Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse ehitusloa ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	8-1/24-006/3486-1
Registreeritud	03.03.2026
Sünkroonitud	12.03.2026
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE
Sari	8-1 Tee- ja teerajatiste projektid ning ehituse täitedokumentatsioon objektide kaupa
Toimik	8-1/24-006
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	Keskkonnaamet, Lääne-Nigula Vallavalitsus, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, Imatra Elekter Aktsiaselts
Saabumis/saatmisviis	Keskkonnaamet, Lääne-Nigula Vallavalitsus, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, Imatra Elekter Aktsiaselts
Vastutaja	Kaarel Kaine (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Projekteerimise üksus)
Originaal	Ava uues aknas
	Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist

Failid

8-124-0063486-1 03.03.2026 Valjaminev kiri.asice

Lisa 1. Tee ehitusluba.pdf

Lisa 2. KMH_eH_2025_12_11_alkranel.pdf

Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Vontkula tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeuhenduse ehitusloa ja KMH algatamata jatmise otsuse eelnou kooskolastamiseks esitamine.pdf

Lisa 1. Tee ehitusluba.pdf

EELNÕU

Transpordiameti korralduse

„Ehitusloa andmine riigitee 11230

Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km

28,73-28,88 Keiburanna tee

jalgteeühenduse ehituseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

Tee ehitusloa number …

Tee ehitusloa andmise kuupäev …

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Ehitustööde teostamiseks väljaspool riigitee alust maad peab olema sõlmitud kinnisasja

omanikuga kokkulepe ehitustööde teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks.

2. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee

jalgteeühenduse ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).

3. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada alljärgnevaid riigitee 11230 Harju-Risti-

Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise (KMH) tulemusena välja töötatud ja asjaomaste asutuste poolt

täpsustatud keskkonnameetmeid:

3.1. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende

iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse

ladustamiskohta. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004. a

määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise

korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise

nõuded“ ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuete järgimine.

3.2. Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate lindude pesade ja

munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

EELNÕU

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Kõrghaljastuse raiel

arvestada raierahuga 15.04-15.07.

3.3. Teetööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00), elamutest 50 m kaugusel.

Juhul kui teetööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult

vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.

Ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-23.00 ja piirkonnas (elamud, II

mürakategooria) 45 dB(A) taset. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-

Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna

tee jalgteeühendus 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Tinter-Projekt OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10149499

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Turu 34, Tartu 51004

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 7 475 333

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-

Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna

tee jalgteeühenduse põhiprojekti koostamine

2.7 Tee ehitusprojekti number 40-25-TP

(allkirjastatud digitaalselt)

Lisa 2. KMH_eH_2025_12_11_alkranel.pdf

Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-

28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang

Eelhinnangu tellija: Tinter-Projekt OÜ

Projekti tellija /otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet

Projekti koostaja: Tinter-Projekt OÜ

Eelhinnangu koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2025

2 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Publitseerimise üldandmed: Töö koostatud – 11.12.2025. a.

Koostajad (Alkranel OÜ):

o Elar Põldvere, projektijuht ja keskkonnaspetsialist.

o Tanel Esperk, keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0157).

o Kätlin Pitman, keskkonnakonsultant.

Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus ............................................................................ 5

2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................... 7

2.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

ja arendusdokumentidega ....................................................................................................... 8

2.2. Kavandatava tegevuse paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide lühikirjeldus.......................................................................................................... 10

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse

määramine ................................................................................................................................ 11

3.1. Maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus .................................................................. 11

3.2. Märgalad .................................................................................................................... 12

3.3. Veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad), põhjavesi,

merekeskkond), sh oht keskkonnale..................................................................................... 12

3.4. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) .......................................... 12

3.5. Maavarade kasutus .................................................................................................... 12

3.6. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke..................... 13

3.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) ................................................................ 13

3.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala

ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ......................... 14

3.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ................................................ 14

3.10. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised .......... 15

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 16

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 18

4 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks on riigitee 11230

Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekt

(Tinter-Projekt OÜ, 2025). Jalgtee rajamise eesmärk on kergliiklejate ja sõidukite liikluse

eraldamine ja seeläbi ohutuse tagamine/suurendamine. Kavandatav jalgtee paikneb Lääne

maakonnas Lääne-Nigula vallas Nõva külas. Täpsemalt vt ptk 1 ja 2.

Projekti tellija on Tinter-Projekt OÜ ja töö koostajaks Alkranel OÜ. Töö on koostatud

Transpordiameti poolt tellitud projektile, mille koostamine toimub KMH eelhinnangu

koostamise ajal. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Transpordiamet (mh otsustaja)

kasutada täiendava töövahendina põhiprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates

menetlusprotsessides.

Eraldiseisva KMH hindamisega, kui eelhinnangu järgselt selle teostamisvajadus määratletakse,

antaks tegevusloa andjale vajadusel mh teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise

keskkonnamõju kohta ning infot sobivaima lahenduse valikuks, millega on võimalik vältida

või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut (KeHJS § 31 lg

1). KMH algatamise vajalikkuse (vt ka ptk teine lõik) osas otsustamine ning sellest teavitamine

toimub mh keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja

§ 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu), kui vastavad osapooled tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse mh juhendist Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise

juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ja eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka

dokumenti „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus

Käesoleva KMH eelhinnangu objektiks on riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km

28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekt (Tinter-Projekt OÜ, 2025). Jalgtee

rajamise eesmärk on kergliiklejate ja sõidukite liikluse eraldamine ja seeläbi ohutuse tagamine

/ suurendamine. Kavandatav jalgtee paikneb Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Nõva

külas (joonis 1.1). Riigitee, mille äärde jalgteed kavandatakse, aastane keskmine ööpäevane

liiklussagedus oli 2024. a 603 a/ööp. Jalgtee oleks jätkuks läänes olevale (joonis 1.2) ja

jalakäijate eraldatud liikumist võimaldavale teele. Projekteeritava jalgtee idapoolse osa lõpus

oleks Keiburanna tee (5310140), vt ka joonis 1.3.

Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse (violetsed alad) asukohaskeem. Alus: Tinter-Projekt OÜ, 2025.

Projekti koostamise aluseks on Transpordiameti korraldus projekteerimistingimuste

andmiseks. Keskkonnaamet (edaspidi KeA) andis vastavatele tingimustele seisukoha

27.02.2025.a kirjaga nr 6-2/25/3850-2, neil puudusid ettepanekud projekteerimistingimustele.

Lääne-Nigula Vallavalitsus kooskõlastas Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km

28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse projekteerimistingimused. RMK kooskõlastas

projekteerimistingimused järgmiste tingimustega:

1. Valminud ehitusprojekt kooskõlastada RMKga täiendavalt.

2. Tööde käigus tekkivad pinnasekahjustused likvideerida.

3. Tagada jäätmekäitlus ja ümbritseva ala korrashoid.

4. Kavandatavate äralõigete jagamise korraldab ja finantseerib arendaja. Kinnistu

jagamine teostada koostöös RMK kinnisvaraosakonnaga. Jagamise järgselt taotleda

jagatud kinnistu üleandmist.

5. Ehitustöödega alustamisest ja prognoositavast kestusest riigimetsamaal palun teavitada

RMKd ette vähemalt 7 kalendripäeva e-posti aadressil [email protected].

6 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 1.2. Olemas olev kergliiklustee, millest jalgteed jätkatakse. Fotod: Alkranel OÜ, 20.10.2025.

Joonis 1.3. Keiburanna tee, millega jalgteed ühendatakse vasakul vaade idasse ja paremal läände.

Fotod: Alkranel OÜ, 20.10.2025.

Projekteerimistingimuste ja projekti tehnilise kirjelduse alusel viidi projekti koostamise tarbeks

läbi topo-geodeetilised uuringud ja geotehnilised uuringud. Töö käigus on koostatud

kitsenduste aruanne, mille sisu refereeritakse ka eelhinnangu ptk 2. Projekteerimisel tehakse

koostööd nt Imatra Elekter AS-iga, Telia Eesti AS-iga ja Eesti Lairiba Arenduse SA-ga,

tulenevalt paikkonna tehnovõrkudest.

Projektiga kavandatakse asfalt kattega jalgtee pikkusega 186 m ja laiusega 2,5 m lääne poolne

osa ja ida poolne osa Rebaseaugu tee ääres ja sellest edasi laiusega 3 m. Jalgteele on kavandatud

ka teevalgustus. Lähtuvalt projektlahendusest lahendatakse liikluskorraldusvahendite

(liiklusmärgid, viidad, markeering jms) paiknemine. Kuna Keiburanna teele tuleb sisse sõidu

keeld, siis uuendatakse Treiali ühendustee (5310140) ristmiku PK 286+25 asfalti ja viiakse tee

kurv laiuseni 4,5 m. Vastav lahendus leiti mh Treialinuka (53101:001:0172) kinnistu omaniku

poolt projekti koostamisele antud sisendteavet arvestades.

7 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud eelnevates peatükkides,

juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat

teavet. Andmeallikatena kasutatakse peamiselt EELIS andmebaasi (Eesti Looduse

Infosüsteem – Keskkonnaagentuur (27.10.2025. a)) ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi

(2025). Antud töös on käsitletud projekteeritava kergliiklustee võimaliku mõjuala eeldustega

alana 50 m tsooni, igas suunas. Üldise taustteabe tagamiseks on siiski kirjeldatud vajadusel ka

laiemat ala.

Jalgtee asub Nõva külas Lääne-Nigula vallas Lääne maakonnas. Lääne-Nigula vald on

pindalalt Eesti kolmas omavalitsusüksus, mille pindala on 1448,8 km², 3 alevikku, 115 küla.

Nõva külas elab, seisuga 01.07.2025 103 elanikku (Lääne-Nigula valla kodulehekülg, 2025).

Kavandatava jalgtee asetust (lisaks ptk 1-s toodule) vt joonis 2.1 ja tabel 2.1. Lähimad elu- või

ühiskondlikud hooned asuvad ca 25 m kaugusel lõunasuunas Poe (53101:001:1440) ja

põhjasuunas Kruusimäe (53101:001:0226) kinnistutel. Ümbruskonna osas võib avalike

andmete alusel välja tuua veel järgnevat:

 Kavandatava jalgtee läänepoolsemas otsas on mõlema suunaline bussipeatus „Nõva“.

 Vaadeldava sõidutee (riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee), mille äärde

kavandatud jalgtee, koridoris kulgeb hetkel RMK matkarada (jalgrattarada)

„Kividemaa rattarada“.

Joonis 2.1. Kavandatav jalgtee ja ühendusteed (violetse joonega) ning selle ümbruskonna kinnistud

(lähimad esitatud tabelis 2.1). Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025. Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse (jalgtee) alaga seostuvad katastriüksused (teede puhul ka sellest

järgnev kinnistu), vt ka joonis 2.1. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

Nr Lähiaadress Katastritunnus Sihtotstarve 1 11230 Harju-Risti - Riguldi -

Võntküla tee

53101:001:0035 Transpordimaa 100%

2 Harju-Risti - Riguldi -

Võntküla kergtee T2

53101:001:0525 Transpordimaa 100%

3 Nõva metskond 4 53101:001:0526 Maatulundusmaa 90%; Veekogude maa 10%

4 Tikase 53101:001:0225 Maatulundusmaa 100%

5 Kruusimäe 53101:001:0226 Elamumaa 100%

6 Rebaseaugu tee 44101:001:0915 Transpordimaa 100%

7 Keiburanna tee 53101:001:0557 Transpordimaa 100%

8 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Nr Lähiaadress Katastritunnus Sihtotstarve 8 Treialinuka 53101:001:0172 Maatulundusmaa 100%

9 Treialimetsa 53101:001:0171 Maatulundusmaa 100%

10 Metsaveeru 53101:001:0410 Elamumaa 100%

11 Uus-Treiali 53101:001:0560 Elamumaa 100%

12 Kivinuki 53101:001:1520 Elamumaa 100%

13 Treiali 53101:001:1410 Elamumaa 100%

14 Poe 53101:001:1440 Elamumaa 100%

15 Pagari 53101:001:0087 Elamumaa 100%

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja asjakohastest

strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk 2.1). Vastavale infole

järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega

Lääne maakonnaplaneering 2030+ (2018) on koostatud haldusreformieelse Lääne maakonna

territooriumi kohta ning selle peamisteks eesmärkideks on:

 toetada maakonna ruumilist arengut, tagades tasakaalustatud ruumistruktuuri ning

elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv väheneb;

 tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike

arenguvajaduste ja –võimalustega.

Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele. Nõva

küla on saareline keskus, mis on keskus, mille piirkondlik eraldatus eeldab enam paindlikke

lahendusi ja toetusmeetmeid kohapealsete teenuste ja töökohtade säilitamiseks ning

ettevõtluskeskkonna arengu soodustamiseks. Maakonnaplaneeringu lahenduses nähakse

kergliiklust olulise liikumisviiside mitmekesistajana. Külaga seotud projekti töötsoon ei jää

rohevõrgustikule ega ka väärtuslikule põllumajandusmaale, samas jääb väärtuslikule

maastikule (I klassi kõige väärtuslikumad maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega ala)

„Lepajõe – Nõva – Peraküla –Dirhami“, mille kaitsetegevused- ja kasutustingimused on

järgnevad:

 Nõva ja Põõsaspea vahelisele kaunile rannamaastikule parema juurdepääsu tagamine

Nõva vallast;

 matkaradade ja ilusate vaatekohtade tähistamine.

Lääne-Nigula üldplaneeringu (ÜP 2022, (v.a Tusari küla 218 ha suurune ala aastal 2024))

ülesanneteks on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine, täpsustamine jms. ÜP määras

tiheasustusaladeks (va maareformiseaduse mõistes) teiste hulgas Nõva küla osa ning

kavandatud tegevus asuks tiheasustusega ala piiril (vt joonis 2.1), mitte rohevõrgustikus ega

väärtuslikul põllumajandusmaal. Ala paikneb sarnaselt maakonnaplaneeringule väärtuslikul

maastikul (vt maakonnaplaneeringu teave) ning täiendavalt on väärtuslikuks maastikuks veel

„Nõva tiheasustusala ümbruse metsad“ (III; tingimused metsade majandamisele). Suurema

elanike arvuga keskustes (nende hulgas ka Nõva) seab ÜP eesmärgiks tagada ohutu jalgsi ja

jalgrattaga liikumine tõmbekeskuste ja lähipiirkonna elanike kodude vahel. Vähese liiklusega

kvartalisisestel aladel võib erinevate liiklejagruppide liikumine olla korraldatud jagatud

ruumina (st ei ehitata eraldi kõnni- või kergliiklusteid), suurema liiklusega tänavatel ning

tõmbekeskuste piirkonnas tuleb eraldada jalg-, jalgratta- ja autoliiklus. ÜP ei määra

missugustel tänavatel ehitatakse eraldi liiklemisruumid, kuid annab üldise põhimõtte, et pikas

9 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

perspektiivis on eesmärgiks tagada jalgtee Nõva külas Harju-Risti - Riguldi - Võntküla teel

(Nõva - Vaisi tee ristilt vana vallamajani (53101:001:0388)) pikkusega 0,6 km. Taustinfoks

saab siinkohal esile tuua, et jalgsi ja jalgrattaga liikumise edendamist toetab ka Lääne

maakonna arengustrateegia 2035+ (2019, uuendatud 2024) ning valda saab vähemalt

osaliselt selles aidata Transpordiamet, tulenevalt mh dokumendist Transpordi ja liikuvuse

arengukava 2021-2035 (Vabariigi Valitsus, 2021), millega on seatud eesmärgiks toetada jalgsi

ja jalgrattaga liikumise võimalusi.

Joonis 2.2. Väljavõte Nõva külas projekteeritud jalgteeühenduste kohal (violetsete riskülikute vahel)

ja selle ümbruses. Allikas: Lääne-Nigula valla üldplaneering, 2022 (2024).

Lääne-Nigula valla arengukavaga 2024-2032 (2024) määratakse Lääne-Nigula valla

positsioon ja tulevikusuunad pikemaajalises perspektiivis. Arengukava keskmes on valla

elanike vajadustest lähtuv arendustegevus, et pakkuda elanikele olemasolevate ressursside

piires parimaid lahendusi elamiseks, töötamiseks ja vaba aja veetmiseks. Koostööna

Transpordiametiga riigimaanteede ääres asuvate kergliiklusteede planeerimisel ja ehitamisel

on teiste hulgas nimetatud ka Nõva bussipeatus – Keiburanna (metskonna) tee algus

(arengukava Lisa 2 tegevussuuna nimetus 2023a arengukavas). Kehtivas arengukavas on

viimane asendunud: valla kergliiklusteede võrgu korrastamine ja laiendamine.

10 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2.2. Kavandatava tegevuse paikkonna muude ja käesolevas kontekstis

asjakohaste aspektide lühikirjeldus

Käesolevas alampeatükis tuuakse välja eelkõige täiendavat teavet infole, mis on koondunud

eelnevatesse peatükkidesse. Teabe koondamisel on lähtutud tegevuse iseloomust ja võimaliku

tegevuskoha paikkonna eelduslikult tundlike objektide parameetritest.

Maa- ja Ruumiameti andmetel (2025) moodustavad kavandatava tegevuse ala geoloogilise

aluspõhja peamiselt Keila lademe savikas, biohermne lubjakivi, mergel, K-bentoniit (O3KL)

(1:400000 kaardi alusel). Aluskord on peamiselt biotiitgneiss. Pinnakatteks on peamiselt

meresetted (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel). Maa- ja Ruumiameti andmeid

täpsustab omakorda ka projekti koostamise raames tehtud geotehniliste uuringute andmestik.

Käesoleval projektialal ega selle lähialas (ca 200 m) ei paikene teadaolevalt ohtlike käitiseid

ega nende ohualasid. Maa- ja Ruumiameti andmetel (2025) on projektalal põhjavesi nõrgalt

kaitstud (1:400000 kaardi alusel). Peamiselt projektalal levivad mullad (joonis 2.2) on

gleistunud koreserikkad rähkmullad (Krg). Projektalal ega selle lähialas (ca 50 m) ei asu

maardlaid ega ka maaparandussüsteeme (Maa- ja Ruumiameti andmetel (2025)). Samuti

puuduvad vastavas tsoonis kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid.

Joonis 2.2. Kavandatava tegevuse piirkond (violetne joon) ja ümbritseva ala mullad. Alus: Maa- ja

Ruumiameti andmetel, 2025.

Projekteeritaval alal paiknevate puurkaevude sanitaarkaitsevööndid ei ulatu teemaale, millest

tulenevalt puuduvad piiranguid põhjustavad tingimused. Kavandatud tegevusele lähim

puurkaev on PRK0020098, mis on 20 m sügav, sanitaarkaitseala 10 m, mis jääb omakorda

projektalast ca 14 m kaugusele (alus mh Maa- ja Ruumiamet, 2025).

EELIS (27.10.2025. a) põhjal jäävad kavandatava tegevuse ja selle lähipiirkonnast (50 m)

välja kaitstavate looma-, taime-, seene- aga ka samblike liikide leiupaigad ning

vääriselupaigad. Kaitsestaatuseta liigi – lammiöölane (Xylomoia strix; 2120163573;

sigimispaik) leiupaik paikneb ca 56 m kaugusel idas. Käesoleval projektialal ega selle lähialas

(ca 50 m) ei paikne võõrliigi – karuputke kolooniaid. Lähimad Natura 2000 alad jäävad ca 160

m ja enam kaugusele: Nõva-Osmussaare loodusala (RAH0000480; EE0040201) ja Nõva-

Osmussaare linnuala (RAH0000100; EE0040201). Natura 2000 aladega seondub ka Nõva

looduskaitseala (KLO1000660). Tulenevalt projektiga ettenähtavatest tegevustest ja alade

kaugusest, siis ei ole siinkohal asjakohane detailsemalt kirjeldada elupaigatüüpide ja liikide

andmeid, mis kaitse-eesmärkideks vastavatel aladel loetud (võimalik vajadusel täpsemalt

vaadata nt portaalist https://keskkonnaportaal.ee/ (2025)).

11 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH

algatamise vajalikkuse määramine

Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne)

suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning

võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja

koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Järgnevas loetelus on välja toodud teemad (KeHJS

§ 61 lg 5 põhjal), mille puhul võivad tegevuse elluviimisel kaasneda olulised

keskkonnaprobleemid ehk negatiivsed mõjud, kui vastavad seosed tuvastatakse, lähtudes ka

ptk 1 toodust. Lisaks tuuakse välja ka mõjude tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja

leevendamise täiendavad võimalused, kui see osutub vajalikuks (mh puudub asjakohane

käsitlus analüüsitavas projektis, vt ka ptk 1). Teemad on järgnevad:

 maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus,

 märgalad,

 veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad), põhjavesi,

merekeskkond), sh oht keskkonnale,

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale),

 maavarade kasutus,

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke,

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad),

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn,

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide

kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud peatükkides 1 ja 2 toodud teavet. Peatükis 3.10

võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või

mittevajalikkuse osas.

3.1. Maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus

Kavandatav jalgtee paikneb Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Nõva külas. Eelhinnangu

ptk 1 kirjeldatud ja kavandatavat tegevust toetavad ptk 2.1 esitatud kõrgemad strateegilised

planeerimis- ja arengudokumendid (mh lähtuvalt ka väärtuslike maastike esinemisest

projektalal). Sealhulgas on kajastatud vastavate piirkondade kergliiklustaristu arendust ka

kohaliku omavalitsuse arengukavas. Siinkohal saab välja tuua, et kavandatav tegevus ei mõjuta

negatiivselt projektalaga seonduvate seniste maakasutusviiside (transpordimaa,

maatulundusmaa ja elamumaa) jätkuvust, st ei hõlmata jalgtee alla alasid, mis varasematele

maakasutusviisidele negatiivseid muutusi tooksid.

Maastikuilmele avaldatakse ajutist mõju ehitustegevuse käigus. Tegemist on siiski lokaalse ja

lühiajalise mõjuga. Pikaajalises skaalas ei mõjuta kavandatav tegevus, jalgtee rajamine,

maastikku (sh pinnavorme) ebasoodsalt ehk negatiivselt ka selle asukohast lähtuvalt. Tegemist

on sisuliselt Nõva küla tiheasustusala piiril toimuva tegevusega, mis on mh suunatud ohutuse

suurendamisele ja rahvatervise toetamisele.

12 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Jalgtee rajamise käigus võidakse ajutiselt seada maakasutusele piiranguid, mis on tööde

teostamise ajal vältimatud (nt liikluskorralduslikud muudatused). Antud mõju on lühiajaline

ning ajutine, tagades pikaajalise positiivse tulemuse, seega võib pidada seda väheoluliseks.

Projekti sisu arvestades ei muudeta ümbruskonna maakasutust määral, mis võiks esile tuua

olulisi negatiivseid (ebasoodsaid) mõjusid, sh kinnisvarale ja selle väärtusele, mis on

maakasutusega seostatav. Pigem suurendab uue jalgtee rajamine liiklusohutust.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning

puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

3.2. Märgalad

Ptk sisustamisel on arvestatud juba ptk 1 ja 2 toodud teavet, mille alusel kavandatava

tegevusega hõlmatud alal ei ole otsest seotust märgaladega. Seega puudub ka negatiivne

(ebasoodne) mõju või selle eeldus. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise

negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid

vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

3.3. Veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või

kaldad), põhjavesi, merekeskkond), sh oht keskkonnale

Ptk sisustamisel on arvestatud juba ptk 1 ja 2 toodud teavet. Tegevus ei ole seotud veekogudega

või nende kallaste / randadega (sh merega). Kogutud teabe alusel ja arvestades kavandatava

tegevuse iseloomu, ei saa vastava objekti ehitamisel ja ka kasutamisel tõenäoliseks pidada ka

mõju eelduseid põhjaveele (sh veeressursile). Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval

projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid

meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

3.4. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Kavandatav tegevus ei mõjuta mulla ja pinnasega seonduvaid aspekte ebasoodsalt ehk

negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk-st 1-2). Ptk 1 esitatud ehk projekti järgse jalgteede

rajamine ja kasutusse andmine iseenesest soodustab vähemate heitmetega liikumispraktikate

edendamist ühiskonnas. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse

(ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava

valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

3.5. Maavarade kasutus

Projektalale ei jää maardlaid. Maavarade ressursside (nt ehitusmaavarad) kasutamist

kavandatav tegevus ei kitsenda. St ei looda materjali defitsiiti ning seega ei kitsenda

maavaravarude üldist kasutust neile, kes vastavaid maavarasid tarbida võiksid ja sooviksid.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning

puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

13 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.6. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning

jäätmeteke

Kavandatav tegevus ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ning

jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt (tulenevalt ka varasemalt koondunud

taustinfost, vt ptk-st 1 – 2 ning ptk 3.1 ja 3.4 - 3.5). Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille

reeglite kohaseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid

ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa. Sellegipoolest on vaja ehitustööaegsete ohtude

esinemise võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt minimeerida, seejuures järgides

seadusest tulenevaid nõudeid. Liiklusohutuse suurendamine (ptk 1) aitab pigem pikas

perspektiivis edendada positiivset ressursikasutust (mh minimeerides õnnetusi ja neist

tulenevaid potentsiaalseid jäätmeid või uute autode kasutuselevõttu).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu tuleb järgida projekti realiseerimisel (suunamaks mh

teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist) järgnevat:

 Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende

iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse

ladustamiskohta. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004. a

määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise

korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud

nõuete järgimine.

3.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja

kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)

Kavandatav tegevus ei jää rohevõrgustikku, seda nii Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ kui

ka Lääne-Nigula üldplaneeringu kohaselt. Loodusliku mitmekesisuse häiringute

ärahoidmiseks või minimeerimiseks on tavapäraseks kohustuseks seatud, et kõrghaljastuse

ja/või metsa raiet välditakse perioodil 15.04 – 15.07.

Ptk sisustamisel on arvestatud juba ptk 1, 2, 3.1 – 3.6 toodud teavet. Kavandatud tegevuse alast

jäävad välja Natura 2000 alad. Lähim Natura 2000 ala jääb ca 160 m kaugusele. Ptk 2.2 nähtub,

et tegevuste (ptk 1) vahetus (otseses kontaktvööndis) ümbruskonnas (ca 50 m) olulisi riiklike

looduskaitselisi objekte ei asu. Võttes arvesse kavandatava tegevuse iseloomu ja mastaapi ning

looduskaitsealuste objektide kaugust uuest teest, pole ebasoodsa ehk negatiivse mõju esinemist

piirkonna kaitstavatele loodusobjektidele ette näha.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu tuleb järgida projekti realiseerimisel (suunamaks mh

teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist) järgnevat:

 Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate lindude pesade

ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Kõrghaljastuse

raiel arvestada raierahuga 15.04-15.07.

14 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara

(sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning

kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) – mh

müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Ptk sisustamisel on arvestatud juba ptk 1, 2, ning 3.1 - 3.7 toodud teavet. Projektala (ptk 1)

paikneb elamualade vahel (lõunasuunas tiheasustusala), lähimad elu- või ühiskondlikud

hooned asuvad ca 25 m kaugusel.

Projektiga seotud rajatiste ehitusaeg võib esile kutsuda lühiajalisi mürahäiringuid lähimate

elamute (kuni 50 m töötsoonist) juures, kui töid teostatakse õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00-

ni). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra

piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II

mürakategooria) 45 dB(A) taset. Kehtivate nõuete täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid

ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb mürarikaste teetööde tegemist

vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00). Juhul kui teetööde korraldamine on siiski vastaval

ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad

tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00. Eelnev suunis tuleneb ka keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse § 10, mille alusel tuleb keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut taluda, kui

tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või

olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud tarvitusele vajalikud meetmed.

Vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ja lõhna (elanikkonda mõjutada võivad häiringud) –

selliseid paikkonda häirivat ja negatiivseid mõjusid esile kutsuvaid häiringuid ette näha ei ole

(nii ehitus kui ka objekti edasise kasutusaja faasis).

Samuti puuduvad mõjueeldused kultuuripärandile/pärandkultuuriobjektidele ehk

kultuurimälestistele ja pärandkultuuriobjektidele ei ole näha ette olulist mõju (lähtudes ka ptk

2.1 ja 2.2 esitatud taustteabest). Seega toetudes mh piirkonna omapärale (vt ka ptk 2) ning

projekti mahule ja eesmärgile, ei ole käsitletud teemavaldkonna aspektidele alust ette näha

oluliste ebasoodsate ehk negatiivsete häiringute avaldumist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil), kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda edaspidi järgnevat (tingimus/suunis, mida järgida

edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 Teetööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00), elamutest 50 m kaugusel.

Juhul kui teetööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult

vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-

7.00. Ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-23.00 ja piirkonnas

(elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) taset.

3.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega seoses ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi

(suurõnnetusi/katastroofe) ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid

ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei

tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei

15 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH

protsessi algatamisvajadus.

3.10. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire

suunised

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk-s 3.1–3.11 esitatud infost, ei ole teelõigu ümberehitamisega olulise

negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse

elluviimisel on võimalik rakendada peatükkides 3.6, 3.7 ja 3.8 toodud meetmeid. Eraldi

täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi

algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige

Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja

saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul.

Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud eri ametkondade jt isikutega (vt ka eelhinnangu

ptk 1). Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid

varasema koostööga omandatud teavet. Seega edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine

ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. Võimaliku laekuva

tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel

enne otsuse vastuvõtmist.

16 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks oli riigitee 11230

Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekt

(Tinter-Projekt OÜ, 2025). Jalgtee rajamise eesmärk on kergliiklejate ja sõidukite liikluse

eraldamine ja seeläbi ohutuse tagamine/suurendamine. Kavandatav jalgtee paikneb Lääne

maakonnas Lääne-Nigula vallas Nõva külas. Täpsemalt vt ptk 1 ja 2.

Eelhinnangu protsessi abil saab otsustaja määrata KMH menetluse algatamisvajaduse.

Eraldiseisva KMH hindamisega, kui eelhinnangu järgselt selle teostamisvajadus määratletakse,

antaks tegevusloa andjale vajadusel mh teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise

keskkonnamõju kohta ning infot sobivaima lahenduse valikuks, millega on võimalik vältida

või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut (KeHJS § 31 lg

1). KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh KeHJS

§ 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu), kui vastavad osapooled või vajadus tuvastatakse.

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või

algatamata jätmine. Juhindudes projektist (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta

koondatud andmetest (ptk 2) saab kokku võtta mõjude eelduste ehk KMH vajaduse

analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt. Lähtudes ptk 3.12 esitatud infost, ei ole teelõigu

ümberehitamisega olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette

näha. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada peatükkides 3.6, 3.7 ja 3.8

toodud meetmeid. Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.