Siseministri määruste muutmise määrus

EELNÕU

26.02.2026

SISEMINISTER

MÄÄRUS

2026. a nr

Siseministri määruste muutmine seoses välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduse rakendamisega

Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 101 lõike 1 punktide 3 ja 8, lõike 3 punkti 2,

lõike 4 ja § 228 lõike 1 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 2621 lg 1 ja §

3314 lõike 1 alusel.

§ 1. Siseministri 1. juuli 2020. aasta määruse nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja

viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ muutmine

Siseministri 1. juuli 2020 aasta määruses nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud

välismaalaste andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) andmed esialgse välismaalase haavatavuse kontrolli kohta, sh erivajaduse andmed;“;

2) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse punktidega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

„13) teave selle kohta, kas välismaalase isik tuvastati dokumendi alusel, isiku enda või

tunnistajate ütluste põhjal või muul viisil;

14) asjaomastesse andmebaasidesse tehtud päringute tabamuse andmed (andmebaasi nimetus,

päringutabamuse kirjeldus).“;

3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Välismaalase kohta, kelle suhtes viiakse läbi taustakontroll, kantakse andmekogusse lisaks

järgmised andmed:

1) taustakontrolli alustamise ja lõpetamise aeg (kuupäev ja kellaaeg);

2) taustakontrolli tegemise põhjus, sh välismaalase kinnipidamise koht (välispiiril või

siseriigis);

3) rahvusvahelise kaitse saamise sooviavalduse andmed;

4) andmed esialgse tervisekontrolli läbiviimise kohta (tervisekontrolli tegemise kuupäev ja

kellaaeg, tervisekontrolli teinud tervishoiuteenuse osutaja ametinimetus, eesnimi või -nimed,

perekonnanimi või -nimed, vajadus täiendava tervisekontrolli järele);

5) andmed välismaalase perekonna liikmete elamise kohta Eesti, muu EL liikmesriigi või

Schengeni konventsiooniga ühinenud liikmesriigi territooriumil (perekonnaliikme suhe

välismaalasega, perekonnaliikme eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, Eesti

isikukood või sünniaeg, kodakondsus või kodakondsused, perekonnaliikme kontaktandmed);

6) andmed välismaalase koostöökohustuse täitmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse kolmanda riigi kodanike

taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2017/2226, (EL)

2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356, 22.05.2024), artiklile 9;

7) muud taustakontrolli seisukohast tähtsust omavad asjaolud, sealhulgas andmed

inimkaubanduse või välismaalase ebaseaduslikult üle välispiiri toimetamise kuriteo kahtluse

kohta;

8) välismaalase kinnitus taustakontrolli kokkuvõttega tutvumise kohta;

9) välismaalase vastuväited kokkuvõtte andmete kohta;

10) välismaalase suhtes tegemata jäetud taustakontrolli osa või osade andmed ja põhjus;

11) välismaalase väited põhiõiguste rikkumise kohta.“;

4) määrust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:

㤠81. Rahvusvahelise kaitse taotlejate taustakontrolli andmed

Taustakontrolli läbiviimisel kantakse rahvusvahelise kaitse taotleja kohta andmekogusse

järgmised andmed:

1) nimi (eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, eelmised nimed, muud kasutatavad

nimed);

2) sünniaeg ja sünnikoht riigi täpsusega;

3) sugu;

4) kodakondsus (kodakondsus või kodakondsused, eelmised kodakondsused) või andmed selle

puudumise kohta;

5) andmed viibimise kohta teistes riikides (riik, ajavahemik ja viibimise põhjus);

6) Eestisse saabumiseks läbitud riigid, Eestisse saabumise põhjus, sealhulgas reisi eesmärk ja

tegelik sihtkoht;

7) keeleoskus (emakeel, muud keeled);

8) taustakontrolli alustamise ja lõpetamise aeg (kuupäev ja kellaaeg);

9) taustakontrolli tegemise põhjus;

10) andmed esialgse tervisekontrolli läbiviimise kohta (tervisekontrolli tegemise kuupäev ja

kellaaeg, tervisekontrolli teinud tervishoiuteenuse osutaja ametinimetus, eesnimi või -nimed,

perekonnanimi või -nimed, vajadus täiendava tervisekontrolli järele);

11) andmed esialgse välismaalase haavatavuse kontrolli kohta, sh erivajaduse andmed;

12) rahvusvahelise kaitse saamise sooviavalduse andmed;

13) andmed välismaalase perekonna liikmete elamise kohta Eesti, muu EL liikmesriigi või

Schengeni konventsiooniga ühinenud liikmesriigi territooriumil (perekonnaliikme suhe

välismaalasega, perekonnaliikme eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, Eesti

isikukood või sünniaeg, kodakondsus või kodakondsused, perekonnaliikme kontaktandmed);

14) asjaomastesse andmebaasidesse tehtud päringute tabamuse andmed (andmebaasi nimetus,

päringutabamuse kirjeldus);

15) andmed välismaalase koostöökohustuse täitmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse kolmanda riigi kodanike

taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2017/2226, (EL)

2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356, 22.05.2024), artiklile 9;

16) reisidokumendi ja isikut tõendava dokumendi andmed;

17) teave selle kohta, kas välismaalase isik tuvastati dokumendi alusel, isiku enda või

tunnistajate ütluste põhjal või muul viisil;

18) muud taustakontrolli seisukohast tähtsust omavad asjaolud, sealhulgas andmed

inimkaubanduse või välismaalase ebaseaduslikult üle välispiiri toimetamise kuriteo kahtluse

kohta;

19) välismaalase kinnitus taustakontrolli kokkuvõttega tutvumise kohta;

20) välismaalase vastuväited kokkuvõtte andmete kohta;

21) välismaalase suhtes tegemata jäetud taustakontrolli osa või osade andmed ja põhjus;

22) välismaalase väited põhiõiguste rikkumise kohta.“;

5) määrust täiendatakse §-ga 82 järgmises sõnastuses:

„§ 82. Välismaalase nõustamise andmed

Välismaalase nõustamise kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:

1) nõustamise kuupäev ja koht;

2) nõustanud ametniku ametinimetus, eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed;

3) nõustamise viis;

4) nõustamise asjaolude kirjeldus;

5) välismaalasele toetuse andmisega seotud andmed (toetuse programm, toetuse liik ja suurus);

6) muud nõustamise ja välismaalasele toetuse andmisega seotud tähtsust omavad asjaolud.“;

