| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 1.1-3/26/161 |
| Registreeritud | 10.03.2026 |
| Sünkroonitud | 11.03.2026 |
| Liik | Korraldus |
| Funktsioon | 1.1 Üldjuhtimine |
| Sari | 1.1-3 Korraldused |
| Toimik | 1.1-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Anni Luht (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Projekteerimise üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
Transpordiameti korralduse „Tee
ehitusloa andmine riigitee 18178
Värska-Ulitina tee „väikese
saapa“ ümbersõidu ning Lutepää ja
Sesniki küladesse busside
tagasipöördekohtade rajamiseks ja
keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmine“
lisa 1
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number 1.1-3/26/161
Tee ehitusloa andmise kuupäev 10.03.2026
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Kaie Kruusmaa
Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine
riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „väikese saapa“ ümbersõidu ning Lutepää ja Sesniki
küladesse busside tagasipöördekohtade rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.
2. Sesniki küla busside tagasipöördekohas pikendada projekteeritud ooteala minimaalses
vajalikus mahus, et see ulatuks kohani, kus bussi ootaja bussi siseneb.
Keskkonnameetmed
1. Kaitsealuste liikide (palu-põisrohi, häriklik käokuld, aas-karukell, karukold) leiukohas on
keelatud ehitusmaterjalide ladustamine ja sõitmine. Vajadusel tuleb alad ehituse ajaks
ajutise piirdega piirata (vt täpsemalt KMH eelhinnangu ptk 4.2).
2. Allika veekaitsevööndis tuleb tagada, et tööde teostamisel ei toimuks pinnase kahjustamist
ega muid tegevusi, mis võiks põhjustada erosiooni või hajuheidet (vt täpsemalt KMH
eelhinnangu ptk 4.4).
3. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks
ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks
välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.
2
4. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni
hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad tuleb rajada jõe ja allika
piiranguvööndist välja (st kaugemale kui 100 m). Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide
paiknemine veekogudele lähemal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja
kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette.
5. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav
müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav
tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse
jäävatel müratundlikel maa-aladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri
16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud asjakohase mürakategooria
tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase
mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha päeval
ajavahemikus kella 07.00- 19.00.
6. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada läheduses asuvates elamutes
sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ § 3 kehtestatud piirväärtusi.
7. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal
ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
8. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel
jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus.
9. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21
„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa
omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate
nõuetega. Samuti tuleb arvestada Setomaa valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.
10. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või
vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole
võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud
laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole
võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba
omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
11. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms
mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.
Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning
mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
12. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt
teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse „Väike saabas“ riigitee 18178 Värska-Ulitina
tee km 4,54-4,67 ja 5,02-5,12 olemasoleval
teel ning km 4,67-5,02 uuel trassil; busside
tagasipöördekohad riigitee 18178 Värska-
Ulitina tee km 7,21-7,27 ja km 9,58-9,66
3
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Roadplan OÜ
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12432118
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Tiigi tn 78, 50410 Tartu
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 528 9315
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „väikese
saapa“ ümbersõit
2.7 Tee ehitusprojekti number 24045-1
(allkirjastatud digitaalselt)
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „väikese saapa“ ümbersõidu ning Lutepää ja Sesniki küladesse busside tagasipöördekohtade rajamiseks ja keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
1
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk
nr
Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse
osas
1 Politsei- ja Piirivalveamet
26.02.2026 nr 1.14-
2.4/2237-2
/…/
- Tara puidust detailid peavad selle normaalseks hooldamiseks olema peensaetud kõigist külgedest, peensaetuna
ainult välisküljest ei ole piisav.
- Ümberehitatavale teelõigule paigaldada liiklusmärk „peatumise keeld“ nagu oli seatud PPA nõudena
projekteerimistingimuste koostamisel saadetud kirjas 25.05.2025 nr 1.14-2.4/1780-5.
Otsus:
1. Arvestada projekteeritud tara ehitamisel, et selle kõik küljed
peavad olema peensaetud.
2. Paigaldada ehitustööde käigus „väikese saapa“ ümbersõidule
liiklusmärgid 361 „Peatumiskeeld“ koos lisatahvliga 822
"Mõjupiirkond". Täpsed märkide asukohad ja lõigu pikkused
määratakse ehitustööde ajal.
3. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.
2. ARVAMUSED
2.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk
nr
Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
1. Setomaa Vallavalitsus
20.02.2026 nr 4-8/1615-4
/…/
Setomaa Vallavalitsus on vaadanud ehituloa eelnõu ja KMH algatamata jätmise otsuse üle ja kooskõlastab
tingimusega:
- Sesniki bussipeatuse uude asukohta tõsta ümber kas olemasolev ootekoda või paigaldada uus olemasolevaga
samalaadne ootekoda.
Otsus:
1. Tõsta Sesniki bussipeatuse uude asukohta ümber olemasolev
ootekoda või paigaldada uus olemasolevaga samalaadne
ootekoda.
2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.
2. Keskkonnaamet
25.02.2026 nr 6-3/26/2990-
2
Esitasite Keskkonnaametile ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ning
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg 22 alusel seisukoha võtmiseks
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „väikese saapa“ ümbersõidu
ning Lutepää ja Sesniki küladesse busside tagasipöördekohtade rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmine“ eelnõu koos lisadega.
Tee ehitusloaga hõlmatud ala asub Võru maakonnas Setomaa vallas Verhulitsa, Lutepää ja Sesniki külades. Tee
ehitustööd on kavandatud 2026. aastal vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 24045-1 „Riigitee 18178 Värska-Ulitina
tee „väikese saapa“ ümbersõit“.
