Selgituskiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Anu Alber

Rahandusministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Meie 02.03.2026 nr 8-4/766-1

Selgituskiri

Austatud Anu Alber

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) on põhjalikult analüüsinud

Rahandusministeeriumi projektiauditi lõpparuandes nr NOR-EMP-45/2025 esitatud ettepanekuid

Norra finantsmehhanismi projektiga nr 2014-2021.1.02.20-0102 „Open Cyber Range

(OCR)“ (edaspidi projekt) seotud riigihangete nr 211300 ja nr 194409 kohta ning leidnud, et

puudub alus Kaitseministeeriumilt (edaspidi KaM) toetuse tagasinõudmiseks.

Hange nr 211300

Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 45 lõike 1 punkti 3 kohaselt tehakse

finantskorrektsiooni otsus, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse

või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. EIS on tuvastanud, et KaM toetuse saajana on

jätnud osaliselt täitmata lepingu punktist 3.2.17 tuleneva kohustuse, mille kohaselt peavad projekti

elluviija ja partner projekti raames kaupu või teenuseid ostes järgima oma asukohamaa riigi

riigihangete regulatsioonis ja Euroopa Liidu riigihankeõiguses hankijale sätestatud kohustusi.

Hange 211300 korraldati 2019. aastal avatud hankemenetlusena. Hanketeade avaldati 12.08.2019,

sel ajal ei olnud kehtestatud kohustust avaldada hanketeates hanke tulemusena sõlmitava

raamlepingu eeldatavat ega maksimaalset maksumust, piisas eeldatava maksumuse märkimisest

hanketeatesse. Kas eeldatav maksumus avaldada või mitte, oli hankija valik ja hankija otsustas

mitte avaldada eeldatavat maksumust (RHS § 23 lg 9)1. Raamlepingust huvitatud ettevõtjate

läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud, kuna kõik hankest huvitatud ettevõtjad

said riigihangete registris avaldatud hanketingimuste kohta ühesuguse teabe. 2019. aastal ei olnud

kohustuslik märkida raamlepingusse hanke maksimaalset maksumust. Mõisted „maksimaalne

maksumus“ ja „eeldatav maksumus“ on erineva sisuga, mistõttu neid ei saa samastada.

Hankija märkis hanketeates, et tegemist on hankega, mille eeldatav maksumus ületab

rahvusvahelist piirmäära, seega korraldati avatud hankemenetlus kooskõlas RHS nõuetega.

Pakkujad märkisid oma pakkumuses hankeeseme hinna ja sellest lähtuvalt sõlmis hankija

hankelepinguid hanke tulemusena sõlmitud raamlepingu alusel.

1 Registrile eeldatava maksumuse kohta teabe avaldamine teenib eesmärki, et register saaks automaatselt kontrollida,

kas hankija on esitatud hankelepingu eeldatavat maksumust arvestades valinud selleks kohase menetluse.

2 (5)

Hankija määras eeldatava maksumuse valesti, kuid seda ei avaldatud potentsiaalsetele pakkujatele,

seetõttu ei saa eeldada, et hankija viga oleks tõrjunud pakkumust esitamast potentsiaalseid

pakkujaid sh välisriigi ettevõtjaid ning seetõttu tekkis kahju liidu eelarvele.

Hankele ei registreerunud ükski välisriigi pakkuja, samuti ei esitanud ükski välisriigi ettevõtja

hanke kohta küsimusi ega vaidlustanud hanke tulemusi. Ükski välisriigi ettevõtja ei laadinud

endale tutvumiseks alla riigihanke alusdokumente. Puudub tõendus, et välisriigi ettevõtjatel esines

selle hanke vastu huvi. Seega ei ole ka alust eeldada, et välisriigi pakkuja osalemise korral oleks

tehtud soodsam pakkumus.

Eelnevast tulenevalt puudub alus väita negatiivset mõju liidu eelarvele.