6) paragrahvi 19 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Andmekogu esitab päringuid ja saab andmeid vastavalt Euroopa Liidu õigusaktides ja

rahvusvahelistes lepingutes sätestatule järgmistest andmekogudest:

1) Eurodac-süsteem – välismaalase rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse menetlusega seotud

andmed, välismaalase ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise andmed,

välismaalase välispiiri ebaseadusliku ületamise ja ebaseaduslikult riigis viibimise andmed;

2) Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem – reisiloa andmise või selle andmisest keeldumise

andmed;

3) Interpoli andmebaasid – isikuandmed ning varastatud või kaotatud reisidokumendi andmed;

4) riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem – automaatkalkulaatori andmed ning

välismaalase isikliku toimikuga ja sellega seotud riigi sisenemise ja riigist lahkumise

andmestikuga või andmestikega ning sisenemiskeelu andmestikuga seotud andmed;

5) Schengeni infosüsteem – loovutamise või väljaandmise eesmärgil tagaotsitava isiku andmed,

välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu andmed, lahkumisettekirjutuse või

kohtulahendiga pandud lahkumiskohustuse andmed, kadunud isiku või sellise isiku andmed,

kes on vaja tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest ajutiselt paigutada turvalisse

paika, tagaotsitava tunnistaja ja süüdistatava või süüdimõistetu andmed, andmed isiku,

dokumendiplangi ja isikut tõendava dokumendi kohta varjatud, küsitlus- või erikontrolli

teostamiseks ning varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud dokumendiplangi ja

kehtetuks tunnistatud isikut tõendava dokumendi andmed, mis on kantud Schengeni

infosüsteemi riiklikusse registrisse arestimise, konfiskeerimise või kriminaalmenetluses

asitõendi tagamiseks;

6) viisainfosüsteem - lühiajalise viisa menetlusega seotud andmed.“;

7) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Rahvusvahelise kaitse taotleja taustakontrolli andmed kustutatakse viivitamatult pärast

nende rahvusvahelise kaitse andmise registrisse edastamist.“.

§ 2. Siseministri 16. oktoobri 2014. aasta määruse nr 44 „Kinnipidamiskeskuse

sisekorraeeskiri“ muutmine

Siseministri 16. oktoobril 2014 aasta määruse nr 44 „Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri“ §

3 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Alates välismaalase kinnipidamiskeskusesse saabumisest teostatakse tema suhtes

tervisekontroll esimesel võimalusel.“.

§ 3. Siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruse nr 69 „Viisa andmise otsustamisel

kooskõlastuse andmise kord ja tähtajad ning viisa andmise kooskõlastamiseks ja Euroopa

Liidu ühtses viisainfosüsteemis andmete töötlemiseks pädevad asutused” muutmine

Siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruses nr 69 „Viisa andmise otsustamisel kooskõlastuse

andmise kord ja tähtajad ning viisa andmise kooskõlastamiseks ja Euroopa Liidu ühtses

viisainfosüsteemis andmete töötlemiseks pädevad asutused” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Konsulaarametnik kooskõlastab viisa andmise käesoleva määruse § 4 lõikes 1 nimetatud

asutusega (edaspidi kooskõlastav asutus).“;

2) paragrahvi 2 lõikes 11 asendatakse sõna „Kaitsepolitseiametiga“ sõnadega „julgeolekuasutus

julgeolekuasutuste seaduse tähenduses“;

3) paragrahvis 3 asendatakse sõnad „Siseministeeriumi valitsemisala asutus“ sõnadega

„kooskõlastav asutus“;

4) paragrahvi 3 lõiget 9 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Tegevuste kirjendamisel arvestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses

sätestatut.“;

5) paragrahvi 4 lõigetes 1 ja 3 asendatakse tekstiosa „Kaitsepolitseiamet ning Politsei- ja

Piirivalveamet“ tekstiosaga „Politsei- ja Piirivalveamet ja julgeolekuasutus julgeolekuasutuste

seaduse tähenduses“.

§ 4. Siseministri 10. detsembri 2015. aasta määruse nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“

muutmine

Siseministri 10. detsembri 2015. a määruses nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 14 punktis 2 asendatakse sõna „Kaitsepolitseiamet“ sõnadega „julgeolekuasutus

julgeolekuasutuste seaduse tähenduses“;

2) paragrahvi 20 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Juurdepääs käesoleva määruse §-des 9–13 sätestatud andmekogu andmetele ilma andmete

muutmise õiguseta on julgeolekuasutuste seaduses ja kriminaalmenetluse seadustikus

sätestatud ülesannete täitmiseks julgeolekuasutuste ametnikel ja töötajatel neile teenistus- või

tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses.“.

§ 5. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal.

(2) Määruse § 1 punkt 5 jõustub üldises korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

1

Siseministri määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on välja töötatud Riigikogu menetluses oleva välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse eelnõu 831 SE (edaspidi VRKS) rakendamiseks.

VRKS-i rakendamiseks tehakse siseministri määrustes järgmised olulisemad muudatused:

- võimaldatakse Eestis seaduslikult viibivate või viibinud välismaalaste andmekogus

(edaspidi ILLEGAAL andmekogu) koostada taustakontrolli kokkuvõtteid ja need edastada

rahvusvahelise kaitse andmise registrisse;

- täpsustatakse andmeid, mida kantakse ILLEGAAL andmekogusse välismaalase nõustamise

kohta;

- võimaldatakse suuremat ajalist paindlikkust välismaalase suhtes tervisekontrolli

läbiviimisel;

- viiakse siseministri määrused kooskõlla VRKS-iga kavandatavate välismaalaste seaduse

(edaspidi VMS) muudatustega, mille tulemusena laiendatakse viisade kooskõlastamiseks

pädevate asutuste loetelu julgeolekuasutusega julgeolekuasutuste seaduse tähenduses.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunikud Anneli Viks

([email protected]), Eva Lillemäe ([email protected]) ja Ele

Russak ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud õigusnõunik Margit Veskimäe

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on Riigikogu menetluses oleva VRKS-i eelnõu (831 SE) rakendusakt.

