Puuduste kõrvaldamine

Edukus tööturul uuringu andmekaitsealane mõjuhinnang

Haridus- ja Teadusministeerium

Märts 2026

2

Kokkuvõte

Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 üldeesmärgiks on

jälgida, et Eesti inimestel on olemas teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada

end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas. Selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik luua

usaldusväärne ja terviklik ülevaade Eesti haridussüsteemis osalevate isikute edasisest õpiteest

ja tööturukäitumisest, mille tarbeks on vaja töödelda erinevate riiklike andmekogude

isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid.

Käesolev andmekaitsealane mõjuhinnang (edaspidi mõjuhinnang) on koostatud, tuginedes

Isikuandmete üldmääruse (IKÜM) art. 35 nõuetele. Mõjuhinnangust järeldub, et selles toodud

tingimustel on isikuandmete töötlemine proportsionaalne ning võimalikud riskid leevendatud,

seega puudub suur oht isikute õigustele ning vabadustele.

Mõjuhinnangu koostamisel on konsulteeritud Statistikaametiga ning HTMi andmekaitse-

spetsialistiga.

1. Sissejuhatus

Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 üldeesmärgiks on

jälgida, et Eesti inimestel on olemas teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada

end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik luua usaldusväärne

ja terviklik ülevaade Eesti haridussüsteemis osalevate isikute - sh üld-, kutse- ja kõrghariduse

õppijate, haridustee katkestanute ning lõpetanute - edasisest õpiteest ja tööturukäitumisest. See

hõlmab teadmisi õpingute jätkamise ja tööturul osalemise kohta ning arusaama põhjustest, miks

osa inimesi viibib ajutiselt või püsivalt väljaspool nii haridus- kui ka tööturgu. Info on vajalik

selleks, et kujundada teadmuspõhist riiklikku hariduspoliitikat ja varustada õppeasutusi

sisendiga, mis võimaldab neil täita seadusest tulenevat ülesannet pakkuda ühiskonna ootustele

vastavat õpet.

Haridus- ja Teadusministeerium sõlmib Statistikaametiga konfidentsiaalsete andmete

teaduslikel eesmärkidel kasutamise lepingu, mille kohaselt tehakse pseudonüümitud

isikuandmed kättesaadavaks analüüsiosakonna analüütikutele.

Käesoleva mõjuhinnang arvestab eeldusega, et Haridus- ja Teadusministeeriumi ja

Statistikaameti vaheline leping konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel

kasutamiseks kehtib kuni 31.12.2030.

2. Andmemudel

Andmed asuvad Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Analüüsiks vajalik seireandmestik

koostatakse erinevate riiklike registrite andmete liitmisel. Andmed pseudonümiseerib

Statistikaamet pärast andmete saamist. Uuringut teostavale andmete kasutajale on andmed

kättesaadavad teadlaste keskkonnas ainult pseudonüümitud kujul.

Analüüsi väljundiks on ainult agregeeritud tulemused, mis ei sisalda isikuandmeid ega

võimalda tuvastada üksikisikuid.

2.1 Isikuandmete allikad ja töödeldavad isikuandmed

• Eesti hariduse infosüsteem (EHIS) • Maksu- ja Tolliameti töötamise register, TSD register, INF1 vorm, e-vorm • Rahvastikuregister • Kaitseväekohustuslaste register • Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi register (SKAIS)

3

• Töötukassa registrid EMPIS ja TETRIS • Rahvastiku statistilise registri (RSR)

Detailsem registriandmete kirjeldus on esitatud lisas 1.

2.2 Taristu andmete talletamiseks

- Server – Statistikaameti server, mis asub Eestis.

- Arvutivõrk – andmetele on ligipääs VPNi ühenduse kaudu Statistikaameti teadlaste

keskkonnas. Teadlaste keskkonda sisse logimiseks peab olema aktiivne VPN

ühendus, mis on autenditud ID-kaardiga. Teadlaste keskkond on suletud keskkond,

kus saab kasutada ainult Statistikaameti poolt ette määratud tarkvara ja selle

versioone.

3. Isikuandmete töötlemise toimingud

3.1 Isikuandmete kogumine

3.1.1. Valim

Uuringu primaarne sihtgrupp on isikud, kes on ajavahemikul 2005–2030:

• õppinud Eesti üldkesk-, kutse- või kõrghariduses,

• lõpetanud vastava õppetaseme või

• katkestanud õpingud.

Konkreetne vaatlusgrupp määratakse iga uuringuploki metoodikas eraldi ning võib

hõlmata nt kindlal aastal lõpetanuid või isikuid kindla staatusega (nt 1, 2, 5 või 10 aastat

pärast lõpetamist).

Teatud temaatilistes analüüsides töödeldakse ka primaarse sihtgrupi vanemate andmeid,

kuid üksnes nende isikute vanemate kohta, kes kuuluvad vastava uuringuploki valimisse.

Ühe aasta lõikes on valimi suurusjärk ligikaudu 298 6001 isikut.

Registriandmed (v.a. EHISe andmed) on kogutud Statistikaameti poolt riikliku statistika

raames. EHISe andmed liiguvad Statistikaametisse Andmevärava vahendusel.

Registrite andmed pseudonüümitakse andmete laekumisel Statistikaameti vastava

osakonna töötajate poolt.

3.1.2. Kogutavate andmete koosseis

Töödeldavad andmekategooriad ja ajaperiood

• Haridusandmed (EHIS): õppimine, katkestamine, lõpetamine, õppetasemed ja

valdkonnad; periood: 2005–2030.

Neid, nn ajaloolisi andmeid kasutatakse piiratud eesmärgil (kõrgeima

haridustaseme tuvastamine, analüüsiperioodi määramine).

• Tööhõive, palk ja ametikoht (Maksu- ja Tolliamet, Töötukassa): periood: 2016–

2030.

• Rahvastiku- ja taustaandmed (Rahvastikuregister, Rahvastiku statistiline register,

Sotsiaalkindlustusamet, Kaitseväekohustuslaste register): periood: 2016–2030.

• Vanemate andmed (haridustase EHISes, sotsiaalmajanduslik taust): periood: 2016–

2030, kuid isik, kelle hariduse, tööelu ja vanemate andmete seost analüüsitakse,

võib valimis olla haridusandmete analüüsimise pikemalt tagasiulatuva perioodi

1 Erinevate isikute arv on väiksem, sest üks ja sama isik võib ühe õppeaasta jooksul kajastuda nii õppija kui ka

katkestanu või lõpetanuna.

4

raames (alates 2005); kasutatakse vaid temaatilistes analüüsides.

Teiste (mitte EHISe) registrite andmeid töödeldakse ainult nende isikute kohta, kes

kuuluvad vastava uuringuploki valimisse, ning üksnes uurimisküsimuste

lahendamiseks vajalikus ulatuses.

Detailne andmete koosseis on esitatud lisas 1.

3.1.3 Periood, mille kohta isikuandmeid kogutakse

• Eesti Hariduse Infosüsteem - aastad 2005-2030

Põhjendus: haridussüsteemis osalenud isikute andmeid on vaja võimalikult pika

ajaperioodi ulatuses, et hinnata nendega ajas toimunud muutusi. EHISe andmete

ühendamine teiste registrite andmetega võimaldab analüüsi käigus saada teadmisi

edasiõppimise ja hõive omavahelistest seostest, sealhulgas töötamise, palga ja

ametikoha seotust haridustasemega.

Ajaloolisi andmeid kasutatakse üksnes piiratud eesmärgil, eelkõige isiku kõrgeima

omandatud haridustaseme tuvastamiseks ning konkreetse uuringuploki analüüsiperioodi

korrektseks määratlemiseks. Eelnevate aastate andmete kasutamine võimaldab ühtlasi

võrrelda erinevate lõpetamisaastate sihtgruppide edasijõudmist samas ajaaknas pärast

lõpetamist (nt hinnata nii viimase aasta lõpetanute kui ka kümme aastat tagasi lõpetanute

olukorda üks aasta pärast lõpetamist).

Isikuandmeid ei töödelda eesmärgiga teostada püsivat või määramata kestusega seiret,

vaid üksnes ajaliselt piiritletud uuringute läbiviimiseks.

• Rahvastikuregister – aastad 2016-2030.

• Rahvastiku statistilise register – aastad 2016-2030.

• Maksu- ja tolliameti TSD, INF1 ja e-vormi register – aastad 2016-2030.

• Maksu- ja tolliameti töötamise register – aastad 2016-2030.

• Töötukassa EMPIS ja TETRIS registrid – aastad 2016-2030.

• Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS – aastad 2016-2030.

• Kaitseväekohuslaste register – aastad 2016-2030.

Põhjendus: Vastavate registrite andmeid töödeldakse üksnes nende isikute kohta, kes

kuuluvad vastava uuringuploki primaarvalimisse (mainitud perioodil haridussüsteemis

osalenud isikud), et saada analüüsiga vastused uuringuküsimustele hariduse ja väljaõppe

seoste kohta tööalase rakendumise või tööturult kõrvale jäämisega. Ühtse metoodika

rakendamiseks ning võimalike muutuste ja trendide tuvastamiseks (nt. erinevatel

aastatel lõpetanute palk üks aasta pärast lõpetamist) on vajalik kasutada ka teiste

registrite andmeid peale EHISe teatud arv aastaid enne analüüsi alustamise ajahetke.

3.2 Isikuandmete hoidmine

Pseudonüümitud isikuandmeid hoitakse Statistikaameti Eestis asuvas serveris teadlaste

keskkonnas. Ligipääs andmetele organisatsioonis:

- Statistikaameti teenistujate ligipääs andmetele on korraldatud riikliku statistika seaduses

sätestatud korras.

- Haridus- ja Teadusministeeriumi töötajate ligipääs andmetele. Ligipääsu võimaldab

Statistikaamet vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Statistikaameti vahelises

konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise lepingus määratud isikutele

5

(Haridus- ja Teadusministeeriumi analüütikud), kes on allkirjastanud

konfidentsiaalsuskohustuse.

3.3 Isikuandmete kasutamine

Pseudonüümitud isikuandmeid kasutavad Haridus- ja teadusministeeriumi analüütikud

seireandmestiku põhjal tehtavates analüüsides, selgitamaks välja, kuidas haridussüsteemist

väljuvate isikute haridustee ja tööturukäitumine seostuvad haridusvaldkonna arengukavas

seatud eesmärkidega. Nende andmete abil hinnatakse ka tegureid, mis mõjutavad õpingute

jätkamist, katkestamise riski ning tööturule siirdumist.

Seireandmestikku kasutatakse nii temaatilisteks analüüsilõikudeks kui ka regulaarseks seireks.

Regulaarne seireanalüüs võimaldab jälgida trende ja muutusi ajas, võrrelda erinevaid

õppetasemeid ja sihtrühmi ning tuvastada varakult probleeme. Seireandmed on aluseks hõive

ja palga tulemuslikkuse mõõdikute, indikaatorite ning tulemusrahastuse näitajate arvutamisel,

et hinnata hariduse asjakohasust ja tulemuslikkust tööturu vaates.

Temaatilised analüüsid võimaldavad keskenduda kitsamatele sihtrühmadele, konkreetsetele

ajaperioodidele või spetsiifilistele uurimisküsimustele. Nende uuringute eesmärk on vastata

süvitsi küsimustele, mida regulaarne seire üldistatud kujul ei kata, ning toetada tõenduspõhist

hariduspoliitika kujundamist.

Regulaarsete analüüside metoodiline lähenemine sõltub analüüsi eesmärgist: põhiraportis

käsitletakse isikuid vaadeldava perioodi jooksul omandatud viimase ja kõrgeima haridustaseme

alusel, et vältida isikute topeltarvestust ja tagada tulemuste võrreldavus ajas. Lõpetanute

staatust hinnatakse erinevatel ajahetkedel pärast lõpetamist, et tuua esile ajas toimunud

muutused palgas ja ametikohtades.

Uuring otsib vastuseid probleemile, miks osa õppijaid ei jätka haridusteed ega liitu tööturuga,

ning millised mustrid ja taustategurid seda selgitavad. Sellest eesmärgist lähtuvalt on regulaarse

seireanalüüsi põhifookuses:

• kui edukalt toimub üleminek tööturule pärast õpingute lõpetamist või katkestamist;

• kui suur osa õppijatest, katkestanutest ja lõpetanutest leiab rakendust Eesti tööturul;

• millistel ametikohtadel ja millistes valdkondades nad töötavad;

• milline on nende palgatase;

• millised on mittehõivatuse põhjused ja mustrid;

• millised on haridustee ja taustategurite seosed hõive ja palgaga.

Temaatilised analüüsid keskenduvad seevastu järgmistele küsimustele:

• töötamine õpingute ajal ja selle seos õpitava erialaga;

• rahvusvahelise mobiilsuse mõju edasisele õpiteele ja tööturule siirdumisele;

• mitteõppivate ja mittetöötavate noorte profiilid;

• vanemate haridustaseme mõju edasisele õpiteele ja tööturule siirdumisele;

• Eesti näitajad rahvusvahelises võrdluses.

Haridussilmas avalikustatud statistika toetab seireanalüüsi detailsema teabekihina ega kujuta

endast eraldiseisvat andmete kogumise viisi. Kõik avaldatavad analüüsitulemused on

anonüümsed ega sisalda isikuandmeid.

6

3.4 Isikuandmete edastamine

Statistikaameti teadlaste keskkonnast ei edastata isikuandmeid. Haridus- ja

Teadusministeeriumi analüütikul ei ole võimalik andmestikku või andmete töödeldud tulemust

Statistikaameti teadlaste keskkonnast alla laadida, vaid töö tulemus tuleb lisada vastavas

keskkonnas selleks ettenähtud kausta ning tulemuse edastavad keskkonna kasutaja e-postile

lõpuks Statistikaameti töötaja.

Enne tulemi kättesaadavaks tegemist kontrollivad Statistikaameti mikroandmete tiimi liikmed

tulemi sisu vastavust aimatavuse reeglitele. Konfidentsiaalsete andmete kasutamise lepingu

kohaselt tagab kasutaja tulemi avaldamise kujul, mis välistab statistilise üksuse tuvastamise

võimaluse.

3.5 Isikuandmete kustutamine

Pseudonümiseeritud andmete säilitamise tähtaeg lepitakse kokku Statistikaametiga sõlmitavas

andmete kasutamise lepingus, mis sõlmitakse maksimaaltähtajaga 5 aastaks (31.12.2030) ning

tagatakse lepingu alusel ettevalmistatud andmete säilitamine maksimaalselt 10 aastaks.

Andmed kustutab teadlaste keskkonnast Statistikaamet.

4. Isikuandmete töötlemise eesmärgid

4.1 Töötlemise eesmärgid

Isikuandmete töötlemise eesmärgiks on saada registriandmete põhjal ülevaade, kui edukalt

toimub üleminek tööturule, kui suur osa õppijatest, katkestanutest ja lõpetajatest leiab rakendust

Eesti tööturul rakendust, millistel ametikohtadel nad töötavad ning milline on nende palgatase.

Käesoleva andmekaitsealase mõjuhinnangu objektiks on isikuandmete töötlemine ajaliselt

piiritletud poliitikakujunduslikes uuringutes, mille eesmärk on hinnata Eesti haridussüsteemist

lahkunute tööturule siirdumist ja tööturul rakendumist konkreetsetes isikute kohortides.

Isikuandmeid töödeldakse üksnes selgelt määratletud uurimisküsimuste lahendamiseks ning

isikuandmete analüüsimine ei ole iseseisev eesmärk, vaid vahend uurimisprobleemide

käsitlemiseks.

4.2 Töötlemise vajalikkus ja proportsionaalsus

Kogutud teave on vajalik teadmuspõhise hariduspoliitika kujundamiseks ning õppeasutuste

varustamiseks sisendiga, mis aitab neil täita seadusest tulenevat ülesannet pakkuda ühiskonna

ootustele vastavat õpet.

Isikuandmete töötlemine on vajalik ülalkirjeldatud eesmärkide saavutamiseks, kuivõrd sellise

detailsusega andmekoosseisud võimaldavad teha teaduspõhiseid järeldusi. Väiksem valim või

piiratum andmekoosseis ei annaks korrektset ja adekvaatset informatsiooni uuritava valdkonna

kohta. Kuivõrd uuringutulemuste põhjal tehakse suuri ühiskonnagruppe puudutavaid

poliitikakujundamise otsuseid, on alusandmete piisav katvus ja esinduslikkus äärmiselt oluline.

Ilma isikupõhiste andmete sidumiseta oleks võimalik esitada lõpetajate, hõive ja palga

statistikat üksnes agregeeritud kujul. Sellisel juhul puuduks aga võimalus analüüsida

keerukamaid ja sisuliselt olulisi seoseid, mis on vajalikud tõenduspõhise hariduspoliitika

kujundamiseks. Näiteks ei oleks võimalik arvestada isiku kohta kogu vaatlusperioodi jooksul

omandatud kõrgeimat haridustaset ega seostada seda hõive ja palgaga. Samuti poleks võimalik

tuvastada konkreetsemaid probleemkohti sihtgruppide või valdkondade lõikes ega ühendada

isiku andmeid üle aastate, et jälgida haridussüsteemist lahkunute isikte staatust pikema aja

vältel.

7

Isikuandmete töötlemine on proportsionaalne, sest ülaltoodud eesmärkide saavutamine ei

kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu, tulenevalt

sellest, et

• registriandmete kasutamisega ei koguta uusi andmeid, vaid tegu on andmete

taaskasutamisega, mis ei lisa andmesubjektidele täiendavaid kohustusi;

• isikukoodidega andmetele on ligipääs vaid väga üksikutel inimestel Statistikaametis;

• Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) analüütikud töötlevad andmeid

pseudonümiseeritud kujul;

• pseudonüümitud andmete töötlemine toimub Statistikaameti turvalisel töökohal;

• Statistikaameti teadlaste keskkonnas pääseb pseudonüümitud andmetele ligi vaid

piiratud ring volitatud HTMi analüütikuid;

• HTMi volitatud andmete kasutajal ei ole võimalik andmestikku või andmete töödeldud

tulemust Statistikaameti teadlaste keskkonnast alla laadida, vaid töö tulemus tuleb lisada

vastavas keskkonnas selleks ettenähtud kausta ning tulemuse edastavad kasutaja e-

postile lõpuks Statistikaameti töötaja;

• Statistikaamet rakendab tulemifailidele konfidentsiaalsuse kontrolli;

• tulemused avaldatakse anonüümselt kokkuvõtliku statistikana, nii et üksikisik ei ole

tulemustes tuvastatav;

• iga uuringuploki valim ja andmekoosseis määratakse eraldi ning piirdub andmetega,

mis on konkreetsete uurimisküsimuste lahendamiseks vältimatult vajalikud; • isikuandmeid ei töödelda laiemas ulatuses, kui see on vajalik vastava uuringu

eesmärgi saavutamiseks.

Alternatiivina kaaluti üksnes agregeeritud või lühema ajavahemiku andmete kasutamist, kuid

selline lähenemine ei võimaldaks tuvastada haridustee ja tööturukäitumise vahelisi ajas

muutuvad seoseid ega kõrgeima haridustaseme mõju hõivele. Seetõttu ei oleks alternatiivsed,

vähem riivavad andmetöötlusviisid uuringu eesmärkide saavutamiseks piisavad.

5. Riskid ja nende leevendamine

Riski nimetus Riski

tõenäosus2

Riski

mõju3

Riski

tase4

Meetmed riski leevendamiseks

1. Küberrünne 2 5 7 Hoida ajakohasena serverite

viirusetõrje kaitse mehhanismid ja

piirata minimaalseks protokollide

arv, mille kaudu on serverile

võimalik sise- või välisvõrgu

tasemel siseneda; sätestada vastavad

kohustused välise teenuspakkujaga

sõlmitud lepingus.

2. Inimlik viga, sh

töötajate

teadmatusest

põhjustatud

isikuandmete

lekked

2 4 6 Viia miinimumini pseudo-

nüümimata isikuandmetega teh-

tavate toimingute ja isikute hulk.

Teadvustada andmetele ligipääsu

omavatele isikutele riski taset ning

selle mõju andmetele tervikuna.

Sõlmida konfident-

siaalsuskokkulepped.

3. Andmesubjekti 1 3 4 Rakendada tulemitele statistilise

2 Skaalal: 0-4 3 Skaalal: 0-4 4 Tõenäosuse ja mõju summa (0-2 madal; 3-5 keskmine; 6-8 kõrge)

8

kaudne

tuvastamine

aimatavuse kontrolli. Andmete

kasutaja peab allkirjastama ligipääsu

saamisele eelnevalt

konfidentsiaalsete andmete

teaduslikel eesmärkidel kasutamise

lepingu, kus on talle üles loetletud

konfidentsiaalsuse kohustused.

4. Loata

juurdepääs

2 5 7 Andmetöötlusega tegeleva töötaja

töölt lahkumisel lõpetada

viivitamatult ligipääs andmetele.

Andmete kasutamise

konfidentsiaalsuse tingimused ja

kasutaja kohustused sätestada

konfidentsiaalsete andmete

teaduslikel eesmärkidel kasutamise

lepingus, mille allkirjastamine on

kasutaja poolt kohustuslik seoses

õiguste saamisega.

5. Välise (IT)

teenusepakkuja

viga

2 3 5 Kasutada usaldusväärseid

teenusepakkujaid; sätestada vastutus

teenuselepingus

6. Tehnilised

tõrked, sh

ülekoormus,

võrgu- ja

elektrikatkestus

(andmed

hävivad).

3 0 3 Mõju andmesubjektidele puudub,

mudel ei sisalda algandmestikke.

6. Kasutusel olevad riskide vältimise meetmed

6.1 Organisatsioonilised turvameetmed

Rakendatud on alljärgnevad turvameetmed:

• Haridus- ja Teadusministeeriumi töötajate töölepingutes on sätestatud töötaja

kohustused hoida konfidentsiaalsena töö tegemise käigus töötaja kasutuses olev

informatsioon.

• Statistikaameti ning iga ligipääsu omava Haridus- ja Teadusministeeriumi töötaja

vahel on allkirjastatud konfidentsiaalsete andmete teaduslikul eesmärkidel

kasutamise kohustus.

• Haridus- ja Teadusministeeriumi töötaja, kes omab ligipääsu Edukus tööturul

andmestikule, töölt lahkumisel teavitab Haridus- ja Teadusministeerium sellest

Statistikaametit, kes korraldab ligipääsu sulgemise.

• Haridus- ja Teadusministeerium on määranud andmekaitsespetsialisti.

• Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Statistikaameti kohustused ja vastutuse

jagunemine on kirjeldatud nende vahel sõlmitavas konfidentsiaalsete andmete

teaduslikel eesmärkidel kasutamise lepingus.

• Statistikaamet on kehtestanud „Konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel

edastamise korra“5.

5 https://stat.ee/sites/default/files/2021- 04/Konfidentsiaalsete%20andmete%20teaduslikel%20eesm%C3%A4rkidel%20edastamise%20kord.pdf

9

• Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel on eraldi alamleht isikuandmete

töötlemise (sh. isikuandmete töötlemise põhimõtted ja isikuandmete töötlemine

uuringus) osas6.

• Statistikaameti IT-teenuse pakkuja on Riigi Infotehnoloogia Keskus (usaldusväärne

teenusepakkuja).

6.2 Füüsilised turvameetmed

Kuna andmetele ligipääs on võimalik vaid läbi infotehnoloogiliste vahendite, siis ei ole

füüsilised turvameetmed käesoleva dokumendi kontekstis olulised.

6.3 Infotehnoloogilised turvameetmed

• Ligipääs Statistikaameti teadlaste keskkonnas olevatele pseudonüümitud andmetele

tagatakse ainult Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) töötajatele, kes on lisatud

Statistikaametiga konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise

lepingusse ja allkirjastanud konfidentsiaalsuskohustuse.

• Teadlaste keskkonna ligipääs on auditeeritud logide baasil, mille põhjal on võimalik

tuvastada konkreetse kasutaja poolt teostatud tegevused.

• Teadlaste keskkonnas on andmed HTMi töötajale kättesaadavad Statistikaameti

poolt pseudonüümitud kujul. Andmed pseudonüümitakse kohe pärast nende

laekumist Statistikaametisse. Tegevuse viib läbi Statistikaameti vastava osakonna

töötaja. Isikukoodidega andmetele on ligipääs vaid väga üksikutel inimestel

Statistikaametis.

• Statistikaamet lisab pseudonümiseeritud andmestikud HTMile analüüsiks

kasutatavasse kausta Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Viidatud kausta saab

kasutada vaid HTMi kindlaks määratud kasutajad.

• Statistikaameti teadlaste keskkond on suletud keskkond, kus saab kasutada ainult

Statistikaameti poolt ette määratud tarkvara ja selle versioone.

• HTMi volitatud andmete kasutajal ei ole võimalik andmestikku või andmete

töödeldud tulemust Statistikaameti teadlaste keskkonnast alla laadida, vaid töö

tulemus tuleb lisada vastavas keskkonnas selleks ettenähtud kausta ning tulemuse

edastavad kasutaja e-postile lõpuks Statistikaameti töötaja peale seda, kui andmed

on läbinud Statistikaameti poolt teostatava statistilise aimatavuse kontrolli.

• Andmed asuvad Statistikaameti serveris Eestis.

• HTMi volitatud andmete kasutajad pääsevad andmetele ligi VPN-ühenduse kaudu

ID-kaardiga tuvastamise teel.

• Töö- või teenistussuhte lõppemisel lõpetatakse viivitamatult ligipääs andmetele.

7. Lisad

• Lisa 1. Andmekoosseis

6 Isikuandmete töötlemine | Haridus- ja Teadusministeerium

LISA 1. Andmekoosseis

Tabel 1. Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmekoosseis

Tabel 1.1.Õppijad (10.11. seisuga)

• Õppijate andmestiku tunnuste nimekirja põhi on esitatud ühine kõigi kolme haridustaseme

jaoks. Tabelis on x-ga tähistatud need tunnused, mis kajastuvad konkreetse haridustaseme

õppijate tabelis. Kuna õppijate, lõpetajate ning katkestanute failide päised on ühised, siis võib

konkreetse sihtgrupi puhul olla nimekirjas ka tunnuseid, mis on üldse x-ga tähistamata.