Kahju tekkimine Euroopa Liidu finantsidele ei tohi karistuse kohaldamiseks olla ainult

teoreetiline, Riigikohus on rõhutanud et karistamine pelgalt potentsiaalse kahju eest ei ole

põhjendatud. Kohus ei tohi finantskorrektsiooni õiguspärasust hinnates piirduda ainult ilmselgete

vigade testiga, vaid kontroll peab olema range ja täielik, võttes arvesse kõiki olulisi asjaolusid

(RKHKm 3-20-2402/47, p 24), sh seda, kas kahju on pelgalt teoreetiline.

Hanke nr 211300 (keskne hange) pakkumuste esitamise tähtpäev oli 16.09.2019, teave Euroopa

kohtu otsusest C-216/17 on rahandusministeeriumi veebis ("Riigihanked, riigiabi, osalused"

rubriigis KKK (raamlepingud, küsimused-vastused nr 9)) avaldatud 30.06.20202, seega pärast

hanke 211300 korraldamist ja hanke tulemusena 12.11.2019 raamlepingu sõlmimist. Raamleping

sõlmiti vastavalt riigihangete registris 12.08.2019 avaldatud hanketingimustele ja arvestades, et

kõik hankest huvitatud ettevõtjad said hanketingimustest riigihangete registri vahendusel

ühesuguse teabe, ei ole rikutud võrdse kohtlemise printsiipi.

Euroopa Kohtu otsus C-23/20 (17.06.2021) sedastab, milline teave tuleb esitada hanketeatesse

(raamlepingu alusel ostetavate asjade eeldatav kogus ja/või maksumus ning maksimaalne kogus

ja/või maksumus, ning kui see ülemäär on saavutatud, siis kaotab see raamleping kehtivuse).

Arvesse tuleb võtta järgmisi asjaolusid:

Hanketeadet pärast pakkumuste esitamise tähtaega ei saa muuta. Hanke nr 211300 pakkumuste

esitamise tähtaeg oli 16.09.2019, nimetatud ajahetkel RHS § 23 lg 9 kohaselt pidi hankija esitama

riigihangete registrile teabe riigihanke eeldatava maksumuse kohta ja märkima kas ta soovib

eeldatava maksumuse avaldamist hanketeates. Seega puudus hankijal kohustus avaldada

hanketeates hanke eeldatav maksumus.

Kuna hanketeadet ei saa muuta tagantjärele, siis jääb arusaamatuks audiitori viide Euroopa Kohtu

C-23/20 otsusele. Nimetatud otsuse punkti 1 kohaselt tuleb hanketeates märkida raamlepingu

alusel ostetavate asjade eeldatav kogus ja/või maksumus ning maksimaalne kogus ja/või

maksumus, ning kui see ülemäär on saavutatud, siis kaotab see raamleping kehtivuse – ei ole

tagasiulatuvalt rakendatav, kuna hanketeadet ei saa tagasiulatuvalt muuta. Kuivõrd hanketeates ei

olnud raamlepingu maksimaalset maksumust avaldatud (ning sellist toimimisviisi lubas kehtiv

seadusandlus ning senine halduspraktika), siis ei saa ka hankijale ette heita hanke maksimaalse

mahu ületamist.

Liidetud kohtuasjades C-274/21 ja 275/21 tehti otsus 14. juuli 2022. Hankija alustas täiendavate

hankemenetlustega ennetavalt (hange 242920 avaldati 17.01.2022; nurjus) ja hange 247480

avaldati 30.03.2022 (raamlepingud sõlmiti juunis 2022). Hankija tagas sellega uued raamlepingud

enne eelnimetatud liidetud kohtulahendite otsuse jõustumist.

2 Korduma kippuvad küsimused | Rahandusministeerium, raamleping, küsimused-vastused nr 9

3 (5)

Eelnevast tulenevalt leiab MKM, et hanke nr 211300 kulude osas puudub alus toetuse

tagasinõudmise algatamiseks.

