| Dokumendiregister | Tallinna Halduskohus |
| Viit | 10-3/17 |
| Registreeritud | 11.03.2026 |
| Sünkroonitud | 12.03.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 10 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs |
| Sari | 10-3 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 10-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | Reeli Kartau |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
EELNÕU
23.02.2026
SISEMINISTER
MÄÄRUS
2026. a nr
Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu
Määrus kehtestatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 23 lõike 7 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse ebaseaduslikult Eestis viibiva välismaalase, rahvusvahelise kaitse
taotleja ning vastutavale liikmesriigile üleantava välismaalase (edaspidi koos välismaalane)
kinnipidamise loa taotluses (edaspidi taotluses) esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate
dokumentide loetelu.
(2) Käesolevat määrust kohaldatakse ka välismaalase kinnipidamise tähtaja pikendamise
taotlusele.
§ 2. Taotluses esitatavate andmete loetelu
(1) Taotluses esitatakse taotluse kohta järgmised andmed:
1) taotluse koostamise kuupäev ja koht;
2) taotluse koostanud ametniku ametiasutus, ametinimetus, ees- ja perekonnanimi ning allkiri.
(2) Taotluses esitatakse välismaalase kohta järgmised andmed:
1) isiku üldandmed (nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, emakeel,
sugu ja kontaktandmed);
2) pseudonüümid ja eelmised nimed nende olemasolul;
3) eelmised kodakondsused;
4) sünnikoht riigi täpsusega;
5) muud keeled, mida isik oskab.
(3) Taotluses esitatakse kinnipidamise asjaolude kohta järgmised andmed:
1) isikusamasuse tuvastamise viis;
2) ebaseaduslikult Eestisse sisenemise või siin viibimise asjaolud;
3) kinnipidamise õiguslik alus ja põhjendus;
4) järelevalvemeetmete kohaldamata jätmise põhjendus;
5) põgenemisohu korral põgenemisohu andmed;
6) muud kinnipidamise seisukohast tähtsust omavad asjaolud, sealhulgas terviseandmed,
erivajadused ning Eestis viibivate perekonnaliikmete andmed.
(4) Rahvusvahelise kaitse taotleja kohta esitatakse taotluses järgmised andmed:
1) käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3, välja arvatud lõike 3 punktis 4 nimetatud andmed;
2) rahvusvahelise kaitse saamise sooviavalduse registreerimise ja vastuvõtmise ning menetluse
etapi andmed või vastutavale liikmesriigile üleandmise menetluse andmed;
3) kinnipidamise alternatiivi kohaldamata jätmise põhjendus.
2
§ 3. Taotlusega koos esitatavad lisadokumendid
Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) foto;
2) kinnipidamise protokoll;
3) isiku tuvastamise dokumendi koopia selle olemasolul;
4) lahkumisettekirjutus või sisenemiskeelu otsus selle olemasolul;
5) muud dokumendid, mis kinnitavad taotluse aluseks olevaid asjaolusid.
§ 4. Taotluse ja lisadokumentide esitamine
Taotlus esitatakse võimalusel turvalise riigi andmevahetuse platvormi X-tee kaudu. Tehnilise
takistuse korral võib taotluse esitada muul turvalisel viisil elektrooniliselt.
§ 5. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
1
Siseministri määruse „Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate
andmete ja tõendite loetelu“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga kehtestatakse kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite
loetelu.
Välismaalase kinnipidamise loa taotlemine toimub välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 66 lõikes 1 või väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduse (edaspidi VSS) § 23 lõikes 3 sätestatud korras. Praegu pole rahvusvahelise kaitse
taotlejate ja ebaseaduslikult Eestis viibivate välismaalaste kinnipidamiseks halduskohtult loa
taotlemise vormi kehtestatud. Seetõttu on kohtutele esitavate taotluste sisu ja kvaliteet
piirkonniti väga ebaühtlane. Praktikas on esinenud juhtumeid, kus kinnipidamise taotlus
sisaldab välismaalase kinnipidamise seisukohast mittevajalikku teavet või selles on olulised
kaalutlused (nt välismaalase kuulumine haavatavesse gruppi) jäetud välja toomata. Rändesurve
olukorras, kus välismaalaste kinnipidamise toimingute tegemisele tuleb kaasata ka PPA
ametnikke, kellel ei pruugi olla kogemusi kinnipidamise taotluste koostamisel, võib taotluse
vorminõuete puudumine tõsta riski, et välismaalase kinnipidamise kohtulikku kontrolli ei jõuta
48 tunni jooksul alates tema kinnipidamisest läbi viia.
Eelnõu eesmärk on harmoniseerida välismaalase kinnipidamise loa taotlemisele esitatavaid
nõuded, et seeläbi kiirendada kinnipidamise kohtulikku kontrolli ning parandada taotluste
kvaliteeti. Taotluses esitavate andmete ühtse loetelu kehtestamine aitab kaasa, et PPA saaks
tulevikus kinnipidamise taotlused e-toimiku vahendusel edastada otse kohtute infosüsteemi.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunikud Anneli Viks
([email protected]) ja Ele Russak ([email protected]). Eelnõu ja
seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Margit
Veskimäe ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on Riigikogu menetluses oleva VRKS-i eelnõu 831 SE rakendusakt.
