Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (838 SE)

Vabariigi Valitsus

.03.2026 nr 1-1/15-838/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu sotsiaalkomisjoni k.a 9. märtsil algatatud

perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (838 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu ühel lehel

2) seletuskiri neljal lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

1

Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kehtiva õiguse kohaselt on ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr eelmise kalendriaasta 1.

jaanuaril kehtinud töötasu alammäär. Vanemahüvitise ümberarvutamine nendel

vanemahüvitise saajatel, kes saavad seda töötasu alammääras, toimub üks kord kalendriaastas

1. jaanuaril. Tulenevalt Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel 17.

veebruaril 2026 sõlmitud kollektiivlepingust, millega sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonid

leppisid kokku töötasu alammäära tõstmises aastal 2026, algatas Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära

kehtestamine“ muutmise. Töötasu alammäära muudetakse alates 01.04.2026.

Kehtiv perehüvitiste seadus (edaspidi PHS) lähtub loogikast, et töötasu alammäär muutub 1.

jaanuaril, mis on nii olnud juba viimased 15 aastat. Kehtivas PHS-is on 1. jaanuari ja töötasu

alammääraga seotud kaks sätet, § 41 ja § 45.

PHS §-s 41 sätestatud vanemahüvitise määr on eelmise kalendriaasta 1. jaanuaril kehtinud

töötasu alammäär. Sellest tulenevalt jääks 2027. aastal vanemahüvitise määr käesoleva seaduse

muudatuseta 2026. aasta jaanuarikuu tasemele, kuigi 2026. aasta aprillist töötasu alammäära

tõstetakse. Pärast muudatust alates 2027. aastast võrdub vanemahüvitise määr eelmise

kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammääraga. Muudatus annab rohkem paindlikkust

olukordadeks, kus töötasu alammäär kehtestatakse 1. jaanuarist hiljem, näiteks nagu käesoleval

aastal.

Samuti toob töötasu alammäära muutumine 01.04.2026 kaasa olukorra, kus vastavalt PHS § 45

lg-le 1 töötasu alammääras makstava vanemahüvitise ümberarvutamise tähtpäev 1. jaanuar on

juba möödunud ning alammäära muutumise soodne mõju jõuab vanemahüvitise saajateni alles

järgmise aasta 1. jaanuaril. PHS § 45 lg 1 muutmise ettepanekuga muudetakse vanemahüvitise

ümberarvutamise viisi ning edaspidi arvutatakse töötasu alammääras määratud vanemahüvitis

ümber mitte kalendriaasta vahetumisel 1. jaanuaril, vaid siis, kui muutub töötasu alammäär ning

seda olenemata töötasu alammäära muutumise kuupäevast.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ette valmistanud Riigikogu sotsiaalkomisjon

(komisjoni esimees Signe Riisalo [email protected]). Eelnõu ettevalmistamise käigus

on kaasatud Sotsiaalministeerium.

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse perehüvitiste seaduse redaktsioone RT I, 08.04.2025, 3.

Eelnõu ei ole seotud teiste Riigikogu menetluses olevate seadustega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on sätestada, et edaspidi võetakse vanemahüvitise määra arvutamise aluseks

eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Samuti arvutatakse vanemahüvitis

töötasu alammäära muutumisel ümber sõltumata alammäära muutumise kuupäevast.

Seaduse muutmise eesmärgiks on tagada lastega peredele parem majanduslik toimetulek.

Muudatus mõjutab positiivselt eelkõige kõige haavatavamat vanemahüvitise saajate sihtrühma,

kellel arvestusperioodi jooksul sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus või oli väiksem kui

kehtestatud töötasu alammäär ning kellele makstakse vanemahüvitist vanemahüvitise määras

või töötasu alammääras.

Kui muudatust ei tehta, toimub kehtiva seaduse kohaselt vanemahüvitise määra muutumine

alles alates 01.01.2028, samas kui seaduse muutmisel toimub see alates 01.01.2027. Seaduse

muutmise korral saab töötasu alammäära muutumisel vanemahüvitist ümber arvutada alates

01.04.2026 ehk vastavalt töötasu alammäära muutumisele. Kui muudatust ei tehta, on

ümberarvutamine võimalik alles alates 01.01.2027.

Muudatus aitab vältida sarnaseid olukordi ka tulevikus, kui sotsiaalpartnerite

keskorganisatsioonid jõuavad töötasu alammääras kokkuleppele ning sellest tulenev Vabariigi

Valitsuse määruse muutmine toimub pärast 1. jaanuari.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-ga 1 muudetakse PHS-i.

Paragrahvi 41 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna jaanuaril sõnaga juulil. Muudatuse

eesmärk on tagada paindlikkus olukordadeks, kus töötasu alammäär muutub muul ajal kui 1.

jaanuaril. Edaspidi on vanemahüvitise määra arvutamise aluseks eelmise kalendriaasta 1. juulil

kehtinud töötasu alammäär.

Muudatus on vajalik, kuna Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu

töötasu alammäära läbirääkimiste kestust ning kokkuleppe saavutamise tähtaega ei ole võimalik

kehtestada. Seega võib ka edaspidi töötasu alammäär muutuda mitte 1. jaanuaril, vaid hilisemal

ajal. Riigieelarve seaduse koostamisel on aga oluline teada, millise kuupäevaga tuleb arvestada

vanemahüvitise määra kehtestamisel järgmiseks kalendriaastaks. Kuna riigieelarve arutelud

toimuvad suvel ja sügisel, ei saa aluseks võetav kuupäev jääda aasta lõppu.

Kuigi töötasu alammäär võib edaspidi jõustuda ka pärast 1. juulit, annab muudatus tänasest

paindlikuma võimaluse tagada vanemahüvitiste saajatele kõrgem asendussissetulek. Muudatus

on analoogne teiste kehtivate seadustega ning ühtlustab erinevate hüvitiste ja kuumäärade

arvutamise loogika. Sama loogikat kasutab näiteks töötuskindlustuse seaduse § 9 lõige 5, mis

sätestab, et sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis on samuti seotud töötasu alammääraga,

mis kehtis eelmise kalendriaasta 1. juulil. Lisaks sätestab sotsiaalmaksuseaduse § 21, et

sotsiaalmaksu kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud

Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär.

Paragrahvis 45 muudetakse lõiget 1 selliselt, et edaspidi võetakse § 42 alusel määratud

vanemahüvitise ümberarvutamise aluseks töötasu alammäära muutumine. Kehtiva seaduse

kohaselt on ümberarvutamise aluseks kalendriaasta vahetumine 1. jaanuaril, mis oli kooskõlas

varasema töötasu alammäära muutumise tähtajaga. Muudatus on vajalik, et tagada alampalga

3

muutumise soodne mõju alammääras vanemahüvitise saajatele samal ajal alampalga

muutumisega ega oleks seotud vaid konkreetse kuupäevaga.

Eelnõu §-ga 2 jõustatakse seadus 2026. aastal 8. mail.

Muudatuse eesmärk on tagada, et töötasu alammääras vanemahüvitise saajatele laekub 2026.

aasta mais vanemahüvitis alates 1. aprillist 2026 kehtiva töötasu alammäära järgi.

Vanemahüvitist makstakse eelmise kalendrikuu eest. Sotsiaalkindlustusameti praktika järgi

makstakse perehüvitisi 8. kuupäeval ning kui 8. kuupäev langeb nädalavahetusele, makstakse

perehüvitisi reedel, mis eelneb 8. kuupäevale. 8. mail 2026 maksab Sotsiaalkindlustusamet

vanemahüvitisi välja aprillikuu eest.

Hilisemal seaduse jõustumisel ei ole Sotsiaalkindlustusametil võimalik vanemahüvitist ümber

arvutada ning maksta seda alates 01.04.2026 kehtivas töötasu alammääras. Selle tõttu laekub

vanemahüvitiste saajatele hüvitis 01.01.2026 kehtinud töötasu alammäära järgi. Tagasiulatuval

seaduse jõustumisel tekiks Sotsiaalkindlustusametil kohustus teha vanemahüvitise

juurdemakseid, millega kaasnevad olulised tehnilised riskid. Samuti kasvaks oluliselt

Sotsiaalkindlustusameti halduskoormus ja sellega seonduvad tööjõukulud.

Sotsiaalkaitse infosüsteem (edaspidi SKAIS2) on võimeline töötama olemasolevate

protsessidega, mida hetkel kasutatakse tavapäraste kohustuste tekkimiseks – massmaksed või

vahemaksed. Kuna ka selles protsessis esineb palju tõrkeid ning SKAIS2-l on tehniline

mahajäämus, oleks tagasiulatuv maksmine erakorraline eraldiseisev protsess, mis koormaks

süsteemi veelgi. Kõik SKAIS2 süsteemid on omavahel seotud ning uute erakorraliste

lahenduste kasutuselevõtt võib põhjustada erinevate teenuste mittetoimimise, näiteks

pensionite, sotsiaaltoetuste ja hüvitiste maksmise tõrkeid. Kuna selle tegevuse tegelik mõju on

teadmata ning selle testimine ei ole võimalik, ei saa seda riski tähelepanuta jätta ning seetõttu

tuleb vältida seaduse muudatuse tagasiulatuvat jõustumist.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu pole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel kaasneb sotsiaalne mõju neile inimestele, kes saavad

vanemahüvitist töötasu alammääras 01.04.2026 seisuga või kes hakkavad saama

vanemahüvitist vanemahüvitise määras alates 2027. aastast. Eelnõuga ei kaasne täiendavat

sotsiaalkaitse infosüsteemi arendusvajadust, kuna töötasu alammääras hüvitise ümber

arvutamiseks on tehnilised lahendused loodud. Eelnõus toodud lahendus võimaldab

vanemahüvitist ümber arvutada edasiulatuvalt lähtuvalt uue töötasu alammäära parameetri

väärtusest.

Esitatud muudatused ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda, regionaalarengut, majandust, riigi

julgeolekut ega välissuhteid, mistõttu ei ole nendes valdkondades mõju olulisust hinnatud.

PHS § 41 lg 1 muudatusega ei kaasne mõju 2026. aasta riigieelarve seadusele, kuid 2027. aasta

riigieelarve seaduse väljatöötamisel tuleb võtta aluseks, et vanemahüvitise määr võrdub 2026.

aastal 1. juulil kehtinud töötasu alammääraga. PHS § 45 lg 1 muutmisega kaasneva kuluga on

riigieelarve koostamisel arvestatud.

4

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei eeldata kohalike omavalitsuste poolseid tegevusi.

Töötasu alammääras makstava vanemahüvitise ümberarvutamine toimub 01.04.2026 seisuga

ning mõjutab ligikaudu 1600 vanemahüvitise saajat. Ümberarvutamisest tulenev kulu 2026.

aastal on ligikaudu 500 tuhat eurot. Eelarves on potentsiaalse töötasu alammäära muutusega,

sh mõjuga vanemahüvitise eelarvele arvestatud, kuivõrd eelarve koostamisel on aluseks võetud

Rahandusministeeriumi töötasu alammäära prognoos 931 eurot. Tegemist on eelarves seadusest

tuleneva ehk arvestusliku kuluga, mille osas on kohustus kõigile isikutele teha väljamaksed.

Tulusid eelnõuga riigiasutustele ei prognoosita.

8. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 08.05.2026, et tagada vanemahüvitise maksmine alates 01.04.2026 kehtivas

töötasu alammäära suuruses kõigile saajatele, kellele on määratud vanemahüvitis PHS § 42 lg

1 alusel arvutatud suuruses.

Algatab sotsiaalkomisjon 09.03.2026.

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

Sotsiaalkomisjoni esimees

1

EELNÕU

Perehüvitiste seaduse muutmise seadus

§ 1. Perehüvitiste seaduse muutmine

Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 41 asendatakse sõna „jaanuaril“ sõnaga „juulil“;

2) paragrahvi 45 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 45. Vanemahüvitise ümberarvutamine töötasu alammäära muutumisel, kalendriaasta

vahetumisel ja korduval taotlemisel

(1) Töötasu alammäära muutumisel käesoleva seaduse § 42 alusel määratud ühe kalendripäeva

vanemahüvitis arvutatakse ümber, kui see on väiksem ühe kalendripäeva vanemahüvitisest, mis

on arvutatud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel määrusega kehtestatud töötasu alammäära

järgi. Ühe kalendripäeva eest makstakse vanemahüvitist, mille suurus on töötasu alammäära ja

arvu 30 jagatis.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 8. mail.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „.…” …………….. 2026. a

___________________________________________________________________________

Algatab sotsiaalkomisjon 09.03.2026.

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

Sotsiaalkomisjoni esimees

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 10.03.2026 /1-1/15-838; Riigikantselei / 10.03.2026 / 2-5/26-00519

Resolutsiooni teema: Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (838 SE) Prioriteet: Kiire

Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriuumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 16.03.2026

Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek. Tähtaeg: 13.03.2026

Lisainfo: Algataja ettepanekul käsitletakse eelnõu kiireloomulisena ja seda on kavas arutada valitsuse 19.3.2026 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 26-0310). Kontroll: Doris Järv

Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <[email protected]>, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium <[email protected]>

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 11.03.2026 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected],  

.