VRKS-i rakendamiseks muudetakse eelnõuga järgmisi siseministri määruseid:

1) siseministri 1. juuli 2020. aasta määrus nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja

viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“;

2) siseministri 16. oktoobri 2014. aasta määrus nr 44 „Kinnipidamiskeskuse

sisekorraeeskiri“;

3) siseministri 4. detsembri 2015. aasta määrus nr 69 „Viisa andmise otsustamisel

kooskõlastuse andmise kord ja tähtajad ning viisa andmise kooskõlastamiseks ja

Euroopa Liidu ühtses viisainfosüsteemis andmete töötlemiseks pädevad asutused”;

4) siseministri 10. detsembri 2015. aasta määrus nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“.

Eelnõu on seotud EL-i rahvusvahelise kaitse- ja rändehalduse õigustiku rakendamisega.

2. Eelnõu eesmärk

2

Eelnõuga eesmärk on viia siseministri määrused kooskõlla VRKS-i eelnõuga tehtavate

muudatustega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 5 paragrahvist ning sellega muudetakse 4 siseministri määrust.

 paragrahviga 1 muudetakse siseministri 1. juuli 2020. aasta määrust nr 25 „Eestis

seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“;

 paragrahviga 2 muudetakse siseministri 16. oktoobri 2014. aasta määrust nr 44

„Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri“;

 paragrahviga 3 muudetakse siseministri 4. detsembri 2015. aasta määrust nr 69 „Viisa

andmise otsustamisel kooskõlastuse andmise kord ja tähtajad ning viisa andmise

kooskõlastamiseks ja Euroopa Liidu ühtses viisainfosüsteemis andmete töötlemiseks

pädevad asutused“;

 paragrahviga 4 muudetakse siseministri 10. detsembri 2015. aasta määrust nr 71

„Viisaregistri põhimäärus“;

 paragrahviga 5 nähakse ette määruse jõustumise aeg.

Eelnõu § 1: siseministri 1. juuli 2020. aasta määruse nr 25 „Eestis seadusliku aluseta

viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ muutmine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/13561 (edaspidi taustakontrolli määrus)

kohustab EL välispiiril viima taustakontrolli läbi iga välismaalase suhtes, kes ei vasta EL-i

sisenemise tingimustele, sõltumata sellest, kas ta on avaldanud soovi saada rahvusvahelist

kaitset või mitte. Taustakontroll tuleb teha ka liikmesriigi territooriumil tabatud välismaalase

suhtes, kes on ebaseaduslikult ületanud EL-i välispiiri ilma, et ta oleks eelnevalt taustakontrolli

läbinud. Taustakontrollide käigus tehakse kindlaks välismaalase isik, registreeritakse tema

biomeetrilised andmed, viiakse läbi julgeoleku-, tervise- ja haavatavuse kontrollid ning

koostatakse tehtud toimingute kohta taustakontrolli kokkuvõte. Kui välismaalane on EL

välispiiri ületamisel esitanud rahvusvahelise kaitse sooviavalduse, suunatakse ta taustakontrolli

lõppemisel ametkonna või selle üksuse poole, mis on vastutav tema taotluse läbivaatamise eest.

Muudel juhtudel jätkub välismaalase väljasõidukohustuse menetlus, kui ta pole juba

taustakontrolli raames pöördunud tagasi oma päritoluriiki või muusse kolmandasse riiki, kus ta

vastu võetakse.

Eelnõu §-ga 1 tehakse muudatused ILLEGAAL andmekogu põhimääruses (edaspidi

põhimäärus), et viia see kooskõlla taustakontrolli määruse nõuetega.

Eelnõu § 1 punktidega 1 - 4 täiendatakse põhimäärust andmetega, mis on vajalikud

taustakontrolli kokkuvõtte koostamiseks vastavalt taustakontrolli määruse artiklile 17,

taustakontrollile allutatud välismaalase põhiõiguste seire teostamiseks ja ebaseaduslikult riigis

viibivale välismaalasele nõustamisteenuse osutamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täpsustatakse põhimääruse § 8 lõike 1 punktis 11 välismaalase

erivajadusega seotud andmete töötlemist. Taustakontrolli määruse artikli 17 lõike 1 punkti e

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse kolmanda riigi kodanike

taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL)

2019/817 (ELT L, 2024/1356, 22.05.2024);

3

kohaselt tuleb taustakontrolli kokkuvõttes märkida, kas välismaalase suhtes viidi läbi esialgne

haavatavuse kontroll ja esitada andmed välismaalase erivajaduse kohta. Väljasõidukohustuse

ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 67 sätestab, et haavatavaks isikuks loetakse alaealised,

saatjata alaealised, puuetega inimesed, eakad, rasedad, alaealiste lastega üksikvanemad ning

piinamise, vägistamise või muu raske psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla

ohvriks langenud isikud. Seega tuleb taustakontrolli raames teha kindlaks, kas välismaalase

puhul võib olla tegemist VSS §-s 67 nimetatud isikuga. Kui välismaalane võib kuuluda

haavatavate isikute gruppi, tuleb täiendavalt hinnata, kas ja milliseid erivajadusi tal esineb (nt

abivajadus liikumisel, kõneraskused). Selline hinnang peab põhinema konkreetse isiku

individuaalsetel asjaoludel. Kuivõrd taustakontrolli läbiviimise aeg on väga lühike (välispiiril

7 päeva ja siseriigis 3 päeva alates välismaalase kinnipidamisest), saab taustakontrollis antav

hinnang välismaalase erivajaduse kohta olla siiski vaid esialgne ning põhineda pigem selgelt

tuvastatud asjaoludel (nt tegemist on ilmselgelt alaealisega).

Eelnõu § 1 punkt 2 reguleerib andmeid, mida tuleb ILLEGAAL andmekogusse sisestada

välismaalase isiku tuvastamise viisi kohta. Taustakontrolli määruse art 17 lõike 1 punkti h ja

lõike 3 kohaselt tuleb taustakontrolli kokkuvõttes esitada andmed selle kohta, kas välismaalase

suhtes tehtud päringud andmekogudesse andsid tabamuse ja kas välismaalase isikuandmed on

taustakontrolliasutus ise sisestanud või need põhinevad välismaalase ütlustel. Kui välismaalase

isikuandmed on sisestatud andmekogusse välismaalase ütluse alusel ja hiljem siiski selgub, et

välismaalane esitas taustakontrollis valeandmeid, saab PPA seda oma otsuste tegemisel

arvestada. Näiteks võib välismaalasele, kes on esitanud valeandmeid jätta

lahkumisettekirjutuses vabatahtliku lahkumise tähtaja andmata. Samuti on valeandmete

esitamine üheks kriteeriumiks, et hinnata välismaalase põgenemise ohtu ja kohaldada

välismaalase suhtes järelevalvemeetmeid või kinnipidamist põgenemisohu ärahoidmiseks.

