Rahvusvahelise kaitse andmise register

EELNÕU

25.02.2026

SISEMINISTER

MÄÄRUS

2026. a nr

Rahvusvahelise kaitse andmise registri põhimäärus

Määrus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 105 lõike 1

alusel.

1. peatükk

Üldsätted § 1. Andmekogu nimetus

(1) Andmekogu ametlik nimetus on rahvusvahelise kaitse andmise register

(edaspidi andmekogu).

(2) Andmekogu ametlik lühend on RAKS.

(3) Andmekogu inglisekeelne nimetus on International Protection Registry.

§ 2. Andmekogu pidamise eesmärk

Andmekogu pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek rahvusvahelise kaitse

taotlejate, ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejate, pagulaste, täiendava kaitse saajate ja ajutise

kaitse saajate ning nende ja nende perekonnaliikmete esitatud taotluste andmete töötlemise

kaudu.

§ 3. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja

(1) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi vastutav töötleja).

(2) Andmekogu volitatud töötleja on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

(edaspidi volitatud töötleja).

§ 4. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded

(1) Vastutav töötleja:

1) vastutab andmekogu toimingute õiguspärasuse eest;

2) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi;

3) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu andmekogule;

4) vastutab andmekogu andmete nõuetekohase väljastamise eest;

5) tagab koos volitatud töötlejaga organisatsiooniliste ja tehniliste meetmete abil andmekogu

andmete tervikluse, andmekogu andmete kaitse ja säilimise;

6) vastutab koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest;

7) korraldab koos volitatud töötlejaga andmekogu arendamist;

8) peab arvestust andmete andmekogusse kandmise aja, andmekogu andmete väljastamise aja,

andmekoosseisu, andmeandjate ja andmesaajate üle;

9) tagab andmesubjekti ja Andmekaitse Inspektsiooni isikuandmetega seotud rikkumisest

teavitamise.

(2) Volitatud töötleja:

1) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi ning andmekogu andmete

kustutamise ja arhiveerimise tehnilise võimekuse;

2) tagab vastutavale töötlejale andmekogu andmete nõuetekohase väljastamise;

3) tagab andmekogu küberturvalisuse, sealhulgas andmekogu andmete käideldavuse,

terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse, õigusaktides sätestatud nõuete järgi;

4) vastutab koos vastutava töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest;

5) arendab andmekogu vastutavalt töötlejalt saadud ettepanekute järgi ning teeb ise

ettepanekuid andmekogu arendamiseks;

6) tagab andmekogu majutamiseks vajaliku infotehnoloogilise keskkonna ja selle tehnilise

valmisoleku;

7) tagab teenuseintsidentide käsitlemise.

2. peatükk

Andmekogu ülesehitus ja andmekogu pidamise nõuded

§ 5. Andmekogu ülesehitus

Andmekogu koosneb digiandmebaasist ja arhiveeritud andmekogu andmetest (edaspidi

arhiiviandmed).

§ 6. Andmekogus töödeldavate andmete kaitse

(1) Andmekogus töödeldavate andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse

tagamiseks rakendatakse vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi

turvameetmeid.

(2) Andmekogu andmete turbeaste on kõrge (H) ja andmekogu turvaklass on K3T3S3.

3. peatükk

Rahvusvahelise kaitse taotleja, ümberasustatava ja ümberpaigutatava ning

nende taotluse ja menetluste kohta andmekogusse kantavad andmed

§ 7. Rahvusvahelise kaitse taotleja, ümberasustatava ja ümberpaigutatava isikuandmed

(1) Üldandmed:

1) eesnimi või -nimed;

2) perekonnanimi või -nimed;

3) Eesti isikukood;

4) sugu;

5) kodakondsus või kodakondsused;

6) kontaktandmed Eestis, välisriigis ja päritoluriigis (tänav või talu, maja- ja korterinumber,

küla või alev või linn, vald, maakond, sihtnumber), e-posti aadress ja telefoninumber.

(2) Andmed eelmiste ja teiste nimede kohta:

1) endised eesnimed ja perekonnanimed;

2) pseudonüümid;

3) isanimi.

(3) Andmed eelmiste kodakondsuste kohta:

7) eelmised kodakondsused;

8) kodakondsuse omandamise alus või asjaolu;

9) kodakondsuse puudumine.

(4) Andmed varasemate elukohtade kohta:

1) riik;

2) aadress;

3) elamise aeg;

4) elamise alus.

(5) Eriliiki isikuandmed:

1) sooidentiteet;

2) seksuaalne sättumus või sooväljendus;

3) rass, rahvus ja rahvusrühm;

4) usuline kuuluvus;

5) poliitilised vaated;

6) sotsiaalsesse gruppi kuulumine;

7) sõrmejäljed;

8) näokujutis.

(6) Muud isikuandmed:

1) sünniaeg;

2) vanus;

3) sünnikoht;

4) päritoluriik;

5) sotsiaalmeediakontode andmed;

6) emakeel ja muude võõrkeelte oskus ning tase;

7) perekonnaseisu andmed;

8) eluloolised andmed (eluloo kirjeldus);

9) muu asjakohane teave, mida välismaalane peab vajalikuks esitada.

§ 8. Rahvusvahelise kaitse, ümberasustamise ja ümberpaigutamise taotluste, menetluste

ja menetlustoimingute andmed

(1) Sooviavalduse andmed:

1) avalduse esitamise koht;

2) avalduse kuupäev ja kellaaeg;

3) avalduse saanud asutus;

4) registreerimise kuupäev ja kellaaeg;

5) registreerimise koht

6) sooviavalduse esitamist ja registreerimist tõendava teatise andmed;

7) sooviavalduse vastu võtnud ja registreerinud ametniku andmed;

8) taotluse esitamise ja täiendavate andmete esitamise tähtaeg.

(2) Taotluse andmed:

1) taotluse esitamise koht;

2) taotluse esitamise kuupäev ja kellaaeg;

3) taotluse vastu võtmist tõendava teatise andmed;

4) taotluse vastu võtnud ja registreerinud ametniku andmed;

5) täiendavate andmete esitamise tähtaeg;

6) taotluse vastuvõtmisel viibinud isiku nimi, kontaktandmed ja seos taotlejaga.

(3) Isikut tõendava dokumendi ja reisidokumendi andmed:

1) liik;

2) number;

3) kehtivusaeg;

4) väljaandmise kuupäev;

5) väljaandnud asutus;

6) välja andnud riik;

7) dokumendi koopia;

8) märge dokumendi autentsuse kohta;

9) muu isiku tuvastamist hõlbustava dokumendi koopia koos märkega selle autentsuse kohta.

(4) Isikutuvastuse andmed:

1) kuupäev;

2) menetleja andmed;

3) isiku tuvastamise otsus;

4) sõrmejälgede võtmise kuupäev või andmed sõrmejälgede võtmise võimatuse kohta ja allkiri;

5) näokujutise võtmise kuupäev;

6) sõrmejälgede ja näokujutise Eurodac-süsteemi saatmise kuupäev ja Eurodac-süsteemist

saadetud vastus.

(5) Isiku ja esemete läbivaatuse andmed:

1) läbivaatuse koht ja kuupäev;

2) läbivaatust teostanud ametniku andmed;

3) läbivaatusega tuvastatud esemed ja asjaolud;

4) hoiule võtmise ja tagastamise kuupäev;

5) esemed hoiule võtnud ametniku andmed;

6) protokoll.

(6) Isiku menetlusliku eritagatise ja vastuvõtu erivajaduse andmed:

1) vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise hinnangu sisu, kuupäev, hinnangu aluseks

olevad arvamused ja dokumendid ning hinnangu andja andmed;

2) vanuse hindamise andmed, hinnangu sisu, kuupäev, hinnangu aluseks olevad arvamused ja

dokumendid ning hinnangu andja andmed;

3) lapse parimate huvide hindamise andmed;

4) alaealise esindaja andmed;

5) saatjata alaealise andmed ning seda tõendavad dokumendid;

6) saatjata alaealise hoolduse ja õppimise andmed.

(7) Välismaalase hariduse ja õppimise andmed:

1) välisriigis õppimise andmed ja dokumendid;

2) Eestis õppimise andmed;

3) hariduslik tase;

4) õppimise ja hariduse omandamise riik;

5) õppeasutus;

6) õppimise periood;

7) tõendid õppimise ja hariduse omandamise kohta.

(8) Välismaalase töötamise ja ettevõtluse andmed:

1) töökoht;

2) endised töökohad;

3) töötamise periood;

4) amet ja endised ametid.

(9) Välismaalase ülalpidamise ja legaalse sissetuleku andmed:

1) ülalpidamise suutlikkus;

2) legaalse sissetuleku andmed.

(10) Välismaalase organisatsiooni kuulumise andmed:

1) organisatsiooni nimi;

2) organisatsiooni kuulumise periood;

3) isiku roll organisatsioonis;

4) tegevuse kirjeldus.

(11) Avaliku korra ohustamisega seotud andmed:

1) kriminaalkaristuse fakt;

2) kriminaalkaristuse kuupäev;

3) karistuse kirjeldus;

4) riik;

5) õigusrikkumise sisu;

6) muu raske kuriteoga seotud oht avalikule korrale.

(12) Välismaalase reisiteekonna ning Eestisse saabumise ja Eestis viibimise andmed:

1) päritoluriigist lahkumise kuupäev;

2) reisiteekond (riik, aeg, alus);

3) Eestisse saabumise kuupäev;

4) Eestisse saabumise koht ja viis;

5) Eestisse saabumise alus;

6) Eestisse saabumise põhjus;

7) kavandatav sihtriik.

(13) Välismaalase abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase ja teiste perekonna

liikmete andmed:

1) eesnimi või -nimed;

2) perekonnanimi või -nimed;

3) pseudonüümid;

4) Eesti isikukood selle olemasolu korral;

5) sünniaeg või vanus, kui ei ole teada täpne sünniaeg;

6) surmaaeg;

7) sugu;

7) sünniriik ja sünnikoht;

7) kodakondsuse andmed või andmed selle puudumise kohta, sealhulgas andmed eelmiste

kodakondsuse kohta;

8) asukohariik;

9) seos taotlejaga;

10) perekonnaseis;

10) laste arv;

12) keeleoskus;

13) abielu sõlmimise, kooselu registreerimise või kooselu alguse aeg, asukohariik;

14) esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse andmed;

15) muu oluline teave, mida välismaalane peab vajalikuks oma perekonna liikme kohta esitada.

(14) Varasemate rahvusvahelise kaitse taotluste andmed:

1) taotluse esitamise koht;

2) taotluse esitamise kuupäev;

3) menetluse seis;

4) menetluse tulemus;

5) taotluse ja menetlusega seotud dokumendid ja tõendid;

6) isikliku vestluse andmed ja dokumendid (kuupäev, protokoll või stenogramm, helisalvestis

ning sellele ligipääsetavus);

7) isikliku vestluse täiendavad andmed (esitatud tõendid ja materjalid);

8) isikliku vestluse juures viibinud isiku andmed (nimi, ametikoht, seos taotlejaga,

kontaktandmed).

(15) Terviseandmed, milleks on:

1) tervisekontrolli kuupäev;

2) tervisekontrolli tulemus;

3) tervisekontrolli eesmärk;

4) tervisekontrolli aluseks olevad dokumendid.

(16) Elamisloa taotlemise andmed:

1) taotlemise põhjus;

2) elamisloa või elamisõiguse andmed välisriigis (loa liik, väljastanud riik, kehtivuse aeg);

3) elamisloa või elamisõiguse andmed Eestis (loa liik, kehtivuse aeg);

(17) Kinnipidamisega seotud andmed:

1) kinnipidamise aeg;

2) kinnipidamise koht;

3) kinnipidamise alus;

4) protokoll;

5) otsus;

6) kaebemenetluse andmed;

7) lisadokumendid.

(18) Muud olulised asjaolud ja dokumendid:

1) tagakiusamise asjaolude kirjeldus;

2) tõsise kahju asjaolude kirjeldus (tõsise kahju olemus ja ohu kirjeldus);

3) saatjata alaealise perekonna liikmete otsimise andmed (kuupäev, toimingud, tulemus);

4) esimese varjupaigariigi ja turvalise kolmanda riigi mõistete kohaldamine;

5) toimingu ja dokumentide tõlkimise andmed;

6) õiguste ja kohustustega tutvumise teave (tutvustamise kuupäev ja välismaalase kinnitus

tutvumise kohta);

7) muu teave, mida välismaalane peab vajalikuks esitada.

(19) Majutamise andmed:

1) majutamise otsus;

2) majutuskoha liik ja koht;

3) majutuskohas elamise perioodi algus ja lõpp;

4) majutusteenuse pakkuja;

5) majutuskohast eemal viibimise andmed;

6) muud majutamisega seotud olulised andmed.

(20) Liikumisvabaduse piirangu ja kinnipidamise alternatiivi andmed ja dokumendid:

1) otsus;

2) kohaldamise alus;

3) ulatus;

4) vaidlustamise andmed.

(21) Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistusega seotud andmed:

1) tunnistuse väljastamise andmed;

2) õigusliku staatuse andmed (Eestis viibimise ja töötamise õiguse andmed).

(22) Rahvusvahelise kaitse ning elamisloa andmise ja andmisest keeldumise otsuse andmed ja

dokumendid:

1) otsus;

2) otsuse liik;

3) kuupäev;

4) alus;

5) otsuse teinud ametniku andmed;

6) otsuse kättetoimetamise andmed;

7) vaidlustamise andmed.

(23) Ümberpaigutamise ja ümberasustamise menetluse andmed:

1) ümberasustamise otsuse kuupäev;

2) ümberasustamise otsus;

3) ümberasustamisest keeldumise otsuse kuupäev ja põhjused;

4) ümberasustamisest keeldumise otsus;

5) julgeolekuohu andmed;

6) ümberasustamise menetluse lõpetamise kuupäev;

(24) Rahvusvahelise kaitse äravõtmise ja elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse andmed:

1) algatamise aeg;

2) algatamise alus;

3) tehtud toimingud;

4) otsus;

5) otsuse kuupäev;

6) otsuse alus;

7) otsuse teinud ametniku andmed;

8) otsuse kättetoimetamise andmed;

9) vaidlustamise andmed.

(25) Korduva taotluse andmed

1) taotluse esitamise koht;

2) taotluse esitamise kuupäev ja kellaaeg;

3) uued asjaolud ja hinnang neile;

4) otsus taotluse lubatavuse kohta.

(26) Õigusabi osutamise andmed:

1) esindaja määramise aeg;

2) esindaja nimi;

3) esindaja kontaktandmed.

§ 9. Välismaalase taustakontrolli andmed

Rahvusvahelise kaitse taotleja, ümberasustatava ja ümberpaigutatava taustakontrolli kohta

kantakse andmekogusse järgmised andmed:

1) nimi (eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, eelmised nimed, muud kasutatavad

nimed);

2) sünniaeg ja sünnikoht riigi täpsusega;

3) sugu;

4) kodakondsus (kodakondsus või kodakondsused, eelmised kodakondsused) või andmed selle

puudumise kohta;

5) andmed viibimise kohta teistes riikides (riik, ajavahemik ja viibimise põhjus);

6) Eestisse saabumiseks läbitud riigid, Eestisse saabumise põhjus, sealhulgas reisi eesmärk ja

tegelik sihtkoht;

7) keeleoskus (emakeel, muud keeled);

8) taustakontrolli alustamise ja lõpetamise aeg;

9) taustakontrolli tegemise põhjus;

10) andmed esialgse tervisekontrolli läbiviimise kohta (tervisekontrolli tegemise kuupäev ja

kellaaeg, tervisekontrolli teinud tervishoiuteenuse osutaja ametinimetus, eesnimi või -nimed,

perekonnanimi või -nimed, vajadus täiendava tervisekontrolli järele);

11) esialgse haavatavuse kontrolli andmed, sealhulgas vastuvõtu või menetluse erivajaduse

andmed;

12) rahvusvahelise kaitse saamise sooviavalduse andmed;

13) andmed välismaalase perekonna liikmete elamise kohta Eesti, muu EL liikmesriigi või

Schengeni konventsiooniga ühinenud liikmesriigi territooriumil (perekonnaliikme suhe

välismaalasega, perekonnaliikme eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, Eesti

isikukood või sünniaeg, kodakondsus või kodakondsused, perekonnaliikme kontaktandmed);

14) teave selle kohta, kas päringud asjaomastesse andmebaasidesse on andnud tabamuse

(andmebaasi nimetus, päringutabamuse kirjeldus);

15) andmed välismaalase koostöökohustuse täitmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse kolmanda riigi kodanike

taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2017/2226, (EL)

2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356, 22.05.2024) artiklile 9;

16) reisidokumendi ja isikut tõendava dokumendi andmed;

17) muu asjakohane teave, sealhulgas teave, kas välismaalane võib olla inimkaubandusega või

välismaalase ebaseaduslikult üle välispiiri toimetamise kuriteo ohver;

18) välismaalase kinnitus taustakontrolli kokkuvõttega tutvumise kohta;

19) välismaalase vastuväited kokkuvõtte andmete kohta;

20) välismaalase suhtes tegemata jäetud taustakontrolli osa või osade andmed ja põhjus;

21) välismaalase väited põhiõiguste rikkumise kohta.

§ 10. Riigi julgeoleku ohustamisega seotud andmed

(1) Välismaalase ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või

julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:

1) riik ja koht;

2) organisatsiooni nimi;

3) teenimise ja töötamise algus ja lõpp;

4) eesmärk, roll ja tegevuse kirjeldus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud andmed kantakse andmekogusse ka:

1) väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise kohta;

2) riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses teenimise ja töötamise

kohta;

3) kuritegelikku või terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse kuulumise kohta;

4) terroristliku ühenduse või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal viibimise kohta;

5) tulirelva või lõhkematerjaliga kokkupuutumise kohta

6) inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemise kohta.

§ 11. Rahvusvahelise kaitse taotleja vastutavale liikmesriigile üleandmise menetluse ja

vastutava liikmesriigi määramise menetlusega seotud andmed

(1) Vastutava liikmesriigi määramise andmed:

1) välismaalase üldandmed;

2) välismaalase rahvusvahelise kaitse taotlemise menetluse andmed ja dokumendid;

3) vastutuse võtmist taotleva liikmesriigi ja taotluse saanud liikmesriigi toimikute numbrid ning

Eurodac-süsteemi number;

4) vastutuse võtmise palve põhjused, tõendid ja muud olulised asjaolud;

5) vastutava liikmesriigi määramise otsus ja selle andmed.

(2) Üleandmise andmed:

1) üleandmise tähtaja andmed;

2) üleandmise tähtaja pikendamise andmed ja põhjendus;

3) üleandmise otsuse ja selle vaidlustamise andmed;

4) kaalutlusõiguse rakendamise andmed;

5) üleandmise korraldamise andmed;

6) üleandmise eelse tervisekontrolli ja selle tulemuse andmed;

7) üleandmise toimumise andmed.

(3) Tagasivõtmise teavituse andmed:

1) Eurodac-süsteemi vastuse kuupäev, number ja sisu;

2) teavituse kuupäev ja sisu;

3) teavituse teinud liikmesriigi Eurodac-süsteemi number;

4) teavituse saanud liikmesriigi Eurodac-süsteemi number;

5) tagasivõtmise eesmärgil üleandmise korraldamise andmed;

6) tagasivõtmise eesmärgil üleandmise korraldamise vaidlustamise andmed;

7) tagasivõtmise toimumise andmed.

(4) Teabejagamise palvete andmed:

1) taotleva liikmesriigi ja taotluse saanud liikmesriigi toimikute numbrid ning Eurodac-

süsteemi number;

2) teabejagamise palve sisu, põhjused, tõendid ja muud olulised asjaolud;

3) teabejagamise palve vastus.

§ 12. Kohanemisprogrammis osalemise andmed

Rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja ning ajutise kaitse saaja kohta kantakse andmekogusse

järgmised kohanemisprogrammi andmed:

1) isiku üldandmed;

2) programmi suunamise aeg;

3) programmis osalemise või eritingimuste või vabastuse registreerimise aeg;

4) programmi moodulites ja keeleõppes osalemise õiguse andmed;

5) programmi moodulites ja keeleõppes osalemise või mitteosalemise ning nende läbimise

andmed.

4. peatükk

Ajutise kaitse saaja, tema taotluste ja menetluste kohta andmekogusse

kantavad andmed

§ 13. Ajutise kaitse saaja isikuandmed

(1) Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja (edaspidi ajutise kaitse saaja) kohta kantakse

andmekogusse käesoleva määruse § 7 lõigetes 1–4, lõige 5 punktis 7 ja lõikes 6 nimetatud

isikuandmed.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele kantakse ajutise kaitse saaja

kohta andmekogusse muu asjakohane oluline teave, mida taotleja peab vajalikuks esitada,

sealhulgas andmed selle kohta, kas taotleja on olnud sõjakuriteo ohver või tunnistaja.

§ 14. Ajutise kaitse saaja taotluse ja menetluse andmed

(1) Ajutise kaitse saaja taotluse ja menetluse kohta kantakse andmekogusse käesoleva määruse

§ 8 lõigetes 2–6, 9, 11–13, 15, 16, 19, 21–24 ja 26 ning §-s 10 nimetatud andmed.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule kantakse ajutise kaitse saaja taotluse ja

menetluse kohta andmekogusse järgmised andmed:

1) andmed pärast elamisloa saamist Eestist kodumaale lahkumise ja Eestisse tagasipöördumise

kohta;

2) Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki üleviimise ja selleks nõusoleku andmise andmed.

5. peatükk

Perekonnaliikme, tema taotluse ja menetluse kohta andmekogusse

kantavad andmed

§ 15. Rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saanud välismaalase perekonna liikme, tema

taotluse ja menetluse andmed

Rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saanud välismaalase perekonna liikme (edaspidi

perekonnaliige) kohta kantakse andmekogusse tema isikuandmed, tema esitatud taotluste ja

nende menetlemisega seotud andmed. Perekonnaliikmeks loetakse välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §-s 6 nimetatud isikut.

§ 16. Perekonnaliikme elamisloa taotlemisel ja pikendamisel andmekogusse kantavad

isikuandmed

(1) Isiku üldandmed:

1) eesnimi või -nimed;

2) perekonnanimi või -nimed;

3) Eesti isikukood, kui see on olemas;

4) sugu;

5) emakeel;

6) kodakondsus või kodakondsused või kodakondsuse puudumine;

7) kontaktandmed.

