| Dokumendiregister | Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |
| Viit | 7-3/26/199 |
| Registreeritud | 10.03.2026 |
| Sünkroonitud | 11.03.2026 |
| Liik | Leping |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Odin Defence OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Odin Defence OÜ |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Porilaane-Kivimäe tee (62401:001:3387)
Porilaane-Kivimäe tee 62401:001:3387
Odin Defence Krundi suurus 15,6 ha Ehitiste ala 12,8 ha
objekt:
koostaja:
joonis:
kuupäev:
tähis:mõõtkava:
Ermistu kaitsetööstuspark 02.03.2026
Skeem RKIK - -
1
TALLINNA NOTAR TIIT SEPP
Notaribüroo Tallinn Rävala pst 3 / Kuke tn 2
www.revalnotar.ee Tel 6996 300
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
NUMBER
955
HOONESTUSÕIGUSE JA REAALKOORMATISE SEADMISE
VÕLAÕIGUSLIK LEPING NING
VÕLAÕIGUSLIK REAALSERVITUUDI SEADMISE LEPING
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Tiit Sepp teisel märtsil kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal (02.03.2026.a.) Eesti Vabariigis ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, tegutsedes Kaitseministeeriumi kui riigivara valitsema volitatud asutuse kaudu, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70004502, aadress Sakala tn 1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Tambet Tõnisson, isikukood 37512156014, kes on tõestajale tuntud isik ning kes kinnitab, et tema volitused esindatava nimel käesoleva lepingu sõlmimiseks on piisavad ja kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, Odin Defence OÜ, registrikood 17332930, aadress Tartu mnt 67/1-13b, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Hoonestaja, mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Lee Jonathan Thornhill, isikukood 38301220418, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel videokõne ajal, ning kes kinnitab, et tema volitused juhatuse liikmena on kehtivad, teda ei ole tagasi kutsutud ning tema ametiaeg ei ole möödunud või on seda nõuetekohaselt pikendatud (kuna nimetatud
osaleja esindaja ei valda piisavalt eesti keelt, selgitas notariaalakti tõestaja osaleja
esindajale õigust nõuda notariaalakti kirjaliku tõlke koostamist, kuid osaleja esindaja
loobus sellest), Omanik ja Hoonestaja edaspidi kumbki eraldi nimetatud ka Pool ning koos nimetatud Pooled,
2
Osalejad sõlmivad käesoleva lepingu (edaspidi – Leping) alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE JA HOONESTUSÕIGUSEGA KOORMATAV KINNISTU
1.1. Omanikule kuulub kinnistu asukohaga Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, aadressidega Audru metskond 20, Pargi tööstusplats 6, Pargi tööstusplats 3, Pargi tööstusplats 29, Pargi tööstusplats 5, Pargi tööstusplats 4, Pargi tööstusplats 14, Pargi tööstusplats 15, Pargi tööstusplats 31, Pargi tööstusplats 21, Pargi tee T1, Pargi tööstusplats 23, Pargi tööstusplats 24, Pargi tööstusplats 20, Pargi tööstusplats 16, Pargi tööstusplats 19, Pargi tööstusplats 18, Pargi tööstusplats 17, Suurmetsa tee, Pargi tööstusplats 30, Pargi tööstusplats 12, Pargi tööstusplats 32, Pargi tööstusplats 1, Porilaane-Kivimäe tee, Pargi tööstusplats 2, Pargi tööstusplats 10, Pargi tee T2, Pargi tööstusplats 9, Rähni, Pargi tööstusplats 8, Pargi tööstusplats 13, Pargi tööstusplats 11, Pargi tööstusplats 7, Pargi tööstusplats 33 ja Pargi tööstusplats 22, koos selle oluliste osadega ja päraldistega (edaspidi nimetatud Lepingu ese). Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 16291650 all.
1.1.1. Kinnistusregistriosa esimese jao andmete kohaselt on maa koosseisus katastritunnus 62401:001:3410, pindala 10334953 m², aadress Audru metskond 20, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%); katastritunnus 62401:001:3409, pindala 57906 m², aadress Pargi tööstusplats 6, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (50%), ärimaa (50%); katastritunnus 62401:001:3408, pindala 88203 m², aadress Pargi tööstusplats 3, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (50%), ärimaa (50%); katastritunnus 62401:001:3407, pindala 97869 m², aadress Pargi tööstusplats 29, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%); katastritunnus 62401:001:3406, pindala 58536 m², aadress Pargi tööstusplats 5, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (50%), ärimaa (50%); katastritunnus 62401:001:3405, pindala 57919 m², aadress Pargi tööstusplats 4, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (50%), ärimaa (50%); katastritunnus 62401:001:3404, pindala 60038 m², aadress Pargi tööstusplats 14, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (50%), ärimaa (50%); katastritunnus 62401:001:3403, pindala 61654 m², aadress Pargi tööstusplats 15, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (50%), ärimaa (50%); katastritunnus 62401:001:3402, pindala 64606 m², aadress Pargi tööstusplats 31, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%); katastritunnus 62401:001:3401, pindala 62023 m², aadress Pargi tööstusplats 21,
3
Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (50%), ärimaa (50%); katastritunnus 62401:001:3400, pindala 36625 m², aadress Pargi tee T1, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%); katastritunnus 62401:001:3399, pindala 50125 m², aadress Pargi tööstusplats 23, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (50%), ärimaa (50%); katastritunnus 62401:001:3398, pindala 57842 m², aadress Pargi tööstusplats 24, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (50%), ärimaa (50%); katastritunnus 62401:001:3397, pindala 78869 m², aadress Pargi tööstusplats 20, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (50%), ärimaa (50%); katastritunnus 62401:001:3396, pindala 66356 m², aadress Pargi tööstusplats 16, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (50%), ärimaa (50%); katastritunnus 62401:001:3395, pindala 66051 m², aadress Pargi tööstusplats 19, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (50%), ärimaa (50%); katastritunnus 62401:001:3394, pindala 63085 m², aadress Pargi tööstusplats 18, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (50%), ärimaa (50%); katastritunnus 62401:001:3393, pindala 66553 m², aadress Pargi tööstusplats 17, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (50%), ärimaa (50%); katastritunnus 62401:001:3392, pindala 91591 m², aadress Suurmetsa tee, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%); katastritunnus 62401:001:3391, pindala 35820 m², aadress Pargi tööstusplats 30, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%); katastritunnus 62401:001:3390, pindala 51152 m², aadress Pargi tööstusplats 12, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (50%), ärimaa (50%); katastritunnus 62401:001:3389, pindala 23987 m², aadress Pargi tööstusplats 32, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (90%), ärimaa (10%); katastritunnus 62401:001:3388, pindala 395828 m², aadress Pargi tööstusplats 1, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (50%), ärimaa (50%); katastritunnus 62401:001:3387, pindala 40654 m², aadress Porilaane-Kivimäe tee, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%); katastritunnus 62401:001:3386, pindala 98777 m², aadress Pargi tööstusplats 2, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (50%), ärimaa (50%); katastritunnus 62401:001:3385, pindala 50577 m², aadress Pargi tööstusplats 10, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (50%),
4
ärimaa (50%); katastritunnus 62401:001:3384, pindala 41356 m², aadress Pargi tee T2, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%); katastritunnus 62401:001:3383, pindala 50529 m², aadress Pargi tööstusplats 9, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (50%), ärimaa (50%); katastritunnus 62401:001:3382, pindala 5806672 m², aadress Rähni, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%); katastritunnus 62401:001:3381, pindala 61657 m², aadress Pargi tööstusplats 8, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (50%), ärimaa (50%); katastritunnus 62401:001:3380, pindala 57410 m², aadress Pargi tööstusplats 13, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (50%), ärimaa (50%); katastritunnus 62401:001:3379, pindala 64705 m², aadress Pargi tööstusplats 11, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (50%), ärimaa (50%); katastritunnus 62401:001:3378, pindala 56041 m², aadress Pargi tööstusplats 7, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (50%), ärimaa (50%); katastritunnus 62401:001:3377, pindala 26380 m², aadress Pargi tööstusplats 33, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%); katastritunnus 62401:001:3376, pindala 53045 m², aadress Pargi tööstusplats 22, Ermistu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (50%), ärimaa (50%).
1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.1.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.2. Riikliku ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi (www.ehr.ee) ei ole kantud
andmeid maaüksuste, mis kuulub Lepingu eseme koosseisu, katastritunnusega seotud ehitiste kohta, samuti ehitus-/kasutusloa, ehitus-/kasutusteatise, ettekirjutuste kohta, välja arvatud maaüksustega katastritunnustega 62401:001:3382 ja 62401:001:3410 seotud alljärgnevad ehitised:
Ehitisregistri kood
Nimetus Aadress Hoone/R
ajatis Esmane kasutus
Ehitisealun e pind m2
Staatus Liik
221476264 67ERAA1
Pärnu maakond, Pärnu linn, Ermistu
küla, Audru metskond 20 // Kõima küla, 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476045 67ERJ01
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476047 67ERJ02
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
5
221476592 67ERJ03
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476593 67ERJ04
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476594 67ERJ05
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476595 67ERJ06
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476599 67ERJ07
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476600 67ERJ08
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476602 67ERJ09
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476604 67ERJ10
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476606 67ERJ11
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476609 67ERJ12
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476610 67ERJ13
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476620 67ERJ14
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476622 67ERJ15
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476625 67ERJ16
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476627 67ERJ17
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476632 67ERJ18 Pärnu maakond, rajatis püstitamisel kinnisasi
6
Pärnu linn, Kõima küla, Audru metskond 52
221476635 67ERJ19
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476638 67ERJ20
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476668 67ERJ21
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476670 67ERJ22
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476671 67ERJ23
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476675 67ERJ24
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476676 67ERJ25
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476680 67ERJ26
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476681 67ERJ27
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476683 67ERH01
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476684 67ERH02
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476686 67ERH03
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476689 67ERH04
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476691 67ERH05
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476695 67ERH06 Pärnu maakond,
Pärnu linn, Kõima rajatis püstitamisel kinnisasi
7
küla, Audru metskond 52
221476713 67ERH07
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476812 67ERH08
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476813 67ERH09
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476816 67ERH10
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476817 67ERH11
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476821 67ERH12
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476823 67ERH13
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476826 67ERH14
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476827 67ERH15
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476828 67ERH16
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476830 67ERH17
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476831 67ERH18
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476836 67ERH19
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476837 67ERH20
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476838 67ERH21 Pärnu maakond,
Pärnu linn, Kõima küla, Audru
rajatis püstitamisel kinnisasi
8
metskond 52
221476839 67ERH22
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476840 67ERH23
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476841 67ERH24
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476842 67ERH25
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476843 67ERH26
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476844 67ERH27
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476845 67ERG01
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476846 67ERG02
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476847 67ERG03
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476848 67ERG04
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476849 67ERG05
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476850 67ERG06
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476851 67ERG07
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476852 67ERG08
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476853 67ERG09
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
9
221476854 67ERG10
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476863 67ERG11
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476864 67ERG12
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476865 67ERG13
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476866 67ERG14
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476867 67ERG15
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476868 67ERG16
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476869 67ERG17
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476870 67ERG18
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476871 67ERG19
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476873 67ERG20
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476875 67ERG21
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476876 67ERG22
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476877 67ERG23
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476878 67ERG24
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476879 67ERG25 Pärnu maakond, rajatis püstitamisel kinnisasi
10
Pärnu linn, Kõima küla, Audru metskond 52
221476880 67ERG26
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476881 67ERG27
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476959 67ERF01
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476960 67ERF02
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476961 67ERF03
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476962 67ERF04
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
221476963 67ERF05
Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõima
küla, Audru metskond 52
rajatis püstitamisel kinnisasi
220587429
Päraküla AJ F3
elektrivar ustus
Pärnu maakond, Tõstamaa vald, Päraküla küla
rajatis 2010 293,0 olemas vallasasi
121434735 67ERE01-
Hoone
Pärnu maakond, Pärnu linn, Ermistu
küla, Rähni hoone 626,4 kavandatav kinnisasi
121434738 67ERC01-
Hoone
Pärnu maakond, Pärnu linn, Ermistu
küla, Rähni hoone 431,4 kavandatav kinnisasi
121434740 67ERB01-
Hoone
Pärnu maakond, Pärnu linn, Ermistu
küla, Rähni hoone 399,7 kavandatav kinnisasi
121434742 67ERA01 -Hoone
Pärnu maakond, Pärnu linn, Ermistu
küla, Rähni hoone 279,1 kavandatav kinnisasi
121434743 67ERA03 -Hoone
Pärnu maakond, Pärnu linn, Ermistu
küla, Rähni hoone 66,5 kavandatav kinnisasi
121434746 67ERA02 -Hoone
Pärnu maakond, Pärnu linn, Ermistu
küla, Rähni hoone 66,5 kavandatav kinnisasi
121434736 67ERE02-
Hoone
Pärnu maakond, Pärnu linn, Ermistu
küla, Rähni hoone 626,4 kavandatav kinnisasi
121437253 67ERD01 -Hoone
Pärnu maakond, Pärnu linn, Ermistu
küla, Rähni hoone 59,1 püstitamisel kinnisasi
121437255 67ERD02 -Hoone
Pärnu maakond, Pärnu linn, Ermistu
hoone 59,1 püstitamisel kinnisasi
11
küla, Rähni
121437256 67ERD03 -Hoone
Pärnu maakond, Pärnu linn, Ermistu
küla, Rähni hoone 59,1 püstitamisel kinnisasi
121437257 67ERD04 -Hoone
Pärnu maakond, Pärnu linn, Ermistu
küla, Rähni hoone 59,1 püstitamisel kinnisasi
121437259 67ERD06 -Hoone
Pärnu maakond, Pärnu linn, Ermistu
küla, Rähni hoone 59,1 püstitamisel kinnisasi
121437258 67ERD05 -Hoone
Pärnu maakond, Pärnu linn, Ermistu
küla, Rähni hoone 59,1 püstitamisel kinnisasi
1.3. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on
maaüksuse, mis kuulub Lepingu eseme koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused järgmised: Katastriüksuse 62401:001:3376 kitsendused: Maaparandushoiu-ala ulatus: 18668,02 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Tõstamaa(PÜ-79)); seisund: kehtiv. Uuringu ala ulatus: 53045,41 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 3132,27 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 3132,27 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 3132,27 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3377 kitsendused: Uuringu ala ulatus: 26380,30 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3378 kitsendused: Maaparandushoiu-ala ulatus: 21404,44 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Tõstamaa(PÜ-79)); seisund: kehtiv. Uuringu ala ulatus: 56041,07 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 18168,25 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3379 kitsendused:
12
Maaparandushoiu-ala ulatus: 64704,67 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Tõstamaa(PÜ-79)); seisund: kehtiv. Uuringu ala ulatus: 64704,67 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3380 kitsendused: Maaparandushoiu-ala ulatus: 57410,44 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv. Ranna või kalda piiranguvöönd ulatus: 3717,39 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Uuringu ala ulatus: 57410,44 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3381 kitsendused: Maaparandushoiu-ala ulatus: 36376,65 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Tõstamaa(PÜ-79)); seisund: kehtiv. Uuringu ala ulatus: 61656,86 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 26154,44 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3382 kitsendused: Eesvoolu kaitsevöönd ulatus: 18656,57 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Tõstamaa(PÜ-79)); seisund: kehtiv; ulatus: 39185,62 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Tõstamaa(PÜ-79)); seisund: kehtiv. Lõheliste kudemis- ja elupaigad ulatus: 10789,75 m²; nähtus: Lõheliste kudemis- ja elupaigad (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Maaparandushoiu-ala ulatus: 4140128,16 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 1666543,84 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Tõstamaa(PÜ-79)); seisund: kehtiv. Ranna või kalda ehituskeeluvöönd ulatus: 269737,21 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Ranna või kalda piiranguvöönd ulatus: 539476,24 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud
13
(Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Ranna või kalda veekaitsevöönd ulatus: 1537,59 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Tõstamaa(PÜ- 79)); seisund: kehtiv; ulatus: 53946,35 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Männiku jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 3268,25 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Tõstamaa(PÜ- 79)); seisund: kehtiv. Uuringu ala ulatus: 5806671,51 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Veekogu kallasrada ulatus: 21573,80 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Vääriselupaik ulatus: 12367,57 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.206963); seisund: kehtiv; ulatus: 23806,05 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.212595); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 103994,78 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv; ulatus: 32768,72 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Neckera pennata (sulgjas õhik)); seisund: kehtiv; ulatus: 22600,02 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lobaria pulmonaria (harilik kopsusamblik)); seisund: kehtiv; ulatus: 22599,35 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Neckera pennata (sulgjas õhik)); seisund: kehtiv; ulatus: 12367,57 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Neckera pennata (sulgjas õhik)); seisund: kehtiv; ulatus: 307,77 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip)); seisund: kehtiv; ulatus: 308,03 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip)); seisund: kehtiv; ulatus: 307,64 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip)); seisund: kehtiv; ulatus: 8386,24 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Columba oenas (õõnetuvi)); seisund: kehtiv; ulatus: 285,83 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip)); seisund: kehtiv; ulatus: 313,95 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip)); seisund: kehtiv; ulatus: 314,04 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip)); seisund: kehtiv; ulatus: 308,02 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip)); seisund: kehtiv; ulatus: 308,03 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip)); seisund: kehtiv;
14
ulatus: 308,40 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip)); seisund: kehtiv; ulatus: 119440,66 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 119384,30 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 63269,93 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 88980,56 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 56228,49 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 12367,57 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 58207,97 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 45315,88 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 38078,15 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 38078,15 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 119384,30 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 23806,05 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 20785,52 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 1286,99 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 34798,09 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 34798,09 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3383 kitsendused: Maaparandushoiu-ala ulatus: 6671,98 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Tõstamaa(PÜ-79)); seisund: kehtiv. Uuringu ala ulatus: 50528,67 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 3240,90 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv.
15
Katastriüksuse 62401:001:3384 kitsendused: Uuringu ala ulatus: 41356,20 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 4937,06 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Neckera pennata (sulgjas õhik)); seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3385 kitsendused: Maaparandushoiu-ala ulatus: 50577,28 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Tõstamaa(PÜ-79)); seisund: kehtiv. Uuringu ala ulatus: 50577,28 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 16260,24 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3386 kitsendused: Uuringu ala ulatus: 98777,35 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3387 kitsendused: Lõheliste kudemis- ja elupaigad ulatus: 145,57 m²; nähtus: Lõheliste kudemis- ja elupaigad (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Maaparandushoiu-ala ulatus: 10486,06 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 16726,59 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Tõstamaa(PÜ-79)); seisund: kehtiv. Ranna või kalda ehituskeeluvöönd ulatus: 2791,53 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Ranna või kalda piiranguvöönd ulatus: 5305,20 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Ranna või kalda veekaitsevöönd ulatus: 665,67 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Uuringu ala ulatus: 40653,91 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Veekogu kallasrada ulatus: 289,20 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud
16
(Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3388 kitsendused: Uuringu ala ulatus: 395828,34 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 4066,53 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Neckera pennata (sulgjas õhik)); seisund: kehtiv; ulatus: 1518,85 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip)); seisund: kehtiv; ulatus: 55007,80 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 55005,59 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 55005,59 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3389 kitsendused: Uuringu ala ulatus: 23987,42 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3390 kitsendused: Maaparandushoiu-ala ulatus: 51151,95 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Tõstamaa(PÜ-79)); seisund: kehtiv. Ranna või kalda piiranguvöönd ulatus: 10457,03 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Uuringu ala ulatus: 51151,95 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3391 kitsendused: Lõheliste kudemis- ja elupaigad ulatus: 997,75 m²; nähtus: Lõheliste kudemis- ja elupaigad (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Maaparandushoiu-ala ulatus: 19085,06 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 16734,44 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Tõstamaa(PÜ-79)); seisund: kehtiv. Ranna või kalda ehituskeeluvöönd ulatus: 24980,77 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Ranna või kalda piiranguvöönd
17
ulatus: 35819,57 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Ranna või kalda veekaitsevöönd ulatus: 5005,01 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Uuringu ala ulatus: 35819,57 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Veekogu kallasrada ulatus: 1995,26 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3392 kitsendused: Uuringu ala ulatus: 91590,74 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 1517,79 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip)); seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3393 kitsendused: Maaparandushoiu-ala ulatus: 66553,10 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Tõstamaa(PÜ-79)); seisund: kehtiv. Ranna või kalda piiranguvöönd ulatus: 2396,47 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Uuringu ala ulatus: 66553,10 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3394 kitsendused: Maaparandushoiu-ala ulatus: 32978,60 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Tõstamaa(PÜ-79)); seisund: kehtiv. Uuringu ala ulatus: 63084,76 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 8966,60 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 8966,60 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 8966,60 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv.
18
Katastriüksuse 62401:001:3395 kitsendused: Maaparandushoiu-ala ulatus: 33947,29 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Tõstamaa(PÜ-79)); seisund: kehtiv. Uuringu ala ulatus: 66051,22 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 11986,29 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 11986,29 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 11986,29 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3396 kitsendused: Maaparandushoiu-ala ulatus: 66355,58 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Tõstamaa(PÜ-79)); seisund: kehtiv. Ranna või kalda piiranguvöönd ulatus: 4035,80 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Uuringu ala ulatus: 66355,58 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3397 kitsendused: Maaparandushoiu-ala ulatus: 78248,11 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Tõstamaa(PÜ-79)); seisund: kehtiv. Ranna või kalda piiranguvöönd ulatus: 3919,43 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Uuringu ala ulatus: 78869,05 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3398 kitsendused: Uuringu ala ulatus: 57841,76 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 35659,29 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 35659,29 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv;
19
ulatus: 35659,29 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3399 kitsendused: Maaparandushoiu-ala ulatus: 1,30 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Tõstamaa(PÜ-79)); seisund: kehtiv. Uuringu ala ulatus: 50124,67 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 33249,21 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 33249,21 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 33249,21 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3400 kitsendused: Maaparandushoiu-ala ulatus: 23301,31 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Tõstamaa(PÜ-79)); seisund: kehtiv. Ranna või kalda ehituskeeluvöönd ulatus: 225,00 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Ranna või kalda piiranguvöönd ulatus: 10442,95 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Uuringu ala ulatus: 36624,89 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 8243,34 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 8243,34 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 8243,34 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3401 kitsendused: Maaparandushoiu-ala ulatus: 62022,31 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Tõstamaa(PÜ-79)); seisund: kehtiv. Uuringu ala ulatus: 62022,69 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv.
20
Katastriüksuse 62401:001:3402 kitsendused: Lõheliste kudemis- ja elupaigad ulatus: 1922,97 m²; nähtus: Lõheliste kudemis- ja elupaigad (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Maaparandushoiu-ala ulatus: 64605,89 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Tõstamaa(PÜ-79)); seisund: kehtiv. Ranna või kalda ehituskeeluvöönd ulatus: 51333,56 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Ranna või kalda piiranguvöönd ulatus: 64329,48 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Ranna või kalda veekaitsevöönd ulatus: 9783,43 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Uuringu ala ulatus: 64605,89 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Veekogu kallasrada ulatus: 3864,16 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 218,64 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3403 kitsendused: Maaparandushoiu-ala ulatus: 1539,43 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 60114,29 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Tõstamaa(PÜ-79)); seisund: kehtiv. Ranna või kalda piiranguvöönd ulatus: 18985,64 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Uuringu ala ulatus: 61653,71 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 578,06 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3404 kitsendused: Maaparandushoiu-ala ulatus: 45367,04 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 14671,37 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Tõstamaa(PÜ-79)); seisund: kehtiv.
21
Uuringu ala ulatus: 60038,43 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 1430,68 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv; ulatus: 9,41 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 9,41 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 9,41 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3405 kitsendused: Uuringu ala ulatus: 57919,45 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 2325,15 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3406 kitsendused: Uuringu ala ulatus: 58536,01 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3407 kitsendused: Uuringu ala ulatus: 97869,42 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Vääriselupaik ulatus: 5373,03 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.160128); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 617,63 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3408 kitsendused: Uuringu ala ulatus: 88203,24 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 8595,34 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Neckera pennata (sulgjas õhik)); seisund: kehtiv; ulatus: 10148,59 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3409 kitsendused: Uuringu ala ulatus: 57906,14 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa
22
maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Katastriüksuse 62401:001:3410 kitsendused: Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ulatus: 24072,58 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv. Eesvoolu kaitsevöönd ulatus: 2021,69 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Lõuka II); seisund: kehtiv; ulatus: 1130,78 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Tõstamaa(PÜ- 79)); seisund: kehtiv; ulatus: 23,07 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Männiku jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 8986,99 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Tõstamaa(PÜ- 79)); seisund: kehtiv. Elektripaigaldise kaitsevöönd ulatus: 6,50 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXLJ-RMF.3x25+16 12kV); seisund: kehtiv; ulatus: 47,47 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXLJ-RMF.3x25+16 12kV); seisund: kehtiv. Lõheliste kudemis- ja elupaigad ulatus: 9339,44 m²; nähtus: Lõheliste kudemis- ja elupaigad (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Maaparandushoiu-ala ulatus: 3623861,82 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 1225975,69 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Tõstamaa(PÜ-79)); seisund: kehtiv. Ranna või kalda ehituskeeluvöönd ulatus: 1546,00 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Männiku jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 232570,18 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Ranna või kalda piiranguvöönd ulatus: 8458,91 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km² (Männiku jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 469244,53 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Ranna või kalda veekaitsevöönd ulatus: 135,19 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Lõuka II); seisund: kehtiv; ulatus: 77,15 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Tõstamaa(PÜ- 79)); seisund: kehtiv; ulatus: 7976,79 m²; nähtus: Kanal, peakraav (valgala 10km2 ja üle) (Tõrvanõmme peakraav); seisund: kehtiv; ulatus: 361,48 m²; nähtus: Kanal, peakraav (valgala kuni 10km2) (Lõuka peakraav); seisund: kehtiv; ulatus: 46490,50 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud
23
(Männiku jõgi); seisund: kehtiv; ulatus: 683,29 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Tõstamaa(PÜ- 79)); seisund: kehtiv. Uuringu ala ulatus: 10334953,31 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplan uuringuruum); seisund: kehtiv. Veekogu kallasrada ulatus: 18620,65 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Männiku jõgi); seisund: kehtiv. Vääriselupaik ulatus: 51149,81 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.210008); seisund: kehtiv; ulatus: 100842,84 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.206479); seisund: kehtiv; ulatus: 24818,93 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.206971); seisund: kehtiv; ulatus: 5241,08 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.160129); seisund: kehtiv; ulatus: 52312,33 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.210007); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 93455,48 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv; ulatus: 2801,57 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv; ulatus: 61201,37 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv; ulatus: 7446,75 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Neckera pennata (sulgjas õhik)); seisund: kehtiv; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Skeletocutis odora (taiga- peenpoorik)); seisund: kehtiv; ulatus: 93455,48 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Neckera pennata (sulgjas õhik)); seisund: kehtiv; ulatus: 93455,48 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip)); seisund: kehtiv; ulatus: 58663,72 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv; ulatus: 9539,54 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Buteo buteo (hiireviu)); seisund: kehtiv; ulatus: 94086,96 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv; ulatus: 56374,05 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Buteo buteo (hiireviu)); seisund: kehtiv; ulatus: 35078,18 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); seisund: kehtiv; ulatus: 15011,58 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Caprimulgus europaeus (öösorr)); seisund: kehtiv; ulatus: 24819,05 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Neckera pennata (sulgjas õhik)); seisund: kehtiv; ulatus: 409,45 m²; nähtus: I kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Botrychium virginianum (virgiinia võtmehein)); seisund: kehtiv;
24
ulatus: 308,78 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur)); seisund: kehtiv; ulatus: 28,14 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip)); seisund: kehtiv; ulatus: 183,57 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip)); seisund: kehtiv; ulatus: 313,98 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip)); seisund: kehtiv; ulatus: 72,73 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Platanthera bifolia (kahelehine käokeel)); seisund: kehtiv; ulatus: 2806,57 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Formica sp. (kuklane (liigini määramata))); seisund: kehtiv; ulatus: 35402,34 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 85380,45 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 32289,57 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 59542,56 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 85380,45 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 23496,05 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 85380,66 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 53882,12 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 14131,84 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 54553,24 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 53882,12 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 18227,10 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 8001,57 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 3025,40 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 204125,06 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 20418,30 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 54553,24 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv;
25
ulatus: 32289,57 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 54553,24 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 16543,36 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 17,75 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 14053,71 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 124,70 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 24976,05 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 82592,98 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 11222,34 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 35402,34 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 70821,50 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 4745,25 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 33943,91 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 59542,56 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 6055,25 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 85380,45 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 19689,15 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 33943,91 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 15264,45 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 85380,22 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 5188,80 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 2806,80 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 632,39 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv;
26
ulatus: 5580,70 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 5729,26 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 2807,00 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv.
1.4. Lepingu punktis 1 nimetatud Lepingu eseme kohta toodud andmed on notariaalakti tõestaja eelnimetatud elektroonilistes andmebaasides kontrollinud Lepingu tõestamise päeval (02.03.2026) infosüsteemi e-notar kaudu või internetiaadressil.
1.5. Hoonestusõigusega koormatavaks kinnistuks, edaspidi nimetatud Kinnistu, on Lepingu eseme jagamisel iseseisva kinnistuna moodustatav kinnisasi ligilähedase pindalaga 15,6 ha, mille ligikaudne paiknemine on toodud Lepingu lisaks nr 2 oleval plaanil. Kinnistu on plaanil oranži värviga tähistatud ala, millele on rohelise värviga ruudustatud alale märgitud Hoonestusõiguse ala „Odin Defence, Krundi suurus 15,6 ha, Ehitiste ala 12,8 ha“, millele on juurdepääs Kaitsetööstuspargi siseselt teelt. Omanik ja Hoonestaja on kokku leppinud, et pärast Lepingu eseme jagamist ja Kinnistu eraldiseisva kinnistuna tekkimist võib Kinnistu tegelik pindala ja/või Hoonestusõiguse ala erineda kuni 5% (tolerants) käesolevas lepingupunktis nimetud pindalast ja sellist erinevust ei loeta Kinnistut ega Hoonestusõiguse ala lepingutingimustele mittevastavuseks.
1.6. Omanik kinnitab, et: 1.6.1. Lepingu ese on Omaniku omandis ning see ei ole arestitud, selle suhtes ei ole
vaidlusi ega kehti mingeid keelde, see ei ole koormatud Lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud.
1.6.2. Lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 1.6.3. Omanikule teadaolevalt ei kehti lepingu eseme valdamise, kasutamise ega
käsutamise suhtes ega ole kehtestamisel Lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid, riigikaitsealaseid ega muid piiranguid.
1.6.4. Omanikule teadaolevalt ei ole Kinnistul keskkonnakahjusid, millest Omanik ei ole Hoonestajale teatanud või mida Hoonestaja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel.
1.6.5. Omanikule teadaolevalt ei paikne Kinnistul kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi ega muid ehitisi, millest Omanik ei ole Hoonestajale teatanud või mida Hoonestaja ei oleks saanud märgata ülevaatuse teostamisel.
1.6.6. Lepingu eseme omandiõiguse suhtes ei ole käimasolevaid vaidlusi ega menetlusi ametiasutuste või muude isikutega ning Omanik ei ole teadlik ühestki põhjusest, mis võiksid sellise vaidluse või menetluse algatada ning puuduvad ametiasutuste poolt Omanikule määratud Lepingu esemega seonduvad lahendamata arestid ja keelud. Lepingu eseme suhtes ei ole tehtud mistahes kehtivaid ettekirjutusi ega hoiatusi.
27
1.6.7. Omanik on tasunud kõik Lepingu eseme ja selle kasutamisega seotud maksed, mille maksetähtaeg on saabunud, ning Lepingu esemega seoses ei ole Omaniku poolt tasumisele kuuluvaid mistahes tasumise tähtaega ületanud võlgnevusi.
1.6.8. Omanik ei anna ühtegi kinnitust selle kohta, et Kinnistule on võimalik ehitiste rajamine või et see on võimalik Hoonestajale sobivatel tingimustel.
1.6.9. Omanik ei anna ühtegi Lepingu punktis 1.6 sõnaselgelt nimetamata otsest ega kaudset kinnitust.
1.6.10. Käesolev leping sõlmitakse vastavalt Kaitseministeeriumi 07.10.2025.a käskkirjale nr 199 „Valikpakkumise tulemuste kinnitamine”.
1.6.11. Kinnistule on olemas Lepingu sõlmimise hetkel otsejuurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.
1.7. Hoonestaja kinnitab, et: 1.7.1. Hoonestaja on Hoonestaja poolt vajalikuks peetavas ulatuses üle vaadanud
Hoonestusõiguse ala, tutvunud Kaitsetööstuspargi ala plaaniga ning on eelnimetatud andmete alusel Hoonestaja poolt vajalikuks peetud ulatuses teadlik Hoonestusõiguse ala suurusest, piiridest ja selle sobivusest Projekti elluviimiseks vastavalt Planeeringule. Omanik on vastanud kõigile Hoonestaja küsimustele Kinnistu kohta.
1.7.2. Hoonestaja on teadlik Lepingu eseme ja Kinnistu suhtes kehtivatest Lepingus nimetatud kitsendustest, nende sisust kuid mitte ning mõjust Kinnistu kasutamisele ega Projekti elluviimisele.
1.7.3. Hoonestaja on teadlik sellest, et Kaitsetööstuspargi teistel moodustatavatel kinnistutel kavandavad laskemoona, lõhkematerjali mittesisaldava lahingumoona, lõhkeainet sisaldava lahingumoona, sõjalise lõhkematerjali või sõjalise lõhkeaine või nende komponentide valmistamist, katsetamist ja säilitamist ka teised tootjad ja Hoonestajal puuduvad sellele vastuväited.
1.7.4. Hoonestajal ei ole kehtivat maksuvõlga ning Hoonestaja põhitegevusala vastavalt asutamisdokumendile on lõhkeaine tootmine, EMTAK (2025) 20591.
1.7.5. Hoonestajale ei ole väljastatud sõjarelvade käitlemise luba ega lõhkematerjali käitlemise tegevusluba.
1.7.6. Hoonestaja põhikirja ja juhtimisorganite otsustega on Hoonestaja esindajal kõik õigused, volitused, nõusolekud sõlmida Leping, talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist.
1.7.7. Hoonestaja on õigusvõimeline äriühing ning Lepingu sõlmimisega ei kahjustata Hoonestaja võlausaldajate huve ning Hoonestaja suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega esitatud pankrotihoiatust.
1.7.8. Ükski Hoonestaja juhatuse liige ei ole kriminaalkorras karistatud. 1.8. Omaniku esindaja ja Hoonestaja esindaja kinnitavad, et: 1.8.1. Hoonestusõiguse ala asub eriplaneeringu alal, mis on Vabariigi Valitsuse poolt
22.08.2025 a. vastu võetud korraldusega nr 151 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“, edaspidi nimetatud Planeering, mille kohaselt rajatakse Kaitsetööstuspark, kus on eelduslikult planeeritud büroohooned, tööstushooned ja -rajatised, keemiatööstuse hooned ja rajatised, laohooned, erihooned, veejaotustorustikud, kanalisatsiooniehitised, elektri- ja sideliinid ning nendega seotud muud kohalikud rajatised, piirdeaiad ja väravad, teed ning muud tööstuspargi toimimiseks vajalikud
28
rajatised, nagu laskemoona või lõhkeaine katseplats ja lõhkeaine tootmisjääkide hävitamise plats.
1.8.2. Planeeringu kehtestamisel on loobutud detailse lahenduse koostamisest ja see on kehtestatud Planeeringu asukoha eelvaliku alusel, mistõttu eeldab Kinnistule hoonete püstitamine eelnevalt projekteerimistingimuste väljastamist (EhS § 261 lg 1). Ehitistele projekteerimistingimuste ja kasutusloa väljastavaks asutuseks on Lepingu sõlmimise hetkel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
1.8.3. Pooled on tutvunud Planeeringuga, selle seletuskirjaga ning seletuskirja lisaga, nende sisu on neile teada ning nad loobuvad nimetatud dokumentide ettelugemisest ja Lepingule lisamisest.
1.8.4. Planeeringu suhtes on Lepingu sõlmimise hetkel Tallinna Halduskohtus menetlemisel haldusasi nr 3-25-3125, mille kohaselt esialgset õiguskaitset kohaldatud ei ole.
1.8.5. Omanik ei anna ühtegi kinnitust selle kohta, et Kinnistule väljastatakse projekteerimistingimused või ehitusluba Hoonestajale sobivatel tingimustel.
1.8.6. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, registrikood 70009764, on 09.04.2025 a. kuulutanud välja valikpakkumise, mille korras hoonestusõiguse seadmise teel antakse kuni 70 aastaks kasutusse maa-ala eesmärgiga toetada Eesti kaitse- ja julgeolekuvaldkonna arengut, andes võimaluse kasutada maa-ala laskemoona, lõhkeainet mittesisaldava lahingumoona, lõhkeainet sisaldava lahingumoona, sõjalise lõhkematerjali või sõjalise lõhkeaine valmistamiseks või eelnimetatud asjade komponentide valmistamiseks ulatuses, mis tagab riigi eriplaneeringu kohaselt rajatava kaitsetööstuspargi alale nimetatud tegevusteks vajaliku taristu, sealhulgas tootmis- ja muude hoonete ning rajatiste ehitamiseks ning on kooskõlas kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsusega.
1.8.7. Hoonestaja on Lepingu punktis 1.8.6 nimetatud Kaitsetööstuspargi valikpakkumise menetluses esitanud 14.09.2025 a. pakkumise (edaspidi nimetatud Pakkumine).
1.8.8. Nad on teadlikud asjaolust, et lisaks Lepingule (võlaõiguslik leping) on Hoonestajal ja Omanikuga vaja sõlmida Lepingu alusel sõlmitav asjaõigusleping Kinnistu koormamiseks hoonestusõigusega ja seatava hoonestusõiguse koormamiseks reaalkoormatisega ning reaalservituudi kandmiseks kinnistusraamatusse (edaspidi nimetatud Asjaõigusleping).
2. LEPINGU SÕLMIMISE EESMÄRGID
2.1. Hoonestaja rajab Hoonestusõigusele tehase (edaspidi Projekt), milles Hoonestaja käitleb Hoonestaja poolt esitatud Pakkumises toodud tooteid ja muud laskemoona, lõhkematerjali mittesisaldavat lahingumoona, lõhkeainet sisaldavat lahingumoona, sõjalist lõhkematerjali või sõjalist lõhkeainet või nende komponente. Vastavalt Pakkumisele koosneb Projekt ehitistest (edaspidi Ehitised), mida Hoonestaja asub käitama (sh ehitama, kasutama, hooldama, remontima, asendama ja eemaldama) laskemoona, lõhkematerjali mittesisaldava lahingumoona, lõhkeainet sisaldava lahingumoona, sõjalise lõhkematerjali või sõjalise lõhkeaine või nende komponentide valmistamiseks. Mitmeti mõistetavuste vältimise huvides ei hõlma Projekt pürotehnilise toote valmistamist juhul, kui see ei ole lahingumoona või muu ülalmainitud toote osa. Hoonestaja kohustub Omanikku teavitama tehases toodetavate toodete gruppide muutumisest.
29
2.2. Projekti elluviimiseks soovib Hoonestaja omandada Kinnistule seatava hoonestusõiguse 50 aastaks, edaspidi Hoonestusõigus, Lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustel.
2.3. Poolte soovil tuuakse Lepingu alusel seatava hoonestusõiguse sisu ja muud tingimused Lepingus ja selle lisaks nr 1 olevas dokumendis. Notariaalakti tõestaja on soovitanud
Pooltele Hoonestusõiguse seadmise kohustustehingu tingimused ja sisu kokkulepped
selguse mõttes kajastada tervenisti Lepingu põhiosas, kuid vaatamata sellele soovivad
Pooled sõlmida Lepingu selles toodud struktuuris ja tingimustel. 2.4. Hoonestajal on õigus Projekti kavandada ning Ettevalmistustöid teostada
Hoonestusõiguse alal (sh enne Kinnistu moodustamist). 2.5. Hoonestajal ei ole kohustust tasuda Omanikule kuni Asjaõiguslepingu sõlmimiseni
mistahes tasu.
2.6. Kui Hoonestaja ja Omanik on kohaselt täitnud Lepingu punktis 2.7 sätestatud tingimused, siis Omanik kohustub koormama Kinnistu Hoonestaja kasuks kinnistusraamatusse esimesele järjekohale seatava hoonestusõigusega.
2.7. Hoonestajal on õigus nõuda hoonestusõiguse seadmist ja Omanikul on kohustus koormata Lepingu ese Hoonestusõigusega alates hetkest, kui:
2.7.1. Hoonestajale on väljastatud Pakkumise kohase Projekti elluviimiseks vajalik relvaseaduses või lõhkematerjaliseaduses nimetatud tegevusluba (edaspidi Tegevusluba) ja
2.7.2. Hoonestaja on hiljemalt kolme (3) kuu jooksul alates Tegevusloa väljastamisest esitanud Omanikule Lepingu punktis 4.3 nimetatud Kinnituse ja
2.7.3. Omanik on korraldanud omal kulul Lepingu eseme jagamise selliselt, et moodustub Lepingus kokku lepitud tingimustele vastav Kinnistu.
2.8. Pooled lepivad kokku, et koos Kinnitusega on Hoonestaja kohustatud Omanikule
esitama Hoonestusõiguse alale ehitatavate Ehitiste asendiplaani, edaspidi Asendiplaan, millel on näha Ehitiste paiknemine Hoonestusõigusel.
2.9. Hoonestaja kooskõlastab Asendiplaani enne Kinnituse esitamist Omanikuga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (kusjuures Omanik ei või vastava kooskõlastuse andmisest põhjendamatult keelduda).
2.10. Asendiplaani koostamisel arvestab Hoonestaja Pakkumises esitatud tingimusi ja parameetreid. Hoonestaja arvestab Omaniku ja Kaitsetööstuspargi teiste kasutajate huvide ja vajadustega, sellises ulatuses, et Omanik saab võimalikult väheste riivetega ellu viia Taristu rajamise, Kaitsetööstuspargi teised kasutajad saavad teostada endi Pakkumistes esitatu ning Asendiplaan on kooskõlas Kaitsetööstuspargi eesmärgiga.
2.11. Hoonestaja annab käesolevaga Omanikule kõik vajalikud nõusolekud lepingu punktis 2.7.3 nimetatud kohustuste täitmiseks.
2.12. Hoonestaja kinnitab, et ei pea enne Asjaõiguslepingu sõlmimist Kinnistule või Lepingu esemele Kaitsetööstuspargi teenindamiseks ja toimimiseks vajalike servituutide seadmist Hoonestaja õigusi kahjustavaks või piiravaks ning annab Omanikule käesolevaga nõusoleku vastavate servituutide seadmiseks, eeldusel, et servituudi ala ei takista Ehitiste rajamist ega Hoonestusõiguse teostamist.
30
3. ETTEVALMISTAVAD TEGEVUSED
3.1. Lepingu sõlmimisest kuni Asjaõiguslepingu sõlmimiseni on Hoonestajal õigus omal kulul Kinnistul teostada järgnevaid Projekti ettevalmistamiseks vajalikke tegevusi, eespool ja edaspidi Ettevalmistustööd, kooskõlas kõigi Ettevalmistöödele esitatavate õiguslike regulatsioonidega, teavitades sellest Omanikku vähemalt 5 tööpäeva enne vastava Ettevalmistustöö alustamist.
3.1.1. Algatada, taotleda ja menetleda asjakohaseid projekteerimistingimusi, taotleda Projekti rajamiseks vajalikke ehituslubasid, esitada ehitusteatisi, hankida vajalikke lubasid, nõusolekuid ja kooskõlastusi, viia läbi keskkonnamõjude hindamine;
3.1.2. projekteerida Ehitisi ja teostada Kinnistul vajalikke mõõdistusi ja uuringuid, sh keskkonnamõjude hindamisega seotud uuringud, pinnaseuuringud (sh pinnase puurimine) ning paigaldada uuringute läbiviimise eesmärgil vastavaid ajutisi tehnilisi seadmeid või rajatisi;
3.1.3. kasutada Planeeringu alale rajatud juurdepääsuteid, hüvitades Hoonestaja poolt teedele tekitatud kahju ulatuses, mis ületab tavapärast kulumist;
3.1.4. teostada muid ettevalmistavaid toiminguid ning taotleda ja küsida muid dokumente, mis on vajalikud Kinnistul Projekti arendamiseks ja opereerimiseks.
3.2. Ettevalmistustööde hulka ei kuulu ehitustööde või muude füüsiliste toimingute teostamine Kinnistul, v.a juhul, kui need on Projekti ettevalmistamiseks vajalikud toimingud (eelkõige pinnaseuuringud, keskkonnamõjude hindamisega seotud uuringud, kuid mitte ehitustööd). Ettevalmistustööde käigus ei ole Hoonestajal õigust raiuda Kinnistul asuvat metsa. Ulatuses, milles metsa raiumine on vajalik Ettevalmistustööde läbiviimiseks, korraldab selle Omanik Hoonestaja põhjendatud taotluse alusel Hoonestaja kulul.
3.3. Omanikul on õigus saada Hoonestajalt teavet selle kohta, milliseid Ettevalmistustöid on Hoonestaja teostanud ja kavatseb teostada.
3.4. Ettevalmistustööd võivad jätkuda ka pärast Hoonestaja poolt punktis 2.7.2 nimetatud Kinnituse esitamist.
3.5. Omanik on kohustatud Hoonestajale andma kõik vajalikud tahteavaldused, mis on seotud Ettevalmistustööde ja Projekti arendamisega kuni Asjaõiguslepingu sõlmimiseni või Lepingu lõppemiseni (kumb iganes saabub varem).
4. ASJAÕIGUSLEPINGU SÕLMIMISE EELDUSED
4.1. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et sõlmivad Asjaõiguslepingu ja esitavad kinnistamisavalduse Hoonestusõiguse, reaalkoormatise, märke ja reaalservituudi kinnistamiseks notariaalselt tõestatud vormis hiljemalt kolme (3) kuu jooksul arvates Hoonestajale Pakkumise kohase Projekti elluviimiseks vajaliku Tegevusloa saamisest, Kinnituse esitamisest ja Kinnistu moodustamisest. Eeltoodust sõltumata, juhul kui eeltoodud tingimuste kohaselt tuleks Asjaõigusleping sõlmida varem, on Hoonestajal õigus lükata Asjaõiguslepingu sõlmimist edasi kuni 30.11.2026. a.
4.2. Omanik kohustub Hoonestajat informeerima Kinnistu moodustamisest hiljemalt 30 päeva jooksul arvates Kinnistu tekkimisest.
4.3. Hoonestaja kohustub informeerima Omanikku mitte hiljem kui kolme (3) kuu jooksul Tegevusloa väljastamisest Asjaõiguslepingu sõlmimise soovist kirjalikult, edaspidi
31
nimetatud Kinnitus. Kinnituse esitamise tähtaega ei pikendata. 4.4. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et Hoonestaja ei saa nõuda Asjaõiguslepingu
sõlmimist enne 30.06.2026 .a. või Kinnistu moodustamist, olenevalt kumb tähtpäev saabub varem.
4.5. Asjaõiguslepingu sõlmimine toimub notariaalselt tõestatud vormis. Omanik kohustub informeerima Hoonestajat Asjaõiguslepingu sõlmimise ajast ja kohast 7 kalendripäeva ette.
4.6. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et kui Poolest tuleneval põhjusel viibib Asjaõiguslepingu sõlmimine ning Asjaõigusleping jääb Poolest tuleneval põhjusel sõlmimata ka teise Poole poolt määratud ja esimesele Poolele vähemalt 10 tööpäeva ette teatatud uuel ajal, maksab rikkumises olev Pool teisele Poolele leppetrahvi 500 eurot iga Asjaõiguslepingu sõlmimisega viivitatud tööpäeva kohta. Leppetrahvi arvestus algab alates teise Poole poolt määratud ja rikkuvale Poolele vastavalt eelmisele lausele teatatud uue aja kuupäevast.
4.7. Kõik Asjaõiguslepingu sõlmimisega seotud tasud (sh notari tasud) ja riigilõivud tasub Hoonestaja.
4.8. Kinnistusraamatusse kandmisel saab Hoonestusõigus Kinnistu kohta avatud registriosa kolmandas jaos esimese järjekoha. Notariaalakti tõestaja on osalejatele
selgitanud, et Hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks tuleb
Asjaõiguslepingu sõlmimise hetkel Kinnistut koormavad kanded kas kustutada või
muuta õiguste järjekohti selliselt, et need saavad järjekoha Hoonestusõiguse järel. Nii
märgete kustutamiseks või järjekohtade muutmiseks on vajalikud õigustatud isikute
vormikohased nõusolekud. 4.9. Omanik kohustub tagama, et Omanik ei anna Kinnistu omandit üle kolmandale isikule. 4.10. Omanik kohustub tagama, et Omanik ei koorma Kinnistut asja- või võlaõigustega
kolmandate isikute kasuks (v.a. piiratud kasutusõigustega teenusepakkujate, nagu näiteks vee- ja energiaettevõtted, kasuks), mille tulemusel on takistatud Kinnistu koormamine hoonestusõigusega kinnistusraamatusse esimesele järjekohale ja/või hoonestusõiguse teostamine (Ehitiste rajamine vastavalt Asendiplaanile).
4.11. Omanik ja Hoonestaja on kokku leppinud, et Omanik koormab Hoonestaja põhjendatud vajadusel ning Hoonestaja nõudmisel Kinnistu Hoonestusõiguse igakordse omaniku kasuks tasulise ja Hoonestusõiguse lõppemiseni kehtiva juurdepääsuservituudiga, mille eesmärgiks on ohutuse tagamiseks tagada lisajuurdepääs (sh täiendav evakuatsiooni tee) Hoonestusõiguse alale.
4.12. Pooled on kokku leppinud, et Lepingu alusel ei kanta kinnistusraamatusse Hoonestusõiguse seadmist tagavat eelmärget Hoonestaja kasuks.
4.13. Hoonestusõigus tekib ja Hoonestaja saab hoonestusõiguse omanikuks Hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmise hetkest. Kokkulepitud tingimuste saabumisel sõlmivad Omanik ja Hoonestaja notariaalselt tõestatud vormis hoonestusõiguse seadmise asjaõiguslepingu, koos hoonestusõiguse omaja kohustusega tasuda hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordsele omanikule tasu, mille tasumise tagamiseks koormatakse hoonestusõigus reaalkoormatisega ja mille muutmise tagamiseks kantakse märkus kinnistusraamatusse. Juhul, kui see on vajalik Projekti rahastamiseks, annab Omanik Hoonestaja taotlusel nõusoleku Hoonestusõiguse kohta avatava kinnistusregistri registriosa neljandasse jakku panga või muu krediidiasutuse kasuks hüpoteegi seadmiseks esimesele järjekohale.
32
5. LEPINGU LÕPETAMINE JA LEPINGUST TAGANEMINE
5.1. Lepingu võib Hoonestaja põhjuseta lõpetada kuni Kinnituse Omanikule esitamiseni notariaalselt tõestatud kokkuleppega. Lepingu lõpetamise soovist kohustub Hoonestaja teavitama Omanikku üks (1) kuu ette (edaspidi Loobumisteade).
5.2. Lepingu lõpetamise korral kohustuvad Omanik ja Hoonestaja kolmekümne (30) päeva jooksul, arvates Hoonestajalt vastava teate esitamisest/saamisest leppima kokku vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimises Lepingu lõpetamise kohta.
5.3. Hoonestajal on kirjaliku teatega kuni Asjaõiguslepingu sõlmimiseni täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks andmata õigus Lepingust ühepoolse avalduse alusel taganeda kui Omanikust tuleneval põhjusel viibib Asjaõiguslepingu sõlmimine ja see jääb Omanikust tulenevatel põhjustel sõlmimata.
5.4. Omanikul on kirjaliku teatega kuni Asjaõiguslepingu sõlmimiseni täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks andmata õigus Lepingust ühepoolse avalduse alusel taganeda kui esineb ükskõik milline allpool toodud alustest:
5.4.1. Hoonestaja poolt valikpakkumise menetluses või Pakkumises esitatud andmed osutuvad ebaõigeks;
5.4.2. Hoonestajale keeldutakse Tegevusloa andmisest ja Hoonestaja ei ole Tegevusloa andmisest keeldumisest ühe (1) kuu jooksul esitanud uut taotlust või Hoonestajale ei ole väljastatud Tegevusluba kaheteistkümne (12) kuu jooksul Lepingu sõlmimisest;
5.4.3. Hoonestaja ei esita Omanikule Kinnitust kolme (3) kuu jooksul alates Tegevusloa väljastamisest;
5.4.4. Hoonestaja ei esita Tegevusloa taotlust kolmekümne (30) päeva jooksul alates Lepingu sõlmimisest. Hoonestaja põhjendatud taotlusel võib Omanik tähtaega pikendada üheksakümne (90) päevani;
5.4.5. Hoonestaja võtab Tegevusloa taotluse tagasi ja ei esita uut Tegevusloa taotlust 30 päeva jooksul Tegevusloa taotluse tagasi võtmisest;
5.4.6. Hoonestaja suhtes toimub pankroti-, saneerimis- või muu sarnane menetlus; 5.4.7. Hoonestajast tuleneval põhjusel viibib Asjaõiguslepingu sõlmimine ja see jääb
Hoonestajast tuleneval põhjusel sõlmimata ka Omaniku poolt määratud ja vähemalt kümme (10) tööpäeva ette teatatud uuel ajal ning sellisest uuest ajast on möödunud enam kui kakskümmend (20) tööpäeva.
5.5. Omanikul on õigus Lepingust, vähemalt kolme (3) kuu pikkuse etteteatamisajaga kirjaliku teatega, taganeda ka juhul, kui Kinnistu on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil ja Omanik hüvitab Hoonestajale ülesütlemist tuleneva Projektiga seotud otsese varalise kahju.
5.6. Kui Pooled ei ole eraldi kokku leppinud teisiti, kohustub Hoonestaja Lepingu lõppemisel kolme (3) kuu jooksul taastama Kinnistu seisukorra sellisena, nagu see oli enne Ettevalmistustööde teostamist, välja arvatud Hoonestaja palvel Omaniku poolt teostatud raie tagajärge taastamine.
6. VASTUTUS
6.1. Pool vastutab Lepingu rikkumise (v.a raske hooletusega põhjustatud või tahtliku rikkumise) korral üksnes otsese varalise kahju eest. Pooled kinnitavad, et Ettevalmistustööd ei ole piisavaks aluseks saamata jäänud tulu nõudmiseks
33
võlaõigusseaduse § 128 lg 4 tähenduses. 6.2. Juhul, kui Hoonestaja tegevusega tekitatakse kolmandatele isikutele, sh
Kaitsetööstuspargi teistele kasutajatele kahju, millega seoses esitatakse nõuded Omaniku vastu on Hoonestaja kohustatud võtma üle Omaniku kaitsmise esitatud nõude vastu ja hüvitama Omanikule viivitamatult ja täies mahus kõik sellistest nõuetest tulenevad rahalised kohustused.
7. TEADETE EDASTAMINE
7.1. Kõik Lepingu või Asjaõiguslepingu alusel teisele Poolele esitatavad teated ja tahteavaldused tuleb esitada Lepingus sätestatud või pärast Lepingu sõlmimist nõuetekohaselt teatatud uusi kontaktandmeid kasutades kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (mh e-posti teel) juhul, kui Lepingus või Asjaõiguslepingus ei ole konkreetset vorminõuet ette nähtud. Õiguslikku toimet omavad teated tuleb esitada kirjalikus vormis.
7.2. Poolte kontaktandmed Lepingu sõlmimise hetkel on järgmised:
Omanik Hoonestaja
Eesti Vabariik Odin Defence OÜ
Kontaktisik: Ivar Kaldasaun Kontaktisik: Lee Jonathan Thornhill
Aadress: Järve 34a, Tallinn Aadress: Tartu mnt 67/1-13b, Tallinn
Tel: 7170400 Tel: +447889 223851
E-post: [email protected] E-post: [email protected]
7.3. Lepingu või Asjaõiguslepingu alusel edastatud teade loetakse kättetoimetatuks, kui (i) see on saadetud Lepingus või Asjaõiguslepingus ette nähtud aadressile tähitud postiga ning vastav kiri on saajale väljastatud või kui teate postitamisest on möödunud viis (5) päeva siseriikliku kirja puhul või viisteist (15) päeva rahvusvahelise kirja puhul (sõltumata sellest, kas adressaat on postisaadetise vastu võtnud või mitte), või (ii) see on saadetud kulleriga Lepingus märgitud aadressil ning vastu võetud aadressil viibiva isiku poolt (sõltumata tema volitusest) allkirja vastu või (iii) e-posti teel edastamise korral loetakse teade kättetoimetatuks alates järgmisest päevast pärast selle saabumist saaja serverisse (mida võib kinnitada ka serveri automaatne kinnitus).
7.4. Pool kohustub teist Poolt viivitamatult teavitama enda kontaktandmete muutumisest. Kuni uute kontaktandmete teatamiseni loetakse teise Poole poolt varasemaid kontaktandmeid kasutades esitatud teated ja tahteavaldused nõuetekohaselt esitatuks.
8. KONFIDENTSIAALSUSKOHUSTUS
8.1. Pooled kohustuvad Lepingu ja Asjaõiguslepingu kehtivuse ajal ning kümne (10) aasta jooksul pärast Lepingu lõppemist ja Hoonestusõiguse kustutamist kinnistusraamatust hoidma konfidentsiaalsena Lepingu täitmisega seotud asjaolud ning Lepingu alusel teiselt Poolelt saadud informatsiooni, mille saladuses hoidmise vastu on infot andnud Poolel teise Poole jaoks mõistlikult äratuntav huvi.
34
8.2. Konfidentsiaalset informatsiooni võib siiski avaldada ilma teise Poole nõusolekuta juhul, kui vastav informatsioon on juba avalik või informatsiooni avaldamist nõutakse seaduse alusel. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumiseks ei loeta ka konfidentsiaalse informatsiooni avaldamist Poole audiitorile, finantseerijale või juriidilisele nõustajale, kui informatsiooni avaldav Pool tagab konfidentsiaalsuskohustusest kinnipidamise ka nimetatud isikute poolt.
8.3. Käesolev punkt 8 ei reguleeri riigisaladuse või muu piiratud juurdepääsuga teabe avaldamist, mida reguleerivad vahetult asjaomased õigusaktid.
9. MUUD SÄTTED
9.1. Leping tühistab kõik muud Poolte vahel Kinnistuga seoses sõlmitud varasemad suulised ja kirjalikud kokkulepped.
9.2. Asjaõiguslepingu sõlmimine ei mõjuta ega muuda kehtetuks Lepingus sätetatut (sh seoses konfidentsiaalsuskohustusega), v.a osas, milles käesolev Leping käsitleb üksnes Asjaõiguslepingu sõlmimisele eelnevaid õigussuhteid.
9.3. Lepingule ja Asjaõiguslepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusakte ning seda tõlgendatakse vastavalt nimetatud õigusaktidele.
9.4. Kõik Lepingust või Asjaõiguslepingust tulenevad või nende seotud vaidlused lahendatakse Poolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimiste teel lahenduseni ei jõuta, lahendatakse vaidlus esimese astme kohtuna Harju Maakohtus, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud erinev kohustuslik kohtualluvus.
9.5. Lepingu või Asjaõiguslepingu ühe sätte või selle osa kehtetus õigusaktidele mittevastavuse tõttu ei mõjuta Lepingu ega Asjaõiguslepingu ülejäänud sätete või vastava sätte ülejäänud osa kehtivust, seaduslikkust ega täidetavust. Kehtetu sätte ilmnemisel rakendavad Pooled oma parimaid jõupingutusi, et asendada selline säte mõistliku aja jooksul uue, õigusaktidega kooskõlas oleva sättega, mis on sisu poolest esialgsele sättele kõige sarnasem.
9.6. Pooled kinnitavad, et Lepingu tekst on koostatud nendevaheliste läbirääkimiste tulemusel ning Leping vastab Poolte tegelikule tahtele. Pooled kinnitavad, et nad on Lepingu hoolikalt läbi lugenud ja kõik Lepingu sätted ja tingimused on üheselt arusaadavad ja selged.
9.7. Lepingus kasutatavatele definitsioonidele omistatakse sama tähendus ka Lepingu lisades. Lepingus kasutatavatele definitsioonidele omistatakse sama tähendus sõltumata nende paiknemisest Lepingus.
10. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA SELGITUSED
10.1. Asjaõigusleping. Lisaks käesoleva lepingule on pooltel pärast kokkulepitud tingimuste saabumist vajalik sõlmida notariaalselt tõestatud asjaõigusleping hoonestusõiguse seadmiseks hoonestaja kasuks ning hoonestaja saab hoonestusõiguse omanikuks vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse.
10.2. Eelmärge. Käesolevast lepingust tuleneva hoonestusõiguse seadmise nõude tagamiseks oleks kinnistusraamatusse võimalik kanda hoonestaja kasuks eelmärge. Asjaõiguse käsutamine pärast märke kandmist kinnistusraamatusse oleks tühine osas, milles see märkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Vaatamata sellele soovivad Pooled sõlmida käesoleva lepingu selles toodud tingimustel.
35
10.3. Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus. Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa (asjaõigusseadus § 241).
10.4. Hoonestusõiguse omanikule langemine. Kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine). Omaniku õigust nõuda hoonestusõiguse kandmist enda nimele ei või lahutada kinnisasjast. Omanik võib hoonestusõiguse enda nimele kandmise asemel nõuda hoonestusõiguse üleandmist tema poolt nimetatud isikule. Asjaõigusseadus 2441 1. lõikes nimetatud nõue aegub kuue kuu möödumisel hetkest, mil kinnisasja omanik saab teada vastava eelduse olemasolust, kuid mitte hiljem kui kahe aasta möödumisel nõude tekkimisest (asjaõigusseadus § 2441).
10.5. Hüvitis hoonestusõiguse eest. Hoonestusõiguse langemisel omanikule peab omanik tasuma hoonestajale hüvitise. Hoonestusõiguse sisuks võib olla kokkulepe hüvitise suuruse ja maksmise viisi, samuti hüvitise välistamise kohta (asjaõigusseadus § 2442).
10.6. Koormatise püsimajäämine. Hoonestusõiguse omanikule langemisel jääb püsima hoonestusõigust koormav: hüpoteek ja reaalkoormatis, mis ei kuulu hoonestajale endale; muu piiratud asjaõigus, mis koormab ka hoonestusõigusega koormatud kinnisasja. Teised hoonestusõigust koormavad asjaõigused kaotavad kehtivuse (asjaõigusseadus § 2443).
10.7. Kui hoonestusõiguse ja maatüki omanikuks saab üks ja sama isik, kustutatakse hoonestusõigus kinnistusraamatust omaniku avalduse alusel. Kande kustutamiseni jääb hoonestusõigus asjaõigusena püsima, kui omanik ei esita avaldust hoonestusõiguse kustutamiseks (asjaõigusseadus § 245).
10.8. Hoonestusõigus ei lõpe ehitise hävimisega (asjaõigusseadus § 246). 10.9. Hoonestaja õiguste teostamine. Hoonestaja ei või oma õiguste teostamisel
rikkuda koormatud kinnisasja omaniku õigusi. Hoonestaja peab tagama ehitise säilimise, kui ta ei ole kinnisasja omanikuga kokku leppinud teisiti (asjaõigusseadus 247).
10.10. Hoonestusõiguse kitsendamise keeld. Hoonestusõigust ei või kitsendada selle õiguse olemusega vastuolus olevate tingimustega. Hoonestusõigust ei või seada äramuutva tingimusega. Kokkulepe, millega hoonestusõiguse lõppemine seotakse äramuutva tingimusega, on tühine (asjaõigusseadus 248).
10.11. Hoonestusõiguse käsutamine. Hoonestajal on õigus hoonestusõigust võõrandada või koormata kinnispandi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. Hoonestusõigust ei või koormata hoonestusõigusega. Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Omanik võib seada nõusoleku andmise tingimuseks ka
36
kõigi tema ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmise hoonestusõiguse omandaja poolt. Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud (asjaõigusseadus § 249).
10.12. Nõusoleku andmine. Kui võib eeldada, et asjaõigusseadus § 249 11. lõikes sätestatud juhul hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki oluliselt ei muudeta ega ohustata ja et omandaja tagab hoonestusõiguse sisust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise, võib hoonestaja nõuda omanikult hoonestusõiguse võõrandamise nõusolekut. Kui võib eeldada, et asjaõigusseadus § 249 2. lõikes sätestatud juhul on koormatis ühendatav korrapärase majandamisega ja et hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki oluliselt ei muudeta ega ohustata, võib hoonestaja nõuda omanikult hoonestusõiguse koormamise nõusolekut (asjaõigusseadus § 2491).
10.13. Hoonestusõiguse järjekoht. Hoonestusõiguse võib kinnistusraamatus seada ainult esimesele järjekohale. Hoonestusõigusega ei või samal järjekohal olla muid asjaõigusi või märkeid (asjaõigusseadus § 250).
10.14. Hoonestusõiguse tähtaeg. Hoonestusõigust võib seada ainult kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastaks. Kui tähtaeg on määramata või pikem kui 99 aastat, loetakse tähtajaks 99 aastat. Tähtaja möödumisel võivad kinnisasja omanik ja hoonestaja kokkuleppel hoonestusõiguse tähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui 99 aastaks. Hoonestusõiguse pikendamine tuleb kanda kinnistusraamatusse (asjaõigusseadus § 251).
10.15. Hoonestusõiguse lõpetamine kokkuleppel. Hoonestusõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisasja omaniku nõusolek. Nõusolek tuleb anda kinnistusosakonnale või hoonestusõiguse omajale (hoonestaja). Nõusolek ei ole tagasivõetav (asjaõigusseadus § 244).
10.16. Ehitise saatus hoonestusõiguse tähtaja saabumisel. Hoonestajal on õigus oma ehitis ühe aasta jooksul enne hoonestusõiguse tähtpäeva saabumist ära vedada, kui kinnisasja omanik ei ole kasutanud käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud õigust. Kui kinnisasja omanik on esitanud äravedamise nõude hiljemalt neli kuud enne tähtaja lõppu, on hoonestaja kohustatud seda tegema. Ehitis, mis tähtaja lõpuks ei ole ära veetud, muutub kinnisasja oluliseks osaks ja läheb kinnisasja omaniku omandisse. Kui kinnisasja omanik on esitanud äravedamise nõude õigeaegselt, võib ta hoonestajalt nõuda tasu ehitise äravedamise eest, kui kinnisasja omanik on selle ära vedanud ühe aasta jooksul pärast tähtaja lõppu. Kinnisasja omanikul on õigus mitte hiljem kui üks aasta enne tähtpäeva saabumist nõuda ehitise jätmist endale tasu eest, mis võrdub hoonestajale asjaõigusseadus § 252 1. lõikes nimetatud äravedamise õiguse kaotamise tõttu tekkiva kahjuga. Asjaõigusseadus § 252 lõigetes 1–3 sätestatu kehtib niivõrd, kui kinnistusraamatu kanne ei määra teisiti (asjaõigusseadus § 252).
10.17. Hüvitis hoonestusõiguse tähtaja möödumisel. Hoonestusõiguse lõppemisel selle tähtaja möödumise tõttu peab kinnisasja omanik maksma hoonestajale hüvitise kinnisasjale jääva ehitise eest. Hoonestusõiguse seadmisel võib kokku leppida hüvitise suuruse ja maksmise viisi, samuti hüvitise maksmise välistada.
10.18. Tasu hoonestusõiguse eest. Hoonestaja maksab kinnisasja omanikule hoonestusõiguse eest tasu, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tasu hoonestusõiguse eest makstakse vastavalt kokkuleppele rahas või muudes asendatavates asjades, kusjuures
37
hoonestusõiguse seadmisel võib tasu suurus või suuruse arvutamise alused kogu hoonestusõiguse ajaks ette kindlaks määrata. Hoonestusõiguse seadmisel võib kokku leppida hoonestusõiguse tasu suuruse muutmises vastavalt muutuvatele tingimustele, kui tingimuste muutumine on ajaliselt ja ulatuselt määratav. Hoonestusõiguse eest tasu maksmise kohustuse võib kanda reaalkoormatisena kinnistusraamatusse. Hoonestusõiguse tasu tagamiseks seatud reaalkoormatise muutmiseks seoses hoonestusõiguse tasu muutmisega vastavalt asjaõigusseaduse § 254 lõikele 3 on vaja kinnistusraamatus järjekohas tagapool olevate õiguste omanike nõusolekut vaid siis, kui tasu suurenemine ületab oluliselt tingimuste muutumise. Hoonestusõiguse tasu osas võib kokku leppida, et: 1) tasu tagav reaalkoormatis jääb erinevalt täitemenetluse seadustiku § 158 lõikes 3 sätestatust püsima, kui omanik reaalkoormatise alusel või mõne teise eespool või samal järjekohal asuva piiratud asjaõiguse omanik hoonestusõigusele sissenõude pöörab; 2) igakordsel hoonestajal on igakordse reaalkoormatise omaniku suhtes õigus hoonestusõigust koormata reaalkoormatisest järjekohas eespool või samal järjekohal oleva kindlaksmääratud ulatusega hüpoteegiga. Kui hoonestusõigus on koormatud piiratud asjaõigusega, mis asub hoonestusõiguse tasu tagava reaalkoormatisega samal järjekohal, on käesoleva paragrahvi 42. lõike punktis 2 nimetatud hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse vaja selle isiku nõusolekut, kelle kasuks nimetatud piiratud asjaõigus on seatud (asjaõigusseadus § 245 lg 1).
10.19. Maksud ja koormatised. Kõik hoonestusõigusega koormatud maatükil lasuvad maksud tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab hoonestaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti (asjaõigusseadus § 255).
10.20. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik või hoonestaja. Kuni 100-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 100 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 100 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks (maamaksuseaduse § 7 lg 1, § 8 lg 1).
10.21. Hoonestusõiguse sisu hulka kuuluvad kokkulepped. Võlaõiguslikud kokkulepped. Lisaks eelnimetatud hoonestusõiguse sisuna kinnistusraamatusse kantavatele kokkulepetele (mh näiteks kinnistu omaniku nõusoleku nõue hoonestusõiguse võõrandamiseks või koormamiseks, hoonestusõiguse tähtaja pikendamise kokkulepe jne) on võimalik kokku leppida ja kinnistusraamatusse kanda vastavalt asjaõigusseaduse § 255¹ ka kokkulepped: 1) ehitise püstitamise, korrashoiu ja kasutamise kohta; 2) ehitise kindlustamise ja ülesehitamise kohta selle hävimisel; 3) hoonestaja kohustuse kohta maksta leppetrahvi; 4) hoonestaja kohustuse kohta kanda vastava eelduse tekkimisel hoonestusõigus üle omanikule; 5) hoonestusõiguse lõppemisel või hoonestusõiguse omanikule langemisel hoonestajale ehitise eest makstava hüvitise kohta; 6) avalik-õiguslike ja eraõiguslike koormatiste kandmise ja maksude tasumise kohta; 7) hoonestajale hoonestusõiguse uuendamiseks pärast selle lõppemist eesõiguse andmise kohta; 8) kinnisasja omaniku kohustuse kohta müüa kinnisasi selle igakordsele hoonestajale.
10.22. Asjaõigusliku ja võlaõigusliku toimega kokkulepped. Hoonestusõiguse sisuna saab kinnistusraamatusse üksnes need kokkulepped, mille ulatuses on
38
asjaõigusseaduse 6. osas („Hoonestusõigus“) sätestatud, et pooled saavad kõrvale kalduda hoonestusõiguse seadusjärgsest sisust. Kokkulepped, mis on otseselt või viitena lepingule kantud hoonestusõiguse sisuna kinnistusraamatusse, omavad asjaõiguslikku toimet ja kehtivad hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordse omaniku ja igakordse hoonestaja suhtes. Kokkulepped, mida hoonestusõiguse sisuna kinnistusraamatusse kantud ei ole või mida ei saagi hoonestusõiguse sisuna kinnistusraamatusse kanda, kehtivad üksnes need sõlminud isikute vahel ning ei kehti kinnistu igakordse omaniku ja igakordse hoonestaja suhtes. Lepingus sisalduvad võlaõiguslikud kokkulepped lähevad kinnistu ja/või hoonestusõiguse omandajale üle vaid juhul kui võõrandaja ja omandaja on selles kokku leppinud. Vaatamata notariaalakti tõestaja selgitusele soovivad osalejad sõlmida Lepingu selles toodud tingimustel ning ei soovi Lepingusse lisada muid hoonestusõiguse sisu täpsustavaid sätteid.
10.23. Reaalkoormatis. Asjaõigusseaduse § 229 kohaselt võib hoonestusõigust koormata selliselt, et hoonestusõiguse igakordne omanik peab tasuma hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordsele omanikule, perioodilisi makseid rahas.
10.24. Osalejatel oleks võimalik koormata kinnistu ostueesõigusega Lepingu alusel seatava hoonestusõiguse igakordse omaniku kasuks ja vastupidi. Vaatamata notariaalakti tõestaja selgitusele soovivad osalejad sõlmida Lepingu selles toodud tingimustel.
10.25. Ehitise kaitsevöönd. Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa- ala, mille ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks. Kaitsevööndis on keelatud: 1) ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist; 2) ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast; 3) takistada ehitisele juurdepääsu; 4) takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast ohust teavitavate tähiste paigaldamist; 5) takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta ehitist; 6) muud seaduses sätestatud tegevused. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Nõusoleku andmise eest ei või kaitsevööndiga ehitise omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute kehtestamist, mis ei seondu ohutusega. Ehitise omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all. Kaitsevööndiga ehitise omanik annab tasuta andmeid ehitise asukoha kohta kinnisasja omanikule ja selle õiguspärasele kasutajale. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kohustus: 1) tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel; 2) arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga, sealhulgas teavitada maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne tööde alustamist; 3) tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud tööde ajal kinnisasja korrashoid ning tööde lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord, välja arvatud kui endise olukorra taastamine oleks vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutega. Kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul
39
viisil. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise. Andmed kaitsevööndi olemasolu, selle sisu ja ruumilise ulatuse kohta kantakse maakatastrisse. Andmed maakatastrisse kandmiseks esitab kaitsevööndiga ehitise omanik. Kui uue ehitise ehitamisel või juba olemasoleva ehitise asukoha muutmisel ei ole kaitsevööndit puudutavate andmete kandmiseks maakatastrisse esitatud avaldust 30 päeva jooksul pärast ehitise valmimist või selle ümberpaigutamist, ei teki ehitise talumiskohustust ning kinnisasja omanikul on õigus nõuda selle eemaldamist oma kinnisasjalt. (8) Kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndi kaitsmise, tähistamise ja soovitused kaitsevööndis tegutsemise kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (ehitusseadustik § 70).
10.26. Tegevusluba. Lõhkematerjaliseaduse § 12 lg 1 kohaselt võib lõhkematerjali ja pürotehnilist toodet käidelda vaid tegevusloa alusel ning sama seaduse lg 5 kohaselt ei pea muuhulgas tegevusluba olema isikul, kes soovib Eestis lõhkematerjali või pürotehnilist toodet kasutada ajutiselt ja kellel on mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi koos liikmesriik) antud tegevusluba. Selline isik peab vähemalt kümme tööpäeva enne Eestis lõhkematerjali või pürotehnilise toote kasutamise alustamist teavitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgima Eestis tegutsedes lõhkematerjali ja pürotehnilise toote kasutamisele kehtestatud nõudeid.
10.27. Kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Kasutusloaga määratakse ehitise kasutamise otstarve või muudetakse seda. Kasutusloata kasutamise eest võidakse karistada rahatrahviga (ehitusseadustik § 50, 139).
10.28. Krundi ehitusõigusega seonduv. Ehitusseadustiku § 261 lg 1 ja lg 2 kohaselt on riigi eriplaneeringu olemasolul vajalikud asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks. Nimetatud projekteerimistingimuste andmisel lähtutakse ehitusseadustiku § 26 lg 3 p 2 ja p 4 ning määratakse lg 4 nimetatud tingimused.
10.29. Ehitusseadustiku § 26 lg 3 p 2 ja p 4 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga ning muinsuskaitse eritingimusi, kui need on nõutavad muinsuskaitseseaduse kohaselt.
10.30. Ehitusseadustiku § 26 lg 4 kohaselt määratakse projekteerimistingimustega asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise: 1) kasutamise otstarve; 2) suurim lubatud arv maa-alal; 3) asukoht; 4) lubatud suurim ehitisealune pind; 5) kõrgus ja vajaduse korral sügavus; 6) arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused; 7) maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht; 8) ehitusuuringu tegemise vajadus; 9) haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted; 10) lammutamise tähtaeg.
10.31. PlanS § 271 lõige 21 sätestab, et detailse lahenduse koostamisest loobumisel PlanS § 271 lg 1 ja 2 sätestatud juhul määratakse kavandatava ehitise maakasutus- ja
40
ehitustingimused ning lahendatakse muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis. Asjakohasuse hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust. Asukoha eelvaliku etapis lahendatakse asjakohased PlanS § 126 lõikes 1 sätestatud ülesanded, mida tavaliselt lahendatakse detailplaneeringuga (näiteks planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõiguse määramine jms). Detailse lahenduse koostamisest on võimalik loobuda, kui suure riikliku huviga ehitisele on leitud sobiv asukoht ja selle kavandamise varases etapis on olemas piisav teave, et anda välja projekteerimistingimused. See tähendab, et asukoha eelvaliku raames on tehtud piisavas mahus asjakohaseid uuringuid, mis võimaldavad järeldada, et leitud alal puuduvad eelkõige konfliktid inimasulate, tehnilise taristu ning keskkonnakaitsega tervikuna. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osalise kehtestamise Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas on asukoha eelvalikus määratavad projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused piisavad, et määrata projekteerimistingimustega ehitiste täpne asukoht, samuti EhS § 26 lõikes 4 esitatud muud tingimused.
10.32. Võlaõigusseaduse § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
10.33. Reaalservituut tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega, ja lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust.
10.34. Lisaks käesoleva lepingule on pooltel pärast kokkulepitud tingimuste saabumist vajalik sõlmida notariaalselt tõestatud asjaõigusleping Lepingu lisa punkti 12 alusel seatud reaalservituudi kinnistamiseks.
10.35. Asjaõigusseaduse §-des 172 kohaselt reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega.
10.36. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 176 kui reaalservituudi lõpetamise kokkulepet ei saavutata, on valitseva kinnisasja omanikul olulisel põhjusel õigus nõuda teeniva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab teeniva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju. Valitseva kinnisasja omanik peab teeniva kinnisasja omanikule teatama tähtajatu reaalservituudi lõpetamisest või tähtajalise reaalservituudi ennetähtaegsest lõpetamisest kuus kuud ette.
10.37. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 177 kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva kinnisasja koormatisega võrreldes ebamõistlikult väike, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab valitseva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju. Kui valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise vastu, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks. Huvi kaotamist eeldatakse, kui valitseva kinnisasja omanik ei ole 10 aasta jooksul reaalservituuti kasutanud või kui ta on sama aja jooksul lubanud teeniva kinnisasja
41
kasutamist viisil, mis on vastuolus reaalservituudiga. 10.38. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 178 annab reaalservituut õiguse teha üksnes neid
tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav. Valitseva kinnisasja vajaduste suurenemine ei suurenda iseenesest teenival kinnisasjal lasuvat koormatist.
10.39. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 180 on Teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda enda kulul reaalservituudi teostamise viisi muutmist, kui reaalservituudi senist majanduslikku otstarvet võib saavutada ka teostamise viisi muutmise korral ja kui senine teostamise viis on teeniva kinnisasja omaniku huvidele uue viisiga võrreldes tunduvalt kahjulikum. Servituudi teostamise viisi muutmisega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik ette tasuma.
10.40. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 181 kui reaalservituudi teostamine piirdub teeniva kinnisasja ühe osa kasutamisega ja mõni teine osa on selleks niisama sobiv ning reaalservituudi teostamine senisel osal on teeniva kinnisaja omanikule mõne teise osaga võrreldes tunduvalt kahjulikum, on tal õigus nõuda, et reaalservituuti teostataks kinnisasja teisel osal. Ümberpaigutamisega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik ette tasuma.
10.41. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped. Kokkulepped, mida kinnistusraamatusse ei kanta või mille kohta märget kinnistusraamatusse ei tehta, on võlaõiguslikud kokkulepped ja ei kehti kolmandate isikute suhtes.
11. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
11.1. Notari tasud ning nende jaotus osalejate vahel: Hoonestaja tasub notari tasu võlaõigusliku hoonestusõiguse seadmise lepingu (tehinguväärtus 915 840 eurot) ja võlaõigusliku servituudi seadmise leping (tehinguväärtus 639 eurot) tõestamisel 2 693,90 eurot (tehinguväärtus 916 479,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5, 6, 9 lg 1, 22, 23 p 2). Hoonestaja tasub kaugtõestamise notari tasu 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2 1). Eeltoodud summadele lisandub käibemaks. Notari tasu käibemaksuta summa kokku 2 713,90 eurot, käibemaks 651,34 eurot, koos käibemaksuga 3 365,24 eurot. E-notari viide: IS
11.2. Vastavalt ülaltoodud jaotusele tasub osaleja notari tasu sularahas või
maksekaardiga notaribüroos või kolme (3) tööpäeva jooksul ülekandega notari arvelduskontole. Vastavalt notari tasu seaduse § 38 lg 2 vastutavad osalejad notari ees notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt.
Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mille paberkandjal originaaldokumenti säilitatakse notari paberarhiivis ning digitaalset originaaldokumenti digitaalses notariaalarhiivis. Digitaalne ärakiri lepingust on osalejatele tasuta kättesaadav www.eesti.ee ja
42
www.notar.ee. Kui osaleja soovib, on tal võimalik notaribüroost saada paberkandjal kinnitatud ärakiri (maksumus 0.24 eurot / lk) või digitaalne kinnitatud ärakiri e-posti teel (maksumus 0.24 eurot / lk). Sellise lepingu ärakirja notaritasu tasub iga osaleja enda ärakirja eest. Notariaalakti tõestaja juures viibinud osalejale on notariaalakt tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejale läbivaatamiseks, seejärel osaleja poolt heaks kiidetud ning notariaalakti paberkandjal eksemplar koos selle lisaga on notari juures olnud isiku poolt omakäeliselt allkirjastatud. Videosilla vahendusel eesti keelt mittevaldavale osalejale on notariaalakti tõlgitud notariaalakti tõestaja poolt eesti keelest inglise keelde, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud, seejärel osaleja poolt heaks kiidetud ja videosilla vahendusel osalev isik on notariaalakti koos selle lisaga digitaalse eksemplari digitaalselt allkirjastanud. Käesolevas notariaalaktis viidatud ning aktile lisatud plaan on esitatud notari juures viibinud osalejatele paberkujul ning videosilla vahendusel osalejatele ekraanil enne heakskiitmist läbivaatamiseks ja tutvumiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud. Käesolevas paberdokumendis on 55 lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil. Digitaalse eksemplari digitaalallkirjad: Asukoht kaugtõestamisel (tema enda ütluste kohaselt)
Lee Jonathan Thornhill Inglismaa
Notariaalakti tõestaja digitaalallkiri kaugtõestamise dokumendil:
Paberkandjal eksemplari allkirjad: Tambet Tõnisson _____________________________ __________________
/ees- ja perekonnanimi omakäeliselt/ /allkiri/
Notariaalakti tõestaja allkiri ja pitser paberdokumendil:
LISA NR 1
HOONESTUSÕIGUSE JA REAALSERVITUUDI TINGIMUSED
1. SEOS LEPINGUGA JA OSALEJATE KINNITUSED
1.1. Lepingus sätestatud definitsioone kohaldatakse vastavalt ka käesolevale lisale, v.a
ulatuses, milles vastav mõiste on käesolevas lisas defineeritud teisiti.
1.2. Pooled tagavad ja kinnitavad, et vastava Poole poolt Lepingus antud kinnitused on
õiged, täielikud ja mitteeksitavad nii Lepingu sõlmimise hetke seisuga kui ka
Asjaõiguslepingu sõlmimise hetke seisuga. Ulatuses, milles kinnitused käsitlevad
Omanikule teadaolevaid asjaolusid, lähtutakse Omaniku teadmisest Lepingu
allkirjastamise ajal. Lepingus Hoonestaja poolt antud kinnitused loetakse
Asjaõiguslepingu alusel Hoonestaja antud kinnitusteks. Ulatuses, milles kinnitused on
antud Lepingus Kinnistu kohta, loetakse need Asjaõiguslepingu sõlmimisel antuks
Kinnistu kohta.
2. HOONESTUSÕIGUSE TÄHTAEG JA ULATUS
2.1 Pooled on kokku leppinud ning Omanik seab Kinnistule esimesele järjekohale
Hoonestaja kasuks tasulise Hoonestusõiguse tähtajaga 50 aastat alates Hoonestusõiguse
kandmisest kinnistusraamatusse.
2.2 Pooled lepivad kokku, et Hoonestajal on õigus nõuda omal kulul Lepingu muutmist
selliselt, et Hoonestusõiguse tähtaega pikendatakse kuni 20 aasta võrra, st
Hoonestusõiguse tähtajaks on kuni 70 aastat alates Hoonestusõiguse kandmisest
kinnistusraamatusse.
2.3 Omanik ja Hoonestaja on kokku leppinud, et Lepingu muutmist kooskõlas Lepingu lisa
nr 1 punktiga 3.2 nõudev Hoonestaja informeerib Omanikku Lepingus märgitud
aadressil või e-posti aadressil Lepingu muutmise lepingu ning selleks vajalike
nõusolekute ja tahteavalduste andmise ajast ja kohast vähemalt kaks (2) aastat ette ning
eelnimetatud teate saanud Omanik kohustub ilmuma eelnimetatud tehingu tegemiseks
teatatud ajal kohale. Hoonestaja kohustub tegema kõik endast oleneva, et vajadusel
annaksid Hoonestusõigust koormavate piiratud asjaõiguste omajad ja Omanik kohustub
tegema kõik endast oleneva, et vajadusel annaksid Kinnistut koormavate piiratud
asjaõiguste omajad eelnimetatud tehingu(te) tegemiseks oma vormikohase(d)
tagasivõtmatu(d) nõusoleku(d).
2.4 Hoonestusõiguse ala asub Kinnistul ja on märgitud Lepingu lisaks nr 2 oleval plaanil
märgistusega „Odin Defence, Krundi suurus 15,6 ha, Ehitiste ala 12,8 ha“ ruudulisel
alal, eespool ja edaspidi Hoonestusõiguse Ala. Hoonestusõiguse Alale püstitatavad
Ehitised on Hoonestusõiguse olulised osad. Asjaõiguslepingu sõlmimisel on Omanikul
või Hoonestajal õigus nõuda Lepingu muutmist selliselt, et Hoonestusõiguse ala täpne
paiknemine näidatakse Asjaõiguslepingu (Lepingu muutmiseks sõlmitava notariaalakti)
lisaks oleval plaanil.
2.5 Hoonestusõigus ei ulatu Omanikule või kolmandatele isikutele kuuluvatele
Hoonestusõiguse alal paiknevatele ja seda läbivatele liinidele, trassidele ja muudele
kommunikatsioonidele (tehnovõrkudele ja –rajatistele).
2 / 12
3. HOONESTUSÕIGUSE TASU
3.1 Hoonestaja kohustub tasuma Omanikule alates Asjaõiguslepingu sõlmimisest kuni
Hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks nõutavas vormis notariaalse
kinnistamisavalduse esitamiseni tasu summas 2862 eurot iga Hoonestusõiguse ala hektari kohta aastas, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhtudel ja
määras, edaspidi Hoonestustasu. Hoonestaja tasub Omanikule kuni Käitamisloa
saamiseni iga-aastaselt 10% Hoonestustasu summast.
3.2 Hoonestustasu iga-aastased summad tasutakse järgneva perioodi eest ette kaks korda
aastas võrdsetes summades, iga aasta 1. juuliks ja 1. jaanuariks, Omaniku poolt saadetud
arve alusel, kusjuures esimese kalendaarse poolaasta Hoonestustasu makstakse kümne
(10) tööpäeva jooksul alates Asjaõiguslepingu sõlmimisest.
3.3 Omanik esitab Hoonestajale hiljemalt kolmekümne (30) päeva enne iga maksetähtaja
saabumist arve, millel on näidatud vähemalt Hoonestustasu summa ja Omaniku
arvelduskonto number. Erandina esitab Omanik esimese arve ühe (1) kuu jooksul alates
Asjaõiguslepingu sõlmimise päevast.
3.4 Omanik esitab Hoonestajale hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks arve möödunud kuul
tarbitud Kommunaalteenuste eest. Hoonestaja kohustub arve tasuma kolmekümne (30)
päeva jooksul.
3.5 Kui Hoonestustasu maksmise kohustus lõpeb poolaasta keskel, ei tagastata Hoonestajale
enam makstud Hoonestustasu. Kui Hoonestustasu määr muutub poolaasta keskel, tasub
Hoonestaja muutunud määras Hoonestustasu alates järgmisest maksest, kusjuures
varasemate perioodide Hoonestustasu ümber ei arvutata.
3.6 Hoonestustasu muudetakse automaatselt iga aasta järel vastavalt Eesti Statistikaameti
(või kui Eesti Statistikaamet lõpetab vastava tegevuse, siis muu ameti või asutuse, kes
tegeleb riikliku statistika avaldamisega) poolt avaldatud Eesti tarbijahinnaindeksi
(IA02: TARBIJAHINNAINDEKS, 1997 = 100 (KUUD)) muutusele möödunud aasta
jooksul. Kui nimetatud indeksi avaldamine lõpeb, võtab Omanik aluseks muu
võimalikult sarnase sisuga indeksi. Omanik arvutab Hoonestustasu suuruse muutuse
igal indekseerimise aastal ümber vastavalt käesolevas punktis sätestatule ning teatab
selle Hoonestajale hiljemalt 1. juuliks tasutava Hoonestustasu arve esitamisel.
3.7 Hoonestustasu ja Kommunaalteenuste arve tasumisega või mistahes muu Lepingu või
Hoonestusõigusega seonduva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on Omanikul
õigus nõuda tasumata summalt viivist. Viivise määr on 0,05% iga viivitatud päeva eest
või seadusejärgne viivise määr, kui see on suurem kui 0,05% päevas.
3 / 12
Hoonestustasu maksmise kohustuse täitmise tagamiseks kantakse kinnistusraamatusse
Hoonestusõiguse kohta avatava kinnistusregistri registriosa kolmandasse jakku
esimesele järjekohale reaalkoormatis Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordse
omaniku kasuks Hoonestusõiguse igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele
sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude rahuldamiseks. Omanik ja
Hoonestaja lepivad kokku, et Hoonestustasu tasumist tagav reaalkoormatis jääb
erinevalt täitemenetluse seadustiku § 158 lõikes 3 sätestatust püsima, kui Omanik
reaalkoormatise alusel või mõne teise eespool või samal järjekohal asuva piiratud
asjaõiguse omanik Hoonestusõigusele sissenõude pöörab. Kui Hoonestusõigusele on
seatud hüpoteek Hoonestaja rahastaja (edaspidi Hüpoteegipidaja) kasuks ning
Omanikule on sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatatud, siis Omanik
kohustub Hüpoteegipidajale kirjalikus vormis teatama Hoonestusõiguse omanikule
langemise või Omaniku Hoonestusõiguse lõpetamise aluse esinemisest ning Omaniku
soovist nõuda Hoonestusõiguse omanikule langemist või Hoonestusõigust lõpetada ning
samuti reaalkoormatise alusel sundtäitmise nõudmise kavatsusest. Kui Hüpoteegipidaja
või Hoonestaja ei ole heastanud rikkumist, mis annab Omanikule õiguse nõuda
Hoonestusõiguse omanikule langemist või Hoonestusõiguse lõpetamist või
reaalkoormatise alusel sundtäitmise nõudmist, 60 päeva jooksul arvates Omaniku poolt
vastava kirjaliku teate esitamisest, on Omanikul õigus nõuda Hoonestusõiguse
omanikule langemist vastavalt punktile 7.1 või nõuda reaalkoormatise alusel
sundtäitmist.
3.8 Hoonestustasu muutmise nõude tagamiseks kantakse Hoonestusõiguse kohta avatava
kinnistusregistri registriossa Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordse
omaniku kasuks Hoonestusõigust koormava reaalkoormatisega ühele ja samale
esimesele järjekohale vastav märge.
4. PROJEKTI RAJAMINE, OPEREERIMINE JA KORRASHOID
4.1 Hoonestusõiguse alusel on Hoonestajal õigus ja kohustus rajada Hoonestusõiguse alale
Ehitised ja kasutada Ehitisi Projekti eesmärgi täitmiseks. Hoonestajal on kogu
Hoonestusõiguse tähtaja jooksul õigus põhjendatud vajadusel otsustada Ehitised
Hoonestusõiguse Ala piires ümber paigutada, asendada, teisaldada, muuta või paigutada
Hoonestusõiguse Alale uusi Ehitisi, saates Omanikule eelnevalt selle kohta uue
Asendiplaani tingimusel, et need rajatakse Projekti eesmärgi täitmiseks ja tingimusel, et
seeläbi ei kahjustata Omaniku ega teiste Kaitsetööstuspargi kasutajate õiguseid.
4.2 Kõik Hoonestusõiguse alale rajatavad Ehitised ja paigaldatavad seadmed peavad
vastama kõikidele sellist tüüpi tootmisele ja käitlemiskohale esitatavatele nõuetele ning
arvestama kasutusse võetava taristu võimalusi, eelkõige ohutusvalli kõrgus, käideldava
lõhkeaine maksimaalne netokogus jms. Kõik alale paigutatavad Ehitised ja seadmed
peavad ehituslike näitajate, parameetrite jms osas võimaldama Hoonestajal saada
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastavat käitlemiskoha
käitamisloa, edaspidi Käitamisluba.
4.3 Pooled on kokku leppinud, et kuupäev, mil Ehitiste kasutamine Projekti eesmärgi
täitmiseks on alanud, sh Hoonestajale on väljastatud Käitamisluba, edaspidi
Käikuandmise Kuupäev, peab saabuma hiljemalt kahekümne nelja (24) kuu jooksul
arvates Asjaõiguslepingu sõlmimisest. Kui see viibib Projekti rajamisega seotud
kohtuvaidluse tõttu (sh Planeeringu, ehitusloa vaidlustamine vms), siis pikeneb tähtaeg
4 / 12
vastava vaidluse aja võrra (mida arvestatakse kuni lõpliku jõustunud kohtulahendi
saamiseni). Selguse huvides, Käikuandmise Kuupäeva ei mõjuta vaidlused Hoonestaja
tarnijate, finantseerijate ja muude koostööpartneritega.
4.4 Alates Käikuandmise Kuupäevast peab Hoonestaja kasutama Ehitisi Projekti eesmärgi
täitmiseks.
4.5 Hoonestusõiguse kasutamine muul eesmärgil kui Projekti eesmärk on lubatav üksnes
Omaniku eelneva kirjaliku nõusoleku alusel.
4.6 Hoonestaja ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine ning Hoonestaja aktsiate või
osade omandiõiguse üleandmine on kuni Käikuandmise Kuupäevani lubatav üksnes
Omaniku eelneval kirjalikul nõusolekul. Omanikul on õigus nõusoleku andmisest
keelduda ainult juhul, kui kavandatava tehingu tulemusel satub ohtu Projekti
teostamine. Hoonestaja peab Omanikku käesolevas punktis sätestatud muudatustest
mõistliku aja jooksul ette teavitama. Omanik annab nõusoleku mõistliku tähtaja jooksul,
kuid mitte kauem kui ühe (1) kuu jooksul alates nõusoleku taotluse esitamisest, mistõttu
peab Hoonestaja teavitama Omanikku ette piisava ajavaruga, et Omanikul oleks aega
nõusoleku andmise üle otsustamiseks enne kavandatava sündmuse toimumist. Omaniku
eelneva nõusoleku saamise kohustuse rikkumisel on Omanikul õigus nõuda
Hoonestajalt leppetrahvi summas 100 000 eurot.
4.7 Juhul, kui esineb mõni Lepingu lisa punktis 4.6 esimeses lauses toodud olukord ning
vastava tehingu suhtes on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (või muu asutus,
mis teostab välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise seaduse järgset kontrolli ja
annab välisinvesteeringu loa) või Kaitsepolitseiamet kontrolli teostanud, siis ei ole
Lepingu lisa punktis 4.6 sätestatud Omaniku nõusolek vajalik ja piisab ainult Omaniku
teavitamisest. Sel juhul ei ole Omaniku nõusoleku puudumine aluseks nõuda
leppetrahvi ega kohaldada muid Lepingus ja käesolevas lisas toodud sanktsioone.
4.8 Hoonestusõiguse ala kolmanda isiku omandisse või kasutusse andmine on lubatav
üksnes Omaniku eelneva kirjaliku nõusoleku alusel.
4.9 Hoonestaja on kohustatud hoidma Ehitised (sh sinna paigaldatud seadmed) ja
Hoonestusõiguse Ala alaliselt mõistlikult heas seisukorras kuni Ehitiste lammutamise
või Hoonestusõiguse lõppemiseni, kumb iganes saabub varem.
4.10 Juhul, kui Hoonestusõiguse alale jääb Asjaõiguslepingu sõlmimise seisuga kasvavat
metsa, mis tuleb vastavalt Asendiplaanile Ehitiste rajamiseks eemaldada, siis Omanikul
on Hoonestaja põhjendatud taotluse saamisel kohustus korraldada sellise metsa
Hoonestusõiguse alalt raiumine ja ära vedamine mõistlikult võimalikult lühikese aja
jooksul, aga igal juhul hiljemalt 6 kuu jooksul taotluse ja Asendiplaani Omaniku poolt
kättesaamisest arvates, kusjuures metsa realiseerimisest saadav tulu kuulub Eesti riigile.
Hoonestaja kohustub Hoonestusõiguse alal säilitama maksimaalselt võimalikus ulatuses
kõrghaljastuse. Hoonestaja kannab metsa raiega Omanikule tekkinud kulu (s.h
keskkonnatasude seadusest tuleneva raadamisõiguse tasu).
4.11 Hoonestaja kohustub:
4.11.1 omal kulul tegema kõik Lepingu täitmiseks vajalikud tööd, sh ettevalmistavad tööd,
projekteerimis-, ehitustööd ning tööd Käitamisloa väljastamiseks;
5 / 12
4.11.2 mitte kahjustama Kaitsetööstuspargi osi, mis jäävad välja Hoonestusõiguse alast;
4.11.3 mitte takistama õigusvastaselt teiste Kaitsetööstuspargis tegutsevate või tegevust
planeerivate isikute tegevust, sh mitte vaidlustama neile väljastatud lubasid,
nõusolekuid ja kooskõlastusi. Ulatuses, milles teiste Kaitsetööstuspargis tegutsevate
isikute tegevus eeldab Hoonestaja nõusolekut või kooskõlastust, ei või Hoonestaja
sellest ilma põhjendatud aluseta keelduda. Juhul, kui teiste Kaitsetööstuspargis
tegutsevate või tegevust planeerivate isikute tegevus mõjutab või võib mõjutada
negatiivselt Projekti elluviimist või tegutsemist, kohustub Omanik Hoonestaja taotlusel
võtma kasutusele vajalikud meetmed negatiivsete mõjude või selle riski vähendamiseks
ning tegutsema aktiivselt võimalike lahenduste leidmiseks negatiivsete mõjude
ärahoidmiseks.
4.11.4 arvestama mõistlikult Kaitsetööstuspargi teiste hoonestajate, kasutajate ja
teenusepakkujate ja Omaniku õigustega ning mitte põhjustama Kaitsetööstuspargi
kasutamisel suuremaid negatiivseid kõrvalmõjusid, kui on Hoonestaja tegevust
reguleerivate õigusaktide alusel lubatav;
4.11.5 täitma kõiki Tegevusloast, Käitamisloast ja seadusest tulenevaid kohustusi ja tagama
kõigi vajalike lubade, nõusolekute ja kooskõlastuste olemasolu ja kehtivuse;
4.11.6 täitma Projekti tegevusalal kehtivaid tööstusharu parimaid praktikaid, sh tervise- ja
ohutusealaseid nõudeid;
4.11.7 järgima kõiki Omaniku poolt Kaitsetööstuspargis kehtestatud kordasid (sh
julgeolekueeskirju) ning tagama, et kõik Hoonestaja töötajad, alltöövõtjad, partnerid ja
külalised selliseid kordasid täidaks;
4.11.8 tagama Hoonestusõiguse alal kõigi heakorra-, keskkonna-, tuleohutuse jm nõuete
täitmine, vältides oma tegevusega kahjulikke keskkonna- ja muid mõjusid Omaniku ja
Kaitsetööstuspargi teiste hoonestajate varale, inimeste tervisele ning likvideerima ja
hüvitama koheselt tekkinud kahju, sh kolmandatele isikutele;
4.11.9 teavitama viivitamatult Hoonestusõiguse alal või Kaitsetööstuspargis toimunud avariist,
tulekahjust või muust õnnetusest Omaniku kontaktisikuid, vajadusel häirekeskust ning
võtma kohe tarvitusele abinõud, et vältida ja vähendada sündmusest tulenevaid
võimalikke kahjusid ning kõrvaldada sündmuse tagajärjed;
4.11.10 tagama igal ajahetkel vastutuskindlustuse kehtivus vähemalt tegevusvaldkonnas
tavapärases ulatuses ja tingimustel;
4.11.11 taluma Planeeringu alusel rajatava Kaitsetööstuspargi opereerimise võimalikke
negatiivseid kõrvalmõjusid, sh Kaitsetööstusparki rajatavatest ehitistest tulenevaid
negatiivseid mõjutusi (sh müra, lööklaineid, vibratsiooni jmt), mis võivad ületada
kohustuslikke või soovitatavaid piirtasemeid, mis on kehtestatud seadusandlusega või
normidega, või üldiselt soovitatavaks või tervislikuks peetavaid tasemeid ning
Kaitsetööstuspargi ehitistest tingitud liikumispiiranguid. Kaitsetööstuspargi negatiivsed
kõrvalmõjud ei või kaasa tuua selliste piiranguvööndite kehtestamist Hoonestusõiguse
alal, mis takistavad Hoonestusõiguse teostamist elluviimist;
4.11.12 taluma Kaitsetööstuspargis tegutsevate või tegevust planeerivate isikute
tegevust, sh ei tohi Hoonestaja vaidlustada Kaitsetööstuspargis tegutsevatele isikutele
6 / 12
väljastatud lubasid, nõusolekuid ja kooskõlastusi Planeeringus näidatud printsipiaalsele
lahendusele (sh ennekõike kinnistute perspektiivne sihtotstarve, perspektiivsete
hoonestusalade asukohad, lubatud suurim hoonete kõrgus, korruselisuse arv ning
maksimaalne ehitusalune pind). Hoonestaja kohustub nõustuma eriplaneeringuga,
projekteerimistingimustega, ehitusloa ja/või ehitusteatisega, kasutusloa ja/või
kasutusteatisega ja/või maa sihtotstarbe muutmisega, eeldusel, et neis kavandatu või
taotletu vastab Planeeringus näidatud printsipiaalse lahenduses toodule.
Talumiskohustus hõlmab ka talumiskohustusega hõlmatud tegevusega seonduvate
haldusaktide mitte vaidlustamise kohustust ning kohustust mitte mõjutada kolmandat
isikut vastavaks tegevuseks. Hoonestaja kohustub mitte vaidlustama ega takistama
vastavaid tegevusi mistahes viisil.
4.12 Ulatuses, milles Pooled on kokku leppinud, tagab Omanik kommunaalteenuste
osutamise Kaitsetööstuspargi territooriumil (prügivedu, vesi ja kanalisatsioon,
tulekustutusvesi, ühendus sidevõrguga, teehooldus ja -remont, lumetõrje, valveteenus,
kuum aur; edaspidi Kommunaalteenused) ja selleks vajaliku infrastruktuuri
(sidekaablid, torustikud, juurdepääsuteed avalikult kasutatavalt teelt, piirdeaed
Kaitsetööstuspargi territooriumi ümber, kuivenduskraavid, katlamaja) välja ehitamise
hiljemalt 01.07.2027 a. Kommunaalteenuste tehniline spetsifikatsioon lisatakse
Asjaõiguslepingu lisaks.
4.13 Omanik osutab kokku lepitud kommunaalteenuseid isiklikult kulupõhiselt või
riigihanke kaudu leitud kolmanda isiku vahendusel. Kommunaalteenuste eest tasumine
toimub arvestite olemasolul arvesti põhise tegeliku tarbimise alusel, arvesti puudumisel
vastavalt Hoonestusõiguse ala ja Kaitsetööstuspargi kõigi hoonestusõiguse alade
pindalade proportsioonidele. Hoonestaja taotlusel võimaldab Omanik Hoonestajal
kontrollida kommunaalteenuste aluseks olevad arveid ja muid kuludokumente
mõistlikus ulatuses.
4.14 Elektriühenduse rajamiseks kohustub Hoonestaja esitama liitumistaotluse
võrguettevõtjale. Omanik rajab omal kulul Kaitsetööstuspargi alale elektrivõrguga
liitumiseks vajaliku infrastruktuuri, sh alajaama. Omanik tagab, et Hoonestaja saab
kasutada elektriühendust 0,2 MW võimsusega hiljemalt alates 01.07.2027. Omanik
kohustub võimaldama võrguettevõtjal tasuta kasutada Kaitsetööstuspargi ala kuni
Hoonestusõiguse piirini elektriühenduse rajamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamiseks,
sh seadma võrguettevõtja nõudmisel vastavad servituudid.
4.15 Omanik tagab Hoonestajaga kokku lepitud Kaitsetööstuspargi Hoonestajale
opereerimiseks vajaliku taristu (edaspidi Taristu) rajamise hiljemalt 01.07.2027 ja
Taristu säilimise heas seisukorras kuni Hoonestusõiguse kehtivuse lõppemiseni. Taristu
hulka kuuluvad muu hulgas:
4.15.1 laskemoona, lõhkematerjali mittesisaldava lahingumoona, lõhkeainet sisaldava
lahingumoona, sõjalise lõhkematerjali või sõjalise lõhkeaine või nende komponentide
hoidmiseks ning ladustamiseks mõeldud laod (edaspidi Hoidla);
4.15.2 laskemoona, lõhkematerjali mittesisaldava lahingumoona, lõhkeainet sisaldava
lahingumoona, sõjalise lõhkematerjali või sõjalise lõhkeaine või nende komponentide
katsetamiseks mõeldud katsepaik; ja
4.15.3 laskemoona, lõhkematerjali mittesisaldava lahingumoona, lõhkeainet sisaldava
7 / 12
lahingumoona, sõjalise lõhkematerjali või sõjalise lõhkeaine või nende komponentide
hävitamiseks, sh lõhkamiseks sobilik taristu, mis võimaldab neid hävitada.
4.16 Taristu kasutamiseks sõlmivad Pooled Taristu teenuslepingu, mille põhitingimused
lisatakse Asjaõiguslepingule.
4.17 Taristu tehnilised tingimused, sh Hoidlate arvu määrab Omanik omal äranägemisel,
võttes arvesse Kaitsetööstuspargis tegutsevate isikute vajadused, Kaitsetööstuspargi
territooriumiga seotud piirangud ja Omaniku poolt sõlmitud Taristu teenuslepingute
tingimused.
4.18 Juhul, kui Omanik ei täida punktides 4.12 ja 4.14 nimetatud kohustusi tähtaegselt ega
raja Taristut punktis 4.15 nimetatud tähtajaks, pikeneb viivituses oldud aja võrra
vastavalt Hoonestajale Lepinguga määratud Käikuandmise Kuupäev.
4.19 Omanik teatab Hoonestajale mõistliku aja jooksul juhul, kui Taristu rajamise ajakavas
on toimunud muudatusi, mis seavad ohtu Taristu tähtaegse valmimise. Hoonestaja
taotlusel annab Omanik Hoonestajale ülevaate Taristu ehitustööde hetkeseisust ja
planeeritavast ajakavast.
5. HOONESTUSÕIGUSE JA KINNISTU VÕÕRANDAMINE
5.1 Omanik kohustub tagama, et Hoonestusõigusega koormatud Kinnistu või selle osa
võõrandamisel (sh omaniku vahetumisel ühinemisel, jagunemisel või ettevõtte
ülemineku käigus), v.a võõrandamisel täite- ja pankrotimenetluses, võtab
Hoonestusõigusega koormatud Kinnistu omandaja üle kõik Lepingus sätestatud
Omaniku ja Hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslikud kokkulepped. Hoonestaja annab
käesolevaga nimetatuks oma tingimusteta ja tagasivõtmatu nõusoleku.
5.2 Hoonestajal on Hoonestusõiguse tervikuna või osaliselt võõrandamiseks vajalik saada
Kinnistu igakordse omaniku eelnev nõusolek. Nõusoleku andmisega Hoonestusõiguse
võõrandamiseks loetakse Omanik ühtlasi andnuks oma tingimusteta ja tagasivõtmatu
nõusoleku Lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmiseks Hoonestusõiguse
omandajale. Käesolev kokkulepe kantakse Hoonestusõiguse sisuna
kinnistusraamatusse.
5.3 Hoonestaja kohustub tagama, et Hoonestusõiguse või selle osa võõrandamisel (sh
Hoonestaja vahetumisel ühinemisel, jagunemisel või ettevõtte ülemineku käigus), v.a
võõrandamisel täite- ja pankrotimenetluses, võtab Hoonestusõiguse omandaja üle kõik
käesolevas lepingus sätestatud Omaniku ja Hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslikud
kokkulepped.
5.4 Punktides 5.1 või 5.3 sätestatud kohustuse rikkumisel on teisel Poolel õigus nõuda
rikkuvalt Poolelt leppetrahvi summas 100 000 eurot.
5.5 Hoonestusõiguse koormamiseks on vajalik Omaniku eelnev nõusolek. Omanik peab
otsustama nõusoleku andmise 30 päeva jooksul alates nõusoleku andmiseks piisavat
informatsiooni sisaldava taotluse saamisest. Ilma Omaniku eelneva nõusolekuta on
lubatav Hoonestusõigusele hüpoteegi seadmine Euroopa Majanduspiirkonnas
registreeritud krediidiasutuse kasuks. Käesolev kokkulepe kantakse Hoonestusõiguse
8 / 12
sisuna kinnistusraamatusse.
6. HOONESTUSÕIGUSE LEPINGU LÕPETAMINE
6.1 Hoonestajal on õigus nõuda Omanikult Hoonestusõiguse lõpetamist ja nõusoleku
andmist Hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks, teatades sellest Omanikule
kirjalikult vähemalt kolmkümmend (30) päeva ette (punkti 6.1.3 puhul vähemalt 12
kuud ette), kui:
6.1.1 Omanik rikub oluliselt Lepingut ning see piirab või takistab oluliselt Hoonestusõiguse
teostamise võimalust ning Omanik ei ole rikkumist lõpetanud ka Hoonestaja poolt antud
30-päevase tähtaja jooksul. Sellisel juhul kohustub Omanik hüvitama Hoonestajale
taganemisega seotud otsese varalise kahju;
6.1.2 Hoonestusõigus ei ole kinnistusraamatusse kantud ühe (1) aasta jooksul arvates
Asjaõiguslepingu sõlmimise kuupäevast;
6.1.3 pärast Käikuandmise Kuupäeva soovib Hoonestaja lõpetada kõigi Ehitiste opereerimise.
6.2 Omanikul on õigus nõuda Hoonestajalt Hoonestusõiguse lõpetamist ja nõusoleku
andmist Hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks, teatades sellest
Hoonestajale kirjalikult kolmkümmend (30)päeva ette (punkti 6.2.2 puhul vähemalt 12
kuud ette), kui:
6.2.1 Hoonestusõigus ei ole kinnistusraamatusse kantud ühe (1) aasta jooksul arvates
Asjaõiguslepingu sõlmimise kuupäevast;
6.2.2 lepingu objekti on vaja riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil (RVS § 20
lg 2). Sellisel juhul kohustub Omanik hüvitama Hoonestajale taganemisega seotud
otsese varalise kahju.
6.3 Punktides 6.1 ja 6.2 sätestatud juhtudel sõlmivad Pooled Hoonestusõiguse lõpetamise
kokkuleppe hiljemalt 20 päeva jooksul arvates taganemise jõustumisest notariaalselt
tõestatud vormis ning taotlevad Hoonestusõiguse kande kustutamist kinnistusraamatust.
Hoonestaja kohustus maksta Hoonestustasu lõpeb Hoonestusõiguse kinnistusraamatust
kustutamiseks nõutavas vormis notariaalse kinnistamisavalduse esitamisega.
6.4 Kui Ehitised hävivad tervikuna või osaliselt selliselt, et nende Projekti eesmärgi täitmise
jätkamine ei ole võimalik, ei ole Hoonestaja kohustatud Ehitisi taastama, kui ta esitab
teate Hoonestusõiguse lõpetamiseks vastavalt punktile 6.1.3. Hoonestusõiguse lepingu
lõpetamisel kohustub Hoonestaja korraldama hävinud Ehitiste teisaldamise punktis 9
nimetatud tähtaja jooksul ja ulatuses.
6.5 Hoonestusõiguse lõpetamisel ei maksa Pooled teineteisele mingeid hüvitisi (v.a. punktis
6.1.1 ja 6.2.2 nimetatud juhul). Nimetatu ei mõjuta Hoonestaja kohustust maksta kuni
Hoonestusõiguse kustutamiseni sissenõutavaks muutunud Hoonestustasu ja sellelt
arvestatud viivist (kui see on asjakohane). Selguse huvides, viivisearvestus jätkub ka
pärast kustutamist kuni kohustuse kohase täitmiseni käesolevas lepingus nimetatud
määras.
9 / 12
7. HOONESTUSÕIGUSE OMANIKULE LANGEMINE
7.1 Hoonestusõigusega koormatud kinnistu omanikul on õigus nõuda Hoonestajalt
nõusolekut Hoonestusõiguse kandmiseks Hoonestusõigusega koormatud kinnistu
omaniku nimele (hoonestusõiguse omanikule langemine) või Hoonestusõiguse
üleandmist Hoonestusõigusega koormatud kinnistu omaniku poolt nimetatud isikule
kui:
7.1.1 Käikuandmise Kuupäev ei ole saabunud Lepingu lisa nr 1 punktis 4.3 nimetatud
tähtpäevaks ning ei ole saabunud ka Omaniku poolt antud täiendava 6-kuulise tähtaja
jooksul, välja arvatud juhul, kui Käikuandmise Kuupäev ei ole saabunud põhjustatult
avaliku võimu asutuse ebaseaduslikust viivitusest Hoonestaja poolt esitatud
Käikuandmise Kuupäeva saabumiseks vajaliku loa taotluse menetlemisel;
7.1.2 Hoonestajale antud Tegevusluba või Käitamisluba muutub Hoonestajast tulenevatel
põhjustel kehtetuks (sh selle kehtivus peatatakse) ja Hoonestajale ei väljastata kehtivat
Tegevusluba ja Käitamisluba ka Omaniku poolt antud täiendava 6-kuulise tähtaja
jooksul;
7.1.3 Hoonestaja on viivitanud Hoonestustasu või Kommunaalteenuste arve maksmise
kohustuse täitmisega rohkem kui kolm kuud ning ei ole nimetatud rikkumist lõpetanud
ka Omaniku poolt antud täiendava 30-päevase tähtaja jooksul;
7.1.4 Hoonestaja rajab Hoonestusõiguse alale muid ehitisi peale Ehitiste ning ei ole rikkumist
lõpetanud ka Omaniku poolt antud täiendava 30-päevase tähtaja jooksul. Selguse
huvides, käesolevas punkti alusel ei teki alust Hoonestusõiguse omanikule langemiseks,
kui Hoonestaja rajab Hoonestusõiguse alale Projekti eesmärgi täitmisega seonduvaid
abistava iseloomuga ehitisi, mis ei kahjusta Omaniku ega teiste Kaitsetööstuspargi
kasutajate õiguseid;
7.1.5 Hoonestaja lõpetab Hoonestusõiguse alal käitlemise ja ei taasta seda mõistliku aja
jooksul arvates käitlemise peatumise põhjuse äralangemisest täielikult või olulises osas
Projekti eesmärgi täitmiseks ning Hoonestaja ei ole käitlemist taastanud ka Omaniku
poolt antud täiendava 6-kuulise tähtaja jooksul. Selguse huvides, käesolevas punkti
alusel ei teki alust Hoonestusõiguse omanikule langemiseks, kui rikkumise põhjustavad
Projekti eesmärgi täitmiseks vajalike toorainete tarneraskused või vääramatu jõud;
7.2 Omanikul ei ole ühelgi muul alusel peale Lepingu lisa nr 1 punktides 6.2 ja 7.1
sätestatud alustel õigust nõuda Hoonestusõiguse omanikule langemist, taganeda
Asjaõiguslepingust või mistahes muul alusel ühepoolselt lõpetada. Pooled loevad
punktis 7.1 kirjeldatud rikkumist ainsaks Hoonestaja lepinguliste kohustuste olulisteks
rikkumisteks asjaõigusseaduse § 2441 lg 1 tähenduses, mille alusel Omanikul võib olla
õigus Hoonestusõiguse omanikule langemist nõuda.
7.3 Hoonestusõiguse omanikule langemise korral ei maksa Hoonestaja Omanikule mingeid
hüvitisi. Nimetatu ei mõjuta Hoonestaja kohustust maksta kuni Hoonestusõiguse
omanikule langemiseni sissenõutavaks muutunud Hoonestustasu ja sellelt arvestatud
viivist (kui see on asjakohane). Selguse huvides, viivisearvestus jätkub ka pärast
omanikule langemist kuni kohustuse kohase täitmiseni käesolevas lepingus nimetatud
määras.
10 / 12
7.4 Pooled on kokku leppinud, et Hoonestusõiguse Omanikule langemisel on välistatud
Omaniku poolt hüvitiste maksmine Hoonestajale.
7.5 Hoonestusõiguse omanikule langemise korral sõlmitakse asjaõigusleping
Hoonestusõiguse üleandmiseks Omanikule või tema poolt nimetatud isikule 20 päeva
jooksul arvates Omaniku poolt Hoonestajale vastavasisulise nõude esitamisest. Vastava
kohustuse rikkumisel korral on Omanikul õigus nõuda Hoonestajalt leppetrahvi summas
1 000 eurot päevas kuni Hoonestusõiguse üleandmiseni.
7.6 Hoonestusõiguse Omanikule langemise korral tagab Hoonestaja Hoonestusõigust
koormavate kolmandate isikute õiguste kustutamise kinnistusraamatust
Hoonestusõiguse Omanikule või Hoonestusõigusega koormatud kinnistu omaniku poolt
nimetatud isikule üleandmise päeval. Selle kohustuse rikkumisel on Omanikul õigus
nõuda Hoonestajalt leppetrahvi summas 1 000 eurot päevas kuni kohustuse täitmiseni.
7.7 Hoonestusõiguse omanikule langemisel on Omanikul õigus nõuda Hoonestajalt Ehitiste
eemaldamist vastavalt Lepingu lisas nr 1 peatükile 8. Kui Hoonestaja ei täida
eelnimetatud kohustust, võib Omanik ise korraldada vastavate ehitiste teisaldamise
Hoonestaja kulul. Selle kohustuse rikkumisel on Omanikul õigus nõuda Hoonestajalt ka
leppetrahvi vastavalt punktile 9.2.
8. EHITISTE SAATUS HOONESTUSÕIGUSE LÕPPEMISEL
8.1 Pooled on kokku leppinud, et Hoonestusõiguse tähtaja möödumisel või
Hoonestusõiguse lõppemisel muul alusel on Hoonestaja kohustatud Hoonestusõiguse
alal asuvad ehitised (v.a teed, sillad, kraavid ja äravoolusüsteemid) omal kulul
demonteerima ja ära vedama ning heakorrastama Hoonestusõiguse ala 1 aasta jooksul
arvates Hoonestusõiguse tähtaja möödumisest või Hoonestusõiguse lõppemisest.
Omanik ei tasu Kinnistule jäänud ehitiste eest hüvitist.
8.2 Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui Hoonestaja ei ole punktis 8.1 sätestatud
tähtajaks samas punktis sätestatud kohustusi täitnud, siis on Omanikul õigus ehitised ise
ära vedada ja Hoonestusõiguse ala heakorrastada ning nõuda Hoonestajalt vastavate
tööde tegemiseks tehtud mõistlike kulude hüvitamist. Lepingu lisa nr 1 punktis 8.1.
nimetatud kohustuse rikkumisel on Omanikul õigus nõuda Hoonestajalt ka leppetrahvi
summas 500 eurot päevas kuni kohustuse täitmiseni.
8.3 Pooled välistavad asjaõigusseaduse § 252 lg 3 kohaldamise, st Omanikul ei ole õigust
nõuda ehitiste endale jätmist, v.a rajatud teede, sildade, kraavide ja äravoolusüsteemide
puhul. Hoonestajal on alati (sh Hoonestusõiguse tähtaja lõppemisel ja ennetähtaegsel
lõpetamisel olenemata põhjusest) õigus ehitised ära viia Lepingus sätestatud tähtaegade
piires.
9. VASTUTUS
9.1 Pool vastutab Lepingu rikkumise (v.a raskest hooletusest tuleneva või tahtliku
rikkumise) korral üksnes otsese varalise kahju eest.
9.2 Hoonestaja poolse Lepingust või Hoonestusõigusest tuleneva kohustuse rikkumise
korral, mis ei ole aluseks Hoonestusõiguse omanikule langemisele, on Omanikul õigus
nõuda Hoonestajalt leppetrahvi summas 300 eurot päevas kuni rikkumise lõpetamiseni.
11 / 12
9.3 Juhul, kui Hoonestaja tegevusega tekitatakse kolmandatele isikutele, sh
Kaitsetööstuspargi teistele kasutajatele kahju, millega seoses esitatakse nõuded
Omaniku vastu on Hoonestaja kohustatud võtma üle Omaniku kaitsmise esitatud nõude
vastu ja hüvitama Omanikule viivitamatult ja täies mahus kõik sellistest nõuetest
tulenevad rahalised kohustused.
10. VALDUSE ÜLEANDMINE
10.1 Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et Hoonestusõiguse Ala otsene valdus loetakse
Hoonestajale üle antuks ning Hoonestusõiguse Ala juhusliku hävimise ja kahjustumise
riisiko Ostjale üle läinuks Asjaõiguslepingu sõlmimisega.
10.2 Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et Omaniku valduses olevad Hoonestusõiguse
Ala päraldisteks olevad dokumendid, mida ei säilitata üheski avaliku kasutusega arhiivis
annab Omanik Hoonestajale üle hiljemalt neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul
arvates Asjaõiguslepingu sõlmimise päevast.
11. VILJAD JA MAKSUD
11.1 Kõik Hoonestusõiguse kehtivuse ajal Hoonestusõiguselt saadavad viljad kuuluvad
Hoonestajale.
11.2 Hoonestaja on kohustatud kandma kõik Hoonestusõigusega seotud avalik-õiguslikud
koormatised ja tasuma kõik maksud, sh maamaksu.
11.3 Juhul, kui tulevikus peaks Ehitiste või Hoonestusõiguse omamisele või opereerimisele
kehtestatama uusi makse või muid rahalisi kohustusi, tasub need Hoonestaja.
12. VÕLAÕIGUSLIK REAALSERVITUUDI SEADMISE LEPING
12.1 Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku seada Lepingu eseme jagamise tulemusel
tekkivale Omanikule kuuluvale kinnisasjale (edaspidi nimetatud teeniv kinnistu)
tähtajaga kuni Hoonestusõiguse lõpuni ja tasuta reaalservituudi (teeservituut)
Hoonestusõiguse (edaspidi nimetatud valitsev kinnisasi) igakordse omaniku kasuks
Lepingu lisaks nr 2 oleval plaanil hallil taustal musta diagonaalviirutusega märgitud
servituudi alaga. 12.2 Hoonestusõiguse igakordsel omanikul ja Hoonestusõiguse otsesel valdajal, samuti
kõigil teistel Hoonestajaga seotud isikutel Hoonestusõigusele juurdepääsu vajavatel
isikutel on õigus kasutada servituudi ala juurde- ja väljapääsuna Hoonestusõigusele
ööpäevaringselt igat tüüpi mootorsõidukiga ja jalgsi, vastavalt liikluskorraldusele. 12.3 Servituudi ala jääb nii teeniva kinnisasja, valitseva kinnisasja kui ka teiste
Katsetööstusparki kasutatavate omanike kaaskasutusse.
12.4 Valitseva kinnisasja omanik kohustub kasutama servituudi ala heaperemehelikult ja
vastavalt selle otstarbele ning hüvitama tee(de)le tekitatud kahjud esimesel nõudmisel
(v.a. tee tavapärane kulumine, mida hüvitada ei tule) ning servituudi lõpetamisel esitama
nõuetekohase avalduse servituudi kinnistusraamatust kustutamiseks.
12.5 Teeniva kinnisasja omanik kohustub ehitama servituudi alale teed ja juurdepääsuks
vajalikud rajatised (edaspidi rajatised), hoiduma igasugusest tegevusest, mis takistab
servituudi ala sihipärast kasutamist ja teeniva kinnisasja koormamisel teiste
servituutidega teavitama isikuid, kelle kasuks kinnisasi koormatakse, käesoleva lepingu
12 / 12
alusel seatava servituudi tingimustest.
12.6 Servituudi seadmise tagamiseks ei kanta eelmärget kinnistusraamatusse.
12.7 Servituudi seadmise asjaõigusleping sõlmitakse Asjaõiguslepingu sõlmimisel. Pooled
on kokku leppinud, et Omanik kohustub enne Asjaõiguslepingu sõlmimist määrama
reaalservituutidega seotud maatüki kasutusala maakatastri piiratud asjaõiguste
ruumiandmete infosüsteemi rakenduses (PARI) ning esitama Asjaõiguslepingut
tõestavale notarile vastava servituutide alade ruumiandmete tunnused.
12.8 Teeniva kinnisasja omanikul ja valitseva kinnisasja omanikul on ühepoolselt õigus
servituudi seadmise võlaõiguslikust lepingust taganeda, kui taganetakse käesolevast
lepingust.
12.9 Servituudi seadmise võlaõiguslikust lepingust taganemise korral ei nõua kumbki pool
teiselt poolelt võlaõiguslikust lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks tehtud
kulutuste hüvitamist.
13. MUUD SÄTTED
13.1 Kokkulepped, mille kohta on võimalik teha Hoonestusõiguse sisuna kanne
kinnistusraamatusse, kantakse suurimas võimalikus ulatuses Asjaõiguslepingu alusel
kinnistusraamatusse.
NOTARIAALMÄRGE. Mina, Tallinna notar Tiit Sepp, kelle büroo asub aadressil Rävala pst 3 / Kuke tn 2, Tallinn, kinnitan selle ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.