* PZU on AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kaubamärk Eestis. AB "Lietuvos draudimas" on Leedu kahjukindlustusselts, mis kuulub rahvusvahelisse PZU kontserni.

Kaskokindlustuse poliis nr 3835616475

Nimi Soodustatud isik

RegistrikoodAKTSIASELTS SEB LIISING 10281767

EESTI GEOLOOGIATEENISTUS Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav 5 44314 Rakvere linn

Kindlustuspakett ning lisakindlustuskaitsed ja summad

Uusväärtuskindlustus Asendusauto

PZU Autoabi JahEi

Liisingväärtuse kindlustus Jah / 50 000 eurot, kuni 7 a sõiduk

Kasko Pluss

Jah Jah / 10 000 eurot isiku kohta

Kindlustuspakett

Reisijate õnnetusjuhtumikindlustus Haagisekindlustus Jah / 1 500 eurot

Sõiduki valmistajatehase poolt paigaldatud lisavarustus on kindlustatud hüvitispiirita; esmamüügi järgselt paigaldatud lisavarustuse hüvitispiir on 1 500 eurot.Lisavarustuse hüvitispiir

Kindlustusvõtja Nimi: EESTI GEOLOOGIATEENISTUS Aadress: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav 5, Rakvere linn, 44314

Lääne-Viru maakond Telefon / e-post: [email protected]

Telefon / e-post: 622 4599, [email protected]

Kindlustusandja

Registrikood: 12831829 Aadress: Pärnu mnt 141,11314 Tallinn Nimi: AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaal (edaspidi PZU)*

Omavastutus 200 eurot kindlustusjuhtumi kohta.

Registrikood: 77000387

Võimsus

Kere tüüp Mahtuniversaal 75 kW Kütuse tüüp Diisel

Kasutusviis Tavakasutus

Tähtajaline leping Kindlustusperiood 09.03.2024 – 08.03.2025

Kindlustatud ese ja kindlustuskaitse kehtivus

Lepingu kehtivusaeg

Kindlustusterritoorium

VIN-kood Esmane registreerimine 2021VR3ECYHT2LJ963118 PEUGEOT RIFTERMark ja mudel 135VKDRegistreerimismärk

Euroopa, v.a Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Kasahstan, Moldova, Ukraina, Valgevene ja Venemaa

08.02.2024

Liisingumakse kindlustus Jah Pagasikindlustus Ei Teeletõstmine ja teisaldus Jah / 3 200 eurot Sõiduki võtmete hüvitamine Jah Sõiduki laadija kaitse Jah / 3 500 eurot Hoiupaigas olev komplekt rehvi ja

velgi Jah / 5 000 eurot

Rendiauto kindlustus Jah / 5 000 eurot Tehniline rike Jah / kuni 160 000 km, alla 8 a vanune sõiduk

Reisikatkestuse kindlustus

Jah / hüvitislimiit kindlustusperioodi jooksul Eestis on 350 eurot ja välisriigis 1 000 eurot

Koguriskikindlustus (sh liiklusõnnetus, õnnetusjuhtum, vandalism, vargus) Jah

Aknaklaasi vahetamisel on omavastutus 0 eurot.

Aknaklaasi parandamise kulud hüvitatakse omavastutust rakendamata. Aknaklaas parandatakse, kui klaasi kahjustuse läbimõõt on väiksem kui 2 cm, see ei asu juhi poolel ja parandamisel ei rikuta klaasi soojendust. Aknaklaas vahetatakse, kui kahjustuse läbimõõt on suurem kui 2 cm või

622 4599 www.pzu.ee 2/3

Kindlustustingimused Käesoleva kindlustuslepingu suhtes kohaldatakse: Kindlustuslepingute üldtingimusi U100/2023 Kaskokindlustuse tingimusi A300/2023

Kindlustustingimustega on võimalik tutvuda PZU kodulehel www.pzu.ee. Kindlustusmakse tasumisega loetakse, et kindlustusvõtja on kindlustustingimused kätte saanud, nendega tutvunud ja nendest aru saanud ning nõustunud.

Kindlustuskaitse jõustumine ning kehtivusaeg

Eritingimused 1. 2.

3. 4.

Kindlustusperioodi kindlustusmakse kuulub tasumisele järgmiselt:

Sõidukile peab olema paigaldatud nõuetekohane töökorras immobilaiser. Kui poliisil pole märgitud vastav kasutusviis, siis ei tohi sõidukit anda lühirendile (rent kuni 6 kuud), osutada takso- või sõidujagamise teenust, kasutada kuller-, alarm-, autokooli- või turvafirma patrullsõidukina. Reisikatkestuse kulude hüvitislimiit kindlustusperioodi jooksul Eestis on 350 eurot ja välisriigis 1000 eurot. Reisijate õnnetusjuhtumikindlustuse kindlustussumma ühe isiku kohta on 10 000 eurot.

Kindlustussumma

Kindlustusmakse kokku 557,16 eurot.

Kindlustusmakse

Tasumise tähtaeg Osamakse

11.03.2024 557,16 €

Kindlustusriskid Kasko Pluss kindlustuspaketi kindlustusrisk ja seotud teenused on koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum, PZU Autoabi 24 h Euroopas, uusväärtuskindlustus, liisingväärtuse kindlustus, liisingumakse kindlustus, asendusauto, tehnilise rikke kindlustus, rendiauto kindlustus, reisikatkestuse kindlustus, reisijate õnnetusjuhtumi kindlustus ja haagisekindlustus. Lisaks kindlustuspaketis olevale kindlustuskaitsele on kindlustatud ka poliisile märgitud lisariskid.

Kindlustusvõtja kohustus teatada kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest Kindlustusvõtja peab kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest viivitamatult PZU-le teatama, välja arvatud juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu, mis ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski. Kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist ilma PZU nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab. Kui kindlustusvõtja rikub teatamise kohustust või kindlustusriski suurenemisest hoidumise kohustust, vabaneb PZU kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil PZU oleks pidanud teate kätte saama, välja arvatud juhul, kui ta teadis ajal, mil ta oleks pidanud teate kätte saama, kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest või pidi seda teadma. Kindlustusriski suurenemisel võib PZU kehtestada täiendavad ohutusnõuded või kindlustuslepingu lõpetada.

Vastuolud Kui kindlustuslepingu dokumentides leidub vastuolusid, lähtutakse tõlgendamisel järgmiste dokumentide tähtsuse järjekorrast, kus eelnev dokument on järgneva ees ülimuslik: eritingimused - poliis - kaskokindlustuse tingimused - kindlustuslepingute üldtingimused.

Kinnitus poliisil toodud andmete õigsuse kohta Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse või esimese osamakse, loevad kindlustuslepingu pooled seda kinnituse andmiseks poliisil toodud andmete õigsuse kohta, kui kindlustusvõtja ei vaidle sellele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastu 14 päeva jooksul poliisi saamisest. Kui poliisil olevad andmed muutuvad, tuleb sellest PZU-le teatada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. Teade tuleb edastada kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kuni teate saamiseni loetakse õigeks viimasel poliisil märgitud andmed. Kui poliis erineb kindlustuspakkumusest, loetakse täpseks ja õigeks poliisil olevad andmed.

Kindlustuskaitse algab kindlustusperioodi alguskuupäeval, kuid mitte enne, kui sõiduk on nõuetekohaselt ette näidatud. Kindlustuskaitse kehtib kindlustusperioodi lõppkuupäevani. Kindlustusmakse tasumise kohustuse rikkumisel ja muudel kindlustustingimustes sätestatud juhtudel jõustunud kindlustuskaitse katkeb.

1. Kindlustuskaitse on kehtiv vaid juhul, kui kindlustusmakse on tähtaegselt tasutud.

Kui kindlustuslepingu alusel on tekkinud võlgnevus, arvestab PZU kindlustusmakse tasumisel kõigepealt tasutuks kõige varasema tasumata kindlustusmakse.

Kui tasutud kindlustusmakse (osamakse) on väiksem kindlustuspoliisil märgitud tähtajaks tasumisele kuuluvast kindlustusmaksest (osamaksest), loetakse, et kindlustusmakse ei ole tasutud.

2.

3.

Kindlustuslepingute üldtingimustes on sätestatud kindlustusmakse tasumise täpsem kord.4.

Kindlustuslepingu jõustumine, tähtaeg ja lõpetamine Kindlustusleping jõustub kindlustusmakse või esimese osamakse tasumisel ning lõpeb kindlustusperioodi lõppemisel. Kindlustuslepingu saab ennetähtaegselt lõpetada vaid kindlustustingimustes või võlaõigusseaduses sätestatud alustel.

klaasi kahjustus asub juhi poolel. Kui kindlustusvõtja soovib parandamisele kuuluvat klaasi vahetada, siis rakendub poliisil märgitud omavastutus või aknaklaaside vahetuse omavastutus, olenevalt kumb on suurem.

Üksnes autoabi teenuse kasutamise korral omavastutust ei rakendata.

Loomale või linnule otsasõidu tõttu tekkinud kahju hüvitatakse omavastutust rakendamata. Loomale või linnule otsasõidu vältimisest tingitud kahju hüvitatakse omavastutuseta juhul, kui kahjujuhtumist on olemas videosalvestis ja sellelt on tuvastatav looma või linnuga kokkupõrke vältimine.

Sõiduki kindlustussumma on sõiduki turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist (v.a uusväärtuskindlustuse puhul).

622 4599 www.pzu.ee 3/3

Kindlustusjuhtumist teatamine

Ärakirjad Kindlustusvõtjal on õigus nõuda ärakirja kõikidest enda tahteavaldustest, mis ta on teinud kindlustuslepingu kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, samuti asenduspoliisi väljastamist poliisi kadumise või hävimise korral.

Claude Kaasik Tootejuht PZU Kindlustus

Kindlustuslepingu sõlmimisel ja poliisi väljastamisel on kindlustusandja lähtunud kindlustusvõtja esitatud andmetest.

Lugupidamisega

Kindlustuslepinguga seotud kaebus tuleb esitada e-kirja teel aadressile [email protected] või posti teel aadressile PZU Kindlustus, Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn. Kaebusele vastatakse hiljemalt 15 päeva jooksul, kui kaebuse esitajat ei ole teavitatud teisiti. PZU kaebuse menetlemise korraga saab tutvuda veebis www.pzu.ee. Vaidluse korral võib pöörduda kindlustuse lepitusorgani poole, mis tegutseb Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) juures aadressil Mustamäe tee 46, Tallinn 10621. Täpsem info EKsLi veebis www.eksl.ee. Tarbija võib lepingust tekkinud vaidlusega pöörduda ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures asuva tarbijavaidluste komisjoni poole, mille kontaktandmed on: Endla 10a, 10142 Tallinn; e-post [email protected]. Täpsema info tarbijavaidluste komisjoni menetlusreeglite kohta leiate veebilehelt www.komisjon.ee. Kindlustusvõtjal on õigus esitada kindlustusandja tegevuse kohta kaebus Finantsinspektsioonile aadressil Sakala 4, 15030 Tallinn.

Vaidluste lahendamine ja finantsjärelevalve

Kindlustuslepingule kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivat õigust. Lepingu suhtes kohaldatav õigus

Registrikood: 12831829

Telefon / e-post: 511 7726, [email protected]

E-post: [email protected] Kontaktisik: Tiina Veskioja

Aadress: Pärnu mnt 141,11314 Tallinn

Kindlustuslepingu vahendaja Nimi: PZU Tallinn 2

Kindlustuslepingu muutmine Kindlustuslepingu muutmiseks peab kindlustusvõtja esitama kindlustusandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse. Muudatusega nõustumisel väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale muudetud kindlustuspoliisi või kindlustuslepingu lisa. Leping on muudetud alates eelnimetatud dokumentide väljastamisest, kui dokumendis pole märgitud teisiti.

Isikuandmete töötlemine PZU isikuandmete töötlemise põhimõtetega saate tutvuda PZU kodulehel www.pzu.ee/isikuandmete-tootlemine/.

Taganemisõigus Tarbijast kindlustusvõtja võib väljaspool äriruume ning sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Taganemiseks tuleb tarbijal saata vabas vormis taganemisavaldus aadressile [email protected] enne taganemistähtaja möödumist. Sõltumata lepingu sõlmimise viisist, on kindlustusvõtjal enam kui üheks aastaks sõlmitud kindlustuslepingu puhul õigus 14 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest lepingust põhjust avaldamata taganeda. Tähtaja järgimiseks piisab taganemisavalduse ärasaatmisest tähtaja jooksul. Kindlustusvõtjal ei ole taganemisõigust, kui PZU on andnud kohese kindlustuskaitse või kui leping sõlmitakse kindlustusvõtja majandus- või kutsetegevuse jaoks.

Kindlustusjuhtumi toimumisel tuleb sellest PZU-le teatada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Teavitada saab ööpäevaringselt klienditeeninduse telefonil 622 4599 või e-posti aadressil [email protected]. PZU Autoabi teenuse telefoninumber on 622 4599.

* PZU on AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kaubamärk Eestis. AB "Lietuvos draudimas" on Leedu kahjukindlustusselts, mis kuulub rahvusvahelisse PZU kontserni.

Väljastatud: 17.02.2024

Claude Kaasik Tootejuht PZU Kindlustus

Tõend nr 3835616475

Kindlustusterritoorium Euroopa, v.a Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Kasahstan, Moldova, Ukraina, Valgevene ja Venemaa

Omavastutus

Kindlustuskaitse Kasko Pluss kindlustuspakett

Soodustatud isik AKTSIASELTS SEB LIISING (registrikood 10281767)

Kindlustusmakse osamaksete arv 1 kord aastas

Kindlustusperiood 09.03.2024 – 08.03.2025

AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaal (edaspidi PZU)*, registrikood 12831829, tõendab, et EESTI GEOLOOGIATEENISTUS, registrikood 77000387, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav 5, Rakvere linn, 44314 Lääne-Viru maakond, on kindlustanud oma sõiduki PEUGEOT RIFTER, 75 kw, 2021, registreerimismärgiga 135VKD, PZU Kindlustuslepingute üldtingimustel U100/2023 ja Kaskokindlustuse tingimustel A300/2023.

200 eurot kindlustusjuhtumi kohta. Aknaklaasi vahetamise korral on omavastutus 0 eurot kahju suurusest. Aknaklaasiks ei loeta katuseluuki ega klaaskatust.

PZU on AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali kaubamärk Eestis. AB “Lietuvos draudimas” on Leedu kahjukindlustusselts, mis kuulub rahvusvahelisse PZU kontserni.

1. PZU Kindlustuse kindlustuslepingute üldtingimused

1.1. Käesolevatesse üldtingimustesse on koondatud regulatsioonid ja põhimõtted, mis on eri kindlustusliikidel ühised ning mida kohaldatakse koos PZU Kindlustuse kindlustusliigi tingimustega, kui nii on kindlustuslepingus kokku lepitud. Peale käesolevate üldtingimuste kohaldatakse PZU Kindlustuse kindlustuslepingutele ka asjaomase kindlustusliigi tingimusi ja eritingimusi, kui viimaste kohaldamises on kindlustuslepingu poolte vahel eraldi kokku lepitud.

2. Mõisted

2.1. Kindlustuslepingu pooled on kindlustusvõtja ja kindlustusandja. 2.2. Kindlustusvõtja on isik, kes on sõlminud kindlustusandjaga kindlustuslepingu. 2.3. Kindlustusandja on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (ees- pool ja edaspidi ka PZU Kindlustus). 2.4. Klient on isik (kindlustusvõtja, kindlustatud isik, soodustatud isik ja kahjustatud isik), kellele kindlustusandja osutab kindlus- tusteenust, või isik, kes on kindlustusandja poole pöördunud kindlustusteenuse kasutamise eesmärgil. 2.5. Tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseis- va majandus- või kutsetegevusega. 2.6. Kindlustatud isik on kindlustusvõtja või kolmas isik, kellega seo- tud kindlustusriski on kindlustatud. 2.7. Soodustatud isik on kindlustuslepingus märgitud kolmas isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kind- lustushüvitis või kokku lepitud rahasumma või muu kindlustus- lepingus nimetatud kindlustusandja kohustuse täitmine. 2.8. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. 2.9. Kindlustusjuhtum on kindlustuslepingus kokku lepitud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral peab kindlus- tusandja täitma oma kindlustuslepingust tuleneva kohustuse. 2.10. Kindlustatud ese või kindlustusobjekt on ese või objekt, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. 2.11. Kindlustusleping on kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel vä- hemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusmakseid ja kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtu- mi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokku lepitud rahasumma või täitma lepingut muul kindlustuslepingus kokku lepitud viisil. 2.12. Kindlustustingimused on kindlustuspoliisil märgitud, kindlustus- lepingu osaks olevad tüüp- ja eritingimused, sh - käesolevad kindlustuslepingute üldtingimused; - kindlustusliigi tingimused; - kindlustusliigi eritingimused, kui nende kohaldamises on kind- lustuslepingu poolte vahel eraldi kokku lepitud. 2.13. Kindlustuspoliis ehk poliis on dokument, mis tõendab kindlus- tuslepingu sõlmimist. 2.14. Kindlustuskaitse on kindlustuslepingus määratletud kindlustus- andja kohustus maksta kindlustusjuhtumi toimumisel ja kindlus- tusvõtja poolt lepinguliste kohustuste täitmisel välja kindlustus- hüvitis või täita leping muul kokku lepitud viisil. 2.15. Kindlustusperiood on kindlustuslepingus nimetatud ajavahemik, mis on kindlustusmakse arvutamise aluseks. Kindlustusandja võib kindlustusliigi spetsiifikast tulenevalt kehtestada täienda- vaid kindlustusmakse arvutamise aluseid. Kui kindlustuslepin- gust ei tulene teisiti, on kindlustusperiood üks aasta. 2.16. Kindlustusmakse on kindlustuslepingus kokku lepitud tasu kind- lustuskaitse eest, mida kindlustusvõtja on kohustatud kindlus- tusandjale maksma. 2.17. Kindlustushüvitis on kindlustuslepingus ettenähtud rahaline või mitterahaline hüvitis, millega korvatakse kindlustusjuhtumi ta- gajärjel tekkinud kahju või mille kindlustusandja peab kindlus- tusjuhtumi toimumisel kindlustuslepingu kohaselt tasuma.

2.18. Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokku lepitud rahasum- ma, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamak- susummaks kindlustusperioodi jooksul või maksimaalseks välja- maksusummaks kindlustusjuhtumi kohta, kui nii on kindlustus- lepingus kokku lepitud. 2.19. Omavastutus on kindlustuslepingus summana, protsendina või muul moel fikseeritud osa hüvitatavast kahjust iga kindlustus- juhtumi korral. Omavastutus jääb alati kindlustusvõtja kanda ja kindlustusandja seda ei hüvita. Kui kindlustusandjal on lepin- gust tulenev täitmise kohustus kolmandale isikule (näiteks ko- hustuslik vastutuskindlustus), hüvitatakse kolmandale isikule kahju ja omavastutuse osa nõutakse sisse kindlustusvõtjalt. 2.20. Sidevahendi abil sõlmitud kindlustusleping on leping, kus lepin- gupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused, edastatakse eranditult üksnes sidevahendi, nagu telefon, arvuti, faks jne abil.

3. Kindlustuslepingu osad ja lepingu tõlgendamine

3.1. Kindlustuslepingu lahutamatuteks osadeks on kindlustuspoliis ja kindlustustingimused ning muud kindlustuspoliisil märgitud do- kumendid, nagu kindlustusavaldus, kindlustuspakkumus, kind- lustusvõtja nõusolek kindlustuslepingu sõlmimiseks, kindlustus- objekti või kindlustatud eseme ülevaatuse akt, kindlustatud esemete loetelu jmt. 3.2. Kindlustuslepingu täitmisel ja tõlgendamisel lähtutakse kindlus- tuslepingust tervikuna. Vastuolude ilmnemise korral on primaar- sed kindlustuspoliisile märgitud eritingimused, seejärel kindlus- tuspoliis, järgmisena kindlustusliigi tingimused ja viimasena üldtingimused. 3.3. Kindlustuslepingus kasutatud mõistete sisustamisel lähtuvad pooled neile kindlustuslepingus omistatud tähendusest. 3.4. Kui kindlustustingimused on tõlgitud võõrkeelde, lähtutakse vastuolude korral tingimuste tõlgendamisel kindlustustingimuste eestikeelsest tekstist. 3.5. Kindlustusvõtja võib kindlustuspoliisi kadumise või hävimise korral nõuda kindlustusandjalt asenduspoliisi väljastamist. Kindlustusvõtja võib nõuda ärakirja tema poolt lepingu suhtes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud tahteavaldu- sest. Kindlustusandja ei väljasta andmeid ega dokumentide koopiaid, kui nende väljastamine on vastuolus õigusaktides sätestatud nõuetega. 3.6. Kindlustuslepingule kohaldatakse Eesti õigust. Kindlustusandja ja kindlustusvõtja juhinduvad omavahelistes suhetes kindlustus- lepingu tingimuste kõrval Eesti Vabariigi õigusaktidest, sh rah- vusvahelise eraõiguse seadusest ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. 3.7. Kindlustustingimustega on võimalik tutvuda PZU Kindlustuse kontorites või kodulehel www.pzu.ee.

4. Kindlustuslepingu sõlmimine

4.1. Kindlustusleping on sõlmitud, kui kindlustuslepingu pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes ja täidetud on vähemalt üks järgmistest eeldustest: 4.1.1. kindlustusvõtja on kindlustusandjale tasunud kindlustusmakse või esimese osamakse; 4.1.2. kindlustusvõtja on kindlustusandjale edastanud allkirjastatud või e-posti teel nõusoleku kindlustusandja pakkumusega nõus- tumise kohta; 4.1.3. pooled on kindlustuslepingu kirjalikult allkirjastanud. 4.2. Kindlustusandja väljastab kindlustusvõtjale kindlustuslepingu sõlmimise kohta kindlustuspoliisi. Kindlustusandja allkiri poliisil võib olla digitaalne või tiražeeritud. Kindlustusandja võib poliisi kindlustusvõtjale kas üle anda või saata posti või e-posti teel. 4.3. Kindlustusandja edastab kindlustuslepinguga kehtima hakkavad

PZU Kindlustuse kindlustuslepingute üldtingimused U100/2023

Kehtivad alates 09.01.2024

kindlustustingimused kindlustusvõtjale hiljemalt koos kindlus- tuspakkumusega. Kindlustustingimused võib edastada ka elekt- rooniliselt või internetilehekülje lingina. 4.4. Kindlustusandjal on õigus otsustada, kas ta sõlmib asjaomase tahteavalduse teinud isikuga kindlustuslepingu või mitte.

5. Kindlustuslepingu jõustumine, kehtivus, muutmine ja uuendamine

5.1. Kindlustusleping jõustub selle sõlmimisel, kui ei ole kokku lepi- tud muud jõustumise tähtaega või tingimust. 5.2. Kindlustuskaitse algab üldjuhul pärast kindlustusmakse või esi- mese osamakse tasumist, kuid mitte enne kindlustuspoliisil märgitud kindlustusperioodi alguskuupäeva ning kehtib poliisil märgitud kindlustusperioodi lõpuni. Kindlustuskaitse algab enne kindlustusmakse või esimese osamakse tasumist, kui nii on poolte vahel eraldi kokku lepitud. 5.3. Kui kindlustusteenuse osutamine kindlustusvõtjale või kindlus- tatud isikule või soodustatud isikule on vastuolus või muutub vastuolus olevaks rahvusvaheliselt kehtestatud piirangute, keel- dude või sanktsioonidega, ei kehti kindlustuskaitse alates päe- vast, mil nimetatud isikute suhtes kohaldatakse nimetatud pii- ranguid, keelde või sanktsioone. 5.4. Kindlustusleping on tähtajaline, kui poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. 5.5. Kindlustuslepingu muutmiseks peab kindlustusvõtja esitama kindlustusandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse. Muudatusega nõustumisel väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale muudetud kindlustuspoliisi või kindlustuslepin- gu lisa. Leping on muudetud alates nimetatud dokumentide väl- jastamisest, kui dokumendis pole märgitud teisiti. 5.6. Tähtajalise kindlustuslepingu uuendamiseks ehk järgmiseks kindlustusperioodiks uue kindlustuslepingu sõlmimiseks on kindlustusandjal õigus edastada kindlustusvõtjale enne jooksva kindlustusperioodi lõppu uus kindlustuspakkumus. Kindlustusleping loetakse sõlmituks, kui kindlustusvõtja nõustub kindlustuspakkumusega vastavuses üldtingimuste punktiga 4.1.2 või tasub kindlustusmakse vastavuses üldtingimuste punktiga 4.1.1 5.7. Tähtajatu kindlustuslepingu korral väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale igaks uueks kindlustusperioodiks uue kindlus- tuspoliisi, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

6. Kindlustuslepingu lõpetamine. Lepingu ülesütlemine ja le- pingust taganemine

6.1. Kindlustusleping lõpeb 6.1.1. kindlustusperioodi lõppemisel, 6.1.2. kindlustuslepingu ülesütlemisel, 6.1.3. kindlustuslepingust taganemisel, 6.1.4. poolte kokkuleppel, 6.1.5. muudel seaduses ette nähtud alustel. 6.2. Tähtajatu kindlustuslepingu võib nii kindlustusvõtja kui ka kind- lustusandja korraliselt üles öelda jooksva kindlustusperioodi lõ- puks. Ülesütlemise soovist tuleb teisele poolele vähemalt üks kuu ette teatada. 6.3. Kindlustusandjal on õigus kindlustusleping üles öelda 6.3.1. kui kindlustusvõtja on temast tuleneva asjaolu tõttu oluliselt rik- kunud kindlustuslepingu tingimusi. Kindlustusandja võib kind- lustuslepingu üles öelda ette teatamata ühe kuu jooksul alates rikkumisest teadasaamisest. 6.3.2. kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik on esi- tanud kindlustusandjale ebaõiget infot kindlustusjuhtumi asja- olude kohta. Kindlustusandja võib kindlustuslepingu üles öelda ette teatamata ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamisest. 6.3.3. kui kindlustusvõtja on kindlustuslepingu kehtivuse ajal suuren- danud kindlustusriski võimalikkust ilma kindlustusandja nõus- olekuta või ei ole kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest kindlustusandjat teavitanud. Loetelu asjaoludest, mis mõjuta- vad kindlustusriski võimalikkuse suurenemist, on toodud üldtin- gimuste punktis 14.1 ja kindlustusliigi tingimustes. Ülesütlemise tähtajad on märgitud üldtingimuste punktis 14. 6.3.4. kui kindlustusvõtja on jätnud ka pärast üldtingimuste punktis 7.4.1 nimetatud täiendava maksetähtaja määramist tasumata teise või järgneva kindlustusmakse. 6.3.5. pärast kindlustusjuhtumi toimumist (üldtingimuste punkt 15.7). 6.3.6. kui rahvusvaheliselt kehtestatud piirangud, keelud või sankt- sioonid takistavad otseselt või kaudselt kindlustusteenuse osu- tamist kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule või soodustatud

isikule. 6.3.7. muudel seaduses sätestatud alustel. 6.4. Kindlustusandjal ei ole kindlustuslepingu ülesütlemise õigust, kui kindlustusvõtja kindlustuslepingus ette nähtud kohustuste rikkumisel (v.a järgmakse tasumata jätmine) ei ole olulist mõju kindlustusriski võimalikkuse suurenemisele või kindlustusandja täitmise kohustusele. 6.5. Kindlustusandjal on õigus kindlustuslepingust taganeda 6.5.1. kui kindlustusvõtja ei teatanud lepingu sõlmimisel kindlustus- andjale kõigist talle teada olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele leping sõl- mida või teha seda kokku lepitud tingimustel (üldtingimuste punkt 12.1). Kindlustusandja võib sellisel juhul lepingust taga- neda ühe kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama kindlustusvõtja teatamiskohustuse rikkumisest; 6.5.2. kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustus- lepingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest kind- lustusmakset. Kindlustusandja võib lepingust taganeda kuni kindlustusmakse tasumiseni (üldtingimuste punkt 7.3.1); 6.6. Kui kindlustusvõtjaks on tarbija, on tal õigus sidevahendi abil sõlmitud kindlustuslepingust taganeda 14 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Kindlustuslepingu lõppemisel ülesütlemisega, taganemisega või mõnel muul põhjusel enne tähtaega on kindlustusvõtjal õigus saada tagasi lepingu lõppemisest kuni kindlustusperioodi lõpuni jääva aja eest tasutud kindlustusmakse, millest võidakse kinni pidada kindlustusandja mõistlikud asjaajamiskulud. Seda põhi- mõtet ei rakendata, kui kindlustusmakse arvutamise alusena ei kasutatud kindlustusliigi eripärast tulenevalt kindlustusperioodi. Kui kindlustusobjekt on kindlustusjuhtumi tagajärjel hävinud või kindlustushüvitis on kogu kindlustussumma ulatuses kindlustus- perioodi jooksul välja makstud, lõpeb kindlustusleping enne tähtaega ja kindlustusandjal on õigus kindlustusmaksele kogu jooksva kindlustusperioodi eest.

7. Kindlustusmakse ja selle tasumine

7.1. Kindlustusvõtja on kohustatud tasuma kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustusmakse kindlustuspoliisil märgitud maksetäht- ajaks või perioodilised kindlustusmaksed kindlustuspoliisil mär- gitud maksegraafiku järgi. Kindlustusmakse loetakse tasutuks, kui see on makstud pangaülekandega ja laekunud kindlustus- andja arvelduskontole või makstud kindlustusandja esindajale sularahas või pangakaardiga. Kui kindlustusvõtja sõlmib kind- lustuslepingu kindlustusvahendaja (kindlustusmaakleri või kindlustusagendi) vahendusel, siis võrdsustatakse kindlustus- makse kindlustusvahendajale tasumine kindlustusandjale tasu- misega. 7.2. Kindlustusmakse tasumisega viivitamise korral on kindlustus- andjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sä- testatud määras. 7.3. Esimese kindlustusmakse tasumisega hilinemine: 7.3.1. Kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustusle- pingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest kindlus- tusmakset, võib kindlustusandja kuni makse tasumiseni lepin- gust taganeda. 7.3.2. Eeldatakse, et kindlustusandja on lepingust taganenud, kui ta ei esita kindlustusmakse sissenõudmiseks hagi kolme kuu jooksul arvates makse sissenõutavaks muutumisest. 7.3.3. Kui sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või esimene kindlustusmakse ei ole tasutud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks, vabaneb kindlustusandja oma täitmiskohustusest. 7.4. Järgmiste kindlustusmaksete tasumisega hilinemine: 7.4.1. Kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustusmakset tähtaegselt, võib kindlustusandja kirjalikku taasesitamist või- maldavas vormis määrata kindlustusvõtjale maksmiseks vähe- malt kahenädalase (ehitise kindlustamise korral vähemalt ühe- kuulise) täiendava maksetähtaja. 7.4.2. Kui kindlustusvõtja ei tasu kindlustusmakset täiendava makse- tähtaja jooksul, on kindlustusandjal õigus kindlustusleping ette teatamata üles öelda. Kindlustusandja võib täiendava makse- tähtaja teates avaldada, et ta loeb tähtaja möödumisel lepingu ülesöelduks, kui kindlustusvõtja ei ole täiendava tähtaja jooksul makseid tasunud. 7.4.3. Kui kindlustusjuhtum toimub pärast täiendava maksetähtaja möödumist ja kindlustusvõtja ei ole kindlustusjuhtumi toimu- mise ajaks kindlustusmakset tasunud, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest, v.a juhul kui kindlustusmakse tasu- mata jätmine toimus kindlustusvõtjast mittetuleneva asjaolu

tõttu. 7.4.4. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse(te) kõik võlgnevused ühe kuu jooksul arvates lepingu ülesütlemisest või maksmiseks määratud tähtaja möödumisest ja kindlustusjuhtumit ei ole en- ne tasumist toimunud, ei loeta lepingut ülesöelduks. 7.5. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse hilinemisega, loeb kindlustusandja selle esmalt viiviste ja seejärel kõige varem tek- kinud kindlustusmakse võlgnevuse katteks selle kindlustuslepin- gu alusel, mille eest kindlustusvõtja kindlustusmakse tasus. 7.6. Kindlustusvõtja peab kindlustusmakse tasumisel märkima, mil- lise kindlustuspoliisi (kindlustuslepingu) ja kindlustusperioodi eest kindlustusmakse tasutakse. Kui nimetatud infot kindlustus- makse juures pole ja kindlustusandjal ei ole võimalik olemas- oleva teabe põhjal otsustada, millise kindlustuslepingu eest kindlustusmakse on laekunud, loetakse kindlustusmakse mitte- tasutuks ja tasutud summa tagastatakse selle tasunud isikule. 7.7. Kui kindlustusvõtja tasub sissenõutavaks muutunud kindlustus- makse kindlustuslepingus ettenähtust väiksemas ulatuses, võ- tab kindlustusandja kindlustusvõtjaga ühendust ja selgitab välja mittekohase maksega seonduvad asjaolud. Kindlustusmakse loetakse tasutuks alles siis, kui kogu sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse on laekunud. 7.8. Kui kindlustusvõtja tasub sissenõutavaks muutunud kindlustus- maksest suurema summa, loetakse enammakstud summa või- maluse korral tasutuks sama kindlustuslepingu sama kindlus- tusperioodi järgmise osamakse katteks. Sellist ettemaksu ei käsitleta laenuna ja kindlustusandjal puudub kohustus tasuda sellelt intressi. Kui kindlustusvõtja on kogu kindlustuslepingu kindlustusperioodi eest tasunud kindlustusmaksena või kind- lustusmakse osamaksetena rohkem, kui tulnuks kindlustuslepin- gu kohaselt maksta, tagastab kindlustusandja enammakstud osa.

8. Soodustatud isiku määramine

8.1. Soodustatud isik määratakse ja määratud isikut muudetakse kindlustusvõtja tahteavalduse alusel. Kui kindlustuslepingus on määratud kindlustatud isik, on soodustatud isiku määramiseks või muutmiseks vaja ka kindlustatud isiku nõusolekut. 8.2. Pärast füüsilisest isikust kindlustusvõtja surma ei või kindlustus- võtja pärijad soodustatud isikut asendada. 8.3. Pärast füüsilisest isikust kindlustatud isiku surma ei ole võimalik soodustatud isikut muuta. 8.4. Kui soodustatud isik kaotab temast olenevate asjaolude tõttu õiguse kindlustushüvitisele või sureb enne kindlustusjuhtumi toimumist, loetakse, et soodustatud isikut ei ole määratud.

9. Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikud

9.1. Kindlustusvõtja vastutab kindlustuslepingu raames järgmiste isikute eest: 9.1.1. kindlustatud isik; 9.1.2. kindlustatud eseme seaduslik valdaja; 9.1.3. kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga koos elavad perekon- naliikmed või isikud, kes moodustavad kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga ühise leibkonna; 9.1.4. isik, kes on saanud kindlustatud eseme valduse või kasutus- õiguse kindlustusvõtja või kindlustatud isiku nõusolekul; 9.1.5. kindlustusvõtja töötajad, samuti isikud, keda kindlustusvõtja kasutab enda majandus- või kutsetegevuses või enda kohustus- te täitmisel. 9.2. Kindlustusvõtja on kohustatud üldtingimuste punktis 9.1 nime- tatud isikutele tutvustama ja selgitama ohutusnõudeid ning muid kindlustuslepingust tulenevaid kindlustusvõtja kohustusi, sh käesolevate üldtingimuste punktis 14 nimetatud kohustusi. 9.3. Üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isikute teadmine ja käitu- mine omistatakse kindlustusvõtjale. Kui üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isik rikub kindlustuslepingut, loetakse, et kindlus- tusvõtja on kindlustuslepingut rikkunud.

10. Kindlustusandja teatamiskohustus

10.1. Kui kindlustuslepingu kehtivuse ajal muutub kindlustusandja nimi, õiguslik vorm, aadress või kontori aadress, kus kindlustus- leping sõlmiti, samuti kindlustusjärelevalve või kindlustusvaid- lusi lahendava organi aadress, teatab kindlustusandja sellest kindlustusvõtjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11. Kindlustusvõtja teatamiskohustus

11.1. Kindlustusvõtja peab kindlustuslepingu sõlmimisel edastama kindlustusandjale tõese ja täieliku informatsiooni kõigi kindlus- tusvõtjale teadaolevate oluliste asjaolude kohta, mis võivad oma olemuse tõttu mõjutada kindlustusandjapoolset kindlustus- riski hindamist ja/või kindlustusandja otsust sõlmida kindlustus- leping või teha seda kokku lepitud tingimustel (sh kindlustus- makse suurus). Teatamiskohustus kehtib ka juhul, kui kindlus- tusvõtja eeldab, et asjaolu võib olla kindlustusandjale juba tea- da. 11.2. Ennekõike, kuid mitte ainult, loetakse olulisteks asjaolud, mille kohta on kindlustusandja kindlustusavaldusel või enne kindlus- tuslepingu sõlmimist kindlustusvõtjalt teavet küsinud, samuti kindlustusliigi tingimustes nimetatud olulised asjaolud, millest kindlustusvõtja on kohustatud kindlustusandjat enne kindlus- tuslepingu sõlmimist informeerima. 11.3. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjale viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama, kui kind- lustuslepingu kehtivuse ajal on 11.3.1.toimunud muudatused olulistes asjaoludes või muudes kindlus- tuslepingus märgitud andmetes või kui varem edastatud and- med on osutunud ebaõigeks; 11.3.2.suurenenud kindlustusriski võimalikkus; 11.3.3.võõrandatud kindlustatud ese; 11.3.4.kinnisasi, millel asub kindlustatud ehitis, on koormatud hüpo- teegiga.

12. Kindlustusvõtja poolt olulistest asjaoludest teatamis- kohustuse rikkumise tagajärjed

12.1. Kui kindlustusvõtja ei teavitanud kindlustusandjat kindlustusle- pingu sõlmimisel olulistest (sh kindlustusriski mõjutavatest) asjaoludest, rikkudes sellega üldtingimuste punktis 11 sätesta- tud teatamiskohustust, või kui ta vältis tahtlikult olulisest asja- olust teadasaamist või andis olulise asjaolu kohta ebaõiget tea- vet, võib kindlustusandja lepingust taganeda ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama üldtingimus- te punktis 11 sätestatud teatamiskohustuse rikkumisest. 12.2. Kindlustusandja ei või teatamiskohustuse rikkumisele tuginedes lepingust taganeda, kui 12.2.1.kindlustusandja teadis talle edastatud teabe ebaõigsust või asjaolu, millest talle teada ei antud; 12.2.2.kindlustusvõtja ei olnud süüdi olulistest asjaoludest teatamata jätmises või ebaõige teabe andmises; 12.2.3.asjaolu, millest ei teatatud või mille kohta anti ebaõiget teavet, langes ära enne kindlustusjuhtumi toimumist; 12.2.4.kindlustusandja, olles teadlik olulistest asjaoludest, on tagane- mise õigusest loobunud. 12.3. Kui kindlustusvõtja peab kindlustusandjat teavitama olulistest asjaoludest kindlustusandja esitatud küsimuste põhjal, võib kindlustusandja lepingust taganeda otseselt küsimata jäänud asjaolust teavitamata jätmise tõttu üksnes siis, kui tegemist on asjaolu tahtliku varjamisega. 12.4. Kui kindlustusandja ei või üldtingimuste punktides 12.2 ja 12.3 sätestatu alusel lepingust taganeda, võib ta siiski suurendada kindlustusmakset alates jooksva kindlustusperioodi algusest. Nimetatud alusel võib kindlustusandja kindlustusmakset suu- rendada ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama üldtingimuste punktis 11.1 sätestatud teatamis- kohustuse rikkumisest.

13. Vorminõuded lepinguga seotud tahteavaldustele.

Tahteavalduste edastamine

13.1. Kõik teated, mis kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodusta- tud isik on kohustatud kindlustuslepingu või õigusaktide koha- selt kindlustusandjale esitama, samuti kõik kindlustuslepinguga seotud avaldused ja nõusolekud tuleb saata kindlustuspoliisil näidatud kindlustusandja kontaktaadressil vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui poolte vahel ei ole kok- ku lepitud teisiti. 13.2. Kindlustuspoliisi ja kindlustustingimused annab kindlustusandja kindlustusvõtjale üle üldtingimuste punktis 4.3 sätestatu koha- selt või edastab kindlustuspoliisil nimetatud kindlustusvõtja pos- tiaadressil või e-posti aadressil. 13.3. Kõik teated, mis kindlustusandja peab kindlustuslepingu või õigusaktide kohaselt edastama kindlustusvõtjale, kindlustatud

isikule, soodustatud isikule või hüpoteegipidajale, saadab kindlustusandja kirjalikult või e-posti teel kindlustuspoliisil mär- gitud vastava isiku aadressil. Üldise iseloomuga teated avaldab kindlustusandja oma kodulehel www.pzu.ee või edastab massi- teabevahendite kaudu. 13.4. Kindlustusandjal on õigus salvestada talle sidevahendite (sh telefoni, e-posti ja kodulehe) kaudu edastatud informatsiooni ning vestlusi kindlustusvõtja ja teiste kindlustuslepinguga seo- tud isikutega, samuti kasutada vajaduse korral asjakohaseid salvestusi nimetatud isikute tahteavalduste ja toimingute tõen- damiseks ning tõlgendamiseks.

14. Kindlustusriski võimalikkuse suurendamine ja selle tagajärjed

14.1. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisena või suurendamise- na käsitatakse igasugust kindlustusriski realiseerumise, kindlus- tusjuhtumi toimumise või selle tagajärjel tekkiva kahju tõenäo- suse suurenemist või suurendamist või selle suurenemise või- malikkust tulevikus. 14.2. Kindlustusvõtja ei tohi pärast kindlustuslepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võima- likkust ega lubada selle suurendamist ka üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isikutel. 14.3. Kui kindlustusvõtja rikub üldtingimuste punktis 14.2 nimetatud kohustust ja kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täit- mise kohustusest kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ula- tuses. 14.4. Kindlustusandja võib kindlustusvõtja poolt üldtingimuste punk- tis 14.2 sätestatud kohustuse rikkumisel kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda. Kui rikkumine ei toimunud kindlustusvõt- ja süül, võib kindlustusandja kindlustuslepingu üles öelda, tea- tades sellest ette üks kuu. 14.5. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjat kindlustusriski võimalik- kuse suurenemisest viivitamata teavitama, seda ka juhul, kui kindlustusvõtja hinnangul on riski suurenemise asjaolu üldteada ning ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski suu- renemise võimalikkust. 14.6. Kui kindlustusvõtja rikub kindlustusriski võimalikkuse suurene- misest teatamise kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlus- tuslepingu täitmise kohustusest juhul, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud teate kätte saama. 14.7. Üldtingimuste punktides 14.3 ja 14.6 sätestatut ei kohaldata, kui 14.7.1. kindlustusjuhtumi toimumise ajaks oli möödunud tähtaeg, mille jooksul võis kindlustusandja lepingu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise tõttu üles öelda või nõuda selle muutmist, ilma et kindlustusandja oleks lepingut üles öelnud või selle muutmist nõudnud; 14.7.2. kindlustusriski võimalikkuse suurenemisel ei olnud mõju kind- lustusjuhtumi toimumisele; 14.7.3. suurem kindlustusrisk ei oleks mõjutanud kindlustusandja täit- miskohustuse kehtivust ega ulatust; 14.7.4. kindlustusriski võimalikkus suurenes kindlustusandja süül. 14.8. Kui kindlustusandja vabaneb punktis 14.3 või 14.6 sätestatu ko- haselt täitmiskohustusest üksnes mõne kindlustatud eseme või isiku suhtes, vabaneb ta kogu täitmiskohustusest juhul, kui asjaolude järgi võib eeldada, et ta ei oleks lepingut samadel tin- gimustel üksnes selle osa suhtes sõlminud. 14.9. Kui kindlustusriski võimalikkus suurenes ilma kindlustusandja nõusolekuta kindlustusvõtja tehtud muudatuse tõttu ja kindlus- tusvõtja ei teatanud õigel ajal kindlustusriski võimalikkuse suu- renemisest, võib kindlustusandja nõuda lepingu muutmist taga- siulatuvalt, sh täiendava kindlustusmakse tasumist, alates kind- lustusriski suurenemisest, või kindlustuslepingu üles öelda ühe kuu jooksul ajast, mil ta sai teada kindlustusriski suurenemi- sest. 14.10.Kui kindlustusrisk suureneb pärast lepingu sõlmimist kindlus- tusvõtjast sõltumata, võib kindlustusandja nõuda lepingu muut- mist tagasiulatuvalt alates kindlustusriski suurenemisest. Kui kindlustusvõtja ei nõustu lepingu muutmisega või kui suurene- nud kindlustusriski korral kindlustusandja ei oleks lepingut sõl- minud, võib kindlustusandja lepingu üles öelda, teatades sellest ette üks kuu. Kindlustusandjal on õigus nõuda kindlustuslepin- gu muutmist või kindlustusleping üles öelda ühe kuu jooksul ajast, mil ta sai teada kindlustusriski suurenemisest. 14.11.Üldtingimuste punktides 14.9 ja 14.10 nimetatud juhtudel on

kindlustusandjal kindlustuslepingu ülesütlemise õigus ka juhul, kui kindlustusriski suurenemise eelne olukord taastub.

15. Kindlustusjuhtumi toimumine

15.1. Kindlustusjuhtumi toimumise korral peab kindlustusvõtja tegut- sema õigusaktidega kehtestatud korra kohaselt ja olenevalt kindlustusjuhtumi iseloomust teatama sellest viivitamata kas politseile, päästeametile või muule päästetöid või juhtumi asja- olude uurimist korraldavale organile ning võimaldama kindlus- tusjuhtumiga seotud asjaolude väljaselgitamise. 15.2. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisest kindlustus- andjat teavitama isiklikult või esindaja kaudu viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul arvates kindlustusjuhtumi toimumisest teadasaamisest. Teade tuleb edastada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti, kirja, tele- foni teel). Teates peavad sisalduma kõik kindlustusvõtjale tea- daolevad andmed juhtumi kohta, sh juhtumi toimumise koht ja aeg (kuupäev, kellaaeg), andmed kahjustada saanud kindlusta- tud eseme ja/või kindlustusobjekti ning nende asukoha kohta, andmed kahjustatud isikute kohta, eeldatav kahju suurus, juh- tumi asjaolude kirjeldus, andmed juhtumis osalenud isikute ja tunnistajate, samuti võimalike süüdlaste kohta, kindlustuspoliisi number, kindlustusvõtja nimi, isikukood, kontakttelefon ja (e-posti) aadress. 15.3. Kindlustusandja käsitleb üldtingimuste punktis 15.2 nimetatud kahjuteadet kindlustusvõtja kahju hüvitamise avaldusena. Kindlustusandjal on õigus nõuda kindlustusvõtjalt pärast teate esitamist lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalik- ku teavet. 15.4. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisel järgima käi- bes vajalikku hoolsust ja käituma heaperemehelikult, sh raken- dama võimaluste piires kõiki abinõusid kahju edasiseks piirami- seks ja võimalike lisakahjude vältimiseks, samuti kindlustusjuh- tumi asjaolude ning põhjuste, kahju suuruse, kahju tekitaja ja tunnistajate väljaselgitamiseks ning tõendite säilimiseks. Kindlustusvõtja peab järgima kindlustusandja juhiseid. 15.5. Kindlustusvõtja peab andma kindlustusandjale viivitamata iga- külgset, õiget ja täielikku infot kindlustusjuhtumi ja selle asja- olude kohta (sh kahju suurus, kahju põhjustanud isikud). Kindlustusvõtja peab kindlustusandja nõudmisel esitama talle kindlustusjuhtumi asjaolude kohta dokumente, suuliseid ja kir- jalikke selgitusi ning osalema kindlustusandja kutsel sündmus- koha või kahjustatud kindlustatud eseme ülevaatusel. Dokumentide näidisloetelu esitab kindlustusandja kindlustusliigi tingimustes või eraldi dokumendina. 15.6. Kindlustusvõtja peab tagama, et isikud, kelle eest ta üldtingi- muste punkti 9.1 kohaselt vastutab, täidaksid üldtingimuste punktides 15.1–15.2 ja 15.4–15.5 sätestatud nõudeid. 15.7. Pärast kindlustusjuhtumi toimumist võib kumbki kindlustusle- pingu pool ühe kuu jooksul kahju kindlakstegemise toimingute lõppemisest kindlustuslepingu üles öelda, teatades sellest teise- le kindlustuslepingu poolele üks kuu ette. Kindlustusvõtja võib sel põhjusel kindlustuslepingu üles öelda hiljemalt jooksva kind- lustusperioodi lõpust.

16. Kahju hüvitamine

16.1. Kindlustusandja käsitleb kahju võimalikult kiiresti ja maksab välja kindlustushüvitise kindlustuslepingus kokku lepitud tingi- mustel ning korras. 16.2. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama kindlustusandjale kõik vajalikud tõendid ja dokumendid kindlustusjuhtumi toimumise ja kahju tekkimise kohta, samuti kahju suuruse kindlakstegemi- seks. 16.3. Kindlustusandja on kohustatud lõpetama kahjukäsitlustoimin- gud ja tegema kindlustusjuhtumi suhtes kahju hüvitamise otsu- se hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast kahjujuhtumi toimumise asjaolude ja kahju suuruse kohta kõigi vajalike tõendite ja do- kumentide saamist. 16.4. Üldtingimuste punktis 16.3 nimetatud vajalik tõend on üldtingi- muste punktide 16.2 ja 16.3 mõistes ka kahjujuhtumiga seoses algatatud tsiviil-, kriminaal- või väärteomenetluses tehtav otsus, kui menetluse käigus tuvastatavatel asjaoludel on oluline täht- sus kindlustusandja täitmise kohustuse kindlaksmääramisel ja vastavaid asjaolusid ei ole võimalik tuvastada muude dokumen- tide ning tõenditega, mille kogumise võimalus on kindlustus- andja pädevuses. 16.5. Kindlustusandjal ei ole rahalise kindlustushüvitise maksmise ko-

hustust enne, kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik on teatanud kindlustusandjale kontonumbri, kuhu hüvitis kan- da, kontoomaniku nime ja muud kontoga seonduvad vajalikud rekvisiidid. 16.6. Kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitisest kinni pidada: 16.6.1.kindlustusvõtja omavastutus, v.a kolmandale isikule kahju hüvi- tamise korral vastutuskindlustuse lepingu alusel, kus omavastu- tuse osa nõutakse sisse kindlustusvõtjalt; 16.6.2.jooksva kindlustusperioodi eest tasumata kindlustusmaksed. Seda ka juhul, kui kindlustushüvitis tasutakse muule isikule kui kindlustusvõtjale (v.a kohustuslik vastutuskindlustus). 16.7. Kui kindlustusandja viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega, on ta kohustatud kindlustushüvitist saama õigustatud isiku nõudmisel tasuma viivist 0,03% väljamaksmata kindlustushüvi- tisest iga viivitatud päeva eest.

17. Kindlustushüvitise vähendamine ja väljamaksmisest keeldumine

17.1. Kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitist vähendada või kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda, kui 17.1.1.kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingus nimetatud ko- hustust, sh ohutusnõude täitmise kohustust, ja sellel rikkumisel on mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustus- andja täitmiskohustuse ulatusele; 17.1.2.kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 17.1.3.kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi seoses kuriteo toimepanemise või selle varja- misega või aitas kuriteo toimepanemisele kaasa; 17.1.4. kindlustusvõtja rikkus tahtlikult kindlustuslepingus nimetatud kohustust, mis tuli täita pärast kindlustusjuhtumi saabumist; 17.1.5.esineb muu kindlustusliigi tingimustes ette nähtud alus kind- lustushüvitise vähendamiseks või väljamaksmisest keeldumi- seks; 17.1.6.kindlustusjuhtumi põhjustas tuumarelv, sõda või sõjaline operatsioon, ülestõus, rahvarahutus, streik, töökatkestus, ter- rorism, tuumaenergia või radioaktiivsus, vara sundvõõrandami- ne; 17.1.7. kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik või kindlustus- hüvitise lõplikuks saajaks on Vabariigi Valitsuse- või rahvus- vahelise sanktsiooni subjekt. 17.2. Kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisel või kindlustus- hüvitise vähendamisel, samuti kindlustushüvitise vähendamise ulatuse määramisel lähtub kindlustusandja muu hulgas rikkumi- se ulatusest, rikkumise vabandatavusest või süü määrast süüli- se vastutuse korral, rikkumise mõjust juhtumi toimumisele, kahju tekkimisele ja suurusele, samuti juhtumi asjaolude kind- lakstegemisele. 17.3. Kui kindlustuslepingu rikkumine või kindlustushüvitise välja- maksmisest keeldumise või kindlustushüvitise vähendamise alus saab kindlustusandjale teatavaks pärast kindlustushüvitise väl- jamaksmist, on kindlustusandjal õigus makstud kindlustushüvi- tis osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui kindlustusandja oleks kindlustuslepingu rikkumisest või keeldumise või vähendamise alust teades kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldunud või kindlustushüvitist vähendanud.

18. Nõude üleminek

18.1. Kindlustusandjale läheb üle kindlustusvõtja, kindlustatud isiku või soodustatud isiku kahju hüvitamise nõue kahju tekitanud isiku vastu (edaspidi tagasinõue) kindlustusandja poolt hüvita- tava kahju ulatuses. Kui tagasinõue on üleneja või alaneja sugulase või abikaasa vastu, samuti muu kindlustusvõtja, kind- lustatud isiku või soodustatud isikuga koos elava perekonna- liikme vastu, on kindlustusandjal tagasinõude õigus ainult juhul, kui vastutava isiku vastutus on kindlustatud või kui ta tekitas kahju tahtlikult. 18.2. Kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik loo- bub oma nõudest kahju tekitanud isiku vastu või õigusest, mis seda nõuet tagab, vabaneb kindlustusandja oma täitmise ko- hustusest osas, milles ta oleks saanud nõuda hüvitamist selle nõude või õiguse alusel. 18.3. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjale üle andma kõik kindlus- tusvõtja või üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isiku valduses olevad kahju hüvitamise nõuet tõendavad ning selle esitamist ja teostamist võimaldavad ning lihtsustavad dokumendid ja muud tõendid. Samuti peab kindlustusvõtja andma kindlustusandjale

tagasinõude esitamiseks vajalikku teavet ja abistama kindlus- tusandjat tagasinõude esitamisel. Nimetatud kohustuse tahtlikul rikkumisel või juhul, kui rikkumise tõttu on kindlustusandja ta- gasinõude esitamine raskendatud, võib kindlustusandja kuni vastava kohustuse täitmiseni kindlustushüvitise väljamaksmist edasi lükata. 18.4. Kui kahju tekitanud või muu isik hüvitab kindlustusvõtjale tek- kinud kahju, peab kindlustusvõtja sellest kindlustusandjat vii- vitamata teavitama. Kindlustusandjal on kolmandalt isikult saa- dud hüvitise võrra õigus kindlustushüvitist vähendada või juba tasutud kindlustushüvitis selles osas tagasi nõuda.

19. Nõuete aegumine

19.1. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse arvestama kalendriaasta lõpust, mil nõue muutub sissenõutavaks. 19.2. Kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale nõude kahju hüvitamiseks ning kindlustusandja on teatanud kirjalikult kahju hüvitamata jätmisest või kindlustushüvitise vähendamisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustus- hüvitise saamiseks õigustatud isik ei esita ühe aasta jooksul pä- rast kahju hüvitamata jätmise või kindlustushüvitise vähenda- mise kohta kindlustusandjalt kirjaliku otsuse saamist hagi koh- tusse. Kindlustusandja ei vabane oma täitmise kohustusest, kui ta ei teata kindlustusvõtjale oma kirjalikus otsuses üheaastase tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest.

20. Kliendiandmete töötlemine ja kaitse

20.1. Kindlustusandja töötleb kliendiandmeid kooskõlas PZU Kindlus- tuse isikuandmete töötlemise põhimõtetega, mis on avaldatud kindlustusandja veebileheküljel www.pzu.ee/isikuandmete-tootlemine.

21. Kliendikaebuste menetlemine

21.1. Kui kindlustusvõtja või mõni teine kindlustusandja klient ei ole rahul kindlustusandja tegevusega, on tal õigus esitada kindlus- tusandjale kaebus. 21.2. Kaebuse menetlemine toimub vastavuses PZU kliendikaebuste menetlemise korraga, mille põhimõtted on avaldatud PZU veebilehel. 21.3. Kaebusena registreeritakse kas kirjalikult või kirjalikku taas- esitamist võimaldavas vormis esitatud kliendi rahulolematus. Kindlustusandja töötajad juhendavad vajaduse korral klienti kaebuse vormistamisel. 21.4. Kindlustusandja registreerib kliendi esitatud kaebuse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe tööpäeva jooksul arvates kaebuse laekumisest. Klienti teavitatakse kaebuse registreeri- misest ja sellele vastamise tähtajast. Kaebusele vastatakse esi- mesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 15 päeva jooksul arva- tes kaebuse edastamisest. Mõjuvatel põhjustel võib kindlustus- andja kaebusele vastamise tähtaega pikendada, informeerides klienti uuest tähtajast ja vastamise edasilükkumise põhjustest kohe, kui selgub tähtaja pikendamise vajadus.

22. Vaidluste lahendamise kord

22.1. Kindlustuslepingutest tulenevaid erimeelsusi ja vaidlusi püütak- se lahendada läbirääkimiste teel. Kui pooled ei jõua kokkulep- pele, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide järgi. 22.2. Kindlustusvõtjal on õigus pöörduda kindlustusandjaga tekkinud vaidluse lahendamiseks Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustuse lepitusorgani poole. Enne lepitusmenet- lust peab kindlustusvõtja esitama pretensiooni kindlustusand- jale ja andma võimaluse sellele vastata. Lisateavet lepitusme- netluse kohta saab Eesti Kindlustusseltside Liidu kodulehelt www.eksl.ee. 22.3. Tarbijast kindlustusvõtja võib lepingust tekkinud vaidlusega pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures asuva tarbijavaidluste komisjoni poole. Täpsem info tarbijavaid- luste komisjoni menetlusreeglite kohta on veebilehel www.komisjon.ee. 22.4. Kindlustusvõtjal on õigus esitada kindlustusandja tegevuse koh- ta kaebus Finantsinspektsioonile. Lisateavet Finantsinspektsioo-

nile kaebuse esitamise kohta leiab kodulehelt www.fi.ee. 22.5. Vaidluse lahendamiseks on kindlustusvõtjal õigus pöörduda kohtusse õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.

Kindlustuslepingute üldtingimused U100/2023 Kehtivad alates 09.01.2024

1. PZU Kindlustuse kindlustuslepingute üldtingimused

1.1. Käesolevatesse üldtingimustesse on koondatud regulatsioonid ja põhimõtted, mis on eri kindlustusliikidel ühised ning mida kohaldatakse koos PZU Kindlustuse kindlustusliigi tingimustega, kui nii on kindlustuslepingus kokku lepitud. Peale käesolevate üldtingimuste kohaldatakse PZU Kindlustuse kindlustuslepingutele ka asjaomase kindlustusliigi tingimusi ja eritingimusi, kui viimaste kohaldamises on kindlustuslepingu poolte vahel eraldi kokku lepitud.

2. Mõisted

2.1. Kindlustuslepingu pooled on kindlustusvõtja ja kindlustusandja. 2.2. Kindlustusvõtja on isik, kes on sõlminud kindlustusandjaga kindlustuslepingu. 2.3. Kindlustusandja on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (ees- pool ja edaspidi ka PZU Kindlustus). 2.4. Klient on isik (kindlustusvõtja, kindlustatud isik, soodustatud isik ja kahjustatud isik), kellele kindlustusandja osutab kindlus- tusteenust, või isik, kes on kindlustusandja poole pöördunud kindlustusteenuse kasutamise eesmärgil. 2.5. Tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseis- va majandus- või kutsetegevusega. 2.6. Kindlustatud isik on kindlustusvõtja või kolmas isik, kellega seo- tud kindlustusriski on kindlustatud. 2.7. Soodustatud isik on kindlustuslepingus märgitud kolmas isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kind- lustushüvitis või kokku lepitud rahasumma või muu kindlustus- lepingus nimetatud kindlustusandja kohustuse täitmine. 2.8. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. 2.9. Kindlustusjuhtum on kindlustuslepingus kokku lepitud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral peab kindlus- tusandja täitma oma kindlustuslepingust tuleneva kohustuse. 2.10. Kindlustatud ese või kindlustusobjekt on ese või objekt, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. 2.11. Kindlustusleping on kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel vä- hemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusmakseid ja kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtu- mi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokku lepitud rahasumma või täitma lepingut muul kindlustuslepingus kokku lepitud viisil. 2.12. Kindlustustingimused on kindlustuspoliisil märgitud, kindlustus- lepingu osaks olevad tüüp- ja eritingimused, sh - käesolevad kindlustuslepingute üldtingimused; - kindlustusliigi tingimused; - kindlustusliigi eritingimused, kui nende kohaldamises on kind- lustuslepingu poolte vahel eraldi kokku lepitud. 2.13. Kindlustuspoliis ehk poliis on dokument, mis tõendab kindlus- tuslepingu sõlmimist. 2.14. Kindlustuskaitse on kindlustuslepingus määratletud kindlustus- andja kohustus maksta kindlustusjuhtumi toimumisel ja kindlus- tusvõtja poolt lepinguliste kohustuste täitmisel välja kindlustus- hüvitis või täita leping muul kokku lepitud viisil. 2.15. Kindlustusperiood on kindlustuslepingus nimetatud ajavahemik, mis on kindlustusmakse arvutamise aluseks. Kindlustusandja võib kindlustusliigi spetsiifikast tulenevalt kehtestada täienda- vaid kindlustusmakse arvutamise aluseid. Kui kindlustuslepin- gust ei tulene teisiti, on kindlustusperiood üks aasta. 2.16. Kindlustusmakse on kindlustuslepingus kokku lepitud tasu kind- lustuskaitse eest, mida kindlustusvõtja on kohustatud kindlus- tusandjale maksma. 2.17. Kindlustushüvitis on kindlustuslepingus ettenähtud rahaline või mitterahaline hüvitis, millega korvatakse kindlustusjuhtumi ta- gajärjel tekkinud kahju või mille kindlustusandja peab kindlus- tusjuhtumi toimumisel kindlustuslepingu kohaselt tasuma.

2.18. Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokku lepitud rahasum- ma, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamak- susummaks kindlustusperioodi jooksul või maksimaalseks välja- maksusummaks kindlustusjuhtumi kohta, kui nii on kindlustus- lepingus kokku lepitud. 2.19. Omavastutus on kindlustuslepingus summana, protsendina või muul moel fikseeritud osa hüvitatavast kahjust iga kindlustus- juhtumi korral. Omavastutus jääb alati kindlustusvõtja kanda ja kindlustusandja seda ei hüvita. Kui kindlustusandjal on lepin- gust tulenev täitmise kohustus kolmandale isikule (näiteks ko- hustuslik vastutuskindlustus), hüvitatakse kolmandale isikule kahju ja omavastutuse osa nõutakse sisse kindlustusvõtjalt. 2.20. Sidevahendi abil sõlmitud kindlustusleping on leping, kus lepin- gupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused, edastatakse eranditult üksnes sidevahendi, nagu telefon, arvuti, faks jne abil.

3. Kindlustuslepingu osad ja lepingu tõlgendamine

3.1. Kindlustuslepingu lahutamatuteks osadeks on kindlustuspoliis ja kindlustustingimused ning muud kindlustuspoliisil märgitud do- kumendid, nagu kindlustusavaldus, kindlustuspakkumus, kind- lustusvõtja nõusolek kindlustuslepingu sõlmimiseks, kindlustus- objekti või kindlustatud eseme ülevaatuse akt, kindlustatud esemete loetelu jmt. 3.2. Kindlustuslepingu täitmisel ja tõlgendamisel lähtutakse kindlus- tuslepingust tervikuna. Vastuolude ilmnemise korral on primaar- sed kindlustuspoliisile märgitud eritingimused, seejärel kindlus- tuspoliis, järgmisena kindlustusliigi tingimused ja viimasena üldtingimused. 3.3. Kindlustuslepingus kasutatud mõistete sisustamisel lähtuvad pooled neile kindlustuslepingus omistatud tähendusest. 3.4. Kui kindlustustingimused on tõlgitud võõrkeelde, lähtutakse vastuolude korral tingimuste tõlgendamisel kindlustustingimuste eestikeelsest tekstist. 3.5. Kindlustusvõtja võib kindlustuspoliisi kadumise või hävimise korral nõuda kindlustusandjalt asenduspoliisi väljastamist. Kindlustusvõtja võib nõuda ärakirja tema poolt lepingu suhtes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud tahteavaldu- sest. Kindlustusandja ei väljasta andmeid ega dokumentide koopiaid, kui nende väljastamine on vastuolus õigusaktides sätestatud nõuetega. 3.6. Kindlustuslepingule kohaldatakse Eesti õigust. Kindlustusandja ja kindlustusvõtja juhinduvad omavahelistes suhetes kindlustus- lepingu tingimuste kõrval Eesti Vabariigi õigusaktidest, sh rah- vusvahelise eraõiguse seadusest ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. 3.7. Kindlustustingimustega on võimalik tutvuda PZU Kindlustuse kontorites või kodulehel www.pzu.ee.

4. Kindlustuslepingu sõlmimine

4.1. Kindlustusleping on sõlmitud, kui kindlustuslepingu pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes ja täidetud on vähemalt üks järgmistest eeldustest: 4.1.1. kindlustusvõtja on kindlustusandjale tasunud kindlustusmakse või esimese osamakse; 4.1.2. kindlustusvõtja on kindlustusandjale edastanud allkirjastatud või e-posti teel nõusoleku kindlustusandja pakkumusega nõus- tumise kohta; 4.1.3. pooled on kindlustuslepingu kirjalikult allkirjastanud. 4.2. Kindlustusandja väljastab kindlustusvõtjale kindlustuslepingu sõlmimise kohta kindlustuspoliisi. Kindlustusandja allkiri poliisil võib olla digitaalne või tiražeeritud. Kindlustusandja võib poliisi kindlustusvõtjale kas üle anda või saata posti või e-posti teel. 4.3. Kindlustusandja edastab kindlustuslepinguga kehtima hakkavad

kindlustustingimused kindlustusvõtjale hiljemalt koos kindlus- tuspakkumusega. Kindlustustingimused võib edastada ka elekt- rooniliselt või internetilehekülje lingina. 4.4. Kindlustusandjal on õigus otsustada, kas ta sõlmib asjaomase tahteavalduse teinud isikuga kindlustuslepingu või mitte.

5. Kindlustuslepingu jõustumine, kehtivus, muutmine ja uuendamine

5.1. Kindlustusleping jõustub selle sõlmimisel, kui ei ole kokku lepi- tud muud jõustumise tähtaega või tingimust. 5.2. Kindlustuskaitse algab üldjuhul pärast kindlustusmakse või esi- mese osamakse tasumist, kuid mitte enne kindlustuspoliisil märgitud kindlustusperioodi alguskuupäeva ning kehtib poliisil märgitud kindlustusperioodi lõpuni. Kindlustuskaitse algab enne kindlustusmakse või esimese osamakse tasumist, kui nii on poolte vahel eraldi kokku lepitud. 5.3. Kui kindlustusteenuse osutamine kindlustusvõtjale või kindlus- tatud isikule või soodustatud isikule on vastuolus või muutub vastuolus olevaks rahvusvaheliselt kehtestatud piirangute, keel- dude või sanktsioonidega, ei kehti kindlustuskaitse alates päe- vast, mil nimetatud isikute suhtes kohaldatakse nimetatud pii- ranguid, keelde või sanktsioone. 5.4. Kindlustusleping on tähtajaline, kui poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. 5.5. Kindlustuslepingu muutmiseks peab kindlustusvõtja esitama kindlustusandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse. Muudatusega nõustumisel väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale muudetud kindlustuspoliisi või kindlustuslepin- gu lisa. Leping on muudetud alates nimetatud dokumentide väl- jastamisest, kui dokumendis pole märgitud teisiti. 5.6. Tähtajalise kindlustuslepingu uuendamiseks ehk järgmiseks kindlustusperioodiks uue kindlustuslepingu sõlmimiseks on kindlustusandjal õigus edastada kindlustusvõtjale enne jooksva kindlustusperioodi lõppu uus kindlustuspakkumus. Kindlustusleping loetakse sõlmituks, kui kindlustusvõtja nõustub kindlustuspakkumusega vastavuses üldtingimuste punktiga 4.1.2 või tasub kindlustusmakse vastavuses üldtingimuste punktiga 4.1.1 5.7. Tähtajatu kindlustuslepingu korral väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale igaks uueks kindlustusperioodiks uue kindlus- tuspoliisi, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

6. Kindlustuslepingu lõpetamine. Lepingu ülesütlemine ja le- pingust taganemine

6.1. Kindlustusleping lõpeb 6.1.1. kindlustusperioodi lõppemisel, 6.1.2. kindlustuslepingu ülesütlemisel, 6.1.3. kindlustuslepingust taganemisel, 6.1.4. poolte kokkuleppel, 6.1.5. muudel seaduses ette nähtud alustel. 6.2. Tähtajatu kindlustuslepingu võib nii kindlustusvõtja kui ka kind- lustusandja korraliselt üles öelda jooksva kindlustusperioodi lõ- puks. Ülesütlemise soovist tuleb teisele poolele vähemalt üks kuu ette teatada. 6.3. Kindlustusandjal on õigus kindlustusleping üles öelda 6.3.1. kui kindlustusvõtja on temast tuleneva asjaolu tõttu oluliselt rik- kunud kindlustuslepingu tingimusi. Kindlustusandja võib kind- lustuslepingu üles öelda ette teatamata ühe kuu jooksul alates rikkumisest teadasaamisest. 6.3.2. kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik on esi- tanud kindlustusandjale ebaõiget infot kindlustusjuhtumi asja- olude kohta. Kindlustusandja võib kindlustuslepingu üles öelda ette teatamata ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamisest. 6.3.3. kui kindlustusvõtja on kindlustuslepingu kehtivuse ajal suuren- danud kindlustusriski võimalikkust ilma kindlustusandja nõus- olekuta või ei ole kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest kindlustusandjat teavitanud. Loetelu asjaoludest, mis mõjuta- vad kindlustusriski võimalikkuse suurenemist, on toodud üldtin- gimuste punktis 14.1 ja kindlustusliigi tingimustes. Ülesütlemise tähtajad on märgitud üldtingimuste punktis 14. 6.3.4. kui kindlustusvõtja on jätnud ka pärast üldtingimuste punktis 7.4.1 nimetatud täiendava maksetähtaja määramist tasumata teise või järgneva kindlustusmakse. 6.3.5. pärast kindlustusjuhtumi toimumist (üldtingimuste punkt 15.7). 6.3.6. kui rahvusvaheliselt kehtestatud piirangud, keelud või sankt- sioonid takistavad otseselt või kaudselt kindlustusteenuse osu- tamist kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule või soodustatud

isikule. 6.3.7. muudel seaduses sätestatud alustel. 6.4. Kindlustusandjal ei ole kindlustuslepingu ülesütlemise õigust, kui kindlustusvõtja kindlustuslepingus ette nähtud kohustuste rikkumisel (v.a järgmakse tasumata jätmine) ei ole olulist mõju kindlustusriski võimalikkuse suurenemisele või kindlustusandja täitmise kohustusele. 6.5. Kindlustusandjal on õigus kindlustuslepingust taganeda 6.5.1. kui kindlustusvõtja ei teatanud lepingu sõlmimisel kindlustus- andjale kõigist talle teada olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele leping sõl- mida või teha seda kokku lepitud tingimustel (üldtingimuste punkt 12.1). Kindlustusandja võib sellisel juhul lepingust taga- neda ühe kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama kindlustusvõtja teatamiskohustuse rikkumisest; 6.5.2. kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustus- lepingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest kind- lustusmakset. Kindlustusandja võib lepingust taganeda kuni kindlustusmakse tasumiseni (üldtingimuste punkt 7.3.1); 6.6. Kui kindlustusvõtjaks on tarbija, on tal õigus sidevahendi abil sõlmitud kindlustuslepingust taganeda 14 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Kindlustuslepingu lõppemisel ülesütlemisega, taganemisega või mõnel muul põhjusel enne tähtaega on kindlustusvõtjal õigus saada tagasi lepingu lõppemisest kuni kindlustusperioodi lõpuni jääva aja eest tasutud kindlustusmakse, millest võidakse kinni pidada kindlustusandja mõistlikud asjaajamiskulud. Seda põhi- mõtet ei rakendata, kui kindlustusmakse arvutamise alusena ei kasutatud kindlustusliigi eripärast tulenevalt kindlustusperioodi. Kui kindlustusobjekt on kindlustusjuhtumi tagajärjel hävinud või kindlustushüvitis on kogu kindlustussumma ulatuses kindlustus- perioodi jooksul välja makstud, lõpeb kindlustusleping enne tähtaega ja kindlustusandjal on õigus kindlustusmaksele kogu jooksva kindlustusperioodi eest.

7. Kindlustusmakse ja selle tasumine

7.1. Kindlustusvõtja on kohustatud tasuma kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustusmakse kindlustuspoliisil märgitud maksetäht- ajaks või perioodilised kindlustusmaksed kindlustuspoliisil mär- gitud maksegraafiku järgi. Kindlustusmakse loetakse tasutuks, kui see on makstud pangaülekandega ja laekunud kindlustus- andja arvelduskontole või makstud kindlustusandja esindajale sularahas või pangakaardiga. Kui kindlustusvõtja sõlmib kind- lustuslepingu kindlustusvahendaja (kindlustusmaakleri või kindlustusagendi) vahendusel, siis võrdsustatakse kindlustus- makse kindlustusvahendajale tasumine kindlustusandjale tasu- misega. 7.2. Kindlustusmakse tasumisega viivitamise korral on kindlustus- andjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sä- testatud määras. 7.3. Esimese kindlustusmakse tasumisega hilinemine: 7.3.1. Kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustusle- pingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest kindlus- tusmakset, võib kindlustusandja kuni makse tasumiseni lepin- gust taganeda. 7.3.2. Eeldatakse, et kindlustusandja on lepingust taganenud, kui ta ei esita kindlustusmakse sissenõudmiseks hagi kolme kuu jooksul arvates makse sissenõutavaks muutumisest. 7.3.3. Kui sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või esimene kindlustusmakse ei ole tasutud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks, vabaneb kindlustusandja oma täitmiskohustusest. 7.4. Järgmiste kindlustusmaksete tasumisega hilinemine: 7.4.1. Kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustusmakset tähtaegselt, võib kindlustusandja kirjalikku taasesitamist või- maldavas vormis määrata kindlustusvõtjale maksmiseks vähe- malt kahenädalase (ehitise kindlustamise korral vähemalt ühe- kuulise) täiendava maksetähtaja. 7.4.2. Kui kindlustusvõtja ei tasu kindlustusmakset täiendava makse- tähtaja jooksul, on kindlustusandjal õigus kindlustusleping ette teatamata üles öelda. Kindlustusandja võib täiendava makse- tähtaja teates avaldada, et ta loeb tähtaja möödumisel lepingu ülesöelduks, kui kindlustusvõtja ei ole täiendava tähtaja jooksul makseid tasunud. 7.4.3. Kui kindlustusjuhtum toimub pärast täiendava maksetähtaja möödumist ja kindlustusvõtja ei ole kindlustusjuhtumi toimu- mise ajaks kindlustusmakset tasunud, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest, v.a juhul kui kindlustusmakse tasu- mata jätmine toimus kindlustusvõtjast mittetuleneva asjaolu

tõttu. 7.4.4. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse(te) kõik võlgnevused ühe kuu jooksul arvates lepingu ülesütlemisest või maksmiseks määratud tähtaja möödumisest ja kindlustusjuhtumit ei ole en- ne tasumist toimunud, ei loeta lepingut ülesöelduks. 7.5. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse hilinemisega, loeb kindlustusandja selle esmalt viiviste ja seejärel kõige varem tek- kinud kindlustusmakse võlgnevuse katteks selle kindlustuslepin- gu alusel, mille eest kindlustusvõtja kindlustusmakse tasus. 7.6. Kindlustusvõtja peab kindlustusmakse tasumisel märkima, mil- lise kindlustuspoliisi (kindlustuslepingu) ja kindlustusperioodi eest kindlustusmakse tasutakse. Kui nimetatud infot kindlustus- makse juures pole ja kindlustusandjal ei ole võimalik olemas- oleva teabe põhjal otsustada, millise kindlustuslepingu eest kindlustusmakse on laekunud, loetakse kindlustusmakse mitte- tasutuks ja tasutud summa tagastatakse selle tasunud isikule. 7.7. Kui kindlustusvõtja tasub sissenõutavaks muutunud kindlustus- makse kindlustuslepingus ettenähtust väiksemas ulatuses, võ- tab kindlustusandja kindlustusvõtjaga ühendust ja selgitab välja mittekohase maksega seonduvad asjaolud. Kindlustusmakse loetakse tasutuks alles siis, kui kogu sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse on laekunud. 7.8. Kui kindlustusvõtja tasub sissenõutavaks muutunud kindlustus- maksest suurema summa, loetakse enammakstud summa või- maluse korral tasutuks sama kindlustuslepingu sama kindlus- tusperioodi järgmise osamakse katteks. Sellist ettemaksu ei käsitleta laenuna ja kindlustusandjal puudub kohustus tasuda sellelt intressi. Kui kindlustusvõtja on kogu kindlustuslepingu kindlustusperioodi eest tasunud kindlustusmaksena või kind- lustusmakse osamaksetena rohkem, kui tulnuks kindlustuslepin- gu kohaselt maksta, tagastab kindlustusandja enammakstud osa.

8. Soodustatud isiku määramine

8.1. Soodustatud isik määratakse ja määratud isikut muudetakse kindlustusvõtja tahteavalduse alusel. Kui kindlustuslepingus on määratud kindlustatud isik, on soodustatud isiku määramiseks või muutmiseks vaja ka kindlustatud isiku nõusolekut. 8.2. Pärast füüsilisest isikust kindlustusvõtja surma ei või kindlustus- võtja pärijad soodustatud isikut asendada. 8.3. Pärast füüsilisest isikust kindlustatud isiku surma ei ole võimalik soodustatud isikut muuta. 8.4. Kui soodustatud isik kaotab temast olenevate asjaolude tõttu õiguse kindlustushüvitisele või sureb enne kindlustusjuhtumi toimumist, loetakse, et soodustatud isikut ei ole määratud.

9. Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikud

9.1. Kindlustusvõtja vastutab kindlustuslepingu raames järgmiste isikute eest: 9.1.1. kindlustatud isik; 9.1.2. kindlustatud eseme seaduslik valdaja; 9.1.3. kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga koos elavad perekon- naliikmed või isikud, kes moodustavad kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga ühise leibkonna; 9.1.4. isik, kes on saanud kindlustatud eseme valduse või kasutus- õiguse kindlustusvõtja või kindlustatud isiku nõusolekul; 9.1.5. kindlustusvõtja töötajad, samuti isikud, keda kindlustusvõtja kasutab enda majandus- või kutsetegevuses või enda kohustus- te täitmisel. 9.2. Kindlustusvõtja on kohustatud üldtingimuste punktis 9.1 nime- tatud isikutele tutvustama ja selgitama ohutusnõudeid ning muid kindlustuslepingust tulenevaid kindlustusvõtja kohustusi, sh käesolevate üldtingimuste punktis 14 nimetatud kohustusi. 9.3. Üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isikute teadmine ja käitu- mine omistatakse kindlustusvõtjale. Kui üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isik rikub kindlustuslepingut, loetakse, et kindlus- tusvõtja on kindlustuslepingut rikkunud.

10. Kindlustusandja teatamiskohustus

10.1. Kui kindlustuslepingu kehtivuse ajal muutub kindlustusandja nimi, õiguslik vorm, aadress või kontori aadress, kus kindlustus- leping sõlmiti, samuti kindlustusjärelevalve või kindlustusvaid- lusi lahendava organi aadress, teatab kindlustusandja sellest kindlustusvõtjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11. Kindlustusvõtja teatamiskohustus

11.1. Kindlustusvõtja peab kindlustuslepingu sõlmimisel edastama kindlustusandjale tõese ja täieliku informatsiooni kõigi kindlus- tusvõtjale teadaolevate oluliste asjaolude kohta, mis võivad oma olemuse tõttu mõjutada kindlustusandjapoolset kindlustus- riski hindamist ja/või kindlustusandja otsust sõlmida kindlustus- leping või teha seda kokku lepitud tingimustel (sh kindlustus- makse suurus). Teatamiskohustus kehtib ka juhul, kui kindlus- tusvõtja eeldab, et asjaolu võib olla kindlustusandjale juba tea- da. 11.2. Ennekõike, kuid mitte ainult, loetakse olulisteks asjaolud, mille kohta on kindlustusandja kindlustusavaldusel või enne kindlus- tuslepingu sõlmimist kindlustusvõtjalt teavet küsinud, samuti kindlustusliigi tingimustes nimetatud olulised asjaolud, millest kindlustusvõtja on kohustatud kindlustusandjat enne kindlus- tuslepingu sõlmimist informeerima. 11.3. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjale viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama, kui kind- lustuslepingu kehtivuse ajal on 11.3.1.toimunud muudatused olulistes asjaoludes või muudes kindlus- tuslepingus märgitud andmetes või kui varem edastatud and- med on osutunud ebaõigeks; 11.3.2.suurenenud kindlustusriski võimalikkus; 11.3.3.võõrandatud kindlustatud ese; 11.3.4.kinnisasi, millel asub kindlustatud ehitis, on koormatud hüpo- teegiga.

12. Kindlustusvõtja poolt olulistest asjaoludest teatamis- kohustuse rikkumise tagajärjed

12.1. Kui kindlustusvõtja ei teavitanud kindlustusandjat kindlustusle- pingu sõlmimisel olulistest (sh kindlustusriski mõjutavatest) asjaoludest, rikkudes sellega üldtingimuste punktis 11 sätesta- tud teatamiskohustust, või kui ta vältis tahtlikult olulisest asja- olust teadasaamist või andis olulise asjaolu kohta ebaõiget tea- vet, võib kindlustusandja lepingust taganeda ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama üldtingimus- te punktis 11 sätestatud teatamiskohustuse rikkumisest. 12.2. Kindlustusandja ei või teatamiskohustuse rikkumisele tuginedes lepingust taganeda, kui 12.2.1.kindlustusandja teadis talle edastatud teabe ebaõigsust või asjaolu, millest talle teada ei antud; 12.2.2.kindlustusvõtja ei olnud süüdi olulistest asjaoludest teatamata jätmises või ebaõige teabe andmises; 12.2.3.asjaolu, millest ei teatatud või mille kohta anti ebaõiget teavet, langes ära enne kindlustusjuhtumi toimumist; 12.2.4.kindlustusandja, olles teadlik olulistest asjaoludest, on tagane- mise õigusest loobunud. 12.3. Kui kindlustusvõtja peab kindlustusandjat teavitama olulistest asjaoludest kindlustusandja esitatud küsimuste põhjal, võib kindlustusandja lepingust taganeda otseselt küsimata jäänud asjaolust teavitamata jätmise tõttu üksnes siis, kui tegemist on asjaolu tahtliku varjamisega. 12.4. Kui kindlustusandja ei või üldtingimuste punktides 12.2 ja 12.3 sätestatu alusel lepingust taganeda, võib ta siiski suurendada kindlustusmakset alates jooksva kindlustusperioodi algusest. Nimetatud alusel võib kindlustusandja kindlustusmakset suu- rendada ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama üldtingimuste punktis 11.1 sätestatud teatamis- kohustuse rikkumisest.

13. Vorminõuded lepinguga seotud tahteavaldustele.

Tahteavalduste edastamine

13.1. Kõik teated, mis kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodusta- tud isik on kohustatud kindlustuslepingu või õigusaktide koha- selt kindlustusandjale esitama, samuti kõik kindlustuslepinguga seotud avaldused ja nõusolekud tuleb saata kindlustuspoliisil näidatud kindlustusandja kontaktaadressil vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui poolte vahel ei ole kok- ku lepitud teisiti. 13.2. Kindlustuspoliisi ja kindlustustingimused annab kindlustusandja kindlustusvõtjale üle üldtingimuste punktis 4.3 sätestatu koha- selt või edastab kindlustuspoliisil nimetatud kindlustusvõtja pos- tiaadressil või e-posti aadressil. 13.3. Kõik teated, mis kindlustusandja peab kindlustuslepingu või õigusaktide kohaselt edastama kindlustusvõtjale, kindlustatud

isikule, soodustatud isikule või hüpoteegipidajale, saadab kindlustusandja kirjalikult või e-posti teel kindlustuspoliisil mär- gitud vastava isiku aadressil. Üldise iseloomuga teated avaldab kindlustusandja oma kodulehel www.pzu.ee või edastab massi- teabevahendite kaudu. 13.4. Kindlustusandjal on õigus salvestada talle sidevahendite (sh telefoni, e-posti ja kodulehe) kaudu edastatud informatsiooni ning vestlusi kindlustusvõtja ja teiste kindlustuslepinguga seo- tud isikutega, samuti kasutada vajaduse korral asjakohaseid salvestusi nimetatud isikute tahteavalduste ja toimingute tõen- damiseks ning tõlgendamiseks.

14. Kindlustusriski võimalikkuse suurendamine ja selle tagajärjed

14.1. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisena või suurendamise- na käsitatakse igasugust kindlustusriski realiseerumise, kindlus- tusjuhtumi toimumise või selle tagajärjel tekkiva kahju tõenäo- suse suurenemist või suurendamist või selle suurenemise või- malikkust tulevikus. 14.2. Kindlustusvõtja ei tohi pärast kindlustuslepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võima- likkust ega lubada selle suurendamist ka üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isikutel. 14.3. Kui kindlustusvõtja rikub üldtingimuste punktis 14.2 nimetatud kohustust ja kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täit- mise kohustusest kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ula- tuses. 14.4. Kindlustusandja võib kindlustusvõtja poolt üldtingimuste punk- tis 14.2 sätestatud kohustuse rikkumisel kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda. Kui rikkumine ei toimunud kindlustusvõt- ja süül, võib kindlustusandja kindlustuslepingu üles öelda, tea- tades sellest ette üks kuu. 14.5. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjat kindlustusriski võimalik- kuse suurenemisest viivitamata teavitama, seda ka juhul, kui kindlustusvõtja hinnangul on riski suurenemise asjaolu üldteada ning ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski suu- renemise võimalikkust. 14.6. Kui kindlustusvõtja rikub kindlustusriski võimalikkuse suurene- misest teatamise kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlus- tuslepingu täitmise kohustusest juhul, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud teate kätte saama. 14.7. Üldtingimuste punktides 14.3 ja 14.6 sätestatut ei kohaldata, kui 14.7.1. kindlustusjuhtumi toimumise ajaks oli möödunud tähtaeg, mille jooksul võis kindlustusandja lepingu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise tõttu üles öelda või nõuda selle muutmist, ilma et kindlustusandja oleks lepingut üles öelnud või selle muutmist nõudnud; 14.7.2. kindlustusriski võimalikkuse suurenemisel ei olnud mõju kind- lustusjuhtumi toimumisele; 14.7.3. suurem kindlustusrisk ei oleks mõjutanud kindlustusandja täit- miskohustuse kehtivust ega ulatust; 14.7.4. kindlustusriski võimalikkus suurenes kindlustusandja süül. 14.8. Kui kindlustusandja vabaneb punktis 14.3 või 14.6 sätestatu ko- haselt täitmiskohustusest üksnes mõne kindlustatud eseme või isiku suhtes, vabaneb ta kogu täitmiskohustusest juhul, kui asjaolude järgi võib eeldada, et ta ei oleks lepingut samadel tin- gimustel üksnes selle osa suhtes sõlminud. 14.9. Kui kindlustusriski võimalikkus suurenes ilma kindlustusandja nõusolekuta kindlustusvõtja tehtud muudatuse tõttu ja kindlus- tusvõtja ei teatanud õigel ajal kindlustusriski võimalikkuse suu- renemisest, võib kindlustusandja nõuda lepingu muutmist taga- siulatuvalt, sh täiendava kindlustusmakse tasumist, alates kind- lustusriski suurenemisest, või kindlustuslepingu üles öelda ühe kuu jooksul ajast, mil ta sai teada kindlustusriski suurenemi- sest. 14.10.Kui kindlustusrisk suureneb pärast lepingu sõlmimist kindlus- tusvõtjast sõltumata, võib kindlustusandja nõuda lepingu muut- mist tagasiulatuvalt alates kindlustusriski suurenemisest. Kui kindlustusvõtja ei nõustu lepingu muutmisega või kui suurene- nud kindlustusriski korral kindlustusandja ei oleks lepingut sõl- minud, võib kindlustusandja lepingu üles öelda, teatades sellest ette üks kuu. Kindlustusandjal on õigus nõuda kindlustuslepin- gu muutmist või kindlustusleping üles öelda ühe kuu jooksul ajast, mil ta sai teada kindlustusriski suurenemisest. 14.11.Üldtingimuste punktides 14.9 ja 14.10 nimetatud juhtudel on

kindlustusandjal kindlustuslepingu ülesütlemise õigus ka juhul, kui kindlustusriski suurenemise eelne olukord taastub.

15. Kindlustusjuhtumi toimumine

15.1. Kindlustusjuhtumi toimumise korral peab kindlustusvõtja tegut- sema õigusaktidega kehtestatud korra kohaselt ja olenevalt kindlustusjuhtumi iseloomust teatama sellest viivitamata kas politseile, päästeametile või muule päästetöid või juhtumi asja- olude uurimist korraldavale organile ning võimaldama kindlus- tusjuhtumiga seotud asjaolude väljaselgitamise. 15.2. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisest kindlustus- andjat teavitama isiklikult või esindaja kaudu viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul arvates kindlustusjuhtumi toimumisest teadasaamisest. Teade tuleb edastada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti, kirja, tele- foni teel). Teates peavad sisalduma kõik kindlustusvõtjale tea- daolevad andmed juhtumi kohta, sh juhtumi toimumise koht ja aeg (kuupäev, kellaaeg), andmed kahjustada saanud kindlusta- tud eseme ja/või kindlustusobjekti ning nende asukoha kohta, andmed kahjustatud isikute kohta, eeldatav kahju suurus, juh- tumi asjaolude kirjeldus, andmed juhtumis osalenud isikute ja tunnistajate, samuti võimalike süüdlaste kohta, kindlustuspoliisi number, kindlustusvõtja nimi, isikukood, kontakttelefon ja (e-posti) aadress. 15.3. Kindlustusandja käsitleb üldtingimuste punktis 15.2 nimetatud kahjuteadet kindlustusvõtja kahju hüvitamise avaldusena. Kindlustusandjal on õigus nõuda kindlustusvõtjalt pärast teate esitamist lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalik- ku teavet. 15.4. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisel järgima käi- bes vajalikku hoolsust ja käituma heaperemehelikult, sh raken- dama võimaluste piires kõiki abinõusid kahju edasiseks piirami- seks ja võimalike lisakahjude vältimiseks, samuti kindlustusjuh- tumi asjaolude ning põhjuste, kahju suuruse, kahju tekitaja ja tunnistajate väljaselgitamiseks ning tõendite säilimiseks. Kindlustusvõtja peab järgima kindlustusandja juhiseid. 15.5. Kindlustusvõtja peab andma kindlustusandjale viivitamata iga- külgset, õiget ja täielikku infot kindlustusjuhtumi ja selle asja- olude kohta (sh kahju suurus, kahju põhjustanud isikud). Kindlustusvõtja peab kindlustusandja nõudmisel esitama talle kindlustusjuhtumi asjaolude kohta dokumente, suuliseid ja kir- jalikke selgitusi ning osalema kindlustusandja kutsel sündmus- koha või kahjustatud kindlustatud eseme ülevaatusel. Dokumentide näidisloetelu esitab kindlustusandja kindlustusliigi tingimustes või eraldi dokumendina. 15.6. Kindlustusvõtja peab tagama, et isikud, kelle eest ta üldtingi- muste punkti 9.1 kohaselt vastutab, täidaksid üldtingimuste punktides 15.1–15.2 ja 15.4–15.5 sätestatud nõudeid. 15.7. Pärast kindlustusjuhtumi toimumist võib kumbki kindlustusle- pingu pool ühe kuu jooksul kahju kindlakstegemise toimingute lõppemisest kindlustuslepingu üles öelda, teatades sellest teise- le kindlustuslepingu poolele üks kuu ette. Kindlustusvõtja võib sel põhjusel kindlustuslepingu üles öelda hiljemalt jooksva kind- lustusperioodi lõpust.

16. Kahju hüvitamine

16.1. Kindlustusandja käsitleb kahju võimalikult kiiresti ja maksab välja kindlustushüvitise kindlustuslepingus kokku lepitud tingi- mustel ning korras. 16.2. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama kindlustusandjale kõik vajalikud tõendid ja dokumendid kindlustusjuhtumi toimumise ja kahju tekkimise kohta, samuti kahju suuruse kindlakstegemi- seks. 16.3. Kindlustusandja on kohustatud lõpetama kahjukäsitlustoimin- gud ja tegema kindlustusjuhtumi suhtes kahju hüvitamise otsu- se hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast kahjujuhtumi toimumise asjaolude ja kahju suuruse kohta kõigi vajalike tõendite ja do- kumentide saamist. 16.4. Üldtingimuste punktis 16.3 nimetatud vajalik tõend on üldtingi- muste punktide 16.2 ja 16.3 mõistes ka kahjujuhtumiga seoses algatatud tsiviil-, kriminaal- või väärteomenetluses tehtav otsus, kui menetluse käigus tuvastatavatel asjaoludel on oluline täht- sus kindlustusandja täitmise kohustuse kindlaksmääramisel ja vastavaid asjaolusid ei ole võimalik tuvastada muude dokumen- tide ning tõenditega, mille kogumise võimalus on kindlustus- andja pädevuses. 16.5. Kindlustusandjal ei ole rahalise kindlustushüvitise maksmise ko-

hustust enne, kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik on teatanud kindlustusandjale kontonumbri, kuhu hüvitis kan- da, kontoomaniku nime ja muud kontoga seonduvad vajalikud rekvisiidid. 16.6. Kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitisest kinni pidada: 16.6.1.kindlustusvõtja omavastutus, v.a kolmandale isikule kahju hüvi- tamise korral vastutuskindlustuse lepingu alusel, kus omavastu- tuse osa nõutakse sisse kindlustusvõtjalt; 16.6.2.jooksva kindlustusperioodi eest tasumata kindlustusmaksed. Seda ka juhul, kui kindlustushüvitis tasutakse muule isikule kui kindlustusvõtjale (v.a kohustuslik vastutuskindlustus). 16.7. Kui kindlustusandja viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega, on ta kohustatud kindlustushüvitist saama õigustatud isiku nõudmisel tasuma viivist 0,03% väljamaksmata kindlustushüvi- tisest iga viivitatud päeva eest.

17. Kindlustushüvitise vähendamine ja väljamaksmisest keeldumine

17.1. Kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitist vähendada või kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda, kui 17.1.1.kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingus nimetatud ko- hustust, sh ohutusnõude täitmise kohustust, ja sellel rikkumisel on mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustus- andja täitmiskohustuse ulatusele; 17.1.2.kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 17.1.3.kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi seoses kuriteo toimepanemise või selle varja- misega või aitas kuriteo toimepanemisele kaasa; 17.1.4. kindlustusvõtja rikkus tahtlikult kindlustuslepingus nimetatud kohustust, mis tuli täita pärast kindlustusjuhtumi saabumist; 17.1.5.esineb muu kindlustusliigi tingimustes ette nähtud alus kind- lustushüvitise vähendamiseks või väljamaksmisest keeldumi- seks; 17.1.6.kindlustusjuhtumi põhjustas tuumarelv, sõda või sõjaline operatsioon, ülestõus, rahvarahutus, streik, töökatkestus, ter- rorism, tuumaenergia või radioaktiivsus, vara sundvõõrandami- ne; 17.1.7. kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik või kindlustus- hüvitise lõplikuks saajaks on Vabariigi Valitsuse- või rahvus- vahelise sanktsiooni subjekt. 17.2. Kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisel või kindlustus- hüvitise vähendamisel, samuti kindlustushüvitise vähendamise ulatuse määramisel lähtub kindlustusandja muu hulgas rikkumi- se ulatusest, rikkumise vabandatavusest või süü määrast süüli- se vastutuse korral, rikkumise mõjust juhtumi toimumisele, kahju tekkimisele ja suurusele, samuti juhtumi asjaolude kind- lakstegemisele. 17.3. Kui kindlustuslepingu rikkumine või kindlustushüvitise välja- maksmisest keeldumise või kindlustushüvitise vähendamise alus saab kindlustusandjale teatavaks pärast kindlustushüvitise väl- jamaksmist, on kindlustusandjal õigus makstud kindlustushüvi- tis osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui kindlustusandja oleks kindlustuslepingu rikkumisest või keeldumise või vähendamise alust teades kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldunud või kindlustushüvitist vähendanud.

18. Nõude üleminek

18.1. Kindlustusandjale läheb üle kindlustusvõtja, kindlustatud isiku või soodustatud isiku kahju hüvitamise nõue kahju tekitanud isiku vastu (edaspidi tagasinõue) kindlustusandja poolt hüvita- tava kahju ulatuses. Kui tagasinõue on üleneja või alaneja sugulase või abikaasa vastu, samuti muu kindlustusvõtja, kind- lustatud isiku või soodustatud isikuga koos elava perekonna- liikme vastu, on kindlustusandjal tagasinõude õigus ainult juhul, kui vastutava isiku vastutus on kindlustatud või kui ta tekitas kahju tahtlikult. 18.2. Kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik loo- bub oma nõudest kahju tekitanud isiku vastu või õigusest, mis seda nõuet tagab, vabaneb kindlustusandja oma täitmise ko- hustusest osas, milles ta oleks saanud nõuda hüvitamist selle nõude või õiguse alusel. 18.3. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjale üle andma kõik kindlus- tusvõtja või üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isiku valduses olevad kahju hüvitamise nõuet tõendavad ning selle esitamist ja teostamist võimaldavad ning lihtsustavad dokumendid ja muud tõendid. Samuti peab kindlustusvõtja andma kindlustusandjale

tagasinõude esitamiseks vajalikku teavet ja abistama kindlus- tusandjat tagasinõude esitamisel. Nimetatud kohustuse tahtlikul rikkumisel või juhul, kui rikkumise tõttu on kindlustusandja ta- gasinõude esitamine raskendatud, võib kindlustusandja kuni vastava kohustuse täitmiseni kindlustushüvitise väljamaksmist edasi lükata. 18.4. Kui kahju tekitanud või muu isik hüvitab kindlustusvõtjale tek- kinud kahju, peab kindlustusvõtja sellest kindlustusandjat vii- vitamata teavitama. Kindlustusandjal on kolmandalt isikult saa- dud hüvitise võrra õigus kindlustushüvitist vähendada või juba tasutud kindlustushüvitis selles osas tagasi nõuda.

19. Nõuete aegumine

19.1. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse arvestama kalendriaasta lõpust, mil nõue muutub sissenõutavaks. 19.2. Kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale nõude kahju hüvitamiseks ning kindlustusandja on teatanud kirjalikult kahju hüvitamata jätmisest või kindlustushüvitise vähendamisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustus- hüvitise saamiseks õigustatud isik ei esita ühe aasta jooksul pä- rast kahju hüvitamata jätmise või kindlustushüvitise vähenda- mise kohta kindlustusandjalt kirjaliku otsuse saamist hagi koh- tusse. Kindlustusandja ei vabane oma täitmise kohustusest, kui ta ei teata kindlustusvõtjale oma kirjalikus otsuses üheaastase tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest.

20. Kliendiandmete töötlemine ja kaitse

20.1. Kindlustusandja töötleb kliendiandmeid kooskõlas PZU Kindlus- tuse isikuandmete töötlemise põhimõtetega, mis on avaldatud kindlustusandja veebileheküljel www.pzu.ee/isikuandmete-tootlemine.

21. Kliendikaebuste menetlemine

21.1. Kui kindlustusvõtja või mõni teine kindlustusandja klient ei ole rahul kindlustusandja tegevusega, on tal õigus esitada kindlus- tusandjale kaebus. 21.2. Kaebuse menetlemine toimub vastavuses PZU kliendikaebuste menetlemise korraga, mille põhimõtted on avaldatud PZU veebilehel. 21.3. Kaebusena registreeritakse kas kirjalikult või kirjalikku taas- esitamist võimaldavas vormis esitatud kliendi rahulolematus. Kindlustusandja töötajad juhendavad vajaduse korral klienti kaebuse vormistamisel. 21.4. Kindlustusandja registreerib kliendi esitatud kaebuse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe tööpäeva jooksul arvates kaebuse laekumisest. Klienti teavitatakse kaebuse registreeri- misest ja sellele vastamise tähtajast. Kaebusele vastatakse esi- mesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 15 päeva jooksul arva- tes kaebuse edastamisest. Mõjuvatel põhjustel võib kindlustus- andja kaebusele vastamise tähtaega pikendada, informeerides klienti uuest tähtajast ja vastamise edasilükkumise põhjustest kohe, kui selgub tähtaja pikendamise vajadus.

22. Vaidluste lahendamise kord

22.1. Kindlustuslepingutest tulenevaid erimeelsusi ja vaidlusi püütak- se lahendada läbirääkimiste teel. Kui pooled ei jõua kokkulep- pele, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide järgi. 22.2. Kindlustusvõtjal on õigus pöörduda kindlustusandjaga tekkinud vaidluse lahendamiseks Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustuse lepitusorgani poole. Enne lepitusmenet- lust peab kindlustusvõtja esitama pretensiooni kindlustusand- jale ja andma võimaluse sellele vastata. Lisateavet lepitusme- netluse kohta saab Eesti Kindlustusseltside Liidu kodulehelt www.eksl.ee. 22.3. Tarbijast kindlustusvõtja võib lepingust tekkinud vaidlusega pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures asuva tarbijavaidluste komisjoni poole. Täpsem info tarbijavaid- luste komisjoni menetlusreeglite kohta on veebilehel www.komisjon.ee. 22.4. Kindlustusvõtjal on õigus esitada kindlustusandja tegevuse koh- ta kaebus Finantsinspektsioonile. Lisateavet Finantsinspektsioo-

nile kaebuse esitamise kohta leiab kodulehelt www.fi.ee. 22.5. Vaidluse lahendamiseks on kindlustusvõtjal õigus pöörduda kohtusse õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.

Kindlustuslepingute üldtingimused U100/2023 Kehtivad alates 09.01.2024

1. PZU Kindlustuse kindlustuslepingute üldtingimused

1.1. Käesolevatesse üldtingimustesse on koondatud regulatsioonid ja põhimõtted, mis on eri kindlustusliikidel ühised ning mida kohaldatakse koos PZU Kindlustuse kindlustusliigi tingimustega, kui nii on kindlustuslepingus kokku lepitud. Peale käesolevate üldtingimuste kohaldatakse PZU Kindlustuse kindlustuslepingutele ka asjaomase kindlustusliigi tingimusi ja eritingimusi, kui viimaste kohaldamises on kindlustuslepingu poolte vahel eraldi kokku lepitud.

2. Mõisted

2.1. Kindlustuslepingu pooled on kindlustusvõtja ja kindlustusandja. 2.2. Kindlustusvõtja on isik, kes on sõlminud kindlustusandjaga kindlustuslepingu. 2.3. Kindlustusandja on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (ees- pool ja edaspidi ka PZU Kindlustus). 2.4. Klient on isik (kindlustusvõtja, kindlustatud isik, soodustatud isik ja kahjustatud isik), kellele kindlustusandja osutab kindlus- tusteenust, või isik, kes on kindlustusandja poole pöördunud kindlustusteenuse kasutamise eesmärgil. 2.5. Tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseis- va majandus- või kutsetegevusega. 2.6. Kindlustatud isik on kindlustusvõtja või kolmas isik, kellega seo- tud kindlustusriski on kindlustatud. 2.7. Soodustatud isik on kindlustuslepingus märgitud kolmas isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kind- lustushüvitis või kokku lepitud rahasumma või muu kindlustus- lepingus nimetatud kindlustusandja kohustuse täitmine. 2.8. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. 2.9. Kindlustusjuhtum on kindlustuslepingus kokku lepitud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral peab kindlus- tusandja täitma oma kindlustuslepingust tuleneva kohustuse. 2.10. Kindlustatud ese või kindlustusobjekt on ese või objekt, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. 2.11. Kindlustusleping on kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel vä- hemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusmakseid ja kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtu- mi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokku lepitud rahasumma või täitma lepingut muul kindlustuslepingus kokku lepitud viisil. 2.12. Kindlustustingimused on kindlustuspoliisil märgitud, kindlustus- lepingu osaks olevad tüüp- ja eritingimused, sh - käesolevad kindlustuslepingute üldtingimused; - kindlustusliigi tingimused; - kindlustusliigi eritingimused, kui nende kohaldamises on kind- lustuslepingu poolte vahel eraldi kokku lepitud. 2.13. Kindlustuspoliis ehk poliis on dokument, mis tõendab kindlus- tuslepingu sõlmimist. 2.14. Kindlustuskaitse on kindlustuslepingus määratletud kindlustus- andja kohustus maksta kindlustusjuhtumi toimumisel ja kindlus- tusvõtja poolt lepinguliste kohustuste täitmisel välja kindlustus- hüvitis või täita leping muul kokku lepitud viisil. 2.15. Kindlustusperiood on kindlustuslepingus nimetatud ajavahemik, mis on kindlustusmakse arvutamise aluseks. Kindlustusandja võib kindlustusliigi spetsiifikast tulenevalt kehtestada täienda- vaid kindlustusmakse arvutamise aluseid. Kui kindlustuslepin- gust ei tulene teisiti, on kindlustusperiood üks aasta. 2.16. Kindlustusmakse on kindlustuslepingus kokku lepitud tasu kind- lustuskaitse eest, mida kindlustusvõtja on kohustatud kindlus- tusandjale maksma. 2.17. Kindlustushüvitis on kindlustuslepingus ettenähtud rahaline või mitterahaline hüvitis, millega korvatakse kindlustusjuhtumi ta- gajärjel tekkinud kahju või mille kindlustusandja peab kindlus- tusjuhtumi toimumisel kindlustuslepingu kohaselt tasuma.

2.18. Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokku lepitud rahasum- ma, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamak- susummaks kindlustusperioodi jooksul või maksimaalseks välja- maksusummaks kindlustusjuhtumi kohta, kui nii on kindlustus- lepingus kokku lepitud. 2.19. Omavastutus on kindlustuslepingus summana, protsendina või muul moel fikseeritud osa hüvitatavast kahjust iga kindlustus- juhtumi korral. Omavastutus jääb alati kindlustusvõtja kanda ja kindlustusandja seda ei hüvita. Kui kindlustusandjal on lepin- gust tulenev täitmise kohustus kolmandale isikule (näiteks ko- hustuslik vastutuskindlustus), hüvitatakse kolmandale isikule kahju ja omavastutuse osa nõutakse sisse kindlustusvõtjalt. 2.20. Sidevahendi abil sõlmitud kindlustusleping on leping, kus lepin- gupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused, edastatakse eranditult üksnes sidevahendi, nagu telefon, arvuti, faks jne abil.

3. Kindlustuslepingu osad ja lepingu tõlgendamine

3.1. Kindlustuslepingu lahutamatuteks osadeks on kindlustuspoliis ja kindlustustingimused ning muud kindlustuspoliisil märgitud do- kumendid, nagu kindlustusavaldus, kindlustuspakkumus, kind- lustusvõtja nõusolek kindlustuslepingu sõlmimiseks, kindlustus- objekti või kindlustatud eseme ülevaatuse akt, kindlustatud esemete loetelu jmt. 3.2. Kindlustuslepingu täitmisel ja tõlgendamisel lähtutakse kindlus- tuslepingust tervikuna. Vastuolude ilmnemise korral on primaar- sed kindlustuspoliisile märgitud eritingimused, seejärel kindlus- tuspoliis, järgmisena kindlustusliigi tingimused ja viimasena üldtingimused. 3.3. Kindlustuslepingus kasutatud mõistete sisustamisel lähtuvad pooled neile kindlustuslepingus omistatud tähendusest. 3.4. Kui kindlustustingimused on tõlgitud võõrkeelde, lähtutakse vastuolude korral tingimuste tõlgendamisel kindlustustingimuste eestikeelsest tekstist. 3.5. Kindlustusvõtja võib kindlustuspoliisi kadumise või hävimise korral nõuda kindlustusandjalt asenduspoliisi väljastamist. Kindlustusvõtja võib nõuda ärakirja tema poolt lepingu suhtes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud tahteavaldu- sest. Kindlustusandja ei väljasta andmeid ega dokumentide koopiaid, kui nende väljastamine on vastuolus õigusaktides sätestatud nõuetega. 3.6. Kindlustuslepingule kohaldatakse Eesti õigust. Kindlustusandja ja kindlustusvõtja juhinduvad omavahelistes suhetes kindlustus- lepingu tingimuste kõrval Eesti Vabariigi õigusaktidest, sh rah- vusvahelise eraõiguse seadusest ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. 3.7. Kindlustustingimustega on võimalik tutvuda PZU Kindlustuse kontorites või kodulehel www.pzu.ee.

4. Kindlustuslepingu sõlmimine

4.1. Kindlustusleping on sõlmitud, kui kindlustuslepingu pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes ja täidetud on vähemalt üks järgmistest eeldustest: 4.1.1. kindlustusvõtja on kindlustusandjale tasunud kindlustusmakse või esimese osamakse; 4.1.2. kindlustusvõtja on kindlustusandjale edastanud allkirjastatud või e-posti teel nõusoleku kindlustusandja pakkumusega nõus- tumise kohta; 4.1.3. pooled on kindlustuslepingu kirjalikult allkirjastanud. 4.2. Kindlustusandja väljastab kindlustusvõtjale kindlustuslepingu sõlmimise kohta kindlustuspoliisi. Kindlustusandja allkiri poliisil võib olla digitaalne või tiražeeritud. Kindlustusandja võib poliisi kindlustusvõtjale kas üle anda või saata posti või e-posti teel. 4.3. Kindlustusandja edastab kindlustuslepinguga kehtima hakkavad

kindlustustingimused kindlustusvõtjale hiljemalt koos kindlus- tuspakkumusega. Kindlustustingimused võib edastada ka elekt- rooniliselt või internetilehekülje lingina. 4.4. Kindlustusandjal on õigus otsustada, kas ta sõlmib asjaomase tahteavalduse teinud isikuga kindlustuslepingu või mitte.

5. Kindlustuslepingu jõustumine, kehtivus, muutmine ja uuendamine

5.1. Kindlustusleping jõustub selle sõlmimisel, kui ei ole kokku lepi- tud muud jõustumise tähtaega või tingimust. 5.2. Kindlustuskaitse algab üldjuhul pärast kindlustusmakse või esi- mese osamakse tasumist, kuid mitte enne kindlustuspoliisil märgitud kindlustusperioodi alguskuupäeva ning kehtib poliisil märgitud kindlustusperioodi lõpuni. Kindlustuskaitse algab enne kindlustusmakse või esimese osamakse tasumist, kui nii on poolte vahel eraldi kokku lepitud. 5.3. Kui kindlustusteenuse osutamine kindlustusvõtjale või kindlus- tatud isikule või soodustatud isikule on vastuolus või muutub vastuolus olevaks rahvusvaheliselt kehtestatud piirangute, keel- dude või sanktsioonidega, ei kehti kindlustuskaitse alates päe- vast, mil nimetatud isikute suhtes kohaldatakse nimetatud pii- ranguid, keelde või sanktsioone. 5.4. Kindlustusleping on tähtajaline, kui poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. 5.5. Kindlustuslepingu muutmiseks peab kindlustusvõtja esitama kindlustusandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse. Muudatusega nõustumisel väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale muudetud kindlustuspoliisi või kindlustuslepin- gu lisa. Leping on muudetud alates nimetatud dokumentide väl- jastamisest, kui dokumendis pole märgitud teisiti. 5.6. Tähtajalise kindlustuslepingu uuendamiseks ehk järgmiseks kindlustusperioodiks uue kindlustuslepingu sõlmimiseks on kindlustusandjal õigus edastada kindlustusvõtjale enne jooksva kindlustusperioodi lõppu uus kindlustuspakkumus. Kindlustusleping loetakse sõlmituks, kui kindlustusvõtja nõustub kindlustuspakkumusega vastavuses üldtingimuste punktiga 4.1.2 või tasub kindlustusmakse vastavuses üldtingimuste punktiga 4.1.1 5.7. Tähtajatu kindlustuslepingu korral väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale igaks uueks kindlustusperioodiks uue kindlus- tuspoliisi, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

6. Kindlustuslepingu lõpetamine. Lepingu ülesütlemine ja le- pingust taganemine

6.1. Kindlustusleping lõpeb 6.1.1. kindlustusperioodi lõppemisel, 6.1.2. kindlustuslepingu ülesütlemisel, 6.1.3. kindlustuslepingust taganemisel, 6.1.4. poolte kokkuleppel, 6.1.5. muudel seaduses ette nähtud alustel. 6.2. Tähtajatu kindlustuslepingu võib nii kindlustusvõtja kui ka kind- lustusandja korraliselt üles öelda jooksva kindlustusperioodi lõ- puks. Ülesütlemise soovist tuleb teisele poolele vähemalt üks kuu ette teatada. 6.3. Kindlustusandjal on õigus kindlustusleping üles öelda 6.3.1. kui kindlustusvõtja on temast tuleneva asjaolu tõttu oluliselt rik- kunud kindlustuslepingu tingimusi. Kindlustusandja võib kind- lustuslepingu üles öelda ette teatamata ühe kuu jooksul alates rikkumisest teadasaamisest. 6.3.2. kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik on esi- tanud kindlustusandjale ebaõiget infot kindlustusjuhtumi asja- olude kohta. Kindlustusandja võib kindlustuslepingu üles öelda ette teatamata ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamisest. 6.3.3. kui kindlustusvõtja on kindlustuslepingu kehtivuse ajal suuren- danud kindlustusriski võimalikkust ilma kindlustusandja nõus- olekuta või ei ole kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest kindlustusandjat teavitanud. Loetelu asjaoludest, mis mõjuta- vad kindlustusriski võimalikkuse suurenemist, on toodud üldtin- gimuste punktis 14.1 ja kindlustusliigi tingimustes. Ülesütlemise tähtajad on märgitud üldtingimuste punktis 14. 6.3.4. kui kindlustusvõtja on jätnud ka pärast üldtingimuste punktis 7.4.1 nimetatud täiendava maksetähtaja määramist tasumata teise või järgneva kindlustusmakse. 6.3.5. pärast kindlustusjuhtumi toimumist (üldtingimuste punkt 15.7). 6.3.6. kui rahvusvaheliselt kehtestatud piirangud, keelud või sankt- sioonid takistavad otseselt või kaudselt kindlustusteenuse osu- tamist kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule või soodustatud

isikule. 6.3.7. muudel seaduses sätestatud alustel. 6.4. Kindlustusandjal ei ole kindlustuslepingu ülesütlemise õigust, kui kindlustusvõtja kindlustuslepingus ette nähtud kohustuste rikkumisel (v.a järgmakse tasumata jätmine) ei ole olulist mõju kindlustusriski võimalikkuse suurenemisele või kindlustusandja täitmise kohustusele. 6.5. Kindlustusandjal on õigus kindlustuslepingust taganeda 6.5.1. kui kindlustusvõtja ei teatanud lepingu sõlmimisel kindlustus- andjale kõigist talle teada olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele leping sõl- mida või teha seda kokku lepitud tingimustel (üldtingimuste punkt 12.1). Kindlustusandja võib sellisel juhul lepingust taga- neda ühe kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama kindlustusvõtja teatamiskohustuse rikkumisest; 6.5.2. kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustus- lepingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest kind- lustusmakset. Kindlustusandja võib lepingust taganeda kuni kindlustusmakse tasumiseni (üldtingimuste punkt 7.3.1); 6.6. Kui kindlustusvõtjaks on tarbija, on tal õigus sidevahendi abil sõlmitud kindlustuslepingust taganeda 14 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Kindlustuslepingu lõppemisel ülesütlemisega, taganemisega või mõnel muul põhjusel enne tähtaega on kindlustusvõtjal õigus saada tagasi lepingu lõppemisest kuni kindlustusperioodi lõpuni jääva aja eest tasutud kindlustusmakse, millest võidakse kinni pidada kindlustusandja mõistlikud asjaajamiskulud. Seda põhi- mõtet ei rakendata, kui kindlustusmakse arvutamise alusena ei kasutatud kindlustusliigi eripärast tulenevalt kindlustusperioodi. Kui kindlustusobjekt on kindlustusjuhtumi tagajärjel hävinud või kindlustushüvitis on kogu kindlustussumma ulatuses kindlustus- perioodi jooksul välja makstud, lõpeb kindlustusleping enne tähtaega ja kindlustusandjal on õigus kindlustusmaksele kogu jooksva kindlustusperioodi eest.

7. Kindlustusmakse ja selle tasumine

7.1. Kindlustusvõtja on kohustatud tasuma kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustusmakse kindlustuspoliisil märgitud maksetäht- ajaks või perioodilised kindlustusmaksed kindlustuspoliisil mär- gitud maksegraafiku järgi. Kindlustusmakse loetakse tasutuks, kui see on makstud pangaülekandega ja laekunud kindlustus- andja arvelduskontole või makstud kindlustusandja esindajale sularahas või pangakaardiga. Kui kindlustusvõtja sõlmib kind- lustuslepingu kindlustusvahendaja (kindlustusmaakleri või kindlustusagendi) vahendusel, siis võrdsustatakse kindlustus- makse kindlustusvahendajale tasumine kindlustusandjale tasu- misega. 7.2. Kindlustusmakse tasumisega viivitamise korral on kindlustus- andjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sä- testatud määras. 7.3. Esimese kindlustusmakse tasumisega hilinemine: 7.3.1. Kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustusle- pingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest kindlus- tusmakset, võib kindlustusandja kuni makse tasumiseni lepin- gust taganeda. 7.3.2. Eeldatakse, et kindlustusandja on lepingust taganenud, kui ta ei esita kindlustusmakse sissenõudmiseks hagi kolme kuu jooksul arvates makse sissenõutavaks muutumisest. 7.3.3. Kui sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või esimene kindlustusmakse ei ole tasutud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks, vabaneb kindlustusandja oma täitmiskohustusest. 7.4. Järgmiste kindlustusmaksete tasumisega hilinemine: 7.4.1. Kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustusmakset tähtaegselt, võib kindlustusandja kirjalikku taasesitamist või- maldavas vormis määrata kindlustusvõtjale maksmiseks vähe- malt kahenädalase (ehitise kindlustamise korral vähemalt ühe- kuulise) täiendava maksetähtaja. 7.4.2. Kui kindlustusvõtja ei tasu kindlustusmakset täiendava makse- tähtaja jooksul, on kindlustusandjal õigus kindlustusleping ette teatamata üles öelda. Kindlustusandja võib täiendava makse- tähtaja teates avaldada, et ta loeb tähtaja möödumisel lepingu ülesöelduks, kui kindlustusvõtja ei ole täiendava tähtaja jooksul makseid tasunud. 7.4.3. Kui kindlustusjuhtum toimub pärast täiendava maksetähtaja möödumist ja kindlustusvõtja ei ole kindlustusjuhtumi toimu- mise ajaks kindlustusmakset tasunud, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest, v.a juhul kui kindlustusmakse tasu- mata jätmine toimus kindlustusvõtjast mittetuleneva asjaolu

tõttu. 7.4.4. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse(te) kõik võlgnevused ühe kuu jooksul arvates lepingu ülesütlemisest või maksmiseks määratud tähtaja möödumisest ja kindlustusjuhtumit ei ole en- ne tasumist toimunud, ei loeta lepingut ülesöelduks. 7.5. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse hilinemisega, loeb kindlustusandja selle esmalt viiviste ja seejärel kõige varem tek- kinud kindlustusmakse võlgnevuse katteks selle kindlustuslepin- gu alusel, mille eest kindlustusvõtja kindlustusmakse tasus. 7.6. Kindlustusvõtja peab kindlustusmakse tasumisel märkima, mil- lise kindlustuspoliisi (kindlustuslepingu) ja kindlustusperioodi eest kindlustusmakse tasutakse. Kui nimetatud infot kindlustus- makse juures pole ja kindlustusandjal ei ole võimalik olemas- oleva teabe põhjal otsustada, millise kindlustuslepingu eest kindlustusmakse on laekunud, loetakse kindlustusmakse mitte- tasutuks ja tasutud summa tagastatakse selle tasunud isikule. 7.7. Kui kindlustusvõtja tasub sissenõutavaks muutunud kindlustus- makse kindlustuslepingus ettenähtust väiksemas ulatuses, võ- tab kindlustusandja kindlustusvõtjaga ühendust ja selgitab välja mittekohase maksega seonduvad asjaolud. Kindlustusmakse loetakse tasutuks alles siis, kui kogu sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse on laekunud. 7.8. Kui kindlustusvõtja tasub sissenõutavaks muutunud kindlustus- maksest suurema summa, loetakse enammakstud summa või- maluse korral tasutuks sama kindlustuslepingu sama kindlus- tusperioodi järgmise osamakse katteks. Sellist ettemaksu ei käsitleta laenuna ja kindlustusandjal puudub kohustus tasuda sellelt intressi. Kui kindlustusvõtja on kogu kindlustuslepingu kindlustusperioodi eest tasunud kindlustusmaksena või kind- lustusmakse osamaksetena rohkem, kui tulnuks kindlustuslepin- gu kohaselt maksta, tagastab kindlustusandja enammakstud osa.

8. Soodustatud isiku määramine

8.1. Soodustatud isik määratakse ja määratud isikut muudetakse kindlustusvõtja tahteavalduse alusel. Kui kindlustuslepingus on määratud kindlustatud isik, on soodustatud isiku määramiseks või muutmiseks vaja ka kindlustatud isiku nõusolekut. 8.2. Pärast füüsilisest isikust kindlustusvõtja surma ei või kindlustus- võtja pärijad soodustatud isikut asendada. 8.3. Pärast füüsilisest isikust kindlustatud isiku surma ei ole võimalik soodustatud isikut muuta. 8.4. Kui soodustatud isik kaotab temast olenevate asjaolude tõttu õiguse kindlustushüvitisele või sureb enne kindlustusjuhtumi toimumist, loetakse, et soodustatud isikut ei ole määratud.

9. Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikud

9.1. Kindlustusvõtja vastutab kindlustuslepingu raames järgmiste isikute eest: 9.1.1. kindlustatud isik; 9.1.2. kindlustatud eseme seaduslik valdaja; 9.1.3. kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga koos elavad perekon- naliikmed või isikud, kes moodustavad kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga ühise leibkonna; 9.1.4. isik, kes on saanud kindlustatud eseme valduse või kasutus- õiguse kindlustusvõtja või kindlustatud isiku nõusolekul; 9.1.5. kindlustusvõtja töötajad, samuti isikud, keda kindlustusvõtja kasutab enda majandus- või kutsetegevuses või enda kohustus- te täitmisel. 9.2. Kindlustusvõtja on kohustatud üldtingimuste punktis 9.1 nime- tatud isikutele tutvustama ja selgitama ohutusnõudeid ning muid kindlustuslepingust tulenevaid kindlustusvõtja kohustusi, sh käesolevate üldtingimuste punktis 14 nimetatud kohustusi. 9.3. Üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isikute teadmine ja käitu- mine omistatakse kindlustusvõtjale. Kui üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isik rikub kindlustuslepingut, loetakse, et kindlus- tusvõtja on kindlustuslepingut rikkunud.

10. Kindlustusandja teatamiskohustus

10.1. Kui kindlustuslepingu kehtivuse ajal muutub kindlustusandja nimi, õiguslik vorm, aadress või kontori aadress, kus kindlustus- leping sõlmiti, samuti kindlustusjärelevalve või kindlustusvaid- lusi lahendava organi aadress, teatab kindlustusandja sellest kindlustusvõtjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11. Kindlustusvõtja teatamiskohustus

11.1. Kindlustusvõtja peab kindlustuslepingu sõlmimisel edastama kindlustusandjale tõese ja täieliku informatsiooni kõigi kindlus- tusvõtjale teadaolevate oluliste asjaolude kohta, mis võivad oma olemuse tõttu mõjutada kindlustusandjapoolset kindlustus- riski hindamist ja/või kindlustusandja otsust sõlmida kindlustus- leping või teha seda kokku lepitud tingimustel (sh kindlustus- makse suurus). Teatamiskohustus kehtib ka juhul, kui kindlus- tusvõtja eeldab, et asjaolu võib olla kindlustusandjale juba tea- da. 11.2. Ennekõike, kuid mitte ainult, loetakse olulisteks asjaolud, mille kohta on kindlustusandja kindlustusavaldusel või enne kindlus- tuslepingu sõlmimist kindlustusvõtjalt teavet küsinud, samuti kindlustusliigi tingimustes nimetatud olulised asjaolud, millest kindlustusvõtja on kohustatud kindlustusandjat enne kindlus- tuslepingu sõlmimist informeerima. 11.3. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjale viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama, kui kind- lustuslepingu kehtivuse ajal on 11.3.1.toimunud muudatused olulistes asjaoludes või muudes kindlus- tuslepingus märgitud andmetes või kui varem edastatud and- med on osutunud ebaõigeks; 11.3.2.suurenenud kindlustusriski võimalikkus; 11.3.3.võõrandatud kindlustatud ese; 11.3.4.kinnisasi, millel asub kindlustatud ehitis, on koormatud hüpo- teegiga.

12. Kindlustusvõtja poolt olulistest asjaoludest teatamis- kohustuse rikkumise tagajärjed

12.1. Kui kindlustusvõtja ei teavitanud kindlustusandjat kindlustusle- pingu sõlmimisel olulistest (sh kindlustusriski mõjutavatest) asjaoludest, rikkudes sellega üldtingimuste punktis 11 sätesta- tud teatamiskohustust, või kui ta vältis tahtlikult olulisest asja- olust teadasaamist või andis olulise asjaolu kohta ebaõiget tea- vet, võib kindlustusandja lepingust taganeda ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama üldtingimus- te punktis 11 sätestatud teatamiskohustuse rikkumisest. 12.2. Kindlustusandja ei või teatamiskohustuse rikkumisele tuginedes lepingust taganeda, kui 12.2.1.kindlustusandja teadis talle edastatud teabe ebaõigsust või asjaolu, millest talle teada ei antud; 12.2.2.kindlustusvõtja ei olnud süüdi olulistest asjaoludest teatamata jätmises või ebaõige teabe andmises; 12.2.3.asjaolu, millest ei teatatud või mille kohta anti ebaõiget teavet, langes ära enne kindlustusjuhtumi toimumist; 12.2.4.kindlustusandja, olles teadlik olulistest asjaoludest, on tagane- mise õigusest loobunud. 12.3. Kui kindlustusvõtja peab kindlustusandjat teavitama olulistest asjaoludest kindlustusandja esitatud küsimuste põhjal, võib kindlustusandja lepingust taganeda otseselt küsimata jäänud asjaolust teavitamata jätmise tõttu üksnes siis, kui tegemist on asjaolu tahtliku varjamisega. 12.4. Kui kindlustusandja ei või üldtingimuste punktides 12.2 ja 12.3 sätestatu alusel lepingust taganeda, võib ta siiski suurendada kindlustusmakset alates jooksva kindlustusperioodi algusest. Nimetatud alusel võib kindlustusandja kindlustusmakset suu- rendada ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama üldtingimuste punktis 11.1 sätestatud teatamis- kohustuse rikkumisest.

13. Vorminõuded lepinguga seotud tahteavaldustele.

Tahteavalduste edastamine

13.1. Kõik teated, mis kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodusta- tud isik on kohustatud kindlustuslepingu või õigusaktide koha- selt kindlustusandjale esitama, samuti kõik kindlustuslepinguga seotud avaldused ja nõusolekud tuleb saata kindlustuspoliisil näidatud kindlustusandja kontaktaadressil vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui poolte vahel ei ole kok- ku lepitud teisiti. 13.2. Kindlustuspoliisi ja kindlustustingimused annab kindlustusandja kindlustusvõtjale üle üldtingimuste punktis 4.3 sätestatu koha- selt või edastab kindlustuspoliisil nimetatud kindlustusvõtja pos- tiaadressil või e-posti aadressil. 13.3. Kõik teated, mis kindlustusandja peab kindlustuslepingu või õigusaktide kohaselt edastama kindlustusvõtjale, kindlustatud

isikule, soodustatud isikule või hüpoteegipidajale, saadab kindlustusandja kirjalikult või e-posti teel kindlustuspoliisil mär- gitud vastava isiku aadressil. Üldise iseloomuga teated avaldab kindlustusandja oma kodulehel www.pzu.ee või edastab massi- teabevahendite kaudu. 13.4. Kindlustusandjal on õigus salvestada talle sidevahendite (sh telefoni, e-posti ja kodulehe) kaudu edastatud informatsiooni ning vestlusi kindlustusvõtja ja teiste kindlustuslepinguga seo- tud isikutega, samuti kasutada vajaduse korral asjakohaseid salvestusi nimetatud isikute tahteavalduste ja toimingute tõen- damiseks ning tõlgendamiseks.

14. Kindlustusriski võimalikkuse suurendamine ja selle tagajärjed

14.1. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisena või suurendamise- na käsitatakse igasugust kindlustusriski realiseerumise, kindlus- tusjuhtumi toimumise või selle tagajärjel tekkiva kahju tõenäo- suse suurenemist või suurendamist või selle suurenemise või- malikkust tulevikus. 14.2. Kindlustusvõtja ei tohi pärast kindlustuslepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võima- likkust ega lubada selle suurendamist ka üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isikutel. 14.3. Kui kindlustusvõtja rikub üldtingimuste punktis 14.2 nimetatud kohustust ja kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täit- mise kohustusest kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ula- tuses. 14.4. Kindlustusandja võib kindlustusvõtja poolt üldtingimuste punk- tis 14.2 sätestatud kohustuse rikkumisel kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda. Kui rikkumine ei toimunud kindlustusvõt- ja süül, võib kindlustusandja kindlustuslepingu üles öelda, tea- tades sellest ette üks kuu. 14.5. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjat kindlustusriski võimalik- kuse suurenemisest viivitamata teavitama, seda ka juhul, kui kindlustusvõtja hinnangul on riski suurenemise asjaolu üldteada ning ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski suu- renemise võimalikkust. 14.6. Kui kindlustusvõtja rikub kindlustusriski võimalikkuse suurene- misest teatamise kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlus- tuslepingu täitmise kohustusest juhul, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud teate kätte saama. 14.7. Üldtingimuste punktides 14.3 ja 14.6 sätestatut ei kohaldata, kui 14.7.1. kindlustusjuhtumi toimumise ajaks oli möödunud tähtaeg, mille jooksul võis kindlustusandja lepingu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise tõttu üles öelda või nõuda selle muutmist, ilma et kindlustusandja oleks lepingut üles öelnud või selle muutmist nõudnud; 14.7.2. kindlustusriski võimalikkuse suurenemisel ei olnud mõju kind- lustusjuhtumi toimumisele; 14.7.3. suurem kindlustusrisk ei oleks mõjutanud kindlustusandja täit- miskohustuse kehtivust ega ulatust; 14.7.4. kindlustusriski võimalikkus suurenes kindlustusandja süül. 14.8. Kui kindlustusandja vabaneb punktis 14.3 või 14.6 sätestatu ko- haselt täitmiskohustusest üksnes mõne kindlustatud eseme või isiku suhtes, vabaneb ta kogu täitmiskohustusest juhul, kui asjaolude järgi võib eeldada, et ta ei oleks lepingut samadel tin- gimustel üksnes selle osa suhtes sõlminud. 14.9. Kui kindlustusriski võimalikkus suurenes ilma kindlustusandja nõusolekuta kindlustusvõtja tehtud muudatuse tõttu ja kindlus- tusvõtja ei teatanud õigel ajal kindlustusriski võimalikkuse suu- renemisest, võib kindlustusandja nõuda lepingu muutmist taga- siulatuvalt, sh täiendava kindlustusmakse tasumist, alates kind- lustusriski suurenemisest, või kindlustuslepingu üles öelda ühe kuu jooksul ajast, mil ta sai teada kindlustusriski suurenemi- sest. 14.10.Kui kindlustusrisk suureneb pärast lepingu sõlmimist kindlus- tusvõtjast sõltumata, võib kindlustusandja nõuda lepingu muut- mist tagasiulatuvalt alates kindlustusriski suurenemisest. Kui kindlustusvõtja ei nõustu lepingu muutmisega või kui suurene- nud kindlustusriski korral kindlustusandja ei oleks lepingut sõl- minud, võib kindlustusandja lepingu üles öelda, teatades sellest ette üks kuu. Kindlustusandjal on õigus nõuda kindlustuslepin- gu muutmist või kindlustusleping üles öelda ühe kuu jooksul ajast, mil ta sai teada kindlustusriski suurenemisest. 14.11.Üldtingimuste punktides 14.9 ja 14.10 nimetatud juhtudel on

kindlustusandjal kindlustuslepingu ülesütlemise õigus ka juhul, kui kindlustusriski suurenemise eelne olukord taastub.

15. Kindlustusjuhtumi toimumine

15.1. Kindlustusjuhtumi toimumise korral peab kindlustusvõtja tegut- sema õigusaktidega kehtestatud korra kohaselt ja olenevalt kindlustusjuhtumi iseloomust teatama sellest viivitamata kas politseile, päästeametile või muule päästetöid või juhtumi asja- olude uurimist korraldavale organile ning võimaldama kindlus- tusjuhtumiga seotud asjaolude väljaselgitamise. 15.2. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisest kindlustus- andjat teavitama isiklikult või esindaja kaudu viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul arvates kindlustusjuhtumi toimumisest teadasaamisest. Teade tuleb edastada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti, kirja, tele- foni teel). Teates peavad sisalduma kõik kindlustusvõtjale tea- daolevad andmed juhtumi kohta, sh juhtumi toimumise koht ja aeg (kuupäev, kellaaeg), andmed kahjustada saanud kindlusta- tud eseme ja/või kindlustusobjekti ning nende asukoha kohta, andmed kahjustatud isikute kohta, eeldatav kahju suurus, juh- tumi asjaolude kirjeldus, andmed juhtumis osalenud isikute ja tunnistajate, samuti võimalike süüdlaste kohta, kindlustuspoliisi number, kindlustusvõtja nimi, isikukood, kontakttelefon ja (e-posti) aadress. 15.3. Kindlustusandja käsitleb üldtingimuste punktis 15.2 nimetatud kahjuteadet kindlustusvõtja kahju hüvitamise avaldusena. Kindlustusandjal on õigus nõuda kindlustusvõtjalt pärast teate esitamist lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalik- ku teavet. 15.4. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisel järgima käi- bes vajalikku hoolsust ja käituma heaperemehelikult, sh raken- dama võimaluste piires kõiki abinõusid kahju edasiseks piirami- seks ja võimalike lisakahjude vältimiseks, samuti kindlustusjuh- tumi asjaolude ning põhjuste, kahju suuruse, kahju tekitaja ja tunnistajate väljaselgitamiseks ning tõendite säilimiseks. Kindlustusvõtja peab järgima kindlustusandja juhiseid. 15.5. Kindlustusvõtja peab andma kindlustusandjale viivitamata iga- külgset, õiget ja täielikku infot kindlustusjuhtumi ja selle asja- olude kohta (sh kahju suurus, kahju põhjustanud isikud). Kindlustusvõtja peab kindlustusandja nõudmisel esitama talle kindlustusjuhtumi asjaolude kohta dokumente, suuliseid ja kir- jalikke selgitusi ning osalema kindlustusandja kutsel sündmus- koha või kahjustatud kindlustatud eseme ülevaatusel. Dokumentide näidisloetelu esitab kindlustusandja kindlustusliigi tingimustes või eraldi dokumendina. 15.6. Kindlustusvõtja peab tagama, et isikud, kelle eest ta üldtingi- muste punkti 9.1 kohaselt vastutab, täidaksid üldtingimuste punktides 15.1–15.2 ja 15.4–15.5 sätestatud nõudeid. 15.7. Pärast kindlustusjuhtumi toimumist võib kumbki kindlustusle- pingu pool ühe kuu jooksul kahju kindlakstegemise toimingute lõppemisest kindlustuslepingu üles öelda, teatades sellest teise- le kindlustuslepingu poolele üks kuu ette. Kindlustusvõtja võib sel põhjusel kindlustuslepingu üles öelda hiljemalt jooksva kind- lustusperioodi lõpust.

16. Kahju hüvitamine

16.1. Kindlustusandja käsitleb kahju võimalikult kiiresti ja maksab välja kindlustushüvitise kindlustuslepingus kokku lepitud tingi- mustel ning korras. 16.2. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama kindlustusandjale kõik vajalikud tõendid ja dokumendid kindlustusjuhtumi toimumise ja kahju tekkimise kohta, samuti kahju suuruse kindlakstegemi- seks. 16.3. Kindlustusandja on kohustatud lõpetama kahjukäsitlustoimin- gud ja tegema kindlustusjuhtumi suhtes kahju hüvitamise otsu- se hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast kahjujuhtumi toimumise asjaolude ja kahju suuruse kohta kõigi vajalike tõendite ja do- kumentide saamist. 16.4. Üldtingimuste punktis 16.3 nimetatud vajalik tõend on üldtingi- muste punktide 16.2 ja 16.3 mõistes ka kahjujuhtumiga seoses algatatud tsiviil-, kriminaal- või väärteomenetluses tehtav otsus, kui menetluse käigus tuvastatavatel asjaoludel on oluline täht- sus kindlustusandja täitmise kohustuse kindlaksmääramisel ja vastavaid asjaolusid ei ole võimalik tuvastada muude dokumen- tide ning tõenditega, mille kogumise võimalus on kindlustus- andja pädevuses. 16.5. Kindlustusandjal ei ole rahalise kindlustushüvitise maksmise ko-

hustust enne, kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik on teatanud kindlustusandjale kontonumbri, kuhu hüvitis kan- da, kontoomaniku nime ja muud kontoga seonduvad vajalikud rekvisiidid. 16.6. Kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitisest kinni pidada: 16.6.1.kindlustusvõtja omavastutus, v.a kolmandale isikule kahju hüvi- tamise korral vastutuskindlustuse lepingu alusel, kus omavastu- tuse osa nõutakse sisse kindlustusvõtjalt; 16.6.2.jooksva kindlustusperioodi eest tasumata kindlustusmaksed. Seda ka juhul, kui kindlustushüvitis tasutakse muule isikule kui kindlustusvõtjale (v.a kohustuslik vastutuskindlustus). 16.7. Kui kindlustusandja viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega, on ta kohustatud kindlustushüvitist saama õigustatud isiku nõudmisel tasuma viivist 0,03% väljamaksmata kindlustushüvi- tisest iga viivitatud päeva eest.

17. Kindlustushüvitise vähendamine ja väljamaksmisest keeldumine

17.1. Kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitist vähendada või kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda, kui 17.1.1.kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingus nimetatud ko- hustust, sh ohutusnõude täitmise kohustust, ja sellel rikkumisel on mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustus- andja täitmiskohustuse ulatusele; 17.1.2.kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 17.1.3.kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi seoses kuriteo toimepanemise või selle varja- misega või aitas kuriteo toimepanemisele kaasa; 17.1.4. kindlustusvõtja rikkus tahtlikult kindlustuslepingus nimetatud kohustust, mis tuli täita pärast kindlustusjuhtumi saabumist; 17.1.5.esineb muu kindlustusliigi tingimustes ette nähtud alus kind- lustushüvitise vähendamiseks või väljamaksmisest keeldumi- seks; 17.1.6.kindlustusjuhtumi põhjustas tuumarelv, sõda või sõjaline operatsioon, ülestõus, rahvarahutus, streik, töökatkestus, ter- rorism, tuumaenergia või radioaktiivsus, vara sundvõõrandami- ne; 17.1.7. kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik või kindlustus- hüvitise lõplikuks saajaks on Vabariigi Valitsuse- või rahvus- vahelise sanktsiooni subjekt. 17.2. Kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisel või kindlustus- hüvitise vähendamisel, samuti kindlustushüvitise vähendamise ulatuse määramisel lähtub kindlustusandja muu hulgas rikkumi- se ulatusest, rikkumise vabandatavusest või süü määrast süüli- se vastutuse korral, rikkumise mõjust juhtumi toimumisele, kahju tekkimisele ja suurusele, samuti juhtumi asjaolude kind- lakstegemisele. 17.3. Kui kindlustuslepingu rikkumine või kindlustushüvitise välja- maksmisest keeldumise või kindlustushüvitise vähendamise alus saab kindlustusandjale teatavaks pärast kindlustushüvitise väl- jamaksmist, on kindlustusandjal õigus makstud kindlustushüvi- tis osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui kindlustusandja oleks kindlustuslepingu rikkumisest või keeldumise või vähendamise alust teades kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldunud või kindlustushüvitist vähendanud.

18. Nõude üleminek

18.1. Kindlustusandjale läheb üle kindlustusvõtja, kindlustatud isiku või soodustatud isiku kahju hüvitamise nõue kahju tekitanud isiku vastu (edaspidi tagasinõue) kindlustusandja poolt hüvita- tava kahju ulatuses. Kui tagasinõue on üleneja või alaneja sugulase või abikaasa vastu, samuti muu kindlustusvõtja, kind- lustatud isiku või soodustatud isikuga koos elava perekonna- liikme vastu, on kindlustusandjal tagasinõude õigus ainult juhul, kui vastutava isiku vastutus on kindlustatud või kui ta tekitas kahju tahtlikult. 18.2. Kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik loo- bub oma nõudest kahju tekitanud isiku vastu või õigusest, mis seda nõuet tagab, vabaneb kindlustusandja oma täitmise ko- hustusest osas, milles ta oleks saanud nõuda hüvitamist selle nõude või õiguse alusel. 18.3. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjale üle andma kõik kindlus- tusvõtja või üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isiku valduses olevad kahju hüvitamise nõuet tõendavad ning selle esitamist ja teostamist võimaldavad ning lihtsustavad dokumendid ja muud tõendid. Samuti peab kindlustusvõtja andma kindlustusandjale

tagasinõude esitamiseks vajalikku teavet ja abistama kindlus- tusandjat tagasinõude esitamisel. Nimetatud kohustuse tahtlikul rikkumisel või juhul, kui rikkumise tõttu on kindlustusandja ta- gasinõude esitamine raskendatud, võib kindlustusandja kuni vastava kohustuse täitmiseni kindlustushüvitise väljamaksmist edasi lükata. 18.4. Kui kahju tekitanud või muu isik hüvitab kindlustusvõtjale tek- kinud kahju, peab kindlustusvõtja sellest kindlustusandjat vii- vitamata teavitama. Kindlustusandjal on kolmandalt isikult saa- dud hüvitise võrra õigus kindlustushüvitist vähendada või juba tasutud kindlustushüvitis selles osas tagasi nõuda.

19. Nõuete aegumine

19.1. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse arvestama kalendriaasta lõpust, mil nõue muutub sissenõutavaks. 19.2. Kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale nõude kahju hüvitamiseks ning kindlustusandja on teatanud kirjalikult kahju hüvitamata jätmisest või kindlustushüvitise vähendamisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustus- hüvitise saamiseks õigustatud isik ei esita ühe aasta jooksul pä- rast kahju hüvitamata jätmise või kindlustushüvitise vähenda- mise kohta kindlustusandjalt kirjaliku otsuse saamist hagi koh- tusse. Kindlustusandja ei vabane oma täitmise kohustusest, kui ta ei teata kindlustusvõtjale oma kirjalikus otsuses üheaastase tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest.

20. Kliendiandmete töötlemine ja kaitse

20.1. Kindlustusandja töötleb kliendiandmeid kooskõlas PZU Kindlus- tuse isikuandmete töötlemise põhimõtetega, mis on avaldatud kindlustusandja veebileheküljel www.pzu.ee/isikuandmete-tootlemine.

21. Kliendikaebuste menetlemine

21.1. Kui kindlustusvõtja või mõni teine kindlustusandja klient ei ole rahul kindlustusandja tegevusega, on tal õigus esitada kindlus- tusandjale kaebus. 21.2. Kaebuse menetlemine toimub vastavuses PZU kliendikaebuste menetlemise korraga, mille põhimõtted on avaldatud PZU veebilehel. 21.3. Kaebusena registreeritakse kas kirjalikult või kirjalikku taas- esitamist võimaldavas vormis esitatud kliendi rahulolematus. Kindlustusandja töötajad juhendavad vajaduse korral klienti kaebuse vormistamisel. 21.4. Kindlustusandja registreerib kliendi esitatud kaebuse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe tööpäeva jooksul arvates kaebuse laekumisest. Klienti teavitatakse kaebuse registreeri- misest ja sellele vastamise tähtajast. Kaebusele vastatakse esi- mesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 15 päeva jooksul arva- tes kaebuse edastamisest. Mõjuvatel põhjustel võib kindlustus- andja kaebusele vastamise tähtaega pikendada, informeerides klienti uuest tähtajast ja vastamise edasilükkumise põhjustest kohe, kui selgub tähtaja pikendamise vajadus.

22. Vaidluste lahendamise kord

22.1. Kindlustuslepingutest tulenevaid erimeelsusi ja vaidlusi püütak- se lahendada läbirääkimiste teel. Kui pooled ei jõua kokkulep- pele, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide järgi. 22.2. Kindlustusvõtjal on õigus pöörduda kindlustusandjaga tekkinud vaidluse lahendamiseks Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustuse lepitusorgani poole. Enne lepitusmenet- lust peab kindlustusvõtja esitama pretensiooni kindlustusand- jale ja andma võimaluse sellele vastata. Lisateavet lepitusme- netluse kohta saab Eesti Kindlustusseltside Liidu kodulehelt www.eksl.ee. 22.3. Tarbijast kindlustusvõtja võib lepingust tekkinud vaidlusega pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures asuva tarbijavaidluste komisjoni poole. Täpsem info tarbijavaid- luste komisjoni menetlusreeglite kohta on veebilehel www.komisjon.ee. 22.4. Kindlustusvõtjal on õigus esitada kindlustusandja tegevuse koh- ta kaebus Finantsinspektsioonile. Lisateavet Finantsinspektsioo-

nile kaebuse esitamise kohta leiab kodulehelt www.fi.ee. 22.5. Vaidluse lahendamiseks on kindlustusvõtjal õigus pöörduda kohtusse õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.

Kindlustuslepingute üldtingimused U100/2023 Kehtivad alates 09.01.2024

1. PZU Kindlustuse kindlustuslepingute üldtingimused

1.1. Käesolevatesse üldtingimustesse on koondatud regulatsioonid ja põhimõtted, mis on eri kindlustusliikidel ühised ning mida kohaldatakse koos PZU Kindlustuse kindlustusliigi tingimustega, kui nii on kindlustuslepingus kokku lepitud. Peale käesolevate üldtingimuste kohaldatakse PZU Kindlustuse kindlustuslepingutele ka asjaomase kindlustusliigi tingimusi ja eritingimusi, kui viimaste kohaldamises on kindlustuslepingu poolte vahel eraldi kokku lepitud.

2. Mõisted

2.1. Kindlustuslepingu pooled on kindlustusvõtja ja kindlustusandja. 2.2. Kindlustusvõtja on isik, kes on sõlminud kindlustusandjaga kindlustuslepingu. 2.3. Kindlustusandja on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (ees- pool ja edaspidi ka PZU Kindlustus). 2.4. Klient on isik (kindlustusvõtja, kindlustatud isik, soodustatud isik ja kahjustatud isik), kellele kindlustusandja osutab kindlus- tusteenust, või isik, kes on kindlustusandja poole pöördunud kindlustusteenuse kasutamise eesmärgil. 2.5. Tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseis- va majandus- või kutsetegevusega. 2.6. Kindlustatud isik on kindlustusvõtja või kolmas isik, kellega seo- tud kindlustusriski on kindlustatud. 2.7. Soodustatud isik on kindlustuslepingus märgitud kolmas isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kind- lustushüvitis või kokku lepitud rahasumma või muu kindlustus- lepingus nimetatud kindlustusandja kohustuse täitmine. 2.8. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. 2.9. Kindlustusjuhtum on kindlustuslepingus kokku lepitud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral peab kindlus- tusandja täitma oma kindlustuslepingust tuleneva kohustuse. 2.10. Kindlustatud ese või kindlustusobjekt on ese või objekt, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. 2.11. Kindlustusleping on kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel vä- hemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusmakseid ja kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtu- mi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokku lepitud rahasumma või täitma lepingut muul kindlustuslepingus kokku lepitud viisil. 2.12. Kindlustustingimused on kindlustuspoliisil märgitud, kindlustus- lepingu osaks olevad tüüp- ja eritingimused, sh - käesolevad kindlustuslepingute üldtingimused; - kindlustusliigi tingimused; - kindlustusliigi eritingimused, kui nende kohaldamises on kind- lustuslepingu poolte vahel eraldi kokku lepitud. 2.13. Kindlustuspoliis ehk poliis on dokument, mis tõendab kindlus- tuslepingu sõlmimist. 2.14. Kindlustuskaitse on kindlustuslepingus määratletud kindlustus- andja kohustus maksta kindlustusjuhtumi toimumisel ja kindlus- tusvõtja poolt lepinguliste kohustuste täitmisel välja kindlustus- hüvitis või täita leping muul kokku lepitud viisil. 2.15. Kindlustusperiood on kindlustuslepingus nimetatud ajavahemik, mis on kindlustusmakse arvutamise aluseks. Kindlustusandja võib kindlustusliigi spetsiifikast tulenevalt kehtestada täienda- vaid kindlustusmakse arvutamise aluseid. Kui kindlustuslepin- gust ei tulene teisiti, on kindlustusperiood üks aasta. 2.16. Kindlustusmakse on kindlustuslepingus kokku lepitud tasu kind- lustuskaitse eest, mida kindlustusvõtja on kohustatud kindlus- tusandjale maksma. 2.17. Kindlustushüvitis on kindlustuslepingus ettenähtud rahaline või mitterahaline hüvitis, millega korvatakse kindlustusjuhtumi ta- gajärjel tekkinud kahju või mille kindlustusandja peab kindlus- tusjuhtumi toimumisel kindlustuslepingu kohaselt tasuma.

2.18. Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokku lepitud rahasum- ma, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamak- susummaks kindlustusperioodi jooksul või maksimaalseks välja- maksusummaks kindlustusjuhtumi kohta, kui nii on kindlustus- lepingus kokku lepitud. 2.19. Omavastutus on kindlustuslepingus summana, protsendina või muul moel fikseeritud osa hüvitatavast kahjust iga kindlustus- juhtumi korral. Omavastutus jääb alati kindlustusvõtja kanda ja kindlustusandja seda ei hüvita. Kui kindlustusandjal on lepin- gust tulenev täitmise kohustus kolmandale isikule (näiteks ko- hustuslik vastutuskindlustus), hüvitatakse kolmandale isikule kahju ja omavastutuse osa nõutakse sisse kindlustusvõtjalt. 2.20. Sidevahendi abil sõlmitud kindlustusleping on leping, kus lepin- gupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused, edastatakse eranditult üksnes sidevahendi, nagu telefon, arvuti, faks jne abil.

3. Kindlustuslepingu osad ja lepingu tõlgendamine

3.1. Kindlustuslepingu lahutamatuteks osadeks on kindlustuspoliis ja kindlustustingimused ning muud kindlustuspoliisil märgitud do- kumendid, nagu kindlustusavaldus, kindlustuspakkumus, kind- lustusvõtja nõusolek kindlustuslepingu sõlmimiseks, kindlustus- objekti või kindlustatud eseme ülevaatuse akt, kindlustatud esemete loetelu jmt. 3.2. Kindlustuslepingu täitmisel ja tõlgendamisel lähtutakse kindlus- tuslepingust tervikuna. Vastuolude ilmnemise korral on primaar- sed kindlustuspoliisile märgitud eritingimused, seejärel kindlus- tuspoliis, järgmisena kindlustusliigi tingimused ja viimasena üldtingimused. 3.3. Kindlustuslepingus kasutatud mõistete sisustamisel lähtuvad pooled neile kindlustuslepingus omistatud tähendusest. 3.4. Kui kindlustustingimused on tõlgitud võõrkeelde, lähtutakse vastuolude korral tingimuste tõlgendamisel kindlustustingimuste eestikeelsest tekstist. 3.5. Kindlustusvõtja võib kindlustuspoliisi kadumise või hävimise korral nõuda kindlustusandjalt asenduspoliisi väljastamist. Kindlustusvõtja võib nõuda ärakirja tema poolt lepingu suhtes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud tahteavaldu- sest. Kindlustusandja ei väljasta andmeid ega dokumentide koopiaid, kui nende väljastamine on vastuolus õigusaktides sätestatud nõuetega. 3.6. Kindlustuslepingule kohaldatakse Eesti õigust. Kindlustusandja ja kindlustusvõtja juhinduvad omavahelistes suhetes kindlustus- lepingu tingimuste kõrval Eesti Vabariigi õigusaktidest, sh rah- vusvahelise eraõiguse seadusest ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. 3.7. Kindlustustingimustega on võimalik tutvuda PZU Kindlustuse kontorites või kodulehel www.pzu.ee.

4. Kindlustuslepingu sõlmimine

4.1. Kindlustusleping on sõlmitud, kui kindlustuslepingu pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes ja täidetud on vähemalt üks järgmistest eeldustest: 4.1.1. kindlustusvõtja on kindlustusandjale tasunud kindlustusmakse või esimese osamakse; 4.1.2. kindlustusvõtja on kindlustusandjale edastanud allkirjastatud või e-posti teel nõusoleku kindlustusandja pakkumusega nõus- tumise kohta; 4.1.3. pooled on kindlustuslepingu kirjalikult allkirjastanud. 4.2. Kindlustusandja väljastab kindlustusvõtjale kindlustuslepingu sõlmimise kohta kindlustuspoliisi. Kindlustusandja allkiri poliisil võib olla digitaalne või tiražeeritud. Kindlustusandja võib poliisi kindlustusvõtjale kas üle anda või saata posti või e-posti teel. 4.3. Kindlustusandja edastab kindlustuslepinguga kehtima hakkavad

kindlustustingimused kindlustusvõtjale hiljemalt koos kindlus- tuspakkumusega. Kindlustustingimused võib edastada ka elekt- rooniliselt või internetilehekülje lingina. 4.4. Kindlustusandjal on õigus otsustada, kas ta sõlmib asjaomase tahteavalduse teinud isikuga kindlustuslepingu või mitte.

5. Kindlustuslepingu jõustumine, kehtivus, muutmine ja uuendamine

5.1. Kindlustusleping jõustub selle sõlmimisel, kui ei ole kokku lepi- tud muud jõustumise tähtaega või tingimust. 5.2. Kindlustuskaitse algab üldjuhul pärast kindlustusmakse või esi- mese osamakse tasumist, kuid mitte enne kindlustuspoliisil märgitud kindlustusperioodi alguskuupäeva ning kehtib poliisil märgitud kindlustusperioodi lõpuni. Kindlustuskaitse algab enne kindlustusmakse või esimese osamakse tasumist, kui nii on poolte vahel eraldi kokku lepitud. 5.3. Kui kindlustusteenuse osutamine kindlustusvõtjale või kindlus- tatud isikule või soodustatud isikule on vastuolus või muutub vastuolus olevaks rahvusvaheliselt kehtestatud piirangute, keel- dude või sanktsioonidega, ei kehti kindlustuskaitse alates päe- vast, mil nimetatud isikute suhtes kohaldatakse nimetatud pii- ranguid, keelde või sanktsioone. 5.4. Kindlustusleping on tähtajaline, kui poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. 5.5. Kindlustuslepingu muutmiseks peab kindlustusvõtja esitama kindlustusandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse. Muudatusega nõustumisel väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale muudetud kindlustuspoliisi või kindlustuslepin- gu lisa. Leping on muudetud alates nimetatud dokumentide väl- jastamisest, kui dokumendis pole märgitud teisiti. 5.6. Tähtajalise kindlustuslepingu uuendamiseks ehk järgmiseks kindlustusperioodiks uue kindlustuslepingu sõlmimiseks on kindlustusandjal õigus edastada kindlustusvõtjale enne jooksva kindlustusperioodi lõppu uus kindlustuspakkumus. Kindlustusleping loetakse sõlmituks, kui kindlustusvõtja nõustub kindlustuspakkumusega vastavuses üldtingimuste punktiga 4.1.2 või tasub kindlustusmakse vastavuses üldtingimuste punktiga 4.1.1 5.7. Tähtajatu kindlustuslepingu korral väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale igaks uueks kindlustusperioodiks uue kindlus- tuspoliisi, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

6. Kindlustuslepingu lõpetamine. Lepingu ülesütlemine ja le- pingust taganemine

6.1. Kindlustusleping lõpeb 6.1.1. kindlustusperioodi lõppemisel, 6.1.2. kindlustuslepingu ülesütlemisel, 6.1.3. kindlustuslepingust taganemisel, 6.1.4. poolte kokkuleppel, 6.1.5. muudel seaduses ette nähtud alustel. 6.2. Tähtajatu kindlustuslepingu võib nii kindlustusvõtja kui ka kind- lustusandja korraliselt üles öelda jooksva kindlustusperioodi lõ- puks. Ülesütlemise soovist tuleb teisele poolele vähemalt üks kuu ette teatada. 6.3. Kindlustusandjal on õigus kindlustusleping üles öelda 6.3.1. kui kindlustusvõtja on temast tuleneva asjaolu tõttu oluliselt rik- kunud kindlustuslepingu tingimusi. Kindlustusandja võib kind- lustuslepingu üles öelda ette teatamata ühe kuu jooksul alates rikkumisest teadasaamisest. 6.3.2. kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik on esi- tanud kindlustusandjale ebaõiget infot kindlustusjuhtumi asja- olude kohta. Kindlustusandja võib kindlustuslepingu üles öelda ette teatamata ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamisest. 6.3.3. kui kindlustusvõtja on kindlustuslepingu kehtivuse ajal suuren- danud kindlustusriski võimalikkust ilma kindlustusandja nõus- olekuta või ei ole kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest kindlustusandjat teavitanud. Loetelu asjaoludest, mis mõjuta- vad kindlustusriski võimalikkuse suurenemist, on toodud üldtin- gimuste punktis 14.1 ja kindlustusliigi tingimustes. Ülesütlemise tähtajad on märgitud üldtingimuste punktis 14. 6.3.4. kui kindlustusvõtja on jätnud ka pärast üldtingimuste punktis 7.4.1 nimetatud täiendava maksetähtaja määramist tasumata teise või järgneva kindlustusmakse. 6.3.5. pärast kindlustusjuhtumi toimumist (üldtingimuste punkt 15.7). 6.3.6. kui rahvusvaheliselt kehtestatud piirangud, keelud või sankt- sioonid takistavad otseselt või kaudselt kindlustusteenuse osu- tamist kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule või soodustatud

isikule. 6.3.7. muudel seaduses sätestatud alustel. 6.4. Kindlustusandjal ei ole kindlustuslepingu ülesütlemise õigust, kui kindlustusvõtja kindlustuslepingus ette nähtud kohustuste rikkumisel (v.a järgmakse tasumata jätmine) ei ole olulist mõju kindlustusriski võimalikkuse suurenemisele või kindlustusandja täitmise kohustusele. 6.5. Kindlustusandjal on õigus kindlustuslepingust taganeda 6.5.1. kui kindlustusvõtja ei teatanud lepingu sõlmimisel kindlustus- andjale kõigist talle teada olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele leping sõl- mida või teha seda kokku lepitud tingimustel (üldtingimuste punkt 12.1). Kindlustusandja võib sellisel juhul lepingust taga- neda ühe kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama kindlustusvõtja teatamiskohustuse rikkumisest; 6.5.2. kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustus- lepingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest kind- lustusmakset. Kindlustusandja võib lepingust taganeda kuni kindlustusmakse tasumiseni (üldtingimuste punkt 7.3.1); 6.6. Kui kindlustusvõtjaks on tarbija, on tal õigus sidevahendi abil sõlmitud kindlustuslepingust taganeda 14 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Kindlustuslepingu lõppemisel ülesütlemisega, taganemisega või mõnel muul põhjusel enne tähtaega on kindlustusvõtjal õigus saada tagasi lepingu lõppemisest kuni kindlustusperioodi lõpuni jääva aja eest tasutud kindlustusmakse, millest võidakse kinni pidada kindlustusandja mõistlikud asjaajamiskulud. Seda põhi- mõtet ei rakendata, kui kindlustusmakse arvutamise alusena ei kasutatud kindlustusliigi eripärast tulenevalt kindlustusperioodi. Kui kindlustusobjekt on kindlustusjuhtumi tagajärjel hävinud või kindlustushüvitis on kogu kindlustussumma ulatuses kindlustus- perioodi jooksul välja makstud, lõpeb kindlustusleping enne tähtaega ja kindlustusandjal on õigus kindlustusmaksele kogu jooksva kindlustusperioodi eest.

7. Kindlustusmakse ja selle tasumine

7.1. Kindlustusvõtja on kohustatud tasuma kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustusmakse kindlustuspoliisil märgitud maksetäht- ajaks või perioodilised kindlustusmaksed kindlustuspoliisil mär- gitud maksegraafiku järgi. Kindlustusmakse loetakse tasutuks, kui see on makstud pangaülekandega ja laekunud kindlustus- andja arvelduskontole või makstud kindlustusandja esindajale sularahas või pangakaardiga. Kui kindlustusvõtja sõlmib kind- lustuslepingu kindlustusvahendaja (kindlustusmaakleri või kindlustusagendi) vahendusel, siis võrdsustatakse kindlustus- makse kindlustusvahendajale tasumine kindlustusandjale tasu- misega. 7.2. Kindlustusmakse tasumisega viivitamise korral on kindlustus- andjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sä- testatud määras. 7.3. Esimese kindlustusmakse tasumisega hilinemine: 7.3.1. Kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustusle- pingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest kindlus- tusmakset, võib kindlustusandja kuni makse tasumiseni lepin- gust taganeda. 7.3.2. Eeldatakse, et kindlustusandja on lepingust taganenud, kui ta ei esita kindlustusmakse sissenõudmiseks hagi kolme kuu jooksul arvates makse sissenõutavaks muutumisest. 7.3.3. Kui sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või esimene kindlustusmakse ei ole tasutud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks, vabaneb kindlustusandja oma täitmiskohustusest. 7.4. Järgmiste kindlustusmaksete tasumisega hilinemine: 7.4.1. Kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustusmakset tähtaegselt, võib kindlustusandja kirjalikku taasesitamist või- maldavas vormis määrata kindlustusvõtjale maksmiseks vähe- malt kahenädalase (ehitise kindlustamise korral vähemalt ühe- kuulise) täiendava maksetähtaja. 7.4.2. Kui kindlustusvõtja ei tasu kindlustusmakset täiendava makse- tähtaja jooksul, on kindlustusandjal õigus kindlustusleping ette teatamata üles öelda. Kindlustusandja võib täiendava makse- tähtaja teates avaldada, et ta loeb tähtaja möödumisel lepingu ülesöelduks, kui kindlustusvõtja ei ole täiendava tähtaja jooksul makseid tasunud. 7.4.3. Kui kindlustusjuhtum toimub pärast täiendava maksetähtaja möödumist ja kindlustusvõtja ei ole kindlustusjuhtumi toimu- mise ajaks kindlustusmakset tasunud, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest, v.a juhul kui kindlustusmakse tasu- mata jätmine toimus kindlustusvõtjast mittetuleneva asjaolu

tõttu. 7.4.4. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse(te) kõik võlgnevused ühe kuu jooksul arvates lepingu ülesütlemisest või maksmiseks määratud tähtaja möödumisest ja kindlustusjuhtumit ei ole en- ne tasumist toimunud, ei loeta lepingut ülesöelduks. 7.5. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse hilinemisega, loeb kindlustusandja selle esmalt viiviste ja seejärel kõige varem tek- kinud kindlustusmakse võlgnevuse katteks selle kindlustuslepin- gu alusel, mille eest kindlustusvõtja kindlustusmakse tasus. 7.6. Kindlustusvõtja peab kindlustusmakse tasumisel märkima, mil- lise kindlustuspoliisi (kindlustuslepingu) ja kindlustusperioodi eest kindlustusmakse tasutakse. Kui nimetatud infot kindlustus- makse juures pole ja kindlustusandjal ei ole võimalik olemas- oleva teabe põhjal otsustada, millise kindlustuslepingu eest kindlustusmakse on laekunud, loetakse kindlustusmakse mitte- tasutuks ja tasutud summa tagastatakse selle tasunud isikule. 7.7. Kui kindlustusvõtja tasub sissenõutavaks muutunud kindlustus- makse kindlustuslepingus ettenähtust väiksemas ulatuses, võ- tab kindlustusandja kindlustusvõtjaga ühendust ja selgitab välja mittekohase maksega seonduvad asjaolud. Kindlustusmakse loetakse tasutuks alles siis, kui kogu sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse on laekunud. 7.8. Kui kindlustusvõtja tasub sissenõutavaks muutunud kindlustus- maksest suurema summa, loetakse enammakstud summa või- maluse korral tasutuks sama kindlustuslepingu sama kindlus- tusperioodi järgmise osamakse katteks. Sellist ettemaksu ei käsitleta laenuna ja kindlustusandjal puudub kohustus tasuda sellelt intressi. Kui kindlustusvõtja on kogu kindlustuslepingu kindlustusperioodi eest tasunud kindlustusmaksena või kind- lustusmakse osamaksetena rohkem, kui tulnuks kindlustuslepin- gu kohaselt maksta, tagastab kindlustusandja enammakstud osa.

8. Soodustatud isiku määramine

8.1. Soodustatud isik määratakse ja määratud isikut muudetakse kindlustusvõtja tahteavalduse alusel. Kui kindlustuslepingus on määratud kindlustatud isik, on soodustatud isiku määramiseks või muutmiseks vaja ka kindlustatud isiku nõusolekut. 8.2. Pärast füüsilisest isikust kindlustusvõtja surma ei või kindlustus- võtja pärijad soodustatud isikut asendada. 8.3. Pärast füüsilisest isikust kindlustatud isiku surma ei ole võimalik soodustatud isikut muuta. 8.4. Kui soodustatud isik kaotab temast olenevate asjaolude tõttu õiguse kindlustushüvitisele või sureb enne kindlustusjuhtumi toimumist, loetakse, et soodustatud isikut ei ole määratud.

9. Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikud

9.1. Kindlustusvõtja vastutab kindlustuslepingu raames järgmiste isikute eest: 9.1.1. kindlustatud isik; 9.1.2. kindlustatud eseme seaduslik valdaja; 9.1.3. kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga koos elavad perekon- naliikmed või isikud, kes moodustavad kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga ühise leibkonna; 9.1.4. isik, kes on saanud kindlustatud eseme valduse või kasutus- õiguse kindlustusvõtja või kindlustatud isiku nõusolekul; 9.1.5. kindlustusvõtja töötajad, samuti isikud, keda kindlustusvõtja kasutab enda majandus- või kutsetegevuses või enda kohustus- te täitmisel. 9.2. Kindlustusvõtja on kohustatud üldtingimuste punktis 9.1 nime- tatud isikutele tutvustama ja selgitama ohutusnõudeid ning muid kindlustuslepingust tulenevaid kindlustusvõtja kohustusi, sh käesolevate üldtingimuste punktis 14 nimetatud kohustusi. 9.3. Üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isikute teadmine ja käitu- mine omistatakse kindlustusvõtjale. Kui üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isik rikub kindlustuslepingut, loetakse, et kindlus- tusvõtja on kindlustuslepingut rikkunud.

10. Kindlustusandja teatamiskohustus

10.1. Kui kindlustuslepingu kehtivuse ajal muutub kindlustusandja nimi, õiguslik vorm, aadress või kontori aadress, kus kindlustus- leping sõlmiti, samuti kindlustusjärelevalve või kindlustusvaid- lusi lahendava organi aadress, teatab kindlustusandja sellest kindlustusvõtjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11. Kindlustusvõtja teatamiskohustus

11.1. Kindlustusvõtja peab kindlustuslepingu sõlmimisel edastama kindlustusandjale tõese ja täieliku informatsiooni kõigi kindlus- tusvõtjale teadaolevate oluliste asjaolude kohta, mis võivad oma olemuse tõttu mõjutada kindlustusandjapoolset kindlustus- riski hindamist ja/või kindlustusandja otsust sõlmida kindlustus- leping või teha seda kokku lepitud tingimustel (sh kindlustus- makse suurus). Teatamiskohustus kehtib ka juhul, kui kindlus- tusvõtja eeldab, et asjaolu võib olla kindlustusandjale juba tea- da. 11.2. Ennekõike, kuid mitte ainult, loetakse olulisteks asjaolud, mille kohta on kindlustusandja kindlustusavaldusel või enne kindlus- tuslepingu sõlmimist kindlustusvõtjalt teavet küsinud, samuti kindlustusliigi tingimustes nimetatud olulised asjaolud, millest kindlustusvõtja on kohustatud kindlustusandjat enne kindlus- tuslepingu sõlmimist informeerima. 11.3. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjale viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama, kui kind- lustuslepingu kehtivuse ajal on 11.3.1.toimunud muudatused olulistes asjaoludes või muudes kindlus- tuslepingus märgitud andmetes või kui varem edastatud and- med on osutunud ebaõigeks; 11.3.2.suurenenud kindlustusriski võimalikkus; 11.3.3.võõrandatud kindlustatud ese; 11.3.4.kinnisasi, millel asub kindlustatud ehitis, on koormatud hüpo- teegiga.

12. Kindlustusvõtja poolt olulistest asjaoludest teatamis- kohustuse rikkumise tagajärjed

12.1. Kui kindlustusvõtja ei teavitanud kindlustusandjat kindlustusle- pingu sõlmimisel olulistest (sh kindlustusriski mõjutavatest) asjaoludest, rikkudes sellega üldtingimuste punktis 11 sätesta- tud teatamiskohustust, või kui ta vältis tahtlikult olulisest asja- olust teadasaamist või andis olulise asjaolu kohta ebaõiget tea- vet, võib kindlustusandja lepingust taganeda ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama üldtingimus- te punktis 11 sätestatud teatamiskohustuse rikkumisest. 12.2. Kindlustusandja ei või teatamiskohustuse rikkumisele tuginedes lepingust taganeda, kui 12.2.1.kindlustusandja teadis talle edastatud teabe ebaõigsust või asjaolu, millest talle teada ei antud; 12.2.2.kindlustusvõtja ei olnud süüdi olulistest asjaoludest teatamata jätmises või ebaõige teabe andmises; 12.2.3.asjaolu, millest ei teatatud või mille kohta anti ebaõiget teavet, langes ära enne kindlustusjuhtumi toimumist; 12.2.4.kindlustusandja, olles teadlik olulistest asjaoludest, on tagane- mise õigusest loobunud. 12.3. Kui kindlustusvõtja peab kindlustusandjat teavitama olulistest asjaoludest kindlustusandja esitatud küsimuste põhjal, võib kindlustusandja lepingust taganeda otseselt küsimata jäänud asjaolust teavitamata jätmise tõttu üksnes siis, kui tegemist on asjaolu tahtliku varjamisega. 12.4. Kui kindlustusandja ei või üldtingimuste punktides 12.2 ja 12.3 sätestatu alusel lepingust taganeda, võib ta siiski suurendada kindlustusmakset alates jooksva kindlustusperioodi algusest. Nimetatud alusel võib kindlustusandja kindlustusmakset suu- rendada ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama üldtingimuste punktis 11.1 sätestatud teatamis- kohustuse rikkumisest.

13. Vorminõuded lepinguga seotud tahteavaldustele.

Tahteavalduste edastamine

13.1. Kõik teated, mis kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodusta- tud isik on kohustatud kindlustuslepingu või õigusaktide koha- selt kindlustusandjale esitama, samuti kõik kindlustuslepinguga seotud avaldused ja nõusolekud tuleb saata kindlustuspoliisil näidatud kindlustusandja kontaktaadressil vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui poolte vahel ei ole kok- ku lepitud teisiti. 13.2. Kindlustuspoliisi ja kindlustustingimused annab kindlustusandja kindlustusvõtjale üle üldtingimuste punktis 4.3 sätestatu koha- selt või edastab kindlustuspoliisil nimetatud kindlustusvõtja pos- tiaadressil või e-posti aadressil. 13.3. Kõik teated, mis kindlustusandja peab kindlustuslepingu või õigusaktide kohaselt edastama kindlustusvõtjale, kindlustatud

isikule, soodustatud isikule või hüpoteegipidajale, saadab kindlustusandja kirjalikult või e-posti teel kindlustuspoliisil mär- gitud vastava isiku aadressil. Üldise iseloomuga teated avaldab kindlustusandja oma kodulehel www.pzu.ee või edastab massi- teabevahendite kaudu. 13.4. Kindlustusandjal on õigus salvestada talle sidevahendite (sh telefoni, e-posti ja kodulehe) kaudu edastatud informatsiooni ning vestlusi kindlustusvõtja ja teiste kindlustuslepinguga seo- tud isikutega, samuti kasutada vajaduse korral asjakohaseid salvestusi nimetatud isikute tahteavalduste ja toimingute tõen- damiseks ning tõlgendamiseks.

14. Kindlustusriski võimalikkuse suurendamine ja selle tagajärjed

14.1. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisena või suurendamise- na käsitatakse igasugust kindlustusriski realiseerumise, kindlus- tusjuhtumi toimumise või selle tagajärjel tekkiva kahju tõenäo- suse suurenemist või suurendamist või selle suurenemise või- malikkust tulevikus. 14.2. Kindlustusvõtja ei tohi pärast kindlustuslepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võima- likkust ega lubada selle suurendamist ka üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isikutel. 14.3. Kui kindlustusvõtja rikub üldtingimuste punktis 14.2 nimetatud kohustust ja kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täit- mise kohustusest kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ula- tuses. 14.4. Kindlustusandja võib kindlustusvõtja poolt üldtingimuste punk- tis 14.2 sätestatud kohustuse rikkumisel kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda. Kui rikkumine ei toimunud kindlustusvõt- ja süül, võib kindlustusandja kindlustuslepingu üles öelda, tea- tades sellest ette üks kuu. 14.5. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjat kindlustusriski võimalik- kuse suurenemisest viivitamata teavitama, seda ka juhul, kui kindlustusvõtja hinnangul on riski suurenemise asjaolu üldteada ning ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski suu- renemise võimalikkust. 14.6. Kui kindlustusvõtja rikub kindlustusriski võimalikkuse suurene- misest teatamise kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlus- tuslepingu täitmise kohustusest juhul, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud teate kätte saama. 14.7. Üldtingimuste punktides 14.3 ja 14.6 sätestatut ei kohaldata, kui 14.7.1. kindlustusjuhtumi toimumise ajaks oli möödunud tähtaeg, mille jooksul võis kindlustusandja lepingu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise tõttu üles öelda või nõuda selle muutmist, ilma et kindlustusandja oleks lepingut üles öelnud või selle muutmist nõudnud; 14.7.2. kindlustusriski võimalikkuse suurenemisel ei olnud mõju kind- lustusjuhtumi toimumisele; 14.7.3. suurem kindlustusrisk ei oleks mõjutanud kindlustusandja täit- miskohustuse kehtivust ega ulatust; 14.7.4. kindlustusriski võimalikkus suurenes kindlustusandja süül. 14.8. Kui kindlustusandja vabaneb punktis 14.3 või 14.6 sätestatu ko- haselt täitmiskohustusest üksnes mõne kindlustatud eseme või isiku suhtes, vabaneb ta kogu täitmiskohustusest juhul, kui asjaolude järgi võib eeldada, et ta ei oleks lepingut samadel tin- gimustel üksnes selle osa suhtes sõlminud. 14.9. Kui kindlustusriski võimalikkus suurenes ilma kindlustusandja nõusolekuta kindlustusvõtja tehtud muudatuse tõttu ja kindlus- tusvõtja ei teatanud õigel ajal kindlustusriski võimalikkuse suu- renemisest, võib kindlustusandja nõuda lepingu muutmist taga- siulatuvalt, sh täiendava kindlustusmakse tasumist, alates kind- lustusriski suurenemisest, või kindlustuslepingu üles öelda ühe kuu jooksul ajast, mil ta sai teada kindlustusriski suurenemi- sest. 14.10.Kui kindlustusrisk suureneb pärast lepingu sõlmimist kindlus- tusvõtjast sõltumata, võib kindlustusandja nõuda lepingu muut- mist tagasiulatuvalt alates kindlustusriski suurenemisest. Kui kindlustusvõtja ei nõustu lepingu muutmisega või kui suurene- nud kindlustusriski korral kindlustusandja ei oleks lepingut sõl- minud, võib kindlustusandja lepingu üles öelda, teatades sellest ette üks kuu. Kindlustusandjal on õigus nõuda kindlustuslepin- gu muutmist või kindlustusleping üles öelda ühe kuu jooksul ajast, mil ta sai teada kindlustusriski suurenemisest. 14.11.Üldtingimuste punktides 14.9 ja 14.10 nimetatud juhtudel on

kindlustusandjal kindlustuslepingu ülesütlemise õigus ka juhul, kui kindlustusriski suurenemise eelne olukord taastub.

15. Kindlustusjuhtumi toimumine

15.1. Kindlustusjuhtumi toimumise korral peab kindlustusvõtja tegut- sema õigusaktidega kehtestatud korra kohaselt ja olenevalt kindlustusjuhtumi iseloomust teatama sellest viivitamata kas politseile, päästeametile või muule päästetöid või juhtumi asja- olude uurimist korraldavale organile ning võimaldama kindlus- tusjuhtumiga seotud asjaolude väljaselgitamise. 15.2. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisest kindlustus- andjat teavitama isiklikult või esindaja kaudu viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul arvates kindlustusjuhtumi toimumisest teadasaamisest. Teade tuleb edastada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti, kirja, tele- foni teel). Teates peavad sisalduma kõik kindlustusvõtjale tea- daolevad andmed juhtumi kohta, sh juhtumi toimumise koht ja aeg (kuupäev, kellaaeg), andmed kahjustada saanud kindlusta- tud eseme ja/või kindlustusobjekti ning nende asukoha kohta, andmed kahjustatud isikute kohta, eeldatav kahju suurus, juh- tumi asjaolude kirjeldus, andmed juhtumis osalenud isikute ja tunnistajate, samuti võimalike süüdlaste kohta, kindlustuspoliisi number, kindlustusvõtja nimi, isikukood, kontakttelefon ja (e-posti) aadress. 15.3. Kindlustusandja käsitleb üldtingimuste punktis 15.2 nimetatud kahjuteadet kindlustusvõtja kahju hüvitamise avaldusena. Kindlustusandjal on õigus nõuda kindlustusvõtjalt pärast teate esitamist lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalik- ku teavet. 15.4. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisel järgima käi- bes vajalikku hoolsust ja käituma heaperemehelikult, sh raken- dama võimaluste piires kõiki abinõusid kahju edasiseks piirami- seks ja võimalike lisakahjude vältimiseks, samuti kindlustusjuh- tumi asjaolude ning põhjuste, kahju suuruse, kahju tekitaja ja tunnistajate väljaselgitamiseks ning tõendite säilimiseks. Kindlustusvõtja peab järgima kindlustusandja juhiseid. 15.5. Kindlustusvõtja peab andma kindlustusandjale viivitamata iga- külgset, õiget ja täielikku infot kindlustusjuhtumi ja selle asja- olude kohta (sh kahju suurus, kahju põhjustanud isikud). Kindlustusvõtja peab kindlustusandja nõudmisel esitama talle kindlustusjuhtumi asjaolude kohta dokumente, suuliseid ja kir- jalikke selgitusi ning osalema kindlustusandja kutsel sündmus- koha või kahjustatud kindlustatud eseme ülevaatusel. Dokumentide näidisloetelu esitab kindlustusandja kindlustusliigi tingimustes või eraldi dokumendina. 15.6. Kindlustusvõtja peab tagama, et isikud, kelle eest ta üldtingi- muste punkti 9.1 kohaselt vastutab, täidaksid üldtingimuste punktides 15.1–15.2 ja 15.4–15.5 sätestatud nõudeid. 15.7. Pärast kindlustusjuhtumi toimumist võib kumbki kindlustusle- pingu pool ühe kuu jooksul kahju kindlakstegemise toimingute lõppemisest kindlustuslepingu üles öelda, teatades sellest teise- le kindlustuslepingu poolele üks kuu ette. Kindlustusvõtja võib sel põhjusel kindlustuslepingu üles öelda hiljemalt jooksva kind- lustusperioodi lõpust.

16. Kahju hüvitamine

16.1. Kindlustusandja käsitleb kahju võimalikult kiiresti ja maksab välja kindlustushüvitise kindlustuslepingus kokku lepitud tingi- mustel ning korras. 16.2. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama kindlustusandjale kõik vajalikud tõendid ja dokumendid kindlustusjuhtumi toimumise ja kahju tekkimise kohta, samuti kahju suuruse kindlakstegemi- seks. 16.3. Kindlustusandja on kohustatud lõpetama kahjukäsitlustoimin- gud ja tegema kindlustusjuhtumi suhtes kahju hüvitamise otsu- se hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast kahjujuhtumi toimumise asjaolude ja kahju suuruse kohta kõigi vajalike tõendite ja do- kumentide saamist. 16.4. Üldtingimuste punktis 16.3 nimetatud vajalik tõend on üldtingi- muste punktide 16.2 ja 16.3 mõistes ka kahjujuhtumiga seoses algatatud tsiviil-, kriminaal- või väärteomenetluses tehtav otsus, kui menetluse käigus tuvastatavatel asjaoludel on oluline täht- sus kindlustusandja täitmise kohustuse kindlaksmääramisel ja vastavaid asjaolusid ei ole võimalik tuvastada muude dokumen- tide ning tõenditega, mille kogumise võimalus on kindlustus- andja pädevuses. 16.5. Kindlustusandjal ei ole rahalise kindlustushüvitise maksmise ko-

hustust enne, kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik on teatanud kindlustusandjale kontonumbri, kuhu hüvitis kan- da, kontoomaniku nime ja muud kontoga seonduvad vajalikud rekvisiidid. 16.6. Kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitisest kinni pidada: 16.6.1.kindlustusvõtja omavastutus, v.a kolmandale isikule kahju hüvi- tamise korral vastutuskindlustuse lepingu alusel, kus omavastu- tuse osa nõutakse sisse kindlustusvõtjalt; 16.6.2.jooksva kindlustusperioodi eest tasumata kindlustusmaksed. Seda ka juhul, kui kindlustushüvitis tasutakse muule isikule kui kindlustusvõtjale (v.a kohustuslik vastutuskindlustus). 16.7. Kui kindlustusandja viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega, on ta kohustatud kindlustushüvitist saama õigustatud isiku nõudmisel tasuma viivist 0,03% väljamaksmata kindlustushüvi- tisest iga viivitatud päeva eest.

17. Kindlustushüvitise vähendamine ja väljamaksmisest keeldumine

17.1. Kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitist vähendada või kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda, kui 17.1.1.kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingus nimetatud ko- hustust, sh ohutusnõude täitmise kohustust, ja sellel rikkumisel on mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustus- andja täitmiskohustuse ulatusele; 17.1.2.kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 17.1.3.kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi seoses kuriteo toimepanemise või selle varja- misega või aitas kuriteo toimepanemisele kaasa; 17.1.4. kindlustusvõtja rikkus tahtlikult kindlustuslepingus nimetatud kohustust, mis tuli täita pärast kindlustusjuhtumi saabumist; 17.1.5.esineb muu kindlustusliigi tingimustes ette nähtud alus kind- lustushüvitise vähendamiseks või väljamaksmisest keeldumi- seks; 17.1.6.kindlustusjuhtumi põhjustas tuumarelv, sõda või sõjaline operatsioon, ülestõus, rahvarahutus, streik, töökatkestus, ter- rorism, tuumaenergia või radioaktiivsus, vara sundvõõrandami- ne; 17.1.7. kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik või kindlustus- hüvitise lõplikuks saajaks on Vabariigi Valitsuse- või rahvus- vahelise sanktsiooni subjekt. 17.2. Kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisel või kindlustus- hüvitise vähendamisel, samuti kindlustushüvitise vähendamise ulatuse määramisel lähtub kindlustusandja muu hulgas rikkumi- se ulatusest, rikkumise vabandatavusest või süü määrast süüli- se vastutuse korral, rikkumise mõjust juhtumi toimumisele, kahju tekkimisele ja suurusele, samuti juhtumi asjaolude kind- lakstegemisele. 17.3. Kui kindlustuslepingu rikkumine või kindlustushüvitise välja- maksmisest keeldumise või kindlustushüvitise vähendamise alus saab kindlustusandjale teatavaks pärast kindlustushüvitise väl- jamaksmist, on kindlustusandjal õigus makstud kindlustushüvi- tis osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui kindlustusandja oleks kindlustuslepingu rikkumisest või keeldumise või vähendamise alust teades kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldunud või kindlustushüvitist vähendanud.

18. Nõude üleminek

18.1. Kindlustusandjale läheb üle kindlustusvõtja, kindlustatud isiku või soodustatud isiku kahju hüvitamise nõue kahju tekitanud isiku vastu (edaspidi tagasinõue) kindlustusandja poolt hüvita- tava kahju ulatuses. Kui tagasinõue on üleneja või alaneja sugulase või abikaasa vastu, samuti muu kindlustusvõtja, kind- lustatud isiku või soodustatud isikuga koos elava perekonna- liikme vastu, on kindlustusandjal tagasinõude õigus ainult juhul, kui vastutava isiku vastutus on kindlustatud või kui ta tekitas kahju tahtlikult. 18.2. Kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik loo- bub oma nõudest kahju tekitanud isiku vastu või õigusest, mis seda nõuet tagab, vabaneb kindlustusandja oma täitmise ko- hustusest osas, milles ta oleks saanud nõuda hüvitamist selle nõude või õiguse alusel. 18.3. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjale üle andma kõik kindlus- tusvõtja või üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isiku valduses olevad kahju hüvitamise nõuet tõendavad ning selle esitamist ja teostamist võimaldavad ning lihtsustavad dokumendid ja muud tõendid. Samuti peab kindlustusvõtja andma kindlustusandjale

tagasinõude esitamiseks vajalikku teavet ja abistama kindlus- tusandjat tagasinõude esitamisel. Nimetatud kohustuse tahtlikul rikkumisel või juhul, kui rikkumise tõttu on kindlustusandja ta- gasinõude esitamine raskendatud, võib kindlustusandja kuni vastava kohustuse täitmiseni kindlustushüvitise väljamaksmist edasi lükata. 18.4. Kui kahju tekitanud või muu isik hüvitab kindlustusvõtjale tek- kinud kahju, peab kindlustusvõtja sellest kindlustusandjat vii- vitamata teavitama. Kindlustusandjal on kolmandalt isikult saa- dud hüvitise võrra õigus kindlustushüvitist vähendada või juba tasutud kindlustushüvitis selles osas tagasi nõuda.

19. Nõuete aegumine

19.1. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse arvestama kalendriaasta lõpust, mil nõue muutub sissenõutavaks. 19.2. Kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale nõude kahju hüvitamiseks ning kindlustusandja on teatanud kirjalikult kahju hüvitamata jätmisest või kindlustushüvitise vähendamisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustus- hüvitise saamiseks õigustatud isik ei esita ühe aasta jooksul pä- rast kahju hüvitamata jätmise või kindlustushüvitise vähenda- mise kohta kindlustusandjalt kirjaliku otsuse saamist hagi koh- tusse. Kindlustusandja ei vabane oma täitmise kohustusest, kui ta ei teata kindlustusvõtjale oma kirjalikus otsuses üheaastase tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest.

20. Kliendiandmete töötlemine ja kaitse

20.1. Kindlustusandja töötleb kliendiandmeid kooskõlas PZU Kindlus- tuse isikuandmete töötlemise põhimõtetega, mis on avaldatud kindlustusandja veebileheküljel www.pzu.ee/isikuandmete-tootlemine.

21. Kliendikaebuste menetlemine

21.1. Kui kindlustusvõtja või mõni teine kindlustusandja klient ei ole rahul kindlustusandja tegevusega, on tal õigus esitada kindlus- tusandjale kaebus. 21.2. Kaebuse menetlemine toimub vastavuses PZU kliendikaebuste menetlemise korraga, mille põhimõtted on avaldatud PZU veebilehel. 21.3. Kaebusena registreeritakse kas kirjalikult või kirjalikku taas- esitamist võimaldavas vormis esitatud kliendi rahulolematus. Kindlustusandja töötajad juhendavad vajaduse korral klienti kaebuse vormistamisel. 21.4. Kindlustusandja registreerib kliendi esitatud kaebuse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe tööpäeva jooksul arvates kaebuse laekumisest. Klienti teavitatakse kaebuse registreeri- misest ja sellele vastamise tähtajast. Kaebusele vastatakse esi- mesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 15 päeva jooksul arva- tes kaebuse edastamisest. Mõjuvatel põhjustel võib kindlustus- andja kaebusele vastamise tähtaega pikendada, informeerides klienti uuest tähtajast ja vastamise edasilükkumise põhjustest kohe, kui selgub tähtaja pikendamise vajadus.

22. Vaidluste lahendamise kord

22.1. Kindlustuslepingutest tulenevaid erimeelsusi ja vaidlusi püütak- se lahendada läbirääkimiste teel. Kui pooled ei jõua kokkulep- pele, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide järgi. 22.2. Kindlustusvõtjal on õigus pöörduda kindlustusandjaga tekkinud vaidluse lahendamiseks Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustuse lepitusorgani poole. Enne lepitusmenet- lust peab kindlustusvõtja esitama pretensiooni kindlustusand- jale ja andma võimaluse sellele vastata. Lisateavet lepitusme- netluse kohta saab Eesti Kindlustusseltside Liidu kodulehelt www.eksl.ee. 22.3. Tarbijast kindlustusvõtja võib lepingust tekkinud vaidlusega pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures asuva tarbijavaidluste komisjoni poole. Täpsem info tarbijavaid- luste komisjoni menetlusreeglite kohta on veebilehel www.komisjon.ee. 22.4. Kindlustusvõtjal on õigus esitada kindlustusandja tegevuse koh- ta kaebus Finantsinspektsioonile. Lisateavet Finantsinspektsioo-

nile kaebuse esitamise kohta leiab kodulehelt www.fi.ee. 22.5. Vaidluse lahendamiseks on kindlustusvõtjal õigus pöörduda kohtusse õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.

Kindlustuslepingute üldtingimused U100/2023 Kehtivad alates 09.01.2024

1. PZU Kindlustuse kindlustuslepingute üldtingimused

1.1. Käesolevatesse üldtingimustesse on koondatud regulatsioonid ja põhimõtted, mis on eri kindlustusliikidel ühised ning mida kohaldatakse koos PZU Kindlustuse kindlustusliigi tingimustega, kui nii on kindlustuslepingus kokku lepitud. Peale käesolevate üldtingimuste kohaldatakse PZU Kindlustuse kindlustuslepingutele ka asjaomase kindlustusliigi tingimusi ja eritingimusi, kui viimaste kohaldamises on kindlustuslepingu poolte vahel eraldi kokku lepitud.

2. Mõisted

2.1. Kindlustuslepingu pooled on kindlustusvõtja ja kindlustusandja. 2.2. Kindlustusvõtja on isik, kes on sõlminud kindlustusandjaga kindlustuslepingu. 2.3. Kindlustusandja on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (ees- pool ja edaspidi ka PZU Kindlustus). 2.4. Klient on isik (kindlustusvõtja, kindlustatud isik, soodustatud isik ja kahjustatud isik), kellele kindlustusandja osutab kindlus- tusteenust, või isik, kes on kindlustusandja poole pöördunud kindlustusteenuse kasutamise eesmärgil. 2.5. Tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseis- va majandus- või kutsetegevusega. 2.6. Kindlustatud isik on kindlustusvõtja või kolmas isik, kellega seo- tud kindlustusriski on kindlustatud. 2.7. Soodustatud isik on kindlustuslepingus märgitud kolmas isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kind- lustushüvitis või kokku lepitud rahasumma või muu kindlustus- lepingus nimetatud kindlustusandja kohustuse täitmine. 2.8. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. 2.9. Kindlustusjuhtum on kindlustuslepingus kokku lepitud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral peab kindlus- tusandja täitma oma kindlustuslepingust tuleneva kohustuse. 2.10. Kindlustatud ese või kindlustusobjekt on ese või objekt, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. 2.11. Kindlustusleping on kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel vä- hemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusmakseid ja kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtu- mi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokku lepitud rahasumma või täitma lepingut muul kindlustuslepingus kokku lepitud viisil. 2.12. Kindlustustingimused on kindlustuspoliisil märgitud, kindlustus- lepingu osaks olevad tüüp- ja eritingimused, sh - käesolevad kindlustuslepingute üldtingimused; - kindlustusliigi tingimused; - kindlustusliigi eritingimused, kui nende kohaldamises on kind- lustuslepingu poolte vahel eraldi kokku lepitud. 2.13. Kindlustuspoliis ehk poliis on dokument, mis tõendab kindlus- tuslepingu sõlmimist. 2.14. Kindlustuskaitse on kindlustuslepingus määratletud kindlustus- andja kohustus maksta kindlustusjuhtumi toimumisel ja kindlus- tusvõtja poolt lepinguliste kohustuste täitmisel välja kindlustus- hüvitis või täita leping muul kokku lepitud viisil. 2.15. Kindlustusperiood on kindlustuslepingus nimetatud ajavahemik, mis on kindlustusmakse arvutamise aluseks. Kindlustusandja võib kindlustusliigi spetsiifikast tulenevalt kehtestada täienda- vaid kindlustusmakse arvutamise aluseid. Kui kindlustuslepin- gust ei tulene teisiti, on kindlustusperiood üks aasta. 2.16. Kindlustusmakse on kindlustuslepingus kokku lepitud tasu kind- lustuskaitse eest, mida kindlustusvõtja on kohustatud kindlus- tusandjale maksma. 2.17. Kindlustushüvitis on kindlustuslepingus ettenähtud rahaline või mitterahaline hüvitis, millega korvatakse kindlustusjuhtumi ta- gajärjel tekkinud kahju või mille kindlustusandja peab kindlus- tusjuhtumi toimumisel kindlustuslepingu kohaselt tasuma.

2.18. Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokku lepitud rahasum- ma, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamak- susummaks kindlustusperioodi jooksul või maksimaalseks välja- maksusummaks kindlustusjuhtumi kohta, kui nii on kindlustus- lepingus kokku lepitud. 2.19. Omavastutus on kindlustuslepingus summana, protsendina või muul moel fikseeritud osa hüvitatavast kahjust iga kindlustus- juhtumi korral. Omavastutus jääb alati kindlustusvõtja kanda ja kindlustusandja seda ei hüvita. Kui kindlustusandjal on lepin- gust tulenev täitmise kohustus kolmandale isikule (näiteks ko- hustuslik vastutuskindlustus), hüvitatakse kolmandale isikule kahju ja omavastutuse osa nõutakse sisse kindlustusvõtjalt. 2.20. Sidevahendi abil sõlmitud kindlustusleping on leping, kus lepin- gupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused, edastatakse eranditult üksnes sidevahendi, nagu telefon, arvuti, faks jne abil.

3. Kindlustuslepingu osad ja lepingu tõlgendamine

3.1. Kindlustuslepingu lahutamatuteks osadeks on kindlustuspoliis ja kindlustustingimused ning muud kindlustuspoliisil märgitud do- kumendid, nagu kindlustusavaldus, kindlustuspakkumus, kind- lustusvõtja nõusolek kindlustuslepingu sõlmimiseks, kindlustus- objekti või kindlustatud eseme ülevaatuse akt, kindlustatud esemete loetelu jmt. 3.2. Kindlustuslepingu täitmisel ja tõlgendamisel lähtutakse kindlus- tuslepingust tervikuna. Vastuolude ilmnemise korral on primaar- sed kindlustuspoliisile märgitud eritingimused, seejärel kindlus- tuspoliis, järgmisena kindlustusliigi tingimused ja viimasena üldtingimused. 3.3. Kindlustuslepingus kasutatud mõistete sisustamisel lähtuvad pooled neile kindlustuslepingus omistatud tähendusest. 3.4. Kui kindlustustingimused on tõlgitud võõrkeelde, lähtutakse vastuolude korral tingimuste tõlgendamisel kindlustustingimuste eestikeelsest tekstist. 3.5. Kindlustusvõtja võib kindlustuspoliisi kadumise või hävimise korral nõuda kindlustusandjalt asenduspoliisi väljastamist. Kindlustusvõtja võib nõuda ärakirja tema poolt lepingu suhtes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud tahteavaldu- sest. Kindlustusandja ei väljasta andmeid ega dokumentide koopiaid, kui nende väljastamine on vastuolus õigusaktides sätestatud nõuetega. 3.6. Kindlustuslepingule kohaldatakse Eesti õigust. Kindlustusandja ja kindlustusvõtja juhinduvad omavahelistes suhetes kindlustus- lepingu tingimuste kõrval Eesti Vabariigi õigusaktidest, sh rah- vusvahelise eraõiguse seadusest ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. 3.7. Kindlustustingimustega on võimalik tutvuda PZU Kindlustuse kontorites või kodulehel www.pzu.ee.

4. Kindlustuslepingu sõlmimine

4.1. Kindlustusleping on sõlmitud, kui kindlustuslepingu pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes ja täidetud on vähemalt üks järgmistest eeldustest: 4.1.1. kindlustusvõtja on kindlustusandjale tasunud kindlustusmakse või esimese osamakse; 4.1.2. kindlustusvõtja on kindlustusandjale edastanud allkirjastatud või e-posti teel nõusoleku kindlustusandja pakkumusega nõus- tumise kohta; 4.1.3. pooled on kindlustuslepingu kirjalikult allkirjastanud. 4.2. Kindlustusandja väljastab kindlustusvõtjale kindlustuslepingu sõlmimise kohta kindlustuspoliisi. Kindlustusandja allkiri poliisil võib olla digitaalne või tiražeeritud. Kindlustusandja võib poliisi kindlustusvõtjale kas üle anda või saata posti või e-posti teel. 4.3. Kindlustusandja edastab kindlustuslepinguga kehtima hakkavad

kindlustustingimused kindlustusvõtjale hiljemalt koos kindlus- tuspakkumusega. Kindlustustingimused võib edastada ka elekt- rooniliselt või internetilehekülje lingina. 4.4. Kindlustusandjal on õigus otsustada, kas ta sõlmib asjaomase tahteavalduse teinud isikuga kindlustuslepingu või mitte.

5. Kindlustuslepingu jõustumine, kehtivus, muutmine ja uuendamine

5.1. Kindlustusleping jõustub selle sõlmimisel, kui ei ole kokku lepi- tud muud jõustumise tähtaega või tingimust. 5.2. Kindlustuskaitse algab üldjuhul pärast kindlustusmakse või esi- mese osamakse tasumist, kuid mitte enne kindlustuspoliisil märgitud kindlustusperioodi alguskuupäeva ning kehtib poliisil märgitud kindlustusperioodi lõpuni. Kindlustuskaitse algab enne kindlustusmakse või esimese osamakse tasumist, kui nii on poolte vahel eraldi kokku lepitud. 5.3. Kui kindlustusteenuse osutamine kindlustusvõtjale või kindlus- tatud isikule või soodustatud isikule on vastuolus või muutub vastuolus olevaks rahvusvaheliselt kehtestatud piirangute, keel- dude või sanktsioonidega, ei kehti kindlustuskaitse alates päe- vast, mil nimetatud isikute suhtes kohaldatakse nimetatud pii- ranguid, keelde või sanktsioone. 5.4. Kindlustusleping on tähtajaline, kui poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. 5.5. Kindlustuslepingu muutmiseks peab kindlustusvõtja esitama kindlustusandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse. Muudatusega nõustumisel väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale muudetud kindlustuspoliisi või kindlustuslepin- gu lisa. Leping on muudetud alates nimetatud dokumentide väl- jastamisest, kui dokumendis pole märgitud teisiti. 5.6. Tähtajalise kindlustuslepingu uuendamiseks ehk järgmiseks kindlustusperioodiks uue kindlustuslepingu sõlmimiseks on kindlustusandjal õigus edastada kindlustusvõtjale enne jooksva kindlustusperioodi lõppu uus kindlustuspakkumus. Kindlustusleping loetakse sõlmituks, kui kindlustusvõtja nõustub kindlustuspakkumusega vastavuses üldtingimuste punktiga 4.1.2 või tasub kindlustusmakse vastavuses üldtingimuste punktiga 4.1.1 5.7. Tähtajatu kindlustuslepingu korral väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale igaks uueks kindlustusperioodiks uue kindlus- tuspoliisi, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

6. Kindlustuslepingu lõpetamine. Lepingu ülesütlemine ja le- pingust taganemine

6.1. Kindlustusleping lõpeb 6.1.1. kindlustusperioodi lõppemisel, 6.1.2. kindlustuslepingu ülesütlemisel, 6.1.3. kindlustuslepingust taganemisel, 6.1.4. poolte kokkuleppel, 6.1.5. muudel seaduses ette nähtud alustel. 6.2. Tähtajatu kindlustuslepingu võib nii kindlustusvõtja kui ka kind- lustusandja korraliselt üles öelda jooksva kindlustusperioodi lõ- puks. Ülesütlemise soovist tuleb teisele poolele vähemalt üks kuu ette teatada. 6.3. Kindlustusandjal on õigus kindlustusleping üles öelda 6.3.1. kui kindlustusvõtja on temast tuleneva asjaolu tõttu oluliselt rik- kunud kindlustuslepingu tingimusi. Kindlustusandja võib kind- lustuslepingu üles öelda ette teatamata ühe kuu jooksul alates rikkumisest teadasaamisest. 6.3.2. kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik on esi- tanud kindlustusandjale ebaõiget infot kindlustusjuhtumi asja- olude kohta. Kindlustusandja võib kindlustuslepingu üles öelda ette teatamata ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamisest. 6.3.3. kui kindlustusvõtja on kindlustuslepingu kehtivuse ajal suuren- danud kindlustusriski võimalikkust ilma kindlustusandja nõus- olekuta või ei ole kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest kindlustusandjat teavitanud. Loetelu asjaoludest, mis mõjuta- vad kindlustusriski võimalikkuse suurenemist, on toodud üldtin- gimuste punktis 14.1 ja kindlustusliigi tingimustes. Ülesütlemise tähtajad on märgitud üldtingimuste punktis 14. 6.3.4. kui kindlustusvõtja on jätnud ka pärast üldtingimuste punktis 7.4.1 nimetatud täiendava maksetähtaja määramist tasumata teise või järgneva kindlustusmakse. 6.3.5. pärast kindlustusjuhtumi toimumist (üldtingimuste punkt 15.7). 6.3.6. kui rahvusvaheliselt kehtestatud piirangud, keelud või sankt- sioonid takistavad otseselt või kaudselt kindlustusteenuse osu- tamist kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule või soodustatud

isikule. 6.3.7. muudel seaduses sätestatud alustel. 6.4. Kindlustusandjal ei ole kindlustuslepingu ülesütlemise õigust, kui kindlustusvõtja kindlustuslepingus ette nähtud kohustuste rikkumisel (v.a järgmakse tasumata jätmine) ei ole olulist mõju kindlustusriski võimalikkuse suurenemisele või kindlustusandja täitmise kohustusele. 6.5. Kindlustusandjal on õigus kindlustuslepingust taganeda 6.5.1. kui kindlustusvõtja ei teatanud lepingu sõlmimisel kindlustus- andjale kõigist talle teada olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele leping sõl- mida või teha seda kokku lepitud tingimustel (üldtingimuste punkt 12.1). Kindlustusandja võib sellisel juhul lepingust taga- neda ühe kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama kindlustusvõtja teatamiskohustuse rikkumisest; 6.5.2. kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustus- lepingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest kind- lustusmakset. Kindlustusandja võib lepingust taganeda kuni kindlustusmakse tasumiseni (üldtingimuste punkt 7.3.1); 6.6. Kui kindlustusvõtjaks on tarbija, on tal õigus sidevahendi abil sõlmitud kindlustuslepingust taganeda 14 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Kindlustuslepingu lõppemisel ülesütlemisega, taganemisega või mõnel muul põhjusel enne tähtaega on kindlustusvõtjal õigus saada tagasi lepingu lõppemisest kuni kindlustusperioodi lõpuni jääva aja eest tasutud kindlustusmakse, millest võidakse kinni pidada kindlustusandja mõistlikud asjaajamiskulud. Seda põhi- mõtet ei rakendata, kui kindlustusmakse arvutamise alusena ei kasutatud kindlustusliigi eripärast tulenevalt kindlustusperioodi. Kui kindlustusobjekt on kindlustusjuhtumi tagajärjel hävinud või kindlustushüvitis on kogu kindlustussumma ulatuses kindlustus- perioodi jooksul välja makstud, lõpeb kindlustusleping enne tähtaega ja kindlustusandjal on õigus kindlustusmaksele kogu jooksva kindlustusperioodi eest.

7. Kindlustusmakse ja selle tasumine

7.1. Kindlustusvõtja on kohustatud tasuma kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustusmakse kindlustuspoliisil märgitud maksetäht- ajaks või perioodilised kindlustusmaksed kindlustuspoliisil mär- gitud maksegraafiku järgi. Kindlustusmakse loetakse tasutuks, kui see on makstud pangaülekandega ja laekunud kindlustus- andja arvelduskontole või makstud kindlustusandja esindajale sularahas või pangakaardiga. Kui kindlustusvõtja sõlmib kind- lustuslepingu kindlustusvahendaja (kindlustusmaakleri või kindlustusagendi) vahendusel, siis võrdsustatakse kindlustus- makse kindlustusvahendajale tasumine kindlustusandjale tasu- misega. 7.2. Kindlustusmakse tasumisega viivitamise korral on kindlustus- andjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sä- testatud määras. 7.3. Esimese kindlustusmakse tasumisega hilinemine: 7.3.1. Kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustusle- pingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest kindlus- tusmakset, võib kindlustusandja kuni makse tasumiseni lepin- gust taganeda. 7.3.2. Eeldatakse, et kindlustusandja on lepingust taganenud, kui ta ei esita kindlustusmakse sissenõudmiseks hagi kolme kuu jooksul arvates makse sissenõutavaks muutumisest. 7.3.3. Kui sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või esimene kindlustusmakse ei ole tasutud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks, vabaneb kindlustusandja oma täitmiskohustusest. 7.4. Järgmiste kindlustusmaksete tasumisega hilinemine: 7.4.1. Kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustusmakset tähtaegselt, võib kindlustusandja kirjalikku taasesitamist või- maldavas vormis määrata kindlustusvõtjale maksmiseks vähe- malt kahenädalase (ehitise kindlustamise korral vähemalt ühe- kuulise) täiendava maksetähtaja. 7.4.2. Kui kindlustusvõtja ei tasu kindlustusmakset täiendava makse- tähtaja jooksul, on kindlustusandjal õigus kindlustusleping ette teatamata üles öelda. Kindlustusandja võib täiendava makse- tähtaja teates avaldada, et ta loeb tähtaja möödumisel lepingu ülesöelduks, kui kindlustusvõtja ei ole täiendava tähtaja jooksul makseid tasunud. 7.4.3. Kui kindlustusjuhtum toimub pärast täiendava maksetähtaja möödumist ja kindlustusvõtja ei ole kindlustusjuhtumi toimu- mise ajaks kindlustusmakset tasunud, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest, v.a juhul kui kindlustusmakse tasu- mata jätmine toimus kindlustusvõtjast mittetuleneva asjaolu

tõttu. 7.4.4. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse(te) kõik võlgnevused ühe kuu jooksul arvates lepingu ülesütlemisest või maksmiseks määratud tähtaja möödumisest ja kindlustusjuhtumit ei ole en- ne tasumist toimunud, ei loeta lepingut ülesöelduks. 7.5. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse hilinemisega, loeb kindlustusandja selle esmalt viiviste ja seejärel kõige varem tek- kinud kindlustusmakse võlgnevuse katteks selle kindlustuslepin- gu alusel, mille eest kindlustusvõtja kindlustusmakse tasus. 7.6. Kindlustusvõtja peab kindlustusmakse tasumisel märkima, mil- lise kindlustuspoliisi (kindlustuslepingu) ja kindlustusperioodi eest kindlustusmakse tasutakse. Kui nimetatud infot kindlustus- makse juures pole ja kindlustusandjal ei ole võimalik olemas- oleva teabe põhjal otsustada, millise kindlustuslepingu eest kindlustusmakse on laekunud, loetakse kindlustusmakse mitte- tasutuks ja tasutud summa tagastatakse selle tasunud isikule. 7.7. Kui kindlustusvõtja tasub sissenõutavaks muutunud kindlustus- makse kindlustuslepingus ettenähtust väiksemas ulatuses, võ- tab kindlustusandja kindlustusvõtjaga ühendust ja selgitab välja mittekohase maksega seonduvad asjaolud. Kindlustusmakse loetakse tasutuks alles siis, kui kogu sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse on laekunud. 7.8. Kui kindlustusvõtja tasub sissenõutavaks muutunud kindlustus- maksest suurema summa, loetakse enammakstud summa või- maluse korral tasutuks sama kindlustuslepingu sama kindlus- tusperioodi järgmise osamakse katteks. Sellist ettemaksu ei käsitleta laenuna ja kindlustusandjal puudub kohustus tasuda sellelt intressi. Kui kindlustusvõtja on kogu kindlustuslepingu kindlustusperioodi eest tasunud kindlustusmaksena või kind- lustusmakse osamaksetena rohkem, kui tulnuks kindlustuslepin- gu kohaselt maksta, tagastab kindlustusandja enammakstud osa.

8. Soodustatud isiku määramine

8.1. Soodustatud isik määratakse ja määratud isikut muudetakse kindlustusvõtja tahteavalduse alusel. Kui kindlustuslepingus on määratud kindlustatud isik, on soodustatud isiku määramiseks või muutmiseks vaja ka kindlustatud isiku nõusolekut. 8.2. Pärast füüsilisest isikust kindlustusvõtja surma ei või kindlustus- võtja pärijad soodustatud isikut asendada. 8.3. Pärast füüsilisest isikust kindlustatud isiku surma ei ole võimalik soodustatud isikut muuta. 8.4. Kui soodustatud isik kaotab temast olenevate asjaolude tõttu õiguse kindlustushüvitisele või sureb enne kindlustusjuhtumi toimumist, loetakse, et soodustatud isikut ei ole määratud.

9. Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikud

9.1. Kindlustusvõtja vastutab kindlustuslepingu raames järgmiste isikute eest: 9.1.1. kindlustatud isik; 9.1.2. kindlustatud eseme seaduslik valdaja; 9.1.3. kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga koos elavad perekon- naliikmed või isikud, kes moodustavad kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga ühise leibkonna; 9.1.4. isik, kes on saanud kindlustatud eseme valduse või kasutus- õiguse kindlustusvõtja või kindlustatud isiku nõusolekul; 9.1.5. kindlustusvõtja töötajad, samuti isikud, keda kindlustusvõtja kasutab enda majandus- või kutsetegevuses või enda kohustus- te täitmisel. 9.2. Kindlustusvõtja on kohustatud üldtingimuste punktis 9.1 nime- tatud isikutele tutvustama ja selgitama ohutusnõudeid ning muid kindlustuslepingust tulenevaid kindlustusvõtja kohustusi, sh käesolevate üldtingimuste punktis 14 nimetatud kohustusi. 9.3. Üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isikute teadmine ja käitu- mine omistatakse kindlustusvõtjale. Kui üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isik rikub kindlustuslepingut, loetakse, et kindlus- tusvõtja on kindlustuslepingut rikkunud.

10. Kindlustusandja teatamiskohustus

10.1. Kui kindlustuslepingu kehtivuse ajal muutub kindlustusandja nimi, õiguslik vorm, aadress või kontori aadress, kus kindlustus- leping sõlmiti, samuti kindlustusjärelevalve või kindlustusvaid- lusi lahendava organi aadress, teatab kindlustusandja sellest kindlustusvõtjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11. Kindlustusvõtja teatamiskohustus

11.1. Kindlustusvõtja peab kindlustuslepingu sõlmimisel edastama kindlustusandjale tõese ja täieliku informatsiooni kõigi kindlus- tusvõtjale teadaolevate oluliste asjaolude kohta, mis võivad oma olemuse tõttu mõjutada kindlustusandjapoolset kindlustus- riski hindamist ja/või kindlustusandja otsust sõlmida kindlustus- leping või teha seda kokku lepitud tingimustel (sh kindlustus- makse suurus). Teatamiskohustus kehtib ka juhul, kui kindlus- tusvõtja eeldab, et asjaolu võib olla kindlustusandjale juba tea- da. 11.2. Ennekõike, kuid mitte ainult, loetakse olulisteks asjaolud, mille kohta on kindlustusandja kindlustusavaldusel või enne kindlus- tuslepingu sõlmimist kindlustusvõtjalt teavet küsinud, samuti kindlustusliigi tingimustes nimetatud olulised asjaolud, millest kindlustusvõtja on kohustatud kindlustusandjat enne kindlus- tuslepingu sõlmimist informeerima. 11.3. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjale viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama, kui kind- lustuslepingu kehtivuse ajal on 11.3.1.toimunud muudatused olulistes asjaoludes või muudes kindlus- tuslepingus märgitud andmetes või kui varem edastatud and- med on osutunud ebaõigeks; 11.3.2.suurenenud kindlustusriski võimalikkus; 11.3.3.võõrandatud kindlustatud ese; 11.3.4.kinnisasi, millel asub kindlustatud ehitis, on koormatud hüpo- teegiga.

12. Kindlustusvõtja poolt olulistest asjaoludest teatamis- kohustuse rikkumise tagajärjed

12.1. Kui kindlustusvõtja ei teavitanud kindlustusandjat kindlustusle- pingu sõlmimisel olulistest (sh kindlustusriski mõjutavatest) asjaoludest, rikkudes sellega üldtingimuste punktis 11 sätesta- tud teatamiskohustust, või kui ta vältis tahtlikult olulisest asja- olust teadasaamist või andis olulise asjaolu kohta ebaõiget tea- vet, võib kindlustusandja lepingust taganeda ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama üldtingimus- te punktis 11 sätestatud teatamiskohustuse rikkumisest. 12.2. Kindlustusandja ei või teatamiskohustuse rikkumisele tuginedes lepingust taganeda, kui 12.2.1.kindlustusandja teadis talle edastatud teabe ebaõigsust või asjaolu, millest talle teada ei antud; 12.2.2.kindlustusvõtja ei olnud süüdi olulistest asjaoludest teatamata jätmises või ebaõige teabe andmises; 12.2.3.asjaolu, millest ei teatatud või mille kohta anti ebaõiget teavet, langes ära enne kindlustusjuhtumi toimumist; 12.2.4.kindlustusandja, olles teadlik olulistest asjaoludest, on tagane- mise õigusest loobunud. 12.3. Kui kindlustusvõtja peab kindlustusandjat teavitama olulistest asjaoludest kindlustusandja esitatud küsimuste põhjal, võib kindlustusandja lepingust taganeda otseselt küsimata jäänud asjaolust teavitamata jätmise tõttu üksnes siis, kui tegemist on asjaolu tahtliku varjamisega. 12.4. Kui kindlustusandja ei või üldtingimuste punktides 12.2 ja 12.3 sätestatu alusel lepingust taganeda, võib ta siiski suurendada kindlustusmakset alates jooksva kindlustusperioodi algusest. Nimetatud alusel võib kindlustusandja kindlustusmakset suu- rendada ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama üldtingimuste punktis 11.1 sätestatud teatamis- kohustuse rikkumisest.

13. Vorminõuded lepinguga seotud tahteavaldustele.

Tahteavalduste edastamine

13.1. Kõik teated, mis kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodusta- tud isik on kohustatud kindlustuslepingu või õigusaktide koha- selt kindlustusandjale esitama, samuti kõik kindlustuslepinguga seotud avaldused ja nõusolekud tuleb saata kindlustuspoliisil näidatud kindlustusandja kontaktaadressil vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui poolte vahel ei ole kok- ku lepitud teisiti. 13.2. Kindlustuspoliisi ja kindlustustingimused annab kindlustusandja kindlustusvõtjale üle üldtingimuste punktis 4.3 sätestatu koha- selt või edastab kindlustuspoliisil nimetatud kindlustusvõtja pos- tiaadressil või e-posti aadressil. 13.3. Kõik teated, mis kindlustusandja peab kindlustuslepingu või õigusaktide kohaselt edastama kindlustusvõtjale, kindlustatud

isikule, soodustatud isikule või hüpoteegipidajale, saadab kindlustusandja kirjalikult või e-posti teel kindlustuspoliisil mär- gitud vastava isiku aadressil. Üldise iseloomuga teated avaldab kindlustusandja oma kodulehel www.pzu.ee või edastab massi- teabevahendite kaudu. 13.4. Kindlustusandjal on õigus salvestada talle sidevahendite (sh telefoni, e-posti ja kodulehe) kaudu edastatud informatsiooni ning vestlusi kindlustusvõtja ja teiste kindlustuslepinguga seo- tud isikutega, samuti kasutada vajaduse korral asjakohaseid salvestusi nimetatud isikute tahteavalduste ja toimingute tõen- damiseks ning tõlgendamiseks.

14. Kindlustusriski võimalikkuse suurendamine ja selle tagajärjed

14.1. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisena või suurendamise- na käsitatakse igasugust kindlustusriski realiseerumise, kindlus- tusjuhtumi toimumise või selle tagajärjel tekkiva kahju tõenäo- suse suurenemist või suurendamist või selle suurenemise või- malikkust tulevikus. 14.2. Kindlustusvõtja ei tohi pärast kindlustuslepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võima- likkust ega lubada selle suurendamist ka üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isikutel. 14.3. Kui kindlustusvõtja rikub üldtingimuste punktis 14.2 nimetatud kohustust ja kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täit- mise kohustusest kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ula- tuses. 14.4. Kindlustusandja võib kindlustusvõtja poolt üldtingimuste punk- tis 14.2 sätestatud kohustuse rikkumisel kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda. Kui rikkumine ei toimunud kindlustusvõt- ja süül, võib kindlustusandja kindlustuslepingu üles öelda, tea- tades sellest ette üks kuu. 14.5. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjat kindlustusriski võimalik- kuse suurenemisest viivitamata teavitama, seda ka juhul, kui kindlustusvõtja hinnangul on riski suurenemise asjaolu üldteada ning ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski suu- renemise võimalikkust. 14.6. Kui kindlustusvõtja rikub kindlustusriski võimalikkuse suurene- misest teatamise kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlus- tuslepingu täitmise kohustusest juhul, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud teate kätte saama. 14.7. Üldtingimuste punktides 14.3 ja 14.6 sätestatut ei kohaldata, kui 14.7.1. kindlustusjuhtumi toimumise ajaks oli möödunud tähtaeg, mille jooksul võis kindlustusandja lepingu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise tõttu üles öelda või nõuda selle muutmist, ilma et kindlustusandja oleks lepingut üles öelnud või selle muutmist nõudnud; 14.7.2. kindlustusriski võimalikkuse suurenemisel ei olnud mõju kind- lustusjuhtumi toimumisele; 14.7.3. suurem kindlustusrisk ei oleks mõjutanud kindlustusandja täit- miskohustuse kehtivust ega ulatust; 14.7.4. kindlustusriski võimalikkus suurenes kindlustusandja süül. 14.8. Kui kindlustusandja vabaneb punktis 14.3 või 14.6 sätestatu ko- haselt täitmiskohustusest üksnes mõne kindlustatud eseme või isiku suhtes, vabaneb ta kogu täitmiskohustusest juhul, kui asjaolude järgi võib eeldada, et ta ei oleks lepingut samadel tin- gimustel üksnes selle osa suhtes sõlminud. 14.9. Kui kindlustusriski võimalikkus suurenes ilma kindlustusandja nõusolekuta kindlustusvõtja tehtud muudatuse tõttu ja kindlus- tusvõtja ei teatanud õigel ajal kindlustusriski võimalikkuse suu- renemisest, võib kindlustusandja nõuda lepingu muutmist taga- siulatuvalt, sh täiendava kindlustusmakse tasumist, alates kind- lustusriski suurenemisest, või kindlustuslepingu üles öelda ühe kuu jooksul ajast, mil ta sai teada kindlustusriski suurenemi- sest. 14.10.Kui kindlustusrisk suureneb pärast lepingu sõlmimist kindlus- tusvõtjast sõltumata, võib kindlustusandja nõuda lepingu muut- mist tagasiulatuvalt alates kindlustusriski suurenemisest. Kui kindlustusvõtja ei nõustu lepingu muutmisega või kui suurene- nud kindlustusriski korral kindlustusandja ei oleks lepingut sõl- minud, võib kindlustusandja lepingu üles öelda, teatades sellest ette üks kuu. Kindlustusandjal on õigus nõuda kindlustuslepin- gu muutmist või kindlustusleping üles öelda ühe kuu jooksul ajast, mil ta sai teada kindlustusriski suurenemisest. 14.11.Üldtingimuste punktides 14.9 ja 14.10 nimetatud juhtudel on

kindlustusandjal kindlustuslepingu ülesütlemise õigus ka juhul, kui kindlustusriski suurenemise eelne olukord taastub.

15. Kindlustusjuhtumi toimumine

15.1. Kindlustusjuhtumi toimumise korral peab kindlustusvõtja tegut- sema õigusaktidega kehtestatud korra kohaselt ja olenevalt kindlustusjuhtumi iseloomust teatama sellest viivitamata kas politseile, päästeametile või muule päästetöid või juhtumi asja- olude uurimist korraldavale organile ning võimaldama kindlus- tusjuhtumiga seotud asjaolude väljaselgitamise. 15.2. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisest kindlustus- andjat teavitama isiklikult või esindaja kaudu viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul arvates kindlustusjuhtumi toimumisest teadasaamisest. Teade tuleb edastada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti, kirja, tele- foni teel). Teates peavad sisalduma kõik kindlustusvõtjale tea- daolevad andmed juhtumi kohta, sh juhtumi toimumise koht ja aeg (kuupäev, kellaaeg), andmed kahjustada saanud kindlusta- tud eseme ja/või kindlustusobjekti ning nende asukoha kohta, andmed kahjustatud isikute kohta, eeldatav kahju suurus, juh- tumi asjaolude kirjeldus, andmed juhtumis osalenud isikute ja tunnistajate, samuti võimalike süüdlaste kohta, kindlustuspoliisi number, kindlustusvõtja nimi, isikukood, kontakttelefon ja (e-posti) aadress. 15.3. Kindlustusandja käsitleb üldtingimuste punktis 15.2 nimetatud kahjuteadet kindlustusvõtja kahju hüvitamise avaldusena. Kindlustusandjal on õigus nõuda kindlustusvõtjalt pärast teate esitamist lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalik- ku teavet. 15.4. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisel järgima käi- bes vajalikku hoolsust ja käituma heaperemehelikult, sh raken- dama võimaluste piires kõiki abinõusid kahju edasiseks piirami- seks ja võimalike lisakahjude vältimiseks, samuti kindlustusjuh- tumi asjaolude ning põhjuste, kahju suuruse, kahju tekitaja ja tunnistajate väljaselgitamiseks ning tõendite säilimiseks. Kindlustusvõtja peab järgima kindlustusandja juhiseid. 15.5. Kindlustusvõtja peab andma kindlustusandjale viivitamata iga- külgset, õiget ja täielikku infot kindlustusjuhtumi ja selle asja- olude kohta (sh kahju suurus, kahju põhjustanud isikud). Kindlustusvõtja peab kindlustusandja nõudmisel esitama talle kindlustusjuhtumi asjaolude kohta dokumente, suuliseid ja kir- jalikke selgitusi ning osalema kindlustusandja kutsel sündmus- koha või kahjustatud kindlustatud eseme ülevaatusel. Dokumentide näidisloetelu esitab kindlustusandja kindlustusliigi tingimustes või eraldi dokumendina. 15.6. Kindlustusvõtja peab tagama, et isikud, kelle eest ta üldtingi- muste punkti 9.1 kohaselt vastutab, täidaksid üldtingimuste punktides 15.1–15.2 ja 15.4–15.5 sätestatud nõudeid. 15.7. Pärast kindlustusjuhtumi toimumist võib kumbki kindlustusle- pingu pool ühe kuu jooksul kahju kindlakstegemise toimingute lõppemisest kindlustuslepingu üles öelda, teatades sellest teise- le kindlustuslepingu poolele üks kuu ette. Kindlustusvõtja võib sel põhjusel kindlustuslepingu üles öelda hiljemalt jooksva kind- lustusperioodi lõpust.

16. Kahju hüvitamine

16.1. Kindlustusandja käsitleb kahju võimalikult kiiresti ja maksab välja kindlustushüvitise kindlustuslepingus kokku lepitud tingi- mustel ning korras. 16.2. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama kindlustusandjale kõik vajalikud tõendid ja dokumendid kindlustusjuhtumi toimumise ja kahju tekkimise kohta, samuti kahju suuruse kindlakstegemi- seks. 16.3. Kindlustusandja on kohustatud lõpetama kahjukäsitlustoimin- gud ja tegema kindlustusjuhtumi suhtes kahju hüvitamise otsu- se hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast kahjujuhtumi toimumise asjaolude ja kahju suuruse kohta kõigi vajalike tõendite ja do- kumentide saamist. 16.4. Üldtingimuste punktis 16.3 nimetatud vajalik tõend on üldtingi- muste punktide 16.2 ja 16.3 mõistes ka kahjujuhtumiga seoses algatatud tsiviil-, kriminaal- või väärteomenetluses tehtav otsus, kui menetluse käigus tuvastatavatel asjaoludel on oluline täht- sus kindlustusandja täitmise kohustuse kindlaksmääramisel ja vastavaid asjaolusid ei ole võimalik tuvastada muude dokumen- tide ning tõenditega, mille kogumise võimalus on kindlustus- andja pädevuses. 16.5. Kindlustusandjal ei ole rahalise kindlustushüvitise maksmise ko-

hustust enne, kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik on teatanud kindlustusandjale kontonumbri, kuhu hüvitis kan- da, kontoomaniku nime ja muud kontoga seonduvad vajalikud rekvisiidid. 16.6. Kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitisest kinni pidada: 16.6.1.kindlustusvõtja omavastutus, v.a kolmandale isikule kahju hüvi- tamise korral vastutuskindlustuse lepingu alusel, kus omavastu- tuse osa nõutakse sisse kindlustusvõtjalt; 16.6.2.jooksva kindlustusperioodi eest tasumata kindlustusmaksed. Seda ka juhul, kui kindlustushüvitis tasutakse muule isikule kui kindlustusvõtjale (v.a kohustuslik vastutuskindlustus). 16.7. Kui kindlustusandja viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega, on ta kohustatud kindlustushüvitist saama õigustatud isiku nõudmisel tasuma viivist 0,03% väljamaksmata kindlustushüvi- tisest iga viivitatud päeva eest.

17. Kindlustushüvitise vähendamine ja väljamaksmisest keeldumine

17.1. Kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitist vähendada või kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda, kui 17.1.1.kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingus nimetatud ko- hustust, sh ohutusnõude täitmise kohustust, ja sellel rikkumisel on mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustus- andja täitmiskohustuse ulatusele; 17.1.2.kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 17.1.3.kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi seoses kuriteo toimepanemise või selle varja- misega või aitas kuriteo toimepanemisele kaasa; 17.1.4. kindlustusvõtja rikkus tahtlikult kindlustuslepingus nimetatud kohustust, mis tuli täita pärast kindlustusjuhtumi saabumist; 17.1.5.esineb muu kindlustusliigi tingimustes ette nähtud alus kind- lustushüvitise vähendamiseks või väljamaksmisest keeldumi- seks; 17.1.6.kindlustusjuhtumi põhjustas tuumarelv, sõda või sõjaline operatsioon, ülestõus, rahvarahutus, streik, töökatkestus, ter- rorism, tuumaenergia või radioaktiivsus, vara sundvõõrandami- ne; 17.1.7. kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik või kindlustus- hüvitise lõplikuks saajaks on Vabariigi Valitsuse- või rahvus- vahelise sanktsiooni subjekt. 17.2. Kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisel või kindlustus- hüvitise vähendamisel, samuti kindlustushüvitise vähendamise ulatuse määramisel lähtub kindlustusandja muu hulgas rikkumi- se ulatusest, rikkumise vabandatavusest või süü määrast süüli- se vastutuse korral, rikkumise mõjust juhtumi toimumisele, kahju tekkimisele ja suurusele, samuti juhtumi asjaolude kind- lakstegemisele. 17.3. Kui kindlustuslepingu rikkumine või kindlustushüvitise välja- maksmisest keeldumise või kindlustushüvitise vähendamise alus saab kindlustusandjale teatavaks pärast kindlustushüvitise väl- jamaksmist, on kindlustusandjal õigus makstud kindlustushüvi- tis osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui kindlustusandja oleks kindlustuslepingu rikkumisest või keeldumise või vähendamise alust teades kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldunud või kindlustushüvitist vähendanud.

18. Nõude üleminek

18.1. Kindlustusandjale läheb üle kindlustusvõtja, kindlustatud isiku või soodustatud isiku kahju hüvitamise nõue kahju tekitanud isiku vastu (edaspidi tagasinõue) kindlustusandja poolt hüvita- tava kahju ulatuses. Kui tagasinõue on üleneja või alaneja sugulase või abikaasa vastu, samuti muu kindlustusvõtja, kind- lustatud isiku või soodustatud isikuga koos elava perekonna- liikme vastu, on kindlustusandjal tagasinõude õigus ainult juhul, kui vastutava isiku vastutus on kindlustatud või kui ta tekitas kahju tahtlikult. 18.2. Kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik loo- bub oma nõudest kahju tekitanud isiku vastu või õigusest, mis seda nõuet tagab, vabaneb kindlustusandja oma täitmise ko- hustusest osas, milles ta oleks saanud nõuda hüvitamist selle nõude või õiguse alusel. 18.3. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjale üle andma kõik kindlus- tusvõtja või üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isiku valduses olevad kahju hüvitamise nõuet tõendavad ning selle esitamist ja teostamist võimaldavad ning lihtsustavad dokumendid ja muud tõendid. Samuti peab kindlustusvõtja andma kindlustusandjale

tagasinõude esitamiseks vajalikku teavet ja abistama kindlus- tusandjat tagasinõude esitamisel. Nimetatud kohustuse tahtlikul rikkumisel või juhul, kui rikkumise tõttu on kindlustusandja ta- gasinõude esitamine raskendatud, võib kindlustusandja kuni vastava kohustuse täitmiseni kindlustushüvitise väljamaksmist edasi lükata. 18.4. Kui kahju tekitanud või muu isik hüvitab kindlustusvõtjale tek- kinud kahju, peab kindlustusvõtja sellest kindlustusandjat vii- vitamata teavitama. Kindlustusandjal on kolmandalt isikult saa- dud hüvitise võrra õigus kindlustushüvitist vähendada või juba tasutud kindlustushüvitis selles osas tagasi nõuda.

19. Nõuete aegumine

19.1. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse arvestama kalendriaasta lõpust, mil nõue muutub sissenõutavaks. 19.2. Kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale nõude kahju hüvitamiseks ning kindlustusandja on teatanud kirjalikult kahju hüvitamata jätmisest või kindlustushüvitise vähendamisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustus- hüvitise saamiseks õigustatud isik ei esita ühe aasta jooksul pä- rast kahju hüvitamata jätmise või kindlustushüvitise vähenda- mise kohta kindlustusandjalt kirjaliku otsuse saamist hagi koh- tusse. Kindlustusandja ei vabane oma täitmise kohustusest, kui ta ei teata kindlustusvõtjale oma kirjalikus otsuses üheaastase tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest.

20. Kliendiandmete töötlemine ja kaitse

20.1. Kindlustusandja töötleb kliendiandmeid kooskõlas PZU Kindlus- tuse isikuandmete töötlemise põhimõtetega, mis on avaldatud kindlustusandja veebileheküljel www.pzu.ee/isikuandmete-tootlemine.

21. Kliendikaebuste menetlemine

21.1. Kui kindlustusvõtja või mõni teine kindlustusandja klient ei ole rahul kindlustusandja tegevusega, on tal õigus esitada kindlus- tusandjale kaebus. 21.2. Kaebuse menetlemine toimub vastavuses PZU kliendikaebuste menetlemise korraga, mille põhimõtted on avaldatud PZU veebilehel. 21.3. Kaebusena registreeritakse kas kirjalikult või kirjalikku taas- esitamist võimaldavas vormis esitatud kliendi rahulolematus. Kindlustusandja töötajad juhendavad vajaduse korral klienti kaebuse vormistamisel. 21.4. Kindlustusandja registreerib kliendi esitatud kaebuse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe tööpäeva jooksul arvates kaebuse laekumisest. Klienti teavitatakse kaebuse registreeri- misest ja sellele vastamise tähtajast. Kaebusele vastatakse esi- mesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 15 päeva jooksul arva- tes kaebuse edastamisest. Mõjuvatel põhjustel võib kindlustus- andja kaebusele vastamise tähtaega pikendada, informeerides klienti uuest tähtajast ja vastamise edasilükkumise põhjustest kohe, kui selgub tähtaja pikendamise vajadus.

22. Vaidluste lahendamise kord

22.1. Kindlustuslepingutest tulenevaid erimeelsusi ja vaidlusi püütak- se lahendada läbirääkimiste teel. Kui pooled ei jõua kokkulep- pele, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide järgi. 22.2. Kindlustusvõtjal on õigus pöörduda kindlustusandjaga tekkinud vaidluse lahendamiseks Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustuse lepitusorgani poole. Enne lepitusmenet- lust peab kindlustusvõtja esitama pretensiooni kindlustusand- jale ja andma võimaluse sellele vastata. Lisateavet lepitusme- netluse kohta saab Eesti Kindlustusseltside Liidu kodulehelt www.eksl.ee. 22.3. Tarbijast kindlustusvõtja võib lepingust tekkinud vaidlusega pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures asuva tarbijavaidluste komisjoni poole. Täpsem info tarbijavaid- luste komisjoni menetlusreeglite kohta on veebilehel www.komisjon.ee. 22.4. Kindlustusvõtjal on õigus esitada kindlustusandja tegevuse koh- ta kaebus Finantsinspektsioonile. Lisateavet Finantsinspektsioo-

nile kaebuse esitamise kohta leiab kodulehelt www.fi.ee. 22.5. Vaidluse lahendamiseks on kindlustusvõtjal õigus pöörduda kohtusse õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.

Kindlustuslepingute üldtingimused U100/2023 Kehtivad alates 09.01.2024

1. PZU Kindlustuse kindlustuslepingute üldtingimused

1.1. Käesolevatesse üldtingimustesse on koondatud regulatsioonid ja põhimõtted, mis on eri kindlustusliikidel ühised ning mida kohaldatakse koos PZU Kindlustuse kindlustusliigi tingimustega, kui nii on kindlustuslepingus kokku lepitud. Peale käesolevate üldtingimuste kohaldatakse PZU Kindlustuse kindlustuslepingutele ka asjaomase kindlustusliigi tingimusi ja eritingimusi, kui viimaste kohaldamises on kindlustuslepingu poolte vahel eraldi kokku lepitud.

2. Mõisted

2.1. Kindlustuslepingu pooled on kindlustusvõtja ja kindlustusandja. 2.2. Kindlustusvõtja on isik, kes on sõlminud kindlustusandjaga kindlustuslepingu. 2.3. Kindlustusandja on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (ees- pool ja edaspidi ka PZU Kindlustus). 2.4. Klient on isik (kindlustusvõtja, kindlustatud isik, soodustatud isik ja kahjustatud isik), kellele kindlustusandja osutab kindlus- tusteenust, või isik, kes on kindlustusandja poole pöördunud kindlustusteenuse kasutamise eesmärgil. 2.5. Tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseis- va majandus- või kutsetegevusega. 2.6. Kindlustatud isik on kindlustusvõtja või kolmas isik, kellega seo- tud kindlustusriski on kindlustatud. 2.7. Soodustatud isik on kindlustuslepingus märgitud kolmas isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kind- lustushüvitis või kokku lepitud rahasumma või muu kindlustus- lepingus nimetatud kindlustusandja kohustuse täitmine. 2.8. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. 2.9. Kindlustusjuhtum on kindlustuslepingus kokku lepitud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral peab kindlus- tusandja täitma oma kindlustuslepingust tuleneva kohustuse. 2.10. Kindlustatud ese või kindlustusobjekt on ese või objekt, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. 2.11. Kindlustusleping on kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel vä- hemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusmakseid ja kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtu- mi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokku lepitud rahasumma või täitma lepingut muul kindlustuslepingus kokku lepitud viisil. 2.12. Kindlustustingimused on kindlustuspoliisil märgitud, kindlustus- lepingu osaks olevad tüüp- ja eritingimused, sh - käesolevad kindlustuslepingute üldtingimused; - kindlustusliigi tingimused; - kindlustusliigi eritingimused, kui nende kohaldamises on kind- lustuslepingu poolte vahel eraldi kokku lepitud. 2.13. Kindlustuspoliis ehk poliis on dokument, mis tõendab kindlus- tuslepingu sõlmimist. 2.14. Kindlustuskaitse on kindlustuslepingus määratletud kindlustus- andja kohustus maksta kindlustusjuhtumi toimumisel ja kindlus- tusvõtja poolt lepinguliste kohustuste täitmisel välja kindlustus- hüvitis või täita leping muul kokku lepitud viisil. 2.15. Kindlustusperiood on kindlustuslepingus nimetatud ajavahemik, mis on kindlustusmakse arvutamise aluseks. Kindlustusandja võib kindlustusliigi spetsiifikast tulenevalt kehtestada täienda- vaid kindlustusmakse arvutamise aluseid. Kui kindlustuslepin- gust ei tulene teisiti, on kindlustusperiood üks aasta. 2.16. Kindlustusmakse on kindlustuslepingus kokku lepitud tasu kind- lustuskaitse eest, mida kindlustusvõtja on kohustatud kindlus- tusandjale maksma. 2.17. Kindlustushüvitis on kindlustuslepingus ettenähtud rahaline või mitterahaline hüvitis, millega korvatakse kindlustusjuhtumi ta- gajärjel tekkinud kahju või mille kindlustusandja peab kindlus- tusjuhtumi toimumisel kindlustuslepingu kohaselt tasuma.

2.18. Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokku lepitud rahasum- ma, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamak- susummaks kindlustusperioodi jooksul või maksimaalseks välja- maksusummaks kindlustusjuhtumi kohta, kui nii on kindlustus- lepingus kokku lepitud. 2.19. Omavastutus on kindlustuslepingus summana, protsendina või muul moel fikseeritud osa hüvitatavast kahjust iga kindlustus- juhtumi korral. Omavastutus jääb alati kindlustusvõtja kanda ja kindlustusandja seda ei hüvita. Kui kindlustusandjal on lepin- gust tulenev täitmise kohustus kolmandale isikule (näiteks ko- hustuslik vastutuskindlustus), hüvitatakse kolmandale isikule kahju ja omavastutuse osa nõutakse sisse kindlustusvõtjalt. 2.20. Sidevahendi abil sõlmitud kindlustusleping on leping, kus lepin- gupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused, edastatakse eranditult üksnes sidevahendi, nagu telefon, arvuti, faks jne abil.

3. Kindlustuslepingu osad ja lepingu tõlgendamine

3.1. Kindlustuslepingu lahutamatuteks osadeks on kindlustuspoliis ja kindlustustingimused ning muud kindlustuspoliisil märgitud do- kumendid, nagu kindlustusavaldus, kindlustuspakkumus, kind- lustusvõtja nõusolek kindlustuslepingu sõlmimiseks, kindlustus- objekti või kindlustatud eseme ülevaatuse akt, kindlustatud esemete loetelu jmt. 3.2. Kindlustuslepingu täitmisel ja tõlgendamisel lähtutakse kindlus- tuslepingust tervikuna. Vastuolude ilmnemise korral on primaar- sed kindlustuspoliisile märgitud eritingimused, seejärel kindlus- tuspoliis, järgmisena kindlustusliigi tingimused ja viimasena üldtingimused. 3.3. Kindlustuslepingus kasutatud mõistete sisustamisel lähtuvad pooled neile kindlustuslepingus omistatud tähendusest. 3.4. Kui kindlustustingimused on tõlgitud võõrkeelde, lähtutakse vastuolude korral tingimuste tõlgendamisel kindlustustingimuste eestikeelsest tekstist. 3.5. Kindlustusvõtja võib kindlustuspoliisi kadumise või hävimise korral nõuda kindlustusandjalt asenduspoliisi väljastamist. Kindlustusvõtja võib nõuda ärakirja tema poolt lepingu suhtes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud tahteavaldu- sest. Kindlustusandja ei väljasta andmeid ega dokumentide koopiaid, kui nende väljastamine on vastuolus õigusaktides sätestatud nõuetega. 3.6. Kindlustuslepingule kohaldatakse Eesti õigust. Kindlustusandja ja kindlustusvõtja juhinduvad omavahelistes suhetes kindlustus- lepingu tingimuste kõrval Eesti Vabariigi õigusaktidest, sh rah- vusvahelise eraõiguse seadusest ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. 3.7. Kindlustustingimustega on võimalik tutvuda PZU Kindlustuse kontorites või kodulehel www.pzu.ee.

4. Kindlustuslepingu sõlmimine

4.1. Kindlustusleping on sõlmitud, kui kindlustuslepingu pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes ja täidetud on vähemalt üks järgmistest eeldustest: 4.1.1. kindlustusvõtja on kindlustusandjale tasunud kindlustusmakse või esimese osamakse; 4.1.2. kindlustusvõtja on kindlustusandjale edastanud allkirjastatud või e-posti teel nõusoleku kindlustusandja pakkumusega nõus- tumise kohta; 4.1.3. pooled on kindlustuslepingu kirjalikult allkirjastanud. 4.2. Kindlustusandja väljastab kindlustusvõtjale kindlustuslepingu sõlmimise kohta kindlustuspoliisi. Kindlustusandja allkiri poliisil võib olla digitaalne või tiražeeritud. Kindlustusandja võib poliisi kindlustusvõtjale kas üle anda või saata posti või e-posti teel. 4.3. Kindlustusandja edastab kindlustuslepinguga kehtima hakkavad

kindlustustingimused kindlustusvõtjale hiljemalt koos kindlus- tuspakkumusega. Kindlustustingimused võib edastada ka elekt- rooniliselt või internetilehekülje lingina. 4.4. Kindlustusandjal on õigus otsustada, kas ta sõlmib asjaomase tahteavalduse teinud isikuga kindlustuslepingu või mitte.

5. Kindlustuslepingu jõustumine, kehtivus, muutmine ja uuendamine

5.1. Kindlustusleping jõustub selle sõlmimisel, kui ei ole kokku lepi- tud muud jõustumise tähtaega või tingimust. 5.2. Kindlustuskaitse algab üldjuhul pärast kindlustusmakse või esi- mese osamakse tasumist, kuid mitte enne kindlustuspoliisil märgitud kindlustusperioodi alguskuupäeva ning kehtib poliisil märgitud kindlustusperioodi lõpuni. Kindlustuskaitse algab enne kindlustusmakse või esimese osamakse tasumist, kui nii on poolte vahel eraldi kokku lepitud. 5.3. Kui kindlustusteenuse osutamine kindlustusvõtjale või kindlus- tatud isikule või soodustatud isikule on vastuolus või muutub vastuolus olevaks rahvusvaheliselt kehtestatud piirangute, keel- dude või sanktsioonidega, ei kehti kindlustuskaitse alates päe- vast, mil nimetatud isikute suhtes kohaldatakse nimetatud pii- ranguid, keelde või sanktsioone. 5.4. Kindlustusleping on tähtajaline, kui poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. 5.5. Kindlustuslepingu muutmiseks peab kindlustusvõtja esitama kindlustusandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse. Muudatusega nõustumisel väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale muudetud kindlustuspoliisi või kindlustuslepin- gu lisa. Leping on muudetud alates nimetatud dokumentide väl- jastamisest, kui dokumendis pole märgitud teisiti. 5.6. Tähtajalise kindlustuslepingu uuendamiseks ehk järgmiseks kindlustusperioodiks uue kindlustuslepingu sõlmimiseks on kindlustusandjal õigus edastada kindlustusvõtjale enne jooksva kindlustusperioodi lõppu uus kindlustuspakkumus. Kindlustusleping loetakse sõlmituks, kui kindlustusvõtja nõustub kindlustuspakkumusega vastavuses üldtingimuste punktiga 4.1.2 või tasub kindlustusmakse vastavuses üldtingimuste punktiga 4.1.1 5.7. Tähtajatu kindlustuslepingu korral väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale igaks uueks kindlustusperioodiks uue kindlus- tuspoliisi, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

6. Kindlustuslepingu lõpetamine. Lepingu ülesütlemine ja le- pingust taganemine

6.1. Kindlustusleping lõpeb 6.1.1. kindlustusperioodi lõppemisel, 6.1.2. kindlustuslepingu ülesütlemisel, 6.1.3. kindlustuslepingust taganemisel, 6.1.4. poolte kokkuleppel, 6.1.5. muudel seaduses ette nähtud alustel. 6.2. Tähtajatu kindlustuslepingu võib nii kindlustusvõtja kui ka kind- lustusandja korraliselt üles öelda jooksva kindlustusperioodi lõ- puks. Ülesütlemise soovist tuleb teisele poolele vähemalt üks kuu ette teatada. 6.3. Kindlustusandjal on õigus kindlustusleping üles öelda 6.3.1. kui kindlustusvõtja on temast tuleneva asjaolu tõttu oluliselt rik- kunud kindlustuslepingu tingimusi. Kindlustusandja võib kind- lustuslepingu üles öelda ette teatamata ühe kuu jooksul alates rikkumisest teadasaamisest. 6.3.2. kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik on esi- tanud kindlustusandjale ebaõiget infot kindlustusjuhtumi asja- olude kohta. Kindlustusandja võib kindlustuslepingu üles öelda ette teatamata ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamisest. 6.3.3. kui kindlustusvõtja on kindlustuslepingu kehtivuse ajal suuren- danud kindlustusriski võimalikkust ilma kindlustusandja nõus- olekuta või ei ole kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest kindlustusandjat teavitanud. Loetelu asjaoludest, mis mõjuta- vad kindlustusriski võimalikkuse suurenemist, on toodud üldtin- gimuste punktis 14.1 ja kindlustusliigi tingimustes. Ülesütlemise tähtajad on märgitud üldtingimuste punktis 14. 6.3.4. kui kindlustusvõtja on jätnud ka pärast üldtingimuste punktis 7.4.1 nimetatud täiendava maksetähtaja määramist tasumata teise või järgneva kindlustusmakse. 6.3.5. pärast kindlustusjuhtumi toimumist (üldtingimuste punkt 15.7). 6.3.6. kui rahvusvaheliselt kehtestatud piirangud, keelud või sankt- sioonid takistavad otseselt või kaudselt kindlustusteenuse osu- tamist kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule või soodustatud

isikule. 6.3.7. muudel seaduses sätestatud alustel. 6.4. Kindlustusandjal ei ole kindlustuslepingu ülesütlemise õigust, kui kindlustusvõtja kindlustuslepingus ette nähtud kohustuste rikkumisel (v.a järgmakse tasumata jätmine) ei ole olulist mõju kindlustusriski võimalikkuse suurenemisele või kindlustusandja täitmise kohustusele. 6.5. Kindlustusandjal on õigus kindlustuslepingust taganeda 6.5.1. kui kindlustusvõtja ei teatanud lepingu sõlmimisel kindlustus- andjale kõigist talle teada olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele leping sõl- mida või teha seda kokku lepitud tingimustel (üldtingimuste punkt 12.1). Kindlustusandja võib sellisel juhul lepingust taga- neda ühe kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama kindlustusvõtja teatamiskohustuse rikkumisest; 6.5.2. kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustus- lepingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest kind- lustusmakset. Kindlustusandja võib lepingust taganeda kuni kindlustusmakse tasumiseni (üldtingimuste punkt 7.3.1); 6.6. Kui kindlustusvõtjaks on tarbija, on tal õigus sidevahendi abil sõlmitud kindlustuslepingust taganeda 14 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Kindlustuslepingu lõppemisel ülesütlemisega, taganemisega või mõnel muul põhjusel enne tähtaega on kindlustusvõtjal õigus saada tagasi lepingu lõppemisest kuni kindlustusperioodi lõpuni jääva aja eest tasutud kindlustusmakse, millest võidakse kinni pidada kindlustusandja mõistlikud asjaajamiskulud. Seda põhi- mõtet ei rakendata, kui kindlustusmakse arvutamise alusena ei kasutatud kindlustusliigi eripärast tulenevalt kindlustusperioodi. Kui kindlustusobjekt on kindlustusjuhtumi tagajärjel hävinud või kindlustushüvitis on kogu kindlustussumma ulatuses kindlustus- perioodi jooksul välja makstud, lõpeb kindlustusleping enne tähtaega ja kindlustusandjal on õigus kindlustusmaksele kogu jooksva kindlustusperioodi eest.

7. Kindlustusmakse ja selle tasumine

7.1. Kindlustusvõtja on kohustatud tasuma kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustusmakse kindlustuspoliisil märgitud maksetäht- ajaks või perioodilised kindlustusmaksed kindlustuspoliisil mär- gitud maksegraafiku järgi. Kindlustusmakse loetakse tasutuks, kui see on makstud pangaülekandega ja laekunud kindlustus- andja arvelduskontole või makstud kindlustusandja esindajale sularahas või pangakaardiga. Kui kindlustusvõtja sõlmib kind- lustuslepingu kindlustusvahendaja (kindlustusmaakleri või kindlustusagendi) vahendusel, siis võrdsustatakse kindlustus- makse kindlustusvahendajale tasumine kindlustusandjale tasu- misega. 7.2. Kindlustusmakse tasumisega viivitamise korral on kindlustus- andjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sä- testatud määras. 7.3. Esimese kindlustusmakse tasumisega hilinemine: 7.3.1. Kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustusle- pingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest kindlus- tusmakset, võib kindlustusandja kuni makse tasumiseni lepin- gust taganeda. 7.3.2. Eeldatakse, et kindlustusandja on lepingust taganenud, kui ta ei esita kindlustusmakse sissenõudmiseks hagi kolme kuu jooksul arvates makse sissenõutavaks muutumisest. 7.3.3. Kui sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või esimene kindlustusmakse ei ole tasutud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks, vabaneb kindlustusandja oma täitmiskohustusest. 7.4. Järgmiste kindlustusmaksete tasumisega hilinemine: 7.4.1. Kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustusmakset tähtaegselt, võib kindlustusandja kirjalikku taasesitamist või- maldavas vormis määrata kindlustusvõtjale maksmiseks vähe- malt kahenädalase (ehitise kindlustamise korral vähemalt ühe- kuulise) täiendava maksetähtaja. 7.4.2. Kui kindlustusvõtja ei tasu kindlustusmakset täiendava makse- tähtaja jooksul, on kindlustusandjal õigus kindlustusleping ette teatamata üles öelda. Kindlustusandja võib täiendava makse- tähtaja teates avaldada, et ta loeb tähtaja möödumisel lepingu ülesöelduks, kui kindlustusvõtja ei ole täiendava tähtaja jooksul makseid tasunud. 7.4.3. Kui kindlustusjuhtum toimub pärast täiendava maksetähtaja möödumist ja kindlustusvõtja ei ole kindlustusjuhtumi toimu- mise ajaks kindlustusmakset tasunud, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest, v.a juhul kui kindlustusmakse tasu- mata jätmine toimus kindlustusvõtjast mittetuleneva asjaolu

tõttu. 7.4.4. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse(te) kõik võlgnevused ühe kuu jooksul arvates lepingu ülesütlemisest või maksmiseks määratud tähtaja möödumisest ja kindlustusjuhtumit ei ole en- ne tasumist toimunud, ei loeta lepingut ülesöelduks. 7.5. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse hilinemisega, loeb kindlustusandja selle esmalt viiviste ja seejärel kõige varem tek- kinud kindlustusmakse võlgnevuse katteks selle kindlustuslepin- gu alusel, mille eest kindlustusvõtja kindlustusmakse tasus. 7.6. Kindlustusvõtja peab kindlustusmakse tasumisel märkima, mil- lise kindlustuspoliisi (kindlustuslepingu) ja kindlustusperioodi eest kindlustusmakse tasutakse. Kui nimetatud infot kindlustus- makse juures pole ja kindlustusandjal ei ole võimalik olemas- oleva teabe põhjal otsustada, millise kindlustuslepingu eest kindlustusmakse on laekunud, loetakse kindlustusmakse mitte- tasutuks ja tasutud summa tagastatakse selle tasunud isikule. 7.7. Kui kindlustusvõtja tasub sissenõutavaks muutunud kindlustus- makse kindlustuslepingus ettenähtust väiksemas ulatuses, võ- tab kindlustusandja kindlustusvõtjaga ühendust ja selgitab välja mittekohase maksega seonduvad asjaolud. Kindlustusmakse loetakse tasutuks alles siis, kui kogu sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse on laekunud. 7.8. Kui kindlustusvõtja tasub sissenõutavaks muutunud kindlustus- maksest suurema summa, loetakse enammakstud summa või- maluse korral tasutuks sama kindlustuslepingu sama kindlus- tusperioodi järgmise osamakse katteks. Sellist ettemaksu ei käsitleta laenuna ja kindlustusandjal puudub kohustus tasuda sellelt intressi. Kui kindlustusvõtja on kogu kindlustuslepingu kindlustusperioodi eest tasunud kindlustusmaksena või kind- lustusmakse osamaksetena rohkem, kui tulnuks kindlustuslepin- gu kohaselt maksta, tagastab kindlustusandja enammakstud osa.

8. Soodustatud isiku määramine

8.1. Soodustatud isik määratakse ja määratud isikut muudetakse kindlustusvõtja tahteavalduse alusel. Kui kindlustuslepingus on määratud kindlustatud isik, on soodustatud isiku määramiseks või muutmiseks vaja ka kindlustatud isiku nõusolekut. 8.2. Pärast füüsilisest isikust kindlustusvõtja surma ei või kindlustus- võtja pärijad soodustatud isikut asendada. 8.3. Pärast füüsilisest isikust kindlustatud isiku surma ei ole võimalik soodustatud isikut muuta. 8.4. Kui soodustatud isik kaotab temast olenevate asjaolude tõttu õiguse kindlustushüvitisele või sureb enne kindlustusjuhtumi toimumist, loetakse, et soodustatud isikut ei ole määratud.

9. Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikud

9.1. Kindlustusvõtja vastutab kindlustuslepingu raames järgmiste isikute eest: 9.1.1. kindlustatud isik; 9.1.2. kindlustatud eseme seaduslik valdaja; 9.1.3. kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga koos elavad perekon- naliikmed või isikud, kes moodustavad kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga ühise leibkonna; 9.1.4. isik, kes on saanud kindlustatud eseme valduse või kasutus- õiguse kindlustusvõtja või kindlustatud isiku nõusolekul; 9.1.5. kindlustusvõtja töötajad, samuti isikud, keda kindlustusvõtja kasutab enda majandus- või kutsetegevuses või enda kohustus- te täitmisel. 9.2. Kindlustusvõtja on kohustatud üldtingimuste punktis 9.1 nime- tatud isikutele tutvustama ja selgitama ohutusnõudeid ning muid kindlustuslepingust tulenevaid kindlustusvõtja kohustusi, sh käesolevate üldtingimuste punktis 14 nimetatud kohustusi. 9.3. Üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isikute teadmine ja käitu- mine omistatakse kindlustusvõtjale. Kui üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isik rikub kindlustuslepingut, loetakse, et kindlus- tusvõtja on kindlustuslepingut rikkunud.

10. Kindlustusandja teatamiskohustus

10.1. Kui kindlustuslepingu kehtivuse ajal muutub kindlustusandja nimi, õiguslik vorm, aadress või kontori aadress, kus kindlustus- leping sõlmiti, samuti kindlustusjärelevalve või kindlustusvaid- lusi lahendava organi aadress, teatab kindlustusandja sellest kindlustusvõtjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11. Kindlustusvõtja teatamiskohustus

11.1. Kindlustusvõtja peab kindlustuslepingu sõlmimisel edastama kindlustusandjale tõese ja täieliku informatsiooni kõigi kindlus- tusvõtjale teadaolevate oluliste asjaolude kohta, mis võivad oma olemuse tõttu mõjutada kindlustusandjapoolset kindlustus- riski hindamist ja/või kindlustusandja otsust sõlmida kindlustus- leping või teha seda kokku lepitud tingimustel (sh kindlustus- makse suurus). Teatamiskohustus kehtib ka juhul, kui kindlus- tusvõtja eeldab, et asjaolu võib olla kindlustusandjale juba tea- da. 11.2. Ennekõike, kuid mitte ainult, loetakse olulisteks asjaolud, mille kohta on kindlustusandja kindlustusavaldusel või enne kindlus- tuslepingu sõlmimist kindlustusvõtjalt teavet küsinud, samuti kindlustusliigi tingimustes nimetatud olulised asjaolud, millest kindlustusvõtja on kohustatud kindlustusandjat enne kindlus- tuslepingu sõlmimist informeerima. 11.3. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjale viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama, kui kind- lustuslepingu kehtivuse ajal on 11.3.1.toimunud muudatused olulistes asjaoludes või muudes kindlus- tuslepingus märgitud andmetes või kui varem edastatud and- med on osutunud ebaõigeks; 11.3.2.suurenenud kindlustusriski võimalikkus; 11.3.3.võõrandatud kindlustatud ese; 11.3.4.kinnisasi, millel asub kindlustatud ehitis, on koormatud hüpo- teegiga.

12. Kindlustusvõtja poolt olulistest asjaoludest teatamis- kohustuse rikkumise tagajärjed

12.1. Kui kindlustusvõtja ei teavitanud kindlustusandjat kindlustusle- pingu sõlmimisel olulistest (sh kindlustusriski mõjutavatest) asjaoludest, rikkudes sellega üldtingimuste punktis 11 sätesta- tud teatamiskohustust, või kui ta vältis tahtlikult olulisest asja- olust teadasaamist või andis olulise asjaolu kohta ebaõiget tea- vet, võib kindlustusandja lepingust taganeda ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama üldtingimus- te punktis 11 sätestatud teatamiskohustuse rikkumisest. 12.2. Kindlustusandja ei või teatamiskohustuse rikkumisele tuginedes lepingust taganeda, kui 12.2.1.kindlustusandja teadis talle edastatud teabe ebaõigsust või asjaolu, millest talle teada ei antud; 12.2.2.kindlustusvõtja ei olnud süüdi olulistest asjaoludest teatamata jätmises või ebaõige teabe andmises; 12.2.3.asjaolu, millest ei teatatud või mille kohta anti ebaõiget teavet, langes ära enne kindlustusjuhtumi toimumist; 12.2.4.kindlustusandja, olles teadlik olulistest asjaoludest, on tagane- mise õigusest loobunud. 12.3. Kui kindlustusvõtja peab kindlustusandjat teavitama olulistest asjaoludest kindlustusandja esitatud küsimuste põhjal, võib kindlustusandja lepingust taganeda otseselt küsimata jäänud asjaolust teavitamata jätmise tõttu üksnes siis, kui tegemist on asjaolu tahtliku varjamisega. 12.4. Kui kindlustusandja ei või üldtingimuste punktides 12.2 ja 12.3 sätestatu alusel lepingust taganeda, võib ta siiski suurendada kindlustusmakset alates jooksva kindlustusperioodi algusest. Nimetatud alusel võib kindlustusandja kindlustusmakset suu- rendada ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama üldtingimuste punktis 11.1 sätestatud teatamis- kohustuse rikkumisest.

13. Vorminõuded lepinguga seotud tahteavaldustele.

Tahteavalduste edastamine

13.1. Kõik teated, mis kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodusta- tud isik on kohustatud kindlustuslepingu või õigusaktide koha- selt kindlustusandjale esitama, samuti kõik kindlustuslepinguga seotud avaldused ja nõusolekud tuleb saata kindlustuspoliisil näidatud kindlustusandja kontaktaadressil vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui poolte vahel ei ole kok- ku lepitud teisiti. 13.2. Kindlustuspoliisi ja kindlustustingimused annab kindlustusandja kindlustusvõtjale üle üldtingimuste punktis 4.3 sätestatu koha- selt või edastab kindlustuspoliisil nimetatud kindlustusvõtja pos- tiaadressil või e-posti aadressil. 13.3. Kõik teated, mis kindlustusandja peab kindlustuslepingu või õigusaktide kohaselt edastama kindlustusvõtjale, kindlustatud

isikule, soodustatud isikule või hüpoteegipidajale, saadab kindlustusandja kirjalikult või e-posti teel kindlustuspoliisil mär- gitud vastava isiku aadressil. Üldise iseloomuga teated avaldab kindlustusandja oma kodulehel www.pzu.ee või edastab massi- teabevahendite kaudu. 13.4. Kindlustusandjal on õigus salvestada talle sidevahendite (sh telefoni, e-posti ja kodulehe) kaudu edastatud informatsiooni ning vestlusi kindlustusvõtja ja teiste kindlustuslepinguga seo- tud isikutega, samuti kasutada vajaduse korral asjakohaseid salvestusi nimetatud isikute tahteavalduste ja toimingute tõen- damiseks ning tõlgendamiseks.

14. Kindlustusriski võimalikkuse suurendamine ja selle tagajärjed

14.1. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisena või suurendamise- na käsitatakse igasugust kindlustusriski realiseerumise, kindlus- tusjuhtumi toimumise või selle tagajärjel tekkiva kahju tõenäo- suse suurenemist või suurendamist või selle suurenemise või- malikkust tulevikus. 14.2. Kindlustusvõtja ei tohi pärast kindlustuslepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võima- likkust ega lubada selle suurendamist ka üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isikutel. 14.3. Kui kindlustusvõtja rikub üldtingimuste punktis 14.2 nimetatud kohustust ja kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täit- mise kohustusest kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ula- tuses. 14.4. Kindlustusandja võib kindlustusvõtja poolt üldtingimuste punk- tis 14.2 sätestatud kohustuse rikkumisel kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda. Kui rikkumine ei toimunud kindlustusvõt- ja süül, võib kindlustusandja kindlustuslepingu üles öelda, tea- tades sellest ette üks kuu. 14.5. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjat kindlustusriski võimalik- kuse suurenemisest viivitamata teavitama, seda ka juhul, kui kindlustusvõtja hinnangul on riski suurenemise asjaolu üldteada ning ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski suu- renemise võimalikkust. 14.6. Kui kindlustusvõtja rikub kindlustusriski võimalikkuse suurene- misest teatamise kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlus- tuslepingu täitmise kohustusest juhul, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud teate kätte saama. 14.7. Üldtingimuste punktides 14.3 ja 14.6 sätestatut ei kohaldata, kui 14.7.1. kindlustusjuhtumi toimumise ajaks oli möödunud tähtaeg, mille jooksul võis kindlustusandja lepingu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise tõttu üles öelda või nõuda selle muutmist, ilma et kindlustusandja oleks lepingut üles öelnud või selle muutmist nõudnud; 14.7.2. kindlustusriski võimalikkuse suurenemisel ei olnud mõju kind- lustusjuhtumi toimumisele; 14.7.3. suurem kindlustusrisk ei oleks mõjutanud kindlustusandja täit- miskohustuse kehtivust ega ulatust; 14.7.4. kindlustusriski võimalikkus suurenes kindlustusandja süül. 14.8. Kui kindlustusandja vabaneb punktis 14.3 või 14.6 sätestatu ko- haselt täitmiskohustusest üksnes mõne kindlustatud eseme või isiku suhtes, vabaneb ta kogu täitmiskohustusest juhul, kui asjaolude järgi võib eeldada, et ta ei oleks lepingut samadel tin- gimustel üksnes selle osa suhtes sõlminud. 14.9. Kui kindlustusriski võimalikkus suurenes ilma kindlustusandja nõusolekuta kindlustusvõtja tehtud muudatuse tõttu ja kindlus- tusvõtja ei teatanud õigel ajal kindlustusriski võimalikkuse suu- renemisest, võib kindlustusandja nõuda lepingu muutmist taga- siulatuvalt, sh täiendava kindlustusmakse tasumist, alates kind- lustusriski suurenemisest, või kindlustuslepingu üles öelda ühe kuu jooksul ajast, mil ta sai teada kindlustusriski suurenemi- sest. 14.10.Kui kindlustusrisk suureneb pärast lepingu sõlmimist kindlus- tusvõtjast sõltumata, võib kindlustusandja nõuda lepingu muut- mist tagasiulatuvalt alates kindlustusriski suurenemisest. Kui kindlustusvõtja ei nõustu lepingu muutmisega või kui suurene- nud kindlustusriski korral kindlustusandja ei oleks lepingut sõl- minud, võib kindlustusandja lepingu üles öelda, teatades sellest ette üks kuu. Kindlustusandjal on õigus nõuda kindlustuslepin- gu muutmist või kindlustusleping üles öelda ühe kuu jooksul ajast, mil ta sai teada kindlustusriski suurenemisest. 14.11.Üldtingimuste punktides 14.9 ja 14.10 nimetatud juhtudel on

kindlustusandjal kindlustuslepingu ülesütlemise õigus ka juhul, kui kindlustusriski suurenemise eelne olukord taastub.

15. Kindlustusjuhtumi toimumine

15.1. Kindlustusjuhtumi toimumise korral peab kindlustusvõtja tegut- sema õigusaktidega kehtestatud korra kohaselt ja olenevalt kindlustusjuhtumi iseloomust teatama sellest viivitamata kas politseile, päästeametile või muule päästetöid või juhtumi asja- olude uurimist korraldavale organile ning võimaldama kindlus- tusjuhtumiga seotud asjaolude väljaselgitamise. 15.2. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisest kindlustus- andjat teavitama isiklikult või esindaja kaudu viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul arvates kindlustusjuhtumi toimumisest teadasaamisest. Teade tuleb edastada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti, kirja, tele- foni teel). Teates peavad sisalduma kõik kindlustusvõtjale tea- daolevad andmed juhtumi kohta, sh juhtumi toimumise koht ja aeg (kuupäev, kellaaeg), andmed kahjustada saanud kindlusta- tud eseme ja/või kindlustusobjekti ning nende asukoha kohta, andmed kahjustatud isikute kohta, eeldatav kahju suurus, juh- tumi asjaolude kirjeldus, andmed juhtumis osalenud isikute ja tunnistajate, samuti võimalike süüdlaste kohta, kindlustuspoliisi number, kindlustusvõtja nimi, isikukood, kontakttelefon ja (e-posti) aadress. 15.3. Kindlustusandja käsitleb üldtingimuste punktis 15.2 nimetatud kahjuteadet kindlustusvõtja kahju hüvitamise avaldusena. Kindlustusandjal on õigus nõuda kindlustusvõtjalt pärast teate esitamist lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalik- ku teavet. 15.4. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisel järgima käi- bes vajalikku hoolsust ja käituma heaperemehelikult, sh raken- dama võimaluste piires kõiki abinõusid kahju edasiseks piirami- seks ja võimalike lisakahjude vältimiseks, samuti kindlustusjuh- tumi asjaolude ning põhjuste, kahju suuruse, kahju tekitaja ja tunnistajate väljaselgitamiseks ning tõendite säilimiseks. Kindlustusvõtja peab järgima kindlustusandja juhiseid. 15.5. Kindlustusvõtja peab andma kindlustusandjale viivitamata iga- külgset, õiget ja täielikku infot kindlustusjuhtumi ja selle asja- olude kohta (sh kahju suurus, kahju põhjustanud isikud). Kindlustusvõtja peab kindlustusandja nõudmisel esitama talle kindlustusjuhtumi asjaolude kohta dokumente, suuliseid ja kir- jalikke selgitusi ning osalema kindlustusandja kutsel sündmus- koha või kahjustatud kindlustatud eseme ülevaatusel. Dokumentide näidisloetelu esitab kindlustusandja kindlustusliigi tingimustes või eraldi dokumendina. 15.6. Kindlustusvõtja peab tagama, et isikud, kelle eest ta üldtingi- muste punkti 9.1 kohaselt vastutab, täidaksid üldtingimuste punktides 15.1–15.2 ja 15.4–15.5 sätestatud nõudeid. 15.7. Pärast kindlustusjuhtumi toimumist võib kumbki kindlustusle- pingu pool ühe kuu jooksul kahju kindlakstegemise toimingute lõppemisest kindlustuslepingu üles öelda, teatades sellest teise- le kindlustuslepingu poolele üks kuu ette. Kindlustusvõtja võib sel põhjusel kindlustuslepingu üles öelda hiljemalt jooksva kind- lustusperioodi lõpust.

16. Kahju hüvitamine

16.1. Kindlustusandja käsitleb kahju võimalikult kiiresti ja maksab välja kindlustushüvitise kindlustuslepingus kokku lepitud tingi- mustel ning korras. 16.2. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama kindlustusandjale kõik vajalikud tõendid ja dokumendid kindlustusjuhtumi toimumise ja kahju tekkimise kohta, samuti kahju suuruse kindlakstegemi- seks. 16.3. Kindlustusandja on kohustatud lõpetama kahjukäsitlustoimin- gud ja tegema kindlustusjuhtumi suhtes kahju hüvitamise otsu- se hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast kahjujuhtumi toimumise asjaolude ja kahju suuruse kohta kõigi vajalike tõendite ja do- kumentide saamist. 16.4. Üldtingimuste punktis 16.3 nimetatud vajalik tõend on üldtingi- muste punktide 16.2 ja 16.3 mõistes ka kahjujuhtumiga seoses algatatud tsiviil-, kriminaal- või väärteomenetluses tehtav otsus, kui menetluse käigus tuvastatavatel asjaoludel on oluline täht- sus kindlustusandja täitmise kohustuse kindlaksmääramisel ja vastavaid asjaolusid ei ole võimalik tuvastada muude dokumen- tide ning tõenditega, mille kogumise võimalus on kindlustus- andja pädevuses. 16.5. Kindlustusandjal ei ole rahalise kindlustushüvitise maksmise ko-

hustust enne, kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik on teatanud kindlustusandjale kontonumbri, kuhu hüvitis kan- da, kontoomaniku nime ja muud kontoga seonduvad vajalikud rekvisiidid. 16.6. Kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitisest kinni pidada: 16.6.1.kindlustusvõtja omavastutus, v.a kolmandale isikule kahju hüvi- tamise korral vastutuskindlustuse lepingu alusel, kus omavastu- tuse osa nõutakse sisse kindlustusvõtjalt; 16.6.2.jooksva kindlustusperioodi eest tasumata kindlustusmaksed. Seda ka juhul, kui kindlustushüvitis tasutakse muule isikule kui kindlustusvõtjale (v.a kohustuslik vastutuskindlustus). 16.7. Kui kindlustusandja viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega, on ta kohustatud kindlustushüvitist saama õigustatud isiku nõudmisel tasuma viivist 0,03% väljamaksmata kindlustushüvi- tisest iga viivitatud päeva eest.

17. Kindlustushüvitise vähendamine ja väljamaksmisest keeldumine

17.1. Kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitist vähendada või kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda, kui 17.1.1.kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingus nimetatud ko- hustust, sh ohutusnõude täitmise kohustust, ja sellel rikkumisel on mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustus- andja täitmiskohustuse ulatusele; 17.1.2.kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 17.1.3.kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi seoses kuriteo toimepanemise või selle varja- misega või aitas kuriteo toimepanemisele kaasa; 17.1.4. kindlustusvõtja rikkus tahtlikult kindlustuslepingus nimetatud kohustust, mis tuli täita pärast kindlustusjuhtumi saabumist; 17.1.5.esineb muu kindlustusliigi tingimustes ette nähtud alus kind- lustushüvitise vähendamiseks või väljamaksmisest keeldumi- seks; 17.1.6.kindlustusjuhtumi põhjustas tuumarelv, sõda või sõjaline operatsioon, ülestõus, rahvarahutus, streik, töökatkestus, ter- rorism, tuumaenergia või radioaktiivsus, vara sundvõõrandami- ne; 17.1.7. kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik või kindlustus- hüvitise lõplikuks saajaks on Vabariigi Valitsuse- või rahvus- vahelise sanktsiooni subjekt. 17.2. Kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisel või kindlustus- hüvitise vähendamisel, samuti kindlustushüvitise vähendamise ulatuse määramisel lähtub kindlustusandja muu hulgas rikkumi- se ulatusest, rikkumise vabandatavusest või süü määrast süüli- se vastutuse korral, rikkumise mõjust juhtumi toimumisele, kahju tekkimisele ja suurusele, samuti juhtumi asjaolude kind- lakstegemisele. 17.3. Kui kindlustuslepingu rikkumine või kindlustushüvitise välja- maksmisest keeldumise või kindlustushüvitise vähendamise alus saab kindlustusandjale teatavaks pärast kindlustushüvitise väl- jamaksmist, on kindlustusandjal õigus makstud kindlustushüvi- tis osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui kindlustusandja oleks kindlustuslepingu rikkumisest või keeldumise või vähendamise alust teades kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldunud või kindlustushüvitist vähendanud.

18. Nõude üleminek

18.1. Kindlustusandjale läheb üle kindlustusvõtja, kindlustatud isiku või soodustatud isiku kahju hüvitamise nõue kahju tekitanud isiku vastu (edaspidi tagasinõue) kindlustusandja poolt hüvita- tava kahju ulatuses. Kui tagasinõue on üleneja või alaneja sugulase või abikaasa vastu, samuti muu kindlustusvõtja, kind- lustatud isiku või soodustatud isikuga koos elava perekonna- liikme vastu, on kindlustusandjal tagasinõude õigus ainult juhul, kui vastutava isiku vastutus on kindlustatud või kui ta tekitas kahju tahtlikult. 18.2. Kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik loo- bub oma nõudest kahju tekitanud isiku vastu või õigusest, mis seda nõuet tagab, vabaneb kindlustusandja oma täitmise ko- hustusest osas, milles ta oleks saanud nõuda hüvitamist selle nõude või õiguse alusel. 18.3. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjale üle andma kõik kindlus- tusvõtja või üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isiku valduses olevad kahju hüvitamise nõuet tõendavad ning selle esitamist ja teostamist võimaldavad ning lihtsustavad dokumendid ja muud tõendid. Samuti peab kindlustusvõtja andma kindlustusandjale

tagasinõude esitamiseks vajalikku teavet ja abistama kindlus- tusandjat tagasinõude esitamisel. Nimetatud kohustuse tahtlikul rikkumisel või juhul, kui rikkumise tõttu on kindlustusandja ta- gasinõude esitamine raskendatud, võib kindlustusandja kuni vastava kohustuse täitmiseni kindlustushüvitise väljamaksmist edasi lükata. 18.4. Kui kahju tekitanud või muu isik hüvitab kindlustusvõtjale tek- kinud kahju, peab kindlustusvõtja sellest kindlustusandjat vii- vitamata teavitama. Kindlustusandjal on kolmandalt isikult saa- dud hüvitise võrra õigus kindlustushüvitist vähendada või juba tasutud kindlustushüvitis selles osas tagasi nõuda.

19. Nõuete aegumine

19.1. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse arvestama kalendriaasta lõpust, mil nõue muutub sissenõutavaks. 19.2. Kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale nõude kahju hüvitamiseks ning kindlustusandja on teatanud kirjalikult kahju hüvitamata jätmisest või kindlustushüvitise vähendamisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustus- hüvitise saamiseks õigustatud isik ei esita ühe aasta jooksul pä- rast kahju hüvitamata jätmise või kindlustushüvitise vähenda- mise kohta kindlustusandjalt kirjaliku otsuse saamist hagi koh- tusse. Kindlustusandja ei vabane oma täitmise kohustusest, kui ta ei teata kindlustusvõtjale oma kirjalikus otsuses üheaastase tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest.

20. Kliendiandmete töötlemine ja kaitse

20.1. Kindlustusandja töötleb kliendiandmeid kooskõlas PZU Kindlus- tuse isikuandmete töötlemise põhimõtetega, mis on avaldatud kindlustusandja veebileheküljel www.pzu.ee/isikuandmete-tootlemine.

21. Kliendikaebuste menetlemine

21.1. Kui kindlustusvõtja või mõni teine kindlustusandja klient ei ole rahul kindlustusandja tegevusega, on tal õigus esitada kindlus- tusandjale kaebus. 21.2. Kaebuse menetlemine toimub vastavuses PZU kliendikaebuste menetlemise korraga, mille põhimõtted on avaldatud PZU veebilehel. 21.3. Kaebusena registreeritakse kas kirjalikult või kirjalikku taas- esitamist võimaldavas vormis esitatud kliendi rahulolematus. Kindlustusandja töötajad juhendavad vajaduse korral klienti kaebuse vormistamisel. 21.4. Kindlustusandja registreerib kliendi esitatud kaebuse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe tööpäeva jooksul arvates kaebuse laekumisest. Klienti teavitatakse kaebuse registreeri- misest ja sellele vastamise tähtajast. Kaebusele vastatakse esi- mesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 15 päeva jooksul arva- tes kaebuse edastamisest. Mõjuvatel põhjustel võib kindlustus- andja kaebusele vastamise tähtaega pikendada, informeerides klienti uuest tähtajast ja vastamise edasilükkumise põhjustest kohe, kui selgub tähtaja pikendamise vajadus.

22. Vaidluste lahendamise kord

22.1. Kindlustuslepingutest tulenevaid erimeelsusi ja vaidlusi püütak- se lahendada läbirääkimiste teel. Kui pooled ei jõua kokkulep- pele, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide järgi. 22.2. Kindlustusvõtjal on õigus pöörduda kindlustusandjaga tekkinud vaidluse lahendamiseks Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustuse lepitusorgani poole. Enne lepitusmenet- lust peab kindlustusvõtja esitama pretensiooni kindlustusand- jale ja andma võimaluse sellele vastata. Lisateavet lepitusme- netluse kohta saab Eesti Kindlustusseltside Liidu kodulehelt www.eksl.ee. 22.3. Tarbijast kindlustusvõtja võib lepingust tekkinud vaidlusega pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures asuva tarbijavaidluste komisjoni poole. Täpsem info tarbijavaid- luste komisjoni menetlusreeglite kohta on veebilehel www.komisjon.ee. 22.4. Kindlustusvõtjal on õigus esitada kindlustusandja tegevuse koh- ta kaebus Finantsinspektsioonile. Lisateavet Finantsinspektsioo-

nile kaebuse esitamise kohta leiab kodulehelt www.fi.ee. 22.5. Vaidluse lahendamiseks on kindlustusvõtjal õigus pöörduda kohtusse õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.

PZU on AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali kaubamärk Eestis. AB “Lietuvos draudimas” on Leedu kahjukindlustusselts, mis kuulub rahvusvahelisse PZU kontserni.

Käesolevad kindlustustingimused (edaspidi ka: tingimused) on osa AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (edaspidi: kindlustusandja või PZU) ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kaskokindlustuse lepingust. Kindlustustingimusi kohaldatakse koos PZU kindlustuslepingute üld- tingimustega. Kindlustustingimustes reguleerimata küsimustes juhin- duvad kindlustuslepingu pooled võlaõigusseadusest ja muudest õigus- aktidest.

1. Kindlustatud ese

1.1. Kindlustatud ese on poliisil märgitud sõiduk esmamüügi komp- lektsuses ja sõidukile esmamüügi järel paigaldatud lisavarustus poliisil märgitud hüvitispiiri ulatuses. Esmamüük on sõiduki esmakordne müümine lõpptarbijale. Kindlustatud esemeks on ka üks komplekt mitte kasutuses olevaid velgi ja rehve kuni 5000 euro ulatuses tingimusel, et neid hoiustatakse lukustatud hoones või ruumis. 1.2. Sõiduk on käesolevate tingimuste mõistes sõiduauto (kategoo- ria M1 või M1G) või väikeveok (kategooria N1 või N1G). 1.3. Sõiduki kasutusviis märgitakse poliisile ning selleks võib olla tavakasutus või muu kasutusviis. Tavakasutuseks ei loeta järg- misi kasutusviise: lühirent (rent kuni 6 kuud), taksoteenus, sõidujagamisteenus, transportteenus, alarmsõiduk, turvafirma sõiduk, autokooli õppe- või eksamisõiduk. 1.4. Lisavarustuse kindlustussumma ulatuses on liiklusõnnetuse ja õnnetusjuhtumi riski vastu kindlustatud sõiduki külge kinnitatud jalgrattad. 1.5. Lisavarustuseks loetakse sõidukile püsivalt paigaldatud ja toot- jatehase komplektsusesse mittekuuluvad meelelahutus-, multi- meedia-, navigatsiooni-, side- ja olmeseadmed, lisa-laternad, keredetailid (spoiler, iluvõre jmt), valuveljed, lisakaitserauad, astmerauad, vints, kleebised, taksoseadmed ning sõidukisse paigaldatud turvaiste või -häll, sõiduki külge kinnitatud katuse- boks, katuseraam ja jalgrattahoidja. Lisavarustuse kindlustus- summa ulatuses on kindlustatud kuni garantii kehtivuseni sõidukile kantud püsivaha, keraamiline vaha ja kaitsekiled. 1.6. Lisavarustuseks loetakse sõiduki ümberehitus ja eriseadmed. Näiteks autoelamu ümberehitus ja seadmed, külmutussead- med, meditsiini-, päästeameti-, alarm- või operatiivsõiduki ümberehitus ja seadmed. 1.7. Kindlustatud ese ei ole sõidukile pärast selle esmamüüki paigal- datud: 1.7.1. võistlusteks, võidusõiduks või treeninguteks ettenähtud sead- med ja detailid; 1.7.2. seadmed ja detailid, mis on paigaldatud õigusaktide nõudeid rikkudes.

2. Kindlustusjuhtum

2.1. Kindlustusjuhtum on kindlustusvõtja ja temaga tingimuste punkti 8.1 kohaselt võrdsustatud isikute suhtes tingimustes nimetatud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille käigus saab kindlustatud ese kahjustada, hävib või läheb kaotsi ja mil- le puhul tekib kindlustusandjal lepingu täitmise kohustus. Kindlustusjuhtumiga on tegemist, kui eelkirjeldatud sündmus leiab aset kindlustuskaitse kehtivuse ajal. Eri ajahetkedel või erinevatest sündmustest tekkinud sõiduki kahjustused loetakse erinevateks kindlustusjuhtumiteks. 2.2. Kasko 8 kindlustusjuhtumid ja hüvitatavad teenused: 1) liiklusõnnetus vastavalt punktile 2.6.; 2) kokkupõrge looma või linnuga; 3) PZU Autoabi. 2.3. Kasko kindlustusjuhtumid ja hüvitatavad teenused: 1) koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum (sh liiklusõnnetus, õn- netusjuhtum, vandalism, vargus); 2) PZU Autoabi; 3) uusväärtuskindlustus;

4) liisingväärtuse kindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe kor- ral); 5) liisingumakse kindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral); 6) asendusauto (poliisil märgitud erikokkuleppe korral); 7) reisijate õnnetusjuhtumikindlustus (poliisil märgitud erikokku- leppe korral); 8) haagisekindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral); 9) pagasikindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral). 2.4. Kasko Plussi kindlustusjuhtumid ja nendega seonduvad hüvi- tatavad teenused: 1) koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum (sh liiklusõnnetus, õn- netusjuhtum, vandalism, vargus); 2) PZU Autoabi; 3) uusväärtuskindlustus; 4) liisingväärtuse kindlustus; 5) liisingumakse kindlustus; 6) asendusauto; 7) tehniline rike; 8) rendiauto kindlustus; 9) reisikatkestuse kindlustus; 10) reisijate õnnetusjuhtumikindlustus; 11) haagisekindlustus; 12) pagasikindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral). 2.5. Koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum on sõiduki ootamatu ja ettenägematu kahjustumine või hävimine tingimuste punk- tides 2.6.-2.9. nimetatud sündmuse või muu sõidukivälise kon- taktse sündmuse tagajärjel, v.a tingimuste punktis 2.21 välis- tatud juhtumid (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ja mille puhul kindlustusandjal puudub kahju hüvitamise kohustus). Näiteks hüvitatakse teelt väljasõitmise tagajärjel tekkinud kah- ju. Ei hüvitata mittekontaktne kahju, mis on tekkinud tehnilise rikke tõttu sõiduki tarkvara, elektriseadmete, näidikute, tulede või muude komponentide kahjustumisest või hävimisest. 2.6. Liiklusõnnetus on teel või muul sõidukite tavapäraseks liik- luseks kasutataval alal toimunud liiklusõnnetus, milles üheaeg- selt on täidetud kõik alljärgnevalt loetletud eeldused: 2.6.1. sõiduk põrkab kokku teel või muul sõidukite tavapäraseks liik- luseks kasutataval alal teise sõiduki, jalakäijaga, jalgratturi või kergliikuriga; 2.6.2. sõiduk hävib või kahjustub; 2.6.3. sõiduki liikluskindlustusandjal on liikluskindlustuse seaduse alu- sel tekkinud kindlustushüvitise maksmise kohustus teise liiklus- õnnetuses osalenud sõiduki omaniku või jalakäija ees. 2.7. Õnnetusjuhtum on kindlustatud eseme kahjustumine või hävimine loodusõnnetuse, tule (sh suitsu, tahma ja/või kustu- tustööde) või plahvatuse (sh lõhkekeha plahvatuse) tagajärjel. 2.8. Vandalism on kindlustatud eseme tahtlik kahjustamine kol- manda isiku poolt. 2.9. Vargus on kindlustatud eseme või selle osade kaotsiminek või kahjustumine varguse, röövimise või nende katse tagajärjel. 2.10. Uusväärtuskindlustuse alusel hüvitatakse sõiduki ostuhind (hind, millega sõiduk soetati), kui samal ajal on täidetud kõik järgmised tingimused: 2.10.1.sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses; 2.10.2.sõiduk esmaregistreeriti Eestis ja registreerimisest ei ole kind- lustusjuhtumi hetkeks möödunud rohkem kui üks aasta. 2.11. Liisingväärtuse kindlustus: kui sõiduki hävimise korral ei hüvi- tata kahju uusväärtuskindlustuse alusel, on kahju suurus liisin- gulepingu jääkväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumit, kui samal ajal on täidetud kõik järgmised tingimused: 2.11.1.sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses; 2.11.2.sõiduki esmasest registreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi het- keks möödunud üle seitsme aasta; 2.11.3.sõiduki liisingu jääkväärtus ei ole üle 50 000 euro;

Kaskokindlustuse tingimused A300/2023

Kehtivad alates 28.04.2023

2.11.4. sõiduki turuhind vahetult enne kindlustusjuhtumit on väiksem kui liisingulepingu jääkväärtus vahetult enne kindlustusjuhtu- mit. Liisingulepingu jääkväärtuse all mõistetakse ainult sõiduki sel- list liisingulepingu graafiku järgset väärtust vahetult enne kindlustusjuhtumit, mis ei sisalda mingeid muid võimalikke liisinguvõtja rahalisi kohustusi (nt liisingumaksete võlgnevus, intress, leppetrahv, lepinguga seotud kulud ja tasud) liisingu- andja ees. 2.12. Liisingumakse kindlustuse alusel hüvitatakse kuni kuue kuu liisingumaksed, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot. Liisingumakse kindlustus kehtib, kui on täidetud kõik järgmi- sed tingimused: 2.12.1. sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses; 2.12.2. liisinguvõtjast sõiduki juht on kindlustusjuhtumi tagajärjel ambulatoorsel või statsionaarsel ravil ning tema töövõimetus kestab rohkem kui kaks nädalat. Kindlustushüvitist makstakse vaid töövõimetusperioodil viibimise aja eest; 2.12.3. kindlustusjuhtum (sh liiklusõnnetus) on vormistatud seaduses ettenähtud korras ja sündmuskohale kutsutud kiirabi on tek- kinud tervisekahjustused fikseerinud; 2.12.4. sõiduki omanikuks ja liisinguandjaks on Eestis tegutsev ja Eesti Finantsinspektsiooni nimekirja kantud krediidiasutus, selle filiaal või nende tütarettevõttena tegutsev liisinguandja. 2.12.5. Hüvitamisele ei kuulu liisingumakses sisalduvad muud kulud (nt kütusekaart, kindlustus) või muud nõuded liisinguvõtja vastu (nt lepingutasud, viivised, leppetrahvid). 2.12.6. Kindlustatud eseme täieliku hävimise korral on liisingumakse- te hüvitamise kohustus kuni hüvitamisotsuse tegemiseni. 2.13. Asendusauto teenust on kindlustusvõtjal õigus kasutada PZU poolt hüvitamisele kuuluva kindlustusjuhtumi korral järg- nevatel tingimusel: 2.13.1. sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses. 2.13.2. Asendusauto kasutamise võimalus on ainult siis ja seni, kui kindlustatud sõiduki kasutamine teeliikluses ei ole kindlustus- juhtumi või liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitatava juh- tumi järel lubatud või objektiivselt võimalik. Kasko Plussi kor- ral võimaldatakse asendusauto ka juhul, kui punktis 2.15 kir- jeldatud tehnilisest rikkest tekkinud kahju hüvitatakse tootja- tehase garantii või täiendava garantii alusel. 2.13.3. Ühe kindlustusperioodi jooksul saab asendusautot kasutada kuni 30 päeva ulatuses. 2.13.4. Sõiduki varguse või täieliku hävimise korral saab asendus- autot kasutada seni, kuni kindlustusandja on teinud hüvita- misotsuse, kuid mitte enam kui 30 päeva. 2.13.5. Asendusautot ei võimaldata, kui sõiduki taastamise aeg on lü- hem kui 24 tundi või kui kahju suurus on väiksem kui poliisil märgitud omavastutus. 2.13.6. Asendusautot ei võimaldata PZU Autoabi teenuse ja/või rendi- auto kasutamisel, v.a. kui sõiduk on kahjustunud või hävinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. 2.13.7. Eestis annab asendusauto mõistliku aja jooksul üle PZU part- ner PZU määratud kohas ja ajal. 2.13.8. Eestis on kindlustusvõtja kohustatud sõlmima asendusauto kasutamise lepingu PZU määratud asendusauto väljastajaga. 2.13.9. Asendusauto ei pea olema kindlustatud esemega sama- väärne. 2.13.10. PZU või tema määratud asendusauto väljastaja nõudmisel tuleb asendusauto 24 tunni jooksul tagastada. 2.13.11. Kindlustusjuhtumi korral välisriigis rendib asendusauto kind- lustusvõtja. Maksimaalne hüvitis asendusauto ühe rendipäeva eest välisriigis on 50 eurot koos käibemaksuga. 2.14. Rendiauto kindlustuse puhul hüvitatakse eraisikust kind- lustusvõtjale autorendiettevõtte esitatavad nõuded, mis on tekkinud kindlustusvõtja renditud sõidukile tingimustes määratletud liiklusõnnetuse, õnnetusjuhtumi, vandalismi või varguse tagajärjel. 2.14.1. Rendiauto kindlustus kehtib tingimusel, et samal ajal rendi- auto rendiperioodiga ei osaleta poliisil märgitud kindlustatud esemeks oleva sõidukiga teeliikluses. 2.14.2. Rendiauto on Eesti õigusaktide mõistes kategooria M1 või M1G sõiduk, mille rendiperiood ei ole pikem kui 30 päeva. 2.14.3. Rendiauto kindlustus kehtib kogu maailmas, v.a Eestis, Armeenias, Aserbaidžaanis, Gruusias, Kasahstanis, Moldovas, Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal renditud sõiduki korral või nendes riikides mujalt renditud rendiautoga toimunud kahju- juhtumite korral.

2.14.4. Hüvitispiir ühe kindlustusperioodi kohta on 5000 eurot. 2.14.5. Rendiauto kindlustamisel rakendatakse käesolevates tingimus- tes ja poliisil märgitud kokkuleppeid. 2.14.6. Rendiautot ei tohi kasutada majandustegevuseks ega õppe- sõiduks. 2.14.7. Rendiauto kindlustusjuhtumi hüvitamise üheks eelduseks on, et rendifirma on esitanud kindlustusvõtja vastu kahju hüvita- mise nõude. 2.14.8. Rendilepingust või seadusest tulenevaid leppetrahve ja viivi- seid ei hüvitata. Samuti ei hüvitata rendiauto kasutamisel saa- dud (liiklus)trahve ja/või neist tulenevaid viiviseid. 2.14.9. Rendiauto kindlustusjuhtumist tuleb teatada PZU-le esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul alates kindlustusjuhtumi toimumisest, vastasel korral on PZU-l õigus kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda. 2.15. Tehnilise rikke kindlustusjuhtum on sõiduki mootori, mootori jahutussüsteemi, mootori juhtelektroonika; jõuülekande, jõu- ülekande jahutussüsteemi, jõuülekande juhtelektroonika või piduri- ja roolisüsteemi ootamatu ja ettenägematu rike eel- dusel, et puuduvad tingimuste punktides 2.21.18, 2.21.19 ja 2.21.20 sätestatud välistused. Sõiduki tehnilise rikke kõrval- damise kulud hüvitatakse ainult siis, kui samal ajal on täidetud kõik järgmised tingimused: 2.15.1. sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses; 2.15.2. sõiduki esmasest registreerimisest on kindlustusjuhtumi het- keks möödunud vähem kui kaheksa aastat; 2.15.3. väljaspool Eesti Vabariiki esmaregistreeritud sõiduki tehnilist korrasolekut ja tõrgeteta töötamist on kinnitanud selle auto- margi esindaja Eestis või PZU heakskiidetud ettevõte. Kinnitus peab olema vormistatud kirjalikult enne kahjujuhtumit, kuid mitte varem kui 30 päeva enne kindlustuslepingu jõustumist; 2.15.4. auto tegelik läbisõit kindlustusjuhtumi hetkel on väiksem kui 160 000 km; 2.15.5. sõidukile on õigel ajal ja pädeva isiku poolt tehtud kõik tootja poolt ettenähtud hooldustööd. Kõikide siin loetletud tingimuste täitmise korral hüvitatakse ka tehnilise rikke põhjuse ja ulatuse tuvastamiseks vajalikud kulu- tused seoses sõiduki demonteerimise, diagnostika ja eksperdi- arvamuse küsimisega, samuti hüvitatakse sõiduki kokkumon- teerimise kulud. Juhul, kui ei ole tegu tehnilise rikke kind- lustusjuhtumiga, siis sõiduki kokkumonteerimise kulusid ei hüvitata. 2.16. PZU Autoabi rakendub juhul, kui sõidukiga edasisõitu takis- tab ootamatu ja ettenägematu juhtum, näiteks liiklusõnnetus või tehniline rike, teelt väljasõit, olukord, kus sõiduk on jäänud kinni lumme või liiva, kütus on otsa saanud, rehv on purune- nud, signalisatsioon tõrgub või sõiduk ei käivitu. Kui sõidukiga ei ole võimalik liigelda, siis transporditakse sõiduk lähimasse PZU Autoabi teenus kehtib ainult juhul, kui see on tellitud PZU kontakttelefonilt. PZU Autoabi teenuse vahendusel toimetatak- se sõidukis olnud isikud Eesti piires sündmuskohast sihtkohta. 2.17. Reisikatkestuse kindlustus rakendub sõiduki tehnilise rik- ke, kahjustumise, varguse või võtmete kaotuse korral, kui reisi ei ole võimalik jätkata. Hüvitatakse sõiduki juhi ja kaassõitjate mõistlikud kulud, mis on tehtud: 1) ööbimiseks, kui isikud asuvad oma kodust või ööbimispaigast kaugemal kui 100 km ja tagasipöördumine koju ei ole koheselt võimalik; 2) koju tagasipöördumiseks või reisi jätkamiseks muu transpordi- vahendiga. 2.17.1. Reisikatkestuse kulude kindlustussumma on märgitud poliisil. 2.18. Reisijate õnnetusjuhtumi kindlustuse hüvitist makstakse juhul, kui sõidukis viibinud juht või kaassõitja jääb otseselt kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kehavigastuse tõttu püsivalt töövõimetuks või sureb. Hüvitamine toimub, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 2.18.1. püsiv töövõimetus on kestnud vähemalt ühe aasta; 2.18.2. õigusaktides sätestatud korras tuvastatud ja määratud töö- võime kaotus on 50% või rohkem; 2.18.3. PZU-le on esitatud pädeva ametiasutuse otsus püsiva töövõi- metuse ja selle ulatuse kohta; 2.18.4. surmajuhtumi korral on PZU-le esitatud arstitõend surma põh- juse kohta ja pärimistunnistus kindlustushüvitise saamiseks õigustatud pärijate tuvastamiseks; 2.18.5. liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kannatanu turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. 2.18.6. Reisijate õnnetusjuhtumikindlustuse kaitse kehtib ka juhul, kui liiklusõnnetuse põhjustajaks ei ole kindlustatud

sõidukit juhtinud isik ja sõidukile tekkinud kahju hüvitab vas- tutava isiku kindlustusandja. 2.18.7. Reisijate õnnetusjuhtumikindlustuse kindlustussumma ühe isi- ku kohta märgitakse poliisile. 2.18.8. Kindlustatud isikute arv ei saa olla suurem kui vastava sõiduki kategooria maksimaalne lubatud istekohtade arv. 2.19. Haagisekindlustuse korral hüvitatakse tingimustes määrat- letud koguriskikindlustuse kindlustusjuhtumi tagajärjel haagi- sele tekitatud kahju järgmistel tingimustel: 2.19.1. haagis oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel haagitud sõiduki külge; 2.19.2. haagise tehnoseisund ja varustus vastavad õigusaktidega kehtestatud nõuetele; 2.19.3. haakes olnud haagis vastab vedava sõiduki tootjatehase keh- testatud nõuetele ja piirangutele. 2.19.4. Haagises oleva pagasi kahju hüvitatakse ainult juhul, kui kindlustuslepingu sõlmimisel on valitud pagasikindlustuse lisa- kaitse, hüvitamine toimub vastavalt tingimuste punktidele 2.20.-2.20.3. 2.19.5. Haagise kahju hüvitatakse haagise registreerimistunnistusel märgitud omanikule. 2.20. Pagasikindlustus kehtib, kui kindlustusvõtja on valinud kindlustuslepingu sõlmimisel vastava lisakaitse. Hüvitatakse tingimustes määratletud koguriskikindlustuse kindlustusjuh- tumi tagajärjel sõiduki pagasiruumis olnud sõiduki valdaja ja kaasreisijate isiklike esemete (pagasi) kahjustumise, hävimise või kaotsiminekuga tekkinud kahju järgmistel tingimustel: 2.20.1. pagasiks ei loeta raha, väärtpabereid, väärisesemeid, ehteid, dokumente (sh fotod, plaanid, joonised), elektroonilisi andmekandjaid, fotoseadmeid, audio- ja videoseadmeid, ar- vutit, mobiiltelefone ja -seadmeid ning tööriistu; 2.20.2. pagasi varguse või röövimise korral hüvitatakse kahju ainult juhul, kui pagas oli paigutatud varjatult sõiduki lukustatud pagasiruumi või lukustatud katuseboksi; 2.20.3. haagisekindlustuse olemasolul hüvitatakse haagises olnud pagas, v.a pagasi varguse või röövimise tõttu tekkinud kahju. 2.21. Tingimuste kohaselt ei loeta kindlustusjuhtumist põh- justatud kahjuks ega kuulu hüvitamisele: 2.21.1. kahju, mis on toimunud väljaspool poliisil märgitud kind- lustusterritooriumi; 2.21.2. kahju, mis on põhjustatud sõiduki varguse või sõiduki oma- volilise kasutamise tagajärjel, kui sõiduki võti oli sõidukis või sõidukisse sisenemine ja/või selle käivitamine polnud takista- tud. Võtmeks loetakse kõiki kindlustatud sõiduki avamiseks, sõidu- ki või selle turva- ja/või alarmseadmete kasutamiseks ette nähtud mehaanilisi või elektroonilisi võtmeid, kaarte, juhtpulte jms seadmeid, mis kuulusid sõiduki komplektsusesse kind- lustuslepingu sõlmimise momendil; 2.21.3. sõiduki või selle kindlustatud osade või pagasi vargusega tekitatud kahju, kui sõiduk ei olnud lukustatud või sellel puudusid PZU nõutud vargusevastased seadmed või kui need ei olnud enne vargust sisse lülitatud või töökorras, samuti kui pagas ei olnud lukustatud pagasiruumis või katuseboksis; 2.21.4. kulutused kindlustusjuhtumist sõltumatule hooldusele, remon- dile, pesemisele ja puhastamisele; 2.21.5. kahju juhul, kui sõiduki tehnoseisund ei vasta kindlustuslepin- gu ja/või õigusaktide nõuetele; 2.21.6. kahju, kui PZU-le ei ole sõiduki võõrandamisest nõuetekoha- selt teatatud ja kahjujuhtum toimub hiljem kui 30 päeva ala- tes ajast, mil PZU oleks pidanud sellekohase teate saama; 2.21.7. kahju, mille on põhjustanud sõiduki seadmete käitamisel neile mõjunud ülekoormus; 2.21.8. kulutused seoses sõiduki osade tavalisest kiirema kohale- toimetamisega jm tavalisest kiirema tööga; 2.21.9. kahju, mis on tekkinud sõiduki ebastandardsest ümberehita- misest (sh võimsuse suurendamisest või chip tuning’ust); 2.21.10. kahju, mis on tekkinud sõiduki sõiduki tavapäranse kulumise tagajärjel, seal-hulgas värvkatte, sõiduki osade ja klaaside pindmised kriimustused ning väikesed täkked; 2.21.11. kahju, mis on tekkinud korrodeerumise, hallituse vm pikaaja- lise protsessi tagajärjel; 2.21.12. kahju, mis on tekkinud külmumise tõttu; 2.21.13. kahju, mille põhjustas vee tungimine sõidukisse, sõiduki mootorisse või sõiduki seadmetesse seetõttu, et sõidukiga sõideti sügavas vees; 2.21.14. kahju, mis on tekkinud sõiduki puuduliku või ebaõige hooldu- se, ebaõige remondi ja/või käsitsemise tõttu;

2.21.15. kahju, mis on tekkinud sõidukile ebakvaliteetse või vale kütuse kasutamise tõttu; 2.21.16. kahju, mis on tekkinud õli, jahutus-, piduri- ja/või siduri- vedeliku ebapiisava koguse või halva kvaliteedi tõttu; 2.21.17. kahju, mis on tekkinud seoses rikke, vea, kahjustuse või muu sellisega, mis parandatakse garantii korras; 2.21.18. kahju, mis on seotud tehnilise rikkega sõiduki mootori toite- süsteemis (sh turbos, mahtkompressoris, vahejahutis, kõrg- survepumbas ja akumulaatoris), väljalaske- ja heitgaaside puhastamise ja tagastuse süsteemis (sh katalüsaatoris), kliimaseadmes (sh konditsioneeris), näidikus, vedrustuses, veermikus, ratta laagris, pidurikettas, -klotsis või -sadulas; 2.21.19. kahju, mis tuleneb tehnilisest rikkest juhul, kui rike on seotud sõiduki või selle osa modifitseerimisega (sh tuunimisega); 2.21.20. kahju, mis tuleneb tehnilisest rikkest juhul, kui sõiduk on tun- nistatud mõne kindlustusseltsi või ametiasutuse poolt varem täielikult hävinenuks. See säte kohaldub ka juhul, kui sellise otsuse on teinud välisriigis asuv kindlustusselts või ametiasu- tus; 2.21.21. kahju seoses rehvide vigastusega (v.a vandalismi tagajärjel tekkinud kahju) juhul, kui sellega ei kaasnenud sõidukile muid hüvitatavaid vigastusi; 2.21.22. kahju, mille põhjuseks oli sõiduki väljumine kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isiku valdusest kelmuse, omastami- se, omavolilise kasutamise või väljapressimise tõttu, samuti eelnimetatud sündmuste kestuse ajal sõidukile tekitatud kah- justused; 2.21.23. kahju, mille põhjustas kindlustusvõtja poolt või tema tead- misel sõidukilt eemaldatud või maha monteeritud osade var- gus või röövimine; 2.21.24. sõiduki vargusega põhjustatud kahju, kui PZU-le ei esitatud hüvitistaotlusega koos kõiki sõiduki võtmeid; 2.21.25. kulutused kütusele, mis on voolanud sõidukist välja kindlus- tusjuhtumi tagajärjel või põhjustatud kütuse vargusest; 2.21.26. kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustada saanud automaalin- gud; 2.21.27. kahju, mis on tekkinud sõidukiga võistlustel või treeningul osalemise tagajärjel; 2.21.28. kahju, mis on tekkinud sõiduki kasutamise tõttu liiklemiseks mitte ettenähtud piirkonnas (maastikul, kaldaalal, vees, soisel lal jms) või väljaspool liiklemiseks ametlikult avatud jääteed; 2.21.29. kahju, mis on tekkinud veose või koorma peale- või maha- laadimisel; 2.21.30. kahju, mis on tekkinud sõidukis olnud esemest, veosest või koormast, kui see ei ole sõidukivälise ootamatu sündmuse tagajärg; 2.21.31. kahju, mis on tekkinud ohtlikust koormast või veosest. Ohtlikuks koormaks ja veoseks on ained ja esemed, mis plah- vatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada transportimisel kahju inimes- te tervisele, varale või keskkonnale; 2.21.32. haagisele enne selle sõiduki külge haakimist ja pärast lahti- haakimist tekitatud kahju; 2.21.33. kahju, mis on tekkinud haagise, sh haagises olnud pagasi varguse, või omavolilise kasutamise või röövimise tagajärjel; 2.21.34. kahju, mis sai sõiduki omanikule teatavaks alles sõiduki val- duse tagastamisel omanikule ja mille tekkimist tingimustes sätestatud kindlustusjuhtumi tagajärjel ei suuda kindlustus- võtja tõendada; 2.21.35. kahju, mis on tekkinud lemmikloomade sõidukis viibimise tagajärjel; 2.21.36. kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku liikluskindlustuse või välisriigi sõiduki kohustusliku vastutuskindlustuse alusel. Kui kindlustusvõtja ei saa kohustusliku liikluskindlustuse, välisriigi sõiduki kohustusliku vastutuskindlustuse või muu kahju põhjustaja vastutuskindlustuse alusel hüvitist täies osas või osaliselt ning ei ole hüvitist saanud ühe kuu jooksul hüvitamise eest vastutava kindlustusseltsi kindlustusjuhtu- mist teavitamisest, siis PZU ei rakenda antud punktis toodud välistust; 2.21.37. sõiduki väärtuse vähenemine.

3. PZU vabanemine kindlustuslepingu täitmise kohustusest

PZU vabaneb lisaks kindlustuslepingute üldtingimustes sätes- tatud alustele osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui:

3.1. sõidukit juhtinud isik oli liiklusõnnetuse toimumise ajal hai-

gusseisundis, alkoholijoobes, uimastite või psühhotroopse aine mõju all; 3.2. sõidukit juhtinud isik keeldus vahetult pärast kahju tekkimist joobe tuvastamisest või tarvitas tingimuste punktis 3.1 nimeta- tud aineid pärast kahju tekkimist; 3.3. liiklusõnnetuse ajal sõidukit juhtinud isikul puudus vastava kate- gooria sõiduki juhtimise õigus; 3.4. kindlustusvõtja aitas sõidukiga kaasa kuriteo toimepanemisele või selle katsele.

4. Kindlustusterritoorium

4.1. PZU-l on hüvitamise kohustus ainult poliisil märgitud riikides toimunud kindlustusjuhtumi korral.

5. Kindlustussumma ja hüvitispiir

5.1. Kindlustussumma on sõiduki turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumit. Kindlustussumma määramisel ei arvestata pärast sõiduki esmamüüki sõidukile paigaldatud lisavarustuse maksumust. 5.2. Pärast sõiduki esmamüüki paigaldatud lisavarustuse, pagasi- kindlustuse ja haagisekindlustuse hüvitispiir on märgitud poliisil. 5.3. Kindlustussumma ei vähene väljamakstud kindlustushüvitis(t)e võrra.

6. Omavastutus

6.1. Omavastutus on iga kindlustusjuhtumi korral kindlustuslepingus kindlaksmääratud osa kahjust, mida PZU ei hüvita. Kui sõiduki kahjustused on tekkinud eri ajahetkedel ning teineteisest sõltu- matult, on PZU-l õigus rakendada iga kindlustusjuhtumi korral omavastutust. 6.2. Aknaklaasi vahetamisel rakenduva omavastutuse suurus märgitakse poliisile. Aknaklaasi parandamise kulud hüvitatakse omavastutust rakendamata. Aknaklaasiks ei loeta katuseluuki ega sõiduki muid klaasist, plastist või muust läbipaistvast materjalist osi, sh klaaskatust ja sõiduki kastikatte klaase. Aknaklaas parandatakse, kui klaasi kahjustuse läbimõõt on väiksem kui 2 cm, see ei asu juhi poolel ja parandamisel ei rikuta klaasi soojendust. Aknaklaas vaheta- takse ainult juhul, kui kahjustuse läbimõõt on suurem kui 2 cm või see asub juhi poolel. Kui kindlustusvõtja soovib parandami- sele kuuluvat klaasi vahetada, siis rakendub poliisil märgitud omavastutus või aknaklaaside vahetuse omavastutus, olenevalt sellest, kumb on suurem. 6.3. Loomale või linnule otsasõidu tõttu tekkinud kahju hüvitatakse ilma omavastutust rakendamata. Loomale või linnule otsasõidu vältimisega seotud kahju hüvitamisel rakendatakse omavastu- tust. 6.4. Loomale või linnule otsasõidu vältimisest tingitud kahju hüvi- tatakse omavastutuseta juhul, kui kahjujuhtumist on olemas videosalvestis ja sellelt on tuvastatav looma või linnuga kokku- põrke vältimine. 6.5. Kui sõiduki kasutusviisiks on märgitud tavakasutus ning kahju korral selgub, et sõiduki kasutusviis ei vasta tavakasutusele (punkt 1.3), siis rakendatakse hüvitamisel viiekordset oma- vastutust. 7. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemine

7.1. Tingimuste kohaselt on kindlustusriski suurendavad olulised asjaolud eelkõige sõiduki võõrandamine, sõiduki liiklusregistrist kustutamine, sõiduki kasutusviisi (tavakasutuse) muutumine, sõiduki lukustussüsteemide rike, vargusevastaste seadmete rike, võtmete kaotsiminek, sõiduki registreerimisdokumentide või nende osade kaotsiminek, poliisil märgitud sõiduki põhi- kasutaja muutumine jmt. 7.2. Kindlustusvõtja peab kindlustusriski võimalikkuse suurenemi- sest viivitamata kindlustusandjale teatama. 7.3. Kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustus- andja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist kindlustusvõtjaga võrdsustatud isi- kute poolt. 7.4. Kindlustusperioodi jooksul on PZU-l õigus kindlustatud ese üle vaadata. 7.5. Suurenenud kindlustusriski korral võib kindlustusandja nõuda kindlustusvõtjalt lisaturvameetmete rakendamist ja/või suuren- dada kindlustusmakset. Eeltoodu ei välista PZU õigust kindlus-

tusleping üles öelda.

8. Kindlustusvõtja kohustused

8.1. Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuks loetakse soodustatud isik, sõiduki seaduslik valdaja ja isik, kellele sõiduki seaduslik valdaja on sõiduki juhtimise vabatahtlikult üle andnud, samuti eeltoodud isikute ja kindlustusvõtja perekonnaliikmed. Kindlustusvõtja vastutab nende isikute käitumise eest kindlus- tuslepingust tulenevate kohustuste täitmisel samamoodi nagu enda käitumise eest. 8.2. Kindlustusvõtja on kohustatud 8.2.1. selgitama kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi isikule, kelle valdusse või kasutusse ta sõiduki annab; 8.2.2. võimaldama PZU esindajal tutvuda sõiduki seisundi ja doku- mentidega; 8.2.3. sõiduki juurest lahkumisel: 1) sulgema selle uksed, aknad, luugid ja katuseboksi ning paigal- dama lahtise sõiduki puhul selle katuse; 2) lukustama sõiduki ja rakendama vargusevastased seadmed, mis on kirjeldatud poliisil; 3) mitte jätma sõidukisse audiosüsteemi eemaldatavat esipaneeli, sõiduki võtmeid, registreerimisdokumente, isiklikke esemeid, sh pagasit muul viisil kui varjatult lukustatud pagasiruumi; 8.2.4. hoidma sõiduki võtmeid ja registreerimisdokumente nii, et kol- mandal isikul ei ole võimalik neid takistust lõhkumata või vägi- valda kasutamata või sellega ähvardamata ära võtta. Sõiduki võtmeid ei tohi hoida sõidukis; 8.2.5. sõiduki võtmete varguse, röövimise või kaotamise korral viivi- tamata vahetama kõik lukud ning ümber kodeerima või asen- dama sõiduki elektroonilised vargusevastased seadmed. Kuni lukkude vahetamise, ümberkodeerimise või vargusesvastaste seadmete asendamiseni peab varguse kindlustuskaitse kehtimi- seks kindlustusvõtja jätma sõiduki järelevalveta ainult lukusta- tud garaaži või suletud ja valvatavale territooriumile; 8.2.6. teavitama PZU-d mootori võimsuse muutmisest (sh chip tuning’ust); 8.2.7. täitma PZU antud lisajuhiseid kindlustusriski vähendamiseks; 8.2.8. mitte ületama sõites õigusaktide ja liikluskorraldusvahenditega suurimat lubatud kiirust. 8.3. Kindlustusjuhtumi korral on kindlustusvõtja kohustatud: 8.3.1. vormistama liiklusõnnetuse ja teatama sellest kehtivate õigus- aktide kohaselt; 8.3.2. teatama vargusest, ärandamisest, röövimisest, vandalismist või muust õigusvastasest juhtumist viivitamata politseile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 8.3.3. teatama tulekahjust viivitamata päästeametile kirjalikku taas- esitamist võimaldavas vormis; 8.3.4. kutsuma sündmuskohalt lahkumata kohale politsei juhul, kui sõidukit on kahjustanud sellele kukkunud või laiali paiskunud esemed või ained; 8.3.5. teatama loomale otsasõidust viivitamata politseile; 8.3.6. teatama kindlustusjuhtumist PZU-le esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul pärast kindlustusjuhtu- mist teadasaamist. Kui kindlustusjuhtumi täpset aega pole võimalik määrata, loetakse selleks aeg, mil kindlustusvõtja oleks pidanud kindlustusjuhtumist teada saama. 8.4. Pärast kindlustusjuhtumit võib sõidukit kasutada ainult juhul, kui sõiduki juht on sõidukit kontrollinud ja veendunud, et sõiduk on tehnonõuetele vastavas seisundis. Eelkõige peab juht kont- rollima, ega sõiduki õli, kütus või jahutusvedelik ei leki, kas roolisüsteem ja pidurid on töökorras ning kas rehvid on kahjus- tamata. 8.5. Kindlustusvõtja peab esitama kahjustatud sõiduki või selle jää- nused PZU-le ülevaatamiseks kindlustusjuhtumijärgses seisun- dis. Kindlustusvõtja ei tohi ilma PZU eelneva kirjalikku taas- esitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta teha mingeid muudatusi, sh asuda sõidukit taastama või utiliseerima. 8.6. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama PZU-le kindlustusvõtja valduses oleva teabe ning dokumendid kahju tekkimise põhjus- te ja kahju suuruse kohta. 8.7. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, on kindlustusvõtja kohustatud andma PZU-le sõiduki jäänused üle kindlustusjuhtumijärgses seisukorras ja Eesti Vabariigi territooriumil. Jäänuki Eestisse toomise põhjendatud kulud tuleb eelnevalt kooskõlastada PZU-ga, vastavad põhjendatud kulud hüvitatakse punktis 11.1.1. toodud ulatuses. 8.8. Sõiduki varguse, ärandamise või röövimise korral on kindlus- tusvõtja kohustatud esitama PZU-le viivitamata sõiduki kõik

võtmed ja registreerimisdokumendid (röövimise korral kõik tema valduses olevad võtmed ja dokumendid). 8.9. Kindlustusvõtja on kohustatud tagama, et sõidukit kindlustus- juhtumi hetkel juhtinud isik esitab PZU-le oma juhiloa origi- naali. 8.10. Kindlustusjuhtumi tõendamise kohustus lasub kindlustusvõtjal. 8.11. Kindlustusvõtja peab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vor- mis PZU-d viivitamata teavitama kahju hüvitamisest kolmanda isiku poolt või PZU vastu esitatud kahjunõudest loobumisest. 8.12. Kui PZU on hüvitanud õigustatud isiku valdusest õigusvastaselt välja läinud, sh varastatud või röövitud sõiduki või selle osa, on kindlustusvõtjal kohustus sõiduki või selle osa leidmisest või selle asukoha teadasaamisest teatada PZU-le viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sõiduki või selle osa valdusse tagasisaamisel tuleb kümne tööpäeva jooksul kas anda PZU-le üle tagasi saadud sõiduk või sõiduki osa või tagastada PZU-le kindlustushüvitis, mille kindlustusandja sõi- duki eest tasus.

9. PZU kohustused ja õigused

9.1. PZU on kohustatud tegema otsuse kahju hüvitamise kohta 30 päeva jooksul alates kindlustusjuhtumi teate saamisest. 9.2. Kui PZU-l ei ole mõjuval ja temast mitteoleneval põhjusel võimalik teha kõiki vajalikke toiminguid punktis 9.1. märgitud tähtajaks, peab ta sellest kindlustusvõtjat eelnevalt teavitama ja selgitama, milles mõjuv põhjus seisneb, ning näitama ära vajalike toimingute lõpetamise eeldatava tähtaja. 9.3. PZU-l on õigus esitada kindlustusriski vähendamise eesmärgil lisanõudeid. Lisanõuded muutuvad kindlustuslepingu doku- mendiks juhul, kui kindlustusvõtja ei esita kindlustuslepingust taganemise avaldust kümne päeva jooksul pärast nõuete kättesaamist. 10. Hüvitamise viisid

10.1. Hüvitamise viisid on kahjustatud sõiduki taastamise kulude hüvitamine või rahaline hüvitis. 10.2. Kahjustatud sõiduki taastamise kulud hüvitatakse neid kulusid tõendavate dokumentide alusel. 10.3. Kui PZU nõustub sõiduki taastamise viisi ja kohaga, mille on valinud kindlustusvõtja, väljastab ta sõiduki taastaja nõudel garantiikirja taastamiskulude hüvitamise kohta. 10.4. PZU ei vastuta sõiduki taastamise viisi või taastaja töö kvali- teedi eest. 10.5. Kui kindlustusvõtja PZU nimetatud põhjendatud ja mõistliku taastamise viisi või kohaga ei nõustu, maksab PZU sõiduki taastamiseks vajaliku põhjendatud ja mõistliku hüvitise välja rahas.

11. Hüvitamise kord

11.1. Taastamiskuludena hüvitatakse kindlustusjuhtumist tingitud sõiduki taastamise kulud; 11.1.1. Hüvitatakse kindlustusjuhtumi tõttu vajalikud ja põhjendatud sõiduki teele tõstmise kulud, sõiduki lähimasse või PZU määra- tud remondikohta toimetamise kulud või sõiduki hoiukohta toimetamise kulud sama riigi piires paketi Kasko 8 korral 500 euro, paketi Kasko korral 1000 euro ja paketi Kasko Pluss kor- ral 3200 euro ulatuses. Sõiduki lähimasse remondikohta toime- tamise kulusid ei hüvitata, kui sõiduk on pärast kindlustusjuh- tumit liikumisvõimeline ning sellises seisukorras, milles seadu- se järgi on lubatud sõidukiga liigelda. 11.1.2. Kui sõidukit ei saa pärast kindlustusjuhtumit kasutada, hüvita- takse sõiduki hoiustamise kulud maksimaalselt 10 euro ulatu- ses päevas ning kokku kuni 30 päeva kindlustusperioodi koh- ta. 11.2. Taastamiskulude hüvitamise tingimused: 11.2.1. Sõiduki taastamiskulud hüvitatakse juhul, kui sõiduki taasta- misremont on majanduslikult ja tehniliselt põhjendatud. 11.2.2. Kui kindlustusvõtja ei nõustu sõiduki taastamise kulude hüvita- misega otse remonditöökojale ja soovib rahalist hüvitist, hüvitatakse kahju, lähtudes kindlustusandja aktsepteeritud remondimaksumusest, mille kalkuleerimisel on arvesse võetud sõiduki vanusele ja tehnoseisundile vastava kulumisastmega varuosi. Kui kindlustusvõtja ei esita taastusremondi tasumist tõenda- vaid dokumente, hüvitatakse taastamiseks vajalike varuosade maksumus, millest on lahutatud nende tehnilise kulumiga pro-

portsionaalne osa ja taastamisteenuse hind, mida on vähenda- tud 35%. 11.2.3. Sõiduki taastamisel on PZU-l õigus nõuda sõiduki eale ja tehni- lisele seisundile vastava kulumisastmega detailide kasutamist või kvaliteetsete tarvikvaruosade kasutamist. Hävinud rehvi(de) korral on PZU-l kohustus hüvitada hävinud rehvi(de) väärtus vastavalt nende kindlustusjuhtumieelsele kulumile. Kui hävib ainult üks rehv ja asendamine sama kulu- misastmega rehviga ei ole võimalik, hüvitatakse maksimaalselt kahe samaväärse rehvi maksumus. 11.2.4. Kasko ja Kasko Plussi korral hüvitatakse üldgarantii ületanud sõiduki taastamiskulud automargi esinduses ainult kokkuleppel PZU-ga. Üldgarantii all peetakse silmas ka automargi ametliku maaletooja pakutavat laiendatud garantiid. Üldgarantii all ei peeta silmas sõiduki kere- või värvigarantiid. 11.2.5. PZU hüvitab kindlustusjuhtumis kahjustada saanud sõiduki osa taastamise kulu sõltumata sõiduki osa varasematest kahjustus- test eeldusel, et täidetud on mõlemad järgnevalt nimetatud tingimused: 1) vigastuse taastamise kulu ei sõltu detaili varasemast seisukor- rast; 2) kahjustada saanud sõiduki osa ei olnud enne raskesti kahjus- tatud. 11.2.6. Kui kindlustusjuhtumi läbi tekkinud vigastuse taastamise kulu on sõiduki osa varasema seisukorra tõttu suurem ja kahjusta- da saanud sõiduki osa ei olnud enne kahjujuhtumit raskesti kahjustatud, hüvitab PZU sõiduki taastamise kulu ilma varase- matest kahjustustest tingitud lisakuluta. Varasemate vigastus- te ja kahjustuste taastamise kulu tuleb kanda kindlustusvõtjal endal. Kui kindlustusvõtja ei soovi seda kulu kanda, siis kokkuleppel PZU-ga hüvitatakse kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju ra- has. 11.2.7. Elektri- ja hübriidmootoriga sõiduki kodulaadija (sh laadimis- juhtme) taastamiskulud hüvitatakse paketi Kasko korral 2500 euro ja paketi Kasko Pluss korral 3500 euro ulatuses. 11.2.8. Hüvitatakse sõiduki võtmete kaotusest (sh. vargus ja rööv) või kahjustumisiest tekkinud sõiduki võtmete asendamise kulu. 11.2.9. PZU ei maksa hüvitist, kui kahju ei ole tekkinud. Kahju ei ole tekkinud, kui kahjustada saanud sõiduki osa oli enne kahju- juhtumit raskesti kahjustatud. 11.3. Kindlustushüvitis arvutatakse sõiduki täishävingu (sh varguse, või röövimise) korral lähtuvalt sõiduki turuhinnast Eestis vahe- tult enne kindlustusjuhtumit. 11.3.1. Kui Kasko Plussi korral ei hüvitata kahju uusväärtuskindlustuse (punkt 2.10) alusel, võetakse kahju suuruseks sõiduki turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumit, millele lisatakse sel- lest 10% võimalike autovahetuskulude katteks. Autovahetuskulud makstakse välja kindlustusvõtjale. Kui sõiduki turuhind ja autovahetuskulud kokku ületavad sama- väärse uue sõiduki müügihinna Eestis, on kahju suuruseks uue sõiduki müügihind. 11.3.2. Kui Kasko korral ei hüvitata kahju uusväärtuskindlustuse (punkt 2.10) alusel, võetakse kahju suuruseks sõiduki turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumit. 11.4. Koos sõidukiga kindlustatud lisavarustuse kahjustumise, kadu- mise või hävimise korral arvutatakse kindlustushüvitis lähtuvalt selle lisavarustuse turuhinnast Eestis vahetult enne kindlustus- juhtumit. 11.5. PZU vähendab kindlustushüvitist sõiduki või selle osa jäänuste hariliku väärtuse võrra, v.a juhul, kui sõiduki või selle osa jää- nused on antud PZU ja vara omaniku kokkuleppel PZU oman- disse. 11.6. Kindlustushüvitise määramisel arvestatakse hüvitatavast sum- mast maha sissenõutavaks muutunud tasumata kindlustus- maksed, hüvitisvähendused ja seaduse alusel kindlustusvõtjale tagastatavad maksud (nt käibemaks), kui poliisil pole märgitud teisiti. 11.7. Sõiduki täishävingu korral vähendab PZU väljamakstavat kind- lustushüvitist jooksva kindlustusperioodi lõpuni tasumata kind- lustusmaksete võrra sõltumata sellest, kas kindlustusmakse tasumise tähtpäev on saabunud ja kellele kindlustushüvitis välja makstakse. 11.8. Kui PZU ja sõiduki omanik ei ole teisiti kokku leppinud, läheb kindlustatud eseme omand kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahju hüvitamisel üle PZU-le selle eseme PZU-le üleandmise hetkel.

12. Kindlustushüvitise tagastamine

12.1. Kindlustusvõtja on kohustatud kindlustushüvitise PZU-le tagas- tama kümne päeva jooksul juhul, kui pärast kahju hüvitamist on ilmnenud hüvitamist välistavad asjaolud või kui kahju on hüvitanud kolmas isik.

Kaskokindlustuse tingimused A300/2023 Kehtivad alates 28.04.2023

Käesolevad kindlustustingimused (edaspidi ka: tingimused) on osa AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (edaspidi: kindlustusandja või PZU) ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kaskokindlustuse lepingust. Kindlustustingimusi kohaldatakse koos PZU kindlustuslepingute üld- tingimustega. Kindlustustingimustes reguleerimata küsimustes juhin- duvad kindlustuslepingu pooled võlaõigusseadusest ja muudest õigus- aktidest.

1. Kindlustatud ese

1.1. Kindlustatud ese on poliisil märgitud sõiduk esmamüügi komp- lektsuses ja sõidukile esmamüügi järel paigaldatud lisavarustus poliisil märgitud hüvitispiiri ulatuses. Esmamüük on sõiduki esmakordne müümine lõpptarbijale. Kindlustatud esemeks on ka üks komplekt mitte kasutuses olevaid velgi ja rehve kuni 5000 euro ulatuses tingimusel, et neid hoiustatakse lukustatud hoones või ruumis. 1.2. Sõiduk on käesolevate tingimuste mõistes sõiduauto (kategoo- ria M1 või M1G) või väikeveok (kategooria N1 või N1G). 1.3. Sõiduki kasutusviis märgitakse poliisile ning selleks võib olla tavakasutus või muu kasutusviis. Tavakasutuseks ei loeta järg- misi kasutusviise: lühirent (rent kuni 6 kuud), taksoteenus, sõidujagamisteenus, transportteenus, alarmsõiduk, turvafirma sõiduk, autokooli õppe- või eksamisõiduk. 1.4. Lisavarustuse kindlustussumma ulatuses on liiklusõnnetuse ja õnnetusjuhtumi riski vastu kindlustatud sõiduki külge kinnitatud jalgrattad. 1.5. Lisavarustuseks loetakse sõidukile püsivalt paigaldatud ja toot- jatehase komplektsusesse mittekuuluvad meelelahutus-, multi- meedia-, navigatsiooni-, side- ja olmeseadmed, lisa-laternad, keredetailid (spoiler, iluvõre jmt), valuveljed, lisakaitserauad, astmerauad, vints, kleebised, taksoseadmed ning sõidukisse paigaldatud turvaiste või -häll, sõiduki külge kinnitatud katuse- boks, katuseraam ja jalgrattahoidja. Lisavarustuse kindlustus- summa ulatuses on kindlustatud kuni garantii kehtivuseni sõidukile kantud püsivaha, keraamiline vaha ja kaitsekiled. 1.6. Lisavarustuseks loetakse sõiduki ümberehitus ja eriseadmed. Näiteks autoelamu ümberehitus ja seadmed, külmutussead- med, meditsiini-, päästeameti-, alarm- või operatiivsõiduki ümberehitus ja seadmed. 1.7. Kindlustatud ese ei ole sõidukile pärast selle esmamüüki paigal- datud: 1.7.1. võistlusteks, võidusõiduks või treeninguteks ettenähtud sead- med ja detailid; 1.7.2. seadmed ja detailid, mis on paigaldatud õigusaktide nõudeid rikkudes.

2. Kindlustusjuhtum

2.1. Kindlustusjuhtum on kindlustusvõtja ja temaga tingimuste punkti 8.1 kohaselt võrdsustatud isikute suhtes tingimustes nimetatud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille käigus saab kindlustatud ese kahjustada, hävib või läheb kaotsi ja mil- le puhul tekib kindlustusandjal lepingu täitmise kohustus. Kindlustusjuhtumiga on tegemist, kui eelkirjeldatud sündmus leiab aset kindlustuskaitse kehtivuse ajal. Eri ajahetkedel või erinevatest sündmustest tekkinud sõiduki kahjustused loetakse erinevateks kindlustusjuhtumiteks. 2.2. Kasko 8 kindlustusjuhtumid ja hüvitatavad teenused: 1) liiklusõnnetus vastavalt punktile 2.6.; 2) kokkupõrge looma või linnuga; 3) PZU Autoabi. 2.3. Kasko kindlustusjuhtumid ja hüvitatavad teenused: 1) koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum (sh liiklusõnnetus, õn- netusjuhtum, vandalism, vargus); 2) PZU Autoabi; 3) uusväärtuskindlustus;

4) liisingväärtuse kindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe kor- ral); 5) liisingumakse kindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral); 6) asendusauto (poliisil märgitud erikokkuleppe korral); 7) reisijate õnnetusjuhtumikindlustus (poliisil märgitud erikokku- leppe korral); 8) haagisekindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral); 9) pagasikindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral). 2.4. Kasko Plussi kindlustusjuhtumid ja nendega seonduvad hüvi- tatavad teenused: 1) koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum (sh liiklusõnnetus, õn- netusjuhtum, vandalism, vargus); 2) PZU Autoabi; 3) uusväärtuskindlustus; 4) liisingväärtuse kindlustus; 5) liisingumakse kindlustus; 6) asendusauto; 7) tehniline rike; 8) rendiauto kindlustus; 9) reisikatkestuse kindlustus; 10) reisijate õnnetusjuhtumikindlustus; 11) haagisekindlustus; 12) pagasikindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral). 2.5. Koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum on sõiduki ootamatu ja ettenägematu kahjustumine või hävimine tingimuste punk- tides 2.6.-2.9. nimetatud sündmuse või muu sõidukivälise kon- taktse sündmuse tagajärjel, v.a tingimuste punktis 2.21 välis- tatud juhtumid (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ja mille puhul kindlustusandjal puudub kahju hüvitamise kohustus). Näiteks hüvitatakse teelt väljasõitmise tagajärjel tekkinud kah- ju. Ei hüvitata mittekontaktne kahju, mis on tekkinud tehnilise rikke tõttu sõiduki tarkvara, elektriseadmete, näidikute, tulede või muude komponentide kahjustumisest või hävimisest. 2.6. Liiklusõnnetus on teel või muul sõidukite tavapäraseks liik- luseks kasutataval alal toimunud liiklusõnnetus, milles üheaeg- selt on täidetud kõik alljärgnevalt loetletud eeldused: 2.6.1. sõiduk põrkab kokku teel või muul sõidukite tavapäraseks liik- luseks kasutataval alal teise sõiduki, jalakäijaga, jalgratturi või kergliikuriga; 2.6.2. sõiduk hävib või kahjustub; 2.6.3. sõiduki liikluskindlustusandjal on liikluskindlustuse seaduse alu- sel tekkinud kindlustushüvitise maksmise kohustus teise liiklus- õnnetuses osalenud sõiduki omaniku või jalakäija ees. 2.7. Õnnetusjuhtum on kindlustatud eseme kahjustumine või hävimine loodusõnnetuse, tule (sh suitsu, tahma ja/või kustu- tustööde) või plahvatuse (sh lõhkekeha plahvatuse) tagajärjel. 2.8. Vandalism on kindlustatud eseme tahtlik kahjustamine kol- manda isiku poolt. 2.9. Vargus on kindlustatud eseme või selle osade kaotsiminek või kahjustumine varguse, röövimise või nende katse tagajärjel. 2.10. Uusväärtuskindlustuse alusel hüvitatakse sõiduki ostuhind (hind, millega sõiduk soetati), kui samal ajal on täidetud kõik järgmised tingimused: 2.10.1.sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses; 2.10.2.sõiduk esmaregistreeriti Eestis ja registreerimisest ei ole kind- lustusjuhtumi hetkeks möödunud rohkem kui üks aasta. 2.11. Liisingväärtuse kindlustus: kui sõiduki hävimise korral ei hüvi- tata kahju uusväärtuskindlustuse alusel, on kahju suurus liisin- gulepingu jääkväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumit, kui samal ajal on täidetud kõik järgmised tingimused: 2.11.1.sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses; 2.11.2.sõiduki esmasest registreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi het- keks möödunud üle seitsme aasta; 2.11.3.sõiduki liisingu jääkväärtus ei ole üle 50 000 euro;

2.11.4. sõiduki turuhind vahetult enne kindlustusjuhtumit on väiksem kui liisingulepingu jääkväärtus vahetult enne kindlustusjuhtu- mit. Liisingulepingu jääkväärtuse all mõistetakse ainult sõiduki sel- list liisingulepingu graafiku järgset väärtust vahetult enne kindlustusjuhtumit, mis ei sisalda mingeid muid võimalikke liisinguvõtja rahalisi kohustusi (nt liisingumaksete võlgnevus, intress, leppetrahv, lepinguga seotud kulud ja tasud) liisingu- andja ees. 2.12. Liisingumakse kindlustuse alusel hüvitatakse kuni kuue kuu liisingumaksed, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot. Liisingumakse kindlustus kehtib, kui on täidetud kõik järgmi- sed tingimused: 2.12.1. sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses; 2.12.2. liisinguvõtjast sõiduki juht on kindlustusjuhtumi tagajärjel ambulatoorsel või statsionaarsel ravil ning tema töövõimetus kestab rohkem kui kaks nädalat. Kindlustushüvitist makstakse vaid töövõimetusperioodil viibimise aja eest; 2.12.3. kindlustusjuhtum (sh liiklusõnnetus) on vormistatud seaduses ettenähtud korras ja sündmuskohale kutsutud kiirabi on tek- kinud tervisekahjustused fikseerinud; 2.12.4. sõiduki omanikuks ja liisinguandjaks on Eestis tegutsev ja Eesti Finantsinspektsiooni nimekirja kantud krediidiasutus, selle filiaal või nende tütarettevõttena tegutsev liisinguandja. 2.12.5. Hüvitamisele ei kuulu liisingumakses sisalduvad muud kulud (nt kütusekaart, kindlustus) või muud nõuded liisinguvõtja vastu (nt lepingutasud, viivised, leppetrahvid). 2.12.6. Kindlustatud eseme täieliku hävimise korral on liisingumakse- te hüvitamise kohustus kuni hüvitamisotsuse tegemiseni. 2.13. Asendusauto teenust on kindlustusvõtjal õigus kasutada PZU poolt hüvitamisele kuuluva kindlustusjuhtumi korral järg- nevatel tingimusel: 2.13.1. sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses. 2.13.2. Asendusauto kasutamise võimalus on ainult siis ja seni, kui kindlustatud sõiduki kasutamine teeliikluses ei ole kindlustus- juhtumi või liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitatava juh- tumi järel lubatud või objektiivselt võimalik. Kasko Plussi kor- ral võimaldatakse asendusauto ka juhul, kui punktis 2.15 kir- jeldatud tehnilisest rikkest tekkinud kahju hüvitatakse tootja- tehase garantii või täiendava garantii alusel. 2.13.3. Ühe kindlustusperioodi jooksul saab asendusautot kasutada kuni 30 päeva ulatuses. 2.13.4. Sõiduki varguse või täieliku hävimise korral saab asendus- autot kasutada seni, kuni kindlustusandja on teinud hüvita- misotsuse, kuid mitte enam kui 30 päeva. 2.13.5. Asendusautot ei võimaldata, kui sõiduki taastamise aeg on lü- hem kui 24 tundi või kui kahju suurus on väiksem kui poliisil märgitud omavastutus. 2.13.6. Asendusautot ei võimaldata PZU Autoabi teenuse ja/või rendi- auto kasutamisel, v.a. kui sõiduk on kahjustunud või hävinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. 2.13.7. Eestis annab asendusauto mõistliku aja jooksul üle PZU part- ner PZU määratud kohas ja ajal. 2.13.8. Eestis on kindlustusvõtja kohustatud sõlmima asendusauto kasutamise lepingu PZU määratud asendusauto väljastajaga. 2.13.9. Asendusauto ei pea olema kindlustatud esemega sama- väärne. 2.13.10. PZU või tema määratud asendusauto väljastaja nõudmisel tuleb asendusauto 24 tunni jooksul tagastada. 2.13.11. Kindlustusjuhtumi korral välisriigis rendib asendusauto kind- lustusvõtja. Maksimaalne hüvitis asendusauto ühe rendipäeva eest välisriigis on 50 eurot koos käibemaksuga. 2.14. Rendiauto kindlustuse puhul hüvitatakse eraisikust kind- lustusvõtjale autorendiettevõtte esitatavad nõuded, mis on tekkinud kindlustusvõtja renditud sõidukile tingimustes määratletud liiklusõnnetuse, õnnetusjuhtumi, vandalismi või varguse tagajärjel. 2.14.1. Rendiauto kindlustus kehtib tingimusel, et samal ajal rendi- auto rendiperioodiga ei osaleta poliisil märgitud kindlustatud esemeks oleva sõidukiga teeliikluses. 2.14.2. Rendiauto on Eesti õigusaktide mõistes kategooria M1 või M1G sõiduk, mille rendiperiood ei ole pikem kui 30 päeva. 2.14.3. Rendiauto kindlustus kehtib kogu maailmas, v.a Eestis, Armeenias, Aserbaidžaanis, Gruusias, Kasahstanis, Moldovas, Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal renditud sõiduki korral või nendes riikides mujalt renditud rendiautoga toimunud kahju- juhtumite korral.

2.14.4. Hüvitispiir ühe kindlustusperioodi kohta on 5000 eurot. 2.14.5. Rendiauto kindlustamisel rakendatakse käesolevates tingimus- tes ja poliisil märgitud kokkuleppeid. 2.14.6. Rendiautot ei tohi kasutada majandustegevuseks ega õppe- sõiduks. 2.14.7. Rendiauto kindlustusjuhtumi hüvitamise üheks eelduseks on, et rendifirma on esitanud kindlustusvõtja vastu kahju hüvita- mise nõude. 2.14.8. Rendilepingust või seadusest tulenevaid leppetrahve ja viivi- seid ei hüvitata. Samuti ei hüvitata rendiauto kasutamisel saa- dud (liiklus)trahve ja/või neist tulenevaid viiviseid. 2.14.9. Rendiauto kindlustusjuhtumist tuleb teatada PZU-le esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul alates kindlustusjuhtumi toimumisest, vastasel korral on PZU-l õigus kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda. 2.15. Tehnilise rikke kindlustusjuhtum on sõiduki mootori, mootori jahutussüsteemi, mootori juhtelektroonika; jõuülekande, jõu- ülekande jahutussüsteemi, jõuülekande juhtelektroonika või piduri- ja roolisüsteemi ootamatu ja ettenägematu rike eel- dusel, et puuduvad tingimuste punktides 2.21.18, 2.21.19 ja 2.21.20 sätestatud välistused. Sõiduki tehnilise rikke kõrval- damise kulud hüvitatakse ainult siis, kui samal ajal on täidetud kõik järgmised tingimused: 2.15.1. sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses; 2.15.2. sõiduki esmasest registreerimisest on kindlustusjuhtumi het- keks möödunud vähem kui kaheksa aastat; 2.15.3. väljaspool Eesti Vabariiki esmaregistreeritud sõiduki tehnilist korrasolekut ja tõrgeteta töötamist on kinnitanud selle auto- margi esindaja Eestis või PZU heakskiidetud ettevõte. Kinnitus peab olema vormistatud kirjalikult enne kahjujuhtumit, kuid mitte varem kui 30 päeva enne kindlustuslepingu jõustumist; 2.15.4. auto tegelik läbisõit kindlustusjuhtumi hetkel on väiksem kui 160 000 km; 2.15.5. sõidukile on õigel ajal ja pädeva isiku poolt tehtud kõik tootja poolt ettenähtud hooldustööd. Kõikide siin loetletud tingimuste täitmise korral hüvitatakse ka tehnilise rikke põhjuse ja ulatuse tuvastamiseks vajalikud kulu- tused seoses sõiduki demonteerimise, diagnostika ja eksperdi- arvamuse küsimisega, samuti hüvitatakse sõiduki kokkumon- teerimise kulud. Juhul, kui ei ole tegu tehnilise rikke kind- lustusjuhtumiga, siis sõiduki kokkumonteerimise kulusid ei hüvitata. 2.16. PZU Autoabi rakendub juhul, kui sõidukiga edasisõitu takis- tab ootamatu ja ettenägematu juhtum, näiteks liiklusõnnetus või tehniline rike, teelt väljasõit, olukord, kus sõiduk on jäänud kinni lumme või liiva, kütus on otsa saanud, rehv on purune- nud, signalisatsioon tõrgub või sõiduk ei käivitu. Kui sõidukiga ei ole võimalik liigelda, siis transporditakse sõiduk lähimasse PZU Autoabi teenus kehtib ainult juhul, kui see on tellitud PZU kontakttelefonilt. PZU Autoabi teenuse vahendusel toimetatak- se sõidukis olnud isikud Eesti piires sündmuskohast sihtkohta. 2.17. Reisikatkestuse kindlustus rakendub sõiduki tehnilise rik- ke, kahjustumise, varguse või võtmete kaotuse korral, kui reisi ei ole võimalik jätkata. Hüvitatakse sõiduki juhi ja kaassõitjate mõistlikud kulud, mis on tehtud: 1) ööbimiseks, kui isikud asuvad oma kodust või ööbimispaigast kaugemal kui 100 km ja tagasipöördumine koju ei ole koheselt võimalik; 2) koju tagasipöördumiseks või reisi jätkamiseks muu transpordi- vahendiga. 2.17.1. Reisikatkestuse kulude kindlustussumma on märgitud poliisil. 2.18. Reisijate õnnetusjuhtumi kindlustuse hüvitist makstakse juhul, kui sõidukis viibinud juht või kaassõitja jääb otseselt kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kehavigastuse tõttu püsivalt töövõimetuks või sureb. Hüvitamine toimub, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 2.18.1. püsiv töövõimetus on kestnud vähemalt ühe aasta; 2.18.2. õigusaktides sätestatud korras tuvastatud ja määratud töö- võime kaotus on 50% või rohkem; 2.18.3. PZU-le on esitatud pädeva ametiasutuse otsus püsiva töövõi- metuse ja selle ulatuse kohta; 2.18.4. surmajuhtumi korral on PZU-le esitatud arstitõend surma põh- juse kohta ja pärimistunnistus kindlustushüvitise saamiseks õigustatud pärijate tuvastamiseks; 2.18.5. liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kannatanu turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. 2.18.6. Reisijate õnnetusjuhtumikindlustuse kaitse kehtib ka juhul, kui liiklusõnnetuse põhjustajaks ei ole kindlustatud

sõidukit juhtinud isik ja sõidukile tekkinud kahju hüvitab vas- tutava isiku kindlustusandja. 2.18.7. Reisijate õnnetusjuhtumikindlustuse kindlustussumma ühe isi- ku kohta märgitakse poliisile. 2.18.8. Kindlustatud isikute arv ei saa olla suurem kui vastava sõiduki kategooria maksimaalne lubatud istekohtade arv. 2.19. Haagisekindlustuse korral hüvitatakse tingimustes määrat- letud koguriskikindlustuse kindlustusjuhtumi tagajärjel haagi- sele tekitatud kahju järgmistel tingimustel: 2.19.1. haagis oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel haagitud sõiduki külge; 2.19.2. haagise tehnoseisund ja varustus vastavad õigusaktidega kehtestatud nõuetele; 2.19.3. haakes olnud haagis vastab vedava sõiduki tootjatehase keh- testatud nõuetele ja piirangutele. 2.19.4. Haagises oleva pagasi kahju hüvitatakse ainult juhul, kui kindlustuslepingu sõlmimisel on valitud pagasikindlustuse lisa- kaitse, hüvitamine toimub vastavalt tingimuste punktidele 2.20.-2.20.3. 2.19.5. Haagise kahju hüvitatakse haagise registreerimistunnistusel märgitud omanikule. 2.20. Pagasikindlustus kehtib, kui kindlustusvõtja on valinud kindlustuslepingu sõlmimisel vastava lisakaitse. Hüvitatakse tingimustes määratletud koguriskikindlustuse kindlustusjuh- tumi tagajärjel sõiduki pagasiruumis olnud sõiduki valdaja ja kaasreisijate isiklike esemete (pagasi) kahjustumise, hävimise või kaotsiminekuga tekkinud kahju järgmistel tingimustel: 2.20.1. pagasiks ei loeta raha, väärtpabereid, väärisesemeid, ehteid, dokumente (sh fotod, plaanid, joonised), elektroonilisi andmekandjaid, fotoseadmeid, audio- ja videoseadmeid, ar- vutit, mobiiltelefone ja -seadmeid ning tööriistu; 2.20.2. pagasi varguse või röövimise korral hüvitatakse kahju ainult juhul, kui pagas oli paigutatud varjatult sõiduki lukustatud pagasiruumi või lukustatud katuseboksi; 2.20.3. haagisekindlustuse olemasolul hüvitatakse haagises olnud pagas, v.a pagasi varguse või röövimise tõttu tekkinud kahju. 2.21. Tingimuste kohaselt ei loeta kindlustusjuhtumist põh- justatud kahjuks ega kuulu hüvitamisele: 2.21.1. kahju, mis on toimunud väljaspool poliisil märgitud kind- lustusterritooriumi; 2.21.2. kahju, mis on põhjustatud sõiduki varguse või sõiduki oma- volilise kasutamise tagajärjel, kui sõiduki võti oli sõidukis või sõidukisse sisenemine ja/või selle käivitamine polnud takista- tud. Võtmeks loetakse kõiki kindlustatud sõiduki avamiseks, sõidu- ki või selle turva- ja/või alarmseadmete kasutamiseks ette nähtud mehaanilisi või elektroonilisi võtmeid, kaarte, juhtpulte jms seadmeid, mis kuulusid sõiduki komplektsusesse kind- lustuslepingu sõlmimise momendil; 2.21.3. sõiduki või selle kindlustatud osade või pagasi vargusega tekitatud kahju, kui sõiduk ei olnud lukustatud või sellel puudusid PZU nõutud vargusevastased seadmed või kui need ei olnud enne vargust sisse lülitatud või töökorras, samuti kui pagas ei olnud lukustatud pagasiruumis või katuseboksis; 2.21.4. kulutused kindlustusjuhtumist sõltumatule hooldusele, remon- dile, pesemisele ja puhastamisele; 2.21.5. kahju juhul, kui sõiduki tehnoseisund ei vasta kindlustuslepin- gu ja/või õigusaktide nõuetele; 2.21.6. kahju, kui PZU-le ei ole sõiduki võõrandamisest nõuetekoha- selt teatatud ja kahjujuhtum toimub hiljem kui 30 päeva ala- tes ajast, mil PZU oleks pidanud sellekohase teate saama; 2.21.7. kahju, mille on põhjustanud sõiduki seadmete käitamisel neile mõjunud ülekoormus; 2.21.8. kulutused seoses sõiduki osade tavalisest kiirema kohale- toimetamisega jm tavalisest kiirema tööga; 2.21.9. kahju, mis on tekkinud sõiduki ebastandardsest ümberehita- misest (sh võimsuse suurendamisest või chip tuning’ust); 2.21.10. kahju, mis on tekkinud sõiduki sõiduki tavapäranse kulumise tagajärjel, seal-hulgas värvkatte, sõiduki osade ja klaaside pindmised kriimustused ning väikesed täkked; 2.21.11. kahju, mis on tekkinud korrodeerumise, hallituse vm pikaaja- lise protsessi tagajärjel; 2.21.12. kahju, mis on tekkinud külmumise tõttu; 2.21.13. kahju, mille põhjustas vee tungimine sõidukisse, sõiduki mootorisse või sõiduki seadmetesse seetõttu, et sõidukiga sõideti sügavas vees; 2.21.14. kahju, mis on tekkinud sõiduki puuduliku või ebaõige hooldu- se, ebaõige remondi ja/või käsitsemise tõttu;

2.21.15. kahju, mis on tekkinud sõidukile ebakvaliteetse või vale kütuse kasutamise tõttu; 2.21.16. kahju, mis on tekkinud õli, jahutus-, piduri- ja/või siduri- vedeliku ebapiisava koguse või halva kvaliteedi tõttu; 2.21.17. kahju, mis on tekkinud seoses rikke, vea, kahjustuse või muu sellisega, mis parandatakse garantii korras; 2.21.18. kahju, mis on seotud tehnilise rikkega sõiduki mootori toite- süsteemis (sh turbos, mahtkompressoris, vahejahutis, kõrg- survepumbas ja akumulaatoris), väljalaske- ja heitgaaside puhastamise ja tagastuse süsteemis (sh katalüsaatoris), kliimaseadmes (sh konditsioneeris), näidikus, vedrustuses, veermikus, ratta laagris, pidurikettas, -klotsis või -sadulas; 2.21.19. kahju, mis tuleneb tehnilisest rikkest juhul, kui rike on seotud sõiduki või selle osa modifitseerimisega (sh tuunimisega); 2.21.20. kahju, mis tuleneb tehnilisest rikkest juhul, kui sõiduk on tun- nistatud mõne kindlustusseltsi või ametiasutuse poolt varem täielikult hävinenuks. See säte kohaldub ka juhul, kui sellise otsuse on teinud välisriigis asuv kindlustusselts või ametiasu- tus; 2.21.21. kahju seoses rehvide vigastusega (v.a vandalismi tagajärjel tekkinud kahju) juhul, kui sellega ei kaasnenud sõidukile muid hüvitatavaid vigastusi; 2.21.22. kahju, mille põhjuseks oli sõiduki väljumine kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isiku valdusest kelmuse, omastami- se, omavolilise kasutamise või väljapressimise tõttu, samuti eelnimetatud sündmuste kestuse ajal sõidukile tekitatud kah- justused; 2.21.23. kahju, mille põhjustas kindlustusvõtja poolt või tema tead- misel sõidukilt eemaldatud või maha monteeritud osade var- gus või röövimine; 2.21.24. sõiduki vargusega põhjustatud kahju, kui PZU-le ei esitatud hüvitistaotlusega koos kõiki sõiduki võtmeid; 2.21.25. kulutused kütusele, mis on voolanud sõidukist välja kindlus- tusjuhtumi tagajärjel või põhjustatud kütuse vargusest; 2.21.26. kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustada saanud automaalin- gud; 2.21.27. kahju, mis on tekkinud sõidukiga võistlustel või treeningul osalemise tagajärjel; 2.21.28. kahju, mis on tekkinud sõiduki kasutamise tõttu liiklemiseks mitte ettenähtud piirkonnas (maastikul, kaldaalal, vees, soisel lal jms) või väljaspool liiklemiseks ametlikult avatud jääteed; 2.21.29. kahju, mis on tekkinud veose või koorma peale- või maha- laadimisel; 2.21.30. kahju, mis on tekkinud sõidukis olnud esemest, veosest või koormast, kui see ei ole sõidukivälise ootamatu sündmuse tagajärg; 2.21.31. kahju, mis on tekkinud ohtlikust koormast või veosest. Ohtlikuks koormaks ja veoseks on ained ja esemed, mis plah- vatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada transportimisel kahju inimes- te tervisele, varale või keskkonnale; 2.21.32. haagisele enne selle sõiduki külge haakimist ja pärast lahti- haakimist tekitatud kahju; 2.21.33. kahju, mis on tekkinud haagise, sh haagises olnud pagasi varguse, või omavolilise kasutamise või röövimise tagajärjel; 2.21.34. kahju, mis sai sõiduki omanikule teatavaks alles sõiduki val- duse tagastamisel omanikule ja mille tekkimist tingimustes sätestatud kindlustusjuhtumi tagajärjel ei suuda kindlustus- võtja tõendada; 2.21.35. kahju, mis on tekkinud lemmikloomade sõidukis viibimise tagajärjel; 2.21.36. kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku liikluskindlustuse või välisriigi sõiduki kohustusliku vastutuskindlustuse alusel. Kui kindlustusvõtja ei saa kohustusliku liikluskindlustuse, välisriigi sõiduki kohustusliku vastutuskindlustuse või muu kahju põhjustaja vastutuskindlustuse alusel hüvitist täies osas või osaliselt ning ei ole hüvitist saanud ühe kuu jooksul hüvitamise eest vastutava kindlustusseltsi kindlustusjuhtu- mist teavitamisest, siis PZU ei rakenda antud punktis toodud välistust; 2.21.37. sõiduki väärtuse vähenemine.

3. PZU vabanemine kindlustuslepingu täitmise kohustusest

PZU vabaneb lisaks kindlustuslepingute üldtingimustes sätes- tatud alustele osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui:

3.1. sõidukit juhtinud isik oli liiklusõnnetuse toimumise ajal hai-

gusseisundis, alkoholijoobes, uimastite või psühhotroopse aine mõju all; 3.2. sõidukit juhtinud isik keeldus vahetult pärast kahju tekkimist joobe tuvastamisest või tarvitas tingimuste punktis 3.1 nimeta- tud aineid pärast kahju tekkimist; 3.3. liiklusõnnetuse ajal sõidukit juhtinud isikul puudus vastava kate- gooria sõiduki juhtimise õigus; 3.4. kindlustusvõtja aitas sõidukiga kaasa kuriteo toimepanemisele või selle katsele.

4. Kindlustusterritoorium

4.1. PZU-l on hüvitamise kohustus ainult poliisil märgitud riikides toimunud kindlustusjuhtumi korral.

5. Kindlustussumma ja hüvitispiir

5.1. Kindlustussumma on sõiduki turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumit. Kindlustussumma määramisel ei arvestata pärast sõiduki esmamüüki sõidukile paigaldatud lisavarustuse maksumust. 5.2. Pärast sõiduki esmamüüki paigaldatud lisavarustuse, pagasi- kindlustuse ja haagisekindlustuse hüvitispiir on märgitud poliisil. 5.3. Kindlustussumma ei vähene väljamakstud kindlustushüvitis(t)e võrra.

6. Omavastutus

6.1. Omavastutus on iga kindlustusjuhtumi korral kindlustuslepingus kindlaksmääratud osa kahjust, mida PZU ei hüvita. Kui sõiduki kahjustused on tekkinud eri ajahetkedel ning teineteisest sõltu- matult, on PZU-l õigus rakendada iga kindlustusjuhtumi korral omavastutust. 6.2. Aknaklaasi vahetamisel rakenduva omavastutuse suurus märgitakse poliisile. Aknaklaasi parandamise kulud hüvitatakse omavastutust rakendamata. Aknaklaasiks ei loeta katuseluuki ega sõiduki muid klaasist, plastist või muust läbipaistvast materjalist osi, sh klaaskatust ja sõiduki kastikatte klaase. Aknaklaas parandatakse, kui klaasi kahjustuse läbimõõt on väiksem kui 2 cm, see ei asu juhi poolel ja parandamisel ei rikuta klaasi soojendust. Aknaklaas vaheta- takse ainult juhul, kui kahjustuse läbimõõt on suurem kui 2 cm või see asub juhi poolel. Kui kindlustusvõtja soovib parandami- sele kuuluvat klaasi vahetada, siis rakendub poliisil märgitud omavastutus või aknaklaaside vahetuse omavastutus, olenevalt sellest, kumb on suurem. 6.3. Loomale või linnule otsasõidu tõttu tekkinud kahju hüvitatakse ilma omavastutust rakendamata. Loomale või linnule otsasõidu vältimisega seotud kahju hüvitamisel rakendatakse omavastu- tust. 6.4. Loomale või linnule otsasõidu vältimisest tingitud kahju hüvi- tatakse omavastutuseta juhul, kui kahjujuhtumist on olemas videosalvestis ja sellelt on tuvastatav looma või linnuga kokku- põrke vältimine. 6.5. Kui sõiduki kasutusviisiks on märgitud tavakasutus ning kahju korral selgub, et sõiduki kasutusviis ei vasta tavakasutusele (punkt 1.3), siis rakendatakse hüvitamisel viiekordset oma- vastutust. 7. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemine

7.1. Tingimuste kohaselt on kindlustusriski suurendavad olulised asjaolud eelkõige sõiduki võõrandamine, sõiduki liiklusregistrist kustutamine, sõiduki kasutusviisi (tavakasutuse) muutumine, sõiduki lukustussüsteemide rike, vargusevastaste seadmete rike, võtmete kaotsiminek, sõiduki registreerimisdokumentide või nende osade kaotsiminek, poliisil märgitud sõiduki põhi- kasutaja muutumine jmt. 7.2. Kindlustusvõtja peab kindlustusriski võimalikkuse suurenemi- sest viivitamata kindlustusandjale teatama. 7.3. Kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustus- andja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist kindlustusvõtjaga võrdsustatud isi- kute poolt. 7.4. Kindlustusperioodi jooksul on PZU-l õigus kindlustatud ese üle vaadata. 7.5. Suurenenud kindlustusriski korral võib kindlustusandja nõuda kindlustusvõtjalt lisaturvameetmete rakendamist ja/või suuren- dada kindlustusmakset. Eeltoodu ei välista PZU õigust kindlus-

tusleping üles öelda.

8. Kindlustusvõtja kohustused

8.1. Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuks loetakse soodustatud isik, sõiduki seaduslik valdaja ja isik, kellele sõiduki seaduslik valdaja on sõiduki juhtimise vabatahtlikult üle andnud, samuti eeltoodud isikute ja kindlustusvõtja perekonnaliikmed. Kindlustusvõtja vastutab nende isikute käitumise eest kindlus- tuslepingust tulenevate kohustuste täitmisel samamoodi nagu enda käitumise eest. 8.2. Kindlustusvõtja on kohustatud 8.2.1. selgitama kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi isikule, kelle valdusse või kasutusse ta sõiduki annab; 8.2.2. võimaldama PZU esindajal tutvuda sõiduki seisundi ja doku- mentidega; 8.2.3. sõiduki juurest lahkumisel: 1) sulgema selle uksed, aknad, luugid ja katuseboksi ning paigal- dama lahtise sõiduki puhul selle katuse; 2) lukustama sõiduki ja rakendama vargusevastased seadmed, mis on kirjeldatud poliisil; 3) mitte jätma sõidukisse audiosüsteemi eemaldatavat esipaneeli, sõiduki võtmeid, registreerimisdokumente, isiklikke esemeid, sh pagasit muul viisil kui varjatult lukustatud pagasiruumi; 8.2.4. hoidma sõiduki võtmeid ja registreerimisdokumente nii, et kol- mandal isikul ei ole võimalik neid takistust lõhkumata või vägi- valda kasutamata või sellega ähvardamata ära võtta. Sõiduki võtmeid ei tohi hoida sõidukis; 8.2.5. sõiduki võtmete varguse, röövimise või kaotamise korral viivi- tamata vahetama kõik lukud ning ümber kodeerima või asen- dama sõiduki elektroonilised vargusevastased seadmed. Kuni lukkude vahetamise, ümberkodeerimise või vargusesvastaste seadmete asendamiseni peab varguse kindlustuskaitse kehtimi- seks kindlustusvõtja jätma sõiduki järelevalveta ainult lukusta- tud garaaži või suletud ja valvatavale territooriumile; 8.2.6. teavitama PZU-d mootori võimsuse muutmisest (sh chip tuning’ust); 8.2.7. täitma PZU antud lisajuhiseid kindlustusriski vähendamiseks; 8.2.8. mitte ületama sõites õigusaktide ja liikluskorraldusvahenditega suurimat lubatud kiirust. 8.3. Kindlustusjuhtumi korral on kindlustusvõtja kohustatud: 8.3.1. vormistama liiklusõnnetuse ja teatama sellest kehtivate õigus- aktide kohaselt; 8.3.2. teatama vargusest, ärandamisest, röövimisest, vandalismist või muust õigusvastasest juhtumist viivitamata politseile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 8.3.3. teatama tulekahjust viivitamata päästeametile kirjalikku taas- esitamist võimaldavas vormis; 8.3.4. kutsuma sündmuskohalt lahkumata kohale politsei juhul, kui sõidukit on kahjustanud sellele kukkunud või laiali paiskunud esemed või ained; 8.3.5. teatama loomale otsasõidust viivitamata politseile; 8.3.6. teatama kindlustusjuhtumist PZU-le esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul pärast kindlustusjuhtu- mist teadasaamist. Kui kindlustusjuhtumi täpset aega pole võimalik määrata, loetakse selleks aeg, mil kindlustusvõtja oleks pidanud kindlustusjuhtumist teada saama. 8.4. Pärast kindlustusjuhtumit võib sõidukit kasutada ainult juhul, kui sõiduki juht on sõidukit kontrollinud ja veendunud, et sõiduk on tehnonõuetele vastavas seisundis. Eelkõige peab juht kont- rollima, ega sõiduki õli, kütus või jahutusvedelik ei leki, kas roolisüsteem ja pidurid on töökorras ning kas rehvid on kahjus- tamata. 8.5. Kindlustusvõtja peab esitama kahjustatud sõiduki või selle jää- nused PZU-le ülevaatamiseks kindlustusjuhtumijärgses seisun- dis. Kindlustusvõtja ei tohi ilma PZU eelneva kirjalikku taas- esitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta teha mingeid muudatusi, sh asuda sõidukit taastama või utiliseerima. 8.6. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama PZU-le kindlustusvõtja valduses oleva teabe ning dokumendid kahju tekkimise põhjus- te ja kahju suuruse kohta. 8.7. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, on kindlustusvõtja kohustatud andma PZU-le sõiduki jäänused üle kindlustusjuhtumijärgses seisukorras ja Eesti Vabariigi territooriumil. Jäänuki Eestisse toomise põhjendatud kulud tuleb eelnevalt kooskõlastada PZU-ga, vastavad põhjendatud kulud hüvitatakse punktis 11.1.1. toodud ulatuses. 8.8. Sõiduki varguse, ärandamise või röövimise korral on kindlus- tusvõtja kohustatud esitama PZU-le viivitamata sõiduki kõik

võtmed ja registreerimisdokumendid (röövimise korral kõik tema valduses olevad võtmed ja dokumendid). 8.9. Kindlustusvõtja on kohustatud tagama, et sõidukit kindlustus- juhtumi hetkel juhtinud isik esitab PZU-le oma juhiloa origi- naali. 8.10. Kindlustusjuhtumi tõendamise kohustus lasub kindlustusvõtjal. 8.11. Kindlustusvõtja peab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vor- mis PZU-d viivitamata teavitama kahju hüvitamisest kolmanda isiku poolt või PZU vastu esitatud kahjunõudest loobumisest. 8.12. Kui PZU on hüvitanud õigustatud isiku valdusest õigusvastaselt välja läinud, sh varastatud või röövitud sõiduki või selle osa, on kindlustusvõtjal kohustus sõiduki või selle osa leidmisest või selle asukoha teadasaamisest teatada PZU-le viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sõiduki või selle osa valdusse tagasisaamisel tuleb kümne tööpäeva jooksul kas anda PZU-le üle tagasi saadud sõiduk või sõiduki osa või tagastada PZU-le kindlustushüvitis, mille kindlustusandja sõi- duki eest tasus.

9. PZU kohustused ja õigused

9.1. PZU on kohustatud tegema otsuse kahju hüvitamise kohta 30 päeva jooksul alates kindlustusjuhtumi teate saamisest. 9.2. Kui PZU-l ei ole mõjuval ja temast mitteoleneval põhjusel võimalik teha kõiki vajalikke toiminguid punktis 9.1. märgitud tähtajaks, peab ta sellest kindlustusvõtjat eelnevalt teavitama ja selgitama, milles mõjuv põhjus seisneb, ning näitama ära vajalike toimingute lõpetamise eeldatava tähtaja. 9.3. PZU-l on õigus esitada kindlustusriski vähendamise eesmärgil lisanõudeid. Lisanõuded muutuvad kindlustuslepingu doku- mendiks juhul, kui kindlustusvõtja ei esita kindlustuslepingust taganemise avaldust kümne päeva jooksul pärast nõuete kättesaamist. 10. Hüvitamise viisid

10.1. Hüvitamise viisid on kahjustatud sõiduki taastamise kulude hüvitamine või rahaline hüvitis. 10.2. Kahjustatud sõiduki taastamise kulud hüvitatakse neid kulusid tõendavate dokumentide alusel. 10.3. Kui PZU nõustub sõiduki taastamise viisi ja kohaga, mille on valinud kindlustusvõtja, väljastab ta sõiduki taastaja nõudel garantiikirja taastamiskulude hüvitamise kohta. 10.4. PZU ei vastuta sõiduki taastamise viisi või taastaja töö kvali- teedi eest. 10.5. Kui kindlustusvõtja PZU nimetatud põhjendatud ja mõistliku taastamise viisi või kohaga ei nõustu, maksab PZU sõiduki taastamiseks vajaliku põhjendatud ja mõistliku hüvitise välja rahas.

11. Hüvitamise kord

11.1. Taastamiskuludena hüvitatakse kindlustusjuhtumist tingitud sõiduki taastamise kulud; 11.1.1. Hüvitatakse kindlustusjuhtumi tõttu vajalikud ja põhjendatud sõiduki teele tõstmise kulud, sõiduki lähimasse või PZU määra- tud remondikohta toimetamise kulud või sõiduki hoiukohta toimetamise kulud sama riigi piires paketi Kasko 8 korral 500 euro, paketi Kasko korral 1000 euro ja paketi Kasko Pluss kor- ral 3200 euro ulatuses. Sõiduki lähimasse remondikohta toime- tamise kulusid ei hüvitata, kui sõiduk on pärast kindlustusjuh- tumit liikumisvõimeline ning sellises seisukorras, milles seadu- se järgi on lubatud sõidukiga liigelda. 11.1.2. Kui sõidukit ei saa pärast kindlustusjuhtumit kasutada, hüvita- takse sõiduki hoiustamise kulud maksimaalselt 10 euro ulatu- ses päevas ning kokku kuni 30 päeva kindlustusperioodi koh- ta. 11.2. Taastamiskulude hüvitamise tingimused: 11.2.1. Sõiduki taastamiskulud hüvitatakse juhul, kui sõiduki taasta- misremont on majanduslikult ja tehniliselt põhjendatud. 11.2.2. Kui kindlustusvõtja ei nõustu sõiduki taastamise kulude hüvita- misega otse remonditöökojale ja soovib rahalist hüvitist, hüvitatakse kahju, lähtudes kindlustusandja aktsepteeritud remondimaksumusest, mille kalkuleerimisel on arvesse võetud sõiduki vanusele ja tehnoseisundile vastava kulumisastmega varuosi. Kui kindlustusvõtja ei esita taastusremondi tasumist tõenda- vaid dokumente, hüvitatakse taastamiseks vajalike varuosade maksumus, millest on lahutatud nende tehnilise kulumiga pro-

portsionaalne osa ja taastamisteenuse hind, mida on vähenda- tud 35%. 11.2.3. Sõiduki taastamisel on PZU-l õigus nõuda sõiduki eale ja tehni- lisele seisundile vastava kulumisastmega detailide kasutamist või kvaliteetsete tarvikvaruosade kasutamist. Hävinud rehvi(de) korral on PZU-l kohustus hüvitada hävinud rehvi(de) väärtus vastavalt nende kindlustusjuhtumieelsele kulumile. Kui hävib ainult üks rehv ja asendamine sama kulu- misastmega rehviga ei ole võimalik, hüvitatakse maksimaalselt kahe samaväärse rehvi maksumus. 11.2.4. Kasko ja Kasko Plussi korral hüvitatakse üldgarantii ületanud sõiduki taastamiskulud automargi esinduses ainult kokkuleppel PZU-ga. Üldgarantii all peetakse silmas ka automargi ametliku maaletooja pakutavat laiendatud garantiid. Üldgarantii all ei peeta silmas sõiduki kere- või värvigarantiid. 11.2.5. PZU hüvitab kindlustusjuhtumis kahjustada saanud sõiduki osa taastamise kulu sõltumata sõiduki osa varasematest kahjustus- test eeldusel, et täidetud on mõlemad järgnevalt nimetatud tingimused: 1) vigastuse taastamise kulu ei sõltu detaili varasemast seisukor- rast; 2) kahjustada saanud sõiduki osa ei olnud enne raskesti kahjus- tatud. 11.2.6. Kui kindlustusjuhtumi läbi tekkinud vigastuse taastamise kulu on sõiduki osa varasema seisukorra tõttu suurem ja kahjusta- da saanud sõiduki osa ei olnud enne kahjujuhtumit raskesti kahjustatud, hüvitab PZU sõiduki taastamise kulu ilma varase- matest kahjustustest tingitud lisakuluta. Varasemate vigastus- te ja kahjustuste taastamise kulu tuleb kanda kindlustusvõtjal endal. Kui kindlustusvõtja ei soovi seda kulu kanda, siis kokkuleppel PZU-ga hüvitatakse kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju ra- has. 11.2.7. Elektri- ja hübriidmootoriga sõiduki kodulaadija (sh laadimis- juhtme) taastamiskulud hüvitatakse paketi Kasko korral 2500 euro ja paketi Kasko Pluss korral 3500 euro ulatuses. 11.2.8. Hüvitatakse sõiduki võtmete kaotusest (sh. vargus ja rööv) või kahjustumisiest tekkinud sõiduki võtmete asendamise kulu. 11.2.9. PZU ei maksa hüvitist, kui kahju ei ole tekkinud. Kahju ei ole tekkinud, kui kahjustada saanud sõiduki osa oli enne kahju- juhtumit raskesti kahjustatud. 11.3. Kindlustushüvitis arvutatakse sõiduki täishävingu (sh varguse, või röövimise) korral lähtuvalt sõiduki turuhinnast Eestis vahe- tult enne kindlustusjuhtumit. 11.3.1. Kui Kasko Plussi korral ei hüvitata kahju uusväärtuskindlustuse (punkt 2.10) alusel, võetakse kahju suuruseks sõiduki turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumit, millele lisatakse sel- lest 10% võimalike autovahetuskulude katteks. Autovahetuskulud makstakse välja kindlustusvõtjale. Kui sõiduki turuhind ja autovahetuskulud kokku ületavad sama- väärse uue sõiduki müügihinna Eestis, on kahju suuruseks uue sõiduki müügihind. 11.3.2. Kui Kasko korral ei hüvitata kahju uusväärtuskindlustuse (punkt 2.10) alusel, võetakse kahju suuruseks sõiduki turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumit. 11.4. Koos sõidukiga kindlustatud lisavarustuse kahjustumise, kadu- mise või hävimise korral arvutatakse kindlustushüvitis lähtuvalt selle lisavarustuse turuhinnast Eestis vahetult enne kindlustus- juhtumit. 11.5. PZU vähendab kindlustushüvitist sõiduki või selle osa jäänuste hariliku väärtuse võrra, v.a juhul, kui sõiduki või selle osa jää- nused on antud PZU ja vara omaniku kokkuleppel PZU oman- disse. 11.6. Kindlustushüvitise määramisel arvestatakse hüvitatavast sum- mast maha sissenõutavaks muutunud tasumata kindlustus- maksed, hüvitisvähendused ja seaduse alusel kindlustusvõtjale tagastatavad maksud (nt käibemaks), kui poliisil pole märgitud teisiti. 11.7. Sõiduki täishävingu korral vähendab PZU väljamakstavat kind- lustushüvitist jooksva kindlustusperioodi lõpuni tasumata kind- lustusmaksete võrra sõltumata sellest, kas kindlustusmakse tasumise tähtpäev on saabunud ja kellele kindlustushüvitis välja makstakse. 11.8. Kui PZU ja sõiduki omanik ei ole teisiti kokku leppinud, läheb kindlustatud eseme omand kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahju hüvitamisel üle PZU-le selle eseme PZU-le üleandmise hetkel.

12. Kindlustushüvitise tagastamine

12.1. Kindlustusvõtja on kohustatud kindlustushüvitise PZU-le tagas- tama kümne päeva jooksul juhul, kui pärast kahju hüvitamist on ilmnenud hüvitamist välistavad asjaolud või kui kahju on hüvitanud kolmas isik.

Kaskokindlustuse tingimused A300/2023 Kehtivad alates 28.04.2023

Käesolevad kindlustustingimused (edaspidi ka: tingimused) on osa AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (edaspidi: kindlustusandja või PZU) ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kaskokindlustuse lepingust. Kindlustustingimusi kohaldatakse koos PZU kindlustuslepingute üld- tingimustega. Kindlustustingimustes reguleerimata küsimustes juhin- duvad kindlustuslepingu pooled võlaõigusseadusest ja muudest õigus- aktidest.

1. Kindlustatud ese

1.1. Kindlustatud ese on poliisil märgitud sõiduk esmamüügi komp- lektsuses ja sõidukile esmamüügi järel paigaldatud lisavarustus poliisil märgitud hüvitispiiri ulatuses. Esmamüük on sõiduki esmakordne müümine lõpptarbijale. Kindlustatud esemeks on ka üks komplekt mitte kasutuses olevaid velgi ja rehve kuni 5000 euro ulatuses tingimusel, et neid hoiustatakse lukustatud hoones või ruumis. 1.2. Sõiduk on käesolevate tingimuste mõistes sõiduauto (kategoo- ria M1 või M1G) või väikeveok (kategooria N1 või N1G). 1.3. Sõiduki kasutusviis märgitakse poliisile ning selleks võib olla tavakasutus või muu kasutusviis. Tavakasutuseks ei loeta järg- misi kasutusviise: lühirent (rent kuni 6 kuud), taksoteenus, sõidujagamisteenus, transportteenus, alarmsõiduk, turvafirma sõiduk, autokooli õppe- või eksamisõiduk. 1.4. Lisavarustuse kindlustussumma ulatuses on liiklusõnnetuse ja õnnetusjuhtumi riski vastu kindlustatud sõiduki külge kinnitatud jalgrattad. 1.5. Lisavarustuseks loetakse sõidukile püsivalt paigaldatud ja toot- jatehase komplektsusesse mittekuuluvad meelelahutus-, multi- meedia-, navigatsiooni-, side- ja olmeseadmed, lisa-laternad, keredetailid (spoiler, iluvõre jmt), valuveljed, lisakaitserauad, astmerauad, vints, kleebised, taksoseadmed ning sõidukisse paigaldatud turvaiste või -häll, sõiduki külge kinnitatud katuse- boks, katuseraam ja jalgrattahoidja. Lisavarustuse kindlustus- summa ulatuses on kindlustatud kuni garantii kehtivuseni sõidukile kantud püsivaha, keraamiline vaha ja kaitsekiled. 1.6. Lisavarustuseks loetakse sõiduki ümberehitus ja eriseadmed. Näiteks autoelamu ümberehitus ja seadmed, külmutussead- med, meditsiini-, päästeameti-, alarm- või operatiivsõiduki ümberehitus ja seadmed. 1.7. Kindlustatud ese ei ole sõidukile pärast selle esmamüüki paigal- datud: 1.7.1. võistlusteks, võidusõiduks või treeninguteks ettenähtud sead- med ja detailid; 1.7.2. seadmed ja detailid, mis on paigaldatud õigusaktide nõudeid rikkudes.

2. Kindlustusjuhtum

2.1. Kindlustusjuhtum on kindlustusvõtja ja temaga tingimuste punkti 8.1 kohaselt võrdsustatud isikute suhtes tingimustes nimetatud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille käigus saab kindlustatud ese kahjustada, hävib või läheb kaotsi ja mil- le puhul tekib kindlustusandjal lepingu täitmise kohustus. Kindlustusjuhtumiga on tegemist, kui eelkirjeldatud sündmus leiab aset kindlustuskaitse kehtivuse ajal. Eri ajahetkedel või erinevatest sündmustest tekkinud sõiduki kahjustused loetakse erinevateks kindlustusjuhtumiteks. 2.2. Kasko 8 kindlustusjuhtumid ja hüvitatavad teenused: 1) liiklusõnnetus vastavalt punktile 2.6.; 2) kokkupõrge looma või linnuga; 3) PZU Autoabi. 2.3. Kasko kindlustusjuhtumid ja hüvitatavad teenused: 1) koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum (sh liiklusõnnetus, õn- netusjuhtum, vandalism, vargus); 2) PZU Autoabi; 3) uusväärtuskindlustus;

4) liisingväärtuse kindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe kor- ral); 5) liisingumakse kindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral); 6) asendusauto (poliisil märgitud erikokkuleppe korral); 7) reisijate õnnetusjuhtumikindlustus (poliisil märgitud erikokku- leppe korral); 8) haagisekindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral); 9) pagasikindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral). 2.4. Kasko Plussi kindlustusjuhtumid ja nendega seonduvad hüvi- tatavad teenused: 1) koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum (sh liiklusõnnetus, õn- netusjuhtum, vandalism, vargus); 2) PZU Autoabi; 3) uusväärtuskindlustus; 4) liisingväärtuse kindlustus; 5) liisingumakse kindlustus; 6) asendusauto; 7) tehniline rike; 8) rendiauto kindlustus; 9) reisikatkestuse kindlustus; 10) reisijate õnnetusjuhtumikindlustus; 11) haagisekindlustus; 12) pagasikindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral). 2.5. Koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum on sõiduki ootamatu ja ettenägematu kahjustumine või hävimine tingimuste punk- tides 2.6.-2.9. nimetatud sündmuse või muu sõidukivälise kon- taktse sündmuse tagajärjel, v.a tingimuste punktis 2.21 välis- tatud juhtumid (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ja mille puhul kindlustusandjal puudub kahju hüvitamise kohustus). Näiteks hüvitatakse teelt väljasõitmise tagajärjel tekkinud kah- ju. Ei hüvitata mittekontaktne kahju, mis on tekkinud tehnilise rikke tõttu sõiduki tarkvara, elektriseadmete, näidikute, tulede või muude komponentide kahjustumisest või hävimisest. 2.6. Liiklusõnnetus on teel või muul sõidukite tavapäraseks liik- luseks kasutataval alal toimunud liiklusõnnetus, milles üheaeg- selt on täidetud kõik alljärgnevalt loetletud eeldused: 2.6.1. sõiduk põrkab kokku teel või muul sõidukite tavapäraseks liik- luseks kasutataval alal teise sõiduki, jalakäijaga, jalgratturi või kergliikuriga; 2.6.2. sõiduk hävib või kahjustub; 2.6.3. sõiduki liikluskindlustusandjal on liikluskindlustuse seaduse alu- sel tekkinud kindlustushüvitise maksmise kohustus teise liiklus- õnnetuses osalenud sõiduki omaniku või jalakäija ees. 2.7. Õnnetusjuhtum on kindlustatud eseme kahjustumine või hävimine loodusõnnetuse, tule (sh suitsu, tahma ja/või kustu- tustööde) või plahvatuse (sh lõhkekeha plahvatuse) tagajärjel. 2.8. Vandalism on kindlustatud eseme tahtlik kahjustamine kol- manda isiku poolt. 2.9. Vargus on kindlustatud eseme või selle osade kaotsiminek või kahjustumine varguse, röövimise või nende katse tagajärjel. 2.10. Uusväärtuskindlustuse alusel hüvitatakse sõiduki ostuhind (hind, millega sõiduk soetati), kui samal ajal on täidetud kõik järgmised tingimused: 2.10.1.sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses; 2.10.2.sõiduk esmaregistreeriti Eestis ja registreerimisest ei ole kind- lustusjuhtumi hetkeks möödunud rohkem kui üks aasta. 2.11. Liisingväärtuse kindlustus: kui sõiduki hävimise korral ei hüvi- tata kahju uusväärtuskindlustuse alusel, on kahju suurus liisin- gulepingu jääkväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumit, kui samal ajal on täidetud kõik järgmised tingimused: 2.11.1.sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses; 2.11.2.sõiduki esmasest registreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi het- keks möödunud üle seitsme aasta; 2.11.3.sõiduki liisingu jääkväärtus ei ole üle 50 000 euro;

2.11.4. sõiduki turuhind vahetult enne kindlustusjuhtumit on väiksem kui liisingulepingu jääkväärtus vahetult enne kindlustusjuhtu- mit. Liisingulepingu jääkväärtuse all mõistetakse ainult sõiduki sel- list liisingulepingu graafiku järgset väärtust vahetult enne kindlustusjuhtumit, mis ei sisalda mingeid muid võimalikke liisinguvõtja rahalisi kohustusi (nt liisingumaksete võlgnevus, intress, leppetrahv, lepinguga seotud kulud ja tasud) liisingu- andja ees. 2.12. Liisingumakse kindlustuse alusel hüvitatakse kuni kuue kuu liisingumaksed, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot. Liisingumakse kindlustus kehtib, kui on täidetud kõik järgmi- sed tingimused: 2.12.1. sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses; 2.12.2. liisinguvõtjast sõiduki juht on kindlustusjuhtumi tagajärjel ambulatoorsel või statsionaarsel ravil ning tema töövõimetus kestab rohkem kui kaks nädalat. Kindlustushüvitist makstakse vaid töövõimetusperioodil viibimise aja eest; 2.12.3. kindlustusjuhtum (sh liiklusõnnetus) on vormistatud seaduses ettenähtud korras ja sündmuskohale kutsutud kiirabi on tek- kinud tervisekahjustused fikseerinud; 2.12.4. sõiduki omanikuks ja liisinguandjaks on Eestis tegutsev ja Eesti Finantsinspektsiooni nimekirja kantud krediidiasutus, selle filiaal või nende tütarettevõttena tegutsev liisinguandja. 2.12.5. Hüvitamisele ei kuulu liisingumakses sisalduvad muud kulud (nt kütusekaart, kindlustus) või muud nõuded liisinguvõtja vastu (nt lepingutasud, viivised, leppetrahvid). 2.12.6. Kindlustatud eseme täieliku hävimise korral on liisingumakse- te hüvitamise kohustus kuni hüvitamisotsuse tegemiseni. 2.13. Asendusauto teenust on kindlustusvõtjal õigus kasutada PZU poolt hüvitamisele kuuluva kindlustusjuhtumi korral järg- nevatel tingimusel: 2.13.1. sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses. 2.13.2. Asendusauto kasutamise võimalus on ainult siis ja seni, kui kindlustatud sõiduki kasutamine teeliikluses ei ole kindlustus- juhtumi või liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitatava juh- tumi järel lubatud või objektiivselt võimalik. Kasko Plussi kor- ral võimaldatakse asendusauto ka juhul, kui punktis 2.15 kir- jeldatud tehnilisest rikkest tekkinud kahju hüvitatakse tootja- tehase garantii või täiendava garantii alusel. 2.13.3. Ühe kindlustusperioodi jooksul saab asendusautot kasutada kuni 30 päeva ulatuses. 2.13.4. Sõiduki varguse või täieliku hävimise korral saab asendus- autot kasutada seni, kuni kindlustusandja on teinud hüvita- misotsuse, kuid mitte enam kui 30 päeva. 2.13.5. Asendusautot ei võimaldata, kui sõiduki taastamise aeg on lü- hem kui 24 tundi või kui kahju suurus on väiksem kui poliisil märgitud omavastutus. 2.13.6. Asendusautot ei võimaldata PZU Autoabi teenuse ja/või rendi- auto kasutamisel, v.a. kui sõiduk on kahjustunud või hävinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. 2.13.7. Eestis annab asendusauto mõistliku aja jooksul üle PZU part- ner PZU määratud kohas ja ajal. 2.13.8. Eestis on kindlustusvõtja kohustatud sõlmima asendusauto kasutamise lepingu PZU määratud asendusauto väljastajaga. 2.13.9. Asendusauto ei pea olema kindlustatud esemega sama- väärne. 2.13.10. PZU või tema määratud asendusauto väljastaja nõudmisel tuleb asendusauto 24 tunni jooksul tagastada. 2.13.11. Kindlustusjuhtumi korral välisriigis rendib asendusauto kind- lustusvõtja. Maksimaalne hüvitis asendusauto ühe rendipäeva eest välisriigis on 50 eurot koos käibemaksuga. 2.14. Rendiauto kindlustuse puhul hüvitatakse eraisikust kind- lustusvõtjale autorendiettevõtte esitatavad nõuded, mis on tekkinud kindlustusvõtja renditud sõidukile tingimustes määratletud liiklusõnnetuse, õnnetusjuhtumi, vandalismi või varguse tagajärjel. 2.14.1. Rendiauto kindlustus kehtib tingimusel, et samal ajal rendi- auto rendiperioodiga ei osaleta poliisil märgitud kindlustatud esemeks oleva sõidukiga teeliikluses. 2.14.2. Rendiauto on Eesti õigusaktide mõistes kategooria M1 või M1G sõiduk, mille rendiperiood ei ole pikem kui 30 päeva. 2.14.3. Rendiauto kindlustus kehtib kogu maailmas, v.a Eestis, Armeenias, Aserbaidžaanis, Gruusias, Kasahstanis, Moldovas, Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal renditud sõiduki korral või nendes riikides mujalt renditud rendiautoga toimunud kahju- juhtumite korral.

2.14.4. Hüvitispiir ühe kindlustusperioodi kohta on 5000 eurot. 2.14.5. Rendiauto kindlustamisel rakendatakse käesolevates tingimus- tes ja poliisil märgitud kokkuleppeid. 2.14.6. Rendiautot ei tohi kasutada majandustegevuseks ega õppe- sõiduks. 2.14.7. Rendiauto kindlustusjuhtumi hüvitamise üheks eelduseks on, et rendifirma on esitanud kindlustusvõtja vastu kahju hüvita- mise nõude. 2.14.8. Rendilepingust või seadusest tulenevaid leppetrahve ja viivi- seid ei hüvitata. Samuti ei hüvitata rendiauto kasutamisel saa- dud (liiklus)trahve ja/või neist tulenevaid viiviseid. 2.14.9. Rendiauto kindlustusjuhtumist tuleb teatada PZU-le esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul alates kindlustusjuhtumi toimumisest, vastasel korral on PZU-l õigus kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda. 2.15. Tehnilise rikke kindlustusjuhtum on sõiduki mootori, mootori jahutussüsteemi, mootori juhtelektroonika; jõuülekande, jõu- ülekande jahutussüsteemi, jõuülekande juhtelektroonika või piduri- ja roolisüsteemi ootamatu ja ettenägematu rike eel- dusel, et puuduvad tingimuste punktides 2.21.18, 2.21.19 ja 2.21.20 sätestatud välistused. Sõiduki tehnilise rikke kõrval- damise kulud hüvitatakse ainult siis, kui samal ajal on täidetud kõik järgmised tingimused: 2.15.1. sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses; 2.15.2. sõiduki esmasest registreerimisest on kindlustusjuhtumi het- keks möödunud vähem kui kaheksa aastat; 2.15.3. väljaspool Eesti Vabariiki esmaregistreeritud sõiduki tehnilist korrasolekut ja tõrgeteta töötamist on kinnitanud selle auto- margi esindaja Eestis või PZU heakskiidetud ettevõte. Kinnitus peab olema vormistatud kirjalikult enne kahjujuhtumit, kuid mitte varem kui 30 päeva enne kindlustuslepingu jõustumist; 2.15.4. auto tegelik läbisõit kindlustusjuhtumi hetkel on väiksem kui 160 000 km; 2.15.5. sõidukile on õigel ajal ja pädeva isiku poolt tehtud kõik tootja poolt ettenähtud hooldustööd. Kõikide siin loetletud tingimuste täitmise korral hüvitatakse ka tehnilise rikke põhjuse ja ulatuse tuvastamiseks vajalikud kulu- tused seoses sõiduki demonteerimise, diagnostika ja eksperdi- arvamuse küsimisega, samuti hüvitatakse sõiduki kokkumon- teerimise kulud. Juhul, kui ei ole tegu tehnilise rikke kind- lustusjuhtumiga, siis sõiduki kokkumonteerimise kulusid ei hüvitata. 2.16. PZU Autoabi rakendub juhul, kui sõidukiga edasisõitu takis- tab ootamatu ja ettenägematu juhtum, näiteks liiklusõnnetus või tehniline rike, teelt väljasõit, olukord, kus sõiduk on jäänud kinni lumme või liiva, kütus on otsa saanud, rehv on purune- nud, signalisatsioon tõrgub või sõiduk ei käivitu. Kui sõidukiga ei ole võimalik liigelda, siis transporditakse sõiduk lähimasse PZU Autoabi teenus kehtib ainult juhul, kui see on tellitud PZU kontakttelefonilt. PZU Autoabi teenuse vahendusel toimetatak- se sõidukis olnud isikud Eesti piires sündmuskohast sihtkohta. 2.17. Reisikatkestuse kindlustus rakendub sõiduki tehnilise rik- ke, kahjustumise, varguse või võtmete kaotuse korral, kui reisi ei ole võimalik jätkata. Hüvitatakse sõiduki juhi ja kaassõitjate mõistlikud kulud, mis on tehtud: 1) ööbimiseks, kui isikud asuvad oma kodust või ööbimispaigast kaugemal kui 100 km ja tagasipöördumine koju ei ole koheselt võimalik; 2) koju tagasipöördumiseks või reisi jätkamiseks muu transpordi- vahendiga. 2.17.1. Reisikatkestuse kulude kindlustussumma on märgitud poliisil. 2.18. Reisijate õnnetusjuhtumi kindlustuse hüvitist makstakse juhul, kui sõidukis viibinud juht või kaassõitja jääb otseselt kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kehavigastuse tõttu püsivalt töövõimetuks või sureb. Hüvitamine toimub, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 2.18.1. püsiv töövõimetus on kestnud vähemalt ühe aasta; 2.18.2. õigusaktides sätestatud korras tuvastatud ja määratud töö- võime kaotus on 50% või rohkem; 2.18.3. PZU-le on esitatud pädeva ametiasutuse otsus püsiva töövõi- metuse ja selle ulatuse kohta; 2.18.4. surmajuhtumi korral on PZU-le esitatud arstitõend surma põh- juse kohta ja pärimistunnistus kindlustushüvitise saamiseks õigustatud pärijate tuvastamiseks; 2.18.5. liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kannatanu turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. 2.18.6. Reisijate õnnetusjuhtumikindlustuse kaitse kehtib ka juhul, kui liiklusõnnetuse põhjustajaks ei ole kindlustatud

sõidukit juhtinud isik ja sõidukile tekkinud kahju hüvitab vas- tutava isiku kindlustusandja. 2.18.7. Reisijate õnnetusjuhtumikindlustuse kindlustussumma ühe isi- ku kohta märgitakse poliisile. 2.18.8. Kindlustatud isikute arv ei saa olla suurem kui vastava sõiduki kategooria maksimaalne lubatud istekohtade arv. 2.19. Haagisekindlustuse korral hüvitatakse tingimustes määrat- letud koguriskikindlustuse kindlustusjuhtumi tagajärjel haagi- sele tekitatud kahju järgmistel tingimustel: 2.19.1. haagis oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel haagitud sõiduki külge; 2.19.2. haagise tehnoseisund ja varustus vastavad õigusaktidega kehtestatud nõuetele; 2.19.3. haakes olnud haagis vastab vedava sõiduki tootjatehase keh- testatud nõuetele ja piirangutele. 2.19.4. Haagises oleva pagasi kahju hüvitatakse ainult juhul, kui kindlustuslepingu sõlmimisel on valitud pagasikindlustuse lisa- kaitse, hüvitamine toimub vastavalt tingimuste punktidele 2.20.-2.20.3. 2.19.5. Haagise kahju hüvitatakse haagise registreerimistunnistusel märgitud omanikule. 2.20. Pagasikindlustus kehtib, kui kindlustusvõtja on valinud kindlustuslepingu sõlmimisel vastava lisakaitse. Hüvitatakse tingimustes määratletud koguriskikindlustuse kindlustusjuh- tumi tagajärjel sõiduki pagasiruumis olnud sõiduki valdaja ja kaasreisijate isiklike esemete (pagasi) kahjustumise, hävimise või kaotsiminekuga tekkinud kahju järgmistel tingimustel: 2.20.1. pagasiks ei loeta raha, väärtpabereid, väärisesemeid, ehteid, dokumente (sh fotod, plaanid, joonised), elektroonilisi andmekandjaid, fotoseadmeid, audio- ja videoseadmeid, ar- vutit, mobiiltelefone ja -seadmeid ning tööriistu; 2.20.2. pagasi varguse või röövimise korral hüvitatakse kahju ainult juhul, kui pagas oli paigutatud varjatult sõiduki lukustatud pagasiruumi või lukustatud katuseboksi; 2.20.3. haagisekindlustuse olemasolul hüvitatakse haagises olnud pagas, v.a pagasi varguse või röövimise tõttu tekkinud kahju. 2.21. Tingimuste kohaselt ei loeta kindlustusjuhtumist põh- justatud kahjuks ega kuulu hüvitamisele: 2.21.1. kahju, mis on toimunud väljaspool poliisil märgitud kind- lustusterritooriumi; 2.21.2. kahju, mis on põhjustatud sõiduki varguse või sõiduki oma- volilise kasutamise tagajärjel, kui sõiduki võti oli sõidukis või sõidukisse sisenemine ja/või selle käivitamine polnud takista- tud. Võtmeks loetakse kõiki kindlustatud sõiduki avamiseks, sõidu- ki või selle turva- ja/või alarmseadmete kasutamiseks ette nähtud mehaanilisi või elektroonilisi võtmeid, kaarte, juhtpulte jms seadmeid, mis kuulusid sõiduki komplektsusesse kind- lustuslepingu sõlmimise momendil; 2.21.3. sõiduki või selle kindlustatud osade või pagasi vargusega tekitatud kahju, kui sõiduk ei olnud lukustatud või sellel puudusid PZU nõutud vargusevastased seadmed või kui need ei olnud enne vargust sisse lülitatud või töökorras, samuti kui pagas ei olnud lukustatud pagasiruumis või katuseboksis; 2.21.4. kulutused kindlustusjuhtumist sõltumatule hooldusele, remon- dile, pesemisele ja puhastamisele; 2.21.5. kahju juhul, kui sõiduki tehnoseisund ei vasta kindlustuslepin- gu ja/või õigusaktide nõuetele; 2.21.6. kahju, kui PZU-le ei ole sõiduki võõrandamisest nõuetekoha- selt teatatud ja kahjujuhtum toimub hiljem kui 30 päeva ala- tes ajast, mil PZU oleks pidanud sellekohase teate saama; 2.21.7. kahju, mille on põhjustanud sõiduki seadmete käitamisel neile mõjunud ülekoormus; 2.21.8. kulutused seoses sõiduki osade tavalisest kiirema kohale- toimetamisega jm tavalisest kiirema tööga; 2.21.9. kahju, mis on tekkinud sõiduki ebastandardsest ümberehita- misest (sh võimsuse suurendamisest või chip tuning’ust); 2.21.10. kahju, mis on tekkinud sõiduki sõiduki tavapäranse kulumise tagajärjel, seal-hulgas värvkatte, sõiduki osade ja klaaside pindmised kriimustused ning väikesed täkked; 2.21.11. kahju, mis on tekkinud korrodeerumise, hallituse vm pikaaja- lise protsessi tagajärjel; 2.21.12. kahju, mis on tekkinud külmumise tõttu; 2.21.13. kahju, mille põhjustas vee tungimine sõidukisse, sõiduki mootorisse või sõiduki seadmetesse seetõttu, et sõidukiga sõideti sügavas vees; 2.21.14. kahju, mis on tekkinud sõiduki puuduliku või ebaõige hooldu- se, ebaõige remondi ja/või käsitsemise tõttu;

2.21.15. kahju, mis on tekkinud sõidukile ebakvaliteetse või vale kütuse kasutamise tõttu; 2.21.16. kahju, mis on tekkinud õli, jahutus-, piduri- ja/või siduri- vedeliku ebapiisava koguse või halva kvaliteedi tõttu; 2.21.17. kahju, mis on tekkinud seoses rikke, vea, kahjustuse või muu sellisega, mis parandatakse garantii korras; 2.21.18. kahju, mis on seotud tehnilise rikkega sõiduki mootori toite- süsteemis (sh turbos, mahtkompressoris, vahejahutis, kõrg- survepumbas ja akumulaatoris), väljalaske- ja heitgaaside puhastamise ja tagastuse süsteemis (sh katalüsaatoris), kliimaseadmes (sh konditsioneeris), näidikus, vedrustuses, veermikus, ratta laagris, pidurikettas, -klotsis või -sadulas; 2.21.19. kahju, mis tuleneb tehnilisest rikkest juhul, kui rike on seotud sõiduki või selle osa modifitseerimisega (sh tuunimisega); 2.21.20. kahju, mis tuleneb tehnilisest rikkest juhul, kui sõiduk on tun- nistatud mõne kindlustusseltsi või ametiasutuse poolt varem täielikult hävinenuks. See säte kohaldub ka juhul, kui sellise otsuse on teinud välisriigis asuv kindlustusselts või ametiasu- tus; 2.21.21. kahju seoses rehvide vigastusega (v.a vandalismi tagajärjel tekkinud kahju) juhul, kui sellega ei kaasnenud sõidukile muid hüvitatavaid vigastusi; 2.21.22. kahju, mille põhjuseks oli sõiduki väljumine kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isiku valdusest kelmuse, omastami- se, omavolilise kasutamise või väljapressimise tõttu, samuti eelnimetatud sündmuste kestuse ajal sõidukile tekitatud kah- justused; 2.21.23. kahju, mille põhjustas kindlustusvõtja poolt või tema tead- misel sõidukilt eemaldatud või maha monteeritud osade var- gus või röövimine; 2.21.24. sõiduki vargusega põhjustatud kahju, kui PZU-le ei esitatud hüvitistaotlusega koos kõiki sõiduki võtmeid; 2.21.25. kulutused kütusele, mis on voolanud sõidukist välja kindlus- tusjuhtumi tagajärjel või põhjustatud kütuse vargusest; 2.21.26. kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustada saanud automaalin- gud; 2.21.27. kahju, mis on tekkinud sõidukiga võistlustel või treeningul osalemise tagajärjel; 2.21.28. kahju, mis on tekkinud sõiduki kasutamise tõttu liiklemiseks mitte ettenähtud piirkonnas (maastikul, kaldaalal, vees, soisel lal jms) või väljaspool liiklemiseks ametlikult avatud jääteed; 2.21.29. kahju, mis on tekkinud veose või koorma peale- või maha- laadimisel; 2.21.30. kahju, mis on tekkinud sõidukis olnud esemest, veosest või koormast, kui see ei ole sõidukivälise ootamatu sündmuse tagajärg; 2.21.31. kahju, mis on tekkinud ohtlikust koormast või veosest. Ohtlikuks koormaks ja veoseks on ained ja esemed, mis plah- vatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada transportimisel kahju inimes- te tervisele, varale või keskkonnale; 2.21.32. haagisele enne selle sõiduki külge haakimist ja pärast lahti- haakimist tekitatud kahju; 2.21.33. kahju, mis on tekkinud haagise, sh haagises olnud pagasi varguse, või omavolilise kasutamise või röövimise tagajärjel; 2.21.34. kahju, mis sai sõiduki omanikule teatavaks alles sõiduki val- duse tagastamisel omanikule ja mille tekkimist tingimustes sätestatud kindlustusjuhtumi tagajärjel ei suuda kindlustus- võtja tõendada; 2.21.35. kahju, mis on tekkinud lemmikloomade sõidukis viibimise tagajärjel; 2.21.36. kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku liikluskindlustuse või välisriigi sõiduki kohustusliku vastutuskindlustuse alusel. Kui kindlustusvõtja ei saa kohustusliku liikluskindlustuse, välisriigi sõiduki kohustusliku vastutuskindlustuse või muu kahju põhjustaja vastutuskindlustuse alusel hüvitist täies osas või osaliselt ning ei ole hüvitist saanud ühe kuu jooksul hüvitamise eest vastutava kindlustusseltsi kindlustusjuhtu- mist teavitamisest, siis PZU ei rakenda antud punktis toodud välistust; 2.21.37. sõiduki väärtuse vähenemine.

3. PZU vabanemine kindlustuslepingu täitmise kohustusest

PZU vabaneb lisaks kindlustuslepingute üldtingimustes sätes- tatud alustele osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui:

3.1. sõidukit juhtinud isik oli liiklusõnnetuse toimumise ajal hai-

gusseisundis, alkoholijoobes, uimastite või psühhotroopse aine mõju all; 3.2. sõidukit juhtinud isik keeldus vahetult pärast kahju tekkimist joobe tuvastamisest või tarvitas tingimuste punktis 3.1 nimeta- tud aineid pärast kahju tekkimist; 3.3. liiklusõnnetuse ajal sõidukit juhtinud isikul puudus vastava kate- gooria sõiduki juhtimise õigus; 3.4. kindlustusvõtja aitas sõidukiga kaasa kuriteo toimepanemisele või selle katsele.

4. Kindlustusterritoorium

4.1. PZU-l on hüvitamise kohustus ainult poliisil märgitud riikides toimunud kindlustusjuhtumi korral.

5. Kindlustussumma ja hüvitispiir

5.1. Kindlustussumma on sõiduki turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumit. Kindlustussumma määramisel ei arvestata pärast sõiduki esmamüüki sõidukile paigaldatud lisavarustuse maksumust. 5.2. Pärast sõiduki esmamüüki paigaldatud lisavarustuse, pagasi- kindlustuse ja haagisekindlustuse hüvitispiir on märgitud poliisil. 5.3. Kindlustussumma ei vähene väljamakstud kindlustushüvitis(t)e võrra.

6. Omavastutus

6.1. Omavastutus on iga kindlustusjuhtumi korral kindlustuslepingus kindlaksmääratud osa kahjust, mida PZU ei hüvita. Kui sõiduki kahjustused on tekkinud eri ajahetkedel ning teineteisest sõltu- matult, on PZU-l õigus rakendada iga kindlustusjuhtumi korral omavastutust. 6.2. Aknaklaasi vahetamisel rakenduva omavastutuse suurus märgitakse poliisile. Aknaklaasi parandamise kulud hüvitatakse omavastutust rakendamata. Aknaklaasiks ei loeta katuseluuki ega sõiduki muid klaasist, plastist või muust läbipaistvast materjalist osi, sh klaaskatust ja sõiduki kastikatte klaase. Aknaklaas parandatakse, kui klaasi kahjustuse läbimõõt on väiksem kui 2 cm, see ei asu juhi poolel ja parandamisel ei rikuta klaasi soojendust. Aknaklaas vaheta- takse ainult juhul, kui kahjustuse läbimõõt on suurem kui 2 cm või see asub juhi poolel. Kui kindlustusvõtja soovib parandami- sele kuuluvat klaasi vahetada, siis rakendub poliisil märgitud omavastutus või aknaklaaside vahetuse omavastutus, olenevalt sellest, kumb on suurem. 6.3. Loomale või linnule otsasõidu tõttu tekkinud kahju hüvitatakse ilma omavastutust rakendamata. Loomale või linnule otsasõidu vältimisega seotud kahju hüvitamisel rakendatakse omavastu- tust. 6.4. Loomale või linnule otsasõidu vältimisest tingitud kahju hüvi- tatakse omavastutuseta juhul, kui kahjujuhtumist on olemas videosalvestis ja sellelt on tuvastatav looma või linnuga kokku- põrke vältimine. 6.5. Kui sõiduki kasutusviisiks on märgitud tavakasutus ning kahju korral selgub, et sõiduki kasutusviis ei vasta tavakasutusele (punkt 1.3), siis rakendatakse hüvitamisel viiekordset oma- vastutust. 7. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemine

7.1. Tingimuste kohaselt on kindlustusriski suurendavad olulised asjaolud eelkõige sõiduki võõrandamine, sõiduki liiklusregistrist kustutamine, sõiduki kasutusviisi (tavakasutuse) muutumine, sõiduki lukustussüsteemide rike, vargusevastaste seadmete rike, võtmete kaotsiminek, sõiduki registreerimisdokumentide või nende osade kaotsiminek, poliisil märgitud sõiduki põhi- kasutaja muutumine jmt. 7.2. Kindlustusvõtja peab kindlustusriski võimalikkuse suurenemi- sest viivitamata kindlustusandjale teatama. 7.3. Kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustus- andja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist kindlustusvõtjaga võrdsustatud isi- kute poolt. 7.4. Kindlustusperioodi jooksul on PZU-l õigus kindlustatud ese üle vaadata. 7.5. Suurenenud kindlustusriski korral võib kindlustusandja nõuda kindlustusvõtjalt lisaturvameetmete rakendamist ja/või suuren- dada kindlustusmakset. Eeltoodu ei välista PZU õigust kindlus-

tusleping üles öelda.

8. Kindlustusvõtja kohustused

8.1. Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuks loetakse soodustatud isik, sõiduki seaduslik valdaja ja isik, kellele sõiduki seaduslik valdaja on sõiduki juhtimise vabatahtlikult üle andnud, samuti eeltoodud isikute ja kindlustusvõtja perekonnaliikmed. Kindlustusvõtja vastutab nende isikute käitumise eest kindlus- tuslepingust tulenevate kohustuste täitmisel samamoodi nagu enda käitumise eest. 8.2. Kindlustusvõtja on kohustatud 8.2.1. selgitama kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi isikule, kelle valdusse või kasutusse ta sõiduki annab; 8.2.2. võimaldama PZU esindajal tutvuda sõiduki seisundi ja doku- mentidega; 8.2.3. sõiduki juurest lahkumisel: 1) sulgema selle uksed, aknad, luugid ja katuseboksi ning paigal- dama lahtise sõiduki puhul selle katuse; 2) lukustama sõiduki ja rakendama vargusevastased seadmed, mis on kirjeldatud poliisil; 3) mitte jätma sõidukisse audiosüsteemi eemaldatavat esipaneeli, sõiduki võtmeid, registreerimisdokumente, isiklikke esemeid, sh pagasit muul viisil kui varjatult lukustatud pagasiruumi; 8.2.4. hoidma sõiduki võtmeid ja registreerimisdokumente nii, et kol- mandal isikul ei ole võimalik neid takistust lõhkumata või vägi- valda kasutamata või sellega ähvardamata ära võtta. Sõiduki võtmeid ei tohi hoida sõidukis; 8.2.5. sõiduki võtmete varguse, röövimise või kaotamise korral viivi- tamata vahetama kõik lukud ning ümber kodeerima või asen- dama sõiduki elektroonilised vargusevastased seadmed. Kuni lukkude vahetamise, ümberkodeerimise või vargusesvastaste seadmete asendamiseni peab varguse kindlustuskaitse kehtimi- seks kindlustusvõtja jätma sõiduki järelevalveta ainult lukusta- tud garaaži või suletud ja valvatavale territooriumile; 8.2.6. teavitama PZU-d mootori võimsuse muutmisest (sh chip tuning’ust); 8.2.7. täitma PZU antud lisajuhiseid kindlustusriski vähendamiseks; 8.2.8. mitte ületama sõites õigusaktide ja liikluskorraldusvahenditega suurimat lubatud kiirust. 8.3. Kindlustusjuhtumi korral on kindlustusvõtja kohustatud: 8.3.1. vormistama liiklusõnnetuse ja teatama sellest kehtivate õigus- aktide kohaselt; 8.3.2. teatama vargusest, ärandamisest, röövimisest, vandalismist või muust õigusvastasest juhtumist viivitamata politseile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 8.3.3. teatama tulekahjust viivitamata päästeametile kirjalikku taas- esitamist võimaldavas vormis; 8.3.4. kutsuma sündmuskohalt lahkumata kohale politsei juhul, kui sõidukit on kahjustanud sellele kukkunud või laiali paiskunud esemed või ained; 8.3.5. teatama loomale otsasõidust viivitamata politseile; 8.3.6. teatama kindlustusjuhtumist PZU-le esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul pärast kindlustusjuhtu- mist teadasaamist. Kui kindlustusjuhtumi täpset aega pole võimalik määrata, loetakse selleks aeg, mil kindlustusvõtja oleks pidanud kindlustusjuhtumist teada saama. 8.4. Pärast kindlustusjuhtumit võib sõidukit kasutada ainult juhul, kui sõiduki juht on sõidukit kontrollinud ja veendunud, et sõiduk on tehnonõuetele vastavas seisundis. Eelkõige peab juht kont- rollima, ega sõiduki õli, kütus või jahutusvedelik ei leki, kas roolisüsteem ja pidurid on töökorras ning kas rehvid on kahjus- tamata. 8.5. Kindlustusvõtja peab esitama kahjustatud sõiduki või selle jää- nused PZU-le ülevaatamiseks kindlustusjuhtumijärgses seisun- dis. Kindlustusvõtja ei tohi ilma PZU eelneva kirjalikku taas- esitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta teha mingeid muudatusi, sh asuda sõidukit taastama või utiliseerima. 8.6. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama PZU-le kindlustusvõtja valduses oleva teabe ning dokumendid kahju tekkimise põhjus- te ja kahju suuruse kohta. 8.7. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, on kindlustusvõtja kohustatud andma PZU-le sõiduki jäänused üle kindlustusjuhtumijärgses seisukorras ja Eesti Vabariigi territooriumil. Jäänuki Eestisse toomise põhjendatud kulud tuleb eelnevalt kooskõlastada PZU-ga, vastavad põhjendatud kulud hüvitatakse punktis 11.1.1. toodud ulatuses. 8.8. Sõiduki varguse, ärandamise või röövimise korral on kindlus- tusvõtja kohustatud esitama PZU-le viivitamata sõiduki kõik

võtmed ja registreerimisdokumendid (röövimise korral kõik tema valduses olevad võtmed ja dokumendid). 8.9. Kindlustusvõtja on kohustatud tagama, et sõidukit kindlustus- juhtumi hetkel juhtinud isik esitab PZU-le oma juhiloa origi- naali. 8.10. Kindlustusjuhtumi tõendamise kohustus lasub kindlustusvõtjal. 8.11. Kindlustusvõtja peab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vor- mis PZU-d viivitamata teavitama kahju hüvitamisest kolmanda isiku poolt või PZU vastu esitatud kahjunõudest loobumisest. 8.12. Kui PZU on hüvitanud õigustatud isiku valdusest õigusvastaselt välja läinud, sh varastatud või röövitud sõiduki või selle osa, on kindlustusvõtjal kohustus sõiduki või selle osa leidmisest või selle asukoha teadasaamisest teatada PZU-le viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sõiduki või selle osa valdusse tagasisaamisel tuleb kümne tööpäeva jooksul kas anda PZU-le üle tagasi saadud sõiduk või sõiduki osa või tagastada PZU-le kindlustushüvitis, mille kindlustusandja sõi- duki eest tasus.

9. PZU kohustused ja õigused

9.1. PZU on kohustatud tegema otsuse kahju hüvitamise kohta 30 päeva jooksul alates kindlustusjuhtumi teate saamisest. 9.2. Kui PZU-l ei ole mõjuval ja temast mitteoleneval põhjusel võimalik teha kõiki vajalikke toiminguid punktis 9.1. märgitud tähtajaks, peab ta sellest kindlustusvõtjat eelnevalt teavitama ja selgitama, milles mõjuv põhjus seisneb, ning näitama ära vajalike toimingute lõpetamise eeldatava tähtaja. 9.3. PZU-l on õigus esitada kindlustusriski vähendamise eesmärgil lisanõudeid. Lisanõuded muutuvad kindlustuslepingu doku- mendiks juhul, kui kindlustusvõtja ei esita kindlustuslepingust taganemise avaldust kümne päeva jooksul pärast nõuete kättesaamist. 10. Hüvitamise viisid

10.1. Hüvitamise viisid on kahjustatud sõiduki taastamise kulude hüvitamine või rahaline hüvitis. 10.2. Kahjustatud sõiduki taastamise kulud hüvitatakse neid kulusid tõendavate dokumentide alusel. 10.3. Kui PZU nõustub sõiduki taastamise viisi ja kohaga, mille on valinud kindlustusvõtja, väljastab ta sõiduki taastaja nõudel garantiikirja taastamiskulude hüvitamise kohta. 10.4. PZU ei vastuta sõiduki taastamise viisi või taastaja töö kvali- teedi eest. 10.5. Kui kindlustusvõtja PZU nimetatud põhjendatud ja mõistliku taastamise viisi või kohaga ei nõustu, maksab PZU sõiduki taastamiseks vajaliku põhjendatud ja mõistliku hüvitise välja rahas.

11. Hüvitamise kord

11.1. Taastamiskuludena hüvitatakse kindlustusjuhtumist tingitud sõiduki taastamise kulud; 11.1.1. Hüvitatakse kindlustusjuhtumi tõttu vajalikud ja põhjendatud sõiduki teele tõstmise kulud, sõiduki lähimasse või PZU määra- tud remondikohta toimetamise kulud või sõiduki hoiukohta toimetamise kulud sama riigi piires paketi Kasko 8 korral 500 euro, paketi Kasko korral 1000 euro ja paketi Kasko Pluss kor- ral 3200 euro ulatuses. Sõiduki lähimasse remondikohta toime- tamise kulusid ei hüvitata, kui sõiduk on pärast kindlustusjuh- tumit liikumisvõimeline ning sellises seisukorras, milles seadu- se järgi on lubatud sõidukiga liigelda. 11.1.2. Kui sõidukit ei saa pärast kindlustusjuhtumit kasutada, hüvita- takse sõiduki hoiustamise kulud maksimaalselt 10 euro ulatu- ses päevas ning kokku kuni 30 päeva kindlustusperioodi koh- ta. 11.2. Taastamiskulude hüvitamise tingimused: 11.2.1. Sõiduki taastamiskulud hüvitatakse juhul, kui sõiduki taasta- misremont on majanduslikult ja tehniliselt põhjendatud. 11.2.2. Kui kindlustusvõtja ei nõustu sõiduki taastamise kulude hüvita- misega otse remonditöökojale ja soovib rahalist hüvitist, hüvitatakse kahju, lähtudes kindlustusandja aktsepteeritud remondimaksumusest, mille kalkuleerimisel on arvesse võetud sõiduki vanusele ja tehnoseisundile vastava kulumisastmega varuosi. Kui kindlustusvõtja ei esita taastusremondi tasumist tõenda- vaid dokumente, hüvitatakse taastamiseks vajalike varuosade maksumus, millest on lahutatud nende tehnilise kulumiga pro-

portsionaalne osa ja taastamisteenuse hind, mida on vähenda- tud 35%. 11.2.3. Sõiduki taastamisel on PZU-l õigus nõuda sõiduki eale ja tehni- lisele seisundile vastava kulumisastmega detailide kasutamist või kvaliteetsete tarvikvaruosade kasutamist. Hävinud rehvi(de) korral on PZU-l kohustus hüvitada hävinud rehvi(de) väärtus vastavalt nende kindlustusjuhtumieelsele kulumile. Kui hävib ainult üks rehv ja asendamine sama kulu- misastmega rehviga ei ole võimalik, hüvitatakse maksimaalselt kahe samaväärse rehvi maksumus. 11.2.4. Kasko ja Kasko Plussi korral hüvitatakse üldgarantii ületanud sõiduki taastamiskulud automargi esinduses ainult kokkuleppel PZU-ga. Üldgarantii all peetakse silmas ka automargi ametliku maaletooja pakutavat laiendatud garantiid. Üldgarantii all ei peeta silmas sõiduki kere- või värvigarantiid. 11.2.5. PZU hüvitab kindlustusjuhtumis kahjustada saanud sõiduki osa taastamise kulu sõltumata sõiduki osa varasematest kahjustus- test eeldusel, et täidetud on mõlemad järgnevalt nimetatud tingimused: 1) vigastuse taastamise kulu ei sõltu detaili varasemast seisukor- rast; 2) kahjustada saanud sõiduki osa ei olnud enne raskesti kahjus- tatud. 11.2.6. Kui kindlustusjuhtumi läbi tekkinud vigastuse taastamise kulu on sõiduki osa varasema seisukorra tõttu suurem ja kahjusta- da saanud sõiduki osa ei olnud enne kahjujuhtumit raskesti kahjustatud, hüvitab PZU sõiduki taastamise kulu ilma varase- matest kahjustustest tingitud lisakuluta. Varasemate vigastus- te ja kahjustuste taastamise kulu tuleb kanda kindlustusvõtjal endal. Kui kindlustusvõtja ei soovi seda kulu kanda, siis kokkuleppel PZU-ga hüvitatakse kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju ra- has. 11.2.7. Elektri- ja hübriidmootoriga sõiduki kodulaadija (sh laadimis- juhtme) taastamiskulud hüvitatakse paketi Kasko korral 2500 euro ja paketi Kasko Pluss korral 3500 euro ulatuses. 11.2.8. Hüvitatakse sõiduki võtmete kaotusest (sh. vargus ja rööv) või kahjustumisiest tekkinud sõiduki võtmete asendamise kulu. 11.2.9. PZU ei maksa hüvitist, kui kahju ei ole tekkinud. Kahju ei ole tekkinud, kui kahjustada saanud sõiduki osa oli enne kahju- juhtumit raskesti kahjustatud. 11.3. Kindlustushüvitis arvutatakse sõiduki täishävingu (sh varguse, või röövimise) korral lähtuvalt sõiduki turuhinnast Eestis vahe- tult enne kindlustusjuhtumit. 11.3.1. Kui Kasko Plussi korral ei hüvitata kahju uusväärtuskindlustuse (punkt 2.10) alusel, võetakse kahju suuruseks sõiduki turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumit, millele lisatakse sel- lest 10% võimalike autovahetuskulude katteks. Autovahetuskulud makstakse välja kindlustusvõtjale. Kui sõiduki turuhind ja autovahetuskulud kokku ületavad sama- väärse uue sõiduki müügihinna Eestis, on kahju suuruseks uue sõiduki müügihind. 11.3.2. Kui Kasko korral ei hüvitata kahju uusväärtuskindlustuse (punkt 2.10) alusel, võetakse kahju suuruseks sõiduki turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumit. 11.4. Koos sõidukiga kindlustatud lisavarustuse kahjustumise, kadu- mise või hävimise korral arvutatakse kindlustushüvitis lähtuvalt selle lisavarustuse turuhinnast Eestis vahetult enne kindlustus- juhtumit. 11.5. PZU vähendab kindlustushüvitist sõiduki või selle osa jäänuste hariliku väärtuse võrra, v.a juhul, kui sõiduki või selle osa jää- nused on antud PZU ja vara omaniku kokkuleppel PZU oman- disse. 11.6. Kindlustushüvitise määramisel arvestatakse hüvitatavast sum- mast maha sissenõutavaks muutunud tasumata kindlustus- maksed, hüvitisvähendused ja seaduse alusel kindlustusvõtjale tagastatavad maksud (nt käibemaks), kui poliisil pole märgitud teisiti. 11.7. Sõiduki täishävingu korral vähendab PZU väljamakstavat kind- lustushüvitist jooksva kindlustusperioodi lõpuni tasumata kind- lustusmaksete võrra sõltumata sellest, kas kindlustusmakse tasumise tähtpäev on saabunud ja kellele kindlustushüvitis välja makstakse. 11.8. Kui PZU ja sõiduki omanik ei ole teisiti kokku leppinud, läheb kindlustatud eseme omand kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahju hüvitamisel üle PZU-le selle eseme PZU-le üleandmise hetkel.

12. Kindlustushüvitise tagastamine

12.1. Kindlustusvõtja on kohustatud kindlustushüvitise PZU-le tagas- tama kümne päeva jooksul juhul, kui pärast kahju hüvitamist on ilmnenud hüvitamist välistavad asjaolud või kui kahju on hüvitanud kolmas isik.

Kaskokindlustuse tingimused A300/2023 Kehtivad alates 28.04.2023

Käesolevad kindlustustingimused (edaspidi ka: tingimused) on osa AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (edaspidi: kindlustusandja või PZU) ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kaskokindlustuse lepingust. Kindlustustingimusi kohaldatakse koos PZU kindlustuslepingute üld- tingimustega. Kindlustustingimustes reguleerimata küsimustes juhin- duvad kindlustuslepingu pooled võlaõigusseadusest ja muudest õigus- aktidest.

1. Kindlustatud ese

1.1. Kindlustatud ese on poliisil märgitud sõiduk esmamüügi komp- lektsuses ja sõidukile esmamüügi järel paigaldatud lisavarustus poliisil märgitud hüvitispiiri ulatuses. Esmamüük on sõiduki esmakordne müümine lõpptarbijale. Kindlustatud esemeks on ka üks komplekt mitte kasutuses olevaid velgi ja rehve kuni 5000 euro ulatuses tingimusel, et neid hoiustatakse lukustatud hoones või ruumis. 1.2. Sõiduk on käesolevate tingimuste mõistes sõiduauto (kategoo- ria M1 või M1G) või väikeveok (kategooria N1 või N1G). 1.3. Sõiduki kasutusviis märgitakse poliisile ning selleks võib olla tavakasutus või muu kasutusviis. Tavakasutuseks ei loeta järg- misi kasutusviise: lühirent (rent kuni 6 kuud), taksoteenus, sõidujagamisteenus, transportteenus, alarmsõiduk, turvafirma sõiduk, autokooli õppe- või eksamisõiduk. 1.4. Lisavarustuse kindlustussumma ulatuses on liiklusõnnetuse ja õnnetusjuhtumi riski vastu kindlustatud sõiduki külge kinnitatud jalgrattad. 1.5. Lisavarustuseks loetakse sõidukile püsivalt paigaldatud ja toot- jatehase komplektsusesse mittekuuluvad meelelahutus-, multi- meedia-, navigatsiooni-, side- ja olmeseadmed, lisa-laternad, keredetailid (spoiler, iluvõre jmt), valuveljed, lisakaitserauad, astmerauad, vints, kleebised, taksoseadmed ning sõidukisse paigaldatud turvaiste või -häll, sõiduki külge kinnitatud katuse- boks, katuseraam ja jalgrattahoidja. Lisavarustuse kindlustus- summa ulatuses on kindlustatud kuni garantii kehtivuseni sõidukile kantud püsivaha, keraamiline vaha ja kaitsekiled. 1.6. Lisavarustuseks loetakse sõiduki ümberehitus ja eriseadmed. Näiteks autoelamu ümberehitus ja seadmed, külmutussead- med, meditsiini-, päästeameti-, alarm- või operatiivsõiduki ümberehitus ja seadmed. 1.7. Kindlustatud ese ei ole sõidukile pärast selle esmamüüki paigal- datud: 1.7.1. võistlusteks, võidusõiduks või treeninguteks ettenähtud sead- med ja detailid; 1.7.2. seadmed ja detailid, mis on paigaldatud õigusaktide nõudeid rikkudes.

2. Kindlustusjuhtum

2.1. Kindlustusjuhtum on kindlustusvõtja ja temaga tingimuste punkti 8.1 kohaselt võrdsustatud isikute suhtes tingimustes nimetatud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille käigus saab kindlustatud ese kahjustada, hävib või läheb kaotsi ja mil- le puhul tekib kindlustusandjal lepingu täitmise kohustus. Kindlustusjuhtumiga on tegemist, kui eelkirjeldatud sündmus leiab aset kindlustuskaitse kehtivuse ajal. Eri ajahetkedel või erinevatest sündmustest tekkinud sõiduki kahjustused loetakse erinevateks kindlustusjuhtumiteks. 2.2. Kasko 8 kindlustusjuhtumid ja hüvitatavad teenused: 1) liiklusõnnetus vastavalt punktile 2.6.; 2) kokkupõrge looma või linnuga; 3) PZU Autoabi. 2.3. Kasko kindlustusjuhtumid ja hüvitatavad teenused: 1) koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum (sh liiklusõnnetus, õn- netusjuhtum, vandalism, vargus); 2) PZU Autoabi; 3) uusväärtuskindlustus;

4) liisingväärtuse kindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe kor- ral); 5) liisingumakse kindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral); 6) asendusauto (poliisil märgitud erikokkuleppe korral); 7) reisijate õnnetusjuhtumikindlustus (poliisil märgitud erikokku- leppe korral); 8) haagisekindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral); 9) pagasikindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral). 2.4. Kasko Plussi kindlustusjuhtumid ja nendega seonduvad hüvi- tatavad teenused: 1) koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum (sh liiklusõnnetus, õn- netusjuhtum, vandalism, vargus); 2) PZU Autoabi; 3) uusväärtuskindlustus; 4) liisingväärtuse kindlustus; 5) liisingumakse kindlustus; 6) asendusauto; 7) tehniline rike; 8) rendiauto kindlustus; 9) reisikatkestuse kindlustus; 10) reisijate õnnetusjuhtumikindlustus; 11) haagisekindlustus; 12) pagasikindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral). 2.5. Koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum on sõiduki ootamatu ja ettenägematu kahjustumine või hävimine tingimuste punk- tides 2.6.-2.9. nimetatud sündmuse või muu sõidukivälise kon- taktse sündmuse tagajärjel, v.a tingimuste punktis 2.21 välis- tatud juhtumid (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ja mille puhul kindlustusandjal puudub kahju hüvitamise kohustus). Näiteks hüvitatakse teelt väljasõitmise tagajärjel tekkinud kah- ju. Ei hüvitata mittekontaktne kahju, mis on tekkinud tehnilise rikke tõttu sõiduki tarkvara, elektriseadmete, näidikute, tulede või muude komponentide kahjustumisest või hävimisest. 2.6. Liiklusõnnetus on teel või muul sõidukite tavapäraseks liik- luseks kasutataval alal toimunud liiklusõnnetus, milles üheaeg- selt on täidetud kõik alljärgnevalt loetletud eeldused: 2.6.1. sõiduk põrkab kokku teel või muul sõidukite tavapäraseks liik- luseks kasutataval alal teise sõiduki, jalakäijaga, jalgratturi või kergliikuriga; 2.6.2. sõiduk hävib või kahjustub; 2.6.3. sõiduki liikluskindlustusandjal on liikluskindlustuse seaduse alu- sel tekkinud kindlustushüvitise maksmise kohustus teise liiklus- õnnetuses osalenud sõiduki omaniku või jalakäija ees. 2.7. Õnnetusjuhtum on kindlustatud eseme kahjustumine või hävimine loodusõnnetuse, tule (sh suitsu, tahma ja/või kustu- tustööde) või plahvatuse (sh lõhkekeha plahvatuse) tagajärjel. 2.8. Vandalism on kindlustatud eseme tahtlik kahjustamine kol- manda isiku poolt. 2.9. Vargus on kindlustatud eseme või selle osade kaotsiminek või kahjustumine varguse, röövimise või nende katse tagajärjel. 2.10. Uusväärtuskindlustuse alusel hüvitatakse sõiduki ostuhind (hind, millega sõiduk soetati), kui samal ajal on täidetud kõik järgmised tingimused: 2.10.1.sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses; 2.10.2.sõiduk esmaregistreeriti Eestis ja registreerimisest ei ole kind- lustusjuhtumi hetkeks möödunud rohkem kui üks aasta. 2.11. Liisingväärtuse kindlustus: kui sõiduki hävimise korral ei hüvi- tata kahju uusväärtuskindlustuse alusel, on kahju suurus liisin- gulepingu jääkväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumit, kui samal ajal on täidetud kõik järgmised tingimused: 2.11.1.sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses; 2.11.2.sõiduki esmasest registreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi het- keks möödunud üle seitsme aasta; 2.11.3.sõiduki liisingu jääkväärtus ei ole üle 50 000 euro;

2.11.4. sõiduki turuhind vahetult enne kindlustusjuhtumit on väiksem kui liisingulepingu jääkväärtus vahetult enne kindlustusjuhtu- mit. Liisingulepingu jääkväärtuse all mõistetakse ainult sõiduki sel- list liisingulepingu graafiku järgset väärtust vahetult enne kindlustusjuhtumit, mis ei sisalda mingeid muid võimalikke liisinguvõtja rahalisi kohustusi (nt liisingumaksete võlgnevus, intress, leppetrahv, lepinguga seotud kulud ja tasud) liisingu- andja ees. 2.12. Liisingumakse kindlustuse alusel hüvitatakse kuni kuue kuu liisingumaksed, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot. Liisingumakse kindlustus kehtib, kui on täidetud kõik järgmi- sed tingimused: 2.12.1. sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses; 2.12.2. liisinguvõtjast sõiduki juht on kindlustusjuhtumi tagajärjel ambulatoorsel või statsionaarsel ravil ning tema töövõimetus kestab rohkem kui kaks nädalat. Kindlustushüvitist makstakse vaid töövõimetusperioodil viibimise aja eest; 2.12.3. kindlustusjuhtum (sh liiklusõnnetus) on vormistatud seaduses ettenähtud korras ja sündmuskohale kutsutud kiirabi on tek- kinud tervisekahjustused fikseerinud; 2.12.4. sõiduki omanikuks ja liisinguandjaks on Eestis tegutsev ja Eesti Finantsinspektsiooni nimekirja kantud krediidiasutus, selle filiaal või nende tütarettevõttena tegutsev liisinguandja. 2.12.5. Hüvitamisele ei kuulu liisingumakses sisalduvad muud kulud (nt kütusekaart, kindlustus) või muud nõuded liisinguvõtja vastu (nt lepingutasud, viivised, leppetrahvid). 2.12.6. Kindlustatud eseme täieliku hävimise korral on liisingumakse- te hüvitamise kohustus kuni hüvitamisotsuse tegemiseni. 2.13. Asendusauto teenust on kindlustusvõtjal õigus kasutada PZU poolt hüvitamisele kuuluva kindlustusjuhtumi korral järg- nevatel tingimusel: 2.13.1. sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses. 2.13.2. Asendusauto kasutamise võimalus on ainult siis ja seni, kui kindlustatud sõiduki kasutamine teeliikluses ei ole kindlustus- juhtumi või liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitatava juh- tumi järel lubatud või objektiivselt võimalik. Kasko Plussi kor- ral võimaldatakse asendusauto ka juhul, kui punktis 2.15 kir- jeldatud tehnilisest rikkest tekkinud kahju hüvitatakse tootja- tehase garantii või täiendava garantii alusel. 2.13.3. Ühe kindlustusperioodi jooksul saab asendusautot kasutada kuni 30 päeva ulatuses. 2.13.4. Sõiduki varguse või täieliku hävimise korral saab asendus- autot kasutada seni, kuni kindlustusandja on teinud hüvita- misotsuse, kuid mitte enam kui 30 päeva. 2.13.5. Asendusautot ei võimaldata, kui sõiduki taastamise aeg on lü- hem kui 24 tundi või kui kahju suurus on väiksem kui poliisil märgitud omavastutus. 2.13.6. Asendusautot ei võimaldata PZU Autoabi teenuse ja/või rendi- auto kasutamisel, v.a. kui sõiduk on kahjustunud või hävinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. 2.13.7. Eestis annab asendusauto mõistliku aja jooksul üle PZU part- ner PZU määratud kohas ja ajal. 2.13.8. Eestis on kindlustusvõtja kohustatud sõlmima asendusauto kasutamise lepingu PZU määratud asendusauto väljastajaga. 2.13.9. Asendusauto ei pea olema kindlustatud esemega sama- väärne. 2.13.10. PZU või tema määratud asendusauto väljastaja nõudmisel tuleb asendusauto 24 tunni jooksul tagastada. 2.13.11. Kindlustusjuhtumi korral välisriigis rendib asendusauto kind- lustusvõtja. Maksimaalne hüvitis asendusauto ühe rendipäeva eest välisriigis on 50 eurot koos käibemaksuga. 2.14. Rendiauto kindlustuse puhul hüvitatakse eraisikust kind- lustusvõtjale autorendiettevõtte esitatavad nõuded, mis on tekkinud kindlustusvõtja renditud sõidukile tingimustes määratletud liiklusõnnetuse, õnnetusjuhtumi, vandalismi või varguse tagajärjel. 2.14.1. Rendiauto kindlustus kehtib tingimusel, et samal ajal rendi- auto rendiperioodiga ei osaleta poliisil märgitud kindlustatud esemeks oleva sõidukiga teeliikluses. 2.14.2. Rendiauto on Eesti õigusaktide mõistes kategooria M1 või M1G sõiduk, mille rendiperiood ei ole pikem kui 30 päeva. 2.14.3. Rendiauto kindlustus kehtib kogu maailmas, v.a Eestis, Armeenias, Aserbaidžaanis, Gruusias, Kasahstanis, Moldovas, Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal renditud sõiduki korral või nendes riikides mujalt renditud rendiautoga toimunud kahju- juhtumite korral.

2.14.4. Hüvitispiir ühe kindlustusperioodi kohta on 5000 eurot. 2.14.5. Rendiauto kindlustamisel rakendatakse käesolevates tingimus- tes ja poliisil märgitud kokkuleppeid. 2.14.6. Rendiautot ei tohi kasutada majandustegevuseks ega õppe- sõiduks. 2.14.7. Rendiauto kindlustusjuhtumi hüvitamise üheks eelduseks on, et rendifirma on esitanud kindlustusvõtja vastu kahju hüvita- mise nõude. 2.14.8. Rendilepingust või seadusest tulenevaid leppetrahve ja viivi- seid ei hüvitata. Samuti ei hüvitata rendiauto kasutamisel saa- dud (liiklus)trahve ja/või neist tulenevaid viiviseid. 2.14.9. Rendiauto kindlustusjuhtumist tuleb teatada PZU-le esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul alates kindlustusjuhtumi toimumisest, vastasel korral on PZU-l õigus kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda. 2.15. Tehnilise rikke kindlustusjuhtum on sõiduki mootori, mootori jahutussüsteemi, mootori juhtelektroonika; jõuülekande, jõu- ülekande jahutussüsteemi, jõuülekande juhtelektroonika või piduri- ja roolisüsteemi ootamatu ja ettenägematu rike eel- dusel, et puuduvad tingimuste punktides 2.21.18, 2.21.19 ja 2.21.20 sätestatud välistused. Sõiduki tehnilise rikke kõrval- damise kulud hüvitatakse ainult siis, kui samal ajal on täidetud kõik järgmised tingimused: 2.15.1. sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses; 2.15.2. sõiduki esmasest registreerimisest on kindlustusjuhtumi het- keks möödunud vähem kui kaheksa aastat; 2.15.3. väljaspool Eesti Vabariiki esmaregistreeritud sõiduki tehnilist korrasolekut ja tõrgeteta töötamist on kinnitanud selle auto- margi esindaja Eestis või PZU heakskiidetud ettevõte. Kinnitus peab olema vormistatud kirjalikult enne kahjujuhtumit, kuid mitte varem kui 30 päeva enne kindlustuslepingu jõustumist; 2.15.4. auto tegelik läbisõit kindlustusjuhtumi hetkel on väiksem kui 160 000 km; 2.15.5. sõidukile on õigel ajal ja pädeva isiku poolt tehtud kõik tootja poolt ettenähtud hooldustööd. Kõikide siin loetletud tingimuste täitmise korral hüvitatakse ka tehnilise rikke põhjuse ja ulatuse tuvastamiseks vajalikud kulu- tused seoses sõiduki demonteerimise, diagnostika ja eksperdi- arvamuse küsimisega, samuti hüvitatakse sõiduki kokkumon- teerimise kulud. Juhul, kui ei ole tegu tehnilise rikke kind- lustusjuhtumiga, siis sõiduki kokkumonteerimise kulusid ei hüvitata. 2.16. PZU Autoabi rakendub juhul, kui sõidukiga edasisõitu takis- tab ootamatu ja ettenägematu juhtum, näiteks liiklusõnnetus või tehniline rike, teelt väljasõit, olukord, kus sõiduk on jäänud kinni lumme või liiva, kütus on otsa saanud, rehv on purune- nud, signalisatsioon tõrgub või sõiduk ei käivitu. Kui sõidukiga ei ole võimalik liigelda, siis transporditakse sõiduk lähimasse PZU Autoabi teenus kehtib ainult juhul, kui see on tellitud PZU kontakttelefonilt. PZU Autoabi teenuse vahendusel toimetatak- se sõidukis olnud isikud Eesti piires sündmuskohast sihtkohta. 2.17. Reisikatkestuse kindlustus rakendub sõiduki tehnilise rik- ke, kahjustumise, varguse või võtmete kaotuse korral, kui reisi ei ole võimalik jätkata. Hüvitatakse sõiduki juhi ja kaassõitjate mõistlikud kulud, mis on tehtud: 1) ööbimiseks, kui isikud asuvad oma kodust või ööbimispaigast kaugemal kui 100 km ja tagasipöördumine koju ei ole koheselt võimalik; 2) koju tagasipöördumiseks või reisi jätkamiseks muu transpordi- vahendiga. 2.17.1. Reisikatkestuse kulude kindlustussumma on märgitud poliisil. 2.18. Reisijate õnnetusjuhtumi kindlustuse hüvitist makstakse juhul, kui sõidukis viibinud juht või kaassõitja jääb otseselt kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kehavigastuse tõttu püsivalt töövõimetuks või sureb. Hüvitamine toimub, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 2.18.1. püsiv töövõimetus on kestnud vähemalt ühe aasta; 2.18.2. õigusaktides sätestatud korras tuvastatud ja määratud töö- võime kaotus on 50% või rohkem; 2.18.3. PZU-le on esitatud pädeva ametiasutuse otsus püsiva töövõi- metuse ja selle ulatuse kohta; 2.18.4. surmajuhtumi korral on PZU-le esitatud arstitõend surma põh- juse kohta ja pärimistunnistus kindlustushüvitise saamiseks õigustatud pärijate tuvastamiseks; 2.18.5. liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kannatanu turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. 2.18.6. Reisijate õnnetusjuhtumikindlustuse kaitse kehtib ka juhul, kui liiklusõnnetuse põhjustajaks ei ole kindlustatud

sõidukit juhtinud isik ja sõidukile tekkinud kahju hüvitab vas- tutava isiku kindlustusandja. 2.18.7. Reisijate õnnetusjuhtumikindlustuse kindlustussumma ühe isi- ku kohta märgitakse poliisile. 2.18.8. Kindlustatud isikute arv ei saa olla suurem kui vastava sõiduki kategooria maksimaalne lubatud istekohtade arv. 2.19. Haagisekindlustuse korral hüvitatakse tingimustes määrat- letud koguriskikindlustuse kindlustusjuhtumi tagajärjel haagi- sele tekitatud kahju järgmistel tingimustel: 2.19.1. haagis oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel haagitud sõiduki külge; 2.19.2. haagise tehnoseisund ja varustus vastavad õigusaktidega kehtestatud nõuetele; 2.19.3. haakes olnud haagis vastab vedava sõiduki tootjatehase keh- testatud nõuetele ja piirangutele. 2.19.4. Haagises oleva pagasi kahju hüvitatakse ainult juhul, kui kindlustuslepingu sõlmimisel on valitud pagasikindlustuse lisa- kaitse, hüvitamine toimub vastavalt tingimuste punktidele 2.20.-2.20.3. 2.19.5. Haagise kahju hüvitatakse haagise registreerimistunnistusel märgitud omanikule. 2.20. Pagasikindlustus kehtib, kui kindlustusvõtja on valinud kindlustuslepingu sõlmimisel vastava lisakaitse. Hüvitatakse tingimustes määratletud koguriskikindlustuse kindlustusjuh- tumi tagajärjel sõiduki pagasiruumis olnud sõiduki valdaja ja kaasreisijate isiklike esemete (pagasi) kahjustumise, hävimise või kaotsiminekuga tekkinud kahju järgmistel tingimustel: 2.20.1. pagasiks ei loeta raha, väärtpabereid, väärisesemeid, ehteid, dokumente (sh fotod, plaanid, joonised), elektroonilisi andmekandjaid, fotoseadmeid, audio- ja videoseadmeid, ar- vutit, mobiiltelefone ja -seadmeid ning tööriistu; 2.20.2. pagasi varguse või röövimise korral hüvitatakse kahju ainult juhul, kui pagas oli paigutatud varjatult sõiduki lukustatud pagasiruumi või lukustatud katuseboksi; 2.20.3. haagisekindlustuse olemasolul hüvitatakse haagises olnud pagas, v.a pagasi varguse või röövimise tõttu tekkinud kahju. 2.21. Tingimuste kohaselt ei loeta kindlustusjuhtumist põh- justatud kahjuks ega kuulu hüvitamisele: 2.21.1. kahju, mis on toimunud väljaspool poliisil märgitud kind- lustusterritooriumi; 2.21.2. kahju, mis on põhjustatud sõiduki varguse või sõiduki oma- volilise kasutamise tagajärjel, kui sõiduki võti oli sõidukis või sõidukisse sisenemine ja/või selle käivitamine polnud takista- tud. Võtmeks loetakse kõiki kindlustatud sõiduki avamiseks, sõidu- ki või selle turva- ja/või alarmseadmete kasutamiseks ette nähtud mehaanilisi või elektroonilisi võtmeid, kaarte, juhtpulte jms seadmeid, mis kuulusid sõiduki komplektsusesse kind- lustuslepingu sõlmimise momendil; 2.21.3. sõiduki või selle kindlustatud osade või pagasi vargusega tekitatud kahju, kui sõiduk ei olnud lukustatud või sellel puudusid PZU nõutud vargusevastased seadmed või kui need ei olnud enne vargust sisse lülitatud või töökorras, samuti kui pagas ei olnud lukustatud pagasiruumis või katuseboksis; 2.21.4. kulutused kindlustusjuhtumist sõltumatule hooldusele, remon- dile, pesemisele ja puhastamisele; 2.21.5. kahju juhul, kui sõiduki tehnoseisund ei vasta kindlustuslepin- gu ja/või õigusaktide nõuetele; 2.21.6. kahju, kui PZU-le ei ole sõiduki võõrandamisest nõuetekoha- selt teatatud ja kahjujuhtum toimub hiljem kui 30 päeva ala- tes ajast, mil PZU oleks pidanud sellekohase teate saama; 2.21.7. kahju, mille on põhjustanud sõiduki seadmete käitamisel neile mõjunud ülekoormus; 2.21.8. kulutused seoses sõiduki osade tavalisest kiirema kohale- toimetamisega jm tavalisest kiirema tööga; 2.21.9. kahju, mis on tekkinud sõiduki ebastandardsest ümberehita- misest (sh võimsuse suurendamisest või chip tuning’ust); 2.21.10. kahju, mis on tekkinud sõiduki sõiduki tavapäranse kulumise tagajärjel, seal-hulgas värvkatte, sõiduki osade ja klaaside pindmised kriimustused ning väikesed täkked; 2.21.11. kahju, mis on tekkinud korrodeerumise, hallituse vm pikaaja- lise protsessi tagajärjel; 2.21.12. kahju, mis on tekkinud külmumise tõttu; 2.21.13. kahju, mille põhjustas vee tungimine sõidukisse, sõiduki mootorisse või sõiduki seadmetesse seetõttu, et sõidukiga sõideti sügavas vees; 2.21.14. kahju, mis on tekkinud sõiduki puuduliku või ebaõige hooldu- se, ebaõige remondi ja/või käsitsemise tõttu;

2.21.15. kahju, mis on tekkinud sõidukile ebakvaliteetse või vale kütuse kasutamise tõttu; 2.21.16. kahju, mis on tekkinud õli, jahutus-, piduri- ja/või siduri- vedeliku ebapiisava koguse või halva kvaliteedi tõttu; 2.21.17. kahju, mis on tekkinud seoses rikke, vea, kahjustuse või muu sellisega, mis parandatakse garantii korras; 2.21.18. kahju, mis on seotud tehnilise rikkega sõiduki mootori toite- süsteemis (sh turbos, mahtkompressoris, vahejahutis, kõrg- survepumbas ja akumulaatoris), väljalaske- ja heitgaaside puhastamise ja tagastuse süsteemis (sh katalüsaatoris), kliimaseadmes (sh konditsioneeris), näidikus, vedrustuses, veermikus, ratta laagris, pidurikettas, -klotsis või -sadulas; 2.21.19. kahju, mis tuleneb tehnilisest rikkest juhul, kui rike on seotud sõiduki või selle osa modifitseerimisega (sh tuunimisega); 2.21.20. kahju, mis tuleneb tehnilisest rikkest juhul, kui sõiduk on tun- nistatud mõne kindlustusseltsi või ametiasutuse poolt varem täielikult hävinenuks. See säte kohaldub ka juhul, kui sellise otsuse on teinud välisriigis asuv kindlustusselts või ametiasu- tus; 2.21.21. kahju seoses rehvide vigastusega (v.a vandalismi tagajärjel tekkinud kahju) juhul, kui sellega ei kaasnenud sõidukile muid hüvitatavaid vigastusi; 2.21.22. kahju, mille põhjuseks oli sõiduki väljumine kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isiku valdusest kelmuse, omastami- se, omavolilise kasutamise või väljapressimise tõttu, samuti eelnimetatud sündmuste kestuse ajal sõidukile tekitatud kah- justused; 2.21.23. kahju, mille põhjustas kindlustusvõtja poolt või tema tead- misel sõidukilt eemaldatud või maha monteeritud osade var- gus või röövimine; 2.21.24. sõiduki vargusega põhjustatud kahju, kui PZU-le ei esitatud hüvitistaotlusega koos kõiki sõiduki võtmeid; 2.21.25. kulutused kütusele, mis on voolanud sõidukist välja kindlus- tusjuhtumi tagajärjel või põhjustatud kütuse vargusest; 2.21.26. kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustada saanud automaalin- gud; 2.21.27. kahju, mis on tekkinud sõidukiga võistlustel või treeningul osalemise tagajärjel; 2.21.28. kahju, mis on tekkinud sõiduki kasutamise tõttu liiklemiseks mitte ettenähtud piirkonnas (maastikul, kaldaalal, vees, soisel lal jms) või väljaspool liiklemiseks ametlikult avatud jääteed; 2.21.29. kahju, mis on tekkinud veose või koorma peale- või maha- laadimisel; 2.21.30. kahju, mis on tekkinud sõidukis olnud esemest, veosest või koormast, kui see ei ole sõidukivälise ootamatu sündmuse tagajärg; 2.21.31. kahju, mis on tekkinud ohtlikust koormast või veosest. Ohtlikuks koormaks ja veoseks on ained ja esemed, mis plah- vatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada transportimisel kahju inimes- te tervisele, varale või keskkonnale; 2.21.32. haagisele enne selle sõiduki külge haakimist ja pärast lahti- haakimist tekitatud kahju; 2.21.33. kahju, mis on tekkinud haagise, sh haagises olnud pagasi varguse, või omavolilise kasutamise või röövimise tagajärjel; 2.21.34. kahju, mis sai sõiduki omanikule teatavaks alles sõiduki val- duse tagastamisel omanikule ja mille tekkimist tingimustes sätestatud kindlustusjuhtumi tagajärjel ei suuda kindlustus- võtja tõendada; 2.21.35. kahju, mis on tekkinud lemmikloomade sõidukis viibimise tagajärjel; 2.21.36. kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku liikluskindlustuse või välisriigi sõiduki kohustusliku vastutuskindlustuse alusel. Kui kindlustusvõtja ei saa kohustusliku liikluskindlustuse, välisriigi sõiduki kohustusliku vastutuskindlustuse või muu kahju põhjustaja vastutuskindlustuse alusel hüvitist täies osas või osaliselt ning ei ole hüvitist saanud ühe kuu jooksul hüvitamise eest vastutava kindlustusseltsi kindlustusjuhtu- mist teavitamisest, siis PZU ei rakenda antud punktis toodud välistust; 2.21.37. sõiduki väärtuse vähenemine.

3. PZU vabanemine kindlustuslepingu täitmise kohustusest

PZU vabaneb lisaks kindlustuslepingute üldtingimustes sätes- tatud alustele osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui:

3.1. sõidukit juhtinud isik oli liiklusõnnetuse toimumise ajal hai-

gusseisundis, alkoholijoobes, uimastite või psühhotroopse aine mõju all; 3.2. sõidukit juhtinud isik keeldus vahetult pärast kahju tekkimist joobe tuvastamisest või tarvitas tingimuste punktis 3.1 nimeta- tud aineid pärast kahju tekkimist; 3.3. liiklusõnnetuse ajal sõidukit juhtinud isikul puudus vastava kate- gooria sõiduki juhtimise õigus; 3.4. kindlustusvõtja aitas sõidukiga kaasa kuriteo toimepanemisele või selle katsele.

4. Kindlustusterritoorium

4.1. PZU-l on hüvitamise kohustus ainult poliisil märgitud riikides toimunud kindlustusjuhtumi korral.

5. Kindlustussumma ja hüvitispiir

5.1. Kindlustussumma on sõiduki turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumit. Kindlustussumma määramisel ei arvestata pärast sõiduki esmamüüki sõidukile paigaldatud lisavarustuse maksumust. 5.2. Pärast sõiduki esmamüüki paigaldatud lisavarustuse, pagasi- kindlustuse ja haagisekindlustuse hüvitispiir on märgitud poliisil. 5.3. Kindlustussumma ei vähene väljamakstud kindlustushüvitis(t)e võrra.

6. Omavastutus

6.1. Omavastutus on iga kindlustusjuhtumi korral kindlustuslepingus kindlaksmääratud osa kahjust, mida PZU ei hüvita. Kui sõiduki kahjustused on tekkinud eri ajahetkedel ning teineteisest sõltu- matult, on PZU-l õigus rakendada iga kindlustusjuhtumi korral omavastutust. 6.2. Aknaklaasi vahetamisel rakenduva omavastutuse suurus märgitakse poliisile. Aknaklaasi parandamise kulud hüvitatakse omavastutust rakendamata. Aknaklaasiks ei loeta katuseluuki ega sõiduki muid klaasist, plastist või muust läbipaistvast materjalist osi, sh klaaskatust ja sõiduki kastikatte klaase. Aknaklaas parandatakse, kui klaasi kahjustuse läbimõõt on väiksem kui 2 cm, see ei asu juhi poolel ja parandamisel ei rikuta klaasi soojendust. Aknaklaas vaheta- takse ainult juhul, kui kahjustuse läbimõõt on suurem kui 2 cm või see asub juhi poolel. Kui kindlustusvõtja soovib parandami- sele kuuluvat klaasi vahetada, siis rakendub poliisil märgitud omavastutus või aknaklaaside vahetuse omavastutus, olenevalt sellest, kumb on suurem. 6.3. Loomale või linnule otsasõidu tõttu tekkinud kahju hüvitatakse ilma omavastutust rakendamata. Loomale või linnule otsasõidu vältimisega seotud kahju hüvitamisel rakendatakse omavastu- tust. 6.4. Loomale või linnule otsasõidu vältimisest tingitud kahju hüvi- tatakse omavastutuseta juhul, kui kahjujuhtumist on olemas videosalvestis ja sellelt on tuvastatav looma või linnuga kokku- põrke vältimine. 6.5. Kui sõiduki kasutusviisiks on märgitud tavakasutus ning kahju korral selgub, et sõiduki kasutusviis ei vasta tavakasutusele (punkt 1.3), siis rakendatakse hüvitamisel viiekordset oma- vastutust. 7. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemine

7.1. Tingimuste kohaselt on kindlustusriski suurendavad olulised asjaolud eelkõige sõiduki võõrandamine, sõiduki liiklusregistrist kustutamine, sõiduki kasutusviisi (tavakasutuse) muutumine, sõiduki lukustussüsteemide rike, vargusevastaste seadmete rike, võtmete kaotsiminek, sõiduki registreerimisdokumentide või nende osade kaotsiminek, poliisil märgitud sõiduki põhi- kasutaja muutumine jmt. 7.2. Kindlustusvõtja peab kindlustusriski võimalikkuse suurenemi- sest viivitamata kindlustusandjale teatama. 7.3. Kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustus- andja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist kindlustusvõtjaga võrdsustatud isi- kute poolt. 7.4. Kindlustusperioodi jooksul on PZU-l õigus kindlustatud ese üle vaadata. 7.5. Suurenenud kindlustusriski korral võib kindlustusandja nõuda kindlustusvõtjalt lisaturvameetmete rakendamist ja/või suuren- dada kindlustusmakset. Eeltoodu ei välista PZU õigust kindlus-

tusleping üles öelda.

8. Kindlustusvõtja kohustused

8.1. Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuks loetakse soodustatud isik, sõiduki seaduslik valdaja ja isik, kellele sõiduki seaduslik valdaja on sõiduki juhtimise vabatahtlikult üle andnud, samuti eeltoodud isikute ja kindlustusvõtja perekonnaliikmed. Kindlustusvõtja vastutab nende isikute käitumise eest kindlus- tuslepingust tulenevate kohustuste täitmisel samamoodi nagu enda käitumise eest. 8.2. Kindlustusvõtja on kohustatud 8.2.1. selgitama kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi isikule, kelle valdusse või kasutusse ta sõiduki annab; 8.2.2. võimaldama PZU esindajal tutvuda sõiduki seisundi ja doku- mentidega; 8.2.3. sõiduki juurest lahkumisel: 1) sulgema selle uksed, aknad, luugid ja katuseboksi ning paigal- dama lahtise sõiduki puhul selle katuse; 2) lukustama sõiduki ja rakendama vargusevastased seadmed, mis on kirjeldatud poliisil; 3) mitte jätma sõidukisse audiosüsteemi eemaldatavat esipaneeli, sõiduki võtmeid, registreerimisdokumente, isiklikke esemeid, sh pagasit muul viisil kui varjatult lukustatud pagasiruumi; 8.2.4. hoidma sõiduki võtmeid ja registreerimisdokumente nii, et kol- mandal isikul ei ole võimalik neid takistust lõhkumata või vägi- valda kasutamata või sellega ähvardamata ära võtta. Sõiduki võtmeid ei tohi hoida sõidukis; 8.2.5. sõiduki võtmete varguse, röövimise või kaotamise korral viivi- tamata vahetama kõik lukud ning ümber kodeerima või asen- dama sõiduki elektroonilised vargusevastased seadmed. Kuni lukkude vahetamise, ümberkodeerimise või vargusesvastaste seadmete asendamiseni peab varguse kindlustuskaitse kehtimi- seks kindlustusvõtja jätma sõiduki järelevalveta ainult lukusta- tud garaaži või suletud ja valvatavale territooriumile; 8.2.6. teavitama PZU-d mootori võimsuse muutmisest (sh chip tuning’ust); 8.2.7. täitma PZU antud lisajuhiseid kindlustusriski vähendamiseks; 8.2.8. mitte ületama sõites õigusaktide ja liikluskorraldusvahenditega suurimat lubatud kiirust. 8.3. Kindlustusjuhtumi korral on kindlustusvõtja kohustatud: 8.3.1. vormistama liiklusõnnetuse ja teatama sellest kehtivate õigus- aktide kohaselt; 8.3.2. teatama vargusest, ärandamisest, röövimisest, vandalismist või muust õigusvastasest juhtumist viivitamata politseile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 8.3.3. teatama tulekahjust viivitamata päästeametile kirjalikku taas- esitamist võimaldavas vormis; 8.3.4. kutsuma sündmuskohalt lahkumata kohale politsei juhul, kui sõidukit on kahjustanud sellele kukkunud või laiali paiskunud esemed või ained; 8.3.5. teatama loomale otsasõidust viivitamata politseile; 8.3.6. teatama kindlustusjuhtumist PZU-le esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul pärast kindlustusjuhtu- mist teadasaamist. Kui kindlustusjuhtumi täpset aega pole võimalik määrata, loetakse selleks aeg, mil kindlustusvõtja oleks pidanud kindlustusjuhtumist teada saama. 8.4. Pärast kindlustusjuhtumit võib sõidukit kasutada ainult juhul, kui sõiduki juht on sõidukit kontrollinud ja veendunud, et sõiduk on tehnonõuetele vastavas seisundis. Eelkõige peab juht kont- rollima, ega sõiduki õli, kütus või jahutusvedelik ei leki, kas roolisüsteem ja pidurid on töökorras ning kas rehvid on kahjus- tamata. 8.5. Kindlustusvõtja peab esitama kahjustatud sõiduki või selle jää- nused PZU-le ülevaatamiseks kindlustusjuhtumijärgses seisun- dis. Kindlustusvõtja ei tohi ilma PZU eelneva kirjalikku taas- esitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta teha mingeid muudatusi, sh asuda sõidukit taastama või utiliseerima. 8.6. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama PZU-le kindlustusvõtja valduses oleva teabe ning dokumendid kahju tekkimise põhjus- te ja kahju suuruse kohta. 8.7. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, on kindlustusvõtja kohustatud andma PZU-le sõiduki jäänused üle kindlustusjuhtumijärgses seisukorras ja Eesti Vabariigi territooriumil. Jäänuki Eestisse toomise põhjendatud kulud tuleb eelnevalt kooskõlastada PZU-ga, vastavad põhjendatud kulud hüvitatakse punktis 11.1.1. toodud ulatuses. 8.8. Sõiduki varguse, ärandamise või röövimise korral on kindlus- tusvõtja kohustatud esitama PZU-le viivitamata sõiduki kõik

võtmed ja registreerimisdokumendid (röövimise korral kõik tema valduses olevad võtmed ja dokumendid). 8.9. Kindlustusvõtja on kohustatud tagama, et sõidukit kindlustus- juhtumi hetkel juhtinud isik esitab PZU-le oma juhiloa origi- naali. 8.10. Kindlustusjuhtumi tõendamise kohustus lasub kindlustusvõtjal. 8.11. Kindlustusvõtja peab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vor- mis PZU-d viivitamata teavitama kahju hüvitamisest kolmanda isiku poolt või PZU vastu esitatud kahjunõudest loobumisest. 8.12. Kui PZU on hüvitanud õigustatud isiku valdusest õigusvastaselt välja läinud, sh varastatud või röövitud sõiduki või selle osa, on kindlustusvõtjal kohustus sõiduki või selle osa leidmisest või selle asukoha teadasaamisest teatada PZU-le viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sõiduki või selle osa valdusse tagasisaamisel tuleb kümne tööpäeva jooksul kas anda PZU-le üle tagasi saadud sõiduk või sõiduki osa või tagastada PZU-le kindlustushüvitis, mille kindlustusandja sõi- duki eest tasus.

9. PZU kohustused ja õigused

9.1. PZU on kohustatud tegema otsuse kahju hüvitamise kohta 30 päeva jooksul alates kindlustusjuhtumi teate saamisest. 9.2. Kui PZU-l ei ole mõjuval ja temast mitteoleneval põhjusel võimalik teha kõiki vajalikke toiminguid punktis 9.1. märgitud tähtajaks, peab ta sellest kindlustusvõtjat eelnevalt teavitama ja selgitama, milles mõjuv põhjus seisneb, ning näitama ära vajalike toimingute lõpetamise eeldatava tähtaja. 9.3. PZU-l on õigus esitada kindlustusriski vähendamise eesmärgil lisanõudeid. Lisanõuded muutuvad kindlustuslepingu doku- mendiks juhul, kui kindlustusvõtja ei esita kindlustuslepingust taganemise avaldust kümne päeva jooksul pärast nõuete kättesaamist. 10. Hüvitamise viisid

10.1. Hüvitamise viisid on kahjustatud sõiduki taastamise kulude hüvitamine või rahaline hüvitis. 10.2. Kahjustatud sõiduki taastamise kulud hüvitatakse neid kulusid tõendavate dokumentide alusel. 10.3. Kui PZU nõustub sõiduki taastamise viisi ja kohaga, mille on valinud kindlustusvõtja, väljastab ta sõiduki taastaja nõudel garantiikirja taastamiskulude hüvitamise kohta. 10.4. PZU ei vastuta sõiduki taastamise viisi või taastaja töö kvali- teedi eest. 10.5. Kui kindlustusvõtja PZU nimetatud põhjendatud ja mõistliku taastamise viisi või kohaga ei nõustu, maksab PZU sõiduki taastamiseks vajaliku põhjendatud ja mõistliku hüvitise välja rahas.

11. Hüvitamise kord

11.1. Taastamiskuludena hüvitatakse kindlustusjuhtumist tingitud sõiduki taastamise kulud; 11.1.1. Hüvitatakse kindlustusjuhtumi tõttu vajalikud ja põhjendatud sõiduki teele tõstmise kulud, sõiduki lähimasse või PZU määra- tud remondikohta toimetamise kulud või sõiduki hoiukohta toimetamise kulud sama riigi piires paketi Kasko 8 korral 500 euro, paketi Kasko korral 1000 euro ja paketi Kasko Pluss kor- ral 3200 euro ulatuses. Sõiduki lähimasse remondikohta toime- tamise kulusid ei hüvitata, kui sõiduk on pärast kindlustusjuh- tumit liikumisvõimeline ning sellises seisukorras, milles seadu- se järgi on lubatud sõidukiga liigelda. 11.1.2. Kui sõidukit ei saa pärast kindlustusjuhtumit kasutada, hüvita- takse sõiduki hoiustamise kulud maksimaalselt 10 euro ulatu- ses päevas ning kokku kuni 30 päeva kindlustusperioodi koh- ta. 11.2. Taastamiskulude hüvitamise tingimused: 11.2.1. Sõiduki taastamiskulud hüvitatakse juhul, kui sõiduki taasta- misremont on majanduslikult ja tehniliselt põhjendatud. 11.2.2. Kui kindlustusvõtja ei nõustu sõiduki taastamise kulude hüvita- misega otse remonditöökojale ja soovib rahalist hüvitist, hüvitatakse kahju, lähtudes kindlustusandja aktsepteeritud remondimaksumusest, mille kalkuleerimisel on arvesse võetud sõiduki vanusele ja tehnoseisundile vastava kulumisastmega varuosi. Kui kindlustusvõtja ei esita taastusremondi tasumist tõenda- vaid dokumente, hüvitatakse taastamiseks vajalike varuosade maksumus, millest on lahutatud nende tehnilise kulumiga pro-

portsionaalne osa ja taastamisteenuse hind, mida on vähenda- tud 35%. 11.2.3. Sõiduki taastamisel on PZU-l õigus nõuda sõiduki eale ja tehni- lisele seisundile vastava kulumisastmega detailide kasutamist või kvaliteetsete tarvikvaruosade kasutamist. Hävinud rehvi(de) korral on PZU-l kohustus hüvitada hävinud rehvi(de) väärtus vastavalt nende kindlustusjuhtumieelsele kulumile. Kui hävib ainult üks rehv ja asendamine sama kulu- misastmega rehviga ei ole võimalik, hüvitatakse maksimaalselt kahe samaväärse rehvi maksumus. 11.2.4. Kasko ja Kasko Plussi korral hüvitatakse üldgarantii ületanud sõiduki taastamiskulud automargi esinduses ainult kokkuleppel PZU-ga. Üldgarantii all peetakse silmas ka automargi ametliku maaletooja pakutavat laiendatud garantiid. Üldgarantii all ei peeta silmas sõiduki kere- või värvigarantiid. 11.2.5. PZU hüvitab kindlustusjuhtumis kahjustada saanud sõiduki osa taastamise kulu sõltumata sõiduki osa varasematest kahjustus- test eeldusel, et täidetud on mõlemad järgnevalt nimetatud tingimused: 1) vigastuse taastamise kulu ei sõltu detaili varasemast seisukor- rast; 2) kahjustada saanud sõiduki osa ei olnud enne raskesti kahjus- tatud. 11.2.6. Kui kindlustusjuhtumi läbi tekkinud vigastuse taastamise kulu on sõiduki osa varasema seisukorra tõttu suurem ja kahjusta- da saanud sõiduki osa ei olnud enne kahjujuhtumit raskesti kahjustatud, hüvitab PZU sõiduki taastamise kulu ilma varase- matest kahjustustest tingitud lisakuluta. Varasemate vigastus- te ja kahjustuste taastamise kulu tuleb kanda kindlustusvõtjal endal. Kui kindlustusvõtja ei soovi seda kulu kanda, siis kokkuleppel PZU-ga hüvitatakse kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju ra- has. 11.2.7. Elektri- ja hübriidmootoriga sõiduki kodulaadija (sh laadimis- juhtme) taastamiskulud hüvitatakse paketi Kasko korral 2500 euro ja paketi Kasko Pluss korral 3500 euro ulatuses. 11.2.8. Hüvitatakse sõiduki võtmete kaotusest (sh. vargus ja rööv) või kahjustumisiest tekkinud sõiduki võtmete asendamise kulu. 11.2.9. PZU ei maksa hüvitist, kui kahju ei ole tekkinud. Kahju ei ole tekkinud, kui kahjustada saanud sõiduki osa oli enne kahju- juhtumit raskesti kahjustatud. 11.3. Kindlustushüvitis arvutatakse sõiduki täishävingu (sh varguse, või röövimise) korral lähtuvalt sõiduki turuhinnast Eestis vahe- tult enne kindlustusjuhtumit. 11.3.1. Kui Kasko Plussi korral ei hüvitata kahju uusväärtuskindlustuse (punkt 2.10) alusel, võetakse kahju suuruseks sõiduki turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumit, millele lisatakse sel- lest 10% võimalike autovahetuskulude katteks. Autovahetuskulud makstakse välja kindlustusvõtjale. Kui sõiduki turuhind ja autovahetuskulud kokku ületavad sama- väärse uue sõiduki müügihinna Eestis, on kahju suuruseks uue sõiduki müügihind. 11.3.2. Kui Kasko korral ei hüvitata kahju uusväärtuskindlustuse (punkt 2.10) alusel, võetakse kahju suuruseks sõiduki turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumit. 11.4. Koos sõidukiga kindlustatud lisavarustuse kahjustumise, kadu- mise või hävimise korral arvutatakse kindlustushüvitis lähtuvalt selle lisavarustuse turuhinnast Eestis vahetult enne kindlustus- juhtumit. 11.5. PZU vähendab kindlustushüvitist sõiduki või selle osa jäänuste hariliku väärtuse võrra, v.a juhul, kui sõiduki või selle osa jää- nused on antud PZU ja vara omaniku kokkuleppel PZU oman- disse. 11.6. Kindlustushüvitise määramisel arvestatakse hüvitatavast sum- mast maha sissenõutavaks muutunud tasumata kindlustus- maksed, hüvitisvähendused ja seaduse alusel kindlustusvõtjale tagastatavad maksud (nt käibemaks), kui poliisil pole märgitud teisiti. 11.7. Sõiduki täishävingu korral vähendab PZU väljamakstavat kind- lustushüvitist jooksva kindlustusperioodi lõpuni tasumata kind- lustusmaksete võrra sõltumata sellest, kas kindlustusmakse tasumise tähtpäev on saabunud ja kellele kindlustushüvitis välja makstakse. 11.8. Kui PZU ja sõiduki omanik ei ole teisiti kokku leppinud, läheb kindlustatud eseme omand kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahju hüvitamisel üle PZU-le selle eseme PZU-le üleandmise hetkel.

12. Kindlustushüvitise tagastamine

12.1. Kindlustusvõtja on kohustatud kindlustushüvitise PZU-le tagas- tama kümne päeva jooksul juhul, kui pärast kahju hüvitamist on ilmnenud hüvitamist välistavad asjaolud või kui kahju on hüvitanud kolmas isik.

Kaskokindlustuse tingimused A300/2023 Kehtivad alates 28.04.2023

Käesolevad kindlustustingimused (edaspidi ka: tingimused) on osa AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (edaspidi: kindlustusandja või PZU) ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kaskokindlustuse lepingust. Kindlustustingimusi kohaldatakse koos PZU kindlustuslepingute üld- tingimustega. Kindlustustingimustes reguleerimata küsimustes juhin- duvad kindlustuslepingu pooled võlaõigusseadusest ja muudest õigus- aktidest.

1. Kindlustatud ese

1.1. Kindlustatud ese on poliisil märgitud sõiduk esmamüügi komp- lektsuses ja sõidukile esmamüügi järel paigaldatud lisavarustus poliisil märgitud hüvitispiiri ulatuses. Esmamüük on sõiduki esmakordne müümine lõpptarbijale. Kindlustatud esemeks on ka üks komplekt mitte kasutuses olevaid velgi ja rehve kuni 5000 euro ulatuses tingimusel, et neid hoiustatakse lukustatud hoones või ruumis. 1.2. Sõiduk on käesolevate tingimuste mõistes sõiduauto (kategoo- ria M1 või M1G) või väikeveok (kategooria N1 või N1G). 1.3. Sõiduki kasutusviis märgitakse poliisile ning selleks võib olla tavakasutus või muu kasutusviis. Tavakasutuseks ei loeta järg- misi kasutusviise: lühirent (rent kuni 6 kuud), taksoteenus, sõidujagamisteenus, transportteenus, alarmsõiduk, turvafirma sõiduk, autokooli õppe- või eksamisõiduk. 1.4. Lisavarustuse kindlustussumma ulatuses on liiklusõnnetuse ja õnnetusjuhtumi riski vastu kindlustatud sõiduki külge kinnitatud jalgrattad. 1.5. Lisavarustuseks loetakse sõidukile püsivalt paigaldatud ja toot- jatehase komplektsusesse mittekuuluvad meelelahutus-, multi- meedia-, navigatsiooni-, side- ja olmeseadmed, lisa-laternad, keredetailid (spoiler, iluvõre jmt), valuveljed, lisakaitserauad, astmerauad, vints, kleebised, taksoseadmed ning sõidukisse paigaldatud turvaiste või -häll, sõiduki külge kinnitatud katuse- boks, katuseraam ja jalgrattahoidja. Lisavarustuse kindlustus- summa ulatuses on kindlustatud kuni garantii kehtivuseni sõidukile kantud püsivaha, keraamiline vaha ja kaitsekiled. 1.6. Lisavarustuseks loetakse sõiduki ümberehitus ja eriseadmed. Näiteks autoelamu ümberehitus ja seadmed, külmutussead- med, meditsiini-, päästeameti-, alarm- või operatiivsõiduki ümberehitus ja seadmed. 1.7. Kindlustatud ese ei ole sõidukile pärast selle esmamüüki paigal- datud: 1.7.1. võistlusteks, võidusõiduks või treeninguteks ettenähtud sead- med ja detailid; 1.7.2. seadmed ja detailid, mis on paigaldatud õigusaktide nõudeid rikkudes.

2. Kindlustusjuhtum

2.1. Kindlustusjuhtum on kindlustusvõtja ja temaga tingimuste punkti 8.1 kohaselt võrdsustatud isikute suhtes tingimustes nimetatud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille käigus saab kindlustatud ese kahjustada, hävib või läheb kaotsi ja mil- le puhul tekib kindlustusandjal lepingu täitmise kohustus. Kindlustusjuhtumiga on tegemist, kui eelkirjeldatud sündmus leiab aset kindlustuskaitse kehtivuse ajal. Eri ajahetkedel või erinevatest sündmustest tekkinud sõiduki kahjustused loetakse erinevateks kindlustusjuhtumiteks. 2.2. Kasko 8 kindlustusjuhtumid ja hüvitatavad teenused: 1) liiklusõnnetus vastavalt punktile 2.6.; 2) kokkupõrge looma või linnuga; 3) PZU Autoabi. 2.3. Kasko kindlustusjuhtumid ja hüvitatavad teenused: 1) koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum (sh liiklusõnnetus, õn- netusjuhtum, vandalism, vargus); 2) PZU Autoabi; 3) uusväärtuskindlustus;

4) liisingväärtuse kindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe kor- ral); 5) liisingumakse kindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral); 6) asendusauto (poliisil märgitud erikokkuleppe korral); 7) reisijate õnnetusjuhtumikindlustus (poliisil märgitud erikokku- leppe korral); 8) haagisekindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral); 9) pagasikindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral). 2.4. Kasko Plussi kindlustusjuhtumid ja nendega seonduvad hüvi- tatavad teenused: 1) koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum (sh liiklusõnnetus, õn- netusjuhtum, vandalism, vargus); 2) PZU Autoabi; 3) uusväärtuskindlustus; 4) liisingväärtuse kindlustus; 5) liisingumakse kindlustus; 6) asendusauto; 7) tehniline rike; 8) rendiauto kindlustus; 9) reisikatkestuse kindlustus; 10) reisijate õnnetusjuhtumikindlustus; 11) haagisekindlustus; 12) pagasikindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral). 2.5. Koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum on sõiduki ootamatu ja ettenägematu kahjustumine või hävimine tingimuste punk- tides 2.6.-2.9. nimetatud sündmuse või muu sõidukivälise kon- taktse sündmuse tagajärjel, v.a tingimuste punktis 2.21 välis- tatud juhtumid (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ja mille puhul kindlustusandjal puudub kahju hüvitamise kohustus). Näiteks hüvitatakse teelt väljasõitmise tagajärjel tekkinud kah- ju. Ei hüvitata mittekontaktne kahju, mis on tekkinud tehnilise rikke tõttu sõiduki tarkvara, elektriseadmete, näidikute, tulede või muude komponentide kahjustumisest või hävimisest. 2.6. Liiklusõnnetus on teel või muul sõidukite tavapäraseks liik- luseks kasutataval alal toimunud liiklusõnnetus, milles üheaeg- selt on täidetud kõik alljärgnevalt loetletud eeldused: 2.6.1. sõiduk põrkab kokku teel või muul sõidukite tavapäraseks liik- luseks kasutataval alal teise sõiduki, jalakäijaga, jalgratturi või kergliikuriga; 2.6.2. sõiduk hävib või kahjustub; 2.6.3. sõiduki liikluskindlustusandjal on liikluskindlustuse seaduse alu- sel tekkinud kindlustushüvitise maksmise kohustus teise liiklus- õnnetuses osalenud sõiduki omaniku või jalakäija ees. 2.7. Õnnetusjuhtum on kindlustatud eseme kahjustumine või hävimine loodusõnnetuse, tule (sh suitsu, tahma ja/või kustu- tustööde) või plahvatuse (sh lõhkekeha plahvatuse) tagajärjel. 2.8. Vandalism on kindlustatud eseme tahtlik kahjustamine kol- manda isiku poolt. 2.9. Vargus on kindlustatud eseme või selle osade kaotsiminek või kahjustumine varguse, röövimise või nende katse tagajärjel. 2.10. Uusväärtuskindlustuse alusel hüvitatakse sõiduki ostuhind (hind, millega sõiduk soetati), kui samal ajal on täidetud kõik järgmised tingimused: 2.10.1.sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses; 2.10.2.sõiduk esmaregistreeriti Eestis ja registreerimisest ei ole kind- lustusjuhtumi hetkeks möödunud rohkem kui üks aasta. 2.11. Liisingväärtuse kindlustus: kui sõiduki hävimise korral ei hüvi- tata kahju uusväärtuskindlustuse alusel, on kahju suurus liisin- gulepingu jääkväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumit, kui samal ajal on täidetud kõik järgmised tingimused: 2.11.1.sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses; 2.11.2.sõiduki esmasest registreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi het- keks möödunud üle seitsme aasta; 2.11.3.sõiduki liisingu jääkväärtus ei ole üle 50 000 euro;

2.11.4. sõiduki turuhind vahetult enne kindlustusjuhtumit on väiksem kui liisingulepingu jääkväärtus vahetult enne kindlustusjuhtu- mit. Liisingulepingu jääkväärtuse all mõistetakse ainult sõiduki sel- list liisingulepingu graafiku järgset väärtust vahetult enne kindlustusjuhtumit, mis ei sisalda mingeid muid võimalikke liisinguvõtja rahalisi kohustusi (nt liisingumaksete võlgnevus, intress, leppetrahv, lepinguga seotud kulud ja tasud) liisingu- andja ees. 2.12. Liisingumakse kindlustuse alusel hüvitatakse kuni kuue kuu liisingumaksed, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot. Liisingumakse kindlustus kehtib, kui on täidetud kõik järgmi- sed tingimused: 2.12.1. sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses; 2.12.2. liisinguvõtjast sõiduki juht on kindlustusjuhtumi tagajärjel ambulatoorsel või statsionaarsel ravil ning tema töövõimetus kestab rohkem kui kaks nädalat. Kindlustushüvitist makstakse vaid töövõimetusperioodil viibimise aja eest; 2.12.3. kindlustusjuhtum (sh liiklusõnnetus) on vormistatud seaduses ettenähtud korras ja sündmuskohale kutsutud kiirabi on tek- kinud tervisekahjustused fikseerinud; 2.12.4. sõiduki omanikuks ja liisinguandjaks on Eestis tegutsev ja Eesti Finantsinspektsiooni nimekirja kantud krediidiasutus, selle filiaal või nende tütarettevõttena tegutsev liisinguandja. 2.12.5. Hüvitamisele ei kuulu liisingumakses sisalduvad muud kulud (nt kütusekaart, kindlustus) või muud nõuded liisinguvõtja vastu (nt lepingutasud, viivised, leppetrahvid). 2.12.6. Kindlustatud eseme täieliku hävimise korral on liisingumakse- te hüvitamise kohustus kuni hüvitamisotsuse tegemiseni. 2.13. Asendusauto teenust on kindlustusvõtjal õigus kasutada PZU poolt hüvitamisele kuuluva kindlustusjuhtumi korral järg- nevatel tingimusel: 2.13.1. sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses. 2.13.2. Asendusauto kasutamise võimalus on ainult siis ja seni, kui kindlustatud sõiduki kasutamine teeliikluses ei ole kindlustus- juhtumi või liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitatava juh- tumi järel lubatud või objektiivselt võimalik. Kasko Plussi kor- ral võimaldatakse asendusauto ka juhul, kui punktis 2.15 kir- jeldatud tehnilisest rikkest tekkinud kahju hüvitatakse tootja- tehase garantii või täiendava garantii alusel. 2.13.3. Ühe kindlustusperioodi jooksul saab asendusautot kasutada kuni 30 päeva ulatuses. 2.13.4. Sõiduki varguse või täieliku hävimise korral saab asendus- autot kasutada seni, kuni kindlustusandja on teinud hüvita- misotsuse, kuid mitte enam kui 30 päeva. 2.13.5. Asendusautot ei võimaldata, kui sõiduki taastamise aeg on lü- hem kui 24 tundi või kui kahju suurus on väiksem kui poliisil märgitud omavastutus. 2.13.6. Asendusautot ei võimaldata PZU Autoabi teenuse ja/või rendi- auto kasutamisel, v.a. kui sõiduk on kahjustunud või hävinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. 2.13.7. Eestis annab asendusauto mõistliku aja jooksul üle PZU part- ner PZU määratud kohas ja ajal. 2.13.8. Eestis on kindlustusvõtja kohustatud sõlmima asendusauto kasutamise lepingu PZU määratud asendusauto väljastajaga. 2.13.9. Asendusauto ei pea olema kindlustatud esemega sama- väärne. 2.13.10. PZU või tema määratud asendusauto väljastaja nõudmisel tuleb asendusauto 24 tunni jooksul tagastada. 2.13.11. Kindlustusjuhtumi korral välisriigis rendib asendusauto kind- lustusvõtja. Maksimaalne hüvitis asendusauto ühe rendipäeva eest välisriigis on 50 eurot koos käibemaksuga. 2.14. Rendiauto kindlustuse puhul hüvitatakse eraisikust kind- lustusvõtjale autorendiettevõtte esitatavad nõuded, mis on tekkinud kindlustusvõtja renditud sõidukile tingimustes määratletud liiklusõnnetuse, õnnetusjuhtumi, vandalismi või varguse tagajärjel. 2.14.1. Rendiauto kindlustus kehtib tingimusel, et samal ajal rendi- auto rendiperioodiga ei osaleta poliisil märgitud kindlustatud esemeks oleva sõidukiga teeliikluses. 2.14.2. Rendiauto on Eesti õigusaktide mõistes kategooria M1 või M1G sõiduk, mille rendiperiood ei ole pikem kui 30 päeva. 2.14.3. Rendiauto kindlustus kehtib kogu maailmas, v.a Eestis, Armeenias, Aserbaidžaanis, Gruusias, Kasahstanis, Moldovas, Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal renditud sõiduki korral või nendes riikides mujalt renditud rendiautoga toimunud kahju- juhtumite korral.

2.14.4. Hüvitispiir ühe kindlustusperioodi kohta on 5000 eurot. 2.14.5. Rendiauto kindlustamisel rakendatakse käesolevates tingimus- tes ja poliisil märgitud kokkuleppeid. 2.14.6. Rendiautot ei tohi kasutada majandustegevuseks ega õppe- sõiduks. 2.14.7. Rendiauto kindlustusjuhtumi hüvitamise üheks eelduseks on, et rendifirma on esitanud kindlustusvõtja vastu kahju hüvita- mise nõude. 2.14.8. Rendilepingust või seadusest tulenevaid leppetrahve ja viivi- seid ei hüvitata. Samuti ei hüvitata rendiauto kasutamisel saa- dud (liiklus)trahve ja/või neist tulenevaid viiviseid. 2.14.9. Rendiauto kindlustusjuhtumist tuleb teatada PZU-le esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul alates kindlustusjuhtumi toimumisest, vastasel korral on PZU-l õigus kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda. 2.15. Tehnilise rikke kindlustusjuhtum on sõiduki mootori, mootori jahutussüsteemi, mootori juhtelektroonika; jõuülekande, jõu- ülekande jahutussüsteemi, jõuülekande juhtelektroonika või piduri- ja roolisüsteemi ootamatu ja ettenägematu rike eel- dusel, et puuduvad tingimuste punktides 2.21.18, 2.21.19 ja 2.21.20 sätestatud välistused. Sõiduki tehnilise rikke kõrval- damise kulud hüvitatakse ainult siis, kui samal ajal on täidetud kõik järgmised tingimused: 2.15.1. sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses; 2.15.2. sõiduki esmasest registreerimisest on kindlustusjuhtumi het- keks möödunud vähem kui kaheksa aastat; 2.15.3. väljaspool Eesti Vabariiki esmaregistreeritud sõiduki tehnilist korrasolekut ja tõrgeteta töötamist on kinnitanud selle auto- margi esindaja Eestis või PZU heakskiidetud ettevõte. Kinnitus peab olema vormistatud kirjalikult enne kahjujuhtumit, kuid mitte varem kui 30 päeva enne kindlustuslepingu jõustumist; 2.15.4. auto tegelik läbisõit kindlustusjuhtumi hetkel on väiksem kui 160 000 km; 2.15.5. sõidukile on õigel ajal ja pädeva isiku poolt tehtud kõik tootja poolt ettenähtud hooldustööd. Kõikide siin loetletud tingimuste täitmise korral hüvitatakse ka tehnilise rikke põhjuse ja ulatuse tuvastamiseks vajalikud kulu- tused seoses sõiduki demonteerimise, diagnostika ja eksperdi- arvamuse küsimisega, samuti hüvitatakse sõiduki kokkumon- teerimise kulud. Juhul, kui ei ole tegu tehnilise rikke kind- lustusjuhtumiga, siis sõiduki kokkumonteerimise kulusid ei hüvitata. 2.16. PZU Autoabi rakendub juhul, kui sõidukiga edasisõitu takis- tab ootamatu ja ettenägematu juhtum, näiteks liiklusõnnetus või tehniline rike, teelt väljasõit, olukord, kus sõiduk on jäänud kinni lumme või liiva, kütus on otsa saanud, rehv on purune- nud, signalisatsioon tõrgub või sõiduk ei käivitu. Kui sõidukiga ei ole võimalik liigelda, siis transporditakse sõiduk lähimasse PZU Autoabi teenus kehtib ainult juhul, kui see on tellitud PZU kontakttelefonilt. PZU Autoabi teenuse vahendusel toimetatak- se sõidukis olnud isikud Eesti piires sündmuskohast sihtkohta. 2.17. Reisikatkestuse kindlustus rakendub sõiduki tehnilise rik- ke, kahjustumise, varguse või võtmete kaotuse korral, kui reisi ei ole võimalik jätkata. Hüvitatakse sõiduki juhi ja kaassõitjate mõistlikud kulud, mis on tehtud: 1) ööbimiseks, kui isikud asuvad oma kodust või ööbimispaigast kaugemal kui 100 km ja tagasipöördumine koju ei ole koheselt võimalik; 2) koju tagasipöördumiseks või reisi jätkamiseks muu transpordi- vahendiga. 2.17.1. Reisikatkestuse kulude kindlustussumma on märgitud poliisil. 2.18. Reisijate õnnetusjuhtumi kindlustuse hüvitist makstakse juhul, kui sõidukis viibinud juht või kaassõitja jääb otseselt kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kehavigastuse tõttu püsivalt töövõimetuks või sureb. Hüvitamine toimub, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 2.18.1. püsiv töövõimetus on kestnud vähemalt ühe aasta; 2.18.2. õigusaktides sätestatud korras tuvastatud ja määratud töö- võime kaotus on 50% või rohkem; 2.18.3. PZU-le on esitatud pädeva ametiasutuse otsus püsiva töövõi- metuse ja selle ulatuse kohta; 2.18.4. surmajuhtumi korral on PZU-le esitatud arstitõend surma põh- juse kohta ja pärimistunnistus kindlustushüvitise saamiseks õigustatud pärijate tuvastamiseks; 2.18.5. liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kannatanu turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. 2.18.6. Reisijate õnnetusjuhtumikindlustuse kaitse kehtib ka juhul, kui liiklusõnnetuse põhjustajaks ei ole kindlustatud

sõidukit juhtinud isik ja sõidukile tekkinud kahju hüvitab vas- tutava isiku kindlustusandja. 2.18.7. Reisijate õnnetusjuhtumikindlustuse kindlustussumma ühe isi- ku kohta märgitakse poliisile. 2.18.8. Kindlustatud isikute arv ei saa olla suurem kui vastava sõiduki kategooria maksimaalne lubatud istekohtade arv. 2.19. Haagisekindlustuse korral hüvitatakse tingimustes määrat- letud koguriskikindlustuse kindlustusjuhtumi tagajärjel haagi- sele tekitatud kahju järgmistel tingimustel: 2.19.1. haagis oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel haagitud sõiduki külge; 2.19.2. haagise tehnoseisund ja varustus vastavad õigusaktidega kehtestatud nõuetele; 2.19.3. haakes olnud haagis vastab vedava sõiduki tootjatehase keh- testatud nõuetele ja piirangutele. 2.19.4. Haagises oleva pagasi kahju hüvitatakse ainult juhul, kui kindlustuslepingu sõlmimisel on valitud pagasikindlustuse lisa- kaitse, hüvitamine toimub vastavalt tingimuste punktidele 2.20.-2.20.3. 2.19.5. Haagise kahju hüvitatakse haagise registreerimistunnistusel märgitud omanikule. 2.20. Pagasikindlustus kehtib, kui kindlustusvõtja on valinud kindlustuslepingu sõlmimisel vastava lisakaitse. Hüvitatakse tingimustes määratletud koguriskikindlustuse kindlustusjuh- tumi tagajärjel sõiduki pagasiruumis olnud sõiduki valdaja ja kaasreisijate isiklike esemete (pagasi) kahjustumise, hävimise või kaotsiminekuga tekkinud kahju järgmistel tingimustel: 2.20.1. pagasiks ei loeta raha, väärtpabereid, väärisesemeid, ehteid, dokumente (sh fotod, plaanid, joonised), elektroonilisi andmekandjaid, fotoseadmeid, audio- ja videoseadmeid, ar- vutit, mobiiltelefone ja -seadmeid ning tööriistu; 2.20.2. pagasi varguse või röövimise korral hüvitatakse kahju ainult juhul, kui pagas oli paigutatud varjatult sõiduki lukustatud pagasiruumi või lukustatud katuseboksi; 2.20.3. haagisekindlustuse olemasolul hüvitatakse haagises olnud pagas, v.a pagasi varguse või röövimise tõttu tekkinud kahju. 2.21. Tingimuste kohaselt ei loeta kindlustusjuhtumist põh- justatud kahjuks ega kuulu hüvitamisele: 2.21.1. kahju, mis on toimunud väljaspool poliisil märgitud kind- lustusterritooriumi; 2.21.2. kahju, mis on põhjustatud sõiduki varguse või sõiduki oma- volilise kasutamise tagajärjel, kui sõiduki võti oli sõidukis või sõidukisse sisenemine ja/või selle käivitamine polnud takista- tud. Võtmeks loetakse kõiki kindlustatud sõiduki avamiseks, sõidu- ki või selle turva- ja/või alarmseadmete kasutamiseks ette nähtud mehaanilisi või elektroonilisi võtmeid, kaarte, juhtpulte jms seadmeid, mis kuulusid sõiduki komplektsusesse kind- lustuslepingu sõlmimise momendil; 2.21.3. sõiduki või selle kindlustatud osade või pagasi vargusega tekitatud kahju, kui sõiduk ei olnud lukustatud või sellel puudusid PZU nõutud vargusevastased seadmed või kui need ei olnud enne vargust sisse lülitatud või töökorras, samuti kui pagas ei olnud lukustatud pagasiruumis või katuseboksis; 2.21.4. kulutused kindlustusjuhtumist sõltumatule hooldusele, remon- dile, pesemisele ja puhastamisele; 2.21.5. kahju juhul, kui sõiduki tehnoseisund ei vasta kindlustuslepin- gu ja/või õigusaktide nõuetele; 2.21.6. kahju, kui PZU-le ei ole sõiduki võõrandamisest nõuetekoha- selt teatatud ja kahjujuhtum toimub hiljem kui 30 päeva ala- tes ajast, mil PZU oleks pidanud sellekohase teate saama; 2.21.7. kahju, mille on põhjustanud sõiduki seadmete käitamisel neile mõjunud ülekoormus; 2.21.8. kulutused seoses sõiduki osade tavalisest kiirema kohale- toimetamisega jm tavalisest kiirema tööga; 2.21.9. kahju, mis on tekkinud sõiduki ebastandardsest ümberehita- misest (sh võimsuse suurendamisest või chip tuning’ust); 2.21.10. kahju, mis on tekkinud sõiduki sõiduki tavapäranse kulumise tagajärjel, seal-hulgas värvkatte, sõiduki osade ja klaaside pindmised kriimustused ning väikesed täkked; 2.21.11. kahju, mis on tekkinud korrodeerumise, hallituse vm pikaaja- lise protsessi tagajärjel; 2.21.12. kahju, mis on tekkinud külmumise tõttu; 2.21.13. kahju, mille põhjustas vee tungimine sõidukisse, sõiduki mootorisse või sõiduki seadmetesse seetõttu, et sõidukiga sõideti sügavas vees; 2.21.14. kahju, mis on tekkinud sõiduki puuduliku või ebaõige hooldu- se, ebaõige remondi ja/või käsitsemise tõttu;

2.21.15. kahju, mis on tekkinud sõidukile ebakvaliteetse või vale kütuse kasutamise tõttu; 2.21.16. kahju, mis on tekkinud õli, jahutus-, piduri- ja/või siduri- vedeliku ebapiisava koguse või halva kvaliteedi tõttu; 2.21.17. kahju, mis on tekkinud seoses rikke, vea, kahjustuse või muu sellisega, mis parandatakse garantii korras; 2.21.18. kahju, mis on seotud tehnilise rikkega sõiduki mootori toite- süsteemis (sh turbos, mahtkompressoris, vahejahutis, kõrg- survepumbas ja akumulaatoris), väljalaske- ja heitgaaside puhastamise ja tagastuse süsteemis (sh katalüsaatoris), kliimaseadmes (sh konditsioneeris), näidikus, vedrustuses, veermikus, ratta laagris, pidurikettas, -klotsis või -sadulas; 2.21.19. kahju, mis tuleneb tehnilisest rikkest juhul, kui rike on seotud sõiduki või selle osa modifitseerimisega (sh tuunimisega); 2.21.20. kahju, mis tuleneb tehnilisest rikkest juhul, kui sõiduk on tun- nistatud mõne kindlustusseltsi või ametiasutuse poolt varem täielikult hävinenuks. See säte kohaldub ka juhul, kui sellise otsuse on teinud välisriigis asuv kindlustusselts või ametiasu- tus; 2.21.21. kahju seoses rehvide vigastusega (v.a vandalismi tagajärjel tekkinud kahju) juhul, kui sellega ei kaasnenud sõidukile muid hüvitatavaid vigastusi; 2.21.22. kahju, mille põhjuseks oli sõiduki väljumine kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isiku valdusest kelmuse, omastami- se, omavolilise kasutamise või väljapressimise tõttu, samuti eelnimetatud sündmuste kestuse ajal sõidukile tekitatud kah- justused; 2.21.23. kahju, mille põhjustas kindlustusvõtja poolt või tema tead- misel sõidukilt eemaldatud või maha monteeritud osade var- gus või röövimine; 2.21.24. sõiduki vargusega põhjustatud kahju, kui PZU-le ei esitatud hüvitistaotlusega koos kõiki sõiduki võtmeid; 2.21.25. kulutused kütusele, mis on voolanud sõidukist välja kindlus- tusjuhtumi tagajärjel või põhjustatud kütuse vargusest; 2.21.26. kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustada saanud automaalin- gud; 2.21.27. kahju, mis on tekkinud sõidukiga võistlustel või treeningul osalemise tagajärjel; 2.21.28. kahju, mis on tekkinud sõiduki kasutamise tõttu liiklemiseks mitte ettenähtud piirkonnas (maastikul, kaldaalal, vees, soisel lal jms) või väljaspool liiklemiseks ametlikult avatud jääteed; 2.21.29. kahju, mis on tekkinud veose või koorma peale- või maha- laadimisel; 2.21.30. kahju, mis on tekkinud sõidukis olnud esemest, veosest või koormast, kui see ei ole sõidukivälise ootamatu sündmuse tagajärg; 2.21.31. kahju, mis on tekkinud ohtlikust koormast või veosest. Ohtlikuks koormaks ja veoseks on ained ja esemed, mis plah- vatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada transportimisel kahju inimes- te tervisele, varale või keskkonnale; 2.21.32. haagisele enne selle sõiduki külge haakimist ja pärast lahti- haakimist tekitatud kahju; 2.21.33. kahju, mis on tekkinud haagise, sh haagises olnud pagasi varguse, või omavolilise kasutamise või röövimise tagajärjel; 2.21.34. kahju, mis sai sõiduki omanikule teatavaks alles sõiduki val- duse tagastamisel omanikule ja mille tekkimist tingimustes sätestatud kindlustusjuhtumi tagajärjel ei suuda kindlustus- võtja tõendada; 2.21.35. kahju, mis on tekkinud lemmikloomade sõidukis viibimise tagajärjel; 2.21.36. kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku liikluskindlustuse või välisriigi sõiduki kohustusliku vastutuskindlustuse alusel. Kui kindlustusvõtja ei saa kohustusliku liikluskindlustuse, välisriigi sõiduki kohustusliku vastutuskindlustuse või muu kahju põhjustaja vastutuskindlustuse alusel hüvitist täies osas või osaliselt ning ei ole hüvitist saanud ühe kuu jooksul hüvitamise eest vastutava kindlustusseltsi kindlustusjuhtu- mist teavitamisest, siis PZU ei rakenda antud punktis toodud välistust; 2.21.37. sõiduki väärtuse vähenemine.

3. PZU vabanemine kindlustuslepingu täitmise kohustusest

PZU vabaneb lisaks kindlustuslepingute üldtingimustes sätes- tatud alustele osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui:

3.1. sõidukit juhtinud isik oli liiklusõnnetuse toimumise ajal hai-

gusseisundis, alkoholijoobes, uimastite või psühhotroopse aine mõju all; 3.2. sõidukit juhtinud isik keeldus vahetult pärast kahju tekkimist joobe tuvastamisest või tarvitas tingimuste punktis 3.1 nimeta- tud aineid pärast kahju tekkimist; 3.3. liiklusõnnetuse ajal sõidukit juhtinud isikul puudus vastava kate- gooria sõiduki juhtimise õigus; 3.4. kindlustusvõtja aitas sõidukiga kaasa kuriteo toimepanemisele või selle katsele.

4. Kindlustusterritoorium

4.1. PZU-l on hüvitamise kohustus ainult poliisil märgitud riikides toimunud kindlustusjuhtumi korral.

5. Kindlustussumma ja hüvitispiir

5.1. Kindlustussumma on sõiduki turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumit. Kindlustussumma määramisel ei arvestata pärast sõiduki esmamüüki sõidukile paigaldatud lisavarustuse maksumust. 5.2. Pärast sõiduki esmamüüki paigaldatud lisavarustuse, pagasi- kindlustuse ja haagisekindlustuse hüvitispiir on märgitud poliisil. 5.3. Kindlustussumma ei vähene väljamakstud kindlustushüvitis(t)e võrra.

6. Omavastutus

6.1. Omavastutus on iga kindlustusjuhtumi korral kindlustuslepingus kindlaksmääratud osa kahjust, mida PZU ei hüvita. Kui sõiduki kahjustused on tekkinud eri ajahetkedel ning teineteisest sõltu- matult, on PZU-l õigus rakendada iga kindlustusjuhtumi korral omavastutust. 6.2. Aknaklaasi vahetamisel rakenduva omavastutuse suurus märgitakse poliisile. Aknaklaasi parandamise kulud hüvitatakse omavastutust rakendamata. Aknaklaasiks ei loeta katuseluuki ega sõiduki muid klaasist, plastist või muust läbipaistvast materjalist osi, sh klaaskatust ja sõiduki kastikatte klaase. Aknaklaas parandatakse, kui klaasi kahjustuse läbimõõt on väiksem kui 2 cm, see ei asu juhi poolel ja parandamisel ei rikuta klaasi soojendust. Aknaklaas vaheta- takse ainult juhul, kui kahjustuse läbimõõt on suurem kui 2 cm või see asub juhi poolel. Kui kindlustusvõtja soovib parandami- sele kuuluvat klaasi vahetada, siis rakendub poliisil märgitud omavastutus või aknaklaaside vahetuse omavastutus, olenevalt sellest, kumb on suurem. 6.3. Loomale või linnule otsasõidu tõttu tekkinud kahju hüvitatakse ilma omavastutust rakendamata. Loomale või linnule otsasõidu vältimisega seotud kahju hüvitamisel rakendatakse omavastu- tust. 6.4. Loomale või linnule otsasõidu vältimisest tingitud kahju hüvi- tatakse omavastutuseta juhul, kui kahjujuhtumist on olemas videosalvestis ja sellelt on tuvastatav looma või linnuga kokku- põrke vältimine. 6.5. Kui sõiduki kasutusviisiks on märgitud tavakasutus ning kahju korral selgub, et sõiduki kasutusviis ei vasta tavakasutusele (punkt 1.3), siis rakendatakse hüvitamisel viiekordset oma- vastutust. 7. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemine

7.1. Tingimuste kohaselt on kindlustusriski suurendavad olulised asjaolud eelkõige sõiduki võõrandamine, sõiduki liiklusregistrist kustutamine, sõiduki kasutusviisi (tavakasutuse) muutumine, sõiduki lukustussüsteemide rike, vargusevastaste seadmete rike, võtmete kaotsiminek, sõiduki registreerimisdokumentide või nende osade kaotsiminek, poliisil märgitud sõiduki põhi- kasutaja muutumine jmt. 7.2. Kindlustusvõtja peab kindlustusriski võimalikkuse suurenemi- sest viivitamata kindlustusandjale teatama. 7.3. Kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustus- andja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist kindlustusvõtjaga võrdsustatud isi- kute poolt. 7.4. Kindlustusperioodi jooksul on PZU-l õigus kindlustatud ese üle vaadata. 7.5. Suurenenud kindlustusriski korral võib kindlustusandja nõuda kindlustusvõtjalt lisaturvameetmete rakendamist ja/või suuren- dada kindlustusmakset. Eeltoodu ei välista PZU õigust kindlus-

tusleping üles öelda.

8. Kindlustusvõtja kohustused

8.1. Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuks loetakse soodustatud isik, sõiduki seaduslik valdaja ja isik, kellele sõiduki seaduslik valdaja on sõiduki juhtimise vabatahtlikult üle andnud, samuti eeltoodud isikute ja kindlustusvõtja perekonnaliikmed. Kindlustusvõtja vastutab nende isikute käitumise eest kindlus- tuslepingust tulenevate kohustuste täitmisel samamoodi nagu enda käitumise eest. 8.2. Kindlustusvõtja on kohustatud 8.2.1. selgitama kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi isikule, kelle valdusse või kasutusse ta sõiduki annab; 8.2.2. võimaldama PZU esindajal tutvuda sõiduki seisundi ja doku- mentidega; 8.2.3. sõiduki juurest lahkumisel: 1) sulgema selle uksed, aknad, luugid ja katuseboksi ning paigal- dama lahtise sõiduki puhul selle katuse; 2) lukustama sõiduki ja rakendama vargusevastased seadmed, mis on kirjeldatud poliisil; 3) mitte jätma sõidukisse audiosüsteemi eemaldatavat esipaneeli, sõiduki võtmeid, registreerimisdokumente, isiklikke esemeid, sh pagasit muul viisil kui varjatult lukustatud pagasiruumi; 8.2.4. hoidma sõiduki võtmeid ja registreerimisdokumente nii, et kol- mandal isikul ei ole võimalik neid takistust lõhkumata või vägi- valda kasutamata või sellega ähvardamata ära võtta. Sõiduki võtmeid ei tohi hoida sõidukis; 8.2.5. sõiduki võtmete varguse, röövimise või kaotamise korral viivi- tamata vahetama kõik lukud ning ümber kodeerima või asen- dama sõiduki elektroonilised vargusevastased seadmed. Kuni lukkude vahetamise, ümberkodeerimise või vargusesvastaste seadmete asendamiseni peab varguse kindlustuskaitse kehtimi- seks kindlustusvõtja jätma sõiduki järelevalveta ainult lukusta- tud garaaži või suletud ja valvatavale territooriumile; 8.2.6. teavitama PZU-d mootori võimsuse muutmisest (sh chip tuning’ust); 8.2.7. täitma PZU antud lisajuhiseid kindlustusriski vähendamiseks; 8.2.8. mitte ületama sõites õigusaktide ja liikluskorraldusvahenditega suurimat lubatud kiirust. 8.3. Kindlustusjuhtumi korral on kindlustusvõtja kohustatud: 8.3.1. vormistama liiklusõnnetuse ja teatama sellest kehtivate õigus- aktide kohaselt; 8.3.2. teatama vargusest, ärandamisest, röövimisest, vandalismist või muust õigusvastasest juhtumist viivitamata politseile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 8.3.3. teatama tulekahjust viivitamata päästeametile kirjalikku taas- esitamist võimaldavas vormis; 8.3.4. kutsuma sündmuskohalt lahkumata kohale politsei juhul, kui sõidukit on kahjustanud sellele kukkunud või laiali paiskunud esemed või ained; 8.3.5. teatama loomale otsasõidust viivitamata politseile; 8.3.6. teatama kindlustusjuhtumist PZU-le esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul pärast kindlustusjuhtu- mist teadasaamist. Kui kindlustusjuhtumi täpset aega pole võimalik määrata, loetakse selleks aeg, mil kindlustusvõtja oleks pidanud kindlustusjuhtumist teada saama. 8.4. Pärast kindlustusjuhtumit võib sõidukit kasutada ainult juhul, kui sõiduki juht on sõidukit kontrollinud ja veendunud, et sõiduk on tehnonõuetele vastavas seisundis. Eelkõige peab juht kont- rollima, ega sõiduki õli, kütus või jahutusvedelik ei leki, kas roolisüsteem ja pidurid on töökorras ning kas rehvid on kahjus- tamata. 8.5. Kindlustusvõtja peab esitama kahjustatud sõiduki või selle jää- nused PZU-le ülevaatamiseks kindlustusjuhtumijärgses seisun- dis. Kindlustusvõtja ei tohi ilma PZU eelneva kirjalikku taas- esitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta teha mingeid muudatusi, sh asuda sõidukit taastama või utiliseerima. 8.6. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama PZU-le kindlustusvõtja valduses oleva teabe ning dokumendid kahju tekkimise põhjus- te ja kahju suuruse kohta. 8.7. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, on kindlustusvõtja kohustatud andma PZU-le sõiduki jäänused üle kindlustusjuhtumijärgses seisukorras ja Eesti Vabariigi territooriumil. Jäänuki Eestisse toomise põhjendatud kulud tuleb eelnevalt kooskõlastada PZU-ga, vastavad põhjendatud kulud hüvitatakse punktis 11.1.1. toodud ulatuses. 8.8. Sõiduki varguse, ärandamise või röövimise korral on kindlus- tusvõtja kohustatud esitama PZU-le viivitamata sõiduki kõik

võtmed ja registreerimisdokumendid (röövimise korral kõik tema valduses olevad võtmed ja dokumendid). 8.9. Kindlustusvõtja on kohustatud tagama, et sõidukit kindlustus- juhtumi hetkel juhtinud isik esitab PZU-le oma juhiloa origi- naali. 8.10. Kindlustusjuhtumi tõendamise kohustus lasub kindlustusvõtjal. 8.11. Kindlustusvõtja peab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vor- mis PZU-d viivitamata teavitama kahju hüvitamisest kolmanda isiku poolt või PZU vastu esitatud kahjunõudest loobumisest. 8.12. Kui PZU on hüvitanud õigustatud isiku valdusest õigusvastaselt välja läinud, sh varastatud või röövitud sõiduki või selle osa, on kindlustusvõtjal kohustus sõiduki või selle osa leidmisest või selle asukoha teadasaamisest teatada PZU-le viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sõiduki või selle osa valdusse tagasisaamisel tuleb kümne tööpäeva jooksul kas anda PZU-le üle tagasi saadud sõiduk või sõiduki osa või tagastada PZU-le kindlustushüvitis, mille kindlustusandja sõi- duki eest tasus.

9. PZU kohustused ja õigused

9.1. PZU on kohustatud tegema otsuse kahju hüvitamise kohta 30 päeva jooksul alates kindlustusjuhtumi teate saamisest. 9.2. Kui PZU-l ei ole mõjuval ja temast mitteoleneval põhjusel võimalik teha kõiki vajalikke toiminguid punktis 9.1. märgitud tähtajaks, peab ta sellest kindlustusvõtjat eelnevalt teavitama ja selgitama, milles mõjuv põhjus seisneb, ning näitama ära vajalike toimingute lõpetamise eeldatava tähtaja. 9.3. PZU-l on õigus esitada kindlustusriski vähendamise eesmärgil lisanõudeid. Lisanõuded muutuvad kindlustuslepingu doku- mendiks juhul, kui kindlustusvõtja ei esita kindlustuslepingust taganemise avaldust kümne päeva jooksul pärast nõuete kättesaamist. 10. Hüvitamise viisid

10.1. Hüvitamise viisid on kahjustatud sõiduki taastamise kulude hüvitamine või rahaline hüvitis. 10.2. Kahjustatud sõiduki taastamise kulud hüvitatakse neid kulusid tõendavate dokumentide alusel. 10.3. Kui PZU nõustub sõiduki taastamise viisi ja kohaga, mille on valinud kindlustusvõtja, väljastab ta sõiduki taastaja nõudel garantiikirja taastamiskulude hüvitamise kohta. 10.4. PZU ei vastuta sõiduki taastamise viisi või taastaja töö kvali- teedi eest. 10.5. Kui kindlustusvõtja PZU nimetatud põhjendatud ja mõistliku taastamise viisi või kohaga ei nõustu, maksab PZU sõiduki taastamiseks vajaliku põhjendatud ja mõistliku hüvitise välja rahas.

11. Hüvitamise kord

11.1. Taastamiskuludena hüvitatakse kindlustusjuhtumist tingitud sõiduki taastamise kulud; 11.1.1. Hüvitatakse kindlustusjuhtumi tõttu vajalikud ja põhjendatud sõiduki teele tõstmise kulud, sõiduki lähimasse või PZU määra- tud remondikohta toimetamise kulud või sõiduki hoiukohta toimetamise kulud sama riigi piires paketi Kasko 8 korral 500 euro, paketi Kasko korral 1000 euro ja paketi Kasko Pluss kor- ral 3200 euro ulatuses. Sõiduki lähimasse remondikohta toime- tamise kulusid ei hüvitata, kui sõiduk on pärast kindlustusjuh- tumit liikumisvõimeline ning sellises seisukorras, milles seadu- se järgi on lubatud sõidukiga liigelda. 11.1.2. Kui sõidukit ei saa pärast kindlustusjuhtumit kasutada, hüvita- takse sõiduki hoiustamise kulud maksimaalselt 10 euro ulatu- ses päevas ning kokku kuni 30 päeva kindlustusperioodi koh- ta. 11.2. Taastamiskulude hüvitamise tingimused: 11.2.1. Sõiduki taastamiskulud hüvitatakse juhul, kui sõiduki taasta- misremont on majanduslikult ja tehniliselt põhjendatud. 11.2.2. Kui kindlustusvõtja ei nõustu sõiduki taastamise kulude hüvita- misega otse remonditöökojale ja soovib rahalist hüvitist, hüvitatakse kahju, lähtudes kindlustusandja aktsepteeritud remondimaksumusest, mille kalkuleerimisel on arvesse võetud sõiduki vanusele ja tehnoseisundile vastava kulumisastmega varuosi. Kui kindlustusvõtja ei esita taastusremondi tasumist tõenda- vaid dokumente, hüvitatakse taastamiseks vajalike varuosade maksumus, millest on lahutatud nende tehnilise kulumiga pro-

portsionaalne osa ja taastamisteenuse hind, mida on vähenda- tud 35%. 11.2.3. Sõiduki taastamisel on PZU-l õigus nõuda sõiduki eale ja tehni- lisele seisundile vastava kulumisastmega detailide kasutamist või kvaliteetsete tarvikvaruosade kasutamist. Hävinud rehvi(de) korral on PZU-l kohustus hüvitada hävinud rehvi(de) väärtus vastavalt nende kindlustusjuhtumieelsele kulumile. Kui hävib ainult üks rehv ja asendamine sama kulu- misastmega rehviga ei ole võimalik, hüvitatakse maksimaalselt kahe samaväärse rehvi maksumus. 11.2.4. Kasko ja Kasko Plussi korral hüvitatakse üldgarantii ületanud sõiduki taastamiskulud automargi esinduses ainult kokkuleppel PZU-ga. Üldgarantii all peetakse silmas ka automargi ametliku maaletooja pakutavat laiendatud garantiid. Üldgarantii all ei peeta silmas sõiduki kere- või värvigarantiid. 11.2.5. PZU hüvitab kindlustusjuhtumis kahjustada saanud sõiduki osa taastamise kulu sõltumata sõiduki osa varasematest kahjustus- test eeldusel, et täidetud on mõlemad järgnevalt nimetatud tingimused: 1) vigastuse taastamise kulu ei sõltu detaili varasemast seisukor- rast; 2) kahjustada saanud sõiduki osa ei olnud enne raskesti kahjus- tatud. 11.2.6. Kui kindlustusjuhtumi läbi tekkinud vigastuse taastamise kulu on sõiduki osa varasema seisukorra tõttu suurem ja kahjusta- da saanud sõiduki osa ei olnud enne kahjujuhtumit raskesti kahjustatud, hüvitab PZU sõiduki taastamise kulu ilma varase- matest kahjustustest tingitud lisakuluta. Varasemate vigastus- te ja kahjustuste taastamise kulu tuleb kanda kindlustusvõtjal endal. Kui kindlustusvõtja ei soovi seda kulu kanda, siis kokkuleppel PZU-ga hüvitatakse kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju ra- has. 11.2.7. Elektri- ja hübriidmootoriga sõiduki kodulaadija (sh laadimis- juhtme) taastamiskulud hüvitatakse paketi Kasko korral 2500 euro ja paketi Kasko Pluss korral 3500 euro ulatuses. 11.2.8. Hüvitatakse sõiduki võtmete kaotusest (sh. vargus ja rööv) või kahjustumisiest tekkinud sõiduki võtmete asendamise kulu. 11.2.9. PZU ei maksa hüvitist, kui kahju ei ole tekkinud. Kahju ei ole tekkinud, kui kahjustada saanud sõiduki osa oli enne kahju- juhtumit raskesti kahjustatud. 11.3. Kindlustushüvitis arvutatakse sõiduki täishävingu (sh varguse, või röövimise) korral lähtuvalt sõiduki turuhinnast Eestis vahe- tult enne kindlustusjuhtumit. 11.3.1. Kui Kasko Plussi korral ei hüvitata kahju uusväärtuskindlustuse (punkt 2.10) alusel, võetakse kahju suuruseks sõiduki turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumit, millele lisatakse sel- lest 10% võimalike autovahetuskulude katteks. Autovahetuskulud makstakse välja kindlustusvõtjale. Kui sõiduki turuhind ja autovahetuskulud kokku ületavad sama- väärse uue sõiduki müügihinna Eestis, on kahju suuruseks uue sõiduki müügihind. 11.3.2. Kui Kasko korral ei hüvitata kahju uusväärtuskindlustuse (punkt 2.10) alusel, võetakse kahju suuruseks sõiduki turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumit. 11.4. Koos sõidukiga kindlustatud lisavarustuse kahjustumise, kadu- mise või hävimise korral arvutatakse kindlustushüvitis lähtuvalt selle lisavarustuse turuhinnast Eestis vahetult enne kindlustus- juhtumit. 11.5. PZU vähendab kindlustushüvitist sõiduki või selle osa jäänuste hariliku väärtuse võrra, v.a juhul, kui sõiduki või selle osa jää- nused on antud PZU ja vara omaniku kokkuleppel PZU oman- disse. 11.6. Kindlustushüvitise määramisel arvestatakse hüvitatavast sum- mast maha sissenõutavaks muutunud tasumata kindlustus- maksed, hüvitisvähendused ja seaduse alusel kindlustusvõtjale tagastatavad maksud (nt käibemaks), kui poliisil pole märgitud teisiti. 11.7. Sõiduki täishävingu korral vähendab PZU väljamakstavat kind- lustushüvitist jooksva kindlustusperioodi lõpuni tasumata kind- lustusmaksete võrra sõltumata sellest, kas kindlustusmakse tasumise tähtpäev on saabunud ja kellele kindlustushüvitis välja makstakse. 11.8. Kui PZU ja sõiduki omanik ei ole teisiti kokku leppinud, läheb kindlustatud eseme omand kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahju hüvitamisel üle PZU-le selle eseme PZU-le üleandmise hetkel.

12. Kindlustushüvitise tagastamine

12.1. Kindlustusvõtja on kohustatud kindlustushüvitise PZU-le tagas- tama kümne päeva jooksul juhul, kui pärast kahju hüvitamist on ilmnenud hüvitamist välistavad asjaolud või kui kahju on hüvitanud kolmas isik.

Kaskokindlustuse tingimused A300/2023 Kehtivad alates 28.04.2023

Käesolevad kindlustustingimused (edaspidi ka: tingimused) on osa AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (edaspidi: kindlustusandja või PZU) ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kaskokindlustuse lepingust. Kindlustustingimusi kohaldatakse koos PZU kindlustuslepingute üld- tingimustega. Kindlustustingimustes reguleerimata küsimustes juhin- duvad kindlustuslepingu pooled võlaõigusseadusest ja muudest õigus- aktidest.

1. Kindlustatud ese

1.1. Kindlustatud ese on poliisil märgitud sõiduk esmamüügi komp- lektsuses ja sõidukile esmamüügi järel paigaldatud lisavarustus poliisil märgitud hüvitispiiri ulatuses. Esmamüük on sõiduki esmakordne müümine lõpptarbijale. Kindlustatud esemeks on ka üks komplekt mitte kasutuses olevaid velgi ja rehve kuni 5000 euro ulatuses tingimusel, et neid hoiustatakse lukustatud hoones või ruumis. 1.2. Sõiduk on käesolevate tingimuste mõistes sõiduauto (kategoo- ria M1 või M1G) või väikeveok (kategooria N1 või N1G). 1.3. Sõiduki kasutusviis märgitakse poliisile ning selleks võib olla tavakasutus või muu kasutusviis. Tavakasutuseks ei loeta järg- misi kasutusviise: lühirent (rent kuni 6 kuud), taksoteenus, sõidujagamisteenus, transportteenus, alarmsõiduk, turvafirma sõiduk, autokooli õppe- või eksamisõiduk. 1.4. Lisavarustuse kindlustussumma ulatuses on liiklusõnnetuse ja õnnetusjuhtumi riski vastu kindlustatud sõiduki külge kinnitatud jalgrattad. 1.5. Lisavarustuseks loetakse sõidukile püsivalt paigaldatud ja toot- jatehase komplektsusesse mittekuuluvad meelelahutus-, multi- meedia-, navigatsiooni-, side- ja olmeseadmed, lisa-laternad, keredetailid (spoiler, iluvõre jmt), valuveljed, lisakaitserauad, astmerauad, vints, kleebised, taksoseadmed ning sõidukisse paigaldatud turvaiste või -häll, sõiduki külge kinnitatud katuse- boks, katuseraam ja jalgrattahoidja. Lisavarustuse kindlustus- summa ulatuses on kindlustatud kuni garantii kehtivuseni sõidukile kantud püsivaha, keraamiline vaha ja kaitsekiled. 1.6. Lisavarustuseks loetakse sõiduki ümberehitus ja eriseadmed. Näiteks autoelamu ümberehitus ja seadmed, külmutussead- med, meditsiini-, päästeameti-, alarm- või operatiivsõiduki ümberehitus ja seadmed. 1.7. Kindlustatud ese ei ole sõidukile pärast selle esmamüüki paigal- datud: 1.7.1. võistlusteks, võidusõiduks või treeninguteks ettenähtud sead- med ja detailid; 1.7.2. seadmed ja detailid, mis on paigaldatud õigusaktide nõudeid rikkudes.

2. Kindlustusjuhtum

2.1. Kindlustusjuhtum on kindlustusvõtja ja temaga tingimuste punkti 8.1 kohaselt võrdsustatud isikute suhtes tingimustes nimetatud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille käigus saab kindlustatud ese kahjustada, hävib või läheb kaotsi ja mil- le puhul tekib kindlustusandjal lepingu täitmise kohustus. Kindlustusjuhtumiga on tegemist, kui eelkirjeldatud sündmus leiab aset kindlustuskaitse kehtivuse ajal. Eri ajahetkedel või erinevatest sündmustest tekkinud sõiduki kahjustused loetakse erinevateks kindlustusjuhtumiteks. 2.2. Kasko 8 kindlustusjuhtumid ja hüvitatavad teenused: 1) liiklusõnnetus vastavalt punktile 2.6.; 2) kokkupõrge looma või linnuga; 3) PZU Autoabi. 2.3. Kasko kindlustusjuhtumid ja hüvitatavad teenused: 1) koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum (sh liiklusõnnetus, õn- netusjuhtum, vandalism, vargus); 2) PZU Autoabi; 3) uusväärtuskindlustus;

4) liisingväärtuse kindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe kor- ral); 5) liisingumakse kindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral); 6) asendusauto (poliisil märgitud erikokkuleppe korral); 7) reisijate õnnetusjuhtumikindlustus (poliisil märgitud erikokku- leppe korral); 8) haagisekindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral); 9) pagasikindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral). 2.4. Kasko Plussi kindlustusjuhtumid ja nendega seonduvad hüvi- tatavad teenused: 1) koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum (sh liiklusõnnetus, õn- netusjuhtum, vandalism, vargus); 2) PZU Autoabi; 3) uusväärtuskindlustus; 4) liisingväärtuse kindlustus; 5) liisingumakse kindlustus; 6) asendusauto; 7) tehniline rike; 8) rendiauto kindlustus; 9) reisikatkestuse kindlustus; 10) reisijate õnnetusjuhtumikindlustus; 11) haagisekindlustus; 12) pagasikindlustus (poliisil märgitud erikokkuleppe korral). 2.5. Koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum on sõiduki ootamatu ja ettenägematu kahjustumine või hävimine tingimuste punk- tides 2.6.-2.9. nimetatud sündmuse või muu sõidukivälise kon- taktse sündmuse tagajärjel, v.a tingimuste punktis 2.21 välis- tatud juhtumid (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ja mille puhul kindlustusandjal puudub kahju hüvitamise kohustus). Näiteks hüvitatakse teelt väljasõitmise tagajärjel tekkinud kah- ju. Ei hüvitata mittekontaktne kahju, mis on tekkinud tehnilise rikke tõttu sõiduki tarkvara, elektriseadmete, näidikute, tulede või muude komponentide kahjustumisest või hävimisest. 2.6. Liiklusõnnetus on teel või muul sõidukite tavapäraseks liik- luseks kasutataval alal toimunud liiklusõnnetus, milles üheaeg- selt on täidetud kõik alljärgnevalt loetletud eeldused: 2.6.1. sõiduk põrkab kokku teel või muul sõidukite tavapäraseks liik- luseks kasutataval alal teise sõiduki, jalakäijaga, jalgratturi või kergliikuriga; 2.6.2. sõiduk hävib või kahjustub; 2.6.3. sõiduki liikluskindlustusandjal on liikluskindlustuse seaduse alu- sel tekkinud kindlustushüvitise maksmise kohustus teise liiklus- õnnetuses osalenud sõiduki omaniku või jalakäija ees. 2.7. Õnnetusjuhtum on kindlustatud eseme kahjustumine või hävimine loodusõnnetuse, tule (sh suitsu, tahma ja/või kustu- tustööde) või plahvatuse (sh lõhkekeha plahvatuse) tagajärjel. 2.8. Vandalism on kindlustatud eseme tahtlik kahjustamine kol- manda isiku poolt. 2.9. Vargus on kindlustatud eseme või selle osade kaotsiminek või kahjustumine varguse, röövimise või nende katse tagajärjel. 2.10. Uusväärtuskindlustuse alusel hüvitatakse sõiduki ostuhind (hind, millega sõiduk soetati), kui samal ajal on täidetud kõik järgmised tingimused: 2.10.1.sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses; 2.10.2.sõiduk esmaregistreeriti Eestis ja registreerimisest ei ole kind- lustusjuhtumi hetkeks möödunud rohkem kui üks aasta. 2.11. Liisingväärtuse kindlustus: kui sõiduki hävimise korral ei hüvi- tata kahju uusväärtuskindlustuse alusel, on kahju suurus liisin- gulepingu jääkväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumit, kui samal ajal on täidetud kõik järgmised tingimused: 2.11.1.sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses; 2.11.2.sõiduki esmasest registreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi het- keks möödunud üle seitsme aasta; 2.11.3.sõiduki liisingu jääkväärtus ei ole üle 50 000 euro;

2.11.4. sõiduki turuhind vahetult enne kindlustusjuhtumit on väiksem kui liisingulepingu jääkväärtus vahetult enne kindlustusjuhtu- mit. Liisingulepingu jääkväärtuse all mõistetakse ainult sõiduki sel- list liisingulepingu graafiku järgset väärtust vahetult enne kindlustusjuhtumit, mis ei sisalda mingeid muid võimalikke liisinguvõtja rahalisi kohustusi (nt liisingumaksete võlgnevus, intress, leppetrahv, lepinguga seotud kulud ja tasud) liisingu- andja ees. 2.12. Liisingumakse kindlustuse alusel hüvitatakse kuni kuue kuu liisingumaksed, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot. Liisingumakse kindlustus kehtib, kui on täidetud kõik järgmi- sed tingimused: 2.12.1. sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses; 2.12.2. liisinguvõtjast sõiduki juht on kindlustusjuhtumi tagajärjel ambulatoorsel või statsionaarsel ravil ning tema töövõimetus kestab rohkem kui kaks nädalat. Kindlustushüvitist makstakse vaid töövõimetusperioodil viibimise aja eest; 2.12.3. kindlustusjuhtum (sh liiklusõnnetus) on vormistatud seaduses ettenähtud korras ja sündmuskohale kutsutud kiirabi on tek- kinud tervisekahjustused fikseerinud; 2.12.4. sõiduki omanikuks ja liisinguandjaks on Eestis tegutsev ja Eesti Finantsinspektsiooni nimekirja kantud krediidiasutus, selle filiaal või nende tütarettevõttena tegutsev liisinguandja. 2.12.5. Hüvitamisele ei kuulu liisingumakses sisalduvad muud kulud (nt kütusekaart, kindlustus) või muud nõuded liisinguvõtja vastu (nt lepingutasud, viivised, leppetrahvid). 2.12.6. Kindlustatud eseme täieliku hävimise korral on liisingumakse- te hüvitamise kohustus kuni hüvitamisotsuse tegemiseni. 2.13. Asendusauto teenust on kindlustusvõtjal õigus kasutada PZU poolt hüvitamisele kuuluva kindlustusjuhtumi korral järg- nevatel tingimusel: 2.13.1. sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses. 2.13.2. Asendusauto kasutamise võimalus on ainult siis ja seni, kui kindlustatud sõiduki kasutamine teeliikluses ei ole kindlustus- juhtumi või liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitatava juh- tumi järel lubatud või objektiivselt võimalik. Kasko Plussi kor- ral võimaldatakse asendusauto ka juhul, kui punktis 2.15 kir- jeldatud tehnilisest rikkest tekkinud kahju hüvitatakse tootja- tehase garantii või täiendava garantii alusel. 2.13.3. Ühe kindlustusperioodi jooksul saab asendusautot kasutada kuni 30 päeva ulatuses. 2.13.4. Sõiduki varguse või täieliku hävimise korral saab asendus- autot kasutada seni, kuni kindlustusandja on teinud hüvita- misotsuse, kuid mitte enam kui 30 päeva. 2.13.5. Asendusautot ei võimaldata, kui sõiduki taastamise aeg on lü- hem kui 24 tundi või kui kahju suurus on väiksem kui poliisil märgitud omavastutus. 2.13.6. Asendusautot ei võimaldata PZU Autoabi teenuse ja/või rendi- auto kasutamisel, v.a. kui sõiduk on kahjustunud või hävinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. 2.13.7. Eestis annab asendusauto mõistliku aja jooksul üle PZU part- ner PZU määratud kohas ja ajal. 2.13.8. Eestis on kindlustusvõtja kohustatud sõlmima asendusauto kasutamise lepingu PZU määratud asendusauto väljastajaga. 2.13.9. Asendusauto ei pea olema kindlustatud esemega sama- väärne. 2.13.10. PZU või tema määratud asendusauto väljastaja nõudmisel tuleb asendusauto 24 tunni jooksul tagastada. 2.13.11. Kindlustusjuhtumi korral välisriigis rendib asendusauto kind- lustusvõtja. Maksimaalne hüvitis asendusauto ühe rendipäeva eest välisriigis on 50 eurot koos käibemaksuga. 2.14. Rendiauto kindlustuse puhul hüvitatakse eraisikust kind- lustusvõtjale autorendiettevõtte esitatavad nõuded, mis on tekkinud kindlustusvõtja renditud sõidukile tingimustes määratletud liiklusõnnetuse, õnnetusjuhtumi, vandalismi või varguse tagajärjel. 2.14.1. Rendiauto kindlustus kehtib tingimusel, et samal ajal rendi- auto rendiperioodiga ei osaleta poliisil märgitud kindlustatud esemeks oleva sõidukiga teeliikluses. 2.14.2. Rendiauto on Eesti õigusaktide mõistes kategooria M1 või M1G sõiduk, mille rendiperiood ei ole pikem kui 30 päeva. 2.14.3. Rendiauto kindlustus kehtib kogu maailmas, v.a Eestis, Armeenias, Aserbaidžaanis, Gruusias, Kasahstanis, Moldovas, Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal renditud sõiduki korral või nendes riikides mujalt renditud rendiautoga toimunud kahju- juhtumite korral.

2.14.4. Hüvitispiir ühe kindlustusperioodi kohta on 5000 eurot. 2.14.5. Rendiauto kindlustamisel rakendatakse käesolevates tingimus- tes ja poliisil märgitud kokkuleppeid. 2.14.6. Rendiautot ei tohi kasutada majandustegevuseks ega õppe- sõiduks. 2.14.7. Rendiauto kindlustusjuhtumi hüvitamise üheks eelduseks on, et rendifirma on esitanud kindlustusvõtja vastu kahju hüvita- mise nõude. 2.14.8. Rendilepingust või seadusest tulenevaid leppetrahve ja viivi- seid ei hüvitata. Samuti ei hüvitata rendiauto kasutamisel saa- dud (liiklus)trahve ja/või neist tulenevaid viiviseid. 2.14.9. Rendiauto kindlustusjuhtumist tuleb teatada PZU-le esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul alates kindlustusjuhtumi toimumisest, vastasel korral on PZU-l õigus kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda. 2.15. Tehnilise rikke kindlustusjuhtum on sõiduki mootori, mootori jahutussüsteemi, mootori juhtelektroonika; jõuülekande, jõu- ülekande jahutussüsteemi, jõuülekande juhtelektroonika või piduri- ja roolisüsteemi ootamatu ja ettenägematu rike eel- dusel, et puuduvad tingimuste punktides 2.21.18, 2.21.19 ja 2.21.20 sätestatud välistused. Sõiduki tehnilise rikke kõrval- damise kulud hüvitatakse ainult siis, kui samal ajal on täidetud kõik järgmised tingimused: 2.15.1. sõiduk on kindlustusperioodi jooksul olnud ainult tavakasutu- ses; 2.15.2. sõiduki esmasest registreerimisest on kindlustusjuhtumi het- keks möödunud vähem kui kaheksa aastat; 2.15.3. väljaspool Eesti Vabariiki esmaregistreeritud sõiduki tehnilist korrasolekut ja tõrgeteta töötamist on kinnitanud selle auto- margi esindaja Eestis või PZU heakskiidetud ettevõte. Kinnitus peab olema vormistatud kirjalikult enne kahjujuhtumit, kuid mitte varem kui 30 päeva enne kindlustuslepingu jõustumist; 2.15.4. auto tegelik läbisõit kindlustusjuhtumi hetkel on väiksem kui 160 000 km; 2.15.5. sõidukile on õigel ajal ja pädeva isiku poolt tehtud kõik tootja poolt ettenähtud hooldustööd. Kõikide siin loetletud tingimuste täitmise korral hüvitatakse ka tehnilise rikke põhjuse ja ulatuse tuvastamiseks vajalikud kulu- tused seoses sõiduki demonteerimise, diagnostika ja eksperdi- arvamuse küsimisega, samuti hüvitatakse sõiduki kokkumon- teerimise kulud. Juhul, kui ei ole tegu tehnilise rikke kind- lustusjuhtumiga, siis sõiduki kokkumonteerimise kulusid ei hüvitata. 2.16. PZU Autoabi rakendub juhul, kui sõidukiga edasisõitu takis- tab ootamatu ja ettenägematu juhtum, näiteks liiklusõnnetus või tehniline rike, teelt väljasõit, olukord, kus sõiduk on jäänud kinni lumme või liiva, kütus on otsa saanud, rehv on purune- nud, signalisatsioon tõrgub või sõiduk ei käivitu. Kui sõidukiga ei ole võimalik liigelda, siis transporditakse sõiduk lähimasse PZU Autoabi teenus kehtib ainult juhul, kui see on tellitud PZU kontakttelefonilt. PZU Autoabi teenuse vahendusel toimetatak- se sõidukis olnud isikud Eesti piires sündmuskohast sihtkohta. 2.17. Reisikatkestuse kindlustus rakendub sõiduki tehnilise rik- ke, kahjustumise, varguse või võtmete kaotuse korral, kui reisi ei ole võimalik jätkata. Hüvitatakse sõiduki juhi ja kaassõitjate mõistlikud kulud, mis on tehtud: 1) ööbimiseks, kui isikud asuvad oma kodust või ööbimispaigast kaugemal kui 100 km ja tagasipöördumine koju ei ole koheselt võimalik; 2) koju tagasipöördumiseks või reisi jätkamiseks muu transpordi- vahendiga. 2.17.1. Reisikatkestuse kulude kindlustussumma on märgitud poliisil. 2.18. Reisijate õnnetusjuhtumi kindlustuse hüvitist makstakse juhul, kui sõidukis viibinud juht või kaassõitja jääb otseselt kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kehavigastuse tõttu püsivalt töövõimetuks või sureb. Hüvitamine toimub, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 2.18.1. püsiv töövõimetus on kestnud vähemalt ühe aasta; 2.18.2. õigusaktides sätestatud korras tuvastatud ja määratud töö- võime kaotus on 50% või rohkem; 2.18.3. PZU-le on esitatud pädeva ametiasutuse otsus püsiva töövõi- metuse ja selle ulatuse kohta; 2.18.4. surmajuhtumi korral on PZU-le esitatud arstitõend surma põh- juse kohta ja pärimistunnistus kindlustushüvitise saamiseks õigustatud pärijate tuvastamiseks; 2.18.5. liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kannatanu turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. 2.18.6. Reisijate õnnetusjuhtumikindlustuse kaitse kehtib ka juhul, kui liiklusõnnetuse põhjustajaks ei ole kindlustatud

sõidukit juhtinud isik ja sõidukile tekkinud kahju hüvitab vas- tutava isiku kindlustusandja. 2.18.7. Reisijate õnnetusjuhtumikindlustuse kindlustussumma ühe isi- ku kohta märgitakse poliisile. 2.18.8. Kindlustatud isikute arv ei saa olla suurem kui vastava sõiduki kategooria maksimaalne lubatud istekohtade arv. 2.19. Haagisekindlustuse korral hüvitatakse tingimustes määrat- letud koguriskikindlustuse kindlustusjuhtumi tagajärjel haagi- sele tekitatud kahju järgmistel tingimustel: 2.19.1. haagis oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel haagitud sõiduki külge; 2.19.2. haagise tehnoseisund ja varustus vastavad õigusaktidega kehtestatud nõuetele; 2.19.3. haakes olnud haagis vastab vedava sõiduki tootjatehase keh- testatud nõuetele ja piirangutele. 2.19.4. Haagises oleva pagasi kahju hüvitatakse ainult juhul, kui kindlustuslepingu sõlmimisel on valitud pagasikindlustuse lisa- kaitse, hüvitamine toimub vastavalt tingimuste punktidele 2.20.-2.20.3. 2.19.5. Haagise kahju hüvitatakse haagise registreerimistunnistusel märgitud omanikule. 2.20. Pagasikindlustus kehtib, kui kindlustusvõtja on valinud kindlustuslepingu sõlmimisel vastava lisakaitse. Hüvitatakse tingimustes määratletud koguriskikindlustuse kindlustusjuh- tumi tagajärjel sõiduki pagasiruumis olnud sõiduki valdaja ja kaasreisijate isiklike esemete (pagasi) kahjustumise, hävimise või kaotsiminekuga tekkinud kahju järgmistel tingimustel: 2.20.1. pagasiks ei loeta raha, väärtpabereid, väärisesemeid, ehteid, dokumente (sh fotod, plaanid, joonised), elektroonilisi andmekandjaid, fotoseadmeid, audio- ja videoseadmeid, ar- vutit, mobiiltelefone ja -seadmeid ning tööriistu; 2.20.2. pagasi varguse või röövimise korral hüvitatakse kahju ainult juhul, kui pagas oli paigutatud varjatult sõiduki lukustatud pagasiruumi või lukustatud katuseboksi; 2.20.3. haagisekindlustuse olemasolul hüvitatakse haagises olnud pagas, v.a pagasi varguse või röövimise tõttu tekkinud kahju. 2.21. Tingimuste kohaselt ei loeta kindlustusjuhtumist põh- justatud kahjuks ega kuulu hüvitamisele: 2.21.1. kahju, mis on toimunud väljaspool poliisil märgitud kind- lustusterritooriumi; 2.21.2. kahju, mis on põhjustatud sõiduki varguse või sõiduki oma- volilise kasutamise tagajärjel, kui sõiduki võti oli sõidukis või sõidukisse sisenemine ja/või selle käivitamine polnud takista- tud. Võtmeks loetakse kõiki kindlustatud sõiduki avamiseks, sõidu- ki või selle turva- ja/või alarmseadmete kasutamiseks ette nähtud mehaanilisi või elektroonilisi võtmeid, kaarte, juhtpulte jms seadmeid, mis kuulusid sõiduki komplektsusesse kind- lustuslepingu sõlmimise momendil; 2.21.3. sõiduki või selle kindlustatud osade või pagasi vargusega tekitatud kahju, kui sõiduk ei olnud lukustatud või sellel puudusid PZU nõutud vargusevastased seadmed või kui need ei olnud enne vargust sisse lülitatud või töökorras, samuti kui pagas ei olnud lukustatud pagasiruumis või katuseboksis; 2.21.4. kulutused kindlustusjuhtumist sõltumatule hooldusele, remon- dile, pesemisele ja puhastamisele; 2.21.5. kahju juhul, kui sõiduki tehnoseisund ei vasta kindlustuslepin- gu ja/või õigusaktide nõuetele; 2.21.6. kahju, kui PZU-le ei ole sõiduki võõrandamisest nõuetekoha- selt teatatud ja kahjujuhtum toimub hiljem kui 30 päeva ala- tes ajast, mil PZU oleks pidanud sellekohase teate saama; 2.21.7. kahju, mille on põhjustanud sõiduki seadmete käitamisel neile mõjunud ülekoormus; 2.21.8. kulutused seoses sõiduki osade tavalisest kiirema kohale- toimetamisega jm tavalisest kiirema tööga; 2.21.9. kahju, mis on tekkinud sõiduki ebastandardsest ümberehita- misest (sh võimsuse suurendamisest või chip tuning’ust); 2.21.10. kahju, mis on tekkinud sõiduki sõiduki tavapäranse kulumise tagajärjel, seal-hulgas värvkatte, sõiduki osade ja klaaside pindmised kriimustused ning väikesed täkked; 2.21.11. kahju, mis on tekkinud korrodeerumise, hallituse vm pikaaja- lise protsessi tagajärjel; 2.21.12. kahju, mis on tekkinud külmumise tõttu; 2.21.13. kahju, mille põhjustas vee tungimine sõidukisse, sõiduki mootorisse või sõiduki seadmetesse seetõttu, et sõidukiga sõideti sügavas vees; 2.21.14. kahju, mis on tekkinud sõiduki puuduliku või ebaõige hooldu- se, ebaõige remondi ja/või käsitsemise tõttu;

2.21.15. kahju, mis on tekkinud sõidukile ebakvaliteetse või vale kütuse kasutamise tõttu; 2.21.16. kahju, mis on tekkinud õli, jahutus-, piduri- ja/või siduri- vedeliku ebapiisava koguse või halva kvaliteedi tõttu; 2.21.17. kahju, mis on tekkinud seoses rikke, vea, kahjustuse või muu sellisega, mis parandatakse garantii korras; 2.21.18. kahju, mis on seotud tehnilise rikkega sõiduki mootori toite- süsteemis (sh turbos, mahtkompressoris, vahejahutis, kõrg- survepumbas ja akumulaatoris), väljalaske- ja heitgaaside puhastamise ja tagastuse süsteemis (sh katalüsaatoris), kliimaseadmes (sh konditsioneeris), näidikus, vedrustuses, veermikus, ratta laagris, pidurikettas, -klotsis või -sadulas; 2.21.19. kahju, mis tuleneb tehnilisest rikkest juhul, kui rike on seotud sõiduki või selle osa modifitseerimisega (sh tuunimisega); 2.21.20. kahju, mis tuleneb tehnilisest rikkest juhul, kui sõiduk on tun- nistatud mõne kindlustusseltsi või ametiasutuse poolt varem täielikult hävinenuks. See säte kohaldub ka juhul, kui sellise otsuse on teinud välisriigis asuv kindlustusselts või ametiasu- tus; 2.21.21. kahju seoses rehvide vigastusega (v.a vandalismi tagajärjel tekkinud kahju) juhul, kui sellega ei kaasnenud sõidukile muid hüvitatavaid vigastusi; 2.21.22. kahju, mille põhjuseks oli sõiduki väljumine kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isiku valdusest kelmuse, omastami- se, omavolilise kasutamise või väljapressimise tõttu, samuti eelnimetatud sündmuste kestuse ajal sõidukile tekitatud kah- justused; 2.21.23. kahju, mille põhjustas kindlustusvõtja poolt või tema tead- misel sõidukilt eemaldatud või maha monteeritud osade var- gus või röövimine; 2.21.24. sõiduki vargusega põhjustatud kahju, kui PZU-le ei esitatud hüvitistaotlusega koos kõiki sõiduki võtmeid; 2.21.25. kulutused kütusele, mis on voolanud sõidukist välja kindlus- tusjuhtumi tagajärjel või põhjustatud kütuse vargusest; 2.21.26. kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustada saanud automaalin- gud; 2.21.27. kahju, mis on tekkinud sõidukiga võistlustel või treeningul osalemise tagajärjel; 2.21.28. kahju, mis on tekkinud sõiduki kasutamise tõttu liiklemiseks mitte ettenähtud piirkonnas (maastikul, kaldaalal, vees, soisel lal jms) või väljaspool liiklemiseks ametlikult avatud jääteed; 2.21.29. kahju, mis on tekkinud veose või koorma peale- või maha- laadimisel; 2.21.30. kahju, mis on tekkinud sõidukis olnud esemest, veosest või koormast, kui see ei ole sõidukivälise ootamatu sündmuse tagajärg; 2.21.31. kahju, mis on tekkinud ohtlikust koormast või veosest. Ohtlikuks koormaks ja veoseks on ained ja esemed, mis plah- vatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada transportimisel kahju inimes- te tervisele, varale või keskkonnale; 2.21.32. haagisele enne selle sõiduki külge haakimist ja pärast lahti- haakimist tekitatud kahju; 2.21.33. kahju, mis on tekkinud haagise, sh haagises olnud pagasi varguse, või omavolilise kasutamise või röövimise tagajärjel; 2.21.34. kahju, mis sai sõiduki omanikule teatavaks alles sõiduki val- duse tagastamisel omanikule ja mille tekkimist tingimustes sätestatud kindlustusjuhtumi tagajärjel ei suuda kindlustus- võtja tõendada; 2.21.35. kahju, mis on tekkinud lemmikloomade sõidukis viibimise tagajärjel; 2.21.36. kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku liikluskindlustuse või välisriigi sõiduki kohustusliku vastutuskindlustuse alusel. Kui kindlustusvõtja ei saa kohustusliku liikluskindlustuse, välisriigi sõiduki kohustusliku vastutuskindlustuse või muu kahju põhjustaja vastutuskindlustuse alusel hüvitist täies osas või osaliselt ning ei ole hüvitist saanud ühe kuu jooksul hüvitamise eest vastutava kindlustusseltsi kindlustusjuhtu- mist teavitamisest, siis PZU ei rakenda antud punktis toodud välistust; 2.21.37. sõiduki väärtuse vähenemine.

3. PZU vabanemine kindlustuslepingu täitmise kohustusest

PZU vabaneb lisaks kindlustuslepingute üldtingimustes sätes- tatud alustele osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui:

3.1. sõidukit juhtinud isik oli liiklusõnnetuse toimumise ajal hai-

gusseisundis, alkoholijoobes, uimastite või psühhotroopse aine mõju all; 3.2. sõidukit juhtinud isik keeldus vahetult pärast kahju tekkimist joobe tuvastamisest või tarvitas tingimuste punktis 3.1 nimeta- tud aineid pärast kahju tekkimist; 3.3. liiklusõnnetuse ajal sõidukit juhtinud isikul puudus vastava kate- gooria sõiduki juhtimise õigus; 3.4. kindlustusvõtja aitas sõidukiga kaasa kuriteo toimepanemisele või selle katsele.

4. Kindlustusterritoorium

4.1. PZU-l on hüvitamise kohustus ainult poliisil märgitud riikides toimunud kindlustusjuhtumi korral.

5. Kindlustussumma ja hüvitispiir

5.1. Kindlustussumma on sõiduki turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumit. Kindlustussumma määramisel ei arvestata pärast sõiduki esmamüüki sõidukile paigaldatud lisavarustuse maksumust. 5.2. Pärast sõiduki esmamüüki paigaldatud lisavarustuse, pagasi- kindlustuse ja haagisekindlustuse hüvitispiir on märgitud poliisil. 5.3. Kindlustussumma ei vähene väljamakstud kindlustushüvitis(t)e võrra.

6. Omavastutus

6.1. Omavastutus on iga kindlustusjuhtumi korral kindlustuslepingus kindlaksmääratud osa kahjust, mida PZU ei hüvita. Kui sõiduki kahjustused on tekkinud eri ajahetkedel ning teineteisest sõltu- matult, on PZU-l õigus rakendada iga kindlustusjuhtumi korral omavastutust. 6.2. Aknaklaasi vahetamisel rakenduva omavastutuse suurus märgitakse poliisile. Aknaklaasi parandamise kulud hüvitatakse omavastutust rakendamata. Aknaklaasiks ei loeta katuseluuki ega sõiduki muid klaasist, plastist või muust läbipaistvast materjalist osi, sh klaaskatust ja sõiduki kastikatte klaase. Aknaklaas parandatakse, kui klaasi kahjustuse läbimõõt on väiksem kui 2 cm, see ei asu juhi poolel ja parandamisel ei rikuta klaasi soojendust. Aknaklaas vaheta- takse ainult juhul, kui kahjustuse läbimõõt on suurem kui 2 cm või see asub juhi poolel. Kui kindlustusvõtja soovib parandami- sele kuuluvat klaasi vahetada, siis rakendub poliisil märgitud omavastutus või aknaklaaside vahetuse omavastutus, olenevalt sellest, kumb on suurem. 6.3. Loomale või linnule otsasõidu tõttu tekkinud kahju hüvitatakse ilma omavastutust rakendamata. Loomale või linnule otsasõidu vältimisega seotud kahju hüvitamisel rakendatakse omavastu- tust. 6.4. Loomale või linnule otsasõidu vältimisest tingitud kahju hüvi- tatakse omavastutuseta juhul, kui kahjujuhtumist on olemas videosalvestis ja sellelt on tuvastatav looma või linnuga kokku- põrke vältimine. 6.5. Kui sõiduki kasutusviisiks on märgitud tavakasutus ning kahju korral selgub, et sõiduki kasutusviis ei vasta tavakasutusele (punkt 1.3), siis rakendatakse hüvitamisel viiekordset oma- vastutust. 7. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemine

7.1. Tingimuste kohaselt on kindlustusriski suurendavad olulised asjaolud eelkõige sõiduki võõrandamine, sõiduki liiklusregistrist kustutamine, sõiduki kasutusviisi (tavakasutuse) muutumine, sõiduki lukustussüsteemide rike, vargusevastaste seadmete rike, võtmete kaotsiminek, sõiduki registreerimisdokumentide või nende osade kaotsiminek, poliisil märgitud sõiduki põhi- kasutaja muutumine jmt. 7.2. Kindlustusvõtja peab kindlustusriski võimalikkuse suurenemi- sest viivitamata kindlustusandjale teatama. 7.3. Kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustus- andja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist kindlustusvõtjaga võrdsustatud isi- kute poolt. 7.4. Kindlustusperioodi jooksul on PZU-l õigus kindlustatud ese üle vaadata. 7.5. Suurenenud kindlustusriski korral võib kindlustusandja nõuda kindlustusvõtjalt lisaturvameetmete rakendamist ja/või suuren- dada kindlustusmakset. Eeltoodu ei välista PZU õigust kindlus-

tusleping üles öelda.

8. Kindlustusvõtja kohustused

8.1. Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuks loetakse soodustatud isik, sõiduki seaduslik valdaja ja isik, kellele sõiduki seaduslik valdaja on sõiduki juhtimise vabatahtlikult üle andnud, samuti eeltoodud isikute ja kindlustusvõtja perekonnaliikmed. Kindlustusvõtja vastutab nende isikute käitumise eest kindlus- tuslepingust tulenevate kohustuste täitmisel samamoodi nagu enda käitumise eest. 8.2. Kindlustusvõtja on kohustatud 8.2.1. selgitama kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi isikule, kelle valdusse või kasutusse ta sõiduki annab; 8.2.2. võimaldama PZU esindajal tutvuda sõiduki seisundi ja doku- mentidega; 8.2.3. sõiduki juurest lahkumisel: 1) sulgema selle uksed, aknad, luugid ja katuseboksi ning paigal- dama lahtise sõiduki puhul selle katuse; 2) lukustama sõiduki ja rakendama vargusevastased seadmed, mis on kirjeldatud poliisil; 3) mitte jätma sõidukisse audiosüsteemi eemaldatavat esipaneeli, sõiduki võtmeid, registreerimisdokumente, isiklikke esemeid, sh pagasit muul viisil kui varjatult lukustatud pagasiruumi; 8.2.4. hoidma sõiduki võtmeid ja registreerimisdokumente nii, et kol- mandal isikul ei ole võimalik neid takistust lõhkumata või vägi- valda kasutamata või sellega ähvardamata ära võtta. Sõiduki võtmeid ei tohi hoida sõidukis; 8.2.5. sõiduki võtmete varguse, röövimise või kaotamise korral viivi- tamata vahetama kõik lukud ning ümber kodeerima või asen- dama sõiduki elektroonilised vargusevastased seadmed. Kuni lukkude vahetamise, ümberkodeerimise või vargusesvastaste seadmete asendamiseni peab varguse kindlustuskaitse kehtimi- seks kindlustusvõtja jätma sõiduki järelevalveta ainult lukusta- tud garaaži või suletud ja valvatavale territooriumile; 8.2.6. teavitama PZU-d mootori võimsuse muutmisest (sh chip tuning’ust); 8.2.7. täitma PZU antud lisajuhiseid kindlustusriski vähendamiseks; 8.2.8. mitte ületama sõites õigusaktide ja liikluskorraldusvahenditega suurimat lubatud kiirust. 8.3. Kindlustusjuhtumi korral on kindlustusvõtja kohustatud: 8.3.1. vormistama liiklusõnnetuse ja teatama sellest kehtivate õigus- aktide kohaselt; 8.3.2. teatama vargusest, ärandamisest, röövimisest, vandalismist või muust õigusvastasest juhtumist viivitamata politseile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 8.3.3. teatama tulekahjust viivitamata päästeametile kirjalikku taas- esitamist võimaldavas vormis; 8.3.4. kutsuma sündmuskohalt lahkumata kohale politsei juhul, kui sõidukit on kahjustanud sellele kukkunud või laiali paiskunud esemed või ained; 8.3.5. teatama loomale otsasõidust viivitamata politseile; 8.3.6. teatama kindlustusjuhtumist PZU-le esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul pärast kindlustusjuhtu- mist teadasaamist. Kui kindlustusjuhtumi täpset aega pole võimalik määrata, loetakse selleks aeg, mil kindlustusvõtja oleks pidanud kindlustusjuhtumist teada saama. 8.4. Pärast kindlustusjuhtumit võib sõidukit kasutada ainult juhul, kui sõiduki juht on sõidukit kontrollinud ja veendunud, et sõiduk on tehnonõuetele vastavas seisundis. Eelkõige peab juht kont- rollima, ega sõiduki õli, kütus või jahutusvedelik ei leki, kas roolisüsteem ja pidurid on töökorras ning kas rehvid on kahjus- tamata. 8.5. Kindlustusvõtja peab esitama kahjustatud sõiduki või selle jää- nused PZU-le ülevaatamiseks kindlustusjuhtumijärgses seisun- dis. Kindlustusvõtja ei tohi ilma PZU eelneva kirjalikku taas- esitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta teha mingeid muudatusi, sh asuda sõidukit taastama või utiliseerima. 8.6. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama PZU-le kindlustusvõtja valduses oleva teabe ning dokumendid kahju tekkimise põhjus- te ja kahju suuruse kohta. 8.7. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, on kindlustusvõtja kohustatud andma PZU-le sõiduki jäänused üle kindlustusjuhtumijärgses seisukorras ja Eesti Vabariigi territooriumil. Jäänuki Eestisse toomise põhjendatud kulud tuleb eelnevalt kooskõlastada PZU-ga, vastavad põhjendatud kulud hüvitatakse punktis 11.1.1. toodud ulatuses. 8.8. Sõiduki varguse, ärandamise või röövimise korral on kindlus- tusvõtja kohustatud esitama PZU-le viivitamata sõiduki kõik

võtmed ja registreerimisdokumendid (röövimise korral kõik tema valduses olevad võtmed ja dokumendid). 8.9. Kindlustusvõtja on kohustatud tagama, et sõidukit kindlustus- juhtumi hetkel juhtinud isik esitab PZU-le oma juhiloa origi- naali. 8.10. Kindlustusjuhtumi tõendamise kohustus lasub kindlustusvõtjal. 8.11. Kindlustusvõtja peab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vor- mis PZU-d viivitamata teavitama kahju hüvitamisest kolmanda isiku poolt või PZU vastu esitatud kahjunõudest loobumisest. 8.12. Kui PZU on hüvitanud õigustatud isiku valdusest õigusvastaselt välja läinud, sh varastatud või röövitud sõiduki või selle osa, on kindlustusvõtjal kohustus sõiduki või selle osa leidmisest või selle asukoha teadasaamisest teatada PZU-le viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sõiduki või selle osa valdusse tagasisaamisel tuleb kümne tööpäeva jooksul kas anda PZU-le üle tagasi saadud sõiduk või sõiduki osa või tagastada PZU-le kindlustushüvitis, mille kindlustusandja sõi- duki eest tasus.

9. PZU kohustused ja õigused

9.1. PZU on kohustatud tegema otsuse kahju hüvitamise kohta 30 päeva jooksul alates kindlustusjuhtumi teate saamisest. 9.2. Kui PZU-l ei ole mõjuval ja temast mitteoleneval põhjusel võimalik teha kõiki vajalikke toiminguid punktis 9.1. märgitud tähtajaks, peab ta sellest kindlustusvõtjat eelnevalt teavitama ja selgitama, milles mõjuv põhjus seisneb, ning näitama ära vajalike toimingute lõpetamise eeldatava tähtaja. 9.3. PZU-l on õigus esitada kindlustusriski vähendamise eesmärgil lisanõudeid. Lisanõuded muutuvad kindlustuslepingu doku- mendiks juhul, kui kindlustusvõtja ei esita kindlustuslepingust taganemise avaldust kümne päeva jooksul pärast nõuete kättesaamist. 10. Hüvitamise viisid

10.1. Hüvitamise viisid on kahjustatud sõiduki taastamise kulude hüvitamine või rahaline hüvitis. 10.2. Kahjustatud sõiduki taastamise kulud hüvitatakse neid kulusid tõendavate dokumentide alusel. 10.3. Kui PZU nõustub sõiduki taastamise viisi ja kohaga, mille on valinud kindlustusvõtja, väljastab ta sõiduki taastaja nõudel garantiikirja taastamiskulude hüvitamise kohta. 10.4. PZU ei vastuta sõiduki taastamise viisi või taastaja töö kvali- teedi eest. 10.5. Kui kindlustusvõtja PZU nimetatud põhjendatud ja mõistliku taastamise viisi või kohaga ei nõustu, maksab PZU sõiduki taastamiseks vajaliku põhjendatud ja mõistliku hüvitise välja rahas.

11. Hüvitamise kord

11.1. Taastamiskuludena hüvitatakse kindlustusjuhtumist tingitud sõiduki taastamise kulud; 11.1.1. Hüvitatakse kindlustusjuhtumi tõttu vajalikud ja põhjendatud sõiduki teele tõstmise kulud, sõiduki lähimasse või PZU määra- tud remondikohta toimetamise kulud või sõiduki hoiukohta toimetamise kulud sama riigi piires paketi Kasko 8 korral 500 euro, paketi Kasko korral 1000 euro ja paketi Kasko Pluss kor- ral 3200 euro ulatuses. Sõiduki lähimasse remondikohta toime- tamise kulusid ei hüvitata, kui sõiduk on pärast kindlustusjuh- tumit liikumisvõimeline ning sellises seisukorras, milles seadu- se järgi on lubatud sõidukiga liigelda. 11.1.2. Kui sõidukit ei saa pärast kindlustusjuhtumit kasutada, hüvita- takse sõiduki hoiustamise kulud maksimaalselt 10 euro ulatu- ses päevas ning kokku kuni 30 päeva kindlustusperioodi koh- ta. 11.2. Taastamiskulude hüvitamise tingimused: 11.2.1. Sõiduki taastamiskulud hüvitatakse juhul, kui sõiduki taasta- misremont on majanduslikult ja tehniliselt põhjendatud. 11.2.2. Kui kindlustusvõtja ei nõustu sõiduki taastamise kulude hüvita- misega otse remonditöökojale ja soovib rahalist hüvitist, hüvitatakse kahju, lähtudes kindlustusandja aktsepteeritud remondimaksumusest, mille kalkuleerimisel on arvesse võetud sõiduki vanusele ja tehnoseisundile vastava kulumisastmega varuosi. Kui kindlustusvõtja ei esita taastusremondi tasumist tõenda- vaid dokumente, hüvitatakse taastamiseks vajalike varuosade maksumus, millest on lahutatud nende tehnilise kulumiga pro-

portsionaalne osa ja taastamisteenuse hind, mida on vähenda- tud 35%. 11.2.3. Sõiduki taastamisel on PZU-l õigus nõuda sõiduki eale ja tehni- lisele seisundile vastava kulumisastmega detailide kasutamist või kvaliteetsete tarvikvaruosade kasutamist. Hävinud rehvi(de) korral on PZU-l kohustus hüvitada hävinud rehvi(de) väärtus vastavalt nende kindlustusjuhtumieelsele kulumile. Kui hävib ainult üks rehv ja asendamine sama kulu- misastmega rehviga ei ole võimalik, hüvitatakse maksimaalselt kahe samaväärse rehvi maksumus. 11.2.4. Kasko ja Kasko Plussi korral hüvitatakse üldgarantii ületanud sõiduki taastamiskulud automargi esinduses ainult kokkuleppel PZU-ga. Üldgarantii all peetakse silmas ka automargi ametliku maaletooja pakutavat laiendatud garantiid. Üldgarantii all ei peeta silmas sõiduki kere- või värvigarantiid. 11.2.5. PZU hüvitab kindlustusjuhtumis kahjustada saanud sõiduki osa taastamise kulu sõltumata sõiduki osa varasematest kahjustus- test eeldusel, et täidetud on mõlemad järgnevalt nimetatud tingimused: 1) vigastuse taastamise kulu ei sõltu detaili varasemast seisukor- rast; 2) kahjustada saanud sõiduki osa ei olnud enne raskesti kahjus- tatud. 11.2.6. Kui kindlustusjuhtumi läbi tekkinud vigastuse taastamise kulu on sõiduki osa varasema seisukorra tõttu suurem ja kahjusta- da saanud sõiduki osa ei olnud enne kahjujuhtumit raskesti kahjustatud, hüvitab PZU sõiduki taastamise kulu ilma varase- matest kahjustustest tingitud lisakuluta. Varasemate vigastus- te ja kahjustuste taastamise kulu tuleb kanda kindlustusvõtjal endal. Kui kindlustusvõtja ei soovi seda kulu kanda, siis kokkuleppel PZU-ga hüvitatakse kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju ra- has. 11.2.7. Elektri- ja hübriidmootoriga sõiduki kodulaadija (sh laadimis- juhtme) taastamiskulud hüvitatakse paketi Kasko korral 2500 euro ja paketi Kasko Pluss korral 3500 euro ulatuses. 11.2.8. Hüvitatakse sõiduki võtmete kaotusest (sh. vargus ja rööv) või kahjustumisiest tekkinud sõiduki võtmete asendamise kulu. 11.2.9. PZU ei maksa hüvitist, kui kahju ei ole tekkinud. Kahju ei ole tekkinud, kui kahjustada saanud sõiduki osa oli enne kahju- juhtumit raskesti kahjustatud. 11.3. Kindlustushüvitis arvutatakse sõiduki täishävingu (sh varguse, või röövimise) korral lähtuvalt sõiduki turuhinnast Eestis vahe- tult enne kindlustusjuhtumit. 11.3.1. Kui Kasko Plussi korral ei hüvitata kahju uusväärtuskindlustuse (punkt 2.10) alusel, võetakse kahju suuruseks sõiduki turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumit, millele lisatakse sel- lest 10% võimalike autovahetuskulude katteks. Autovahetuskulud makstakse välja kindlustusvõtjale. Kui sõiduki turuhind ja autovahetuskulud kokku ületavad sama- väärse uue sõiduki müügihinna Eestis, on kahju suuruseks uue sõiduki müügihind. 11.3.2. Kui Kasko korral ei hüvitata kahju uusväärtuskindlustuse (punkt 2.10) alusel, võetakse kahju suuruseks sõiduki turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumit. 11.4. Koos sõidukiga kindlustatud lisavarustuse kahjustumise, kadu- mise või hävimise korral arvutatakse kindlustushüvitis lähtuvalt selle lisavarustuse turuhinnast Eestis vahetult enne kindlustus- juhtumit. 11.5. PZU vähendab kindlustushüvitist sõiduki või selle osa jäänuste hariliku väärtuse võrra, v.a juhul, kui sõiduki või selle osa jää- nused on antud PZU ja vara omaniku kokkuleppel PZU oman- disse. 11.6. Kindlustushüvitise määramisel arvestatakse hüvitatavast sum- mast maha sissenõutavaks muutunud tasumata kindlustus- maksed, hüvitisvähendused ja seaduse alusel kindlustusvõtjale tagastatavad maksud (nt käibemaks), kui poliisil pole märgitud teisiti. 11.7. Sõiduki täishävingu korral vähendab PZU väljamakstavat kind- lustushüvitist jooksva kindlustusperioodi lõpuni tasumata kind- lustusmaksete võrra sõltumata sellest, kas kindlustusmakse tasumise tähtpäev on saabunud ja kellele kindlustushüvitis välja makstakse. 11.8. Kui PZU ja sõiduki omanik ei ole teisiti kokku leppinud, läheb kindlustatud eseme omand kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahju hüvitamisel üle PZU-le selle eseme PZU-le üleandmise hetkel.

12. Kindlustushüvitise tagastamine

12.1. Kindlustusvõtja on kohustatud kindlustushüvitise PZU-le tagas- tama kümne päeva jooksul juhul, kui pärast kahju hüvitamist on ilmnenud hüvitamist välistavad asjaolud või kui kahju on hüvitanud kolmas isik.