemaa 96,1 95,0 95,1 93,5 0,1 2,2

Lääne-Virumaa 96,6 94,9 95,7 93,1 0,1 3,1

Põlvamaa 96,6 92,7 95,5 93,5 0,1 3,0

Pärnumaa 95,6 92,8 93,5 90,6 0,0 3,8

Raplamaa 97,5 94,8 96,9 95,8 0,0 2,4

Saaremaa 96,8 94,8 95,4 94,6 0,0 2,2

Tartumaa 96,8 95,3 95,8 93,4 0,1 3,0

Valgamaa 95,7 90,9 94,9 93,6 0,1 3,9

Viljandimaa 96,1 94,1 95,1 94,2 0,0 3,3

Võrumaa 96,0 94,4 94,6 92,4 0,2 3,2

89

Joonis 128.

2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega poliomüeliidi vastu maakonniti, 2017 (%)

2017. aastal vaktsineeriti poliomüeliidi vastu 13 013 inimest, nendest 0-14 a lapsi 12 812,

noorukeid (15-17 a) 14 ja täiskasvanuid 187. Revaktsineeriti 25 634 inimest, nendest 0-14 a

lapsi 25 390, noorukeid (15-17 a) 15 ja täiskasvanuid 229.

Malaaria (B50-B54)

Registreeriti 2 sissetoodud haigusjuht, haigestumine 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2016.

aastal – vastavalt 1 ja 0,1). Nakkust registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja

Harjumaal (0,7). Diagnoosid on kinnitatud laboratoorselt (Plasmodium falciparum ja

Plasmodium ovale). Mehi oli 50,0% ja naisi 50,0%. Haigetest oli üks töötu isik ja üks

üliõpilane, vanusrühmast 20-29 ja 50-59 aastat. Haigetest hospitaliseeriti üks haige. Mõlemad

haiged paranenud. Oletatav nakatumine toimus Tansaanias ja Nigeerias.

90

Joonis 129.

Malaaria, 2000–2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Joonis 130.

Malaaria haigete jaotus tegevusala järgi, 1962–2017

Leegionärihaigus (A48.1)

Registreeriti 16 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,2 (2016. a oli 14 juhtu

ehk 1,1 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Nakkust registreeriti Tallinnas (2,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (2,0), Ida-

Virumaal (1,2), Lääne-Virumaal (1,7) ja Tartumaal (1,4).

Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. 50,1% haigetest olid vanusrühmast 40-59

aastat, 35,7% üle 60-aastased. Mehi oli 68,8%, naisi 31,2%. 50% haigetest moodustasid

mittetöötavad ja 31,3% töötavad isikud.

91

Hospitaliseeriti kõik haigestunud. Kahel juhul lõppes haigus surmaga. Kahel juhul toimus

nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Itaalias ja Türgis).

75% patsientidest haigestusid jaanuarist maini.

Joonis 131.

Leegionärihaigus, 1999–2017 (haigestumus 100 000 el. kohta)

Teetanus (A33-A35)

Registreeriti 1 haigusjuht, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (2014.-2016. aastal ei

registreeritud, 2013. aastal – üks haigusjuht, 2012. aastal ei registreeritud, 2011. aastal – kaks

haigusjuhtu).

Nakkust registreeriti Lääne-Virumaal (1,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos oli pandud

kliinilise pildi alusel. Haige oli naine vanusrühmast üle 60a, vanaduspensionär, haigestus

septembrikuus, hospitaliseeriti, paranes.

Joonis 132.

Teetanus, 1995–2017 (haigete ja surmajuhtude arv)

92

2017. aastal vaktsineeriti teetanuse vastu 13 021 inimest, nendest 0-14 a lapsi 12 815,

noorukeid (15-17 a) 17 ja täiskasvanuid 189. Revaktsineeriti 60 707 inimest, nendest 0-14 a

lapsi 25 417, noorukeid (15-17 a) 11 002 ja täiskasvanuid 24 288. Sealhulgas trauma puhul

vaktsineeriti 25 inimest, nendest 0-14 a lapsi 3, noorukeid (15-17 a) 4 ja täiskasvanuid 18.