• Kõik tunnused on võetud EHIS-st välja arvatud tunnused 1, 13, 14, 15, mis lisatakse

Statistikaameti poolt.

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus Kõrg- haridus

Kutse- haridus

Üld- haridus

Puudub PS1

Lisatud PS2

Identifikaatorid 1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator

Statistikaametis x x x x

2 EHIS_ISIK_ID Isiku identifikaator Eesti hariduse infosüsteemis

x x x

3 Oppeasutus_ID Õppeasutuse kood x x x 4 Õppekoha ID Isiku õppekoha

identifikaator x x x

5 Haridussündmus e ID

Isiku haridussündmuse identifikaator

x x x

Isikuandmed 6 Isiku eesnimi Isiku eesnimi x x x x 7 Isiku

perekonnanimi Isiku perekonnanimi x x x x

8 Isikukood Isiku isikukood x x x x 9 Isiku sugu Isiku sugu x x x

10 Isiku sünniaeg Isiku sünniaeg x x x 11 Vanus Isiku vanus

haridussündmuse kuupäeval

x x x

12 Isikukoodi riik Isikukoodi riik („Eesti“ või „Muu“)

x x x

13 SA_IK_EESTI Statistikaameti isikukoodi riik („Eesti“ või „Muu“)

x x x x

14 SA_IK_SUGU Statistikaameti isikukoodist sugu

x x x x

15 SA_IK_SYNNIAEG Statistikaameti isikukoodist sünniaeg

x x x x

Õppekoha andmed 16 Haridussündmus

e tüüp Isiku haridussündmuse tüüp (1 - õppimine, 2 - lõpetamine, 3 - katkestamine)

x x x

17 Õppima asumise Isiku õppima asumise x x x

1 X-ga tähistatud tunnuse korral puudub pseudonüümitud andmestikus tunnuse väärtus. 2 X-ga tähistatud tunnuse korral on tunnus lisatud pseudonüümitud andmestikku.

kuupäev kuupäev

18 Haridussündmus e kuupäev

Isiku haridussündmuse arvestamise kuupäev (õppimisel andmed 10.11 seisuga, lõpetamisel ja katkestamisel vastav õpingute lõpetamise/katkestamise kuupäev)

x x x

19 Haridustase Isiku haridustase x x x 20 Õppekava kood Isiku poolt õpitud

õppekava kood x x x

21 Õppekava nimetus

Isiku poolt õpitud õppekava nimetus

x x x

22 Õppesuuna kood Isiku poolt õpitud õppekava õppesuuna kood

x x x

23 Õppesuuna nimetus

Isiku poolt õpitud õppekava õppesuuna nimetus

x x x

24 Õppekavarühma kood

Isiku poolt õpitud õppekava õppekavarühma kood

x x x

25 Õppekavarühma nimetus

Isiku poolt õpitud õppekava õppekavarühma nimetus

x x x

26 Õppeasutuse kood (registrikood)

Isiku poolt õpitud õppekava õppeasutuse kood

x x x

27 Õppeasutuse nimetus

Isiku poolt õpitud õppekava õppeasutuse nimetus

x x x

28 Õppeasutuse tüüp

Isiku poolt õpitud õppeasutuse tüüp

x x x

29 Õppeasutuse omandivorm

Isiku poolt õpitud õppeasutuse omandivorm

x x x

30 Õppeasutuse maakond

Isiku poolt õpitud õppeasutuse maakond

x x x

31 Õppeasutuse KOV

Isiku poolt õpitud õppeasutuse KOV

x x x

32 Ekstern Õppija liik: ekstern (0–ei, 1– jah)

x x x

33 Välisüliõpilane Õppija liik: välisüliõpilane (0–ei, 1– jah)

x

34 Lõpetas nominaalajaga

Lõpetamine nominaalajaga (0-ei, 1- jah)

35 Katkestamise põhjus

Õpingute katkestamise põhjus

36 Õppekeel Õppekeel x x x 37 Klassi liik Klassi liik x 38 Õppevorm Õppevorm x x x 39 Põhikooli Põhikooli lõputunnistuse

lõputunnistuse keskmine hinne

keskmine hinne

40 HEV tunnus Märge haridusliku erivajaduse olemasolust (jah/ei)

x x x

41 Õppekoormus Õppekoormus x

Põhjendus: õppijate erinevate tunnuste (nt haridustase ja ‑valdkond, sugu ja vanus, õppevorm,

õppeasutus, õppeasutuse maakond, maakond, õppekava, õppekeel) sidumisel teiste andmetega on võimalik

eristada, kas tööturul täheldatavad erinevused tulenevad omandatud haridustasemest või -valdkonnast, õppija

varasematest õpisaavutustest, õppimise ja töötamise kombineerimisest või sotsiaal-demograafilisest taustast

(nt sugu, keel, välisüliõpilase staatus). Õppijate hõive ja töötamise analüüsis on see eriti oluline, sest töötamine

õpingute ajal võib toetada hilisemat tööturule siirdumist, suurendada praktiliste oskuste omandamist, kuid

teatud rühmades ka suurendada katkestamise riski või aeglustada õpingute lõpetamist. Vastavate tunnuste

analüüsimisel on võimalik hinnata milliste õppijate puhul on töötamine toetav ning milliste puhul pigem

riskitegur.

Õppija staatuste lisamine katkestanute ja lõpetanute andmetele võimaldab arvesse võtta korduvaid

katkestamisi ning õpinguid erinevatel haridustasemetel, samuti eristada vahetult pärast lõpetamist õpingute

jätkamist pikema vahe järel õppima naasmisest. Hariduspoliitika kujundamise on õppijate töötamise ja hõive

analüüs hädavajalik. See võimaldab hinnata, kas haridussüsteem toetab erinevate rühmade, sh haridusliku

erivajadusega õppijate, võrdset siirdumist tööturule. Analüüs aitab suunata sekkumisi täpsemalt, kujundada

meetmeid, mis ühendavad õppimise ja töötamise (nt paindlikud õppevormid, töökohapõhine õpe, praktika

mahu suurendamine) ja analüüsida ning hinnata nende meetmete mõju.

Tabel 1.2.Lõpetanud (kalendriaasta jooksul)

• Lõpetajate andmestiku tunnuste nimekirja põhi on esitatud ühine kõigi kolme haridustaseme

jaoks. Tabelis on x-ga tähistatud need tunnused, mis kajastusid konkreetse haridustaseme

õppijate tabelis. Kuna õppijate, lõpetajate ning katkestanute failide päised on ühised, siis võib

konkreetse sihtgrupi puhul olla nimekirjas ka tunnuseid, mis on üldse x-ga tähistamata.

• Kõik tunnused on võetud EHIS-st välja arvatud tunnused 1, 13, 14, 15, mis on lisatud

Statistikaameti poolt.

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus Kõrg- haridus

Kutse- haridus

Üld- haridus

Puudub PS3

Lisatud PS4

Identifikaatorid

1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator Statistikaametis

x x x x

2 EHIS_ISIK_ID Isiku identifikaator Eesti hariduse infosüsteemis

x x x

3 Oppeasutus_ID Õppeasutuse kood x x x

4 Õppekoha ID Isiku õppekoha identifikaator

x x x

5 Haridussündmus e ID

Isiku haridussündmuse identifikaator

x x x

Isikuandmed

6 Isiku eesnimi Isiku eesnimi x x x x

7 Isiku Isiku perekonnanimi x x x x

3 X-ga tähistatud tunnuse korral puudub pseudonüümitud andmestikus tunnuse väärtus 4 X-ga tähistatud tunnuse korral on tunnus lisatud pseudonüümitud andmestikku.

perekonnanimi 8 Isikukood Isiku isikukood x x x x

9 Isiku sugu Isiku sugu x x x

10 Isiku sünniaeg Isiku sünniaeg x x x

11 Vanus Isiku vanus haridussündmuse kuupäeval

x x x

12 Isikukoodi riik Isikukoodi riik („Eesti“ või „Muu“)

x x x

13 SA_IK_EESTI Statistikaameti isikukoodi riik („Eesti“ või „Muu“)

x x x x

14 SA_IK_SUGU Statistikaameti isikukoodist sugu

x x x x

15 SA_IK_SYNNIAEG Statistikaameti isikukoodist sünniaeg

x x x x

Õppekoha andmed

16 Haridussündmus e tüüp

Isiku haridussündmuse tüüp (1 - õppimine, 2 - lõpetamine, 3 - katkestamine)

x x x

17 Õppima asumise kuupäev

Isiku õppima asumise kuupäev

x x x

18 Haridussündmus e kuupäev

Isiku haridussündmuse arvestamise kuupäev (õppimisel andmed 10.11 seisuga, lõpetamisel ja katkestamisel vastav õpingute lõpetamise/katkestamise kuupäev)

x x x

19 Haridustase Isiku haridustase x x x

20 Õppekava kood Isiku poolt õpitud õppekava kood

x x x

21 Õppekava nimetus

Isiku poolt õpitud õppekava nimetus

x x x

22 Õppesuuna kood Isiku poolt õpitud õppekava õppesuuna kood

x x x

23 Õppesuuna nimetus

Isiku poolt õpitud õppekava õppesuuna nimetus

x x x

24 Õppekavarühma kood

Isiku poolt õpitud õppekava õppekavarühma kood

x x x

25 Õppekavarühma nimetus

Isiku poolt õpitud õppekava õppekavarühma nimetus

x x x

26 Õppeasutuse kood (registrikood)

Isiku poolt õpitud õppekava õppeasutuse kood

x x x

27 Õppeasutuse nimetus

Isiku poolt õpitud õppekava õppeasutuse nimetus

x x x

28 Õppeasutuse tüüp

Isiku poolt õpitud õppeasutuse tüüp

x x x

29 Õppeasutuse omandivorm

Isiku poolt õpitud õppeasutuse omandivorm

x x x

30 Õppeasutuse maakond

Isiku poolt õpitud õppeasutuse maakond

x x x

31 Õppeasutuse KOV

Isiku poolt õpitud õppeasutuse KOV

x x x

32 Ekstern Õppija liik: ekstern (0–ei, 1– jah)

x x x

33 Välisüliõpilane Õppija liik: välisüliõpilane (0–ei, 1– jah)

x

34 Lõpetas nominaalajaga

Lõpetamine nominaalajaga (0-ei, 1-jah)

x x

35 Katkestamise põhjus

Õpingute katkestamise põhjus

36 Õppekeel Õppekeel x x x

37 Klassi liik Klassi liik x

38 Õppevorm Õppevorm x x x

39 Põhikooli lõputunnistuse keskmine hinne

Põhikooli lõputunnistuse keskmine hinne

x

40 HEV tunnus Märge haridusliku erivajaduse olemasolust (jah/ei)

x x x

41 Õppekoormus Õppekoormus x

Põhjendus: lõpetanute andmete analüüs erinevate haridussündmuste lõikes võimaldab hinnata tööturul

edukust sõltuvalt haridustee kulgemisest. See loob võimaluse uurida, kuidas näiteks haridustase, õppevaldkond,

õppevorm, lõpetamise aeg ning eelnev õpitee seostuvad tööturule siirdumise kiiruse, hõiveseisundi, töö

stabiilsuse ja töökoha vastavusega omandatud haridusele.

Erinevate haridussündmuste eristamine võimaldab analüüsis täpsemalt hinnata, millised haridusteed

toetavad edukamat tööturule sisenemist ning milliste lõpetajarühmade puhul võivad ilmneda suuremad riskid,

nagu pikem töötuse periood, väiksema koormusega töö või töötamine haridustasemetele mittevastavatel

ametikohtadel.

Hariduspoliitika vaates annab selline lähenemine aluse hinnata haridussüsteemi tõhusust lõpetajate

tööturule ettevalmistamisel, tuvastada valdkonnad ja sihtrühmad, kus seos haridusetaseme ja tööturu

positsiooni vahel on nõrgem ning kujundada tõenduspõhiseid meetmeid, mis aitavad hariduspakkumist ja

tööturu vajadusi paremini ühitada.

Tabel 1.3.Katkestanud (kalendriaasta jooksul)

• Katkestajate andmestiku tunnuste nimekirja põhi on esitatud ühine kõigi kolme haridustaseme

jaoks. Tabelis on x-ga tähistatud need tunnused, mis kajastusid konkreetse haridustaseme

õppijate tabelis. Kuna õppijate, lõpetajate ning katkestanute failide päised on ühised, siis võib

konkreetse sihtgrupi puhul olla nimekirjas ka tunnuseid, mis on üldse x-ga tähistamata.

• Kõik tunnused on võetud EHIS-st välja arvatud tunnused 1, 13, 14, 15, mis on lisatud

Statistikaameti poolt.

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus Kõrg- haridus

Kutse- haridus

Üld- haridus

Puudub PS5

Lisatud PS6

Identifikaatorid

1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator Statistikaametis

x x x

2 EHIS_ISIK_ID Isiku identifikaator Eesti hariduse infosüsteemis

x x

3 Oppeasutus_ID Õppeasutuse kood x x

4 Õppekoha ID Isiku õppekoha identifikaator

x x

5 Haridussündmus e ID

Isiku haridussündmuse identifikaator

x x

Isikuandmed

6 Isiku eesnimi Isiku eesnimi x x x

7 Isiku perekonnanimi

Isiku perekonnanimi x x x

8 Isikukood Isiku isikukood x x x

9 Isiku sugu Isiku sugu x x

10 Isiku sünniaeg Isiku sünniaeg x x

11 Vanus Isiku vanus haridussündmuse kuupäeval

x x

12 Isikukoodi riik Isikukoodi riik („Eesti“ või „Muu“)

x x

13 SA_IK_EESTI Statistikaameti isikukoodi riik („Eesti“ või „Muu“)

x x x

14 SA_IK_SUGU Statistikaameti isikukoodist sugu

x x x

15 SA_IK_SYNNIAEG Statistikaameti isikukoodist sünniaeg

x x x

Õppekoha andmed

16 Haridussündmus e tüüp

Isiku haridussündmuse tüüp (1 - õppimine, 2 - lõpetamine, 3 - katkestamine)

x x

17 Õppima asumise kuupäev

Isiku õppima asumise kuupäev

x x

18 Haridussündmus e kuupäev

Isiku haridussündmuse arvestamise kuupäev (õppimisel andmed 10.11 seisuga, lõpetamisel ja katkestamisel vastav õpingute lõpetamise/katkestamise kuupäev)

x x

19 Haridustase Isiku haridustase x x

20 Õppekava kood Isiku poolt õpitud õppekava kood

x x

21 Õppekava Isiku poolt õpitud x x

5 X-ga tähistatud tunnuse korral puudub pseudonüümitud andmestikus tunnuse väärtus 6 X-ga tähistatud tunnuse korral on tunnus lisatud pseudonüümitud andmestikku.

nimetus õppekava nimetus

22 Õppesuuna kood Isiku poolt õpitud õppekava õppesuuna kood

x x

23 Õppesuuna nimetus

Isiku poolt õpitud õppekava õppesuuna nimetus

x x

24 Õppekavarühma kood

Isiku poolt õpitud õppekava õppekavarühma kood

x x

25 Õppekavarühma nimetus

Isiku poolt õpitud õppekava õppekavarühma nimetus

x x

26 Õppeasutuse kood (registrikood)

Isiku poolt õpitud õppekava õppeasutuse kood

x x

27 Õppeasutuse nimetus

Isiku poolt õpitud õppekava õppeasutuse nimetus

x x

28 Õppeasutuse tüüp

Isiku poolt õpitud õppeasutuse tüüp

x x

29 Õppeasutuse omandivorm

Isiku poolt õpitud õppeasutuse omandivorm

x x

30 Õppeasutuse maakond

Isiku poolt õpitud õppeasutuse maakond

x x

31 Õppeasutuse KOV

Isiku poolt õpitud õppeasutuse KOV

x x

32 Ekstern Õppija liik: ekstern (0–ei, 1– jah)

x x

33 Välisüliõpilane Õppija liik: välisüliõpilane (0–ei, 1– jah)

x

34 Lõpetas nominaalajaga

Lõpetamine nominaalajaga (0-ei, 1-jah)

35 Katkestamise põhjus

Õpingute katkestamise põhjus

x

36 Õppekeel Õppekeel x x

37 Klassi liik Klassi liik

38 Õppevorm Õppevorm x x

39 Põhikooli lõputunnistuse keskmine hinne

Põhikooli lõputunnistuse keskmine hinne

40 HEV tunnus Märge haridusliku erivajaduse olemasolust (jah/ei)

x x

41 Õppekoormus Õppekoormus x

Põhjendus: katkestanute kaasamine analüüsi võimaldab hinnata, kuidas katkestamisega seotud

haridussündmuse tunnused mõjutavad tööturule sisenemise kiirust ja hõiveseisundit pärast haridussüsteemist

lahkumist ning järgnevat töötamise järjepidevust ja stabiilsust.

Analüüs haridussündmuse tunnuste lõikes võimaldab hinnata, kas ja mil määral sõltub tööturul edukus

katkestamise haridustasemest, katkestamise hetkest õpiteel, õppevaldkonnast ja –vormist ning varasemast

õpiedukusest. Selline lähenemine eristab näiteks õppureid, kes lahkuvad haridussüsteemist varajases etapis ja

vähese ettevalmistusega, nendest, kes katkestavad hiljem, kuid omavad juba osalisi kvalifikatsioone või

tööturul nõutud oskusi.

Katkestanute kaasamine võimaldab tuvastada rühmi, kellel on suurem risk jääda NEET‑staatusesse (ei

õpi ega tööta), siseneda tööturule ebastabiilsete või madala kvalifikatsiooniga töökohtade kaudu või kogeda

sagedasi sisse- ja väljaliikumisi tööturult. Katkestanute andmete sidumine õppijate ja tööturu andmetega

võimaldab samaaegselt tuvastada ka kaitsetegureid. Näiteks saab välja tuua juhtumid, kus töötamine juba

õpingute ajal leevendab katkestamise negatiivset mõju või olukorrad, kus teatud valdkondlikud oskused

võimaldavad edukat tööturule siirdumist ka ilma formaalse lõpetamiseta.

Katkestanute sidumine lõpetanute ja tööturu andmetega aitab samuti välja selgitada, kui paljud

katkestanud jõuavad siiski õpingud hiljem eksternina lõpetada ning kas seda trendi esineb teatud valdkondades

või õppija rühmades sagedamini.

Ilma katkestanuid eraldi arvestamata võib tööturuanalüüs üle hinnata lõpetamise mõju

tööturuedukusele, alahinnata katkestamisega seotud sotsiaal- ja töötururiske ning jätta tähelepanuta

haridussüsteemist väljalangemise ja tööturu seosed. Hariduspoliitika seisukohast võimaldab katkestanute

analüüs hinnata katkestamise pikaajalist mõju tööturul toimetulekule, suunata sekkumisi rühmadesse, kus

katkestamise negatiivne mõju on suurim ning kujundada paindlikumaid haridusteid (nt taastulekuvõimalused,

mikrokraadid, töökohapõhine õpe).

Tabel 1.4.Kõrghariduse lõpetanute mobiilsus kogu õpinguperioodi jooksul

• Kõik tunnused on võetud EHIS-st välja arvatud tunnused 1, 13, 14, 15, mis on lisatud

Statistikaameti poolt.

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus Kõrg- haridus

Kutse- haridus

Üld- haridus

Puudub PS7

Lisatud PS8

Identifikaatorid

1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator Statistikaametis

x x

2 EHIS_ISIK_ID Isiku identifikaator Eesti

hariduse infosüsteemis x

3 Oppeasutus_ID Õppeasutuse kood x

4 Õppekoha ID Isiku õppekoha identifikaator

x

Isikuandmed

5 Isiku eesnimi Isiku eesnimi x x

6 Isiku perekonnanimi

Isiku perekonnanimi x x

7 Isikukood Isiku isikukood x x

8 Isiku sugu Isiku sugu x

9 Isiku sünniaeg Isiku sünniaeg x

10 Isikukoodi riik Isikukoodi riik („Eesti“ või „Muu“)

x

11 SA_IK_EESTI Statistikaameti isikukoodi riik („Eesti“ või „Muu“)

x x

12 SA_IK_SUGU Statistikaameti isikukoodist sugu

x x

13 SA_IK_SYNNIAEG Statistikaameti isikukoodist sünniaeg

x x

7 X-ga tähistatud tunnuse korral puudub pseudonüümitud andmestikus tunnuse väärtus 8 X-ga tähistatud tunnuse korral on tunnus lisatud pseudonüümitud andmestikku.

Õppekoha andmed

14 Välisõpingute perioodi alguskuupäev

Välisõpingute perioodi alguskuupäev õpirändes käimise puhul.

x

15 Välisõpingute perioodi lõpukuupäev

Välisõpingute perioodi lõpukuupäev õpirändes käimise puhul.

x

16 Välismaal viibimise eesmärk

Välismaal viibimise eesmärk õpirände puhul.

x

17 Arvestatud ainepunktide arv

Arvestatud ainepunktide arv õpirändes olemise ajal.

x

18 Õpirändes käimise sihtriik

Sihtriik õpirändes käimise ajal.

x

19 Õpirände programm

Programm, mille raames õpirändes käidi.

x

Põhjendus: rahvusvahelise üliõpilasmobiilsuse andmete kaasamine võimaldab analüüsida, kuidas

mobiilsuskogemus mõjutab tööle asumise geograafilist ulatust (Eestis või välismaal) ning kas sellega kaasneb

kõrgema lisandväärtusega ametikohtadel töötamise tõenäosus. Pikemas vaates annab mobiilsuse arvestamine

võimaluse hinnata, kas mobiilsuskogemusega isikute tööalane paindlikkus on suurem, nende tööturupositsioon

stabiilsem või vastupidi killustunum ning millised on nende liikumismustrid sektorite ja ametirühmade vahel.

Hariduspoliitika seisukohast võimaldab üliõpilasmobiilsuse sidumine tööturuandmetega hinnata, kas

avalikult rahastatud mobiilsusprogrammid toetavad tööturul toimetulekut, tuvastada rühmi, kelle jaoks

mobiilsuskogemus loob suurimat lisandväärtust ning analüüsida võimalikke ajude äravoolu või oskuste

ringluse mustreid.

Tabel 1.5. Vastaval kalendriaastal üldhariduse lõpetanute põhikooli lõpuhinded EHIS-st

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus

1 ISIK_ID Isiku identifikaator Eesti hariduse infosüsteemis

2 HINNE_TEKST Hinne tekstina

3 HINNE Hinne arvuliselt (tegur) 4 HINDE GRUPP Kohustuslik aine, valikaine, eksam

5 AINE NIMETUS Aine/eksami nimetus

6 KOOLIEKSAM/RIIGIEKSAM Märge, kas tegu koolieksami või riikliku eksamiga 7 EKSAMIHINDE PROTSENT Eksamihinde tulemus protsendina

Põhjendus: põhikooli lõpuhinnete kaasamine võimaldab hinnata, kas ja mil määral seostub varasem

õpiedukus edasiste haridusvalikute ja võimalikku katkestamist mõjutavate teguritega ning kas madalamad

lõpetamishinded suurendavad riski jääda ilma keskhariduseta või liikuda madalama taseme haridustasemetele.

Samuti võimaldab lõpuhinnete kasutamine analüüsis eristada, kas tööturul täheldatavad erinevused tulenevad

peamiselt omandatud haridustasemest või on juured juba põhikooli lõpus ilmnenud erinevustes akadeemilises

ettevalmistuses.

Põhikooli lõpuhinded aitavad tuvastada ka rühmi, kellel on suurem tõenäosus katkestada õpingud

pärast põhikooli, jõuda NEET‑staatusesse (ei õpi ega tööta) või siseneda tööturule ebastabiilsete või madala

kvalifikatsiooniga töökohtade kaudu.

Hariduspoliitika seisukohast võimaldab lõpuhinnete analüüs hinnata üldhariduses võrdsete võimaluste

tagamist ning suunata varajasi sekkumisi (nt õpiabi, karjäärinõustamine või tugimeetmed) enne, kui ebasoodne

haridus‑ ja tööturutee kujuneb püsivaks.

Tabel 2.1. ja 2.2 Rahvastikuregistri andmekoosseis

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus

1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis

2 Sugu

3 Sünniaeg

4 Aasta Arvestusaasta

5 Elukohariik Klassifikaator (Eesti, välismaa, teadmata) Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus

1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis

2 Aasta Arvestusaasta

3 Emakeel Isiku emakeel

Põhjendus: Rahvastikuregistrist pärinevate andmete (sugu, sünniaeg elukohariik ja emakeel) lisamine

võimaldab analüüsida tööturul edukust – sealhulgas erinevusi tööturul osalemises, hõiveseisundis, töö

stabiilsuses ning valdkondlikus ja ametialases jaotuses - soo, vanuse, rändetausta ja keelelise tausta lõikes.

Hariduspoliitika vaates aitab selline lähenemine hinnata, kuivõrd haridussüsteem toetab eri

sihtrühmade edukat siirdumist ja toimetulekut tööturul, tuues esile võimalikud lõhed haridustasemete ja -

valdkondade kaudu. Samuti annab see teavet selle kohta, kas ja millised rühmad (näiteks mitte-eestikeelse

taustaga õppijad) vajavad täiendavaid poliitikameetmeid, nagu keeleõpe, ümberõpe või sihitud

karjäärinõustamine. Elukohariigi arvestamine võimaldab eristada isikuid, kes viibivad välismaal ega osale

Eesti tööturul ega haridussüsteemis, aidates täpsemalt tuvastada rühmi, kelle tööturult ja õpingutest eemaloleku

põhjused jääksid muidu ebaselgeks.

Soo ja sünniaja dubleerimine EHISe andmestikes sisalduvate andmetega võimaldab parandada

andmekvaliteeti varasematel aastatel haridussüsteemis osalenud isikute puhul kelle andmed võisid tollal olla

EHIS-s lünklikud või puudulikud.

