Dokumentide edastamine

20260310_Avalik_KV_1.2-9_26_68-2_Dokumentide_edastamine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KERSTI MAURER PNOEE-47203100221 2026-03-10 07:44:06

20260310_Avalik_KV_1.2-9_26_68-2_Dokumentide_edastamine.pdf

Juhkentali 58 / 15007 Tallinn / Telefon 717 1155 / Faks 717 1008 / [email protected] / www.mil.ee Registrikood 70008641

Teie 02.03.2026 nr 0-42/26/1-5 Meie 10.03.2026 nr 1.2-9/26/68-2

Dokumentide edastamine Vastavalt Kaitseliidu 02.03.2026 pöördumisele nr 0-42/26/1-5 edastame soovitud dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Maurer Kaitseväe peastaabi üldosakonna juhataja Lisad: Lisa 1 Kaitseväe juhataja 05.04.2013 käskkiri nr 95 „Kaitseväe sisemäärustik" 1

lehel Lisa 2 Kaitseväe juhataja 20.05.2013 käskkiri nr 154 „Kaitseväe sisemäärustiku

muutmine" 1 lehel Lisa 3 Kaitseväe juhataja 14.09.2021 käskkiri nr 172 „Eetikanõukogu ja kodukorra

kinnitamine. Sisemäärustiku muutmine" 2 lehel Lisa 4 Kaitseväe sisemäärustiku terviktekst 26 lehel

Geisy Meiner [email protected]

20260310_Avalik_KV_1.2-9_26_68-2_Lisa_1_Kaitseväe_juhataja_05.04.2013_käskkiri_nr 95_Kaitseväe_sisemäärustik.rtf

2

KAITSEVÄE JUHATAJA

KÄSKKIRI

Tallinn 05.04.2013 nr 95

Kaitseväe sisemäärustik

Kaitseväe korralduse seaduse § 24 p 1, rahuaja riigikaitse seaduse § 14 lg 1, 15 lg 1 ja Kaitseliidu seaduse § 9 lg 8, § 10 lg 1, lg 4, § 23 lg 3 alusel ning arvestades alates 01.04.2013 jõustuvat Kaitseväe korralduse seaduse § 24 p 111

1. Kinnitan alates 01.04.2013 Kaitseväe sisemäärustiku (lisatud).

2. Tunnistan alates 01.04.2013 kehtetuks alljärgnevad Kaitseväe juhataja käskkirjad:

2.1 11.05.2001. a käskkiri nr 339 „Korruptsioonivastasest seadusest“;

2.2 09.03.2004. a käskkiri nr 45 „Kaitseväe eetikakoodeksi kinnitamine“;

2.3 02.05.2006. a käskkiri nr 114 „Distsipliini tagamine“.

3. Käskkiri teha teatavaks Kaitseväe peastaabi ülemale, väeliikide ja keskalluvusega struktuuriüksuste ülematele ning Kaitseliidu ülemale.

[ allkirjastatud digitaalselt ]

Riho Terras

Kindralmajor

20260310_Avalik_KV_1.2-9_26_68-2_Lisa_2_Kaitseväe_juhataja_20.05.2013_käskkiri_nr_154_ Kaitseväe_sisemäärustiku_muutmine.rtf

2

KAITSEVÄE JUHATAJA

KÄSKKIRI

Tallinn 20.05.2013 nr 154

Kaitseväe sisemäärustiku muutmine

Rahuaja riigikaitse seaduse § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 ning Kaitseväe korralduse seaduse § 24 p 1 alusel

1. Muudan Kaitseväe juhataja 05.04.2013 käskkirja nr 95 „Kaitseväe sisemäärustik“ preambulat ja sõnastan selle järgmiselt:

„Rahuaja riigikaitse seaduse § 14 lõigete 1 ja 4 ning § 15 lg 1, Kaitseväe korralduse seaduse § 24 p 1 ja 11¹ ning Kaitseliidu seaduse § 11 lg 1 alusel“.

2. Teen Kaitseväe juhataja 05.04.2013 käskkirjaga nr 95 kinnitatud „Kaitseväe sisemäärustikus“ järgmised muudatused:

1) asendan punktis 1 ja punktis 2 sõna „kaitsevägi“ sõnaga „Kaitsevägi“ vastavas käändes;

2) jätan punkti 3 alapunktist 2 välja sõnad „ja Kaitseliidu valvuritele“;

3) asendan punkti 8 alapunktis 4 sõna „täiendkoolituses“ sõnaga „täiendusõppes“;

4) asendan punkti 20 viimases lauses sõna „nõudete“ sõnaga „nõuete“;

5) jätan punktist 21 välja sõna „on“;

6) asendan punktis 40 sõna „kelle“ sõnaga „kellel“;

7) tunnistan kehtetuks punkti 76 kolmanda lause;

8) asendan punkti 77 teises lauses sõna „mereväekapten“ sõnaga „mereväekaptenit“;

9) muudan punkti 88 teist lauset ja sõnastan selle järgmiselt: „Kui kaitseväelase mõlemad käed on kinni, tervitatakse punktis 74 kehtestatud korras.“;

10) muudan punkti 129 ja sõnastan selle järgmiselt: „129. Tegevuse lõpul vaatab allüksuse ülem üle tegevuses kasutatud koha, relvastuse ja varustuse.“;

11) asendan punktis 142 sõna „oleva“ sõnaga „olevad“;

12) muudan punkti 144 ja sõnastan selle järgmiselt:

„144. Kasarmuruumid peavad vastama järgmistele miinimumnõuetele:

1) õhutemperatuur majutusruumides talvel +18 oC kuni +22 oC, suvel kuni +27 oC, pesemisruumis vähemalt +18 oC, duširuumis mitte alla +25 oC;

2) majutusruumides loomulik ventilatsioon avatavate akende kaudu ja lisaks sundventilatsioon arvestusega 8 l/s õhku ühe inimese kohta;

3) majutusruumis üldpõrandapinda vähemalt 4,5 m² koos sisustusega ja ruumi maht vähemalt 13,5 m³ ühe kaitseväelase kohta;

4) ruumi kõrgus ei tohi olla alla 3 m;

5) pesemisruumis peab olema vähemalt 1 kraanikauss iga 10 kaitseväelase kohta ja 1 kõrge valamusegistiga valamu ruumi kohta. Duširuumis peab olema vähemalt 1 dušš 10 kaitseväelase kohta; vähemalt 1/10 duššidest peab olema täiendavalt varustatud dušiliftide, - voolikute ja käsiduššidega. Kraanikausside juures peab olema vedelseebidosaator arvestusega 1 dosaator kahe kraanikausi kohta, vähemalt üks paberrätikute minikonteiner 10 kraanikausi kohta ja elektriline kätekuivati arvestusega vähemalt üks iga 5 kraanikausi kohta;

6) tualettruumid sisustatakse arvestusega vähemalt 1 WC-pott 10 kaitseväelase kohta ning lisaks sellele 1 pissuaari koht 15 kaitseväelase kohta.“;

13) asendan punktis 167 sõna „rahvusvahelisest“ sõnaga „rahvusvaheliselt“;

14) asendan punktis 173 sõna „koheselt“ sõnaga „kohe“;

15) asendan punkti 180 teises lauses sõna „tervisseisundi“ sõnaga „terviseseisundi“;

16) muudan punkti 182 esimest lauset ja sõnastan selle järgmiselt: „Kaitseväelasega juhtunud raske tööõnnetuse kohta koostatakse meditsiinikeskuse arsti poolt tööõnnetuse teatis, mis edastatakse viivitamatult kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis struktuuriüksuse ülemale ja Kaitseväe peaarstile.“;

17) asendan punktis 184 sõna „peale“ sõnaga „pärast“;

18) muudan punkti 187 esimest lauset ja sõnastan selle järgmiselt: „Vajadusel suunatakse ajateenija haiglaravile.“;

19) asendan punktis 211 sõna „ega“ sõnaga „või“;

20) asendan lisas 1 lause „Käesolevat korda rikkunud isik peetakse kinni vahtkonna, toimkonna või valveteenistuse poolt“ lausega „Korda rikkunud isiku peab kinni vahtkond, toimkond või valveteenistus.“.

3. Käskkiri teha teatavaks Kaitseväe peastaabi ülemale, väeliikide ja keskalluvusega struktuuriüksuste ülematele ning Kaitseliidu ülemale.

[ allkirjastatud digitaalselt ]

Riho Terras

Kindralmajor

20260310_Avalik_KV_1.2-9_26_68-2_Lisa_3_Kaitseväe_juhataja_14.09.2021_käskkiri_nr_172_Eetikanõukogu_ja_kodukorra_kinnitamine_Sisemäärustiku_muutmine.rtf

2

KÄSKKIRI

Tallinn 14.09.2021 nr 172

Eetikanõukogu ja kodukorra kinnitamine Sisemäärustiku muutmine

Kaitseväe korralduse seaduse § 24 p 1 ja p 11¹ alusel

1. Moodustan Kaitseväe eetikanõukogu koosseisus:

1) ametikohajärgsed liikmed:

peainspektor,

Kaitseväe veebel,

peakaplan,

peapsühholoog,

Kaitseväe peastaabi üldosakonna juhataja.

2) valdkonnapõhised liikmed:

Kaitseliidu,

maaväe,

õhuväe,

mereväe,

Kaitseväe Akadeemia,

EROK-i esindajad.

Esindajaks määramiseks teeb ettepaneku vastava struktuuriüksuse ülem/juhataja.

2. Kaitseväe juhatajal on õigus määrata nõukogu koosseisu lisaks punktis 1 nimetatud liikmetele neli liiget Kaitseväest või väljastpoolt Kaitseväge.

3. Nõukogu tegevust juhib liikmete hulgast valitud esimees. Esimees valitakse salajasel hääletusel. Valituks osutub see, kes saab lihthäälteenamuse.

4. Nõukogu eesmärgiks on toetada Kaitseväe organisatsioonikultuuri, edendades eetilist (väärtuspõhist) käitumist Kaitseväes.

5. Nõukogu ülesanded:

1) nõustada Kaitseväe teenistujaid (tegevväelased, ametnikud ja töötajad, edaspidi teenistujad)

eetika ja põhiväärtuste rakendamisega seotud küsimustes;

2) anda hinnanguid kaitseväelaste ja teenistujate tegude vastavusele Kaitseväe eetikale ja

põhiväärtustele;

3) osaleda eetika ning põhiväärtustega seotud tegevustes ja arendustes.

6. Eesmärgi saavutamisel ja ülesannete täitmisel lähtub nõukogu oma töös nõukogu kodukorrast, Kaitseväe sisemäärustiku 2. peatükist ning ühiskonnas ja Kaitseväes kujunenud üldtunnustatud väärtusnormidest.

7. Kinnitan Kaitseväe eetikakomisjoni kodukorra (lisatud).

8. Teen Kaitseväe juhataja 05.04.2013 käskkirjaga nr 95 kinnitatud „Kaitseväe sisemäärustikus“ järgmised muudatused:

1) Sõnastan käskkirja preambuli järgmiselt:

Kaitseväe korralduse seaduse § 24 p 1 ja p 11¹ alusel;

2) täiendan punkti 1 teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesoleva määrustiku punktid 5 - 7⁶ kohalduvad kogu Kaitseväe isikkoosseisule.“

3) täiendan määrustiku 2. peatükki punktidega 7¹ - 7⁶ järgmises sõnastuses:

7¹. Ausus

Ausus on julgus ja valmisolek rääkida tõtt ja hoiduda valetamisest.

