PÄA - Vabariigi Valitsuse määrusele "Nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord" eelnõule muudatusettepanekute esitamine

Raua tn 2 / 10124 Tallinn / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / registrikood 70000585

Siseministeerium

[email protected]

Teie 16.02.2026 nr 1-6/3378-1 Meie 10.03.2026 nr 2-2/1223-2

Vabariigi Valitsuse määrusele "Nõuded

varjendile ja varjumisplaanile,

varjumiskoha kohandamise põhimõtted

ning varjumisplaani koostamise kord"

eelnõule muudatusettepanekute

esitamine

Siseministeerium esitas Päästeametile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi

Valitsuse määruse "Nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise

põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord" eelnõu ja selle lisad. Käesolevaga esitab

Päästeamet omapoolsed ettepanekud eelnõu ning selle lisade muudatusteks. Tähelepanekud

seletuskirja kohta on esitatud kommentaaridena eraldi dokumendis ning saadetakse käesoleva

muudatusettepanekute juurde eraldi e-kirjaga.

1) Päästeamet teeb ettepaneku täiendada eelnõud volitusnormi sättega, mis annab

Päästeametile õiguse varjendi, varjumisplaani, varjumiskoha ja märgistuse osas välja anda

juhiseid. Eelnõu § 1 lisada lg 2 järgmises sõnastuses: „Käesoleva määruse rakendamist

varjendi, varjumisplaani, varjumiskoha ja märgistuse osas täpsustatakse Päästeameti

juhistega“.

Eelnõu seletuskiri viitab mitmel juhul Päästeameti juhenditele, mistõttu on otstarbekas

kinnitada juhiste välja andmiseks volitusnorm ka määruse tasandil.

2) Eelnõu § 4 lg 2 ls 2 sätestab, et tegeliku varjumispinna suurus peab lisas 1 nimetatud

juhtudel tagama kõigi hoonesse projekteeritud inimeste varjumisvõimaluse vahetu

kõrgendatud ohu korral. Seega tuleb kehtiva eelnõuteksti kohaselt tegelik varjumispind

arvutada nii, et kõik hoonesse projekteeritud inimesed (nt koolis, majutus-, hoolekande- ja

meditsiiniasutuses) saaksid vahetu kõrgendatud ohu korral varjuda. Toetame seda

põhimõtet ja lisame, et tuleb arvestada, et kõnealune muudatus võib tekitada vastuseisu

nõuete kehtestamisele ja teatud hoone liikide puhul võib suurendada varjendi ehitamise

maksumust ning seada põhjendatud ootusi riigipoolsele toetusele varjendi rajamisel.

Seetõttu on oluline leida tasakaal varjendisse mahtuvate isikute arvu, võimalike

alternatiivsete või dubleerivate lahenduste ning ehitusmaksumuse vahel. Kaaluda võib

ülempiiri seadmist (% netopinnast), mida saab riigi poolt nõuda varjendi rajamisel

sõltumata hoones viibivate inimeste arvust, mis ei välista vajaduspõhiselt ka suurema

varjendi rajamist.

3) Eelnõu § 10 lg 5 p 4 tuleb sõnastada selliselt, et lisaks FM raadiole tagatakse ka DAB+

raadio võimekus. Mitmed riigid on käivitanud DAB+ võrgud paralleelselt FM-leviga ning

osad on teatanud kavatsusest FM-raadio levitamise tulevikus lõpetada. Pikaajalise

2 (4)

kommunikatsioonitaristu planeerimisel on seetõttu põhjendatud arvestada DAB+

kasutuselevõtu võimalustega.

4) Täiendada tuleks eelnõu § 7 lg-t 8 sõnastusega: „Samal või erineval tasapinnal asuvatel

varjenditel võib olla ühine väljapääsutee“. Varjendid võivad paikneda eri tasapindadel ning

ka erinevatel tasapindadel saavad erinevate varjendite varuväljapääsud suubuda ühisesse

varuväljapääsu, kui tagatud on ohutusnõuded.

5) Eelnõu § 8 lg-s 6 tuleks täiendada sihtrühma „eakad ja lapsed“ ja lisaks „mida põhiosas

kasutavad eakad, lapsed, hooldatavad või kõrvalist abi vajavad isikud“ Kõnealune säte on

seotud ventilatsioonisüsteemi mehhaanilise käitamisega ning sellisetel isikutel ei ole

võimalik mehaaniliselt ventilatsiooni süsteemi töös hoida. Ventilatsioonisüsteemi käitamise

võime pole piiratud ainult eakate ja lastega - sinna alla võivad kuuluvad ka haigla

patsiendid, hoolekandeasutuste elanikud ning erivajadustega inimesed. Üldistatud

kriteerium väldib olukordi, kus automaatse ventilatsioonisüsteemi nõue jääb kohaldamata

seetõttu, et riskirühma pole määruses täpselt kirjeldatud.

6) Päästeamet teeb ettepaneku eelnõu § 10 lg 9 p 7 osas kooskõlastada jooditablettide vajadus

varjendi varustuses terviseameti ja keskkonnametiga, selgitamaks välja tablettide vajadus

varjendite varustuses ning vältimaks vastuolusid ravimite käitlemise nõuetega.

7) Eelnõu § 10 lg 9 p-st 10 eemaldada sõna „vajadusel“, kuivõrd anumad vee hoidmiseks

peaksid olema kohustuslikud.

8) Eelnõu §10 lg 9 p-des 3 ja 8 asendada lausetes ..varjendi jaoks toodetud“ vahenditega

sõnaga ..varjendi jaoks sobilike“ vahenditega. See tähendab, et tooted peavad olema

kvaliteetsed, nende suurus, paigutus, kinnitused ja tugevus peavad vastama varjendi

tingimustele. Taoline käsitlus annab võimaluse kasutada mitte ainult spetsiaalselt varjendi

jaoks tehtud, vaid ka näiteks laevade jaoks toodetud narivoodeid, üldise kriisi tagamiseks

mõeldud tualettpotte jne.

9) Eelnõu §-ga 11 sätestatakse varjendi tuleohutusnõuded. Samas ei käsitle säte varjendi kõiki

tuleohutusnõudeid, vaid kirjeldab üksnes erisusi võrreldes üldiste ehituslike

tuleohutusnõuetega. Üldised ehituslikud tuleohutuse põhinõuded on sätestatud siseministri

30.03.2017 määruses nr 17 („Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“), mida tuleb

projekteerimisel ja ehitamisel igal juhul kohaldada.

Kuna §-s 11 on sätestatud vaid varjendile kohaldatavad tuleohutusnõuete erisused, teeb

Päästeamet ettepaneku muuta § 11 pealkirjaks „Varjendi tuleohutuse erisused“.

Pealkiri “Varjendi tuleohutus” võib jätta mulje, et kõik varjendile kohaldatavad

tuleohutusnõuded sisalduvad § 11-s. Tegelikult tuleb hoone projekteerimisel järgida nii

määrust nr 17 kui ka eelnõu § 11. Pealkirja muutmine täpsemaks vähendab tõlgendusriski

ja aitab tagada, et praktikas ei jää üldnõuded kohaldamata, kuna need ei ole varjendite

määrusesse dubleeritud. Lisaks tuleb eeltoodud osas täiendada seletuskirja viitega sellele,

et hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida siseministri määruses nr 17 sätestatud

tuleohutusnõudeid.

Alternatiivina pakub Päästeamet välja võimaluse täiendada hoopiski määrust nr 17

varjenditega seotud erisustega. Kuna määrus nr 17 juba kehtestab ehitiste

tuleohutusnõuded, aitaks varjendite erisuste koondamine samasse õigusakti vältida

dubleerimist ja võimalikke vastuolusid ning tagab selgema regulatsiooni projekteerijatele

ja menetlejatele.

10) Eelnõu § 11 lg 1 kohaselt, kui varjendil on eraldi tuletõkkesektsioon, siis paigaldatakse

kaitseuksele lisaks tuletõkkeuks. Siinkohal võib kriisiolukorras tekkida vastuolu

tuleohutusnõuetega. Näiteks olukorras, kus paigaldatakse lüüstelk, mille paigaldamisel

võib tekkida vajadus tuletõkkeuks ära võtta. Selliselt kaob ära tuletõkkesektsioon.

Päästeamet pakub välja, et võimaliku lahendusena saab anda kriisiolukorras loa erandina

tuletõkkesektsiooni ajutiseks kaotamiseks varjendi kasutamiseks. Nagu ka eelmises

3 (4)

ettepanekus selgitatud, on konkreetne küsimus võimalik lahendada ka siseministri

30.03.2017 määruses nr 17 („Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“).

11) Ettepanek teha muudatus eelnõu § 13 lg 2 p-s 1 selliselt, et kaotada ära nõue kontrollida

ruumi õhutihedust üks kord aastas. Tegu on kuluka ja töömahuka tegevusega, mistõttu on

põhjendatud teha õhutiheduse kontroll kord 10 aasta jooksul. Seega on asjakohane lisada

õhutiheduse kontroll eelnõu § 13 lg-sse 5. Lisaks, kuna õhufiltreid on süsteemis mitu, siis

tuleb selle kohta seletuskirjas täpsustada, et kontrollida tuleks tolmufiltri toimimist. CBRN

filtrit aktiveerida ei tohi ning selles osas tuleb teha vaid passiivne kontroll.

12) Eelnõu § 14 ja seletuskiri tuleb viia omavahel kooskõlla. Eelnõu § 14 sisaldab nelja lõiget,

kuid seletuskiri selgitab viite lõiget. Päästeamet palub kontrollida, kas eelnõusse on jäänud

lisamata vastav lõige või seletuskirjast tuleks eemaldada või ümber paigutada vastava lõike

selgitus.

13) Eelnõu § 14 lg 4 ls 1 sätestab, et varjendi rajamise kohustusega hoone puhul koostatakse

varjumisplaan tuginedes ehitusprojektis sätestatule. Lõike teine lause näeb ette kohustuse,

et varjumisplaan peab olema koostatud hoone kasutusloa taotlemise hetkeks.

Lisaks käsitleb eelnõu Lisa 2 „Varjumisplaan“ ehitusprojektist tulenevaid andmeid

minimaalselt (eeskätt punktis 1.1 ning varjumise skeemi osas), kuid ülejäänud plaani

sisuelemendid on valdavalt korralduslikku laadi (nt vastutajad, tegevuskorraldus, ressursid,

konkreetsed kontaktid, juurdepääsu- ja kommunikatsioonilahendused), mis ei ole

kasutusloa taotlemise hetkeks objektiivselt teada ega määratavad.

See võib tekitada mitmeid praktilisi probleeme:

- ehitaja või arendaja ei ole kasutusloa taotlemise hetkeks võimeline esitama nõutud

korralduslikku teavet;

- varjumise eest vastutaja peaks plaani hiljem uuesti koostama, kuna korralduslik pool

selgineb alles pärast hoone reaalset kasutuselevõttu ja vastutajate määramist;

- plaan sisaldab valdavalt korralduslikku teavet, mis ei ole kasutusloa taotlemise hetkel

teada (nt varjumise eest vastutajad, kasutaja tegevuskorraldus jne);

- Lisa 2 ülesehitus eeldab plaani täitmist pärast hoone valmimist, mitte kasutusloa

kooskõlastamise etapis;

- Päästeameti koormus suureneb, kuna ehitajad küsivad selgitusi teemadel, mille üle neil

pole pädevust ega infot;

- tekib risk, et plaan koostatakse formaalselt, puuduliku sisuga, eesmärgipärase

kasutamise asemel.

Päästeamet teeb ettepaneku muuta § 14 lõike 4 regulatsioon selliselt, et varjumisplaan

seotakse korralduslike tegevuste ja vastutajate määramisega ning sätestada kohustus, et

varjumisplaan peab olema koostatud ja kinnitatud 3 kuu jooksul pärast kasutusloa

väljastamist (tähtaeg on näitlik ja võib vajada koostöös osapooltega täpsustamist). Selline

lähenemine ühtib ka teiste ohutuse korraldamise dokumentide (nt tulekahju korral

tegutsemise plaan) tavapärase loogikaga — need koostatakse pärast seda, kui hoones on

olemas kasutatav tegevuskorraldus.

14) Eelnõu § 18 lg 5 sätestab, „ühele inimesele tuleb varjumiskohas võimalusel planeerida

minimaalselt 0,75 ruutmeetrit põrandapinda. Eluhoones tohib ühes varjumiskohas olla

kuni 180 inimest ja mitteeluhoones kuni 1000 inimest.“ Teeme ettepaneku eemaldada

piirav viimane lause, ning rakendame seda soovitustes ja juhendites.

15) Kaaluda Lisa-sse 1 erandi märkimist järgmises sõnastuses: „Käesoleva Lisa alusel

varjendinõuet ei kohaldata ajutistele hoonetele.“ Ajutised hooned on mõeldud lühiajalise

kasutusega ning nende varjendiga varustamine oleks ebaproportsionaalselt kulukas ja

tehniliselt ebaotstarbekas.

4 (4)

16) Eelnõu § 2 p-s 11 on märgitud, et varjendi varuväljapääsutee välimine pääs on üldjuhul

väljapoole avanev uks või luuk, mille kaudu on võimalik varuväljapääsuteelt väljuda

üldjuhul hoone varingualast välja ning mis tavaolukorras võib olla suletud. Kooskõlas

eelnõu Lisa 2 p-s 2 toodud skeemiga ei käsitle see olukorda, kus varuväljapääsutee välimine

pääs on lahendatud tunnelina, mis suunab väljumise hoone perimeetrist väljapoole.

Päästeamet teeb ettepanku täpsustada Lisa 2 selliselt, et anda lahendus ka tunneli

kasutamiseks hoone perimeetrist välja viiva osaga.

17) Lisas 2 asendada joonistel ja näidistel termin „avariipääs“ määruses kasutatava mõistega

„varuväljapääs“. Terminoloogia ühtlustamine vähendab tõlgendamisega soetud riske

18) Päästeamet teeb Lisa 3 osas ettepaneku, et selles esitada üksnes märgi aluskuju illustratiivne

näidis ilma mõõtude ja detailsete paigaldusnõueteta ning lisada viide, et varjumise märgi

detailnõuded kehtestatakse Päästeameti peadirektori juhisega. Suunavaid lisade ja tähiste

määruses detailselt lahti kirjutamata jätmine väldib liigselt tehnilisi tabeleid määruses ning

võimaldab hoida märgistusega seotu ajakohasena ilma määrust muutmata.

19) Seletuskirjas on mitmel korral viidatud avaliku varjendi kohustusele 10 000+ m² või „suurte

rahvahulkadega“ hoonetes. Mõiste „suur rahvahulk“ ei ole praegu numbriliselt määratletud.

Seega teeb Päästeamet ettepaneku kaaluda nimetatud mõiste määrusesse lahti kirjutamist

(nt inimeste arv hoones või arvutuslik inimeste arv hoone pindala kohta).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margo Klaos

peadirektor