Tabel 3.1. ja 3.2. Rahvastiku statistilise registri (RSR) andmekoosseis

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus

1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis

2 Aasta Arvestusaasta

3 EMA ISIK ID Isiku ema identifikaator Statistikaametis

4 ISA ISIK ID Isiku isa identifikaator Statistikaametis

5 HARIDUS_EMA Ema kõrgeim haridus vastavalt klassifikaatorile ISCED2011

6 HARIDUS_KK_EMA Ema kõrgeim omandatud kutse- või kõrgharidus

7 HARIDUS_ISA Isa kõrgeim haridus vastavalt klassifikaatorile ISCED2011

8 HARIDUS_KK_ISA Isa kõrgeim omandatud kutse- või kõrgharidus

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus

1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis

2 Aasta Arvestusaasta

3 Hõiveseisund

4 EMTAK_TAHEKOOD Tegevusala tähekood

5 EMTAK_KOOD Tegevusala viiekohaline kood

6 EMTAK_NIMETUS Tegevusala nimetus

Põhjendus: vanemate hariduse ja hõiveseisundi arvesse võtmine on õppijate, lõpetanute ja katkestanute

tööturu edukuse analüüsis oluline eeskätt seetõttu, et need tunnused peegeldavad noorte sotsiaalmajanduslikku

lähtekohta. Lähtekohta mõjutab tugevasti ja püsivalt nii haridustee kujunemist kui ka toimetulekut tööturul.

Ilma nende tegurite arvestamiseta võib tekkida oht omistada tööturul nähtavad põhjendamatult üksnes

haridussüsteemi tulemuslikkusele.

Vanemate haridus peegeldab perekonna majanduslikke ressursse ja kultuurilist kapitali, sealhulgas

hoiakuid hariduse ja töö suhtes. Need tegurid mõjutavad õppijate haridusvalikuid, õpitee kestust ning hilisemat

tööturule sisenemist ja karjäärivõimalusi.

Vanemate hariduse kaasamine võimaldab hinnata hariduse lisandväärtust sõltumatult perekondlikust

taustast. See aitab eristada, kas sarnase sotsiaalmajandusliku taustaga noorte seas pakub kõrgharidus tööturul

tegelikku eelist võrreldes keskharidusega ning kas katkestajate nõrgem tööturupositsioon tuleneb

katkestamisest endast või juba varasemast ebasoodsast lähtekohast.

Hariduspoliitika vaates võimaldab vanemate hariduse arvestamine paremini tuvastada riskirühmi,

kelle katkestamise või tööturu ebaedu risk on struktuurselt kõrgem; suunata ressursse tõenduspõhiselt (nt

õppetoetused, tugisüsteemid, karjäärinõustamine) ning hinnata sekkumiste mõju just neile rühmadele, kelle

lähtekoht on ebasoodne.

Rahvastiku statistilisest registrist hõiveseisundi kaasamine täpsustab ja täiendab analüüsi käigus

arvutatavat tööturu staatust andmetega, mida teistest allikatest ei ole võimalik saada ning mille puudumisel

võiks isikute staatus jääda määratlemata. Lisaks võimaldab tegevusala kasutamine hinnata valdkonnapõhist

töötamist täpsemalt kui töötamise registris esitatud ametinimetus.

Tabel 4. MTA TSD andmekoosseis

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus

1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator Statistikaametis

2 Aasta Arvestusaasta

3 Palgatulu (S1)

4 Töötasu hüvitis (S2) Töötukassa poolt makstud töötasu hüvitise summa

5 Juhatuse liikme tasu (S11) 6 Võlaõigusliku lepingu alusel teenitav tulu

(S15)

7 S1 kuude arv Kuude arv, mil palgatulu saadi 8 S2 kuude arv Kuude arv, millal sai Töötukassalt töötasu

hüvitist 9 S11 kuude arv Kuude arv, mil juhatuse liikme tasu saadi

10 S15 kuude arv Kuude arv, mil VÕS tulu saadi 11 TT kuude arv Kuude arv, mil töist tulu teeniti

Põhjendus: palgatulu ja muude tulu liikide eristamine ning info tulu saamise kestuse (kuude arvu) ja summa

kohta on õppijate, lõpetanute ja katkestanute tööturu edukuse analüüsimisel oluline, kuna see võimaldab

tööturul osalemist ja majanduslikku toimetulekut hinnata sisulisemalt ja ajaliselt täpsemalt. Tulu liikide

eristamine aitab välja selgitada erinevad tööturukäitumise mustrid, sh töövormide rolli, samas kui tulu saamise

kuude arv võimaldab hinnata tööhõive stabiilsust ja järjepidevust. Tulu summa koos ajamõõtmega aitab

omakorda vältida eksitavaid järeldusi, mis võivad tekkida üksnes aastapõhise sissetuleku alusel.

Vastavate tunnuste arvestamine parandab õppijate, lõpetanute ja katkestanute omavahelise võrdluse

kvaliteeti, kuna rühmad võivad erineda nii tööturule sisenemise ajastuse, töövormide kui ka sissetuleku

regulaarsuse poolest. Samuti võimaldab see eristada juhuslikku või lühiajalist töötamist püsivast tööturusuhtest

ning vältida olukorda, kus tööturupositsiooni hinnatakse üle või alahinnatakse mõõtmisviisist tulenevalt.

Hariduspoliitika vaates toetab nende tunnuste analüüs eelkõige teadlikumat ja sihitumat otsustamist,

kuna see võimaldab täpsemalt hinnata haridustaseme ja ‑valdkonna seost tegeliku tööturul toimetuleku mitte

üksnes hõiveseisundiga. Selline lähenemine annab parema aluse sihtrühmade määratlemiseks toetavates ja

ennetavates meetmetes (nt õpitee katkestamise ennetus, ümberõpe, täiend‑ ja ümberõppe vajadus) ning

vähendab riski teha ekslikke järeldusi hariduse mõjust tööturule, võttes arvesse nii sissetuleku liiki, stabiilsust

kui ka mahtu.

Tabel 5. MTA vorm INF1 andmekoosseis

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus

1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator Statistikaametis

2 Aasta Arvestusaasta 3 Dividenditulu Dividenditulu suurus

Põhjendus: dividendidest saadava tulu kaasamine on õppijate, lõpetanute ja katkestanute tööturu edukuse

analüüsimisel oluline, kuna see võimaldab hinnata majanduslikku toimetulekut ja tööjõukäitumist tõlgendada

terviklikumalt. Dividenditulu arvestamata jätmine võib viia majandusliku edukuse alahindamiseni nende

isikute puhul, kelle peamine või oluline sissetulekuallikas on kapitalitulu ning luua eksliku mulje nõrgemast

toimetulekust, kuigi tegelik sissetulek on kõrge. See on eriti tähtis nende inimeste puhul, kes on tööturult

ajutiselt või pikaajaliselt eemal.

Ilma dividendituluta võivad osa töövorme ja sissetulekuallikaid jääda analüüsis nähtamatuks. Selle

tulemusel võib katkestajate majanduslik toimetulek tunduda ootamatult hea või lõpetanute parem olukord

näida põhjendamatult üksnes hariduse mõjuna, kuigi osa erinevustest tuleneb kapitalitulust.

Tabel 6. MTA e-vormi andmekoosseis

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus

1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator Statistikaametis

2 Aasta Arvestusaasta 3 E_1_1_E Tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse

osutamisest (ettevõtlus) 4 E_1_1_M Tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse

osutamisest (metsamaterjal) 5 E_1_1_P Tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse

osutamisest (põllundus) 6 E_3_1_E Ettevõtluse tulem: Tulu kauba müümisest või

vahendamisest ja teenuse osutamisest (ettevõtlus) 7 E_3_1_M Ettevõtluse tulem: Tulu kauba müümisest või

vahendamisest ja teenuse osutamisest (metsamaterjal) 8 E_3_1_P Ettevõtluse tulem: Tulu kauba müümisest või

vahendamisest ja teenuse osutamisest (põllundus)

Põhjendus: õppijate, lõpetanute ja katkestanute tööturu edukuse analüüsimisel on oluline eristada erinevaid

tööturul osalemise vorme, sest ettevõtlustulu ja palgatulu peegeldavad sisuliselt erinevaid töövorme,

riskiprofiile ja sissetulekumustreid. Ettevõtlustulu käsitlemine palgatuluga samaväärselt moonutaks

tööturupositsiooni ja hariduse tööturul rakendumise hindamist. Ilma ettevõtlustulu eristamata võivad

ettevõtlusega tegelevad isikud näida väga madala või ebastabiilse palgatuluga töötajatena, samuti ei ole

võimalik eristada palgatöötajaid ja iseenda tööandjaid, mis omakorda moonutab järeldusi hõive stabiilsuse ja

töötururiskide kohta. Ettevõtlustulu eraldi käsitlemine võimaldab hinnata sissetulekuid töövormide lõikes ning

analüüsida tööturupositsiooni vastavalt isiku tegelikule tegevusviisile.

Ettevõtlustulu eristamine võimaldab analüüsida, millistes haridusvaldkondades suundutakse

sagedamini ettevõtlusse ning hinnata ettevõtluse rolli lõpetanute tööturule sisenemisel. See aitab vältida

eksitavaid järeldusi, justkui oleks palgatöö puudumine automaatselt ebaedukuse näitaja. Haridus‑ ja

tööturupoliitika seisukohalt on oluline mõista, millised haridusvaldkonnad ja –tasemed loovad eeldusi

ettevõtluseks, kuivõrd haridussüsteem toetab ettevõtlusvalmidust ning millised sihtrühmad vajavad ettevõtluse

alustamisel täiendavat tuge.

Tabel 7. MTA töötamise registri andmekoosseis

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus

1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator Statistikaametis

2 AASTA Arvestusaasta

3 PK_TUNNUS 1- Põhitöö, 2- Kõrvaltöö

4 ISCO1_K Ametinimetuse kood, ühekohaline

5 ISCO5_K Ametinimetuse kood, viiekohaline

6 KOORMUS Töötamise registri tööajamäär, väärtus vahemikus 0-1

7 TOOTAMISE_LIIK_K Töötamise liigi kood (leping) 8 TÖÖTAMISE_ALGUS Töötamise alguskuupäev (nii põhi- kui kõrvaltöö

korral) 9 TÖÖTAMISE_LÕPP Töötamise lõppkuupäev (nii põhi- kui kõrvaltöö

korral) 10 TOOKOHA_RIIK_K Töökoha asukoha riigi kood

11 TOOKOHA_MK_K Töökoha asukoha maakonna EHAK kood

Põhjendus: õppijate, lõpetanute ja katkestanute edasise toimetuleku ning tööturu‑edukuse analüüsimisel on

keskne eesmärk kirjeldada isikute tegelikku tööturul osalemist, mitte üksnes töötamise olemasolu fakti.

Töötamise registri andmed võimaldavad hinnata ka tööturupositsiooni nii sisuliselt kui ka ajalisest

vaatenurgast.

Põhi‑ ja kõrvaltöö eristamine on vajalik, et analüüsida töö ja õppimise omavahelist seost, hinnata

töökoormuse tegelikku mahtu ning tuvastada alahõivet või vajadust mitme töökoha järele.

Ametinimetus võimaldab hinnata hariduse ja töö erialast vastavust, analüüsida, millistele ametikohtadele

lõpetanud ja katkestanud suunduvad ning eristada kvalifikatsioonile vastavaid ja mittevastavaid töökohti.

Töökoormuse teave on vajalik selleks, et eristada täis‑ ja osalise koormusega töötamist, tõlgendada

sissetulekuid korrektselt (nt madalam sissetulek võib tuleneda väiksemast töökoormusest) ning analüüsida töö

ja õpingute või töö ja pereelu ühitamist. Ilma koormuse infota võib osaline hõive ekslikult näida madala

tööturuga seotud edukusena.

Lepingu tüübi (nt tähtajaline, tähtajatu, töövõtu‑ või käsundusleping) kaasamine võimaldab hinnata

töösuhte stabiilsust ja turvalisust, eristada püsivaid töösuhteid ajutistest või ebakindlatest töövormidest ning

analüüsida noorte ja katkestanute tööturule sisenemise kvaliteeti. Lepingu liigi puudumisel võib hõive näida

tegelikkusest stabiilsem ning tööturu ebakindluse riskid jääda varjatuks.

Töötamise algus‑ ja lõppkuupäevad on vajalikud üleminekute analüüsimiseks õpingutest tööturule

ning tööturul oldud aja ja sissetulekute korrektseks arvutamiseks vastavalt tegelikult töötatud ajale.

Töökoha asukoha info (nt omavalitsuse või maakonna tasandil) võimaldab hinnata regionaalseid erinevusi

tööturule sisenemisel, analüüsida õppijate ja lõpetanute liikumist õppeasutuse piirkonnast mujale ning

selgitada piirkondlikke tööturuvõimalusi. Ilma asukohateabeta võib jääda ruumiline ebavõrdsus hariduse

tasuvuses märkamata.

Töötamise registri detailsete tunnuste kasutamine analüüsis on hariduspoliitika kujundamisel vajalik, et mõista

millisel määral ja millises vormis omandatud haridus tegelikult rakendub ning tuvastada sihtrühmi ja

haridusvaldkondi, kus töötururiskid on kõrgemad.

Tabel 8. Töötukassa infosüsteemi EMPIS andmekoosseis

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus

1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis

2 Aasta Arvestusaasta

3 Töötuna arvel oldud päevade arv

Põhjendus: lõpetanute ja katkestanute edasise toimetuleku ning tööturu edukuse analüüsimisel on töötuna

oldud päevade arv oluline hõiveseisundi korrektseks määratlemiseks ja selle eristamiseks olukordadest, kus

isik pole küll töötanud, kuid ei ole ka töötuna arvel. Töötuse kestus võimaldab eristada lühiajalisi üleminekuid

(nt vahetult pärast õpingute lõppu) pikaajalisest töötusest, mis viitab oluliselt kõrgemale töötururiskile. Ilma

töötuse kestust arvesse võtmata käsitletaks kõiki töötuid ühe homogeense rühmana ning tegelik tööturu

raskuste ulatus jääks varjatuks.

Töötuna oldud päevade arvu põhjal on võimalik hinnata, kui kiiresti leitakse esimene töökoht pärast

lõpetamist või katkestamist, eristada sujuvaid ja probleemseid üleminekuid haridussüsteemist tööturule ning

võrrelda erinevaid haridusvaldkondi ja -tasemeid tööturule sisenemise kiiruse alusel.

Töötusperioodi kestuse arvesse võtmine võimaldab ka palga- ja hõiveerinevusi realistlikumalt tõlgendada,

eristada hariduse mõjusid töö tulemustele töötuse kestusest tulenevatest mõjudest ning vältida eksitavaid

järeldusi hariduse tulemuslikkuse või ebaedukuse kohta.

Tabel 9. Töötukassa infosüsteemi TETRIS andmekoosseis

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus

1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis

2 Töövõime ulatus Osaline või puuduv töövõime

3 Aasta Arvestusaasta

Põhjendus: Lõpetanute ja katkestanute edasise toimetuleku ning tööturu edukuse analüüsimisel on keskse

tähtsusega isiku tegeliku töövõime ja sellest tulenevate võimaluste arvestamine. Osaline või puuduv töövõime

mõjutab otseselt osalemist tööturul, töökoormuse mahtu, sissetulekut ning üleminekuid haridussüsteemi ja

tööturu vahel ega ole võrreldav ei töötuse ega vabatahtliku mitteaktiivsusega.

Kui töövõimega seotud infot analüüsis ei arvestata, liigitatakse vastavad isikud ekslikult

mitteaktiivsete hulka, suureneb näiliselt tööturult kõrvale jääjate osakaal ning tekivad väärad järeldused

hariduse tulemuslikkuse ja tööturu toimimise kohta.

Osaline või puuduv töövõime võib olla õpingute katkestamise või edasilükkamise põhjuseks, mõjutada

õppimise koormust ja õppevormi valikut ning suunata isiku tööturule sisenemise asemel rehabilitatsiooni või

toetatud tegevuste juurde. Töövõime info arvestamine võimaldab seega eristada katkestamisi, mis tulenevad

terviseseisundist muudest katkestamise põhjustest.

Ilma töövõime andmeteta ei ole võimalik hinnata, kas ja millisel määral toetavad haridus‑ ja

tööturumeetmed osalise või puuduva töövõimega isikute üleminekuid ega analüüsida, millistes

haridusvaldkondades on tööturule sisenemine paremini või halvemini kohandatav töövõime piirangutega.

Poliitikakujundamisega seotult on töövõime info kaasmine vajalik sihitatud meetmete (nt paindlikud

õppevormid ja toetatud töökohad) kujundamiseks.

Tabel 10.1 ja 10.2 Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS andmekoosseis

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus

1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis

2 Aasta Arvestusaasta

3 Vanemahüvitis_päevad Päevade arv, mil isik sai vanemahüvitist 4 Lapsehooldustasu_päevad Päevade arv, mil isik sai

lapsehooldustasu

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus

1 SA ISIK ID Isiku identifikaator 2 Aasta Arvestusaasta

3 Puude aste Keskmine, raske, sügav

Põhjendus: Lõpetanute ja katkestanute edasise toimetuleku ning tööturu edukuse analüüsimisel on keskse

tähtsusega isikute tegeliku hõiveseisundi korrektne tõlgendamine. Vanemahüvitise ja lapsehoolduspäevade

perioodid tähistavad ajutist ja institutsionaalselt reguleeritud tööturult eemalolekut, mida ei saa võrdsustada

töötuse, passiivsuse ega haridussüsteemist väljalangemisega. Ilma nende tunnuste arvestamiseta liigitataks

vastavad isikud ekslikult mitteaktiivseteks, mille tulemusel suureneks näiliselt tööturult ja õpingutest kõrvale

jääjate osakaal ning moonduks rühmade - eriti naiste - lõikes tehtavad järeldused hõive ja palgatasemete kohta.

Puudega isikute puhul võib tööturul osalemine olla piiratud või katkendlik ning nende mitteosalemine

tööturul või õpingute mittejätkamine olla tingitud terviseseisundist, mitte tööturu‑ või haridussüsteemist

tõrjutusest. Samuti võib töötamine toimuda väiksema koormusega või toetatud tingimustel. Kui puude

olemasolu infot analüüsis ei arvestata, võivad puudega isikud olla ekslikult liigitatud mitteaktiivseteks, mille

tulemusel tekib väär arusaam haridustee katkestamise, tööturult eemale jäämise või madalama sissetuleku

põhjustest. See moonutab ka üldisi järeldusi rühmadevaheliste erinevuste kohta.

Vastavate tunnuste arvestamine võimaldab hinnata, millistes haridusastmetes ja õppetasemetes

esinevad puudega õppijate jaoks suuremad tõkked ning saada täpsemat teavet ka õpingud katkestanud isikute

edasise toimetuleku kohta. Ilma puude andmeteta ei ole võimalik hinnata, kas ja millisel määral toetab

haridussüsteem puudega õppijate edukat liikumist tööturule, samuti võib sellisel juhul alahinnata puudega

isikute tööturupositsiooni või võrrelda omavahel isikuid, kelle võimalused tööturul osalemiseks ei ole võrdsed.

Tabel 11. Kaitseväekohuslaste registri andmekoosseis

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus

1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis

2 Aasta Arvestusaasta

3 Päevade arv Päevade arv aastas, mil isik oli ajateenistuses

Põhjendus: Lõpetanute ja katkestanute tööturu‑edukuse hindamisel on keskne eesmärk mõista isikute

tegelikku hõivet ja üleminekuid haridussüsteemi ning tööturu vahel. Selleks on oluline eristada olukordi, kus

isik ei õpi ega tööta vabatahtlikult, olukordadest, kus mittetöötamine või mitteõppimine on tingitud

kohustuslikust riigikaitseteenistusest.

Ilma kaitseväeteenistuse andmeteta liigitataks ajateenistuses viibivad isikud sageli mitteaktiivseteks,

suureneks näiliselt tööturult kõrvale jääjate osakaal ning moonduks arusaam sellest, millega haridustee

katkestanud või lõpetanud tegelikult tegelevad.

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Haridus- ja Teadusministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Statistikaameti poolt juurdepääsu lubamine Haridus- ja Teadusministeeriumile Maksu- ja

Tolliameti, rahvastikuregistri, kaitseväekohustuslaste registri, Sotsiaalkindlustusameti

infosüsteemi ja Töötukassa andmekogu andmetele uurimistööks, mille eesmärgiks on Eesti

haridussüsteemis osalevate õppijate, katkestanute ja lõpetajate hõive ja tulu uurimine ning

hariduse sotsiaalmajandusliku mõju hindamine.

Uuringu pealkiri Edukus tööturul

Kas on poliitika kujundamise uuring (IKS § 6

lg 5)?

Jah

Uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja

puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg

4)

Jah.

Eriliigilised isikuandmed, mida uuringus

töödeldakse on kirjeldatud taotluse lisas 1

“Andmekoosseis”:

• haridusliku erivajaduse tunnuse märge

õppijatel, katkestanutel, lõpetanutel;

• puude olemasolu ja raskusaste

Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi

SKAISi andmekoosseisus;

• märge osalise või puuduva töövõime

olemasolu kohta Töötukassa

infosüsteemist TETRISe

andmekoosseisus

Eriliigilisi isikuandmeid (eelkõige

terviseandmeid) võivad sisaldada ka järgmised

andmed:

• kutse- ja kõrghariduse õpingute

katkestamise põhjus;

• kõrghariduse

õppijate/katkestanute/lõpetanute

rahastamise allikas.

Ülalviidatud eriliiki isikuandmed ei ole uuringu

põhiandmed. Eriliigiliste andmete osakaal on

andmestikus väike ning need andmed on

suurema üldistusastmega. Mõned näited

klassifikaatoritest - haridusliku erivajaduse

tunnus: jah/ei, puude raskusaste: keskmine,

raske, sügav.

Viidatud tunnuste kaasamine on oluline

põhjusel, et uuringu üheks eesmärgiks on

erinevate sihtgruppide tööturul rakendumise

uurimine haridussüsteemi vaatest - mil määral

on õpe erinevatele sihtgruppidele kättesaadav

ning kuidas aitab see parandada nende

rakendumisvõimalusi?

Kas isikuandmete töötleja on määranud

andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja

kontaktandmed)?

Mirjam Reinthal

Õigusnõunik-andmekaitsespetsialist

Tel: 735 2405

E-post: [email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus? Ei.

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti

nõusoleku alusel?

Ei.

1. Vastutava töötleja üldandmed

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-

post, telefon

Haridus- ja Teadusministeerium

70000740

Munga 18, 50088 Tartu

Uuringu kontaktisik: Kersti Roosimäe,

analüüsivaldkonna juhtivanalüütik,

e-post: [email protected],

tel: +372 735 3922

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress Statistikaameti kaugtöökoht teadlaste

keskkonnas.

2. Volitatud töötleja üldandmed

2.1.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-

post ja telefoninumber

Statistikaamet

70000332

Tatari tn 51, 10134, Tallinn

[email protected]

2.1.2 Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Statistikaameti kaugtöökoht teadlaste

keskkonnas.

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus?

1). Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimääruse § 5 järgi lõike 6 järgi on ministeeriumi ülesanne

korraldada poliitika ja õigusaktide mõju hindamine ja selleks vajalike uuringute ning statistika

koostamine ning sama määruse lõike 2 järgi koordineerida riigi haridus-, teadus-, valitsemisala

innovatsiooni-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika valdkondade kujundamiseks vajaliku teabe

kogumist ja analüüsimist.

2). Haridus- ja teadusministri 27.08.2019 määruse nr 42 „Tulemusrahastamisel arvesse võetavate

tulemusnäitajate täpsustused, nende osakaalud ja tulemusrahastamise arvestamise alused ning

doktoriõppe tulemustasu määr ja arvutamise kord“ § 4 lõike 3 ja Haridus- ja teadusministri

16.08.2019 määruse nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende

rakendamise tingimused ja kord“ § 5 lõike 4 punkti 2 kohaselt on tulemusrahastamise üheks

mõõdikuks lõpetanute edasiõppimise või töötamisega hõivatute osakaal.

3). Kõrgharidusseaduse § 43 lõike 4 järgi juhindutakse ülikooliga sõlmitava halduslepingu ja

rahastuskokkuleppe puhul prognoositavat kõrgharidusega spetsialistide vajadust tööturul.

4). Kutseõppeasutuse seaduse § 3 lõike 1 ja kõrgharidusstandardi § 3 lõigete 3 ja 9 järgi on

õppeasutustel ülesanne toetada edasiõppimise ning tööhõive tagamiseks vajalike pädevuste

omandamist, et võimaldada õppijal edukalt toime tulla muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning

kujundada motivatsiooni elukestvas õppes osalemiseks. Õppetöö korraldamisel tuleb arvestada

tööturu, ühiskonna ja sihtrühma vajadusi.

5). Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 üldeesmärgiks on

jälgida, et Eesti inimestel on olemas teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada

end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning et need toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset

säästvat arengut.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?

Tööturuedukuse uuring on mitmetasandiline analüüsiraamistik, mis hõlmab nii regulaarset seiret

kui ka temaatilisi uuringuid. Uuringu keskmes on üldkesk‑, kutse‑ ja kõrghariduse õppijate,

katkestanute ja lõpetanute käekäik tööturul õpingute ajal ning pärast haridussüsteemist lahkumist.

1. Regulaarne seireanalüüs

Regulaarne tööturuedukuse seire viiakse läbi kord aastas ning selle eesmärk on anda süstemaatiline

ja ajas võrreldav ülevaade haridussüsteemist lahkunute üleminekust tööturule. Seire põhineb

registriandmetel ning käsitleb järgmisi teemasid:

• kui edukalt toimub üleminek tööturule pärast õpingute lõpetamist või katkestamist;

• kui suur osa õppijatest, katkestanutest ja lõpetanutest leiab rakendust Eesti tööturul;

• millistel ametikohtadel ja millistes valdkondades nad töötavad;

• milline on nende palgatase;

• kui sageli ja millal jätkatakse õpinguid töötamise kõrvalt;

• kui suur on nende osakaal, kes viibivad ajutiselt või pikemalt väljaspool nii haridus‑ kui ka

tööturgu;

• millised on mittehõivatuse põhjused ja mustrid;

• millised on haridustee ja taustategurite seosed hõive ja palgaga.

Regulaarse seireanalüüsi tulemused moodustavad tööturuedukuse uuringu põhiosa, võimaldades

jälgida trende ja muutusi ajas, võrrelda erinevaid õppetasemeid ja sihtrühmi ning tuvastada varakult

probleeme. Seireandmed on aluseks hõive ja palga tulemuslikkuse mõõdikute, indikaatorite ning

tulemusrahastuse näitajate arvutamisel, et hinnata hariduse asjakohasust ja tulemuslikkust tööturu

vaates.

Üldistatud seiretulemused avalikustatakse Haridussilmas, toetades õppijate teadlikke

erialavalikuid ning pakkudes karjäärinõustajatele ajakohast infot. Õppeasutustele võimaldab

regulaarne seire saada ülevaate oma õppijate, lõpetanute ja katkestanute edasijõudmisest tööturul

ning kasutada neid andmeid praktilise sisendina õppekavade arendamisel, koostöö tugevdamisel

tööandjatega ja tugiteenuste kavandamisel.

2. Temaatilised analüüsid (mitteregulaarsed)

Regulaarset seiret täiendavad temaatilised tööturuedukuse analüüsid, mis keskenduvad kitsamatele

sihtrühmadele, konkreetsetele ajaperioodidele või spetsiifilistele uurimisküsimustele. Nende

uuringute eesmärk on vastata süvitsi küsimustele, mida regulaarne seire üldistatud kujul ei kata,

ning toetada tõenduspõhist hariduspoliitika kujundamist.

Temaatilised analüüsid kasutavad sama seireandmestikku, kuid võimaldavad:

• testida konkreetseid hüpoteese;

• analüüsida üksikute sihtrühmade (nt õpingute ajal töötavad üliõpilased, katkestajad, hari-

duslike erivajadustega õppijad, rahvusvahelise mobiilsuskogemusega üliõpilased) käe-

käiku;

• vaadelda lühemaid või spetsiifilisi ajaperioode;

• selgitada mittehõivatuse põhjuseid ja mustreid detailsemalt;

• hinnata detailsemalt haridustee ja taustategurite seoseid hõive ja palgaga.

Uurimiseesmärgist lähtuvalt keskenduvad temaatilised analüüsid järgmistele küsimustele:

• lõpetanute ja katkestanute edasine haridus‑ ja tööturukäik;

• töötamine õpingute ajal ja selle seos õpitava erialaga;

• rahvusvahelise mobiilsuse mõju edasisele õpiteele ja tööturule siirdumisele;

• mitteõppivate ja mittetöötavate noorte profiilid;

• haridustee valikute ning muude taustategurite mõju hilisemale hõivele ja palgale;

• vanemate haridustaseme mõju edasisele õpiteele ja tööturule siirdumisele;

• Eesti näitajad rahvusvahelises võrdluses.

Analüüsiks vajalik seireandmestik koostatakse erinevate riiklike registrite andmete liitmisel.

Uuring ei hõlma andmete kasutamist üksikisikute hindamiseks ega individuaalsete otsuste

tegemiseks ning tulemusi käsitletakse üksnes üldistatud kujul.

Detailsem registriandmete kirjeldus koos põhjendustega, miks vastavate andmetunnuste kaasamine

on vajalik, on esitatud lisas 1.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Edukus tööturul uuringu eesmärk on anda põhjalik ülevaade haridussüsteemis osalenud ja sealt

lahkunud isikute edasisest tegevusest, et pakkuda vajalikku sisendit erinevate sihtgruppide kohta

hariduspoliitika kujundamiseks ning anda õppeasutustele detailsem ülevaade nende lõpetajate

edasisest tegevusest.

Isiku tuvastamist võimaldavate andmete (isikukood, ees-ja perekonnanimi, sünniaeg) kaasamine

EHISe andmestikku on vajalik põhjusel, et Statistikaametil oleks võimalik siduda EHISe andmed

(õppijad/katkestanud/lõpetanud) isikupõhiselt teiste registrite (Maksu- ja Tolliameti registri,

rahvastikuregistri, rahvastiku statistilise registri, kaitseväekohustuslaste registri,

Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi ja Töötukassa) andmetega. Viidatud andmekomplekt (nimi,

sünniaeg, isikukood) tervikuna on vajalik kaasata põhjusel, et EHISe andmetes on ka

välisüliõpilasi, kellel ei ole Eesti isikukoodi.

Isikupõhine tuvastamine on vajalik ainult Statistikaametile andmestike ühendamiseks. Seejärel

luuakse pseudonüümitud kood ning kogu edasise analüüsi viivad Haridus- ja Teadusministeeriumi

volitusega töötajad läbi ainult pseudonüümitud andmestikega.

Isiku tuvastamise võimalus on äärmiselt piiratud ning õigus selleks on vaid Statistikaameti

konfidentsiaalsuskohustusega töötajatel. Haridus- ja Teadusministeeriumi konfidentsiaalsus-

kohustusega töötajatel on isiku tuvastamise võimalus ainult haridusandmete piires ning ainult kuni

andmed on Statistikaametisse edastatud.

Ilma isikupõhiste andmete sidumiseta oleks võimalik esitada lõpetajate, hõive ja palga statistikat

üksnes agregeeritud kujul. Sellisel juhul puuduks aga võimalus analüüsida keerukamaid ja sisuliselt

olulisi seoseid, mis on vajalikud tõenduspõhise hariduspoliitika kujundamiseks. Näiteks ei oleks

võimalik arvestada isiku kogu vaatlusperioodi jooksul omandatud kõrgeimat haridustaset ning

siduda seda hõive ja palgaga. Samuti poleks võimalik tuvastada konkreetsemaid probleemkohti

sihtgruppide või valdkondade lõikes.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Haridussüsteemi ülesannetest üks peamisi on anda inimestele ettevalmistus edasiseks tööeluks.

Selle ülesande täitmise jälgimiseks vajab nii Haridus- ja Teadusministeerium hariduspoliitika

planeerimisel, korraldamisel ja arendamisel kui ka õppeasutused oma töö planeerimisel sisendit

Eesti haridussüsteemis osalenud/osalevate isikute edasiõppimise ning tööturule suundumise kohta.

Uuringu eesmärk on kõrghariduspoliitika kujundamine, mille läbiviimise alused on järgmised:

• Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimääruse § 5 järgi lõige 6 järgi on ministeeriumi

ülesanne korraldada hariduspoliitika ja õigusaktide mõju hindamist ja selleks vajalike

uuringute ning statistika koostamist. Näiteks võimaldab andmete analüüs välja selgitada,

kui paljud õpilased töötavad õpingute kõrvalt, millisel tasemel ja millistes valdkondades.

Selline teave on oluline edasisteks tegevusteks õpilaste toetussüsteemi arendamisel. Puude

olemasolu ning teave isiku puuduva või osalise töövõime kohta võimaldab anda olulist

sisendit kutse/kõrgharidusõppe kättesaadavuse seisukohalt ning haridussüsteemist

lahkunute edasine käekäik näitab kuivõrd kutse/kõrgharidusõpe panustab nende

rakendumise võimaluste parandamisse.

• Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 üldeesmärgiks

on jälgida, et Eesti inimestel on olemas teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad

teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning et need toetavad Eesti elu edendamist

ja üleilmset säästvat arengut. Üheks selle eesmärgi jälgimise mõõdikuks on hõivatute

osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20–34a inimeste hulgas (%) 1 ja 5 aastat pärast

lõpetamist.

• Kõrghariduse tulemusrahastamise arvestamise korra § 4. (3) ja kutseõppe tegevustoetuse

rakendamise korra § 5 (4) p.2 järgi arvestab riik kutse- ja kõrgkoolide tulemus-rahastamisel

ühiskonna arengu toetamise näitajana edasi õppivate või tööhõives osalevate lõpetanute

osakaalu, mille jaoks on vajalik arvutada vastavad näitajad õppeasutuste ja tasemete lõikes.

• Kõrgharidusseaduse § 43. (4) järgi võetakse ülikooliga sõlmitava halduslepingu ja

rahastuskokkuleppe puhul uue koolitustellimuse planeerimisel arvesse prognoositavat

kõrgharidusega spetsialistide vajadust tööturul. Sama seaduse § 37 (1) osana viiakse

kõrghariduse kvaliteedi hindamiseks kõrgkoolis iga seitsme aasta järel läbi

institutsionaalset akrediteerimist, mille ühe osana hinnatakse, et oleks tagatud lõpetajate

teadmiste ja oskuste vastavus pidevalt muutuvatele tööturu vajadustele ja ühiskonna

ootustele ning selle praktiliseks väljundiks ongi õppeasutustele info selle kohta, kui paljud

lõpetanud rakenduvad tööturul.

• Ka riigi suunatud täiendavad vahendid programmi “Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia

kõrghariduses” ning projekti “IT Akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld-

ja huvihariduses, projekt nr 2021-2027.4.04.24-000” puhul on vajalik jälgida, et lõpetajate

arv vastaks tööturu vajadustele ning et lõpetajad ka jõuaksid nendesse valdkondadesse

tööle. Selle tarbeks on vajalik analüüsida, kui paljud lõpetanutest on rakendunud viidatud

valdkondadega seotud ametikohtadel ja tegevusaladel.

• Kutseõppeasutuse seadus § 3. (1) ja kõrgharidusstandardi § 3. (3) ja (9) järgi on

õppeasutustel ülesanne toetada edasiõppimise ning tööhõive tagamiseks vajalike pädevuste

omandamist, et võimaldada õppijal edukalt toime tulla muutuvas õpi-, elu- ja

töökeskkonnas ning kujundada motivatsiooni elukestvas õppes osalemiseks. Nii

õppekavade väljatöötamisel, arendamisel kui õppetöö korraldamisel peab olema arvestatud

tööturu, ühiskonna ja sihtrühma vajadusi. Selle tarbeks on õppeasutustele vaja ka

kvantitatiivset statistikat, kui paljud nende lõpetanutest rakenduvad (erialasel) tööl ja millist

palka nad teenivad.

• Hõivatud isikute osakaalu ja keskmise palga andmete avalikustamine õppeasutuste,

õppetasemete, õppevaldkondade ja õppesuundade lõikes Haridussilmas

(https://haridussilm.ee) annab erineval tasemel õppijatele võimaluse saada rohkem

taustinfot ning teha selle põhjal teadlikumaid erialavalikuid. Vastavalt lehelt on võimalik

saada sisendit tööturu hõive ja haridustaseme seoste kohta ka näiteks Töötukassa töötjatel

ja karjäärinõustajatel.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.

Isikukoodidega andmetele on ligipääs vaid väga üksikutel inimestel Statistikaametis, kes seovad

EHISe andmed teiste registriandmetega. Edasise analüüsi jaoks kasutatavas andmestikes on

isikukoodid eemaldatud ning pseudonümiseeritud andmeid analüüsib HTMi volitatud töötaja

Statistikaameti teadlaste keskkonnas.

Uuringu tarbeks ei koguta uusi andmeid, vaid selle asemel kasutatakse olemasolevaid

registriandmeid. Seetõttu on tegu andmete taaskasutamisega, mis ei lisa andmesubjektidele

täiendavaid kohustusi.

HTMi volitatud andmete kasutajal ei ole võimalik andmestikku või andmete töödeldud tulemust

Statistikaameti teadlaste keskkonnast alla laadida, vaid töö tulemus tuleb lisada vastavas

keskkonnas selleks ettenähtud kausta ning tulemuse edastavad kasutaja e-postile lõpuks

Statistikaameti töötaja. Enne tulemi kättesaadavaks tegemist kontrollivad Statistikaameti

teenistujad tulemi sisu vastavust aimatavuse reeglitele. Konfidentsiaalsete andmete kasutamise

lepingu kohaselt tagab kasutaja tulemi avaldamise kujul, mis välistab statistilise üksuse tuvastamise

võimaluse.

Uuring ei hõlma andmete kasutamist üksikisikute hindamiseks ega individuaalsete otsuste

tegemiseks.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Andmete liikumise protsess toimub järgnevate sammudena:

• HTM esitab taotluse konfidentsiaalsete andmete kasutamiseks teaduslikult eesmärgil

Statistikaametile koos Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) loaga.

• Statistikaameti konfidentsiaalsusnõukogu positiivse otsuse korral edastab HTM AKI

kinnitatud koosseisus andmed EHISest Statistikaametile Andmevärava vahendusel.

• Statistikaamet pseudonüümiseerib EHISst edastatud isiku andmed.

• Statistikaamet teeb pseudonümiseeritud andmed HTMile kättesaadavaks kujul, mis

võimaldab läbi pseudonümiseeritud identifikaatorite erinevate analüüsi hõlmatavate

andmestike andmeid omavahel ühendada.

• Lisaks EHISest edastatud andmetele teeb Statistikaamet HTMile pseudonümiseeritud kujul

kättesaadavaks andmed AKI kinnitatud andmekoosseisu alusel käesoleva taotluse lisas 1

nimetatud andmekogudest ja andmestikest.

• HTMile ei tehta kättesaadavaks isikukoodide andmestikke ega anta võtit isikukoodide

taastamiseks.

• Statistikaamet lisab pseudonümiseeritud andmestikud HTMile analüüsiks kasutatavasse

kausta Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Seda kausta saab kasutada vaid HTMi kindlaks

määratud kasutajad.

• HTM ühendab pseudonümiseeritud identifikaatorite abil erinevate pseudonümiseeritud

andmestike andmed ja analüüsib neid Statistikaameti teadlaste keskkonnas.

• Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne HTMile väljastamist

konfidentsiaalsuse kontrolli, mille viib läbi Statistikaameti töötaja.

Andmed paiknevad ja nende töötlus toimub Statistikaameti serverites, mis asuvad Eestis.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.

Isikute kategooriad

Uuringu primaarne sihtgrupp on isikud, kes on ajavahemikul 2005–2030:

• õppinud Eesti üldkesk-, kutse- või kõrghariduses,

• lõpetanud vastava õppetaseme või

• katkestanud õpingud.

Konkreetne vaatlusgrupp määratakse iga uuringuploki metoodikas eraldi ning võib hõlmata nt

kindlal aastal lõpetanuid või isikuid kindla staatusega (nt 1, 2, 5 või 10 aastat pärast lõpetamist).

Teatud temaatilistes analüüsides töödeldakse ka primaarse sihtgrupi vanemate andmeid, kuid

üksnes nende isikute vanemate kohta, kes kuuluvad vastava uuringuploki valimisse.

Ühe aasta lõikes on valimi suurusjärk ligikaudu 298 6001 isikut.

Töödeldavad andmekategooriad ja ajaperiood

• Haridusandmed (EHIS): õppimine, katkestamine, lõpetamine, õppetasemed ja

valdkonnad; periood: 2005–2030.

Neid, nn ajaloolisi andmeid kasutatakse piiratud eesmärgil (kõrgeima haridustaseme

tuvastamine, analüüsiperioodi määramine).

• Tööhõive, palk ja ametikoht (Maksu- ja Tolliamet, Töötukassa): periood: 2016–2030.

• Rahvastiku- ja taustaandmed (Rahvastikuregister, Rahvastiku statistiline register,

Sotsiaalkindlustusamet, Kaitseväekohustuslaste register): periood: 2016–2030.

• Vanemate andmed (haridustase EHISes, sotsiaalmajanduslik taust): periood: 2016–

2030, kuid isik, kelle hariduse, tööelu ja vanemate andmete seost analüüsitakse, võib

valimis olla haridusandmete analüüsimise pikemalt tagasiulatuva perioodi raames (alates

2005); kasutatakse vaid temaatilistes analüüsides.

Teiste (mitte EHISe) registrite andmeid töödeldakse ainult nende isikute kohta, kes kuuluvad

vastava uuringuploki valimisse, ning üksnes uurimisküsimuste lahendamiseks vajalikus ulatuses.

1 Erinevate isikute arv on väiksem, sest üks ja sama isik võib ühe õppeaasta jooksul kajastuda nii õppija kui ka

katkestanu või lõpetanuna.

Uuringu ajaraam ja säilitamine

Isikuandmete töötlemiseks taotletakse AKI nõusolekut uuringute tegemiseks kuni 31.12.2030.

Statistikaamet säilitab uuringu jaoks ettevalmistatud andmestikke vastavalt lepingule kuni

31.12.2031, et tagada uuringute jätkusuutlikkus ja vältida andmete hävimist (juhul, kui peale

31.12.2030 jätkub vajadus samasugust uuringut teha).

Analüüsi eesmärkide saavutamiseks on vajalik, et Statistikaamet säilitab ka varasema (kuni

kuupäevani 31.12.2025. a kehtinud) andmete kasutamise lepingu järgi HTMi jaoks ettevalmistatud

andmestikud ning HTMi koostatud seireandmestikud kuni 31.12.2031.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035, kutseõppeasutuse seaduses, kõrgharidusseaduses ja

teistes dokumentides, millele viidatakse taotluse punktis 3 ja mis loovad uuringu läbiviimise

õigusliku aluse, on kirjeldatud haridussüsteemist lahkunute edasijõudmise jälgimist ühe

haridussüsteemi tervikliku toimimise protsessi osana. Seega on analüüsivajaduse lõppemist

keeruline ette näha.

Arvestades siiski, et aja jooksul võib ette tulla muudatusi, mille tõttu haridussüsteemist lahkunute

edasiõppimise ja tööturul rakendumise analüüsi enam taotluses kirjeldatud viisil läbi ei viida,

taotleme Andmekaitse Inspektsiooni nõusolekut uuringute tegemiseks kuni 31.12.2030.

Analüüs pikema ajaperioodi lõikes võimaldab saada põhjalikuma ülevaate erinevate sihtgruppide

käitumisest ja nende õpiradade kujunemisest. Lisaks võimaldab analüüs hinnata, millistes

valdkondades avaldab pikem töökogemus täiendava palga kujunemisele suurimat mõju.

Täpsemalt on erinevate andmekategooriate kohta päringute tegemise periood toodud välja punktis

9.1.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade kasutatavatest registritest ning neis sisalduvate andmete

kaasamise vajadusest. Andmete detailne koosseis koos põhjendustega on toodud lisas 1.

• EHISest saadud lõpetanute/katkestanute/õppijate andmestik vastavate tunnuste lõikes on

vajalik analüüsitava sihtgrupi määratlemiseks ning nende edasiõppimise/õpingute

lõpetamise staatuse tuvastamiseks vastavate osagruppide lõikes.

• EHISest saadud kõrghariduse lõpetanute mobiilsuse andmed võimaldavad uurida õpirändes

osalenute eeliseid tööturule sisenemiseks. Positiivne tulemus võimaldaks anda andmetega

tõendatud kinnituse, mille alusel motiveerida üliõpilasi osalema mobiilsuses ning samal ajal

panustada sisendiga poliitikakujundamisse, töötades välja meetmeid ja taotledes rahastust.

• Rahvastikuregistrist saadud isiku elukoha riigi andmed on vajalikud, et saada teavet selle

kohta, kui paljud siirduvad pärast õpingute lõppu välismaale – st isikud, kelle kohta muidu

puuduks info, miks nad ei ole kuskil arvel.

• Rahvastikuregistrist saadud isiku emakeele tunnuse olemasolu võimaldab võrrelda eesti

keelt emakeelena rääkivate ja muu emakeelega sihtgruppide edasijõudmist, sealhulgas

seda, millisel ametikohal ja valdkonnas nad töötavad ning milline on nende palk.

• Rahvastiku statistilise registrist (RSR) lisatud vanemate hariduse andmed võimaldavad

uurida, kuidas vanemate haridustase mõjutab isiku saavutatud kõrgeimat haridustaset ning

annavad seeläbi ülevaate hariduslikust ebavõrdsusest ühiskonnas.

• Rahvastiku statistilise registrist (RSR) saadud hõiveseisund ja tegevusala on vajalik isiku

hõive staatuse ja tegevusala määratlemiseks, et analüüsida haridussüsteemis

osalenud/lahkunute erialast rakendumist.

• Maksu- ja tolliameti TSD registrist lisatud töötamise tulu, INF1 vormist dividenditulu ja e-

vormist FIE-na saadud tulu kokku võimaldab analüüsida haridussüsteemis osalenute ja

lahkunute tulu teenimist erinevates sektorites ning sidudes andmed teiste registritega uurida

nt. haridustaseme mõju palgale, palgalõhet meeste ja naiste vahel ning seda kuidas lisanduv

haridustase või lõpetamisest möödunud aeg avaldab mõju teenitud tulu.

• Töötamise registrist lisatud kirjed võimaldavad täiendada olemasolevaid RSR registri hõive

ja tegevusala andmeid. Arvestades, et RSR registris kasutatav metoodika paigutab isiku

ainult ühte kindlasse hõive staatusesse ja tegevusalasse, kuigi tal võib aasta jooksul olla

mitu töölepingut ja ta võib töötada muude tegevuste kõrvalt, on vajalik täiendada

erinevatele küsimustele vastamiseks hõive ja tegevusala andmeid ka töötamise registri

andmetega.

• Töötukassa EMPIS registrist lisatud andmed võimaldavad analüüsida, mis sihtgruppides

kulub töö leidmiseks rohkem aega. Samuti võimaldab analüüs leida vastused küsimustele

millised haridustasemed või erialad on suurema töötuse riskiga ning kas töötuks oleku järel

siirdutakse edasi õppima või minnakse hoopis mitte-erialasele tööle?

• Töötukassa TETRIS registrist lisatud kirjed osalise/puuduva töövõime osas annab

taustinfot sihtgrupi kohta, kes muidu oleks statistikas teadmata väärtusega tööturult eemal.

Lisades juurde Sotsiaalkindlustusameti SKAIS andmed puude kohta annab see

kokkuvõtvalt hariduspoliitikasse sisendi puudega isikute kutse/kõrgharidusõppe

kättesaadavuse kohta ning nende lahkumine haridussüsteemist näitab kuivõrd

kutse/kõrgharidusõpe panustab nende rakendumise võimaluste parandamisse.

• Sotsiaalkindlustusameti SKAIS andmed isikute osas, kes on saanud viimasel kalendriaastal

vähemalt ühe päeva vanemahüvitist/lapsehooldustasu ning kaitseväe-kohuslaste registrist

lisatud andmed ajateenistuses oleku kohta annavad infot täiendavate staatuste kohta, mis

põhjustel on isik tööturult ja õpingutest eemal.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad.

• Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS)

• Rahvastikuregister

• Rahvastiku statistiline register (RSR)

• Maksu- ja tolliameti TSD register

• Maksu- ja tolliameti INF1 vorm

• Maksu- ja tolliameti e-vorm

• Maksu- ja tolliameti töötamise register

• Töötukassa EMPIS register

• Töötukassa TETRIS register

• Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem SKAIS

• Kaitseväekohuslaste register

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Haridus- ja Teadusministeeriumi (EHISe vastutav töötleja) on valmis väljastama uuringu eesmärgil

vajalikke andmeid ning Statistikaamet juhul, kui HTM on täitnud eelnevalt punktis 8 mainitud

tingimused.

Riikliku statistika jaoks kogutud teiste registrite andmeid saab Statistikaamet HTM uuringu

läbiviimiseks anda tulenevalt RStS § 38, mis annab Statistikaametile aluse edastada (st. luua

tingimused andmete töötlemiseks Statistikaameti turvalises andmetöötluskeskkonnas) andmeid

kolmandale osapoolele ehk kasutada uuringute tegemiseks.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Andmed pseudonümiseerib Statistikaamet pärast andmete saamist. Uuringut teostavale andmete

kasutajale on andmed kättesaadavad teadlaste keskkonnas ainult pseudonüümitud kujul.

• Statistikaamet pseudonümiseerib EHISst edastatud isiku andmed.

• Statistikaamet teeb pseudonümiseeritud andmed HTMile kättesaadavaks kujul, mis

võimaldab läbi pseudonümiseeritud identifikaatorite erinevate analüüsi hõlmatavate

andmestike andmeid omavahel ühendada.

• Lisaks EHISest edastatud andmetele teeb Statistikaamet HTMile pseudonümiseeritud kujul

kättesaadavaks andmed taotluse lisas 1 nimetatud andmekogudest ja andmestikest.

• HTMile ei tehta kättesaadavaks isikukoodide andmestikke ega anta võtit isikukoodide

taastamiseks.

HTMi edastatud EHISe andmeid ei pseudonümiseerita enne Statistikaametisse Andmeväravasse

edastamist, sest vastasel korral ei oleks võimalik isiku andmeid siduda teiste registri andmetega.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Lisas 1 olevas tabelis on eristatud EHISest edastatud andmed, mis Statistikaameti

pseudonümiseeritud andmestikus puuduvad. Teiste registrite puhul on Statistikaameti teinud

teadlaste keskkonnas HTMi andmete töötlejatejatele kättesaadavaks ainult pseudonümiseeritud

andmestiku.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Andmed pseudonümiseeritakse Statistikaametisse saabumisel kasutades üldist pseudonüümimise

võtit. Pseudonümiseerimisega tegeleb Statistikaametis eraldi tiim ning käesolevat uuringut

teostavatel analüütikutel isikukoodidega ja/või nimedega andmetele ligipääsu ei ole.

Pseudonümiseerimise võtit hoitakse tähtajatult.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.

Pseudonümiseeritud andmete säilitamise tähtaeg lepitakse kokku Statistikaametiga sõlmitavas

andmete kasutamise lepingus, mis sõlmitakse maksimaaltähtajaga 5 aastaks (31.12.2030) ning

tagatakse lepingu alusel ettevalmistatud andmete säilitamine maksimaalselt 10 aastaks.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest?

Jah

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Andmesubjekte ei teavitata individuaalselt,

kuna andmete töötlejatel puuduvad nende

kontaktandmed. Andmesubjekte teavitatakse

isikuandmete töötlemisest HTMi veebilehel https://hm.ee/ministeerium-uudised-ja-

kontakt/kontakt/isikuandmete-

tootlemine#isikuandmete-tootlem--2

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused?

Statistikaameti andmekaitse tingimused on

kirjas Andmekaitse | Statistikaamet

Haridus- ja Teadusministeeriumi isikuandmete

töötlemise tingimused on kirjas Isikuandmete

töötlemine | Haridus- ja Teadusministeerium

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Triin Laasi-Õige

kantsler

Edukus tööturul uuringu andmekaitsealane mõjuhinnang

Haridus- ja Teadusministeerium

Märts 2026

2

Kokkuvõte

Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 üldeesmärgiks on

jälgida, et Eesti inimestel on olemas teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada

end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas. Selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik luua

usaldusväärne ja terviklik ülevaade Eesti haridussüsteemis osalevate isikute edasisest õpiteest

ja tööturukäitumisest, mille tarbeks on vaja töödelda erinevate riiklike andmekogude

isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid.

Käesolev andmekaitsealane mõjuhinnang (edaspidi mõjuhinnang) on koostatud, tuginedes

Isikuandmete üldmääruse (IKÜM) art. 35 nõuetele. Mõjuhinnangust järeldub, et selles toodud

tingimustel on isikuandmete töötlemine proportsionaalne ning võimalikud riskid leevendatud,

seega puudub suur oht isikute õigustele ning vabadustele.

Mõjuhinnangu koostamisel on konsulteeritud Statistikaametiga ning HTMi andmekaitse-

spetsialistiga.

1. Sissejuhatus

Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 üldeesmärgiks on

jälgida, et Eesti inimestel on olemas teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada

end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik luua usaldusväärne

ja terviklik ülevaade Eesti haridussüsteemis osalevate isikute - sh üld-, kutse- ja kõrghariduse

õppijate, haridustee katkestanute ning lõpetanute - edasisest õpiteest ja tööturukäitumisest. See

hõlmab teadmisi õpingute jätkamise ja tööturul osalemise kohta ning arusaama põhjustest, miks

osa inimesi viibib ajutiselt või püsivalt väljaspool nii haridus- kui ka tööturgu. Info on vajalik

selleks, et kujundada teadmuspõhist riiklikku hariduspoliitikat ja varustada õppeasutusi

sisendiga, mis võimaldab neil täita seadusest tulenevat ülesannet pakkuda ühiskonna ootustele

vastavat õpet.

Haridus- ja Teadusministeerium sõlmib Statistikaametiga konfidentsiaalsete andmete

teaduslikel eesmärkidel kasutamise lepingu, mille kohaselt tehakse pseudonüümitud

isikuandmed kättesaadavaks analüüsiosakonna analüütikutele.

Käesoleva mõjuhinnang arvestab eeldusega, et Haridus- ja Teadusministeeriumi ja

Statistikaameti vaheline leping konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel

kasutamiseks kehtib kuni 31.12.2030.

2. Andmemudel

Andmed asuvad Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Analüüsiks vajalik seireandmestik

koostatakse erinevate riiklike registrite andmete liitmisel. Andmed pseudonümiseerib

Statistikaamet pärast andmete saamist. Uuringut teostavale andmete kasutajale on andmed

kättesaadavad teadlaste keskkonnas ainult pseudonüümitud kujul.

Analüüsi väljundiks on ainult agregeeritud tulemused, mis ei sisalda isikuandmeid ega

võimalda tuvastada üksikisikuid.

2.1 Isikuandmete allikad ja töödeldavad isikuandmed

• Eesti hariduse infosüsteem (EHIS) • Maksu- ja Tolliameti töötamise register, TSD register, INF1 vorm, e-vorm • Rahvastikuregister • Kaitseväekohustuslaste register • Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi register (SKAIS)

3

• Töötukassa registrid EMPIS ja TETRIS • Rahvastiku statistilise registri (RSR)

Detailsem registriandmete kirjeldus on esitatud lisas 1.

2.2 Taristu andmete talletamiseks

- Server – Statistikaameti server, mis asub Eestis.

- Arvutivõrk – andmetele on ligipääs VPNi ühenduse kaudu Statistikaameti teadlaste

keskkonnas. Teadlaste keskkonda sisse logimiseks peab olema aktiivne VPN

ühendus, mis on autenditud ID-kaardiga. Teadlaste keskkond on suletud keskkond,

kus saab kasutada ainult Statistikaameti poolt ette määratud tarkvara ja selle

versioone.

3. Isikuandmete töötlemise toimingud

3.1 Isikuandmete kogumine

3.1.1. Valim

Uuringu primaarne sihtgrupp on isikud, kes on ajavahemikul 2005–2030:

• õppinud Eesti üldkesk-, kutse- või kõrghariduses,

• lõpetanud vastava õppetaseme või

• katkestanud õpingud.

Konkreetne vaatlusgrupp määratakse iga uuringuploki metoodikas eraldi ning võib

hõlmata nt kindlal aastal lõpetanuid või isikuid kindla staatusega (nt 1, 2, 5 või 10 aastat

pärast lõpetamist).

Teatud temaatilistes analüüsides töödeldakse ka primaarse sihtgrupi vanemate andmeid,

kuid üksnes nende isikute vanemate kohta, kes kuuluvad vastava uuringuploki valimisse.

Ühe aasta lõikes on valimi suurusjärk ligikaudu 298 6001 isikut.

Registriandmed (v.a. EHISe andmed) on kogutud Statistikaameti poolt riikliku statistika

raames. EHISe andmed liiguvad Statistikaametisse Andmevärava vahendusel.

Registrite andmed pseudonüümitakse andmete laekumisel Statistikaameti vastava

osakonna töötajate poolt.

3.1.2. Kogutavate andmete koosseis

Töödeldavad andmekategooriad ja ajaperiood

• Haridusandmed (EHIS): õppimine, katkestamine, lõpetamine, õppetasemed ja

valdkonnad; periood: 2005–2030.

Neid, nn ajaloolisi andmeid kasutatakse piiratud eesmärgil (kõrgeima

haridustaseme tuvastamine, analüüsiperioodi määramine).

• Tööhõive, palk ja ametikoht (Maksu- ja Tolliamet, Töötukassa): periood: 2016–

2030.

• Rahvastiku- ja taustaandmed (Rahvastikuregister, Rahvastiku statistiline register,

Sotsiaalkindlustusamet, Kaitseväekohustuslaste register): periood: 2016–2030.

• Vanemate andmed (haridustase EHISes, sotsiaalmajanduslik taust): periood: 2016–

2030, kuid isik, kelle hariduse, tööelu ja vanemate andmete seost analüüsitakse,

võib valimis olla haridusandmete analüüsimise pikemalt tagasiulatuva perioodi

1 Erinevate isikute arv on väiksem, sest üks ja sama isik võib ühe õppeaasta jooksul kajastuda nii õppija kui ka

katkestanu või lõpetanuna.

4

raames (alates 2005); kasutatakse vaid temaatilistes analüüsides.

Teiste (mitte EHISe) registrite andmeid töödeldakse ainult nende isikute kohta, kes

kuuluvad vastava uuringuploki valimisse, ning üksnes uurimisküsimuste

lahendamiseks vajalikus ulatuses.

Detailne andmete koosseis on esitatud lisas 1.

3.1.3 Periood, mille kohta isikuandmeid kogutakse

• Eesti Hariduse Infosüsteem - aastad 2005-2030

Põhjendus: haridussüsteemis osalenud isikute andmeid on vaja võimalikult pika

ajaperioodi ulatuses, et hinnata nendega ajas toimunud muutusi. EHISe andmete

ühendamine teiste registrite andmetega võimaldab analüüsi käigus saada teadmisi

edasiõppimise ja hõive omavahelistest seostest, sealhulgas töötamise, palga ja

ametikoha seotust haridustasemega.

Ajaloolisi andmeid kasutatakse üksnes piiratud eesmärgil, eelkõige isiku kõrgeima

omandatud haridustaseme tuvastamiseks ning konkreetse uuringuploki analüüsiperioodi

korrektseks määratlemiseks. Eelnevate aastate andmete kasutamine võimaldab ühtlasi

võrrelda erinevate lõpetamisaastate sihtgruppide edasijõudmist samas ajaaknas pärast

lõpetamist (nt hinnata nii viimase aasta lõpetanute kui ka kümme aastat tagasi lõpetanute

olukorda üks aasta pärast lõpetamist).

Isikuandmeid ei töödelda eesmärgiga teostada püsivat või määramata kestusega seiret,

vaid üksnes ajaliselt piiritletud uuringute läbiviimiseks.

• Rahvastikuregister – aastad 2016-2030.

• Rahvastiku statistilise register – aastad 2016-2030.

• Maksu- ja tolliameti TSD, INF1 ja e-vormi register – aastad 2016-2030.

• Maksu- ja tolliameti töötamise register – aastad 2016-2030.

• Töötukassa EMPIS ja TETRIS registrid – aastad 2016-2030.

• Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS – aastad 2016-2030.

• Kaitseväekohuslaste register – aastad 2016-2030.

Põhjendus: Vastavate registrite andmeid töödeldakse üksnes nende isikute kohta, kes

kuuluvad vastava uuringuploki primaarvalimisse (mainitud perioodil haridussüsteemis

osalenud isikud), et saada analüüsiga vastused uuringuküsimustele hariduse ja väljaõppe

seoste kohta tööalase rakendumise või tööturult kõrvale jäämisega. Ühtse metoodika

rakendamiseks ning võimalike muutuste ja trendide tuvastamiseks (nt. erinevatel

aastatel lõpetanute palk üks aasta pärast lõpetamist) on vajalik kasutada ka teiste

registrite andmeid peale EHISe teatud arv aastaid enne analüüsi alustamise ajahetke.

3.2 Isikuandmete hoidmine

Pseudonüümitud isikuandmeid hoitakse Statistikaameti Eestis asuvas serveris teadlaste

keskkonnas. Ligipääs andmetele organisatsioonis:

- Statistikaameti teenistujate ligipääs andmetele on korraldatud riikliku statistika seaduses

sätestatud korras.

- Haridus- ja Teadusministeeriumi töötajate ligipääs andmetele. Ligipääsu võimaldab

Statistikaamet vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Statistikaameti vahelises

konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise lepingus määratud isikutele

5

(Haridus- ja Teadusministeeriumi analüütikud), kes on allkirjastanud

konfidentsiaalsuskohustuse.

3.3 Isikuandmete kasutamine

Pseudonüümitud isikuandmeid kasutavad Haridus- ja teadusministeeriumi analüütikud

seireandmestiku põhjal tehtavates analüüsides, selgitamaks välja, kuidas haridussüsteemist

väljuvate isikute haridustee ja tööturukäitumine seostuvad haridusvaldkonna arengukavas

seatud eesmärkidega. Nende andmete abil hinnatakse ka tegureid, mis mõjutavad õpingute

jätkamist, katkestamise riski ning tööturule siirdumist.

Seireandmestikku kasutatakse nii temaatilisteks analüüsilõikudeks kui ka regulaarseks seireks.

Regulaarne seireanalüüs võimaldab jälgida trende ja muutusi ajas, võrrelda erinevaid

õppetasemeid ja sihtrühmi ning tuvastada varakult probleeme. Seireandmed on aluseks hõive

ja palga tulemuslikkuse mõõdikute, indikaatorite ning tulemusrahastuse näitajate arvutamisel,

et hinnata hariduse asjakohasust ja tulemuslikkust tööturu vaates.

Temaatilised analüüsid võimaldavad keskenduda kitsamatele sihtrühmadele, konkreetsetele

ajaperioodidele või spetsiifilistele uurimisküsimustele. Nende uuringute eesmärk on vastata

süvitsi küsimustele, mida regulaarne seire üldistatud kujul ei kata, ning toetada tõenduspõhist

hariduspoliitika kujundamist.

Regulaarsete analüüside metoodiline lähenemine sõltub analüüsi eesmärgist: põhiraportis

käsitletakse isikuid vaadeldava perioodi jooksul omandatud viimase ja kõrgeima haridustaseme

alusel, et vältida isikute topeltarvestust ja tagada tulemuste võrreldavus ajas. Lõpetanute

staatust hinnatakse erinevatel ajahetkedel pärast lõpetamist, et tuua esile ajas toimunud

muutused palgas ja ametikohtades.

Uuring otsib vastuseid probleemile, miks osa õppijaid ei jätka haridusteed ega liitu tööturuga,

ning millised mustrid ja taustategurid seda selgitavad. Sellest eesmärgist lähtuvalt on regulaarse

seireanalüüsi põhifookuses:

• kui edukalt toimub üleminek tööturule pärast õpingute lõpetamist või katkestamist;

• kui suur osa õppijatest, katkestanutest ja lõpetanutest leiab rakendust Eesti tööturul;

• millistel ametikohtadel ja millistes valdkondades nad töötavad;

• milline on nende palgatase;

• millised on mittehõivatuse põhjused ja mustrid;

• millised on haridustee ja taustategurite seosed hõive ja palgaga.

Temaatilised analüüsid keskenduvad seevastu järgmistele küsimustele:

• töötamine õpingute ajal ja selle seos õpitava erialaga;

• rahvusvahelise mobiilsuse mõju edasisele õpiteele ja tööturule siirdumisele;

• mitteõppivate ja mittetöötavate noorte profiilid;

• vanemate haridustaseme mõju edasisele õpiteele ja tööturule siirdumisele;

• Eesti näitajad rahvusvahelises võrdluses.

Haridussilmas avalikustatud statistika toetab seireanalüüsi detailsema teabekihina ega kujuta

endast eraldiseisvat andmete kogumise viisi. Kõik avaldatavad analüüsitulemused on

anonüümsed ega sisalda isikuandmeid.

6

3.4 Isikuandmete edastamine

Statistikaameti teadlaste keskkonnast ei edastata isikuandmeid. Haridus- ja

Teadusministeeriumi analüütikul ei ole võimalik andmestikku või andmete töödeldud tulemust

Statistikaameti teadlaste keskkonnast alla laadida, vaid töö tulemus tuleb lisada vastavas

keskkonnas selleks ettenähtud kausta ning tulemuse edastavad keskkonna kasutaja e-postile

lõpuks Statistikaameti töötaja.

Enne tulemi kättesaadavaks tegemist kontrollivad Statistikaameti mikroandmete tiimi liikmed

tulemi sisu vastavust aimatavuse reeglitele. Konfidentsiaalsete andmete kasutamise lepingu

kohaselt tagab kasutaja tulemi avaldamise kujul, mis välistab statistilise üksuse tuvastamise

võimaluse.

3.5 Isikuandmete kustutamine

Pseudonümiseeritud andmete säilitamise tähtaeg lepitakse kokku Statistikaametiga sõlmitavas

andmete kasutamise lepingus, mis sõlmitakse maksimaaltähtajaga 5 aastaks (31.12.2030) ning

tagatakse lepingu alusel ettevalmistatud andmete säilitamine maksimaalselt 10 aastaks.

Andmed kustutab teadlaste keskkonnast Statistikaamet.

4. Isikuandmete töötlemise eesmärgid

4.1 Töötlemise eesmärgid

Isikuandmete töötlemise eesmärgiks on saada registriandmete põhjal ülevaade, kui edukalt

toimub üleminek tööturule, kui suur osa õppijatest, katkestanutest ja lõpetajatest leiab rakendust

Eesti tööturul rakendust, millistel ametikohtadel nad töötavad ning milline on nende palgatase.

Käesoleva andmekaitsealase mõjuhinnangu objektiks on isikuandmete töötlemine ajaliselt

piiritletud poliitikakujunduslikes uuringutes, mille eesmärk on hinnata Eesti haridussüsteemist

lahkunute tööturule siirdumist ja tööturul rakendumist konkreetsetes isikute kohortides.

Isikuandmeid töödeldakse üksnes selgelt määratletud uurimisküsimuste lahendamiseks ning

isikuandmete analüüsimine ei ole iseseisev eesmärk, vaid vahend uurimisprobleemide

käsitlemiseks.

4.2 Töötlemise vajalikkus ja proportsionaalsus

Kogutud teave on vajalik teadmuspõhise hariduspoliitika kujundamiseks ning õppeasutuste

varustamiseks sisendiga, mis aitab neil täita seadusest tulenevat ülesannet pakkuda ühiskonna

ootustele vastavat õpet.

Isikuandmete töötlemine on vajalik ülalkirjeldatud eesmärkide saavutamiseks, kuivõrd sellise

detailsusega andmekoosseisud võimaldavad teha teaduspõhiseid järeldusi. Väiksem valim või

piiratum andmekoosseis ei annaks korrektset ja adekvaatset informatsiooni uuritava valdkonna

kohta. Kuivõrd uuringutulemuste põhjal tehakse suuri ühiskonnagruppe puudutavaid

poliitikakujundamise otsuseid, on alusandmete piisav katvus ja esinduslikkus äärmiselt oluline.

Ilma isikupõhiste andmete sidumiseta oleks võimalik esitada lõpetajate, hõive ja palga

statistikat üksnes agregeeritud kujul. Sellisel juhul puuduks aga võimalus analüüsida

keerukamaid ja sisuliselt olulisi seoseid, mis on vajalikud tõenduspõhise hariduspoliitika

kujundamiseks. Näiteks ei oleks võimalik arvestada isiku kohta kogu vaatlusperioodi jooksul

omandatud kõrgeimat haridustaset ega seostada seda hõive ja palgaga. Samuti poleks võimalik

tuvastada konkreetsemaid probleemkohti sihtgruppide või valdkondade lõikes ega ühendada

isiku andmeid üle aastate, et jälgida haridussüsteemist lahkunute isikte staatust pikema aja

vältel.

7

Isikuandmete töötlemine on proportsionaalne, sest ülaltoodud eesmärkide saavutamine ei

kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu, tulenevalt

sellest, et

• registriandmete kasutamisega ei koguta uusi andmeid, vaid tegu on andmete

taaskasutamisega, mis ei lisa andmesubjektidele täiendavaid kohustusi;

• isikukoodidega andmetele on ligipääs vaid väga üksikutel inimestel Statistikaametis;

• Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) analüütikud töötlevad andmeid

pseudonümiseeritud kujul;

• pseudonüümitud andmete töötlemine toimub Statistikaameti turvalisel töökohal;

• Statistikaameti teadlaste keskkonnas pääseb pseudonüümitud andmetele ligi vaid

piiratud ring volitatud HTMi analüütikuid;

• HTMi volitatud andmete kasutajal ei ole võimalik andmestikku või andmete töödeldud

tulemust Statistikaameti teadlaste keskkonnast alla laadida, vaid töö tulemus tuleb lisada

vastavas keskkonnas selleks ettenähtud kausta ning tulemuse edastavad kasutaja e-

postile lõpuks Statistikaameti töötaja;

• Statistikaamet rakendab tulemifailidele konfidentsiaalsuse kontrolli;

• tulemused avaldatakse anonüümselt kokkuvõtliku statistikana, nii et üksikisik ei ole

tulemustes tuvastatav;

• iga uuringuploki valim ja andmekoosseis määratakse eraldi ning piirdub andmetega,

mis on konkreetsete uurimisküsimuste lahendamiseks vältimatult vajalikud; • isikuandmeid ei töödelda laiemas ulatuses, kui see on vajalik vastava uuringu

eesmärgi saavutamiseks.

Alternatiivina kaaluti üksnes agregeeritud või lühema ajavahemiku andmete kasutamist, kuid

selline lähenemine ei võimaldaks tuvastada haridustee ja tööturukäitumise vahelisi ajas

muutuvad seoseid ega kõrgeima haridustaseme mõju hõivele. Seetõttu ei oleks alternatiivsed,

vähem riivavad andmetöötlusviisid uuringu eesmärkide saavutamiseks piisavad.

5. Riskid ja nende leevendamine

Riski nimetus Riski

tõenäosus2

Riski

mõju3

Riski

tase4

Meetmed riski leevendamiseks

1. Küberrünne 2 5 7 Hoida ajakohasena serverite

viirusetõrje kaitse mehhanismid ja

piirata minimaalseks protokollide

arv, mille kaudu on serverile

võimalik sise- või välisvõrgu

tasemel siseneda; sätestada vastavad

kohustused välise teenuspakkujaga

sõlmitud lepingus.

2. Inimlik viga, sh

töötajate

teadmatusest

põhjustatud

isikuandmete

lekked

2 4 6 Viia miinimumini pseudo-

nüümimata isikuandmetega teh-

tavate toimingute ja isikute hulk.

Teadvustada andmetele ligipääsu

omavatele isikutele riski taset ning

selle mõju andmetele tervikuna.

Sõlmida konfident-

siaalsuskokkulepped.

3. Andmesubjekti 1 3 4 Rakendada tulemitele statistilise

2 Skaalal: 0-4 3 Skaalal: 0-4 4 Tõenäosuse ja mõju summa (0-2 madal; 3-5 keskmine; 6-8 kõrge)

8

kaudne

tuvastamine

aimatavuse kontrolli. Andmete

kasutaja peab allkirjastama ligipääsu

saamisele eelnevalt

konfidentsiaalsete andmete

teaduslikel eesmärkidel kasutamise

lepingu, kus on talle üles loetletud

konfidentsiaalsuse kohustused.

4. Loata

juurdepääs

2 5 7 Andmetöötlusega tegeleva töötaja

töölt lahkumisel lõpetada

viivitamatult ligipääs andmetele.

Andmete kasutamise

konfidentsiaalsuse tingimused ja

kasutaja kohustused sätestada

konfidentsiaalsete andmete

teaduslikel eesmärkidel kasutamise

lepingus, mille allkirjastamine on

kasutaja poolt kohustuslik seoses

õiguste saamisega.

5. Välise (IT)

teenusepakkuja

viga

2 3 5 Kasutada usaldusväärseid

teenusepakkujaid; sätestada vastutus

teenuselepingus

6. Tehnilised

tõrked, sh

ülekoormus,

võrgu- ja

elektrikatkestus

(andmed

hävivad).

3 0 3 Mõju andmesubjektidele puudub,

mudel ei sisalda algandmestikke.

6. Kasutusel olevad riskide vältimise meetmed

6.1 Organisatsioonilised turvameetmed

Rakendatud on alljärgnevad turvameetmed:

• Haridus- ja Teadusministeeriumi töötajate töölepingutes on sätestatud töötaja

kohustused hoida konfidentsiaalsena töö tegemise käigus töötaja kasutuses olev

informatsioon.

• Statistikaameti ning iga ligipääsu omava Haridus- ja Teadusministeeriumi töötaja

vahel on allkirjastatud konfidentsiaalsete andmete teaduslikul eesmärkidel

kasutamise kohustus.

• Haridus- ja Teadusministeeriumi töötaja, kes omab ligipääsu Edukus tööturul

andmestikule, töölt lahkumisel teavitab Haridus- ja Teadusministeerium sellest

Statistikaametit, kes korraldab ligipääsu sulgemise.

• Haridus- ja Teadusministeerium on määranud andmekaitsespetsialisti.

• Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Statistikaameti kohustused ja vastutuse

jagunemine on kirjeldatud nende vahel sõlmitavas konfidentsiaalsete andmete

teaduslikel eesmärkidel kasutamise lepingus.

• Statistikaamet on kehtestanud „Konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel

edastamise korra“5.

5 https://stat.ee/sites/default/files/2021- 04/Konfidentsiaalsete%20andmete%20teaduslikel%20eesm%C3%A4rkidel%20edastamise%20kord.pdf

9

• Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel on eraldi alamleht isikuandmete

töötlemise (sh. isikuandmete töötlemise põhimõtted ja isikuandmete töötlemine

uuringus) osas6.

• Statistikaameti IT-teenuse pakkuja on Riigi Infotehnoloogia Keskus (usaldusväärne

teenusepakkuja).

6.2 Füüsilised turvameetmed

Kuna andmetele ligipääs on võimalik vaid läbi infotehnoloogiliste vahendite, siis ei ole

füüsilised turvameetmed käesoleva dokumendi kontekstis olulised.

6.3 Infotehnoloogilised turvameetmed

• Ligipääs Statistikaameti teadlaste keskkonnas olevatele pseudonüümitud andmetele

tagatakse ainult Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) töötajatele, kes on lisatud

Statistikaametiga konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise

lepingusse ja allkirjastanud konfidentsiaalsuskohustuse.

• Teadlaste keskkonna ligipääs on auditeeritud logide baasil, mille põhjal on võimalik

tuvastada konkreetse kasutaja poolt teostatud tegevused.

• Teadlaste keskkonnas on andmed HTMi töötajale kättesaadavad Statistikaameti

poolt pseudonüümitud kujul. Andmed pseudonüümitakse kohe pärast nende

laekumist Statistikaametisse. Tegevuse viib läbi Statistikaameti vastava osakonna

töötaja. Isikukoodidega andmetele on ligipääs vaid väga üksikutel inimestel

Statistikaametis.

• Statistikaamet lisab pseudonümiseeritud andmestikud HTMile analüüsiks

kasutatavasse kausta Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Viidatud kausta saab

kasutada vaid HTMi kindlaks määratud kasutajad.

• Statistikaameti teadlaste keskkond on suletud keskkond, kus saab kasutada ainult

Statistikaameti poolt ette määratud tarkvara ja selle versioone.

• HTMi volitatud andmete kasutajal ei ole võimalik andmestikku või andmete

töödeldud tulemust Statistikaameti teadlaste keskkonnast alla laadida, vaid töö

tulemus tuleb lisada vastavas keskkonnas selleks ettenähtud kausta ning tulemuse

edastavad kasutaja e-postile lõpuks Statistikaameti töötaja peale seda, kui andmed

on läbinud Statistikaameti poolt teostatava statistilise aimatavuse kontrolli.

• Andmed asuvad Statistikaameti serveris Eestis.

• HTMi volitatud andmete kasutajad pääsevad andmetele ligi VPN-ühenduse kaudu

ID-kaardiga tuvastamise teel.

• Töö- või teenistussuhte lõppemisel lõpetatakse viivitamatult ligipääs andmetele.

7. Lisad

• Lisa 1. Andmekoosseis

6 Isikuandmete töötlemine | Haridus- ja Teadusministeerium

LISA 1. Andmekoosseis

Tabel 1. Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmekoosseis

Tabel 1.1.Õppijad (10.11. seisuga)

• Õppijate andmestiku tunnuste nimekirja põhi on esitatud ühine kõigi kolme haridustaseme

jaoks. Tabelis on x-ga tähistatud need tunnused, mis kajastuvad konkreetse haridustaseme

õppijate tabelis. Kuna õppijate, lõpetajate ning katkestanute failide päised on ühised, siis võib

konkreetse sihtgrupi puhul olla nimekirjas ka tunnuseid, mis on üldse x-ga tähistamata.

• Kõik tunnused on võetud EHIS-st välja arvatud tunnused 1, 13, 14, 15, mis lisatakse

Statistikaameti poolt.

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus Kõrg- haridus

Kutse- haridus

Üld- haridus

Puudub PS1

Lisatud PS2

Identifikaatorid 1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator

Statistikaametis x x x x

2 EHIS_ISIK_ID Isiku identifikaator Eesti hariduse infosüsteemis

x x x

3 Oppeasutus_ID Õppeasutuse kood x x x 4 Õppekoha ID Isiku õppekoha

identifikaator x x x

5 Haridussündmus e ID

Isiku haridussündmuse identifikaator

x x x

Isikuandmed 6 Isiku eesnimi Isiku eesnimi x x x x 7 Isiku

perekonnanimi Isiku perekonnanimi x x x x

8 Isikukood Isiku isikukood x x x x 9 Isiku sugu Isiku sugu x x x

10 Isiku sünniaeg Isiku sünniaeg x x x 11 Vanus Isiku vanus

haridussündmuse kuupäeval

x x x

12 Isikukoodi riik Isikukoodi riik („Eesti“ või „Muu“)

x x x

13 SA_IK_EESTI Statistikaameti isikukoodi riik („Eesti“ või „Muu“)

x x x x

14 SA_IK_SUGU Statistikaameti isikukoodist sugu

x x x x

15 SA_IK_SYNNIAEG Statistikaameti isikukoodist sünniaeg

x x x x

Õppekoha andmed 16 Haridussündmus

e tüüp Isiku haridussündmuse tüüp (1 - õppimine, 2 - lõpetamine, 3 - katkestamine)

x x x

17 Õppima asumise Isiku õppima asumise x x x

1 X-ga tähistatud tunnuse korral puudub pseudonüümitud andmestikus tunnuse väärtus. 2 X-ga tähistatud tunnuse korral on tunnus lisatud pseudonüümitud andmestikku.

kuupäev kuupäev

18 Haridussündmus e kuupäev

Isiku haridussündmuse arvestamise kuupäev (õppimisel andmed 10.11 seisuga, lõpetamisel ja katkestamisel vastav õpingute lõpetamise/katkestamise kuupäev)

x x x

19 Haridustase Isiku haridustase x x x 20 Õppekava kood Isiku poolt õpitud

õppekava kood x x x

21 Õppekava nimetus

Isiku poolt õpitud õppekava nimetus

x x x

22 Õppesuuna kood Isiku poolt õpitud õppekava õppesuuna kood

x x x

23 Õppesuuna nimetus

Isiku poolt õpitud õppekava õppesuuna nimetus

x x x

24 Õppekavarühma kood

Isiku poolt õpitud õppekava õppekavarühma kood

x x x

25 Õppekavarühma nimetus

Isiku poolt õpitud õppekava õppekavarühma nimetus

x x x

26 Õppeasutuse kood (registrikood)

Isiku poolt õpitud õppekava õppeasutuse kood

x x x

27 Õppeasutuse nimetus

Isiku poolt õpitud õppekava õppeasutuse nimetus

x x x

28 Õppeasutuse tüüp

Isiku poolt õpitud õppeasutuse tüüp

x x x

29 Õppeasutuse omandivorm

Isiku poolt õpitud õppeasutuse omandivorm

x x x

30 Õppeasutuse maakond

Isiku poolt õpitud õppeasutuse maakond

x x x

31 Õppeasutuse KOV

Isiku poolt õpitud õppeasutuse KOV

x x x

32 Ekstern Õppija liik: ekstern (0–ei, 1– jah)

x x x

33 Välisüliõpilane Õppija liik: välisüliõpilane (0–ei, 1– jah)

x

34 Lõpetas nominaalajaga

Lõpetamine nominaalajaga (0-ei, 1- jah)

35 Katkestamise põhjus

Õpingute katkestamise põhjus

36 Õppekeel Õppekeel x x x 37 Klassi liik Klassi liik x 38 Õppevorm Õppevorm x x x 39 Põhikooli Põhikooli lõputunnistuse

lõputunnistuse keskmine hinne

keskmine hinne

40 HEV tunnus Märge haridusliku erivajaduse olemasolust (jah/ei)

x x x

41 Õppekoormus Õppekoormus x

Põhjendus: õppijate erinevate tunnuste (nt haridustase ja ‑valdkond, sugu ja vanus, õppevorm,

õppeasutus, õppeasutuse maakond, maakond, õppekava, õppekeel) sidumisel teiste andmetega on võimalik

eristada, kas tööturul täheldatavad erinevused tulenevad omandatud haridustasemest või -valdkonnast, õppija

varasematest õpisaavutustest, õppimise ja töötamise kombineerimisest või sotsiaal-demograafilisest taustast

(nt sugu, keel, välisüliõpilase staatus). Õppijate hõive ja töötamise analüüsis on see eriti oluline, sest töötamine

õpingute ajal võib toetada hilisemat tööturule siirdumist, suurendada praktiliste oskuste omandamist, kuid

teatud rühmades ka suurendada katkestamise riski või aeglustada õpingute lõpetamist. Vastavate tunnuste

analüüsimisel on võimalik hinnata milliste õppijate puhul on töötamine toetav ning milliste puhul pigem

riskitegur.

Õppija staatuste lisamine katkestanute ja lõpetanute andmetele võimaldab arvesse võtta korduvaid

katkestamisi ning õpinguid erinevatel haridustasemetel, samuti eristada vahetult pärast lõpetamist õpingute

jätkamist pikema vahe järel õppima naasmisest. Hariduspoliitika kujundamise on õppijate töötamise ja hõive

analüüs hädavajalik. See võimaldab hinnata, kas haridussüsteem toetab erinevate rühmade, sh haridusliku

erivajadusega õppijate, võrdset siirdumist tööturule. Analüüs aitab suunata sekkumisi täpsemalt, kujundada

meetmeid, mis ühendavad õppimise ja töötamise (nt paindlikud õppevormid, töökohapõhine õpe, praktika

mahu suurendamine) ja analüüsida ning hinnata nende meetmete mõju.

Tabel 1.2.Lõpetanud (kalendriaasta jooksul)

• Lõpetajate andmestiku tunnuste nimekirja põhi on esitatud ühine kõigi kolme haridustaseme

jaoks. Tabelis on x-ga tähistatud need tunnused, mis kajastusid konkreetse haridustaseme

õppijate tabelis. Kuna õppijate, lõpetajate ning katkestanute failide päised on ühised, siis võib

konkreetse sihtgrupi puhul olla nimekirjas ka tunnuseid, mis on üldse x-ga tähistamata.

• Kõik tunnused on võetud EHIS-st välja arvatud tunnused 1, 13, 14, 15, mis on lisatud

Statistikaameti poolt.

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus Kõrg- haridus

Kutse- haridus

Üld- haridus

Puudub PS3

Lisatud PS4

Identifikaatorid

1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator Statistikaametis

x x x x

2 EHIS_ISIK_ID Isiku identifikaator Eesti hariduse infosüsteemis

x x x

3 Oppeasutus_ID Õppeasutuse kood x x x

4 Õppekoha ID Isiku õppekoha identifikaator

x x x

5 Haridussündmus e ID

Isiku haridussündmuse identifikaator

x x x

Isikuandmed

6 Isiku eesnimi Isiku eesnimi x x x x

7 Isiku Isiku perekonnanimi x x x x

3 X-ga tähistatud tunnuse korral puudub pseudonüümitud andmestikus tunnuse väärtus 4 X-ga tähistatud tunnuse korral on tunnus lisatud pseudonüümitud andmestikku.

perekonnanimi 8 Isikukood Isiku isikukood x x x x

9 Isiku sugu Isiku sugu x x x

10 Isiku sünniaeg Isiku sünniaeg x x x

11 Vanus Isiku vanus haridussündmuse kuupäeval

x x x

12 Isikukoodi riik Isikukoodi riik („Eesti“ või „Muu“)

x x x

13 SA_IK_EESTI Statistikaameti isikukoodi riik („Eesti“ või „Muu“)

x x x x

14 SA_IK_SUGU Statistikaameti isikukoodist sugu

x x x x

15 SA_IK_SYNNIAEG Statistikaameti isikukoodist sünniaeg

x x x x

Õppekoha andmed

16 Haridussündmus e tüüp

Isiku haridussündmuse tüüp (1 - õppimine, 2 - lõpetamine, 3 - katkestamine)

x x x

17 Õppima asumise kuupäev

Isiku õppima asumise kuupäev

x x x

18 Haridussündmus e kuupäev

Isiku haridussündmuse arvestamise kuupäev (õppimisel andmed 10.11 seisuga, lõpetamisel ja katkestamisel vastav õpingute lõpetamise/katkestamise kuupäev)

x x x

19 Haridustase Isiku haridustase x x x

20 Õppekava kood Isiku poolt õpitud õppekava kood

x x x

21 Õppekava nimetus

Isiku poolt õpitud õppekava nimetus

x x x

22 Õppesuuna kood Isiku poolt õpitud õppekava õppesuuna kood

x x x

23 Õppesuuna nimetus

Isiku poolt õpitud õppekava õppesuuna nimetus

x x x

24 Õppekavarühma kood

Isiku poolt õpitud õppekava õppekavarühma kood

x x x

25 Õppekavarühma nimetus

Isiku poolt õpitud õppekava õppekavarühma nimetus

x x x

26 Õppeasutuse kood (registrikood)

Isiku poolt õpitud õppekava õppeasutuse kood

x x x

27 Õppeasutuse nimetus

Isiku poolt õpitud õppekava õppeasutuse nimetus

x x x

28 Õppeasutuse tüüp

Isiku poolt õpitud õppeasutuse tüüp

x x x

29 Õppeasutuse omandivorm

Isiku poolt õpitud õppeasutuse omandivorm

x x x

30 Õppeasutuse maakond

Isiku poolt õpitud õppeasutuse maakond

x x x

31 Õppeasutuse KOV

Isiku poolt õpitud õppeasutuse KOV

x x x

32 Ekstern Õppija liik: ekstern (0–ei, 1– jah)

x x x

33 Välisüliõpilane Õppija liik: välisüliõpilane (0–ei, 1– jah)

x

34 Lõpetas nominaalajaga

Lõpetamine nominaalajaga (0-ei, 1-jah)

x x

35 Katkestamise põhjus

Õpingute katkestamise põhjus

36 Õppekeel Õppekeel x x x

37 Klassi liik Klassi liik x

38 Õppevorm Õppevorm x x x

39 Põhikooli lõputunnistuse keskmine hinne

Põhikooli lõputunnistuse keskmine hinne

x

40 HEV tunnus Märge haridusliku erivajaduse olemasolust (jah/ei)

x x x

41 Õppekoormus Õppekoormus x

Põhjendus: lõpetanute andmete analüüs erinevate haridussündmuste lõikes võimaldab hinnata tööturul

edukust sõltuvalt haridustee kulgemisest. See loob võimaluse uurida, kuidas näiteks haridustase, õppevaldkond,

õppevorm, lõpetamise aeg ning eelnev õpitee seostuvad tööturule siirdumise kiiruse, hõiveseisundi, töö

stabiilsuse ja töökoha vastavusega omandatud haridusele.

Erinevate haridussündmuste eristamine võimaldab analüüsis täpsemalt hinnata, millised haridusteed

toetavad edukamat tööturule sisenemist ning milliste lõpetajarühmade puhul võivad ilmneda suuremad riskid,

nagu pikem töötuse periood, väiksema koormusega töö või töötamine haridustasemetele mittevastavatel

ametikohtadel.

Hariduspoliitika vaates annab selline lähenemine aluse hinnata haridussüsteemi tõhusust lõpetajate

tööturule ettevalmistamisel, tuvastada valdkonnad ja sihtrühmad, kus seos haridusetaseme ja tööturu

positsiooni vahel on nõrgem ning kujundada tõenduspõhiseid meetmeid, mis aitavad hariduspakkumist ja

tööturu vajadusi paremini ühitada.

Tabel 1.3.Katkestanud (kalendriaasta jooksul)

• Katkestajate andmestiku tunnuste nimekirja põhi on esitatud ühine kõigi kolme haridustaseme

jaoks. Tabelis on x-ga tähistatud need tunnused, mis kajastusid konkreetse haridustaseme

õppijate tabelis. Kuna õppijate, lõpetajate ning katkestanute failide päised on ühised, siis võib

konkreetse sihtgrupi puhul olla nimekirjas ka tunnuseid, mis on üldse x-ga tähistamata.

• Kõik tunnused on võetud EHIS-st välja arvatud tunnused 1, 13, 14, 15, mis on lisatud

Statistikaameti poolt.

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus Kõrg- haridus

Kutse- haridus

Üld- haridus

Puudub PS5

Lisatud PS6

Identifikaatorid

1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator Statistikaametis

x x x

2 EHIS_ISIK_ID Isiku identifikaator Eesti hariduse infosüsteemis

x x

3 Oppeasutus_ID Õppeasutuse kood x x

4 Õppekoha ID Isiku õppekoha identifikaator

x x

5 Haridussündmus e ID

Isiku haridussündmuse identifikaator

x x

Isikuandmed

6 Isiku eesnimi Isiku eesnimi x x x

7 Isiku perekonnanimi

Isiku perekonnanimi x x x

8 Isikukood Isiku isikukood x x x

9 Isiku sugu Isiku sugu x x

10 Isiku sünniaeg Isiku sünniaeg x x

11 Vanus Isiku vanus haridussündmuse kuupäeval

x x

12 Isikukoodi riik Isikukoodi riik („Eesti“ või „Muu“)

x x

13 SA_IK_EESTI Statistikaameti isikukoodi riik („Eesti“ või „Muu“)

x x x

14 SA_IK_SUGU Statistikaameti isikukoodist sugu

x x x

15 SA_IK_SYNNIAEG Statistikaameti isikukoodist sünniaeg

x x x

Õppekoha andmed

16 Haridussündmus e tüüp

Isiku haridussündmuse tüüp (1 - õppimine, 2 - lõpetamine, 3 - katkestamine)

x x

17 Õppima asumise kuupäev

Isiku õppima asumise kuupäev

x x

18 Haridussündmus e kuupäev

Isiku haridussündmuse arvestamise kuupäev (õppimisel andmed 10.11 seisuga, lõpetamisel ja katkestamisel vastav õpingute lõpetamise/katkestamise kuupäev)

x x

19 Haridustase Isiku haridustase x x

20 Õppekava kood Isiku poolt õpitud õppekava kood

x x

21 Õppekava Isiku poolt õpitud x x

5 X-ga tähistatud tunnuse korral puudub pseudonüümitud andmestikus tunnuse väärtus 6 X-ga tähistatud tunnuse korral on tunnus lisatud pseudonüümitud andmestikku.

nimetus õppekava nimetus

22 Õppesuuna kood Isiku poolt õpitud õppekava õppesuuna kood

x x

23 Õppesuuna nimetus

Isiku poolt õpitud õppekava õppesuuna nimetus

x x

24 Õppekavarühma kood

Isiku poolt õpitud õppekava õppekavarühma kood

x x

25 Õppekavarühma nimetus

Isiku poolt õpitud õppekava õppekavarühma nimetus

x x

26 Õppeasutuse kood (registrikood)

Isiku poolt õpitud õppekava õppeasutuse kood

x x

27 Õppeasutuse nimetus

Isiku poolt õpitud õppekava õppeasutuse nimetus

x x

28 Õppeasutuse tüüp

Isiku poolt õpitud õppeasutuse tüüp

x x

29 Õppeasutuse omandivorm

Isiku poolt õpitud õppeasutuse omandivorm

x x

30 Õppeasutuse maakond

Isiku poolt õpitud õppeasutuse maakond

x x

31 Õppeasutuse KOV

Isiku poolt õpitud õppeasutuse KOV

x x

32 Ekstern Õppija liik: ekstern (0–ei, 1– jah)

x x

33 Välisüliõpilane Õppija liik: välisüliõpilane (0–ei, 1– jah)

x

34 Lõpetas nominaalajaga

Lõpetamine nominaalajaga (0-ei, 1-jah)

35 Katkestamise põhjus

Õpingute katkestamise põhjus

x

36 Õppekeel Õppekeel x x

37 Klassi liik Klassi liik

38 Õppevorm Õppevorm x x

39 Põhikooli lõputunnistuse keskmine hinne

Põhikooli lõputunnistuse keskmine hinne

40 HEV tunnus Märge haridusliku erivajaduse olemasolust (jah/ei)

x x

41 Õppekoormus Õppekoormus x

Põhjendus: katkestanute kaasamine analüüsi võimaldab hinnata, kuidas katkestamisega seotud

haridussündmuse tunnused mõjutavad tööturule sisenemise kiirust ja hõiveseisundit pärast haridussüsteemist

lahkumist ning järgnevat töötamise järjepidevust ja stabiilsust.

Analüüs haridussündmuse tunnuste lõikes võimaldab hinnata, kas ja mil määral sõltub tööturul edukus

katkestamise haridustasemest, katkestamise hetkest õpiteel, õppevaldkonnast ja –vormist ning varasemast

õpiedukusest. Selline lähenemine eristab näiteks õppureid, kes lahkuvad haridussüsteemist varajases etapis ja

vähese ettevalmistusega, nendest, kes katkestavad hiljem, kuid omavad juba osalisi kvalifikatsioone või

tööturul nõutud oskusi.

Katkestanute kaasamine võimaldab tuvastada rühmi, kellel on suurem risk jääda NEET‑staatusesse (ei

õpi ega tööta), siseneda tööturule ebastabiilsete või madala kvalifikatsiooniga töökohtade kaudu või kogeda

sagedasi sisse- ja väljaliikumisi tööturult. Katkestanute andmete sidumine õppijate ja tööturu andmetega

võimaldab samaaegselt tuvastada ka kaitsetegureid. Näiteks saab välja tuua juhtumid, kus töötamine juba

õpingute ajal leevendab katkestamise negatiivset mõju või olukorrad, kus teatud valdkondlikud oskused

võimaldavad edukat tööturule siirdumist ka ilma formaalse lõpetamiseta.

Katkestanute sidumine lõpetanute ja tööturu andmetega aitab samuti välja selgitada, kui paljud

katkestanud jõuavad siiski õpingud hiljem eksternina lõpetada ning kas seda trendi esineb teatud valdkondades

või õppija rühmades sagedamini.

Ilma katkestanuid eraldi arvestamata võib tööturuanalüüs üle hinnata lõpetamise mõju

tööturuedukusele, alahinnata katkestamisega seotud sotsiaal- ja töötururiske ning jätta tähelepanuta

haridussüsteemist väljalangemise ja tööturu seosed. Hariduspoliitika seisukohast võimaldab katkestanute

analüüs hinnata katkestamise pikaajalist mõju tööturul toimetulekule, suunata sekkumisi rühmadesse, kus

katkestamise negatiivne mõju on suurim ning kujundada paindlikumaid haridusteid (nt taastulekuvõimalused,

mikrokraadid, töökohapõhine õpe).

Tabel 1.4.Kõrghariduse lõpetanute mobiilsus kogu õpinguperioodi jooksul

• Kõik tunnused on võetud EHIS-st välja arvatud tunnused 1, 13, 14, 15, mis on lisatud

Statistikaameti poolt.

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus Kõrg- haridus

Kutse- haridus

Üld- haridus

Puudub PS7

Lisatud PS8

Identifikaatorid

1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator Statistikaametis

x x

2 EHIS_ISIK_ID Isiku identifikaator Eesti

hariduse infosüsteemis x

3 Oppeasutus_ID Õppeasutuse kood x

4 Õppekoha ID Isiku õppekoha identifikaator

x

Isikuandmed

5 Isiku eesnimi Isiku eesnimi x x

6 Isiku perekonnanimi

Isiku perekonnanimi x x

7 Isikukood Isiku isikukood x x

8 Isiku sugu Isiku sugu x

9 Isiku sünniaeg Isiku sünniaeg x

10 Isikukoodi riik Isikukoodi riik („Eesti“ või „Muu“)

x

11 SA_IK_EESTI Statistikaameti isikukoodi riik („Eesti“ või „Muu“)

x x

12 SA_IK_SUGU Statistikaameti isikukoodist sugu

x x

13 SA_IK_SYNNIAEG Statistikaameti isikukoodist sünniaeg

x x

7 X-ga tähistatud tunnuse korral puudub pseudonüümitud andmestikus tunnuse väärtus 8 X-ga tähistatud tunnuse korral on tunnus lisatud pseudonüümitud andmestikku.

Õppekoha andmed

14 Välisõpingute perioodi alguskuupäev

Välisõpingute perioodi alguskuupäev õpirändes käimise puhul.

x

15 Välisõpingute perioodi lõpukuupäev

Välisõpingute perioodi lõpukuupäev õpirändes käimise puhul.

x

16 Välismaal viibimise eesmärk

Välismaal viibimise eesmärk õpirände puhul.

x

17 Arvestatud ainepunktide arv

Arvestatud ainepunktide arv õpirändes olemise ajal.

x

18 Õpirändes käimise sihtriik

Sihtriik õpirändes käimise ajal.

x

19 Õpirände programm

Programm, mille raames õpirändes käidi.

x

Põhjendus: rahvusvahelise üliõpilasmobiilsuse andmete kaasamine võimaldab analüüsida, kuidas

mobiilsuskogemus mõjutab tööle asumise geograafilist ulatust (Eestis või välismaal) ning kas sellega kaasneb

kõrgema lisandväärtusega ametikohtadel töötamise tõenäosus. Pikemas vaates annab mobiilsuse arvestamine

võimaluse hinnata, kas mobiilsuskogemusega isikute tööalane paindlikkus on suurem, nende tööturupositsioon

stabiilsem või vastupidi killustunum ning millised on nende liikumismustrid sektorite ja ametirühmade vahel.

Hariduspoliitika seisukohast võimaldab üliõpilasmobiilsuse sidumine tööturuandmetega hinnata, kas

avalikult rahastatud mobiilsusprogrammid toetavad tööturul toimetulekut, tuvastada rühmi, kelle jaoks

mobiilsuskogemus loob suurimat lisandväärtust ning analüüsida võimalikke ajude äravoolu või oskuste

ringluse mustreid.

Tabel 1.5. Vastaval kalendriaastal üldhariduse lõpetanute põhikooli lõpuhinded EHIS-st

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus

1 ISIK_ID Isiku identifikaator Eesti hariduse infosüsteemis

2 HINNE_TEKST Hinne tekstina

3 HINNE Hinne arvuliselt (tegur) 4 HINDE GRUPP Kohustuslik aine, valikaine, eksam

5 AINE NIMETUS Aine/eksami nimetus

6 KOOLIEKSAM/RIIGIEKSAM Märge, kas tegu koolieksami või riikliku eksamiga 7 EKSAMIHINDE PROTSENT Eksamihinde tulemus protsendina

Põhjendus: põhikooli lõpuhinnete kaasamine võimaldab hinnata, kas ja mil määral seostub varasem

õpiedukus edasiste haridusvalikute ja võimalikku katkestamist mõjutavate teguritega ning kas madalamad

lõpetamishinded suurendavad riski jääda ilma keskhariduseta või liikuda madalama taseme haridustasemetele.

Samuti võimaldab lõpuhinnete kasutamine analüüsis eristada, kas tööturul täheldatavad erinevused tulenevad

peamiselt omandatud haridustasemest või on juured juba põhikooli lõpus ilmnenud erinevustes akadeemilises

ettevalmistuses.

Põhikooli lõpuhinded aitavad tuvastada ka rühmi, kellel on suurem tõenäosus katkestada õpingud

pärast põhikooli, jõuda NEET‑staatusesse (ei õpi ega tööta) või siseneda tööturule ebastabiilsete või madala

kvalifikatsiooniga töökohtade kaudu.

Hariduspoliitika seisukohast võimaldab lõpuhinnete analüüs hinnata üldhariduses võrdsete võimaluste

tagamist ning suunata varajasi sekkumisi (nt õpiabi, karjäärinõustamine või tugimeetmed) enne, kui ebasoodne

haridus‑ ja tööturutee kujuneb püsivaks.

Tabel 2.1. ja 2.2 Rahvastikuregistri andmekoosseis

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus

1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis

2 Sugu

3 Sünniaeg

4 Aasta Arvestusaasta

5 Elukohariik Klassifikaator (Eesti, välismaa, teadmata) Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus

1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis

2 Aasta Arvestusaasta

3 Emakeel Isiku emakeel

Põhjendus: Rahvastikuregistrist pärinevate andmete (sugu, sünniaeg elukohariik ja emakeel) lisamine

võimaldab analüüsida tööturul edukust – sealhulgas erinevusi tööturul osalemises, hõiveseisundis, töö

stabiilsuses ning valdkondlikus ja ametialases jaotuses - soo, vanuse, rändetausta ja keelelise tausta lõikes.

Hariduspoliitika vaates aitab selline lähenemine hinnata, kuivõrd haridussüsteem toetab eri

sihtrühmade edukat siirdumist ja toimetulekut tööturul, tuues esile võimalikud lõhed haridustasemete ja -

valdkondade kaudu. Samuti annab see teavet selle kohta, kas ja millised rühmad (näiteks mitte-eestikeelse

taustaga õppijad) vajavad täiendavaid poliitikameetmeid, nagu keeleõpe, ümberõpe või sihitud

karjäärinõustamine. Elukohariigi arvestamine võimaldab eristada isikuid, kes viibivad välismaal ega osale

Eesti tööturul ega haridussüsteemis, aidates täpsemalt tuvastada rühmi, kelle tööturult ja õpingutest eemaloleku

põhjused jääksid muidu ebaselgeks.

Soo ja sünniaja dubleerimine EHISe andmestikes sisalduvate andmetega võimaldab parandada

andmekvaliteeti varasematel aastatel haridussüsteemis osalenud isikute puhul kelle andmed võisid tollal olla

EHIS-s lünklikud või puudulikud.

Tabel 3.1. ja 3.2. Rahvastiku statistilise registri (RSR) andmekoosseis

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus

1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis

2 Aasta Arvestusaasta

3 EMA ISIK ID Isiku ema identifikaator Statistikaametis

4 ISA ISIK ID Isiku isa identifikaator Statistikaametis

5 HARIDUS_EMA Ema kõrgeim haridus vastavalt klassifikaatorile ISCED2011

6 HARIDUS_KK_EMA Ema kõrgeim omandatud kutse- või kõrgharidus

7 HARIDUS_ISA Isa kõrgeim haridus vastavalt klassifikaatorile ISCED2011

8 HARIDUS_KK_ISA Isa kõrgeim omandatud kutse- või kõrgharidus

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus

1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis

2 Aasta Arvestusaasta

3 Hõiveseisund

4 EMTAK_TAHEKOOD Tegevusala tähekood

5 EMTAK_KOOD Tegevusala viiekohaline kood

6 EMTAK_NIMETUS Tegevusala nimetus

Põhjendus: vanemate hariduse ja hõiveseisundi arvesse võtmine on õppijate, lõpetanute ja katkestanute

tööturu edukuse analüüsis oluline eeskätt seetõttu, et need tunnused peegeldavad noorte sotsiaalmajanduslikku

lähtekohta. Lähtekohta mõjutab tugevasti ja püsivalt nii haridustee kujunemist kui ka toimetulekut tööturul.

Ilma nende tegurite arvestamiseta võib tekkida oht omistada tööturul nähtavad põhjendamatult üksnes

haridussüsteemi tulemuslikkusele.

Vanemate haridus peegeldab perekonna majanduslikke ressursse ja kultuurilist kapitali, sealhulgas

hoiakuid hariduse ja töö suhtes. Need tegurid mõjutavad õppijate haridusvalikuid, õpitee kestust ning hilisemat

tööturule sisenemist ja karjäärivõimalusi.

Vanemate hariduse kaasamine võimaldab hinnata hariduse lisandväärtust sõltumatult perekondlikust

taustast. See aitab eristada, kas sarnase sotsiaalmajandusliku taustaga noorte seas pakub kõrgharidus tööturul

tegelikku eelist võrreldes keskharidusega ning kas katkestajate nõrgem tööturupositsioon tuleneb

katkestamisest endast või juba varasemast ebasoodsast lähtekohast.

Hariduspoliitika vaates võimaldab vanemate hariduse arvestamine paremini tuvastada riskirühmi,

kelle katkestamise või tööturu ebaedu risk on struktuurselt kõrgem; suunata ressursse tõenduspõhiselt (nt

õppetoetused, tugisüsteemid, karjäärinõustamine) ning hinnata sekkumiste mõju just neile rühmadele, kelle

lähtekoht on ebasoodne.

Rahvastiku statistilisest registrist hõiveseisundi kaasamine täpsustab ja täiendab analüüsi käigus

arvutatavat tööturu staatust andmetega, mida teistest allikatest ei ole võimalik saada ning mille puudumisel

võiks isikute staatus jääda määratlemata. Lisaks võimaldab tegevusala kasutamine hinnata valdkonnapõhist

töötamist täpsemalt kui töötamise registris esitatud ametinimetus.

Tabel 4. MTA TSD andmekoosseis

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus

1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator Statistikaametis

2 Aasta Arvestusaasta

3 Palgatulu (S1)

4 Töötasu hüvitis (S2) Töötukassa poolt makstud töötasu hüvitise summa

5 Juhatuse liikme tasu (S11) 6 Võlaõigusliku lepingu alusel teenitav tulu

(S15)

7 S1 kuude arv Kuude arv, mil palgatulu saadi 8 S2 kuude arv Kuude arv, millal sai Töötukassalt töötasu

hüvitist 9 S11 kuude arv Kuude arv, mil juhatuse liikme tasu saadi

10 S15 kuude arv Kuude arv, mil VÕS tulu saadi 11 TT kuude arv Kuude arv, mil töist tulu teeniti

Põhjendus: palgatulu ja muude tulu liikide eristamine ning info tulu saamise kestuse (kuude arvu) ja summa

kohta on õppijate, lõpetanute ja katkestanute tööturu edukuse analüüsimisel oluline, kuna see võimaldab

tööturul osalemist ja majanduslikku toimetulekut hinnata sisulisemalt ja ajaliselt täpsemalt. Tulu liikide

eristamine aitab välja selgitada erinevad tööturukäitumise mustrid, sh töövormide rolli, samas kui tulu saamise

kuude arv võimaldab hinnata tööhõive stabiilsust ja järjepidevust. Tulu summa koos ajamõõtmega aitab

omakorda vältida eksitavaid järeldusi, mis võivad tekkida üksnes aastapõhise sissetuleku alusel.

Vastavate tunnuste arvestamine parandab õppijate, lõpetanute ja katkestanute omavahelise võrdluse

kvaliteeti, kuna rühmad võivad erineda nii tööturule sisenemise ajastuse, töövormide kui ka sissetuleku

regulaarsuse poolest. Samuti võimaldab see eristada juhuslikku või lühiajalist töötamist püsivast tööturusuhtest

ning vältida olukorda, kus tööturupositsiooni hinnatakse üle või alahinnatakse mõõtmisviisist tulenevalt.

Hariduspoliitika vaates toetab nende tunnuste analüüs eelkõige teadlikumat ja sihitumat otsustamist,

kuna see võimaldab täpsemalt hinnata haridustaseme ja ‑valdkonna seost tegeliku tööturul toimetuleku mitte

üksnes hõiveseisundiga. Selline lähenemine annab parema aluse sihtrühmade määratlemiseks toetavates ja

ennetavates meetmetes (nt õpitee katkestamise ennetus, ümberõpe, täiend‑ ja ümberõppe vajadus) ning

vähendab riski teha ekslikke järeldusi hariduse mõjust tööturule, võttes arvesse nii sissetuleku liiki, stabiilsust

kui ka mahtu.

Tabel 5. MTA vorm INF1 andmekoosseis

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus

1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator Statistikaametis

2 Aasta Arvestusaasta 3 Dividenditulu Dividenditulu suurus

Põhjendus: dividendidest saadava tulu kaasamine on õppijate, lõpetanute ja katkestanute tööturu edukuse

analüüsimisel oluline, kuna see võimaldab hinnata majanduslikku toimetulekut ja tööjõukäitumist tõlgendada

terviklikumalt. Dividenditulu arvestamata jätmine võib viia majandusliku edukuse alahindamiseni nende

isikute puhul, kelle peamine või oluline sissetulekuallikas on kapitalitulu ning luua eksliku mulje nõrgemast

toimetulekust, kuigi tegelik sissetulek on kõrge. See on eriti tähtis nende inimeste puhul, kes on tööturult

ajutiselt või pikaajaliselt eemal.

Ilma dividendituluta võivad osa töövorme ja sissetulekuallikaid jääda analüüsis nähtamatuks. Selle

tulemusel võib katkestajate majanduslik toimetulek tunduda ootamatult hea või lõpetanute parem olukord

näida põhjendamatult üksnes hariduse mõjuna, kuigi osa erinevustest tuleneb kapitalitulust.

Tabel 6. MTA e-vormi andmekoosseis

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus

1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator Statistikaametis

2 Aasta Arvestusaasta 3 E_1_1_E Tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse

osutamisest (ettevõtlus) 4 E_1_1_M Tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse

osutamisest (metsamaterjal) 5 E_1_1_P Tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse

osutamisest (põllundus) 6 E_3_1_E Ettevõtluse tulem: Tulu kauba müümisest või

vahendamisest ja teenuse osutamisest (ettevõtlus) 7 E_3_1_M Ettevõtluse tulem: Tulu kauba müümisest või

vahendamisest ja teenuse osutamisest (metsamaterjal) 8 E_3_1_P Ettevõtluse tulem: Tulu kauba müümisest või

vahendamisest ja teenuse osutamisest (põllundus)

Põhjendus: õppijate, lõpetanute ja katkestanute tööturu edukuse analüüsimisel on oluline eristada erinevaid

tööturul osalemise vorme, sest ettevõtlustulu ja palgatulu peegeldavad sisuliselt erinevaid töövorme,

riskiprofiile ja sissetulekumustreid. Ettevõtlustulu käsitlemine palgatuluga samaväärselt moonutaks

tööturupositsiooni ja hariduse tööturul rakendumise hindamist. Ilma ettevõtlustulu eristamata võivad

ettevõtlusega tegelevad isikud näida väga madala või ebastabiilse palgatuluga töötajatena, samuti ei ole

võimalik eristada palgatöötajaid ja iseenda tööandjaid, mis omakorda moonutab järeldusi hõive stabiilsuse ja

töötururiskide kohta. Ettevõtlustulu eraldi käsitlemine võimaldab hinnata sissetulekuid töövormide lõikes ning

analüüsida tööturupositsiooni vastavalt isiku tegelikule tegevusviisile.

Ettevõtlustulu eristamine võimaldab analüüsida, millistes haridusvaldkondades suundutakse

sagedamini ettevõtlusse ning hinnata ettevõtluse rolli lõpetanute tööturule sisenemisel. See aitab vältida

eksitavaid järeldusi, justkui oleks palgatöö puudumine automaatselt ebaedukuse näitaja. Haridus‑ ja

tööturupoliitika seisukohalt on oluline mõista, millised haridusvaldkonnad ja –tasemed loovad eeldusi

ettevõtluseks, kuivõrd haridussüsteem toetab ettevõtlusvalmidust ning millised sihtrühmad vajavad ettevõtluse

alustamisel täiendavat tuge.

Tabel 7. MTA töötamise registri andmekoosseis

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus

1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator Statistikaametis

2 AASTA Arvestusaasta

3 PK_TUNNUS 1- Põhitöö, 2- Kõrvaltöö

4 ISCO1_K Ametinimetuse kood, ühekohaline

5 ISCO5_K Ametinimetuse kood, viiekohaline

6 KOORMUS Töötamise registri tööajamäär, väärtus vahemikus 0-1

7 TOOTAMISE_LIIK_K Töötamise liigi kood (leping) 8 TÖÖTAMISE_ALGUS Töötamise alguskuupäev (nii põhi- kui kõrvaltöö

korral) 9 TÖÖTAMISE_LÕPP Töötamise lõppkuupäev (nii põhi- kui kõrvaltöö

korral) 10 TOOKOHA_RIIK_K Töökoha asukoha riigi kood

11 TOOKOHA_MK_K Töökoha asukoha maakonna EHAK kood

Põhjendus: õppijate, lõpetanute ja katkestanute edasise toimetuleku ning tööturu‑edukuse analüüsimisel on

keskne eesmärk kirjeldada isikute tegelikku tööturul osalemist, mitte üksnes töötamise olemasolu fakti.

Töötamise registri andmed võimaldavad hinnata ka tööturupositsiooni nii sisuliselt kui ka ajalisest

vaatenurgast.

Põhi‑ ja kõrvaltöö eristamine on vajalik, et analüüsida töö ja õppimise omavahelist seost, hinnata

töökoormuse tegelikku mahtu ning tuvastada alahõivet või vajadust mitme töökoha järele.

Ametinimetus võimaldab hinnata hariduse ja töö erialast vastavust, analüüsida, millistele ametikohtadele

lõpetanud ja katkestanud suunduvad ning eristada kvalifikatsioonile vastavaid ja mittevastavaid töökohti.

Töökoormuse teave on vajalik selleks, et eristada täis‑ ja osalise koormusega töötamist, tõlgendada

sissetulekuid korrektselt (nt madalam sissetulek võib tuleneda väiksemast töökoormusest) ning analüüsida töö

ja õpingute või töö ja pereelu ühitamist. Ilma koormuse infota võib osaline hõive ekslikult näida madala

tööturuga seotud edukusena.

Lepingu tüübi (nt tähtajaline, tähtajatu, töövõtu‑ või käsundusleping) kaasamine võimaldab hinnata

töösuhte stabiilsust ja turvalisust, eristada püsivaid töösuhteid ajutistest või ebakindlatest töövormidest ning

analüüsida noorte ja katkestanute tööturule sisenemise kvaliteeti. Lepingu liigi puudumisel võib hõive näida

tegelikkusest stabiilsem ning tööturu ebakindluse riskid jääda varjatuks.

Töötamise algus‑ ja lõppkuupäevad on vajalikud üleminekute analüüsimiseks õpingutest tööturule

ning tööturul oldud aja ja sissetulekute korrektseks arvutamiseks vastavalt tegelikult töötatud ajale.

Töökoha asukoha info (nt omavalitsuse või maakonna tasandil) võimaldab hinnata regionaalseid erinevusi

tööturule sisenemisel, analüüsida õppijate ja lõpetanute liikumist õppeasutuse piirkonnast mujale ning

selgitada piirkondlikke tööturuvõimalusi. Ilma asukohateabeta võib jääda ruumiline ebavõrdsus hariduse

tasuvuses märkamata.

Töötamise registri detailsete tunnuste kasutamine analüüsis on hariduspoliitika kujundamisel vajalik, et mõista

millisel määral ja millises vormis omandatud haridus tegelikult rakendub ning tuvastada sihtrühmi ja

haridusvaldkondi, kus töötururiskid on kõrgemad.

Tabel 8. Töötukassa infosüsteemi EMPIS andmekoosseis

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus

1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis

2 Aasta Arvestusaasta

3 Töötuna arvel oldud päevade arv

Põhjendus: lõpetanute ja katkestanute edasise toimetuleku ning tööturu edukuse analüüsimisel on töötuna

oldud päevade arv oluline hõiveseisundi korrektseks määratlemiseks ja selle eristamiseks olukordadest, kus

isik pole küll töötanud, kuid ei ole ka töötuna arvel. Töötuse kestus võimaldab eristada lühiajalisi üleminekuid

(nt vahetult pärast õpingute lõppu) pikaajalisest töötusest, mis viitab oluliselt kõrgemale töötururiskile. Ilma

töötuse kestust arvesse võtmata käsitletaks kõiki töötuid ühe homogeense rühmana ning tegelik tööturu

raskuste ulatus jääks varjatuks.

Töötuna oldud päevade arvu põhjal on võimalik hinnata, kui kiiresti leitakse esimene töökoht pärast

lõpetamist või katkestamist, eristada sujuvaid ja probleemseid üleminekuid haridussüsteemist tööturule ning

võrrelda erinevaid haridusvaldkondi ja -tasemeid tööturule sisenemise kiiruse alusel.

Töötusperioodi kestuse arvesse võtmine võimaldab ka palga- ja hõiveerinevusi realistlikumalt tõlgendada,

eristada hariduse mõjusid töö tulemustele töötuse kestusest tulenevatest mõjudest ning vältida eksitavaid

järeldusi hariduse tulemuslikkuse või ebaedukuse kohta.

Tabel 9. Töötukassa infosüsteemi TETRIS andmekoosseis

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus

1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis

2 Töövõime ulatus Osaline või puuduv töövõime

3 Aasta Arvestusaasta

Põhjendus: Lõpetanute ja katkestanute edasise toimetuleku ning tööturu edukuse analüüsimisel on keskse

tähtsusega isiku tegeliku töövõime ja sellest tulenevate võimaluste arvestamine. Osaline või puuduv töövõime

mõjutab otseselt osalemist tööturul, töökoormuse mahtu, sissetulekut ning üleminekuid haridussüsteemi ja

tööturu vahel ega ole võrreldav ei töötuse ega vabatahtliku mitteaktiivsusega.

Kui töövõimega seotud infot analüüsis ei arvestata, liigitatakse vastavad isikud ekslikult

mitteaktiivsete hulka, suureneb näiliselt tööturult kõrvale jääjate osakaal ning tekivad väärad järeldused

hariduse tulemuslikkuse ja tööturu toimimise kohta.

Osaline või puuduv töövõime võib olla õpingute katkestamise või edasilükkamise põhjuseks, mõjutada

õppimise koormust ja õppevormi valikut ning suunata isiku tööturule sisenemise asemel rehabilitatsiooni või

toetatud tegevuste juurde. Töövõime info arvestamine võimaldab seega eristada katkestamisi, mis tulenevad

terviseseisundist muudest katkestamise põhjustest.

Ilma töövõime andmeteta ei ole võimalik hinnata, kas ja millisel määral toetavad haridus‑ ja

tööturumeetmed osalise või puuduva töövõimega isikute üleminekuid ega analüüsida, millistes

haridusvaldkondades on tööturule sisenemine paremini või halvemini kohandatav töövõime piirangutega.

Poliitikakujundamisega seotult on töövõime info kaasmine vajalik sihitatud meetmete (nt paindlikud

õppevormid ja toetatud töökohad) kujundamiseks.

Tabel 10.1 ja 10.2 Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS andmekoosseis

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus

1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis

2 Aasta Arvestusaasta

3 Vanemahüvitis_päevad Päevade arv, mil isik sai vanemahüvitist 4 Lapsehooldustasu_päevad Päevade arv, mil isik sai

lapsehooldustasu

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus

1 SA ISIK ID Isiku identifikaator 2 Aasta Arvestusaasta

3 Puude aste Keskmine, raske, sügav

Põhjendus: Lõpetanute ja katkestanute edasise toimetuleku ning tööturu edukuse analüüsimisel on keskse

tähtsusega isikute tegeliku hõiveseisundi korrektne tõlgendamine. Vanemahüvitise ja lapsehoolduspäevade

perioodid tähistavad ajutist ja institutsionaalselt reguleeritud tööturult eemalolekut, mida ei saa võrdsustada

töötuse, passiivsuse ega haridussüsteemist väljalangemisega. Ilma nende tunnuste arvestamiseta liigitataks

vastavad isikud ekslikult mitteaktiivseteks, mille tulemusel suureneks näiliselt tööturult ja õpingutest kõrvale

jääjate osakaal ning moonduks rühmade - eriti naiste - lõikes tehtavad järeldused hõive ja palgatasemete kohta.

Puudega isikute puhul võib tööturul osalemine olla piiratud või katkendlik ning nende mitteosalemine

tööturul või õpingute mittejätkamine olla tingitud terviseseisundist, mitte tööturu‑ või haridussüsteemist

tõrjutusest. Samuti võib töötamine toimuda väiksema koormusega või toetatud tingimustel. Kui puude

olemasolu infot analüüsis ei arvestata, võivad puudega isikud olla ekslikult liigitatud mitteaktiivseteks, mille

tulemusel tekib väär arusaam haridustee katkestamise, tööturult eemale jäämise või madalama sissetuleku

põhjustest. See moonutab ka üldisi järeldusi rühmadevaheliste erinevuste kohta.

Vastavate tunnuste arvestamine võimaldab hinnata, millistes haridusastmetes ja õppetasemetes

esinevad puudega õppijate jaoks suuremad tõkked ning saada täpsemat teavet ka õpingud katkestanud isikute

edasise toimetuleku kohta. Ilma puude andmeteta ei ole võimalik hinnata, kas ja millisel määral toetab

haridussüsteem puudega õppijate edukat liikumist tööturule, samuti võib sellisel juhul alahinnata puudega

isikute tööturupositsiooni või võrrelda omavahel isikuid, kelle võimalused tööturul osalemiseks ei ole võrdsed.

Tabel 11. Kaitseväekohuslaste registri andmekoosseis

Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus

1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis

2 Aasta Arvestusaasta

3 Päevade arv Päevade arv aastas, mil isik oli ajateenistuses

Põhjendus: Lõpetanute ja katkestanute tööturu‑edukuse hindamisel on keskne eesmärk mõista isikute

tegelikku hõivet ja üleminekuid haridussüsteemi ning tööturu vahel. Selleks on oluline eristada olukordi, kus

isik ei õpi ega tööta vabatahtlikult, olukordadest, kus mittetöötamine või mitteõppimine on tingitud

kohustuslikust riigikaitseteenistusest.

Ilma kaitseväeteenistuse andmeteta liigitataks ajateenistuses viibivad isikud sageli mitteaktiivseteks,

suureneks näiliselt tööturult kõrvale jääjate osakaal ning moonduks arusaam sellest, millega haridustee

katkestanud või lõpetanud tegelikult tegelevad.

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Haridus- ja Teadusministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Statistikaameti poolt juurdepääsu lubamine Haridus- ja Teadusministeeriumile Maksu- ja

Tolliameti, rahvastikuregistri, kaitseväekohustuslaste registri, Sotsiaalkindlustusameti

infosüsteemi ja Töötukassa andmekogu andmetele uurimistööks, mille eesmärgiks on Eesti

haridussüsteemis osalevate õppijate, katkestanute ja lõpetajate hõive ja tulu uurimine ning

hariduse sotsiaalmajandusliku mõju hindamine.

Uuringu pealkiri Edukus tööturul

Kas on poliitika kujundamise uuring (IKS § 6

lg 5)?

Jah

Uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja

puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg

4)

Jah.

Eriliigilised isikuandmed, mida uuringus

töödeldakse on kirjeldatud taotluse lisas 1

“Andmekoosseis”:

• haridusliku erivajaduse tunnuse märge

õppijatel, katkestanutel, lõpetanutel;

• puude olemasolu ja raskusaste

Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi

SKAISi andmekoosseisus;

• märge osalise või puuduva töövõime

olemasolu kohta Töötukassa

infosüsteemist TETRISe

andmekoosseisus

Eriliigilisi isikuandmeid (eelkõige

terviseandmeid) võivad sisaldada ka järgmised

andmed:

• kutse- ja kõrghariduse õpingute

katkestamise põhjus;

• kõrghariduse

õppijate/katkestanute/lõpetanute

rahastamise allikas.

Ülalviidatud eriliiki isikuandmed ei ole uuringu

põhiandmed. Eriliigiliste andmete osakaal on

andmestikus väike ning need andmed on

suurema üldistusastmega. Mõned näited

klassifikaatoritest - haridusliku erivajaduse

tunnus: jah/ei, puude raskusaste: keskmine,

raske, sügav.

Viidatud tunnuste kaasamine on oluline

põhjusel, et uuringu üheks eesmärgiks on

erinevate sihtgruppide tööturul rakendumise

uurimine haridussüsteemi vaatest - mil määral

on õpe erinevatele sihtgruppidele kättesaadav

ning kuidas aitab see parandada nende

rakendumisvõimalusi?

Kas isikuandmete töötleja on määranud

andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja

kontaktandmed)?

Mirjam Reinthal

Õigusnõunik-andmekaitsespetsialist

Tel: 735 2405

E-post: [email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus? Ei.

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti

nõusoleku alusel?

Ei.

1. Vastutava töötleja üldandmed

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-

post, telefon

Haridus- ja Teadusministeerium

70000740

Munga 18, 50088 Tartu

Uuringu kontaktisik: Kersti Roosimäe,

analüüsivaldkonna juhtivanalüütik,

e-post: [email protected],

tel: +372 735 3922

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress Statistikaameti kaugtöökoht teadlaste

keskkonnas.

2. Volitatud töötleja üldandmed

2.1.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-

post ja telefoninumber

Statistikaamet

70000332

Tatari tn 51, 10134, Tallinn

[email protected]

2.1.2 Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Statistikaameti kaugtöökoht teadlaste

keskkonnas.

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus?

1). Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimääruse § 5 järgi lõike 6 järgi on ministeeriumi ülesanne

korraldada poliitika ja õigusaktide mõju hindamine ja selleks vajalike uuringute ning statistika

koostamine ning sama määruse lõike 2 järgi koordineerida riigi haridus-, teadus-, valitsemisala

innovatsiooni-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika valdkondade kujundamiseks vajaliku teabe

kogumist ja analüüsimist.

2). Haridus- ja teadusministri 27.08.2019 määruse nr 42 „Tulemusrahastamisel arvesse võetavate

tulemusnäitajate täpsustused, nende osakaalud ja tulemusrahastamise arvestamise alused ning

doktoriõppe tulemustasu määr ja arvutamise kord“ § 4 lõike 3 ja Haridus- ja teadusministri

16.08.2019 määruse nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende

rakendamise tingimused ja kord“ § 5 lõike 4 punkti 2 kohaselt on tulemusrahastamise üheks

mõõdikuks lõpetanute edasiõppimise või töötamisega hõivatute osakaal.

3). Kõrgharidusseaduse § 43 lõike 4 järgi juhindutakse ülikooliga sõlmitava halduslepingu ja

rahastuskokkuleppe puhul prognoositavat kõrgharidusega spetsialistide vajadust tööturul.

4). Kutseõppeasutuse seaduse § 3 lõike 1 ja kõrgharidusstandardi § 3 lõigete 3 ja 9 järgi on

õppeasutustel ülesanne toetada edasiõppimise ning tööhõive tagamiseks vajalike pädevuste

omandamist, et võimaldada õppijal edukalt toime tulla muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning

kujundada motivatsiooni elukestvas õppes osalemiseks. Õppetöö korraldamisel tuleb arvestada

tööturu, ühiskonna ja sihtrühma vajadusi.

5). Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 üldeesmärgiks on

jälgida, et Eesti inimestel on olemas teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada

end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning et need toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset

säästvat arengut.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?

Tööturuedukuse uuring on mitmetasandiline analüüsiraamistik, mis hõlmab nii regulaarset seiret

kui ka temaatilisi uuringuid. Uuringu keskmes on üldkesk‑, kutse‑ ja kõrghariduse õppijate,

katkestanute ja lõpetanute käekäik tööturul õpingute ajal ning pärast haridussüsteemist lahkumist.

1. Regulaarne seireanalüüs

Regulaarne tööturuedukuse seire viiakse läbi kord aastas ning selle eesmärk on anda süstemaatiline

ja ajas võrreldav ülevaade haridussüsteemist lahkunute üleminekust tööturule. Seire põhineb

registriandmetel ning käsitleb järgmisi teemasid:

• kui edukalt toimub üleminek tööturule pärast õpingute lõpetamist või katkestamist;

• kui suur osa õppijatest, katkestanutest ja lõpetanutest leiab rakendust Eesti tööturul;

• millistel ametikohtadel ja millistes valdkondades nad töötavad;

• milline on nende palgatase;

• kui sageli ja millal jätkatakse õpinguid töötamise kõrvalt;

• kui suur on nende osakaal, kes viibivad ajutiselt või pikemalt väljaspool nii haridus‑ kui ka

tööturgu;

• millised on mittehõivatuse põhjused ja mustrid;

• millised on haridustee ja taustategurite seosed hõive ja palgaga.

