Vastastikuse hindamise täpsemad tingimused

MINISTRI MÄÄRUSE EELNÕU MINISTRI MÄÄRUS

Vastastikuse hindamise täpsemad tingimused Määrus kehtestatakse küberturvalisuse seaduse § 176 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrus reguleerib Eesti Vabariigi osalemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152), artiklis 19 sätestatud vastastikuses hindamises. (2) Määrus täpsustab vastastikuses hindamises osalemise tingimusi, sealhulgas vastastikuse hindamise tegemise nõudeid, selles osalevate asutuste ülesandeid ja vastastikuses hindamises osalevaid isikuid. § 2. Vastastikuse hindamise metoodika, korralduslikud aspektid ja tegevusjuhendid (1) Vastastikuses hindamises osalemisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 19 lõigetes 1 ja 6 nimetatud vastastikuse hindamise metoodikast, korralduslikest aspektidest ning tegevusjuhenditest, kui need on välja töötatud. (2) Vastastikuse hindamise käigus: 1) võidakse korraldada kohapealseid või virtuaalseid kohtumisi ja teabevahetust väljaspool hinnatavat tegevuskohta; 2) saadavat teavet kasutatakse üksnes vastastikuse hindamise eesmärgil; 3) hinnatud aspekte kõnealuses riigis kahe aasta jooksul pärast vastastikuse hindamise lõppemist enam uuesti vastastikku ei hinnata, välja arvatud juhul, kui Eesti Vabariigi suhtes tehtud hindamise puhul seda taotleb Eesti Vabariik või nii lepitakse kokku pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555 artiklis 14 nimetatud koostöörühma (edaspidi koostöörühm) ettepanekut; 4) koostavad vastastikuses hindamises osalevad küberturvalisuse eksperdid aruande vastastikuse hindamise tulemuste ja järelduste kohta, lisades aruandele märkused, mis on esitatud aruande kohta; 5) koostatud aruanne sisaldab soovitusi vastastikku hinnatud aspektide parandamiseks. § 3. Vastastikuses hindamises osalevad isikud Vastastikuses hindamises osalevad küberturvalisuse valdkonna eksperdid, arvestades § 2 lõikes 1 viidatud metoodikas seatud kriteeriume. § 4. Vastastikuses hindamises osalevad asutused ja nende ülesanded (1) Justiits- ja Digiministeerium või tema volitatud asutus: 1) määrab kindlaks teise Euroopa Liidu liikmesriigi suhtes tehtavas vastastikuses hindamises Eesti Vabariigist osalevad küberturvalisuse valdkonna eksperdid; 2) teavitab vastastikuses hindamises osalevaid Euroopa Liidu liikmesriike, koostöörühma, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametit käesoleva lõike punkti 1 alusel määratud ekspertidega seotud huvide konflikti ohust enne vastastikuse hindamise alustamist; 3) võib põhjendatud juhul esitada vastuväite Eesti Vabariiki hindava teise Euroopa Liidu liikmesriigi küberturvalisuse valdkonna eksperdi määramise kohta asjakohasele Euroopa Liidu liikmesriigile; 4) määrab kindlaks vastastikku hinnatavad aspektid ja hindamise ulatuse, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 19 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõudeid, ning teavitab neist vastastikuses hindamises osalevaid Euroopa Liidu liikmesriike enne vastastikuse