Kuna kavandatavad tegevused ei jää Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel
kaitsealale, hoiualale, püsielupaika ega kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndisse, siis esitab
Keskkonnaamet eelnõu kohta arvamuse.
Keskkonnaamet on varasemalt 23.05.2025 kirjaga nr 6-2/25/9728-2 esitanud arvamuse projekteerimistingimuste
kohta ja 28.11.2025 kirjaga nr 6-2/25/9728-10 projekti kohta. Keskkonnaameti arvamusega on saadetud
materjalides arvestatud.
Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet
seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning
KMH algatamine ehitusloa taotluse menetluses ei ole eeldatavalt vajalik. Ehitusloa eelnõu osas Keskkonnaametil
vastuväited puuduvad.
Otsus:
1. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud ehitusloa
eelnõule.
2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „väikese saapa“ ümbersõidu ning Lutepää ja Sesniki küladesse busside tagasipöördekohtade rajamiseks ja keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
2
3. MTÜ Kagu
Ühistranspordikeskus
18.02.2026 nr 4-1/10-2
Kagu Ühistranspordikeskusele saabus Transpordiameti poolt ehitusloa eelnõu riigitee 18178 Värska-Ulitina tee
„väikese saapa“ ümbersõidu ning Lutepää ja Sesniki küladesse busside tagasipöördekohtade rajamiseks.
Kagu Ühistranspordikeskus kooskõlastab ehitusloa eelnõu.
Otsus:
Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud ehitusloa
eelnõule.
4. Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei
soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.
5. Telia Eesti AS Telia Eesti AS pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei
soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.
2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud
Jrk
nr
Kinnisasja nimi ja
katastriüksuse tunnus
Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
1 Kirotari
93401:005:0049
/…/
Omalt poolt arvan, et väikse saapa ümbersõit on juba tehtud ja see kõlbab küll. uue
übmersõidu tegemine on kallis praegusel kitsal ajal ja see parandaks vaid kihutajate
olusid. ka ei pea vajalikuks busside überkeeramise koha tegemist lutepääle, sesniki
kohta ei tea kosta. bussil on tagudamise käik olemas ja saab lutepää peatuses ilusti
tagasi pöörata. Panen ette, et ümber suure saapa võiks uus tee minna vahetult ümber
saapa, sest uus plaanitav tee siiski eraldab palu karukella kasvukohad teineteisest.
Põhjendus:
2025. a sügisel rajatud ümbersõit on ehitatud ajutise lahendusena ning ei vasta avalikult
kasutatava tee nõuetele. Uus ümbersõit rajatakse alalisena, et enam ei peaks Eestis liiklevad
inimesed ühest sihtpunktist teise jõudmiseks läbima Vene Föderatsiooni territooriumi. Seega on
oluline, et uus ümbersõit vastaks avalikult kasutatava tee rajamiseks vajalikele nõuetele, oleks
liiklemiseks mugav ning ohutu. “Väikese saapa” ümbersõidu asendiplaanilise lahenduse
määrasid kitsad olud. Olulisteks piiranguteks on tee paiknemine piirivööndis ning piiri taristu
lähistel. Ajutise tee asukoht ei ole kooskõlas piiri kaitsmise eesmärkidega. Riigipiiri lähistele on
vajalik mahutada lisaks veel patrulltee, mille tõttu ei saa rajatud ajutine ümbersõit praegusesse
asukohta jääda. Lisaks tuleb arvestada, et “Saatse saapa” ümbersõidu valmimise järgselt muutub
tänasega võrreldes “väikese saapa” ümbersõidu liiklussagedus suuremaks. Nimelt praegu, mil
“Saatse saabas” on suletud, kasutatakse liiklemiseks metsateid ning vajadus “väikese saapa”
läbimiseks puudub, kuid uute teelõikude rajamise järel võetakse ka “väikese saapa” ümbersõit
aktiivsemalt kasutusse. Teisalt määras “väikese saapa” ümbersõidu asukoha maapinna
suhteliselt järsk langus Mustoja suunas. Vältisime tee projekteerimist orgu. Seega arvestades
kirjeldatud piiranguid, kujunes plaanilahendus kurviliseks. Teavitamaks liiklejat teelõigu
kurvilisusest, tähistatakse lõik liiklusmärkidega 143 ja 144 “Ohtlik kurv”. See ei välista, et osad
liiklejad valivad ebasobiva kiiruse, kuid üldiselt projekteeritud lahendus kihutamist ei soosi.
Olemasolevas „Lutepää“ bussipeatuses ei ole piisavalt ruumi ohutuks manööverdamiseks. Kuna
„Lutepää“ bussipeatused paiknevad avalikult kasutataval riigiteel, siis ei saa projektlahendusega
tekitada olukorda, kus ühistransport hakkab riigiteel manööverdama. See ei ole ohutu. Seetõttu
on projekteeritud bussidele tagasipöördekohad, kus saab manöövri sooritada ohutult ning
ülejäänud liiklust takistamata.
Arvestades, et „Saatse saapa“ ümbersõit ei ole käesoleva ehitusloa esemeks, siis käesolevas
menetluses otsust „Saatse saapa“ ümbersõidule tehtud ettepaneku osas ei tehta. Küll aga
selgitame, et projekteerimise algusfaasis kaaluti uue ümbersõidu rajamist „Saatse saapa“ nö
tallaosaga paralleelselt. Projekteerimise ajal viidi läbi keskkonnaalased uuringud, mille käigus
selgus aga, et see trassialternatiiv läbib Natura esmatähtsat elupaika. Esmatähtsaid elupaiku ei
tohi kahjustada, kui kavandataval tegevusel on asukoha alternatiiv. Seega keskkonnauuringu
tulemustest lähtuvalt loobuti esimesest trassialternatiivist ning valiti teine trassialternatiiv, mille
projekteerimiseks on Transpordiamet andnud 17.11.2025 korraldusega nr 1.1-3/25/694
projekteerimistingimused (võimalik tutvuda Transpordiameti kodulehel). Riigitee 18178
Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste osas
viiakse läbi Natura asjakohane hindamine.