Trauma puhul revaktsineeriti 16 484 inimest, nendest 0-14 a lapsi 10, noorukeid (15-17 a) 12

ja täiskasvanuid 16 462.

Joonis 133.

Teetanuse traumapuhune immuniseerimine, 1995–2017

(vaktsineeritud ja revaktsineeritud isikute arv ning % elanikkonnast)

Dengue hemorraagiline palavik (A90)

2017. aastal registreeriti 8 sissetoodud haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,6

(2016. a oli vastavalt 9 ja 0,7). Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,9 100 000 elaniku kohta),

Harjumaal (1,3), Pärnumaal (1,2) ja Viljandimaal (2,1).

87,5% haigetest olid vanuses 20-49 aastat, 12,5% vanuses 5-9 aastat. Mehi oli 62,5%, naisi

37,5%. 87,5% haigetest olid töötavad isikud, 12,5% koolilapsi.

62,5% haigetest hospitaliseeriti. Surmajuhte ei olnud. 50% haigetest haigestusid märtsis, 25%

novembris. Nakatumine toimus väljaspool Eestit (Egiptuses kaks, Indias üks, Indoneesias üks,

Nigeerias üks, Sri Lankas üks, Tais kaks).

93

Helmintiaasid

2017. aastal uuriti Eestis helmintiaaside suhtes 10 228 roojaproovi ja 603 perianaalkaabet.

Avastati 23 difüllobotriaasi nakkuse juhtu.

Joonis 134.

Elanike koprohelmintoloogilised uuringud, 1990–2017 (% elanikkonnast)

Difüllobotriaas (B70.0)

Registreeriti 23 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,7 (2016. aastal vastavalt 24 ja

1,8).

Joonis 135.

Difüllobotriaas, 2000–2017 (100 000 el. kohta)

94

Juhtusid registreeriti 8 maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumus 100 000 elaniku kohta

oli Jõgevamaal (9,6), Pärnumaal (6,0) ja Tartumaal (4,8).

Joonis 136.

Difüllobotriaasi haigestumus maakonniti, 2017 (100 000 el. kohta)

Haigestunutest 78,3% olid 40-aastased ja vanemad isikud. Mehi oli 52,2%, naisi 47,8%.

47,8% haigestunutest olid töötavad ja 43,5% – mittetöötavad isikud.

87% haigusjuhtudest diagnoositi jaanuarist maini.

Ehhinokokoos (B67)

2017. aastal registreeriti üks haigusjuht, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (2016.

aastal ehhinokokoosi haigusjuhte ei olnud).

Nakkust registreeriti Võrumaal (2,9 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos on laboratoorselt

kinnitatud. Haige oli töötav mees, vanusrühmast 30-39 a, haigestus maikuus, hospitaliseeriti,

paranes. Nakatumise asjaolud ei selgunud, nakatumine võis toimuda nii Eestis, kui ka

väljaspool Eestit (Rootsis).

95

Joonis 137.

Ehhinokokoos, 2000-2017 (haigete arv)

Laste, noorukite ja täiskasvanute vaktsineerimine riikliku

immuniseerimiskava raames

2017. aastal immuniseeriti Eestis lapsi 11 nakkushaiguse vastu: tuberkuloos, B-viirushepatiit,

rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, mumps, punetised, leetrid ja

Haemophilus influenzae tüüp b. Immuniseerimiskavas on ettenähtud täiskasvanute

korduvvaktsineerimine difteeria ja teetanuse vastu iga kümne aasta tagant.

Viimase viie aasta jooksul on esinenud immuniseerimistega hõlmatuse osas vähene

langustrend (va vaktsineerimine Hib- ja rotaviirusnakkuse vastu).

Tabel 22.

