Kiri

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr 12042771

Töö nr: DP-20/11-2024

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja

lähiala detailplaneering

Asukoht:

Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond

Planeeringu koostamise korraldaja:

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

Huvitatud isik:

Wesenberg OÜ

Planeerija:

Egle Heero, diplomeeritud maastikuarhitekt MSc

Tartu

2026

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja lähiala detailplaneering

2

SISUKORD

A SELETUSKIRI _______________________________________________________________ 3

1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk __________________________________ 3

2. Detailplaneeringu koostaja _____________________________________________________ 3

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ____________________________________________ 3

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus _____________________________________________ 4

5. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed _______________ 5

6. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ja planeeringulahenduse põhjendus _ 6

7. Planeeringulahendus __________________________________________________________ 8

8. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ____________________________________________ 8

9. Krundi ehitusõigus ____________________________________________________________ 8

10. Krundi hoonestusala piiritlemine _________________________________________________ 9

11. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ___________________________________ 9

12. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded _____________________________________12

13. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine __________________________________12

14. Haljastuse, vertikaalplaneerimise ja heakorra põhimõtted ___________________________13

15. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ____________________________________________14

14.1. Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus ______________________________________ 14

14.2. Kanalisatsioon ja sademevesi ___________________________________________ 15

14.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus _________________________________________ 16

14.4. Soojavarustus ________________________________________________________ 16

14.5. Sidevarustus _________________________________________________________ 17

16. Servituutide vajaduse määramine _______________________________________________17

17. Asjakohaste mõjude hindamine ja keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava

elluviimiseks _____________________________________________________________________18

18. Radooniriski vähendamise võimalused __________________________________________21

19. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused _____________________________22

20. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus ____________________________________________________________________23

21. Planeeringu elluviimise võimalused _____________________________________________23

B KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE ___________ 24

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD MATERJALID (DIGITAALSELT ERALDI

FAILIDENA) ____________________________________________________________________ 25

Joonis 1. Situatsiooniskeem ________________________________________ M 1:10000

Joonis 1. Olemasolev olukord _________________________________________ M 1:500

Joonis 3. Funktsionaalsed ja ehituslikud seosed ________________________ M 1:1000

Joonis 4. Põhijoonis _________________________________________________ M 1:500

Joonis 5. Tehnovõrkude joonis ________________________________________ M 1:500

Joonis 6. Mahuline illustratsioon _________________________________________skeem

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja lähiala detailplaneering

3

A SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 21.01.2025 korraldus

nr 19 „Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja

keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) mittealgatamine“.

Detailplaneeringu eesmärgiks on hoonestusala ja ehitusõiguse määramine kaubandus-,

toitlustus-, teenindushoone või tankla püstitamiseks. Samuti antakse põhimõtteline lahendus

planeeringuala haljastusele, heakorrale, liikluskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajadus puudub.

Planeeringu koostamise käigus muudeti planeeringuala piiri ja hõlmati planeeringualasse

lähialana ka Lohu tänava ristmik. Seoses planeeringuala piiri laiendamisega muutus ka

planeeringu nimetus „Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja lähiala detailplaneering“.

Planeeritav ala asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Vändra alevis 57 Mudiste -

Suure-Jaani - Vändra tee ja 9310140 Lohu tänav L1 ristumiskohas. Planeeringuala hõlmab

Pärnu-Paide mnt 25 kinnistut (93101:002:0125, pindala 1656 m², 100% elamumaa) ja osaliselt

lähialana 57 Mudiste - Suure-Jaani - Vändra tee (93101:001:0213, pindala 36243 m², 100%

transpordimaa), 9310140 Lohu tänav L1 (93101:002:0245, pindala 3190 m², 100%

transpordimaa) ja Pärnu-Paide mnt 27a (93101:001:0352, pindala 1818 m², 100%

transpordimaa) katastriüksuseid. Planeeringuala suurus on 2928 m².

Käesoleval ajal puudub planeeringuala hõlmav kehtiv detailplaneering. Vastavalt Vändra alevi

üldplaneeringule (kehtestatud Vändra Alevivolikogu 18.06.1998 otsusega nr 44) on

planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks äri- ja büroohoonete maa. Detailplaneeringu

koostamise kohustus tekib planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 1 p 1 alusel. Samuti ei ole

algatatav detailplaneering vastuolus koostatava Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on topo-geodeetiline mõõdistus täpsusastmega M

1:500. Koostaja Kagu Geodeesia OÜ (reg nr: 11975466, MTR: EEG000219, töö nr: 24T09,

13.11.2024). Koordinaadid on L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Detailplaneeringu koostaja

Planeeringu koostaja on Ruumi Grupp OÜ, planeerija Egle Heero (maastikuplaneerimine ja –

disain, keskkonnatehnika õppekava, TTÜ Tartu Kolledž, MSc 2015, MB 005405). Planeeringu

koostamise korraldaja on Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus.

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

 Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud „Pärnu maakonna

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja lähiala detailplaneering

4

planeering“;

 Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53 algatatud „Põhja-Pärnumaa

valla üldplaneering“;

 Vändra Alevivolikogu 18.06.1998 otsusega nr 44 kehtestatud „Vändra alevi üldplaneering“;

 Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneeringu liikluse Lahendusvariant V1 ja

Lahendusvariant V2. Koostaja Liikluslahendus OÜ (reg nr: 11999509, MTR: ELK 000020,

töö nr: 252103, 01.07.2025);

 Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 22.01.2020 vastu võetud määrus nr 1 „Põhja-Pärnumaa

valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032“;

 Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 16.03.2022 vastu võetud määrus nr 4 „Põhja-Pärnumaa

valla jäätmehoolduseeskiri“;

 Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 21.08.2019 vastu võetud määrus nr 15 „Põhja-Pärnumaa

valla heakorraeeskiri“;

 Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);

 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

 Muud kehtivad standardid, määrused ja seadused.

Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on arvestatud Rahandusministeeriumi poolt

2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid“, Riigihalduse ministri

17.10.2019 vastu võetud määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“ ning juhendmaterjalidega, mis on kättesaadavad veebilehtedel:

http://planeerimine.ee/.

Foto 1. Vaade planeeringualale (september 2023, Google Maps)

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringuala Vändra alevis 57 Mudiste - Suure-Jaani - Vändra tee (Pärnu-Paide mnt)

lõunapoolsel küljel. Planeeritav maa-ala hõlmab Pärnu-Paide mnt 25 (93101:002:0125, pindala

1656 m 2

) kinnistut ja lähiala. Olemasolev maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa.

Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ning olemasolev olukord on

kajastatud joonisel 2.

Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu on hoonestatud. Ehitusregistri andmetel asub sellel 2 ehitist:

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja lähiala detailplaneering

5

elamu (ehitusregistri kood: 103027199), ehitisealuse pinnaga 48 m 2

ja kuur (ehitusregistrikood:

103027200), ehitisealuse pinnaga 26 m 2

. Elamu on kasutusel olnud ka kauplusena.

Juurdepääs planeeringualale on 9310140 Lohu tänav L1-lt (Lohu tänavalt). Lisaks on võimalik

planeeringualale juurde pääseda Pärnu-Paide maanteelt, mille lõunaküljel kulgeb ka

olemasolev jalgtee. Parkimine on lahendatud krundisiseselt olemasoleva hoone küljel

betoonkividest platsil, mahutavusega ca 4 autot. Planeeringualal asub vana salvkaev, muud

olulisemad platsid, piirded ja rajatised puuduvad.

Planeeritav maa-ala on kõlvikuliselt õuemaa. Ala on hooldatud. Esineb üksikuid kõrgemaid

puid, mõned viljapuud, põõsad ja hekk. Planeeringuala on tasase reljeefiga, kerge languga

loode suunas ning peatänava ääres läheb taas maapind kõrgemaks. Suurim kõrguste erinevus

planeeringuala erinevate osade vahel on ca 0.8 m (absoluutkõrgused vahemikus 38.20-39.01)

m). Ala madalaim koht asub keskosas ning kõrgeim koht planeeringuala põhjaosas.

Planeeringuala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Lähipiirkonnas on koostatud 1970. a

kursuseprojekt „Vändra alevi ehitusgeoloogia pinnasemehaanika“ mille andmetel on Vändra

alevi pinnasevee veetase sügavusel vahemikus 1-1.5 m ja pinnase geotehnilised omadused

üldiselt head.

Planeeringualal on olemasolev liitumine elektrivarustusega kinnistu kirdeosas. Lähim alajaam

Resto:(Vändra) paikneb Pärnu-Paide mnt 21 (93101:002:0048) katastriüksusel. Samuti on

olemas liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga Lohu tänaval asuvast torustikust. Lisaks

kulgeb Pärnu-Paide maanteel sademeveekanalisatsioon, millega liitumine puudub.

Lähiümbruses puudub kaugküttevõrgustik. Planeeringuala läbib vastavalt 12.09.2023 vastu

võetud määrusele nr 57 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni maa-aluste torustike kaitsevöönd, ulatusega 2 m torustiku telgjoonest mõlemale

poole. Torustike kasutamiseks ja hooldamiseks tuleb sõlmida servituudilepingud.

Vastavalt ehitusseadustiku §-le 71 ulatub Pärnu-Paide mnt 25 kinnistule 57 Mudiste - Suure-

Jaani - Vändra tee kaitsevöönd ja 9310140 Lohu tänav L1 tänava kaitsevöönd, mille laius alevis

on mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 m. Vändra alevi üldplaneeringu

järgi on maantee punaste joonte vahemik 25 m, seega kaitsevööndi ulatuseks on ca 12.5 m tee

telgjoonest mõlemale poole ja tänavate punaste joonte vahemik 10-15 m, seega ca 7.5 m tee

telgjoonest mõlemale poole.