Otsus:
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „väikese saapa“ ümbersõidu ning Lutepää ja Sesniki küladesse busside tagasipöördekohtade rajamiseks ja keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
3
1. Mitte arvestada ettepanekuga säilitada 2025. a sügisel rajatud ajutine „väikese saapa“
ümbersõit. Rajada ümbersõit vastavalt tee ehitusloa aluseks olevale projektile.
2. Rajada Lutepääle busside tagasipöördekoht vastavalt tee ehitusloa aluseks olevale projektile.
2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud
Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud
tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Kopli 93401:005:0145
Kõivu 73201:001:1342
Kähri 93401:005:0097
Küti 73201:001:0709
Lehestiku 73201:001:0736
Lehestiku 73201:001:2078
Lepa 93401:005:0051
Liiviku 93401:008:0079
Lohu 73201:001:1333
Lusti 73201:001:1152
Mägise 73201:001:0711
Männi 93401:008:0332
Männi 73201:001:1312
Ojamäe 73201:001:1323
Ojamäe 73201:001:2102
Ojasoo 93401:005:0011
Orava metskond 158 73201:001:2080
Palandu 93401:005:0009
Piiriveere 73201:001:2129
Põllumetsa 93401:008:0311
Rebase 93401:008:0647
Söödi 73201:001:1278
Söödi 93401:008:0298
Võsu 93401:005:0018
Töö nr: 24005105| 17.12.2025
Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“
ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ning
tagasipöördekohtade põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
Tallinn–Tartu 2025
Jaak Järvekülg | keskkonnaekspert (litsents: KMH0162)
Kristiina Tiits | keskkonnaspetsialist
Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ........................................................................................... 4
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................................................. 6
4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU ................................................................................ 10
4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ................................................................................................................................ 10 4.2. Mõju looduskaitseobjektidele ................................................................................................. 11 4.3. Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................................... 13 4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ....................................................................................................... 14 4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus ............................................................................. 16 4.6. Jäätmekäitlus ........................................................................................................................... 16 4.7. Avariiolukorrad ........................................................................................................................ 17
5. JÄRELDUSED, KESKKONNAMEETMED ............................................................................................ 18
LISA 1. FOTOD PROJEKTIALALT ........................................................................................................... 20
LISA 2. II KAITSEKATEGOORIA KAITSEALUSTE LIIKIDE KASVUKOHAD ................................................ 22
Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 3
1. Sissejuhatus Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ning tagasipöördekohtade põhiprojektile. Kavandatav tegevus toimub Võru maakonnas Setomaa vallas Verhulitsa ja Lutepää küla territooriumil (joonis 1).
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.
Töö koostamisel on lähtutud projekti tehnilisest kirjeldusest ning projekti seletuskirjast ja joonistest seisuga november 2025. Projektiala külastuse viis läbi Kaile Eschbaum (OÜ Hendrikson & Ko) 26.11.2024 (fotod projektialalt on lisatud aruande lisas).
Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025
Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 4
2. Taust ja seadusandlikud aspektid KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi ka KeHJS)1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 21 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 22 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine. Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2 (edaspidi ka määrus nr 224) kehtestatud täpsustatud loetelu, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Vastavalt määrusele nr 224: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul.
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025058
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024009
Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 5
§ 15. Muud tegevusvaldkonnad Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude tegevuste korral: 8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Kavandatavad tööd ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste hulka, mille puhul tuleks algatada KMH. Kavandatavad tööd kuuluvad KeHJS § 6 lõike 2 p 10 (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine), määruse nr 224 § 13 p 8 (uue teelõigu, sh bussipeatuste rajamine) ja määruse § 15 p 8 nimetatud tegevuste (ala piirneb kaitsealuste liikide leiukohaga) hulka. Lähtuvalt eeltoodust peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2, st KMH vajadus sõltub eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 61. Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 31.3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine 22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi ka määrus nr 31) nõuetest.
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011
Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 6
3. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Käesolev projekt käsitleb riigitee 18178 Värska-Ulitina tee lõiku km 4,54-5,12 ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuseid ja tagasipöördekohti. Lühike lõik riigiteest 18178 Värska-Ulitina paikneb Vene Föderatsiooni territooriumil km 4,90-4,93. Nimetatud lõigu puhul on kasutusel nimetus „väike saabas“.
Kavandatava tegevuse asendiskeemid on esitatud joonistel 3.1 ja 3.2.
Kogu projekteeritav ala jääb riigipiiri piirivööndisse, osaliselt ka riigipiiri piiririba alale. Lõigul on sõidukite peatumine ja jalgsi liikumine keelatud. Riigitee lõiku kasutavad Eestis liiklevad inimesed. Projekteeritavat lõiku läbivad bussiliinid. 10.10.2025 toimus "Saatse saapas" intsident ("Saatse saabast" läbival sõiduteel Vene Föderatsiooni territooriumil viibisid relvastatud isikud), mille tulemusena rajati ajutised ümbersõidud ning nii "väikese saapa" kui ka "Saatse saapa" läbimine ei ole enam võimalik.
Projektlahendus
Projekteeritava maantee tehnilised andmed:
▪ Projektkiirus: 70 km/h (50 km/h); ▪ Sõiduradade arv: ühise sõidurajaga kahesuunalise liiklusega tee; ▪ Võrdtugeva (pinnatud) katte laius: 7,0 m; ▪ Sõidutee laius: 5,50 m; ▪ Kindlustatud peenra laius: 0,75 m; ▪ Vaba ruumi laius: 4,0 m võrdtugeva kattega alest; ▪ Kavandatav tee eluiga: 20 aastat (kergkatend 10 aastat); Valitud parameetrid, sh katte ja mulde laius on sarnased olemasoleva tee lahendusele.
Plaanilahendus
Teelõik ümber „väikese saapa“ on projekteeritud arvestades piirangutega, mis ühelt poolt tulenevad piiririba ja sellega seotud taristu paiknemisest ja teiselt poolt maapinna reljeefiga, mis vahetult kõnealuse nurga juures langeb ca 11 m Mustaoja oja piiranguvöönditesse. Olulise piirangu seab ka oru põhjas asuv allikas, mille ehituskeeluvööndisse tee ehitus ulatuda ei tohi. Tee on projekteeritud kurvilisena, mille alguses on kurv raadiusega 210 m ja selle järgneb kolm kurvi raadiusega 120 m.
Valitud parameetrid on sarnased olemasoleva tee lahendusele (vahetult järgnevad kurvid raadiusega 210 m, 240 m ja 120 m).
Eraldi jalgteid kavandatud ei ole, kuigi kõnealune eriti kurviline lõik, mis paikneb kõrgel nõlval, on kaitstud servast põrkepiirdega.
Seoses kõrvalmaantee 18178 Värska-Ulitina katkestamisega „Saatse saapa“ asukohal ja vaatamata uuele ümbersõidule ümber „Saatse saapa“, kujuneb nii Sesniki kui Lutepää külasse tupiktee. Seetõttu tuleb lahendada bussiliikluse tagamiseks nendes külades bussile nii peatumise kui ümberkeeramise võimalus.
Vertikaalplaneering
Sõiduteele on projekteeritud kahepoolne põikkalle 2,5%, va viraažid, mis on kuni 4%. Pikikalded jäävad vahemikku 0,3 kuni 4,8% ja nõgusad kõverad 1500-3000m ja kumerad kõverad 1500-2000m.
Mulded ja nõlvad
Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 7
Projekteeritud mulded ehitada nõlvusega 1:2. Nõlva kindlustamine kõrge nõlvaga lõigus (PK 48+75 – 49+70) on kavandatud lisaks murukülvile kasvumullal ka kookosmatiga, et vältida nõlva uhtumist peale ehituse lõppu enne pinnakattetaimestiku juurdumist.
Sademevee ärajuhtimine ja kraavid
Sademeveed on juhitud sõidutee kõrvale projekteeritud külgkraavide kaudu põikkraavidesse, mis suunduvad Mustoja oja suunas. Osaliselt on vajalik puhastada olemasolevad kraavid ning rajada uue tee mulde äärde ka uued kraavid.
Truubid
Projekteeritud truubid ning truubi päised ehitada vastavalt Transpordiameti tüüpjoonistele. Plastikust truupidel kasutada PE või PP toru, mille rõngasjäikus min SN8. Projekteeritud truupide kavandatav eluiga on vähemalt 50 aastat.
Tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks:
▪ Tee ei läbi enam Vene Föderatsiooni territooriumi. ▪ Sõidutee äärde on projekteeritud kõrge nõlva servale ja samuti piiritara poolsele küljele
põrkepiire. ▪ Peatumisnähtavuse ja vaba ruumi tagamiseks kavandatakse vajalikus mahus raadamised. ▪ Teekattele sujuva profiili, sh viraažide kujundamine.
Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib ja ehitustegevuse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus, killustik jne). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.
Iga ehitustegevusega kaasneb ka energiakulu. Antud juhul on tegemist tavapärase teeprojektiga, mille energiakulu ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks, arvestades projekti vajadust, s.t otseselt projekti energiakasutusest ei tulene olulist keskkonnamõju.
Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 8
Joonis 3.1 Asendiskeem. Allikas: Riigitee 18178 Värska-Ulitina „väikese saapa“ ümbersõit, töö nr 24045-1, joonis 4-02, 20.11.2025
Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 9
Joonis 3.2 Asendiskeem Lutepää ja Sesniki bussipeatused. Allikas: Riigitee 18178 Värska-Ulitina „väikese saapa“ ümbersõit, töö nr 24045-1, joonis 4-02.2, 20.11.2025
Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 10
4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega kaasnev potentsiaalselt oluline keskkonnamõju Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade rajamise) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata piirkonnas juba olemasoleva taristu ja liikluse kogumõju. Käesolev projekt on oluline, kuna praegune teelõik läbib Venemaa Föderatsiooni territooriumi, mis tekitab piirangud liikumisele ning julgeoleku- ja õiguslikke riske. Kavandatav ümbersõit jääb täielikult Eesti territooriumile, parandades piirkonna liiklusohutust, tagades kohalikele elanikele stabiilse ligipääsu ning kindlustades riigi infrastruktuuri ja piiriüleste riskide vähendamise.
Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on teeprojektide puhul ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.
Käesolevas eelhinnangus mõjude analüüsimisel on (eel)hinnatud ja arvesse võetud kõiki keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ sisalduvaid punkte. Vastavalt määrusele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust ja aega, mõju laadi ja tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust, võimalikke koosmõjusid (sh kumulatiivset mõju) ja suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Kui eelpool loetletud asjaoludest tulenevalt võib avalduda kavandatava tegevusega keskkonnale oluline ebasoodne mõju, siis on need järgnevates mõjuhindamise alapeatükkides eraldi käsitletud ning detailsemalt välja toodud (esitletud). Muul juhul ei ole alust prognoosida olulist ebasoodsat keskkonnamõju (sh nt olulist kumulatiivset mõju, suurõnnetuse ohtu vms). Olulist piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne, kuna teelõik rajatakse Eesti Vabariigi territooriumile.
4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele
Projektiala asub Võru maakonnas (enne haldusreformi Põlva maakonnas) Setomaa vallas.
Võru maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/814. Maakonnaplaneeringus on seatud üldised põhimõtted maanteevõrgu ja ühistranspordi arendamiseks, nt: ▪ Võrumaa tehnilise taristu üldine arengusuund on olemasoleva taristu kvaliteedi tõstmine; ▪ tagada maanteevõrgu kvaliteedi parandamine (nt mustkatte alla viimine, rekonstrueerimine) ja
liikluse turvalisus lähtuvalt maantee klassist, liikluskoosseisust, tee-ehituse ja -hoiu majanduslikest kaalutlustest ja keskkonnahoius;
▪ Tagada transpordiühendus maakonna suuremate keskuste vahel, sidustades keskustega ka väiksemad keskused toimepiirkonna tagamaal.
▪ Transpordiühenduste loomisel lähtutakse „viimase miili“ põhimõttest: kasutaja liikumine ühistranspordipeatusesse peab olema võimalikult lihtne, ohutu ja mugav.
Setomaa valla üldplaneeringu seletuskirja5 (kinnitatud Setomaa Vallavolikogu 24.11.2022 otsusega nr 28) kohaselt saab vajadusel uusi sõiduteid vm transpordi taristu objekte detailplaneeringu või ehitusprojekti raames planeerida kui tulevikus vajadus tekib. Üldplaneeringus antud üldised suunised teedevõrgu arendamiseks (nt valla ja sellest väljapoole jäävate erinevate piirkondade liikuvus tuleb
4 https://www.riigiplaneering.ee/voru-maakonnaplaneering-2030
5 https://setomaa.ee/wp-content/uploads/2025/05/SK100_Setomaa_UP_Seletuskiri.pdf
Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 11
muuta mugavaks ja kergesti kättesaadavaks; tagada ühistranspordiühendus piirkonna keskuste (vallasisesed jm sellega funktsionaalselt seotud keskusalad) ning oluliste sihtpunktide vahel).
Kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus määratud üldiste eesmärkide ja suunistega kooskõlas ning aitab neid ellu viia.
Setomaa valla üldplaneeringu kohaselt asub „väikese saapa“ ümbersõit rohelise võrgustiku alal ja väärtuslikul maastikul. Setomaa valla üldplaneeringu seletuskirjas on toodud, et väärtuslikud maastikud tulenevad Põlva ja Võru maakonnaplaneeringutest. Võru maakonnaplaneeringus on väärtuslik maastik defineeritud kui paik, mis on olulise kultuurilisajaloolise tausta, loodusliku iseärasuse või identiteedi- ning puhkeväärtusega, mistõttu väärivad need alad suuremat tähelepanu ja säilitamist. Tegu on eelkõige traditsiooniliste kultuurmaastikega, milles on näha kunagised kihelkondlikud kultuuriareaalid ning säilinud ajaloo erinevate ajastute jäljed. Väärtusliku maastiku hoidmine, säilitamine ja kestlik kasutamine teenib osaliselt ka rohevõrgustiku toimimise eesmärke, sest ta sisaldab mh loodusväärtusi, poollooduslikke kooslusi jms. Käesoleva projektiga ei nähta ette tegevusi, mis oleksid nende tingimustega vastuolus või mis vähendaksid oluliselt väärtusliku maastiku kui ka rohevõrgustiku sidusust.
Projekti elluviimisega võib kaasneda mõningane maaeraldus külgnevatelt kinnistutelt, kuid see on vajalik inimeste julgeoleku tagamiseks ning õiguslike riskide maandamiseks, mis tulenevad tee senisest kulgemisest võõrriigi territooriumil. Maaeraldus on väikesemahuline, kuna ümbersõidu kogupikkus jääb alla ühe kilomeetri. Täpne maavajadus (sh detailid) selgub edasise projekteerimise käigus ning on esitatud krundijaotuskavas. Tegemist pole olulise keskkonnamõjuga KeHJS mõistes, kuna võõrandamisel tuleb tagada osapoolte vahelisel kokkuleppel või sundvõõrandamise protsessi käigus õiglane hüvitis vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele6.
Kokkuvõttes projektil oluline ebasoodne mõju maakasutusele puudub.
4.2. Mõju looduskaitseobjektidele
Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmetel jääb kavandatavast tegevusest ca 400 m kaugusele Mustoja maastikukaitseala (KLO1000178) ning ca 70 m kaugusele Mustoja loodusala (Natura 2000 loodusala; RAH0000234). Mustoja loodusala koosneb kahest lahustükist, millest üks kattub Mustoja maastikukaitsealaga ning teine on siseriiklikult kaitse alla võetud püsielupaigana. Keskkonnaministri 28.04.2010 määrusega nr 13 "Nõmmnelgi Värska püsielupaiga kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri1"7 (edaspidi ka määrus nr 13) võetakse kaitse alla III kaitsekategooriasse8 kuuluva liigi nõmmnelgi (Dianthus arenarius) Värska elupaik, mida tuleb kaitsta liigi ja tema elupaiga liiviku (2330) soodsa seisundi tagamiseks.
Mustoja loodusala EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivikud (2330), kuivad nõmmed (4030), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harivesilik (Triturus cristatus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius) ja palu-karukell (Pulsatilla patens).
EELIS andmebaasi kohaselt asuvad lähim Natura loodusalal kaitstav elupaigatüüp (vanad loodusmetsad (*9010)) ja lähim kaitstav liik (nõmmnelgi leiukohad) kavandatavast tegevusest ca 500 m kaugusel. Ülejäänud Natura kaitseväärtused jäävad kavandatavast tegevusest veel kaugemale. Kavandatav tegevus kaitstavatele elupaigatüüpidele ja kaitstavate liikide leiukohtadele ei ulatu. Elupaigatüübid ja liikide kasvukohad säilivad olemasolevalt ning olemasolevas ulatuses. Mõju Natura ala kaitseväärtustele on välistatud.
6 https://www.riigiteataja.ee/akt/KAHOS
7 https://www.riigiteataja.ee/akt/129052013033 8 Praguseks II kaitsekategooria
Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 12
Samuti ei ulatu kavandatav tegevus nõmmnelgi püsielupaigale. Kavandatav tegevus asub selle suhtes olemasolevast teest teisel pool ja nihkub sellest eemale (võrreldes olemasoleva teega). Kavandatav tegevus ei hõlma ka määruses nr 13 nimetatud püsielupaigas keelatud tegevusi. Olulist mõju püsielupaigale ei kaasne.
Mustoja maastikukaitseala kaitse-eesmärk on Vabariigi Valitsuse 11.07.2005 määruse nr 1699 (edaspidi ka määrus nr 169) kohaselt: ▪ haruldaste pinnavormide ja metsaökosüsteemide kaitse; ▪ EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - kuivade nõmmede (4030) , rabade (7110*), vanade loodusmetsade (9010*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse;
▪ EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta II lisas nimetatud liikide - vingerja (Misgurnus fossili), nõmmnelgi (Dianthus arenarius ssp. Arenarius), aas-karukella (Pulsatilla pratensis), mets-vareskolla (Diphasium complanatum) ja teiste liikide, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse;
▪ EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi I ja II kategooria kaitsealused liigid, kaitse.
Kavandatav tegevus maastikukaitsealale ei ulatu. Projektiga kavandatavad tegevused leiavad aset olemasoleva teel või selle vahetuses läheduses. Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis kahjustaksid maastikukaitseala kaitse eesmärke või oleksid määruse nr 169 kohaselt keelatud. Olulist mõju maastikukaitseala kaitse eesmärkidele ei kaasne.
EELIS andmete alusel jääb kavandatava tegevuse alale III kaitsekategooria kaitsealuse liigi aas-karukell (Pulsatilla prantensis; KLO9300166) leiukoht. Kavandatavast tegevusest ca 10 m kaugusele jääb ka III kaitsekategooria kaitsealuse liigi karukold (Lycopodium clavatum; KLO9302568) leiukoht. (vt joonis 4.2.)
Lisaks jäävad kavandatavast tegevusest ca 30 m kaugusele II kaitsekategooria kaitsealuste liikide leiukohad. Nendeks on: häriklik käokuld (Helichrysum arenarium; KLO9314191) ja palu-põisrohi (Silene chlorantha; KLO9315087). Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud, mistõttu käesolevas aruandes liigi täpset leiukohta ei esitata. Kaitsealuste liikide kasvukohad kuvatakse täpsemalt lisas 1, mis on mõeldud ametkondlikuks kasutamiseks.
Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud oma kirjaga arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles muuhulgas annab järgmised täiendavad tingimused:
▪ Palume eelnõusse lisada, et joonistele tuleb kanda EELISest kaitstavate taimede kasvukohad: KLO9315087, KLO9314191, KLO9300166 ja KLO9302568 ning tähistada need „looduskaitseliste piirangutega aladena“, kus on keelatud ehitusmaterjalide ladustamine ja sõitmine. Liikide nimesid ja muid üksikasju palume mitte täpsustada. Kui on oht, et joonistest kinni ei peeta, tuleb alad ehituse ajaks ajutise piirdega piirata.
▪ Eeldatavasti ulatub töömaa väikeses ulatuses kasvukohale KLO9300166, kuid eskiisi alusel see maht kasvukohta ei kahjusta.
Arvestades ehitustööde planeerimisel ja teostamisel ülalnimetatud tingimusi, ei ole alust eeldada kaitsealustele liikidele olulist ebasoodsat mõju.
Kavandatavatest bussipeatuste ja tagasipöördekohtadest ca 130-180 m kaugusele jäävad lisaks ka III kaitsekategooria kaitsealuse liigi, valge-toonekurg (Ciconia ciconia; KLO9105492 ja KLO9105493), elupaigad. Valge-toonekurg on Lõuna- ja Kesk-Eestis üldlevinud väikesearvuline haudelind, kelle peamisteks ohuteguriteks on märgalade kuivendamine, pestitsiidide kasutamine ja kliimategurite muutmine. Arvestades asjaolu, et projektiga plaanitavad ehitustööd ei hõlma elupaika ohustavaid
9 https://www.riigiteataja.ee/akt/13291850?leiaKehtiv
Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 13
tegureid, ehitustööd on lokaalse mõjuga ja mõjuala piirdub kavandatavate ehitustööde asukohaga, ei ole põhjust eeldada kaitsealusele liigile olulist ebasoodsat mõju
Käesoleva projekti raames on vajalik teostada mõningal määral ka raadamist. Vastavalt KeHJS § 6 lõige 1 punkti 311 alusel on vajalik algatada KMH, kui metsamaa raadamise maht on üle 100 hektari. Raadamise maht käesoleva projekti raames on ca 6000 m2. Kuna raadamismaht on oluliselt alla 100 hektari, ei ole KMH algatamine sellest tulenevalt vajalik.
Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine looduskaitseliste liikide, kaitseala ja Natura 2000 loodusala suhtes. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025
4.3. Mõju kultuuriväärtustele
Kultuurimälestiste registri10 andmetel ei jää kavandatava tegevuse alale kultuurimälestisi. Lähimad kultuurimälestised (Värska õigeusu kirik (reg nr 23875), Värska kalmistu (reg nr 4220) ja Anne Vabarna (1877-1964) haud (reg nr 4219)) jäävad kavandatavast tegevusest ca 4,5 km kaugusele ehk mõjualast välja.
Kavandatava tegevuse alale ei jää ka pärandkultuuri objekte. Lähim pärandkultuuri objekt (Sesniki tsässonakoht (reg nr 934:TSA:003)) on andmebaasis registreeritud kavandatavast tegevusest ca 10 m kaugusele. Tsässona täpset asukohta ei ole samas võimalik kindlaks teha, kuna see on hävinenud ning objektist ei ole maastikul jälgi säilinud. Teised registreeritud pärandkultuuri objektid jäävad kavandatavast tegevusest juba kaugemale (vt joonis 4.4).
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust, ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju kultuurimälestistele ega pärandkultuuri objektidele.
10 https://register.muinas.ee/
Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 14
4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele
Rajatava teelõiguga lookleb paralleelselt Mustoja oja (VEE1002600). Tegemist on avalikult kasutatava veekoguga, millega on seotud järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ning piiranguvöönd 100 m. Kavandatav tegevus Mustoja oja piiranguvöönditesse ei ulatu. Oru põhjas asub allikas (nimi teadmata; VEE4615700), mille ehituskeeluvööndisse kavandatav tegevus projekti seletuskirja kohaselt ulatuda ei tohi. Projektlahenduse kohaselt ulatub kavandatav tegevus allika piiranguvööndisse (vt täpsemalt joonised 3.1 ja 4.4), kus on keelatud looduskaitseseaduse § 37 lg 3 nimetatud tegevused. Selliseid tegevusi projektiga ei kavandata. Allika veekaitsevööndis tuleb tagada, et tööde teostamisel ei toimuks pinnase kahjustamist ega muid tegevusi, mis võiks põhjustada erosiooni või hajuheidet (veeseadus § 119 p 6). Tööde teostamiseks ei ole vajalik ka puude ja põõsaste eemaldamist veekogude veekaitsevööndis. Kokkuvõttes, ei nähta projektiga ei ette tegevusi, mis võiksid veekogudele olulist ebasoodsat mõju põhjustada.
Keskkonnaportaali11 andmete alusel ei jää kavandatava tegevuse lähedusse puurkaevusid. Lähim puurkaev (PRK0058402) jääb kavandatavast tegevuses ca 220 m kaugusele ehk mõjualast välja.
Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas ning liikluskoormusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb teede sademevett põhjalikult käidelda alates liiklustihedusest 30 000 autot ööpäevas12. Käesoleva teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli teeregistri 2024. aasta andmetel 333 autot/ööpäevas (sõidu- ja pakiautod 94%, autorongid 1% ning veoautod ja autobussid 5%). Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on suurusjärkudes väiksem kui eelmainitud soovituslik piirmäär, pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust käesolevalt teelt ära juhitava sademevee tulemusena. Ka ei muudeta projektiga sademevee suublasse juhtimise põhimõttelist lahendust.
Kavandatav tegevus asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Sellegipoolest tuleb projekti elluviimisel tööde käigus siiski ka tähelepanu pöörata veekaitsemeetmetele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.
Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad tuleb rajada jõe ja allika piiranguvööndist väljapoole (st kaugemale kui 100 m). Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogudele lähemal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette.
Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.
11 https://keskkonnaportaal.ee/ 12 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas
Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 15
Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine puurkaevu, pärandkultuuri objektide, vooluveekogu ja veekaitseliste kitsenduste suhtes. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025
Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 16
4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus
Kavandatava uue teelõigu („väikese saapa“ ümbersõidu) vahetus läheduses ei asu müratundlikke objekte. Kavandava tegevuse asukoht on ümbritsetud maatulundusmaadega. Lähim elu- või ühiskondlik hoone (ETAK ID 5243428) asub kavandatavast tegevusest ca 200 m kaugusel. Käesoleva projekti raames teostatav ümbersõit nihkub elamule lähemale vähe (ca 50 m ulatuses), ning arvestades väikest liiklussagedust pole kavandataval tegevusel ehituse järgselt müra, vibratsiooni ja õhusaaste osas olulist ebasoodsat mõju.
Kavandatavate bussipeatuste ja tagasipöördekohtade lähedusse jäävad mõningad müratundlikud objektid, mis on paratamatu, kuna tegemist on külakeskustega. Arvestades kavandatava tegevuse mahtu ja iseloomu, ei ole tegevuse elluviimisel eeldada müra, vibratsiooni ega õhusaaste olulist mõju ümbritsevatele aladele ning läheduses paiknevatele elu- ja ühiskondlikele hoonetele.
Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel müratundlikel maa-aladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha päeval ajavahemikus kella 07.00- 19.00.
Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada läheduses asuvates elamutes sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ § 3 kehtestatud piirväärtusi.
Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
Eeltoodud meetmete järgimisel ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ehitusaegse müra, õhusaaste (tolm, heitgaasid) ning ehitusaegse valgusreostuse olulist mõju ümbritsevatele aladele ning elu- ja ühiskondlikele hoonetele.
4.6. Jäätmekäitlus
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest13 ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“14 tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Setomaa valla jäätmehoolduseeskirjas15 olevate nõuetega.
13 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025057
14 https://www.riigiteataja.ee/akt/119102023012
15 https://www.riigiteataja.ee/akt/410052023007
Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 17
Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
4.7. Avariiolukorrad
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 18
5. Järeldused, keskkonnameetmed Käesolevas aruandes on esitatud riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja määruses nr 3116 esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole KMH algatamine vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega. Olulise ebasoodsa mõju vältimiseks ja ebasoodsa mõju leevendamiseks tuleb arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid: ▪ Kaitsealuste liikide (palu-põisrohi, häriklik käokuld, aas-karukell, karukold) leiukohas on keelatud
ehitusmaterjalide ladustamine ja sõitmine. Vajadusel tuleb alad ehituse ajaks ajutise piirdega piirata (vt täpsemalt ptk 4.2).
▪ Allika veekaitsevööndis tuleb tagada, et tööde teostamisel ei toimuks pinnase kahjustamist ega muid tegevusi, mis võiks põhjustada erosiooni või hajuheidet (vt täpsemalt ptk 4.4).
▪ Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.
▪ Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on tuleb rajada jõe ja allika piiranguvööndist välja (st kaugemale kui 100 m). Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogudele lähemal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette.
▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel müratundlikel maa-aladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha päeval ajavahemikus kella 07.00- 19.00.
▪ Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada läheduses asuvates elamutes sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ § 3 kehtestatud piirväärtusi.
▪ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
▪ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
▪ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine
16 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011
Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 19
kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Setomaa valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.
▪ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
▪ Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
▪ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 20
Lisa 1. Fotod projektialalt
Järgnevalt on esitatud vaated kavandatava ümbersõidu asukohale ning Mustoja ojale:
Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 21
Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 22
Lisa 2. II kaitsekategooria kaitsealuste liikide kasvukohad
Lisatud eraldi failina.
Ametkondllikuks kasutamiseks. (Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud.)
KORRALDUS
10.03.2026 nr 1.1-3/26/161
Tee ehitusloa andmine riigitee 18178 Värska-Ulitina
tee „väikese saapa“ ümbersõidu ning Lutepää ja
Sesniki küladesse busside tagasipöördekohtade
rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmine
Transpordiamet algatas 13.02.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 18178 Värska-Ulitina
tee „väikese saapa“ ümbersõidu ning Lutepää ja Sesniki küladesse busside tagasipöördekohtade
rajamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „väikese saapa“ ümbersõit
paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus 93401:005:0272; 73201:001:1353) Võru
maakonnas Setomaa vallas Verhulitsa ja Lutepää külade territooriumil. Lutepää küla busside
tagasipöördekoht on kavandatud Võru maakonnas Setomaa vallas Lutepää külas asuvale Võsu
kinnisasjale (katastritunnus 93401:005:0018). Sesniki küla busside tagasipöördekoht on
kavandatud Võru maakonnas Setomaa vallas Sesniki külas asuvale Söödi kinnisasjale
(katastritunnus 73201:001:1278). Võsu ja Söödi kinnisasjadest täiendava maa omandamiseks on
Transpordiamet algatanud maade omandamise menetluse.
Transpordiameti 30.05.2025 korraldusega nr 1.1-3/25/400 on antud projekteerimistingimused
riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „väikese saapa“ ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks.
Lutepää ja Sesniki külade busside tagasipöördekohtade projekteerimine on reguleeritud
Transpordiameti 17.11.2025 korralduses nr 1.1-3/25/694 „Projekteerimistingimuste andmine
riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks“.
Tee ehitustööd toimuvad 2026. aastal vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 24045-1 „Riigitee 18178
Värska-Ulitina tee „väikese saapa“ ümbersõit“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on
kuni 31.12.2026 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/McUMA9BDIs5HqvD.
Projekti eesmärk on riigitee 18178 Värska-Ulitina teel „väikese saapa“ ümbersõidu
projekteerimine.
2
2. MENETLUSE KÄIK
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt
on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa
Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42
lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1
nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või
kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga on kavandatud
riigitee lõik osaliselt uuele trassile ning kavandatakse kaks uut busside tagasipöördekohta.
Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „väikese saapa“ ümbersõidu,
ning Sesniki ja Lutepää külade bussi tagasipöördekohtade projekti puhul pole vastavalt KeHJS
esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS
järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti
keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude
eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust,
mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.
KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude
eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Politsei- ja
Piirivalveamet, Setomaa Vallavalitsus.
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või
isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta
arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).
3
Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt
EhS § 45 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, majandus- ja
taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,
KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike
1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti
8ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab
Transpordiamet:
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „väikese saapa“ ümbersõidu ning
Lutepää ja Sesniki küladesse busside tagasipöördekohtade rajamiseks vastavalt korralduse
lisale 1.
2. Jätta algatamata riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „väikese saapa“ ümbersõidu
ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61
kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei
kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse
korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid
keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning
inimese tervisele, heaolule ja varale.
3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub
vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.
4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti
teehoiuteenistuse lõuna osakonna ehituse üksus.
6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus
koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada
Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Tee ehitusluba;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;
3. Keskkonnamõjude eelhinnang.
4
6. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaie Kruusmaa
juhataja
planeerimise osakonna projekteerimise üksus