Immuniseerimisega hõlmatuse tendentsid Eestis 2013-2017 (%)

Vaktsineerimine

nakkushaiguste vastu

(hõlmatud laste vanused)

2013 2014 2015 2016 2017

Difteeria, teetanus (7 k. – 14

a.) 96,7 96,4 96,2 95,9 95,5

Läkaköha (7 k. – 10 a.) 96,0 95,7 95,4 95,2 94,7

Hib-nakkus (2 a.) 95,1 95,0 94,1 93,8 94,0

Leetrid, punetised, mumps

(1 – 14 a.) 96,0 95,7 95,5 95,4 95,0

B-hepatiit (7 k.-14 a.) 89,6 93,3 95,2 95,1 94,6

Poliomüeliit (7 k. – 14 a.) 96,7 96,4 96,2 95,9 95,5

Tuberkuloos (0 – 11 k.) 95,9 95,1 95,5 95,1 94,7

Rotaviirus-nakkus (1 a.) - - 65,6 86,8 88,7 Märkus: WHO laste vaktsineerimise soovituslik hõlmatustase difteeria, teetanuse, leetrite, punetiste, mumpsi, poliomüeliidi vastu on 95,0%

ja läkaköha vastu 90,0%.

96

B-viirushepatiit

Eestis hakati vaktsineerima teismelisi B-viirushepatiidi vastu 1999. a. Alates 2000. a. alustati

vastsündinute vaktsineerimisega Tallinnas ja 2003. a. kogu Eestis. 2017. a moodustas

vaktsineerimisega hõlmatus B-viirushepatiidi vastu 1-aastastel 91,5% ja 13-aastastel 97,6%.

Enne vaktsineerimisega alustamist haigestus Eestis B-viirushepatiiti sadu inimesi aastas,

enamik neist olid lapsed ja noored täiskasvanud. 2017. a registreeriti Eestis 4 ägedat B-

viiruhepatiidi haigusjuhtu. Alates 2010. a ei esine haigusjuhte laste seas.

Tuberkuloos

Immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse lapsi tuberkuloosi vastu 1-5. elupäeval ühe

vaktsiinidoosiga. Korduvvaktsineerimine ei ole näidustatud. Üle 3 kuu vanustele lastele on

vajalik enne BCG-vaktsiini manustamist teha tuberkuloosi test, sel juhul immuniseeritakse

BCG-vaktsiiniga vaid negatiivse tuberkuloosi testiga lapsi. BCG vaktsinatsioonijärgse

immuunsuse kestuse aeg on teadmata, kuid on alust arvata, et see väheneb 10 aasta pärast.

Hõlmatus tuberkuloosi vastase vaktsineerimisega lastel on püsinud Eestis ajalooliselt kõrgel

tasemel (92 kuni 99%). 2017. a. vähenes kuni 1-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega

võrreldes 2016. a. ning moodustas 94,7%. 31. detsembri 2017. a. seisuga on Eestis 7212

vaktsineerimata last vanuses 0 kuni 14 aastat, neist 58,6% (4228) on Tallinnas ja Harjumaal.

Vaktsineerimata lapsed moodustavad tuberkuloosi riskirühma.

Enne vaktsineerimise rakendamist (1948. a.) registreeriti Eestis tuhandeid haigusjuhtu aastas.

2017. a. registreeriti meil 144 tuberkuloosi haigusjuhtu.

Difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, Haemophilus influenzae tüüp b

Eestis alustati vaktsineerimisega difteeria vastu 1945-1949. a., teetanuse vastu -1951. a.,

läkaköha vastu – 1957. a. ja poliomüeliidi vastu 1959. a.

2017. a. moodustas vaktsineerimisega hõlmatus 1-aastastel lastel difteeria, teetanuse,

läkaköha, poliomüeliidi ja Haemophilus influenzae tüüp b vastu 92,8%.

Pärast vaktsineerimisega alustamist on vähenenud tunduvalt ülalmainitud haiguste koormus.

2017. a. registreeriti Eestis vaid 56 läkaköha haigusjuhtu. Viimased poliomüeliidi

haigusjuhud esinesid Eestis 1961. a., viimased difteeria haigusjuhud registreeriti 2001.a.

Vaktsineerimine b-tüüpi hemofiilusnakkuse vastu on immuniseerimiskavas alates 2005.a.,

selle eesmärgiks on invasiivsete haigusvormide ennetamine väikelastel.

