Õigusakti eelnõu

EELNÕU

MINISTRI KÄSKKIRI Justiitsministri 16. augusti 2023 käskkirja nr 58 muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4, Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 ja § 52 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 23.12.1996 määrusega nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimäärus“ punkti 19 alusel: 1. Muudan ministri 16. augusti 2023. a käskkirja nr 58 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja

korra kehtestamine kinnipeetavate keeleõppeks ja lõimumistegevusteks“ (edaspidi nimetatud „käskkiri“) järgmiselt:

1.1. Käskkirja punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kehtestan toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra „Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused“ (Lisa 1).“.

1.2. Käskkirja lisa 1 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2. Toetuse andmise eesmärk „Toetuse andmise eesmärk on suurendada vangistuses viibivate isikute (kinnipeetavad, sh vahistatud isikud, edaspidi koos nimetatud kui kinnipeetavad) konkurentsivõimet läbi nende parema lõimumise, sh eesti keele oskuse parandamise.“.

1.3. Käskkirja lisa 1 punkti 3.1.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3.1.2 Tegevuse kirjeldus Riigikeele õpe toimub vanglates tasemekursuste ja teiste keeleõpet toetavate tegevuste (näiteks juhendatud iseseisev õpe, keelekohvik, lõimumistegevused) abil. Tegevusega toetatakse tasemekursuste riigikeele õpet toetavate tegevuste läbiviimist Viru, Tartu ja Tallinna vanglates 0 kuni C1 tasemel, kus korraldatakse paindlikku keeleõpet, sh osaoskuste kursusi ja aktiivset keeleoskust arendavaid ning juhendatud ja/või iseseisvat õpet soodustavaid tegevusi. Toetatava tegevustega võimaldatakse erineva emakeelega kinnipeetavatele eesti keele õpet, mis toetaks kõiki vajalikke osaoskuseid (kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine), kuid eelkõige suhtluskeelt. Õpperühma suurus peab toetama õppimise efektiivsust, et keeleõpetajatel või keele õppe pakkujatel oleks võimalik õppetööd läbi viia personaalsemalt. Paindlike keeleõppevormide kasutamine toetab tasemekursuste õpet ning riiklike tasemeeksamite sooritamist vanglas. Juhul, kui keeleõppe tegevus jääb vanglast vabanemise tõttu pooleli, on võimalik iseseisvalt isiku enda kulul või tasuta õpinguid jätkata väljaspool vanglat keeleõpet pakkuvas ettevõttes või muudes institutsioonides (nt Eesti Integratsiooni SA või Töötukassa vahendusel) või iseseisvalt, kui vanglast vabanenu seda peaks soovima. Tegevus hõlmab ka paindliku keeleõppe arendamiseks vajalike uuringute, disainmõtlemisepõhiste (sh teenusdisain, infodisain, õigusdisain) keeleõpet toetavate materjalide, analüüside, metoodikate, õppematerjalide ja testide, sh veebipõhiste testide ja e-õppematerjalide või muude keeleõppega seonduvate metoodiliste ja interaktiivsete abivahendite väljatöötamist, edasiarendamist ja

03.03.2026

nr 8-1/1618-1

2

ajakohastamist. Kuivõrd keeleõpe on üks osa lõimumistegevustest ja kui tegevus on rohkem seotud lõimumistegevuse kui keeleõppega, siis võib keeleõppe tegevusi planeerida ka lõimumistegevuste alla.“.

1.4. Käskkirja lisa 1 punkti 3.1.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3.1.4 Tegevuse sihtrühm Toetatava tegevuse sihtrühmaks on erineva emakeelega kinnipeetavad, eesti emakeelega kinnipeetavatest vabatahtlikud, keeleõpet korraldavad teenuseosutajad, eesti keele õpetajad, Vanglateenistus.“.

1.5. Käskkirja lisa 1 punkti 3.2.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3.2.4 Tegevuse sihtrühm Toetatava tegevuse sihtrühmaks on erineva emakeele, rahvuse, kultuurilise taustaga kinnipeetavad, eesti emakeelega kinnipeetavatest vabatahtlikud, lõimumistegevuses ja selle arendamises osalevad õpetajad, kultuuri-, ajaloo-, poliitika- ja ühiskonnategelased, Vanglateenistus, Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond.“.

1.6. Käskkirja lisa 1 punkti 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5. TAT-i tulemused ja näitajad Toetatavate tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on esitatud tabelis 1.

1.7. Käskkirja lisa 1 punkti 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tabelis 2 on esitatud TAT-i eelarve jaotus ESF+ toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu vahel. Omafinantseeringut ei kohaldu. Tegevuste täpne eelarve esitatakse TAT käskkirja punkti 11.3.1 kohaselt.

Tabel 2. TAT-i eelarve

TAT käskkiri ESF+ toetus (70% abikõlblikest kuludest) EUR

Riiklik kaasfinantseering (30% abikõlblikest kuludest) EUR

Oma- finantseering 0%

Kokku EUR

Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused

1 186 889 508 667

0 1 695 556

1.8. Käskkirja lisa 1 punkti 7.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7.3 Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulu alusel.“.

1.9. Käskkirja lisa 1 punktid 7.2 ja 7.6 tunnistada kehtetuks.

1.10. Käskkirja lisa 1 punkti 8.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8.2 Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja selle eest on tasutud.“.

1.11. Käskkirja lisa 1 punkti 11.3.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11.3.4. taotlema jooksval aastal tegevuskava muutmist juhul, kui: 11.3.4.1. tegevuste eelarverida suureneb rohkem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; 11.3.4.2. tegevuste eelarvereale plaanitud summa suureneb aastate lõikes rohkem kui 15%;“.

1.12. Käskkirja lisa 1 punkti 13 täiendatakse punktiga 13.12 järgmises sõnastuses:

3

Näitaja

nimetus

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase

(2022)

Sihttase

(2024)

Sihttase

(2029)

Selgitav teave

Kirjeldada, mis on näitaja sisu,

kuidas koguda, millal võib

raporteerida jms

Väljundnä

itaja

Keele-

õppes ja

lõimumis-

tegevustes

osalejate

arv

0 405 2025

Kinnipeetavate paindliku riigikeele

õppes ja lõimumistegevustes

arvestatakse osaluskordi ja seda

alates sisenemisest.

Näitaja arvestamisel arvestatakse ka

paindliku keeleõppe ja

lõimumistegevuse kordamist.

Analoogselt riikliku keeleeksamiga,

loetakse paindliku keeleõppe

tegevuste edukaks soorituseks 60%

aktiivset osalemist; mitte-eduka

soorituse ja tegevuse kordamisel

loetakse sama tegevusega

alustamist uueks osalemiskorraks.

Analoogselt keeleõppe tegevustega

loetakse lõimumistegevuste edukaks

soorituseks 60% aktiivset osalemist.

Mõne konkreetse lõimumistegevus

puhul võib olla eduka läbimise

kriteerium fikseeritud läbiviija poolt

ning sellisel juhul lähtutakse sellest.

Mitte-eduka soorituse ja

lõimumistegevuse kordamisel

loetakse sama tegevusega

alustamist uueks osalemiskorraks.

Paindlikus keeleõppes ja

lõimumistegevustes panustab iga

osaleja väljundnäitajasse üks kord,

kui tegevus toimub sarjana. Iga uut

sisenemist uude keeleõppe ja

lõimumistegevusse loetakse uueks

sisenemiseks.

Eesti emakeelega kinnipeetavatest

vabatahtlikuid näitajatesse ei

arvestata.

Näitajate metoodika arvestab

vanglate juhisega „Riigikeele õppe

planeerimine“.

Meetod: registreerimislehed,

seirearuanne

4

„13.12. RA muudab TAT-i lisas 2 olevat projekti indikatiivset eelarvet, kui tegevuste eelarverida perioodi peale kokku suureneb rohkem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast.“.

1.13. Käskkirjale lisatakse Lisa 2 „Projekti indikatiivne eelarve arvestades ReArm vähendusega“.

1.14. Käskkirjas asendatakse sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes.

1.15. Käesoleva käskkirja punkte 1.4 ja 1.5 eesti emakeelega kinnipeetavatest vabatahtlike kaasamise osas rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01. septembrist 2025.

1.16. Käesoleva käskkirja punkt 1.7 ja käskkirja Lisa 2 jõustub tingimusel, kui Euroopa Komisjoni kiidab heaks rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027” muudatused.

1.17. Käesoleva käskkirja punkte 1.3, 1.4 ja 1.6 riigikeele tasemeõppega seotud osas ja punkti 1.11 tegevuskava muutmise osas rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01. jaanuarist 2025.

1.18. Ülejäänud käskkirja punktid jõustuvad üldises korras. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister

Justiitsministri 16. augusti 2023 käskkirja nr 58 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine kinnipeetavate keeleõppeks ja lõimumistegevusteks“ muutmise

käskkirja seletuskiri

1. Sissejuhatus

Euroopa Sotsiaalfondi+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 on aluseks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu

Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L

231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 10 nimetatud partnerluslepe ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud

ja Euroopa Komisjoni kinnitatud rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–

2027” (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava elluviimiseks kehtestas justiitsminister 16. augusti 2023.

a käskkirjaga nr 58 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine kinnipeetavate

keeleõppeks ja lõimumistegevusteks“ toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra

„Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused“ (edaspidi TAT käskkiri või projekt).

TAT käskkirja muutmise ja selle seletuskirja koostas Justiitsministeeriumi üldosakonna eelarve- ja

strateegiatalituse välisvahendite koordinaator Annika Leevand (tel 620 8174,

[email protected]) ning TAT käskkirja muutmine ja selle seletuskiri on kooskõlastatud

Rahandusministeeriumi üldosakonna õigustalituse juhataja Marju Lepmetsaga (tel 5885 1437,

[email protected]).

TAT käskkirja muutmist on 22.08.2025 taotlenud elluviija ja selle on tinginud vajadus täpsustada TAT

käskkirja tasemeõppe, õppimise tasu, sihtrühma ja näitajatega seotud küsimusi. TAT käskkirja

muutmise taotlus saadeti arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele, kes kiitis ettepanekud

põhimõtteliselt heaks. Rakendusasutuse algatusel muudetakse eelarvet.

TAT käskkirja muutmise seletuskiri kirjeldab muudatusi võrreldes justiitsministri 16. augusti 2023. a

käskkirjaga nr 58 kehtestatud TAT käskkirjaga.

2. Käskkirja sisu

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.1 nimetatakse lisa ümber Lisa 1, sest käskkirjale lisandub

täiendavalt lisa 2.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.2 jäetakse väljasaadetavad projekti tegevustesse

kaasamisel välja. Varasemalt hõlmas kinnipeetavate mõiste ka kinnipeetavaid, kellele on määratud

Eestisse sissesõidukeeld või keda ootab vangistuse ajal või pärast vangistust Eestist välja saatmine või

karistuse kandmise jätkamine väljaspool Eestit. Väljasaadetavaid sai sihtrühma arvatud tulenevalt

Riigikohtu 30.06.2023 lahendist nr 3-20-1629, mille punkti 17 kohaselt leiab Riigikohus, et

vangistusseaduse § 34 lg 4 alusel tuleb vanglal kaebajale [väljasaadetav kinnipeetav] keeleõpe tagada.

Hetkel eelnõu staadiumis olevat vangistusseaduse § 34 lõiget 4 kavandatakse täiendada kolmanda

lausega järgmises sõnastuses: „Kinnipeetavale, kes on väljasaadetav väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse tähenduses, võimaldatakse vaid iseseisev riigikeeleõpe.“, mistõttu tagatakse

väljasaadetavatele juba vangla poolt piisav ja ammendav riigikeeleõppe võimalus ning TAT käskkirjaga

neile täiendavaid tegevusi ette ei nähta. Seni ei ole ükski väljasaadetav tegevustes osalenud.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.3 kaotatakse ühe toetatava tegevusena tasemekursuste

õpe, mis on seotud nii keele- kui karistuse täideviimise poliitika muutumisega kui ka Euroopa

kaitsevõimet tugevdava plaani ReArm raames toimunud eelarve vähendamisega (vt täpsemalt käskkirja

muudatuse punkti 1.6).

Alates 2024. aastast piiras vabaduses täiskasvanutele riigikeele õpet korraldav Eesti Integratsiooni SA

(INSA) tasuta tasemekursuste pakkumist B1 tasemega1, võimaldades edaspidi kõrgematel tasemetel

õppijatele tasemekursuste asemel teisi paindlikke õppevorme, mis ühest küljest on soodsamad kui

ajaliselt pikad ja komplekssed tasemekursused ning teisalt suunatud praktilise ja aktiivse keelekasutuse

toetamisele2. Ka vanglate keeleõppe korralduses lähtutakse INSA kui valdkondliku kompetentsikeskuse

praktikatest, et alates 2024 B2 ja C1 tasemetel keeleõpet tasemekursustena ei õpetata, vaid õpet

pakutakse erinevate paindlike keeleõppe vormidega. Sellest tulenevalt ei ole vaja riigieelarvest

korraldatavate tasemekursuste mahtu ESF+ projekti vahenditest suurendada, vaid pakkuda ESF+ toel

teisi paindlikke keeleõppe vorme kõikidele keeleõppe tasemetele (A1-C1). Paindlikel keeleõppe

vormidel otseselt tasemeid ei ole (neile vastavust ei hinnata) või ei ole otstarbekas neid selliselt

planeerida, kuna sarnaselt keeleõppe tasemekursustega, ei pruugi kõik rühmad täituda. Suhtluskeele

õpe toimub võrdväärselt keeleõppe tasemetega, kuna suhtluspraktikat vajab ka riigieksami sooritanu.

Täiendõppe mahu vähenemise on tinginud ka kinnipeetavate üldarvu vähenemine, karistusaegade

lühenemine, järk-järgulise vabanemise (läbi avavanglate ja kriminaalhoolduse) ning vangistuse

alternatiivide (nt elektroonne järelevalve) rakendamine, mille tulemusel on üha vähem sama

keeletasemega kinnipeetavaid, kes saaksid moodustada tasemekursuse rühma, kus õpe kestab 7 kuud.

Samuti on 2023 Eesti ühiskonna lõimumismonitooringu aruandes toodud välja, et kõige nõrgemaks

hinnatakse oma eesti keeles suhtlemise oskust, mida peab heaks ainult 35% ning puuduvaks 36%

muust rahvusest inimestest3.

Kõik eeltoodu selgitab paindlike keeleõppe vormide osatähtsuse ja vajaduse suurenemist võrreldes

eelnevate aastatega ning vangla on tugevamalt selle integreerinud ka enda tegevustesse, toetudes

praegu nendes tegevuses suures osas projektile. Senised tegevused keelekohvikute korraldamisel on

saanud positiivse tagasiside ja tegevuse rõhk läheb edaspidisele teenuse kvaliteedi parandamisele.

Kinnipeetavatel on olnud huvi ja soov eesti keele sõnavara täiendada ja vabas õhkkonnas igapäevastel

teemadel rääkida. Keelekohvikutes on õnnestunud luua toetav õhkkond, kus ka vähese keeleoskusega

osalejad julgevad ennast väljendada ja ei karda eksida, samuti on tõusnud motivatsioon eesti keele

õppimist jätkata. Osalejate jaoks on keelekohviku vorm olnud uuenduslik, sest seal ei pea õppima

reegleid ja tegema harjutusi vaid saab tavalistel teemadel iseseivalt, paaris või grupis arutada. Paljud

osalejad on olnud motiveeritud keelekohviku õppe vahel iseseisvalt igapäevastes tegevustes rohkem

eesti keelt kasutama.

Eeltoodust tulenevalt planeeritakse projektis korraldada üksnes paindlikku keeleõpet, sh juhendatud ja

juhendatud iseseisvat õpet ning aktiivset keeleoskust arendavaid tegevusi, kuna riigieelarvelistest

vahenditest korraldatav komplekssete tasemekursuste süsteem on vanglates hästitoimiv ning jätkub

samal kujul kogu projekti vältel.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.4 jäetakse välja viide otseselt tasemele ja laiendatakse

keeleõppe sihtrühma eesti emakeelega kinnipeetavatest vabatahtlike osas.

Kuna keeleõpe tasemeõppe kursusi TAT käskkirjaga ei rahastata, siis ei toimu ka keeleõppe taseme

hindamist enne kursusele suunamist.

Kogukondlikud keeleõppemeetodid (keelekohvikud, eesti keele ja kultuuri tundmise klubid jne) eeldavad

ka õppe sihtkeelt emakeelena kõnelevate inimeste kaasamist teenuse pakkumisse. Kogukondliku

keeleõppe üks eesmärke keeleliste oskuste ja teadmiste arendamise kõrval on Eesti kultuuri ja maa

1 B1 tase on eelduseks valdaval osal teenindussektori ja lihttööde ametikohtadel; samuti on B1 nii Eestis kui mujal Euroopas sisserändajatele seatud sihttase, mis tagab iseseiseva keelekasutuse ning seega võimaluse demokraatlikus ühiskonnas osaleda ja igapäevaselt hakkama saada; samal põhjusel on B1-tase seotud pikaajalise elamisloa ja kodakondsuse taotlemisega. 2 Olulised muudatused eesti keele õppes | Integratsiooni Sihtasutus

3Kultuuriministeerium (2024). Eesti ühiskonna lõimumismonitooringu aruanne, lk 82. Kättesaadav: Eesti ühiskonna

lõimumismonitooring | Kultuuriministeerium

tundmaõppimine, suhtluskeele praktiseerimine, kultuurisündmustest osavõtt, kultuuridevahelise

suhtluse arendamine, võrgustumine ning ühistegevuste ja kontaktiloome kaudu kogukondadega

liitumine4. Vähemalt sama palju kui ootus tulevikus keeleoskusest kasu saada, mõjutab keeleõppe

edukust ka võimaluste rohkus seda kasutada. Õppija keelelise pädevuse areng sõltub paljuski teistest

keelekasutajatest, kes on olnud piisavalt kannatlikud, et uuskõnelejat kuulata ja temaga rääkida keeles,

mida ta piisavalt ei oska. Seda, et eestlased kipuvad teistest rahvustest kõnelejatega minema mõne

muu keele peale üle, näiteks suhtluses vene keele kõnelejatega vene keelele, on sotsiolingvistilistes

uurimustes märgatud ja erinevalt tõlgendatud5.

Kõrge motivatsiooni ja head eeskuju näitavate keelekandjatest vabatahtlike ülesanneteks on keeleõpet

toetavates tegevustes: luua sõbralik ja turvaline keelepraktika keskkond; alustada vestlust, esitades

lihtsaid küsimusi ja julgustades osalejaid vastama oma sõnadega; olla mitte ainult kuulajad, vaid

vestluste ja tegevuste aktiivsed kaasosalised; vabatahtlik saab juhendada väikest gruppi, andes neile

lihtsaid juhiseid ja ülesandeid; vabatahtlikud räägivad vajadusel aeglasemalt, kordavad lauseid, aitavad

lihtsustada keerukaid mõisteid; aitavad osalejatel mõista kohtumise teemat; aitavad osalejatel leida

sõnu ja väljendeid ning julgustavad eesti keeles suhtlema; juhivad arutelu, küsides lihtsaid küsimusi

kohtumise teema kohta.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.5 jäetakse välja viide otseselt määratlemata

kodakondsusega kinnipeetavatele ja laiendatakse lõimumise sihtrühma eesti emakeelega

kinnipeetavatest vabatahtlike osas.

Erineva emakeelega kinnipeetavate mõiste hõlmab juba ka määratlemata kodakondsusega

kinnipeetavaid, mistõttu ei ole neid vaja eraldi ära nimetada.

Kaasaegsed lõimumisteooriad ja -praktikad toovad välja vajaduse pakkuda teenust mitte üksnes muu

keele- ja kultuuritaustaga inimestele, vaid võimaldada koostöötegevusi, kus osalevad nii muu

emakeelega kui ka riigikeelt emakeelena kõnelevad inimesed. See toetab loomulike kultuuriüleste

kontaktide ja mitmikidentiteedi tekkimist ning jätkusuutlikku lõimumist. Samuti, ühest küljest ennetab

muu emakeelega inimeste jätkuvat isolatsiooni ning teisalt ei riiva mitte rände taustaga inimeste

õiglustunnet – mõlemad aspektid (kaasatus kogukonda ja võrdne kohtlemine) on olulised eeldused

loomulikuks ja jätkusuutlikuks lõimumiseks ühiskonnas.

Lõimumisel kontaktide tekitamiseks on põhiliseks raskuseks kohalike elanike kaasamine ja

motiveerimine. Hõlbustamise eesmärk kogukonnas on võrgustike ja suhtlusolukordade loomine ja

võimalikult erineva taustaga kohalikke elanike kaasamine.6 Eesti andmed näitavad, et Venemaalt (ja

Venemaa lähiriikidest) tulnud uussisserändajad on võrreldes teiste saabujate rühmadega kõige vähem

lõimunud ja neil on kõige vähem suhteid eestlastega. Lõimumise parandamiseks on oluline teadlikult

algatada programme/projekte, et sisserändajatel oleks rohkem positiivseid kontakte eestlastega ja eesti

keeles. Projektide fookuses peaksid olema eri rahvusest inimeste identiteedi ühisosad või huvid: nt

hoolimine paigast (linnast, maast) või naabruskonnast ning mitteformaalsete suhete arendamine.7 Muu

emakeelega kinnipeetavatest valdav osa on pärit Venemaalt ja Venemaa lähiriikidest.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.6 täpsustatakse näitajate kirjeldust.

Kuna projekti tegevustena viiakse tasemeõppe (keelekursuste) asemel läbi erinevaid paindlikke

keeleõppe tegevusi (vorme) ja lõimumistegevusi, siis on vajadus täpsustada sõnastust, et ka neis

4 Klaas-Lang, Birute (2022). Kogukondlik keeleõpe – võimalus kasvatada keeleõppe motivatsiooni. Eesti Haridusteaduste Ajakiri,

nr 10(2), 2022, 228–250, lk 236. Kättesaadav: aller,+19_08_klaas-lang.pdf 5 Ibid., lk 240 6 RITA-RÄNNE projekti* lõpparuanne (2021) lk, 61. Kättesaadav: Lõpparuanne.pdf 7 Ibid., lk 58-59. * RITA-RÄNNE projekt aitab välja töötada teaduslikult põhjendatud innovaatilisi lähenemisi rände ja lõimumise protsesside juhtimiseks Eestis, eesmärgiga aidata kaasa majanduse arengule ja ühiskonna sidususe suurenemisele. Uuringu läbiviijad: Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ, OÜ Positium LBS, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis.

tegevustes (paindlik keeleõpe ja lõimumine) laienevad neile osalejate eduka soorituse ja tegevuse

kordamise kriteeriumid. Kuna õppimise eest tasu maksmine lõpetatakse, siis kasutatakse tegevuste

edukaks või mitte-edukaks lugemise ja kordamise kriteeriumide seadmisel analoogiat tasemeeksamite

sooritamise kriteeriumidega. Haridus- ja teadusministri 13.06.2011 määrus nr 24 „Eesti keele

tasemeeksamite ülesehitus ja läbiviimise kord“8 § 7 lõige 2 näeb, ette, et eksam on sooritatud, kui

eksaminand on saanud vähemalt 60 protsenti võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi osaoskuse

tulemus ei tohi olla 0 punkti. Sarnaselt loetakse paindliku keeleõppe või lõimumistegevuse edukalt

sooritanuks, kui tegevustes on osaletud vähemalt 60% selle mahust (paindlikus keeleõppes ja

lõimumistegevustes eksami sooritamist ei toimu). Kui see jääb alla 60%, on kinnipeetaval õigus kursust

korrata. Tegevuste elluviimisel on oluline, et õppida soovivatel kinnipeetavatel oleks see võimalus

olemas ja kordamine aitab paremini saavutada ka toetuse andmise ja TAT käskkirja tegevuste

eesmärke.

Vastavate paindlike keeleõppe ja lõimumistegevustes osalemise kriteeriumidega on nüüd alates 2025.

aasta algusest täiendatud ka vangla juhendit „Riigikeele õppe planeerimine“, mis kinnitati 1. detsembril

2025. Vastavad täpsustused tehakse ka meetme näitajate metoodikas.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.7 nähakse ette TAT käskkirja eelarve vähendamine

Euroopa kaitsevõimet tugevdava plaani ReArm raames toimunud kärpega, millega seotud

rakenduskava muudatus nr 4 on hetkel Euroopa Komisjonis heakskiitmisel. Projekti EL toetus (70%)

vähenes 583 111 eurot ja riikliku kaasfinantseering (30%) vähenes 249 905 eurot. Kokku vähenes

projekti eelarve 833 016 euro võrra.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.8 nähakse ette, et otseseid kulusid hüvitatakse vaid

tegelike kulude alusel, ühikuhinna alusel kulusid ei hüvitata.

Vangistusseaduse § 341 lg 3 lubab maksta kinnipeetavatele õppimise eest tasu ning riigikeele

tasemeõppes õppimise eest vangla aastatel 2011-2024 kinnipeetavatele tasu ka maksis. Vabariigi

Valitsuse 28. juuni 2007. a määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning

tasu arvutamise ja maksmise kord” muutmisega peatati keeleõppe tasu maksmine kinnipeetavatele

alates 01. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2027. Õppimise tasu peatamise sisuline eesmärk oli

keeleõppe motivatsiooni fookuse nihutamine väliselt sisemisele ning samuti olukord, kus keeleõpet

peab pakkuma piiratud ressurssidega. Kuna riigikeele õppe planeerimise ja rahastamise protsess on

vanglates oluliselt muudetud (nt tasemeõppe kursuste piiramine, õppimise tasu peatamine), siis tuleb

neist põhimõtetest lähtuda ka TAT käskkirja samasisuliste tegevuste elluviimisel.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.9 tunnistatakse kehtetuks standardiseeritud ühikuhinna

alusel kulude hüvitamine. Kuna õppimise tasu enam kinnipeetavatele ei maksta, siis ei ole enam ka

asjakohane ühikuhinna alusel maksmise tingimused.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.10 muudetakse kulude maksmise aluseid. Kuna õppimise

tasu enam kinnipeetavatele ei maksta, siis ei ole enam ka asjakohane ühikuhinna alusel maksmine.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.11 täpsustatakse ja nähakse ette, et elluviija ei pea

tegevuskava muutma juhul, kui eelarvet kasutatakse vähem kui planeeritud. Vastasel juhul looks

tegevuskava muutmine eelarve täitmise kohta kunstlikult positiivse täitmise. TAT käskkirja 11.3.5 alusel

tuleb elluviijal igal juhul teavitada RA-d, kui tegevuste detailset kirjeldust tegevuskavas muudetakse

oluliselt, mis tähendab, et seda ka juhul, kui planeeritud tegevused jäävad olulises mahus tegemata.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.12 muudab RA TAT käskkirja Lisas 2 nimetatud projekti

eeldatava eelarvet perioodi lõpus siis, kui tegevuste eelarverida tegevuste lõikes suureneb rohkem kui

15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast perioodi 2023-2029 peale kokku. Reeglina saab RA

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/103112023012?leiaKehtiv

sellise info iga-aastaselt esitatud tegevuskavast ja sellele lisatud eelarve prognoosidest või nende

muudatustest.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.13 on seotud punktiga 1.12. TAT käskkirjale lisatakse

(Lisa 2) projekti indikatiivne eelarve perioodi peale kokku arvestades ReArm (kaitsevaldkonna kärbe)

vähendusega.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.14 asendatakse käskkirjas läbivalt sõna

„Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes, et viia käskkirja tekst

kooskõlla Vabariigi Valitsuse seaduse 2025. aasta 1. jaanuaril jõustunud muudatustega.

3. Käskkirja vastavus ELi õigusele

TAT käskkirja muutmise käskkiri vastab järgmistele ELi määrustele:

a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

4. Käskkirja mõjud

ReArm kaitsevaldkonna kärbe on osaliselt tinginud TAT käskkirja muudatused, kuid samal ajal on ka

vangla kinnipeetavate keeleõpet ümber korraldanud (vähendanud riigikeele tasemeõppe kulusid).

Tasemeõppe kursuste asemel on juba planeeritud võrdväärses mahus paindlikku keeleõpet või

lõimumistegevusi, mis on odavamad kui tasemeõppe kursused ja mille järele on ka suurem vajadus.

Vähendatud eelarvega on võimalik katta ka tegevuste kordamisega kaasnevad kulud, kuna

tasemekursuste kordamine koos õppimise tasu maksmisega oli juba algselt eelarvesse planeeritud ja

selle arvelt on võimalik seda teha. Vähendatud eelarvega on endiselt võimalik saavutada planeeritud

projekti näitajate sihttasemeid.

5. Käskkirja rakendamine

TAT käskkirja muutmise käskkirja punkte keeleõppes ja lõimumistegevustes eesti emakeelega

kinnipeetavatest vabatahtlike kaasamise osas rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2025,

kuna uute hangete planeerimisel on juba vabatahtlike osalusega arvestatud. TAT käskkirja eelarve

vähendamise muudatus, sh käskkirja Lisas 2 indikatiivne eelarve jõustub tingimusel, kui Euroopa

Komisjon kiidab heaks rakenduskava muudatused. Kui muudatust heaks ei kiideta, siis jääb kehtima

sellele eelneva TAT käskkirjaga kehtestatud eelarve. Riigikeele tasemeõppe ja tasemetega seotud

punkte rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2025, mil vanglates hakati praktiliselt rakendama uut

vanglate riigikeele õppe korraldamise juhendit (lõplik versioon kinnitati 01.12.2025). Ülejäänud käskkirja

punktid jõustuvad käskkirja allkirjastamisest üldises korras, kuna need ei mõjuta tegevuste elluviimist

(ühikuhinna alusel maksmist ei ole seni TAT käskkirja tegevuste elluviimisel kasutatud).

6. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu esitati mitteametlikule arvamuse avaldamisele Rahandusministeeriumile ja Riigi

Tugiteenuste Keskusele, kelle täpsustuste ja muudatustega on arvestatud. Eelnõu saadetakse

ametlikule kooskõlastamisele eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile,

Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile

ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele, rakenduskava 2021-2027 seirekomisjonile ja läbi seirekomisjoni listi Euroopa Komisjonile.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Rahandusministeerium Justiitsministri käskkirja muutmine Esitan kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks justiitsministri 16. augusti 2023. a käskkirja nr 58 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine kinnipeetavate keeleõppeks ja lõimumistegevusteks“ muutmise eelnõu. Palun eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. käskkirja Lisa 1. Eelnõu 2. käskkirja eelnõu seletuskiri 3. käskkirja Lisa 2. Projekti eeldatav eelarve ReArm vähendusega 4. käskkirja eelnõu terviktekst

Lisaadressaadid: Siseministeerium Sotsiaalministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Seirekomisjon Euroopa Komisjon Annika Leevand 620 8174 [email protected]

Meie 03.03.2026 nr 8-1/1618-1

KINNITATUD

Justiitsministri 03.03.2026 käskkirjaga nr 8-1/1618-1

Lisa 1

muudetud justiitsministri 24.05.2024 käskkirjaga nr 41

muudetud justiits- ja digiministri ….2026 käskkirjaga nr …

Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.09.2023–31.12.2029

Elluviija:

Justiits- ja digiministeeriumi vanglate osakond

Rakendusüksus:

Riigi Tugiteenuste Keskus

Rakendusasutus:

Justiits- ja digiministeerium

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkide ja programmidega

Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027

elluviimiseks Vabariigi Valitsuse 03. juuli 2023. a otsusega kehtestatud meetmete nimekirja

meetme 21.4.7.8 „Karistuste täideviimise korraldamine“ sekkumise „Kinnipeetavate keeleõpe

ja lõimumistegevused“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

1.1. Seosed horisontaalsete põhimõtete, Eesti riigi eesmärkide ja programmidega

1.1.1. Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord (edaspidi TAT) on seotud

ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgiga nr 4

„Sotsiaalsem Eesti“ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057,

millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus

(EL) nr 1296/2013 (edaspidi ESF+ määrus) artikli 4 punktis 1 toodud

poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa sotsiaalõiguste samba

rakendamise kaudu“ erieesmärgiga h „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada

võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada

eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“.

1.1.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning

nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi

ühissätete määrus), artiklis 9 ja ESF+ määruse artiklis 6 sätestatud horisontaalsete

põhimõtetega soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja võrdsete võimaluste

loomiseks selle läbi, et tagavad muu emakeelega inimestele võrdsete võimalused

tööturul osalemiseks ja tõrjutuse vähendamiseks.

1.1.3. Toetatavad tegevused panustavad Riigikogu poolt 12. mail 2021 vastu võetud

strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja on seotud „Eesti 2035“ strateegilise

sihiga "Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud" ja selle alasihiga „Hooliv

ühiskond“ ning sihiga "Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed" ja

selle alasihiga „Arukas inimene“ ning nende sihtide saavutamist hinnatakse järgmiste

näitajatega:

1.1.3.1. soolise võrdõiguslikkuse indeks, millesse panustatakse seeläbi, et arvestatakse muu

emakeelega kinnipeetavate soolist erinevust nende olukorra ja vajaduste

analüüsimisel;

1.1.3.2. hoolivuse ja koosmeelsuse mõõdik, millesse panustatakse seeläbi, et aidatakse

vähendada muu emakeelega kinnipeetavate ebasoodsamat kohtlemist ja sotsiaalset

tõrjutust.

1.1.4. TAT on seotud „Riigi eelarvestrateegia 2023–2026“ (tegevuspõhise riigieelarve

raamistik, edaspidi TERE raamistik) Justiits- ja digiministeeriumi programmi

aastateks 2023-2026 tegevusega „Karistuste täideviimise korraldamine“, mille

eesmärk on muuhulgas läbi taasühiskonnastavate tegevuste ja sotsiaalprogrammide

suunata inimene pärast vabanemist õiguskuulekale teele ja hõlbustada tema

ühiskonda taassisenemist.

1.1.5. TAT-i tegevused on seotud Riigikogu 12. novembri 2020. a otsusega

„Kriminaalpoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“, mille prioriteediks

muu hulgas on kuritegevuse ennetamine ja kuritegevusest eemaldumise toetamine.

TAT tegevused on suunatud vastava prioriteedi saavutamisele.

1.1.6. TAT-i tegevused on seotud Haridus- ja Teadusministeeriumi „Eesti keele

arengukavaga 2021-2035“, milles peetakse oluliseks eesti keele õppe, eesti keeles

õppimise ja mitmekeelsuse toetamise kaudu eestikeelset kultuuriruumi väärtustava

hoiaku kujundamist.

1.1.7. TAT-i tegevused on seotud Haridus- ja Teadusministeeriumi „Haridusvaldkonna

arengukavaga 2021-2025“, kus panustatakse sellesse, et eesti keel ja kultuur säiliks

ning tööturuvõimalused oleksid paremad ning täiskasvanuõpe oleks jätkusuutlik.

1.1.8. TAT on seotud Kultuuriministeeriumi „Sidusa Eesti arengukavaga 2021-2030“,

milles toetatakse ühtse kultuuriruumi loomist ja edendatakse lõimumist.

1.1.9. TAT-i tegevused on seotud Justiits- ja digiministeeriumi „Vanglateenistuse

strateegiaga 2023-2027“, mille eesmärkideks on retsidiivsuse vähenemine, millesse

panustatakse ka läbi hariduses osalemise toetamise.

1.1.10. TAT on seotud punktis 1.1.1 nimetatud poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi täitmisele

suunatud rakenduskava meetme „Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh

ennetus“ sekkumistega „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“, kuna

keeleõpe ja lõimumistegevused vanglas toimuvad ka noortele.

1.1.11. TAT-i tegevused on seotud punktis 1.1.1 nimetatud poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi

täitmisele suunatud rakenduskava meetme „Keelevaldkonna arendamine“

sekkumisega „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine“, kuivõrd keeleõpe vanglas

toetab hilisema elukestva õppega jätkamist või hariduse omandamist.

1.1.12. TAT-i tegevused on seotud punktis 1.1.1 nimetatud poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi

täitmisele suunatud rakenduskava meetme „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“

sekkumisega „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul

konkurentsivõimet toetavad tegevused“, kuivõrd lõimumistegevustega vanglas

soodustatakse erineva keele- ja kultuuritaustaga kinnipeetavate hilisemat osalemist

Eesti ühiskonnas.

1.1.13. Tegevuste toetamisel lähtutakse 2021-2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud

üldistest valikukriteeriumidest.

1.1.14. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei

tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, 18. juuni 2020,

millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse

määrust (EL) 2019/2088, artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9

nimetatud keskkonnaeesmärgile.

2. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on suurendada vangistuses viibivate isikute (kinnipeetavad, sh

vahistatud isikud, edaspidi koos nimetatud kui kinnipeetavad) konkurentsivõimet läbi nende

parema lõimumise, sh eesti keele oskuse parandamise.

3. Toetatavad tegevused

Toetatavad tegevused on seotud erinevate lõimumistegevuste kaudu erineva emakeele ja

kultuuritaustaga kinnipeetavatele riigikeele õpetamise ja ühiskonnaga suurema sidususe

loomiseks.

3.1 Riigikeele õpe

3.1.1 Tegevuse eesmärk

Toetatava tegevuse eesmärk on võimaldada erinevate emakeele ja kultuuritaustaga

kinnipeetavatel pärast vabanemist paremini toime tulla nii asjaajamisel riigiga kui enda töö-

ja isiklikus elus.

3.1.2 Tegevuse kirjeldus

Riigikeele õpe toimub vanglates tasemekursuste ja teiste keeleõpet toetavate tegevuste

(näiteks juhendatud iseseisev õpe, keelekohvik, lõimumistegevused) abil.

Tegevusega toetatakse tasemekursuste riigikeele õpet toetavate tegevuste läbiviimist Viru,

Tartu ja Tallinna vanglates 0 kuni C1 tasemel, kus korraldatakse paindlikku keeleõpet, sh

osaoskuste kursusi ja aktiivset keeleoskust arendavaid ning juhendatud ja/või iseseisvat õpet

soodustavaid tegevusi. Toetatava tegevustega võimaldatakse erineva emakeelega

kinnipeetavatele eesti keele õpet, mis toetaks kõiki vajalikke osaoskuseid (kuulamine,

lugemine, rääkimine ja kirjutamine), kuid eelkõige suhtluskeelt. Õpperühma suurus peab

toetama õppimise efektiivsust, et keeleõpetajatel või keele õppe pakkujatel oleks võimalik

õppetööd läbi viia personaalsemalt. Paindlike keeleõppevormide kasutamine toetab

tasemekursuste õpet ning riiklike tasemeeksamite sooritamist vanglas. Juhul, kui kursus

keeleõppe tegevus jääb vanglast vabanemise tõttu pooleli, on võimalik iseseisvalt isiku enda

kulul või tasuta õpinguid jätkata väljaspool vanglat keeleõpet pakkuvas ettevõtetes või

muudes institutsioonides (nt Eesti Integratsiooni SA või Töötukassa vahendusel) või

iseseisvalt, kui vanglast vabanenu seda peaks soovima. Tegevus hõlmab ka paindliku

keeleõppe arendamiseks vajalike uuringute, disainmõtlemisepõhiste (sh teenusdisain,

infodisain, õigusdisain) keeleõpet toetavate materjalide, analüüside, metoodikate,

õppematerjalide ja testide, sh veebipõhiste testide ja e-õppematerjalide või muude

keeleõppega seonduvate metoodiliste ja interaktiivsete abivahendite väljatöötamist,

edasiarendamist ja ajakohastamist. Kuivõrd keeleõpe on üks osa lõimumistegevustest ja kui

tegevus on rohkem seotud lõimumistegevuse kui keeleõppega, siis võib keeleõppe tegevusi

planeerida ka lõimumistegevuste alla.

3.1.3 Tegevuse tulemus

Toetatava tegevuse tulemusena paraneb vanglast vabanenute taasühiskonnastumine ja

seaduskuulekus, kuna tegevuste läbi tõuseb tegevuses osalenu konkurentsivõime tööturul ja

haridusvaldkonnas, paraneb keeleoskus ja suureneb sidusus ühiskonnaga.

3.1.4 Tegevuse sihtrühm

Toetatava tegevuse sihtrühmaks on erineva emakeelega kinnipeetavad, eesti emakeelega

kinnipeetavatest vabatahtlikud, keeleõpet korraldavad teenuseosutajad, eesti keele õpetajad,

Vanglateenistus.

3.2 Lõimumistegevused

3.2.1 Tegevuse eesmärk

Toetatava tegevuse eesmärk on erineva emakeele ning kultuuritaustaga kinnipeetavate

kaasamine Eesti ühisesse inforuumi ning nende teadlikkuse tõstmine Eesti väärtus- ja

kultuuriruumist, ühiskonnakorraldusest ning Euroopa Liidust mh selleks, et temaatiliste

koostöötegevuste kaudu toetada nende lõimumist Eesti ühiskonnaga ning arendada

lõimumismetoodikate kasutamist vanglateenistuses. Kõigi lõimumistegevuste eesmärk on

aidata kaasa Eestis sidusa ja stabiilse ühiskonna kujunemisele, kus eri keele- ja

kultuuritaustaga inimesed on omaks võtnud Eesti identiteedi ning peavad Eestit oma

kodumaaks, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, sh tööhõives, elukestvas õppes ja

kodanikuühiskonnas, jagavad demokraatlikke väärtusi, annavad oma osa riigi ja ühiskonna

arengusse ning orienteeruvad Eesti kultuuriruumis.

3.2.2 Tegevuse kirjeldus

Lõimumistegevused hõlmavad füüsilise keskkonna ja lõimumist soodustava ühise infovälja

arendamist, sh vanglates kinnipeetavatele suunatud juhiste ja infomaterjalide kasutajakeskset

disainimist, keelelist lihtsustamist ja visualiseerimist ning praktilist õpet loengute, kursuste,

seminaride vms koostöövormide abil Eesti ühiskonna- ja kodanikuõpetusest. Praktiliste

tegevuste käigus suureneb kinnipeetavate teadlikkus kehtivatest normidest ja olemasolevast

sotsiaalsest tugivõrgustikust, tutvustatakse tegevuses osalejatele Eesti riigi õiguslikku ja

poliitilist korda, traditsioone, kirjandust, kultuuri ja ajalugu ning Euroopa Liidu institutsioone

ja selle tegutsemis- ning toimimispõhimõtteid. Sealhulgas viiakse läbi kultuuriasutuste

haridusprogramme (sh lihtsas eesti keeles) ning juhendatud töötubasid, mis toetavad

lõimumist, keeleõpet ja mõne uue oskuse arendamist (nt käsitöö, kultuuriklubi, aruteluringid).

Lõimumise edendamiseks vanglateenistuses arendatakse uusi lõimumismetoodikaid, viiakse

läbi analüüse või uuringuid, tellitakse disainmõtlemis-põhiseid (nt teenusdisaini, infodisaini,

õigusdisaini) teenuseid, töötatakse välja õppematerjale, trükiseid või muid lõimumisega

seonduvaid metoodilisi ja interaktiivseid abivahendeid, mille arendamise käigus saab

vanglateenistus uued teadmised ja meetodid, kuidas neid läbi viia. Sihtrühma kaasavad

arendused võimaldavad ühtlasi toetada osalejate aktiivset eesti keele kasutust ning soodustada

kahepoolset lõimumist.

3.2.3. Tegevuse tulemus

Vanglateenistuse lõimumistegevustes osalemise tulemusena kasvab kinnipeetavate sidusus

Eesti ühiskonna ja ühise inforuumiga, sealjuures kasvab nende teadlikkus Eesti riigist,

ühiskonnast, kultuurist, ajaloost, keelest jne. Ühtlasi aitab see vangistusest vabanemisel kaasa

sujuvamale sulandumisele kogukonda. Lõimumistegevustes osalemine toetab osalejate

võimekust otsida informatsiooni Eestis elamise, töötamise, õppimise, sotsiaalteenuste,

seadusandluse jms kohta. Lisandväärtusena tõuseb sihtrühma valmidus kasutada sarnaseid

teenuseid ja osaleda sarnastes tegevustes ning Eesti ühiskonnaelus laiemalt ka pärast

vabanemist.

3.2.4 Tegevuse sihtrühm

Toetatava tegevuse sihtrühmaks on erineva emakeele, rahvuse, kultuurilise taustaga

kinnipeetavad, eesti emakeelega kinnipeetavatest vabatahtlikud, lõimumistegevuses ja selle

arendamises osalevad õpetajad, kultuuri-, ajaloo-, poliitika- ja ühiskonnategelased,

Vanglateenistus, Justiits- ja digiministeeriumi vanglate osakond.

4. Tegevuste abikõlblikkuse periood

TAT-i tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.09.2023–31.12.2029.

5. TAT-i tulemused ja näitajad

Toetatavate tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on esitatud tabelis 1.

6. Tegevuste eelarve

Tabelis 2 on esitatud TAT-i eelarve jaotus ESF+ toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu vahel.

Omafinantseeringut ei kohaldu. Tegevuste täpne eelarve esitatakse TAT käskkirja punkti

11.3.1 kohaselt.

Tabel 2. TAT-i eelarve

TAT käskkiri ESF+ toetus

(70%

abikõlblikest

kuludest)

EUR

Riiklik

kaasfinantseering

(30%

abikõlblikest

kuludest) EUR

Oma-

finantseering

0%

Kokku

EUR

Kinnipeetavate

keeleõpe ja

lõimumistegevused

1 186 889 508 666

0 1 695 555

7. Abikõlblikud kulud

7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 19.

7.2. Kehtetuks tunnistatud justiits- ja digiministri …2026 käskkirja muudatusega nr ….

7.3. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulu alusel.

7.4. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, mida hüvitatakse

tegelike kulude alusel sh

7.4.1. ühendmääruse §-s 16 toodud personalikulu, sh projektijuhtimise ja

kommunikatsioonispetsialisti kulu;

7.4.2. keeleõppe, sh keeleõppenõustamise ja keeletestimise kulu, lõimumistegevuste, sh

loengute, kursuste (nt käsitööring, kultuuriklubi, loovtegevus), kultuuriasutuste

haridusprogrammide, seminaride, meeskonnakoolituste, ühiskohtumiste, mõtte- ja

arutelutalgute (nt ringide, filmi-, kunsti või muusikaõhtute, raamatukogu või

spordipäevade, tähtpäevade ja e-riigi teenuste tutvustamise, lauamänguõhtute)

korraldamise ja osalemise kulu, sh keeleõpetaja, töötubade juhendaja (nt ajaloolase,

Näitaja

nimetus

Näitaja

nimetus

ja

mõõtühik

Algtase

(2022)

Sihttase

(2024)

Sihttase

(2029)

Selgitav teave

Kirjeldada, mis on näitaja sisu,

kuidas koguda, millal võib

raporteerida jms

Väljundn

äitaja

Keele-

õppes ja

lõimumis-

tegevustes

osalejate

arv

0 405 2025

Kinnipeetavate paindliku

riigikeele õppes ja

lõimumistegevustes arvestatakse

osaluskordi ja seda alates

sisenemisest.

Näitaja arvestamisel arvestatakse

ka paindliku keeleõppe ja

lõimumistegevuse kordamist.

Analoogselt riikliku

keeleeksamiga, loetakse paindliku

keeleõppe tegevuste edukaks

soorituseks 60% aktiivset

osalemist; mitte-eduka soorituse ja

tegevuse kordamisel loetakse

sama tegevusega alustamist uueks

osalemiskorraks.

Analoogselt keeleõppe

tegevustega loetakse

lõimumistegevuste edukaks

soorituseks 60% aktiivset

osalemist. Mõne konkreetse

lõimumistegevus puhul võib olla

eduka läbimise kriteerium

fikseeritud läbiviija poolt ning

sellisel juhul lähtutakse sellest.

Mitte-eduka soorituse ja

lõimumistegevuse kordamisel

loetakse sama tegevusega

alustamist uueks osalemiskorraks.

Paindlikus keeleõppes ja

lõimumistegevustes panustab iga

osaleja väljundnäitajasse üks kord,

kui tegevus toimub sarjana. Iga

uut sisenemist uude keeleõppe ja

lõimumistegevusse loetakse uueks

sisenemiseks.

kultuuritegelase, kirjaniku, õigusteadlase), lektori või koolitaja tasu ja tema kulud seoses

koolitusega (sh majutus-, transpordi-, kindlustuse, toitlustuse kulu); ruumide ja tehnika

rent, toitlustus;

7.4.3. riigikeele õppekavade koostamine, keeleõppe, koolitusmaterjalide (sh e-

õppematerjalide, interaktiivsete veebirakenduste loomine keeleõppeks ja keeleõppe

testimiseks), olemasolevate õpikute trükkimise ning keeleõpikute, sõnaraamatute,

vestmike, harjutuste kogumike, iseseisvaõppe ja paralleeltekstidega õppematerjalide,

sõnakaartide, keeleõppepäevikute vms abivahendite ostmise kulu, kaasaegsete

keeleõppemetoodikate, infomaterjalide ja juhiste kulu (sh materjalide ja e-

kursuste/moodulite koostamine, toimetamine, kujundamine, trükkimine, paljundamine,

levitamine ja tootmine), keeleõppe arendamisega seotud uuringute ja analüüside, sh

kasutajauuringu ja disainmõtlemise (nt teenusdisaini, infodisaini, õigusdisaini) tellimine

ja teenuste kujundamine, pilootprojektide elluviimine, koolitusmaterjalide koostajate,

hindajate ja IT-lahenduste loojate eksperditasud;

7.4.4. uute lõimumismeetodite (sh õpikute, materjalide, e-õppevahendite) loomine,

arendamine, ajakohastamine vanglateenistuses; lõimumismetoodika tellimise ja

arendamisega seotud kulud; lõimumistegevuste (aktiiv)õppe- ja infomaterjalide kulu (sh

litsentsi- ja autoritasu); lõimumistegevuste arendamisega seotud analüüside ja uuringute

(sh kasutajauuringu, disainmõtlemise (nt teenusdisaini, infodisaini, õigusdisaini)

tellimine) ja teenuste kujundamine (sh materjalide ja interaktiivsete võimaluste

tellimise, toimetamine, kujundamine, trükkimine, paljundamine, levitamine ja tootmine

või valmisolevate teenuste, sh e-teenuste, kasutamise tugi) või vajalike digitaalsete

teenuste või IT-lahenduste väljatöötamise, ajakohastamise ja arendamise kulu;

eksperttasud;

7.4.5. kommunikatsioonitegevuste kulu, sh kommunikatsioonispetsialisti teenuse või

personalikulu ühendmääruse §-s 16 tähenduses, teavitustegevuste (sh infopäevade)

korraldamise kulu, sh korraldusteenuste, teavitusmaterjalide, teavitusvahendite,

infomaterjalide, meenete ja märgiste tellimise, trükkimise, kujundamise, levitamise

kulu;

7.4.6. keele- või lõimumistegevuste arenduste, analüüside, uuringute, meetodite, tehnikate,

rakenduste vms tutvustamise, kasutamise või õpetamisega seotud koolituste,

seminaride, õppekäikude vms korraldamise ja seal osalemise kulu vanglateenistujatele,

sh vanglaametnikele ja Justiits- ja digiministeeriumi vanglate osakonna ametnikele;

7.4.7. TAT-i tegevuste projektijuhi osalemise kulu koolitustel, inspiratsioonipäevadel,

konverentsidel ja muudel sarnastel üritustel ja osalemistasu;

7.4.8. erisoodustus ja sellelt tasutav maks.

Eesti emakeelega kinnipeetavatest

vabatahtlikuid näitajatesse ei

arvestata.

Näitajate metoodika arvestab

vanglate juhisega „Riigikeele

õppe planeerimine“.

Meetod: registreerimislehed,

seirearuanne

7.5. Abikõlblikud on ka kulud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus TAT-i käskkirjas ette

nähtud tulemuse saavutamiseks ja kulu tekib TAT-i käskkirjas nimetatud toetatavate

tegevuste käigus (ÜM § 15 lg 2).

7.6. Kehtetuks tunnistatud justiits- ja digiministri …2026 käskkirja muudatusega nr ….

7.7. Abikõlbmatud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1.Toetust makstakse ühendmääruse §-des 24–27 sätestatud tingimuste kohaselt.

8.2.Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja selle eest on

tasutud.

8.3.Elluviija esitab rakendusüksusele (edaspidi RÜ) e-toetuste keskkonna kaudu

maksetaotluse üks kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja

muudel juhtudel vähemalt üks kord kvartalis.

8.4.Elluviija sisestab riigihanke raames sõlmitud lepingu kohta info ja dokumendid e-toetuse

keskkonna vastavasse moodulisse.

8.5.Pärast maksetaotluse esitamist määrab RÜ elluviijale kuludokumentide esitamise tähtaja.

Elluviija esitab RÜ-le kulu tekkimise aluseks olevad dokumendid, sh need riigihanke

läbiviimisega seonduvad dokumendid, mis ei sisaldu riigihangete registris.

8.6.RÜ kontrollib 80 kalendripäeva jooksul dokumentide saamisest maksetaotluse ja sellele

lisatud kuludokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning tegevuste

vastavust TAT-i käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab RÜ elluviijale

nende kõrvaldamise tähtaja. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste

kõrvaldamiseks.

8.7.RÜ õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on

sätestatud ühendmääruse §-s 33.

8.8.Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast

seda, kui RÜ on lõpparuande kinnitanud.

9. Riigiabi

Käesoleva TAT-i raames antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

10. Lõppsaajad ja nendele toetuse andmise tingimused

Toetatavates tegevustes ei ole ÜSS2021_2027 § 2 punkti 6 tähenduses lõppsaajaid.

11. Elluviija õigused ja kohustused

11.1. ÜSS2021_2027 § 2 punkti 4 ja ühendmääruse § 43 lõike 4 järgi kohalduvad elluviijale

toetuse saaja kohta sätestatud kohustused.

11.2. Elluviija peab täitma ühendmääruse §-s 10 ja 11 sätestatud kohustusi, sh asutusesisest

hankekorda.

11.3. Ühtlasi peab elluviija:

11.3.1. esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) selleks ettenähtud vormil kinnitamiseks

järgmise eelarveaasta projekti tegevuste detailse kirjelduse ja eelarve jagunemise

tegevuste ja aastate kaupa (edaspidi tegevuskava) 15 tööpäeva jooksul alates TAT-i

kinnitamisest ja järgnevatel aastatel 20. jaanuariks;

11.3.2. RA vaatab tegevuskava läbi ja annab tagasisidet 10 tööpäeva jooksul;

11.3.3. esitama tegevuskava pärast selle kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le;

11.3.4. taotlema jooksval aastal tegevuskava muutmist juhul, kui:

11.3.4.1. tegevuste eelarverida suureneb rohkem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud

summast;

11.3.4.2. tegevuste eelarvereale plaanitud summa suureneb aastate lõikes rohkem kui 15%;

11.3.5. teavitama RA-d, kui tegevuste detailset kirjeldust tegevuskavas muudetakse oluliselt;

11.3.6. rakendama projekti kinnitatud tegevuskava kohaselt;

11.3.7. esitama RÜ-le e-toetuste keskkonnas jooksva aasta väljamaksete prognoosi

15 tööpäeva jooksul TAT-i kinnitamisest ja igal järgneval aastal 10 tööpäeva jooksul

tegevuskava kinnitamisest;

11.3.8. esitama e-toetuste keskkonnas RÜ-le korrigeeritud väljamaksete prognoosi järele

jäänud eelarveaasta kohta, kui tegevuste eelarve kulud erinevad rohkem kui 25%

punktis 11.3.7 esitatud prognoosist;

11.3.9. teavitama RA-d, kui toetatavate tegevustega samalaadsetele tegevustele on taotletud

toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

11.3.10. teavitama RA-d tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad

mõjutada tulemuse saavutamist;

11.3.11. koguma ja töötlema tegevuses osalejate andmeid, sh koolitatavate andmeid

koolitustel ja sekkumistes või programmides osalenud isikute kohta;

11.3.12. esitama punktis 11.3.11 nimetatud ja kogutud andmed TAT-i tegevuste toimumise ja

osalejate arvu tõendamiseks e-toetuse keskkonna sündmuste infosüsteemi kaudu

RÜ-le iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. Jooksva aasta

teise kvartali andmed esitatakse RÜ-le hiljemalt 31. juuliks;

11.3.13. lähtuma ESF+st toetatud projekti ja selle tegevuste elluviimisel avalikkuse

teavitamisel Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021–

2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“;

11.3.14. säilitama dokumente ÜSS2021_2027 § 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõike 1 kohaselt viis aastat elluviijale tehtud

lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates;

11.3.15. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse;

11.3.16. viivitamata teavitama RA-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järgmisest:

11.3.16.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;

11.3.16.2. TAT-i muutmise vajalikkusest.

12. Aruandlus

12.1.Elluviija esitab RÜ-le TAT-i tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

vahearuande e-toetuste keskkonna kaudu ning lisab RA väljatöötatud vormil täpse

ülevaate tehtud tegevuste, näitajate saavutamise, tegevuste tulemuslikkuse ja esinenud

probleemide või riskikohtade ja nende ennetamise võimaluste kohta iga aasta

20. jaanuariks eelmise aasta 31. detsembri seisuga.

12.2.Kui TAT-i tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on väiksem

kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

12.3.Elluviija esitab RÜ-le TAT-i tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu ning lisab RA väljatöötatud vormil esitatud info

ja andmed 45 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui

projekti tegevused lõpevad enne, kui lõpeb abikõlblikkuse periood, esitatakse

lõpparuanne 45 päeva jooksul TAT-i tegevuste lõppemisest arvates.

12.4.Lõpparuandes esitatakse peale vahearuandes nõutud teabe ka teave TAT-i tegevuste

panusest strateegia „Eesti 2035“ näitajatesse, mis on loetletud käesoleva käskkirja

punktis 1.1.3 ja millega jälgitakse horisontaalsete põhimõtete edenemist.

12.5.Kui projekti vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on väiksem kui kuus

kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.

12.6.Projekti vahearuannete ja lõpparuande sisestamisel e-toetuste keskkonda kajastatakse

info e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutu järgi.

12.7.Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti vahearuannete

ja lõpparuande esitamist tähtajaks, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine

tööpäev pärast vea kõrvaldamist.

12.8.RÜ kontrollib üldjuhul 20 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti

vahearuanded ja lõpparuanne on täidetud nõuetekohaselt. Tähtaja pikenemisest teavitab

RÜ sellest elluviijat.

12.9.Kui projekti vahearuannetes ja lõpparuandes puuduseid ei esine, teavitab RÜ viie

tööpäeva jooksul RA-d, et esitatud aruanne on nõuetekohane. RA-l on õigus esitada oma

seisukohad RÜ-le viie tööpäeva jooksul. Kui RA hinnangul aruannetes puuduseid ei

esine, kinnitab RÜ aruande.

12.10. Kui projekti vahearuannetes ja lõpparuandes esineb puuduseid, annab RÜ elluviijale

vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Aruanded kinnitab RÜ viie

tööpäeva jooksul pärast seda, kui puudused on kõrvaldatud.

12.11. RA-l ja RÜ-l on õigus vajadusel küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse

käigu ja tulemuste kohta.

13. TAT-i muutmine

13.1.RA-l on õigus muuta TAT-i käskkirja enda, RÜ, auditi, seirekomisjoni või elluviija

algatusel.

13.2.Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT-i muutmise

taotlus).

13.3.RA vaatab TAT-i muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul selle kättesaamisest ja

annab selle kohta hinnangu.

13.4.Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT-

i muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks

ettenähtud tähtaja võrra.

13.5.RA edastab TAT-i muutmise taotluse pärast esialgse hinnangu andmist arvamuse

avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate

ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga, olenevalt muudatuste sisust ja ulatusest.

13.6.TAT-i muutmise eelnõu kooskõlastatakse ühendmääruse § 48 kohaselt. RA kujundab

kooskõlastamisel esitatud seisukohtade kohta arvamuse, küsib vajaduse korral lisainfot

elluviijalt ja kooskõlastab TAT-i lõpliku teksti RÜ-ga.

13.7.Elluviijal on võimalik TAT-i muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul.

RA nõusolekul võib TAT-i muutmist taotleda sagedamini.

13.8.RA võib TAT-i muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT-i edukaks

elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik

jätkata. RA teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

13.9.TAT-i muutmine kinnitatakse RA juhi käskkirjaga. RA saadab kinnitatud TAT-i viie

tööpäeva jooksul RÜ-le.

13.10. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT-i eelarve muutmiseks, kui TAT-i

aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on

vajalik TAT-i eduka elluviimise tagamiseks, teavitades eelarve muutmise ettepaneku

tegemisest elluviijat.

13.11. RA-l on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada

ühendmääruse § 13 lõikes 1 määratud tingimuste kohaselt. RA võib toetuse summat

vähendada ühendmääruse § 37 lõikes 4 nimetatud juhul, kui elluviijal on tekkinud

eelarvevahendite jääk, mida ei kasutata, või esineb muu põhjus, mis tingib toetuse

summa vähendamise.

13.12. RA muudab TAT-i lisas olevat projekti eeldatavat eelarvet, kui tegevuste eelarverida

perioodi peale kokku suureneb rohkem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud

summast.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

14.1.Finantskorrektsioone teeb RÜ, lähtudes ühendmääruse §-dest 34–37, sealhulgas hindab

RÜ finantskorrektsiooni põhjendatust, kui TAT-i tulemust ei saavutata või saavutatakse

osaliselt.

14.2.Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis ühendmääruse § 37 lõike 4

kohaselt väheneb projekti abikõlblike kulude eelarve (toetus, kaasfinantseering,

sh kaudsed kulud) finantskorrektsiooni võrra.

14.3.Toetuse tagasimaksmise ajatamisel lähtutakse ühendmääruse §-st 38.

15. Vaiete lahendamine

Vaide esitamisele ja menetlemine toimub ÜSS2021_2027 §-des 31 ja 32 sätestatud vaide

esitamise regulatsiooni kohaselt.

16. Rakendussätted

Käskkiri jõustub alates 1. septembrist 2023.