Kiri

Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee

Registrikood 77000387

Haridus- ja Teadusministeerium Munga 18, 50088 Tartu [email protected]

08.12.2023 nr 9-3/23-349

Hinnangu andmine RHS § 11 lõike 1 punktis 19 sätestatud teadus- ja arendustegevuse

erandi kohaldamise võimalikkuse osas teenuste tellimisel

Lähtudes riigihangete registri keskkonnas kättesaadavaks tehtud valdkondlikust juhisest

„Teadus- ja arendustegevuse erandi kohaldamine teenuste tellimisel“ (edaspidi juhis) pöördume

Teie poole hinnangu saamiseks nimetatud erandi kohaldamise võimalikkuse osas järgmistel

asjaoludel:

Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi EGT) alustas tegevust 2018.a 1. jaanuaril ning on

Kliimaministeeriumi hallatav riigiasutus. Tulenevalt EGT põhimäärusest on teenistuse

tegevusvaldkonnaks geoloogiline kaardistamine, geoloogilised uuringud, geoloogilise teabe

säilitamine ja kättesaadavuse tagamine, riigiasutuste nõustamine ning avalikkuse maapõuealane

teavitamine (§ 8). Põhimääruse § 9 sätestab muuhulgas järgmised eelnimetatud

tegevusvaldkonna raames täidetavad EGT ülesanded:

- maapõueressursside otsingute ja uuringute teostamine (§ 9 lõige 1 punkt 2);

- geofüüsikaliste, geokeemiliste ja keskkonnageoloogiliste uuringute teostamine (§ 9

lõige 1 punkt 3);

- maapõuealase teabe loomine, haldamine ja vahendamine avalikkusele (§ 9 lõige 1 punkt

9).

EGT on läbi viimas Vabariigi Valitsuse poolt finantseeritud teadus ja arendusuuringut

eesmärgiga leida parim tehnoloogia Eestis leviva fosforiidi ja kaasnevate ressursside

väärindamiseks. Uuringu põhifookuseks on fosfori ja haruldaste muldmetallide (HMM) koos

väärindamine. Kuigi fosfaattoorme väärindamisel on maailmas kasutusel mitmeid

tehnoloogiaid, siis praeguste parimate teadmiste põhjal ei ole võimalik hinnata kas Eesti

fosforiidivaru on võimalik koos selles leiduvate HMM-dega majanduslikult kasulikult ja

keskkonnasäästlikult kasutusele võtta. Praegu ei ole meie teada ühtegi sellist tööstuslikul

skaalal rakendatud tehnoloogiat. Sellest tulenevalt peab planeeritav arendustegevus hõlmama

endas ka olemasolevate protsesside modifitseerimist ja olulist täiustamist. Samuti ei ole Eestis

varem spetsiifiliselt haruldaste muldmetallide varusid uuritud. Seetõttu tuleb välja selgitada

fosforiidi potentsiaal olla haruldaste muldmetallide allikas, sealjuures hinnates ka fosforiidi

potentsiaali fosforhappe, fosforväetiste ja/või mitmesuguste fosforit sisaldavate toodete

valmistamiseks. Eelnimetatud ülesannete täitmiseks peab EGT tellima arendustöö, mille

keskmes on tööstuslikud tehnoloogilised katsetused. Teaduskirjanduse ja -uuringute põhjalikul

analüüsil oleme jõudnud järelduseni, et Eesti fosforiidi väärindamiseks võiksid sobida

väävelhappeline või soolhappeline töötlus, ning nende kahe protsessi läbiviimist soovimegi

käimasoleva uuringu raames hankida. Arendustöö koosneb protsessi hindamisest selle täies

ulatuses, alustades kivimi rikastamisvajaduse väljaselgitamisest, fosfori eraldamisest,

2 (3)

haruldaste muldmetallide eraldamisest, kui ka kõikide protsessi käigus tekkivate voogude

iseloomustamisest (nii koostise kui massibilansi vaates), lõpetades hinnanguga protsessi

kuludele, mis määravad lõppkokkuvõttes protsessi edasise rakendatavuse. Täpse lähteülesande

detailid täpsustuvad läbirääkimiste ja lepingu sõlmimise käigus (vt. Lisa 1). Kuigi protsesside

majanduslik hinnang ei liigitu teadus- ja arendustegevuse teenuse alla, on see oluline osa

arendustöö probleemi lahendamisest ning osutub teenuse terviklikuks osutamiseks vajalikuks,

sest ilma vastava hinnanguta ei ole võimalik püstitatud ülesandele täies mahus vastata. Peamine

küsimus, millele hangitavad katsetused vastuse annavad, on fosforiidi ja HMM-de koos

eraldamise võimalikkus tööstuslikul skaalal. Seetõttu on esmalt vaja kogu protsess

tehnoloogilisel skaalal läbi viia, et oleks võimalik koguda infot kaasnevate voogude kohta ning

saada esinduslikud proovid nii fosfori-põhiste toodete kui haruldaste muldmetallide osas.

Eelkirjeldatud katsetused vastavad Euroopa Komisjoni määrusele (EÜ) nr 2195/2002 ühtse

riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele

2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ riigihankemenetluste kohta seoses CPV läbivaatamisega (ELT L

74, 15.03.2008, lk 1–375; edaspidi CPV-määrus), kehtestatud CPV-koodidest koodidele

73100000-3 – Uurimis- ja eksperimentaalarendustöö teenused, täpsemalt 73120000-9 –

Eksperimentaalarendusteenused ning 73300000-5 – Uurimis- ja arendustöö planeerimine ning

elluviimine. Kuna tegemist on tehnoloogiliselt uudsete kontseptsioonidega, on meil kindlasti

vajalik tellida ka sobivaimate uurimismeetodite valimise konsultatsioone, mis meie hinnangul

kattuvad CPV-määruses nimetatud teenusega „Uurimis- ja arendusteenused ja seonduvad

nõustamisteenused“ – CPV-koodiga 73000000-2. Kõik eelnimetatud CPV-koodid on

riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 11 lõike 1 punktis 19 nimetatud vahemikus.

Soovime nimetatud teenuseid tellida pikaajalise protsesside disaini ja arendamise kogemusega

ettevõtetelt, kellel eelistatult oleks kogemust fosforiidi töötlemisega. Oleme vastavate

ettevõtetega läbi viinud esmased kohtumised kaardistamaks nende võimalused ja võimekused

ning seega omame head ülevaadet potentsiaalsetest partneritest.

Oleme seisukohal, et EGT tegevus, mille raames toimub eelnimetatud teenuste tellimine, vastab

juhises nimetatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses sätestatud teadustegevuse ja

arendustegevuse definitsioonidele (vt eeltoodud EGT põhimääruse § 8). Samuti vastab meie

tegevus juhises nimetatud Frascati manual’i kriteeriumitele kuna see on:

uudne – Eesti fosforiidi väärindamise uuringuid pole sellisel skaalal ja sellise täpsusega läbi

viidud. Samuti ei ole meile teadaolevalt ühtegi tööstuslikult toimivat tehnoloogiat, mis

võimaldaks samaaegselt eraldada haruldasi muldmetalle ja fosforit. Uuringu tulemustel saame

uusi andmeid Eesti fosforiidi väärindamise protsessi kohta;

loominguline – mõlema tehnoloogia puhul tuleb läbi viia arendustegevus, et see vastaks meie

toormele ning paralleelselt ka teemal kas mõni laboriskaalal olev lahendus on sobilik

tööstuslikul skaalal haruldaste muldmetallide eraldamiseks happetöötlusprotsessi käigus. Tuleb

silmas pidada, et mõlema protsessi disain ja optimeerimine viiakse läbi konsulteerides

teenusepakkujatega ning lähteülesande detailid võivad läbirääkimiste käigus täpsustuda;

ettemääramatu tulemusega – varasemate suuremahuliste katsetuste puudumise tõttu ei ole

võimalik ette teada, millised on protsessi tulemid – millised ainevood ja millises mahus tekivad,

millised on nende füüsikalis-keemilised omadused ning kas, kuidas ja millises ulatuses on

võimalik haruldasi muldmetalle eraldada. Vastavad teadmised on võimalik saada ainult

suuremahulistes katsetes protsessi põhjalikul optimeerimisel;

süstemaatiline – kuna tegemist on suuremahulise arendustegevusega, siis oleme

tehnoloogiakatsetuste edukaks läbiviimiseks püstitanud konkreetse ja detailse lähteülesande, et

tegevus toimuks plaani järgi ning oleks korrektselt dokumenteeritud.

3 (3)

ülekantav ja/või korratav – uuringute tulemused on ette nähtud kõikidele asjahuvilistele

kasutamiseks. EGT põhimääruse § 9 lõike 1 punkti 9 kohaselt oleme kohustatud maapõuealast

teavet vahendama avalikkusele. Teeme seda kas läbi infopäringute või meie hallatava Eesti

Geoloogiafondi infoteenuste kaudu. Selleks, et hangitava tegevuse tulemused oleksid

korratavad, peamegi eelnimetatud teenuseid tellima tunnustatud asutustelt, et tagada katsete

kõrgetasemeline kvaliteet, optimeeritud tingimuste rakendamine ning katseparameetrite ja -

tulemuste nõuetekohane protokoll. Viimane võimaldab omakorda uurimistulemusi valideerida

ning tagab nende reprodutseeritavuse.

Tellitavate teenuste eest tasub täies mahus EGT, olles ainsaks lepinguga tasu maksma

kohustunud isikuks, ning tellitavatest teenustest ei tule kasu üksnes meile kui hankijale. Samuti

ei ole hankijal plaanis saadud tulemust turustada tellija ja teenuse pakkuja vahelise lepingu

alusel. Seda aitab tagada ka EGT töö tulemuste ja saadud andmete avalikustamine vastavalt

meie põhimäärusele.

Eeltoodud info põhjal palume Teil anda hinnang RHS § 11 lõike 1 punktis 19 sätestatud teadus-

ja arendustegevuse erandi kohaldamise võimalikkuse osas EGT poolt eelpool kirjeldatud

katsete tellimisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirli Sipp Kulli

Direktor

Lisa: Lähteülesanne

Lähteülesanne

Sissejuhatus: üheks Eesti Geoloogiateenistuse tegevussuunaks on uurida Eesti maapõues

leiduvaid kriitilisi toormeid. Fosforiiti peetakse kriitilise tähtsusega strateegiliseks ressursiks,

mille suurimad varud Euroopa Liidus paiknevad just Eestis. Eesti fosforiit on seni huvi

pakkunud eelkõige selles sisalduva fosfori tõttu, mille levinuim kasutusala on väetise

toorainena. Fosforiidis leidub aga ka märkimisväärsetes kogustes haruldasi muldmetalle

(HMM), nagu näiteks tseerium, praseodüüm, neodüüm, düsproosium ja terbium, mistõttu on

fosforiidil tulevikus perspektiivi olla ka haruldaste muldmetallide toormeks. Seetõttu tegeleb

Eesti Geoloogiateenistus fosforiidi ja sellega kaasnevate ressursside geoloogiliste ja

tehnoloogiliste uuringutega, mille eesmärk on hinnata nende ressursside kasutuselevõtu

võimalusi. Fosfaattoorme väärindamiseks on maailmas kasutusel erinevaid tehnoloogiaid, ent

praeguste parimate teadmiste põhjal ei ole võimalik hinnata, kas Eesti fosforiidivaru on neid

tehnoloogiaid rakendades võimalik koos fosforiidis sisalduvate HMM-dega majanduslikult

kasulikult ja keskkonnasäästlikult kasutusele võtta. Teadusuuringute põhjal on Eesti fosforiidi

väärindamiseks kõrge potentsiaal soolhappega töötlemise protsessil. ResTA teadusprogrammi

raames Tallinna Tehnikaülikoolis teostatud uuringute tulemused näitasid HMM eraldamise

kõrgemat efektiivsust võrreldes teiste sarnaste protsessidega. Maailmas enim rakendatud

väävelhappe tehnoloogia puhul tuleb teaduskirjandusele tuginedes uurida võimalusi HMM

eraldamiseks enne nende fosfokipsi sattumist, sest viimasest ei ole teadaolevalt võimalik neid

eraldada.

Tööstuslikul skaalal ei ole rakendatud tehnoloogiaid, mis võimaldaks juba happetöötluse käigus

HMM edukalt eraldada, samuti ei ole Eestis varem spetsiifiliselt HMM varusid ja nende

kasutuspotentsiaali uuritud. Leidmaks parimat viisi fosforiidi väärindamiseks tuleb ette võtta

suuremahuline uurimis- ja arendustegevus, mis hõlmaks valitud tehnoloogiate rakendatavuse

analüüsi (proof of concept) ning seejärel vastavate protsesside Eesti toormele sobivaks

optimeerimist, sealjuures hinnates ka tehnoloogilist teostatavust ja mõju ümbritsevale

keskkonnale. Katsed viiakse läbi esmalt laboriskaalal ning seejärel otsustatakse kas ja millise

tehnoloogiaga tööstuskatsed läbi viia. Kuna suuremahuliste katsete läbiviimine on äärmiselt

kulukas, on Pakkuja kohustatud andma vastava sisendi (nt. suuremad segamiskiirused, pikemad

viibeajad jne).

Töö üldine eesmärk: testida Eesti fosforiidi väävelhappelist ning soolhappelist töötlust kõige

kõrgema väärtusega produktide tootmiseks ning uurida vastavate protsesside käigus HMM

eraldamisvõimalusi ning nende eraldamise efektiivsust. Pakkuja viib esmalt happetöötlused

läbi laboriskaala katsetena (bench scale testing) ning annab selle põhjal esmase hinnangu

CAPEX ja OPEX kuludest kahe stsenaariumi jaoks – töötlusprotsess koos HMM eraldamisega

ning ilma HMM eraldamiseta. Saadud tulemuste põhjal otsustab Tellija millise tehnoloogiaga

suuremal skaalal ehk tööstuskatsete (pilot scale testing) tasemel jätkata. Tööstuskatsete

tulemuse põhjal koostab Pakkuja eelprojekti (Pre-Feed) raporti, mis kirjeldab protsessi ja

saadud tulemusi nii koos HMM eraldamise etapiga kui ka ilma HMM eraldamiseta. Kivimi

rikastamine loetakse tehnoloogilise protsessi üheks osaks – sealjuures on Pakkuja ülesanne teha

kindlaks rikastamise või mistahes muu eeltöötluse (jahvatamine jne) vajadus ning kirjeldada ja

põhjendada vastavat vajadust (või selle puudumist) esitatavas raportis. Kuna HMM eraldamise

kogemusega ettevõtteid on vähe, on selle protsessi uurimiseks lubatud kasutada alltöövõtjaid.

1. Fosforiidi proov

1.1 Tellija korraldab proovivõtu ja proovi homogeniseerimise enne selle Pakkujale

toimetamist;

1.2 Vajaminev proovikogus lepitakse Tellija ja Pakkuja vahel kokku enne lepingu

allkirjastamist;

1.3 Proovi saatmise kulud kannab Tellija;

1.4 Pakkuja viib läbi vajalikud analüüsid ning seejärel kinnitab proovi piisava

homogeensuse, või vastasel juhul teavitab Tellijat ebapiisavast homogeensusest,

misjärel lepitakse kokku edasised tegevused;

1.5 Pakkuja viib läbi esmased analüüsid proovi üldiste omaduste iseloomustamiseks:

1.5.1 Vajalike analüüside kulu sisaldub sõlmitavas lepingus;

1.5.2 Pakkuja saadab analüüside tulemused Tellijale, misjärel kuuluvad nende kasutamise

ja avaldamise õigused Tellijale.

2. Laboriskaalal testimine (bench scale testing)

2.1 Laboriskaalal testimise tulemused hõlmavad, aga ei ole piiratud, järgnevate osadega:

2.1.1 Tõestus, et antud meetod sobib Eesti fosforiidi väärindamiseks (proof of concept);

2.1.2 Sisend tööstuskatsete läbiviimiseks;

2.1.3 Kivimi eeltöötluse (peenestamine, rikastamine) vajaduse väljaselgitamine, ning

vastav sisend tööstuskatsete läbiviimiseks;

2.1.4 HMM eraldamise metoodika ning selle efektiivsuse hinnang.

2.2 Laborikatsete tööplaan lepitakse kokku lepingu allkirjastamisele eelnevate

läbirääkimiste käigus. Pärast punktis 1.5 välja toodud analüüside sooritamist võib

Pakkuja teha põhjendatud ettepaneku katseplaani muutmiseks tulemustest lähtuvalt.

2.3 Tellija esindaja võib osaleda Pakkuja läbiviidavates katsetustes ning neid jälgida.

2.4 Pärast katsete läbiviimist esitab Pakkuja katseid kirjeldava ja katsetulemusi kokku võtva

raporti. Vastava raporti eesmärgiks on anda Tellijale infot protsessi parameetrite,

majandusliku teostatavuse ja keskkonnamõjude kohta ning pakkuda vajalik sisend ja

soovitused tööstuskatsete läbiviimiseks. Raporti tulemused hõlmavad, aga ei ole

piiratud järgnevate osadega:

2.4.1 Katsete läbiviimise detailne kirjeldus;

2.4.2 Massibilansid, protsessi ja selle osade efektiivsused, kadude hinnang, emissioonide

kaardistamine (ja kogused) ning jäätmete teke (nii nende koostis kui hinnang

tekkivatele kogustele);

2.4.3 Protsessi põhiosade CAPEX ja OPEX kulud – rikastamine (vajadusel),

happetöötlus, HMM eraldamine. Pakkuja esitab CAPEX ja OPEX kulud nii

protsessile mis hõlmab HMM eraldamist kui ka ilma HMM eraldamiseta protsessile.

2.4.4 Kõikide tekkivate voogude (põhiprodukt, kõrvalproduktid, emissioonid, jäätmed,

protsessi käigus kasutatav ning potentsiaalne heitvesi) koostise kirjeldus;

2.4.5 Põhiproduktide – HMM ning fosfori-põhine toode – põhjalik kirjeldus, mis sisaldab

maksimaalseid toodetavaid koguseid ja keemilist koostist (s.h. puhtus);

2.4.6 Tehnoloogiliste riskide ning määramatuste kirjeldus, hinnang ning maandamise

võimalused;

2.4.7 Soovitused tööstuskatsete läbiviimiseks saavutamaks võimalikult madalat

keskkonnamõju ning kõrget majanduslikku efektiivsust.

3. Tööstuskatsed (pilot scale testing)

3.1 Pilootkatsete tulemused peavad vastama AACE kuluhinnangu klassifitseerimise

süsteemi1 tasemele 3 (-15 kuni +30%), ehk Tellijale esitatakse eelteostatavusuuringu

(Pre-Feasibility study) raport. Potentsiaalse tehase insenertehniline lahendus peab

olema valmis minimaalselt 15% ulatuses.

3.2 Tellija tutvub laboriskaala testide tulemuste raportiga ning seejärel lepivad Tellija ja

Pakkuja kokku täpses tegevuskavas tööstuskatsete läbiviimise jaoks – Pakkuja esitleb

selleks esmalt oma katseplaani, kirjeldades sealjuures oodatavaid tulemusi ning

potentsiaalseid riskikohti. Tellijal on õigus pärast laborikatsete tulemuste hindamist

tööstuskatsed edasi lükata või neist loobuda juhul kui see ei osutu majanduslikult

mõistlikuks.

3.3 Tellija esindaja võib osaleda Pakkuja läbiviidavates katsetustes ning neid jälgida.

3.4 Tööstuskatsed tuleb planeerida selliselt, et need oleksid hiljem skaleeritavad täismahus

tootmise arendamiseks, pöörates sealjuures erilist tähelepanu sellele, et kõik tekitatavad

jäätmed ja emissioonid vastaks Eestis kehtivatele nõuetele. Vastasel juhul pakutakse

välja ja tõestatakse eksperimentaalselt lisanduvate töötlemismeetodite (nt. gaaside

puhastamine) kasutamine normidele vastavate väärtuste saavutamiseks.

3.5 Pakkuja peab vastutama, et kõikidest toodetavatest voogudest (põhiproduktid,

kõrvalproduktid, jäätmed, heitmed, jne) oleksid võetud esinduslikud proovid, need

oleksid korrektselt hoiustatud ja analüüsitud. Katse lõppemise järel saadetakse osa igast

proovist Tellijale. Proovivõtmise protseduur ning sagedus lepitakse Tellija ja Pakkuja

vahel kokku enne tööstuskatsete läbiviimist.

3.6 Pärast tööstuskatsete läbiviimist esitab Pakkuja Tellijale katseid kirjeldava ning nende

tulemusi analüüsiva raporti, mille eesmärgiks on anda Tellijale informatsiooni protsessi

majandusliku teostatavuse ja keskkonnamõjude kohta ning pakkuda vajalik sisend ja

soovitused tulevikuks ja edasisteks tegevusteks. Raporti tulemused hõlmavad, aga ei ole

piiratud järgnevate osadega:

3.6.1 Katsete läbiviimise detailne kirjeldus;

3.6.2 Töötlemistehase kontseptsioon, mis kirjeldab põhikomponente (mahutid, reaktorid,

transportöörid, torustik, jne) ja nende tehnilisi detaile (võimalikud materjalitüübid

ning nende piirangud, vastavate ühikute arv, minimaalsed mõõdud jne). Samuti

tuleb välja tuua:

3.6.2.1 Kasutatava fosforiidivaru suurus, mille põhjal tehase kontseptsioon

loodi;

3.6.2.2 Kasutatavate reagentide kirjeldus (CAS-numbrid, minimaalne puhtus,

kogused või suhted, kontsentratsioonid, lahjendamise vajadus, jne);

3.6.2.3 Protsessi/süsteemi kirjeldus (aparatuuri detailid, mõõdud, materjalid),

plokkskeem, reaalajas läbiviidavate analüüside vajadus ja aparatuuri kirjeldus

(millised parameetreid pidevalt jälgitakse);

3.6.2.4 Protsessi parameetrid – osakeste minimaalne viibeaeg, tahke/vedeliku

suhe, reaktsioonitemperatuur, pH. Kõikide parameetrite puhul kirjeldada lubatud

maksimaalne hälve;

3.6.2.5 Piirangud toormele – osakeste suurus, protsessi sisenemise kulu

ajaühikus, lubatud hälbed toorme kvaliteedis jne.

3.6.3 Massibilanss, protsessi (ja selle osade) efektiivsus, kaod (ning nende vähendamise

võimalused), emissioonid ning tekkivad jäätmed;

1 https://www.costengineering.eu/Downloads/articles/AACE_CLASSIFICATION_SYSTEM.pdf

3.6.4 Protsessi põhiosade (eeltöötlus, rikastamine, happetöötlus, HMM eraldamine)

CAPEX ja OPEX kulude hinnang. Samuti kogu protsessi CAPEX ja OPEX kulude

hinnang kahe stsenaariumi jaoks: koos HMM eraldamisega ning ilma HMM

eraldamiseta.

3.6.5 Põhiproduktide (fosfori-põhine toode ning HMM) keemilise ja mineraloogilise

koostise kirjeldus;

3.6.6 Tehnoloogiliste riskide ning määramatuste kirjeldus, hinnang ning maandamise

võimalused;

3.6.7 Soovitused protsessi edasiseks arendamiseks;

3.6.8 Lubatud piirangud toormaterjali kvaliteedile (koostis ning ebapuhtuste

maksimaalsed sisaldused).