(2) Kehtivuse kaotanud isiku üldandmed:

1) eelmised nimed;

2) isanimi;

3) kodakondsus või kodakondsused.

(3) Eriliiki isikuandmed:

1) foto või näokujutis;

2) sõrmejäljekujutised või andmed sõrmejälgede võtmise võimatuse kohta.

(4) Muud isikuga seotud andmed:

1) sünniaeg;

2) sünnikoht riigi täpsusega;

3) perekonnaseis;

4) allkirjanäidis või andmed allkirjavõimetuse tuvastamise kohta;

5) tähtajalise elamisloa taotlemise alus;

6) sotsiaalmeediakontod;

7) hariduse ja õppimise andmed;

8) töötamise andmed;

9) andmed elamisloa või -õiguse omamise kohta teistes riikides, sealhulgas riik, liik ja

kehtivusaeg;

10) andmed kriminaalkorras karistamise kohta;

11) andmed välisriigi relvajõududes, sealhulgas kohustuslikus ajateenistuses,

kaadrisõjaväelasena teenimise või välisriigi relvajõudude reservi kuulumise kohta, andmed

väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise kohta ning andmed luure- või

julgeolekuteenistuses töötamise või sellega seoste kohta ning andmed riiklikus või

mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses töötamise kohta;

12) andmed selle kohta, kas isik kuulub või on kuulunud kuritegelikku ühendusse, terroristlikku

ühendusse või äärmusrühmitusse või omab või on omandanud kontakti nendesse kuuluvate või

kuulunud isikutega, viibib või on viibinud terroristliku organisatsiooni või äärmusrühmituse

kontrolli all oleval alal, puutub või on puutunud toime inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo

veendumuste alusel;

13) andmed rahvusvahelise abiprogrammi kaudu elamispinna saamise kohta välisriigis või

Eestist lahkumiseks toetuse saamise kohta;

14) andmed selle kohta, kas taotleja on kantud „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise

kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes

Eesti Vabariigi territooriumil“ artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eestis aktsepteeritud

nimekirja;

15) andmed seadusliku esindaja kohta (nimi, Eesti isikukood või sünniaeg, eestkostja nimi ja

registrikood);

16) andmed selle kohta, kas taotleja on Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige;

17) muu asjakohane teave, mida isik peab oluliseks esitada.

(5) Andmed välismaalase perekonna liikme lähedaste sugulaste ja perekonnaliikmete kohta:

1) suhe taotlejaga;

2) abikaasa puhul välisriigis sõlmitud abielu aeg ja koht ning registreeritud elukaaslase puhul

välisriigis kooselu registreerimise aeg ja koht;

3) nimi;

4) sugu;

5) Eesti isikukood või sünniaeg;

6) kodakondsus või kodakondsused;

7) sünnikoht riigi täpsusega;

8) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress;

(6) Andmed välismaalase perekonna liikme kohta, kes teenib või on teeninud välisriigi

relvajõududes, kaadrisõjaväelasena, luure- või julgeolekuteenistuses, või kes osaleb või on

osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit:

1) andmed õppimise kohta sõjaväelistes erikoolides ja -kursustel, sealhulgas kooli või kursuse

nimetus, eriala, kooli aadress ja õppimise aeg;

2) andmed sõjaväelistest operatsioonidest osavõtmise kohta teiste riikide territooriumil,

sealhulgas selle riigi nimi, ametikoht, osalemise aeg ja ülesanne;

3) teenistus- või töökäigu kirjeldus, sealhulgas asutuse nimi, aadress, sõjaväeosa number,

ameti- või töökoht, ülesanne, tegevussuund, väeliik, teenistuse või töötamise periood.

(7) Välisriigi kodaniku välisriigis välja antud isikut tõendava dokumendi andmed:

1) väljaandnud riik;

2) väljaandnud asutus;

3) liik;

4) number;

5) väljaandmise aeg;

6) kehtivusaja lõppemise aeg.

§ 17. Perekonnaliikme elamisloa ja selle pikendamise taotluse ja menetluse andmed

(1) Rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saanud välismaalase perekonna liikme elamisloa ja

selle pikendamise taotluse ja menetluse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:

1) taotluse esitamise kuupäev;

2) taotluse registreerimise kuupäev ja number;

3) taotluse menetlusse võtnud ametniku nimi;

4) andmed taotluse staatuse ja asukoha kohta;

5) andmed selle kohta, kas tähtajalise elamisloa taotlus läheb sisserände piiarvu alla;

6) andmed tähtajalise elamisloa taotluse esitamise õigusliku aluse kohta;

7) andmed selle kohta, millises Eesti välisesinduses tähtajalise elamisloa taotlus esitati;

8) taotlusele lisatud dokumentide andmed;

9) dokumendi väljastamise koht;

10) andmed menetluse käigus kogutud muude tähtsust omavate asjaolude ja dokumentide

kohta.

(2) Kui pärast elamisloa taotluse või eelmise elamisloa pikendamise taotluse esitamist on need

muutunud, kantakse andmekogusse täiendavalt andmed käesoleva määruse § 16 lõike 4

punktides 8–14 nimetatud andmed.

§ 18. Perekonnaliikme elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise, elamisloa andmise ja

pikendamise, sellest keeldumise ning kehtetuks tunnistamise otsuse andmed

(1) Rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saanud välismaalase perekonnaliikme elamisloa

andmise ja selle pikendamise otsuse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:

1) otsuse teinud ametniku nimi;

2) otsuse tegemise kuupäev ja number;

3) elamisloa kehtivusaeg;

4) elamisloa andmise või pikendamise alus.

(2) Rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saanud välismaalase perekonnaliikme elamisloa

taotluse läbi vaatamata jätmise, elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise ning

kehtetuks tunnistamise otsuse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:

1) otsuse teinud ametniku nimi;

2) otsuse tegemise kuupäev, number ja alus.

§ 19. Perekonnaliikme abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde elama asumise

andmed

(1) Rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saanud välismaalase perekonna liikme tähtajalise

elamisloa taotlemisel abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde elama asumiseks kantakse

andmekogusse käesoleva määruse § 16 nimetatule täiendavalt järgmised andmed:

1) taotleja abikaasa või registreeritud elukaaslase nimi, Eesti isikukood või sünniaeg;

2) taotleja abikaasa või registreeritud elukaaslase kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress;

3) ülalpeetavate arv;

4) andmed taotleja abikaasa või registreeritud elukaaslase välisriigis sõlmitud varasemate

abielude kohta, sealhulgas endise abikaasa või registreeritud elukaaslase nimi, Eesti isikukood

või sünniaeg ja abielu või registreeritud kooselu kestus;

5) andmed taotleja välisriigis sõlmitud varasemate abielude kohta viimase kümne aasta jooksul,

sealhulgas endise abikaasa või registreeritud elukaaslase nimi, Eesti isikukood või sünniaeg ja

abielu või registreeritud kooselu kestus.

(2) Rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saanud välismaalase perekonna liikme tähtajalise

elamisloa pikendamise taotlemisel abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde elama

asumiseks kantakse andmekogusse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1–4 nimetatud

andmed.

§ 20. Perekonnaliikme lapse alaliselt Eestis elava vanema juurde elama asumise andmed

Rahvusvahelise kaitse või ajutise saanud välismaalase perekonnaliikme tähtajalise elamisloa

taotlemisel ja pikendamisel lapse elama asumiseks alaliselt Eestis elava vanema juurde

kantakse andmekogusse käesoleva määruse § 16 nimetatule täiendavalt järgmised andmed:

1) vanema nimi, Eesti isikukood või sünniaeg;

2) vanema kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress;

3) ülalpeetavate arv;

4) teise vanema nimi, Eesti isikukood või sünniaeg;

5) teise vanema kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress.

§ 21. Perekonnaliikme vanema alaliselt Eestis elava lapse või lapselapse juurde elama

asumise andmed

(1) Rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saanud välismaalase perekonnaliikme tähtajalise

elamisloa taotlemisel vanema elama asumiseks alaliselt Eestis elava lapse või lapselapse juurde

kantakse andmekogusse käesoleva määruse § 16 nimetatule täiendavalt järgmised andmed:

1) lapse või lapselapse nimi, Eesti isikukood või sünniaeg;

2) andmed selle kohta, kas kutsuja on taotleja laps või lapselaps;

3) lapse või lapselapse kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress;

4) ülalpeetavate arv.

(2) Rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saanud välismaalase perekonnaliikme tähtajalise

elamisloa pikendamise taotlemisel vanema elama asumiseks alaliselt Eestis elava lapse või

lapselapse juurde kantakse andmekogusse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3–4

nimetatud andmed.

§ 22. Perekonnaliikme eestkostetava alaliselt Eestis elava eestkostja juurde elama

asumise andmed

Rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saanud välismaalase perekonnaliikme tähtajalise

elamisloa taotlemisel ja pikendamisel eestkostetava elama asumiseks alaliselt Eestis elava

eestkostja juurde kantakse andmekogusse täiendavalt järgmised andmed:

1) eestkostja nimi, Eesti isikukood või sünniaeg;

2) eestkostja kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress;

3) ülalpeetavate arv.

6. peatükk

Andmete kandmine andmekogusse ja andmevahetus teiste andmekogudega

§ 23. Andmeandja

Andmekogusse andmeandjateks on:

1) vastutav töötleja;

2) automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteem – välismaalase biomeetrilised andmed;

3) Eesti hariduse infosüsteem – välismaalase Eestis õppimisega seotud andmed;

4) Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu – Eestis

ebaseadusliku viibimise ja Eestist lahkuma kohustamise menetlusega seotud andmed ning

rahvusvahelise kaitse taotleja taustakontrolli andmed;

5) Elamislubade ja töölubade register – välismaalase Eestis elamise ja töötamise menetlusega

seotud andmed

6) Eurodac-süsteem – Eurodac-süsteemi välismaalase kohta salvestatud andmed:

7) Euroopa karistusregistrite infosüsteem – karistusandmed;

8) Euroopa Liidu ühtne viisainfosüsteem – lühiajalise viisa menetlusega seotud andmed;

9) Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem – välismaalase reisiloa andmed;

10) infosüsteem POLIS – süüteomenetluse, ennetava tegevuse, otsimise ja jälitusmenetluse

andmed

11) Interpoli andmebaasid – isikuandmed ning varastatud või kaotatud reisidokumendi andmed

12) karistusregister –karistusandmed;

13) kinnipidamisasutused – kinnipidamisega seotud andmed;

14) kodakondsuse andmekogu – kodanikuks saamise andmed;

15) kohanemisprogrammi andmekogu – kohanemisprogrammi suunamise ja selles osalemise

andmed.

16) piirikontrolli infosüsteem – piiriületusega seotud andmed;

17) riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem – automaatkalkulaatori andmed ja

välismaalase isikliku toimikuga ning sellega seotud riiki sisenemise ja riigist lahkumise

andmestikuga või andmestikega ning sisenemiskeelu andmestikuga seotud andmed;

18) Schengeni infosüsteemi riiklik register – loovutamise või väljaandmise eesmärgil

tagaotsitava isiku andmed, välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu andmed,

lahkumisettekirjutuse või kohtulahendiga pandud lahkumiskohustuse andmed, kadunud isiku

või sellise isiku andmed, kes on vaja tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest

ajutiselt paigutada turvalisse paika, tagaotsitava tunnistaja ja süüdistatava või süüdimõistetu

andmed, andmed isiku, dokumendiplangi ja isikut tõendava dokumendi kohta varjatud,

küsitlus- või erikontrolli teostamiseks ning varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud

dokumendiplangi ja kehtetuks tunnistatud isikut tõendava dokumendi andmed, mis on kantud

Schengeni infosüsteemi riiklikusse registrisse arestimise, konfiskeerimise või

kriminaalmenetluses asitõendi tagamiseks;

19) sissesõidukeeldude riiklik register – välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu

andmed;

20) Sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregister – rahvusvahelise kaitse taotlejate ja ajutise kaitse

saajate majutamise ja majutuskeskuse teenusega seotud andmed;

21) viisaregister – välismaalase Eestis ajutise viibimise menetlusega seotud andmed;

22) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu – välismaalase

lühiajalise Eestis töötamise menetlusega seotud andmed;

§ 24. Andmevahetus andmekogude vahel

(1) Andmekogu vastutaval töötlejal on lubatud seadusega või seaduse alusel kehtestatud

õigusaktiga talle pandud ülesannete täitmiseks esitada päringuid teistesse riigi või kohaliku

omavalitsuse andmekogudesse ja saada sealt andmeid.

(2) Andmevahetus toimub võimalusel riigi infosüsteemi andmevahetuskihi X-tee kaudu.

§ 25. Andmete andmekogusse kandmise alusdokumendid

Andmete andmekogusse kandmise alusdokumendid on:

1) rahvusvahelise kaitse ja elamisloa taotlus, elamisloa taotlus ajutise kaitse alusel,

rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme elamisloa taotlus, elamisloa pikendamise taotlus

ja rahvusvahelise kaitse alusel antud või perekonnaliikme elamisloa kehtetuks tunnistamise

taotlus ning neile lisatud andmed ja dokumendid;

2) viisa ja elamisloa andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise taotlus, elamisloa andmete

välisriigi reisidokumenti kandmise taotlus ning neile lisatud dokumendid;

3) Politsei- ja Piirivalveameti tõend taotlejalt hoiule võetud isikut tõendavate dokumentide,

asjade või muude dokumentide ja tõendite kohta;

4) taotleja esitatud tõendid ja dokumendid;

5) muu füüsilise või juriidilise isiku esitatud dokumendid või muud tõendid;

6) taotleja isikliku vestluse helisalvestised ja protokollid või stenogrammid ning muude

toimingute protokollid;

7) välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate toimingute kohta esitatud või

koostatud dokumendid;

8) Euroopa Liidu Nõukogu ja Vabariigi Valitsuse otsus ajutise kaitse kohaldamise kohta ning

Euroopa Liidu Nõukogu otsus ajutise kaitse kohaldamise pikendamise ja lõppemise kohta;

9) Politsei- ja Piirivalveameti otsus liikumisvabaduse piiramise või kinnipidamise alternatiivide

kohaldamise kohta ning dokumendid nende meetmete järgimise kohta;

10) Politsei- ja Piirivalveameti taotlejale määratud elukoht või antud luba elada väljaspool

majutuskeskust või Sotsiaalkindlustusameti määratud kohta;

11) dokumendid taotleja viibimise kohta Politsei- ja Piirivalveameti majutuskohas,

kinnipidamisasutuses või kinnipidamiskeskuses ja Sotsiaalkindlustusameti majutuskohas;

12) Politsei- ja Piirivalveameti haldusakt rahvusvahelise kaitse ja elamisloa taotluse

menetlemise peatamise või lõpetamise, rahvusvahelise kaitse ja elamisloa andmise või selle

andmisest keeldumise ja rahvusvahelise kaitse ära võtmise ja elamisloa kehtetuks tunnistamise

ning elamisloa pikendamise ja pikendamisest keeldumise kohta;

13) dokumendid Politsei- ja Piirivalveameti otsuse edasikaebamise ja jõustunud kohtuotsuse

kohta;

14) jõustunud kohtuotsus isiku kriminaalkorras karistatuse kohta;

15) andmed ja dokumendid välismaalase Eestist lahkumise või ettekirjutuse sundtäitmise

kohta;

16) perekonnaseisuosakonna või kohaliku omavalitsuse üksuse teatis isiku surma kohta;

17) Eesti Vabariigi ja välisriigi väljastatav isikut tõendav dokument ja reisidokument;

18) isiku avaldus osaleda kohanemisprogrammis ja isiku avaldus mitte osaleda

kohanemisprogrammis.

§ 26. Andmete kandmine andmekogusse

(1) Andmed, mida vahetatakse riigi infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu, kantakse

andmekogusse automatiseeritult.

(2) Andmed, mida ei kanta andmekogusse automatiseeritult, kannab vastutav töötleja

andmekogusse hiljemalt andmete vastuvõtmise päevale järgneval tööpäeval.

§ 27. Andmete õigsuse tagamine

Andmeandja vastutab tema esitatud andmete ning alusdokumentidel olevate andmete õigsuse

eest alusdokumendi esitamise ajal. Andmekogu vastutav töötleja vastutab, et andmekogusse

kantud andmed vastavad andmeandja esitatud andmetele.

§ 28. Ebaõigete andmete parandamine

(1) Kui vastutav töötleja avastab andmekogus ebaõigeid andmeid või kui talle on nendest teada

antud, korraldab ta andmete parandamise viivitamata pärast ebaõigetest andmetest

teadasaamisest ning lisab menetlustoimikule õigeid andmeid tõendava dokumendi või selle

koopia ja teeb andmekogusse märke paranduse aluseks oleva dokumendi, paranduse aja ning

paranduse teinud ametniku kohta.

(2) Andmeandja edastab vastutavale töötlejale andmekogus olevate andmete ebaõigsust

tõendavate dokumentide koopiad.

7. peatükk

Juurdepääs andmekogu andmetele ning nende väljastamine andmekogust

§ 29. Juurdepääs andmekogu andmetele

(1) Andmekogus sisalduvad andmed on asutusesiseseks kasutamiseks.

(2) Andmekogu vastutav töötleja otsustab kolmandatele isikutele riigi infosüsteemide

andmevahetuskihi kaudu andmetele juurdepääsu andmise selleks seaduses sätestatud aluse

olemasolu korral ning kooskõlas avaliku teabe seaduse, isikuandmete kaitse seaduse ja

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusega. Vajaduse korral sõlmitakse andmete

saajaga leping, milles sätestatakse nende andmete koosseis, millele juurdepääs võimaldatakse,

ning andmetele juurdepääsu andmise õiguslik alus, eesmärk, tingimused, kord ja viis.

(3) Kolmandatele isikutele võimaldatakse infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu andmetele

juurdepääs tehniliste võimaluste piires mahus, mis ei takista vastutavale ja volitatud töötlejale

pandud ülesannete täitmist.

§ 30. Andmekogust andmete väljastamine

(1) Andmekogust väljastatakse andmeid teabenõude täitmisega vastavalt avaliku teabe

seadusele või päringule vastamisega.

(2) Andmekogust väljastatakse andmeid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, avalik-

õiguslikele juriidilistele isikutele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes on riigi või

kohaliku omavalitsuse andmekogude volitatud töötlejad, kui see on vajalik neile seaduse või

seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks.

(3) Teistele andmesaajatele väljastatakse andmekogust andmeid nende taotluse alusel juhul, kui

see ei ole vastuolus seaduste, teiste asjakohaste õigusaktide ja käesoleva määruse sätetega.

(4) Andmekogu vastutav töötleja otsustab kolmandatele isikutele andmetele juurdepääsu

andmise andmesideühenduse kaudu neile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks.

(5) Vajaduse korral sõlmitakse andmesaajaga väljastatavate andmete kaitse leping, kus

sätestatakse väljastatavate andmete koosseis, andmete väljastamise eesmärk, tingimused, kord

ja viis.

(6) Andmekogust väljastatud andmeid on lubatud kasutada vaid seaduses või seaduse alusel

kehtestatud õigusaktis ettenähtud korras, asutustel vaid seadusega või seaduse alusel

kehtestatud õigusaktiga neile pandud ülesande täitmiseks. Väljastatud andmete kasutamisel

peab tagama andmekaitsenõuete täitmise.

(7) Andmesubjektil on õigus saada kõiki tema kohta andmekogusse kantud andmeid, välja

arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1356 artikkel 17 lõikes 3 osutatud

teave.

(8) Andmekogu vastutav töötleja peab arvestust andmete andmekogusse esitamise aja, andmete

väljastamise aja, andmete koosseisu, andmeandjate ning andmete saajate üle.

8. peatükk

Andmekogu andmete säilitamine, järelevalve andmekogu pidamise üle,

andmekogu pidamise rahastamine ja andmekogu likvideerimine

§ 31. Andmekogu andmete säilitamine

(1) Käesoleva määruse 3.–5. peatükis nimetatud isikuandmeid ning taotluse ja menetluse

andmeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid, säilitatakse

andmekogus kümme aastat rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes lõpliku otsuse tegemise või

ajutise kaitse alusel elamisloa otsuse ja perekonnaliikme elamisloa otsuse tegemise kuupäevast

arvates.

(2) Käesoleva määruse § 7 lõikes 1 ja § 8 lõike 22 punktides 2–4 ning 24 punktides 5 ja 6

nimetatud andmeid säilitatakse andmekogus 50 aastat.

(3) Käesoleva määruse § 7 lg 5 punktis 7, § 9 punktis 9 ja § 16 lõikes 3 nimetatud andmed

kustutatakse andmekogust viivitamata pärast isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise

võrdlusuuringu tegemist.

(4) Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 sätestatud säilitamistähtaja möödumist andmed

kustutatakse.

§ 32. Andmete logimine

(1) Andmekogu kasutamise õiguspärasust kontrollitakse tarkvaraga ja organisatsiooniliste

meetmetega. Andmekogusse päringu või kande kohta säilitatakse vähemalt järgmised

logiandmed:

1) päringu või kande tegija ees- ja perekonnanimi ning isikukood või asutus, arvestades

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatut;

2) päringu või kande tegemise kuupäev ja kellaaeg;

3) päringu eesmärk;

4) toimingu ja andmete liik.

(2) Andmekogu logiandmeid säilitatakse kümme aastat pärast päringu või kande tegemist,

misjärel need kustutatakse.

§ 33. Järelevalve andmekogu pidamise üle

Järelevalvet andmekogu pidamise üle teostatakse isikuandmete kaitse seaduse ning avaliku

teabe seaduse kohaselt.

§ 34. Andmekogu rahastamine

Andmekogu hooldus- ja arendustöid ning pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutavale ning

volitatud töötlejale selleks eraldatud rahalistest vahenditest.

§ 35. Andmekogu likvideerimine

(1) Andmekogu likvideerimise otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri

ettepanekul.

(2) Andmekogu likvideeritakse kooskõlas arhiiviseaduses ja avaliku teabe seaduses sätestatud

nõuetega.

9. peatükk

Rakendussäte

§ 36. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

1

Siseministri määruse „Rahvusvahelise kaitse andmise register“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga kehtestatakse rahvusvahelise kaitse andmise registri (edaspidi ka register)

põhimääruse uus terviktekst.

Rahvusvahelise kaitse andmise registri eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek

rahvusvahelise kaitse taotlejate, ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejate, pagulaste, täiendava

kaitse saajate ja ajutise kaitse saajate ning nende ja nende perekondade liikmete esitatud

taotluste andmete töötlemise kaudu.

Andmekogu põhimäärus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse1

(edaspidi VRKS) § 105 lõike 1 alusel.

Eelnõuga kaasneb positiivne mõju Eesti siseturvalisusele. Paraneb riigi võimekus registri

eesmärgi tagamisega seotud andmeid koguda, hallata ja vahetada. Samuti võtab riik läbi

menetluskeskkonna kaasajastamise tõhusaid meetmeid oma elanike turvatunde tagamiseks ja

riskide maandamiseks.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunikud Anneli Viks

([email protected]) ja Eva Lillemäe ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud õigusnõunik Margit Veskimäe

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on VRKS rakendusakt. Lisaks on nimetatud seaduse rakendusaktid veel:

1) siseministri määrus „Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel

rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse taotlemise ning elamisloa andmise kord“;

2) siseministri määrus „Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja

tõendite loetelu“;

3) siseministri määrus „Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse vorm ja sellele kantavate

andmete loetelu“;

4) siseministri 1. juuli 2020. aasta määruse nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja

viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ muutmise määrus;

5) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri

põhimäärus“ muutmise määrus;

6) siseministri 16. oktoobri 2014. a määruse nr 44 „Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri“

muutmise määrus;

7) siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruse nr 69 „Viisa andmise otsustamisel

kooskõlastuse andmise kord ja tähtajad ning viisa andmise kooskõlastamiseks ja

1 Riigikogu menetluses olev eelnõu 831 SE

2

Euroopa Liidu ühtses viisainfosüsteemis andmete töötlemiseks pädevad asutused“

muutmise määrus;

8) siseministri 10. detsembri 2015. a määruse nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“ muutmise

määrus;

9) siseministri 13. augusti 2014. aasta määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ muutmise

määrus;

10) sotsiaalministri 19. novembri 2013. aasta määruse nr 37 „Rahvusvahelise kaitse

taotlejate majutuskeskuse sisekorraeeskiri“ muutmise määrus;

11) sotsiaalministri 6. detsembri 2013. aasta määruse nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja

ja väljasaadetava tervishoiuteenused“ muutmise määrus;

12) Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruse nr 125 „Automaatse biomeetrilise

isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ muutmise määrus;

13) Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu,

nende tähistamise ja liiklemise kord“ muutmise määrus.

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu toetab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ 2 tegevussuundi:

 „tagada kõrget lisandväärtust loovate oskustööliste ja tippspetsialistide sisserände ja Eestis

seadusliku viibimise reeglite paindlikkus ning inimesekeskne lähenemine nii lühi- kui ka

pikemaajaliseks saabumiseks ja viibimiseks“;

 „võtta kasutusele [---] tõhusad meetmed ebaseadusliku rände ennetamiseks ja avastamiseks

ning selliste juhtude menetlemiseks“.

Eelnõu toetab „Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2022-2025“ raamdokumendis

sätestatut, mille kohaselt:

 „EL-i rände- ja varjupaigasüsteemi paremaks toimimiseks tuleb kehtestada tulemuslikud

piirimenetlused, et teha juba välispiiril vajalik taustakontroll ning kiirendada rahvusvahelise

kaitse taotluste põhjendatused hindamist. Välja tuleb töötada EL-i ühised turvaliste riikide

ja turvaliste kolmandate riikide nimekirjad, mis võimaldaks kiirendada nende

rahvusvahelise kaitse taotlejate menetlust ja tagasisaatmist, kes on saabunud turvalistest

riikidest. Tagasisaatmisotsuseid tuleb vastastikku tunnustada ja kiirelt täitmisele pöörata.“

Eelnõu toetab Euroopa Komisjoni (edaspidi EK) 12.06.2024. aasta teatisega rände- ja

varjupaigaleppe ühise rakenduskava kohta3, mille kohaselt:

 „on loodud EL- ühine raamistik ühisele tööprogrammile, mis hõlmab õigus- ja

operatiivvaldkonna tulemusi, arutelustruktuure ning asjakohast operatiivtuge ja rahalist

toetust. Rakenduskava on ühine kõigile liikmesriikidele ning kõigile rände- ja

varjupaigaleppe õigusaktidele, mida on vaja rakendada, ning sellega püütakse saavutada

ühine eesmärk kehtestada üleminekuperioodi lõpuks hästi ettevalmistatud uus süsteem.“.

Eelnõu toetab „Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse ja rändehalduse reformi Eesti

riiklikku rakenduskava“4, milles kirjeldatakse vastavalt EK 12.06.2024. a rakenduskava

teatisele kõiki reformi tähtaegseks kohaldamiseks vajalikke, sealhulgas õigusloome tegevusi.

Rakenduskava järgi on vaja õigusaktide muudatused jõustada 2026. aasta juuniks.

2 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030, lk 36. 3 EK teatis „Rände- ja varjupaigaleppe ühine rakenduskava“. – COM(2024) 251 final. 4 Siseministeerium (06.12.2024, nr 11-1/82-1). Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformi

Eesti rakenduskava 2025–2026.

3

Eelnõu toetab „Riiklikku varjupaiga- ja rändehaldusstrateegiat“ 5, millega on kehtestatud

varjupaiga- ja rändehalduse valdkonnas integreeritud poliitikakujundamise kaudu terviklik

lähenemisviis rände haldamisele, mis ühendab nii sisserände sise- kui ka väliskomponente.

Eelnõu toetab „EK 23.11.2023. aastal vastu võetud tegevuskava Dublini määruse

rakendamise efektiivsuse tõstmiseks ja liikmesriikide parimate praktikate välja

selgitamiseks“6, mille alusel on liikmesriigid kokku leppinud töötada selle nimel, et vastutava

liikmesriigi määramise üksuste töö protsesside ja efektiivsuse parandamine on määrava

tähtsusega rahvusvahelise kaitse menetluse tõhustamiseks ja teisese rände tõkestamiseks. Nn

Dublini rakenduskava peamine eesmärk on tõhustada välismaalaste üleandmisi.

Eelnõu on seotud „2021.–2027. aasta Euroopa Liidu integratsiooni ja kaasamise

tegevuskavaga“7, milles julgustatakse liikmesriike pakkuma pagulastele ja

varjupaigataotlejatele, kellele tõenäoliselt antakse rahvusvaheline kaitse, võimalikult varajases

etapis sobivaid individuaalseid eluasemelahendusi ning võimaldama varjupaigataotlejatel

pärast rahvusvahelise kaitse saamist alustada sujuvalt iseseisvat elu.

Eelnõu on seotud „Sidusa Eesti arengukavaga 2021–2030“, mille eesmärk on „Eesti on sidus

ja kaasav ühiskond“, mis seab sihiks ühiskonnas ühtekuuluvuse ja demokraatlike väärtuste

kandmise sõltumata keele- ja kultuuritaustast. Eelnõu elluviimine toetab otseselt seda eesmärki,

edendades kaasavat kohanemis- ja lõimumisteekonda ning tugevdades ühiskonna sidusust ja

elanike ühtekuuluvustunnet.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõuga kehtestatakse VRKS § 105 lõike 1 alusel rahvusvahelise kaitse andmise registri

põhimäärus. Eelnõu eesmärk on tagada registri kasutuselevõtmisel selle kooskõla

õigusaktidega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 36 paragrahvist ja on jagatud üheksaks peatükiks:

­ 1. peatükk „Üldsätted“ (§-d 1–4);

­ 2. peatükk „Andmekogu ülesehitus ja andmekogu pidamise nõuded“ (§-d 5–6);

­ 3. peatükk „Rahvusvahelise kaitse taotleja, ümberasustatava ja ümberpaigutatava ning

nende taotluse ja menetluste kohta andmekogusse kantavad andmed (§-d 7–12);

­ 4. peatükk „Ajutise kaitse saaja, tema taotluste ja menetluste kohta andmekogusse kantavad

andmed“ (§-d 13–14);

­ 5. peatükk „Perekonnaliikme, tema taotluse ja menetluse kohta andmekogusse kantavad

andmed“ (§-d 15–22);

­ 6. peatükk „Andmete kandmine andmekogusse ja andmevahetus teiste andmekogudega“

(§-d 23–28);

5 EK talituse töödokument „Dublini tegevuskava elluviimine. Dublini III määruse tõhususe suurendamine: heade

tavade väljaselgitamine liikmesriikides“. – SWD(2023) 390 final. 6 EK talituse töödokument „Dublini tegevuskava elluviimine. Dublini III määruse tõhususe suurendamine: heade

tavade väljaselgitamine liikmesriikides“. – SWD(2023) 390 final. 7 EK. Integratsiooni ja kaasamise tegevuskava 2021–2027.

4

­ 7. peatükk „Juurdepääs andmekogu andmetele ning nende väljastamine andmekogust“ (§-

d 29–30).

­ 8. peatükk „Andmekogu andmete säilitamine, järelevalve andmekogu pidamise üle,

andmekogu pidamise rahastamine ja andmekogu likvideerimine“ (§-d 31–35);

­ 9. peatükk „Rakendussäte“ (§ 36).

Eelnõu 1. peatükis:

 esitatakse andmekogu eestikeelne ja inglisekeelne ametlik nimetus ning lühend;

 reguleeritakse andmekogu pidamise eesmärki ning andmekogu andmete töötlemist ja

kasutamist;

 määratakse andmekogu vastutav ja volitatud töötleja ning nende ülesanded;

Eelnõu §-i 1 kohaselt on andmekogu ametlik:

 eestikeelne nimetus rahvusvahelise kaitse andmise register;

 inglise keelne nimetus International Protection Registry;

 lühend RAKS.

Võrreldes kehtiva korraga on lisatud andmekogu inglise keelne nimetus.

Eelnõu §-s 2 määratakse kindlaks andmekogu pidamise eesmärk.

Andmekogu pidamise eesmärk on sätestatud VRKS-i §-s 103, mille kohaselt on see tagada

avalik kord ja riigi julgeolek rahvusvahelise kaitse taotlejate, ajutise kaitse alusel elamisloa

taotlejate, pagulaste, täiendava kaitse saajate ja ajutise kaitse saajate ning nende ja nende

perekonnaliikmete esitatud taotluste andmete töötlemise kaudu.

Andmekogu pidamise eesmärk ja see, milliseid andmeid selle täitmiseks töödeldakse, sätesta-

takse selguse huvides samas sõnastuses ka eelnõus.

Eelnõu §-s 3 määratakse kindlaks andmekogu vastutav ja volitatud töötleja ning §-s 4 nende

ülesanded andmekogu pidamisel.

Avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 434 lõike 2 kohaselt võib andmekogu vastutav töötleja

volitada andmekogu majutamise teisele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele. AvTS-i

§ 435 lõikes 1 on sätestatud, et andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise

kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (haldaja) ja vajaduse korral volitatud töötleja,

andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andme-

kogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.

Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja võrreldes kehtiva määrusega ei muutu. Andmekogu

vastutav töötleja on PPA, kelle ülesanded on sätestatud eelnõu § 4 lõikes 1 järgmiselt:

1) vastutab andmekogu toimingute õiguspärasuse eest;

2) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi;

3) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu andmekogule;

4) vastutab andmekogu andmete nõuetekohase väljastamise eest;

5) tagab koos volitatud töötlejaga organisatsiooniliste ja tehniliste meetmete abil andmekogu

andmete tervikluse, andmekogu andmete kaitse ja säilimise;

6) vastutab koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest;

7) korraldab koos volitatud töötlejaga andmekogu arendamist;

5

8) peab arvestust andmete andmekogusse kandmise aja, andmekogu andmete väljastamise aja,

andmekoosseisu, andmeandjate ja andmesaajate üle;

9) tagab andmesubjekti ja Andmekaitse Inspektsiooni isikuandmetega seotud rikkumisest

teavitamise.

Võrreldes kehtiva määrusega lisatakse andmekogu vastutava töötleja ülesannete loetelusse

punktid 8 ja 9, mille kohaselt säilitab vastutav töötleja andmekogu andmete töötlemise kohta

vähemalt andmete andmekogusse kandmise ja väljastamise kuupäeva ja kellaaja,

andmekoosseisu, andmeandjad ning andmesaajad. Samuti on vastutaval töötleja nüüd kohustus

tagada andmesubjekti ja Andmekaitse Inspektsiooni teavitamine isikuandmete seotud

rikkumisest.

Andmekogu volitatud töötleja on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

(edaspidi SMIT), kelle ülesanded on sätestatud § 4 lõikes 2 järgmiselt:

1) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi ning andmekogu andmete

kustutamise ja arhiveerimise tehnilise võimekuse;

2) tagab vastutavale töötlejale andmekogu andmete nõuetekohase väljastamise;

3) tagab andmekogu küberturvalisuse, sealhulgas andmekogu andmete käideldavuse,

terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse, õigusaktides sätestatud nõuete järgi;

4) arendab andmekogu vastutavalt töötlejalt saadud ettepanekute järgi ja teeb ise ettepanekuid

andmekogu arendamiseks;

5) tagab andmekogu majutamiseks vajaliku infotehnoloogilise keskkonna ja selle tehnilise

valmisoleku;

6) tagab teenuseintsidentide käsitlemise.

Võrreldes kehtiva määrusega lisatakse andmekogu volitatud töötleja ülesannete loetelusse

punktid 3 ja 6 ning täpsustatakse punkti 1. Määruses sätestatakse, et vastutav töötleja peab

tagama ka andmekogu küberturvalisuse ning andmete käideldavuse, terviklikkuse ja

konfidentsiaalsuse ning tagama teenuseintsidentide käsitlemise. Punkti 1 täpsustatakse selliselt,

et vastutaval töötlejal on kohustus ka andmekogu andmete kustutamise ja arhiveerimise

tehnilise võimekuse tagamiseks.

Eelnõu 2. peatükis määratakse andmekogu ülesehitus ja andmekogu pidamise nõuded.

Eelnõu § 5 sätestatakse, et andmekogu koosneb digiandmebaasist ja arhiveeritud andmekogu

andmetest. Viimast nimetatakse edaspidi arhiiviandmed. Arhiiviandmetena käsitletakse

andmeid, mis on sätestatud määruse §-i 31 lõikes 2 ja mida säilitatakse 50 aastat andmekogusse

kandmise päevast arvates.

Võrreldes kehtiva määrusega on normide kaasajastamise ja korrastamise eesmärgil andmekogu

osadena välja jäetud rahvusvahelise kaitse menetluse pabertoimikud ja andmekogu

registrikaardid ning lisatud on praegu puuduvad arhiiviandmed. Samuti on välja jäetud andmete

õiguslikku tähendust puudutavad sätted, mis on edaspidi reguleeritud seaduse tasandil.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse andmekogus töödeldavat andmete kaitse.

Lõikes 1 sätestatakse, et andmekogus töödeldavate andmete käideldavuse, tervikluse ja

konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja

infotehnoloogilisi turvameetmeid. Nimetatud meetmeid rakendavad andmekogu vastutav ja

volitatud töötlejad.

6

Lõikega 2 sätestatakse andmekogu turbetase ja turvaklass. Andmekogu andmete turbeaste on

kõrge (H) ja andmekogu turvaklass on K3T3S3. Võrreldes kehtiva määrusega muudatusi

andmete käideldavuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse tagamisel ei tehta.

Eelnõu 3. peatükis sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotleja, ümberasustatava ja

ümberpaigutatava ning nende taotluse ja menetluste kohta andmekogusse kantavad

andmed.

Andmete loetelu vastab VRKS §-i 104 lõikega 1 sätestatud andmete loetelule ja on vajalik

Euroopa Liidu ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktides sätestatud kohustuste

täitmiseks. Nimetatud EL-i õigusaktideks on:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347, mis käsitleb nõudeid, millele

kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda

rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise

kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule, millega

muudetakse nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2011/95/EL (ELT L, 2024/1347, 22.05.2024), (edaspidi (EL) 2024/1347

(kvalifikatsiooni kohta));

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise

kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL (ELT L,

2024/1348, 22.05.2024), (edaspidi (EL) 2024/1348 (menetluse kohta));

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1350, millega luuakse liidu

ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistik ning muudetakse

määrust (EL) 2021/1147 (ELT L, 2024/1350, 22.05.2024), (edaspidi (EL) 2024/1350

(ümberasustamise kohta));

4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja

rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060 ning

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/2013 (ELT L 2024/1351, 22.05.2024), (edaspidi

(EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta));

5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse kolmanda

riigi kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL)

2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356, 22.05.2024), (edaspidi (EL)

2024/1356 (taustakontrolli kohta));

6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358, millega luuakse biomeetriliste

andmete võrdlemise Eurodac-süsteem, et kohaldada tulemuslikult Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruseid (EL) 2024/1351 ja (EL) 2024/1350 ja nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ ning

tuvastada ebaseaduslikult riigis viibivad kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta

isikud, ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli päringuid andmete

võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/818 ja tunnistatakse

kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 603/2013 (ELT L, 2024/1358,

22.05.2024), (edaspidi (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta));

7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359, mis käsitleb kriisi ja vääramatu

jõuga seotud olukordi rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas ning millega muudetakse

määrust (EL) 2021/1147 (ELT L, 2024/1359, 22.05.2024), (edaspidi (EL) 2024/1359

(kriisihalduse kohta), (koos Euroopa Liidu ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktid).

Lisaks loetletud EL määrustele on aluseks kolm järgmist direktiivi, mis on üle võetud VRKS-i

ja teiste seadustega.

7

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346, milles sätestatakse

rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud) (ELT L,

2024/1346, 22.05.2024), (edaspidi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta));

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse

kohta (ELT L 251, 3.10.2003, pp. 12–18), (edaspidi 2003/86/EÜ (taasühinemise

kohta));

3. Nõukogu direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks

ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide

jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede

kandmisel (ELT L 212 , 07/08/2001 Lk 0012 - 0023) (edaspidi 2001/55/EÜ (ajutise

kaitse kohta)).

Järgnevalt on esitatud kokkuvõtlik märksõnadega loetelu Euroopa Liidu ühise rahvusvahelise

kaitse süsteemi õigustiku alusel töödeldavatest peamistest andmetest õigusakti, andmeliigi ja

andmete töötlemise eesmärgi kaupa.

Õiguslik alus Töötlemise eesmärk Andmeliik Kogutavad andmed

(EL) 2024/1347

artikkel 4

(EL) 2024/1348

artikkel 27, 55

Isiku tuvastamine,

menetluse ja õiguste

jälgitavus

Üldandmed

Eesnimi, perekonnanimi, Eesti

isikukood, sünniaeg, sugu,

emakeel, kodakondsus,

kontaktandmed, kehtivuse

kaotanud nimed, perekonnaseis,

allkirjanäidis

(EL) 2024/1347

artikkel 4

(EL) 2024/1348

artikkel 55

Perekonna

taasühendamine, kaitse

vajaduse ja staatuse

kindlakstegemine

Perekonna

liikmed

Lapse, vanema, abikaasa või

registreeritud elukaaslase nimi,

Eesti isikukood ja sünniaeg,

kontaktandmed, ülalpeetavate arv,

varasemad abielud ja kooselud

(EL) 2024/1347

artikkel 24

(EL) 2024/1348

artikkel 55

(EL) 2024/1347

artikkel 26, 29

Kaitsevajaduse ja

staatuse

kindlakstegemine,

vastutava liikmesriigi

määramine, Eurodac-

süsteemis andmete

registreerimine

Elamisloa ja

taotluse andmed,

alus, otsuse

tegemise ja

kättetoimetamise

andmed,

vaidlustamine

Sooviavalduse esitamise kuupäev

ja koht, registreerimise number,

menetlusse võtnud ametniku nimi,

lisatud dokumendid, riigilõivu

info, elamisloa liik ja kehtivusaeg,

taotluse õiguslik alus

(EL) 2024/1347

Artikkel 4 lg 2 b

vii

(EL) 2024/1348

Artikkel 55(EL)

2024/1351

Artikkel 51 lg 1g

(EL) 2024/1358

artikkel 17 lg 1

g, lg 2 j–k

Korduvate taotluste

tuvastamine, vastutava

liikmesriigi

määramine,

ümberasustamine,

solidaarsusmehhanism,

Eurodac- süsteem

Varasemate

taotluste andmed

Sooviavalduse registreerimise koht

ja kuupäev, menetluse seis ja

tulemus, dokumendid ja tõendid,

isikliku vestluse andmed,

lubatavus, juures viibinud isiku

andmed

(EL) 2024/1348

Artikkel 24

(EL) 2024/1358

artikkel 15 lg 2

Hinnata rahvusvahelise

kaitse vajadust, toetada

otsuse tegemist

Meditsiinilise

läbivaatuse

andmed

Meditsiinilise läbivaatuse

tulemused, mis viitavad

tagakiusamisele või tõsisele

kahjule

(EL) 2024/1348

artikkel 33–34,

artikkel 55

Vastuvõtutingimuste ja

järelevalve tagamine

Majutus ja

liikumisvabaduse

piiramine

Majutuse otsus, majutuskoha liik

ja koht, algus- ja lõppkuupäev,

pakkuja, eemalviibimise info.

8

Liikumisvabaduse piirang: otsus,

kohaldamise alus, ulatus,

vaidlustamine

(EL) 2024/1348

artikkel 18

(EL) 2024/1347

artikkel 22

Taotleja õiguste kaitse

ja korrektne menetlus

Õigusabi ja

esindajad

Esindaja nimi, määramise

kuupäev, kontaktandmed

(EL) 2024/1348

artikkel 24

(EL) 2024/1347

artikkel 4

EL Põhiõiguste

Harta artiklid 1,

18, 24

Kaitsevajaduse

hindamine, alaealiste

ja saatjata alaealiste

kaitse, otsuse tegemise

toetamine

Muud olulised

asjaolud

Tagakiusamise ja tõsise kahju

kirjeldus, ütluste usutavuse

hindamine, saatjata alaealiste

vanemate otsimise andmed,

tõlkimise ja tutvustamise andmed,

muu esitatud oluline info

(EL) 2024/1348

artikkel 55

(EL) 2024/1347

artikkel 4

Riigi julgeoleku ohu

riski hindamine

Julgeoleku ohu

ja sõjaväega

seotuse andmed

Teenistus välisriigi relvajõududes,

kaadrisõjaväelasena, luure- või

julgeolekuteenistuses, osalemine

sõjaväelistes operatsioonides,

kuulumine relvastatud

organisatsioonidesse või

terroristlikku ühendusse, tulirelva

või lõhkematerjaliga kokkupuude

(EL) 2024/1358

artiklid 15–17

EL tasandi

koordineeritud

menetlus, taotlejate

tuvastamine,

rahvusvahelise kaitse

poodlemise ja teisese

liikumise vältimine

Eurodac ja EL

tasandi andmed

Biomeetrilised andmed, korduvate

taotluste tuvastamine,

tagakiusamisest keeldumise ja

kehtetuks tunnistamise asjaolud

Eelnõu §-s 7 sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotleja, ümberasustatava ja ümberpaigutatava

isikuandmed. Nimetatud andmete hulka kuuluvad sihtrühma inimeste üldandmed;

kontaktandmed Eestis, välisriigis ja päritoluriigis, andmed eelmiste ja teiste nimede kohta,

andmed eelmiste kodakondsuste kohta, andmed varasemate elukohtade kohta, eriliiki

isikuandmed ja muud isikuandmed.

Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 27 lõike 1 punkti a kohaselt tuleb

registreerida taotleja nimi, sünniaeg ja -koht, sugu, kodakondsus või kodakondsuse puudumine,

määruse (EL) 2024/1351 artikli 2 punktis 8 määratletud pereliikmed ning alaealiste puhul

nimetatud määruse artikli 2 punktis h määratletud õed-vennad või sugulased, kes viibivad

liikmesriigis, kui see on asjakohane, ning muud taotleja isikuandmed, mis on asjakohased

seoses rahvusvahelise kaitse menetluse ja vastutava liikmesriigi määramisega. Sama sätte

punkti d kohaselt tuleb registreerida taotleja asukoht või elukoht või aadress ning olemasolu

korral telefoninumber ja e-posti aadress, mille abil taotlejaga saab ühendust võtta. Määruse (EL)

2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 51 lõike 2 punkti d kohaselt on vajalikud andmed

taotleja elukohtade ja reisiteekondade kohta.

Paragrahvi 7 lõikes 1 on loetletud töödeldavad välismaalase üldandmed, lõikes 2 on loetletud

andmed eelmiste ja teiste nimede kohta, lõikes 3 on töödeldavate andmetena nimetatud

kodakondsuse andmed ning lõikes 4 on nimetatud andmed varasemate elukohtade kohta.

9

Lõike 1 punktides 1-5 määratud andmeid on vaja selleks, et oleks võimalik menetlustoimingud

seostada konkreetse inimesega, kelle taotluse menetlemisega toiminguid sooritatakse. Samuti

on vajalik seostada konkreetse inimesega välismaalasele pakutavaid teenuseid nagu näiteks

majutus, arstiabi või kohustuslikke meetmeid nagu kohanemisprogramm. Rahvusvahelise

kaitse taotleja üldandmed ja muud isikuandmed on vajalikud isiku tuvastamiseks ja

isikusamasuse kontrollimiseks ning rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks.

Lõike 1 punktis 6 määratud andmed on vajalikud kahel eesmärgil. Kontaktandmed Eestis on

vajalikud selleks, et juhul kui PPA ei ole taotleja majutuskohta kindlaks määranud ja taotleja

liikumisvabadust piiranud ning on lubanud taotlejal elada tema valitud majutuskohas, siis oleks

võimalik taotlejaga ühendust võtta. Sealhulgas on see vajalik, et teda menetlustoiminguteks

PPA-sse kohale kutsuda või talle menetlusega seotud teateid või dokumente kätte toimetada.

Kontaktandmed välisriigis ja päritoluriigis võimaldavad hinnata taotleja päritolu, ütlusi

reisiteekonna kohta ning tausta kohta. Andmete kontrollimisel ei ole lubatud võtta ühendust

taotleja päritoluriigiga ega muud moodi taotlejat või temaga seotud inimesi ohtu seada. Näiteks

kui taotleja kodumaal on sõjaline konflikt, siis on muuhulgas oluline hinnata taotleja täpsemat

päritolu piirkonda, et tuvastada, kas inimesel on võimalik liikuda elama sama riigi teise

piirkonda. Näiteks kui inimene selgitab, et tal oli konflikt tema kodukoha kohaliku

omavalitsusega, siis on võimalik aadressi toel hinnata, kas sellised sündmused võisid aset leida.

Paragrahvi 7 lõikes 2 määratakse andmed eelmiste ja teiste nimede kohta, sealhulgas endised

nimed, pseudonüümid ja isanimi.

Määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 51 lõike 2 punkti a kohaselt tuleb

andmevahetuses hõlmata taotleja ja vajaduse korral tema pere liikmete, sugulaste või teiste

omaste isikuandmeid, nimelt täielik nimi ja vajaduse korral endised nimed; hüüd- või

varjunimed; praegune ja endine kodakondsus; sünniaeg ja -koht. Määruse (EL) 2024/1358

(Eurodac-süsteemi kohta) artikli 17 lõike 1 punkti c kohaselt tuleb sisestada taotleja

perekonnanimed, eesnimed, sünnijärgne nimi või nimed ja varem kasutatud nimed ning kõik

varjunimed.

Muud nimed on vajalikud taotlejaga seotud tagakiusamise asjaolude põhjendatuse hindamiseks,

tausta hindamiseks ning teatud juhtudel ka isiku tuvastamiseks. Näiteks Ukraina või teiste

sarnase kultuuriruumiga piirkonna riikide kodanikel on kasutusel isanimi, mis suure hulga sama

ees- ja perekonnanimega inimeste korral aitab tõhusamalt inimest tuvastada. Näiteks

tagaotsitavaks olemise kontrollimisel on vajalikud ka muud nimed sh isanimi. Näiteks kui

inimene on vahetanud, nime, siis on ka eelmise nime andmed olulised, et hinnata tema tausta

ja tegevust ajal kui ta kasutas eelmist nime.

Paragrahvi 7 lõikes 3 määratakse andmed eelmiste kodakondsuste kohta, sealhulgas

kodakondsuse omandamise alus või asjaolu ning kodakondsuse puudumine.

Kodakondsuse või selle puudumise andmete vajalikkus on sätestatud määruse (EL) 2024/1351

(rändehalduse kohta) artikli 51 lõike 2 punktis a; määruse (EL) 2024/48 (menetluse kohta)

artikli 27 lõike 1 punktis a; määruse (EL) 2024/1347 artikli 4 lõike 2 punktis b(v); määruse

(EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 17 lõike 1 punkti d ning teiste Euroopa Liidu

rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktide kohaselt. Taotleja kodakondsuse või selle

puudumise tuvastamine on rahvusvahelise kaitse menetluse üks keskseid asjaolusid, sest

rahvusvahelise kaitse vajadust hinnatakse taotleja kodakondsusjärgse riigis või asukohariigis

toimuva olukorra valguses. Samuti hinnatakse kodumaale tagasi pöördumise võimalikke

10

tagajärgi. Juhul kui taotleja on mitme riigi kodanik, siis tuleb võimalikku tagakiusamise või

tõsise kahju kannatamise riski hinnata kõikides nendes riikides. Kodakondsus võib olla aluseks

menetlusliigi valimisel (prioriteetne menetlus, kiirendatud menetlus, piirimenetlus). Euroopa

Liidu tasandil kehtestatakse turvaliste päritoluriikide nimekiri ja turvaliste kolmandate riikide

nimekiri ning ka liikmesriigid võivad koostada nimekirja, mis peavad olema kooskõlas EL

nimekirjadega.8 Kodakondsuse puudumine on samuti oluline asjaolu inimese õigusliku staatuse

ja kaitsevajaduse hindamisel. Näiteks tuvastamiseks, kas isikul on olemas endine asukohariik,

kuhu ta võiks turvaliselt tagasi pöörduda. Eelkõige on kodakondsuse andmed vajalikud

tagakiusukartuse või tõsise ohu tuvastamiseks.

Paragrahvi 7 lõikes 4 määratakse andmed varasemate elukohtade kohta, sealhulgas varasema

elukoha riik, aadress, elamise aeg ja elamise alus. Sarnaselt sama §-i lõike 1 punktiga 6 on

nimetatud andmed vajalikud taotleja tausta ning päritolu välja selgitamiseks.

Paragrahvi 7 lõikes 5 on määratud, millised eriliiki isikuandmed andmekogusse kantakse.

Punktides 1 ja 2 on sätestatud sooidentiteet, seksuaalne sättumus ja sooväljendus. Punktides

3–6 on määratud need eriliiki andmed, mis on 1951. aasta Genfi ÜRO Pagulasseisundi

konventsiooni ja Euroopa Liidu ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktide alusel

tagakiusamise aluseks olevad asjaolud. Nendeks on rass, rahvus, usk, poliitiline meelsus ja

teatavasse sotsiaalsesse gruppi kuulumine.

Määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 3 punti 5, määruse (EL) 2024/1348

(menetluse kohta) artikli 3 lõike 1 ja teiste EL ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktidae

alusel on pagulane kolmanda riigi kodanik, kellel on põhjendatud tagakiusamishirm rassi, usu,

rahvuse, poliitiliste vaadete või teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise tõttu ja kes viibib sel

põhjusel väljaspool kodakondsusjärgset riiki ja ei saa või kõnealuse hirmu tõttu ei taha saada

nimetatud riigilt kaitset, või kodakondsuseta isik, kes viibib eespool nimetatud põhjustel

väljaspool varasemat alalist elukohariiki, ei saa või kõnealuse hirmu tõttu ei taha sinna tagasi

pöörduda, ja kelle suhtes ei kohaldata määruse (EL) 2024/1347 artiklit 12.

Määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 3 punktide 5 ja 6 alusel ilmne, et

rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks on kohustuslik töödelda taotleja rassi, usu, rahvuse,

poliitiliste vaadete ja teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise andmeid ning eelmiste ja

praeguse kodakondsuse andmeid või andmeid kodakondsuse puudumise kohta ning kõiki muid

andmeid, mis võivad viidata asjaolule, et taotleja elu ja vabadus võib olla ohus. Näiteks sama

määruse artikliga 4 on sätestatud, et rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks esitab

taotleja kõik talle kättesaadavad andmed, seal hulgas vähemalt taotleja väited ning kõik taotleja

käsutuses olevad dokumendid, mis võivad põhjendada taotleja rahvusvahelise kaitse taotlemise

põhjused, taotleja vanust, taotleja tausta, sealhulgas asjaomaste pereliikmete ja muude

sugulaste tausta, taotleja identiteeti, taotleja kodakondsust ja kodakondsusi, taotleja riiki või

riike ja varasemaid elukohti või kodakondsuseid, taotleja varasemaid rahvusvahelise kaitse

taotlusi, taotlejaga seotud ümberasustamise või humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise

menetluse tulemusi määruse (EL) 2024/1350 alusel, taotleja reisiteekonda ja taotleja

reisidokumendid.

Reeglina on tagakiusamise olukorrad tingitud mitmest põhjusest või käsitlevad mitmeid eriliiki

tagakiusamise viise. Taotlejal puudub kohustus ja võime ise olukorrale õiguslik hinnang anda.

Seetõttu on PPA-l kohustus taotleja ütluste alusel kõiki asjaolusid hinnata ning otsustada,

8 Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artiklid 59-64.

11

millise tagakiusu aluse suhtes kaitse vajadust hinnatakse. Sama kehtib tõsise ohu hindamise

korral. Seetõttu on vajalik taotlejalt küsida kõikide eespool loetletud teemade kohta, mille alusel

tagakiusamine oleks põhjendatud ning ei saa piirduda ainult ühe valitud aluse teabega. Näiteks

on reeglina põimunud tagakiusamine usulise kuuluvuse ja poliitilise meelsuse alusel. Näiteks

võib olla tagakius sama inimese puhul seostatud nii seksuaalne sättumuse, omistatud poliitilise

meelsuse ja sotisaalsesse gruppi kuulumisega. Seotud võivad näiteks olla sooidentiteet ja

poliitiline meelsus ning rahvus ja poliitiline meelsus.

Paragrahvi 7 lõike 5 punktidega 7 ja 8 on määratud, et töödeldakse ka sõrmejälgi ja

näokujutist. Nimetatud andmeid on vaja Eurodac-süsteemi rakendamiseks ning rahvusvahelise

kaitse ja elamisloa andmise korral isikut tõendavate dokumentide väljastamiseks. Määruse (EL)

2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 17 lõike 1 punktide a ja b kohaselt on vajalik

Eurodac-süsteemi salvestada vastavalt artikli 3 lõikele 2 sõrmejälgede andmed ja näokujutis.

Muuhulgas kasutatakse näokujutist rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistusele kandmiseks ning

taotluse ankeedile lisamiseks. Foto on taotlusele vajalik lisada isiku tuvastamiseks sh näiteks

kohtumenetluse olukorras, kui taotlejal puuduvad isikut tõendavad või reisidokumendid, siis on

foto määrava tähtsusega tuvastamaks, kas istung toimub õige välismaalase suhtes.

Paragrahvi 7 lõikega 6 on töödeldavate andmetena määratud muud isikuandmed. Nendeks on

sünniaeg; vanus; sünnikoht; päritoluriik; sotsiaalmeediakontode andmed; emakeel ja muude

võõrkeelte oskus ning tase; perekonnaseisuandmed; eluloo kirjeldus ja muu asjakohane teave,

mida välismaalane peab vajalikuks esitada.

Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 27 lõike 1 punkti a kohaselt on taotleja

kohustatud esitama muuhulgas oma sünniaja ja – koha andmed, perekonnaliikmete andmed

ning muud taotleja isikuandmed, mis on asjakohased seoses rahvusvahelise kaitse menetluse ja

vastutava liikmesriigi määramisega.

Päritoluriigi andmed on vajalikud eelkõige määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli

3 punkti 2 , artikli 13 lõike 7 punkti a alusel, seal toimuva olukorra hindamiseks ning taotleja

ütluste usutavuse hindamiseks. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses on määrav tegur

kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku väljendatud hirm tagakiusamise või tõsise

kahju kannatamise ees juhul, kui ta pöördub tagasi oma päritoluriiki, või, kui tegu on

kodakondsuseta isikuga, oma eelmisesse alalisse elukohta. Taotluse põhjaliku läbivaatamise

tagamiseks peaks menetlev ametiasutus võtma arvesse taotluse kohta otsuse tegemise ajal

taotleja päritoluriigis valitsevat olukorda käsitlevat asjakohast, täpset ja ajakohast teavet.

Seetõttu on ka vältimatult vajalik teada, millise riigi või piirkonna olukorrale suhtes

tagakiusamise tõenäosuse hinnang antakse.

Vanus on vajalik seetõttu, et teatud taotlejad võivad vajada menetluslikke eritagatisi, muu

hulgas oma vanuse, soo, seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi, puude, raske füüsilise või vaimse

haiguse või häire tõttu, sealhulgas kui need on tingitud kogetud piinamisest, vägistamisest või

muust jõhkrast psühholoogilisest, füüsilisest, seksuaalsest või soopõhisest vägivallast. On vaja

hinnata, kas iga konkreetne taotleja vajab menetluslikke eritagatisi sh oma vanuse tõttu. Samuti

on dokumentide või ütluste puudumise või kahtluse korral nende õiguses vajalik PPA-l hinnata

taotleja vanust vastavalt määruses (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) ja määruses (EL)

2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta) ette nähtud vanuse hindamise protseduuri ja

menetlustega. Kahtlused taotleja vanuse suhtes võivad tekkida siis, kui taotleja väidab end

olevat alaealine, aga ka siis, kui ta väidab end olevat täisealine. Määruse (EL) 2024/1348

(menetluse kohta) artiklis 25 on sätestatud alaealise vanuse hindamise kahe astmeline kord.

12

Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) põhjenduspunkti 22 kohaselt on pädevatel asutustel

võimalik nõuda taotleja läbi otsimist või tema esemete läbiotsimist. Nende esemete hulka

võivad kuuluda elektroonilised seadmed, näiteks sülearvutid, tahvelarvutid või mobiiltelefonid.

Kõik sellised läbiotsimised peavad olema põhjendatud ja toimuma põhiõigusi ja

proportsionaalsuse põhimõtet austaval viisil. Sama määruse artikli 9 lõike 2 alusel peab taotleja

tegema koostööd ja muuhulgas esitama kõik enda valduses oleva teabe. Määruse (EL)

2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 4 lõike 2 punkti b alapunkti iii alusel tuleb esitada

tausta andmed nii enda kui perekonnaliikmete ja muude sugulaste kohta sh näiteks

reisiteekonna andmed ja varasemate elukohtade andmed. Sotsiaalmeedia kontodel olev teave

kuulub samuti inimese tausta andmete hulka. Kontodel olev teave on vajalik inimese ütluste

usaldusväärsuse hindamiseks ja faktide kontrollimiseks, näiteks tema elu kohta päritoluriigis ja

teekonna kohta Eestisse, samuti võimalikud viited tema tegevusele, mis võivad kujutada ohtu

Eesti avalikule korrale ja julgeolekule. Samuti on sotsiaalmeedia kontodel olevast teabest abi

perekondlike sidemete olemasolu hindamiseks ja perekonna taasühinemise korraldamiseks.

Teave perekondlike sidemete kohta sotsiaalmeedia kontodel oleva teabe toel on oluline tõend

eelkõige peresidemete tõendamisel olukorras, kus tavapärased dokumendid, näiteks

sünnitunnisused ja abielutunnistused, puuduvad.

Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 8 kohaselt tuleb taotlejat teavitada keeles,

millest ta aru saab või millest arusaamist võib temalt eeldada. Sama määruse artikkel 13 lõike

5 kohaselt tuleb isikliku vestluse jaoks tagada tõlgi ning võimaluse korral ka kultuurilise

vahendaja kohalolu. Suhtlemiskeeleks on keel, mida taotleja eelistab, välja arvatud juhul, kui

on mõni teine keel, millest taotleja aru saab ja milles ta on võimeline selgelt suhtlema. Seetõttu

on vajalik teada, milline on taotleja emakeel ning millistes võõrkeeltes ta on suuteline

menetlustoimingute ajal suhtlema, et PPA saaks korraldada vajaliku tõlke.

Rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse korral puudub ammendav loetelu andmetest ja

dokumentidest, mida välismaalane peab esitama, sest tagakiusamise ja tõsise kahju tekkimise

kohta objektiivsetel põhjustel reeglina tõendid puuduvad. Samuti on taotlust menetleval

asutusel st PPA-l keelatud asjaolude kontrollimiseks võtta ühendust taotleja koduriigiga ning

teatavaks ei tohi saada ka rahvusvahelise kaitse taotlemise fakt. Seetõttu on eriti oluline, et PPA

võtaks arvesse kõik asjaolud ja tõendid, nii otsesed kui kaudsed andmed, mida taotleja ise peab

vajalikuks endaga seotud asjaolude põhjendamiseks esitada. Näiteks ilukirjanduslikud teosed,

visuaalse kunsti teosed (poliitilise sisuga film), käsitöölised esemed ja muud sarnased andmed,

mis võivad tõendada meelsust ja etnilist kuuluvust. Näiteks ajalehe artiklid, kus on kajastatud

inimese opositsiooniline tegevus või fotod, kus inimene osaleb võimude keelatud sündmusel.

Eelnõu §-s 8 nimetatakse rahvusvahelise kaitse, ümberasustamise ja ümberpaigutamise

taotluste, menetluste ja menetlustoimingute andmed.

Lõigetes 1 ja 2 on loetletud samad andmed nii sooviavalduse registreerimise kui taotluse vastu

võtmise kohta. Andmed hõlmavad toimingu kohta, aega, asutust, toiminguga seotud inimeste

andmeid ja sellega seotud teatiste väljastamist. Praegu kehtiva määrusega võrreldes on

eristamine ja andmete täpsustamine vajalik, sest määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)

kohaselt on kohustuslik neid taotluse vastu võtmise etappe eristada, sest nendega on seotud

erinevad taotleja õigused ja kohustused.

Lõikes 3 sätestatakse taotleja isikut tõendava dokumendi ja reisidokumendi andmed. Lisaks

praegu taotleja dokumentide kohta töödeldavatele andmetele on lisatud dokumendi koopia,

13

märge dokumendi autentsuse kohta ja andmed muu isiku tuvastamist hõlbustava dokumendi

koopia koos märkega selle autentsuse kohta.

Nimetatud andmeid on vaja määruste (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 17 lg 1

puntide i ja j ning määruse (EL) 2024/1356 (taustakontrolli kohta) artikkel 14 lõike 1 punkti a

kohaldamiseks. Nimetatud sätete kohaselt tuleb isiku tuvastamisel taotlejal esitada isikut

tõendavad, reisi- või muud dokumendid ning PPA peab Eurodac-süsteemi edastama nende

olemasolu korral järgmised andmed: isikut tõendava või reisidokumendi liik ja number, välja

andnud riigi kolmetäheline kood ja dokumendi kehtivusaeg; olemasolu korral isikut tõendava

või reisidokumendi skaneeritud värvikoopia koos märkega selle autentsuse kohta, või kui see

ei ole kättesaadav, siis selle kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku tuvastamist

hõlbustava muu dokumendi skannitud värvikoopia koos märkega selle autentsuse kohta.

Lõikes 4 määratakse isikutuvastuse toimingu andmed, sealhulgas toimingu kuupäev; menetleja

andmed; isiku tuvastamise otsus; sõrmejälgede võtmise kuupäev või andmed sõrmejälgede

võtmise võimatuse kohta ja allkiri; näokujutise võtmise kuupäev; sõrmejälgede ja näokujutise

andmete Eurodac-süsteemi saatmise kuupäev ja Eurodac-süsteemist saadetud vastus.

Nimetatud andmeid on vaja vastutava liikmesriigi määramise menetluseks ning Eurodac-

süsteemi nõuete täitmiseks. Määruse (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteem kohta) artikkel 17

loetleb kõik andmed, mida on kohustus rahvusvahelise kaitse taotleja kohta süsteemi sisestada.

Nende andmete hulgas on sõrmejälgede andmed; näokujutis; perekonnanimi (perekonnanimed)

ja eesnimi (eesnimed), sünnijärgne nimi (nimed) ja varem kasutatud nimed ning kõik

varjunimed, mis võimaluse korral sisestatakse eraldi; kodakondsus(ed); sünniaeg; sünnikoht;

päritoluliikmesriik, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise koht ja kuupäev; artikli 16 lõike 2

punktis a osutatud juhtudel mõeldakse taotluse esitamise kuupäeva all kuupäeva, mille sisestas

taotleja üle andnud liikmesriik; sugu; olemasolu korral isikut tõendava või reisidokumendi liik

ja number, välja andnud riigi kolmetäheline kood ja dokumendi kehtivusaeg; olemasolu korral

isikut tõendava või reisidokumendi skaneeritud värvikoopia koos märkega selle autentsuse

kohta, või kui see ei ole kättesaadav, siis selle kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta

isiku tuvastamist hõlbustava muu dokumendi skaneeritud värvikoopia koos märkega selle

autentsuse kohta; viitenumber, mida kasutab päritoluliikmesriik; biomeetriliste andmete

võtmise kuupäev; andmete Eurodac-süsteemi edastamise kuupäev; operaatori kasutajatunnus

ja mitmed muud sama artikli lõikes 2 loetletud andmed.

Lõikes 5 määratakse isiku ja esemete läbivaatuse toimingu andmed. Määruse (EL) 2024/1348

(menetluse kohta) artikkel 9 näeb taotlejale ette kohustuse teha rahvusvahelise kaitse taotluse

menetlemiseks liikmesriigi pädevate asutustega täielikku koostööd. Viidatud artikli lõike 5

kohaselt on selliseks koostööks ka läbiotsimine, kui see on taotluse läbivaatamiseks vajalik ja

nõuetekohaselt põhjendatud. Läbiotsimine on lubatud nii taotleja enda kui ka tema asjade osas

ning see peab olema kooskõlas riigisisese õigusega, ilma et see piiraks õigust teha

julgeolekukaalutlustel tehtavat läbiotsimist. Pädeva asutus peab esitama taotlejale läbiotsimise

põhjused ning selle kohta lisatakse andmed ka andmekogusse taotleja toimikusse. Taotleja

läbiotsimist viib viidatud määruse alusel läbi taotlejaga samast soost isik, järgides

inimväärikuse ning kehalise ja vaimse puutumatuse põhimõtteid. Läbiotsimine võib olla vajalik

võltsitud dokumentide leidmiseks või keelatud ohtlike esemete leidmiseks. Samuti isiku

tuvastamise eesmärgil, et leida isikut tuvastada võivad dokumendid, mida inimene ei ole ise

ametnikele esitanud või teadlikult varjab neid või teadlikult soovib ametnikke enda isiku ja

päritolu kindlaks tegemisel eksitada.

14

Lõikes 6 loetletakse välismaalase menetlusliku eritagatise ja vastuvõtu erivajaduse andmed.

Neid andmeid on vaja selleks, et tagada iga välismaalase tegelik menetluses osalemise võimalus

olenemata tema vanusest, tervislikest asjaoludest, suutlikkust takistavatest asjaoludest, muudest

eripäradest või traumadest. Menetlusliku eritagatise ja vastuvõtu erivajaduse hindamise

kohustus on sätestatud VRKS §-des 22 jj ning määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)

artiklis 20.

VRKS-i § 21 jj näeb ette, et tuleb hinnata ja arvestada taotleja vastuvõtu erivajadust ja

menetluslik eritagatise vajadust. VRKS § 21 lõike 2 kohaselt on vastuvõtu erivajadusega või

menetlusliku eritagatisega taotleja eelkõige alaealine, saatjata alaealine, puudega inimene,

eakas inimene, alaealise lapsega üksikvanem, inimkaubanduse ohver, raske haigusega isik,

psüühika- või käitumishäirega isik ning piinamise või vägistamise ohver või isik, kelle suhtes

on tarvitatud muud psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda, või isik, kes kuulub

seksuaalse sättumuse või soolise kuuluvuse tõttu vähemusgruppi. Viidatud paragrahvi lõike 3

kohaselt tuleb PPA-l või muul haldusorganil isik suhtes vastuvõtu erivajadus või menetluslik

eritagatise vajadus esmalt hinnata ja tuvastada. Menetluslike eritagatiste vajaduse hindamine

toimub vastavalt määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artiklis 20 sätestatule. Kui on

kindlaks tehtud, et taotleja on menetlusliku eritagatise vajadusega või vastuvõtu erivajadusega,

siis tuleb tema suhtes rakendata täiendavaid tagatisi ja tuge. Näiteks tuleb viidatud määruse

artikli 22 alusel tagada lapse huvide kaitse ning selleks on viidatud sättes ette nähtud ka teatud

menetlusega seotud erisused, sealhulgas isikliku vestluse korraldamine lapse vajadusi ja

olukorda arvestaval viisil ning võttes arvesse lapse vanust ja küpsust. Erivajaduse hindamine

on vajalik, et PPA oskaks arvestada isikliku vestluse korraldamisel asjaoluga, näiteks kui

inimene on kurt või tumm siis tuleb kasutada viipekeele tõlki ning arvestada aeglasema

tempoga. Näiteks võib olla vajalik teha rohkem pause või kohtude mitu korda. Erivajadus või

tagatis võib olla oluliseks asjaoluks ka kaitsevajaduse hindamisel.

Lõikes 7 määratakse välismaalase hariduse ja õppimise andmed nii välisriigis kui Eestis.

Hariduse ja õppimise andmed on olulised selleks, et teada inimese tausta ning seeläbi tagada

selle inimese konkreetsete vajaduste asjakohane käsitlemine. Hariduse andmete alusel saab

hinnata olukorda koduriigis ja menetlusliku lähenemise viisi valimisel, näiteks kasutatakse

lihtsamat sõnavara või lühemaid lauseid, hariduse andmete alusel saab hinnata ka võimalikku

ohtu avalikule korrale ja julgeolekule, näiteks olukorras kui inimene on läbinud sõjaväelise

väljaõppe. Samuti on nimetatud andmeid vaja töödelda selleks, et vastavalt määrusele (EL)

2024/1351 (rändehalduse kohta) määrata kindlaks vastutav liikmesriik. Hariduse ja õppimise

andmete põhjal on võimalik otsustada ka inimese kohanemisprogrammi suunamine ning tagada

määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 57 lõike 2 punktist d tulenev õigus

haridusele.

Lõikes 8 määratakse välismaalase töötamise ja ettevõtluse andmed, mis on töökoht; endised

töökohad; töötamise periood; amet ja endised ametid.

Nimetatud andmeid on vaja välismaalase ütluste usutavuse ja tausta hindamiseks ning kaitse

vajaduse üle otsustamiseks. Samuti vastuvõtu korraldamiseks ja võimaliku menetlusliku

eritagatise vajaduse või vastuvõtu erivajaduse üle otsustamiseks. Töötamise andmed võivad

olla olulised kaitsevajaduse hindamisel kui tagakius on suunatud teatud elukutse esindajate

suhtes. Samuti avaliku ohu ja julgeoleku ohu hindamisel, kui inimene on töötanud näiteks

julgeoleku asutuses või on olnud tööalaselt sellise asutusega seotud.

15

Lõikes 8 määratakse välismaalase ülalpidamise ja legaalse sissetuleku andmed, milleks on

ülalpidamise suutlikkus ja legaalse sissetuleku andmed.

Nimetatud andmeid on vaja määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 23

rakendamiseks ning VRKS § 46 kohaldamiseks. Nimetatud sätetega kehtestatakse

perekonnaliikmete taasühendamise põhimõtted ja kord. Muuhulgas on sätestatud, et kui kaitse

saaja perekonnaliige esitab tähtajalise elamisloa pärast 4 kuud esimese perekonnaliikme

rahvusvahelise kaitse ja elamisloa saamisest arvates ja seetõttu võib eeldada, et kaitse saaja on

asunud tööle ning suudab temaga ühinevat perekonnaliiget mõnda aega üleval pidada, siis

sellisel juhul on õigustatud kaitse saajalt nõuda ka andmeid legaalse sissetuleku kohta.

Lõikes 10 määratakse välismaalase organisatsiooni kuulumise andmed, milleks on

organisatsiooni nimi; organisatsiooni kuulumise periood; isiku roll organisatsioonis ja tema

tegevuse kirjeldus selles organisatsioonis.

Nimetatud andmeid on vaja rahvusvahelise kaitse vajaduse välja selgitamiseks. Siin mõeldakse

mistahes organisatsioonilist kuuluvust sh näiteks poliitilistesse parteidesse või kogustesse

kuulumist või mistahes muudesse ühiskondlikesse huvigruppidesse kuulumist või

vabatahtlikku tegevust. Andmed on vajalikud välismaalase tausta hindamiseks ja ütluste

usutavuse hindamiseks. Organisatsiooni kuulumine näitab näiteks . seotust opositsioonilise

organisatsiooniga, mille tõttu teda on taga kiusatud. Samuti on võimalik hinnata, kas tegemist

on organisatsiooniga, mis võib viidata, et tema tegevus on avalikule korrale või julgeolekule

ohtlik.

Lõikes 11 määratakse andmed, mille alusel hinnatakse, kas inimese tegevusest tulenevalt võib

ta olla ohuks Eesti avalikule korrale. Nimetatud andmete hulka kuuluvad kriminaalkaristuse

fakt; kriminaalkaristuse kuupäev; karistuse kirjeldus; riik, kus kuritegu toime pandu ja karistus

määrati; õigusrikkumise sisu; muu raske kuriteoga seotud avalikule korrale ohtlikkuse teave.

Nimetatud andmeid on vaja, et hinnata, kas konkreetse inimese suhtes esineb rahvusvahelise

kaitse ja elamisloa andmisest keeldumise alus või kaitse ära võtmise alus või elamisloa

pikendamisest keeldumise alus. VRKS § 43 kohaselt antakse välismaalasele elamisluba kui ei

esine pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustamist välistavat asjaolu või rahvusvahelise

kaitse andmisest keeldumise asjaolu. Määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli

23 lõike 3 kohaselt ei anta elamisluba pereliikmele, kelle suhtes on välistatud või välistataks

sama määruse III ja V peatüki kohane rahvusvaheline kaitse. Artikli 24 lõike 5 kohaselt võib

elamisloa kehtetuks tunnistada või selle pikendamisest keelduda üksnes juhul, kui nad on

võtnud ära pagulasseisundi kooskõlas artikliga 14 või täiendava kaitse seisundi kooskõlas

artikliga 19. Viidatud sätete kohaselt võetakse rahvusvaheline kaitse ära kui kolmanda riigi

kodanik või kodakondsuseta isik on eriti raskes kuriteos lõpliku otsusega süüdi mõistetud ning

kujutab endast ohtu asjaomase kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku

asukohaliikmesriigi ühiskonnale. Sama määruse artiklite 12 ja 17 kohaselt ei anta kaitset ja

elamisluba välismaalasele, kes on enne Eestisse sisenemist pannud toime raske kuriteo või on

pärast saabumist süüdi mõistetud raske kuriteo toimepanemise eest või väljaspool

varjupaigariiki pannud toime raske mittepoliitilise kuriteo enne pagulasena vastuvõtmist, see

tähendab enne kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule pagulasseisundi andmist;

rasketeks mittepoliitilisteks kuritegudeks võib liigitada eriti julmad teod, isegi kui need on

toime pandud väidetavalt poliitilisel eesmärgil.

16

Lõikes 12 määratakse andmed välismaalase reisiteekonna ning Eestisse saabumise ja Eestis

viibimise kohta. Nendeks andmeteks on pärisoluriigist lahkumise kuupäev; reisiteekond,

sealhulgas riik, seal viibimise aeg ja õiguslik alus; Eestisse saabumise kuupäev; Eestisse

saabumise koht ja viis; Eestisse saabumise alus; Eestisse saabumise põhjus ja kavandatav

sihtriik.

Nimetatud andmed võivad sisalduda juba taustakontrolli käigus kogutavates andmetes ning on

vajalikud vastutava liikmesriigi määramiseks ning taotleja ütluste usutavuse hindamiseks.

Näiteks määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 51 lõike 2 punktide d ja e kohaselt

tuleb liikmeriikidel vahetada teavet välismaalase elukohtade ja reisiteekonna kohta ning teavet

liikmesriigi välja antud riigis seaduslikku viibimist tõendavate dokumentide või viisade kohta.

Reisiteekonna teave on oluline ka võimaliku inimkaubanduse ohvrite tuvastamiseks. Samuti

näitab reisiteekond, milliseid dokumente inimene pidi kasutama Eestisse jõudmiseks. See on

omakorda oluline teave inimese ütluste usutavuse hindamiseks ja võimalike kodakondsuste või

viibimisõiguste ning seda kinnitavate tõendite tuvastamiseks.

Lõikes 13 määratakse välismaalase abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase ja teiste

perekonna liikmete andmed.

Nimetatud andmeid on vaja nii taotleja perekondliku tausta kui ka temaga seotud inimeste teada

saamiseks perekonnaliikmete taasühendamise menetluses. Nendele andmetele tuginedes on

võimalik tagada perekonnaühtsus, kaitsta lapsi ning tagada nende parimad huvid. Nimetatud

andmeid kogutakse ka selleks, et ära hoida võimalikke varjupaigasüsteemi väärkasutusi.

Perekonna ühtsust käsitlevate sätete kohaldamine peaks alati põhinema tõelistel peresuhetel ega

tohiks hõlmata sundabielusid ning abielusid ja partnerlusi, mille ainus eesmärk on võimaldada

asjaomasel isikul liikmesriiki siseneda või seal elada. Seetõttu on vajalik koguda andmeid ka

selleks, et tuvastada olukorrad, kus suhted on fiktiivsed. Nagu on vajalik tuvastada juhtumid,

kus tegemist võib olla sunnitud abieludega, tuleb tuvastada ka juhtumid, kus võib olla tegemist

laste ärakasutamisega, sest kui abielus oleva alaealise parimad huvid on seotud hoopis tema

vanematega, ei tohiks alaealise abikaasa sellest abielust lähtudes riigis elamise õigust saada.

Nagu eespool selgitatud, siis üheks tagakiusamise põhjuseks võib olla kuulumine sotsiaalsesse

gruppi. UNHCR käsiraamatu ja määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 10

lõike 1 punkti d kohaselt hõlmab selline sotsiaalse grupi määratlus rühma, mille liikmetel on

või arvatakse olevat ühine sünnipärane tunnus või ühine taust, mida ei saa muuta, või tunnus

või uskumus, mis on nende identiteedis või teadvuses nii fundamentaalne, et inimest ei tohiks

sundida sellest lahti ütlema, ning millel on asjaomases riigis selgesti eristuv identiteet, kuna

ümbritsev ühiskond tajub seda erinevana. Kõige selgemaks nimetatud grupiks on perekond.

Perekonnaliikmete teave on vajalik seega rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks ja

perekonna ühtsuse ning lapse huvide esikohale seadmise põhimõtete täielikuks austamiseks.

Perekonnaliikme määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse süsteemi

õigusaktidest ja VRKS-i §-st 6. Perekonnaliikmete kohta kogutakse eespool nimetatud

eesmärkidel teavet muuhulgas määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 4 lõike

2 punkti b alapunkti iii ja artikli 23 alusel, määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli

45, määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 23 lõike 4 ja artikli 28 alusel. Samuti

näiteks määruse (EL) 2024/1350 (ümberasustamise kohta) artikli 5 lõike 4 eesmärgist

tulenevalt.

Paragrahvi 8 lõikes 14 loetletakse varasemate rahvusvahelise kaitse taotluste andmed.

Nendeks andmeteks on taotluse esitamise koht; taotluse esitamise kuupäev; menetluse seis;

menetluse tulemus; taotluse ja menetlusega seotud dokumendid ja tõendid; isikliku vestluse

17

andmed ja dokumendid (kuupäev, protokoll, helisalvestis ning sellele ligipääsetavus); isikliku

vestluse täiendavad andmed (esitatud tõendid ja materjalid) ning isikliku vestluse juures

viibinud isiku andmed (nimi, ametikoht, seos taotlejaga, kontaktandmed).

Nimetatud andmeid on vaja vastutava liikmesriigi määramiseks, solidaarsusmehhanismi kaudu

rahvusvahelise kaitse taotlejate ja kaitse saajate ümberpaigutamise menetluseks ning

ümberasustamise menetluses. Andmed aitavad toetada ümberasustamise menetlust ning jälgida

ja kontrollida taotleja varasemaid taotlusi ja nende suhtes tehtud otsuste põhjendusi.

Määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 4 lõige 2 punkt b alapunkti vii kohaselt

tuvastatakse taotleja varasemad rahvusvahelise kaitse taotlused staatuse hindamiseks.

Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikkel 55 reguleerib korduvate taotluste

menetlust ning selle kohaselt on vaja otsuse tegemisel arvestada varasemate taotluste

andmetega.

Määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikkel 51 lõike 1 punkti g kohaselt kogutakse

teavet varasema rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimise kuupäeva, praeguse taotluse

registreerimise kuupäeva, menetluse järgu ja otsuse sisu kohta. Andmed on vajalikud vastutava

liikmesriigi määramiseks ja Euroopa Liidu tasandi koordineeritud menetluste korraldamiseks.

Määruse (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta) artikkel 17 lõike 1 punkt 6 sätestab, et

salvestada tuleb asjaolu, et rahvusvahelise kaitse taotlusest on keeldutud, ning lõike 2 punktid

j-k kohaselt määratakse, kuidas andmeid vahetatakse ja töödeldakse korduvate taotluste

tuvastamiseks Euroopa liidu tasandil.

Eeltoodust tulenevalt kogutakse otsuse tegemiseks vajalikud andmed ja tagatakse nende

turvaline töötlemine. Samuti võimaldatakse Eurodac-süsteemi kaudu varasemate taotluste

kontrolli ja tuvastamist, vältides seega põhjendamatuid topeltmenetlusi ning

menetlustoimingute kordamist ja tagades andmete õigsust.

Lõikes 15 määratakse tervisekontrolli andmed, milleks on tervisekontrolli kuupäev;

tervisekontrolli tulemus; tervisekontrolli eesmärk ja tervisekontrolli aluseks olevad

dokumendid.

Nimetatud andmeid on vaja töödelda määruste (EL) 2024/1348 (menetluse kohta), (EL)

2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta), (EL) 2024/1350 (ümberasustamise kohta) ja (EL)

2024/1356 (taustakontrolli kohta) rakendamiseks.

Terviseandmete töötlemine on vältimatult vajalik rahvusvahelise kaitse menetluse

õiguspäraseks, õiglaselt läbiviidavaks ja põhiõigusi tagavaks toimimiseks.

Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikkel 24 sätestab, et menetlev ametiasutus võib

taotleda meditsiinilist läbivaatust, kui see on rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamiseks

asjakohane ja vajalik ning kui taotleja sellega nõus on. Läbivaatuse eesmärk on tuvastada

varasemale tagakiusamisele või tõsisele kahjuks viitavad märgid ja nähtused. Menetlevat

ametiasutust teavitatakse läbivaatuse tulemustest. Seega on meditsiiniline läbivaatus seotud

taotleja varasema tagakiusamise või tõsise kahju tuvastamisega, mis on oluline rahvusvahelise

kaitse otsuse alus.

18

Määruse (EL) 2024/1351 (ümberasustamise kohta) artikli 6 lg 1 punkt c kohaselt on oht rahva

tervisele üks välismaalase vastuvõtmisest keeldumise põhjus. Määruse (EL) 2024/1356

(taustakontrolli kohta) artikli 6 kohaselt ei anta välismaalasele luba riiki sisenemiseks kui on

oht rahva tervisele. Sama määruse artikli 12 kohaselt on riigil kohustus teha taustakontrolli

subjektide suhtes esmane tervisekontroll.

Tervisekontrollil võib EL ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigustiku kohaselt olla kolm

eesmärki:

- Tuvastada oht rahva tervisele. Mõistet „oht rahvatervisele“ käsitatakse Maailma

Terviseorganisatsiooni rahvusvahelistes tervise-eeskirjade tähenduses epideemiaohuga

haigusena ning määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 21 on see määratletud kui oht

rahvatervisele.

- Tuvastada, kas inimene vajab viivitamatut ravi ning kas on kohustus ravi pakkuda

- Tuvastada piinamise või väärkohtlemise jälgi

Määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 20 lõike 4 kohaselt tuleb teha kindlaks

inimese erivajadused. Kui inimesel on erivajadus, kuna ta on näiteks alaealine, saatjata

alaealine, puuetega inimene, eakas, rase, alaealise või täisealise ülalpeetava lapsega

üksikvanem, inimkaubanduse ohver, raskelt haige isik, vaimse tervise probleemidega isik või

isik, keda on piinatud või vägistatud või kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist,

füüsilist või seksuaalset vägivalda, peab neid asjaolusid menetluse käigus ja vasutuvõtu

korraldamisel arvesse võtma. Sama määruse artikli 23 kohaselt tuleb taotlejatele pakkuda ravi,

samadel tingimustel nagu neile rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigi kodanikele

Terviseandmete töötlemine on vajalik haavatavate isikute (nt raskelt haiged, rasedad,

piinamisohvrid, psühholoogilise trauma all kannatajad, alaealised) varajaseks tuvastamiseks.

See võimaldab:

 kohaldada menetluslikke eritagatisi,

 vältida sobimatu menetlusliigi (nt piirimenetluse) kohaldamist,

 tagada asjakohane meditsiiniline ja psühhosotsiaalne tugi.

Ilma terviseandmete töötlemiseta ei ole võimalik tagada individuaalset ja proportsionaalset

kohtlemist.

Terviseandmed on olulised tõendid ka rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamisel, eelkõige

juhul, kui isik väidab, et on olnud piinamise või muu raske väärkohtlemise ohver, tema tervislik

seisund kinnitab tagakiusamise või tõsise kahju ohtu või tema tagasisaatmine võib kaasa tuua

ebainimliku või alandava kohtlemise.

Terviseandmete töötlemine aitab seega tagada rahvusvahelise kaitse otsuse õiguspärasuse,

kohandada menetlust isiku seisundile vastavalt, hinnata kinnipidamise või liikumisvabaduse

piirangu sobivust ning vältida olukordi, kus menetlus ohustab isiku tervist. Eelkontrolli raames

võib olla vajalik terviseandmete töötlemine nakkushaiguste tuvastamiseks ja leviku

ennetamiseks.

Terviseandmete töötlemine toimub üksnes selgelt määratletud eesmärgil, minimaalsuse

põhimõtet järgides, piiratud juurdepääsuga ning kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse ja

riigisisese õigusega. Töödeldakse üksnes neid andmeid, mis on vältimatult vajalikud seadusest

ja rahvusvahelise kaitse õigustikust otse tulenevate ülesannete täitmiseks.

19

Terviseandmetega on seotud ka Eurodac-süsteem, mis võimaldab tagada, et terviseandmete

töötlemine käib õige isiku kohta. Määruse (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta) artikkel

15 lg 2 sätestab, et Eurodac-süsteemi kaudu vahetatakse biomeetrilisi andmeid taotlejate

tuvastamiseks. Eurodac ei sisalda terviseandmeid, kuid on isiku tuvastamise vaatest seotud

riikliku menetluse andmetega. Eurodaci andmete kaudu saab jälgida, kas taotlus on korduv ja

millises liikmesriigis see registreeritud on, mis on oluline tervisekontrolli kontekstis, sest eri

riikides tehtud läbivaatuse tulemusi tuleb vajadusel kooskõlastada.

Seega tuvastab ametiasutus vajaduse meditsiiniliseks läbivaatuseks, taotleja nõusolekul viiakse

läbivaatus läbi ja kogutakse terviseandmed, tulemused kantakse riiklikku andmekoguse, et

toetada otsuse tegemist rahvusvahelise kaitse andmisel või selle andmisest keeldumisel ning

taotleja identiteeti on kontrollitud Eurodac-süsteemi andmetega, mis võimaldab vältida

korduvaid või vastuolulisi taotlusi eri liikmesriikides ja tagab, et terviseandmete töötlemine

toimub täpselt õige isiku kohta.

Lõikega 16 määratakse elamisloa taotlemise andmed, milleks on elamisloa taotlemise põhjus;

elamisloa või elamisõiguse andmed välisriigis, sealhulgas loa liik, selle väljastanud riik ja

kehtivuse aeg; elamisloa või elamisõiguse andmed Eestis, sealhulgas elamisloa liik ja selle

kehtivuse aeg.

Elamisloa taotlemise andmed on vajalikud rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse saajate ning

nende perekonna liikmete staatuse ja õiguste kindlakstegemiseks. Andmete kogumise eesmärk

on tagada välismaalase õiguste jälgitavus, õiguslike kohustuste täitmine ning Euroopa Liidu

tasandi menetluskooskõla.

Elamisloa taotlemise põhjus võib olla rahvusvahelise kaitse vajadus, ajutise kaitse saajate

rühma kuulumine või kaitse saaja perekonna taasühendamine. Seega võimaldab andmete

kogumine tuvastada taotleja staatuse, määrata, millised õigused ja kohustused kehtivad ning

hinnata vastutava liikmesriigi määramise vajadust Euroopa Liidu tasandil.

Välisriigi elamisloa andmete kogumine on vajalik vastutava liikmesriigi määramiseks vastavalt

määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artiklitele 26 ja 29. Need sätted näevad ette, et

vastutava liikmesriigi määramisel arvestatakse olemasolevaid elamisõiguse või elamisloa

andmeid välisriikides.

Eestis väljastatud elamisloa andmed on vajaliku riigisisese staatuse jälgimiseks, rahvusvahelise

kaitse saaja õiguste ja kohustuste määramiseks ning otsuse tegemiseks elamisloa pikendamise

või kehtetuks tunnistamise korral. Selle õiguse aluseks on määruse (EL) 2024/1347

(kvalifikatsiooni kohta) artikkel 24, mis sätestab, et rahvusvahelise kaitse saajal on õigus

elamisloale seni, kuni tal on pagulasseisund või täiendava kaitse seisund. Pädevad asutused

võivad elamisloa kehtetuks tunnistada või pikendamisest keelduda üksnes juhul, kui

pagulasseisund on võetud ära kooskõlas artikliga 14 või täiendava kaitse seisund kooskõlas

artikliga 19.

Seega on andmete töötlemise eesmärk tagada taotleja õigusliku staatuse korrektne kajastamine,

toetada riigisiseseid ja EL tasandi menetlusi, fikseerida õiguste ja kohustuste aluseks olevad

otsused ning võimaldada haldus- ja kohtulikku kontrolli elamisloa andmise või kehtetuks

tunnistamise üle.

20

Lõikega 17 määratakse kinnipidamisega seotud andmed. Nimetatud andmeid on vajalik

registris töödelda, sest direktiivi (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) artikli 10 üle võtmiseks on

VRKS §-i 65 lõikega 2 sätestatud rahvusvahelise kaitse saaja kinnipidamise alused ja §-ga 73

kinnipidamine hädaolukorras.

Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada PPA kinnipidamiskeskuses, kuid massilisest

sisserändest põhjustatud hädaolukorras või muul põhjendatud juhul võib kohtu loal

rahvusvahelise kaitse taotlejaid paigutada kinnipidamiseks ükskõik millisesse muusse

sobivasse kohta, sealhulgas näiteks vangla territooriumile või tühja koolimajja. Seal tuleb

korraldada ka rahvusvahelise kaitse menetluse toimingud ja pakkuda taotlejale vajalikke

teenuseid. Ka rahvusvahelise kaitse taotlejate kinnipidamine ilma kohtu loata võib kesta kuni

48 tundi, ning selle kohta tuleb vormistada kinnipidamise protokoll. Kinnipidamise vajaduse

korral kauemaks kui 48 tundi, tuleb taotleda luba kohtus. Seetõttu on vajalikud ka andmed

kinnipidamise aja, koha, aluse, protokolli, kohtu otsuse ja selle peale esitatud kaebuse kohta

koos vajalike lisadokumentidega. Kinnipidamine võib olla aluseks vastutavale liikmesriigile

üleandmise tähtaja pikendamiseks.

Lõikes 18 on loetletud muud olulised asjaolud ja dokumendid, mis on rahvusvahelise kaitse ja

elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise aluseks, sealhulgas taotleja ütluste usutavuse

hindamiseks.

Rahvusvahelise kaitse või elamisloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel tuleb

hinnata taotleja esitatud fakte ja tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis. Eriti olulised on

asjaolud tagakiusamise ja tõsise kahju kohta, ohu ja kahju olemuse ja ulatuse kirjeldused,

taotleja ütluste usutavuse hindamine ning alaealise puhul tema kaitsevajaduse kindlustamine.

Kui rahvusvahelise kaitse taotluse esitab saatjata alaealine, on PPA-l kohustus otsida tema

perekonna liikmeid ja koguda selle kohta andmed, sealhulgas salvestada toimingu kuupäev,

sisu ja tulemus. Andmete kogumise eesmärk on tagada taotleja kaitse vajaduse korrektne

hindamine, õiguspärane menetlus ja otsuste põhjendatus, alaealiste õiguste kaitse ning

menetluse jälgitavus ja dokumenteerimine.

Määrus (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) sätestab rahvusvahelise kaitse andmise

tingimused, nõuab tõsise kahju ohu hindamist ja tagakiusamise asjaolude dokumenteerimist

ning eeldab taotleja ütluste usutavuse hindamist. Määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)

sätestab taotleja õigused ja kohustused, sealhulgas õiguse esitada muid olulisi asjaolusid ja

tõendeid ning alaealise kaitse ja perekonna otsimise kohustuse.

Andmete töötlemise eesmärk on tagada rahvusvahelise kaitse või elamisloa otsuse õiguspärane

ja põhjendatud tegemine, fikseerida taotleja kaitsevajadus, tagada alaealiste ja saatjata isikute

kaitse, võimaldada haldusotsuste ja menetluste kontrolli ning toetada Euroopa Liidu tasandil

kooskõlastatud varjupaigasüsteemi ja vastutuse määramist.

Lõikes 19 määratakse kindlaks andmekogusse kantavad majutamise andmed. Rahvusvahelise

kaitse taotlejale tuleb menetluse ajaks tagada vastuvõtutingimused, sealhulgas majutus.

Majutuse määramine ja selle muutmine on haldusotsused, mis mõjutavad isiku õigusi ja

kohustusi ning riigi kulukohustust.

Direktiiv 2013/33/EL kohustab liikmesriike tagama taotlejatele materiaalsed

vastuvõtutingimused ning lubab majutust korraldada erinevates kohtades, sätestades samas, et

21

majutustingimused peavad olema inimväärsed ning tagama järelevalve võimaluse. Määrus (EL)

2024/1348 (menetluse kohta) seob vastuvõtutingimused rahvusvahelise kaitse menetlusega

ning eeldab taotleja kättesaadavuse ja menetluses osalemise tagamist.

Majutuse andmete kandmine andmekogusse on vajalik vastuvõtutingimuste nõuetekohase

korraldamise tagamise, isiku viibimiskoha fikseerimiseks, järelevalve ja menetlustoimingute

tagamiseks ning liikumisvabaduse piirangu või kinnipidamise alternatiivi täitmise

kontrollimiseks.

Lõikega 20 määratakse andmekogusse liikumisvabaduse piirangu ja kinnipidamise alternatiivi

kohta kantavad andmed ja dokumendid.

Rahvusvahelise kaitse menetluses võib taotleja liikumisvabadust piirata või kohaldada tema

suhtes kinnipidamise alternatiivi. Tegemist on põhiõigusi riivava meetmega, mistõttu peab selle

kohaldamine olema seaduslik, põhjendatud, proportsionaalne, kohtulikult kontrollitav.

Andmete kandmine andmekogusse tagab meetmete õiguspärasuse ja jälgitavuse.

Direktiiv (EL) 2024/1346 (vastuvõtu kohta) sätestab, et taotlejat võib kinni pidada üksnes

erandjuhtudel ja individuaalse hindamise alusel ning enne kinnipidamist tuleb kaaluda vähem

piiravaid alternatiive. Samuti on direktiivis sätestatud, et otsus liikumisvabaduse piiramise viisi

valiku osas ja kinnipidamise alternatiivi rakendamise kohta peab olema põhjendatud ning

kirjalik ja tagatud peab olema õigus kinnipidamise alternatiivi kohaldamise otsuse kiirele

kohtulikule kontrollile.

Määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) sätestab samuti taotleja menetluslikud õigused ning

reguleerib õiguse ja korra tõhusale õiguskaitsevahendile.

Määruses sätestatud andmete andmekogusse kandmise eesmärk on tagada põhiõigusi riivavate

meetmete õiguspärasus ja proportsionaalsus, võimaldada piirangu kohtulikku kontrolli,

dokumenteerida menetluse käik ning täita Euroopa Liidu õigustikust tulenevaid kohustusi.

Kogutakse üksnes neid andmeid, mis on vajalikud meetme kohaldamise põhjendamiseks ja

meetme täitmise kontrollimiseks.

Lõikega 21 määratakse rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistusega seotud andmete

andmekogusse kandmine.

Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus on dokument, mis tõendab isiku staatust rahvusvahelise

kaitse taotlejana ning tema õigust viibida Eestis kuni menetluse lõppemiseni või muu õigusliku

aluse muutumiseni. Tunnistuse väljastamine ja õigusliku staatuse kandmine andmekogusse on

vajalik taotleja staatuse tõendamiseks, Eestis viibimise õiguse kontrollimiseks,

järelevalvetoimingute õiguspäraseks teostamiseks, menetluse läbipaistvuse ja jälgitavuse

tagamiseks.

Määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus

viibida liikmesriigi territooriumil kuni menetluse lõppemiseni (välja arvatud teatud

erandjuhtudel) ning näeb ette taotleja staatuse ametliku fikseerimise. Tunnistuse väljastamine

kinnitab riigisiseselt taotleja staatust ning see on vaja määruse (EL) 2024/1358 (Eurodac kohta)

artikli 16 alusel ka Euroopa Liidu tasandil Eurodac-süsteemis fikseerida, sest see võimaldab

teisel liikmesriigil tuvastada, kas isik on juba mõnes teises riigis rahvusvahelise kaitse taotluse

esitanud ning kas vastutus võib kuuluda teisele liikmesriigile. Kui vastutus määratakse teisele

22

liikmesriigile, võib see mõjutada taotleja viibimisõigust Eestis ning temale antud tunnistuse

kehtivust või kehtetuks tunnistamist. Seetõttu peab RAKS kajastama õiguslikku staatust

kooskõlas Eurodac-i ja vastutuse määramise menetlusega.

Lõikes 22 määratakse andmekogusse rahvusvahelise kaitse ning elamisloa andmise ja

andmisest keeldumise otsuse kohta kantavad andmed ja dokumendid.

Rahvusvahelise kaitse ja elamisloa andmise või andmisest keeldumise otsused on haldusaktid,

millega otsustatakse isiku õiguslik staatus Eestis. Otsuste andmete andmekogusse kandmine on

vajalik menetluse läbipaistvuse tagamiseks, otsuste põhjendatuse kontrollimiseks,

edasikaebeõiguse tagamiseks, rahvusvahelise kohustuse täitmise tõendamiseks ning isiku

õiguste ja kohustuste selguse tagamiseks.

Määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) sätestab kirjaliku ja põhjendatud otsuse tegemise

kohustuse, otsuse teatavaks tegemise nõuded, õiguse tõhusale õiguskaitsele ning

kaebemenetluse tagamise kohustuse. Määrus (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) sätestab

rahvusvahelise kaitse andmise tingimused, reguleerib kaitse andmisest keeldumise ja

välistamise asjaolusid ning eeldab põhjendatud otsuse tegemist.

Seega on määruse lõikes 22 nimetatud andmete andmekogusse kandmise ja töötlemise eesmärk

tagada haldusotsuste jälgitavus ja õiguspärasuse, võimaldada kohtulikku otsuste kontrolli, täita

Euroopa Liidu õigustikust tulenevaid kohustusi ning tagad isiku staatuse korrektne kajastamine

riiklikes registrites.

Lõikega 23 sätestatakse andmekogusse ümberpaigutamise ja ümberasustamise menetluse

kohta kantavad andmed.

Ümberpaigutamine (liikmesriikide vahelise vastutuse jagamine) ja ümberasustamine (kaitset

vajava isiku toomine kolmandast riigist Euroopa Liitu) on Euroopa Liidu ühise

varjupaigasüsteemi osad. Menetluse käigus tehakse haldusotsuseid, mis mõjutavad isiku õigusi

ja riigi kohustusi, mistõttu on vaja vastavad otsused andmekogusse kanda, fikseerida

julgeolekuhindamise tulemused, talletada menetluse lõpetamise alus ja kuupäev ning tagada

võimaliku vaidlustamise vaatest olulised asjaolud.

Määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) reguleerib riikidevahelist ümberpaigutamist ning

sätestab vastutuse ülevõtmise, otsuste tegemise ja teabevahetuse kohustuse liikmesriikide

vahel. Selle rakendamine eeldab otsuste ja menetlustoimingute andmete töötlemist

andmekogus.

Määrus (EL) 2024/1350 (ümberasustamise kohta) sätestab EL-i tasandil ümberasustamiskorra

ning näeb ette julgeoleku- ja taustakontrolli läbiviimise, vastuvõtmise või keeldumise otsuste

tegemise, keeldumise põhjendamise ja menetluse lõpetamise dokumenteerimise vajaduse.

Julgeolekuohu andmed kantakse andmekogusse ulatuses, mis on vajalik otsuse tegemiseks ja

põhjendamiseks.

Määruses nimetatud andmete töötlemine vajalik, et tagada ümberpaigutamise ja

ümberasustamise menetluse läbipaistvus, võimaldada liikmesriikide vahelist korrektset

teabevahetust, tagada otsuste kontrollitavus, tagada riigi julgeoleku kaitse ning täita Euroopa

Liidu ühtsest rahvusvahelise kaitse õigustikust tulenevaid kohustusi.

23

Lõikes 24 määratakse rahvusvahelise kaitse äravõtmise ja elamisloa kehtetuks tunnistamise

menetluse kohta andmekogusse kantavad andmed.

Rahvusvahelise kaitse äravõtmine ning elamisloa kehtetuks tunnistamine on haldusmenetlused,

mille käigus hinnatakse, kas kaitse andmise alused on ära langenud, ilmnenud on välistavad

asjaolud, isik kujutab ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale, kaitse saamiseks esitatud

andmed olid ebaõiged või eksitavad.

Määrus (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) näeb ette, et liikmesriik võib kaitse ära võtta

muu hulgas juhul, kui kaitse aluseks olnud asjaolud on muutunud, isik kujutab ohtu riigi

julgeolekule või avalikule korrale või ilmnevad välistamise alused (nt raske kuritegu). See

eeldab faktiliste asjaolude kogumist ja andmekogusse kandmist.

Määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) reguleerib menetluslikke nõudeid kaitse äravõtmise

menetluses, sealhulgas isiku ärakuulamise õigus, otsuse tegemise põhjendamise kohustus,

kirjaliku otsuse vormistamine, edasikaebeõiguse tagamine.

Lõikes 25 määratakse andmekogus töödeldavad korduva taotluse andmed.

Korduv taotlus on rahvusvahelise kaitse taotlus, mis esitatakse pärast varasema taotluse kohta

tehtud lõplikku otsust. Korduva taotluse menetlemisel tuleb hinnata, kas esitatud on uusi

asjaolusid või tõendeid, mis võivad mõjutada rahvusvahelise kaitse andmise otsust. Määratud

andmete kandmine andmekogusse on vajalik eeskätt uute asjaolude hindamise ja läbipaistvuse

tagamiseks, menetlusökonoomika ja õiguskindluse tagamiseks, aga ka menetluse

dokumenteerimiseks ning taotleja edasikaebeõiguse tagamiseks.

Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) sätted käsitlevad korduva taotluse vastuvõetavuse

(lubatavuse) hindamist. Määrus näeb ette, et liikmesriik peab esmalt kontrollima, kas esitatud

on uusi asjaolusid või tõendeid, mis suurendavad tõenäosust, et isik vastab rahvusvahelise

kaitse saamise tingimustele. Samuti sätestatakse võimalus jätta korduv taotlus menetlusse

võtmata, kui uusi asjakohaseid asjaolusid ei esitata.

Samuti on määruses (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) sätted, mis reguleerivad

rahvusvahelise kaitse andmise tingimusi ja välistamise aluseid ning näevad ette, et kui korduva

taotluse käigus ilmnevad uued asjaolud, tuleb neid hinnata kaitse andmise kriteeriumide alusel.

Eeltoodud määruste rakendamine eeldab, et andmekogusse kantakse taotluse esitamise aeg,

koht, uued asjaolud ja hinnang nende olulisusele ning otsus taotluse lubatavuse kohta.

Lõikes 26 on loetletud töödeldavad õigusabi osutamise andmed.

Rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus saada menetluses õigusabi ja esindamist. Õigusabi

osutamise andmete andmekogusse kandmine on vajalik taotleja menetluslike õiguste

tagamiseks, menetluse läbipaistvuse ja jälgitavuse tagamiseks, suhtluse korraldamiseks

esindaja ja taotleja vahel ning edasikaebeõiguse tegelikuks tagamiseks.

Määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) reguleerib õigust õigusabile ja esindamisele

varjupaigamenetluses ning kohustab liikmesriike tagama, et taotlejal on võimalus kasutada

esindajat ning et menetlusasutus saab esindajaga suhelda. Selle praktiliseks rakendamiseks on

õigusabi andmete kogumine vältimatult vajalik.

24

Määrus (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) sätestab kaitse taotleja menetlusõigustele,

sealhulgas edasikaebeõigusele ja kaitse äravõtmise vaidlustamisele. Esindaja andmete

töötlemine võimaldab tagada, et otsused ja menetlustoimingud edastatakse õiguspäraselt ning

et isikul on tegelik juurdepääs õiguskaitsele.

Lisaks tuleneb õigus õigusabile ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitest 41 ja 47, mis

näevad ette õiguse heale haldusele ning tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikul

arutamisele. Ka nende põhimõtete tagamine eeldab, et riik kogub esindaja andmed.

Eelnõu §-s 9 määratakse kindlaks, et rahvusvahelise kaitse taotleja, ümberasustatava ja

ümberpaigutatava taustakontrolli kohta kantakse andmekogusse kantavad andmed.

Rahvusvahelise kaitse taotleja, ümberasustatava ja ümberpaigutatava isiku suhtes viiakse läbi

taustakontroll, et tuvastada isiku identiteet, hinnata võimalikke julgeoleku- ja avaliku korra

riske, kontrollida rahvusvahelise kaitse välistamise aluseid, tagada riigi julgeolek ja ühiskonna

turvalisus ning täita Euroopa Liidu õigustikust tulenevaid kohustusi isiku tausta

kontrollimiseks. Taustakontrolli käigus kogutud andmed on vajalikud ja nende töötlemine on

piiratud eesmärgiga hinnata isiku sobivust rahvusvahelise kaitse saamiseks või

ümberasustamise/ümberpaigutamise menetluses osalemiseks.

Taustakontrolli tegemise õiguslikud alused tulenevad määrusest (EL) 2024/1356

(taustakontrolli kohta), määrusest (EL) 2024/1348 (menetluse kohta), määrusest (EL)

2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) ning määrusest (EL) 2024/1356 (taustakontrolli kohta).

Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artiklid 26–33 reguleerivad taotluse registreerimist,

isiku tuvastamist ja asjakohaste andmete kogumist ning võimaldavad koguda teavet, mis on

vajalik kaitse andmise või sellest keeldumise otsustamiseks, sealhulgas julgeoleku ohu

hindamiseks.

Määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artiklid 12 ja 17 sätestavad rahvusvahelise

kaitse andmise välistamise alused, milleks muu hulgas on näiteks taustakontrolli käigus

kogutud andmed sõjakuritegude, ÜRO põhimõtete vastase tegevuse või muude raskete

kriminaalkuritegude kohta. Sama määruse artiklid 14 ja 21 sätestavad kaitse tühistamise või

andmisest keeldumise alused riigi julgeoleku või avaliku korra ohustamise korral. Need sätted

eeldavad, et liikmesriik kogub ja hindab isiku varasemat tegevust, sealhulgas võimalikku

osalemist kuritegelikus või terroristlikus tegevuses.

Määrus (EL) 2024/1356 (taustakontrolli kohta) näeb ette esialgse julgeolekukontrolli,

identiteedikontrolli ja riskihindamise välispiiril ning riigis viibimise enne varjupaigamenetluse

alustamist.

Taustakontrolli andmeid töödeldakse üksnes ulatuses, mis on vajalik julgeoleku- ja

rahvusvahelise kaitse välistamise aluste hindamiseks, ning proportsionaalselt nende töötlemise

eesmärgiga.

Eelnõu §-s 10 määratakse kindlaks, et andmekogusse kantakse andmed riigi julgeoleku

ohustamise kohta.

25

Lõikega 1 sätestatakse, et andmekogusse kantakse andmed välismaalase ajateenistuses,

relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise

kohta. Lõikega 2 sätestatakse, andmekogusse kantakse andmed ka väljaspool Eestit

sõjaväelises operatsioonis osalemise kohta, riiklikus või mitteriiklikus relvastatud

organisatsioonis või üksuses teenimise ja töötamise kohta, kuritegelikku või terroristlikku

ühendusse või äärmusrühmitusse kuulumise kohta, terroristliku ühenduse või äärmusrühmituse

kontrolli all oleval alal viibimise kohta, tulirelva või lõhkematerjaliga kokkupuutumise kohta

ning inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemise kohta.

Rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saaja kohta on vaja koguda teavet, mis puudutab riigi

julgeoleku ohustamist, et hinnata taotleja või tema perekonna liikme võimalikku riskikäitumist

ning tagada liikmesriigi kodanike turvalisus. Andmete töötlemine tuleneb määruse (EL)

2024/1348 (menetluse kohta) artiklitest 26–33, määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)

artiklitest 40 jj ja määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artiklitest 17 ja 18. Määratud

andmete töötlemine võimaldab tagada julgeolekut ja kaitsta avalikku korda.

Eelnõu §-s 11 määratakse rahvusvahelise kaitse taotleja vastutavale liikmesriigile üleandmise

menetluse ja vastutava liikmesriigi määramise menetlusega seotud andmed

Võrreldes kehtiva määrusega täiendatakse andmekoosseisu vastavalt määrusele (EL)

2024/1351 (rändehalduse kohta) ja määrusele (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta) ning

hõlmatakse välismaalaste andmed, kes ei ole Eestis rahvusvahelise kaitse taotlust esitanud, kuid

kelle kohta on Eestile esitatud, kas vastuvõtmise või teabe saamise palve või tagasivõtmise

teavitus. Praegu töödeldakse rahvusvahelise kaitse läbi vaatamise eest vastutava liikmesriigi

menetluse andmeid ainult Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud välismaalaste suhtes,

mis ei täida andmekaitse eesmärke ega taga terviklikku andmehaldust Eestisse saabuvate

välismaalaste taotluste menetlemise kohta.

Paragrahvis 11 sätestatakse vastutava liikmesriigi määramise, liikmesriigile üleandmise,

tagasivõtmise teavituse ning teabejagamise palve andmed.

Lõikes 1 nimetatakse vastutava liikmesriigi määramise andmed. Neid on vaja selleks, et

dokumenteerida, milline liikmesriik vastutab taotleja rahvusvahelise kaitse menetluse eest.

Lõikes 2 loetletakse vastutavale liikmesriigile üleandmise andmed, mis on vajalikud tagamaks

taotleja ohutus ning menetluse läbipaistvus.

Lõikes 3 loetletakse tagasivõtmise teavituse andmed. Neid on vaja töödelda, et dokumenteerida

tagasivõtmise protsess ja teavitada kohaselt liikmesriike.

Lõikes 4 sätestatakse teabejagamise palve andmed, mis on vaja tõhusaks liikmesriikide

vaheliseks koostööks ja infovahetuse tagamiseks ning hindamaks taotleja staatust ja õiguseid.

Eelnõu §-s 12 sätestatakse välismaalase kohanemisprogrammis osalemise andmed

Võrreldes kehtiva määrusega on tegemist uue andmete kategooriaga. Praegu suunatakse

kohanemisprogrammi ainult need välismaalased, kellele on Eestis antud elamisluba. Alates

12.06.2026 rakenduvast Euroopa Liidu ühisest rahvusvahelise kaitse süsteemist on Eestil

kohustus pakkuda kohanemise programmi ka rahvusvahelise kaitse taotlejatele, et vähendada

ohu tekkimise riski Eesti avalikule korrale ja julgeolekule ning toetada välismaalaste iseseisvat

26

toimetulekut Eestis. Programm koosneb kohanemiseks vajaliku teabe õppest ja eesti keele

õppest. Kui rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja on suunatud kohanemisprogrammi kuid ta

ei ole ilma mõjuva põhjuseta selles osalenud, siis koosmõjus teiste asjaoludega, on seda

võimalik hinnata välismaalase koostöökohustuse täitmata jätmisena. Seetõttu on vajalik

töödelda andmeid rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja kohanemisprogrammi suunamise ja

seal osalemise kohta. Nimetatud andmeteks on:

1) isiku üldandmed;

2) programmi suunamise aeg;

3) programmis osalemise või selles mitteosalemise sooviavalduse registreerimise aeg;

4) programmi moodulites ja keeleõppes osalemise õiguse andmed;

5) programmi moodulites ja keeleõppes osalemise või mitteosalemise ning nende läbimise

andmed.

Eelnõu 4. peatükis määratakse kindlaks ajutise kaitse saaja, tema taotluste ja menetluste

kohta andmekogusse kantavad andmed

Võrreldes rahvusvahelise kaitsega on ajutine kaitse erandlik menetlus, mille eesmärk on anda

välismaalaste massilise sisserände korral viivitamatut ja ajutist kaitset välismaalasele juhul, kui

välismaalane ei saa päritoluriiki tagasi pöörduda. Ümberasustatud isikute massilise sisserände

olemasolu ja konkreetsete isikurühmade kirjeldus, kelle suhtes ajutist kaitset kohaldatakse,

määratakse kindlaks Euroopa Liidu Nõukogu otsusega, millega otsustatakse konkreetse

rändeolukorra lahendamine direktiivi 2001/55/EÜ (ajutise kaitse kohta) rakendamisega.

Direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 lõige 4. Selle alusel põhineb nõukogu otsus teabel, milleks on

olukorra ning ümberasustatud isikute liikumise ulatus, hinnang ajutise kaitse kehtestamise

kohasuse kohta, võttes arvesse erakorralise abi ja kohapealse tegevuse võimalust või nimetatud

meetmete sobimatust, ning muu oluline teave, mida saadakse liikmesriikidelt, EK-lt, UNHCR-

ilt ja teistelt asjaomastelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. Määruse (EL) 2024/1358

(Eurodac-süsteemi kohta) artikli 2 lõike 1 punkti 1 alusel on ajutise kaitse saaja isik, kellel on

ajutine kaitse, mis on määratletud direktiivi 2001/55/EÜ artikli 2 punktis a ja ajutist kaitset

käsitlevas nõukogu rakendusotsuses, või muu samaväärne riiklik kaitse, mis on kehtestatud

reageerimiseks samale sündmusele kui kõnealuses nõukogu rakendusotsuses. Eestis otsustab

välismaalaste Eestisse vastuvõtmise ohupiirkonnast või EL-i liikmesriigist Euroopa Liidu

Nõukogu ajutise kaitse kohaldamise otsuse alusel Vabariigi Valitsus.

Reageerimaks Venemaa sõjalisele sissetungile Ukrainasse, tegi EK 2. märtsil 2022 ettepaneku

rakendada direktiivi 2001/55/EÜ, misjärel võttis nõukogu 4. märtsil 2022. aastal esimest korda

vastu otsuse (EL) 2022/382 nimetatud direktiivi rakendamiseks, millega anti Ukrainas toimuva

sõjategevuse eest põgenevatele inimestele õigus ajutisele kaitsele.

Seega on ajutine kaitse välismaalasele Euroopa Liidu Nõukogu otsuse alusel antud kaitse, mida

ei ole erinevalt rahvusvahelisest kaitsest vajalik isiklikult taotleda. Kui välismaalane kuulub

õigustatud isikute ringi, siis tuleb talle anda elamisluba. Seetõttu on vajalik töödelda kõiki

elamisloa taotluse esitamiseks ja taotluse menetlemiseks vajalikke andmeid. PPA-l on kohustus

kindlaks teha, kas konkreetne välismaalane kuulub Euroopa Liidu Nõukogu otsuses nimetatud

isikute ringi ning kas esinevad talle elamisloa väljastamist välistavad asjaolud, milleks on oht

avalikule korrale või julgeolekule. Kuna ajutise kaitse saaja suhtes rahvusvahelise kaitse

vajadust ei hinnata, siis on ka tema suhtes töödeldavate andmete hulk võrreldes rahvusvahelise

kaitse taotlejaga väiksem, eriti eriliiki andmete osas.

27

Eelnõu §-s 13 määratakse kindlaks ajutise kaitse saaja ning selle alusel elamisloa taotleja

isikuandmed. Nagu eespool selgitatud, siis elamisloa taotluse osas on enamjaolt tegemist

kattuvate andmetega võrreldes rahvusvahelise kaitse ja elamisloa taotlejatega, mistõttu

sätestatakse lõikes 1, et ajutise kaitse saaja elamisloa taotluse menetluses töödeldakse käesoleva

määruse § 7 lõigetes 1–4, lõige 5 punktis 7-8 ja lõikes 6 nimetatud isikuandmed. Võrreldes

rahvusvahelise kaitse taotlejaga ei ole ajutise kaitse saaja puhul põhjendatud töödelda

välismaalase sooidentiteedi; seksuaalse sättumuse või sooväljenduse; rassi, rahvuse ja

rahvusrühma andmeid; usulise kuuluvuse ja poliitiliste veendumuste andmeid ega sotisaalsesse

gruppi kuulumise andmeid.

Lõikega 2 sätestataks, et lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele kantakse ajutise kaitse saaja kohta

andmekogusse muu asjakohane oluline teave, mida taotleja ise peab vajalikuks PPA-le esitada

seoses oma taotlusega. Sellisteks andmeteks võib olla teave selle kohta, kas taotleja on olnud

sõjakuriteo ohver või tunnistaja või põgenemise asjaolud vms teave, mida taotleja täiendavalt

asjakohaseks hindab.

Eelnõu §-s 14 määratakse kindlaks ajutise kaitse saaja taotluse ja menetluse andmed.

Sarnaselt määruse §-ga 13 märgitakse ka siin need asjakohased andmed, mida kogutakse

sarnaselt rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusega.

Lõikega 1 sätestatakse, et ajutise kaitse saaja taotluse ja menetluse kohta kantakse

andmekogusse käesoleva määruse § 8 lõigetes 2–6, 9, 11–13, 15, 16, 19, 21–24 ja 26 ning §-s

10 nimetatud andmed. Võrreldes kehtiva määrusega on ajutise kaitse saaja kohta kogutavateks

uuteks andmeteks osad määruse (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 26

rakendamise kohustusest tulenevad andmed. Need andmed, mida Eurodac-süsteemi tuleb

ajutise kaitse saaja kohta salvestada, on järgmised:

- sõrmejälgede andmed;

- näokujutis;

- perekonnanimi (perekonnanimed) ja eesnimi (eesnimed), sünnijärgne nimi (nimed) ja

varem kasutatud nimed ning kõik varjunimed, mis võimaluse korral sisestatakse eraldi;

- kodakondsus(ed);

- sünniaeg;

- sünnikoht;

- päritoluliikmesriik, ajutise kaitse saajaks registreerimise koht ja kuupäev;

- sugu;

- olemasolu korral isikut tõendava või reisidokumendi liik ja number, selle välja andnud

riigi kolmetäheline kood ja dokumendi kehtivusaeg;

- olemasolu korral isikut tõendava või reisidokumendi skaneeritud värvikoopia koos

märkega selle autentsuse kohta, või kui see ei ole kättesaadav, muu dokumendi

skaneeritud värvikoopia;

- viitenumber, mida kasutab päritoluliikmesriik;

- biomeetriliste andmete võtmise kuupäev;

- andmete Eurodac-süsteemi edastamise kuupäev;

- operaatori kasutajatunnus;

- asjakohasel juhul asjaolu, et varem ajutise kaitse saajana registreeritud isiku suhtes

kehtib üks direktiivi 2001/55/EÜ artiklis 28 sätestatud välistamise põhjustest;

- viide asjakohasele nõukogu rakendusotsusele.

28

Nende andmete töötlemine on vajalik isiku identiteedi kontrollimiseks ja menetluse

dokumenteerimiseks.

Lõikega 2 sätestatakse, et lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule kantakse ajutise

kaitse saaja taotluse ja menetluse kohta andmekogusse ka

1) andmed pärast elamisloa saamist Eestist kodumaale lahkumise ja Eestisse tagasipöördumise

kohta;

2) Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki üleviimise ja selleks nõusoleku andmise andmed.

Võrreldes kehtiva määrusega on tegemist uute andmetega, mille vajadus on ilmnenud

esmakordse ajutise kaitse direktiivi rakendamise jooksul alates 04.03.2022. Direktiivi

2001/55/EÜ artikli 26 lõike 1 kohaselt teevad liikmesriigid omavahel koostööd ajutist kaitset

saavate isikute elukoha üleviimiseks ühest liikmesriigist teise, kui asjaomased isikud nimetatud

üleviimisega nõustuvad. Sätte rakendamine eeldab, et liikmesriigid koguvad ja vahetavad

vastavat informatsiooni üleviimise kohta ja ajutise kaitse staatuse kehtivusaja kohta.

Lisaks sätestab direktiiv selliste üleviimiste kohta koostöö ja teabevahetuse kohustuse, mis

hõlmab liikmesriikide vahelisi protseduure ja andmeid. See on alus, miks on vajalik

andmekogusse lisada teave Eestist teise EL liikmesriigi üleviimise ja nõusoleku andmise kohta.

Samuti viitab direktiiv ajutise kaitse lõppedes või selle raames tehtavates kokkulepetes

vabatahtlikule tagasipöördumisele päritoluriiki, mis tugineb ka liikmesriikide koostööle ja

teabe jagamisele selle kohta, kas isik on lahkunud ning millistel tingimustel on ta Eestisse tagasi

pöördunud. Seda käsitlevate sätete rakendamiseks on vaja koguda andmeid pärast elamisloa

saamist toimuva lahkumise ja tagasipöördumise kohta.

Eelnõu 5. peatükis määratakse kindlaks perekonnaliikme, tema taotluse ja menetluse

kohta andmekogusse kantavad andmed.

Käesolevas peatükis on hõlmatud nii need perekonnaliikme andmed, mida rahvusvahelise

kaitse ja elamisloa taotleja esitab oma perekonnaliikmete kohta, mida ajutise kaitse saaja esitab

oma perekonnaliikmete kohta kui ka andmed, mida esitab kaitse saaja perekonnaliige ise kui ta

taotleb tähtajalist elamisluba, et asuda elama Eestisse oma kaitse saajast perekonnaliikme

juurde. Samuti on hõlmatud andmed, mis on vajalik esitada esmakordsel elamisloa taotlemisel

kui elamisloa pikendamise taotlemisel.

Eelnõu §-s 15 määratakse kindlaks, rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saanud

välismaalase perekonna liikme, tema taotluse ja menetluse andmed, milleks on tema

isikuandmed, tema esitatud taotluste ja nende menetlemisega seotud andmed.

Perekonnaliikmeks loetakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §-s 6

nimetatud isikut.

Võrreldes kehtiva määrusega on lisaks taotleja esitatud perekonnaliikmete andmetele lisatud ka

andmed, mis on vajalikud perekonnaliikme elamisloa taotluse menetlemiseks. Samuti on

erinevate kaitseliikide suhtes perekonnaliikmete ringi kuuluvate inimeste ring ühtlustatud.

Eelnõu §-s 16 määratakse perekonnaliikme elamisloa taotlemisel ja pikendamisel

andmekogusse kantavad isikuandmed.

29

Rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saanud välismaalase perekonna liikme elamisloa

taotlemisel ja pikendamisel kogutavad isikuandmed on vajalikud isiku identiteedi

tuvastamiseks, menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks, perekonna seoste hindamiseks ning EL

varjupaigareformi aktidest tulenevate kohustuste täitmiseks.

Andmete töötlemine on vajalik määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) kohaselt menetluse

läbipaistvuse ja identiteedi tuvastamiseks, määruses (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta)

reguleeritud rahvusvahelise kaitse saaja õiguste, perekonna ühtsuse ja kaitsevajaduste

hindamise tagamiseks ning määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) kohase menetluse

dokumenteerimise, vastutuse ja järelevalve tagamiseks.

Isiku üldandmete ning kehtivuse kaotanud andmete kogumine tuleneb määruse (EL) 2024/1348

(menetluse kohta) artiklitest 26–33, mis sätestavad taotluse registreerimise ja info kogumise

nõuded ning mida töödeldakse varasemate isikuandmete kontrollimiseks ja identiteedi

kinnitamiseks.

Eriliiki isikuandmete kogumine on samuti vajalik isiku identifitseerimiseks ning nende

töötlemise õigus tuleneb määruse (EL) 2024/1356 (taustakontrolli kohta) artiklist 8.

Muude isikuga seotud andmete kogumine ja töötlemine on vajalik menetluse läbiviimiseks,

perekonna seoste ja kaitsevajaduse hindamiseks ning tuleneb määruse (EL) 2024/1348

(menetluse kohta) artiklitest 26–33, määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artiklitest

3, 4 ja 17 ning määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artiklist 40 jj.

Perekonnaliikmete andmeid töödeldakse määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artiklite

27–28, määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artiklite 17 ja 18 ning määruse (EL)

2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 40 jj alusel.

Isikut tõendava dokumendi andmete töötlemine on vajalik identiteedi kinnitamiseks ja

menetluse õigsuse tagamiseks ja tuleneb määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artiklitest

26–33 ja määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artiklist 40 jj.

Taotluse ja menetluse andmeid töödeldakse menetluse läbipaistvuse, jälgitavuse ja

dokumenteerimise kohustuse täitmiseks ning elamisloa otsuse andmeid otsuse õiguspärasuse ja

järelevalve tagamiseks määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artiklite 26–33 ja määruse

(EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 40 jj alusel.

Eelnõu §-s 17 määratakse perekonnaliikme elamisloa ja selle pikendamise taotluse ja

menetluse andmed.

Taotluse andmete kandmine andmekogusse võimaldab dokumenteerida taotluse esitamise ja

registreerimise kuupäevi ning numbrit, tuvastada menetlusse võtnud ametnikku ja tagada

vastutus otsuse tegemise eest ning jälgida taotluse staatust kogu menetluse jooksul. Menetluse

käigus kogutud tähtsust omavate asjaolude ja dokumentide andmete kandmine võimaldab

toetada otsuse tegemist ja tagada selle korrektsus ning pakkuda andmeid hilisema järelevalve

jaoks.

Taotluse ja menetluse andmete kandmine andmekogusse on seega vajalik menetluse

läbipaistvuse, jälgitavuse ja õiguspärasuse tagamiseks. Määrus (EL) 2024/1348 (menetluse

30

kohta) sätestab menetluse läbipaistvuse ja otsustamise dokumenteerimise nõuded ning määrus

(EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) vastutuse ja menetluse jälgitavuse tagamise kohustuse.

Eelnõu §-s 18 määratakse kindlaks perekonnaliikme elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise,

elamisloa andmise ja pikendamise, sellest keeldumise ning kehtetuks tunnistamise otsuse

andmed.

Nende andmete andmekogusse kandmine on vajalik menetluse läbipaistvuse, järelevalve ja

õiguspärasuse tagamiseks. Ka määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) sätestab menetluse

läbipaistvuse ja otsustamise dokumenteerimise nõuded ning määrus (EL) 2024/1351

(rändehalduse kohta) vastutuse ja menetluse jälgitavuse tagamise kohustuse.

Eelnõu §-s 19 määratakse perekonnaliikme abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde

elama asumise andmed.

Abikaasa või registreeritud elukaaslase andmete küsimine on vajalik perekondliku seose ja

kooselu tuvastamiseks. Sealhulgas saab seekaudu kontrollida abielu või kooselu õiguslikku

staatust, arvestada varasemaid abielusid ja registreeritud kooselu, et vältida võimalike pettusi

või vastuolusid abikaasa/registreeritud elukaaslase staatusega. Andmete töötlemine on

kooskõlas määrustega (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) kui ka 2024/1351 (rändehalduse

kohta), mis nõuavad perekonnaliikmete seoste kontrollimist ja individuaalset hindamist ning

rõhutavad perekonna ühtsuse põhimõtet.

Eelnõu §-s 20 määratakse perekonnaliikme lapse alaliselt Eestis elava vanema juurde elama

asumise andmed.

Määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) nõuab perekondlike seoste kontrollimist ja

individuaalset hindamist ning määrus (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) rõhutab perekonna

ühtsuse põhimõtet ja pereliikmete seoste arvestamist.

Teise vanema andmete küsimine on vajalik lapse parimate huvide põhimõtte järgimiseks,

sealhulgas selleks, et välistada olukorrad, kus lapse ümberasumine toimub teise

hooldusõigusliku vanema õigusi rikkudes. Vanemate kontaktandmete küsimine on vajalik lapse

tegeliku elama asumise kontrollimiseks, menetlusdokumentide tõhusa kättetoimetamise

võimaldamiseks ning vajadusel täiendavate asjaolude selgitamiseks. See aitab tagada menetluse

läbipaistvust ja õiguspärasust.

Eelnõu §-s 21 määratakse perekonnaliikme vanema alaliselt Eestis elava lapse või lapselapse

juurde elama asumise andmed.

Täiendavate andmete küsimine on vajalik perekondliku seose tuvastamiseks, tegeliku elama

asumise kontrollimiseks ning ülalpidamisvõime hindamiseks. Nõue tagab nii menetluse

õiguspärasuse kui ka perekonna ühtsuse põhimõtte rakendamise.

Näiteks lapse või lapselapse nime ja isikukoodi (või sünniaja) küsimine on vajalik isiku üheseks

tuvastamiseks ning perekondliku seose kontrollimiseks rahvastikuregistri ja muude

andmekogude kaudu. Määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) nõuab perekondlike seoste

kontrollimist ja individuaalset hindamist rahvusvahelise kaitse menetluses. Ka määrus (EL)

2024/1351 (rändehalduse kohta) käsitleb perekonna ühtsuse põhimõtte arvestamist ja vastutuse

31

määramist perekondlike sidemete alusel. Ilma nimetatud andmeteta ei ole võimalik veenduda,

et taotlus tugineb tegelikele perekondlikele suhtele.

Kontaktandmete küsimine aitab tagada menetluse tõhususe ja õiguspärasuse, aga samas

võimaldab ka hinnata, kas perekonna taasühinemine toimub ka sisuliselt, mitte üksnes

formaalselt.

Ülalpeetavate arvu küsimine võimaldab hinnata kutsuja majanduslikku ja sotsiaalset võimekust

tagada perekonna toimetulek. See on oluline proportsionaalsuse põhimõtte järgimiseks ning

kooskõlas määrusega (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta), mis sätestab rahvusvahelise

kaitse saajate õigused, perekonna ühtsuse põhimõtte ning kohustuse arvestada individuaalseid

asjaolusid.

Kogutavate andmete töötlemine on eesmärgipärane, vajalik perekondliku seose ja tegelike

asjaolude kontrollimiseks ning proportsionaalne taotletava eesmärgiga. Andmeid töödeldaks

üksnes ulatuses, mis on vältimatult vajalik perekonna taasühinemise menetluse läbiviimiseks

ning perekonna ühtsuse põhimõtte tagamiseks.

Eelnõu §-s 22 määratakse perekonnaliikme eestkostetava alaliselt Eestis elava eestkostja juurde

elama asumise andmed.

Rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saanud välismaalase perekonnaliikme tähtajalise

elamisloa taotlemisel ja pikendamisel eestkostetava elama asumiseks alaliselt Eestis elava

eestkostja juurde kantakse andmekogusse täiendavalt järgmised andmed:

1) eestkostja nimi, Eesti isikukood või sünniaeg;

2) eestkostja kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress;

3) ülalpeetavate arv.

Andmete töötlemine võimaldab tuvastada eestkostja isikusamasuse ja kontrollida

eestkostesuhte olemasolu, hinnata tegelikku elama asumist ning tagada menetlusdokumentide

kättetoimetamine, hinnata eestkostja võimet tagada eestkostetava ülalpidamine ja heaolu.

Andmete töötlemine on kooskõlas määrusega (EL) 2024/1348 (menetluse kohta), mis näeb ette

taotleja ja perekondlike seoste kontrolli ning individuaalse hindamise, määrusega (EL)

2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta), mis sätestab rahvusvahelise kaitse saajate õigused ning

perekonna ühtsuse ja lapse parimate huvide arvestamise ning määrusega (EL) 2024/1351

(rändehalduse kohta), mis reguleerib vastutuse ja perekondlike seoste arvestamist

rahvusvahelise kaitse menetlustes.

Kogutavad andmed on eesmärgipärased ja proportsionaalsed ning neid töödeldakse üksnes

ulatuses, mis on vajalik elamisloa menetluse läbiviimiseks ja eestkostetava parimate huvide

tagamiseks.

Eelnõu 6. peatükis reguleeritakse andmete kandmine andmekogusse ja andmevahetus

teiste andmekogudega.

Eelnõu §-s 23 määratakse andmeandjad.

Praegu kehtivas määruses sätestatud andmeandjate nimekiri ei vasta enam vajadustele ning

kajastab ainult järgmist:

1) vastutav töötleja;

2) Sotsiaalministeerium, rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskus ja kinnipidamiskeskus;

32

3) kinnipidamisasutused;

4) rahvusvahelise kaitse taotleja ja rahvusvahelise kaitse saaja;

5) rahvusvahelise kaitse saanud välismaalane, kes taotleb enda või oma seaduslikult esindatava

kohanemisprogrammis osalema suunamist või mittesuunamist.

Võrreldes kehtiva määrusega on andmeandjaid korrastatud. Sotsiaalministeeriumi asemel on

rahvusvahelise kaitse taotlejate ja ajutise kaitse saajate vastuvõtu tagajaks

Sotsiaalkindlustusamet. Seetõttu on andmeandja Sotsiaalministeerium asendatud

Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregistriga. Kohanemisprogrammis

osalemist taotlev inimene on asendatud kohanemisprogrammi andmekoguga.

Võrreldes kehtiva määrusega on andmeandjate nimekirja lisandunud kõik andmekogud,

millesse on vajalik teha päringudi x-tee kaudu, ning millest saadud andmeid töödeldaks kaitse

ja elamisloa taotluse menetlustes. Nendeks andmekogudeks on:

- automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteem ABIS – välismaalase biomeetrilised

andmed. Andmed on vajalikud Eurodac-süsteemi edastamiseks ja isiku tuvastamiseks.

- Eesti hariduse infosüsteem – välismaalase Eestis õppimisega seotud andmed. Need

andmed on vajalikud vastutava liikmesriigi määramise menetluseks, sest varasem Eestis

õppimine võib olla vastutuse määramise kriteeriumiks. Samuti on õppimise andmed

vajalikud taotleja ütluste kontrollimiseks.

- Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu – Eestis

ebaseadusliku viibimise ja Eestist lahkuma kohustamise menetlusega seotud andmed

ning rahvusvahelise kaitse taotleja taustakontrolli andmed. Taustakontrolli andmed on

vajalikud määruse (EL) 2024/1256 rakendamiseks ning rahvusvahelise kaitse ja

tagasisaatmise menetluse vastastikuseks sujuvaks üleminekuks, sealhulgas ühise

haldusakti tegemiseks ja edukaks väljasaatmise korraldamiseks.

- Elamislubade ja töölubade register – välismaalase Eestis elamise ja töötamise

menetlusega seotud andmed, mis on vajalikud elamislubade ja dokumentide

väljastamise otsuste tegemiseks.

- Eurodac-süsteem – Eurodac-süsteemi välismaalase kohta salvestatud andmed. Andmed

on vajalikud määruse (EL) 2024/1358 rakendamiseks.

- Euroopa karistusregistrite infosüsteem – karistusandmed on vajalikud inimese

käitumisest tuleneda võiva ohuga Eesti avalikule korrale või julgeolekule.

- Euroopa Liidu ühtne viisainfosüsteem ja viisaregister – lühiajalise viisa menetlusega

seotud andmed ja välismaalase Eestis ajutise viibimise menetlusega seotud andmed.

Teave on vajalik inimese reisiteekonna tuvastamiseks ja vastutava liikmesriigi

määramiseks.

- Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem – välismaalase reisiloa andmed.

- infosüsteem POLIS – süüteomenetluse, ennetava tegevuse, otsimise ja jälitusmenetluse

andmed.

- Interpoli andmebaasid – isikuandmed ning varastatud või kaotatud reisidokumendi

andmed.

- karistusregister –karistusandmed.

- kodakondsuse andmekogu – kodanikuks saamise andmed.

- piirikontrolli infosüsteem – piiriületusega seotud andmed.

- riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem – automaatkalkulaatori andmed ja

välismaalase isikliku toimikuga ning sellega seotud riiki sisenemise ja riigist lahkumise

andmestikuga või andmestikega ning sisenemiskeelu andmestikuga seotud andmed.

- Schengeni infosüsteemi riiklik register – loovutamise või väljaandmise eesmärgil

tagaotsitava isiku andmed, välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu andmed,

33

lahkumisettekirjutuse või kohtulahendiga pandud lahkumiskohustuse andmed, kadunud

isiku või sellise isiku andmed, kes on vaja tema enda turvalisuse huvides või kaitseks

ohu eest ajutiselt paigutada turvalisse paika, tagaotsitava tunnistaja ja süüdistatava või

süüdimõistetu andmed, andmed isiku, dokumendiplangi ja isikut tõendava dokumendi

kohta varjatud, küsitlus- või erikontrolli teostamiseks ning varastatud, ebaseaduslikult

omastatud või kaotatud dokumendiplangi ja kehtetuks tunnistatud isikut tõendava

dokumendi andmed, mis on kantud Schengeni infosüsteemi riiklikusse registrisse

arestimise, konfiskeerimise või kriminaalmenetluses asitõendi tagamiseks.

- sissesõidukeeldude riiklik register – välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu

andmed.

- välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu – välismaalase

lühiajalise Eestis töötamise menetlusega seotud andmed.

Eelnõu §-s 24 sätestatakse andmevahetus andmekogude vahel.

Võrreldes kehtiva määrusega on regulatsioonis tehtud üks muudatus. Täpsustatud on, et

andmevahetus toimub võimalusel riigi infosüsteemi andmevahetuskihi X-tee kaudu.

Eelnõu §-s 25 määratakse andmete andmekogusse kandmise alusdokumendid. Võrreldes

kehtiva määrusega regulatsioonis muudatusi ei tehta.

Eelnõu §-s 26 sätestatakse andmete andmekogusse kandmise kord. Võrreldes kehtiva

määrusega regulatsioonis muudatusi ei tehta.

Eelnõu §-s 27 on sätestatud, kuidas toimub andmete õigsuse tagamine.

Võrreldes kehtiva määrusega regulatsioonis muudatusi ei tehta. Andmeandja vastutab tema

esitatud andmete ning alusdokumentidel olevate andmete õigsuse eest alusdokumendi esitamise

ajal. Andmekogu vastutav töötleja vastutab, et andmekogusse kantud andmed vastavad

andmeandja esitatud andmetele.

Eelnõu §-s 28 reguleeritakse, kuidas toimub ebaõigete andmete parandamine. Võrreldes

kehtiva määrusega regulatsioonis muudatusi ei tehta.

Eelnõu 7. peatükis reguleeritakse andmekogu andmetele juurdepääsu ja andmekogust

andmete väljastamist.

Eelnõu §-s 29 määratakse kindlaks, kellel on juurdepääs andmekogu andmetele. Samuti

määratakse kindlaks, kes otsustab kolmandatele isikutele andmetele juurdepääsu andmise ja

millisel alusel see toimub.

Võrreldes kehtiva määrusega regulatsioonis muudatusi ei tehta

Eelnõu §-s 30 sätestatakse, kuidas toimub andmekogust andmete väljastamine. Võrreldes

kehtiva määrusega regulatsioonis muudatusi ei tehta.

Eelnõu 8. peatükis reguleeritakse andmekogu andmete säilitamine, järelevalve

andmekogu pidamise üle, andmekogu pidamise rahastamine ja andmekogu

likvideerimine.

34

Eelnõu §-s 31 sätestatakse andmekogu andmete säilitamise tähtajad. Võrreldes kehtiva

määrusega on selles tehtud muudatusi.

Määruse (EL) 2024/48 (menetluse kohta) artikli 72 kohaselt on kohustuslik säilitada artiklites

27 ja 28 osutatud andmeid kümme aastat alates rahvusvahelise kaitse taotluse kohta lõpliku

otsuse tegemise kuupäevast. Andmed kustutatakse nimetatud tähtaja möödudes või juhul, kui

need on seotud isikuga, kes on saanud ükskõik millise liikmesriigi kodakondsuse enne selle

tähtaja möödumist, kohe, kui liikmesriik saab teada, et asjaomane isik on kodakondsuse saanud.

Kõiki andmeid säilitatakse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679, sealhulgas eesmärgi piirangu

ja andmete säilitamise piirangu põhimõttega.

Rahvusvahelise kaitse taotleja, ümberasustatava ja ümberpaigutatava ning nende taotluse ja

menetluste, Ajutise kaitse saaja, tema taotluste ja menetluste ja Perekonnaliikme, tema taotluse

ja menetluse andmeid säilitatakse andmekogus kümme aastat rahvusvahelise kaitse taotluse

suhtes lõpliku otsuse tegemise või ajutise kaitse alusel elamisloa otsuse ja perekonnaliikme

elamisloa otsuse tegemise kuupäevast arvates.

Rahvusvahelise kaitse taotleja, ümberasustatava ja ümberpaigutatava üldandmeid,

rahvusvahelise kaitse ning elamisloa andmise ja andmisest keeldumise otsuse andmeid,

rahvusvahelise kaitse äravõtmise ja elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse andmeid

säilitatakse andmekogus 50 aastat.

Biomeetrilised andmed kustutatakse andmekogust viivitamata pärast isiku tuvastamise või

isikusamasuse kontrollimise võrdlusuuringu tegemist.

Pärast säilitamistähtaja möödumist andmed kustutatakse.

Eelnõu §-s 32 sätestatakse andmekogu kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks vajalikud

logiandmed ning määratakse kindlaks logiandmete säilitamise aeg.

Vastavalt lõikele 1 säilitatakse andmekogus päringu või kande kohta vähemalt järgmised

logiandmed:

1) päringu või kande tegija ees- ja perekonnanimi ning isikukood või asutus, arvestades

riigisaladuse või salastatud välisteabe seaduses sätestatut;

2) päringu või kande tegemise kuupäev ja kellaaeg;

3) päringu eesmärk;

4) toimingu ja andmete liik.

Kuna andmekogu andmed on juurdepääsupiiranguga ning tunnistatud asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teabeks, on juurdepääs neile ette nähtud üksnes vastutava töötleja

ametnikel ja töötajatel, kellel on neid vaja teenistus- ja tööülesannete täitmiseks, ning

järelevalveasutusel neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Seetõttu on andmekogu

kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks ja võimalike rikkumiste tuvastamiseks vaja säilitada

lõikes 1 toodud andmed logiandmetena.

Vastavalt lõikele 2 säilitatakse nimetatud logiandmeid kümme aastat pärast päringu või kande

tegemist.

35

Eelnõu §-33 määratakse, et järelevalvet andmekogu pidamise üle teostatakse isikuandmete

kaitse seaduse ning avaliku teabe seadusele vastavalt. Võrreldes kehtiva määrusega

regulatsioonis muudatusi ei tehta.

Eelnõu §-s 34 nähakse ette andmekogu arendus- ja hoolustööde ning pidamise rahastamine

riigieelarvest. Võrreldes kehtiva määrusega regulatsioonis muudatusi ei tehta.

Eelnõu §-s 31 sätestatakse andmekogu likvideerimise alused. Võrreldes kehtiva määrusega

regulatsioonis muudatusi ei tehta.

Eelnõu §-s 34 määratakse andmekogu rahastamine

Andmekogu hooldus- ja arendustöid ning pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutavale ning

volitatud töötlejale selleks eraldatud rahalistest vahenditest.

Täiendavalt kaetakse rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide arendamise ja

ülalpidamise kulud EL Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ja taustakontrolli andmete

osas EL Piirihalduse - ja viisapoliitika fondist.

Eelnõu §-s 35 sätestatakse andmekogu likvideerimise kord.

Võrreldes kehtiva määrusega muudatusi ei tehta. Andmekogu likvideerimise otsustab Vabariigi

Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Andmekogu likvideeritakse kooskõlas

arhiiviseaduses ja avaliku teabe seaduses sätestatud nõuetega.

Eelnõu 9. peatükis nähakse ette määruse jõustumine. Määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal,

kuna siis jõustub ka eelnõuga seotud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus ja

alustatakse Euroopa Liidu ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigustiku rakendamisega.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega. Eelnõus on arvestatud Euroopa Liidu õigusega ning

viidud Eesti siseriiklik õigus sellega vastavusse. Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Liidu

õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347, mis käsitleb nõudeid, millele

kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et

kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava

kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse

sisule, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks

direktiiv 2011/95/EL (ELT L, 2024/1347, 22.05.2024) (edaspidi määrus 2024/1347/EL

(kvalifikatsioonitingimuste kohta));

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348, millega luuakse

rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv

36

2013/32/EL (ELT L, 2024/1348, 22.05.2024) (edaspidi määrus 2024/1348/EL

(menetluse kohta));

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1349, millega kehtestatakse piiril

toimuv tagasisaatmismenetlus ja muudetakse määrust (EL) 2021/1148 (ELT L,

2024/1349, 22.5.2024) (edaspidi määrus 2024/1349/EL (tagasisaatmise piirimenetluse

kohta));

4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1350, millega luuakse liidu

ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistik ning muudetakse

määrust (EL) 2021/1147 (ELT L, 2024/1350, 22.05.2024) (edaspidi määrus

2024/1350/EL (ümberasustamise kohta));

5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja

rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060

ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/2013 (ELT L 2024/1351, 22.05.2024)

(edaspidi määrus 2024/1351/EL (rändehalduse kohta));

6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse

kolmanda riigi kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr

767/2008, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356,

22.05.2024) (edaspidi määrus 2024/1356/EL (taustakontrolli kohta));

7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358, millega luuakse biomeetriliste

andmete võrdlemise Eurodac-süsteem, et kohaldada tulemuslikult määruseid (EL)

2024/1351 ja (EL) 2024/1350 ja nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ ning tuvastada

ebaseaduslikult riigis viibivad kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud,

ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli päringuid andmete

võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega

muudetakse määruseid (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/818 ja tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 603/2013 (ELT L, 2024/1358, 22.05.2024) (edaspidi määrus

2024/1358/EL (Eurodac-süsteemi kohta));

8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359, mis käsitleb kriisi ja

vääramatu jõuga seotud olukordi rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas ning

millega muudetakse määrust (EL) 2021/1147 (ELT L, 2024/1359, 22.05.2024)

(edaspidi määrus 2024/1359/EL (kriisihalduse kohta));

9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2303, mis käsitleb EL-i

Varjupaigaametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 439/2010 (ELT L

468, 30.12.2021, lk 1–54) (edaspidi määrus 2021/2303/EL (EL-i Varjupaigaameti

kohta));

10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346, millega sätestatakse

rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (ELT L, 2024/1346, 22.05.2024)

(edaspidi direktiiv 2024/1346/EL (vastuvõtutingimuste kohta)) (edaspidi koos Euroopa

ühise varjupaigasüsteemi õigusaktid).

Eelnõu koostamisel on arvestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis on kooskõlas

isikuandmete kaitse üldmäärusega.

6. Määruse mõjud

Arendustööde tulemusena tagatakse Euroopa Liidu ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi

õigusaktide täitmine. Eelkõige muutuvad arenduste tulemusel rahvusvahelise kaitse menetlused

kiiremaks, menetlustähtaegade andmebaasipõhine haldamine väldib toimingute kuhjumist ja

37

menetlustähtaegadest mitte kinni pidamist. Täiendavalt arendatakse ajutise kaitse direktiivi

rakendamise käigus saadud kogemuse pinnalt andmekogu kasutaja funktsionaalsusi. Samuti on

võtmetähtsusega arenduseks menetluste prioriseerimine, et tõsta menetluste tõhusust eelkõige

ootamatult suure arvu samaaegase sisserändajate taotluste esitamise olukorras.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Muudatustega kaasnevad mõjud isikuandmete töötlemisele, täpsemalt andmekoosseisule ja

andmete säilitamise tähtajale. Mõjusid on detailselt hinnatud välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse seletuskirja punktis 6.5.

Muudatusega ei kaasne olulist mõju isikuandmete töötlemisele. Muudatusel on positiivne mõju,

sest need aitavad tagada välismaalaste õiguste tõhusa kaitse.

7. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Muudatuste rakendamine toob kaasa:

1) infosüsteemide arendamise ja haldamise kulud ning

2) koolitus- ja teavitustegevuse kulud.

Muudatuste rakendamine eeldab infotehnoloogilisi arendustöid. PPA tellimuse kohaselt teeb

SMIT arendustöid RAKS-i õigusaktidega vastavusse viimiseks. Arendustöödega kaasnevad

kulud 7 220 282,36 eurot, mida rahastatakse EL Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ja

EL Piirihalduse - ja viisapoliitika fondist (edaspidi BMVI) ning kaasrahastatakse

Siseministeeriumi haldusala eelarvest.

Rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemi RAKS järjepidevaks arendamiseks, parimate

lahenduste väljatöötamiseks ning töösse rakendamiseks on perioodiks 01.01.2023–31.12.2029

planeeritud 2 370 827,20 eurot, millest moodustab 1 778 120,40 AMIF rahastus ja kaasrahastus

592 706,80 eurot Siseministeeriumi haldusala eelarvest.

Varjupaiga valdkonna IT-arenduste ülalpidamiskulud on perioodiks 01.01.2023–31.12.2029

planeeritud 309 455,16 eurot, millest AMIF rahastuse toel kaetakse 232 091 eurot.

Kaasfinantseering 37 77 363,79 eurot kaetakse Siseministeeriumi haldusala eelarvest.

Infovahetuse tõhustamiseks taustakontrolli ja piirimenetluse ajal on perioodiks 1.10.2025–

31.12.2029 planeeritud 4 540 000,00 eurot EL Piirihalduse - ja viisapoliitika fondi (edaspidi

BMVI) erimeetme rahastusest, mis sisaldab kaasfinantseeringut Siseministeeriumi haldusala

eelarvest.

Euroopa Liidu ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktide rakendamise, VRKS-i ja

RAKS põhimääruse jõustumiseks valmivad 12.06.2026. aastal järgmised RAKS arendused:

1. uued rahvusvahelise kaitse ja elamisloa andmise ja sellest keeldumise otsuste aluste

kasutamine;

2. taustakontrolli andmete töötlemise võimekus;

3. vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise hinnangu andmete töötlemise

võimekus;

38

4. võimekus eristada ümberpaigutamise ja - asustamise mehhanismi kaudu vastu võetud

välismaalaste taotluste menetlusi tavapärastest rahvusvahelise kaitse taotluste

menetlustest Eurodac-süsteemi kategooriate kaupa;

5. võimalus eristada kiirendatud menetlusi ja piirimenetlusi võrreldes tavapärase

rahvusvahelise kaitse menetlusega;

6. võimekus edastada andmeid Eurodac-süsteemi;

Perioodil 01.07.2026–31.12.2029 valmivad järgmised RAKS arendused:

1. rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikmete elamisloa taotluse menetluse

terviklahendus;

2. vastutava liikmesriigi määramise menetluse terviklahendus sh DublinEx vormide

genereerimine tähtajaga 31.12.2028. Sellele eelneval perioodil kasutatakse eu-LISA

tehnilist lahendust;

3. Isiklike vestluste audiosalvestiste töötlemise võimekus;

4. Elektroonilise kohtutega suhtlemise keskkonnaga E-toimik liidestamine 2028 – 2029.

aasta jooksul;

5. Kohanemise andmekogu KOPA liidestamine 2028 – 2029. aasta jooksul;

6. Ümberpaigutamise menetluse loomine 2028 – 2029. aasta jooksul;

7. Menetluste prioriseerimise võimekus;

8. Lapse parimate huvide hindamiseks vajalike andmete töötlemise võimekus

9. Juhtumite haldamise süsteemi loomine tähtajaga 2028. aasta, sealhulgas menetleja

töölaua loomine, menetlustähtaegade arvestamine ja kuvamine, menetluste järjestamine

prioriteetsuse järgi funktsionaalsus

10. Arhiveerimine ja andmete kustutamine

11. Rahvusvahelise kaitse saaja ning tema perekonnaliikme elamisloa andmete RAKS-s

töötlemine

Otsest mõõdetavat rahalist tulu muudatuste rakendamisega ei kaasne. Menetluskeskkonna

kaasajastamine tagab paindlikkuse, mis võimaldab tulevikus rakendada selles tõhusamalt

erinevaid muudatusi. Seeläbi hoitakse kokku ka arenduskulusid.

8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal. Jõustumisaeg on seotud Euroopa Liidu ühise

rahvusvahelise kaitse süsteemi õigustiku rakendamisega ja välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse jõustumisega.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile,

Kaitsepolitseiametile, PPA-le ja SMIT-ile.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

11.03.2026 nr 1-6/3423-1

Siseministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Siseministeerium esitab Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks ning Andmekaitse

Inspektsioonile, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ja SMIT-ile arvamuse

avaldamiseks Siseministri määruse „Rahvusvahelise kaitse andmise registri põhimäärus“

eelnõu. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS).

Palume Teie kooskõlastust ja arvamust kümne tööpäeva jooksul alates eelnõu

avaldamisest EISis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Arvamuse avaldamiseks:

Andmekaitse Inspektsioon

Kaitsepolitseiamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus