Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva

ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90

Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40

Põlva linna ja Rosma küla vahele

jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/26/162

Tee ehitusloa andmise kuupäev 10.03.2026

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40

Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

2. Projektiga on Ringtee 10 (katastritunnus 62201:001:2371) ja Ringtee 12 (katastritunnus

62201:001:2370) kinnisasjade piirile olemasoleva ristmiku asemele kavandatud

jalakäijatele ja jalgratturitele ühendustee riigiteega. Maade omandamise menetluses selgus,

et antud asukohas on siiski vajalik ristmiku säilimine. Seega tuleb ehitustööde käigus

ühendustee asemele rajada ristmik sarnastes parameetrites nagu olemasolev ristmik.

3. Pikendada Kaldamäe tee 2 kinnisasjaga (katastritunnus 62201:001:2337) külgnevasse

lõiku projekteeritud plankaeda suurusjärgus 4 m võrra. Pikendatava osa täpne paiknemine

lepitakse kokku ehitustööde käigus.

Keskkonnameetmed

4. Projektlahendusega nähakse ette puude langetamist Peri oja veekaitsevööndis. Veeseaduse

§ 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu ja põõsarinde raie veekogu kaldal

Keskkonnaameti nõusolekuta. Seega tuleb puude langetamiseks saada Keskkonnaameti

nõusolek.

2

5. Pinnasetöödel kogu projektala ulatuses, st ka väljaspool mälestiste ja nende kaitsevööndi

ala tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku

võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd

katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

6. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks

ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks

välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni

hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

joogiveekaevudest ning veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja

objektide paiknemine joogikaevu ning veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde

teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse

sattumine pinnasesse ja vette.

7. Kergliiklustee rajamisel tuleb tagada, et ehitusmasinad oleksid töökorras ning nende

kasutamisega ei tohi kaasneda naftasaaduste ja määrdeõlide lekkeid.

8. Eriti tuleb jälgida, et kergliiklustee rajamisel salvkaevu hooldusalas (10 m) ei toimu ohtlike

ainete juhtimist pinnasesse ja põhjavette. Samuti vältida hooldusalas kemikaalide

kasutamist (sh ka näiteks umbrohutõrjeks suvisel ajal).

9. Kaldamäe tee 2 kinnisasjal asub salvkaev lähedal ehitatavale jalgratta- ja jalgteele. Ehitajal

tuleb enne ehitustöödega alustamist kindlaks teha kaevu seisukord ning tagada, et

ehitustöödega ei kahjustataks kaevu konstruktsiooni. Ehitatud lahendus ei tohi põhjustada

põhjavee reostuse ohtu veeseaduse § 154 lg 5 mõistes.

10. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate

ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste

lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

11. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

12. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

13. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel

jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

14. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate

nõuetega. Samuti tuleb arvestada Põlva valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

15. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed,

mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada

ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks

ettenähtud kohti on keelatud.

16. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

3

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja

riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Roadplan OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12432118

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Tiigi tn 78, 50410 Tartu

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 503 799

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034

ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,15-0,4

Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu

jalgratta ja jalgtee projekt

2.7 Tee ehitusprojekti number 22036

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1 Maa- ja Ruumiamet

19.02.2026 nr 6-3/26/1871-

2

Edastasite Maa- ja Ruumiametile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-

6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee ehitusloa

eelnõu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Projekti eesmärk on jalakäijate ja jalgratturite

liikuvuse parandamine Põlva linna ja Rosma küla vahelises lõigus, liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt

vajaliku teemaa määramine.

Projekti alal paiknevad riigi omandis olevad 87 Põlva ringtee L14 (tunnus 62201:001:2369, transpordimaa) ja 87

Põlva ringtee L22 (tunnus 62201:001:2361, transpordimaa) kinnisasjad ning projektalaga piirnevad Ringtee 12

(tunnus 62201:001:2370, sihtotstarbeta maa) ja Kirsi tn 5 (tunnus 62201:001:2362, ärimaa) kinnisasjad, mille

riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. 87

Põlva ringtee L14 ja 87 Põlva ringtee L22 kinnisasjade osas on hetkel pooleli riigivara valitseja muutmine ja

valitsemise üleandmine.

Maa- Ruumiamet nõustub riigivara valitsema volitatud asutusena põhiprojekti „Riigitee nr 87 Põlva ringtee km

3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,15-0,4 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta ja jalgtee

projekt“ (töö nr 22036) projekti alusel ehitusloa andmisega tingimuse, et arvestatakse järgnevaga:

• Tööde teostamisel tuleb arvestada maaüksustel asuvate kitsendustega (nähtavad Maa- ja Ruumiameti

kitsenduste kaardirakendusest) ja vajadusel hankida vajalikud kooskõlastused.

• Tee asukoht on kooskõlastatud kõikide puudutatud asutuste ja isikutega (sh õigustatud isiku olemasolul

vastava isikuga).

• Tee ehitamiseks vajalikud kinnisasjad/äralõike alad on üle antud Transpordiametile.

• Tööde käigus ei kahjustata käesolevas kirjas nimetatud maaüksuseid ning pärast tööde teostamist

taastatakse maaüksusel heakord.

 Maa- ja Ruumiametile ei kaasne maaüksustel teostatavate töödega seoses rahalisi ega muid kohustusi.

 Juhul, kui tehnovõrgud jäävad väljaspoole äralõike ala, tuleb tehnovõrgu või rajatise rajamiseks,

omamiseks, valdamiseks ja kõikide nimetatud tegevustega seonduvate tööde teostamiseks lahendatakse

maakasutusõigus. Maakasutusõiguse küsimus lahendatakse eraldiseisva menetlusega tingimusel, et trassi

rajamine kavandatud asukohta on õiguslikult lubatud. Maa- ja Ruumiameti taotluse vormid on

kättesaadavad Maa- ja Ruumiameti koduleheküljelt https://maaruum.ee/riigimaa-tehingud-ja-

maakorraldus/riigimaa-korraldus-ja-toimingud/servituudid-ja-ajutised-kasutused. Lisainformatsiooni

saamiseks palume pöörduda Ma- ja Ruumiameti poole.

Projektalale ei jää riikliku geodeetilise võrgu, riikliku kõrgusvõrgu ega gravimeetrilise võrgu märke.

Projektalale jäävad varasema võrgu geodeetilised märgid 25 (GPA ID 98456; 54-481-25), 26 (GPA ID 98457; 54-

481-26) ja 0937 (GPA ID 15463; 54-481-937). Nimetatud geodeetiliste märkide kaitsevöönd on 3 m märgi

keskmest. Geodeetilised märgid tuleb võimalusel säilitada praeguses asukohas. Kui tööde käigus ei ole võimalik

geodeetilist märki praeguses asukohas säilitada, võib märgi kõrvaldada ning seda asendama ei pea.

Projektalale jäävad veel ka kaheksa kohaliku võrgu geodeetilist märki. Vastavalt keskkonnaministri 28.06.2013

määruse nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi

kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 2 lõikele 1 on kohaliku geodeetilise

töö korraldajaks kohalik omavalitsusüksus. Palume pöörduda kohaliku omavalitsuse poole geodeetiliste märkide

kaitsmise, kontrollmõõtmise, teisaldamise või kõrvaldamise tingimuste osas.

Geodeetilise märgi kõrvaldamisest palume teavitada Maa- ja Ruumiametit.