Mumps, punetised, leetrid

Eestis alustati vaktsineerimisega leetrite vastu 1967. a., mumpsi vastu 1981. a. ja punetiste

vastu 1993. a.

31. detsembri 2017. a. seisuga on MMR vaktsiiniga immuniseeritud 95,0% lastest vanuses 1-

14 aastat. Vaktsineerimata laste arv vanuserühmas 3-14 aastat on 7276, neist 4445 ehk 61,1%

elavad Tallinnas ja Harjumaal. Vaktsineerimisega hõlmatus mumpsi, punetiste ja leetrite

vastu 2-aastastel on 93,3%. WHO Euroopa Regionaalselt Verifitseerimiskomisjonilt otsuse

kohaselt on leetrite ja punetiste endeemiline levik Eestis lõppenud ning ülalmainitud haigused

on elimineeritud. Eestis esineb endiselt sporaadilisi leetrite haigusjuhte. WHO hinnangul tuleb

stabiilse epidemioloogilise olukorra säilitamiseks jätkata leetrite ja punetiste elimineerimisele

suunatud tegevusi (haiguste seire, varajane diagnostika, teavitamine ja nakkustõrje meetmete

rakendamine sh laste ning täiskasvanute vaktsineerimine).

Rotaviirusnakkus

Vaktsineerimine rotaviirusnakkuse vastu on immuniseerimiskavas alates 1. juulist 2014. a.

Haiguse laialdane levik ja sage esinemine ning sellest tingitud väikelaste sage

hospitaliseerimise vajadus olid peamised põhjused rotaviirusnakkuse vaktsineerimise

97

lisamiseks riiklikusse immuniseerimiskavasse. 2014. a vaktsineeriti rotaviirusnakkuse vastu

5 174, 2015. a - 11 076, 2016. a – 12 466 ja 2017. a – 9 997 väikelast, mille tulemusel

vähenes Eestis tunduvalt rotaviirusenteriitide arv. 2017. a registreeriti Eestis 586

rotaviirusnakkuse haigusjuhtu, mis on 48% võrra rohkem kui 2016. aastal, aga 2,4 korda

vähem kui 2013. a.

Korduvvaktsineerimised

2-aastaste laste hõlmatus esimese korduvvaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha ja

poliomüeliidi vastu moodustas 81,1% (2016. a - 82,4%).

Hõlmatus teise korduvvaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu

oli 7-aastastel lastel 78,7% (2016. a - 78,7%).

Hõlmatus kolmanda korduvvaktsineerimisega difteeria ja teetanuse vastu 15-17-aastastel

noorukitel suurenes võrreldes 2016. a ja moodustas 82,7% (2016. a - 80,2%).

Hõlmatus leetrite, punetiste ja mumpsi korduvvaktsineerimisega 14-aastastel vähenes

võrreldes 2016. aastaga ja moodustas 90,6% (2016. a - 91,5%).

Täiskasvanute korduvvaktsineerimine difteeria ja teetanuse vastu

Täiskasvanute difteeria-teetanuse vastane korduvvaktsineerimine on immuniseerimiskavas

alates 2008. a. Traumapuhust teetanuse immuunprofülaktikat tehakse difteeria ja teetanuse

toksoidiga, mis tagab täiskasvanutel immuunsuse püsimise ka difteeria vastu.

2017. a. korduvvaktsineeriti difteeria ja teetanuse vastu 24288 täiskasvanut, neist 67,8%

seoses traumaga.

Tabel 23.

Täiskasvanute difteeria ja teetanuse vastu korduvvaktsineerimine, 2004-2017

Aasta Difteeria

(korduvvaktsineeritud

inimeste arv)

Teetanus (korduvvaktsineeritud inimeste arv)

Kokku sh trauma puhul sh plaaniliselt

2004 26850 27500 21243 6257

2005 27167 28786 20019 8767

2006 32207 32343 20719 11624

2007 32888 32987 20040 12947

2008 30606 31498 19325 12173

2009 27082 27168 17028 10140

2010 26091 26225 17392 8833

2011 28710 28771 17292 11479

2012 27710 27714 17700 10014

2013 25424 25424 17468 7956

2014 23537 23537 17881 5656

2015 24720 24720 18034 6686

2016 25704 25706 17328 8378

2017 24288 24288 16462 7826

98

Tabel 24.