2

hindamise alustamist, kui vastastikku hinnatakse Eesti Vabariiki; 5) võib enne vastastikuse hindamise algust koordineerida Eesti Vabariigi puhul hinnatavate aspektide enesehindamist, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 19 lõike 5 alusel kehtestatud metoodikat, ning esitab enesehindamise tulemused Eesti Vabariiki hindavatele Euroopa Liidu liikmesriikide küberturvalisuse valdkonna ekspertidele; 6) edastab Eesti Vabariiki hindavatele Euroopa Liidu liikmesriikide määratud küberturvalisuse valdkonna ekspertidele hindamiseks vajaliku teabe; 7) võib esitada § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud taotluse; 8) võib koondada ja esitada märkusi Eesti Vabariiki käsitleva aruande kavandi kohta; 9) võib esitada koostöörühmale ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555 artiklis 16 nimetatud Euroopa küberkriisiga tegelevate kontaktasutuste võrgustikule aruande Eesti Vabariigi suhtes tehtud vastastikuse hindamise kohta; 10) võib teha Eesti Vabariigi kohta koostatud vastastikuse hindamise aruande või selle muudetud versiooni üldsusele kättesaadavaks. (2) Lõike 1 punktis 6 nimetatud teabe edastamisel arvestatakse: 1) vastastikku hinnatavaid aspekte ja hindamise ulatust; 2) juurdepääsupiiranguga teabe ja salastatud teabe kaitset; 3) Eesti Vabariigi, sealhulgas tema julgeolekuhuve ja 4) riigi julgeoleku suhtes kehtivaid õigusakte. § 5. Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152). Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Tiina Uudeberg

kantsler

1

07.03.2026

Justiits- ja digiministri määruse „Vastastikuse hindamise täpsemad

tingimused“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Küberturvalisuse 2. direktiiv ehk NIS2-direktiiv võeti suuremas osas üle küberturvalisuse

seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine

(eelnõu nr 739 SE))1 (edaspidi ülevõtmisseadus). Selle seletuskirja aluseks oleva eelnõu

eesmärk on võtta üle NIS2-direktiivi artikkel 19 osas, mida ei reguleerita küberturvalisuse

seadusega ega muude õigusaktidega. Määrusega kehtestatakse kord, mille alusel Eesti saab

osaleda Euroopa Liidu tasandil toimuvas küberturvalisuse vastastikuses hindamises.

Vastastikune hindamine on mõeldud selleks, et õppida jagatud kogemustest, tugevdada

vastastikust usaldust, saavutada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase ning suurendada

liikmesriikide küberturvalisusalast võimekust ja poliitikat, mis on vajalik NIS2-direktiivi

rakendamiseks. Määruse eesmärk on võimaldada Eestil osaleda hindamises koos teiste

liikmesriikidega ühistel alustel. Samuti sätestatakse, millised asutused vastutavad hindamise

korraldamise eest.

Kuna ülevõtmisseadus suurendas halduskoormust (küberturvalisuse seaduse kohaldamisala

täiendati uute subjektidega, kes peavad seaduse nõudeid täitma), tasakaalustati seda

halduskoormuse tõusu Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruse nr 121 „Võrgu- ja

infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ muudatustega. Need muudatused jõustusid 1.

oktoobril 2025. Määruse rakendamine ei too kaasa uusi kohustusi ettevõtjatele ega elanikele

ning halduskoormuse tasakaalustamise reeglit ei ole vaja rakendada. Eelnõu on seotud

ennekõike Justiits- ja Digiministeeriumile või tema volitatud asutusele antud ülesande

sisustamise ja asjaomase töökoormusega. Riigiasutustele võib lisanduda mõningane

töökoormus juhul, kui otsustatakse osaleda Euroopa Liidu liikmesriikide vahelises

vastastikuses hindamises.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi riikliku küberturvalisuse

talituse küberturvalisuse õigusnõunik Raavo Palu ([email protected]). Eelnõu ja

seletuskirja on keeleliselt toimetanud sama ministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome

korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõuga nr 739 SE.

1 Eelnõude infosüsteemi toimikud 24-1266 ja 25-0926. Riigikogus menetluses olnud eelnõu:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4429a2b9-e6e2-41cf-991d-f6955c6c4a69/kuberturvalisuse-

seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus-kuberturvalisuse-2.-direktiivi-ulevotmine/.

2

Eelnõukohase määrusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. a

direktiivi (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt

kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL)

2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv)

(ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152) (edaspidi ka NIS2-direktiiv), artikkel 19 osas, mida ei

reguleerita küberturvalisuse seaduse ega muude õigusaktidega.