7². Ustavus

Ustavus on lojaalsus ja pühendumus oma riigile ja põhiseaduslikule korrale ning Kaitseväele ja oma kaaslastele.

7³. Asjatundlikkus

Asjatundlikkus ehk professionaalsus on ülesandele vastav teadmiste ning oskuste kooslus, mis tagab parima võimaliku tegevuse ja tulemuse Kaitseväe põhieesmärgi saavutamisel.

7⁴. Vaprus

Vaprus on ülesande täitmisel teadlikult kaalutud riskide võtmine ja hirmude ületamine.

7⁵. Koostöövalmidus

Koostöövalmidus on positiivne hoiak ja valmisolek koos tegutsemiseks ning kompromisside leidmiseks ühise eesmärgi nimel.

7⁶. Avatus

Avatus on valmidus suhelda ja aktsepteerida erinevaid ideid ning leida kompromisse, valmidus kohandada oma käitumist Kaitseväe põhieesmärgi saavutamiseks sobivaimate lahenduste leidmisel.

9. Tunnistan kehtetuks Kaitseväe juhataja 27.04.2018 käskkirja nr 85 „Kaitseväe eetikakoodeks“.

10. Määran Kaitseväe Akadeemia vastutavaks Kaitseväe eetika teaduslike uuringute läbiviimise eest.

11. Käskkiri teha teatavaks Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevate struktuuriüksuste ülematele, Kaitseliidu ülemale, Eesti Reservohvitseride Kogu esimehele ja eetikanõukogu liikmetele.

[ allkirjastatud digitaalselt ]

Martin Herem

Kindralleitnant

20260310_Avalik_KV_1.2-9_26_68-2_Lisa_4_Kaitseväe_sisemäärustiku_terviktekst.pdf

1

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 05.04.2013

käskkirjaga nr 95

Muudetud

Kaitseväe juhataja 20.05.2013

käskkirjaga nr 154

Muudetud

Kaitseväe juhataja 14.09.2021

Käskkirjaga nr 172

KAITSEVÄE SISEMÄÄRUSTIK

1. peatükk ÜLDSÄTTED

Reguleerimisala 1. Kaitseväe sisemäärustik (edaspidi määrustik) sätestab kaitseväeteenistuse korraldamise

põhinõuded Kaitseväes ja Kaitseliidus. (20.05.2013, nr 154) Käesoleva määrustiku punktid 5 - 7⁶ kohalduvad kogu Kaitseväe isikkoosseisule.

(14.09.2021, nr 172)

2. Määrustik määrab kindlaks Kaitseväe põhiväärtused koos käitumisreeglitega, ülemate ja

alluvate suhted, päeva- ja kasarmukorra ning muud kaitseväesisese käitumise ja korralduse põhimõtted.

(20.05.2013, nr 154)

3. Määrustik laieneb: (1) Kaitseliidus tegevteenistuses olevatele isikule täies mahus, välja arvatud ajateenijaid

puudutavad sätted; (2) teenistuskohustusi täitvatele Kaitseliidu liikmetele, välja arvatud määrustiku peatükkides

3, 6-10 ja 12-14 sätestatu; (3) isikutele, kes on tegevteenistuses ja täidavad oma teenistuskohustust välisriigis, kui

välislepingus ja käesolevas määrustikus ei ole ette nähtud teisti; (4) välisriigi sõjaväelastele, kes välislepingu alusel täidavad teenistuskohustusi Eesti

Vabariigis, kui välisleping näeb ette nende suhtes Eesti Vabariigi õigusaktide kohaldamist.

(20.05.2013, nr 154) Kaitseväelase õigused

4. Sõduri ametikohtadel teenivatel tegevväeväelastel on samad õigused ja kohustused, mis on õigusaktides ette nähtud ajateenijatele, välja arvatud erinevused varustuses, tasustamises, distsiplinaarkorras karistamises ja struktuuriüksusest väljalubamise korras.

2

2. peatükk

PÕHIVÄÄRTUSED

Eetika

5. Kaitseväelase põhiväärtused koos käitumisreeglitega kujundavad Kaitseväe kultuuri ja

peavad tagama tema valmisoleku teenida Kaitseväge ja Eesti Vabariiki tervikuna, seda nii rahu- kui sõjaajal. Kaitseväelase tegevuse aluseks on tegevteenistusse astumisel

kaitseväelase tõotuses lubatu. Kaitseväe missiooniks on olla rahva teenistuses, millega paratamatult kaasneb kaitseväelase kõrge moraalne vastutus.

6. Eesmärgiks on sätestada põhimõtted, mille järgimine on kõigile kaitseväelastele kohustuslik ning mida kaitseväelaste kasvatustöös ja väljaõppes tuleb silmas pidada: (1) kaitseväelase isamaa-armastus väljendub ustavuses demokraatlikule Eesti

Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, funktsioneerivas Kaitseväe koostoimes ja kohusetundlikkuses;

(2) kaitseväelane on eeskujuks seaduskuulekuses, kaitseväe lisest distsipliinist ja õiguskorrast kinnipidamisel.

7. Kaitseväe põhiväärtused on:

7¹. Ausus- on julgus ja valmisolek rääkida tõtt ja hoiduda valetamisest.

7². Ustavus- on lojaalsus ja pühendumus oma riigile ja põhiseaduslikule korrale ning Kaitseväele ja oma kaaslastele.

7³. Asjatundlikkus- ehk professionaalsus on ülesandele vastav teadmiste ning oskuste kooslus,

mis tagab parima võimaliku tegevuse ja tulemuse Kaitseväe põhieesmärgi saavutamisel.

7⁴. Vaprus- on ülesande täitmisel teadlikult kaalutud riskide võtmine ja hirmude ületamine.

7⁵. Koostöövalmidus- on positiivne hoiak ja valmisolek koos tegutsemiseks ning kompromisside leidmiseks ühise eesmärgi nimel.

7⁶. Avatus- on valmidus suhelda ja aktsepteerida erinevaid ideid ning leida kompromisse, valmidus kohandada oma käitumist Kaitseväe põhieesmärgi saavutamiseks sobivaimate lahenduste leidmisel.

(14.09.2021, nr 172)

8. Kaitseväelane on kohustatud:

(1) kaitsma Eesti Vabariiki, tema maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi jagamatut terviklikkust ja põhiseaduslikku riigikorda;

(2) viivitamata ette kandma oma vahetule ülemale või lähimale korrakaitseasutusele juhtumist, mis on suunatud Eesti Vabariigi ja tema põhiseadusliku korra vastu või selle

korra ignoreerimisele; (3) tundma teenistust reguleerivaid õigusakte ja juhendeid, teadma ja täpselt täitma oma

ameti- ja teenistuskohustusi; alluma ülemate käskudele ja korraldustele ning neid

täpselt täitma, sõltumata oma ametikohast ja auastmest; (4) pidevalt täiendama oma teadmisi ja oskuseid. Kaitseväelane hoolitseb oma

professionaalse taseme eest ning osaleb väljaõpetel ja täiendusõppes;

3

(5) ette kandma oma vahetule ülemale kõigist temaga toimunud juhtumitest, otsestelt ülematelt saadud käskudest, tema suhtes rakendatud ergutustest ja kohaldatud

karistustest, sealhulgas muude ametiasutuste poolt määratud ergutustest ja karistusest;

(6) vajaduse korral abistama teistel kaitseväelastel täita neile antud ülesandeid ja käske; (7) abistama kaitseväelast, kellele tungitakse jõu või relvaga kallale;

(8) abistama korrakaitse- ja teisi riigivõimu esindajaid õnnetusjuhtumite puhul, ilmse kuriteo tõkestamisel ja kurjategija kinnipidamisel;

(9) olema korrektse välimusega, hoolitsema oma tervise eest ja täitma isikliku hügieeni

nõudeid; (10) talle usaldatud riigivara kasutama sihipäraselt ja heaperemehelikult ning paigutama

need vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale. Kõik kaitseväelased kannavad

seadusega ettenähtud korras vastutust nende kasutusse või valve alla antud vara eest;

(11) hoidma Kaitseväe ausameelsuse mainet. Ausus väljendub ühelt poolt julguses tunnistada ja rääkida tõtt, teiselt poolt aususes avalikkuse ja kolleegide suhtes.

(20.05.2013, nr 154) 9. Kaitseväe eesmärkide saavutamisel lähtutakse võrdse kohtlemise põhimõttest.

10. Kaitseväelane allutab kaitseväeteenistuses isiklikud huvid Kaitseväe huvidele.

11. Kaitseväelane hoidub korruptiivse olukorra loomisest ja väldib huvide konflikti. 12. Kaitseväelane järgib seaduses sätestatud teenistusalaseid piiranguid .

13. Kaitseväe tõhusa koostoimimise aluseks on vastastikune usaldus. 14. Oma ülesandeid täidab kaitseväelane kohuse- ja vastutustundlikult ning loomaks

meeskonnatööks vajalikku vastastikkust usaldust, täidab omi ülesandeid korrektselt. 15. Kaitseväelane on suheldes kannatlik ja viisakas.

16. Kaitseväelase käitumine peab olema laitmatu ja väärikas igal ajal ja igas olukorras.

Kaitseväelane peab meeles pidama, et iga kaitseväelase ülalpidamise järgi otsustatakse Kaitseväe või Kaitseliidu selle struktuuriüksuse, mille vormiriietust ja sümboolikat ta kannab,

üle. Kaitseväelane peab kaitsejõudude au ja head nime kalliks pidama.

17. Kaitseväelane peab olema otsustus- ja vastutusvõimeline. Vastutustunne väljendub oma

tegude ja nende tagajärgede põhjuslike seoste mõistmises ja tunnistamises. Kaitseväelane peab omama julgust ja initsiatiivi vajadusel teha ka ebapopulaarseid otsuseid.

18. Kohustuste ja käskude täitmata jätmist ei tohi kaitseväelane vabandada vajalike teadmiste ja oskuste puudumisega. Tal on õigus igasuguste arusaamatuste ja tekkivate raskuste puhul ülemalt või kaasteenijatelt nõu küsida. Kui see pole võimalik, peab kaitseväelane otsustama ja tegutsema oma parima äranägemise järgi.

19. Distsipliini tuleb nõuda nii endalt kui teistelt kaitseväelastelt. Ülem peab alluvate suhtes

olema nõudlik, võtma tarvitusele vajalikud mõjutusvahendid, et tagada alluvate distsipliin.

20. Kandes Kaitseväe ja Kaitseliidu vormiriietust või viibides Kaitseväe ja Kaitseliidu

territooriumil ja struktuuriüksuste ruumides, sõidukites, õppustel ja muudes teenistuskohtades, samuti välisriigis teenistuskohustuste täitmisel, vormiriietuses lähetusse

minekul või sealt naasmisel (lennujaamas, õhusõidukis, raudteejaamas, ühistranspordivahendis jne), on keelatud alkohoolsete jookide, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ilma arsti ettekirjutuseta tarbimine, samuti joobes eelnimetatud

kohtades viibimine. Keelatud on alkohoolsete jookide, narkootiliste ja psühhotroopsete

4

ainete teenistusliku vajaduseta hoidmine ja omamine eelnimetatud kohtades. Sellekohaste nõuete rikkumise tuvastamisel algatatakse distsiplinaarmenetlus.

(20.05.2013, nr 154)

21. Erandina on tegevväelastel lubatud Kaitseväe ja Kaitseliidu vormiriietust kandes alkohoolsete jookide tarbimine, kui see toimub struktuuriüksuse ülema loal pidulike või

seltskondlike ürituste raames. (20.05.2013, nr 154)

22. Ajateenistuses on keelatud alkoholi ning narkootilise ja psühhotroopse aine tarbimine, omamine, edasiandmine ja müük ning hasartmängud.

3. peatükk

KÄSK

Käsk ja käsutäitmine 23. Käsk

(1) Käsk on ülema tahte väljendus suulises, kirjalikus või märguande vormis.

(2) Käsk peab olema kooskõlas seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega. (3) Käsk ei tohi ületada käsu andja käsuõiguse ulatust. (4) Suuline või kirjalik käsk peab sisaldama nõutava tegevuse eesmärki, täpset ülesannet

ja täitmise tähtaega. (5) Kui käsu saaja ei saanud käsust aru, on ta kohustatud küsima käsu andjalt selgitusi. (6) Käsu tohib anda teenistuskohustuste täitmiseks. Alltoodud juhtudel võib anda

teenistuskohustustevälise käsu. (7) Käsu saaja on kohustatud vastuvaidlematult täitma saadud käsud. Käsu saaja on

kohustatud täitma ka teenistusalased käsud, mille täitmise kohustus ei tulene tema ametikohast.

24. Teenistuskohustusteväline käsk

(1) Kaitseväelane on kohustatud täitma teenistuskohustustevälise käsu, kui käsu täitmine

on vajalik õnnetuse tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks või õnnetusjuhtumi korral inimelu päästmiseks või tervise kaitsmiseks või vara hävimise või riknemise kiireks ärahoidmiseks.

(2) Eelmises lõikes sätestatud juhtudel annab käsu ülem või kõrgema auastmega kaitseväelane.

25. Eripädevusest tulenev käsk

(1) Kaitseväelane, kes on määratud ametikohale või kellele on antud teenistusülesanne, mille puhul on ette nähtud erivolitusi eeldav pädevus, annab käske oma ametikohast või teenistusülesandest tulenevalt kõigile kaitseväelastele sõltumata ametikohast või

auastmest. (2) Erivolitusi eeldav pädevus on:

1) vahiteenistusse määratud kaitseväelasel; 2) sõjaväepolitsei ülesandeid täitval kaitseväelasel;

3) laeva või õhusõiduki meeskonna koosseisu kuuluval kaitseväelasel laeva või õhusõiduki pardal ohutuse tagamiseks.

26. Käsu täitmine

5

(1) Käsu annab vahetu ülem. Vahetust ülemast kõrgemalt ülemalt saadud käsk tuleb täita ja sellise käsu saamisest on kaitseväelane kohustatud esimesel võimalusel ette

kandma oma vahetule ülemale. (2) Käsu saaja valib käsu täitmise viisi, mis kooskõlas õigusaktidega võimaldab kõige

otstarbekamalt täita käsuga antud ülesande nõutud tähtaja jooksul. (3) Kui kaitseväelane saab kaks või rohkem käsku, mis takistavad üksteise täitmist,

kannab ta iga järgneva käsu andjale ette eelmistest täitmata käskudest. Kui viimase käsu andja nõuab oma käsu viivitamatut täitmist, peab käsu saaja selle täitma ja varem antud käskude täitmata jätmise eest vastutab viimase käsu andja.

27. Tühine käsk

(1) Käsk on tühine, kui:

1) käsk kohustab toime panema süütegu; 2) käsu eesmärk on alandada käsu saaja või kolmanda isiku inimväärikust; 3) käsk ei ole antud teenistuslikul eesmärgil, välja arvatud teenistuskohusteväline

käsk;

4) käsust ei selgu käsu andja. (2) Tühist käsku ei tohi anda. (3) Tühist käsku ei pea täitma.

(4) Tühise käsu saamisest peab käsu saaja viivitamata ette kandma oma vahetule ülemale. Kui tühise käsu andis vahetu ülem, peab käsu saaja käsu saamisest viivitamata ette kandma vahetu ülema ülemale. Kui tühise käsu andis vahetu ülemana

Kaitseväe juhataja, peab käsu saaja käsu saamisest viivitamata ette kandma kaitseministrile.

28. Keelatud käsk

(1) Keelatud on anda käsku: 1) mis on vastuolus seadusega; 2) mis ületab käsu andja käsuõiguse ulatust;

3) mis nõuab tegusid, mille sooritamiseks käsu saajal ei ole õigust; 4) mille täitmine on põhjendamatult ohtlik käsu saaja või teiste isikute elule, tervisele

või varale.

(2) Keelatud käsu peab täitma. (3) Keelatud käsu saamisest peab käsu saaja pärast käsu täitmist ette kandma oma

vahetule ülemale. Kui keelatud käsu andis vahetu ülem, peab käsu saaja keelatud käsu saamisest ette kandma vahetu ülema ülemale. Kui keelatud käsu andis vahetu

ülemana Kaitseväe juhataja, peab käsu saaja käsu saamisest viivitamata ette kandma kaitseministrile.

29. Vastutus käsu täitmise tagajärgede eest (1) Käsu täitmise tagajärgede eest vastutab käsu andja. (2) Käsu, mis kohustab toime panema süütegu, täitmise tagajärgede eest vastutavad nii

käsu andja kui ka käsu täitja. (3) Käsu, mille sisust ei selgu käsu andja, täitmise tagajärgede eest vastutab käsu täitja. (4) Keelatud või tühise käsu andnud ülem võetakse sellise käsu andmise eest

distsiplinaar- või kriminaalvastutusele.

4. Peatükk ALLUVUS, ÜLEMATE JA ALLUVATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

Ülemad ja alluvad

30. Kaitseväes juhtimise, kaitseväelise distsipliini ja kaitseväekorra tagamiseks jagunevad kaitseväelased oma vastastikuste suhete poolest ülemateks ja alluvateks, kõrgema ja madalama auastmega kaitseväelasteks.

31. Kui kaitseväelaste vahel puudub alluvussuhe, eristatakse neid auastme järgi.

6

32. Ülem on kaitseväelane, kes juhib temale teenistuslikult allutatud kaitseväelaste tegevust.

33. Ülema käsutusse määratud kaitseväelasi, sõltumata nende auastmest, nimetatakse

alluvateks.

34. Vahetu ülem on kaitseväelasele kõige lähem ülem, kellele kaitseväelane teenistuslikult allub.

35. Otsesed ülemad on vahetu ülem ja vahetust ülemast kõrgemad ülemad, kellele kaitseväelane teenistuslikult allub.

36. Ülem vastutab talle või talle alluvale kaitseväelasele ja muule isikule antud ülesannete õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest.

37. Kaitseväelane on talle alluvate ametnike ja töötajate suhtes ülemus. Kui Kaitseväe

struktuuriüksust või selle osa juhib ametnik, on ta alluvate suhtes ülemus avaliku teenistuse seaduse tähenduses ning tema ametinimetus on juhataja.

38. Kui ülema äraoleku ajaks ei ole määratud asendajat, asub kuni korralduseni tema kohuseid täitma kaitseväelane, kellel on äraolevale ülemale allunud üksuses kõrgeim ametikoht; kui ametikohad on võrdsed, siis kaitseväelane, kellel on kõrgem auaste; kui ka auastmed on

võrdsed, siis kaitseväelane, kes on viimase auastme saanud varem.

39. Ülema asendajal on kuni ülema naasmiseni ülema võim, õigused ja kohustused.

40. Olukorras, kus ühiselt tegutsevad kaitseväelased või üksused, kelle vahel puudub igapäevane alluvussuhe või kui nende üksuste ülemate vastastikused suhted pole õigusaktidest tulenevalt või kõrgema ülema poolt kindlaks määratud, loetakse vastava

korralduseni ülemaks kaitseväelane, kelle l on kõrgem ametikoht, võrdsete ametikohtade puhul kõrgem auaste. (20.05.2013, nr 154)

Ülema õigused ja kohustused

41. Ülemal on õigus vastavalt oma ametikohale Kaitseväes anda oma alluvatele

teenistuskohustuste täitmisega seotud käske. Ülema käsuõigusele ja distsiplinaarvõimule vastab alluva kohustus täita ülema seaduslikke käske ja korraldusi ning kaitseväelaste teadlik allumine kaitseväeteenistuse nõuetele.

42. Ülema käsuõigusega kaasneb kohustus kasvatada talle alluvaid kaitseväelasi, tagada

alluvate kaitseväelaste tervis, kõlblusnormide täitmine ja kaitseväe line distsipliin, tema

käsutusse antud ressursside tõhus ja säästlik kasutamine ning vastutus temale pandud kohustuste täitmise eest.

43. Teenistusse puutuvates küsimustes on igal kaitseväelasel õigus pöörduda oma vahetu

ülema poole. Viimase nõusolekul võib ta pöörduda järgmise või kõrgema otsese ülema poole. Igal kaitseväelasel on õigus pöörduda vahetult Kaitseväe peainspektori, õigusvahemehe, kaplani, tervishoiuteenuse osutaja (arsti või õe) ja riigisaladuse kaitset

korraldava isiku poole.

44. Ülem on kohustatud: (1) järgima alluvate kaitseväelise eluolu korraldamisel, õppustel, pidulikel sündmustel ja

omavahelisel suhtlemisel kasvatuslikke eesmärke; (2) olema alluvatele eeskujuks, sh kaitseväelise distsipliini nõuete täitmises; (3) hoolitsema alluvate ülemate kasvatamise ja õpetamise eest ning viima nende kaudu

alluvas üksuses ellu oma tahet; (4) kontrollima, et alluvad täidaksid täpselt kõiki käske ja korraldusi;

7

(5) tundma võimalikult hästi alluvate igapäevaelu ja teenistust, toetama alluvaid nende teenistuses ja püüdlustes, ergutama neid saavutama paremaid tulemusi ja neid

õiglaselt hindama; (6) eraldama vähemalt kaks tundi nädalas alluvate vastuvõtuks isiklikes küsimustes.

Vastuvõtuaeg peab olema üksusesiseselt teatavaks tehtud. Vajaduse korral korraldama vastuvõtule soovijate eelneva registreerimise ja vestluse protokollimise;

(7) olema alluvate suhtes heasoovlik, järjekindlalt nõudlik ja rahulik ning võtma nende mõjutamiseks kasutusele kõik tema käsutuses olevad meetmed;

(8) juhendama ja suunama alluvaid nende eksimuse korral ning tegema seda

taktitundeliselt; (9) jälgima alluvate kasvatamisel, et alluvad oskaksid oma eraelu, sõbralikke ja isiklikke

suhteid eraldada teenistuslikest suhetest;

(10) hoiduma pöördumisest kõrgema ülema poole oma võimkonda kuuluvate küsimuste otsustamisel. Olukorras, kus täiendavate juhiste saamine on võimatu, peab ülem ise otsustama;

(11) väljendama alluvatele oma nõudmisi kõhklematult ja kindlalt, objektiivselt hindama

nende käitumist, teenistust ja tööd; (12) tagama tingimused tervisekaitse- ja tervisekasvatusalaste ürituste läbiviimiseks; (13) pidevalt ennast arendama sõjalises tegevuses, alluvate kasvatamisel ja õpetamisel.

45. Ülem ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu,

usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või

muude asjaolude tõttu ning peab jälgima, et seda ei teeks ka alluvad omavahel. 46. Ülem peab hoiduma täitmast alluvate kohustustesse kuuluvaid ülesandeid.

