Eesti Arhitektide Liidu arvamus Vabariigi Valitsuse määruse "Nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord" eelnõu kohta

10.03.2026 nr A26/086

Lugupeetud Siseministeeriumi esindaja, Arvamus Vabariigi Valitsuse määruse eelnõule "Nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord" Eesti Arhitektide Liit tänab võimaluse eest esitada arvamus varjendite ja varjumisplaanide nõudeid käsitleva määruse eelnõu kohta. Edastame Eesti Arhitektide Liidu seisukoha "Vabariigi Valitsuse määruse "Nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine", mis on registreeritud 16.02.2026 numbriga 1- 6/3378-1. Eesti Arhitektide Liidu tagasiside määruse eelnõule üldiselt:

- Varjendi rajamise määruse ja selle kohustuslikuks muutmisega tuleks edasi liikuda kiiresti, käimas on Ukraina sõja viies aasta. Kuid siinjuures tuleks silmas pidada üleminekuperioodi pikkust, et muutus ei tuleks valdkonnale liialt järsku ja ootamatute kohustustega. Vajalik on ehitusvaldkonda: projekteerijaid informeerida, koolitada. Litsentseeritud arhitekte on u 500, varjendite projekteerimine on kõigile uus teema, arhitektide kompetentsi on vajalik tõsta, et saaksime parimad lahendused. Kuna hetkel puudub Eestis varjendite projekteerimise praktika, siis on ootus ministeeriumil viia läbi vastavaid koolitusi ja infopäevi. Arvestades, et määrus rakendub äärmiselt kiiresti oleks vajalikud infopäevade ja koolitustega alustada kohe. Ebaefektiivne ja ajaliselt (seega ka rahaliselt) kulukas on kui iga projekteerija hakkab omal käel infot otsima, nõuete looja kohustus on mõelda ka reaalsele rakendumisele.

- Silmas tuleks pidada tellija kulutusi rajatavate varjenditega seoses, et need ei ületaks ebamõistlikkuse piiri, kuna vastasel juhul raugeb ehitusturg liiga suure ehituskulu tõttu ning määrusega püstitatud eesmärki ei täideta. Varjendi kulu peaks jääma kuni 2% ehituskuludest. Kas riik hakkab toetama või osaliselt kompenseerima varjendite rajamist?

- Pöörata tähelepanu haridusasutuste varjumise teemale, kas lähtuda varjendi suurusel % põhisest või ruutmeetripõhisest (0,75 m2/inimese kohta) arvestusest. Kuidas tagada koolide toimimine kriisiolukorras, kus õppetöö toimub varjendis. Pidada silmas, et haridusruum ei kannataks liialt karmide varjendi rajamise nõuete tõttu.

- Kuna me ei suuda kõiki erijuhte täna ette näha, siis peaks kooskõlastaval asutusel (Päästeamet) säilima põhjendatud juhul võimalus ja õigus teha erisusi läbi kaalutlusotsuse.

Kirjale on lisatud fail nimega “EN Varjendi nõuded kommentaarid EAL”, kus on välja toodud täpsemad märkused. Lugupidamisega, digiallkirjastatud Aet Ader Eesti Arhitektide Liidu president

EELNÕU

11.02.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning

varjumisplaani koostamise kord

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 5 ning hädaolukorra seaduse § 162 lõike 8

punktide 1 ja 2, § 163 lõike 3 ja § 164 lõike 5 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Käesoleva määrusega sätestatakse:

1) varjendi ehituslikud nõuded, sealhulgas nõuded varjendi suurusele ja mahutavusele, samuti

nõuded varjendis olevatele seadmetele ja varustusele, varjendi ligipääsetavusele, tähistamisele

ning kontrollile ja hooldusele;

2) varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu, varjendi suuruse arvutamise

põhimõtted hoone kasutamise otstarbe ja kasutajate arvu järgi;

3) nõuded varjumisplaanile ja varjumisplaani koostamise kord, sealhulgas varjumisvõimaluse

hindamise, varjumisplaani uuendamise ja teatavaks tegemise kord;

4) põhimõtted varjumiskoha kohandamiseks.

§ 2. Terminid

Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) hoone suletud netopind on hoone suletud netopind majandus- ja taristuministri 5. juuni

2015. aasta määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ tähenduses;

2) hoone varinguala on horisontaalprojektsioonis hoone ümber olev ala, mille laius hoone

välispiirist on üks kolmandik hoone kõrgusest;

3) varjendi piirdekonstruktsioon on hoone osa, mis moodustab varjendi väliskonstruktsiooni

ja on projekteeritud taluma sõltuvalt varjendi klassist käesoleva määruse § 3 lõikes 2 või 3

nimetatud lööklainest põhjustatud koormust;

4) varjendi kaitseuks (edaspidi kaitseuks) on uks, mis on varjendist väljapoole avanev uks ja

mis suletuna tagab varjendi kaitse välise ohu eest sarnaselt varjendi piirdekonstruktsiooniga

ning mille kaudu saab varjendisse siseneda ja varjendist väljuda;

5) varjendi lüüs (edaspidi lüüs) on varjendi osa, millega takistatakse kaitseukse avamisel välise

saaste sattumist varjendisse;

6) varjendi sissepääsutee (edaspidi sissepääsutee) on vähemalt kaitseukse avanemist tagavas

osas tugevdatud hoone osa hoone välisuksest kaitseukseni;

7) varjendi tegelik varjumispind (edaspidi tegelik varjumispind) on varjendi

piirdekonstruktsiooni sees olev inimeste viibimiseks ettenähtud ala, mille hulka ei arvestata

muid vajalikke ruume ja pindu;

8) varjendirühm on mitmest sama klassiga varjendist koosnev hoone osa, mis on ette nähtud

varjumiseks kuni 360 inimesele;

9) varjendi varuväljapääsutee (edaspidi varuväljapääsutee) on tugevdatud hoone osa, mis

jääb varuväljapääsutee sisemise ja välimise pääsu vahele ning mis on rajatud varjendist

väljumiseks olukorras, kus sissepääsutee kasutamine ei ole võimalik;

10) varjendi varuväljapääsutee sisemine pääs (edaspidi varuväljapääsutee sisemine pääs)

on uks või luuk, mille kaudu saab varjendist väljuda varuväljapääsuteele;

11) varjendi varuväljapääsutee välimine pääs (edaspidi varuväljapääsutee välimine pääs)

on üldjuhul väljapoole avanev uks või luuk, mille kaudu on võimalik varuväljapääsuteelt

väljuda üldjuhul hoone varingualast välja ning mis tavaolukorras võib olla suletud;

12) varjendi ventilatsioonisüsteem on seadmete, filtrite, torustike ning muude osade kogum,

mis takistab õhurõhu järsku muudatust varjendis ja saastunud välisõhu sattumist varjendisse

tagades varjendis viibijatele ühtlase filtreeritud välisõhu jaotuse.

2. peatükk

Varjendile esitatavad nõuded

1. jagu

Varjendi üldnõuded

§ 3. Varjendi klassid ja varjendi rajamise kohustusega hooned

(1) Hoonesse rajatakse V1-klassi või V2-klassi varjend võttes arvesse varjendisse

planeeritavate inimeste arvu ja piirdekonstruktsioonide tugevust.

(2) V1-klassi varjend on varjend, mille tegeliku varjumispinna suurus on mitte vähem kui 15

ruutmeetrit ja mille varjendi piirdekonstruktsioon talub lööklainest põhjustatud koormust

vähemalt 100 kN/m2 ning mis on ette nähtud varjumiseks kuni 180 inimesele.

(3) V2-klassi varjend on varjend, mille varjendi piirdekonstruktsioon talub lööklainest

põhjustatud koormust vähemalt 200 kN/m2 ning mis on ette nähtud varjumiseks kuni 1000

inimesele.

(4) Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu kasutusotstarbe ning tavapärase

kasutajate arvu järgi sätestatakse määruse lisas 1.

§ 4. Varjendi suurus

(1) Varjendi suurus koosneb tegelikust varjumispinnast ning lõikes 5 sätestatud seadmetele ja

ruumidele ettenähtud pinnast.

(2) Tegeliku varjumispinna suurus määratakse määruse lisa 1 alusel. Tegeliku varjumispinna

suurus peab lisas 1 nimetatud juhtudel tagama kõigi hoonesse projekteeritud inimeste

varjumisvõimaluse vahetu kõrgendatud ohu korral.

(3) Tegeliku varjumispinna suuruse määramisel tuleb iga inimese kohta tagada vähemalt 0,75

ruutmeetrit põrandapinda. Haiglas, hooldekodus või muus hoones, kus inimesele on tema

vajadusest tulenevalt vaja rohkem põrandapinda, peab iga inimese jaoks tagama sellise tegeliku

varjumispinna, mis tagab turvalise varjendis viibimise ja eluks vajaliku teeninduse.

(4) Kui hoones või hoonete kompleksis on erineva kasutusotstarbega hoone osad või hooned,

mille alusel on ette nähtud erineva suurusega tegeliku varjumispinna arvestus, siis need pinnad

summeeritakse.

(5) Tegeliku varjumispinna hulka ei arvestata:

1) lüüsi ala või ruumi;

2) ventilatsiooniseadmete ala või ruumi;

3) esmaabiruumi või -ala;

4) varuenergiaallika ala või ruumi;

5) tualetiala või ruumi;

6) madalamat kui 1,6 meetri kõrgust ruumi;

7) kitsamat kui kahemeetrist ruumi;

8) olmeala või -ruum;

9) muu ala, kus inimene ei saa turvaliselt viibida.

(6) Lõikes 5 nimetatud varjendi muud alad või ruumid projekteeritakse vajadusel varjendi

piirdekonstruktsiooni sisse lisaks tegelikule varjumispinnale.

§ 5. Varjendi asukoht ja projekteerimine

(1) Varjendi võib rajada hoone osana või eraldiseisva hoonena täielikult või osaliselt maa-

alusena või hoone esimesele korrusele.

(2) Varjendi projekteerimisel ja ehitamisel võib juhinduda asjakohasest Eesti, Euroopa või

rahvusvahelisest standardist, kui käesoleva määruse nõuded on täidetud.

(3) Varjendi rajamisel tuleb vältida varjendi võimalikku üleujutust ja liigniiskuse teket.

(4) Varjendi piirdekonstruktsioon ja juurdepääsuteed ei tohi piirneda ruumidega, kus on

surveseade, plahvatusohtlik aine või suures koguses vedelikku.

(5) Ühe suurema varjendi asemel võib rajada varjendirühma. Varjendirühmade omavaheline

kaugus peab olema vähemalt 20 meetrit.

(6) Mitme lähestikku asuva hoone kohta võib rajada ühise varjendi. Sellisel juhul arvutatakse

tegeliku varjumispinna suurus kõigi hoonete kohta kokku lähtudes määruse lisast 1.

(7) Hoonete ühine varjend võib paikneda kaugeimast selle varjendiga seotud hoonest kuni 250

meetri kaugusel. Vahemaad arvestatakse kaugeima hoone välisuksest kuni kaitseukseni mööda

sobilikku liikumisteed.

2. jagu

Varjendi ehituslikud nõuded

§ 6. Varjendi konstruktsioonid

(1) Varjendi piirdekonstruktsioon võib olla osa hoone kandvast konstruktsioonist. Üldjuhul on

piirdekonstruktsioon raudbetoonist.

(2) Varjendiks rajatud hoone osa tavapärase kasutuse ajal ei ole lubatud selle

piirdekonstruktsiooni nõrgestada.

(3) Varjendi sees ei ole lubatud kasutada ehituslikke lahendusi, mis tugeva vibratsiooni korral

võivad varjendis viibijaid ohustada.

(4) Pinnasele toetuv betoonpõrand on varjendis vähemalt 150 millimeetri paksune. Muu

materjali kasutamisel tuleb tagada samaväärne kaitse.

(5) Varjendi sein, lagi ja alt avatud põrand on betoonkonstruktsiooni korral:

1) V1-klassi varjendis vähemalt 300 millimeetri paksune;

2) V2-klassi varjendis vähemalt 400 millimeetri paksune.

(6) Lõikes 5 nimetatud varjendi seina, lae ja alt avatud põranda puhul muu materjali kasutamisel

tuleb tagada lõikes 5 toodud samaväärne kaitse.

(7) V1-klassi varjendi piirdekonstruktsioon ja selles olevad avatäited peavad olema

projekteeritud taluma lisaks tavakoormusele vähemalt järgmisi erakorralisi koormusi:

1) lagi, piirdeseinad ja alt avatud põrand – välispidine survekoormus vähemalt 100 kN/m2;

2) lagi, piirdeseinad, avatäited ja alt avatud põrand – välispidine alarõhukoormus vähemalt 33

kN/m2;

3) kaitseuks piirdekonstruktsioonis – vähemalt 200 kN/m2;

4) luuk, klapp ja muu läbiviik piirdekonstruktsioonis – vähemalt 300 kN/m2.

(8) V2-klassi varjendi piirdekonstruktsioon ja selles asuvad avatäited peavad olema

projekteeritud taluma lisaks tavakoormusele vähemalt järgmisi erakorralisi koormusi:

1) lagi, piirdeseinad ja alt avatud põrand – välispidine survekoormus vähemalt 200 kN/m2;

2) lagi, piirdeseinad, avatäited ja alt avatud põrand – välispidine alarõhukoormus vähemalt 66

kN/m2;

3) kaitseuks piirdekonstruktsioonis – vähemalt 400 kN/m2;

4) luuk, klapp ja muud läbiviik piirdekonstruktsioonis – vähemalt 600 kN/m2.

(9) Varjendist väljaspool kasutatavate kommunikatsioonide transiitliinide läbiviik varjendi

piirdekonstruktsioonist ei ole lubatud.

(10) Varjendi seinad, lagi ja põrand tuleb betoonitolmu sidumiseks töödelda ning tagada, et

irduv viimistluselement ei tekita lisaohtu. Põrandakate peab olema kergesti puhastatav või

eemaldatav.

(11) Kaitseukse suletud asendis tuleb tagada tehniline lahendus, mis võimaldab varjendisse

sisse pääsemiseks märku andmise võimaluse.

(12) Alla 3400 millimeetri laiuse kaitseukse sulgemisaeg peab olema kuni üks minut. Üle

3400 millimeetri laiuse kaitseukse sulgemisaeg ei tohi ületada viit minutit.

(13) Otse väliskeskkonda avanev kaitseuks või luuk, ventiil või muu taoline läbiviik peab

olema killukindel või ülalt ja küljelt kaitstud killukaitsekonstruktsiooniga, mis pakub kaitset

45 kraadise või suurema nurga all lenduvate esemete eest.

(14) Killukaitsekonstruktsiooni paksus on vähemalt:

1) raudbetoonil 200 millimeetrit;

2) terasel 30 millimeetrit;

3) pinnasel 600 millimeetrit.

§ 7. Varjendi sisse- ja väljapääsuteed

(1) Varjendil peab olema vähemalt üks sissepääsutee ning vähemalt üks varuväljapääsutee, mis

asub sissepääsutee suhtes hajutatult.

(2) Üks sissepääsutee võib viia mitme varjendi juurde.

(3) Sissepääsutee laius on vähemalt 1,2 meetrit ja kaitseukse valgusava laius vähemalt 0,9

meetrit.

(4) Varuväljapääsutee projekteerimisel tuleb arvestada hoone võimaliku varinguga ja luua

võimalus varuväljapääsutee välimise pääsu kaudu väljuda väljapoole hoone varinguala.

(5) Kui varjend asub maa peal või kui maa aluse varjendi puhul ei ole võimalik projekteerida

varuväljapääsuteed hoone varingualast välja, võib varuväljapääsutee välimine pääs avaneda

hoone varingualasse.

(6) Varjendi varuväljapääsutee välimise pääsu avanemisel hoone varingualasse peab

varuväljapääsutee välimise pääsu kohal olema eraldi kaitsekonstruktsioon, mis peab taluma

vähemalt 25 kN/m2 varisemiskoormust ja olema vähemalt üks meeter üle varuväljapääsutee

välimise pääsu serva igas suunas.

(7) Tavakoormusele lisaks peavad 25 kN/m2 varisemiskoormust taluma:

1) sissepääsutee ulatuses, mis tagab kaitseukse avamise;

2) varuväljapääsutee konstruktsioon.

(8) Samal tasapinnal asuvatel varjenditel võib olla ühine varuväljapääsutee.

(9) Varuväljapääsutee mõõdud on:

1) V1-klassi varjendil vähemalt 800x1200 millimeetrit;

2) V2-klassi varjendil vähemalt 900x2000 millimeetrit

(10) Varuväljapääsutee välimise pääsu mõõdud on:

1) V1-klassi varjendil vähemalt 600x800 millimeetrit;

2) V2-klassi varjendil vähemalt 900x2000 millimeetrit.

(11) V2-klassi varjendi varuväljapääsuteel ei tohi olla vertikaalseid lõike.

§ 8. Varjendi ventilatsioon

(1) Varjendile projekteeritakse varjumise korral kasutatav varjendi ventilatsioonisüsteem lisaks

hoone tavakasutuseks mõeldud ventilatsioonisüsteemile.

(2) Varjendi ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel arvestatakse varjendis viibivate inimeste

maksimaalset arvu, varjendi ventilatsioonisüsteemi vastupanuvõimet välistele löökidele,

ülerõhule, hoone varingule ja vibratsioonile ning välistatakse lööklaine jõudmine varjendisse.