Eelnõu on seotud 2025.–2027. aasta koalitsioonileppe riigikaitse ja julgeoleku valdkonna

eesmärgiga „tagame Eesti digiühiskonna toimepidevuse nii, et teenused on küberturvaliselt

kättesaadavad igas olukorras“ ning tõhusa asjaajamise valdkonna eesmärgiga „võtame Euroopa

Liidu õiguse üle Eestile sobivaimal moel ja teeme Euroopas ettepanekud sobimatute normide

muutmiseks, sealhulgas ettepanek lükata edasi kestlikkusaruandluse esitamine ja muuta need

vabatahtlikuks“.2 Eelnõu väljatöötamise alus on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–

20273 ELi direktiivide valdkonna all nimetatud ülesanne „Eelnõu direktiivi (EL) 2022/2555

ülevõtmiseks (küberturvalisuse 2. direktiiv)“.

Kuna ülevõtmisseadusega suurendati halduskoormust (küberturvalisuse seaduse

kohaldamisala täiendati uute subjektidega, kes peavad seaduse nõudeid täitma), nähti

halduskoormuse tasakaalustamine ette Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruse nr

121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ muudatustega. Need muudatused

jõustusid 1. oktoobril 2025. Kommenteeritav eelnõu ei näe ette halduskoormuse kasvu, see on

seotud ennekõike Justiits- ja Digiministeeriumile või tema volitatud asutusele antud ülesande

sisustamise ja asjaomase töökoormusega, mis ilmneb vaid juhul, kui Eesti otsustab osaleda

vastastikuses hindamises.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist.

Paragrahvis 1 sätestatakse eelnõukohase määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Lõike 1

kohaselt reguleerib eelnõukohane määrus Eesti Vabariigi osalemist NIS2-direktiivi artiklis 19

sätestatud vastastikuses hindamises. Lõige 2 täpsustab määruse sisu, st sätestab, et

eelnõukohases määruses täpsustatakse vastastikuses hindamises osalemise tingimusi,

sealhulgas vastastikuse hindamise tegemise nõudeid, selles osalevate asutuste ülesandeid ja

vastastikuses hindamises osalevaid isikuid.

Eelnõukohase määrusega on seotud ka NIS2-direktiivi põhjendused 75 ja 76:

(75) Kasutusele tuleks võtta vastastikune hindamine, et aidata õppida ühistest kogemustest,

tugevdada vastastikust usaldust ja saavutada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase.

Vastastikune hindamine võib anda väärtuslikke teadmisi ja viia soovitusteni, mis tugevdavad

üldist küberturvalisuse võimekust, luues uue funktsionaalse tee parimate tavade jagamiseks

liikmesriikide vahel ning aidates tõsta liikmesriikide küberturvalisuse taset. Lisaks peaks

vastastikuses hindamises võtma arvesse sarnaste mehhanismide, näiteks CSIRTide võrgustiku4

vastastikuse hindamise süsteemi tulemusi, looma lisaväärtust ja vältima dubleerimist.

Vastastikuse hindamise rakendamine ei tohiks piirata konfidentsiaalse ja salastatud teabe

kaitset käsitlevate riiklike või liidu õigusaktide kohaldamist.

2 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-2027 3 https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2023-05/VVTP%202023-2027_26.pdf 4 CSIRTide võrgustik on NIS2-direktiivi artikli 15 kohane võrgustik. Küberturvalisuse seaduses nimetatakse seda

võrgustikku „küberintsidentide käsitlemise riiklike üksuste võrgustikuks“ või lühidalt „võrgustikuks“.

