PPA arvamus liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (835 SE) kohta

PPA seisukoht liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (835 SE) kohta

1. Esitatud eelnõu koos ülinapi seletuskirjaga põhineb pealiskaudsel emotsioonil, mitte

asjatundlikul ja lahendatava teema mitmekülgsust arvestaval põhjalikumalt

läbikaalutud (sh õiguslikult) argumentatsioonil. Täiesti arusaamatuks jääb, mida eelnõu

koostajad peavad silmas seletuskirjas deklaratiivselt esitatud väidetega, et muudatus

suurendaks õigusselgust ja menetluste usaldusväärsust.

2. Esimene ja peamine eeldus sõidukiirusega seotud liiklusohutusele on see, et liiklejad

täidaksid oma kohustust märgata ja lähtuda keelumärgiga kehtestatud lubatud

sõidukiirusest, kõikjal teel olles, mitte ei keskenduks liiklusjärelevalve teostamisest

hoiatava osutusmärgi otsimisele.

3. Eelnõuga pakutud muudatuse jõustumine tooks tegelikkuses sisuliselt kaasa selle, et

praktikas muutuks teisaldatavate (mobiilsete) automaatsete järelevalveseadmete

kasutamine õiguslikult lubamatuks, st võimatuks. Nimelt tähendab teisaldatava seadme

kasutamine ka teisaldatava osutusmärgi eeldust. Kuivõrd teisaldatav märk ei ole ega

saagi olla kohtkindlalt kinnitatud, ei ole märgi mõjuks vajalikku kaugust arvestades

järelevalveseadmega töötaval ametnikul mitte kuidagi võimalik igal ajahetkel tagada

ega isegi veenduda, et märk on tõepoolest paigaldatud kohal alles. Samal põhjusel ei

oleks võimalik seda ka menetlustes kuidagi tõendada. Eelnõu eesmärgina on,

loodetavasti mitte algatajate tahtel, välja kukkunud lahendus, mis võimaldab

liiklusrikkumise (sealhulgas väga tõsise) täiesti usaldusväärsel tuvastamisel vastutusest

pääseda üksnes põhjendusel, et teda ei hoiatatud vahetult enne kontrollimist.

Seega muutub see võimatuks, kuna:

3.1 150 – 300m asulas ja 300 -500 meetrit asulast väljas enne kiiruse mõõtmist;

3.2 Eelnevate nõuete puudumisel muutub kiirusemõõtmise tulemus kehtetuks;

3.3 Nende tingimuste tulemusel ei ole võimalik arvestada kõrvalteedelt mobiilse

liiklusjärelevalvesüsteemi suunas liikuvate sõidukite mõõtetulemust ja just asulas

on kõrvalteid hulgi.

3.4 Kitsendab liiklusjärelevalve teostamise kohti, mis pärsib liiklusohtlikes kohtades

liiklusjärelevalve, suunates geograafiliselt sobivasse kohta.

3.5 Mõõtetulemus hakkab sõltuma kolmandast asjaolust. See tähendab, et oleme

kogenud, kui märk võetakse ära, lükatakse ümber, lendab tuulega eemale jms. Kui

neil juhtudel juht ei ole osutusmärki näinud, muutub hoiatustrahv kehtetuks.

Sellistel juhtudel tuleks eristada neid juhte, kes nägid, kes mitte ja püüda ka tõestada,

et mõõtetulemuse vaidlustav juht ise ei eksiks oma väitega või tahtlikult ei valetaks.

4. Paljudes kohtades on automaatse liiklusjärelevalveseadme kasutamine põhjendatult

eelistatud just seetõttu, et seal on liiklusjärelevalve vajalik, kuid mehitatud järelevalvet

on ohtlik teostada – nt suuri lubatud kiirusi toetav taristu, samuti kitsad või tiheda

koormusega tänavad ei võimalda sõidukite ohutut peatumist. Niisugustes tingimustes

on ka ajutiselt paigaldatav osutusmärk täiendav ohuallikas.

5. Eelnõuga kavandatud kauguse valik paigaldatava märgi kohustuse juures on selgituseta.

Märgitud kaugusele paigaldamise kohustuse seadmine tingiks kindlasti ebavõrdset

kohtlemist, sest mõõtmisele lähemal asuvatelt tänavatelt või teedelt tulijad vastavat

hoiatust ju ei näe.

6. Mobiilsetel kiiruskaameratel ei paigaldata hoiatusmärke teaduslikult tõestatud

liiklohutuse tõstmise põhimõttel, mida kinnitab WHO (World Health Organization) oma

2026 ilmunud Road Policing for Road Safety1

Tsiteerime alalõiku nimetatud manuaalist:

„Mobile camera operations can create strong general deterrence across the network if

they are unmarked. This means that drivers cannot avoid them and can protect

themselves from detection only by not committing an offence2“.

Eelnevaga on tagatud nähtava ja varjatud liiklusjärelevalve kombinatsioon, mis tagab

kõige paremini liiklusohutuse kasvu.

7. Mobiilsete liiklusjärelevalve süsteemide puhul on vaja arvestada ka tehnoloogia arengut

antud sektoris, kus Euroopas kasutatakse süsteeme, mis on paigaldatud sõidukitele ja on

liikuvad. Sellisel juhul ei ole võimalik hoiatusi ette määratud vahemaaga realiseerida.

8. Väärteomenetluses hinnatakse tõendite lubatavust ja usaldusväärsust konkreetse

juhtumi asjaolude põhjal, automaatne kehtetuks tunnistamine ilma sisulise hindamiseta

on vastuolus VTMS põhimõttega, et tõendeid hinnatakse kogumis.

9. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi tegi 4. oktoobri 2019. a otsuse asjas 4-18-5832, mille

punktis 21 selgitas: „Muu hulgas tuleb kohtupraktika kohaselt arvesse võtta ka nn

usalduspõhimõtet, mille järgi võib toimepanija eeldada, et teised isikud käituvad

õiguspäraselt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-

1-1-63-03, p 12 ja 24. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-95-11, p 10).

Usalduspõhimõttele saab siiski tugineda vaid juhul, kui toimepanijal pole põhjust

lähtuda vastupidisest eeldusest (vt osutatud otsus asjas nr 3-1-1-52-16, p 11.2).“

Riigikohus on öelnud, et need liiklusseaduse sätted ütlevad, et igal liiklejal on õigus

eeldada, et teised liiklejad käituvad õiguspäraselt, tunnevad ja kasutavad reegleid. Seega

jääb mõistetamatuks, kust tuleneb õiglustunde kahjustamise probleem eelnõu

seletuskirjas.

10. Eelnõu võib olla vastuolus ka PS §-ga 14 (riigi kohustus tagada õiguskaitse ja avalik

kord), kuna piirab põhjendamatult politsei võimalusi rikkumisi avastada ja ennetada.

1 Road policing for road safety: technical manual for building global enforcement capacity

2 Keall MD, Povey LJ, Frith WJ. The relative effectiveness of a hidden versus a visible speed camera programme.

Accid Anal Prev. 2001;33(2):277–284 (https://doi.org/10.1016/S0001-4575(00)00042-7).