Välismaalase isiku tuvastamise viisi andmed on seega väga oluliseks sisendiks välismaalase

väljasõidukohustuse ettevalmistamisel ja täitmisele pööramisel. Seetõttu nähakse eelnõu § 1

punktis 2 ette, et teavet, mil viisil on välismaalane tuvastatud ja millised on olnud

andmekogudesse tehtud päringute tulemused, kogutakse kõigi ebaseaduslikult Eestis viibivate

välismaalaste kohta.

Eelnõu § 1 punktides 3 ja 4 sätestatakse loetelu andmetest, mida tuleb ILLEGAAL

andmekogusse sisestada välismaalase suhtes taustakontrolli läbiviimisel.

Välismaalase kohta, kes viibib Eestis ebaseaduslikult, sisestatakse paljud taustakontrolli

kokkuvõtte koostamiseks vajalikud andmed juba praegu ILLEGAAL andmekogusse.

Põhimääruse § 8 lõike 1 punkti 1 kohaselt kantakse andmekogusse ebaseaduslikult Eestis

viibiva välismaalase isikuandmed nagu tema eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed,

muud kasutatavad nimed, sünniaeg, sugu, sünnikoht riigi täpsusega, kodakondsus või

kodakondsused, emakeel ja muud keeled. Samuti kantakse andmekogusse andmed välismaalase

reisiteekonna, reisi eesmärgi ja Eestisse saabumise põhjuse kohta, välismaalase reisi- või isikut

tõendava dokumendi andmed ning andmed tema erivajaduse kohta (vt põhimääruse § 8 lg 1

punktid 4, 5, 7 ja 11, § 8 lg 3). Kuivõrd taustakontrolli määruse art 17 kohaselt on PPA-l vaja

need andmed edaspidi esitada taustakontrolli kokkuvõttel, sätestatakse põhimääruse § 8 lõikes

6 (eelnõu § 1 punkt 3) üksnes need ebaseaduslikult Eestis viibiva välismaalase taustakontrolli

andmed, mis pole põhimääruse § 8 lõigetes 1 ja 3 reguleeritud.

Põhimääruse § 8 lõike 6 punktide 1 ja 2 kohaselt tuleb andmekogusse kanda taustakontrolli

alustamise ja lõpetamise aeg, taustakontrolli tegemise põhjus, sh taustakontrollile allutatud

4

välismaalase kinnipidamise koht. Välismaalase kinnipidamise koha ning taustakontrolli alguse

ja lõpetamise kuupäeva fikseerimine võimaldab kontrollida, kas taustakontrolli läbiviimisel on

PPA järginud taustakontrolli määruses taustakontrolli läbiviimisele kehtestatud tähtaegu.

Taustakontrolli tegemise põhjus tuleb vastavalt taustakontrolli määruse art 17 lõike 1 punktile

c kanda taustakontrolli kokkuvõttele.

Põhimääruse § 8 lõike 6 punkt 3 näeb ette, et andmekogusse kantakse välismaalase

rahvusvahelise kaitse saamise sooviavalduse andmed tulenevalt taustakontrolli määruse art 17

lõike 1 punktist f. Praktikas on tavapärane, et välismaalane, kes on avaldanud soovi saada

Eestilt rahvusvahelist kaitset, muudab menetluse käigus oma meelt ja võtab rahvusvahelise

kaitse saamise sooviavalduse tagasi. Taustakontrolli määruse art 5 lõike 3 kohaselt võib

taustakontrolli katkestada, kui välismaalane soovib tagasi pöörduda oma päritoluriiki või

muusse kolmandasse riiki, kus ta vastu võetakse. Sel juhul puudub vajadus ka taustakontrolli

kokkuvõtte koostamiseks. Selleks aga, et välistada olukorrad, kus välismaalane siiski hiljem

väidab, et ta esitas taustakontrolli ajal rahvusvahelise kaitse sooviavalduse, mille

taustakontrolliasutus jättis tähelepanuta, tuleb PPA-l taustakontrolli kokkuvõtte koostamise

hetkel võtta välismaalaselt kinnitus taustakontrolli kokkuvõtte tutvumise kohta ning paluda tal

esitada võimalikud vastuväited kokkuvõtte andmete, sh rahvusvahelise kaitse soovi kohta

(põhimääruse § 8 lg 6 punktid 8 ja 9).

Praegu sisestatakse põhimääruse § 12 lõike 3 alusel andmekogusse üksnes kinnipeetud

välismaalase terviseandmed (tervisekontrolli tegemise kuupäev ja kellaaeg, tervisekontrolli

teinud tervishoiuteenuse osutaja andmed). Edaspidi tuleb juba taustakontrolli etapis teha

kindlaks, kas välismaalane vajab viivitamata ravi või ta tuleb rahvatervise huvides isoleerida.

Tervisekontrolli peavad läbi viima kvalifitseeritud meditsiinitöötajad. Kuivõrd välismaalase

terviseandmete puhul on tegemist delikaatsete isikuandmetega, nähakse põhimääruse § 8 lõike

6 punktis 4 ette, et ILLEGAAL andmekogusse kantakse üksnes andmed tervishoiuteenuse

osutaja, tervisekontrolli läbiviimise aja ja täiendava tervisekontrolli vajaduse kohta.

Põhimääruse § 8 lõike 6 punkt 5 puudutab välismaalase perekonnaliikmete andmeid.

Taustakontrolli määruse art 17 lõike 1 punkti g kohaselt tuleb taustakontrolli kokkuvõttes

esitada teave selle kohta, kas välismaalase perekonnaliikmed asuvad mõne liikmesriigi

territooriumil. Selleks et PPA saaks aidata kaasa perekonnaliikmete taasühinemisele, tuleks

välismaalase perekonnaliikme kohta välja selgitada tema nimi, kodakondsus, sünniaeg või

isikukood, kontaktandmed ning perekonnaliikme suhe taustakontrollile allutatud

välismaalasega.

Põhimääruse § 8 lõike 6 punkti 6 kohaselt tuleb andmekogusse sisestada andmed välismaalase

koostöökohustuse täitmise kohta. See nõue tuleneb taustakontrolli määruse art 17 lõike 1

punktist i. Taustakontrolli määruse art 9 kohaselt on taustakontrollile allutatud välismaalased

kohustatud jääma taustakontrolliasutustele taustakontrolli ajal kättesaadavaks, nad peavad

lubama biomeetriliste andmete võtmist ja esitama oma isikuandmed ning võimaluse korral oma

isikut tõendavad dokumendid. Välismaalase koostöökohustuse mittetäitmist saab PPA

arvestada rahvusvahelise kaitse menetluse või väljasõidukohustuse menetluse läbiviimisel.

Põhimääruse § 8 lõike 6 punkti 7 kohaselt võib andmekogusse kanda ka muud taustakontrolli

seisukohast tähtsust omavad asjaolud. Eeskätt tuleks taustakontrolli määruse art 17 lõike 2

punkti d kohaselt taustakontrolli kokkuvõttele märkida, kui esineb kahtlus, et välismaalane võib

olla seotud ebaseadusliku üle piiri toimetamise või inimkaubanduse kuriteoga.

5

Põhimääruse § 8 lõike 6 punktides 10 ja 11 sätestatud andmed on vajalikud, et teostada

järelevalvet taustakontrolli määrusest tulenevate nõuete täitmise üle. Taustakontroll lõppeb, kui

nõutud taustakontrolli toimingud on tehtud või taustakontrolli määruse artiklis 8 sätestatud

tähtaegade möödumisel. Taustakontrolli määruse eesmärgid jääksid aga täitmata, kui enamikel

juhtudel suunatakse välismaalane järgmisesse menetluse etappi ilma, et tema suhtes oleks

jõutud kõiki nõutavaid taustakontrolli toiminguid teha. Seetõttu on oluline regulaarselt hinnata,

millised taustakontrolli osad ja millistel põhjustel jäid taustakontrolli ajal tegemata ning leida

lahendused nende kitsaskohtade parandamiseks.

Taustakontrolli määruse artikli 10 kohaselt on liikmesriikidel kohustus luua sõltumatu

seiremehhanism taustakontrolli määruse rakendamise üle, sh uurida taustakontrollile allutatud

välismaalase väiteid põhiõiguste rikkumise kohta. Kuigi välismaalase kaebusi tema põhiõiguste

rikkumise kohta taustakontrollis menetleb välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduse (VRKS) § 7 lõike 4 alusel Õiguskantsler, tuleks fikseerida, kui välismaalane väidab, et

tema põhiõigusi on taustakontrolli ajal rikutud. See võimaldab PPA-l koheselt võtta meetmeid

välismaalase põhiõiguste kaitseks kui ka luua tervikliku ülevaate taustakontrollile allutatud

välismaalaste põhiõiguste järgimise kohta.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse määrust §-ga 81. Vastavalt VRKS § 10 lõikele 1

töödeldakse rahvusvahelise kaitse taotleja taustakontrolli andmeid taustakontrolli ajal

ILLEGAAL andmekogus ning pärast taustakontrolli läbiviimist edastatakse need

rahvusvahelise kaitse andmise registrisse. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja Eestis seadusliku

aluseta viibiva välismaalase taustakontrolli andmed, mida ILLEGAAL andmekogus

töödeldakse, on samad (vt ka selgitusi eelnõu § 1 punktide 1-3 kohta). Küll tuleb arvestada, et

rahvusvahelise kaitse taotleja vastuvõtu ja menetluslike erivajaduste hindamisel tuleb lähtuda

VRKS-s ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1348 sätestatud erisustest

(nt haavatavate isikute puhul pole tegemist kinnise loeteluga).

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse lisaks põhimäärust §-ga 82, et reguleerida välismaalase

nõustamisega seotud andmete kandmist ILLEGAAL andmekogusse. Nõustamise eesmärk on

toetada välismaalast oma väljasõidukohustuse korraldamisel, pakkudes talle selleks vajaduse

korral tagasipöördumise ja/või taasintegratsioonitoetust. Vajalike toetusmeetmete pakkumiseks

on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) välja töötanud Euroopa Liidu

reintegratsiooni programmi (EURP). Lisaks rakendab Euroopa Migratsiooniorganisatsioon

2010. aastast alates Eestis vabatahtlikku tagasipöördumise ja reintegratsiooni programmi, et

soodustada seadusliku aluseta riigis viibivate välismaalase vabatahtlikku lahkumist.

Võttes aluseks Frontexi väljatöötatud mudeli nähakse eelnõus ette, et ILLEGAAL

andmekogusse sisestatakse järgmised välismaalase nõustamisega seotud andmeid:

- nõustamise kuupäev ja koht;

- nõustanud ametniku ametinimetus, eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed;

- nõustamise viis;

- nõustamise asjaolude kirjeldus;

- välismaalasele toetuse andmisega seotud andmed (toetuse programm, toetuse liik ja

suurus);

- muud nõustamise ja välismaalasele toetuse andmisega seotud tähtsust omavad

asjaolud.

6

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/1358 tuleb andmed

välismaalase nõustamise ja toetuse saamise kohta ILLEGAAL andmekogu kaudu edastada

Eurodac-süsteemi. Seeläbi saab tulevikus välistada olukorrad, kus välismaalane on juba muu

liikmesriigi poolt saanud tagasipöördumise või reintegratsioonituge.

Eelnõu § 1 punktis 6 kirjutatakse selguse mõttes lahti andmekogud, kust ILLEGAAL saab

andmeid vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele ja rahvusvahelistele lepingutele. Need

andmekogud ja nendest saadav andmekoosseis võrreldes praegusega ei muutu.

Eelnõu § 1 punktiga 7 sätestatakse, et taustakontrolli andmed, mis on seotud rahvusvahelise

kaitse taotlejaga või sooviavalduse esitajaga, kustutatakse andmekogust viivitamatult pärast

nende rahvusvahelise kaitse andmise registrisse edastamist. See on põhjendatud, kuna

ILLEGAAL andmekogus ei ole vaja rohkem rahvusvahelise kaitse taotleja andmeid töödelda

ning need muutuvad rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse kaudu rahvusvahelise kaitse

andmise registris osaks, kus neid säilitatakse vastavalt selle säilitustähtaegadele.

Eelnõu § 2: siseministri 16. oktoobri 2014. a määruse nr 44 „Kinnipidamiskeskuse

sisekorraeeskiri“ muutmine

Eelnõu §-ga 2 muudetakse Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase suhtes tehtava

tervisekontrolli aega, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/13562

(edaspidi taustakontrolli määrus) sätestatut.