Eelnõu aitab kaasa Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete täitmisele.
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on ühtlustada välismaalase kinnipidamise loa taotlemisele esitatavaid nõuded,
et seeläbi kiirendada kinnipidamise kohtulikku kontrolli ning parandada kinnipidamise taotluste
kvaliteeti. Taotluses esitatavate andmete ühtse loetelu kehtestamine aitab kaasa, et PPA saaks
tulevikus kinnipidamise taotlused e-toimiku vahendusel edastada otse kohtute infosüsteemi.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
2
Eelnõu koosneb 5 paragrahvist.
Eelnõu §-ga 1 piiritletakse määruse reguleerimisala. Välismaalast, kellel puudub Eestis
viibimiseks seaduslik alus, võib kinni pidada VSS § 23 lõikes 2 sätestatud alusel, kui muid
järelevalvemeeteid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada tema väljasõidukohustuse
ettevalmistamiseks või selle täitmiseks. Rahvusvahelise kaitse taotleja ja vastutavale
liikmesriigile üleantava välismaalase kinnipidamise alused on sätestatud VRKS § 65 lõikes 2.
Välismaalase kinnipidamiseks üle 48 tunni tuleb PPA-l või KAPO-l taotleda välismaalase
kinnipidamiseks halduskohtult luba.
VSS § 23 lõike 7 alusel kehtestatakse määrusega ebaseaduslikult Eestis viibiva välismaalase ja
rahvusvahelise kaitse taotleja või vastutavale liikmesriigile üleantava välismaalase
kinnipidamise loa taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu.
Määrust kohaldatakse ka taotlustele, millega soovitakse Eestis ebaseaduslikult riigis viibiva
välismaalase või rahvusvahelise kaitse taotleja või vastutavale liikmesriigile üleantava
välismaalase (edaspidi koos välismaalane) kinnipidamist pikendada vastavalt VSS §-s 25 või
VRKS §-s 66 sätestatud korrale.
Eelnõu §-des 2 ja 3 sätestatakse välismaalase kinnipidamise loa taotluses esitatavate andmete
ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu. Andmed ja dokumendid, mida PPA või KAPO
peab välismaalase kinnipidamise loa taotluses esitama, saab jaotada nelja suuremasse
kategooriasse:
1) kinnipeetud välismaalase isikuga seotud andmed;
2) välismaalase kinnipidamisega seotud andmed;
3) välismaalase kinnipidamise proportsionaalsuse hindamisega seotud andmed;
4) taotluse koostamisega seotud andmed.
Välismaalase kinnipidamisel on oluline esmalt teha kindlaks välismaalase isik. Selleks tuleb
välja selgitada tema eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, pseudonüümid ja eelmised
nimed, muud kasutatavad nimed, Eesti isikukood selle olemasolul, sünniaeg, sünnikoht riigi
täpsusega, sugu, kodakondsus või kodakondsused. Kinnipidamise loa taotluses tuleb ka
märkida, kas isik on tuvastatud tema isikut tõendava dokumendi alusel või seda on tehtud
üksnes isiku või tunnistajate ütluste põhjal või muul viisil, nt päringute kaudu Eesti või EL
infosüsteemidesse. Kui välismaalasel on kaasas tema isikut tõendav dokument või
reisidokument, tuleb taotlusele lisada ka dokumendi koopia. Arvestades, et taotlus sisaldab juba
isiku tuvastamise andmeid ja viisi ning taotlusele peab lisama kinnipeetud välismaalase foto,
pole PPA-l või KAPO-l edaspidi enam vaja kohtule esitada isiku tuvastamise akti. Seeläbi
väheneb PPA ja KAPO töökoormus välismaalase kinnipidamisega seotud toimingute
tegemisel.
Välismaalase isikuandmeid, sh biomeetrilisi andmeid ja välismaalase isikut tõendava
dokumendiga seotud andmeid kogutakse ka praegu välismaalase väljasõidukohustuse
menetluse läbiviimisel ning kantakse need Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud
välismaalaste andmekogusse (edaspidi ILLEGAAL andmekogu). Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määruse (EL) 2024/13561 (edaspidi taustakontrolli määrus) rakendumisel, võib
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse kolmanda riigi kodanike
taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL)
2019/817 (ELT L, 2024/1356, 22.05.2024)
3
välispiiri ületanud välismaalase isiku tuvastamisega seotud menetlustoimingud teha juba
taustakontrolli läbiviimisel.
Rahvusvahelise kaitse taotleja isikuandmeid, sh biomeetrilisi andmeid ja isikut tõendava
dokumendi või reisidokumendiga seotud andmeid kogutakse rahvusvahelise kaitse ja elamisloa
taotluse menetluses. Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 27 alusel ja määruse
(EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 17 alusel tuleb PPA-l taotleja kohta töödelda
RAKS andmekogus muuhulgas järgmisi andmeid: taotleja nimi, sünniaeg ja -koht, sugu,
kodakondsus või kodakondsuse puudumine ja muud taotleja isikuandmed; sõrmejälgede
andmed; näokujutis; olemasolu korral isikut tõendava või reisidokumendi liik ja number, välja
andnud riigi kolmetäheline kood ja dokumendi kehtivusaeg; olemasolu korral isikut tõendava
või reisidokumendi skaneeritud värvikoopia koos märkega selle autentsuse kohta, või kui see
ei ole kättesaadav, siis selle kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku tuvastamist
hõlbustava muu dokumendi skaneeritud värvikoopia koos märkega selle autentsuse kohta.
Välismaalase kinnipidamise korral tuleb koostada välismaalase kinnipidamise protokoll, milles
tuleb lisaks välismaalase isikuandmetele kajastada ka välismaalase kinnipidamise faktilised
asjaolud, kinnipidamise õiguslik alus ning kaalutlused. Praktikas koostatakse välismaalase
kinnipidamise protokoll elektroonselt ILLEGAAL andmekogus. Seega on võimalik luua
tehniline lahendus, millega välismaalase kinnipidamisega seotud andmed kantakse
kinnipidamise protokollilt automaatselt välismaalase kinnipidamise loa taotlusele üle. Sama
tehniline võimekus on loodud ka RAKS andmekogus.
Välismaalase kinnipidamise põhjendused tuleb taotluses esitada iga kinnipidamise õigusliku
aluse kohta. Kui välismaalase kinnipidamine on vajalik näiteks VSS § 23 lõike 2 punkti 3 alusel
(esineb põgenemise oht), peab taotluses esitama faktilised asjaolud ja põhjendused, miks on
alust arvata, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht vastavalt VSS §-s 68 sätestatud ühele
või mitmele kriteeriumile. Taotlusele tuleb lisada võimaluse korral ka tõendid, mis kinnitavad
taotluse aluseks olevaid asjaolusid. Näiteks välismaalase ebaseaduslikku Eestisse sisenemist
või siin viibimist saab tõendada sisenemiskeelu otsuse või lahkumisettekirjutusega.
Välismaalase kinnipidamine on äärmuslik abinõu, mida võib kasutada vaid siis, kui muud
järelevalvemeetmed või kinnipidamise alternatiivid ei ole piisavalt tõhusad, kusjuures hinnang
tuleb anda igal üksikjuhtumil kõiki välismaalasega seotud asjaolusid arvestades. Seetõttu on
oluline, et ka välismaalase kinnipidamise loa taotluses esitatakse välismaalase kinnipidamise
seisukohast tähtsust omavad asjaolud (nt välismaalase tervislik seisund, tuvastatud
erivajadused, Eestis viibivad perekonnaliikmed, alaealisus) ning esitatakse põhjendused, miks
näiteks VSS § 10 lõikes 2 sätestatud järelevalvemeetmed (nt dokumendi hoiule võtmine,
elamine kindlaks määratud elukohas jne) ei taga, et välismaalane väljasõidukohustuse
menetlusest kõrvale ei hoiaks. Rahvusvahelise kaitse taotleja puhul tuleb erivajaduse
olemasolul täpsustada, kas tegemist on menetlusliku või vastuvõtu erivajadusega.
Välismaalase kinnipidamise loa taotlusele tuleb märkida taotluse koostaja andmed: ametniku
ametiasutus, ametinimetus, ees- ja perekonnanimi ning allkiri. Need andmed on vajalikud, et
vajaduse korral saaks kohus taotluse koostanud ametnikuga ühendust võtta, kui see on näiteks
vajalik taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
Eelnõu §-s 4 võimaldab tulevikus, kui asjaomased arendustööd on tehtud, PPA-l või KAPO-l
välismaalase kinnipidamise loa taotluse edastada ILLEGAAL andmekogust või RAKS
andmekogust e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu kohtute infosüsteemi. Infosüsteemide
4
vaheline andmevahetus aitab hoida kokku menetlusressurssi, aga hoida ära ka andmete
korduvalt käsitsi sisestamisest tulenevaid vigu.
Eelnõu §-s 5 nähakse ette määruse jõustumine 12. juunil 2026, sest siis jõustub välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seadus ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega. Eelnõus on arvestatud Euroopa Liidu õigusega ning
viidud Eesti siseriiklik õigus sellega vastavusse. Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Liidu
õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste
nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide
kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98–107);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346, millega sätestatakse
rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (ELT L, 2024/1346, 22.05.2024);
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348, millega luuakse
rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv
2013/32/EL (ELT L, 2024/1348, 22.05.2024);
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1349, millega kehtestatakse piiril
toimuv tagasisaatmismenetlus ja muudetakse määrust (EL) 2021/1148 (ELT L,
2024/1349, 22.5.2024);
5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1350, millega luuakse liidu
ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistik ning muudetakse
määrust (EL) 2021/1147 (ELT L, 2024/1350, 22.05.2024);
6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja
rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060
ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/2013 (ELT L 2024/1351, 22.05.2024);
7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse
kolmanda riigi kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr
767/2008, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356,
22.05.2024).
Eelnõu koostamisel on arvestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis on kooskõlas
isikuandmete kaitse üldmäärusega,
5. Määruse mõjud
Muudatustega kaasnevad mõjud riigiasutuste korraldusele ja siseturvalisusele.
5.1. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sihtrühm: Eestis ebaseaduslikult viibivad välismaalased või rahvusvahelise kaitse taotlejad,
kelle suhtes kohaldatakse kinnipidamist pikemalt kui 48 tundi. Aastas kohustatakse
lahkumisettekirjutusega lahkuma ca 1200 Eestis viibimise aluseta välismaalast. Üldjuhul
täidavad need välismaalased lahkumiskohustuse vabatahtlikult. Väljasaadetavaid, kelle
lahkumiskohustus tuleb pöörata täitmisele kinnipidamise teel, on aastas ca 100. Seega on
sihtrühm väike.
5
Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väike. Eelnõuga ei muudeta Eestis ebaseaduslikult
viibivate välismaalaste või rahvusvahelise kaitse taotlejate kinnipidamise aluseid ega
kinnipidamiseks loa taotlemise korda. Seetõttu võib muudatuse mõju riigi julgeolekule pidada
väikeseks. Küll loob eelnõu aluse, et tulevikus saaks välismaalase kinnipidamise taotlused
edastada PPA menetlusinfosüsteemist otse kohtute infosüsteemi. Sellega vähendatakse riski, et
välismaalaste kinnipidamise kohtulikku kontrolli (eriti rändesurve olukorras) ei jõuta 48 tunni
jooksul läbi viia. Mõju on väheoluline ja see esineb harva, kuna muudatused puudutavad vaid
neid välismaalasi, kelle kinnipidamine on vajalik, et teha kindlaks väljasõidukohustus või viia
läbi Eestist lahkuma kohustamise menetlus. Enamasti välismaalane väga tihti sellisesse
olukorda ei satu.
Ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole. Eelnõuga ei muudeta välismaalase kinnipidamise
põhimõtteid.
5.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Sihtrühm: PPA, KAPO ja halduskohtud. Muudatused puudutavad PPA migratsioonijärelevalve
ametnikke ning kinnipidamistaotlusi lahendavaid halduskohtu kohtunikke (27
halduskohtunikku) ja muud personali.
Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väike. Muudatus ei too sihtrühmale kaasa erilisi muutusi
ega kohanemisvajadust, sest eelnõuga ei muudeta välismaalase kinnipidamise loa taotluse
põhielemente. Jätkuvalt tuleb halduskohtule esitada faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis
põhistavad välismaalase kinnipidamise vajalikkust. Kuivõrd eelnõuga harmoniseeritakse
välismaalase kinnipidamise loa taotlemisele esitatavaid nõuded, võimaldab see kiirendada
välismaalase kinnipidamise kohtulikku kontrolli ning parandada taotluste kvaliteeti. Seega on
muudatustel positiivne mõju riigiasutuste ja kohtute töökorraldusele.
Ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole. PPA ja KAPO ametnike töökorraldus ei muutu
oluliselt. Pigem võib eeldada, et nende töömaht väheneb, sest IT-lahendusega on võimalik
välismaalase kinnipidamise protokollist, mis täidetakse ILLEGAAL andmekogus, kanda
automaatselt välismaalase kinnipidamise loa taotlusele.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Muudatuste rakendamine toob kaasa:
1) infosüsteemide arendamise ja haldamise kulud ning
2) koolitus- ja teavitustegevuse kulud.
Muudatuste rakendamine eeldab infotehnoloogilisi arendustöid ILLEGAAL andmekogus ja
rahvusvahelise kaitse andmise registris. Need arendused on kavas rahastada varjupaiga- ja
rände pakti rakendamiseks eraldatud EL vahenditest.
Otsest mõõdetavat rahalist tulu muudatuste rakendamisega ei kaasne. Menetluskeskkonna
kaasajastamine tagab paindlikkuse, mis võimaldab tulevikus rakendada selles tõhusamalt
erinevaid muudatusi. Seeläbi hoitakse kokku ka arenduskulusid.
7. Määruse jõustumine
6
Määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal. Jõustumisaeg on seotud VRKS-i jõustumisega samal
kuupäeval.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja
Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tallinna Halduskohtule, Tartu
Halduskohtule, Kaitsepolitseiametile, PPA-le ja SMIT-ile.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Justiits- ja Digiministeerium
11.03.2026 nr 1-6/3422-1
Siseministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Siseministeerium esitab Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks ning Politsei- ja
Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile, Tallinna Halduskohtule, Tartu Halduskohtule ja SMIT-
ile arvamuse avaldamiseks Siseministri määruse „Kinnipidamiseks loa saamise taotluses
esitatavate andmete ja tõendite loetelu“ eelnõu. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude
infosüsteemis (EIS).
Palume Teie kooskõlastust ja arvamust kümne tööpäeva jooksul alates eelnõu
avaldamisest EISis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Arvamuse avaldamiseks:
Politsei- ja Piirivalveamet
Kaitsepolitseiamet
Tallinna Halduskohus
Tartu Halduskohus
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
|
1
EELNÕU
23.02.2026
SISEMINISTER
MÄÄRUS
2026. a nr
Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu
Määrus kehtestatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 23 lõike 7 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse ebaseaduslikult Eestis viibiva välismaalase, rahvusvahelise kaitse
taotleja ning vastutavale liikmesriigile üleantava välismaalase (edaspidi koos välismaalane)
kinnipidamise loa taotluses (edaspidi taotluses) esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate
dokumentide loetelu.
(2) Käesolevat määrust kohaldatakse ka välismaalase kinnipidamise tähtaja pikendamise
taotlusele.
§ 2. Taotluses esitatavate andmete loetelu
(1) Taotluses esitatakse taotluse kohta järgmised andmed:
1) taotluse koostamise kuupäev ja koht;
2) taotluse koostanud ametniku ametiasutus, ametinimetus, ees- ja perekonnanimi ning allkiri.
(2) Taotluses esitatakse välismaalase kohta järgmised andmed:
1) isiku üldandmed (nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, emakeel,
sugu ja kontaktandmed);
2) pseudonüümid ja eelmised nimed nende olemasolul;
3) eelmised kodakondsused;
4) sünnikoht riigi täpsusega;
5) muud keeled, mida isik oskab.
(3) Taotluses esitatakse kinnipidamise asjaolude kohta järgmised andmed:
1) isikusamasuse tuvastamise viis;
2) ebaseaduslikult Eestisse sisenemise või siin viibimise asjaolud;
3) kinnipidamise õiguslik alus ja põhjendus;
4) järelevalvemeetmete kohaldamata jätmise põhjendus;
5) põgenemisohu korral põgenemisohu andmed;
6) muud kinnipidamise seisukohast tähtsust omavad asjaolud, sealhulgas terviseandmed,
erivajadused ning Eestis viibivate perekonnaliikmete andmed.
(4) Rahvusvahelise kaitse taotleja kohta esitatakse taotluses järgmised andmed:
1) käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3, välja arvatud lõike 3 punktis 4 nimetatud andmed;
2) rahvusvahelise kaitse saamise sooviavalduse registreerimise ja vastuvõtmise ning menetluse
etapi andmed või vastutavale liikmesriigile üleandmise menetluse andmed;
3) kinnipidamise alternatiivi kohaldamata jätmise põhjendus.
2
§ 3. Taotlusega koos esitatavad lisadokumendid
Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) foto;
2) kinnipidamise protokoll;
3) isiku tuvastamise dokumendi koopia selle olemasolul;
4) lahkumisettekirjutus või sisenemiskeelu otsus selle olemasolul;
5) muud dokumendid, mis kinnitavad taotluse aluseks olevaid asjaolusid.
§ 4. Taotluse ja lisadokumentide esitamine
Taotlus esitatakse võimalusel turvalise riigi andmevahetuse platvormi X-tee kaudu. Tehnilise
takistuse korral võib taotluse esitada muul turvalisel viisil elektrooniliselt.
§ 5. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
1
Siseministri määruse „Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate
andmete ja tõendite loetelu“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga kehtestatakse kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite
loetelu.
Välismaalase kinnipidamise loa taotlemine toimub välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 66 lõikes 1 või väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduse (edaspidi VSS) § 23 lõikes 3 sätestatud korras. Praegu pole rahvusvahelise kaitse
taotlejate ja ebaseaduslikult Eestis viibivate välismaalaste kinnipidamiseks halduskohtult loa
taotlemise vormi kehtestatud. Seetõttu on kohtutele esitavate taotluste sisu ja kvaliteet
piirkonniti väga ebaühtlane. Praktikas on esinenud juhtumeid, kus kinnipidamise taotlus
sisaldab välismaalase kinnipidamise seisukohast mittevajalikku teavet või selles on olulised
kaalutlused (nt välismaalase kuulumine haavatavesse gruppi) jäetud välja toomata. Rändesurve
olukorras, kus välismaalaste kinnipidamise toimingute tegemisele tuleb kaasata ka PPA
ametnikke, kellel ei pruugi olla kogemusi kinnipidamise taotluste koostamisel, võib taotluse
vorminõuete puudumine tõsta riski, et välismaalase kinnipidamise kohtulikku kontrolli ei jõuta
48 tunni jooksul alates tema kinnipidamisest läbi viia.
Eelnõu eesmärk on harmoniseerida välismaalase kinnipidamise loa taotlemisele esitatavaid
nõuded, et seeläbi kiirendada kinnipidamise kohtulikku kontrolli ning parandada taotluste
kvaliteeti. Taotluses esitavate andmete ühtse loetelu kehtestamine aitab kaasa, et PPA saaks
tulevikus kinnipidamise taotlused e-toimiku vahendusel edastada otse kohtute infosüsteemi.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunikud Anneli Viks
([email protected]) ja Ele Russak ([email protected]). Eelnõu ja
seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Margit
Veskimäe ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on Riigikogu menetluses oleva VRKS-i eelnõu 831 SE rakendusakt.
Eelnõu aitab kaasa Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete täitmisele.
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on ühtlustada välismaalase kinnipidamise loa taotlemisele esitatavaid nõuded,
et seeläbi kiirendada kinnipidamise kohtulikku kontrolli ning parandada kinnipidamise taotluste
kvaliteeti. Taotluses esitatavate andmete ühtse loetelu kehtestamine aitab kaasa, et PPA saaks
tulevikus kinnipidamise taotlused e-toimiku vahendusel edastada otse kohtute infosüsteemi.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
2
Eelnõu koosneb 5 paragrahvist.
Eelnõu §-ga 1 piiritletakse määruse reguleerimisala. Välismaalast, kellel puudub Eestis
viibimiseks seaduslik alus, võib kinni pidada VSS § 23 lõikes 2 sätestatud alusel, kui muid
järelevalvemeeteid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada tema väljasõidukohustuse
ettevalmistamiseks või selle täitmiseks. Rahvusvahelise kaitse taotleja ja vastutavale
liikmesriigile üleantava välismaalase kinnipidamise alused on sätestatud VRKS § 65 lõikes 2.
Välismaalase kinnipidamiseks üle 48 tunni tuleb PPA-l või KAPO-l taotleda välismaalase
kinnipidamiseks halduskohtult luba.
VSS § 23 lõike 7 alusel kehtestatakse määrusega ebaseaduslikult Eestis viibiva välismaalase ja
rahvusvahelise kaitse taotleja või vastutavale liikmesriigile üleantava välismaalase
kinnipidamise loa taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu.
Määrust kohaldatakse ka taotlustele, millega soovitakse Eestis ebaseaduslikult riigis viibiva
välismaalase või rahvusvahelise kaitse taotleja või vastutavale liikmesriigile üleantava
välismaalase (edaspidi koos välismaalane) kinnipidamist pikendada vastavalt VSS §-s 25 või
VRKS §-s 66 sätestatud korrale.
Eelnõu §-des 2 ja 3 sätestatakse välismaalase kinnipidamise loa taotluses esitatavate andmete
ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu. Andmed ja dokumendid, mida PPA või KAPO
peab välismaalase kinnipidamise loa taotluses esitama, saab jaotada nelja suuremasse
kategooriasse:
1) kinnipeetud välismaalase isikuga seotud andmed;
2) välismaalase kinnipidamisega seotud andmed;
3) välismaalase kinnipidamise proportsionaalsuse hindamisega seotud andmed;
4) taotluse koostamisega seotud andmed.
Välismaalase kinnipidamisel on oluline esmalt teha kindlaks välismaalase isik. Selleks tuleb
välja selgitada tema eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, pseudonüümid ja eelmised
nimed, muud kasutatavad nimed, Eesti isikukood selle olemasolul, sünniaeg, sünnikoht riigi
täpsusega, sugu, kodakondsus või kodakondsused. Kinnipidamise loa taotluses tuleb ka
märkida, kas isik on tuvastatud tema isikut tõendava dokumendi alusel või seda on tehtud
üksnes isiku või tunnistajate ütluste põhjal või muul viisil, nt päringute kaudu Eesti või EL
infosüsteemidesse. Kui välismaalasel on kaasas tema isikut tõendav dokument või
reisidokument, tuleb taotlusele lisada ka dokumendi koopia. Arvestades, et taotlus sisaldab juba
isiku tuvastamise andmeid ja viisi ning taotlusele peab lisama kinnipeetud välismaalase foto,
pole PPA-l või KAPO-l edaspidi enam vaja kohtule esitada isiku tuvastamise akti. Seeläbi
väheneb PPA ja KAPO töökoormus välismaalase kinnipidamisega seotud toimingute
tegemisel.
Välismaalase isikuandmeid, sh biomeetrilisi andmeid ja välismaalase isikut tõendava
dokumendiga seotud andmeid kogutakse ka praegu välismaalase väljasõidukohustuse
menetluse läbiviimisel ning kantakse need Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud
välismaalaste andmekogusse (edaspidi ILLEGAAL andmekogu). Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määruse (EL) 2024/13561 (edaspidi taustakontrolli määrus) rakendumisel, võib
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse kolmanda riigi kodanike
taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL)
2019/817 (ELT L, 2024/1356, 22.05.2024)
3
välispiiri ületanud välismaalase isiku tuvastamisega seotud menetlustoimingud teha juba
taustakontrolli läbiviimisel.
Rahvusvahelise kaitse taotleja isikuandmeid, sh biomeetrilisi andmeid ja isikut tõendava
dokumendi või reisidokumendiga seotud andmeid kogutakse rahvusvahelise kaitse ja elamisloa
taotluse menetluses. Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 27 alusel ja määruse
(EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta) artikli 17 alusel tuleb PPA-l taotleja kohta töödelda
RAKS andmekogus muuhulgas järgmisi andmeid: taotleja nimi, sünniaeg ja -koht, sugu,
kodakondsus või kodakondsuse puudumine ja muud taotleja isikuandmed; sõrmejälgede
andmed; näokujutis; olemasolu korral isikut tõendava või reisidokumendi liik ja number, välja
andnud riigi kolmetäheline kood ja dokumendi kehtivusaeg; olemasolu korral isikut tõendava
või reisidokumendi skaneeritud värvikoopia koos märkega selle autentsuse kohta, või kui see
ei ole kättesaadav, siis selle kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku tuvastamist
hõlbustava muu dokumendi skaneeritud värvikoopia koos märkega selle autentsuse kohta.
Välismaalase kinnipidamise korral tuleb koostada välismaalase kinnipidamise protokoll, milles
tuleb lisaks välismaalase isikuandmetele kajastada ka välismaalase kinnipidamise faktilised
asjaolud, kinnipidamise õiguslik alus ning kaalutlused. Praktikas koostatakse välismaalase
kinnipidamise protokoll elektroonselt ILLEGAAL andmekogus. Seega on võimalik luua
tehniline lahendus, millega välismaalase kinnipidamisega seotud andmed kantakse
kinnipidamise protokollilt automaatselt välismaalase kinnipidamise loa taotlusele üle. Sama
tehniline võimekus on loodud ka RAKS andmekogus.
Välismaalase kinnipidamise põhjendused tuleb taotluses esitada iga kinnipidamise õigusliku
aluse kohta. Kui välismaalase kinnipidamine on vajalik näiteks VSS § 23 lõike 2 punkti 3 alusel
(esineb põgenemise oht), peab taotluses esitama faktilised asjaolud ja põhjendused, miks on
alust arvata, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht vastavalt VSS §-s 68 sätestatud ühele
või mitmele kriteeriumile. Taotlusele tuleb lisada võimaluse korral ka tõendid, mis kinnitavad
taotluse aluseks olevaid asjaolusid. Näiteks välismaalase ebaseaduslikku Eestisse sisenemist
või siin viibimist saab tõendada sisenemiskeelu otsuse või lahkumisettekirjutusega.
Välismaalase kinnipidamine on äärmuslik abinõu, mida võib kasutada vaid siis, kui muud
järelevalvemeetmed või kinnipidamise alternatiivid ei ole piisavalt tõhusad, kusjuures hinnang
tuleb anda igal üksikjuhtumil kõiki välismaalasega seotud asjaolusid arvestades. Seetõttu on
oluline, et ka välismaalase kinnipidamise loa taotluses esitatakse välismaalase kinnipidamise
seisukohast tähtsust omavad asjaolud (nt välismaalase tervislik seisund, tuvastatud
erivajadused, Eestis viibivad perekonnaliikmed, alaealisus) ning esitatakse põhjendused, miks
näiteks VSS § 10 lõikes 2 sätestatud järelevalvemeetmed (nt dokumendi hoiule võtmine,
elamine kindlaks määratud elukohas jne) ei taga, et välismaalane väljasõidukohustuse
menetlusest kõrvale ei hoiaks. Rahvusvahelise kaitse taotleja puhul tuleb erivajaduse
olemasolul täpsustada, kas tegemist on menetlusliku või vastuvõtu erivajadusega.
Välismaalase kinnipidamise loa taotlusele tuleb märkida taotluse koostaja andmed: ametniku
ametiasutus, ametinimetus, ees- ja perekonnanimi ning allkiri. Need andmed on vajalikud, et
vajaduse korral saaks kohus taotluse koostanud ametnikuga ühendust võtta, kui see on näiteks
vajalik taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
Eelnõu §-s 4 võimaldab tulevikus, kui asjaomased arendustööd on tehtud, PPA-l või KAPO-l
välismaalase kinnipidamise loa taotluse edastada ILLEGAAL andmekogust või RAKS
andmekogust e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu kohtute infosüsteemi. Infosüsteemide
4
vaheline andmevahetus aitab hoida kokku menetlusressurssi, aga hoida ära ka andmete
korduvalt käsitsi sisestamisest tulenevaid vigu.
Eelnõu §-s 5 nähakse ette määruse jõustumine 12. juunil 2026, sest siis jõustub välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seadus ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega. Eelnõus on arvestatud Euroopa Liidu õigusega ning
viidud Eesti siseriiklik õigus sellega vastavusse. Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Liidu
õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste
nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide
kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98–107);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346, millega sätestatakse
rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (ELT L, 2024/1346, 22.05.2024);
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348, millega luuakse
rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv
2013/32/EL (ELT L, 2024/1348, 22.05.2024);
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1349, millega kehtestatakse piiril
toimuv tagasisaatmismenetlus ja muudetakse määrust (EL) 2021/1148 (ELT L,
2024/1349, 22.5.2024);
5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1350, millega luuakse liidu
ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistik ning muudetakse
määrust (EL) 2021/1147 (ELT L, 2024/1350, 22.05.2024);
6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja
rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060
ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/2013 (ELT L 2024/1351, 22.05.2024);
7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse
kolmanda riigi kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr
767/2008, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356,
22.05.2024).
Eelnõu koostamisel on arvestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis on kooskõlas
isikuandmete kaitse üldmäärusega,
5. Määruse mõjud
Muudatustega kaasnevad mõjud riigiasutuste korraldusele ja siseturvalisusele.
5.1. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sihtrühm: Eestis ebaseaduslikult viibivad välismaalased või rahvusvahelise kaitse taotlejad,
kelle suhtes kohaldatakse kinnipidamist pikemalt kui 48 tundi. Aastas kohustatakse
lahkumisettekirjutusega lahkuma ca 1200 Eestis viibimise aluseta välismaalast. Üldjuhul
täidavad need välismaalased lahkumiskohustuse vabatahtlikult. Väljasaadetavaid, kelle
lahkumiskohustus tuleb pöörata täitmisele kinnipidamise teel, on aastas ca 100. Seega on
sihtrühm väike.
5
Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väike. Eelnõuga ei muudeta Eestis ebaseaduslikult
viibivate välismaalaste või rahvusvahelise kaitse taotlejate kinnipidamise aluseid ega
kinnipidamiseks loa taotlemise korda. Seetõttu võib muudatuse mõju riigi julgeolekule pidada
väikeseks. Küll loob eelnõu aluse, et tulevikus saaks välismaalase kinnipidamise taotlused
edastada PPA menetlusinfosüsteemist otse kohtute infosüsteemi. Sellega vähendatakse riski, et
välismaalaste kinnipidamise kohtulikku kontrolli (eriti rändesurve olukorras) ei jõuta 48 tunni
jooksul läbi viia. Mõju on väheoluline ja see esineb harva, kuna muudatused puudutavad vaid
neid välismaalasi, kelle kinnipidamine on vajalik, et teha kindlaks väljasõidukohustus või viia
läbi Eestist lahkuma kohustamise menetlus. Enamasti välismaalane väga tihti sellisesse
olukorda ei satu.
Ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole. Eelnõuga ei muudeta välismaalase kinnipidamise
põhimõtteid.
5.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Sihtrühm: PPA, KAPO ja halduskohtud. Muudatused puudutavad PPA migratsioonijärelevalve
ametnikke ning kinnipidamistaotlusi lahendavaid halduskohtu kohtunikke (27
halduskohtunikku) ja muud personali.
Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väike. Muudatus ei too sihtrühmale kaasa erilisi muutusi
ega kohanemisvajadust, sest eelnõuga ei muudeta välismaalase kinnipidamise loa taotluse
põhielemente. Jätkuvalt tuleb halduskohtule esitada faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis
põhistavad välismaalase kinnipidamise vajalikkust. Kuivõrd eelnõuga harmoniseeritakse
välismaalase kinnipidamise loa taotlemisele esitatavaid nõuded, võimaldab see kiirendada
välismaalase kinnipidamise kohtulikku kontrolli ning parandada taotluste kvaliteeti. Seega on
muudatustel positiivne mõju riigiasutuste ja kohtute töökorraldusele.
Ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole. PPA ja KAPO ametnike töökorraldus ei muutu
oluliselt. Pigem võib eeldada, et nende töömaht väheneb, sest IT-lahendusega on võimalik
välismaalase kinnipidamise protokollist, mis täidetakse ILLEGAAL andmekogus, kanda
automaatselt välismaalase kinnipidamise loa taotlusele.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Muudatuste rakendamine toob kaasa:
1) infosüsteemide arendamise ja haldamise kulud ning
2) koolitus- ja teavitustegevuse kulud.
Muudatuste rakendamine eeldab infotehnoloogilisi arendustöid ILLEGAAL andmekogus ja
rahvusvahelise kaitse andmise registris. Need arendused on kavas rahastada varjupaiga- ja
rände pakti rakendamiseks eraldatud EL vahenditest.
Otsest mõõdetavat rahalist tulu muudatuste rakendamisega ei kaasne. Menetluskeskkonna
kaasajastamine tagab paindlikkuse, mis võimaldab tulevikus rakendada selles tõhusamalt
erinevaid muudatusi. Seeläbi hoitakse kokku ka arenduskulusid.
7. Määruse jõustumine
6
Määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal. Jõustumisaeg on seotud VRKS-i jõustumisega samal
kuupäeval.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja
Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tallinna Halduskohtule, Tartu
Halduskohtule, Kaitsepolitseiametile, PPA-le ja SMIT-ile.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Justiits- ja Digiministeerium
11.03.2026 nr 1-6/3422-1
Siseministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Siseministeerium esitab Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks ning Politsei- ja
Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile, Tallinna Halduskohtule, Tartu Halduskohtule ja SMIT-
ile arvamuse avaldamiseks Siseministri määruse „Kinnipidamiseks loa saamise taotluses
esitatavate andmete ja tõendite loetelu“ eelnõu. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude
infosüsteemis (EIS).
Palume Teie kooskõlastust ja arvamust kümne tööpäeva jooksul alates eelnõu
avaldamisest EISis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Arvamuse avaldamiseks:
Politsei- ja Piirivalveamet
Kaitsepolitseiamet
Tallinna Halduskohus
Tartu Halduskohus
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus