Arvamuse avaldamine eelnõule

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Teie 17.02.2026 nr 2-2/584-1 Meie 10.03.2026 nr 2.3-4/26/655-2

Arvamuse avaldamine eelnõule (tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus) Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks tööturumeetmete

seaduse (TöMS) ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Meil on esitatud

eelnõus osas järgmised tähelepanekud.

Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt on töötukassal käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eesmärgi

saavutamiseks õigus saada kohaliku omavalitsuse üksuselt ja edastada kohaliku omavalitsuse

üksusele isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.

Selgitame, et igasugune isikuandmete töötlemine riivab PS §-s 26 sätestatud õigust eraelu

puutumatusele. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega.

See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt

teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes

väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes

kõik olulised otsused langetama seadusandja. Ka Riigikohus on rõhutanud, et intensiivse riive

korral ei ole piisav üldsõnaline riivet lubav seadusenorm, vaid olulisuse põhimõttest tulenevalt

peab seadusandja otsustama lubatava haldustegevuse sisu, ulatuse ja mahu.

Kui isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb seadusest, peab seaduse norm vastama teatud

tingimustele1. Nõuded isikuandmete töötlemisele (sh sellele, mida riigisisene norm peab

sisaldama) tulenevad isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM), isikuandmete kaitse seadusest

(IKS) ja põhiseadusest. Konkreetsel juhul kohalduva õigusraamistiku peab normi looja tegema

kindlaks reguleeritava andmetöötluse eesmärgist lähtudes.

Eelnevat kokku võttes ei sobi isikuandmete töötlemise seaduslikuks aluseks niivõrd üldine säte.

Seadus peab määrama muu hulgas töödeldavate isikuandmete koosseisu. Kui seaduses ei ole

võimalik isikuandmete koosseisu täpselt esitada, siis tuleb seaduses nimetada isikuandmete

kategooria ja täpsustamiseks anda volitusnorm.

Seletuskirja kohaselt on andmekoosseis, mida töötukassa võib kohalikule omavalitsusele edastada,

sätestatud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruse § 13 punktis 3. Samuti saab

töötukassa nõustaja kohalikult omavalitsuselt tööotsingute toetamiseks vajalikke andmeid (näiteks

isikule osutatavate teenuste ja toetuste kohta). Andmekoosseis, mida on võimalik kohalikult

omavalitsuselt küsida, on loetletud TöMS § 5 lõike 7 punktis 7 ja töötukassa andmekogu

põhimääruses. Viidatud põhimäärused aga reguleerivad andmevahetust andmekogude vahel ega

1 Vt Justiits- ja Digiministeeriumi juhist isikuandmete ja avaliku teabe töötlemise ning andmekogude reguleerimise kohta eelnõudes.

2 (2)

loo iseenesest õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks.

Seletuskirjal ei ole õigust loovat funktsiooni ja sellega ei tohi isikuandmete koosseisu kehtestada.

Selline regulatsioon ei taga piisaval määral selgust ja läbipaistvust ei andmetöötlejatele ega

inimestele, kelle tundlikke andmeid hakatakse asutuste vahel vahetama. Eriti arvestades seda, et

nii TöMS § 5 lg 7 p 11 kui ka töötukassa andmekogu põhimäärus võivaldavad töödelda ka muud

andmed, mis on aluseks isikule tööturuteenuste osutamiseks ehk sisuliselt mis iganes isikandmed.

Palume sätestada selgemalt seaduse tasandil, millised konkreetsed andmed tohib normis sätestatud

eesmärgil töötukassal KOV-idelt saada ja KOV-idele edastada.

Seletuskirjas on ühtlasi märgitud, et nõustajal jääb kohustus järgida isikuandmete kaitse

põhimõtteid ning tagada, et andmeid edastatakse mahus, mis on vajalik inimese abivajaduse

hindamiseks ja vajaliku abi osutamiseks kohaliku omavalitsuse poolt. Ei saa jätta vastutuse

isikuandmete kaitse nõuete järgimise eest konkreetsele isikule ehk nõustajale, vaid töötlemise

selged raamid peavad tulenema seadusest.

Lisaks märgime, et AKI on juba pööranud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tähelepanu töötukassa andmekogu põhimääruse regulatsiooni puudulikkusele 20.11.2025

arvamuses nr 2.3-5/25/3627-2, kus mh juhtis tähelepanu sellele, et põhimääruse § 7 lõike 2 punkti

8 sõnastus on liiga üldine, ning soovitas andmekogu põhimääruses andmekogusse kogutavate

andmete koosseisu puudutavad sätted üle vaadata ning esitada andmekogusse kogutavate andmete

täpne loetelu. Jääme oma seisukoha juurde ning palume hinnata võimaluse teha vastav muudatus

käesoleva eelnõuga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Irina Meldjuk

[email protected]

627 4108