47. Ülem ei tohi: (1) lubada alluvate lohakust ja ükskõiksust teenistuskohustuste täitmisel; (2) arvustada alluvate juuresolekul kõrgemat ülemat;

(3) käituda alluvatega familiaarselt, kasutada solvavaid väljendeid ja vanduda.

48. Ülem peab tunnistama oma vigu. Lubamatu on süüdistada oma vigades alluvaid.

5.Peatükk KAITSEVÄELASTE KÄITUMINE

Kaitseväekombed

49. Kaitseväekombed avalduvad kaitseväeliste viisakusreeglite täitmises, üksikute kaitseväelaste ja meeskondade vastastikuses tervitamises, üksteise kõnetamisviisis, tervitus- ja soovsõnades, ettekandmise ja enese esitlemise korras, omavahelises

suhtlemises ja kaitseväetseremooniates. 50. Kaitseväekommete ja –tseremooniate järgimisega kujundatakse ja süvendatakse

ühtekuuluvustunnet, mille kaudu tõstetakse Kaitseväe üldist moraali ja lahinguvõimet.

Kaitseväekombed arendavad distsipliinitunnet, aitavad luua ja alal hoida vajalikke suhteid ülemate ja alluvate vahel ning loovad Kaitseväele ja Kaitseliidule hea maine.

51. Kõik kaitseväelased on kohustatud teadma ja kõrvalekaldumatult järgima sõjalise viisakuse reegleid ning kinni pidama üldistest viisakusreeglitest.

52. Määrustikus ettenähtud kaitseväekommete täitmatajätmine või nende lohakas täitmine on

kaitseväelise distsipliini rikkumine ning karistatav. 53. Kaitseväelises tervitamises ja kõikide kaitseväekommete täitmises peavad ülemad ja

kõrgemas auastmes kaitseväelased olema alati eeskujuks alluvatele (madalamas auastmes kaitseväelastele).

8

54. Alluv või madalamas auastmes kaitseväelane peab alati meeles pidama, et ülem jääb

ülemaks ja kõrgemas auastmes kaitseväelane jääb kõrgemas auastmes kaitseväelaseks igal ajal ja kohal, hoolimata sellest, kas ta kannab vormiriietust või mitte.

55. Kaitseväeline viisakus nõuab, et alluv või madalamas auastmes kaitseväelane peab

teenistusalasel suhtlemisel ülema või kõrgemas auastmes kaitseväelase ees seisma valveseisangus.

56. Alluv või madalama auastmega kaitseväelane väljendab käsust arusaamist kinnitusega, näiteks: „Sain aru, härra kolonel“ või „Just nii, härra kolonel“. Kui alluvale ei ole käsk küllalt selge, ütleb ta käsuandjale näiteks: „Ei saanud aru, härra kolonel“.

57. Ülema või kõrgemas auastmes kaitseväelase lähenemisel peavad alluvad või madalamas

auastmes kaitseväelased temast vähemalt kolme meetri kaugusel tõusma püsti ja tervitama. Avalikes kohtades võivad nad pärast seda kohe, luba ootamata, istuda.

Väliõppustel, suitsetamiskohas, ravi-, toitlustus- ja meelelahutusasutustes ja laskeharjutust täitvad kaitseväelased tervituseks püsti ei tõuse.

58. Kohates ülemat või kõrgemas auastmes kaitseväelast väljaspool teenistust, on lubatud tema ees seista ja kõneleda vabalt. Ametliku pöördumise alustamisel peab alluv või madalama auastmega kaitseväelane võtma valveseisangu.

59. Kui ülem on andnud alluvale loa istuda, ei ole alluv enam vestluse ajal kohustatud püsti

tõusma, hoolimata sellest, kuidas käitub ülem. Istet peab võtma kohe pärast se llekohast luba või märguannet.

60. Kui ülem pöördub alluva poole tervitusega, küsimusega või alustab temaga vestlust, pöörab

alluv või madalamas auastmes kaitseväelane end tema poole, tervitab ja jääb

valveseisangusse. 61. Kui alluval on vaja pöörduda ülema või kõrgemas auastmes kaitseväelase poole, läheneb

ta taktsammul, jääb temast kahe-kolme sammu kaugusel seisma ning ühes jala juurdetoomisega tõstab parema käe tervitusasendisse. Alluv laseb käe alla siis, kui ülem on vastu tervitanud ja käe alla lasknud.

62. Kui alluv või madalamas auastmes kaitseväelane pöördub ülema või kõrgemas auastmes tundmatu kaitseväelase poole, teeb ta tervitamisvõtte ja alustab pöördumist enda esitlemisega ning kannab selgelt ja lühidalt ette pöördumise põhjuse, näiteks: „Härra

kolonel, leitnant Ojasoo. Lubage pöörduda ...“. 63. Pöördumisel vahetu ülema või teda isiklikult tundva kõrgemas auastmes kaitseväelase

poole alluv (madalamas auastmes kaitseväelane) end ei esitle. Kui ülem soovib juttu lõpetada, ütleb ta: „See on kõik!“. Lahkumiseks küsib kaitseväelane ülemalt või kõrgemas auastmes kaitseväelaselt luba: "Härra kolonel, lubate minna?". Enne lahkumist peab alluv või madalamas auastmes kaitseväelane tegema tervitusvõtte, määrustikupärase

pöörde ja seejärel lahkuma. 64. Ülem ei esitle ennast alluvale enne, kui alluv temalt küsib: „Kellega on au rääkida?“.

Samasuguse küsimuse esitab kaitseväelane ka temast kõrgemas auastmes isikule, kui see esitlemise peale ennast ei tutvustanud.

65. Tervitamisel rivis ei kätelda; väljaspool rivi antakse kätt ülema või kõrgemas auastmes

kaitseväelase algatusel. Kätlemisel sõrmkindaid käest ei võeta. Kui ülem kätleb ilma sõrmkinnasteta, siis võtab alluv sõrmkindad käest. Ülem võib alluvat kätelda sõrmkinnastes.

9

66. Ülema kutse või märguande peale pööravad väljaspool rivi asuvad alluvad (madalamas auastmes kaitseväelased) end kiiresti tema poole, tervitavad ja jäävad valveseisangusse,

kuni ülem on käsu andnud, jutu lõpetanud või annab käskluse „Vabalt!“. 67. Kaitseväelased peavad ülemaga rääkima viisakalt ja rahulikult, selgelt, parajalt valju hääle

ja loomuliku tooniga, vaadates sealjuures talle silma. Nõue kehtib ka ülemale ettekandmise

kohta. Sama kehtib ka ülemate ja kõrgemas auastmes kaitseväelaste kohta. 68. Ametlikul suhtlemisel teietatakse.

69. Sisenedes ruumi, kus on ülem või kõrgemas auastmes kaitseväelane, tuleb suletud uksele

koputada ja pärast sisenemiseks loa saamist siseneda ja vajaduse korral end esitleda,

näiteks: „Härra kolonel, kapral Tamm!“. 70. Kui ülem on hõivatud või ruumi uks on avatud või ust ei ole ja tema poole pöörduva alluva

(madalamas auastmes kaitseväelase) tervitusele kohe ei vasta, ootab alluv pärast

tervitamist eemal, kuni temale tähelepanu pööratakse ja esitleb ennast siis harilikus korras. Kui ruumis on peale isiku, kelle poole soovitakse pöörduda, veel mõni temast kõrgem ülem või kõrgemas auastmes kaitseväelane, pöördutakse esmalt ruumis viibiva kõrgeima ülema

või kõrgemas auastmes kaitseväelase poole loa saamiseks, näiteks: „Härra kolonel! Kapral Tamm, lubage pöörduda kapten Paju poole!“.

71. Kui kaitseväelane ei tea, kellel mitmest ühes auastmes olevast isikust on kõrgeim ametikoht, küsib ta luba sellelt, kelle poole ta tahab pöörduda, nimetades loa küsimisel tema auastet koos perekonnanimega, näiteks: „Seersant Tamm, lubage pöörduda!“. Kui ruumis on mitu kõrgemas ja madalamas auastmes kaitseväelast, siis madalamas auastmes

kaitseväelase poole pöördumisel küsitakse pöördumiseks luba lähimalt kõrgeimalt ülemalt. Üldkasutatavasse ruumi sisenemisel, sellest läbi minnes või sea lt lahkudes, peolauas, koosviibimistel kellegi poole pöördumisel ei ole tarvis seal viibivalt kõrgeimalt ülemalt luba

küsida. 72. Kohates ülemat või kõrgemas auastmes kaitseväelast kitsal kohal (uks, trepp jne), peab

alluv peatuma ja võimaldama ülemal takistuseta mööda pääseda. 73. Liikudes koos ülemaga, liigub alluv või madalamas auastmes kaitseväelane ülemast

vasakul pool. Rivi ees liigub ülema saatja nii, et kõrgem ülem jääks rivile lähemale.

74. Kui kaitseväelasel on mõlemad käed kinni või ta on ilma peakatteta, siis tervitab ta paigal

valveseisangus ja liikumisel tervituseks pea pööramisega tervitatava suunas.

75. Avalikes kohtades on kõik kaitseväelased kohustatud käituma vastavalt üldtunnustatud

käitumisreeglitele.

76. Teenistuskõnedele vastates nimetab kaitseväelane auastme ja perekonnanime.

Toimkondlased ja vahiteenistusse kuuluvad isikud nimetavad telefonile vastates struktuuriüksuse (allüksuse) nime, ametikoha toimkonnas ja vahiteenistuses, auastme ja

perekonnanime. (20.05.2013, nr 154)

Kaitseväelaste teenistuslik kõnetamine 77. Alluv peab ülemaid ja temast kõrgemas auastmes kaitseväelasi kõnetama auastme järgi,

lisades sellele ette sõna “härra” või „proua“ , näiteks: „Härra kapten!“. Liitsõnast koosneva

auastme nimetuse juures jäetakse ära auastme lisanimetused, näiteks: kindralmajorit kõnetatakse - kindral, mereväekaptenit – kapten, vanemveeblit - veebel, nooremseersanti – seersant.

(20.05.2013, nr 154)

10

78. Ülemad või kõrgemas auastmes isikud kõnetavad alluvaid ja kõiki temaga samas auastmes kaitseväelasi auastme ja perekonnanimega; kui perekonnanimi ei ole teada, siis ainult

auastme järgi, lisades sõna “härra” või „proua“, näiteks: „Seersant Mänd“ või „Härra leitnant“.

Kaitseväelised tervitused, soovsõnad, pöördumised ja vastused neile

79. Otsesed ülemad nimetavad tervitamisel või nende poole pöördumisel alluvaid üksusi nende

nimetusega - pataljon, kompanii, jagu vms, näiteks: „Eskadrill, tere! Jõudu õppusteks!“.

Ülemad ei tervita alluvat üksust ega pöördu selle poole kõrgema ülema juuresolekul. 80. Ülema tervitussõnade peale vastavad alluvad kooris, ühtlaselt ja kõlavalt, loomuliku

hääletooniga ja sõnu silpidesse jaotamata. Tervitussõnu öeldakse ja neile vastatakse valveseisangus.

81. Tervitus- ja pöördumissõnad on: „Tere!“, „Head aega!“, „Jätku leivale!“, „Õnnitlen

Vabariigi aastapäeva puhul!“, „Jõudu tööle!“ ja vastused: „Tervist, härra president!“, „Head aega, härra major!“, „Jätku tarvis, härra kapten!“, „Tänan, härra veebel!“, „Jõudu tarvis!“.

82. Kaitseväelased tervitavad ametlikel tseremooniatel üksuse lippu ja Eesti riigilippu.

Tervitamine 83. Kaitseväes on tervitamine vastastikune, kusjuures alluv või madalamas auastmes

kaitseväelane tervitab esimesena. Tervitusvõtted ja -käsklused on sätestatud Kaitseväe

rivimäärustikus (edaspidi rivimäärustik).

84. Põhireeglid on:

(1) samas auastmes või võrdsetel ametikohtadel kaitseväelased tervitavad teineteist üheaegselt;

(2) Eestis viibivaid välisriikide sõjaväelasi tervitatakse samade reeglite järgi kui oma

kaitseväelasi; (3) kaitseväelane ei tohi viisakusreeglite eiramist vabandada tähelepanematusega; (4) tervitamine toimub alati valveseisangus; (5) tervitamine peab toimuma energilise liigutusega ja vastastikku silma vaadates;

(6) kohapeal tervitamisel tuleb alati pöörduda peaga tervitatava poole, liikumisel pöörata pea tervitatava poole;

(7) ülemad või kõrgema auastmega kaitseväelased on kohustatud oma alluvatelt ja

madalamas auastmes kaitseväelastelt nõudma viisakusreeglite täitmist ja ka ise neid täpselt täitma.

(8) lahingus, väliõppusel ja –harjutusel, füüsilise töö tegemise ja sportimise ajal

tervitusvõtet ei tehta.

85. Tervitusvõte tehakse: (1) Eesti ja välisriigi hümni ametlikul esitamisel;

(2) Eesti ja välisriigi lipu heiskamisel ja langetamise tseremoonial; (3) sõjalaeva pardale minekul ja pardalt lahkumisel laeva ahtrilipule; (4) kohtumisel matuserongiga, jõudes sargaga kohakuti;

(5) kirstu hauda laskmisel; (6) Vabadussõja mälestusmärgile sealt möödumisel või sinna juurde minekul.

86. Üksteisest möödumisel tervitavad üksused 10-15 meetri, üksikud kaitseväelased kuni 3

meetri kauguselt. 87. Ülemaga koos viibivad alluvad tervitavad kaasa, kui ülem kedagi tervitab või kellegi

tervitusele vastab.

11

88. Kui kaitseväelase parem käsi on kinni, vabastab ta käe ja tervitab üldises korras. Kui kaitseväelase mõlemad käed on kinni, tervitatakse punktis 74 kehtestatud korras.

(20.05.2013, nr 154) 89. Sõidukijuht sõidukis oleku ajal ei tervita. Sõidukiga mööduvat kaitseväelast ei tervitata.

90. Avalikes kohtades tervitatakse ainult esimesel kohtumisel. Tervitamine rivi koosseisus

91. Liikumisel rivis tervitavad kaitseväelased ainult käskluse peale; käe tervituseks tõstab rivi

juhtiv ülem.

92. Kõrgema ülema juuresolekul ei anta käsklust talle alluva ülema tervitamiseks. 93. Üksused tervitavad: Eesti riigilippu (ametlikel tseremooniatel), üksuse lippu, ülemaid, kõiki

kindraleid ja vastastikku teineteist, kusjuures esimesena annab tervituskäskluse alluv (madalamas auastmes) ülem.

94. Liikuva üksuse tervitus algab ülema käsklustega „Valvelsammu marss! Paremale, (vasakule) vaat!“. Ülema käskluse täidab temale vahetult järgnev allüksus. Järgmiste allüksuste ülemad kordavad käsklusi siis, kui nende allüksus jõuab tervitamiseks ettenähtud

kaugusele. 95. Liikuva üksuse tervitus lõpeb ülema käsklusega „Taktsammu marss!“, mis antakse

allüksustele pärast teineteisest möödumist ja järgnevatele allüksustele siis, kui nende ülem

on andnud käskluse tervituseks. Ühes käsklusega „Taktsammu marss!“ lasevad ülemad käe alla.

96. Kui üksus kohtab kaitseväelast, kes on meeskonna ülemast kõrgeimal ametikohal, siis üksus ei tervita; tervitab ainult ülem. Matuserongidele, Eesti riigilipule (ametlikel tseremooniatel), üksuse lipule ja Vabadussõjas langenute mälestussambale avaldab üksus

oma lugupidamist tervitusega ülema käskluse järgi. 97. Lahingus, väliõppustel ja –harjutustel, lipu või sarga saatmisel meeskond ei tervita; nendel

juhtudel tervitavad vaid kaitseväelased, kelle poole ülem pöördub.

98. Kui üksusele läheneb kõrgem ülem, läheb üksuse ülem talle vastu, kannab ette ja jääb tema

juurde kuni kõrgem ülem viibib üksuse juures või kuni lahkumist lubava korralduseni.

Samamoodi peab käituma üksuse ülem, kui kõrgem ülem peatub, et üksus endast mööda lasta. Lippude ja sarkade saatemeeskondade ülemad ette ei kanna. Kui üksus kohtub või tema juurde tuleb ülem ühes temale kõrgemas auastmes kaitseväelasega, siis kantakse

ette viimasele. 99. Kui rivist möödumisel ülem pöördub rivis seisva kaitseväelase poole, ei tõsta viimane kätt

tervituseks (välja arvatud rivi juhtivad kaitseväelased ning nendega võrdsustatud isikud),

kuid võtab valveseisangu. 100. Käskluse järgi tervitavad mitte ainult rivistatud, vaid üldse koos tegutsevad või olevad

kaitseväelased. Sellistel juhtudel tervitab iga kaitseväelane nagu üksik kaitseväelane. Tervituskäskluse „Valvel“ annab kõige kõrgemas auastmes kohalolija või see, kes esimesena märkab ülemat või kõrgemas auastmes kaitseväelast.

101. Staapides, kantseleides, töökodades jne tervitatakse tööajal ülemat käskluse peale üks kord päevas tema esimesel ilmumisel. Kui ülem pöördub nende poole üksikult, peavad kaitseväelased täitma viisakusreegleid üldistel alustel.

12

102. Puhkamise ajal ja pärast õhtust loendust kuni hommikuse äratuseni ei anta ruumides tervituskäsklust.

Ettekandmine ja esitlemine 103. Alluvad ülemad on kohustatud kõrgemale ülemale ette kandma, kui kõrgem ülem saabub

neile alluva üksuse territooriumile.

104. Ettekanne peab sisaldama järgmist:

(1) ülema auastme nimetus, kellele kantakse ette; (2) üksuse nimetus; (3) toimuva tegevuse nimetus;

(4) kohalolevate kaitseväelaste arv; (5) ettekande tegija auaste ja nimi. Näiteks: „Härra kapten, baasikaitsekompanii on õppustel, kohal 167 kaitseväelast, leitnant Ratas!“.

105. Ettekande ajal võtavad ettekande tegija, ettekande vastuvõtja ja juuresviibivad

kaitseväelased valveseisangu.

106. Õppetunnis antakse õppekohas tervituskäsklused tunni algul ja lõpul.

107. Kõrgema ülema viibimisel üksuse juures saadab teda üksuse ülem, kes liigub saadetavast ülemast vasakul ning pool sammu tagapool. Rivi ees liigub ülema saatja nii, et kõrgem ülem jääks rivile lähemale.

108. Toimkonnas olevad kaitseväelased kannavad ülemale nende valve alla kuuluvates ruumides ette peakattes.

109. Kui ruumis viibitakse peakatteta, kantakse ka ette paljapäi, välja arvatud toimkonda kuuluvad kaitseväelased.

110. Esitlemisel nimetab esitleja ülema auastme, oma auastme ja perekonnanime ning, kui on vajalik, ka üksuse nimetuse ja esinemise põhjuse, näiteks: „Härra kapten! Lubage esitleda, kapral Jõgi. Lähetatud Teie kompaniisse autojuhiks.“

111. Isik, kes saabub üksusesse järelevalve eesmärgil, esitleb ennast üksuse ülemale, kui tema ametikoht on üksuse ülema ametikohast madalam või sellega võrdne. Kui saabuja ametikoht on kõrgem, teatab ta üksuse ülemale oma saabumisest. Nimetatud nõue ei kehti,

kui täidetakse ülesannet, mille iseloom ei luba etteteatamist.

112. Tegevväelane, kes on määratud üksusesse ametikohale või lahkub sellelt, esitleb end lisaks üksuse ülemale ka oma vahetule ülemale. Ajateenija esitleb ennast allüksuse ülemale.

113. Kaitseväelane, kes on pikemat aega üksusest ära olnud, kannab oma naasmisest ette vahetule ülemale.

6. Peatükk

PÄEVAKORD

Üldalused

114. Struktuuriüksuses, mille koosseisus on ajateenijad, toimub kogu tegevus päevakorra järgi,

milles peab olema märgitud igapäevaste toimingute aeg. Päevakorra kinnitab

struktuuriüksuse ülem.

13

Hommikune äratus

115. Korraline hommikune äratus toimub vastavalt päevakorrale kaks tundi enne õppetöö algust.

Korrapidaja äratab kümme minutit enne üldist äratust allüksuse ülemad. Riiklikel pühadel ning nädalavahetusel võib äratus toimuda hiljem.

Riigilipu heiskamine ja langetamine

116. Eesti riigilipp heisatakse ja langetatakse vastavalt Eesti lipu seadusele. Tseremoonia täpsema korra struktuuriüksuses kehtestab struktuuriüksuse ülem.

Hommikvõimlemine ja -korrastamine 117. Hommikvõimlemise kestus on kuni 30 minutit. Hommikvõimlemine toimub kehtestatud kava

alusel allüksuse ülema juhtimisel.

118. Kaitseväelase riietuse hommikvõimlemiseks määrab struktuuriüksuse korrapidaja,

arvestades välistemperatuuri ja ilmastikutingimusi.

119. Hommikuseks korrastamiseks ettenähtud aeg peab päevakorras olema piisav, et

kaitseväelane jõuaks lõpetada kõik vajalikud ettevalmistused hommikuseks ülevaatuseks.

Hommikune ülevaatus ja tegevus kuni õppetöö alguseni 120. Viis minutit enne hommikust ülevaatust annab allüksuse korrapidaja helisignaali ja

käskluse: „Allüksus, valmistuda hommikuseks ülevaatuseks!“. Päevakorras kehtestatud ajaks rivistab allüksuse korrapidaja allüksuse ja kannab ette määratud isikule näiteks: „Kompanii, valvel, keskele vaat! Härra veebel! Kompanii on rivistatud

hommikuseks ülevaatuseks. Korrapidaja seersant Kask!“. Ülevaataja annab käskluse: „Allüksuse ülematel teostada hommikune ülevaatus ja tulemustest ette kanda. Vabalt!“.

121. Allüksuse ülemad kontrollivad isikkoosseisu kohalolekut, nende välimust, hügieeninõuetest

kinnipidamist ja selgitavad välja haigestunud või meditsiinikeskusse terviseprobleemidega tagasi kutsutud kaitseväelased. Tulemustest kantakse ülevaatajale ette.

122. Aega hommikusest ülevaatusest kuni väljaõppe alguseni kasutatakse:

(1) hommikusöögiks;

(2) ruumide ja allüksusele kinnistatud territooriumi koristamiseks; (3) päevategevuseks valmistumiseks (relvade, varustuse, vormiriietuse jne

ülevaatamiseks ja korrastamiseks).

Söögiajad 123. Üldjuhul toitlustatakse kaitseväelasi sooja toiduga kolm korda päevas, välitingimustes

kuivtoidupakkidest või välikatlast vähemalt kaks korda päevas. Söögiaegade kellaajad kehtestab struktuuriüksuse ülem. Hommikusöök peab lõppema vähemalt 20 minutit enne päevategevuse algust, lõunasöögi lõpu ja pealelõunase tegevuse vahele peab jääma

vähemalt 30 minutit. Õhtusöök ei tohi olla varem kui 30 minutit pärast päevategevuse lõppu.

124. Toimkondlasi, haigestunuid ja kinnipeetavaid toitlustatakse struktuuriüksuse ülema poolt määratud korras.

Väljaõppe ja teenistuse korraldus

125. Väljaõppe ja teenistuse korralduse kehtestab struktuuriüksuse ülem.

14

126. Üldjuhul on väljaõppe- ja teenistusaeg kaheksa tundi päevas.

127. Erandkorras võib struktuuriüksuse ülem kehtestada pikemaid tööpäevi või kohustada täitma teenistusülesandeid puhkepäeval.

128. Viis minutit enne päevakorras märgitud tegevuse algust rivistab vastutav osavõtva

isikkoosseisu ja kannab läbiviijale ette, näiteks: „Härra kapten. Tuletoetuspatarei 2. rühm sõjatopograafia tunniks valmis. Kohal 24, toimkonnas 2, õppetööst vabastatud haigeid 2 kaitseväelast. Rühmavanem seersant Joorits!“.

129. Tegevuse lõpul vaatab allüksuse ülem üle tegevuses kasutatud koha, relvastuse ja

varustuse.

(20.05.2013, nr 154)

Vaba aeg

130. Aeg pärast päevategevuse lõppu kuni õhtuse loenduseni ning nädalavahetusel pärast üldist

korrastustööd on ajateenijatel vaba aeg, kui allüksuse ülem ei ole andnud korraldust

relvastuse ja varustuse hooldamiseks, väljaõppeks või füüsiliseks treeninguks. 131. Lõunavaheaeg ja aeg õhtusest loendusest kuni öörahuni on puhkeaeg. Üldist rahu rikkuvad

tegevused on puhkeajal keelatud. Õhtune loendus ja öörahu

132. Loenduse aja ja läbiviimise korra kehtestab struktuuriüksuse ülem.

133. 15 minutit enne loendust annab allüksuse korrapidaja helisignaali ja käskluse: „Kompanii,

valmistuda õhtuseks loenduseks!“. Kindlaksmääratud ajal rivistab allüksuse korrapidaja allüksuse ja teostab loenduse: loeb ette isikkoosseisu nimed, vastavalt allüksuse isikkooseisu arvestuse lehele; kuulnud oma nime, vastab kaitseväelane „Mina“, nimetatu

puudumisel teatab vastutav puudumise põhjuse, näiteks: „Maat Kuusler toimkonnas!“ ja kannab loenduse tulemused ette struktuuriüksuse korrapidajale ning esitab päevaaruande.

134. Pärast loendust tehakse teatavaks vajalikud korraldused ja järgmise päeva toimkonna

koosseis. 135. Seejärel annab loendaja käskluse: „Eesti Vabariigi hümni laulmiseks - valvel!“ ja

seejärel lauldakse hümni. Hümni lõppedes annab loenda ja käskluse: „Vabalt! Allüksused vastutavate käsutuses!“.

136. Pärast öörahusignaali lähevad ajateenijad magama ja kasarmus lülitatakse sisse öövalgustus.

137. Üldjuhul tagatakse kaitseväelasele ööpäeva jooksul kaheksatunnine pidev uneaeg.

Erandkorras, seoses teenistusliku vajadusega, võib struktuuriüksuse ülem muuta pideva uneaja kestvust.

7. peatükk STRUKTUURIÜKSUSE KÜLASTAMINE

Külaliste vastuvõtmine

138. Külalised lubatakse struktuuriüksuse territooriumile struktuuriüksuses kehtestatud korras.

15

139. Ajateenijal on lubatud saada vähemalt üks kord kuus ajateenistuskohas kokku oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, välja arvatud, kui see toimkonnas olemise,

distsiplinaarkaristuse täideviimise, sõjaväelises väljaõppes osalemise või nakkushaiguste leviku tõkestamise tõttu ei ole võimalik.

140. Ajateenija võtab külalisi vastu vabal ajal vastavalt päevakorrale.

141. Struktuuriüksuse, mille koosseisus on ajateenijad, külastajaid teavitatakse struktuuriüksuse

territooriumil viibimise korrast sissepääsu juures asuva infosildiga (lisa 1).

8. peatükk KASARMUKORD

142. Struktuuriüksuse ülem kehtestab kasarmukorra ja jaotab allüksuste vahel struktuuriüksuse

kasutuses olevad ehitised, ruumid ja territooriumi. Struktuuriüksuse ülem kehtestab eraldi majutamiskorra väljaspool kasarmut.

(20.05.2013, nr 154)

Kasarmuruumid ja nende sisustus

143. Kasarmuruumid peavad vastama Kaitseväes kehtestatud kasarmuruumide

ehitustehnilistele nõuetele arvestades õigusaktides sätestatut.

144. Kasarmuruumid peavad vastama järgmistele miinimumnõuetele: 1) õhutemperatuur majutusruumides talvel +18 °C kuni +22 °C, suvel kuni +27 °C, pesemisruumis vähemalt +18 °C, duširuumis mitte alla +25 °C;

2) majutusruumides loomulik ventilatsioon avatavate akende kaudu ja lisaks sundventilatsioon arvestusega 8 l/s õhku ühe inimese kohta; 3) majutusruumis üldpõrandapinda vähemalt 4,5 m² koos sisustusega ja ruumi maht vähemalt

13,5 m³ ühe kaitseväelase kohta; 4) ruumi kõrgus ei tohi olla alla 3 m; 5) pesemisruumis peab olema vähemalt 1 kraanikauss iga 10 kaitseväelase kohta ja 1 kõrge

valamusegistiga valamu ruumi kohta. Duširuumis peab olema vähemalt 1 dušš 10 kaitseväelase kohta; vähemalt 1/10 duššidest peab olema täiendavalt varustatud dušiliftide, - voolikute ja käsiduššidega. Kraanikausside juures peab olema vedelseebidosaator arvestusega 1 dosaator kahe kraanikausi kohta, vähemalt üks paberrätikute minikonteiner 10 kraanikausi kohta ja

elektriline kätekuivati arvestusega vähemalt üks iga 5 kraanikausi kohta; 6) tualettruumid sisustatakse arvestusega vähemalt 1 WC-pott 10 kaitseväelase kohta ning lisaks sellele 1 pissuaari koht 15 kaitseväelase kohta.

(20.05.2013, nr 154) 145. Ruumide sisustuse loetelu kehtestab struktuuriüksuse ülem käskkirjaga.

146. Ruume tuleb kasutada sihtotstarbekohaselt ja nende sisustus peab vastama Kaitseväes

kinnitatud vastava otstarbega ruumi sisustustabelile. Igas ruumis peab olema nähtavale kohale paigutatud ruumi sisustuse või vara tabel (lisa 2).

147. Voodid peavad majutusruumis paiknema välisseinast 0,6 m kaugusel, aknast 0,8 m

kaugusel ja küttekehast 0,3 m kaugusel. Peatsitega vastamisi asuvate voodite vahe peab

olema 0,3-0,4 m ja kahe kõrvuti asetseva voodipaari vahe vähemalt 0,8 m; voodiridade vahekäigu laius mitte alla 1,2 m. Iga voodi peatsis peab olema tahvel kaitseväelase auastme, ees- ja perekonnanimega.

148. Iga majutusruumi siseseinal, põrandast 1,5 m kõrgusel, peab olema termomeeter, majutusruumi väljapääsu kohal öövalgusti.

16

149. Väljaspool magamisruumi ukse kõrval või ukse peal peab olema ruumis majutatavate kaitseväelaste nimekiri või voodite paigutuse nimeline skeem.

150. Relvahoidlad peavad vastama kaitseministri määrusega kehtestatud nõuetele. Kord ja puhtus ruumides

151. Ruumide puhtus peab vastama tervisekaitse- ja hügieeninõuetele, muuhulgas:

(1) majutusruume ja koridore koristatakse ja pestakse vähemalt üks kord päevas;

(2) pesemis- ja tualettruumi koristatakse ja pestakse desinfitseeriva pesemislahusega kaks korda päevas;

(3) teisi ruume pestakse ja nende üldine suurpuhastus toimub vähemalt üks kord

nädalas. Seinu, lagesid, uksi ja mööblit pestakse vähemalt üks kord kuus, aknaid vähemalt üks kord kvartalis;

(4) voodivarustust tuleb kloppida üks kord nädalas. Enne voodivarustuse väljaandmist tuleb see desinfitseerida.

152. Suitsetamine, relvade puhastamine, saabaste hooldamine, juukselõikus ja riiete kloppimine

on lubatud ainult selleks ettenähtud kohas.

153. Üks kord nädalas, harilikult laupäeval, toimub ruumide ja territooriumi üldine korrastus.

154. Voodipesu ja käterätikud vahetatakse harilikult kord nädalas, nende määrdumisel vahetatakse välja esimesel võimalusel.

9. peatükk

TOITLUSTAMINE

Toidunormid

155. Struktuuriüksuse korrapärase toitlustamise korraldamine ja juhtimine on söökla

ülema/juhataja ja välitingimustes väliköögi meeskonna ülema kohustus.

156. Kaitseväelase toitlustamine korraldatakse tervisekaitse-, toiduohutus- ja hügieeninõuete kohaselt järgides vastavasisulisi õigusakte, sh Kaitseväe juhataja 14.09.2005. a käskkirja nr 192 „Kaitseväe välihügieeni juhend“ ja Kaitseväe juhataja 14.08.2006. a käskkirja nr 212

„Toiduhügieeni eeskiri Kaitseväes“.

157. Ajateenijale ja õppekogunemisest osavõtvale reservväelasele ning tegevväelaste väliõppusel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, õhuväe õhusõiduki pardal ja teenistusel mereväe laevadel tagatava toitlustamise ulatus on kehtestatud kaitseministri määrusega.

158. Menüü koostatakse Kaitseväes kehtestatud kaitseväelase toidunormide alusel.

10. peatükk MEDITSIINILINE TEENINDAMINE

Meditsiinikeskus 159. Meditsiinilist teenindamist teostatakse Kaitseväe meditsiinikeskustes vastavalt Kaitseväe

juhataja kinnitatud käskkirjale kaitseväelaste meditsiinilise teenindamise piirkondadest.

17

160. Meditsiinikeskustes osutatakse kaitseväelastele: (1) üldarstiabi;

(2) Kaitseväe kiirabiteenust; (3) haiglavälist eriarstiabi; (4) meditsiinilist toetust väljaõppe läbiviimisel.

161. Meditsiinikeskus on avatud tööpäeviti vähemalt 8 tundi päevas. Arsti vastuvõtuaeg on vähemalt 20 tundi nädalas.

162. Teave meditsiinikeskuse lahtioleku- ja vastuvõtuaegade ning kuhu ja kelle poole saab pöörduda arstiabi või meditsiinilise nõu saamiseks väljaspool vastuvõtuaega peab olema meditsiinikeskuses nähtaval kohal ning andmed sidevahendite kohta edastatud

struktuuriüksuse korrapidajale. Meditsiinikeskuse tööaja korralduse kinnitab struktuuriüksuse ülem.

Terviseseisundi hindamine

163. Terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase tervisenõuetele

hinnatakse Kaitseväe arstlikus komisjonis. Tegevväelaste terviseseisundit hinnatakse enne

tegevteenistusse võtmist ja regulaarselt igal kolmandal aastal katkematusse tegevteenistusse asumisest arvates.

164. Regulaarsed tervisekontrollid tegevväelase terviseseseisundi hindamiseks toimuvad iga kolme aasta tagant, kui arstliku komisjoni otsuses ei ole ette nähtud lühemat tähtaega.

165. Ajateenija esmane arstlik läbivaatus ja terviseseisundi hindamine viiakse läbi 24 tunni

jooksul ajateenistusse arvamise käskkirjas nimetatud ajast arvates ja viimane viie (5) tööpäeva jooksul enne käskkirjaga määratud reservi arvamise kuupäeva.

166. Ajateenistuse jooksul teostatakse ajateenijate terviseseisundi hindamist ja kontrolle väljaõppest, epidemioloogilisest situatsioonist ning muudest tervist mõjutavatest teguritest tingitud sagedusega.

167. Tegevväelasele teostatakse terviseseisundi hindamist väljaõppest, epidemioloogilisest

situatsioonist ja muudest tervist mõjutavatest teguritest tingitud sagedusega, kuid alati enne pikaaegsesse välisteenistusse või rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetamist ja

pikaajalisest lähetusest või rahvusvaheliselt sõjaliselt operatsioonilt naasmist 30 päeva jooksul. (20.05.2013, nr 154)

168. Söökla isikkoosseis ning toitlustamisega vahetult kokkupuutuvad kaitseväelased peavad

läbima tervisekontrolli vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses sätestatud

korrale.

169. Igal kaitseväelasel on õigus tervisehäire korral pöörduda vastava teeninduspiirkonna meditsiinikeskusesse. Ülem peab tagama võimaluse alluval pöörduda

meditsiinikeskusesse. 170. Tegevväelasel on õigus tervisehäire korral pöörduda oma perearsti poole. Perearsti poole

pöördumisel teavitab kaitseväelane selle põhjustest ning määratud ravist meditsiinikeskuse arsti. Ajateenija võib pöörduda perearsti poole, kui tervisehäire on tekkinud puhkusel või struktuuriüksusest väljas olles.

171. Puhkusel või struktuuriüksusest väljas viibiva ajateenija pöördumisel perearsti poole ja perearsti poolt haiguslehe väljastamise korral on ajateenija kohustatud viivitamatult teavitama sellest oma ülemaid, kes informeerivad ajateenija haigestumisest

meditsiinikeskust.

18

172. Kaitseväelase suunab vajadusel terviseuuringutele, konsultatsioonile või ravile meditsiinikeskuse arst.

173. Ravilt või terviseuuringult naastes kannab kaitseväelane sellest ette oma vahetule ülemale

ning edastab kohe meditsiinikeskuse tervishoiutöötajale meditsiinilised dokumendid. (20.05.2013, nr 154)

174. Terviseuuringut, konsultatsiooni ja haiglaravi kajastavad meditsiinilised dokumendid

fikseeritakse kaitseväelase tervisekaardis.

175. Teenistuskoha muutumisel edastatakse tegevväelase tervise- ja hambaravikaart eelnevast

teenistuskohast uue teenistuskoha meditsiinikeskuse arstile.

176. Reservi arvamisel ja teenistuskoha muutumisel on tegevväelane sellest kohustatud

teavitama struktuuriüksuse meditsiinikeskust.

177. Reservi arvatud kaitseväelaste tervisekaardid ja hambaravikaardid edastatakse 10 tööpäeva jooksul meditsiinikeskusest Kaitseressursside Ametile arhiveerimiseks.

178. Kaitseväelaste immuniseerimisel juhindutakse Kaitseväe juhataja kehtestatud juhendist.

179. Kaitseväelase esmakordsel pöördumisel immuniseerimiseks avatakse kaitseväelasele

vaktsineerimise tunnistus, mis peab olema kaitseväelase käes ja esitatakse igakordsel immuniseerimisel sissekande tegemiseks.

Ajutine töövõimetus ja tööõnnetus 180. Kaitseväelane on kohustatud teatama või laskma teatada esimesel võimalusel oma

ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest vahetule ülemale. Struktuuriüksuse ülemad peavad kaitseväelase terviseseisundi kohta saadud informatsiooni edastama struktuuriüksuse meditsiinikeskusele. Kaitseväelane on

kohustatud esitama esimesel võimalusel teenistusse naasmisest arvates meditsiinilised dokumendid. (20.05.2013, nr 154)

181. Kaitseväelane on viivitamatult kohustatud teatama või laskma teatada temaga juhtunud tööõnnetusest oma vahetule ülemale ja struktuuriüksuse ülemale. Struktuuriüksuse ülem peab korraldama tööõnnetuse asjaolude uurimise.

Struktuuriüksuse ülem peab kaitseväelasega toimunud tööõnnetuse kohta saadud informatsiooni edastama struktuuriüksuse meditsiinikeskusele.

182. Kaitseväelasega juhtunud raske tööõnnetuse kohta koostatakse meditsiinikeskuse arsti poolt tööõnnetuse teatis, mis edastatakse viivitamatult kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis struktuuriüksuse ülemale ja Kaitseväe peaarstile. Tegevväelasega juhtunud tööõnnetusest teavitatakse Tööinspektsiooni vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

(20.05.2013, nr 154)

183. Meditsiinikeskuse arstil on õigus kaitseväelaselt küsida tööõnnetusega seotud asjaolude

kohta seletuskirja ja muid asjakohaseid meditsiinilisi dokumente, kui kaitseväelane on pöördunud tervishoiuteenuste saamiseks raviasutusse väljaspool Kaitseväge.

Haigete ajateenijate läbivaatus ja ravi

184. Meditsiinilist läbivaatust vajavad ajateenijad märgitakse haigete raamatusse, kuhu pärast

läbivaatust teeb tervishoiutöötaja märke määratud ravirežiimi (ravisoovituste), piirangute

ning eritingimuste kohta ning vajalikele terviseuuringutele saatmise kohta. (20.05.2013, nr 154)

19

185. Ravirežiimi liigid on järgmised:

(1) füüsiline vabastus - vabastab isiku füüsilisest koormusest, võimaldab osaleda sise- ja välistundides;

(2) osaline füüsiline vabastus - vabastab isiku osaliselt füüsilisest koormusest, vajab alati konkreetsest selgitust, näiteks: vabastatud jooksmisest, pallimängudest; vabastatud

koormusest ülajäsemetele ning õlavöötmele; (3) varustuse kandmise piirang - vabastab isiku konkreetse

varustuselemendi/elementide kandmisest, vajab alati konkreetset selgitust, näiteks:

kannab spordijalanõusid, vabastatud seljakoti kandmisest, vabastatud maskeerimisvärvide kasutamisest jms;

(4) kasarmurežiim (vabastus väliharjutustest) - isik osaleb sisetundides, vabastatud

kõikidest välistest harjutustest ning õppustest; (5) voodirežiim (vabastus õppetööst) - isik ei osale õppetöös, tegeleb õppetööga

iseseisvalt vastavalt tervislikule seisundile; (6) statsionaarne ravi.

186. Määratud ravirežiimi võib muuta ainult ravirežiimi määranud arst või tema volitusel muu

meditsiinikeskuse tervishoiutöötaja.

187. Vajadusel suunatakse ajateenija haiglaravile. Ajateenija suunamine raviasutusse toimub

meditsiinikeskuse arsti saatekirja alusel. Haiglaravilt on keelatud lahkuda.

(20.05.2013, nr 154)

188. Pärast meditsiinilist läbivaatust viib vanemaks määratud kaitseväelane haiged allüksusesse ja annab haiged koos haigete raamatuga üle korrapidajale. Korrapidaja esitab raamatu

haigestunud kaitseväelase ülemale arsti ettekirjutustest tulenevate korralduste tegemiseks, ravirežiimi jälgimiseks.

189. Ülem peab tagama ajateenijale määratud ravirežiimi järgimise. 190. Distsiplinaararestiga karistatud ajateenija ravi toimub üldistel alustel. Kui ravi ei ole võimalik

tagada Kaitseväe arestimajas, siis distsiplinaararesti kandmine peatatakse ja viiakse lõpule pärast tervenemist.

191. Ravilt naasnud ajateenija kannab ette oma vahetule ülemale ja meditsiinikeskuse

tervishoiutöötajale ning esitab meditsiinikeskuse tervishoiutöötajale meditsiinilised dokumendid.

Harjutused ja õppused 192. Meditsiinikeskuse arst määrab harjutustel ja õppustel meditsiinilise tagamise vajaduse,

korra ja taseme, tuginedes kehtivatele ohutuseeskirjadele ning muudele õigusaktidele. Meditsiinilise toetuse teostamise kord kajastatakse laskekäsus.

11. peatükk

TEEL LIIKUMISE KORD

Liikumine 193. Üksus liigub teel Kaitseväe rivimäärustiku kohaselt kõnniteel, selle puudumisel või vajaliku

ruumi puudumisel sõidutee parempoolsel liikumissuunal ja võimalikult teepeenra/kõnnitee

lähedal. Nii valgel kui ka pimedal ajal peab enam kui kaheksast kaitseväelasest koosneva üksuse ees ja taga vähemalt 20 m kaugusel liikuma helkurribadega ohutusvesti kandev sõdur. Ohutusvesti kandjad peavad liikuma kohakuti meeskonna vasaku reaga,

20

meeskonnast 2 meetrit eespool ja 5 meetrit tagapool. Pimedal ajal ja halva nähtavuse korral peavad kõik üksuses liikujad kandma helkurit.

194. Üksuse ülem liigub üksuse ees ja vastutab liiklusseaduse nõuete täitmise eest. 195. Õhtul kella 23.00-st kuni hommikul kella 7.00-ni on keelatud teel lauluga liikuda. Samuti ei

laulda külmaga alla -12 ºC, Vabadussõja mälestusmärgist, kirikust ja kalmistust möödumisel, samuti matuserongiga kohtumisel.

12. peatükk

VÄLJALUBAMINE STRUKTUURIÜKSUSE TERRITOORIUMILT, PUHKUS JA PÜHAD

Ajateenijate ja õppekogunemisel olevate reservväelaste väljalubamine Kaitseväe struktuuriüksuse territooriumilt

196. Ajateenijad ja õppekogunemisel olevad reservväelased võivad struktuuriüksuse territooriumilt lahkuda allüksuse ülema poolt väljaantud väljaloa (lisa 3) alusel kuni 24 tunniks. Pühadel ja puhkepäevadel võib väljalubamise kestus olla kuni 96 tundi.

197. Erandkorras võib punktis 196 nimetatud kaitseväelase kuni õhtuse loenduseni välja lubada

struktuuriüksuse korrapidaja.

198. Ajateenijale, kelle teenistus nõuab sagedast viibimist väljaspool struktuuriüksuse

territooriumi, annab allüksuse ülem välja kirjaliku väljaloa kehtivusega kuni üks kuu. Allüksuse ülema poolt määratud isik kontrollib ja vastutab, et neid väljalubasid kasutatakse

ainult sihtotstarbeliselt. 199. Korrapidaja kontrollib, et väljalubatud kaitseväelasel oleks nõuetekohane vormiriietus,

väljaluba ning et nad oleksid registreeritud väljalubatute raamatus. Kaitseväelast, kelle välimus ei vasta nõuetele või kellel ei ole väljaluba, puuduste kõrvaldamiseni välja ei lubata.

200. Enne väljalubamist teatab kaitseväelane allüksuse korrapidajale oma kontaktandmed, mille kaudu on võimalik temaga viivitamatult ühendust võtta.

201. Kaitseväelast, kellel on määratud distsiplinaarkaristus kandmata, struktuuriüksuse

territooriumilt välja ei lubata, erandi võib teha karistuse määranud ülem. 202. Üksusena väljumise korral registreerib üksuse ülem üksuse väljaloa ettenähtud korras

allüksuses ja esitab struktuuriüksuse korrapidajale üksuse nimekirja ja andmed, kuhu ning kui kauaks üksus suundub.

203. Naasmisel on kaitseväelane kohustatud kohe sellest ette kandma korrapidajale, et märkida naasmise aeg väljalubatute raamatusse.

204. Joobetunnustega, ebakorrektses vormiriietuses, keelatud asjaga naasnud või nähtavate

tervisehäiretega kaitseväelase suhtes võetakse tarvitusele ettenähtud meetmed. Ajateenijate puhkus

205. Ajateenijale antakse ajateenistuse ajal puhkust olenevalt ajateenistuses kestusest

alljärgnevalt: (1) kuni üheksakuulise ajateenistuse kestuse korral 10 päeva;

(2) pikema kui üheksakuulise ajateenituse kestuse korral 15 päeva. 206. Ajateenistuskoha ülem võib anda ajateenijale eeskujuliku teenistuse eest lisapuhkust kuni

10 päeva.

21

207. Puhkusele lubatud ajateenijale makstakse kaitseministri määruse kohaselt üks kord

ajateenistuse jooksul sõiduraha sõiduks Eesti Vabariigi piires puhkusele ja sealt tagasi esitatud sõidupiletite või isikliku mootorsõiduki kasutamist tõendava dokumendi alusel.

208. Puhkusele lubatud ajateenijal peab olema nõuetekohaselt vormistatud puhkuse luba (lisa

4). Pühad ja puhkepäevad

209. Pühadel ja puhkepäevadel on ajateenija, kes ei ole määratud toimkonda, vabastatud

õppetööst ja töödest, välja arvatud sisemised majandustööd.

210. Pühadel ja puhkepäevadel täidab kaitseväelane oma teenistusülesandeid vaatamata

usutunnistusele.

13. peatükk

SIDE- JA ELEKTROONIKAVAHENDITE KASUTAMINE

211. Isiklike side- ja elektroonikavahendite kasutamine on ajateenijale lubatud, kui see ei sea

ohtu teda või teisi isikuid ja ei takista sõjaväelise väljaõppe läbiviimist ega teenistusülesannete täitmist. (20.05.2013, nr 154)

212. Ülem võib seada piirangud side- ja elektroonikavahendite kasutamisele väljaõppe, kaitseväetseremooniate või muul ajal.

213. Kaitseväelasel on keelatud ilma loata kasutada isiklikke side- ja elektroonikavahendeid kõrgemate valmisoleku astmete sisseviimisel, sõjaajal ja väliõppustel.

214. Kaitseväelane on kohustatud hoidma ametialast sidevahendit sisselülitatuna struktuuriüksuses kehtestatud korra kohaselt. Kaitseväes määratud ametiisikutel on õigus teha kaitseväelasele väljastatud ametialase sidevahendi kasutamise kohta kõneeristusi ja positsioneerida asukohta.

215. Ajateenija ega õppekogunemisel viibiv reservväelane ei tohi tegevväelasest ülema loata

teha Kaitseväe territooriumil salvestisi, mis annavad teavet riigi kaitsevõime või julgeoleku

kohta.

216. Kaitseväe julgeolekualal on filmimine, fotografeerimine ja muul viisil jäädvustamine

keelatud. Teenistusliku vajaduse korral võib jäädvustada tegevväelasest ülema loal.

14.Peatükk

AJATEENISTUSES KEELATUD JA LUBATUD ASJAD

217. Ajateenistuses on keelatud asjad, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad vara kahjustamiseks või võivad ohustada Kaitseväe julgeolekut.

218. Ajateenija isiklike asjade kasutamine ei tohi takistada teenistusülesannete täitmist ja seada

ohtu teisi isikuid. 219. Tegevväelane võib ajateenija ajateenistuskoha ülema käsul vaadata läbi ajateenija isiklikud

asjad ja võtta hoiule ajateenistuses keelatud asjad.

22

220. Hoiule ei võeta asju, mille omamine või valdamine on seadusega keelatud. Keelatud asjade leidmisest teavitatakse ülemat.

221. Keelatud asjade hoiulevõtmise kohta koostab hoiulevõtja akti tehes samas ajateenijale

ettepaneku saata need ajateenija kulul viimase nimetatud adressaadile. Kui ajateenija sellega ei nõustu, on Kaitseväel kohustus võtta asjad hoiule kuni ajateenistusest

vabastamiseni.

222. Põhjendatud juhul võib ajateenija ajateenistuskoha ülem või tema volitatud tegevväelane

lubada toimetada hoiulevõetud keelatud asjad tema puhkuse või kokkusaamise ajal ajateenistuskoha territooriumilt välja, mille kohta koostab tegevväelane akti.

223. Kiiresti riknevaid asju hoiule ei võeta ja nende hävitamine toimub ajateenistuskoha ülema käsul Kaitseväe kulul. Hävitamise kohta koostab ülem või tema volitatud tegevväelane akti.

224. Ajateenistuses keelatud asjade loetelu, ajateenistuses keelatud asjade hoidmise,

tagastamise ja hävitamise korra ning hävitamisakti vormi kehtestab kaitseminister määrusega.

225. Ravimite kasutamine ja omamine on lubatud kooskõlastatult ajateenistuskoha ülema määratud tervishoiutöötajaga.

23

Lisa 1

Kaitseväe juhataja 05.04.2013 käskkirjaga nr 95

kinnitatud Kaitseväe sisemäärustiku juurde

STRUKTUURIÜKSUSE KÜLASTAJA INFOSILT

L U G U P E E T U D K Ü L A S T A J A !

 KAITSEVÄE TERRITOORIUMILE EI LUBATA ISIKUT: o KES EI OMA ISIKUTTÕENDAVAT DOKUMENTI o KES ON ALKOHOLI, NARKOOTILISE VÕI MUU PSÜHHOTROOPSE AINE

MÕJU ALL o KES SISENEMISEL KEELDUB ASJADE LÄBIVAATUSEST o KELLEL ON KEELATUD ASI o KES RIKUB KÜLASTUSKORDA VÕI EI ALLU VAHTKONNA, TOIMKONNA

VÕI VALVETEENISTUSE KORRALDUSTELE

 KAITSEVÄE TERRITOORIUMILE ON KEELATUD KAASA VÕTTA: o ALKOHOLI, NARKOOTILIST VÕI MUUD PSÜHHOTROOPSET AINET o LOOMA o RELVA, LÕHKEAINET JA LAHINGUMOONA

 KAITSEVÄE TERRITOORIUMIL ON KÜLALISEL KEELATUD: o LIIKUDA ILMA VASTUVÕTJATA o FILMIDA, FOTOGRAFEERIDA VÕI MUUL VIISIL JÄÄDVUSTADA

KAITSEVÄE OBJEKTE, ISIKUID, VALVESEADMEID, DOKUMENTATSIOONI JA HÄIRETASEMETE TAHVLEID

o TARVITADA ALKOHOLI, NARKOOTILIST VÕI MUUD PSÜHHOTROOPSET AINET

o SUITSETADA SELLEKS MITTE ETTENÄHTUD KOHAS o VISATA VÕI JÄTTA MAHA PRÜGI o LIIKUDA VÄLJASPOOL KÜLALISTELE ETTE NÄHTUD ALA o MÄNGIDA HASARTMÄNGE o RIKKUDA AVALIKKU KORDA VÕI SEGADA KAITSEVÄELAST

TEENISTUSÜLESANNETE TÄITMISEL

 KAITSEVÄE TERRITOORIUMIL ON 24H VIDEOVALVE

KORDA RIKKUNUD ISIKU PEAB KINNI VAHTKOND, TOIMKOND VÕI VALVETEENISTUS

Sildi vähimad mõõtmed on 290X420mm Silt võib olla lisaks eesti keelele ka muus keeles (20.05.2013, nr 154)

24

Lisa 2

Kaitseväe juhataja 05.04.2013 käskkirjaga

nr 95 kinnitatud Kaitseväe sisemäärustiku

juurde

RUUMI SISUSTUSE VÕI VARA TABEL

(struktuuriüksus ja allüksus)

__________________________________________SISUSTUSE VÕI VARA TABEL (ruumi nimetus)

Jrk nr

Sisustuse või vara nimetus

Mõõt- ühik

Arv

Muutmise aeg, allkiri

Vastutab: ___________________________________________________________ (ametikoht, auaste, ees- ja perekonnanimi, allkiri)

25

Lisa 3

Kaitseväe juhataja 05.04.2013 käskkirjaga

nr 95 kinnitatud Kaitseväe sisemäärustiku

juurde

VÄLJALUBA

(esikülg)

(tagakülg)

Väljaloa mõõtmed on 75X105mm

VÄLJALUBA NR _______

________________________________ (struktuuriüksus)

________________________________ (allüksus)

______________________________________________

(väljalubatu auaste, ees- ja perekonnanimi) On välja lubatud alates “___”________20___. a kell _______ kuni “___” _______ 20___. a kell _______ ID-kaardi või passi number: _________________________ Pitsati koht ______________________allüksuse ülem (struktuuriüksuse) korrapidaja tel nr: _______________

Struktuuri-

üksuse embleem

Ajateenija on hilinemise korral kohustatud teavitama

(struktuuriüksuse) korrapidajat telefoni teel alljärgnevast:

1. ees- ja perekonnanimi; 2. väljaloale märgitud tagasijõudmise kuupäev ja

kellaaeg; 3. tegelik tagasijõudmise aeg; 4. hilinemise põhjus.

26

Lisa 4

Kaitseväe juhataja 05.04.2013 käskkirjaga

nr 95 kinnitatud Kaitseväe sisemäärustiku

juurde

PUHKUSELUBA

(esikülg)

(tagakülg)

Väljalubamistähe mõõtmed on 75X105mm

PUHKUSELUBA NR. _______

________________________________ (struktuuriüksus)

________________________________ (allüksus)

______________________________________________

(puhkusele lubatu auaste, ees- ja perekonnanimi)

On _______________________________________________ (käskkirja kuupäev ja number )

lubatud puhkusele alates “___”________20___. a kell _______ kuni “___” _______ 20___. a kell _______ ID-kaardi või passi number: _________________________ Pitsati koht ______________________ allüksuse ülem

(struktuuriüksuse) korrapidaja tel nr:

_______________

Struktuuri-

üksuse embleem

Ajateenija on hilinemise korral kohustatud teavitama

(struktuuriüksuse) korrapidajat telefoni teel alljärgnevast:

5. ees- ja perekonnanimi; 6. puhkusele märgitud tagasijõudmise kuupäev ja

kellaaeg; 7. tegelik tagasijõudmise aeg; 8. hilinemise põhjus.