Põhjendus:

Teie kirjas on toodud, et projekti alal paiknevad riigi omandis

olevad 87 Põlva ringtee L14 (tunnus 62201:001:2369,

transpordimaa) ja 87 Põlva ringtee L22 (tunnus 62201:001:2361,

transpordimaa) kinnisasjad ning projektalaga piirnevad Ringtee

12 (tunnus 62201:001:2370, sihtotstarbeta maa) ja Kirsi tn 5

(tunnus 62201:001:2362, ärimaa) kinnisasjad, mille riigivara

valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja

volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. 87 Põlva ringtee L14 ja 87

Põlva ringtee L22 kinnisasjade osas on hetkel pooleli riigivara

valitseja muutmine ja valitsemise üleandmine.

Selgitame, et Maa- ja Ruumiametile kuuluvatest tükkidest on

projekti tarbeks vajalikud äralõiked välja jagatud ning

Transpordiametile üle antud.

Olete esitanud tingimuse, et tee asukoht peab olema

kooskõlastatud kõikide puudutatud asutuste ja isikutega (sh

õigustatud isiku olemasolul vastava isikuga). Selgitame, et

Transpordiamet on ehitusloa menetlusesse kaasanud kõikide tee-

ehitusega hõlmatud ning tulevase teega piirnevate kinnisasjade

omanikud ning puudutatud ametid ja asutused. Menetlusse

kaasatud ametite, asutuste ja kinnisasjadega on võimalik tutvuda

käesoleva tabeli abil.

Projektiga ei ole kavandatud tehnovõrkude paigaldamist nendele

Maa- ja Ruumiameti kinnisasjadele, kust äralõiget pole

kavandatud.

Otsus:

1. Tööde teostamisel tuleb arvestada maaüksustel asuvate

kitsendustega (nähtavad Maa- ja Ruumiameti kitsenduste

kaardirakendusest) ja vajadusel hankida vajalikud

kooskõlastused.

2. Tööde käigus ei tohi kahjustada kinnisasju, mille riigivara

valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja

volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Pärast tööde teostamist

taastada maaüksustel heakord.

3. Arvestada, et Maa- ja Ruumiametile ei kaasne maaüksustel

teostatavate töödega seoses rahalisi ega muid kohustusi.

4. Juhul, kui ehitustööde käigus selgub vajadus paigaldada

tehnovõrke kinnisasjadele, mille riigivara valitseja on

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud

asutus Maa- ja Ruumiamet, tuleb tehnovõrgu või rajatise

rajamiseks, omamiseks, valdamiseks ja kõikide nimetatud

tegevustega seonduvate tööde teostamiseks lahendada

maakasutusõigus. Maakasutusõiguse küsimus lahendatakse

eraldiseisva menetlusega tingimusel, et trassi rajamine

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

kavandatud asukohta on õiguslikult lubatud. Maa- ja

Ruumiameti taotluse vormid on kättesaadavad Maa- ja

Ruumiameti koduleheküljelt https://maaruum.ee/riigimaa-

tehingud-ja-maakorraldus/riigimaa-korraldus-ja-

toimingud/servituudid-ja-ajutised-kasutused.

Lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda Ma- ja

Ruumiameti poole.

5. Projektalale jäävad varasema võrgu geodeetilised märgid 25

(GPA ID 98456; 54-481-25), 26 (GPA ID 98457; 54-481-26)

ja 0937 (GPA ID 15463; 54-481-937). Nimetatud geodeetiliste

märkide kaitsevöönd on 3 m märgi keskmest. Geodeetilised

märgid tuleb võimalusel säilitada praeguses asukohas. Kui

tööde käigus ei ole võimalik geodeetilist märki praeguses

asukohas säilitada, võib märgi kõrvaldada ning seda asendama

ei pea.

6. Projektalale jäävate kohaliku võrgu geodeetiliste märkide.

kaitsmise, kontrollmõõtmise, teisaldamise või kõrvaldamise

tingimuste osas tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

7. Geodeetilise märgi kõrvaldamisest palume teavitada Maa- ja

Ruumiametit.

8. Geodeetilise märgi kõrvaldamisest tuleb teavitada Maa- ja

Ruumiametit.

9. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1. Keskkonnaamet

25.02.2026 nr 6-3/26/2504-

2

Esitasite Keskkonnaametile ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks riigitee 87

Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15- 0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele

jalgratta- ja jalgtee rajamise ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise eelnõu. Kirjale oli lisatud keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang.

Kavandatava tegevuse ala asub Põlva maakonnas osaliselt Põlva linnas ja osaliselt Põlva vallas Rosma külas. Tee

ehitustööd toimuvad 2026. ja 2027. aastal vastavalt projektile „Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja

riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,15-0,4 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta ja jalgtee projekt“.

Projekti eesmärk on jalakäijate ja jalgratturite liikuvuse parandamine Põlva linna ja Rosma küla vahelises lõigus,

liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Kuna kavandatavad tegevused ei jää Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel

kaitsealale, hoiualale, püsielupaika ega kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndisse, siis esitab

Keskkonnaamet ehitusloa eelnõu kohta arvamuse.

Keskkonnaamet tutvus materjalidega ning on seisukohal, arvestades esitatud teavet, kavandatavat tegevust,

olemasolevat olukorda ning looduslikke tingimusi, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju ning KMH algatamine ei ole vajalik. Palume arvestada järgnevaga.

Ehituskeeluvöönd

KMH eelhinnangus lk 17 on toodud, et Peri ojale (VEE1049200) on kehtestatud 25 m ulatuses ehituskeeluvöönd

ning 50 m ulatuses piiranguvöönd. Juhime tähelepanu, et Peri oja (VEE1049200) valgala suurus on üle 25 km²

ehk oja kalda ehituskeeluvööndi ulatus on 50 m ja piiranguvööndi ulatus 100 m.

Põhjendus:

1. KMH eelhinnangus on korrigeeritud Peri oja ehituskeelu

vööndi ja piiranguvööndi ulatust.

2. KMH eelhinnangu ptk 4.3 on eemaldatud kahetised väited

selles osas, kas kavandatav tegevus paikneb suhteliselt kaitstud

põhjaveega alal või kaitstud põhjaveega alal.

3. Kaldamäe tee 2 kinnisasja omanikuga on üle täpsustatud, mis

eesmärgil kinnistul asuvat salvkaevu kasutatakse ning on

selgunud, et muuhulgas joogiveevõtuks.

4. Kaldamäe tee 2 kinnistul asuva salvkaevuvee saastumise ohu

vältimiseks tee kasutamisest tulenevate mõjude eest on

jalgratta- ja jalgtee kalle projekteeritud sõidutee suunas. Lisaks

on jalgratta- ja jalgtee taha on projekteeritud tugimüür ja

plankaed, mis samuti aitab kaasa tee kasutamisest tuleneva

saastumise ohu vältimiseks.

Otsus:

1. Ehitustööde teostamisel on keelatud looduslikult esinevate

lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine

või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

3

Looduslikult esinevate lindudega arvestamine

Juhime täiendavalt tähelepanu ja soovitame projektis täpsustada, et keelatud on looduslikult esinevate lindude

pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Valdavalt on selleks ajavahemik 15. märts kuni 31. juuli. Võimalusel

tuleb vältida raie teostamist sellel ajal või enne raiet tuleb veenduda, et puudel või puude õõnsustes pesitsevad

linnud puuduvad.