(3) Varjendi ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel peab õhk jaotuma kogu varjendis ühtlaselt

ning tagatud peab olema piisav õhuvahetus.

(4) Varjendi ventilatsioonisüsteem peab tagama sissetuleva õhu filtreerimise võimekuse,

kaitstes varjendis viibijaid väliskeskkonna õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest.

(5) Varjendi ventilatsioonisüsteemi töövõime peab olema tagatud välisest elektrienergia võrgu

katkestusest sõltumatult vähemalt 72 tunni jooksul.

(6) Sellisesse hoonesse rajatud varjendis, mida põhiosas kasutavad eakad või lapsed, tuleb

tagada varjendi ventilatsioonisüsteemi automaatne toimimine.

(7) Varjumise ajal peab varjendi ventilatsioonisüsteem tagama varjendis ülerõhu vähemalt 50

paskalit vältimaks väliskeskkonna õhusaaste sattumist varjendisse.

§ 9. Varjendi ligipääsetavus

(1) Kui varjendina kasutatav hoone osa on tavaolukorras kasutusel otstarbel, mis eeldab ehitise

ligipääsetavuse nõuete täitmist, tuleb neid nõudeid täita. Varjendina kasutamise ajal

kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud erisusi.

(2) Varjendile peab olema tagatud ligipääs kõigile, sealhulgas erivajadusega ja

liikumisabivahendit kasutavale või liikumisel kõrvalist abi vajavale inimesele, arvestades

hoone asukoha ja varjendi ehituslike piirangutega.

(3) Varjendi ruumid ja liikumisteed peavad olema projekteeritud selliselt, et liikumispuudega

inimest on võimalik vajadusel kõrvalise abiga varjendisse ja sealt välja aidata, kasutades selleks

sobivaid abivahendeid.

(4) Varjendisse on lubatud kaasa võtta juht-, teenistus- või abikoera.

(5) Avalikku varjendisse tohib kaasa võtta väikeloomi ja linde kohase puuri, kasti, suukorvi või

rihmaga. Mitteavalikus varjendis kehtestatakse väikeloomade ja lindude kaasavõtmise kord

hoone varjumisplaanis.

3. jagu

Varjendi ruumid, varustus, tuleohutus ning hooldus ja kontroll

§ 10. Varjendi ruumid ja vajalik varustus

(1) Varjendi projekteerimisel, ehitamisel ja varustamisel lähtutakse sellest, et varjendi

eesmärgipärane kasutamine peab olema tagatud vähemalt kolm ööpäeva järjest.

(2) Varjendisse projekteeritavad vajalikud seadmed ja ruumid peavad tagama varjendi

eesmärgipärase kasutamise.

(3) Varjendi temperatuur peab aastaringselt olema vähemalt +10° C tagamaks varjendi

seadmete ja vajaliku varustuse säilimise.

(4) Varjendisse tuleb rajada lüüs takistamaks välise saaste sattumist varjendisse kaitseukse

avamisel.

(5) Varjendis tuleb tagada:

1) iga 20 ruutmeetri tegeliku varjumispinna kohta vähemalt üks tualeti kasutamise koht,

arvestusega vähemalt 0,7 ruutmeetrit tualeti kohta;

2) pind puhta joogivee hoiustamiseks, arvestusega 12 liitrit iga tegeliku varjumispinna

ruutmeetri kohta;

3) pind jäätmete kogumiseks, arvestusega neli liitrit iga tegeliku varjumispinna ruutmeetri

kohta;

4) antennipistikuga FM-raadiole vajalik vastuvõtmislahendus ja valmidus andmeside

tagamiseks;

5) elektrivarustus ja elektripaigaldis elektrituruseaduse tähenduses tagamaks varjendivälisest

elektrivõrgust toite varjendi ventilatsioonisüsteemile, valgustitele, pistikupesadele ja teistele

elektriseadmetele;

6) varjendi kasutajatele ette nähtud pistikupesad, mis peavad olema paigutatud hajutatult ja

arvestusega vähemalt üks pistikupesa iga 20 ruutmeetri tegeliku varjumispinna kohta.

(6) Lisaks lõikes 5 sätestatule tuleb V1-klassi varjendis tagada:

1) pind lüüsile, arvestusega vähemalt 2,5 ruutmeetrit;

2) pind ventilatsiooniseadmele, arvestusega vähemalt 1,5 ruutmeetrit iga seadme kohta;

3) varu-elektritoite pistik;

4) vähemalt ühe ruutmeetrise töötasapinna ja vähemalt kahe pistikupesaga olmeala;

5) veevarustus ja kanalisatsioon, kui varjend rajatakse sellisesse hoonesse, kus alaliselt viibivad

inimesed;

6) võimalusel kardinaga eraldatud esmaabi andmise koht.

(7) Lisaks lõikes 5 sätestatule tuleb V2-klassi varjendis tagada:

1) lüüs eraldi ruumina, arvestusega vähemalt neli ruutmeetrit koos veevarustuse ja

kanalisatsiooniga;

2) eraldi ruum ventilatsiooniseadmele;

3) eraldi esmaabiruum suurusega vähemalt kuus ruutmeetrit;

4) eraldi ruumis paiknev varu-energiaallikas tagamaks varjendi elektripaigaldise toide vähemalt

72 tunniks;

5) eraldi ruumina olmeala inimeste arvust sõltuvalt sobiva suurusega töötasapinna ja piisava

arvu pistikupesadega;

6) veevarustus ja kanalisatsioon.

(8) Veevarustuse ja kanalisatsiooni rajamisel peab kanalisatsioonitorustik olema varjendist

suletav spetsiaalselt antud varjendiklassile toodetud sulgventiiliga.

(9) Varjendis tuleb tagada järgmised vahendid:

1) esmaabivahendid;

2) vahendid kannatanute või liikumisvajadusega isikute transportimiseks;

3) vähemalt veerandile varjendis viibivatele inimestele lamamisvõimalus varjendi jaoks

toodetud vahenditega;

4) evakueerimiseks ja varuväljapääsutee puhastamiseks sobilikud vahendid;

5) väliskeskkonna saaste tuvastuse vahendid ja tuvastajate kaitseriietus;

6) vähemalt FM-raadio;

7) jooditabletid;

8) vajadusel varjendi jaoks toodetud kuivkäimlad ning käetoed, mida kasutada tualeti

ligipääsetavuse suurendamiseks ning vajalikud vahendid eraldatuse tekitamiseks;

9) elektriseadmete toimepidevuse tagamiseks sobivad vahendid;

10) joogivesi ja vajadusel anumad vee hoidmiseks;

11) veepuhastusaine;

12) tulekustuti, kus kustutusaineks ei ole pulber.

(10) Avalikus varjendis tuleb tagada varjendi suunaviitade komplekt.

§ 11. Varjendi tuleohutus

(1) Kui varjend on eraldi tuletõkkesektsioon, siis paigaldatakse kaitseuksele lisaks

tuletõkkeuks.

(2) Uks, mis paigaldatakse V1-klassi varjendis lisaks kaitseuksele, võib avaneda varjendisse

sissepoole.

(3) Varjendi suitsueemalduse võib tagada varuväljapääsutee kaudu.

§ 12. Varjendi seadmete ja vahendite vastavus

(1) Varjendis kasutatavad kohtkindlad seadmed ning avatäited ja läbiviigud peavad olema

toodetud ja sertifitseeritud varjendis kasutamiseks ning omavahel süsteemina ühilduma.

(2) Varjendis kasutatav varustus, mis on sätestatud käesoleva määruse §-s 10, ei tohi tekitada

lisaohtu varjendis viibivatele inimestele.

(3) Varjendis kasutatavad seadmed ja vahendid peavad olema varjendi omaniku poolt

eristatavalt märgistatud, olema alaliselt varjendis ja kasutatavad.

§ 13. Varjendi hooldus ja kontroll

(1) Varjendis asuvaid seadmeid ja varustust tuleb hooldada vastavalt tootja juhistele.

(2) Vähemalt üks kord aastas tuleb varjendi omanikul korraldada:

1) ventilatsiooniseadme käivitamine vähemalt viieks minutiks, kontrollides ruumi õhutihedust

ning ülerõhunäidiku ja õhufiltrite toimimist;

2) energiavarustusseadmete töökorra kontroll tootja poolt ettenähtud toimingutega;

3) kanalisatsiooni sulgeventiili täielik sulgumine ja avamine;

4) kaitseukse sulgumine ja uste tihendite korrasoleku kontroll;

5) varjendi vajaliku varustuse olemasolu ja töökorra kontroll.

(3) Säilivustähtaja ületanud varustus tuleb uuendada ja katkised seadmed parandada või välja

vahetada.

(4) Varjendi hoolduse ja kontrolli tulemused ning kord kajastatakse varjumisplaanis.

(5) Vähemalt üks kord kümne aasta jooksul peab varjendit tervikuna kontrollima pädev isik.

3. peatükk

Varjumisplaan

§ 14. Varjumisplaani üldnõuded

(1) Varjumisplaanis kirjeldatakse hoone kasutajate varjumise võimalust, nende liikumist ja

oodatavat käitumist varjumisplaanis käsitatud ohu korral ning varjendi või varjumiskoha

kasutuselevõtu korraldamist.

(2) Varjumisplaanis lähtutakse eelkõige sõjalise konfliktiga kaasneva õhurünnakute ohust.

Hoone omanik võib varjumisplaani koostada ka muid ohtusid arvestades.

(3) Kui mitme lähestikku asuva hoone kohta on rajatud ühine varjend, siis võib koostada ühise

varjumisplaani

(4) Varjendi rajamise kohustusega hoone puhul koostatakse varjumisplaan tuginedes

ehitusprojektis sätestatule. Varjumisplaan peab olema koostatud hoone kasutusloa taotlemise

hetkeks.

§ 15. Varjumisvõimaluste hindamine

(1) Kui hoones puudub varjend, hinnatakse hoones esmalt varjumisvõimalusi.

(2) Varjumisvõimalusi hinnatakse arvestades järgmisi asjaolusid:

1) hoone kasutusotstarvet ja kasutuse režiimi;

2) hoone kasutajate arvu;

3) võimalikku varjumisvõimalust hoones ning hoone suurust ja planeeringut;

4) hoones varjumiskoha kohandamise võimalikkust, sealhulgas muid lähedalasuvaid

varjumisvõimalusi;

5) varjumist korraldavate inimeste arvulist vajadust ja rolle koos ülesannetega;

6) varjumise vajadusest, võimalustest ja korraldusest teavitamise viise.

(3) Kui hoones ei ole võimalik varjumisvõimaluse hindamise hetkel ega edaspidi varjumiskohta

kohandada, tuleb varjumisplaanis sätestada hoone kasutajatele võimalusel muu tegutsemise

kord vahetu kõrgendatud ohu korral.

(4) Kui hoones on varjumisvõimaluse hindamise hetkel või edaspidi võimalik varjumiskoht

kohandada vähemalt osale hoone kasutajatest, kajastatakse varjumisplaanis varjumise

võimalused ja lisatakse planeeritud tegevused koos tähtaegadega.

§ 16. Varjumisplaani koostamine ja varjumise korraldamine hoones

(1) Varjumisplaanis kirjeldatakse varjumise üldine korraldus, sealhulgas hoone üldandmed,

varjendi või varjumiskoha skeem ja vajalikud tegevused etapiviisiliselt.

(2) Varjumise korraldamisel hoones eristatakse:

1) valmiduse etapp;

2) valmisolekusse seadmise etapp;

3) valmisoleku etapp.

(3) Valmiduse etapis võib varjend või varjumiskoht olla kasutusel muul otstarbel. Varjend või

varjumiskoht ei pea olema ette valmistatud varjumiseks, kuid tegevused peavad olema suunatud

varjendi ja varjumiskoha korrashoiule.

(4) Valmisolekusse seadmise etapis korraldab varjendi või varjumiskoha omanik 72 tunni

jooksul hädaolukorra seaduse § 162 lõikes 7 sätestatud otsusest varjendi või varjumiskoha

varjumiseks sobivaks. Varjendis või varjumiskohas tagatakse varjumisplaanile vastav

varjumise võimalus.

(5) Valmisoleku etapis on varjend või varjumiskoht ette valmistatud ja tagatud on

ööpäevaringselt varjumisvõimalus.

(6) Varjumisplaan koostatakse vastavalt käesoleva määruse lisas 2 esitatud andmetele, mida

võib vajadusel kajastada hoone muudes ohutusdokumentides.

§ 17. Varjumisplaani kinnitamine, üle vaatamine ja teatavaks tegemine

(1) Varjumisplaan kinnitatakse hoone omaniku või tema poolt volitatud isiku poolt või

korteriühistu juhatuse otsusega, juhatuse puudumisel üldkoosoleku otsusega.

(2) Varjumisplaaniga määratakse hoones varjumise korraldamise eest vastutav isik. (3) Varjumisplaani uuendatakse, kui hoones on toimunud olulised muudatused, mis võivad

mõjutada varjumist ja selle korraldust.

(4) Hoones varjumise korraldamise eest vastutav isik peab varjumisplaani üle vaatama

vähemalt üks kord viie aasta jooksul, et tagada varjumise korralduse vastavus tegelikule

olukorrale.

(5) Varjumisplaanis toodud oluline info varjumisvõimaluste kohta hoones ja tegevused

erinevates etappides tehakse teatavaks hoone kasutajatele ja hoones varjumist korraldavale

isikule, võttes arvesse hoone kasutusostarvet ja kasutajate hulka.

4. peatükk

Varjumiskoht

§ 18. Varjumiskoha kohandamise põhimõtted

(1) Kui varjumisvõimaluste hindamisel on selgitatud välja varjumiskoha kohandamise

võimalus, kohandatakse varjendita hoonele varjumiskoht.

(2) Varjumiskoht kohandatakse ruumi, mis asub tervenisti või osaliselt maapinnast allpool või

maa peal vahetult maapinna lähedal.

(3) Varjumiskoha konstruktsioon koos avatäitega peab kaitsma vähemalt plahvatusega

kaasneva laialipaiskuva eseme eest.

(4) Varjumiskoht on ette nähtud lühiajaliseks viibimiseks järjestikku kuni 12 tundi.

(5) Ühele inimesele tuleb varjumiskohas võimalusel planeerida minimaalselt 0,75 ruutmeetrit

põrandapinda. Eluhoones tohib ühes varjumiskohas olla kuni 180 inimest ja mitteeluhoones

kuni 1000 inimest.

(6) Varjumiskohas peab olema tagatud piisav õhuvahetus, arvestades varjumiskohas viibijate

hulka.

(7) Varjumiskohal, mis on suurem kui 15 ruutmeetrit, peab lisaks sissepääsuteele olema üks

varuväljapääsutee, mis asub sissepääsutee suhtes hajutatult.

(8) Hoonesse kohandatud varjumiskohas peab tagama tualeti kasutamise võimaluse.

(9) Varjumiskoht peab olema puhas ja kuiv ega tohi tekitada lisaohte varjumise ajal.

(10) Varjumiskohta on lubatud kaasa võtta juht-, teenistus- või abikoera.

(11) Avalikku varjumiskohta tohib kaasa võtta väikeloomi ja linde kohase puuri, kasti, suukorvi

või rihmaga. Mitteavalikus varjumiskohas lahendatakse väikeloomade ja lindude kaasavõtmine

hoone varjumisplaanis.

5. peatükk

Varjendi ja varjumiskoha märgistus

§ 19. Nõuded varjendi ja varjumiskoha märgistamisele

(1) Varjend ja varjumiskoht märgistatakse vastavalt määruse lisale 3.

(2) Varjumiskoha märk peab olema paigaldatud avaliku varjumiskoha ja avaliku varjendi

ehitise fassaadile või sissepääsu uksele nii, et see on ehitisele lähenedes nähtav. Samuti

paigaldatakse varjumiskoha märk avaliku varjumiskoha ja avaliku varjendi uksele või vahetult

selle kõrvale.

(3) Avalikus ruumis, ehitise territooriumil ja teekonnal avalikku varjendisse või avalikku

varjumiskohta kasutatakse suunaviitasid soovitavalt koos kauguse lisainfoga. Suunaviidad

peavad olema paigaldatud 72 tunni jooksul pärast hädaolukorra seaduse § 162 lõikes 7 ja 164

lõikes 4 sätestatud otsust.

(4) Mitteavaliku varjendi ja mitteavaliku varjumiskoha puhul peab varjumiskoha märk olema

paigaldatud vähemalt selle varjendi ja varjumiskoha uksele või selle vahetusse lähedusse.

(5) Varjendi ja varjumiskoha märgistuse tagab ehitisel ja selle territooriumil ehitise omanik, kui

Päästeametiga ei lepita kokku teisiti.

(6) Avalikus ruumis tehakse avalike varjendite ja avalike varjumiskohtade suunaviitade

paigaldamiseks koostööd kohaliku omavalitsusüksuse ja teiste kinnistute omanikega.

6. peatükk

Rakendussäte

§ 20. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

Kristen Michal

Peaminister

Igor Taro

Siseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Lisa 1. Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu ja varjendi suuruse arvutamine

Lisa 2. Varjumisplaani vorm

Lisa 3. Varjendi ja varjumiskoha tähistus