Taustakontrolli määruse artikli 12 lõike 1 kohaselt tuleb taustakontrollile allutatud välismaalase

suhtes viia läbi esmane tervisekontroll, et teha kindlaks, kas ta vajab viivitamata ravi või ta

tuleb rahvatervise huvides isoleerida. Tervisekontroll tuleb välispiiril kinni peetud välismaalase

suhtes teha vähemalt viie päeva jooksul alates tema kinnipidamisest. Siseriigis tabatud

välismaalase puhul on selleks tähtajaks kuni kolm päeva.

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 269 paneb väljasaadetavate ja kinni

peetud rahvusvahelise kaitse taotlejate tervisekontrolli korraldamise kohustuse Tervisekassale.

Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirja (edaspidi sisekorraeeskiri) § 3 lõike 2 kohaselt tuleb

välismaalase tervisekontroll teha 24 tunni jooksul alates tema kinnipidamiskeskusesse (edaspidi

KPK) paigutamisest. Kuigi praktikas on KPK tervishoiuteenuse osutaja suutnud üldjuhul

sisekorraeeskirjas sätestatud tähtajast kinni pidada, ei pruugi see olla võimalik, kui rändesurve

suureneb ja korraga tuleb tervisekontroll läbi viia suurema hulga välismaalaste suhtes. Samuti

võib vajalike analüüsitulemuste saamine võtta aega. Tervisekontrolli tegemata jätmine ja

välismaalaste suunamine KPK avatud eluruumidesse, võib aga seada ohtu teiste keskuses

viibivate isikute tervise.

Eeltoodust tulenevalt muudetakse sisekorraeeskirja § 3 lõiget 2 ja nähakse ette, et välismaalase

tervisekontroll tuleb läbi viia esimesel võimalusel. Kui välismaalase suhtes on

tervishoiuteenuse osutaja juba taustakontrolli raames andnud hinnangu, et välismaalase suhtes

puudub terviseseisundist tulenev oht rahva tervisele, pole välismaalase keskusesse paigutamisel

tema eraldamine teistest kinnipeetavatest enam põhjendatud.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse kolmanda riigi kodanike

taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL)

2019/817 (ELT L, 2024/1356, 22.05.2024)

7

Eelnõu § 3: siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruse nr 69 „Viisa andmise

otsustamisel kooskõlastuse andmise kord ja tähtajad ning viisa andmise

kooskõlastamiseks ja Euroopa Liidu ühtses viisainfosüsteemis andmete töötlemiseks

pädevad asutused“ muutmine

Eelnõu §-ga 3 muudetakse määruse § 2 lõikeid 1 ja 11, §-i 3 ning § 4 lõikeid 1 ja 3. Muudatused

on seotud VRKS-i eelnõuga tehtavate VMS § 82 lõike 1 ja § 1004 lõike 4 muudatustega, mis

käsitlevad viisa kooskõlastamist. Kehtiva korra kohaselt kooskõlastavad viisa andmist

Siseministeeriumi valitsemisala asutused. VMS muudatuste tulemusena laiendatakse pädevate

asutuste loetelu julgeolekuasutusega julgeolekuasutuste seaduse tähenduses. Muudatusega

viiakse määrus kooskõlla seadusega.

Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõiget 1, milles on sätestatud viisa

kooskõlastamiseks esitamine. Kehtiva korra kohaselt kooskõlastab konsulaarametnik viisa

andmise määruses nimetatud Siseministeeriumi valitsemisala asutusega. Muudatuse järel

kooskõlastab konsulaarametnik viisa andmise määruses nimetatud kooskõlastava asutusega.

Muudatus on vajalik, kuna pädevate asutuste loetelu on kavas laiendada julgeolekuasutusega,

mis ei ole Siseministeeriumi valitsemisala asutus. Seega vajab ajakohastamist ka määruse § 2

lõike 1 sõnastus.

Eelnõu § 3 punktiga 2 asendatakse määruse § 2 lõikes 11 sõna „Kaitsepolitseiametiga“

sõnadega „julgeolekuasutus julgeolekuasutuste seaduse tähenduses“. Kehtiva korra kohaselt

kooskõlastab Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), juhul kui viisat taotletakse PPA-s, viisa andmise

Kaitsepolitseiametiga (KAPO). Muudatuste järel kooskõlastab PPA viisa andmise

julgeolekuasutus julgeolekuasutuste seaduse tähenduses. Muudatus on vajalik, kuna pädevate

asutuste loetelu on kavas laiendada julgeolekuasutusega. Seega vajab ajakohastamist ka

määruse § 2 lõike 11 sõnastus.

Eelnõu § 3 punktiga 3 asendatakse määruse §-s 3 sõnad „Siseministeeriumi valitsemisala

asutus“ sõnadega „kooskõlastav asutus“. Muudatusega viiakse määruse sõnastus kooskõlla

VMS § 82 lõike 1 ja § 1004 lõike 4 muudatustega. Arvestades, et pädevate asutuste loetelu on

kavas laiendada julgeolekuasutusega, mis ei ole Siseministeeriumi valitsemisala asutus, siis

vajab ajakohastamist ka määruse § 3 sõnastus.

Eelnõu § 3 punktiga 4 täiendatakse määruse § 3 lõiget 9 teise lausega tuues välja, et tegevuste

kirjendamisel arvestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatut. Kehtiva

määruse § 3 lõike 9 kohaselt kirjendab Siseministeeriumi valitsemisala asutus kõik viisa

andmise kooskõlastamisel asutuse süsteemis tehtavad tegevused kasutajapõhiselt.

Muudatusega viiakse määruse sõnastus kooskõlla praktikaga ja täiendus tehakse õigusselguse

eesmärgil.

Eelnõu § 3 punktiga 5 asendatakse määruse § 4 lõigetes 1 ja 3 tekstiosa „Kaitsepolitseiamet

ning Politsei- ja Piirivalveamet“ tekstiosaga „Politsei- ja Piirivalveamet ja julgeolekuasutus

julgeolekuasutuste seaduse tähenduses“. Määruse § 4 lõikes 1 on sätestatud viisa andmise

kooskõlastamiseks pädevad asutused ja § 4 lõikes 3 VIS-is andmete töötlemiseks pädevad

asutused. Kehtiva korra kohaselt on viisa andmise kooskõlastamiseks pädevad asutused KAPO

ja PPA ning VIS-is andmete töötlemiseks pädevad asutused Välisministeerium (VäM), KAPO

ning PPA neile õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks vajalikuks ulatuses. Muudatuse

järel on viisa andmise kooskõlastamise pädevus julgeolekuasutusel julgeolekuasutuste seaduse

8

tähenduses ja PPA-l ning VIS-is andmete töötlemiseks pädevus VäM-il, julgeolekuasutusel

julgeolekuasutuste seaduse tähenduses ja PPA-l. Muudatus on vajalik, kuna pädevate asutuste

loetelu on kavas laiendada. Seega vajavad ajakohastamist ka määruse § 4 lõigete 1 ja 3

sõnastused.

Eelnõu § 4: siseministri 10. detsembri 2015. aasta määruse nr 71 „Viisaregistri

põhimäärus“ muutmine

Eelnõu §-ga 4 muudetakse määruse § 14 punkti 2 asendades sõna „Kaitsepolitseiamet“

sõnadega „julgeolekuasutus julgeolekuasutuste seaduse tähenduses“ ja § 20 lõiget 4 sätestades,

et juurdepääs §-des 9–13 sätestatud andmekogu andmetele ilma andmete muutmise õiguseta on

julgeolekuasutuste seaduses ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks

julgeolekuasutuste ametnikel ja töötajatel neile teenistus- või tööülesannete täitmiseks

määratud ulatuses. Muudatused on seotud eelnõu §-s 3 toodud muudatustega, millega

laiendatakse viisa andmise kooskõlastamiseks pädevate asutuste loetelu julgeolekuasutusega

julgeolekuasutuste seaduse tähenduses. Seega on vaja vastavalt ajakohastada ka määruse

sõnastusi.

Eelnõu §-s 5 nähakse ette määruse jõustumine. Määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal, kuna

siis jõustub ka eelnõuga seotud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega. Eelnõus on arvestatud Euroopa Liidu õigusega ning

viidud Eesti siseriiklik õigus sellega vastavusse. Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Liidu

õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste

nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide

kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98–107);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse

kolmanda riigi kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr

767/2008, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356,

22.05.2024);

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358, millega luuakse biomeetriliste

andmete võrdlemise Eurodac-süsteem, et kohaldada tulemuslikult määruseid (EL)

2024/1351 ja (EL) 2024/1350 ja nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ ning tuvastada

ebaseaduslikult riigis viibivad kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud,

ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli päringuid andmete

võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega

muudetakse määruseid (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/818 ja tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 603/2013 (ELT L, 2024/1358, 22.05.2024).

Eelnõu koostamisel on arvestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis on kooskõlas

isikuandmete kaitse üldmäärusega.

9

6. Määruse mõjud

Eelnõuga tehakse järgmised olulisemad muudatused:

- võimaldatakse ILLEGAAL andmekogus koostada taustakontrolli kokkuvõtteid ja need

edastada rahvusvahelise kaitse andmise registrisse;

- täpsustatakse andmeid, mida kantakse ILLEGAAL andmekogusse välismaalase nõustamise

kohta;

- võimaldatakse suuremat ajalist paindlikkust välismaalase suhtes tervisekontrolli

läbiviimisel;

- viiakse siseministri määrused kooskõlla VRKS-i ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõus kavandatavate VMS muudatustega, mille tulemusena laiendatakse viisade

kooskõlastamiseks pädevate asutuste loetelu julgeolekuasutusega julgeolekuasutuste

seaduse tähenduses.

1. Siseministri 1. juuli 2020. aasta määruse nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja

viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ muutmisega kaasnevad mõjud

Muudatustega kaasnevad mõjud riigiasutuste töökorraldusele.

Sihtrühm: PPA ja SMIT-i ametnikud, kes on volitatud töötlema ILLEGAAL andmekogu ja

taustakontrolli infosüsteemi andmeid. Sihtrühma suurus on juurdepääsupiiranguga teave.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on keskmine. Taustakontrolli kohaldatakse välismaalaste

suhtes, kes on Eestisse sisenenud ilma, et neile oleks Schengeni alale sisenemise luba antud.

Kuigi viimastel aastatel on Eestis ebaseaduslikult piiriületuselt tabatud välismaalaste arv olnud

suhteliselt madal (2023 – 27, 2024 – 24, 2025 8 kuuga – 6), püsib ebaseadusliku rände surve

kogu EL idapiirile tulenevalt Venemaa Föderatsiooni agressioonist Ukraina vastu ning

Valgevene korraldatud rände instrumentaliseerimise rünnakutest Frontex prognoosi kohaselt

kõrgena3. Seetõttu on eelnõuga tehtavatel muudatuste mõju ja selle ulatus PPA ja SMIT

töökorraldusele keskmine, sest asjaomaseid infosüsteeme tuleb töös hoida, sõltumata sellest,

kui palju välismaalasi taustakontrolli suunatakse.

Eelnõuga tehtavad muudatused võimaldavad taustakontrolli käigus kogutud andmeid

automaatselt ILLEGAAL andmekogusse või välismaalaste rahvusvahelise kaitse andmise

registrisse üle kanda. Muudatusel on positiivne mõju PPA halduskoormusele.

Ebasoovitav mõju kaasnemise risk on väike ja seotud sellega, et taustakontrolli infosüsteemi ja

ILLEGAAL andmekogu arendused ei jõuta taustakontrolli määruse jõustumise ajaks lõpetada.

Kuivõrd ebaseaduslikult Eestis viibiva välismaalase suhtes tuleb juba praegu läbi viia esmased

menetlustoimingud, siis on võimalik taustakontrolli kokkuvõtteid täita paberkandjal seni, kuni

vastavad arendustööd valmis saavad.

2. Siseministri 16. oktoobri 2014. aasta määruse nr 44 „Kinnipidamiskeskuse

sisekorraeeskiri“ muutmisega kaasnevad mõjud

Määrusega täpsustatakse tervisekontrolli läbiviimise tähtaega, võttes arvesse taustakontrolli

määruses sätestatud taustakontrolli, sh esmase tervisekontrolli läbiviimise aega.

3 https://www.frontex.europa.eu/assets/Publications/Risk_Analysis/Risk_Analysis/Annual_Risk_Analysis_2025.pdf

10

2.1. Muudatusega kaasneb sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju.

Sihtrühm: kolmanda riigi kodanikud, kelle suhtes kohaldatakse taustakontrolli või kes

paigutatakse kinnipidamiskeskusesse VSS või VRKS alusel.

Joonis 1: Eestis ebaseaduslikult rändelt avastatud kolmandate riikide kodanikud 2021-2025 (8

kuud)

Enamik välismaalasi, kes ei vasta Eestisse saabumise tingimustele ja kes pole esitanud

rahvusvahelise kaitse taotlust, saadetakse juba piiripunktist tagasi riiki, kust nad on Eestisse

saabusid. Ka välismaalaste arv, kes on välispiiril esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, on

aastate jooksul olnud väga väike. 2024. aastal taotlus rahvusvahelist kaitset piiripunktis 23

välismaalast. Vaid üksikutel juhtudel on välismaalased, kes on tabatud välispiiri

ebaseaduslikult ületamiselt, vajanud vältimatut arstiabi. Seega on sihtrühm väike.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väike, sest välismaalaste suhtes tervisekontrolli

läbiviimise kohustus säilib.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest jätkuvalt on kõikidel Eestisse saabunud või

viibivatel inimestel õigus saada vältimatut arstiabi vastavalt tervishoiuteenuse korraldamise

seadusele.

Seega on muudatuse mõju sihtrühmale väheoluline.

2.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: kinnipidamiskeskuse tervishoiuteenuse osutaja (arst ja medõde).

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väike. VSS § 269 lõike 1 kohaselt on Tervisekassa

kohustatud korraldama väljasaadetavate ja kinni peetud rahvusvahelise kaitse taotlejate

tervisekontrolli. Selle ülesande täitmiseks on Tervisekassa sõlminud lepingu Lääne-Tallinna

Keskhaiglaga. Kuigi üldjuhul viiakse KPK-sse paigutatud välismaalase tervisekontroll läbi 24

tunni jooksul, ei pruugi see sihtrühma suurust arvestades olla võimalik, kui kinnipeetavate arv

ootamatult suureneb või vajalike terviseanalüüside vastused viibivad. Seega annab eelnõuga

tehtav muudatus KPK tervishoiuteenuse osutajale suurema paindlikkuse otsustada, millistel

juhtudel on välismaalase terviseseisundist tulenev risk rahva tervisele kõrgem ja seetõttu ka

pikem aeg vajalike analüüside tegemiseks õigustatud. Kuivõrd eelnõu muudatus kohustab

tervishoiuteenuse osutajat siiski esimesel võimalusel kinnipeetud välismaalase suhtes

11

tervisekontrolli läbi viima, siis suurt muudatust see tervishoiuteenuse osutamise korraldamises

kaasa ei too.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest välismaalasel on õigus saada vältimatut

arstiabi vastavalt tervishoiuteenuse korraldamise seadusele, sõltumata sellest, kas talle on

eelnevalt jõutud teha tervisekontroll või mitte.

3. Siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruse nr 69 „Viisa andmise otsustamisel

kooskõlastuse andmise kord ja tähtajad ning viisa andmise kooskõlastamiseks ja Euroopa

Liidu ühtses viisainfosüsteemis andmete töötlemiseks pädevad asutused“ ja 10. detsembri

2015. aasta määruse nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“ muutmisega kaasnevad mõjud

Muudatustega kaasnevad mõjud riigiasutuste töökorraldusele.

Sihtrühm: 1) PPA ja julgeolekuasutuse ametnikud, kes teevad viisa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250

ametnikku;

2) konsulaarametnikud, kes viivad läbi viisamenetlusi, s.o umbes 40 konsulaarametnikku;

Aastal 2024 oli riigiametnikke Eestis 10 0224. Seega on sihtrühma arv võrreldes riigiametnike

koguarvuga väike.

Mõju ulatus on väike. Muudatuste tulemusena laiendatakse viisade kooskõlastamiseks pädevate

asutuste loetelu julgeolekuasutusega julgeolekuasutuste seaduse tähenduses. Määruse

kehtestamisega ei muutu märkimisväärselt haldusorganite töökorraldus. Muudatused aitavad

kaasa turvalisuse, avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele, mistõttu on muudatustel

positiivne mõju ka asutuste töökorraldusele.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja

töökorraldusmuudatused on ühekordsed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatuste rakendamiseks on vaja teha

arendustöid, kuid muudatused ei mõjuta oluliselt asutuse senist töökorraldust.

7. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Muudatuste rakendamine toob kaasa:

1) infosüsteemide arendamise ja haldamise kulud ning

2) koolitus- ja teavitustegevuse kulud.

Muudatuste rakendamine eeldab infotehnoloogilisi arendustöid. PPA viib ellu arendustöid

ILLEGAAL-i õigusaktidega vastavusse viimiseks. Arendustöid rahastatakse EL vahenditest.

Otsest mõõdetavat rahalist tulu muudatuste rakendamisega ei kaasne. Menetluskeskkonna

kaasajastamine tagab paindlikkuse, mis võimaldab tulevikus rakendada selles tõhusamalt

erinevaid muudatusi. Seeläbi hoitakse kokku ka arenduskulusid.

8. Määruse jõustumine

4 Avaliku teenistuse ülevaade, seisuga 23.02.2026.

12

Määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal. Jõustumisaeg on seotud Riigikogu menetluses oleva

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu 831 SE jõustumisega.

Määruse § 1 punkt 5 jõustub üldises korras, kuna selles toodud muudatused ei vaja jõustumiseks

täiendavaid tegevusi ning need ei ole otseselt sõltuvad Riigikogu menetluses oleva

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu 831 SE jõustumisest.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile,

Kaitsepolitseiametile, Välisluureametile, Õiguskantslerile, PPA-le ja SMIT-ile.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

11.03.2026 nr 1-6/3426-1

Siseministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Siseministeerium esitab Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks ning Politsei- ja

Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile, Välisluureametile, Andmekaitse Inspektsioonile,

Õiguskantslerile ja SMIT-ile arvamuse avaldamiseks Riigikogu menetluses oleva

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõuga 831 SE seotud siseministri

määruste muutmise määruse eelnõu. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis

(EIS).

Palume Teie kooskõlastust ja arvamust kümne tööpäeva jooksul alates eelnõu

avaldamisest EISis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Arvamuse avaldamiseks:

Politsei- ja Piirivalveamet

Kaitsepolitseiamet

Välisluureamet

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Andmekaitse Inspektsioon

Õiguskantsler