3

(76) Koostöörühm5 peaks kehtestama liikmesriikide jaoks enesehindamise metoodika, mille

eesmärk on hõlmata selliseid tegureid nagu küberturvalisuse riskijuhtimismeetmete ja

teatamiskohustuse rakendamise tase, pädevate asutuste võimekuse tase ja ülesannete täitmise

tulemuslikkus, CSIRTide6 tegevusvõimekus, vastastikuse abi rakendamise tase,

küberturvalisuse alase teabevahetuse korra rakendamise tase või konkreetsed piiriülese või

valdkondadevahelise iseloomuga küsimused. Liikmesriike tuleks julgustada tegema

korrapäraselt enesehindamisi ning esitama ja arutama oma enesehindamise tulemusi

koostöörühmas.

Paragrahvis 2 sätestatakse vastastikuse hindamise metoodikast, korralduslikest aspektidest ja

tegevusjuhenditest lähtumine.

Lõikega 1 rakendatakse NIS2-direktiivi artikli 19 lõike 1 esimese lõigu esimene lause

([k]oostöörühm töötab 17. jaanuariks 2025 komisjoni ja ENISA7 ning, kui see on asjakohane,

CSIRTide võrgustiku8 abiga välja vastastikuse hindamise metoodika ja korralduslikud aspektid,

et õppida jagatud kogemustest, tugevdada vastastikust usaldust, saavutada küberturvalisuse

ühtlaselt kõrge tase ning suurendada liikmesriikide küberturvalisuse alast võimekust ja

poliitikat, mis on vajalik [NIS2-direktiivi] rakendamiseks) ja lõike 6 kolmas lause

([k]oostöörühm töötab koostöös komisjoni ja ENISAga välja asjakohased tegevusjuhendid,

millele määratud küberturvalisuse ekspertide töömeetodid toetuvad).

NIS2-direktiivi artikli 19 lõike 2 esimene lause näeb ette, et viidatud metoodika sisaldab

objektiivseid, mittediskrimineerivaid, õiglasi ja läbipaistvaid kriteeriume, mille alusel

liikmesriigid määravad vastastikuse hindamise läbiviimiseks sobivad küberturvalisuse

valdkonna eksperdid.

Kõnealuses paragrahvis viidatud vastastikuse hindamise metoodika leiab NIS2-direktiivi

artiklis 14 nimetatud koostöörühma veebilehelt.9

Lõikes 2 sätestatakse vastastikuse hindamise tingimused. Lõige koosneb viiest punktist.

Punktiga 1 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 19 lõike 6 esimene lause ([v]astastikune

hindamine hõlmab kohapealseid või virtuaalseid külastusi ja teabevahetust väljaspool

tegevuskohta). Kommenteeritavasse punkti on tegevuskoha juurde lisatud sõna „hinnatavat“, et

oleks selgem seos, mida tegevuskoha all mõeldakse – tegemist on hinnatava tegevuskohaga.

Punktiga 2 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 19 lõike 6 neljas lause ([v]astastikuses

hindamises saadavat teavet kasutatakse üksnes hindamise eesmärgil).

Punktiga 3 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 19 lõige 7 ([l]iikmesriigis juba vastastikku

hinnatud aspektid ei kuulu kõnealuses liikmesriigis enam vastastikusele hindamisele kahe aasta

jooksul pärast vastastikuse hindamise lõppemist, välja arvatud juhul, kui seda taotleb

liikmesriik või nii lepitakse kokku pärast koostöörühma ettepanekut). Hinnatavate aspektide

kohta vt eelnõu § 4 lõike 1 punkt 4. Kommenteeritava punktiga määratakse kindlaks üldreegel,

et hinnatud aspekte kõnealuses riigis kahe aasta jooksul pärast vastastikuse hindamise

lõppemist enam uuesti vastastikku ei hinnata. Riigi all on mõeldud nii Eesti Vabariiki või muud

Euroopa Liidu liikmesriiki, kelle suhtes toimus vastastikune hindamine. Sellele üldreeglile on

erisused: 1) kui Eesti Vabariigi suhtes tehtud vastastikuse hindamise puhul Eesti soovib mingit

5 NIS2-direktiivi artikkel 14 reguleerib koostöörühma tegevust. Küberturvalisuse seaduses nimetatakse seda

koostöörühma „artiklis 14 nimetatud koostöörühmaks“ või lühidalt „koostöörühmaks“. 6 NIS2-direktiivi artikkel 10 reguleerib küberintsidentidele reageerimise üksuste ehk CSIRTide tegevust.

Küberturvalisuse seaduses nimetatakse neid „küberintsidentide käsitlemise üksusteks“. 7 ENISA on Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti rahvusvaheline lühend. 8 CSIRTide võrgustik on NIS2-direktiivi artikli 15 kohane võrgustik. Küberturvalisuse seaduses nimetatakse seda

„küberintsidentide käsitlemise riiklike üksuste võrgustikuks“ või lühidalt „võrgustikuks“. 9 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/nis-cooperation-group – täpsemalt:

https://ec.europa.eu/newsroom/dae/redirection/document/121656.

4

aspekti uuesti hindamist; või 2) kui uuesti hindamine lepitakse kokku pärast NIS2-direktiivi

artiklis 14 nimetatud koostöörühma ettepanekut.

Punktiga 4 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 19 lõike 9 esimene lause ([v]astastikuses

hindamises osalevad küberturvalisuse eksperdid koostavad aruanded vastastikuse hindamise

tulemuste ja järelduste kohta) ja lõike 9 teine lause ([l]iikmesriigid, keda vastastikku

hinnatakse, võivad esitada märkusi neid käsitlevate aruannete kavandite kohta ning sellised

märkused lisatakse aruannetele). Eesti Vabariigi õigus teha märkusi on sätestatud eelnõu § 4

lõike 1 punktis 8.

Punktiga 5 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 19 lõike 9 kolmas lause ([a]ruanded sisaldavad

soovitusi vastastikuse hindamisega hõlmatud aspektide parandamiseks). Vastastikuse

hindamise tulemuste ja järelduste kohta võib koostada ühe või mitu aruannet. See sõltub

konkreetse vastastikuse hindamise käigus kokku lepitud tegevustest ja ülesannetest.

Paragrahviga 3 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 19 lõike 1 esimese lõigu kolmas lause

([v]astastikuse hindamise viivad läbi küberturvalisuse valdkonna eksperdid). Selle kohta vt ka

eelnõu § 2 lõike 1 selgitust.

Paragrahviga 4 sätestatakse vastastikuses hindamises osalevad asutused ja nende ülesanded.

Lõikega 1 nähakse ette, et vastastikuses hindamises osaleb Justiits- ja Digiministeerium, sh

kehtestatakse tema vastastikuse hindamisega seotud ülesanded. Lõige näeb ette, et

ministeeriumil on võimalik oma ülesandeid ka edasi volitada – näiteks ministeeriumi haldusala

asutusele, nagu Riigi Infosüsteemi Amet. Lõige koosneb kümnest punktist.

Punktiga 1 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 19 lõike 1 esimese lõigu neljas lause

([k]überturvalisuse eksperdid määravad vähemalt kaks liikmesriiki, mis on muud liikmesriigid

kui see, mida hinnatakse). Punktiga 2 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 19 lõike 8 esimene

lause ([l]iikmesriigid tagavad, et määratud küberturvalisuse ekspertidega seotud huvide

konflikti oht tehakse enne vastastikuse hindamise algust teatavaks teistele liikmesriikidele,

koostöörühmale, komisjonile ja ENISA-le10). Punktiga 3 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 19

lõike 8 teine lause ([l]iikmesriik, keda vastastikku hinnatakse, võib esitada vastuväiteid

konkreetsete küberturvalisuse ekspertide määramisele piisavalt põhjendatud juhtudel, millest

on teatatud määravale liikmesriigile).

Punkt 4 on seotud NIS2-direktiivi artikli 19 lõike 1 teise lõigu rakendamisega ning sama artikli

lõigete 3 ja 4 ülevõtmisega.