Hange nr 194409

Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 45 lõike 1 punkti 3 kohaselt tehakse

finantskorrektsiooni otsus, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse

või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. EIS on tuvastanud, et KaM toetuse saajana on

jätnud osaliselt täitmata lepingu punktist 3.2.17 tuleneva kohustuse, mille kohaselt peavad projekti

elluviija ja partner projekti raames kaupu või teenuseid ostes järgima oma asukohamaa riigi

riigihangete regulatsioonis ja Euroopa Liidu riigihankeõiguses hankijale sätestatud kohustusi.

Riigihanke nr 194409 korraldamisel on RKIK esitanud tingimuse, mille kohaselt: Garantii

teostajaks, tootetoe pakkujaks ja hooldajaks peab olema kohapealne ametlik registreeritud

esindus. Kui garantii teostajaks, tootetoe pakkujaks ja hooldajaks on erinevad esindused, siis

Pakkuja esitab kõikide kohta eraldi tootjapoolse kinnituse koos teenust pakkuva esinduse

kontaktinfoga. Seeläbi on hanke avaldamisel seatud pakkujale väidetavalt konkurentsi piirav

tingimus, mistõttu tuleb kontrollida, kas hankija on eksinud RHS § 3 punkti 2 vastu, mis keelab

piirata konkurentsi põhjendamatu riikliku, piirkondliku või kohaliku eelistuse tõttu, kuna hanke

avaldamisel seatud tingimuse tõttu on võimalik, et mõni pakkuja võis loobuda pakkumuse

esitamisest ning seega võis toimuda konkurentsi piiramine.

Riigikohtu 20.11.2024 otsusega nr 3-21-2607 antakse hankijale õigus kehtestada hanketingimus,

mis tagab hankijale kindluse, et edukaks tunnistatud pakkujal on tehniline suutlikkus tellitavat tööd

teostada.

Kahju tekkimine Euroopa Liidu finantsidele ei tohi karistuse kohaldamiseks olla ainult

teoreetiline, Riigikohus on rõhutanud et karistamine pelgalt potentsiaalse kahju eest ei ole

põhjendatud. Kohus ei tohi finantskorrektsiooni õiguspärasust hinnates piirduda vaid ilmselgete

vigade testiga, vaid kontroll peab olema range ja täielik, võttes arvesse kõiki olulisi asjaolusid

(RKHKm 3-20-2402/47, p 24), sh seda, kas kahju on pelgalt teoreetiline.

Hanketingimus on proportsionaalne, kui ta on sobiv ja kohane. Tingimus on kohane, kui sellele

vastavus väljendab pakkuja võimet hankelepingut nõuetekohaselt täita. Tingimus on vajalik, kui

pakkuja võimet hankelepingut täita ei ole võimalik sama veenvalt tõendada kergema tingimuse

abil.

Kuna tingimus on hankelepingu täitmise võime eeldusena kohane ja vajalik ja annab piisavat

teavet pakkuja võimekuse kohta hankelepingut täita, siis on tingimus kooskõlas RHS-ga.

Rõhutame, et juhul kui hankija jätab oma hoolsuskohustuse täitmata ega kontrolli edukaks

tunnistatava pakkuja tehnilist suutlikkust täita lepingut, mille tulemusena leping sõlmitakse üksnes

eeldusel, et edukas pakkuja omab nõutavat suutlikkust, siis on hankija jätnud täitmata oma

hoolsuskohustuse ja ei ole järginud RHS üldpõhimõtet - sõlmida hankeleping parima võimaliku

hinna ja kvaliteedi suhte alusel.

Tähelepanuta on jäänud asjaolu, et hankedokumentides on nõutud tootja ametlikku esindust

asukohariigis tugiteenuse osutamiseks, aga ei ole nõutud, et tootja peab asuma asukohariigis või

mingis konkreetses piirkonnas, mistõttu jääb arusaamatuks audiitori viide RHS § 3 lõikele 2.

Arvestada tuleb KaM-i kirjeldatud vajadust ning infotehnoloogia turu toimimise põhimõtteid ja

loogikat, et igas regioonis tegutsevad toodete edasimüüjatena ja hoolduspartneritena tootjate poolt

volitatud kohalikud lepingulised ettevõtted, kelle vahel on toimiv konkurents ning ühes regioonis

4 (5)

tegutsevad ettevõtted teistes regioonides tegutsevate ettevõtetega reeglina ei konkureeri. Kuivõrd

tootjatel on tavapäraselt regioonides partnerid olemas, siis ei olnud see tingimus pakkujatele

koormav ega pakkumuse esitamist piirav.

Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et hankele esitati kolm pakkumust ning hankele ei registreerunud

ükski välisriigi pakkuja, samuti ei esitanud ükski välisriigi ettevõtja hanke kohta küsimusi ega

vaidlustanud hanke tulemusi. Ükski välisriigi ettevõtja ei laadinud endale tutvumiseks alla

riigihanke alusdokumente. Puudub tõendus, et välisriigi ettevõtjatel esines selle hanke vastu huvi.

Seega ei ole ka alust eeldada, et välisriigi pakkuja osalemise korral oleks tehtud soodsam

pakkumus. Seega puudub alus väita negatiivset mõju liidu eelarvele.

Kuna hankes osales kolm ettevõtet, saab järeldada, et hankija poolt sätestatud tingimuse tõttu võis

küll näiliselt toimuda konkurentsi piiramine, kuid hanke avaldamisel seatud piirang tulenes hankija

vajadusest ning oli seega põhjendatud ja proportsionaalne. Hankes osales kolm ettevõtet, millest

võib järeldada, et piisav konkurents oli olemas ning piirava tingimuse kehtestamisega ei kaasnenud

negatiivset finantsmõju eelarvele. Hankija lähtub tehnilise kirjelduse koostamisel enda vajadustest

ning sellist toimimist ei saa käsitada põhjendamatu takistusena riigihanke avamisel konkurentsile3.

Ka kohtupraktikas ollakse seisukohal, et hankijal on lai kaalutlusruum tehnilise kirjelduse osas

ning oluline on, et tingimus on proportsionaalne RHS § 88 lõike 7 tähenduses, tagades hankija

enda arvates talle vajaliku ja soovitud tulemuse.4

Eelnevast tulenevalt leiab MKM, et kuna hanke avaldamisel hankija seatud piirang oli hankija

eesmärki ja vajadust arvestades põhjendatud ja proportsionaalne ning hankes osales kolm

ettevõtet, millega oli tagatud piisav pakkujate konkurents, ei ole tegemist rikkumisega.

Kokkuvõtvalt, MKM-i hinnangul viidi mõlemad hanked läbi hankemenetluste läbiviimise ajal

kehtinud õigusliku regulatsiooni ning halduspraktika alusel. Hanketingimused olid hankija

eesmärke ja vajadusi arvestades põhjendatud ja proportsionaalsed ning hangetes osales piisav arv

pakkujaid, mis viitab tegeliku konkurentsi olemasolule. Puuduvad tõendid selle kohta, et hangete

nr 211300 või nr 194409 puhul oleks esinenud põhjendamatut konkurentsi piiramist või et oleks

tekkinud tegelik negatiivne finantsmõju Euroopa Liidu või Norra finantsmehhanismi eelarvele.

Kohtupraktika kohaselt ei ole finantskorrektsiooni ega toetuse tagasinõudmise kohaldamine

põhjendatud üksnes teoreetilise või hüpoteetilise kahju alusel. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud

sellist rikkumist kummagi hanke puhul, mis oleks mõjutanud kulude abikõlblikkust määral, mis

õigustaks toetuse tagasinõudmist.

Eeltoodust tulenevalt loeb MKM riigihangete nr 211300 ja nr 194409 alusel projektis tekkinud

kulud abikõlblikuks ega algata toetuse tagasinõudmise menetlust Kaitseministeeriumi suhtes.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maria Alajõe

strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler

3 VAKO 16.01.2020 otsuse nr 199-19/213197 p 10. 4 Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2020 otsuse nr 3-20-157 p-des 13 ja 14.

5 (5)

Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus

Kaitseministeerium

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Tanel Tomson

+372 639 7642 [email protected]