Vaktsineerimine gripi vastu, 2016-2017

Aasta Vaktsineeritud inimeste arv erinevates vanuserühmades

0-4.a 5-14.a 15-49.a 50-64.a 65.a ja

vanem

Kokku

2016 1031 2173 15473 8949 7039 34665

2017 1546 3261 22004 12944 12387 52142

Keeldumised vaktsineerimisest

Viimase viie aasta jooksul on vaktsineerimisest keeldumise osas täheldatud kasvutrendi.

Tabel 25.

Keeldumised vaktsineerimisest (%) ja vaktsineerimata laste arvud, 2017

Vaktsineerimine Keeldumised Vaktsineerimata laste arv

(vanuserühm)

Difteeria-teetanus (1–14 a.) 3,7% 8182

Läkaköha (1–10 a.) 4,3% 7031

Mumps, punetised, leetrid (2–14 a.) 4,1% 8197

Poliomüeliit (1–14 a.) 3,7% 8193

B-viirushepatiit (1–14 a.) 4,2% 10075

Haemophilus influenzae b (1-5 a.) 5,1% 3895

Tuberkuloos (alla 1-aastased) 3,1% 689

Rotaviirusnakkus (0-4 a.) 7,5% 1534 (1-aastastel)

Reisimisega seotud nakkushaigused

Tabel 26.

Reisimisega seotud nakkushaigused, 2017

Nakkushaigus Haigete

üldarv aastas

nendest

imporditud Nakatumise riigid

A-viirushepatiit 45 10

Bulgaaria 1

Holland 1

India 1

Leedu 1

Madagaskar 1

Malaisia 1

Prantsusmaa 1

Soome 1

Venemaa 2

E. coli soolenakkus 29 3

Hispaania 1

Soome 1

Prantsusmaa 1

E-viirushepatiit (äge) 4 1 Hispaania

99

Nakkushaigus Haigete

üldarv aastas

nendest

imporditud Nakatumise riigid

Dengue viiruspalavik 8 8

Egiptus 2

India 1

Indoneesia 1

Nigeeria 1

Sri Lanka 1

Tai 2

Gripp (lab. kinnitatud) 1997 3

Austria 1

Nigeeria 1

Norra 1

Jersinioos (Yersinia

enterocolitica enteriit) 43 2

Hispaania 1

Portugal 1

Kampülobakterenteriit 347 23

Aserbaidžaan 1

Bulgaaria 5

Hispaania 1

Horvaatia 1

India 2

Indoneesia 1

Itaalia 1

Leedu 1

Madagaskar 1

Myanmar (Birma) 1

Tai 2

Tšehhi 1

Ukraina 2

Ungari 1

Venemaa 2

Klamüüdiahaigused

(sugulisel teel levivad) 1139 1 Soome

Kõhutüüfus 2 2 India

Lambliaas 161 2 India 1

Kreeka 1

Leetrid 1 1 Itaalia 1

Leegionärihaigus 16 2 Itaalia 1

Türgi 1

Läkaköha 56 2 Türgi 1

Ukraina 1

Loomahammustus 1231 6

Ameerika Ühendriigid 1

Soome 1

Sri Lanka 1

Tai 1

Malaaria (P. falciparum) 1 1 Tansaania

Malaaria (P. ovale) 1 1 Nigeeria

Mumps 6 1 Jaapan

Noroviirusnakkus 644 5

Hiina 1

Kenya 1

Tai 1

Türgi 1

100

Nakkushaigus Haigete

üldarv aastas

nendest

imporditud Nakatumise riigid

Venemaa 1

Pneumokokknakkus 160 4

Norra 1

Ungari 1

Soome 2

Puukborrelioos (Lyme`i tõbi) 1963 12

Gruusia 1

Leedu 1

Läti 1

Poola 2

Rootsi 2

Soome 3

Taani 1

Venemaa 1

Puukentsefaliit 87 1 Rootsi

Rotaviirusenteriit 586 32

Bulgaaria 5

Egiptus 4

Gruusia 1

Hispaania 3

Horvaatia 2

India 1

Küpros 1

Maroko 1

Rootsi 1

Suurbritannia 3

Tai 2

Türgi 6

Venemaa 2

Salmonelloos 279 21

Bulgaaria 3

Egiptus 3

Filipiinid 1

Gruusia 1

Hiina 1

Hispaania 1

Indoneesia 1

Küpros 1

Mehhiko 1

Poola 3

Tai 1

Türgi 2

Venemaa 1

Vietnam 1

Šigelloos 16 12

Egiptus 1

Gruusia 2

India 2

Indoneesia 1

Kenya 1

Myanmar (Birma) 1

Nepal 1

101

Nakkushaigus Haigete

üldarv aastas

nendest

imporditud Nakatumise riigid

Tadžikistan 1

Tai 2

Soole muud täpsustatud

bakter- ja viirusnakkused 391 3

Dominikaani Vabariik 1

Egiptus 1

Hispaania 1

Süüfilis 37 4

Ameerika Ühendriigid 1

Tai 1

Saksamaa 1

Ukraina 1

Tuulerõuged 8088 10

Egiptus 1

Hispaania 1

Poola 1

Singapur 1

Soome 2

Suurbritannia 1

Taani 1

Türgi 2

KOKKU 173

Joonis 138.

Reisimisega seotud nakkushaigused. Haigusjuhtude arv, 2004–2017

102

Joonis 139.

Reisimisega seotud nakkushaigused. Nakatumiskohtade (riikide) arv, 2005–2017

103

Nakkushaigete hospitaliseerimine Tabel 27.

Haiglaravil viibinud patsientide osakaal, 2017

Nakkushaigus %

B-viirushepatiit, äge 100,0

Ehhinokokoos 100,0

E-viirushepatiit 100,0

Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud 100,0

Kõhutüüfus 100,0

Leegionärihaigus 100,0

Leetrid 100,0

Leptospiroos 100,0

Listerioos 100,0

Meningokokknakkus 100,0

Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid 100,0

Teetanus 100,0

Pneumokokknakkus 95,6

Haemophilus influenzae nakkus 94,3

E. coli soolenakkus 89,6

Rotaviirusenteriit 80,9

Muud täpsustatud soolenakkused 77,5

Puukentsefaliit 71,3

A-viirushepatiit 71,1

Norwalk-viirusnakkus 68,6

Amöbiaas 66,7

Dengue palavik 62,5

Salmonelloos 56,6

Jersinioos 51,2

Malaaria 50,0

C-viirushepatiit, äge 50,0

Muud ja täpsustamata viirushepatiidid 50,0

Kampülobakterenteriit 47,0

Šigelloos 43,8

Läkaköha 12,5

C-viirushepatiit, krooniline 8,3

Sarlakid 6,7

Difüllobotriaas 4,3

Lambliaas 4,3

Süüfilis 2,7

Lyme'i tõbi 2,5

Gonokokknakkus 1,7

Loomahammustused 0,9

Tuulerõuged 0,7

Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused 0,4

B-viirushepatiit, krooniline 0,0

Mumps 0,0

Toksoplasmoos 0,0

Erlihhioos 0,0

104

Nakkushaiguste surmajuhud Tabel 28.

Nakkushaigustest põhjustatud surmajuhud, 2003–2017

Nakkushaigus

2 0

0 3

2 0

0 4

2 0

0 5

2 0

0 6

2 0

0 7

2 0

0 8

2 0

0 9

2 0

1 0

2 0

1 1

2 0

1 2

2 0

1 3

2 0

1 4

2 0

1 5

2 0

1 6

2 0

1 7

K O

K K

U

Pneumokokknakkus 2 5 3 4 1 3 6 6 9 8 11 11 69

H. influenzae nakkus 1 2 2 2 4 2 4 17

Pneumokokk- ja H.

Influenzae

seganakkus

1 1

Meningokokknakkus 4 1 1 1 2 1 1 1 12

Listerioos 2 2 1 3 2 1 11

Leegionärihaigus 1 2 1 2 2 4 2 3 2 19

Leptospiroos 1 1

Läkaköha 1 1

Neerusündroomiga

hemorraagiline palavik 1 1

Salmonelloos 1 1 1 1 2 1 1 8

Šigelloos 1 1

Malaaria 1 1 2

A-viirushepatiit 2 1 3

Äge B-viirushepatiit 1 1

Krooniline B-viirushepatiit 1 1

Creutzfeldt-Jakobi tõbi 1 3 4

Kampülobakterenteriit 1 1 2

Teetanus 1 1

Norwalk-viirusnakkus 1 1 1 1 4

Soole muud täpsustatud

bakternakkused 1 2 10 7 20

E. coli soolenakkus 1 2 3

Rotaviirusenteriit 1 1

Gripp ? ? ? ? ? ? 13 8 10 4 8 22 21 29 40 155

KOKKU 1 6 3 9 10 8 19 13 21 16 24 43 38 63 64 338

2017. aastal ei registreeritud paratüüfusi, botulismi, brutselloosi, Creutzfeldt-Jakobi tõbi,

difteeriat, kaasasündinut süüfilist, katku, koolerat, leeprat, marutõbi, ornitoosi, poliomüeliiti,

siberi katku.

105

Järelevalve tulemused

Tabel 29.

Järelevalve immuniseerimiskohtade üle, 2017. a

Talitus Esindus

Tegutsevate

objektide

arv

Kontrollitud

objektide

arv

Kontrollitud

objektide

%

Kontrolli-

miste

üldarv

Põhja

talitus

Harjumaa 519 298 57,4 435

Raplamaa 19 19 100,0 44

Järvamaa 30 28 93,3 40

Kokku/

talituse keskmine 568 345 60,7 519

Lõuna

talitus

Tartumaa 159 69 43,4 155

Jõgevamaa 37 14 37,8 48

Põlvamaa 30 14 46,7 41

Valgamaa 29 15 51,7 48

Viljandimaa 60 23 38,3 89

Võrumaa 38 23 60,5 50

Kokku/

talituse keskmine 353 158 44,8 431

Lääne

talitus

Pärnumaa 99 53 53,5 84

Läänemaa 30 25 83,3 32

Saaremaa 34 28 82,4 40

Hiiumaa 9 5 55,6 9

Kokku/

talituse keskmine 172 111 64,5 165

Ida talitus

Ida-Virumaa 199 199 100,0 252

Lääne-Virumaa 63 44 69,8 54

Kokku/

talituse keskmine 262 243 92,7 306

Kokku/ Eesti keskmine 1355 857 63,2 1441

106

Tabel 30.

Järelevalve nakkushaiguste ennetamise ja epideemiatõrje meetmete täitmise üle, 2017. a

Talitus Esindus

Tegutsevate

objektide

arv

Kontrollitud

objektide

arv

Kontrollitud

objektide

%

Kontrolli-

miste

üldarv

Lääne

talitus

Pärnumaa 57 27 47 27

Läänemaa 18 8 44 8

Hiiumaa 10 7 70 7

Saaremaa 23 14 61 14

Kokku/

Talituse keskmine 108 56 56 56

Ida

talitus

Ida-Virumaa 149 38 26 38

Lääne-Virumaa 45 14 31 14

Kokku/

Talituse keskmine 194 52 28 52

Lõuna

talitus

Tartumaa 115 37 37 37

Jõgevamaa 21 9 9 9

Põlvamaa 21 13 13 13

Valgamaa 19 8 8 8

Viljandimaa 33 17 17 17

Võrumaa 23 21 21 21

Kokku/

Talituse keskmine 232 105 54 105

Põhja

talitus

Harjumaa

(sh Tallinn) 362 117 32 122

Raplamaa 21 11 52 8

Järvamaa 22 9 41 10

Kokku/

Talituse keskmine 405 137 42 140

Kokku/Eesti keskmine 939 350 37 353