NIS2-direktiivi artikli 19 lõike 1 teine lõik sätestab järgmist:

Vastastikuse hindamise raames hinnatakse vähemalt ühte järgmistest aspektidest:

a) artiklites 21 ja 23 sätestatud küberturvalisuse riskijuhtimismeetmete ja teatamiskohustuse

rakendamise tase;11

b) võimekuse tase, sealhulgas olemasolevad rahalised, tehnilised ja inimressursid, ning

pädevate asutuste ülesannete täitmise tõhusus;

c) CSIRTide12 tegevusvõimekus;

d) artiklis 37 osutatud vastastikuse abi rakendamise tase;13

e) artiklis 29 osutatud küberturvalisuse alase teabevahetuse kokkulepete rakendamise tase;14

f) piiriülese või valdkonnaülese iseloomuga eriküsimused.

10 ENISA on Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti rahvusvaheline lühend. 11 Nimetatud artiklid on ennekõike üle võetud küberturvalisuse seaduse §-dega 7, 8 ja 12, sh seal viidatud

määrustega. 12 NIS2-direktiivi artikkel 10 reguleerib küberintsidentidele reageerimise üksuste ehk CSIRTide tegevust.

Küberturvalisuse seaduses nimetatakse neid „küberintsidentide käsitlemise üksusteks“. 13 Nimetatud artikkel on ennekõike üle võetud küberturvalisuse seaduse §-ga 173. 14 Nimetatud artikkel on ennekõike üle võetud küberturvalisuse seaduse §-ga 175.

5

NIS2-direktiivi artikli 19 lõiked 3 ja 4 sätestavad järgmist:

3. Liikmesriigid võivad määrata kindlaks lõike 1 punktis f osutatud eriküsimused vastastikuseks

hindamiseks.

4. Enne lõikes 1 osutatud vastastikuse hindamise alustamist teatavad liikmesriigid osalevatele

liikmesriikidele selle ulatuse, sealhulgas lõike 3 kohaselt kindlaks määratud eriküsimused.

Punktiga 5 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 19 lõike 5 esimene lause ([e]nne vastastikuse

hindamise algust võib liikmesriik teha vaatlusaluste aspektide enesehindamise ja esitada selle

määratud küberturvalisuse ekspertidele). Punktiga 6 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 19

lõike 6 teine lause ([k]ooskõlas hea koostöö põhimõttega esitab liikmesriik, keda vastastikku

hinnatakse, määratud küberturvalisuse ekspertidele hindamiseks vajaliku teabe .. .). Selle

punktiga seoses vt ka eelnõu § 4 lõige 2. Punkt 7 on seotud NIS2-direktiivi artikli 19 lõike 7

rakendamisega (mis võetakse üle eelnõu § 2 lõike 2 punktiga 3), et oleks selge, kes Eesti puhul

vastava taotluse teeb. Punktiga 8 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 19 lõike 9 teine lause

([l]iikmesriigid, keda vastastikku hinnatakse, võivad esitada märkusi neid käsitlevate

aruannete kavandite kohta .. .). Punktiga 9 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 19 lõike 9 neljas

lause ([a]ruanded esitatakse koostöörühmale ja CSIRTide võrgustikule,15 kui see on

asjakohane.). Punktiga 10 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 19 lõike 9 viies lause

([l]iikmesriik, keda vastastikku hinnatakse, võib otsustada teha oma aruande või selle

toimetatud versiooni üldsusele kättesaadavaks).

Kommenteeritavas lõikes või selle selgitustes mainitud metoodika kohta vt eelnõu § 2 lõike 1

selgitust.

Lõige 2 on seotud NIS2-direktiivi artikli 19 lõike 6 teise lause ([k]ooskõlas hea koostöö

põhimõttega esitab liikmesriik, keda vastastikku hinnatakse, määratud küberturvalisuse

ekspertidele hindamiseks vajaliku teabe, ilma et see piiraks konfidentsiaalse või salastatud

teabe kaitset või riigi põhifunktsioonide, näiteks riigi julgeoleku kaitset käsitleva liikmesriikide

või liidu õiguse kohaldamist) ülevõtmise ja rakendamisega. Selle kohta vt ka eelnõu § 4 lõike

1 punkt 6.

Paragrahviga 5 nähakse ette määruse jõustumise aeg, milleks on 1. aprill 2026 (vt seletuskirja

punkt 6).

Määrusele lisatakse normitehniline märkus NIS2-direktiivi kohta.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus järgitakse NIS2-direktiivi. Eelnõu vastab NIS2-direktiivile ning kuna direktiiv võeti

ennekõike üle ülevõtmisseadusega, on selle seaduseelnõu materjalide juures ka NIS2-direktiivi

ja ülevõtmisseaduse vastavustabel. Siinkohal esitatakse need NIS2-direktiivi artikli 19 sätted,

mis on seotud kõnesoleva eelnõuga:

1) lõike 1 esimese lõigu esimene lause = see on seotud eelnõu § 2 lõikega 1;

2) lõike 1 esimese lõigu teine lause = ei võeta üle kõnesoleva eelnõuga, vaid on üle võetud

küberturvalisuse seaduse § 176 lõikega 1;

3) lõike 1 esimese lõigu kolmas lause = eelnõu § 3, kuid see on seotud ka § 2 lõikega 1;

4) lõike 1 esimese lõigu neljas lause = eelnõu § 4 lõike 1 punkt 1;

5) lõike 1 teine lõik = see on seotud eelnõu § 4 lõike 1 punktiga 4;

6) lõike 2 esimene lause = ei ole vaja üle võtta, kuid see on seotud eelnõu § 4 lõike 1 punktiga

1;

15 CSIRTide võrgustik on NIS2-direktiivi artikli 15 kohane võrgustik. Küberturvalisuse seaduses nimetatakse seda

„küberintsidentide käsitlemise riiklike üksuste võrgustikuks“ või lühidalt „võrgustikuks“.

6

7) lõike 2 teine lause = ei ole vaja üle võtta;

8) lõige 3 = eelnõu § 4 lõike 1 punkt 4;

9) lõige 4 = eelnõu § 4 lõike 1 punkt 4;

10) lõike 5 esimene lause = eelnõu § 4 lõike 1 punkt 5;

11) lõike 5 teine lause = ei ole vaja üle võtta;

12) lõike 6 esimene lause = eelnõu § 2 lõike 2 punkt 1;

13) lõike 6 teine lause = eelnõu § 4 lõike 1 punkt 6 ja lõige 2;

14) lõike 6 kolmas lause = see on seotud eelnõu § 2 lõikega 1;

15) lõike 6 neljas lause = eelnõu § 2 lõike 2 punkt 2;

16) lõike 6 viies lause = ei võeta üle kõnesoleva eelnõuga, vaid on üle võetud küberturvalisuse

seaduse § 176 lõikega 2;

17) lõige 7 = eelnõu § 2 lõike 2 punkt 3, kuid see on seotud ka § 4 lõike 1 punktiga 7;

18) lõike 8 esimene lause = eelnõu § 4 lõike 1 punkt 2;

19) lõike 8 teine lause = eelnõu § 4 lõike 1 punkt 3;

20) lõike 9 esimene lause = eelnõu § 2 lõike 2 punkt 4;

21) lõike 9 teine lause = eelnõu § 2 lõike 2 punktid 4 ja § 4 lõike 1 punkt 8;

22) lõike 9 kolmas lause = eelnõu § 2 lõike 2 punkt 5;

23) lõike 9 neljas lause = eelnõu § 2 lõike 2 punkt 9;

24) lõike 9 viies lause = eelnõu § 2 lõike 2 punkt 10.

Iga muudatuse juures on võrreldud muudetava sätte vastavust Euroopa Liidu õigusele, vajaduse

korral on toodud ka võimalikud sõnastusalternatiivid.

Sätete puhul, mis sõnastatakse teisiti kui NIS2-direktiivis, kohaldub ka NIS2-direktiivi artikkel

5, mis näeb ette järgmist: [NIS2-direktiiv] ei takista liikmesriike tarbijate kaitseks vastu võtmast

või kehtima jätmast sätteid, millega tagatakse kõrgem küberturvalisuse tase, tingimusel et

sellised sätted on kooskõlas liikmesriikide kohustustega, mis on sätestatud liidu õiguses.

4. Määruse mõjud

Vastastikuses hindamises osalemine on vabatahtlik. Seetõttu sõltuvad vastastikuse hindamisega

seotud ülesanded ja nende maht ennekõike asjaolust, kas Eesti soovib üldse NIS2-direktiiviga

ette nähtud vastastikuses hindamises osaleda.

Määruse rakendamisel võib olla otsene mõju üksnes riigiasutuste töökorraldusele, kuna Justiits-

ja Digiministeeriumile (vajadusel koostöös Riigi Infosüsteemi Ameti kui ka muude asutuste

küberturvalisuse valdkonna ekspertidega) võivad lisanduda vastastikuse hindamise

ettevalmistamise, koordineerimise, eksperdi määramise, teabe edastamise ja aruandlusega

seotud ülesanded. Tegemist on hindamisega, mis võib tuua ettevalmistamise ja läbiviimise

perioodidel kaasa täiendava töökoormuse.

Määruse rakendamisel võib olla kaudne mõju riigi julgeolekule, siseturvalisusele ja

ettevõtluskeskkonnale. Hindamise käigus tehtavad soovitused võivad aidata suurendada

küberturvalisuse taset, toetades seeläbi teenuste toimepidevust. Kuigi määrus ei kehtesta

ettevõtjatele uusi kohustusi, võib kujunev praktika mõjutada järelevalve ühtlustumist ja nõuete

rakendamist. Samuti toetab määrus Eesti osalemist Euroopa Liidu küberturvalisuse alases

koostöös ning aitab kaasa turvalise ja usaldusväärse digikeskkonna arengule.

Muudes valdkondades eelnõu olulist mõju ei avalda, mistõttu pole mõju sihtrühmade kaupa

käsitletud.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamisega

eeldatavad tulud

7

Eelnõukohase määrusega seotud tegevusi ja kulusid on üldistatult hinnatud ülevõtmisseaduse

eelnõu seletuskirjas (vt seletuskirja punkti 7 sissejuhatus), mistõttu selle tulemusi siin ei

korrata.16

Justiits- ja Digiministeeriumile ja teistele kaasatud osapooltele tekkivad võimalikud tegevused

ja kulud sõltuvad Eesti otsusest osaleda vastastikuses hindamises.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. aprillil 2026. Jõustumisaja määramisel on lähtutud kuupäevast, mis jätaks

piisavalt aega eelnõu avalikuks kooskõlastamiseks.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Enne eelnõu koostamist toimusid kaasamised seoses NIS2-direktiivi ülevõtmisega. Nende

käigus sai anda tagasisidet muu hulgas ka kommenteeritava määruse eelnõuga kavandatavate

nõuete kohta. Asjaomase tagasiside leiab ülevõtmisseaduse eelnõu dokumentide juurest.

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile ja

Rahandusministeeriumile.

Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile.

16 Vt altviidet nr 1.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei Rahandusministeerium Vastastikuse hindamise täpsemad tingimused Saadame kooskõlastamiseks justiits- ja digiministri määruse „Vastastikuse hindamise täpsemad tingimused“ eelnõu. Palume esitada oma kooskõlastused ja arvamused 10 tööpäeva alates käesoleva kirja kuupäevast.. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. määruse eelnõu 2. määruse seletuskiri

Lisaadressaadid: Riigi Infosüsteemi Amet Raavo Palu [email protected]

Meie 10.03.2026 nr 8-1/1821-1