Planeeringualal ega lähialal ei paikne kultuurimälestisi, kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000

võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida

planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.

5. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud

seosed

Planeeringuala asub Vändra alevi keskosas (alevit läbiva magistraaltänava ääres), kus

olulisemateks funktsioonideks on elamumaa ning ärimaa juhtfunktsioon. Planeeritav ala on

vahetult ümbritsetud kahest küljest elamumaadega ja kahest küljest transpordimaadega.

Planeeringuala piirinaabrid on esitatud tabelis 1.

Juurdepääs planeeringualale on tagatud avaliku kasutusega tänavatelt. Teed on

kahesuunalised, ca 4.5-7 m laiused. Lähim ühistranspordipeatus Vändra asub ca 70 m

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja lähiala detailplaneering

6

kaugusel Pärnu-Paide maanteel. Tänavavalgustus on olemas Pärnu-Paide maanteel ja Lohu

tänaval. Planeeringuala lähedal paiknevad mõned kauplused, muud olulisemad

sotsiaalobjektid (Vändra Gümnaasium, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Vändra Lasteaed jne)

paiknevad kaugemal Vändra alevis ca 0.7-1.5 km raadiuses.

Planeeringuala lähiümbruses kehtestatud ja koostamisel olevate planeeringute nimetused,

numbrid ja põhilahendused on esitatud joonisel 3. Planeeringute peamiseks eesmärgiks on

olnud elamu- ja ärimaa kruntide moodustamine. Planeeringutega määratud põhilised

ehitustingimused ja arhitektuurinõuded kontaktvööndi ärimaa kruntide osas on üldjoontes

järgnevad: ehitisealune pind kuni 270-2500 m 2

, suurim lubatud hoonete arv krundil 1-2; suurim

lubatud korruselisus 1-3; lubatud maksimaalne kõrgus 7.5–12 m, katusekalle 0-20° ja 5-25°.

Välisviimistluses on lubatud kasutada krohvi, puitlaudist või sandwich-paneele.

Katusekattematerjalina on lubatud kasutada valtsplekki, sandwich-paneele või rullmaterjali.

Pärnu-Paide maanteel olemasolev hoonetus on küllaltki eriilmeline. Elamute puhul on

domineerivaks puidust madalad viilkatusega hooned, ärihoonete puhul on ka lamekatusega

ehitisi. Hooned paiknevad peamiselt Pärnu-Paide maanteega risti või paralleelselt. Pärnu-Paide

maantee ääres väljakujunenud ehitusjoon on paljude hoonete puhul teele üsna lähedal,

hooned paiknev lausa krundi piiril või siis sellele väga lähedale. Kontaktvööndis paiknevate

hoonete kõrgused jäävad valdavalt vahemikku 6-9 m.

Planeeringuala kontaktvööndi ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs on esitatud joonisel

3.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve

57 Mudiste - Suure-Jaani - Vändra tee (93101:001:0213) transpordimaa 100%

Pärnu-Paide mnt 27a (93101:001:0352) transpordimaa 100%

9310140 Lohu tänav L1 (93101:002:0245) transpordimaa 100%

Lohu tn 14 (93101:002:0100) elamumaa 100%

Pärnu-Paide mnt 23 (93101:002:0159) elamumaa100%

6. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ja

planeeringulahenduse põhjendus

Pärnu maakonna planeeringus ja selle lisades on planeeringuala määratletud kui väärtuslik

maastik, kus hoonestuse planeerimisel tuleks järgida olemasolevat ajaloolist asustust,

arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega ning säilitada

ajaloolist maakasutust ja olemasolevaid väärtusi, sobitades uued elemendid kooskõlas

olemasolevatega.

Lisaks on planeeringuala määratletud kui piirkondlik keskus ja linnalise asustusega ala, kus on

vajalik tagada kohalikud kvaliteetteenused. Linnalise asustusega alad on nii elamualad, äri- ja

tootmisalad kui ka linnasisesed puhkealad, mis moodustavad kompaktse terviku, olles elanike,

töökohtade ja teenuste peamisteks koondumiskohtadeks. Arendamisel tuleks järgida

olemasolevat asustusstruktuuri seda võimalusel tihendades, eelistada tühjana seisvate

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja lähiala detailplaneering

7

hoonete ja maa-alade taaskasutusele võtmist. Uushoonestuse kavandamisel arvestada

piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude ja ehituslaadiga, seada eesmärgiks kõrge

arhitektuuriline tase.

Planeeritav maa-ala pole kaitsealune maa ega osa rohevõrgustikust, seega planeeritaval

tegevusel puudub vastuolu maakonnaplaneeringuga.

Koostamisel olevas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on planeeringuala määratletud

segahoonestuse maa-alana, mis on maakasutuse poolest mitmekesine piirkond või tänava-

äärne hoonestusala, kus on põimunud erinevad tegevused. Kuna juhtotstarve võimaldab

erinevate järgnevate juhtotstarvete kooskasutust, siis tuleb segahoonestuse maa-alal

kavandatava maaüksuse iseloomust lähtuvalt järgida vastava juhtotstarbe täiendavaid

tingimusi (ärimaa juhtotstarbe tingimused).

Lisaks on planeeringuala määratletud kui tiheasustusala (kompaktne ja mitmekesine

hoonestus, tsentraalsed tehnovõrgud jne) ja arenguala, mis on potentsiaali omavad

võtmepiirkonnad, mille arendamisel kasvab valla konkurentsivõime. Asustuse suunamisel

lähtutakse eelkõige tihendamise printsiibist ehk alakasutatud või kasutusest välja langenud

maa-alade, hoonete ja olemasoleva taristu kasutuselevõtmine.

Ka koostatavas üldplaneeringus on planeeritav maa-ala määratletud kui väärtuslik maastik

(kultuurilis-ajalooline ja identiteedi väärtus), kus tuleks korrastada ja tähistada kaitseväärtusega

üksikobjektid ning nende juurdepääsud. Ajalooväärtustega objektide puhul säilitada nende

ajalooline ilme. Uute ehitusalade rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued

elemendid kooskõlas olemasolevatega.

Käesolev detailplaneering järgib üldjoontes koostatavat üldplaneeringut.

Vändra alevi üldplaneeringu järgi on planeeringuala äri- ja büroohoonete maa, mis on elutsooni

üheks osaks. Koostatav detailplaneering on kehtiva üldplaneeringu kohane.

Planeeringu koostamise ajal puudub planeeringuala hõlmav kehtiv detailplaneering

Käesolev planeering järgib üldjoontes kõrgema taseme strateegilisi dokumente ja piirkonnas

väljakujunenud põhimõtteid ning varasemalt lähiala äri- ja keskusaladele planeeritud

ehitusõiguse näitajaid. Kuna planeeritava ala kontaktvööndis asub juba olemasolevad ärimaid,

siis on planeeringuala ärimaaks muutmine loogiline jätk olemasolevale maakasutusele.

Detailplaneeringuga muudetakse senine maakasutus elamumaast ärimaaks, kuid ka

varasemalt on planeeringualal olemasolevat eluhoonet kasutatud kauplusena. Planeeringuala

asukoht on ärimaa kavandamiseks sobilik oma paiknemise tõttu peatänava ääres. Samuti

seotakse uushoonestus olemasoleva tehnilise taristu ja asustusega, mis tagab kompaktse,

jätkusuutliku ja mitmekesise keskuseala. Uushoonestust planeeritakse mahus, mis ei ole

käsitletav kui suuremahuline kaubandus- või teenindushoone ja sellega seotud tegevus ei too

kaasa kontaktvööndisse eeldatavalt olulisi negatiivseid häiringuid. Koostatava detailplaneeringu

eesmärgid ühtivad ka koostatava üldplaneeringu ja maakonnaplaneeringu eesmärkidega, kuna

maa kasutuselevõtmine ärimaana rikastab piirkonnakeskust uute teenuste, kaupade ja

töökohtadega ning võetakse kasutusele tühjana seisev krunt tihendades olemasolevat

asustusstruktuuri. Planeeringuala hoonestamisega ei kaasne piirkonna ebaproportsionaalset

tihenemist ega piirkonnale mitteomast hoonestuslaadi ega ületata eeldatavalt piirkonna

keskkonnataluvust. Eeltoodust tulenevalt on planeeringuga püstitatud eesmärk ja

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja lähiala detailplaneering

8

planeeringulahendus kooskõlas valla üldisemate arengusuundadega ning planeeritud

hoonestus on keskkonda sobilik.

7. Planeeringulahendus

Planeeringulahendusega on kavas püstitada tankla koos väiksema kaubandus-, toitlustus- või

teenindushoonega või ainult kaubandus-, toitlustus- või teenindushoone. Kuna tankla

planeerimine hõlmab endas rohkem erisusi on planeeringulahenduses peamiselt keskendutud

tanklale, kuid antakse ka täiendavaid tingimusi juhul kui tanklat ei tule ja rajatakse ainult

kaubandushoone. Tankla koosseisu kuuluvad: varikatus, tankimissaared koos tankuritega ja

maa-alused kütusemahutid. Lisaks on rajatistest kavandatud elektriautode laadimispunkt,

reklaammast või infotabloo ja õhk-vesi seade. Planeeritavas tanklas on kavas hoida järgnevaid

vedelkütuseid: diislikütus, mootoribensiin 95, mootoribensiin 98 ja AdBlue (AdBlue ei põle ega

ole plahvatusohtlik). Gaasimahutit ja gaasitankurit ei ole planeeritud. Lisaks kütustele

pakutakse aknapesuvedelikku.

Kütusetanklasse kavandatakse paigaldada üks suur või kaks väiksemat mahutit, mille maht

kokku ei ole rohkem kui 100 m 3

. Mootorikütuste erikaal on ~700 kg/m 3

. Seega planeeritakse

tanklas hoida maksimaalselt 100 x 0,7 ~70 tonni mootorikütust. Planeeritav kogus on väiksem

kui 100 tonni, st ei ületa kemikaali ohtliku koguse künnimäära, vatsavalt majandus- ja

taristuministri 02.02.2016 määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäära ja ohtliku kemikaali

künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord” lisale, tabel nr 2.

Tanklahoones ei tohi väiketaaras hoitavate põlevvedelike piirkogus ületada 200 liitrit.

Kaubandushoone püstitamisel on kavas rajada väiksem toidukauplus (nt Meie toidukaubad,

Grossipood või Coop).

Joonisel 4 on esitatud näitlikud ehitiste ja rajatiste asukohad, mida võib projekteerimisel

täpsustada ja muuta arvestades kõiki planeeringus sätestatud nõudeid.

8. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga ei kavandata maaüksuse jagamist kruntideks. Olemasolevad krundipiirid

säilivad. Planeeritud krundi sihtotstarbeks on ärimaa. Krundi piirid, pindala ja kasutamise

sihtotstarve ning muud näitajad on toodud põhijoonisel (joonis 4).

9. Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigus on näidatud põhijoonisel toodud tabelis. Ehitusõigusega on määratud

krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim

lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.

Planeeritud tankla koosneb kuni 200 m 2

ehitisealuseks pinnaga teenindushoonest ja kuni 150

m 2

ehitisealuse pinnaga varikatusest.

Kui tanklat ei rajata ja ehitatakse ainult kaubandus-, toitlustus- või teenindushoone, siis võib

selle ehitisealune pind olla kuni 520 m 2

.

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja lähiala detailplaneering

9

Hoonete suurima lubatud ehitisealuse pinna moodustavad kokku hooned ja varikatused.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud vastavalt kehtivatele tuleohutusnõuetele

ja ehitusseadustikule püstitada lisaks ka alla 20 m 2

ehitisealuse pinnaga ja alla 5 m kõrguseid

väikeehitisi, ehitusloa ja -teatise kohustuseta rajatisi, kuid nende kavandamisel väljapoole

detailplaneeringuga määratud hoonestusala tuleb need kirjalikult kooskõlastada piirinaabritega

ja nende püstitamisel ei tohi rikkuda tuleohutusnõudeid ega takistada teede ristumiskohtades

nähtavust.

Krundil paiknevad olemasolevad hoone on planeeritud likvideerida.

Lubatud krundi täisehituse osakaal on kuni 40 %.

Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“

kohaselt on planeeritud ehitiste kasutamise otstarve:

 12130 - toitlustushooned

 12310 - kaubandushooned

 12330 - teenindushoone

 12520 - hoidlad ja laohooned

 12619 - muu meelelahutushoone

 24221 - rajatis vedel- või gaasikütuse hoidmiseks

10. Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid ja varikatuseid. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud,

kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt jalgrataste varjualused, prügimajad, tanklat

toetavad rajatised).

Hoonestusala kavandamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast, kujadest ja planeeringualal

olevatest piirangutest, sh üldplaneeringuga määratud tänavate punaste joonte vahemikest.

Hoonestusala on kavandatud Pärnu-Paide maantee teljest 12.5 m kaugusele ja teistest

külgedest 4 m kaugusele krundipiirist. Kohustuslikku ehitusjoont pole määratud.

Kavandatud hoonestusala piiritlemine, selle sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel

(joonis 4). Planeeritud hoonete täpne ehitisealune pind ning paiknemine selgub

ehitusprojektiga.

11. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeringuala liikluslahenduse väljatöötamisel on tuginetud Liikluslahendus OÜ tööle nr

252103 „Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneeringu liikluse Lahendusvariant

V1 ja Lahendusvariant V2“. Detailplaneeringuga uusi tänavaid ei planeerita. Juurdepääs

planeeringualale on kavandatud Lohu tänavalt. 57 Mudiste - Suure-Jaani - Vändra teele on

lubatud rajada üks väljasõit, sissesõitu riigimaanteelt pole lubatud rajada. Juurdepääsud võib

planeerida ühesuunalistena (ühest sisse, teisest välja) või osaliselt kahesuunalistena (ühest

sisse-välja, teisest välja), olenevalt kas rajatakse tankla või kaubandushoone. Tankla puhul

tuleks eelistada ringliiklust. Põhijoonisel on esitatud lahendus, kus tankla mahuteid täitva

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja lähiala detailplaneering

10

transpordi (sadulautorongide) sissesõit on planeeritud Lohu tänava kaudu ja väljasõit 57

Mudiste - Suure-Jaani - Vändra teele. Lisaks on planeeritud ka kolmas teenindava transpordi

juurdepääs kauba laadimiseks Lohu tänavale planeeringuala kagunurka. Planeeritud

juurdepääsud on 8 m laiused. Kaubandushoone puhul saab juurdepääsud teha kitsamad (ca

5-6 m), sest pole vaja tagada sadulautorongide manööverdamiseks vajalikku ruumi. Lõplik

liikluskorraldus sõltub krundile kavandatava tegevuse iseloomust ja täpsem lahendus antakse

ehitusprojektiga. Orienteeruvad juurdepääsude asukohad planeeringualale ja põhimõtteline

juurdepääsuteede lahendus on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Juurdepääsuteede laius,

katend ning täpsed asukohad täpsustatakse hiljem vastava projektiga.

Planeeringulahendusega on ette nähtud olemasoleva Lohu tänava ristmiku ümberehitus, et

tagada tingimused muutuva liikluskoosseisu ja -sageduse vastuvõtmiseks. Olemasolevat

ristmikku on vaja laiendada ja ohutussaar ümber ehitada, selliselt et Lohu tänava laius ristmikul

oleks vähemalt 7.5 m. Uue lahenduse väljatöötamisel on arvestatud, et Lohu tänava ristmikul

mahuks pöörama ka veoauto (12 m) ja sadulautorong (16.5 m). Selleks on kavandatud

ristmikule raskeveokitele ülesõidetav eraldusriba. Lisaks on arvestatud ka Pärnu-Paide mnt 27a

katastriüksusel asuva bussijaama teenindava transpordiga (buss, pikkusega 15 m). Juhul kui

Lohu tänavale rajatakse eraldi teenindava transpordi juurdepääs, siis tuleb Lohu tänavat tuleb

laiendada teenindava transpordi juurdepääsu juures vähemalt 5 m laiuseks. Planeeritud on

likvideerida Pärnu-Paide mnt 27a katastriüksuse juurdepääs 57 Mudiste - Suure-Jaani - Vändra

teelt ja kavandada uus juurdepääs Pärnu-Paide mnt 27a katastriüksusele Lohu tänava kaudu,

mis on ohutum lahendus nii sõidukitele kui ka jalakäijatele. Põhijoonisel on näidatud veoautode

ruumivajadus laadimisel, busside ruumivajadus Pärnu-Paide mnt 27a katastriüksusele

sõitmiseks ja tankla puhul saduautorongide ruumivajadus. Seoses ohutussaare

ümberehitusega on vaja ümber tõsta ka sellel paiknev tuletõrjehüdrant, liiklusmärk ja

elektripost. Täpsem ristmiku ümberehituse lahendus antakse eraldi projektiga. Riigiteega

liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda Transpordiametilt

nõuded projekti koostamiseks. Ristmiku ümberehituse ja ohutussaarel paiknevate

tehnovõrkude ümbertõstmise ja sellega seotud kulude kandmise kohustus on huvitatud isikul.

Lohu tänava ristmik peab olema ümber ehitatud enne tankla või kaubandushoone kasutusloa

väljastamist.

Planeeringualale ulatub riigimaantee poolt Ehitusseadustiku § 71 kohane avalikult kasutatava

tee kaitsevöönd. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg

1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Kõik arendusalaga seotud

ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega

ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil ning lähtuda Transpordiameti

juhendist „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“.

Riigimaanteega ristumisel tuleb tagada nähtavuskaugus projektkiirusel 50 km/h. Võttes aluseks

standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ on põhijoonisele (joonis 4) kantud

nähtavuskolmnurgad 10x100 m (anna teed, lähtetasemel rahuldav), kus ei tohi paikneda ühtki

nähtavust piiravat takistust. Kui rajatakse peatumiskohustusega ristmik, siis on vaja tagada

nähtavuskolmnurgad 5x100 m. Planeeringualal ei paikne nähtavuskolmnurkades nähtavust

takistavaid objekte. Puud on võimalik säilitada kui nende oksad maapinnast kuni 2.4 m

kõrguseni ja kuni tüveni on eemaldatud. Nähtavuskolmnurgas paiknevad põõsad või hekk ei

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja lähiala detailplaneering

11

tohi olla üle 0.4 m kõrged. Nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas vms liiklusele

ohtlik rajatis) tuleb kõrvaldada (EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa

väljastamist.

Jalakäijatele on tagatud turvaline liikumine planeeritud kõnniteede (laiusega ca 1.5–2 m),

ülekäigukohtade ja ülekäiguradade abil, mis on ühendatud 57 Mudiste - Suure-Jaani - Vändra

tee lõunaküljel kulgeva olemasoleva kõnniteega ja bussijaama kõnniteega. 57 Mudiste - Suure-

Jaani - Vändra tee ja Lohu tänava ristmikule rajada võimalusel ka ülekäigurada. Bussijaamaga

ühendava kõnnitee võiks rajada üle Lohu tänava tõstetud ülekäigukohana. Täpsem

liikluskorraldus selgub ehitusprojektiga. Liiklusohutuse tagamiseks ei tohiks kõnniteed kruntide

mahasõitudel katkestada, vaid mahasõidu peaks lahendama üle kõnnitee. Lisaks

krundisisestele kõnniteedele on planeeringust huvitatud isiku kohustuseks on rajada Lohu

tänavale planeeringuala ulatuses kõnnitee vähemalt ühendusse bussijaama kõnniteega.

Planeeritud krundisiseseid teid ja platse kasutatakse tankla või hoonete teenindamiseks,

ladustamiseks, manööverdamiseks ja parkimiseks. Juhul kui rajatakse tankla, siis

tankimissaare otstesse tuleb paigaldada otsasõidu vältimiseks piirded. Ladustamiseks,

liiklemiseks ja parkimiseks ettenähtud alad katta kõvakattega. Hoonestusest ja kõvakattest

vabaks jääv ala tuleb haljastada.

Parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“,

millest tulenevalt tuleb tagada normile vastav parkimiskohtade arv. Ligikaudne arvutuslik

parkimiskohtade vajadus maksimaalse suletud brutopinna juures on toodud tabelis 2.

Planeeringus on arvestatud tankla suletud brutopinna suuruseks kuni 200 m 2

. Arvutuslik

kohtade vajadus on 10-18 kohta. Põhijoonisel on näidatud tankla parkimine mahutavusega 10

kohta, millest üks on ette nähtud elektriautode laadimispunkti tarbeks. Vajadusel saab

kasutada lisaks ka kõrvalkrundil olevat avalikku parkimisala. Lisaks peab tagatud olema

vähemalt 1 koht puuetega inimese sõidukile kui kavandatakse alates 20 kohaga parklat.

Parkimiskohtade arv, paiknemine ja parkimiskorraldus täpsustada projekteerimisel kui selgub

täpne ehitise liik ja suletud brutopind.

Planeeringu realiseerimisega kaasneb uushoonestuse läheduses teatav liiklussageduse kasv,

kuid arvestades juba olemasolevat liiklussagedust, projektkiiruseid, parkimiskohtade arvu, uue

hoone asukohta ja pindala ning eeldatavat külastajate/töötajate arvu, ei ole kasv niivõrd oluline.

Kui sisse- ja väljapääs planeeritakse eraldi, siis jaotub liikluskoormus ka erinevas kohas

paiknevate ristumiskohtade vahel.

Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud sõidukite liikumissuunad, juurdepääsud ja põhimõtteline

sõiduautode ning jalgrataste parkimislahendus.

Tabel 2. Parkimiskohtade arvutus

Ehitise liik Ehitise asukoht

Max suletud

brutopind

Sõiduautode

parkimis-normatiiv

ja kohtade arv

Jalgrataste

parkimisnormatiiv ja

kohtade arv

Supermarket,

kauplused

Väikeelamute ala 520 m 2

1/30

18 kohta

1/150

4 kohta

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja lähiala detailplaneering

12

Teenindusjaam,

tankla

200 m 2

1/20

10 kohta

Kokku: 10-18 kohta Kokku: 4 kohta

12. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste

kujadega, lähtudes siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonete vaheline kuja peab olema 8 m. Ühe kinnistu piires

võib lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi kui sellised hooned on samast

tuleohutusklassist. Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine

tagada ehituslike või muude abinõudega.

Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritav kütusetankla VI kasutusviisiga hoone ja

kaubandushoone IV kasutusviisiga hoone. Tankla tuleb ehitada TP1 või TP2 klassi ehitisena.

Hoonete minimaalne tuleohutusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, ehitisealusele pinnale ja

korruselisusele määratud TP3. Ehitise täpne tuleohutusklass määratakse vastavalt kehtivatele

tuleohutusnõudeid käsitletavatele normidele edasise projekteerimise käigus.

Ohtliku aine ladustamisel tuleb lähtuda siseministri 27.05.2024 määruse nr 14 „Põlevmaterjalide

ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ nõuetest ning ohutud vahemaad määrata

vastavalt määruse §-s 11 kirjeldatule, kus 10-100 m 3

maa-aluste mahutite kuja (kõige väiksem

lubatud kaugus) on 15 m: suurõnnetuse ohuga või ohtlikust ettevõttest; suure liiklustihedusega

sõiduteest; ravi-, majutus- või haridusasutusest; kogunemishoonest; elamust või muust

samalaadsest hoonest, mis ei ole seotud hoidla tegevusega. Kujade täpsemal planeerimisel

lähtuda ka standardist EVS 812-5:2014 „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“. Põhijoonisel

(joonis nr 4) on tähistatud tankuri ja mahutite tuulutuspüstiku paigutamiseks sobilik ala, mis on I

kasutusviisiga hoonetest 30 m kaugusel.

Päästemeeskonnale tuleb tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks

juurdepääs ettenähtud päästetehnikaga, arvestades EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa

7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ toodud nõudeid.

13. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine

Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete

seadmisel on lähtutud lähipiirkonnas olemasolevast ja planeeritud hoonestusest (eelkõige

ärihoonestusest) ning üldplaneeringust ja lähteülesandest. Ehitised tuleb projekteerida ning

ehitada hea ehitustava, üldtunnustatud linnaehituslike ja jätkusuutlike põhimõtete järgi.

Hoonete (eriti kaubandushoone) projekteerimisel tuleb lähtuda tingimusest, et nende

arhitektuur peab toetama kasutusotstarvet ning olema kõrgetasemeline, kaasaegne,

keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale.

Esimene korrus ja kinnistusisesed liikumisteed lahendada ehitusprojektis takistusteta liikumise

põhimõtetel. Hooned peavad sobima ümbritsevasse keskkonda. Rajatavad hooned,

abihooned, piirdeaed ja teised rajatised peavad olema visuaalselt terviklikud ja ühtse

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja lähiala detailplaneering

13

arhitektuurse keelega.

Maksimaalne lubatud korruselisus on 1. Lubatud katusetüübiks on lamekatus, kaldkatus,

viilkatus. Soovituslik katusekalle 0-20 O

. Katusematerjalidest eelistada naturaalseid materjale,

kuid lubatud on kivi, plekk, teras, rullmaterjal, PVC, bituumen, vastavalt katusetüübile.

Välisviimistlusena on lubatud kasutada ehitusmaterjale nagu betoon, kivi, puit, krohv, plekk,

sandwich paneelid, klaas, tellis jne. Vältida imiteerivate materjalide kasutamist. Soovitatav on

kasutada hoonete mahtude liigendamist ja fassaadi liigendamist erinevate materjalidega.

Viimistlusmaterjalide valikul kasutada naturaalseid, vastupidavaid, kvaliteetseid ning

ümbritsevasse linnakeskkonda sobivaid materjale. Tagada hoonestuse tasakaalustatud

välisviimistluse lahendus. Lähtuda põhimõttest, et hoone oleks risti või paralleelselt teega.

Hoonete ±0.00 sidumine lahendada lähtuvalt hoone suurimast lubatud absoluutkõrgusest, mis

on määratud arvestades hoonestusala aluse maapinna kõrgeimat punkti ja sokli kõrguse

vahemikku ca 0.3-0.5 m.

Lubatud on piirete rajamine krundi piirile. Kruntide vahelise piirde rajamine toimub

krundivaldajate vahelisel kokkuleppel. Piirde kõrgus võib olla tänava pool kuni 1.5 m. Keelatud

on läbipaistmatute piirete rajamine. Lubatud on piirete kombineerimine hekkidega. Piirded ja

hekid ei tohi takistada teede ristumiskohas nähtavust. Piire peab sobituma ümbritseva

keskkonnaga ning järgima ümbruses juba välja kujunenud tavasid. Selgelt võiks olla eristatud

avaliku kasutusega alad ja avalikkusele piiratud hoiuplatside vms alad.

14. Haljastuse, vertikaalplaneerimise ja heakorra põhimõtted

Planeeringualal esineb vähesel määral kõrghaljastust, mis tuleb võimalusel säilitada. Puid tohib

likvideerida ehitusaluse pinna ulatuses, selle vahetus ümbruses ning juurdepääsuteede,

tehnorajatiste ja parkimiskohtade rajamiseks. Planeeringulahenduses on kavandatud

likvideerida pool hekki, mõned põõsad, 1 okaspuu, 2 viljapuud ja 1-2 kõrgekasvulist lehtpuud,

mis jäävad planeeritavate juurdepääsude, platside ja hoonete kohale. Likvideerimise vajadus

täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Raietöödeks peab taotlema Põhja-Pärnumaa

vallalt raieloa. Eelistada tuleb lahendust mille puhul on võimalik olemasolevad puud säilitada.

Vajadusel tuleb kasutusele võtta olemasolevate säilitatavate puude ehitusaegsed

kaitsemeetmed.

Kavandada tuleb kvaliteetne ja hästi toimiv avalik ruum. Uushaljastust võib planeerida ala

atraktiivsemaks ja liigirikkamaks muutmiseks. Soovituslikult vähemalt 10-15% planeeritavast

maa-alast kavandada haljastusega. Uushaljastuse kavandamisel arvestada tehnovõrkude

kaitsevööndite ulatusega ja taimede istutusvahedega. Soovitavalt kõrghaljastust mitte

planeerida hoonele lähemale kui 5 m. Väiksemad haljasalad on planeeritud katta muruga ning

krundi äärealadele on planeeritud lisaks ka hekke ning kõrghaljastust. Hekid ja muu haljastus ei

tohi tekitada piiratud nähtavusega ristmikke. Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud ka

orienteeruvad haljastatud alade asukohad. Täpne puude ja põõsaste paigutus ning liikide valik

täpsustatakse ehitus- või haljastusprojekti mahus.

Planeeringualal maapinna olulist tõstmist ette ei nähta. Vajadusel on lubatud reljeefi

korrigeerida nt hoone all ja lähiümbruses, juurdepääsuteedel ja platsidel, et tagada ehitiste

säilimine ning sademevee ärajuhtimine ja planeeringuala piires pinnasesse imbumine.

Põhjendatud juhul ja kooskõlas kohaliku omavalitsusega on lubatud eeltoodust erinevad

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja lähiala detailplaneering

14

lahendused. Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sademeveed hoonest eemale, et tagada

ehitiste säilimine ning kindlustada vee mittevalgumine naaberkinnistutele ulatuses, mis

takistaks nende kruntide sihtotstarbelist kasutamist. Vertikaalplaneerimine täpsustatakse

hoonete ehitusprojektide koostamise käigus.

Planeeritaval alal tuleb kogu jäätmekäitlus ja jäätmete äravedu lahendada vastavalt kehtivatele

normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse

prügikonteineritesse ning rakendama peab jäätmete sorteerimist vastavalt keskkonnaministri

03.06.2022 määrusele nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning

sorditud jäätmete liigitamise alused“. Majandustegevusest tekkivaid jäätmeid tuleb käsitleda

olmejäätmetest eraldi. Jäätmete äravedu korraldatakse vastavalt Põhja-Pärnumaa valla

jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteinerite ligikaudne asukoht on planeeritud hoone lähedusse

sissesõidutee juurde (vt põhijoonis). Konteineritele peab olema tagatud piisava laiuse, vaba

kõrguse ja kandevõimega ligipääs.

Heakorra tagamisel tuleb järgida Põhja-Pärnumaa valla heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid.

15. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus (vt joonis 5), mida

täpsustatakse edasise projekteerimise käigus kui on selgunud hoonestuse täpne asukoht.

Liitumine on olemas elektrivõrguga, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Planeeringuala läbib

vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd.

14.1. Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus

Vastavalt Põhja-Pärnumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale varustab

Vändra alevit ühisveevärgi teenusega Mako AS. Ühisveevärgi torustikud kulgevad Pärnu-Paide

maanteel ja Lohu tänaval, mistõttu on võimalik ka planeeringualal tagada ühisveevarustus.

Planeeringualal on olemasolev liitumine ühisveevärgiga, kuid kuna olemasolev hoonestus

likvideeritakse, siis võetakse veevarustuse täpsemal planeerimisel aluseks AS Mako poolt

26.03.2025 väljastatud tehnilised tingimused. Planeeringuala veevarustus lahendatakse

olemasoleva liitumispunkti baasil (asukohaga jätkumuhv nr LP-3.92a juurest isepuuriva

keevissadulaga). Sisendtorustik planeerida PE torust De 32 mm (surveklassiga PN 10).

Projekteerimisel ja ehitamisel kasutada kehtivaid ehitusnorme ja eeskirju ning lähtuda AS Mako

üldistest tehnilistest tingimustest kinnistusisestele vee- ja kanalisatsioonitorustikele. Orienteeruv

olmevee vajadus on ca 0.5 m 3

/d. Täpsem veevajadus määratakse edasise projekteerimise

käigus.

Tuletõrjeveevarustuse planeerimisel on aluseks siseministri 18.02.2021 vastu võetud määrus nr

10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“. Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritav kütusetankla VI

kasutusviisiga hoone ja kaubandushoone IV kasutusviisiga hoone. Tanklahoone vajalik

kustutusvee vooluhulk on 10 l/s 3 tunni jooksul. Kaubandushoone kustutamiseks vajalik

veevooluhulk veevõtukohas lähtudes hoone suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest

(601-1200 MJ/m 2

) on 20 l/s 3 tunni jooksul. Kui ehitis on kaitstud automaatse

tulekustutussüsteemiga võib veevooluhulga tagamise aega vähendada ühe tunnini.

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja lähiala detailplaneering

15

Kustutusvee vooluhulga täpne vajadus tuleb määrata edasise projekteerimise käigus, kui on

selgunud ehitatavate hoonete mahud ja ehitise kasutamise otstarve. Veevõtukoht peab

paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel ning sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste

päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Lähim olemasolev hüdrant asub

9310140 Lohu tänav L1 katastriüksusel (93101:002:0245), mis on u 30 m kaugusel

planeeringuala keskosast. Planeeringuala 200 m raadiuses paikneb lisaks veel 3 hüdranti.

Planeeringuala tuletõrjevesi lahendatakse olemasolevate hüdrandi baasil.

14.2. Kanalisatsioon ja sademevesi

Vastavalt Põhja-Pärnumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale varustab

Vändra alevit ühiskanalisatsiooni teenusega AS Mako. Ühiskanalisatsioonitorustikud kulgevad

Pärnu-Paide maanteel ja Lohu tänaval, mistõttu on võimalik ka planeeringuala reoveed juhtida

ühiskanalisatsiooni. Planeeringualal on olemasolev liitumine ühiskanalisatsiooniga, kuid kuna

olemasolev hoonestus likvideeritakse, siis võetakse veevarustuse täpsemal planeerimisel

aluseks Mako AS poolt 26.03.2025 väljastatud tehnilised tingimused. Planeeringuala reovee

ärajuhtimine lahendatakse olemasoleva liitumispunkti baasil (159 KK – 3.92, maapind 38.17,

kaevu põhi 36.81). Sisendtorustik planeerida PVC torust, De 160 mm (rõngasjäikusega SN 8).

Kanalisatsioon planeerida isevoolsena. Kui maksimaalne paisutuskõrgus ei taga kinnistult

reovee isevoolset või üleujutusriskita kanaliseerimist, tuleb reovee üle pumpamine või

paisutuskõrgusest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada

kinnistu omanikul oma seadmete ja omal kulul. Projekteerimisel ja ehitamisel kasutada

kehtivaid ehitusnorme ja eeskirju ning lähtuda AS Mako üldistest tehnilistest tingimustest

kinnistusisestele vee- ja kanalisatsioonitorustikele. Orienteeruv ärajuhitava reovee kogus on ca

0.5 m 3

/d. Täpsem reovee kogus määratakse edasise projekteerimise käigus.

Reoveekanalisatsiooni ei tohi juhtida sademe- ja drenaaživett.

Planeeringualal puudub liitumine sademeveekanalisatsiooniga. Piirkonnas asuv sademevee

kanalisatsioon ei ole AS Mako haldusalas ja Transpordiameti hinnangul ei ole olemasolev

torustik selliselt dimensioneeritud, et sinna saaks juhtida ka planeeringuala sademeveed.

Planeeringuala sademevesi kogutakse kokku, juhitakse imbkaevu(desse) ja immutatakse

seejärel krundisiseselt pinnasesse. Alternatiivne variant on rajada sademeveetorustik mööda

Lohu tänavat kuni Lohu tn 4 (63801:001:0252) katastriüksuseni, kus sademevee eesvooluks

oleks seal paiknev tiik. Sademevee juhtimiseks Lohu tänava tiiki on vajalik maaomaniku

nõusolek. Sademeveed tuleks suunata vertikaalplaneerimisega ehitatavatest hoonetest

eemale, et tagada ehitiste säilimine ning sademevee ärajuhtimine ja planeeringuala piires

pinnasesse imbumine. Planeeringualal tuleb suurendada sademevee viibeaega, viibeaja

projekteerimisel arvutada sõltuvalt konkreetsest lahendusest, vee kogusest ja põhjavee

tasemest viibeaja vajadus. Lahendus tuleb teha selliselt, et oleks välistatud valinguvihma aegne

uputus allavoolu paiknevatel kinnistutel ja teedel ning naaberkinnistutel. Planeeringuala

sademevee vooluhulga vähendamiseks ja ühtlustamiseks kasutada võimalikult väikese

äravooluteguriga (osaliselt vett läbilaskvaid) pinnakatteid, näiteks sillutiskivid on paremad kui

asfaltkate. Parklasse kogunev sademevesi tuleb puhastada I klassi õli- ja liivapüüduriga.

Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, samas tuleks jällegi

vertikaalplaneerimisega tagada, et riigitee sademeveed ei tuleks planeeringualale. Samuti on

keelatud sademevee juhtimine naaberkinnistutele ja ühiskanalisatsiooni. Sademevett tuleks

võimalusel ka oma krundi piires ära kasutada. Selleks võiks osa sademevett katustelt kokku

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja lähiala detailplaneering

16

koguda ja juhtida mahutisse (täitumisel peab olema ülevool) ning seejärel taaskasutada.

Sademevee kokkukogumise ja ärajuhtimise lahendus ning hoone lähiümbruse

drenaažisüsteem tuleb täpsustada edasise vertikaalplaneerimise ja projekteerimise käigus.

14.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus

Elektrivõrgu liitumispunkt on välja ehitatud planeeringuala kirdenurka (Pärnu-Paide maantee ja

Lohu tänava ristumiskohta), kus on olemasoleva elektriõhuliini masti külge paigaldatud

elektrikapp. Elektritoide liitumiskilbist hooneni on õhuliinina. Planeeringuga kavandatakse

olemasolev õhuliin asendada maakaabliga. Olemasoleva peakaitsme võimsust tuleb

suurendada. Uute hoonete liitumine elektrivõrguga lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ poolt

12.03.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 491710. Planeeringus on välja toodud kaks

alternatiivi elektrivarustuse tagamiseks. Variant 1: Tankla kavandamisel on vajalik võimsam

peakaitse orienteeruva suurusega kuni 400 A. Sellisel juhul on vajalik planeeringualale näha

ette koht uuele komplektalajaamale. Alajaama asukoht näha ette võimalikult koormuskeskme

lähedusse, planeeritava tee äärde, selle teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba

juurdepääs. Võimalik alajaama orienteeruv asukoht on näidatud tehnovõrkude joonisel. Uue

alajaama toide planeerida 10 kV maakaabelliiniga, tehes olemasolevasse 10 kV maakaablisse

(tähisega 73040) sisselõige. Olemasolev toitekaabel asub 9310030 Carl Robert Jakobsoni

tänav L2 (93101:002:0228) katastriüksusel. Uuest planeeritud alajaamast näha ette uutele

objektidele välja eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0.4 kV maakaabelliinid. Objekti

elektrivarustuseks planeeritakse kinnistu piirile 0.4 kV liitumiskilp. Variant 2: Juhul kui rajatakse

kaubandushoone, mille orienteeruv peakaitsme suurus on ca 50-63 A, siis saab objektini

elektrivarustuse tuua maakaabliga õhuliini mastist. Objekti elektrivarustuseks planeeritakse

kinnistu piirile 0.4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide

liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. Kogu elektrivõrgu väljaehitamine peab toimuma

vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus

tagada servituudialana. Elektrivarustuse terviklik lahendus on toodud tehnovõrkude joonisel

esitatud skeemil 1.

Krundisisene elektrivarustuse ja välisvalgustuse lahendus antakse edasise projekteerimise

käigus vastavalt vajadusele ning ala kujunduslahendusele. Krundi parkimisala valgustus

lahendatakse mastvalgustitega. Eraldi valgustus on fassaadil, sissepääsudel, infotablool ning

tankurisaare varjualusel. Valgustid (näiteks parklas asuvad prožektorid) ei tohi olla suunatud nii,

et need pimestaks liiklejaid) ja ei tohi olla häirivad ümbritsevate elamute suunas. Vältida tuleb

valgusreostuse tekitamist.

14.4. Soojavarustus

Planeeringuala ei kuulu Vändra alevi kaugküttepiirkonda. Krundi soojavarustus on planeeritud

lahendada lokaalküttena. Lubatud on taastuvenergia kasutamine ning kõik lokaalse kütmise

viisid ja kütused (maaküte, elektriküte, õhk-vesi küttesüsteem jne), mille kasutamine on

keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe

kasutamine. Päikesepaneelide paigaldamine on lubatud soovitavalt hoone konstruktsiooni

osana, mitte eraldi seisvana maapinnal. Päikesepaneelid peab paigutama katusega võimalikult

samasse tasapinda hoone arhitektuurse lahendusega sobivalt, et need ei eristuks palju

katusepinnast välisilmelt ning on katusega sama kaldenurga all või katusekattematerjali

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja lähiala detailplaneering

17

integreeritud. Päikesepaneelide kasutamisel peab olema tagatud, et need ei häiriks liiklust ega

naabreid.

14.5. Sidevarustus

Planeeringualal puudub liitumine sidevarustusega. Sidekaablid ja –õhuliinid kulgevad Pärnu-

Paide maanteel ja Lohu tänaval. Sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud 28.02.2025

Telia Eesti AS poolt väljastatud tehnilised tingimused nr 39491298 ja Enefit AS poolt 02.04.2025

väljastatud tehnilised tingimused nr TT-E-20250402-087. Vastavalt Enefit AS tingimustele on

võimalik sidelahendus teostada eelnevalt projekteeritud võrgu peale (sidevõrk õhuliinil VT1102).

Projekteeritud liitumispunkti number on C1102-LP27, asukohaga Lohu tänav L1

(93101:002:0245), planeeringuala keskosast ca 30 m kaugusel. Liitumispunkt ehitatakse välja

liitumislepingu sõlmimisel. Liitumispunktini trassi rajamiseks on kaks võimalust. Maaliini

rajamisel paigaldab klient kaitsetoru (soovitatavalt PEM toru läbimõõduga vähemalt 32 mm)

liitumispunkti ja liidetava hoone vahele. Paigaldatud kaitsetorusse saab hiljem paigaldada

stardikaabli. Õhuliini rajamisel (kui see on tehniliselt teostatav), teostab Enefit AS selle

liitumislepingu raames.

Alternatiivne variant on sidevarustus lahendada mobiilsidevõrguga või rajada

sidekanalisatsioon/multitorustik Telia Eesti AS sidekaevuni (VDR-71), mis asub Turu tn 6

(93101:002:0020) katastriüksuse kirdenurga lähedal, planeeringualast ca 225 m kaugusel.

16. Servituutide vajaduse määramine

Kehtivad servituudid planeeringualal puuduvad.

Käesoleva detailplaneeringuga määratakse vajadus alljärgnevate servituutide seadmiseks

(tabel 3). Servituudid seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele.

Servituudialade ulatus määratakse tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi

ulatuses. Servituudialad on näidatud planeeringu tehnovõrkude (joonis 5). Joonise parema

loetavuse huvides pole servituutide vajadust näidatud transpordimaadele.

Tabel 3. Servituutide seadmise vajadus

Teeniv kinnisasi Valitsev isik/kinnisasi Servituudi sisu

POS 1

Vee- ja

kanalisatsioonivõrgu

valdaja

Vee- ja kanalisatsioonivõrgu valdajal on õigus

ehitada ja hooldada teenival kinnisasjal asuvaid

vee- ja kanalisatsioonitorustikke ja –rajatisi.

9310140 Lohu tänav L1

(93101:002:0245)

Vee- ja

kanalisatsioonivõrgu

valdaja

Vee- ja kanalisatsioonivõrgu valdajal on õigus

ehitada ja hooldada teenival kinnisasjal asuvaid

vee- ja kanalisatsioonitorustikke ja –rajatisi.

9310140 Lohu tänav L1

(93101:002:0245) Elektrivõrgu valdaja

Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja

hooldada teenival kinnisasjal asuvaid elektri-

paigaldisi.

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja lähiala detailplaneering

18

Teeniv kinnisasi Valitsev isik/kinnisasi Servituudi sisu

9310140 Lohu tänav L1

(93101:002:0245) Sidevõrgu valdaja

Sidevõrgu valdajal on ehitada ja hooldada

teenival kinnisasja asuvaid sidekaableid ja –

rajatisi.

17. Asjakohaste mõjude hindamine ja keskkonnatingimused

planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" (KeHJS) § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. KeHJS § 33 lg 2 p 4

kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajadust kaaluda ja

anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS §

6 lg 2 p 10, 16 ja 22 sätestatud juhtudel. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 12 täpsustuste alla planeeritav tegevus ei mahu, sest

kavandatava tankla ladustatavad kütusekogused jäävad allapoole vastavaid künniseid.

Analüüsi käigus jõuti tulemusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava

tegevuse ja piirkonna edasise arengusuuna kohta, ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa

keskkonnamõju kaasnemist KeHJS mõistes kavandatavate tegevuste ellu viimisel. Vastavalt

KeHJS § 2 2

on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimesetervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Kaalutluste tulemusena otsustas Põhja-

Pärnumaa Vallavalitsus jätta algatamata detailplaneeringu KSH. Võimalike tekkivate

negatiivsete mõjude vähendamiseks tuleb kasutusele võtta vastavad leevendusmeetmed.

Kaalutud on järgmisi võimalikke planeeringuga seotud keskkonnamõjusid ja

leevendusmeetmeid:

 Majanduslikud, kultuurilised ja sotsiaalsed mõjud – Planeeringuala lähiümbruses on juba

väljakujunenud teed ja tehniline taristu. Planeeritud tankla või kaubandushoone rajatakse

praegu kasutust väljas oleva maa-alale. Planeeringu elluviimine loob juurde töökohti ja

parandab teenuste kättesaadavust. Eeltoodust tulenevalt on planeeringu elluviimisega

kaasnev sotsiaalne ja majanduslik mõju positiivne, viies ellu valla üldplaneeringuga seatud

arengueesmärke. Arvestades, et kõrvalkinnistul paikneb bussijaam, siis planeeritud

uushoonestus ja olemasolev bussijaam võivad üksteist täiendada ja koos hästi toimida.

Planeeringuala on eraomandis ja sellel ei ole muid kultuurilisi ega sotsiaalseid objekte, mis

oleks kohalikele elanikele olulised. Planeeringu elluviimisega ei tekitata kohalikku

kultuurikeskkonda mittesobivat tegevust.;

 Maastikuilmele – Kavandatava tegevuse elluviimine toob endaga kaasa teatava

keskkonna- ja maastiku muutuse ning inimtegevuse mõju suurenemise. Tegemist on

alevisisese magistraaliäärse väljakujunenud hoonestusega piirkonnaga, millele on

iseloomulik ettevõtlusalade olemasolu, seega arvestades planeeringuala ja selle

lähiümbruse senist kasutust, ei ole ette näha piirkonna maastikule ega maakasutusele

olulist negatiivset muutust ning olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Mõju on teatud mõttes

ka positiivne, sest käesoleval hetkel kasutusest väljas olev ala heakorrastatakse.;

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19

 Pinnasele ja veestikule – Ehituse käigus avaldatakse negatiivset mõju pinnasele, kuid need

mõjud on lokaalsed ja lühiajalised. Kaevanditest eemaldatud pinnast on soovitav kasutada

osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevetöödest ülejääva kaevise kasutamiseks

planeeringualast väljaspool tuleb esitada taotlus Keskkonnaametile ja saada vastav luba

(maapõueseaduse § 97 lg 1 alusel on vaja Keskkonnaameti luba ehitamisel üle jääva

kaevise tarbimisel või võõrandamise juhtudel, kui kaevise kogus on suurem kui 5000 m 3

).

Planeeringuala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Reostusohu vältimiseks

on heitvesi juhitud ühiskanalisatsiooni ja veevarustus tagatud ühisveevärgist. Tagada tuleb

vajalik ruumivajadus tagamaks nõuetekohased kujad. Parklasse kogunev sademevesi

puhastatakse õli- ja liivapüüduriga. Tankimisseadmed ja tankimisalas kasutatud

isolatsioonimaterjalid peavad lekkereostuse vältimiseks vastama kõigile kehtivatele

nõuetele. Kavandatava arendustegevusega rajatavad platsid võivad mõjutada sademevee

kogunemist ja käitumist piirkonnas. Sademevee viibeaja suurendamiseks on soovitatav

minimeerida tuleb vett läbilaskmatute pindade osakaalu.;

 Õhu kvaliteedile – Mõjud õhukvaliteedile on eelkõige lühiajalised ning lokaalsed, näiteks

liiklusest tulenevad heitgaasid, mis tekivad nii ehitusel kui ka kasutusaegselt parklas

liikumisest ning töötava mootoriga seismisest. Heitgaaside mõju saab leevendada sujuva

liikluslahenduse korraldamise abil. Tankla kütusemahuti täitmisel või sõidukite tankimisel

võib õhku eralduda bensiiniaure, mis võivad põhjustada lokaalset lühiajalist lõhnahäiringut.

Bensiiniaurude hulk on aga minimaalne, sest nii kütuseveok kui ka tankimispüstolid on

varustatud gaasitagastussüsteemiga. Seega ei kaasne kavandatud tegevusega

lõhnahäiringut, mis võiks oluliselt mõjutada väliskeskkonda. Õhusaasteluba on nõutav, kui

terminali või tankla summaarne naftasaaduste, muude mootor- või vedelkütuste,

kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete laadimiskäive aastas on 10 000 m³ või

suurem. Tankla ehitamisel ja kasutamisel lähtuda atmosfääriõhu kaitse seadusest ning

keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning

teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste

piiramise eesmärgil“. Kaupluse või tankla soojusvarustus lahendatakse lokaalküttel, kuid

keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine, seega kütteliigist

tulenevat õhusaastet ei ole oodata.

 Müra – Tankla või kaubandushoone puhul ei ole tõenäoline olulise mürahäiringu

tekitamine. Kavandatava tegevuse realiseerimisega ei põhjustata ümbruskonnas välismüra

normväärtuste ületamisi. Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need ei oleks suunatud

müratundlike hoonete poole. Müra leevendamiseks on võimalk kasutada ka müra

neelavaid paneele seintel või katustel, kui müra peegeldub näiteks hoonetelt tagasi.

Kavandatud ehitustegevusega võib esineda kõrgendatud ehitus- ja liiklusmüra tasemeid,

kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väheolulised ja

lühiajalised. Kavandatava tegevuse elluviimine suurendab teatud määral liikluskoormust

planeeringualal ja naabruses paiknevatel teedel. Samas ei saa seda pidada antud ala

asukohta silmas pidades oluliseks ning olulist liiklusmüra tasemete tõusu eeldatavalt ei

kaasne. Planeeringuala liikluse, ehitus- ja kasutusaegne müra ei tohi ületada lähedal

asuvatel müratundlikel maa-aladel keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ kehtestatud mürataseme normatiive. Ehitusmüra tasemed ei tohi elamute juures

ajavahemikus 21.00-07.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja lähiala detailplaneering

20

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha

päevadel kella 07.00-19.00.;

 Valgus – Planeeritud tegevusega võib kaasneda teatav valguse emissioon. Eelistada

tuleks kaasaegseid liikumisanduritega valgusteid, mis reguleerivad automaatselt

valgustamise aega ja valguse tugevust. Tuleb kasutada valgust alla suunavaid ja krundi

äärest sissepoole suunavaid lahendusi. Välisvalgustuse projektis tuleb valida selline

optika, et kõrvalolevatel elamukruntidel oleks minimaalne valgusreostus. Teatud määral

aitab valgust varjata ka planeeringualale kavandatud uushaljastus, sh just kruntide

perimeetrisse kavandatud haljastus. Kaasaegse korrektselt projekteeritud ja ehitatud

valgustuslahenduse korral ei ole oodata olulise valgusreostuse teket.;

 Vibratsioon, soojus, kiirgus – Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulisel määral

soojuse, kiirguse või vibratsiooni teket. Ehitus- ja kasutusaegne vibratsioon ei tohi ületada

läheduses asuvates elamutes sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“

§ 3 kehtestatud piirväärtusi.;

 Jäätmed – Jäätmeteke kaasneb ka hoonete ehitus- ja kasutusperioodil. Jäätmete valdaja

peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks

tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed üle

jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse nõuetekohaselt vastavalt

jäätmeseadusele ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest

tulenevat olulist keskkonnamõju.;

 Ehitustegevus - Teatav negatiivne lühiajaline mõju võib esineda ehitustegevuse käigus (nt

mõju pinnasele ja taimestikule, ehitusjäätmete teke, vibratsioon, müra, tolm, jäätmed jms).

Ehitustegevuse käigus tuleb kinni pidada headest tavadest ja kõikidest kehtestatud

keskkonnakaitselistest nõuetest, ette näha piisavad leevendusmeetmed ning arvestada, et

ehitustegevustest lähtuvad mõjud ei ületaks lubatud piirnorme. Tuleb järgida, et hoone ja

tehnovõrkude rajamise käigus oleks mõjutatud võimalikult väike maa-ala ning vältida

reostuste tekkimist.;

 Avarii olukorrad – Avariiolukordade esinemise tõenäosust võib pidada väikseks, kuid

tagajärjed tankla puhul võivad siiski olla rasked. Avariiolukorrad võivad tõenäoliselt olla

seotud järgmiste valdkondadega: ehitusaegne liiklus (suurenenud liiklusavariide

tõenäosus), ehitamisega seotud saasteained (pinnase reostusoht), tankurite kütuseleke ja

plahvatusoht ja kütuseleke ning kütuseleke ja plahvatusoht mahutite täitmisel. Ohtude

minimeerimine toimub peamiselt hoonete projekteerimise faasis asjakohaste

tuleohutusmeetmete projekteerimise, hädaolukorra lahendamise plaani koostamise ja

rakendamisega. Tähelepanu tuleb pöörata laadimiskohtades toimuda võivate

õnnetusjuhtumite ennetamisele, mehhaaniliste osade korrasolekule ja nõuetele vastavate

seadmete kasutamisele, laadimisprotseduuride ohutusele, korrektsele kemikaalide

käitlusele ja kogu tankla territooriumil tuleohutusnõuete täitmisele. Mõjude leevendamiseks

tuleb kinni pidada headest tavadest, kõigist keskkonnanõuetest ning teostada

ehituseaegset järelevalvet. Ehitustööde ajal tuleb materjale ladustada ainult planeeringuga

seotud krundi piires, mis tagab selle, et ehitamisega seotud saasteained ei kahjustaks

teiste inimeste vara. Liikluskonfliktide leevendamiseks tuleb ehitustsoon piirata ja selgelt

tähistada, liikluskorralduse muudatusest teavitada juba varakult. Tankla rajamisel peab

arvestama kehtivate normide ja nõuetega sh siseministri 27.05.2024 määrusega nr 14

„Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“, standardiga EVS 812-

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja lähiala detailplaneering

21

5:2014 „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ ning keskkonnaministri 27.12.2016

määrusega nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise

nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“. EVS 812-5:2014

standardist tulenevatel juhtudel tuleb koostada enne projekteerimist riskianalüüs.

Pinnakatte-, tõkke- ja isolatsioonimaterjalid peavad olema kütuse ning sellest eralduvate

gaaside suhtes keemiliselt püsivad ega tohi kaotada kaitsvat toimet kogu kasutusaja

jooksul). Vajalik on lahtist tuld ja suitsetamist keelavate märkide paigaldamine, pidev

järelevalve kaameratega, kütusemahuti ventilatsioonitorude leegisummutusklappidega

varustamine ja nõuetekohane kütuse transpordikorraldus (nt kütuse laadimistöödeks

sobiliku aja piiramine jms).;

 Energiakasutus - Uute hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia

säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning võimalusel näha ette võimalusi

energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks. Rakendada

tuleb energia ja kütuse tõhusat kasutamist ja kasutada parimaid võimalikke tehnoloogiaid.;

 Kumulatiivne mõju –Planeeringu realiseerimisel ei ole oodata kavandatava tegevusega

seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, peab arvestama võimaliku liiklusmüra,

vibratsiooni ja õhusaaste mõjudega. Arvestades, et alevis on kiiruspiirang 50 km/h, siis ei ole

mõjud olulised ja on iseloomulikud tavalisele linnakeskkonnale. Tagada tuleb müra

normtasemed vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisale 1.

Eelpoolnimetatud mõjudega tuleks kindlasti arvestada ka hoone arhitektuurse projekti

koostamisel, nähes ette arhitektuurseid leevendavaid meetmeid nii müra, õhusaaste kui ka

vibratsiooni osas. Hoonestuse rajamisel tagada, et siseruumide müratasemed ei ületaks

sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” normtasemeid, rakendades

vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest.“). Tee omanik (Transpordiamet) on teavitanud asjaosalisi riigitee liiklusest

põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada

leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga

käsitletaval alal.

Seoses kliimamuutustega sagenevad järjest enam ekstreemsed ilmastikuolud, sh tormid,

valingvihmad, üleujutused ja äärmuslikud temperatuurid. Sellest tulenevalt on oluline: säilitada

olemasolevat väärtuslikku haljastust ja looduslikku pinnareljeefi; kuumasaarte vältimiseks

liigendada suuri tehispindasid (parklad, platsid) rohealade või kõrghaljastusega; uute hoonete

ehitamisel ja rajatiste püstitamisel tuleb tähelepanu pöörata nende vastupidavusele äärmuslike

ilmastikuolude puhul; tuleb tagada säästlike sademeveesüsteemide kasutamine sh sademevee

korduvkasutamine, viibeaja suurendamine ja dreenivate pinnakatete kasutamine.

18. Radooniriski vähendamise võimalused

Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne õhust raskem gaas. Siseõhku tungib

radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Peamine

radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Suitsetamine

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja lähiala detailplaneering

22

muudab radooniprobleemi oluliselt hullemaks, sest suitsu enda mõjule lisanduvad

suitsuosakestele kinnitunud radooni tütarproduktide emiteeritud kiirgus ja radoonist tulenev

kiirgus.

Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on planeeringualal keskmine või madal

radoonisisaldusega pinnas (50-100 kBq/m 3

). Radooniriski levilate kaardil on aga märgitud

radooniohtlikud alad, mis annavad piirkondade üldise iseloomustuse. Radoonisisaldus võib

varieeruda võrdlemisi väikeste vahemaade tagant üpriski oluliselt ning seetõttu on soovitatav

planeeritaval maa-alal ka enne hoonete ehitamist kindlaks teha pinnase radooniriski suurus

ning tagada radooniohutu keskkond siseruumides, rakendades vajadusel hoonete

projekteerimisel EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ meetmeid. Lisaks tuleb arvestada keskkonnaministri 30.07.2018

määrusega nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise

kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“. Hoonete elu-, puhke- ja

tööruumides peab aasta keskmine radoonisisaldus ruumiõhus olema väiksem kui 200 Bq/m³.

Soovitatav on teha pinnase mõõtmine enne hoone projekteerimist ja pärast ehitamist mõne

aasta pärast uuesti.

Madala radoonitaseme tagamiseks hoones tuleks kasutusele võtta järgmisi meetmed:

 tagada tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt

ventileeritav betoonplaatpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse

sundventilatsioon);

 tagada hoones nõuetekohane ventilatsioon ja regulaarne tuulutamine;

 esimese korruse põrandaaluse tuulutamine ja isoleerimise vastava kilega;

 hea ehituskvaliteet ja kvaliteetsete materjalide kasutamine.

19. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud Eesti Standardist

EVS 809-1:2002.

Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:

 tuleb tagada hea nähtavus, videovalve ja valgustatus hoonete vahel ja platsidel, et

vähendada sissemurdmiste ja vandaalitsemiste riski;

 tuleb rajada krundile konkreetsed juurdepääsud ning vältida tagumiste juurdepääsude

rajamist (kui need siiski on, siis tuleb muuta tagumised uksed ja aknad turvalisemaks ja

vastupidavamaks);

 eristada selgelt avalikud ja privaatsed alad;

 ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale;

 kasutada atraktiivset maastikukujundust, arhitektuuri ning väikevorme;

 tagada maa-ala korrashoid, mis viitab tugevale järelvalvele ning kasutada süttimatust

materjalist suletavaid prügianumaid.

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja lähiala detailplaneering

23

20. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualal piiravad tegevust muud seadustest tulenevad kitsendused, mis on loetletud

alljärgnevalt:

 tegevuspiirangud elektri maakaabelliinide ning sidekommunikatsiooniliinide

kaitsevööndites, mis on kooskõlas ehitusseadustikus sätestatuga;

 tegevuspiirangud vee- ja kanalisatsiooniehitiste kaitsevööndites, mis on kooskõlas

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatuga;

 tegevuspiirangud tee ja tänava kaitsevööndis, mis on kooskõlas ehitusseadustikus

sätestatuga.

21. Planeeringu elluviimise võimalused

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev

detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja

tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja

kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi

omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei

või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti

tuleb vältida müra ja vibratsiooni tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega

seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või

kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

Huvitatud isik tagab detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks vajalike

avalikult kasutavate teede (ristmiku ümberehitamise kohustus) ja rajatiste väljaehitamise ja

sellega seotud kulutuste kandmise detailplaneeringus ja vastasisulises lepingus sätestatud

viisil, mahus ja ulatuses. Vastavasisuline leping sõlmitakse Põhja-Pärnumaa valla ja huvitatud

isiku vahel enne detailplaneeringu kehtestamist. Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt

huvitatud isiku ja võrguvaldajate kokkulepetele ning servituudilepingud sõlmitakse huvitatud

isiku, võrguvaldajate ja kinnistuomanike kokkulepetele tuginedes. Rajatiste välja ehitamine on

detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamise tingimuseks. Arendusega seotud teed tuleb

rajada ja nähtavust piiravad takistused tuleb kõrvaldada enne planeeringualale mistahes hoone

ehitusloa väljastamist. Planeeritud ehitusõigus, juurdepääsutee, parkimisalade ja haljastuse

rajamine realiseeritakse krundivaldaja poolt. Planeeringu elluviimisega ei kaasne Põhja-

Pärnumaa vallale ega Transpordiametile kohustust detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja lähiala detailplaneering

24

B KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA

NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel tehtud koostööd tehnovõrgu valdajate ja naaberkruntide

omanikega ning kooskõlastused on toodud tabelis 4.

Tabel 4. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Jrk Ametiasutus/

kinnistu omanik

Kuupäev Nõusoleku asukoht Nimi ja ametinimi

1 Elektrilevi OÜ 28.08.2025 Eraldi lehtedel, lk Maie Erik

Märkused: kooskõlastatud tingimustel. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

2 Enefit AS 04.09.2025 Eraldi lehtedel, lk Janno Järvpõld

Märkused: Kooskõlastamise tingimused: Sidelahendus kooskõlastatud. Kooskõlastus kehtib üks

aasta.

3 Mako AS 03.10.2025 Eraldi lehtedel, lk Märtin Rõõmusaar, juhatuse liige

Märkused: Kinnitan AS Mako poolt detailplaneeringu, mis puudutab vee- ja kanalisatsiooni osa.

4 Transpordiamet Eraldi lehtedel, lk

Märkused:

5 Päästeameti Lääne

päästekeskus

Eraldi lehtedel, lk

Märkused:

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja lähiala detailplaneering

25

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD

MATERJALID (DIGITAALSELT ERALDI FAILIDENA)

Joonis 1. Situatsiooniskeem __________________________________________ M 1:10000

Joonis 1. Olemasolev olukord ___________________________________________ M 1:500

Joonis 3. Funktsionaalsed ja ehituslikud seosed __________________________ M 1:1000

Joonis 4. Põhijoonis ___________________________________________________ M 1:500

Joonis 5. Tehnovõrkude joonis __________________________________________ M 1:500

Joonis 6. Mahuline illustratsioon ___________________________________________skeem

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

[email protected]

Pärnu-Paide mnt 2

87701, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa

vald Pärnu maakond

Teie 10.02.2026 nr 7-2/2055-15

Meie 10.03.2026 nr 7.2-2/26/5381-6

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu

ja lähiala detailplaneeringu

kooskõlastamata jätmine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja

lähiala detailplaneeringule (katastritunnus 93101:002:0125, edaspidi planeering). Planeeringuga

soovitakse luua eeldused tankla koos väiksema kaubandus-, toitlustus- või teenindushoonega või

ainult kaubandus-, toitlustus- või teenindushoone rajamiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3 ja planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 punkti 7

jätame planeeringu kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

1. Palume Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu väljasõit riigiteele nr 57 kavandada laiusega

maksimaalselt 6 m (sarnaselt Pärnu-Paide mnt 21 Coop/Konsum poega) näidatud ala

lääneosast. Joonisel näidatud 8 m laiune väljasõit soodustab mahapöördeid riigiteelt, mis

on vajalik keelata.

Kinnistu Lohu tänava poolne juurdepääs on sobilik kavandada 6 m laiusena näidatud

juurdepääsuala lõunaosalt (riigitee ristmikust kaugemalt).

Palume põhjendada sadulautorongi pöördekoridoridest lähtumist ristmike kavandamisel:

kas sadulautorongid on üldse lubatud antud piirkonna liikluskorralduses, kas neid on vaja

arvesse võtta nii tankla kui ka kaubanduskeskuse puhul jms. Kui kinnisasja mõõtmed ei

soosi sadulautorongide kasutust (sh ristmike parameetrite valikul), siis tasub kaaluda

kinnistusisese liikluskorralduse põhimõtete täpsustamist: muuta hoonestusala kuju ja/või

asukohta kinnistul, et sadulautorongid mahuksid manööverdama riigiteega proportsioonis

olevatele ristmikele, teha ettepanek sadulautorongide juurdepääsu keelamiseks vms.

2. Palume planeeritava alaga külgnev Lohu tänav kavandada kogu laiuses asfaltkattega, et

oleks selge, kuhu peavad sõidukid riigitee ristmikul manöövriks reastuma. Pakutud

lahenduse puhul toimuksid kõik manöövrid Lohu tänavalt riigiteele sillutiskivi pealt, mis

ei ole otstarbekas.

3. Pärnu-Paide mnt 27a kinnistult busside väljasõidu ohutumaks liikumiseks kavandada

2 (2)

suurema raadiusega kivikattega pöördeala Lohu tänava ristmikule ja riigitee nr 57

ristmikule (väljavõttel oranžiga).

4. Palume tõsta infotabloo riigitee tänavakaitsevööndist väljapoole, lähtuvalt

liiklusseaduse § 53.

5. Planeeringu koosseisus on joonisel tanklaga lahendus. Palume esitada ka

kaubanduskeskuse lahendus (või täpsustada selle arvesse võtmist tankla lahenduses), et

saaksime mõjusid hinnata eraldiseisvalt.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. SK100_Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja lähiala_DP_Seletuskiri_

02.02.2026

2. JN100_Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu ja lähiala_DP_Põhijoonis

Mildred Liinat

58786958, [email protected]