Regulaarse seireanalüüsi tulemused moodustavad tööturuedukuse uuringu põhiosa, võimaldades

jälgida trende ja muutusi ajas, võrrelda erinevaid õppetasemeid ja sihtrühmi ning tuvastada varakult

probleeme. Seireandmed on aluseks hõive ja palga tulemuslikkuse mõõdikute, indikaatorite ning

tulemusrahastuse näitajate arvutamisel, et hinnata hariduse asjakohasust ja tulemuslikkust tööturu

vaates.

Üldistatud seiretulemused avalikustatakse Haridussilmas, toetades õppijate teadlikke

erialavalikuid ning pakkudes karjäärinõustajatele ajakohast infot. Õppeasutustele võimaldab

regulaarne seire saada ülevaate oma õppijate, lõpetanute ja katkestanute edasijõudmisest tööturul

ning kasutada neid andmeid praktilise sisendina õppekavade arendamisel, koostöö tugevdamisel

tööandjatega ja tugiteenuste kavandamisel.

2. Temaatilised analüüsid (mitteregulaarsed)

Regulaarset seiret täiendavad temaatilised tööturuedukuse analüüsid, mis keskenduvad kitsamatele

sihtrühmadele, konkreetsetele ajaperioodidele või spetsiifilistele uurimisküsimustele. Nende

uuringute eesmärk on vastata süvitsi küsimustele, mida regulaarne seire üldistatud kujul ei kata,

ning toetada tõenduspõhist hariduspoliitika kujundamist.

Temaatilised analüüsid kasutavad sama seireandmestikku, kuid võimaldavad:

• testida konkreetseid hüpoteese;

• analüüsida üksikute sihtrühmade (nt õpingute ajal töötavad üliõpilased, katkestajad, hari-

duslike erivajadustega õppijad, rahvusvahelise mobiilsuskogemusega üliõpilased) käe-

käiku;

• vaadelda lühemaid või spetsiifilisi ajaperioode;

• selgitada mittehõivatuse põhjuseid ja mustreid detailsemalt;

• hinnata detailsemalt haridustee ja taustategurite seoseid hõive ja palgaga.

Uurimiseesmärgist lähtuvalt keskenduvad temaatilised analüüsid järgmistele küsimustele:

• lõpetanute ja katkestanute edasine haridus‑ ja tööturukäik;

• töötamine õpingute ajal ja selle seos õpitava erialaga;

• rahvusvahelise mobiilsuse mõju edasisele õpiteele ja tööturule siirdumisele;

• mitteõppivate ja mittetöötavate noorte profiilid;

• haridustee valikute ning muude taustategurite mõju hilisemale hõivele ja palgale;

• vanemate haridustaseme mõju edasisele õpiteele ja tööturule siirdumisele;

• Eesti näitajad rahvusvahelises võrdluses.

Analüüsiks vajalik seireandmestik koostatakse erinevate riiklike registrite andmete liitmisel.

Uuring ei hõlma andmete kasutamist üksikisikute hindamiseks ega individuaalsete otsuste

tegemiseks ning tulemusi käsitletakse üksnes üldistatud kujul.

Detailsem registriandmete kirjeldus koos põhjendustega, miks vastavate andmetunnuste kaasamine

on vajalik, on esitatud lisas 1.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Edukus tööturul uuringu eesmärk on anda põhjalik ülevaade haridussüsteemis osalenud ja sealt

lahkunud isikute edasisest tegevusest, et pakkuda vajalikku sisendit erinevate sihtgruppide kohta

hariduspoliitika kujundamiseks ning anda õppeasutustele detailsem ülevaade nende lõpetajate

edasisest tegevusest.

Isiku tuvastamist võimaldavate andmete (isikukood, ees-ja perekonnanimi, sünniaeg) kaasamine

EHISe andmestikku on vajalik põhjusel, et Statistikaametil oleks võimalik siduda EHISe andmed

(õppijad/katkestanud/lõpetanud) isikupõhiselt teiste registrite (Maksu- ja Tolliameti registri,

rahvastikuregistri, rahvastiku statistilise registri, kaitseväekohustuslaste registri,

Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi ja Töötukassa) andmetega. Viidatud andmekomplekt (nimi,

sünniaeg, isikukood) tervikuna on vajalik kaasata põhjusel, et EHISe andmetes on ka

välisüliõpilasi, kellel ei ole Eesti isikukoodi.

Isikupõhine tuvastamine on vajalik ainult Statistikaametile andmestike ühendamiseks. Seejärel

luuakse pseudonüümitud kood ning kogu edasise analüüsi viivad Haridus- ja Teadusministeeriumi

volitusega töötajad läbi ainult pseudonüümitud andmestikega.

Isiku tuvastamise võimalus on äärmiselt piiratud ning õigus selleks on vaid Statistikaameti

konfidentsiaalsuskohustusega töötajatel. Haridus- ja Teadusministeeriumi konfidentsiaalsus-

kohustusega töötajatel on isiku tuvastamise võimalus ainult haridusandmete piires ning ainult kuni

andmed on Statistikaametisse edastatud.

Ilma isikupõhiste andmete sidumiseta oleks võimalik esitada lõpetajate, hõive ja palga statistikat

üksnes agregeeritud kujul. Sellisel juhul puuduks aga võimalus analüüsida keerukamaid ja sisuliselt

olulisi seoseid, mis on vajalikud tõenduspõhise hariduspoliitika kujundamiseks. Näiteks ei oleks

võimalik arvestada isiku kogu vaatlusperioodi jooksul omandatud kõrgeimat haridustaset ning

siduda seda hõive ja palgaga. Samuti poleks võimalik tuvastada konkreetsemaid probleemkohti

sihtgruppide või valdkondade lõikes.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Haridussüsteemi ülesannetest üks peamisi on anda inimestele ettevalmistus edasiseks tööeluks.

Selle ülesande täitmise jälgimiseks vajab nii Haridus- ja Teadusministeerium hariduspoliitika

planeerimisel, korraldamisel ja arendamisel kui ka õppeasutused oma töö planeerimisel sisendit

Eesti haridussüsteemis osalenud/osalevate isikute edasiõppimise ning tööturule suundumise kohta.

Uuringu eesmärk on kõrghariduspoliitika kujundamine, mille läbiviimise alused on järgmised:

• Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimääruse § 5 järgi lõige 6 järgi on ministeeriumi

ülesanne korraldada hariduspoliitika ja õigusaktide mõju hindamist ja selleks vajalike

uuringute ning statistika koostamist. Näiteks võimaldab andmete analüüs välja selgitada,

kui paljud õpilased töötavad õpingute kõrvalt, millisel tasemel ja millistes valdkondades.

Selline teave on oluline edasisteks tegevusteks õpilaste toetussüsteemi arendamisel. Puude

olemasolu ning teave isiku puuduva või osalise töövõime kohta võimaldab anda olulist

sisendit kutse/kõrgharidusõppe kättesaadavuse seisukohalt ning haridussüsteemist

lahkunute edasine käekäik näitab kuivõrd kutse/kõrgharidusõpe panustab nende

rakendumise võimaluste parandamisse.

• Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 üldeesmärgiks

on jälgida, et Eesti inimestel on olemas teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad

teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning et need toetavad Eesti elu edendamist

ja üleilmset säästvat arengut. Üheks selle eesmärgi jälgimise mõõdikuks on hõivatute

osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20–34a inimeste hulgas (%) 1 ja 5 aastat pärast

lõpetamist.

• Kõrghariduse tulemusrahastamise arvestamise korra § 4. (3) ja kutseõppe tegevustoetuse

rakendamise korra § 5 (4) p.2 järgi arvestab riik kutse- ja kõrgkoolide tulemus-rahastamisel

ühiskonna arengu toetamise näitajana edasi õppivate või tööhõives osalevate lõpetanute

osakaalu, mille jaoks on vajalik arvutada vastavad näitajad õppeasutuste ja tasemete lõikes.

• Kõrgharidusseaduse § 43. (4) järgi võetakse ülikooliga sõlmitava halduslepingu ja

rahastuskokkuleppe puhul uue koolitustellimuse planeerimisel arvesse prognoositavat

kõrgharidusega spetsialistide vajadust tööturul. Sama seaduse § 37 (1) osana viiakse

kõrghariduse kvaliteedi hindamiseks kõrgkoolis iga seitsme aasta järel läbi

institutsionaalset akrediteerimist, mille ühe osana hinnatakse, et oleks tagatud lõpetajate

teadmiste ja oskuste vastavus pidevalt muutuvatele tööturu vajadustele ja ühiskonna

ootustele ning selle praktiliseks väljundiks ongi õppeasutustele info selle kohta, kui paljud

lõpetanud rakenduvad tööturul.

• Ka riigi suunatud täiendavad vahendid programmi “Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia

kõrghariduses” ning projekti “IT Akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld-

ja huvihariduses, projekt nr 2021-2027.4.04.24-000” puhul on vajalik jälgida, et lõpetajate

arv vastaks tööturu vajadustele ning et lõpetajad ka jõuaksid nendesse valdkondadesse

tööle. Selle tarbeks on vajalik analüüsida, kui paljud lõpetanutest on rakendunud viidatud

valdkondadega seotud ametikohtadel ja tegevusaladel.

• Kutseõppeasutuse seadus § 3. (1) ja kõrgharidusstandardi § 3. (3) ja (9) järgi on

õppeasutustel ülesanne toetada edasiõppimise ning tööhõive tagamiseks vajalike pädevuste

omandamist, et võimaldada õppijal edukalt toime tulla muutuvas õpi-, elu- ja

töökeskkonnas ning kujundada motivatsiooni elukestvas õppes osalemiseks. Nii

õppekavade väljatöötamisel, arendamisel kui õppetöö korraldamisel peab olema arvestatud

tööturu, ühiskonna ja sihtrühma vajadusi. Selle tarbeks on õppeasutustele vaja ka

kvantitatiivset statistikat, kui paljud nende lõpetanutest rakenduvad (erialasel) tööl ja millist

palka nad teenivad.

• Hõivatud isikute osakaalu ja keskmise palga andmete avalikustamine õppeasutuste,

õppetasemete, õppevaldkondade ja õppesuundade lõikes Haridussilmas

(https://haridussilm.ee) annab erineval tasemel õppijatele võimaluse saada rohkem

taustinfot ning teha selle põhjal teadlikumaid erialavalikuid. Vastavalt lehelt on võimalik

saada sisendit tööturu hõive ja haridustaseme seoste kohta ka näiteks Töötukassa töötjatel

ja karjäärinõustajatel.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.

Isikukoodidega andmetele on ligipääs vaid väga üksikutel inimestel Statistikaametis, kes seovad

EHISe andmed teiste registriandmetega. Edasise analüüsi jaoks kasutatavas andmestikes on

isikukoodid eemaldatud ning pseudonümiseeritud andmeid analüüsib HTMi volitatud töötaja

Statistikaameti teadlaste keskkonnas.

Uuringu tarbeks ei koguta uusi andmeid, vaid selle asemel kasutatakse olemasolevaid

registriandmeid. Seetõttu on tegu andmete taaskasutamisega, mis ei lisa andmesubjektidele

täiendavaid kohustusi.

HTMi volitatud andmete kasutajal ei ole võimalik andmestikku või andmete töödeldud tulemust

Statistikaameti teadlaste keskkonnast alla laadida, vaid töö tulemus tuleb lisada vastavas

keskkonnas selleks ettenähtud kausta ning tulemuse edastavad kasutaja e-postile lõpuks

Statistikaameti töötaja. Enne tulemi kättesaadavaks tegemist kontrollivad Statistikaameti

teenistujad tulemi sisu vastavust aimatavuse reeglitele. Konfidentsiaalsete andmete kasutamise

lepingu kohaselt tagab kasutaja tulemi avaldamise kujul, mis välistab statistilise üksuse tuvastamise

võimaluse.

Uuring ei hõlma andmete kasutamist üksikisikute hindamiseks ega individuaalsete otsuste

tegemiseks.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Andmete liikumise protsess toimub järgnevate sammudena:

• HTM esitab taotluse konfidentsiaalsete andmete kasutamiseks teaduslikult eesmärgil

Statistikaametile koos Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) loaga.

• Statistikaameti konfidentsiaalsusnõukogu positiivse otsuse korral edastab HTM AKI

kinnitatud koosseisus andmed EHISest Statistikaametile Andmevärava vahendusel.

• Statistikaamet pseudonüümiseerib EHISst edastatud isiku andmed.

• Statistikaamet teeb pseudonümiseeritud andmed HTMile kättesaadavaks kujul, mis

võimaldab läbi pseudonümiseeritud identifikaatorite erinevate analüüsi hõlmatavate

andmestike andmeid omavahel ühendada.

• Lisaks EHISest edastatud andmetele teeb Statistikaamet HTMile pseudonümiseeritud kujul

kättesaadavaks andmed AKI kinnitatud andmekoosseisu alusel käesoleva taotluse lisas 1

nimetatud andmekogudest ja andmestikest.

• HTMile ei tehta kättesaadavaks isikukoodide andmestikke ega anta võtit isikukoodide

taastamiseks.

• Statistikaamet lisab pseudonümiseeritud andmestikud HTMile analüüsiks kasutatavasse

kausta Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Seda kausta saab kasutada vaid HTMi kindlaks

määratud kasutajad.

• HTM ühendab pseudonümiseeritud identifikaatorite abil erinevate pseudonümiseeritud

andmestike andmed ja analüüsib neid Statistikaameti teadlaste keskkonnas.

• Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne HTMile väljastamist

konfidentsiaalsuse kontrolli, mille viib läbi Statistikaameti töötaja.

Andmed paiknevad ja nende töötlus toimub Statistikaameti serverites, mis asuvad Eestis.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.

Isikute kategooriad

Uuringu primaarne sihtgrupp on isikud, kes on ajavahemikul 2005–2030:

• õppinud Eesti üldkesk-, kutse- või kõrghariduses,

• lõpetanud vastava õppetaseme või

• katkestanud õpingud.

Konkreetne vaatlusgrupp määratakse iga uuringuploki metoodikas eraldi ning võib hõlmata nt

kindlal aastal lõpetanuid või isikuid kindla staatusega (nt 1, 2, 5 või 10 aastat pärast lõpetamist).

Teatud temaatilistes analüüsides töödeldakse ka primaarse sihtgrupi vanemate andmeid, kuid

üksnes nende isikute vanemate kohta, kes kuuluvad vastava uuringuploki valimisse.

Ühe aasta lõikes on valimi suurusjärk ligikaudu 298 6001 isikut.

Töödeldavad andmekategooriad ja ajaperiood

• Haridusandmed (EHIS): õppimine, katkestamine, lõpetamine, õppetasemed ja

valdkonnad; periood: 2005–2030.

Neid, nn ajaloolisi andmeid kasutatakse piiratud eesmärgil (kõrgeima haridustaseme

tuvastamine, analüüsiperioodi määramine).

• Tööhõive, palk ja ametikoht (Maksu- ja Tolliamet, Töötukassa): periood: 2016–2030.

• Rahvastiku- ja taustaandmed (Rahvastikuregister, Rahvastiku statistiline register,

Sotsiaalkindlustusamet, Kaitseväekohustuslaste register): periood: 2016–2030.

• Vanemate andmed (haridustase EHISes, sotsiaalmajanduslik taust): periood: 2016–

2030, kuid isik, kelle hariduse, tööelu ja vanemate andmete seost analüüsitakse, võib

valimis olla haridusandmete analüüsimise pikemalt tagasiulatuva perioodi raames (alates

2005); kasutatakse vaid temaatilistes analüüsides.

Teiste (mitte EHISe) registrite andmeid töödeldakse ainult nende isikute kohta, kes kuuluvad

vastava uuringuploki valimisse, ning üksnes uurimisküsimuste lahendamiseks vajalikus ulatuses.

1 Erinevate isikute arv on väiksem, sest üks ja sama isik võib ühe õppeaasta jooksul kajastuda nii õppija kui ka

katkestanu või lõpetanuna.

Uuringu ajaraam ja säilitamine

Isikuandmete töötlemiseks taotletakse AKI nõusolekut uuringute tegemiseks kuni 31.12.2030.

Statistikaamet säilitab uuringu jaoks ettevalmistatud andmestikke vastavalt lepingule kuni

31.12.2031, et tagada uuringute jätkusuutlikkus ja vältida andmete hävimist (juhul, kui peale

31.12.2030 jätkub vajadus samasugust uuringut teha).

Analüüsi eesmärkide saavutamiseks on vajalik, et Statistikaamet säilitab ka varasema (kuni

kuupäevani 31.12.2025. a kehtinud) andmete kasutamise lepingu järgi HTMi jaoks ettevalmistatud

andmestikud ning HTMi koostatud seireandmestikud kuni 31.12.2031.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035, kutseõppeasutuse seaduses, kõrgharidusseaduses ja

teistes dokumentides, millele viidatakse taotluse punktis 3 ja mis loovad uuringu läbiviimise

õigusliku aluse, on kirjeldatud haridussüsteemist lahkunute edasijõudmise jälgimist ühe

haridussüsteemi tervikliku toimimise protsessi osana. Seega on analüüsivajaduse lõppemist

keeruline ette näha.

Arvestades siiski, et aja jooksul võib ette tulla muudatusi, mille tõttu haridussüsteemist lahkunute

edasiõppimise ja tööturul rakendumise analüüsi enam taotluses kirjeldatud viisil läbi ei viida,

taotleme Andmekaitse Inspektsiooni nõusolekut uuringute tegemiseks kuni 31.12.2030.

Analüüs pikema ajaperioodi lõikes võimaldab saada põhjalikuma ülevaate erinevate sihtgruppide

käitumisest ja nende õpiradade kujunemisest. Lisaks võimaldab analüüs hinnata, millistes

valdkondades avaldab pikem töökogemus täiendava palga kujunemisele suurimat mõju.

Täpsemalt on erinevate andmekategooriate kohta päringute tegemise periood toodud välja punktis

9.1.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade kasutatavatest registritest ning neis sisalduvate andmete

kaasamise vajadusest. Andmete detailne koosseis koos põhjendustega on toodud lisas 1.

• EHISest saadud lõpetanute/katkestanute/õppijate andmestik vastavate tunnuste lõikes on

vajalik analüüsitava sihtgrupi määratlemiseks ning nende edasiõppimise/õpingute

lõpetamise staatuse tuvastamiseks vastavate osagruppide lõikes.

• EHISest saadud kõrghariduse lõpetanute mobiilsuse andmed võimaldavad uurida õpirändes

osalenute eeliseid tööturule sisenemiseks. Positiivne tulemus võimaldaks anda andmetega

tõendatud kinnituse, mille alusel motiveerida üliõpilasi osalema mobiilsuses ning samal ajal

panustada sisendiga poliitikakujundamisse, töötades välja meetmeid ja taotledes rahastust.

• Rahvastikuregistrist saadud isiku elukoha riigi andmed on vajalikud, et saada teavet selle

kohta, kui paljud siirduvad pärast õpingute lõppu välismaale – st isikud, kelle kohta muidu

puuduks info, miks nad ei ole kuskil arvel.

• Rahvastikuregistrist saadud isiku emakeele tunnuse olemasolu võimaldab võrrelda eesti

keelt emakeelena rääkivate ja muu emakeelega sihtgruppide edasijõudmist, sealhulgas

seda, millisel ametikohal ja valdkonnas nad töötavad ning milline on nende palk.

• Rahvastiku statistilise registrist (RSR) lisatud vanemate hariduse andmed võimaldavad

uurida, kuidas vanemate haridustase mõjutab isiku saavutatud kõrgeimat haridustaset ning

annavad seeläbi ülevaate hariduslikust ebavõrdsusest ühiskonnas.

• Rahvastiku statistilise registrist (RSR) saadud hõiveseisund ja tegevusala on vajalik isiku

hõive staatuse ja tegevusala määratlemiseks, et analüüsida haridussüsteemis

osalenud/lahkunute erialast rakendumist.

• Maksu- ja tolliameti TSD registrist lisatud töötamise tulu, INF1 vormist dividenditulu ja e-

vormist FIE-na saadud tulu kokku võimaldab analüüsida haridussüsteemis osalenute ja

lahkunute tulu teenimist erinevates sektorites ning sidudes andmed teiste registritega uurida

nt. haridustaseme mõju palgale, palgalõhet meeste ja naiste vahel ning seda kuidas lisanduv

haridustase või lõpetamisest möödunud aeg avaldab mõju teenitud tulu.

• Töötamise registrist lisatud kirjed võimaldavad täiendada olemasolevaid RSR registri hõive

ja tegevusala andmeid. Arvestades, et RSR registris kasutatav metoodika paigutab isiku

ainult ühte kindlasse hõive staatusesse ja tegevusalasse, kuigi tal võib aasta jooksul olla

mitu töölepingut ja ta võib töötada muude tegevuste kõrvalt, on vajalik täiendada

erinevatele küsimustele vastamiseks hõive ja tegevusala andmeid ka töötamise registri

andmetega.

• Töötukassa EMPIS registrist lisatud andmed võimaldavad analüüsida, mis sihtgruppides

kulub töö leidmiseks rohkem aega. Samuti võimaldab analüüs leida vastused küsimustele

millised haridustasemed või erialad on suurema töötuse riskiga ning kas töötuks oleku järel

siirdutakse edasi õppima või minnakse hoopis mitte-erialasele tööle?

• Töötukassa TETRIS registrist lisatud kirjed osalise/puuduva töövõime osas annab

taustinfot sihtgrupi kohta, kes muidu oleks statistikas teadmata väärtusega tööturult eemal.

Lisades juurde Sotsiaalkindlustusameti SKAIS andmed puude kohta annab see

kokkuvõtvalt hariduspoliitikasse sisendi puudega isikute kutse/kõrgharidusõppe

kättesaadavuse kohta ning nende lahkumine haridussüsteemist näitab kuivõrd

kutse/kõrgharidusõpe panustab nende rakendumise võimaluste parandamisse.

• Sotsiaalkindlustusameti SKAIS andmed isikute osas, kes on saanud viimasel kalendriaastal

vähemalt ühe päeva vanemahüvitist/lapsehooldustasu ning kaitseväe-kohuslaste registrist

lisatud andmed ajateenistuses oleku kohta annavad infot täiendavate staatuste kohta, mis

põhjustel on isik tööturult ja õpingutest eemal.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad.

• Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS)

• Rahvastikuregister

• Rahvastiku statistiline register (RSR)

• Maksu- ja tolliameti TSD register

• Maksu- ja tolliameti INF1 vorm

• Maksu- ja tolliameti e-vorm

• Maksu- ja tolliameti töötamise register

• Töötukassa EMPIS register

• Töötukassa TETRIS register

• Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem SKAIS

• Kaitseväekohuslaste register

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Haridus- ja Teadusministeeriumi (EHISe vastutav töötleja) on valmis väljastama uuringu eesmärgil

vajalikke andmeid ning Statistikaamet juhul, kui HTM on täitnud eelnevalt punktis 8 mainitud

tingimused.

Riikliku statistika jaoks kogutud teiste registrite andmeid saab Statistikaamet HTM uuringu

läbiviimiseks anda tulenevalt RStS § 38, mis annab Statistikaametile aluse edastada (st. luua

tingimused andmete töötlemiseks Statistikaameti turvalises andmetöötluskeskkonnas) andmeid

kolmandale osapoolele ehk kasutada uuringute tegemiseks.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Andmed pseudonümiseerib Statistikaamet pärast andmete saamist. Uuringut teostavale andmete

kasutajale on andmed kättesaadavad teadlaste keskkonnas ainult pseudonüümitud kujul.

• Statistikaamet pseudonümiseerib EHISst edastatud isiku andmed.

• Statistikaamet teeb pseudonümiseeritud andmed HTMile kättesaadavaks kujul, mis

võimaldab läbi pseudonümiseeritud identifikaatorite erinevate analüüsi hõlmatavate

andmestike andmeid omavahel ühendada.

• Lisaks EHISest edastatud andmetele teeb Statistikaamet HTMile pseudonümiseeritud kujul

kättesaadavaks andmed taotluse lisas 1 nimetatud andmekogudest ja andmestikest.

• HTMile ei tehta kättesaadavaks isikukoodide andmestikke ega anta võtit isikukoodide

taastamiseks.

HTMi edastatud EHISe andmeid ei pseudonümiseerita enne Statistikaametisse Andmeväravasse

edastamist, sest vastasel korral ei oleks võimalik isiku andmeid siduda teiste registri andmetega.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Lisas 1 olevas tabelis on eristatud EHISest edastatud andmed, mis Statistikaameti

pseudonümiseeritud andmestikus puuduvad. Teiste registrite puhul on Statistikaameti teinud

teadlaste keskkonnas HTMi andmete töötlejatejatele kättesaadavaks ainult pseudonümiseeritud

andmestiku.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Andmed pseudonümiseeritakse Statistikaametisse saabumisel kasutades üldist pseudonüümimise

võtit. Pseudonümiseerimisega tegeleb Statistikaametis eraldi tiim ning käesolevat uuringut

teostavatel analüütikutel isikukoodidega ja/või nimedega andmetele ligipääsu ei ole.

Pseudonümiseerimise võtit hoitakse tähtajatult.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.

Pseudonümiseeritud andmete säilitamise tähtaeg lepitakse kokku Statistikaametiga sõlmitavas

andmete kasutamise lepingus, mis sõlmitakse maksimaaltähtajaga 5 aastaks (31.12.2030) ning

tagatakse lepingu alusel ettevalmistatud andmete säilitamine maksimaalselt 10 aastaks.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest?

Jah

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Andmesubjekte ei teavitata individuaalselt,

kuna andmete töötlejatel puuduvad nende

kontaktandmed. Andmesubjekte teavitatakse

isikuandmete töötlemisest HTMi veebilehel https://hm.ee/ministeerium-uudised-ja-

kontakt/kontakt/isikuandmete-

tootlemine#isikuandmete-tootlem--2

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused?

Statistikaameti andmekaitse tingimused on

kirjas Andmekaitse | Statistikaamet

Haridus- ja Teadusministeeriumi isikuandmete

töötlemise tingimused on kirjas Isikuandmete

töötlemine | Haridus- ja Teadusministeerium

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Triin Laasi-Õige

kantsler