Veevaldkond

Põlva maakonnas Põlva vallas Rosma külas Kaldamäe tee 2 (katastritunnus 62201:001:2337, edaspidi Kaldamäe

tee 2 kinnistu) kinnistul asub salvkaev, mis jääb projekteeritavast kergliiklusteest u 2,5 m kaugusele. Salvkaevul

on 10 m hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi

vee omadusi, sealhulgas sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht, ja taimekaitsevahendite

kasutamine. Segadust tekitab eelhinnangu ptk-s 4.3 „Mõju põhja- ja pinnaveele“ toodud kahetised väited, kus ptk-

i alguses on toodud, et kavandatav tegevus paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, ning järgmises lõigus, et

kavandatav tegevus toimub piirkonnas, kus maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks on maapinnalt lähtuva

reostuse suhtes looduslikult kaitstud, st tegemist on kaitstud põhjaveega alaga.

Kavandatavate tööde piirkonnas on Eesti Geoloogiateenistuse põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) kohaselt

esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi looduslikult suhteliselt kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse suhtes.

Põhjavee kaitstuse hinnangu kaart on aga üsna üldine ning hinnangut pole uuendatud alates 2001. aastast. Seetõttu

arvestab Keskkonnaamet täpsema põhjavee kaitstuse hindamisel lähedalasuvate puurkaevude geoloogilise

läbilõike andmeid. Põhjaveekihi kaitstuse hindamisel võetakse arvesse pinnakatte koostis ja kõik põhjaveekihi

kohal lasuvad veepidemed. Planeeritavale tegevusele lähim (u 65 m kaugusel) puurkaev on PRK0025624, mis on

57 m sügav ning avab Kesk-Devoni (D2) põhjaveekihti (ühtlasi on Kesk-Devoni põhjaveekiht esimene

aluspõhjaline veekompleks). Puurkaevuga avatud Kesk-Devoni põhjaveekihil lasub 16,5 m paksune moreenikiht

(gQIII) ja 40,5 m paksune liivakivikiht savi vahekihtidega (D2br). Kui põhjaveekihil lasub üle 20 m paksune

moreenikiht või üle 5 m paksune savi- või liivsavikiht, on tegemist suhteliselt kaitstud põhjaveega alaga, ning kui

põhjaveekiht on kaetud regionaalse veepidemega, on tegemist kaitstud põhjaveega alaga.

Puurkaevu PRK0025624 geoloogilise läbilõike kohaselt on piirkonnas tegemist suhteliselt kaitstud põhjaveega

alaga. Seega ei kaasne kavandatava kergliiklustee rajamisega Kesk-Devoni põhjaveekihi reostuse ohtu.

Juhime tähelepanu, et salvkaev ei ole seotud maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksiga. Lõuna-Eestis on

maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks tavaliselt Devoni veekompleks, kui salvkaevud saavad oma vee

Kvaternaari setete põhjaveest. Kvaternaari setetes leviva vabapinnalise põhjavee looduslik kaitstus on väga väike

ning seetõttu on Kvaternaari põhjaveekiht väga tundlik võimaliku reostuse suhtes.

Kui Kaldamäe tee 2 kinnistu salvkaev asub kavandatavast kergliiklusteest u 2,5 m kaugusel, võib kergliiklustee

rajamisega ja kasutamisega tekkida salvkaevuvee saastumise oht. Kaevetööd ning tehnikaga kaasnev vibratsioon

võivad kahjustada kaevurõngaid või tihendusi. Kergliiklustee kasutamisel ja talvisel hooldusel võib pinnasesse ja

salvkaevu hooldusalale sattuda saasteaineid, sh soolasid, hooldusmasinate õli- ja kütusejääke jmt. Saasteainete

salvkaevu sattumise riski vähendamiseks tuleb enne kergliiklustee rajamist hinnata, kas salvkaev vastab

keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 (edaspidi määrus nr 43) §- ga 14 seatud nõuetele. Mh peab salvkaevu

konstruktsioon välistama saastunud vee sissevoolu salvkaevuga avatavasse põhjaveekihti – selleks peavad

salvkaevu rakked ulatuma vähemalt 70 cm kõrgusele maapinnast ja maapind salvkaevu ümber peab olema

võrreldes ümbritseva reljeefiga kõrgem, et oleks välistatud pinnavee ja maapinnalt pärineva vee kogunemine

kaevu ümber ja selle sissevool kaevu. Samuti peab salvkaevu ümber olema veelukk (salvkaevu ümber kaevatud

kraav, mis on täidetud vettpidava materjaliga), mis välistab maapinnalt pärineva vee sissevoolu kaevu. Kui

olemasoleva salvkaevu ümber puudub veelukk, tuleb see rajada enne kergliiklustee rajamist.

Keskkonnaameti hinnangul ei kaasne määruse nr 43 §-s 14 nimetatud nõuetele vastava salvkaevu hooldusalale

jalgratta- ja jalgtee rajamisega keskkonnaohtu ning ettevaatusabinõusid järgides ei põhjusta ehitustööd ja

kergliiklustee kasutamine Kvaternaari põhjavee saastumist.

Ettevaatusabinõudena tuleb rakendada:

1. Kasutada ainult tehniliselt korrasolevat ja töökorras tehnikat, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine

pinnasesse ja vette.

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Valdavalt on

selleks ajavahemik 15. märts kuni 31. juuli. Võimalusel tuleb

vältida raie teostamist sellel ajal või enne raiet tuleb veenduda,

et puudel või puude õõnsustes pesitsevad linnud puuduvad.

2. Saasteainete salvkaevu sattumise riski vähendamiseks tuleb

enne ehitustööde teostamist hinnata, kas salvkaev vastab

keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 4316 (edaspidi

määrus nr 43) §- ga 14 seatud nõuetele.

3. Arvestada, et salvkaevu konstruktsioon peab välistama

saastunud vee sissevoolu salvkaevuga avatavasse

põhjaveekihti. Selleks peavad salvkaevu rakked ulatuma

vähemalt 70 cm kõrgusele maapinnast ja maapind salvkaevu

ümber peab olema võrreldes ümbritseva reljeefiga kõrgem, et

oleks välistatud pinnavee ja maapinnalt pärineva vee

kogunemine kaevu ümber ja selle sissevool kaevu.

4. Arvestada, et salvkaevu ümber peab olema veelukk (salvkaevu

ümber kaevatud kraav, mis on täidetud vettpidava materjaliga),

mis välistab maapinnalt pärineva vee sissevoolu kaevu. Kui

olemasoleva salvkaevu ümber puudub veelukk, tuleb see

rajada enne kergliiklustee rajamist.

5. Juhul kui olemasoleva salvkaevu kaitsmine kujuneb

ebamõistlikuks, võib kaaluda ehitustööde teostamisel uue

salvkaevu rajamist, kuid see tuleb maaomanikuga eelnevalt

kokku leppida.

6. Tööde teostamisel kasutada ainult tehniliselt korrasolevat ja

töökorras tehnikat, keelatud on kütte- ja määrdeainete

sattumine pinnasesse ja vette.

7. Tekkivad jäätmed tuleb kokku koguda ja käidelda vastavalt

jäätmeseaduse nõuetele.

8. Kergliiklustee hooldamise käigus ei tohi umbrohutõrjeks

kasutada taimekaitsevahendeid.

9. Peri oja veekaitsevööndis planeeritavateks raietöödeks taotleda

Keskkonnaameti nõusolekut. Taotlus tuleb esitada

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

(https://kotkas.envir.ee/).

10. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

4

2. Tekkivad jäätmed tuleb kokku koguda ja käidelda vastavalt jäätmeseaduse nõuetele.

3. Kergliiklustee hooldamise käigus ei tohi umbrohutõrjeks kasutada taimekaitsevahendeid.

Kui Kaldamäe tee 2 kinnistu salvkaevu ei kasutata joogiveevõtuks, soovitame kaaluda põhjavee kaitsmiseks

salvkaevu lammutamist. Salvkaevu lammutamisel tuleb lähtuda määruse nr 43 §-s 12 toodud nõuetest. Salvkaevu

lammutamise järgselt kaob ka salvkaevu hooldusala.

Kavandatav kergliiklustee ristub Ähnioro ojaga ja Peri ojaga. Projektlahendusega nähakse ette puude langetamist

Peri oja veekaitsevööndis. Peri ojal on 10 m veekaitsevöönd, kus on keelatud puu- ja põõsarinde raie

Keskkonnaameti nõusolekuta. Seega tuleb veekaitsevööndis planeeritavateks raietöödeks taotleda

Keskkonnaameti nõusolekut. Taotlus tuleb esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

(https://kotkas.envir.ee/).

2. MTÜ Kagu

Ühistranspordikeskus

18.02.2026 nr 4 1/8 2

Transpordiamet edastas Kagu Ühistranspordikeskusele Põlva –Rosma kergliiklustee projekti kooskõlastamiseks.

Projekti seletuskirjas on välja toodud: „3.2.4 Bussipeatused Uusi bussipeatuseid lõigule projekteeritud ei ole.

Bussipeatuse tähistus liiklusmärgiga 541a „Õpilaste“ km 4,68 likvideeritakse, sest seda ei kasutata KOV-lt saadud

info kohaselt.“

Kagu Ühistranspordikeskuse andmebaasis on kõnealuse bussipeatuse nimeks Oru. Oru peatus lisati alates

01.03.2025 järgmiste maakonnaliinide sõiduplaanidesse: 113B, 112B, 54A ja 26B.

Muudatust taotlesid Võru suuna reisijad, kes soovisid käia tarbimas teenuseid, mis on koondunud

Maksimarketisse. Oru peatus lisati, kuna ta jääb muudetud liinide marsruudile.

Perioodil 01.04.2025-01.02.2026 on Oru peatust kasutatud sisenemiseks 14’l korral ja väljumiseks 7’l korral.

Hiljuti pöörduti Kagu Ühistranspordikeskuse poole ka Oru peatuse tähistamise ja sõiduplaanidesse lisamise

küsimusega teisele tee poolele ehk siis Põlva linna suunas. Muudatuse tõttu oleks võimalik peatus lisada liinide

67B, 112A, 113A ja 133 sõiduplaanidesse.

Kagu Ühistranspordikeskus pooldab Oru peatuse säilimist praeguses asukohas ning soovitab kaaluda ka võimalusi

selle tähistamiseks teises sõidusuunas.

Põhjendus:

Riigitee 87 paremal poolel asub olemasolev „Oru“ bussipeatus, st

Võru linna suunaline. Põlva suunal peatus puudub.

Põlva linna suunalise uue peatuse rajamiseks tuleks läbi viia

projekteerimiseks ja ehitamiseks vajalikud menetlused,

projekteerimine ning täiendava maa omandamine Kuna praegu

puudub Põlva linna suunaline „Oru“ bussipeatus, pole käesoleva

jalgratta- ja jalgtee projekti raames tehtud ettevalmistusi ega

arvestatud selle peatuse rajamisega.

Otsus:

1. Arvestada, et riigitee 87 Põlva ringtee paremal poolel asuv

„Oru“ bussipeatus peab säilima. Ehitustööde käigus tuleb

antud olusid arvesse võttes valida bussipeatusele sobilik

asukoht ning tüüp.

2. Põlva linna suunas uut bussipeatust käesoleva projekti raames

mitte rajada.

3. Elering AS

Kooskõlastus nr 12-

9/2026/82 10.02.2026

Kooskõlastatud tingimustel:

1. Põlvamaal, Põlva vallas, Põlva linnas ja Rosma külas, riigitee nr 87 Põlva ringtee lõik km 3,09-6,034 ja riigitee 90

Põlva-Karisilla lõik km 0,15-0,4km jalgratta- ja jalgtee alas paikneb Elering AS 110kV kaheahelaline õhuliin

L053/l142 Põlva-Ruusa/Võru-Põlva (visangud M3Y – M5Y) mille kaitsevöönd on 25 m liini telgjoonest mõlemale

poole. Eleringi liinide asukohta saab vaadata: http://gis.elering.ee/

2. Planeeringuala teede ja tehnovõrkude ehitamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis

tegutsemise korrast. Valdaja peab kinni pidama Ehitusseadustiku §70. (Ehitise kaitsevöönd), Ehitusseadustiku §77.

(Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded" (Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu

elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil

olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda).

3. Kergtee ning parkla rajamisel arvestada, et tee ning parkla ristumisel 110 kV õhuliiniga peab olema tagatud 7,5

meetrine gabariit tee ning parkla pinna ja 110 kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +35°C.

4. Tööprojekti kooskõlastamiseks esitada õhuliini pikiprofiil visangutest, mis ristuvad planeeritavate või

rekonstrueeritavate teede ja parklatega. Pikiprofiilil peab olema juhtme ripe arvutatud temperatuurile +35°C.

5. Parkla rajamine liinijuhtmete alla toimub omal vastutusel. Elering AS ei vastuta liinist tulenevate ohtude eest (nt.

jäite kukkumine). Võimalusel kaaluda parkla rajamist selliselt, et juhtmete alla parkimiskohti ei jääks.

6. Välisvalgustuse ehitamisel tuleb tagada minimaalselt 7 m vahe valgusti tipu ja õhuliini juhtme (juhtme temperatuuri

+35° juures) vahel (sama vahe peab olema tagatud ka masti kukkumisel liini suunas).

7. Kaevetööd õhuliini masti mistahes lähimale elemendile lähemal kui 5 m ei ole lubatud.

8. Pinnase kõrguste planeerimisel 110 kV õhuliini kaitsevööndis, juhtmete alusel alal maapinda tõsta pole lubatud,

tuleb arvestada metallmastide läheduses mastide vundamentide kõrgustega, ehk vundamendi betoonosa peab olema

0,3 m ulatuses maast väljas.

Selgitus:

Projektiga ei ole kavandatud parkla rajamist, millele Elering AS

kirjas viidatakse.

Projekteeritud kergliiklustee ei ole õhuliini kaitsevööndi ulatuses

kõrgem kui jalgratta- ja jalgteega paralleelselt paiknev riigitee

(sõidutee).

Otsus:

Arvestada ehitustööde teostamisel Elering AS kirjas nr 12-

9/2026/82 toodud tingimustega.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

5

9. Objektil või selle lähiümbruses olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral ehitustegevuse tõttu näha

ette kaitsmise meetmed ning lahendused. Kaevetööd lähemal kui 5 m masti mistahes maapealsest osast ei ole

lubatud.

10. Liini kaitsevööndis kõrghaljastus on lubatud väljaspoole sihiala (16 m teljest) max kasvukõrgusega 3,0 m.

11. Kaitsevööndis töötamisel tehnikaga, mille kõrgus on üle 4,5 m, peab taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa.

Taotlusvorm on leitav Eleringi kodulehel, aadressil https://elering.ee/kaitsevoondis-tegutsemise-luba

12. Tõste- ja kaevetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast kooskõlastamist, vormikohase taotluse

esitamist ja kaitsevööndis töötamise loa väljastamist Elering AS-lt. Kaitsevööndis tegutsemise loa taotlus saata

aadressile: [email protected]

4. Telia Eesti AS

09.02.2026 nr EC.1-

5.1/156-1

Palun enne ehitusloa väljastamist pikendada projektide kooskõlastusi.

Projekti kooskõlastus nr 37919102 - kehtib 14.05.2024

Projekti kooskõlastus nr 37815085 - kehtib 12.04.2024

Selgitus:

Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa

andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Käesolevalt antakse

ehitusluba tee-ehitustööde teostamiseks mitte tehnovõrkudele.

Seega aegunud projekti kooskõlastus ei ole takistuseks ehitusloa

andmisele, sest ehitusluba ei anna õigust tehnovõrke ümber

ehitada. Projekti kooskõlastusi tuleb uuendada enne ehitustööde

algust.

Otsus:

Uuendada projekti kooskõlastusi enne ehitustööde algust.

5. Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

6. Põlva Vallavalitsus Põlva Vallavalitsus pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

7. MTÜ Rosma Küla Selts MTÜ Rosma Küla Selts pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

8. MTÜ Eesti Andmesidevõrk MTÜ Eesti Andmesidevõrk pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

9. AS Gaasivõrk AS Gaasivõrk pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

10. Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

11. Põlva Vesi AS Põlva Vesi AS pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

6

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

87 Põlva ringtee L10 62201:001:2336

87 Põlva ringtee L11 62201:001:2333

87 Põlva ringtee L13 62201:001:2372

87 Põlva ringtee L15 62201:001:2377

87 Põlva ringtee L17 62201:001:2379

87 Põlva ringtee L19 62201:001:2368

87 Põlva ringtee L20 62201:001:2365

87 Põlva ringtee L21 62201:001:2364

87 Põlva ringtee L24 62201:001:2357

87 Põlva ringtee L25 62201:001:2359

87 Põlva ringtee L26 62201:001:2356

87 Põlva ringtee L27 62201:001:2354

87 Põlva ringtee L28 62201:001:2351

87 Põlva ringtee L29 62201:001:2349

87 Põlva ringtee L30 62201:001:2347

87 Põlva ringtee L31 62201:001:2345

87 Põlva ringtee L32 62201:001:2344

87 Põlva ringtee L33 62201:001:2342

87 Põlva ringtee L34 62201:001:2339

87 Põlva ringtee L35 62201:001:2338

87 Põlva ringtee L7 62201:001:2375

87 Põlva ringtee L8 62201:001:2373

Allika 62201:001:2346

Kaldamäe tee 2 62201:001:2337

Kunnimäe 62201:001:2341

Kunnu 62201:001:2363

Linnamäe tee 1 61903:002:0089

Metsanurga 62201:001:2366

Mudaka 62201:001:2340

Nuti 62201:001:2348

Oru tn 2 62201:001:2360

Pragi 62201:001:2355

Ringtee 10 62201:001:2371

Ringtee 16 62201:001:2378

Ringtee 2 62101:001:0210

Ringtee 20 62201:001:2380

Ringtee 22 62201:001:2367

Ringtee 24 62201:001:2353

Ringtee 26 62201:001:2352

Ringtee 28 62201:001:2350

Ringtee 4 62201:001:2376

Ringtee 6 62201:001:2374

Rähni tn 16 62001:003:0260

Rähni tn 18 62001:003:0270

Rähni tn 24 62201:001:2358

Tiigi 62201:001:2343

Vabriku tn 1 62201:001:2335

Vabriku tn 2 62201:001:2334

Värska mnt 3 61903:002:0358

Värska mnt 4 61903:002:0013

Värska mnt 5 62201:001:0790

Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja

riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva

linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja

jalgtee põhiprojekti

Keskkonnamõjude eelhinnang

Töö nr 22004400 Tartu 2023 / 2026

V e rs

io o n 0

3 .0

3 .2

0 2 6 /// T

Ö Ö

N R

2 2

0 0 4

4 0 0

Ethel Simmul

Keskkonnaspetsialist

Jaak Järvekülg

Keskkonnaekspert, projektijuht (litsents: KMH0162)

Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja

Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA

KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU .......................................... 11

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,

mõju maakasutusele ............................................................................................................... 11

4.2. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 14

4.3. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 16

4.4. Müra, vibratsioon ja õhukvalIteet, valgus .................................................................... 19

4.5. Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 19

4.6. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 19

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 20

Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja

Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

3

1. SISSEJUHATUS

Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 87 Põlva ringtee

km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla

vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojektile. Kavandatav tegevus asub Põlva

maakonnas ning osaliselt Põlva linna ja osaliselt Põlva valla territooriumil (joonis 1.1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg

juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat

mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või algatamata

jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal

võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise

vajalikkuse hindamisel.

Käesolev eelhinnang on koostatud 24.04.2023. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning

hinnangu andmisel on aluseks Roadplan OÜ poolt koostatud projekti seletuskiri ja projekti

joonised seisuga 21.04.2023. 2026. aastal on eelhinnangu aruannet tä iendatud

täpsustustega, mis tulenesid ehitusloa menetluse käigus Keskkonnaametilt saadud

kirjalikest kommentaaridest (KeA 25.02.2026 kiri nr 6-3/26/2504-2).

Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht (tähistatud punase joonega).

Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja

Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

4

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt

seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et

sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole

otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või

kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või

varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle

kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe

sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,

peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade

tegevusel on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine.

Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade,

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023077

Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja

Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

5

mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud

loetelu“2.

Vastavalt VV määrusele:

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine

Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri

ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja

jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1

punktis 13 nimetatud juhul;

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste

hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.

Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10)

ning vastavalt VV määrusele nr 224 § 13 p 8 kohase tegevusega (kuna projektiga nähakse

ette jalgratta- ja jalgtee rajamist sõiduteest eemale).

Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline

keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevalt sõltub KMH vajadus

eelhinnangu tulemusest.

Vastavalt KeHJS:

§ 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise

teabe:

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike

lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju

kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see

on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee

kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud

nõuetest;

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003

Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja

Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

6

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate

keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu

ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja

arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu

arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes

21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab

otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ .

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja

Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

7

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks liikuvuse parandamine,

liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).

Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja

kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade

täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju

puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu

ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja

vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega

müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse

tekkimist ette näha ei ole.

Alljärgnevalt on esitatud kavandatava tegevuse detailsem kirjeldus, vastavalt

projekteerijalt saadud infole. Kavandatav tegevus on kujutatud joonisel 3.1.

Plaanilahendus

Riigitee nr 87 äärne plaanilahendus

Projekteeritud jalg- ja jalgrattatee (edaspidi JJT) saab alguse Ringtee 2 kinnistult, kus

see on kokku viidud olemasoleva JJT-ga. Kogu ulatuses on JJT eraldatud sõiduteest

eraldusribaga.

PK 1+79 juurde projekteeritakse ülekäik üle riigitee 87.

Kase tn ja Vabriku tn ristmikul projekteeritakse JJT kokku varasemalt projekteeritud

Kaasiku-Lina JJT-ga (VILprojekt OÜ töö nr VP21026).

Antud ristmikule projekteeritakse täiendav ohutussaarega ülekäik üle riigitee 87. PK 3+75

juurde projekteeritud ülekäik ühendab projekteeritud JJT olemasoleva JJT-ga, mis kulgeb

vasakul pool riigiteed kuni Vabriku tänavani. Ohutussaare rajamiseks riigiteele

projekteeritakse riigitee katte laiendamine.

PK 6+16 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada

liikuda üle riigitee paikneva talu juurde.

PK 8+35 juurde projekteeritakse ülekäik üle riigitee 87, mis ühendatakse Pärnaõie tn

sõiduteega.

PK 9+65 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada

liikuda üle riigitee paikneva talu juurde.

PK 12+08 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada

liikuda üle riigitee paikneva talu juurde.

Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja

Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

8

PK 13+20 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada

liikuda üle riigitee paikneva talu juurde.

PK 14+40 juurde projekteeritakse Kirsi tn ristmik. Sõidutee kate projekteeritakse kuni Kirsi

tn 3 kinnistu juurdepääsuni. Antud ristmikult on võimaldatud juurdepääs Rähni tn 12a ja

14a kinnistutele. Lõigus PK 14+95 - PK 15+50 projekteeritakse JJT ühiskasutuses

sõidukitega, mis liiguvad Rähni tn 12a ja 14a kinnistutele. Antud lõigus on sõidutee katte

laius 4,5 m.

PK 15+75 juures likvideeritakse olemasolev juurdepääs Kirsi tänavale.

PK 15+83 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada

liikuda üle riigitee paikneva talu juurde.

PK 16+80 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada

liikuda üle riigitee paikneva talu juurde.

PK 17+90 juures läbib JJT Ähnioro oja. Antud lõigus on JJT viidud sõiduteest kaugemale,

et ületada Ähnioro oja kõige soodsamas asukohas ja tagada truubi paigaldamiseks vajalik

ruum.

PK 18+90 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada

liikuda üle riigitee Tammemäe teele.

PK 25+75 juures muudetakse Tiigi ja Pragi kinnistute juurdepääsu asukohta, et tagada

juurdepääsu võimalikult risti ristumine riigiteega ja JJT-ga, mis tagab kõrgema ohutuse.

PK 26+07 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada

liikuda üle riigitee paikneva talu juurde.

Lõigus 27+25 – PK 28+65 läbib JJT olemasolevat orgu. Antud lõigus on JJT viidud

sõiduteest kaugemale, et ületada oru põhjas asuvat kraavi kõige soodsamas asukohas ja

tagada truubi paigaldamiseks vajalik ruum. Täiendav põhjus on, et JJT oleks eraldiseisval

muldkehal, mis lihtsustab pisut ehitamist keerulistest tingimustes.

Lõigus PK 28+65 – PK 30+00 piiratakse ruum sõidutee ja olemasoleva Kaldamäe tee 2

ning Värska mnt 3 piirdeaia vahel. Lisaks on Kaldamäe tee 2 kinnistul olemasolev

salvkaev (PK 28+95). Samas on antud kohas riigitee kõrgel muldkehal ja Kaldamäe tee

2 kinnistu oluliselt madalamal. Sellest tulenevalt projekteeritakse lõigus PK 28+65 – PK

29+09 JJT äärde tugimüür. Kinnistu omanike privaatsuse tagamiseks on tugimüürile

projekteeritud piirdeaed.

Kuna lõigul PK 28+65 – PK 30+00 on piiratud ruum ja eraldusriba ei ole vajaliku laiusega,

siis on JJT sõiduteest antud lõigus eraldatud põrkepiirdega.

PK 30+00 juurde projekteeritakse teeületuskoht üle riigitee 87. Teeületuskoht

projekteeritakse üle olemasoleva ohutussaare. Vasakule poole riigiteed 87

projekteeritakse JJT ühendus riigiteega 90. Üle riigitee 90 projekteeritakse teeületuskoht

JJT PK 2+44 juures. Teeületuskoht ühendatakse paremal pool riigiteed 90 olemasoleva

JJT-ga (PK 2+25). Antud lõigus eraldatakse JJT sõiduteest äärekiviga.

Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja

Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

9

Riigitee 87 äärne JJT on vasakul pool riigiteed 90, projekteeritakse kuni olemasoleva JJT-

ni PK 30+62 juures. Antud lõigus eraldatakse JJT sõiduteest äärekiviga.

Kuna riigitee 90 äärde on vajalik rajada täiendav äärekiviga lõik ning lõigus PK 28+65

kuni PK 30+00, satub JJT olemasolevale kraavile, siis on sademevee ära juhtimiseks

projekteeritud täiendav sademeveetorustik, mis juhitud olemasolevasse kraavi PK 28+09.

Riigitee nr 90 äärne plaanilahendus

Projekteeritav JJT saab alguse Linnamäe teelt. JJT projekteeritakse kuni Päkamäe teeni.

Riigitee 90 äärde projekteeritakse JJT paremale poolt sõiduteed. JJT eraldatakse

sõiduteest äärekiviga.

PK 0+25 ületab JJT Peri oja. Lõigul PK 0+00 – PK 0+40 on piiratud ruum. Sellest

tulenevalt projekteeritakse antud lõigus JJT äärde tugimüür. Kinnistu omanike

privaatsuse tagamiseks on tugimüürile projekteeritud piirdeaed.

Kuna riigitee 90 äärde on vajalik rajada täiendav äärekiviga lõik, siis on sademevee ära

juhtimiseks projekteeritud täiendav restkaev, mis juhitud Peri ojasse.

Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja

Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

10

Joonis 3.1 Projektiga kavandatav tegevus. Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja

Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

11

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU

Projektiga parandatakse antud kohas liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil, läbi

õnnetuste ohu vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka soodne mõju.

Aga käesoleva eelhinnangu kontekstis (KMH vajaduse hindamiseks) keskendutakse

alljärgnevalt võimalikele ebasoodsatele mõjudele.

Kaitsealuseid loodusobjekte projekti mõjupiirkonnas ei paikne.

Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on

kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise

oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju

leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele

nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,

mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,

pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate

tegevustega ei kaasne.

4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE

Projektiala asub Põlva maakonnas ning maakonnaplaneeringu4 seletuskirjas on toodud välja üldised põhimõtted kergliiklusteede võrgustiku arendamisele:

◼ Kergliiklusteede rajamisel on vajalik jälgida eeldusi lokaalsete võrkude kujunemiseks, st kaaluda kavandatud tee seotust juba olemasolevate või kavandatavate kergliiklusteede võrgustikega. Eelisjärjekorras tuleb parandada kergliiklusühendusi oluliste punktide vahel linnades ning lühematel distantsidel linna ja tagamaa vahel, kus on suurem igapäevane potentsiaalsete kasutajate hulk.

◼ Tee peab algama ja lõppema loogilises kohas, milleks on olemasolev tee, kool, kauplus, bussipeatus jne. Tee alguse, lõpu ja üleminekute lahendused peavad tagama ohutu ülemineku teistsuguse liikluskorraldusega teele.

◼ Kavandatav kergliiklustee peab olema sujuva liikumise tagamiseks katkematu ning võimalikult pikkadel lõikudel ühel pool maanteed või tänavat. Vältida põhjendamatuid ristumisi maanteega ja vajadusel kaaluda kergliiklustee mahutamiseks sõidutee ümberehitamist.

◼ Kergliiklustee täpsemal kavandamisel on soovitav kaaluda võimalusi kergliiklustee mootorsõidukiliiklusest eemale viimiseks eelkõige tihed a liiklusega maanteede ääres, et tagada kergliikleja jaoks mugavam ja ohutum keskkond.

4 Kehtestatud Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676, https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/polvamaa/polva-maakonnaplaneering-2030/

Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja

Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

12

◼ Sõiduteega paralleelselt kulgevad kergliiklusteed ja -rajad on soovitav rajada mitte halvema kattega kui kõrvalasuv sõidutee. Kergliiklusteede ja - radade katte eelistusel lähtuda kasutusfunktsioonist ja maastikulistest tingimustest.

Käesolevas projektis on nimetatud tingimustega võimaluste piires arvestatud.

Projektiala asub osaliselt Põlva linna ning osaliselt Põlva valla (haldusreformi järgne) territooriumil, kus haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Põlva valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud (endise) Põlva, Ahja, Laheda, Mooste ja Vastse-Kuuste valdade üldplaneering nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Haldusreformi eelselt asus projektiala (endises) Põlva vallas, mille üldplaneering kehtestati 2018. aastal.

Põlva valla üldplaneeringuga nähakse ette perspektiivsete kergliiklusteede rajamist piki Põlva ringteed (riigitee nr 87) algusega Vabriku tänav (Põlva linn) kuni Põlva-Karisilla tugimaanteeni (riigitee nr 90) ning piki Põlva-Karisilla tugimaanteed (riigitee nr 90) algusega Võru-Põlva tugimaanteest (riigitee nr 64) kuni Rosma külas reserveeritud tootmisaladeni. Seega on kavandatav tegevus kooskõlas Põlva üldplaneeringus ette nähtuga.

Maakonnaplaneeringu „Ruumilised väärtused“ kaardi alusel jääb kavandatav kergliiklusteelühikesel lõigul rohevõrgustiku ääre alale (vt joonis 4.1). Rohelise võrgustiku alal aga juba asub olemasolev maantee, millel on rohevõrgule oluliselt suurem mõju kui käesoleva projektiga kavandataval kergliiklusteel. Projektiga ei ole ette nähtud kergliiklustee eraldamist taradega ega teepinna tõstmist, mis oluliselt suurendaks barjääri elusloodusele. Seega ei ole kavandatava tegevusega põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist piirkonna rohevõrgustiku terviklikkusele.

Kavandatav tegevus jääb täiendavalt maakonnaplaneeringu „Ruumilised väärtused“ kaardi ja Põlva valla üldplaneeringu „Põlva valla üldplaneering (valla põhjaosa)“ kaardi alusel ka vähesel määral väärtusliku maastiku piirialale. Kuna tegevus toimub olemasoleva maantee kõrval, siis ei ole projektiga ette näha ebasoodsa mõju kaasnemist väärtusliku maastiku terviklikkusele.

Sõidutee rajamine uuele trassile tähendab seda, et tee ning selle rajatiste rajamiseks vajalik maa-ala läheb senisest kasutusest välja. Antud piirkonnas on peamiselt tegemist maatulundusliku ning vähesel määral elamumaaga. Tee rajamiseks vajalikud maaeraldused tehakse krundijaotuskava alusel. Projektil on küll mõningane ebasoodne mõju senisele maakasutusele, aga arvestades projekti mastaape, pole põhjust lugeda seda oluliseks ebasoodsaks mõjuks.

Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja

Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

13

Joonis 4.1 Väljavõte maakonnaplaneeringu „Ruumilised väärtused“ kaardist (kavandatav tegevus on tähistatud punase joone ja noolega).

Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja

Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

14

4.2. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE

Kultuurimälestiste riikliku andmebaasi andmete alusel jääb projektiga kavandatavale

tegevusele lähim kultuurimälestis – ehitismälestis Rosma küla elamu I kelder (registri

kood 23794) – ca 27 m kaugusele. Piirkonnas paiknevad veel lisaks järgnevad

ehitismälestised – Rosma küla elamu I tiibhoonega (registri kood 23793) , Rosma

vesiveski laut (registri kood 23792), Rosma vesiveski elamu (registri kood 23791) ,

Rosma vesiveski pais (registri kood 23790), Rosma vesiveski (registri kood 23789) ,

Rosma küla kauplus-elamu II (registri kood 23796), Rosma küla elamu III (registri kood

23798) ja Rosma küla kauplus-elamu II ait-kelder (registri kood 23797). Antud

ehitismälestistele on moodustatud ühine kinnismälestise kaitsevöönd, mis jä äb

projektialast ca 4 m kaugusele (vt joonis 4.2).

Muinsuskaitseamet on käesoleva projekti raames andnud 18.03.2022 kirjaga

nr 5.1-17.6/455-1 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb järgmist:

Planeeritava kergliiklustee alale riikliku kaitse all olevaid mälestisi ega meile

teadaolevat arheoloogipärandit ei jää. Kuid kuna tee lõunapoolne ots asub

vahetus läheduses Rosma külas asuvate ehitismälestiste (reg -nr 23789-23798)

ühisele kaitsevööndile, siis palume kanda mälestiste kaitsevööndi ala projekti

asendiplaanile ja sellega projekteerimisel arvestada. Tee projekteerimisel

kaitsevööndisse tuleb vastavalt muinsuskaitseseadusele (§ 58, 59) projekt

meiega kooskõlastada.

Samuti palume lisada projekti seletuskirja märkus, et pinnasetöödel kogu

projektala ulatuses, st ka väljaspool mälestiste ja nende kaitsevööndi ala tuleb

arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku

võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja

kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile.

Kavandatava tegevusega ei ole kultuurimälestiste ning nendele moodustatud

kinnismälestise kaitsevööndis ehtisutegevusi ette nähtud, seega võib öelda, et

kavandataval tegevusel puudub oluline mõju kultuuriväärtustele. Pinnasetöödel tuleb

siiski arvestada Muinsuskaitseameti tingimusega.

Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja

Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

15

Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna muinsuskaiseliste objektide

suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja

Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

16

4.3. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE

Kavandatav tegevus paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatavale

tegevusele lähim puurkaev PRK0025624 jääb ca 65 m kaugusele. Puurkaevule on

kehtestatud 50 m ulatus sanitaarkaitseala, mis ei ulatu kavandatava tegevuseni

(vt joonis 4.3).

Lisaks jääb projekteeritavast kergliiklusteest ca 2,5 m kaugusele Kaldamäe tee 2

(kü 61903:002:0333) kinnistu salvkaev, mille hooldusala on 10 m. Kavandatav tegevus

ulatub salvkaevu hooldusalale. Puurkaevu PRK0025624 geoloogilise läbilõike kohaselt

on piirkonnas tegemist suhteliselt kaitstud põhjaveega alaga. Kui järgitakse kõiki

keskkonnakaitsenõudeid, pole põhjust eeldada põhjavee reostuse ohtu.

Vastavalt veeseaduse § 154 lg (5):

Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib

ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas:

3) ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette;

4) maaparandussüsteemide rajamine;

5) sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht;

Et välistada nt sademeveega maapinnalt saasteainete jõudmist salvkaevu , on

keskkonnaministri 09.07.2015 määrusega5 nr 43 seatud salvkaevule järgmised nõuded:

§ 14. Nõuded salvkaevu konstruktsiooni kohta

(1) Salvkaevu konstruktsioon peab:

1) tagama põhjavee kaitstuse reostuse eest;

2) tagama salvkaevu vett andva osa pudedate ja varisevate setete kindlustatuse ning nõutud veehulga läbilaskvuse;

3) välistama saastunud vee sissevoolu salvkaevuga avatavasse põhjaveekihti.

(2) Salvkaevu rakked peavad ulatuma vähemalt 70 cm kõrgusele maapinnast ja maapind salvkaevu ümber peab olema võrreldes ümbritseva reljeefiga kõrgem, et oleks välistatud pinnavee ja maapinnalt pärineva vee kogunemine kaevu ümber ja selle sissevool kaevu.

(3) Salvkaev peab olema pealt kaetud, et vältida sademevee, kõrvaliste esemete ja elusolendite kaevu sattumist.

(4) Salvkaevu ümber tuleb rajada veelukk, mis välistab maapinnalt pärineva vee sissevoolu kaevu.

(5) Veelukk on salvkaevu ümber kaevatud kraav, mis on täidetud vettpidava materjaliga.

(6) Salvkaevu konstruktsioonis tohib kasutada vaid selliseid tooteid ja materjale, mis on ohutud nii keskkonnale kui ka inimese tervisele.

Projektiga ülal väljatoodud § 154 lg (5) nimetatud tegevusi ei kavandata. Peale

ehitustegevuse lõppu ei põhjusta jalgratta- ja jalgtee endast põhjavee reostuse ohtu.

Põhjavee reostuse ohu vältimiseks tuleb tagada, et salvkaevu konstruktsioon vastaks ülal

loetletud määruse nr 43 nõuetele.

Ehituse ajal tuleb jälgida, et kergliiklustee rajamisel salvkaevu hooldusalas (10 m) ei

toimu ohtlike ainete juhtimist pinnasesse ja põhjavette. Samuti vältida hooldusalas

kemikaalide kasutamist (sh ka näiteks umbrohutõrjeks suvisel ajal).

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022013

Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja

Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

17

Kavandatavast kergliiklustee ristub Peri ojaga (VEE1049200) ning Ähnioro ojaga

(VEE1048814). Nimetatud vooluveekogud ei kuulu avalikult kasutatavat veekogude

nimistusse. Peri ojale on kehtestatud 50 m ulatuses ehituskeeluvöönd ning 100 m

ulatuses piiranguvöönd. Veekogule kehtestatud ehituskeeld ei laiene vastavalt

looduskaitseseaduse §38 (5) üldplaneeringuga kavandatud 9) sillale ja 10) avalikult

kasutatavale teele. Seega antud juhul veekogu ehituskeeld kavandatavale kergliiklusteele

ei laine, kuna kavandatav jalgratta- ja jalgtee on üldplaneeringus ette nähtud.

Projektlahendusega nähakse ette ka puude langetamist Peri oja veekaitsevööndis.

Veeseaduse § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu ja põõsarinde raie veekogu

kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta. Seega tuleb puude langetamiseks saada

Keskkonnaameti nõusolek.

Sademeveed juhitakse teelt ära põik- ja pikikalletega teed ümbritsevatele haljasaladele.

Kavandatavalt kergliiklusteel kraavi valguva vee puhul ei ole (tulenevalt kergliikluse

iseloomust) põhjust eeldada reostuskoormust. Lisaks ei ole T87 Põlva ringtee (km 3,09-

6,034) ning 90 Põlva – Karisilla (km 0,15-0,40) tee korral tegemist suurte

liiklussagedustega (aasta suurim keskmine ööpäevane liiklussagedus antud lõikudes

2021. aastal oli 1690-2056 a/ööp), mis põhjustaks olulist reostuskoormust sõiduteelt.

Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee

käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot

ööpäevas 6 . Seega pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust teedelt ära juhitava

sajuvee tulemusena.

Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata järgnevatele

veekaitsemeetmetele.

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma

selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt,

et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja

bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

joogiveekaevudest ning veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja

objektide paiknemine joogikaevu ning veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde

teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud

reostuse sattumine pinnasesse ja vette. Kergliiklustee rajamisel tuleb tagada, et

ehitusmasinad oleksid töökorras ning nende kasutamisega ei tohi kaasneda

naftasaaduste ja määrdeõlide lekkeid.

Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi

arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.

6 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas

Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja

Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

18

Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste piirangute suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja

Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

19

4.4. MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALITEET, VALGUS

Projektiga kavandatakse kergliiklustee rajamist ning sellega ei nihku sõidutee lähemale elamutele ega muudele müratundlikele objektidele, seega ehituse järgselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna müraolukorrale ja õhukvaliteedile.

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb samuti vältida sobivate töömeetodite valikuga,

pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

4.5. JÄÄTMEKÄITLUS

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju

vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid

taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Põlva valla7 jäätmehoolduseeskirjas olevate

nõuetega.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.

Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,

tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

4.6. AVARIIOLUKORRAD

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

7 https://www.riigiteataja.ee/akt/429082019014

Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja

Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

20

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Käesolevas aruandes on esitatud riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90

Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 6 1 ja

keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti tulemusele, et käesoleva projekti puhul ei ole

keskkonnamõju hindamine (KMH) vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31

esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju

esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega .

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning

rakendada all kirjeldatud meetmeid:

◼ Projektlahendusega nähakse ette puude langetamist Peri oja veekaitsevööndis.

Veeseaduse § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu ja põõsarinde raie

veekogu kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta. Seega tuleb puude langetamiseks

saada Keskkonnaameti nõusolek.

◼ Pinnasetöödel kogu projektala ulatuses, st ka väljaspool mälestiste ja nende

kaitsevööndi ala tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31

lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama

sellest Muinsuskaitseametile.

◼ Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus

toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema

korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja

põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod,

asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee -

ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada joogiveekaevudest ning

veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide

paiknemine joogikaevu ning veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal

olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse

sattumine pinnasesse ja vette.

◼ Kergliiklustee rajamisel tuleb tagada, et ehitusmasinad oleksid töökorras ning

nende kasutamisega ei tohi kaasneda naftasaaduste ja määrdeõlide lekkeid.

◼ Eriti tuleb jälgida, et kergliiklustee rajamisel salvkaevu hooldusalas (10 m) ei

toimu ohtlike ainete juhtimist pinnasesse ja põhjavette. Samuti vältida hooldusalas

kemikaalide kasutamist (sh ka näiteks umbrohutõrjeks suvisel ajal).

◼ Põhjavee reostuse ohu vältimiseks tuleb tagada, et salvkaevu konstruktsioon

vastaks keskkonnaministri 09.07.2015 määruse 8 nr 43 nõuetele (vt täpsemalt

ptk 4.3).

◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022013

Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja

Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

21

ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,

pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Põlva valla9 jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

9 https://www.riigiteataja.ee/akt/429082019014

KORRALDUS

10.03.2026 nr 1.1-3/26/162

Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km

3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-

0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja

jalgtee rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 06.02.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 87 Põlva ringtee km

3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele

jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.

Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada

osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse

või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 asuv lõik paikneb

Põlva maakonnas Põlva vallas osaliselt Põlva linna ja Rosma küla territooriumil riigi

transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus 62001:004:0395; 61903:002:0349) riigitee 90 Põlva-

Karisilla tee km 0,15-0,40 lõik Rosma külas riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus

61903:003:0729).

Transpordiameti 01.07.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/530 on antud projekteerimistingimused

riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva‒Karisilla km 0,16-0,25 asuvale Põlva

linna ja Rosma küla vahelisele lõigule kergliiklustee ehitusprojekti koostamiseks.

Projekteerimistingimuste andmise järgselt toimus 11.01.2023 algusega kell 17.30 Rosma koolis

kohalikele elanikele kergliiklustee eskiisi tutvustus.

Tee ehitustööd toimuvad 2026. ja 2027. aastal vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 22036 „Riigitee nr

87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,15-0,4 Põlva linna ja Rosma

küla vahelise lõigu jalgratta ja jalgtee projekt“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni

31.12.2027 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/02MQK0XaHiX8rYE.

Projekti eesmärk on jalakäijate ja jalgratturite liikuvuse parandamine Põlva linna ja Rosma küla

vahelises lõigus, liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

2

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga on kavandatud

riigiteega külgnevale alale jalgratta- ja jalgtee rajamine.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-

Karisilla km 0,15-0,4 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta ja jalgtee projekti puhul

pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju

esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud

eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju

ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet,

Muinsuskaitseamet, Põlva Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, liiklusseaduse § 11

lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ §

10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4,

8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva

osas vastuväited, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-

Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks

vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla

km 0,15-0,4 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta ja jalgtee ehitusprojektiga

kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse

lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist

keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas

tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei

kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja

varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse lõuna osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

4

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus