Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T-KL/1032441

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number T-KL/1032441

Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus

Loa registrinumber L.MK/329486

Loa liik Keskkonnaluba

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi AS Tariston

Kontaktisik Kauri Kiiman

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu AS Tariston taotleb maavara kaevandamise loa nr L.MK/329486 kehtivusaja pikendamist vastavalt maapõueseaduse § 67 lõikes 1 sätestatud tingimusele: praeguse kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole võimalik kaevandatavat maavara Kirikuküla liivakarjääri piires täielikult ammendada ning karjääriala nõuetekohaselt korrastada.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede aastaringse hooldusega ja erinevate teedeehituse- ja taristuobjektide ehitamisega. Kaevandamisloa pikendamist taotletakse, et tagada ettevõttele vajalik materjaliressurss ka lähitulevikus.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Samuti tekitavad karjääris töötavad masinad müra ja õhusaastet.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja leevendusmeetmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus Kirikuküla liivakarjäär

Aadress Liivakarjääri, Hundinurga küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

Territoriaalkood 1908

Katastritunnus(ed) 51401:001:0083

Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6586200, Y: 719200

Käitise territoorium

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline

Kehtivus aastates 15 aastat

Alates

Kuni

Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 0515

1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane

2. Tööstusheide 2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus Ei ole asjakohane

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Ei ole asjakohane

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT) Ei ole asjakohane

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT) Ei ole asjakohane

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Ei ole asjakohane

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed Ei ole asjakohane

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud Ei ole asjakohane

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ei ole asjakohane

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Ei ole asjakohane

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Ei ole asjakohane

2.11. Tegevushälbed Ei ole asjakohane

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed2/11

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Ei ole asjakohane

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Ei ole asjakohane

2.14. Lähteolukorra aruanne Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Ei ole asjakohane

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Ei ole asjakohane

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane

3.4.1. Jäätmete ladustamise tagatis Ei ole asjakohane

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Ei ole asjakohane

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Ei ole asjakohane

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Ei ole asjakohane

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Ei ole asjakohane

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

3/11

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Ei ole asjakohane

3.11. Lisad Ei ole asjakohane

4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.

Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta

Põhjaveehaarde Liivakarjääri (59362) seire vastavalt keskkonnaloa tabelis V3 ja V17 määratud tingimustele on tehtud 02.04.2024 (analüüsiakt nr EE24000850)

Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart Lisa 1: PRK0059362.jpg

Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid

Lisa 2: MA_maarendileping_mall_1.bdoc

Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Kirkikuküla liivakarjäärist kaubastatakse materjali nii looduslikul kujul, kus materjali laetakse lasundist otse kalluritele ja transporditakse kliendini, kui ka maavara väärindades ja kaubastades parema kvaliteediga toodet karjääri laoplatsilt. Sellisel juhul laetakse looduslik liiv, kruus ja/või kruusliiv looduslikust lasundist frontaallaaduriga mobiilsesse pesusõlme, kust pärast läbipesu transporditakse pestud ehitusmaterjal laoplatsile. Kaevandatavas materjalis esineb savi- ja tolmuosakesi. Kvaliteetsema materjali saamiseks tuleb materjalist peenosis (<0,063 mm) eemaldada. Selleks on Kirikuküla liivakarjääri paigaldatud mobiilne liivapesuseade, mis võimaldab materjalist peenosist eemaldada selliselt, et lõpptoodangus jääb peenosise sisaldus alla 3%. Mobiilse liivapesuseadme tootlikkus on 70 - 100 t pestud liiva tunnis. Töödeldav materjal laetakse frontaallaaduriga konveierile, mis suunab loodusliku kruusa ja liiva eelsõelumisele. Eelsõelutud materjal fraktsiooniga 0 - 8 mm suunatakse edasi pesuseadmesse, kus materjalist pestakse välja suurem osa savi- ja tolmuosakestest fraktsiooniga 0 - 0,063 mm. Sellega saavutab lõpptoode head filtreeruvad omadused. Ehituseks sobiv materjal kogutakse kuhjadesse, ladustatakse ning veetakse karjäärist välja kallurautodega. Liivapesuprotsessi käigus jääb vette peenosist (aleuroliit, savi), mis setitatakse pesuveest välja settepaagis keskkonnaohutut flokulanti kasutades. Puhastatud vesi juhitakse mäeeraldisel asuvatesse settebasseinidesse. Settebasseinides olevat vett ei juhita keskkonda, vaid uuesti tootmisprotsessi, kasutades seda liivapesuseadme tarbeks. Liivapesuseade vajab liivapesuprotsessiks vett ~40 m3/h, millest ~40 - 60% saadakse settebasseinidest. Ülejäänud pesuprotsessiks vajaminev vesi saadakse Kirikuküla liivakarjääri rajatud puurkaevust (PRK0059362).

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus

Settebasseinides tuleb pidevalt jälgida vee seisundit. Õlilaikude ilmnemisel tuleb võtta kasutusele vastavad meetmed reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Enamlevinud meetmed on reostunud pinnase lokaliseerimine absorbendiga ja reostunud vee välja pumpamine. Juhul kui põhjavee tase on maapinna lähedal, siis on võimalik õlifaas reostunud vee pinnalt juhtida dreenidega õlipüüdjatesse. Reostunud pinnas ja vesi tuleb üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele.

Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid Lisa 3: EE24000850.pdf

Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei

4/11

Vorm ei ole asjakohane.

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaarde jrk nr 1.

Veehaarde nimi Liivakarjääri (59362)

Veehaarde kood POH0024063

Puurkaevu katastrinumber 59362

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6586259, Y: 719066

Põhjaveekiht Siluri-Ordoviitsiumi (S-O)

Põhjaveekogum Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum (O_viru)

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast?

Joogivee kasutamine või tootmine Ei

Veevõtuseadmete iseloomustus

Võetava vee koguse määramise viis Veearvesti

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Veearvesti Zenner WP1

Toimub võetava vee töötlemine Ei

Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis

Veevõtt 2027-2042 8 000 24 000 24 000 8 000 64 000 400

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas (m³) 64 000

Põhjaveevaru uuringu aruanne

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane

4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega Ei ole asjakohane

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Ei ole asjakohane

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega

Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi? Ei

Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus

5/11

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.1. Veekogus süvendamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine Vorm ei ole asjakohane.

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane

4.9. Taaskasutusvee tootmine Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Välisõhk 5.1. Heiteallikad Ei ole asjakohane

5.2. Käitise kategooria Ei ole asjakohane

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed Ei ole asjakohane

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

6/11

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Ei ole asjakohane

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Ei ole asjakohane

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane

5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Ei ole asjakohane

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane

5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Ei ole asjakohane

5.4.12. Välisõhus leviv müra Ei ole asjakohane

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Ei ole asjakohane

7/11

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Ei ole asjakohane

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Ei ole asjakohane

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Ei ole asjakohane

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Ei ole asjakohane

5.4.18. Lisad Ei ole asjakohane

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Ei ole asjakohane

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas Ei ole asjakohane

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine 8/11

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Jrk nr 1.

Mäeeraldise olek kehtivusaja pikendamine

Registrikaardi nr 945

Maardla nimetus Kirikuküla

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara liiv

Mäeeraldise nimetus Kirikuküla liivakarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 6.07

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 9.62

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 12.50

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Teedeehitus, fraktsioneeritult ehitussegudes

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 4 000

Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

1 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 10.701 tuh m³ 31.12.2025

2 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 35.835 tuh m³ 31.12.2025

Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 44.613 tuh m³

Geoloogilised uuringud

9/11

Jrk nr 1.

Geoloogilise uuringu loa omaja -

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number -

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 01.01.1900

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Seletuskiri Kirikuküla maardla Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks (varu seisuga 01.04.2020)

Geoloogiafondi number 9375

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/20/1666

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 06.07.2020

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Kaevandatud maa korrastamine

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa

Graafilised lisad

Markšeidermõõdistamine Lisa 4: Kirikukula_ja_Kirikukula_II_2024.asice

Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 5: Kirikukula_liivakarjaari_maeeraldise_plaan.pdf

Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 6: Kirikukula_liivakarjaari_profiilid.pdf

Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 7: Kirikukula_liivakarjaari_korrastatud_maa_plaan.pdf

Lisadokumendid

Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 8: Kirikukula_liivakarjaari_MKLT_seletuskiri.pdf

Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 9: Ida_Viru_maakonna_Kirikukula_liivamaardla_registrikande_muutmine.asice

Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 10: Kirikukula_liivakarjaari_jaakvaru_kvaliteedi_tapsustamine.pdf

GIS ja CAD failid Lisa 11: piir_maeeraldis.dgn

Lisa 12: ME_LAMAM.dgn

Lisa 13: piir_teenindusmaa.dgn

Lisa 14: Maamudel_Kirikukula.dgn

10/11

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

8. Taotluse lisad

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning koha peal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid.

Nimetus Manus Allkirjastatud Kirikuküla liivakarjääri taotluse lisad Lisa 15: Kirikukula_liivakarjaari_MKLT.asice

11/11

Telefon: 6 344 552

Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501

Tartu mnt 84a-50 [email protected]

10112 Tallinn www.vmb.ee

OÜ J. Viru Markšeideribüroo

Töö nr 20096

Seletuskiri

Kirikuküla maardla Kirikuküla liivakarjääri

jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks

Koostaja: Triine Nirgi

Geoloog

Kinnitaja: Tõnis Kattel

Juhatuse liige

Tallinn 2020

2

Annotatsioon

Nirgi, T. 2020. Seletuskiri Kirikuküla maardla Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru

kvaliteedi täpsustamiseks. Kahes köites (I köide: Seletuskiri tekstilisadega; II köide:

Graafilised lisad). OÜ J.Viru Markšeideribüroo. Teksti 11 lk, 7 tekstilisa, 2 graafilist lisa.

Kirikuküla liivakarjäär asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linna territooriumil Hundinurga

külas maaüksusel Liivakarjääri (tunnus: 51401:001:0083). Karjääri pindala on 9,62 ha, sh

mäeeraldise pindala 6,07 ha, ning see hõlmab Kirikuküla maardla (registrikaart nr 945)

ehitusliiva plokke 1 ja 2 aT. Plokk 1 aT paikneb ülalpool ja plokk 2 aT allpool keskmist

põhjaveetaset. Karjääri maavaravaru on arvele võetud vastavalt keskkonnaministri

26.05.2005. a määrusele nr 44, mis tänaseks enam ei kehti.

Kaevandamise käigus on selgunud, et suur osa Kirikuküla karjääris levivast maavarast on

oluliselt suurema peenosise sisaldusega kui ala algse geoloogilise uuringu tulemus näitab.

Selline maavara ei vasta keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 (RT I, 14.01.2020,

9) alusel ehitusliivale ja vajab enne turustamist eeldatust rohkem eeltöötlemist. Sellest

tulenevalt viidi Kirikuküla karjääris läbi täiendav geoloogiline uuring karjääri jääkvaru

kvaliteedi täpsustamiseks. Töö käigus rajati karjääri kuus kaevandit, millest võeti proovid

materjali terastikulise koostise analüüsimiseks. Materjali kvaliteedi hindamiseks liideti uute

analüüside tulemused varasemate andmetega. Maavaravaru plokkide pindala ega mahtu

käesoleva töö tulemusel ei muudeta.

Seega soovitame käesoleva töö tulemusel seisuga 01.04.2020. a Keskkonnaregistri

maardlate nimistus muuta Kirikuküla maardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru

plokkide 1 ja 2 kasutusala täiteliivaks.

Koostas T. Nirgi

Võtmesõnad: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Kirikuküla maardla, Kirikuküla

liivakarjäär, täiteliiv, jääkvaru, aktiivne tarbevaru

3

SISUKORD

Annotatsioon .......................................................................................................................... 2

Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4

1. Ala kirjeldus ja varasem uuritus ..................................................................................... 5

2. Tööde metoodika ja mahud ............................................................................................ 7

2.1 Kaevandite rajamine ja proovide võtmine .............................................................. 7

2.2 Laboratoorsed uuringud .......................................................................................... 7

2.3 Kameraaltööd .......................................................................................................... 7

3. Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus ........................................................... 8

4. Maavara kvaliteet ........................................................................................................... 9

Kokkuvõte ........................................................................................................................... 10

Kasutatud kirjandus ............................................................................................................. 11

TEKSTILISAD:

1. Kaevandite kataloog ....................................................................................................... 12

2. Kaevandite geoloogiline kirjeldus .................................................................................. 13

3. 2016. a labori protokollid ............................................................................................... 18

4. 2020. a labori protokollid ............................................................................................... 35

5. Loodusliku materjali terastikuline koostis ...................................................................... 43

6. Väljasõelutud liiva terastikuline koostis ........................................................................ 44

7. Tellija arvamus tehtud tööde kohta ................................................................................ 45

GRAAFILISED LISAD:

1. Varu ümberhindamise plaan M 1:1000;

2. Geoloogilised läbilõiked I-I’ ... II-II’, Mhor 1:1000 Mvert 1:100.

ELEKTROONILISED LISAD:

1. Käsitletava ala ruumikuju ja kasuliku kihi lamam dgn-formaadis;

2. Varu arvutuse plaan tiff-formaadis;

3. Geoloogilised läbilõiked tiff-formaadis.

* Käesolevale tööle ei ole lisatud elektrooniliselt katendi lamami samakõrgusjooni, kuna

katend on alalt eemaldatud.

4

Sissejuhatus

Käesolev töö on koostatud AS Tariston (reg kood 10887843) tellimisel, et täpsustada Ida-

Viru maakonnas Hundinurga külas asuva Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteeti.

Keskkonnaamet väljastas 05.07.2017. a AS-le Tariston nimetatud karjääris kaevandamiseks

maavara kaevandamise loa nr L.MK/329486 (kehtivus kuni 04.07.2027).

Kirikuküla liivakarjääris on maavaravaru arvele võetud seisuga 01.01.2016. a ehitusliivana

vastavalt keskkonnaministri 26.05.2005. a määrusele nr 44, mis tänaseks enam ei kehti. Kuna

maavara kaevandamise käigus tekkisid kahtlused liiva kvaliteedi kohta, rajati juba 2020. a

jaanuaris ja märtsis karjääri kaks kaevandit, millest võeti proovid (Ki-17 ja Ki-20)

materjali terastikulise koostise analüüsimiseks. Proove analüüsiti OÜ Inseneribüroo Steiger

laboris. Kuna analüüsi tulemused näitasid, et tegemist on täiteliivaga, tellis AS Tariston

täiendava geoloogilise uuringu karjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks.

Eelnenust tulenevalt rajati Kirikuküla liivakarjääri põhja lisakaevandid materjali proovimiseks.

Kuna 2016. aasta geoloogilise uuringu käigus analüüsiti proove EVS-standardi järgi, on neid

võimalik ka käesolevas töös kasutada. Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteet hinnati ümber

lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 esitatud nõuetest (RT I,

14.01.2020, 9). Olemasolevate plokkide piire ega mahte käesolevas töös muudetud ei ole.

Kui muudatused keskkonnaregistris sisse viiakse, soovitakse muuta ka maavara

kaevandamise luba.

Graafiliste lisade koostamisel on aluseks võetud Kirikuküla liivakarjääri

kaevandamisprojekti graafika (Rõivasepp 2019, OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr

18141) ning geoloogiline andmestik vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele

nr 52. Ala viimane mõõdistamine toimus enne karjääri avamist ja katendi koorimist.

Graafilised lisad on seotud L-Est’97 koordinaatide süsteemiga, kõrgused on EH2000

süsteemis. Graafilised lisad on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for

Baltics V8i.

5

1. Ala kirjeldus ja varasem uuritus

Kirikuküla liivakarjäär pindalaga 9,62 ha, sh mäeeraldise pindala 6,07 ha, asub Ida-Virumaal

Narva-Jõesuu linna territooriumil Hundinurga külas maaüksusel Liivakarjääri (tunnus:

51401:001:0083). Karjäär hõlmab Kirikuküla maardla (registrikaart nr 945) ehitusliiva

plokke 1 ja 2 aT, millest esimene paikneb ülalpool keskmist põhjaveetaset ja teine selle

lamamis allpool põhjaveetaset. AS Tariston omab Kirikuküla liivakarjääris kaevandamiseks

maavara kaevandamise luba nr L.MK/329486.

Karjäär piirneb põhjas Vaivara kiriku maaüksusega (tunnus: 85101:001:0390), kus paikneb

Kirikuküla II uuringuruum, ja teistes külgedes Narva metskond 60 maaüksusega (tunnus:

51401:001:0082). Teenindusmaa lääneosas asub 2019. aastal rajatud puurkaev (tunnus:

PRK0059362), mille hooldusala raadius on 10 m, ning teenindusmaa lõunaservast ~25 m

kaugusel kulgeb kõrgepinge elektriõhuliini Balti–Allika kaitsevöönd (KPO väline tunnus:

L069). Karjääri pääsemiseks on selle lõunaserva Narva metskond 60 maaüksusele rajatud

tee, mis kulgeb paralleelselt elektriliinidega lääne poole. Karjääris ei ole loodus- ega

muinsuskaitselisi piirangualasid.

Kaevandamise ettevalmistustööd (taimestiku eemaldamine ja katendi koorimine) on

valdavas ulatuses tehtud ja mäeeraldise põhjapoolses osas on maavara suures osas ka juba

ammendatud (Foto 1).

Foto 1. Vaade Kirikuküla liivakarjäärile kirdest (pildistas 28.04.2020 M. Ridalaan).

6

Kirikuküla liivakarjääri alal ei ole hooneid ega kommunikatsioone, lähimad majapidamised

asuvad mäeeraldisest ~260 m loode pool Savi kinnistul (tunnus: 85101:001:0853). Lähim

asula, Sinimäe alevik, jääb linnulennult ~1,6 km kirde poole ning Sillamäe linn ~4,5 km

loode poole.

Vaadeldaval alal on varasemalt läbi viidud mitmeid geoloogilisi uuringuid:

1960. aastal valmis Vaivara Rühma aruanne otsingu- ja kaardistamistööde tulemustest Soome

lahe kaldaäärses osas Kirde-Eestis (K. Stumbur jt, 1960, EGF nr 1286), milles kirjeldatakse

teiste seas ka olemasoleva Kirikuküla karjääri alal ning sellest põhja-, lääne- ja loode pool

paiknenud Sooküla karjääri. 1958. aasta tööde andmetel oli Sooküla maardla tinglikult jaotatud

viieks alaks. Uuritud ala pikkus oli 1,7 km ning pindala 45 ha. Kasulik kiht oli esindatud

jääliste alluviaalsete kruusliivadega, paksusega kuni 1,2 m. Ülemises osas esinesid sageli

eriteralise liiva läätsed. Pinnaseveetasemest allpool lasusid peeneteralised liivad paksusega

0,5–4,0 m. Uuringu tulemusel arvutati keskteralise betoonliiva varu A2 kategoorias 18 tuh m 3 ,

B kategoorias 100 tuh m 3 ja C2 kategoorias 43 tuh m

3 . Peeneteralise ehitusliiva varu A2

kategoorias 25 tuh m 3 , B kategoorias 285 tuh m

3 ja C2 kategoorias 45 tuh m

3 . Kruusliiva varu

A2 kategoorias 500 tuh m 3 , B kategoorias 380 tuh m

3 ja C2 kategoorias 90 tuh m

3 .

1998. aastal koostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus töö “Vaivara valla maavarade alane ülevaade”

(T. Mardim, K. Ploom, 1998). Aruande kohaselt oli Sooküla maardla 1998. aastaks praktiliselt

ammendatud ning kaevandatud alal olid säilinud vaid üksikud kruusa künkad üldvaruga ~3 tuh

m 3 . Aruandes on soovitatud Sooküla vana karjääri kruusliiva jäägid “ära tarbida”.

OÜ Inseneribüroo STEIGER teostas geoloogilise uuringu Kirikuküla uuringuruumis

Keskkonnaameti Viru regiooni 03.11.2015. a väljastatud geoloogilise uuringu loa

L.MU/326999 alusel (Möldre jt, 2016). Geoloogilise uuringu käigus rajati 25 šurfi, võeti 12

proovi ning tehti topograafiline mõõdistamine mõõtkavas 1:1000. Šurfidest saadud materjal

analüüsiti OÜ Inseneribüroo STEIGER ja AS-i Teede Tehnokeskus laboratooriumites.

Uuringu tulemusel moodustati Keskkonnaministeeriumi 02.09.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/855

Kirikuküla liivamaardla ning selle piires kinnitati ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokid 1 ja 2.

7

2. Tööde metoodika ja mahud

2.1 Kaevandite rajamine ja proovide võtmine

Välitööde käigus 21.04.2020. a rajati Kirikuküla karjääris kuus kaevandit (K-1–6)

sügavusega 1,1–2,0 m (Lisa 1 ja 2). Kaevandid rajati roomikekskavaatoriga Liebherr

Litronic 922 (kopp mahuga 1,0 m 3 ), mille tegelik kaevesügavus on kuni 6,0 m. Kaevandite

rajamisel paigutati tõsted maapinnale ekskavaatori kõrvale. Proovimiseks vajalikud tõsted

asetati eraldi. Uuringupunktidest võeti proovid, et määrata materjali terastikuline koostis.

Kuna kasuliku kihi paksus oli väike, võeti igast kaevandist üks proov. Proovitav materjal

vähendati kvarteerimise teel nii, et proovis oleks kasuliku kihi kogu läbilõike keskmine

materjal. Proovide pikkused olid vahemikus 1,1–2,0 m. Lisaks on käesolevas töös kasutatud

kahe kaevandi andmeid (sügavusega 2,5 ja 2,3 m), mis rajati alale vastavalt 28.01.2020 ja

09.03.2020. a. Kummastki nimetatud kaevandist on võetud üks proov vastavalt pikkusega

2,5 ja 2,3 m. Kõik kaevandid likvideeriti vahetult pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja

proovide võtmist väljatõstetud materjaliga ning kaevandite ümbrus siluti.

2.2 Laboratoorsed uuringud

Geoloogiliste välitööde käigus 21.04.2020 võetud proovid viidi analüüsimiseks

AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumisse, 2020. aasta varasemaid proove analüüsiti OÜ

Inseneribüroo Steiger laboris (Lisa 4). Proovide lõimise määramisel ja laboriandmete

töötlemisel juhinduti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise

uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,

metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa,

liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”.

Materjali granulomeetrilise koostise määramiseks (lõimiseanalüüsiks) kasutati järgmist

standardset sõelrida (mm): 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25,

0,125 ja 0,063. Sõelumine tehti märjalt (akrediteeritud katse) kogu proovi materjalist.

2.3 Kameraaltööd

Kameraaltööde käigus töötati läbi välitöödel saadud materjal, laborianalüüside tulemused

ning varasem geoloogiline andmestik. Maavara granulomeetrilise koostise näitajad

kaevandites arvutati kaalutud keskmise meetodil. Tulemused on toodud tekstilisades 5–6.

Kasuliku kihi materjali kvaliteeti hinnati vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a

määruses nr 52 kinnitatud sätetele. Olemasolevate varuplokkide mahte käesolevas töös ei

muudetud.

8

3. Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus

Kirikuküla maardla alal on algselt olnud fluvioglatsiaalsetest setetest koosnev mõhn, mis

on aga nüüdseks valdavas osas ära kaevandatud. Vastavalt 1958. a otsingu- ja

kaardistamistööle (Stumbur jt, 1960) oli kasulik kiht esindatud jäälistest alluviaalsetest

kruusliivadest paksusega kuni 1,2 m, ülemises osas esinesid sageli eriteralise liiva läätsed.

Allpool põhjaveetaset lasusid peeneteralised liivad paksusega 0,5–4,0 m.

Viimase uuringu kohaselt on karjääri geoloogiline ehitus järgmine (Möldre jt, 2016):

Geoloogiline kiht Kihi paksus, m Geoloogiline

indeks

Kasulik

kiht Min Max Keskmine

Katend (muld, turvas) 0,2 0,5 0,3 IV

Kruus 0,3 1,3 0,3 fIII +

Liiv, kruusakas liiv 0,5 3,2 1,4 fIII +

Savi 0,5+ 2,9+ gIII

Katendi moodustab mullakiht koos turbakihiga. Kasulik materjal on seotud ida-

läänesuunalise mõhnaga, kus kasuliku kihi moodustab kruusakas liiv, kohati kruus ning

eriteraline (väga peene kuni jämedateraline) liiv. Kirikuküla liivakarjääris varieeruvad

maapinna kõrgused valdavalt vahemikus 35–39 abs m. Kasuliku kihi lamamiks on

sinakashall sitke savi. Lamami pealispinna kõrgused jäävad vahemikku 34,21–36,18 abs m.

Kirikuküla maardlas levib Kvaternaarisetete veekompleks. 2015–2016. a toimunud

välitööde käigus mõõdeti alal olevates veekogude veetaseme kõrgustel 35,9–36,5 abs m

(mõõdetud aprillis suurvee ajal ja juunis kuival perioodil). Eri aegadel veekogudes

mõõdetud veetasemete kõikumine on 0,2–0,5 m. 2016. a. geoloogilise uuringu käigus

Kirikuküla karjääri alale ja selle vahetusse lähedusse rajatud šurfides avati põhjavesi

kõrgustel 33,28–36,48 abs m. Kuna kaevandites mõõdetud veetase on otseselt mõjutatud

maavara kehvapoolsetest filtratsiooniomadustest (enamasti <0,1–0,2 m/ööp), kasutati varu

arvutamisel keskmise veetasemena veekogude keskmist stabiliseerunud taset 36,1 abs m.

Käesoleva uuringu käigus avati põhjaveetase kõrgustel 34,80–36,00 abs m (keskmine

35,35 abs m), mis on sarnane 2016. aasta kaevandites mõõdetud tasemetele. Karjääri

põhjaserva kujunenud veekogus mõõdeti aga veetasemeks 36,08 abs m. Seega ei ole

käesolevas töös muudetud veepealse ja veealuse varuploki vahelise piiri kõrgust ning on

jäädud olemasoleva taseme, 36,1 abs m, juurde.

9

4. Maavara kvaliteet

Käesoleva töö eesmärgiks oli täpsustada Kirikuküla liivakarjääri maavaravaru omadusi

vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 esitatud nõuetele (RT I,

14.01.2020, 9). Karjäär hõlmab Kirikuküla maardla ehitusliiva plokke 1 (4,48 ha) ja 2 aT

(6,07 ha), mis moodustati OÜ Inseneribüroo STEIGER teostatud geoloogilise uuringu alusel

(Möldre jt, 2016). 2016. aasta töös kasutati materjali terastikulise koostise analüüsimisel

standardile EVS-EN 933-1:2007 vastavaid sõelu sellise erisusega, et kaevanditest Š-32, 39,

40 ja 41 võetud materjali analüüsimisel ei ole kasutatud määruses nr 52 nõutud sõelu

avadega 40, 20, 12,5 ja 6,3 mm. Tegemist on avadega, mille läbindid ei mõjuta maavara

liigi määramist. Puuduvate sõelte osajäägid on arvutatud laboriandmetest koostatud

sõelkõvera abil ja vastavalt sellele on korrigeeritud ka nendega külgnevate sõelte osajääke.

Seega on Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru ümberhindamisel liidetud uued andmed

vanadega.

Kokku on terastikulise koostise hindamiseks kasutatud 15 kaevandist pärineva 16 proovi

andmeid. Kasutatud ei ole kaevanditest Š-10 ja 30 võetud proove, kuna nende alal ja

lähikonnas on maavaravaru ammendatud. Kuna veealuse ja veepealse ploki materjal on

valdavalt ühetaoline ning nende paksused on väga väiksed, on neist võetud koondproovid

(pea igast kaevandist üks proov kogu läbilõike ulatuses). Seega ei ole põhjust esitada

kvaliteedinäitajaid plokkide jaoks eraldi. Analüüside tulemused on esitatud lisades 3–6 ja

kokkuvõtlikult ka tabelis 1.

Tabel 1 Kirikuküla liivakarjääri maavara kvaliteedi põhinäitajad.

Peenmaterjali filtratsiooniomaduste iseloomustamiseks võeti 2016. aasta uuringu käigus

kuuest kaevandist (Š-9, 30, 32, 39, 40 ja 41) kuus proovi filtratsioonimooduli

määramiseks. Selle tulemused andsid liivale keskmise ööpäevase läbivuse <0,1–0,2 m,

vaid ühe proovi puhul oli filtratsioon 0,3 m/ööp.

Esitatud andmete kohaselt vastab Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kaalutud keskmiste

omaduste poolest täiteliivale.

Näitajad: Min Max Kaalutud

keskmine

Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 12,9 2,8

Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 87,1 100,0 97,2

sh savi-ja tolmusisaldus (<0,063 mm), % 1,8 12,0 5,1

Väljasõelutud liivas:

savi-ja tolmusisaldus (<0,063 mm), % 1,9 12,0 5,2

10

Kokkuvõte

Käesoleva töö eesmärgiks oli AS Tariston tellimusel täpsustada maavara kvaliteeti Ida-

Viru maakonnas asuvas Kirikuküla liivakarjääris, kus on kaevandamise käigus selgunud, et

maavara ei vasta keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 tuginedes ehitusliivale.

Maavaravaru kvaliteedi täpsustamiseks on kasutatud nii olemasolevat geoloogilist

andmestikku kui ka uutest kaevanditest võetud proovide laborianalüüside tulemusi.

Kirikuküla liivakarjäär hõlmab Kirikuküla maardla ehitusliiva plokke 1 ja 2 aT, millest

esimene paikneb keskmisest põhjaveetasemest (36,1 abs m) kõrgemal ja teine madalamal.

Käesolevas töös ei ole muudetud plokkide piire, pindalasid ega jääkvaru mahtu.

Eelnenust tulenevalt soovime käesoleva töö tulemusel seisuga 01.04.2020. a muuta

Keskkonnaregistri maardlate nimistus Kirikuküla maardla ehitusliiva aktiivse

tarbevaru plokkide 1 ja 2 kasutusala täiteliivaks.

11

Kasutatud kirjandus

Keskkonnaministri määrus nr 52 (RT I, 14.01.2020, 9). Üldgeoloogilise uurimistöö ning

maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,

põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi,

dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks.

Maardla registrikaart nr 945, Kirikuküla.

Möldre, E., Vahtra, H ja Talvik, R. 2016. Kirikuküla uuringuruumi geoloogilise uuringu

aruanne (varu seisuga 01.01.2016). OÜ Inseneribüroo STEIGER. EGF 8752

TÖÖ NR 2026-035

Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

X= 6586200, Y= 719200

IDA-VIRUMAA, NARVA-JÕESUU LINN, HUNDINURGA

KÜLA

KIRIKUKÜLA LIIVAMAARDLA

KIRIKUKÜLA LIIVAKARJÄÄRI

MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE

TAOTLUS

Märts 2026

Tellija: AS Tariston

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

[email protected]

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 2 / 18

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Viru maakond, Narva Jõesuu linn, Hundinurga küla, Liivakarjääri

(51401:001:0083)

TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus

TÖÖ TELLIJA:

Kontaktisik:

AS Tariston

Registrikood 10887843

Kauri Kiiman

Tel 5860 3731

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Koostajad: Peeter Lillak – geoloog

Tel 5668 4203

[email protected]

Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863)

Tel 5822 9648

[email protected]

Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)

Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 3 / 18

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:

Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

 Ehitusuuringud EG10171636-0001;

 Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

 Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

 Projekteerimine EP10171636-0001;

 Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

 Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

 Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

 Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

 Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22 ja Peeter Lillak – nr

2551/25).

9. Kutsetunnistused:

 Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;

 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;

 Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

 Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

 Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;

 Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;

 Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;

 Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;

 Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;

 Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;

 Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;

 Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;

 Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro.

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 4 / 18

SISUKORD

1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA

KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5

2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5

3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA

HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 6

3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 6

3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 7

3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 8

4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE

ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 8

4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 8

4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS ........................................................................................................................................................... 9

5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU

MÄÄRAMISEGA ..................................................................................................................................................................... 9

5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 9

5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ................................................................................................................................................................ 9

6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE

LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 10

7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA ......................................................................................................... 11

8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ......................................................................................... 11

9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE

VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 12

9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE .............................. 18

10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 18

GRAAFILISED LISAD:

1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000.

2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:100.

3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000.

ELEKTROONILISED LISAD:

1. Kirikuküla liivamaardla Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjääride markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu

seisuga 26.04.2024).

2. Maa-ameti peadirektori 06.07.2020. a korraldus nr 1-17/20/1666.

3. Seletuskiri Kirikuküla maardla Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks.

4. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami

samakõrgusjooned ruumiobjektina.

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 5 / 18

1. MÄEERALDISE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA

MAAVARA KASUTUSALAD

AS Tariston (registrikood 10887843) taotleb maavara kaevandamise loa nr L.MK/329486 kehtivusaja

pikendamist vastavalt maapõueseaduse § 67 lõikes 1 sätestatud tingimusele: praeguse kaevandamisloa

kehtivusaja jooksul ei ole võimalik kaevandatavat maavara Kirikuküla liivakarjääri piires täielikult ammendada.

Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldis asub Kirikuküla liivamaardla (registrikaardi nr 0945) täiteliiva aktiivse

tarbevaru plokil 1 ja 2 (graafiline lisa 1. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise plaan).

Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Keskkonnaministri 02.09.2016. a korraldusega nr

1-2/16/855 aruandes „Kirikuküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2016)” (EGF

aruande nr 8752) esitatud ettepaneku alusel. Kaevandatava maavara kvaliteeti on korrigeeritud Maa-ameti

peadirektori 06.07.2020. a korraldusega nr 1-17/20/1666 aruandes „Seletuskiri Kirikuküla maardla Kirikuküla

liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks“ (EGF aruande nr 9375) esitatud ettepaneku alusel.

Loa nr L.MK/329486 kehtivusaja pikendamist taotletakse, et ammendada Kirikuküla livamaardla täiteliiva

aktiivse tarbevaru ploki 1 ja 2 maavaravaru mäeeraldise piires täielikult enne karjääri korrastamist.

Kaevandamisluba nr L.MK/329486 kehtib kuni 04.07.2027, loa omaja tööplaanidest lähtuvalt ei jõuta maavara

praeguse kaevandamisloa kehtivusaja jooksul täielikult ammendada ning karjääriala nõuetekohaselt

korrastada. Seega taotletakse kaevandamisloa pikendamist 15 aasta võrra. AS Tariston on taristuobjektide- ja

rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede aastaringse hooldusega ning

erinevate teedeehituse- ja taristuobjektide ehitamisega. Kaevandamisloa pikendamist taotletakse, et tagada

ettevõttele vajalik materjaliressurss ka lähitulevikus.

Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja

põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku

kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise

tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal

on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Kirikuküla liivakarjääri kaevandamisloa

kehtivusaja pikendamine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga,

tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja

jääkidega.

2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS

Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Hundinurga

külas Liivakarjääri (katastriüksuse tunnus 51401:001:0083, sihtotstarve on mäetööstusmaa 100%, pindala on

96 189 m2) katastriüksusel. Kinnistu omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet.

Kirikuküla liivakarjäär asub Ida-Virumaa kirdeosas, Sillamäe linnast ca 6,5 km kaugusel kagu suunas. Kirikuküla

liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 59°21’26’’ p.l. ja 27°51’21’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb

Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6533 (graafiline lisa 1. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise

plaan).

Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb põhja suunast Vaivara kiriku (katastriüksuse tunnus

85101:001:0390, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 481 511 m2) katastriüksusega. Ülejäänud

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 6 / 18

suundades piirneb karjääri teenindusmaa Narva metskond 60 (katastriüksuse tunnus 51401:001:0082,

sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 6 037 848 m2) katastriüksusega.

Kirikuküla liivakarjäär piirneb põhja suunast vahetult Kirikuküla liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga

4 ning Kirikuküla II liivakarjääri (loa omanik AS Tariston, loa nr KL-512383, kehtib kuni 30.07.2029) mäeeraldise

ja selle teenindusmaaga.

Kirikuküla liivakarjääri põhjaosa kattub Lääne- ja Ida-Virumaa ehitusmaavarade üldgeoloogilise uurimistöö

uuringuruumiga (loa omanik Eesti Geoloogiateenistus, loa nr YGUL/523069, kehtib kuni 03.12.2027).

Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa lääneosas asub 2019. aastal karjääri tootmisvee saamiseks

rajatud puurkaev nr PRK0059362, mille hooldusala ulatus on 10 meetrit. Puurkaevust tarbitakse põhjavett enam

kui 10 m3 päevas, mille puhul on vastavalt veeseaduse § 187 vajalik veeluba ning seega on keskkonnaloale nr

L.MK/329486 lisatud ka vee erikasutuse osa.

Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast lõuna suunas kulgeb mitmeid Elering AS 35-110 kV ja

220-330 kV elektriõhuliine. Karjäärile lähim, 35-110 kV elektriõhuliin Balti-Allika (väline tunnus L069), asub

teenindusmaa piirist lähimas punktis ca 50 m kaugusel lõuna suunas ning liinil on vastavalt majandus- ja

taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 kaitsevööndi ulatus 25 m mõlemal pool elektripaigaldist.1

Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu2 põhjal asub lähim eluhoone Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaa piirist ca 260 m kaugusel põhja suunas Savi (katastriüksuse tunnus 85101:001:0853, sihtotstarve

on elamumaa 100%) katastriüksusel.

Maastikuliselt paikneb Kirikuküla liivakarjäär Viru lavamaa idaservas, jääjõelistest kruusliivasetetest koosneval

mõhnal ja selle lähiümbruses.3 Valdavas osas on mõhn juba ära kaevandatud. Maapinna absoluutkõrgus jääb

Kirikuküla liivakarjääris vahemikku ca 34,2 – 37,0 m, maapind on varasemast kaevandamistegevusest tulenevalt

ebatasane.

3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA

HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS

3.1. GEOLOOGILINE UURITUS

Kirikuküla liivamaardla piirkonnas on geoloogilisi uuringuid tehtud viiel korral:

1960. aastal koostas Geoloogia Valitsuse Vaivara Rühm aruande Soome lahe äärse Kirde-Eesti piirkonna

otsingu- ja kaardistamistööde tulemustest.4 Aruandes käsitleti mh praeguse Kirikuküla karjääri põhja-, lääne-

ja loodeosas paiknenud Sooküla karjääri. 1958. aasta uuringute põhjal oli Sooküla maardla tinglikult jaotatud

viieks alaks. Uuritud ala pikkus oli 1,7 km ja pindala 45 ha. Kasulik kiht koosnes jäälistest alluviaalsetest

kruusliivadest, mille paksus ulatus kuni 1,2 meetrini. Ülemises osas esines sageli eriteralise liiva läätsi. Põhjavee

1 Eesti geoloogiline baaskaart. 6533 Sillamäe. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2009. 2 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 10.02.2026). 3 Eesti geoloogiline baaskaart. 6533 Sillamäe. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2009. 4 Vaivara Rühma aruanne otsingu-kaardistamistööde tulemustest Soome lahe kaldaäärses osas Kirde-Eestis 1958.-1959. a. (EGF aruande nr 1286).

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 7 / 18

tasemest allpool paiknesid peeneteralised liivad paksusega 0,5 – 4,0 meetrit. Varu võeti arvele A2-, B- ja C-

kategoorias.

1998. aastal koostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus töö „Vaivara valla maavarade alane ülevaade“.5 Aruandes

märgiti, et Sooküla maardla oli selleks ajaks sisuliselt ammendatud ning kaevandatud alal olid säilinud vaid

üksikud kruusakünkad kogumahuga ligikaudu 3 tuh m3.

2016. aastal tegi OÜ Inseneribüroo Steiger Kirikuküla uuringuruumi geoloogilise uuringu.6 Uuringu käigus rajati

25 šurfi, võeti 12 proovi ning teostati topograafiline mõõdistamine mõõtkavas 1:1000. Uuringu tulemuste

põhjal moodustati Keskkonnaministri 02.09.2016. a käskkirjaga nr 1-2/16/855 Kirikuküla liivamaardla ning selle

piires kinnitati ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 1 ja 2.

2020. aastal koostas OÜ J. Viru Markšeideribüroo varu ümberhindamise7, mis tugines 2016. aasta uuringu

aruandele ja kuue uue kaevandi andmetele. Seletuskirjas näidati, et Kirikuküla liivakarjääri alal leiduv materjal

vastab tegelikult täiteliivale. Töö tulemusel muutis Maa-amet 06.07.2020. a korraldusega nr 1-17/20/1666 ploki

1 ja 2 aT kasutusala täiteliivaks.

Maa-ameti peadirektori 06.07.2020 korraldus nr 1-17/20/1666. Ida-Viru maakonna Kirikuküla liivamaardla

registrikande muutmine:

1. Otsustan muuta OÜ J. Viru Markšeideribüroo poolt koostatud aruande „Seletuskiri Kirikuküla maardla

Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks“ alusel seisuga 01.04.2020 keskkonnaregistri

maardlate nimistus Kirikuküla liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides maavara

järgmiselt:

1.1 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,48 ha – 35,641 tuh m3 (1. plokk),

1.2 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 6,07 ha – 61,444 tuh m3 (2. plokk, osaliselt 1. ploki lamamis, allpool

põhjavee taset).

2020. aastal tegi OÜ J. Viru Markšeideribüroo Kirikuküla II uuringuruumi geoloogilise uuringu8, mille käigus

rajati Kirikuküla liivakarjäärist põhja ja loode suunas 25 kaevandit ja võeti 20 proovi kasulikust kihist. Töö

tulemusena võeti Kirikuküla liivamaardlas arvele aktiivse tarbevaru kategoorias üks täiteliiva (plokk 3) ja üks

ehitusliiva plokk (plokk 4).

3.2. GEOLOOGILINE EHITUS

Kirikuküla liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2016. aastal uuringu kaevandite (sügavus

1,5 – 4,0 m) ja 2020. aastal täiendavalt rajatud kaevandite (sügavus 1,1 – 2,0 m) andmete põhjal.

Kirikuküla liivakarjääri kattekihi moodustab 0,2 – 0,5 m paksune mulla- (Q2_s) või turbakiht (Q2_b), mille

keskmine paksus on 0,3 m.

Kasuliku kihi materjal on seotud ida-läänesuunalise mõhnaga, mille piirkonnas moodustavad kasuliku kihi

kohati leviv kruus (Q1jrVr_fg) ning eriteraline kuni kruusakas liiv (Q1jrVr_fg), mis varieerub väga peenest kuni

jämedateralise fraktsioonini. Uuringukaevandite andmetel ulatub kasuliku kihi paksus mäeeraldisel kuni

5 Vaivara valla maavarade alane ülevaade (EGF aruande nr 6006). 6 Kirikuküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (EGF aruande nr 8752). 7 Seletuskiri Kirikuküla maardla Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks (EGF aruande nr 9375). 8 Aruanne Ida-Viru maakonnas Kirikuküla II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (EGF aruande nr 9392).

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 8 / 18

3,2 meetrini. Kruusakihi paksus on kuni 1,3 m (keskmine paksus 0,3 m) ja liiva paksus on 0,5 – 3,2 m (keskmine

paksus 1,4 m).

Kasuliku kihi lamamiks on sinakashall väga sitke jääjärveline savi (Q1jrVr_lg). Kasuliku kihi lamam avati kõikides

uuringupunktides 0,5 – 2,9 m paksuselt, kihti ei läbitud ja see jätkub sügavuse suunas.

3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS

Kirikuküla uuringuruumis avati 2015. aasta detsembris ja 2016. aasta veebruaris põhjavesi kõikides kaevandites,

maapinnast 0,3 – 3,0 m sügavusel, absoluutkõrgusel 33,28 – 36,48 m. 2020. aasta aprillis avati põhjavesi samuti

kõikides uuringupunktides (v.a K-2), maapinnast 0,7 – 1,4 m sügavusel, absoluutkõrgusel 34,8 – 36,0 m.

2015.-2016. aasta välitööde käigus teostatud topograafiliste mõõdistamiste andmetel varieerub varasema

kaevandamise tagajärjel tekkinud veekogudes sõltuvalt aastaajast veetase absoluutkõrgusel 35,9 – 36,5 m

(mõõdetud aprillis suurvee ajal ja juunis kuival perioodil). Eri aegadel veekogudes mõõdetud veetasemete

kõikumine on 0,2 – 0,5 m.

Kuna kaevandites mõõdetud veetase on otseselt mõjutatud maavara tagasihoidlikest filtratsiooniomadustest

(enamasti alla 0,1 – 0,2 m/ööp), kasutati varu arvutamisel keskmise veetasemena veekogude stabiliseerunud

taset absoluutkõrgusel 36,1 m. 2020. aasta uuringu käigus avati põhjavesi absoluutkõrgusel 34,8 – 36,0 m

(keskmine absoluutkõrgus 35,35 m), mis vastab 2016. aasta kaevandites mõõdetud tasemetele. Karjääri

põhjaserva kujunenud veekogus fikseeriti veetase absoluutkõrgusel 36,08 m.

Hilisema kaevandamise on kohapealsete vaatluste põhjal veetase liivakarjääris olnud oluliselt madalamal kui

geoloogilises uuringus märgitud absoluutkõrgus. 23.02.2026 tehti Kirikuküla liivakarjääri alale moodustunud

veekogudes täiendav veetasemete mõõtmine, mõõtmispunktid ja veetasemed on toodud mäeeraldise plaanil

(graafiline lisa 1) ja geoloogilistel lõigetel (graafiline lisa 2). Veetasemete absoluutkõrgused karjääri

mäeeraldisel on uusimate mõõtmisandmete põhjal vahemikus 35,20 – 35,89 m, veetase on kõrgem

põhjapoolsetes tiikides ja langeb madalamale lõuna suunas. Vaatluste põhjal on tegemist pigem vihmasest

suvest ja sügisest põhjustatult keskmisest kõrgema veetasemega. Tuginedes eelpool toodud andmetele,

käsitletakse käesoleva taotluses keskmist stabiilset põhjaveetaset absoluutkõrgusel 35,3 m.

4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA

KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS

4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS

Kasuliku kihi moodustab Kirikuküla liivakarjääris täiteliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal (plokk 1 ja 2).

Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel kasutati 2020. aasta geoloogilise uuringu käigus

kogutud kuue proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva

ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Lisaks on antud geoloogilises uuringus hinnatud ümber ka 2016.

aastal tehtud geoloogilise uuringuga kogutud 10 proovi andmeid, kasutades keskkonnaministri 17.12.2018

määruses nr 52 esitatud lõimiseandmete arvutusliku teisendamise meetodit.

Lisaks hinnati 2020. aasta uuringus ka Kirikuküla liiva filtratsiooniomadusi kuue proovi põhjal. Täiteliiva

filtratsioon on valdavalt 0,1 – 0,2 m/ööp (üks proov 0,3 m/ööp).

2020. aasta kvaliteedi ümberhindamisega anti mõlemale varuplokile (plokk 1 ja 2 TL aT) samad näitajad, kuna

kasuliku kihi paksus liivakarjääris on võrdlemisi väike ning plokkide läbilõige on võrdlemisi ühtlane. Kirikuküla

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 9 / 18

liivakarjääri plokk 1 ja 2 sisaldab kruusa (>31,5 mm) 0 – 12,9% (keskmine 2,8%) ja peenosist 1,8 – 12,0%

(keskmine 5,1%).

4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS

Kirikuküla liivakarjääri varu on arvutatud kahe plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 1 ülalpool

uuringuaegset põhjavee taset (pindala 4,48 ha, jääkvaru 10,701 tuh m3) ja plokk 2 allpool uuringuaegset

põhjavee taset (pindala 6,07 ha, jääkvaru 35,835 tuh m3) OÜ J. Viru Markšeideribüroo töö „Seletuskiri Kirikuküla

maardla Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks“ (EGF aruande nr 9375) alusel.

2024. aastal tehtud markšeiderimõõdistuse alusel ajavahemikul 26.11.2020 kuni 26.04.2024 Kirikuküla

liivakarjäärist varu ei kaevandatud ning karjääri jääkvaru maht seisuga 26.04.2024 oli 46,54 tuh m3.

Kaevandamistegevust ei ole toimunud ka pärast viimast markšeiderimõõdistust ning 2025. aasta IV kvartali

lõpu seisuga on deklaratsioonide alusel karjääri jääkvaru 46,536 tuh m3.

2020. aastal tehtud karjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamise ja 2024. aastal tehtud markšeiderimõõdistuse

aruandes on jääkvaru mahu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Bentley PowerCivil V8i.

5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE

KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA

5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS

Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Kirikuküla liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru

ploki 2 piiriga. Ploki 1 pindala on väiksem ja plokk ei ulatu lõuna ja ida suunas mäeeraldise piirini. Kirikuküla

liivakarjääri mäeeraldise pindala on 6,07 ha ning mäeeraldise sügavus ühtib plokk 2 kinnitatud varu

sügavusega. Mäeeraldise teenindusmaa kattub mäeeraldise piiriga liivakarjääri põhjaservas, ülejäänud

suundades asub see mäeeraldise piirist ca 25 – 50 m kaugusel, loodeservas isegi kuni 150 m kaugusel.

Mäeeraldise teenindusmaa piiride valikuga on tagatud vajalik maa-ala katendi ajutiseks ladustamiseks

liivakarjääris. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 9,62 ha.

Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud

mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud

joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil.

5.2. KAEVANDATAVAD VARUD

Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava

materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus

nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib valdavalt eriteraline liiv

ning osaliselt ka kruus. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks on valitud taset 1:2 (kallakus ~27°).

Nõlvatervikut ei moodustu karjääri põhjaossa AS Tariston Kirikuküla II liivakarjääriga vahetult piirnevale küljele.

Ilma nõlvatervikuta kaevandamine mäeeraldiste piiril tagab maavarade registris arvel oleva maavaravaru

võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega ning võimaldab kogu ala ühtselt korrastada.

Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva

mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja viimase markšeiderimõõdistuse käigus loodud

maapinnamudelit. Tabelis 1 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga.

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 10 / 18

Tabel 1. Kirikuküla liivakarjääri kaevandatav varu

Plokk Jääkvaru, tuh m3

Nõlvatervikusse jääv varu, tuh m3

Kaevandatav varu, tuh m3

Plokk 1 TL aT 10,701 0,332 10,369

Plokk 2 TL aT 35,835 1,591 34,244

KOKKU 46,536 1,923 44,613

Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 4 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub

hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud

täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse

§ 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa

kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei

kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris

kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali

vajadusest.

6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS

NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS

Karjääris mäetöödega jätkamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt

korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegsete ekskavaatoritega.

Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub

autotranspordiga (kallurpoolhaagised).

Varasema kaevandamise käigus on kogu kattekiht juba eemaldatud ning vallitatud mäeeraldise

teenindusmaale. Kasvukiht on ladustatatud eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks

aunasid ei tihendatud

Mäeeraldiselt eemaldatud kasvukiht kasutatakse täielikult ära karjääri nõlvade ja põhja korrastamisel.

Mäeeraldise suurus on 6,07 ha ning ala kaetakse ca 0,2 m kasvukihiga, vajamineva katendi maht on kokku

ca 12 500 m3. Kasvukihiga katmine soodustab karjääri nõlvade ja põhja kiiret taimestumist ning seeläbi

vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist

tulenevalt jääb karjääri korrastatud nõlvade kõrguseks 1 – 2 meetrit (graafiline lisa 3. Kirikuküla liivakarjääri

korrastatud maa plaan). Nõlvatervikut ei teki karjääri põhjaserva Kirikuküla II liivakarjääriga piirnevale alale, kus

mäeeraldiste piiril saab varu kaevandada ilma nõlvaterviku moodustamiseta. Nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks

on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2.

Kirikuküla liivakarjääri mäetehnilised tingimused on head. Kattekiht on senise kaevandamistegevuse

tulemusena eemaldatud ja maavarale on hea juurdepääs. Maavarakihi paksus on geoloogilise uuringu põhjal

kuni 3,2 m ja seda saab kaevandada ekskavaatoriga ühes astmes.

Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus

määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud

korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht.

Juurdepääs tulevasele karjäärile on hea, materjali väljaveoks kasutatakse sarnaselt praegusele praktikale

nimetut pinnasteed, mis kulgeb Kirikuküla liivakarjäärist lõunasse ning sealt edasi lääne suunas Narva

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 11 / 18

metskond 60 katastriüksusel. Tee liitub läbi Kirikuküla II liivakarjäärist põhja suunda kulgeva teega (väline

tunnus 5099296), mille kaudu saab Kirikuküla liivakarjääri toodangut transportida ca 1 km kaugusele põhja

suunda Sillamäe-Sinimäe riigi kõrvalmaanteele nr 13144.

7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise,

rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib

kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse

§ 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend

kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile.

Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse

säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi

loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi

vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega.

Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet.

Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja

geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke

taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Katend kasutatakse ära karjääri nõlvade

ning põhja korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Kirikuküla liivakarjääri

kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali

töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega

kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole

kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik.

8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE

Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri

07.04.2017 määrusele nr 12.9 Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt.

Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest.

Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui

keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet

korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse

täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis

korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja

käitlust ning veerežiimi kujundamist.

Kirikuküla liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud täiteliiva varu. Pärast varu

ammendamist ei ole võimalik ala nõuetekohaselt veekoguks korrastada. Seetõttu karjääriala täidetakse ja

maapind tõstetakse vähemalt 0,7 m kõrgemale põhjavee taseme kõrgusest. Põhjavee tase asub

absoluutkõrgusel 35,3 m ning korrastatud karjääri põhi asub seega minimaalsel absoluutkõrgusel 36,0 m.

9 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12.

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 12 / 18

Karjääri täitmiseks oleva materjali kogus on nõlvatervikuid arvestades ca 63 300 m3. Kaevandamise käigus on

nõlvad juba valdavalt kujundatud laugeks. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri

korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Kirikuküla

liivakarjääris asuval materjalil on see väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2).

Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning

puude istutamine. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna

ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline

korrastamine teostatakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri nõlvadele ja

põhjale enne kaevandamise alustamist kooritud muld (kasvukiht). Kaevandatud ala võimalikult

looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääriala sobivate

istikutega. Hinnangulised kulud Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastamiseks

taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 24 000 eurot. Kirikuküla liivakarjääri

korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Kirikuküla liivakarjääri korrastatud maa

plaan).

9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED

NENDE VÄHENDAMISEKS

Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse

pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse.

Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide

hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal,

et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava

materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise

teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid,

mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda

mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne

muutumine.

Õhusaaste

Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud

piirnorme. Kirikuküla liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast

saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed

on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega.

Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate

poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale

võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid

tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi

võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega

ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud

maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini.

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 13 / 18

Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui

kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.10

Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa

Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise

(kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga:

E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus

E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t);

k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta);

U – keskmine tuulekiirus (m/s);

M – materjali niiskusesisaldus (%).

Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal,

mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava

materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Kirikuküla liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust

5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele.

Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste

eriheide järgmine:

E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t

Kirikuküla liivakarjääri keskmise aastamäära (4 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete

osakeste summaarne heitkogus ~0,005 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud

künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Kui taotletavas karjääris kasutatakse teisaldatavat purustus- ja sõelumissõlme, siis EEA juhendmaterjali kohaselt

on materjali purustamise ja sõelumise eriheide vastavalt 0,0006 kg/t ja 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib

maksimaalselt 1 purustustsükli, 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit, seega kaevandamise eriheide koos

materjali purustamise ja sõelumisega on maksimaalselt:

0,0006 +0,0011 + (4 x 0,0007) = 0,0045 kg/t.

Kirikuküla liivakarjääri keskmise aastamäära (4 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos

materjali purustamise ja sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,032 t ning

keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme

soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Liiva-kruusa karjäärides

kasutatavad purustus-sõelumissõlmed töötavad valdavalt sisepõlemismootori abil ning nende energiaallikana

kasutatakse diiselkütust. Enamlevinud purustus-sõelumissõlmede põletusseadme (sisepõlemismootori)

nimisoojusvõimsus jääb sõltuvalt mudelist vahemikku on 0,25 – 0,6 MW. Kirikuküla liivakarjääri keskmise

aastamäära (4 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on materjali kaal ca 7200 tonni. Tööpäeva

10 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67.

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 14 / 18

jooksul töötleb purustus-sõelumissõlm sõltuvalt mudelist ca 1300 – 1500 t materjali ning karjääri keskmise

aastamäära töötlemine võtab seega aega ca 5 – 6 tööpäeva. Purustus-sõelumissõlme kasutatakse Kirikuküla

liivakarjääris lühiajaliselt vastavalt vajadusele ning tegevuse käigus ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016

määruses nr 67 toodud künnisvõimsust.

Müra

Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate

majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II

kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla

päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone

teepoolsel küljel 60 dB).11 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid.

Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähim II kategooria ala Kirikuküla liivakarjääri

mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirist ca 195 m kaugusel põhja suunas Savi katastriüksusel (tunnus

85101:001:0853, sihtotstarve on elamumaa 100%, pindala on 5407 m2).

Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, purustus-sõelumissõlm, kallurautod).

Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB,

rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB, purustus-sõelumissõlmel ca 114 dB. Karjääris kaevandamisel

enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit, materjali

purustamiseks ja sõelumiseks ka purustus-sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on

toodud tabelis 2.

Tabel 2. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed

Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures

Ekskavaator 104

Rataslaadur 109

Purustus-sõelumissõlm 114

Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu

suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp.

Lp = 20log10(p/p0), kus

Lp – müratase, dB;

p – helirõhk, Pa;

p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa).

11 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 15 / 18

Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse

mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab

madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased

tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab

rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1).

Joonis 1. A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.12

A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1

oktaavribas. Ekskavaatoril ja rataslaaduril kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 3).

Tabel 3. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas

63 Hz

125 Hz

250 Hz

500 Hz

1000 Hz

2000 Hz

4000 Hz

8000 Hz

Helitase kokku Lw

Helitase KOKKU (A-korrektsioon), LwA

105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator)

102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur)

87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (purusti)

Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades

vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis

tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke

(„A-weighted“).

Kõige suurem müraallikas on purustus-sõelumissõlm. Kui purusti asub Savi maaüksusest ca 195 m kaugusel,

on lagedal maal otsenähtavuse korral Savi katastriüksuse piiril arvutusliku müra suuruseks ca 57 dB, mis on ca

12 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 10.02.2026)

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 16 / 18

3 dB väiksem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest. Karjääri senise töötamise käigus on

purusti asunud karjääri keskosas, ca 350 m kaugusel Savi kinnistu piirist. Sellisel juhul on purusti tekitatava

arvutusliku müra suuruseks lagedal maal otsenähtavuse korral 52 dB.

Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator, rataslaadur kui ka purusti, siis nende tekitatavad müratasemed

summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2.

Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral.

Seega, kui mäeeraldisel toimub üheaegselt kolm tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga, materjali

sõelumine ja purustamine purustus-sõelumissõlmega ning toodangu laadimine rataslaaduriga), siis vastavalt

joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,3 dB. Sellisel juhul kujuneb Kirikuküla liivakarjäärist lähtuvaks

maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks Savi katastriüksuse piiril otsenähtavuse korral ca 59 dB olukorras,

kus kõik masinad asuvad Kirikuküla liivakarjääri põhjaservas (ebatõenäoline stsenaarium, kuna selles karjääri

osas on kasulik kiht juba ammendatud) või 54 dB olukorras, kus masinad asuvad karjääri kesk- ja lõunaosas

(tõenäoline stsenaarium, kuna selles karjääri osas on kasulik kiht veel ammendamata). Arvutuslik tase jääb

kirjeldatud stsenaariumite puhul kehtiva II kategooria müratundliku ala päevasest piirtasemest ca 1 – 6 dB võrra

madalamale.

Mõju pinna- ja põhjaveele

Kirikuküla liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset, pärast varu ammendamist karjääriala

täidetakse ning sinna kujuneb metsamaa. Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 1,5 m ning seda saab

kaevandada ekskavaatoriga ilma veetaset alandamata. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning

regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala

pinnasesse ja vette.

Varu kaevandamine piirkonna põhjavee režiimi ei muuda, kuid mõju avaldab kaevise töötlemisprotsess.

Kirikuküla liivakarjääris tehakse liivapesuseadmega materjali pesu, et eemaldada liivast peenosiste (<0,063 mm)

komponent. Liivapesuks saadakse vett karjääri teenindusmaale 2019. aastal rajatud puurkaevust nr

PRK0059362. Puurkaevust võetava vee koguse tõttu (rohkem kui 10 m3 ööpäevas) on Keskkonnaametilt saadud

vee erikasutusluba, mida käesoleva taotlusega soovitakse samadel tingimustel pikendada.

Liivapesu järgselt jääb vette väljauhutud peenosis, mis suunatakse settepaaki. Settepaagis eemaldatakse

enamus settest flokulandi (nt SUPERFLOC A-150PWG) abil, puhastatud vesi suunatakse mäeeraldisele rajatud

ülevooluga settebasseinidesse (kaks settebasseini mõõtmetega ~50 m x 15 m x 2,5 m), millest vesi juhitakse

uuesti tootmisprotsessi. Mobiilne liivapesuseade vajab oma töö jaoks vett ca 40 m3/h, millest ca 40 – 60%

saadakse settebasseinisüsteemist ja ülejäänu võetakse puurkaevust. Sarnaselt senisele praktikale kavandatakse

põhjavett tarbida Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumist 64 000 m3 aastas. Põhjavee välja pumpamisel

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 17 / 18

veetase puurkaevus alaneb ning puurkaevu ümber kujuneb põhjavee taseme alanduslehter. Alanduslehtri

ulatus (puurkaevu mõjuraadius) sõltub väljapumbatavast vee hulgast, põhjavee toitumistingimustest ning

põhjaveekihti moodustavate kivimite hüdrodünaamilistest omadustest. Väljapumbatava põhjavee hulga alusel

on puurkaevu mõjuraadiust R võimalik arvutada järgneva valemiga:

, kus

Q – põhjavee hulk (m3/ööp)

W – infiltreeruv sademete maht (sademed – aurumine, m/ööp).

Kunda rannikujaama andmetel on piirkonna pikaajaline keskmine sademete hulk 587 mm aastas. Aurumine on

vahemikus ~330 – 350 mm aastas. Põhjaveevõtul 400 m3/ööp ulatub puurkaevu mõju ca 260 m kaugusele.

Lähim majapidamine jääb puurkaevust ca 280 m kaugusele, kus veetaseme alanemise mõju on hääbunud.

Puurkaevu PRK0059362 rajamise järgselt viidi läbi proovipumpamine tootlikkusel 150 m3/h (41,7 l/s).

Pumpamise ajal alanes vesi puurkaevus 1,9 m. Proovipumpamiste tulemused näitavad, et vaadeldav

põhjaveekiht on väga veerikas ning vee välja pumpamine tootmiseks vajalikus koguses ei avalda mõju

tarbekaevude veetasemele. Üldjuhul avaldub vee välja pumpamise mõju eelkõige sademetevaesel perioodil.

Põhjaveevõtt toimub tootmisperioodil kevadest sügiseni, mistõttu kevadine suurvesi kompenseerib iga-

aastase veetaseme alanemise.

Väljapumbatavat vett keemiliselt ei töödelda ning ei juhita pinnasesse, põhjavette ega pinnavette.

Väljapumbatud vesi ringleb tootmisprotsessis. Peenosise setitamiseks kasutatav flokulant on keskkonnaohutu.

Flokulanti doseeritakse vastavalt etteantud juhistele ning setitamine toimub settepaagis. Settebasseinides

juhitakse vesi, millest on suurem osa peenosist juba välja setitatud. Täiendavalt settib peenosis välja

settebasseinides, settides selle põhja. Settebasseine puhastatakse regulaarselt. Seega puudub oht keskkonna

(sh põhjavee) reostumiseks.

Vibratsioon

Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki

vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni

mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud

töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.13 Tehniliselt korras masinate

kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne.

Maastikupildi visuaalne muutumine

Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on

leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale

kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt metsamaaks.

13 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109.

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 18 / 18

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning

ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Kirikuküla liivakarjääris oluliselt

piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole

vajalik.

9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE

LOODUSOBJEKTIDELE

Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu-

ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende

kaitsevööndit.

Lähim kaitseala, Vaivara maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000450), asub Kirikuküla liivakarjäärist lähimas

punktis ca 1,6 km kaugusel põhja suunas. Vaivara maastikukaitseala eesmärk on kaitsta geoloogiliselt ja geneesi

poolest olulisi Vaivara Sinimägesid, III kategooria kaitsealuste liikide elupaiku ning Natura elupaiku.

Lähim Natura 2000 võrgustiku loodusala, Udria loodusala (EELIS kood RAH0000502), asub Kirikuküla

liivakarjäärist ca 4,1 km põhja suunas. Udria loodusala kaitstavad elupaigatüübid on esmased rannavallid,

püsitaimestuga kivirannad, merele avatud pankrannad, püsitaimestuga liivarannad, metsastunud luited, kuivad

niidud lubjarikkal ja -vaesel mullal, lubjakivipaljandid, vanad loodusmetsad ning rusukallete ja jäärakute

metsad. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju

Vaivara maastikukaitseala ega Natura 2000 võrgustiku Udria loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

10. KOKKUVÕTE

AS Tariston taotleb Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamise loa nr L.MK/329486 pikendamist vastavalt

maapõueseaduse § 67 lõikele 1.

Kirikuküla liivakarjäär asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Hundinurga külas Kirikuküla liivamaardla täiteliiva

aktiivse tarbevaru plokil 1 ja 2. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, taotletav varu asub ülal-

ja allpool põhjavee taset. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise pindala on 6,07 ha ja selle teenindusmaa pindala

on 9,62 ha.

Kirikuküla liivakarjääri täiteliiva jääkvaru kogus on 46,536 tuh m3, kaevandatav täiteliiva varu kogus on

44,613 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 1,923 tuh m3.

Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak ja Tanel

Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863).

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger

06.03.2026

37,57 39,59

37,38 38,82

36,42

37,68

37,48

37,71

35,19

37,6037,17

38,26

38,34 36,48 36,71

36,69

38,18

36,65 34,85

39,87 38,39

39,21

36,76 36,80

35,29

35,54

37,77 36,52

38,2739,36

Liivakarjääri 51401:001:0083

Narva metskond 60 51401:001:0082

38

38

37

37

37

37

39

38

71 90

00

71 94

00

1 2

3

4

5

6

7

8

9

11

12 13

14

15

16

10

17

18

19

20

21

22

23

24

25

1

2

3

4

5

6

7

8

KIRIKUKÜLA LIIVAMAARDLA

plokk 4 TL aT

pi nn

36

36 37

36AS Tariston Kirikuküla liivakarjäär

L.MK/329486

AS Tariston Kirikuküla II liivakarjäär

KL-512383

Eesti Geoloogiateenistus Lääne- ja Ida-Virumaa

ehitusmaavarade üldgeoloogiline uurimistöö

YGUL/523069

Vaivara kiriku 85101:001:0390

KIRIKUKÜLA LIIVAMAARDLA (0945)

KIRIKUKÜLA LIIVAKARJÄÄR

03.2026 1:1000 2026-035

IDA-VIRUMAA NARVA-JÕESUU LINN HUNDINURGA KÜLA

AS TARISTON

KIRIKUKÜLA LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS

33

Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN

Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/

KIRIKUKÜLA LIIVAMAARDLA ja KIRIKUKÜLA LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6533

0 10 20m

1 cm LEPPEMÄRGID

Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir

1

Kirikuküla liivamaardla varuplokkide piir (TL aT - täiteliiva aktiivne tarbevaru)

Maapinna samakõrgusjoon

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Kõlvikupiir

Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

1

Mets, raiesmik, võsa

Liivakarjääri 51401:001:0083

Puurkaevu PRK0059362 hooldusala

Kirikuküla II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir

36

Üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumi piir

Kirikuküla liivamaardla (registrikaardi nr 0945) piir

Metsamaaks korrastatav ala (9,62 ha)

Märkused: 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt mäeeraldise ala täidetakse ja korrastatakse metsamaaks. 3. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Katastriüksuste piirid ja kitsenduste andmed on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 09.02.2026 seisuga.

Ladu

Ladu

Tiik

Tiik

Tiik

Ladu

Ladu

Katend

Katend

Katend

Katend

Katend

Katend

Katend

Katend

Katend

Katend

Kooritud

Katend

Kruus

Mudane

37,57 39,59

37,38 38,82

36,42

37,68

37,48

37,71

35,19

37,6037,17

Ladu

Katend

38,26

38,34 36,48 36,71

36,69

38,18

36,65 34,85

39,87 38,39

39,21

36,76 36,80

35,29

35,54

37,77 36,52 38,2739,36

Liivakarjääri

Vaivara kiriku

51401:001:0083

85101:001:0390

Narva metskond 60 51401:001:0082

34,77

34,79

34,8534,97

35,47 34,93

36,33

37,10

38,72

36,75

36,75

36,40

35,97

36,13

36,23

35 ,9

9 36

,6 5

34,36

35,75

37,22

36,30

36,00

36,55

36,29

36,49

36,62

36,17

36,23

39,46 36,59

36,08

38,29 36,34

35,93

36,67

35,68

36,51

35,23 35,79

35,75

35,94

35,79

35,79

36,51 35,70

35,99

35,49

35,26

35,24

35,44

35,54

35,28

36,13

35,30

35,40

34,89

34,72

35,24

35,98

36,02

35,85

35,72

35,18

35,18

36,43

35,94

37,11

35,75

35,68

36,59

35,92

37,26

35,20

36,92

37,21 37,03

36,37 36,7436,68

34,83

34,63 35,21 36,51

36,37

36,80

35,96

35,35

35,06

35,97

36,93 36,68

36,95

36,88

37,35

36,29 34,97

36,41

36,27 36,12

34,70

34,77

35,19

35,02

34,88

34,80

34,73

35,02

35,07

35,42

36,00

36,04

34,51

34,36

34,06

34,19

34,49 34,19

33,97

33,86

34,16

34,64

34,85

34,68

34,7334,86

34,67

35,43

34,6834,69

34,65

34,73

34,93

36,41

35,81

36,42 36,61

36,77 36,92

35,72

35,96 36,87

36,78

35,90

36,04

36,53 36,1335,95

33,74

34,0734,28

34,32

35,37

35,53

35,36

36,18

36,22

36,29

36,38

36,15

36,56

36,99

37,01

36,36

35,95

35,75

34,34

34,42 34,50

34,30

33,95

33,94

34.77

35.37

35.34

36.71 34.67

34.60

35.31

36 ,0

3

35 ,036

,0

38

38

37

37

37

37

39

38

35 ,0

35,0

36,0

II

I´

II´

71 90

00

71 94

00

1 2

3

4

5

6

7

8

9

11

12 13

14

15

16

10

17

18

19

20

21

22

23

24

25

1

2

3

4

5

6

7

8

KIRIKUKÜLA LIIVAMAARDLA

plokk 1 TL aT plokk 2 TL aT

plokk 4 TL aT

AS Tariston Kirikuküla liivakarjäär

L.MK/329486

AS Tariston Kirikuküla II liivakarjäär

KL-512383

I 0,3 1,7

K18 36,83 34,83

0,1 1,0 0,5

3,3

K20 37,06 35,96

K19 38,57 34,77

36,00

33,81

36,11 34,50

34,81

34,61

37,71

34,41 35,21

33,73 34,13

34,71

39,18 36,18

36,9634,82

36,31

34,46

37,32

37,71 34,21

35,48 37,48

34,81

34,53 35,73 Š-33

Š-32

Š-40

Š-9 0,2 2,8

Š-13

Š-16

Š-36 Š-38

Š-41 Š-39

Š-37

Š-14

Š-23

0,5

0,4 0,4

0,4

0,0 0,4

0,5

3,2 0,3

2,7 0,3

1,0

1,0

0,5

0,3

1,2

0,3

2,2

0,3 0,8 0,4

2,2

0,0

1,0

Š-11 35,02 34,52

0,2 0,3

Š-31 35,13 34,83 0,3

0,0

Š-30 37,33 35,83

0,3 1,2

Š-10 37,10 35,60

0,2 1,3

0,5

0,8Š-18

34,38

33,08 Kruus

36,70 34,70

K-1 1,9 0,1 35,87

34,67

K-2 1,1 0,1

35,85 34,75

K-3

1,1 0,0

36,00 34,90

K-4

1,1 0,0

36,38 35,08

K-5

1,3 0,0

36,20 34,50 1,7

0,0 K-2

35.20 (23.02.2026) 35.22

(23.02.2026)

35.43 (23.02.2026)

35.44 (23.02.2026)

35.89 (23.02.2026)

35.64 (23.02.2026)

plokk 2 TL aT

35,54 34,64

Š-34

1,8 0,2

Eesti Geoloogiateenistus Lääne- ja Ida-Virumaa

ehitusmaavarade üldgeoloogiline uurimistöö

YGUL/523069

KIRIKUKÜLA LIIVAMAARDLA (0945)

KIRIKUKÜLA LIIVAKARJÄÄR

03.2026 1:1000 2026-035

IDA-VIRUMAA NARVA-JÕESUU LINN HUNDINURGA KÜLA

AS TARISTON

KIRIKUKÜLA LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS

31

Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN

Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/

LEPPEMÄRGID

Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir

1

Kirikuküla liivamaardla varuplokkide piir (TL aT - täiteliiva aktiivne tarbevaru)

I' Geoloogilise läbilõike joonI Maapinna samakõrgusjoon

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon

Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

1

Nõlvaterviku alumine piir

KIRIKUKÜLA LIIVAMAARDLA ja KIRIKUKÜLA LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6533

Liivakarjääri 51401:001:0083

Puurkaevu PRK0059362 hooldusala

0 10 20m

1 cm

Märkused: 1. Plaani koostamisel on kasutatud "Kirikuküla liivamaardla Kirikuküla liivakarjääri markšeidermõõdistamine (varu seisuga 26.04.2024)". OÜ Inseneribüroo Steiger töö nr 24/4794. 2. Geodeetilised mõõdistustööd tegi 26.04.2024 OÜ Inseneribüroo Steiger. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid ja kitsenduste andmed on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 09.02.2026 seisuga. 6. Plokk 1 TL aT asub abs. kõrgusel 36,1 m.

0,5

0,8Š-18 34,38 33,08

Kaevandi nr Suudme abs kõrgus, m Lamami abs kõrgus, m

Katendi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m

36,70 34,70

K-1

1,9 0,1 Kaevandi nr

Suudme abs kõrgus, m Lamami abs kõrgus, m

Katendi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m

OÜ Inseneribüroo Steiger kaevandid, 2016 (EGF 8752):

OÜ J. Viru Markšeideribüroo kaevandid, 2020 (EGF 9375):

Kirikuküla II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir

34.61 (23.02.2026) Veekogude veetaseme absoluutne kõrgus

(m) ja mõõtmise aeg

36

36

Üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumi piir

Kirikuküla liivamaardla (registrikaardi nr 0945) piir

Katend

Katend

Ladu

Liivakarjääri 51401:001:0083

1,5 0,8

0,4

2,0

0,4

1,5

3,0 2,5

0,3

3,0

4,0

0,3 plokk 4 TL aT

plokk 1 TL aT

plokk 2 TL aT

plokk 1 TL aT plokk 2 TL aT

plokk 2 TL aT

34.86 (19.02.2016)

35.01 16.12.2016)

34.51 (19.02.2016)

33.83 (16.02.2016)

35.02 (19.02.2016)

35.01 (19.02.2016)

34.86 (19.02.2016)

34.73 (19.02.2016)

Katend

35,73

Š-33

3,8

0,5

4,0

Š-39

37,32

34,13

35,21

Š-14

Š-41

36,31 36,96 Š-32

K19

38,57 37,71 Š-36

Š-23

Š-41

36,96

2,5

1,5

0,3

2,5

1,2

0,4

0,3

3,5

2,5

3,0 2,5

0,3

NW S

35.21 (23.02.2026)

35.64 (23.02.2026) 35.64 (23.02.2026) 35.64 (23.02.2026)

35.89 (23.02.2026)

35.21 (23.02.2026)

32

34

36

38

Uuringupunktide vahekaugus (m) 132

37

35

33

40

39

41

42

43

4262

AS Tariston Kirikuküla liivakarjäär

L.MK/329486

Geoloogiline läbilõige I-I´

73

AS Tariston Kirikuküla II liivakarjäär

KL-512383

Vaivara kiriku 85101:001:0390

Narva metskond 60 51401:001:0082

Eesti Geoloogiateenistus Lääne- ja Ida-Virumaa

ehitusmaavarade üldgeoloogiline uurimistöö

YGUL/523069

LEPPEMÄRGID

Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir

Külgneva mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir

Nõlvaterviku kalle ja kontuur1: 2

Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist (35,3 m abs)

33.83 (16.02.2016) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg

Huumus (muld) Liivsavi

Liiv Ladu/katend

37,71 Š-23

1,5

3,0

4,0

0,3

35.01 16.12.2016)

Suudme abs kõrgus, m Kaevandi nr

Veetaseme abs kõrgus, m Mõõtmise kuupäev

Kihipinna sügavus maapinnast, m

Kaevandi sügavus, m

35.21 (23.02.2026)

Karjääri moodustunud tiikide veetaseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg

51401:001:0083

NE E

32

34

36

38

Uuringupunktide vahekaugus (m) 53

37

35

33

40

39

41

42

43

66110

AS Tariston Kirikuküla liivakarjäär

L.MK/329486

Geoloogiline läbilõige II-II´

Liivakarjääri

Maavaravaru plokkide piir (TL aT - täiteliiva aktiivne tarbevaru)

Üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumi piir

Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir Liivakarjääri

51401:001:0083

1: 2

1:2

1: 2

03.2026 Mv 1:1000 Mh 1:100 2026-035

IDA-VIRUMAA NARVA-JÕESUU LINN HUNDINURGA KÜLA

AS TARISTON

KIRIKUKÜLA LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS

32

Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED

Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/

0 10 20m

1 cm

PIIRIPROTOKOLL

Käesolev piiriprotokoll on koostatud 27. oktoober 2017 Liivakarjääri katastriüksuse piiride looduses kättenäitamise kohta. Täiendatud 23. veebruar 2018. Katastriüksuse asukoht: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla. Piiriprotokolli koostas maamõõtja Viivika Nõmberg (tegevuslitsents 431 MA-k 23.12.1997). Piiriprotokollile allakirjutavad isikud: 1. Maaomanik Eesti Vabariik,

valitseja, Keskkonnaministeerium, volitatud asutus, Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja, Ida-Virumaa metskonna metsaülem Alar Süda

2. Maamõõtja Viivika Nõmberg Piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutud isikud: 1. Piirinaaber Vaivara kiriku katastriüksuse omanik Farad Group OÜ kiri saadetud 30.10.2017, ei ilmunud 2. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse esindaja maakorraldaja Irina Doroš Piirimärkide ja piiri kulgemise kirjeldus: Piir on tähistatud 8 piirimärgiga. Piirimärkideks piiripunktides nr 1,2,3,4,5,6,7 ja 8 on metalltorud. Piir kulgeb sirgjooneliselt piiripunktist piiripunkti piiripunktide nr 1-2-3-4-5-6-7-8-1 vahel. Kohapeal esitatud märkused: Märkusteta Asjaosaliste juuresolekul on ülaltähendatud katastriüksuse piirid maastikul kätte näidatud vastavalt katastriüksuse plaanile, milline on koostatud maamõõtja Viivika Nõmbergi poolt 27. oktoober 2017. Käesolev piiriprotokoll on koostatud ühes (1) eksemplaris

Maaomaniku esindaja ..../allkirjastatud digitaalselt/… /Alar Süda/

Narva-Jõesuu Linnavalitsuse esindaja ..../allkirjastatud digitaalselt/… /Irina Doroš/

Kinnitan piiriprotokolli allakirjutamise juures viibinud isikute ning piiriprotokollile alla kirjutanud isikute isikusamasust ..../allkirjastatud digitaalselt/… /Viivika Nõmberg/

MAARENDILEPING NR 7-8/18/400

Keskkonnaministeeriumi volitatud asutus Maa-amet (edaspidi nimetatud Rendileandja), mida

esindab keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirja nr 320 „Volituse andmine“ alusel Maa-ameti

peadirektor Tambet Tiits, ja AS Tariston (äriregistri kood 10887843) (edaspidi nimetatud

Rentnik), mida esindab juhatuse liige Kaspar Kaldjärv, edaspidi Rendileandja ja Rentnik eraldi

nimetatud Lepingupool ja koos Lepingupooled, sõlmivad käesoleva maarendilepingu (edaspidi

nimetatud Leping) alljärgnevas:

1. LEPINGU ALUS JA EESMÄRK

1.1. Leping on sõlmitud juhindudes maapõueseadusest, riigivaraseadusest, võlaõigusseadusest,

Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrusest nr 161 „Riigile kuuluva kinnisasja maavara

kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ ja Maa-ameti peadirektori

06.06.2018 käskkirjast nr 1-1/18/1155 „Riigile kuuluva Liivakarjääri kinnisasja maavara

kaevandamiseks rendile andmine“.

1.2. Rendileandja annab Rentnikule õiguse kasutada tasu eest Lepingu punktis 2.1 nimetatud

maad Lepinguga määratud tingimustel ja tähtaja jooksul.

1.3. Lepinguga annab Rendileandja Rentnikule maakasutusõiguse vastavalt maa kasutamise

sihtotstarbele.

1.4. Leping on avalik ning kuulub registreerimisele riigi kinnisvararegistris.

2. LEPINGU OBJEKT

2.1 Rendile antakse Eesti Vabariigile kuuluv Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas

Hundinurga külas asuv Liivakarjääri kinnisasi (kinnistu registriosa nr 11818450,

katastritunnus 51401:001:0083, pindala 9,62 ha, sihtotstarve mäetööstusmaa, riigi

kinnisvararegistri objekti kood KV79041) (edaspidi nimetatud Objekt). Objekt on

määratletud Lepingule lisatud katastriüksuse plaani (Lisa 3) ja piiriprotokolliga (Lisa 4).

2.2 Objekti kasutatakse ehitusliiva kaevandamiseks.

3. LEPINGU TÄHTAEG

Leping jõustub selle allkirjastamisest Lepingupoolte poolt ja kehtib kuni 04.07.2027.

4. RENDI SUURUS JA TASUMISE KORD

4.1 Rendi suurus on 151 (ükssada viiskümmend üks) eurot aastas, mis moodustab 5% maa

maksustamishinna aktiga määratud maa maksumusest 3020 (kolm tuhat kakskümmend)

eurot.

4.2 Rentnik kohustub maksma ühe aasta eest tasumisele kuuluva rendi Lepingus nimetatud

Rendileandja arveldusarvele kaks korda aastas võrdsete osadena, mille suuruseks on 75,50

eurot (seitsekümmend viis eurot ja viiskümmend senti) hiljemalt 1. juuliks ja 1. jaanuariks

ettemaksuna järgmise poolaasta eest.

2

4.3 Ajavahemiku eest Lepingu jõustumisest kuni esimese maksetähtpäevani tasub Rentnik

proportsionaalse osa aasta rendist kümne kalendripäeva jooksul Rendileandja poolt

Rentnikule arve esitamise päevast arvates.

4.4 Rendi tähtaegselt tasumata jätmisel on Rentnik kohustatud tasuma Rendileandjale viivist

0,5% (null koma viis protsenti) tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva

eest.

4.5 Oma arveldusarve muutmisest teatab Rendileandja Rentnikule kirjalikult.

4.6 Rendileandjal on õigus ühepoolselt muuta rendi suurust maa maksustamishinna

muutumisel maa korralise hindamise käigus või maa erakorralise hindamise alusel pärast

kolme aasta möödumist lepingu sõlmimisest ning uuesti pärast kolme aasta möödumist

tasu viimasest muutmisest.

4.7 Lepingu lõppemisel esitab Rendileandja vajadusel Rentnikule lõpparve hiljemalt 14

(neljateistkümne) päeva jooksul arvates Lepingu lõppemisest. Lõpparves fikseeritakse

Lepingupooltel teineteistelt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused. Lõpparvet

ei esitata, kui Lepingupooled Lepingu lõpetamisel kinnitavad, et ei oma teineteise suhtes

nõudeid ega pretensioone.

4.8 Kui Rentnik ei nõustu lõpparvega, on tal õigus 14 (neljateistkümne) päeva jooksul lõpparve

saamisest arvates esitada Rendileandjale vastulause lõpparve kohta. Kui Rendileandja

nõustub Rentniku poolt esitatud vastulausega, teeb ta lõpparves vastavad muudatused.

Muudetud lõpparve või motiveeritud vastulause rahuldamisest keeldumise otsus esitatakse

Rentnikule hiljemalt ühe kuu jooksul vastulause saamise päevast arvates.

5. KOMMUNIKATSIOONID JA EHITISED

5.1 Leping ei kohusta Rendileandjat varustama Rentnikku veevärgi, kanalisatsiooni, elektri,

telefoni, juurdepääsutee ja muude kommunikatsioonidega.

5.2 Rentnikul on õigus rajada Objektile tema tegevuse arendamiseks vajalikke

kommunikatsioone, tasudes kõik selleks tehtavad kulutused. Rentnik on kohustatud

kommunikatsioonide rajamisest, neis tehtavatest ümberehitustest ja täiendustest teavitama

Rendileandjat 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul nimetatud töödega alustamisest

arvates. Lepingu lõppemisel on Rentnik kohustatud rajatud kommunikatsioonid, mille

säilitamiseks on Rendileandja andnud kirjaliku nõusoleku, tasuta Rendileandjale üle

andma.

5.3 Rentnikul on õigus rajada Objektile maaga mittepüsivalt ühendatud ehitisi (hooneid ja

rajatisi).

6. RENDITAVA VARA TAGASTAMINE

Lepingu lõppemise päeval tagastab Rentnik kogu Objekti korrastatuna Rendileandjale.

7. RENDILEANDJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

7.1 Rendileandjal on õigus:

7.1.1 takistamatult pääseda Objektile tööpäevadel ajavahemikus 8.00 kuni 17.00, teatades sellest

Rentnikule 24 tundi ette;

7.1.2 kontrollida Objekti sihipärast kasutamist, kaitserežiimide, kasutuspiirangute ja teiste

kohustuste täitmist;

7.1.3 Rentnikupoolsete rikkumiste avastamise korral kohustada Rentnikku kõrvaldama tema

poolt põhjustatud puudused ja rikkumised;

3

7.1.4 muuta ühepoolselt Lepingu punktides 4.1 ja 4.2 nimetatud rendi suurust vastavalt Lepingu

punktis 4.6 sätestatule või muudel Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevatel juhtudel;

7.1.5 nõuda Rentnikult Lepingu täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise tõttu riigile

tekitatud kahju hüvitamist.

7.2 Rendileandja kohustub:

7.2.1 andma Objekti Rentniku kasutusse vastavalt Lepingule;

7.2.2 vastama Rentniku asjakohastele taotlustele nõutavate lubade või nõusolekute saamiseks

kirjalikult 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul. Loa või nõusoleku andmisest

keeldumise korral esitama Rentnikule sama tähtaja jooksul põhjendatud seisukoha loa või

nõusoleku andmisest keeldumise kohta;

7.2.3 registreerima Lepingu riigi kinnisvararegistris.

8. RENTNIKU ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

8.1 Rentnikul on õigus:

8.1.1 kasutada Objekti ainult oma majandustegevuseks Lepinguga ettenähtud tingimustel,

ulatuses ja korras;

8.1.2 püstitada Objektile maaga mittepüsivalt ühendatud ehitisi, teha mullatöid, paigaldada

kommunikatsioone, kaableid ja veevärki ning teha muid töid, mis on vajalikud Objekti

otstarbekaks ja sihipäraseks kasutamiseks, vastavalt Lepingu punktis 8.2.6 esitatud

tingimustele ning arvestades Lepingu punktis 5.2 sätestatuga.

8.2 Rentnik kohustub:

8.2.1 kandma kõik Lepingu sõlmimisega seotud kulud;

8.2.2 kasutama Objekti sihtotstarbeliselt ja heaperemehelikult, järgides kõiki Keskkonnaameti

poolt 04.07.2017 välja antud maavara kaevandamise loas nr L.MK/329486 toodud nõudeid

ning kandma kõik Objekti korrashoiu ja korrastamisega seotud kulud;

8.2.3 sõlmima Riigimetsa Majandamise Keskusega lepingu Objektil kasvava metsa raadamise

korraldamiseks;

8.2.4 hoiduma tegevusest, mis võiks põhjustada keskkonnaseisundi halvenemist, õhu, vee või

maa saastamist, muud ohtu või kahju üldsuse huvidele, tagades väljastatud

keskkonnalubadega kehtestatud nõuete täitmise;

8.2.5 kõrvaldama kõik Lepingu punkti 7.1.1 ja 7.1.2 alusel teostatud kontrolli käigus avastatud

puudused, mille kõrvaldamiseks Rendileandja on Rentnikku Lepingu punkti 7.1.3 alusel

kohustanud;

8.2.6 enne Lepingu lõppemist likvideerima tema poolt Objektile rajatud ehitised;

8.2.7 korrastama kogu Objekti kooskõlas maavara kaevandamise loaga nr L.MK/329486 ja

vastavalt korrastamisprojektis sätestatule. Vähemalt kolm aastat enne Lepingu lõppemise

päeva kohustub Rentnik esitama Keskkonnaametile avalduse Objekti

korrastamistingimuste saamiseks.

8.2.8 tasuma Lepingu Objekti maamaksu ning kandma kõik muud kinnisasjaga seotud

koormised. Rentnikul säilib maamaksu ja muude koormiste tasumise kohustus kuni

Objekti täieliku tagastamiseni Rendileandjale;

8.2.9 tagama piirimärkide säilimise, kui Objekti piirile on paigaldatud piirimärgid. Samuti on

keelatud piirimärke kahjustada või ümber paigutada;

8.2.10 võimaldama Riigimetsa Majandamise Keskusel kasutada Objektil asuvat väljaveoteed;

8.2.11 korraldama korrastatud maa katastrimõõdistamise teostamise ja Rendileandjale

katastrimõõdistamise toimiku esitamise;

8.2.12 viivitamatult teavitama juriidilisest isikust Rentniku reorganiseerimisel nimetatud asjaolust

Rendileandjat, samuti on õigusjärglane kohustatud esitama Rendileandjale oma andmed

ning kinnituse, et õigusjärglane täidab kõiki Lepingust tulenevaid kohustusi;

4

8.2.13 teatama Lepingu täitmist takistavate asjaolude (sealhulgas maksejõuetus) ilmnemisel

sellest kohe Rendileandjale kirjalikult, samuti on ta kohustatud teatama takistavate

asjaolude lõppemisest.

8.3 Rendile antavat maad ei ole lubatud anda ilma Rendileandja nõusolekuta kolmandate

isikute kasutusse.

9. LEPINGUPOOLTE VASTUTUS

9.1 Lepingupooled kannavad täielikku varalist vastutust Lepingu tingimuste täitmata

jätmisega või mittekohase täitmisega teisele Lepingupoolele tekitatud kahju eest.

9.2 Lepingu punktides 6 ja 8.2.7 nimetatud kohustuste mittetäitmisel rakendatakse

maapõueseaduses sätestatud meetmeid rikutud maa korrastamise tagamiseks.

9.3. Lepingu punktides 6, 8.2 ja 8.3 nimetatud Rentniku kohustuste täitmata jätmise või

mittekohase täitmise korral on Rendileandjal õigus nõuda Rentnikult leppetrahvi ühe aasta

eest tasumisele kuuluva rendi suuruses summas, kusjuures leppetrahvi tasumine ei vabasta

Rentnikku tema kohustuste täitmisest. Rendileandjal on õigus kohustuse täitmiseks anda

täiendav tähtaeg.

10. LEPINGU MUUTMINE, LÕPPEMINE JA LÕPETAMINE

10.1 Lepingu tingimusi võib muuta üksnes Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud

Lepingu punktides 4.6 ja 7.1.4 sätestatud juhul või muudel juhtudel, kui lepingutingimuste

muutmine tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest

10.2 Ühe Lepingupoole taotluse lepingutingimuste muutmiseks vaatab teine Lepingupool läbi

30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Keeldumise

korral teatatakse sellest teisele Lepingupoolele, esitades kirjaliku põhjenduse.

10.3 Lepingu punktides 4.6 ja 7.1.4 sätestatud juhul või Eesti Vabariigi õigusaktidest tuleneval

lepingutingimuste muutmisel teatab Lepingupool teisele Lepingupoolele Lepingu

muutmisest kirjalikult vähemalt 10 (kümne) kalendripäeva ette.

10.4 Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel võib Lepingu lõpetada igal ajal enne Lepingu tähtaja

möödumist.

10.5 Lepingupooled võivad Lepingu ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda Eesti Vabariigi

õigusaktides toodud alustel ja korras, teatades sellest kirjalikult teisele Lepingupoolele

vähemalt 1 (üks) kuu ette.

10.6 Rendileandjal on ühepoolselt õigus Leping lõpetada ennetähtaegselt, teatades sellest

Rentnikule kirjalikult vähemalt 2 (kaks) kuud ette, kui Lepingu sõlmimise aluseks oleva

maavara kaevandamise loa väljaandmisel on rikutud loa väljaandmise menetlust.

10.7 Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel (sh pankroti korral) lõpeb Leping seaduses

sätestatud korras.

11. LEPINGU KEHTIVUSE TAGATISED

11.1 Objekti valitsemise üleminekul teisele riigivara valitsejale jääb Leping jõusse ka uue

valitseja suhtes, kui Eesti Vabariigi õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

11.2 Rendileandja reorganiseerimisel lähevad tema Lepingust tulenevad õigused ja kohustused

üle tema õigusjärglasele, selle puudumisel aga Vabariigi Valitsusele või tema poolt

volitatud valitsusasutusele.

11.3 Juriidilisest isikust Rentniku reorganiseerimisel (sh jagunemise, ühinemise või

ümberkujundamise teel) ning füüsilisest isikust Rentniku surma korral lähevad kõik

5

Lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle Rentniku õigusjärglasele vastavalt

kehtivatele õigusaktidele.

12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE

12.1 Lepingu täitmisel, muutmisel ja lõpetamisel tekkivad erimeelsused lahendatakse

läbirääkimiste teel.

12.2 Lepingu täitmisel, muutmisel ja lõpetamisel tekkivad vaidlused, mida ei suudeta lahendada

läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus.

13. LEPINGU DOKUMENDID JA VASTUTAVAD ISIKUD

13.1 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest, pärast Lepingu sõlmimist

Lepingupoolte poolt alla kirjutatud Lepingu dokumentide muudatustest ja täiendustest ning

Lepingu punktide 4.6 ja 7.1.4 alusel teisele Lepingupoolele saadetud Lepingu muutmise

teadetest.

13.2 Lepingu sõlmimisel on Lepingul järgmised lisad:

13.2.1 Lisa 1. Keskkonnaministri 27.03.2015 käskkiri nr 320 „Volituse andmine“;

13.2.2 Lisa 2. Maa-ameti peadirektori 06.06.2018 käskkiri nr 1-1/18/1155 „Riigile kuuluva

Liivakarjääri kinnisasja maavara kaevandamiseks rendile andmine“;

13.2.3 Lisa 3. Liivakarjääri katastriüksuse plaan;

13.2.4 Lisa 4. Liivakarjääri katastriüksuse piiriprotokoll.

13.3 Kumbki Lepingupool määrab Lepingu täitmise eest vastutava isiku. Vastutava isiku

vahetumisest tuleb teist Lepingupoolt viivitamatult kirjalikult teavitada. 13.4 Rendileandja esindaja Lepingu täitmisel on Maa-ameti maatoimingute osakonna juhataja

Mai Lind, telefon 665 0771, e-post [email protected].

13.5 Rentniku esindaja Lepingu täitmisel on AS Tariston juhatuse liige Kaspar Kaldjärv, telefon

650 1000, e-post [email protected].

Rendileandja:

Maa-amet

Registrikood 70003098

Mustamäe tee 51

10621 Tallinn

Tel 665 0600, faks 665 0604

E-post [email protected]

Rahandusministeerium

A/a nr EE891010220034796011

SEB Pank

(allkirjastatud digitaalselt)

Tambet Tiits

Rentnik:

AS Tariston

Registrikood 10887843

Pärnu mnt 158/1

11317 Tallinn

Tel 6501000

E-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaspar Kaldjärv

Riigile kuuluva Liivakarjääri kinnisasja

maavara kaevandamiseks rendile

andmine

Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja on 04.07.2017 korraldusega nr 1-3/17/1819 „Maavara

kaevandamise keskkonnaloa andmine Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldisele ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“ (edaspidi Keskkonnaameti korraldus) nõustunud AS-ile Tariston

(äriregistri kood 10887843) maavara kaevandamise loa nr L.MK/329486 väljaandmisega

Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal pindalaga 9,62 ha, sh mäeeraldise pindala 6,07

ha. Kaevandamistööde lõppedes korrastatakse maa metsamaaks ja/või tehisveekoguks.

Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa paikneb Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu

linnas Hundinurga külas asuval, riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel ja Maa-ameti

valduses oleval Liivakarjääri kinnisasjal (katastritunnus 51401:001:0083).

Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määruse nr 161 „Riigile kuuluva kinnisasja maavara

kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ (edaspidi Kord) § 1 lõike 1 alusel

antakse riigile kuuluv kinnisasi maavara kaevandamiseks kasutada maavara kaevandamise loa

andmise otsuses määratud loa kehtivusajaks. Maavara kaevandamise luba nr L.MK/329486 kehtib

kuni 04.07.2027.

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 90 lõike 7 kohaselt on kaevandamiseks kasutada antud riigile

kuuluva kinnisasja kasutamise tasu aastamäär 5% maa maksustamise hinnast, või kui on tehtud

maa erakorraline hindamine, siis 5% maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest.

Liivakarjääri kinnisasja kasutamiseks andmise tasu määratakse maa maksustamishinna alusel.

Samuti sätestatakse MaaPS § 90 lõike 7 alusel maarendilepingus tingimus, et riigile kuuluva

kinnisasja kaevandamiseks kasutada andjal on õigus muuta kasutustasu suurust maa

maksustamishinna muutumisel maa korralise hindamise käigus või maa erakorralise hindamise

alusel pärast kolme aasta möödumist kasutusõiguse andmise lepingu sõlmimisest ning uuesti

pärast kolme aasta möödumist tasu viimasest muutmisest.

MaaPS § 90 lõigete 4, 5, 6 ja 7 alusel ning lähtudes Korrast, keskkonnaministri 27.03.2015

käskkirjast nr 320 „Volituse andmine” ja Keskkonnaameti korraldusest:

1. Sõlmida riigile kuuluva, Keskkonnaministeeriumi valitsemisel ja Maa-ameti valduses oleva,

Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Hundinurga külas asuva Liivakarjääri kinnisasja

(registriosa nr 11818450, katastritunnus 51401:001:0083, pindala 9,62 ha, sihtotstarve

KÄSKKIRI

6. juuni 2018 nr 1-1/18/1155

mäetööstusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV79041) kaevandamiseks kasutada

andmiseks maarendileping AS-iga Tariston (äriregistri kood 10887843, aadress Pärnu mnt

158/1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 11317 Harju maakond).

2. Maarendileping sõlmitakse järgmistel tingimustel:

2.1. leping jõustub selle allkirjastamisest lepingupoolte poolt ja kehtib kuni 04.07.2027;

2.2. aasta rendi suurus on 151 (ükssada viiskümmend üks) eurot, mis moodustab 5% maa

maksustamishinna aktiga määratud maa maksumusest 3020 (kolm tuhat

kakskümmend) eurot ja mida rentnik tasub võrdsete osadena kaks korda aastas:

2.2.1. iga aasta 1. jaanuariks 75,50 eurot (seitsekümmend viis eurot ja viiskümmend

senti) ettemaksuna järgneva poolaasta eest;

2.2.2. iga aasta 1. juuliks 75,50 eurot (seitsekümmend viis eurot ja viiskümmend

senti) ettemaksuna järgneva poolaasta eest;

2.3. rendi maksmise kohustus algab rendilepingu mõlemapoolse allkirjastamise päevast;

2.4. rendileandjal on õigus muuta rendi suurust maa maksustamishinna muutumisel maa

korralise hindamise käigus või maa erakorralise hindamise alusel pärast kolme aasta

möödumist lepingu sõlmimisest ning uuesti pärast kolme aasta möödumist tasu

viimasest muutmisest;

2.5. rentnik kohustub tasuma kinnisasja maamaksu maksuteate saamisel selles ettenähtud

summas ja korras;

2.6. rentnik sõlmib Riigimetsa Majandamise Keskusega lepingu kinnisasjal kasvava

metsa raadamise korraldamiseks;

2.7. rentnik kasutab kinnisasja ehitusliiva kaevandamiseks;

2.8. rentnik kohustub tegema mäetöid kooskõlas keskkonnakaitse nõuetega;

2.9. rentnik tagab kaevandamisega rikutud maa korrastamise vastavalt maavara

kaevandamise loas ja korrastamisprojektis sätestatule;

2.10. rentnik kohustub korraldama korrastatud maa katastrimõõdistamise teostamise ja

rendileandjale katastrimõõdistamise toimiku esitamise; 2.11. rentnik peab võimaldama Riigimetsa Majandamise Keskusel kasutada Liivakarjääri

kinnisasjal asuvat väljaveoteed;

2.12. rendile antavat maad ei ole lubatud anda ilma rendileandja nõusolekuta kolmandate

isikute kasutusse;

2.13. sõlmitav leping tuleb Maa-ametil registreerida riigi kinnisvararegistris.

3. Vastutus käesoleva käskkirja täitmise eest panna Maa-ameti maatoimingute osakonna

juhatajale Mai Lind´ile.

4. Teha käskkiri teatavaks Keskkonnaametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, AS-ile

Tariston ja Narva-Jõesuu Linnavalitsusele.

Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest,

esitades vaide Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna

Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor

ANALÜÜSIAKT EE24000850 - Põhjavesi

Tellija: Maavarauuringud OÜ Liiva tn 41 12618 Tallinn Tallinn Harju maakond

Leping: Maavarauuringud 2024; Leping nr 100692 Proovivõtjad: Lelgus, M., Maavarauuringud OÜ, atest.nr. 2425/23 Proovivõtuaeg: 02.04.2024 Laborisse tulek: 03.04.2024 09:22 Analüüsi lõpp: 11.04.2024 12:58 Proovivõtukoha valdaja: Proovivõtukoht: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Kirikuküla, Kirikuküla, pk 59362 Proovi märgistus: A1271,P732,U1207,N448

Näitaja Katsemeetod Tulemus Ühik Ammoonium (NH4+) SFS 3032 0,18 mg/l Elektrijuhtivus EVS-EN 27888 590 µS/cm Keemiline hapnikutarve (KHTMn) (permanganaatne)

SFS 3036 1,0 mg/l

pH ISO 10523 7,5 Kloriid (Cl-) EVS-EN ISO 10304-1 15 mg/l Nitraat (NO3-) EVS-EN ISO 10304-1 < 0,2 mg/l Sulfaat (SO42-) EVS-EN ISO 10304-1 44 mg/l Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) EVS-EN ISO 9377-2 < 20 µg/l Fenool * STJnrU12D < 0,3 µg/l o-kresool (2-metüülfenool) * STJnrU12D < 0,3 µg/l p,m-kresool (4 ja 3-metüülfenool) * STJnrU12D < 0,3 µg/l 2,3-Dimetüülfenool * STJnrU12D < 0,3 µg/l 2,6-Dimetüülfenool * STJnrU12D < 0,3 µg/l * näitaja(d) on analüüsitud EKUK Tartu osakonnas

Kinnitas: keskkonna- ja analüütilise keemia osakonna juhataja Katri Vooro 11.04.2024 Käesolev dokument on kinnitatud elektroonselt ja kehtib ilma allkirjata.

Analüüsi tulemused on kehtivad ainult esitatud proovi kohta. Dokumendi osaline paljundamine ilma Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ kirjaliku loata on keelatud. Labor ei vastuta kliendi poolt võetud proovide kvaliteedi ning kliendi esitatud teabe õigsuse eest.

EAK poolt akrediteeritud katselabor L008.

1 / 3

ANALÜÜSIAKT EE24000850 - Põhjavesi

Näitaja Katsemeetod Tulemus Ühik 3,4-Dimetüülfenool * STJnrU12D < 0,3 µg/l 3,5-Dimetüülfenool * STJnrU12D < 0,3 µg/l 1-aluselised fenoolid * STJnrU12D - µg/l 2-aluselised fenoolid * STJnrU12D - µg/l 2,5-Dimetüülresortsiin * STJnrU12D < 1 µg/l 5-Metüülresortsiin * STJnrU12D < 1 µg/l Resortsiin * STJnrU12D < 1 µg/l Bromodiklorometaan ISO 20595 < 0,1 µg/l Dibromoklorometaan ISO 20595 < 0,1 µg/l 1,2-Dikloroetaan ISO 20595 < 0,06 µg/l Diklorometaan ISO 20595 < 0,1 µg/l Tetrakloroeteen (perkloroeteen) ISO 20595 < 0,1 µg/l Tetraklorometaan (süsiniktetrakloriid) ISO 20595 < 0,1 µg/l Tribromometaan (bromoform) ISO 20595 < 0,1 µg/l 1,1,1-Trikloroetaan ISO 20595 < 0,1 µg/l Trikloroeteen (trikloroetüleen) ISO 20595 < 0,1 µg/l Triklorometaan (kloroform) ISO 20595 < 0,03 µg/l Antratseen ISO 28540 < 0,002 µg/l Atsenafteen ISO 28540 0,0026 µg/l Atsenaftüleen ISO 28540 < 0,002 µg/l Benso(a)antratseen ISO 28540 < 0,002 µg/l Benso(a)püreen ISO 28540 < 0,002 µg/l Benso(b)fluoranteen ISO 28540 < 0,002 µg/l Benso(k)fluoranteen ISO 28540 < 0,002 µg/l Benso(g,h,i)perüleen ISO 28540 < 0,002 µg/l Dibenso(a,h)antratseen ISO 28540 < 0,002 µg/l Fenantreen ISO 28540 < 0,002 µg/l Fluoranteen ISO 28540 < 0,002 µg/l Fluoreen ISO 28540 < 0,002 µg/l Indeno(1,2,3-cd)püreen ISO 28540 < 0,002 µg/l Krüseen ISO 28540 < 0,002 µg/l * näitaja(d) on analüüsitud EKUK Tartu osakonnas

Kinnitas: keskkonna- ja analüütilise keemia osakonna juhataja Katri Vooro 11.04.2024 Käesolev dokument on kinnitatud elektroonselt ja kehtib ilma allkirjata.

Analüüsi tulemused on kehtivad ainult esitatud proovi kohta. Dokumendi osaline paljundamine ilma Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ kirjaliku loata on keelatud. Labor ei vastuta kliendi poolt võetud proovide kvaliteedi ning kliendi esitatud teabe õigsuse eest.

EAK poolt akrediteeritud katselabor L008.

2 / 3

ANALÜÜSIAKT EE24000850 - Põhjavesi

Näitaja Katsemeetod Tulemus Ühik Naftaleen ISO 28540 < 0,002 µg/l Püreen ISO 28540 < 0,002 µg/l Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike summa (EPA 16 PAH-i)

ISO 28540 0,0026 µg/l

* näitaja(d) on analüüsitud EKUK Tartu osakonnas

Kinnitas: keskkonna- ja analüütilise keemia osakonna juhataja Katri Vooro 11.04.2024 Käesolev dokument on kinnitatud elektroonselt ja kehtib ilma allkirjata.

Analüüsi tulemused on kehtivad ainult esitatud proovi kohta. Dokumendi osaline paljundamine ilma Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ kirjaliku loata on keelatud. Labor ei vastuta kliendi poolt võetud proovide kvaliteedi ning kliendi esitatud teabe õigsuse eest.

EAK poolt akrediteeritud katselabor L008.

3 / 3

32

34

36

38

40

42

44

32

34

36

38

40

42

44

34

36

38

40

42

34

36

38

40

42

32

34

36

38

40

42

32

34

36

38

40

42

32

34

36

38

40

32

34

36

38

40

46 46

44 44

4848

Katend

Katend

Katend

Tee

Katend

Katend

Ladu

Tee

Ladu

Katend

Katend

Ladu

Liivakarjääri

51401:001:0083

Vaivara kiriku 85101:001:0390

N a rv

a m

e ts

k o n d 6

0

5 1 4 0 1 :0

0 1 :0

0 8 2

Liivakarjääri

51401:001:0083

Vaivara kiriku

85101:001:0390

Vaivara kiriku

85101:001:0390

N a rv

a m

e ts

k o n d 6

0

5 1 4 0 1 :0

0 1 :0

0 8 2

8 5 1 0 1 :0

0 1 :0

2 2 4

K le

m e ts i

Liivakarjääri

51401:001:0083

vt.36,36 abs m

vt.36,09 abs m

vt.36,36 abs m

vt.36,36 abs m

Plokk 3 aT Plokk 3 aT

Plokk 4 aT

Plokk 1 aT Plokk 2 aT

Plokk 3 aT Plokk 3 aT

Plokk 3 aT Plokk 4 aT

Plokk 2 aT

Plokk 1 aT

W m

E m

Läbilõige IV-IV'

Läbilõige I-I'

Läbilõige II-II'

Läbilõige III-III'

W m

E m

NW m

SE m

N m

S m

35,73 Š-33

K06

K04 38,64

38,5538,81 K23 K07

38,61

1,3

0,3

0,4 0,2

0,8

2,11,2

1,5

0,9

0,1

0,1

1,2

K03 37,74

K06 38,55

38,06 K09

K12 36,67

K14 38,63

K17 37,37

3,5

3,1

0,6 0,7

2,3

2,2 2,4

0,3

0,4 0,1

4,2

2,1

0,2

2,2

1,5 1,5

0,1

0,1

1,8

3,8

0,5

4,0

3,5 4,3

4,0 3,1

0,3

0,5

Š-39 37,32

34,13

35,21

Š-14

Š-41

36,31 36,96 Š-32

38,63 K19

K14

K13 39,85

38,57 37,71

Š-36

Š-23

Š-41 36,96

2,5

1,5

0,3

2,5

1,2

0,4

0,3

3,5

2,5

3,0

2,5

0,3

Suudme abs kõrgus, m

0,3

3,0

4,0

Šurfi number/ kaevandi number 37,71

Š-23

1,5

0,8

0,4

2,0

0,4

1,5

3,0

2,5

0,3

3,0

4,0

0,3

1 : 2

0 200 m100

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik Tariston AS

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

27.05.2024 Aidi Sula

Erki Vaguri

[email protected]

Toompuiestee 35 Tallinn 10149

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

Kirikuküla - ja Kirikuküla II liivakarjäärid

Graafiline lisa 2/2

V 1 : 100

H 1 : 1000 Mõõtkava

I-I', II-II', III-III' ja IV-IV'

Geoloogilised läbilõiked

4. Korrastatud karjääri nõlv on kujutatud lõikel mõõtkavatult

3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

(varu seisuga 22.04.2020) (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, töö nr 19213).

- Aruanne Ida - Viru maakonnas Kirikuküla II uuringuruumis tehtud geoloogilised tööde kohta

(varu seisuga 26.11.2020) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/3252).

- Kirikuküla liivamaardala Kirikuküla liivakarjääri markšeiderimõõdistamine

2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:

1. Kõrgused EH2000 süsteemis (BK77 +0,19 m).

Märkused:

Kasvukiht

Savi

Šurfi sügavus, m

Korrastatud nõlv ja selle nõlvus

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)

Ladu/ katend

Lasumi sügavus, m

Lamami sügavus, m

Ehitusliiv

Täiteliiv

Keskmine uuringuaegne veetase

24/4794

Liivsavi/ Saviliiv

Uuringuaegne maapind

1 : 2

1 : 2

1 : 2

1 : 2

1 : 2

1 : 2

1 : 2

1 : 2

Kirikuküla II liivakarjäär Kirikuküla liivakarjäär

vt 36,08

37.40

0,64

0,53

1,42

3,13

1,05

1,74

1,42

1,65

0,97

2,20

0,46

0,44

1,81

0,91

2,11

2,24

0,00

0,00

0,00

0,00

0,00

0,00

0,00

0,00

0,02

0,000,00

0,02

1,70

0,00 0,000,00

0,00

0,09

0,04

0,55 0,68

0,272,410,77

2,29

2,042,16

Ladu

Ladu

Tiik

Tiik

Tiik

Ladu

Ladu

Katend

Katend

Katend

Katend

Katend

Katend

Katend

Katend

Katend

Katend

Kooritud

Katend

Kruus

Mudane

H

H

H

k r

k r p

in n

pin n

p in

n

39,74

39,58

39,51

39,68

39,59

39,59

39,63

39,51

39,33

39,77

39,34

39,59

37,57

39,59

39,42

37,38

39,39

39,71

39,64

39,93

40,06

39,86

39,49

38,29

37,45

37,29

39,13

37,82

36,66

38,65

38,82

38,26

37,19 36,64

37,63

39,19

39,04

39,45

39,46

39,52

38,79

39,16

38,49

39,10

39,17

39,38

36,75

36,32

36,93

36,43 36,42

36,38

36,42

36,43

36,31

36,77

36,61

37,27 37,21

37,24

37,33

37,53

37,37

36,50

36,97

36,93

36,77 37,29

37,42

40,54

40,35

40,24

41,90

40,37

40,15

37,68

37,48

39,48

37,71

39,47

41,89

40,90

41,30

37,31 36,48

37,28 39 ,3 1

41,85

42,21

40,05

41,46

41,71

3 9 ,1 1

3 8 ,9

6

3 9 ,3 1

39,22

3 9 ,5 4

38,73

3 8 ,1 0

3 9 ,4

4

3 8 ,6

4

37,24

37,28

38,21

37,28

3 7 ,7 8

40,29

37,04 38,34

41,76

37,26

38,34

3 7 ,8 2

4 0 ,4 4

36,55

38,14

36,55

36,76

37,93

37,34

39,45

38,08

37,76

37,78

36,55

39,54

39,45

38,40 37,41

35,19

37,92

36,61

35,27

36,27

37,60

37,74

37,30

38,64

39,77

35,39

40,83

38,39

37,98 38,33

37,92

38,18

35,66

42,18

42,28

42,16

38,76

39,83

41,66

37,41

36,20

37,57

37,19

37,21

38,63

38,23

37,66

38,11

38,83

39,59

38,17

38,33

38,17

37,58

37,68

38,06

37,41

37,07

37,77

37,73

38,15 38,19

38,09

37,82

37,89

37,90

37,81

3 8 ,9

8

36,16

36,23

36,29

36,28

37,31

38,92

35,63

37,51

36,24

40,07

40,24

38,61

39,35

35,12

38,83

35,22

35,58

35,27

4 1 ,0

4

4 0 ,5

5

35,50

37,29

35,81

36,09

3 7 ,7

7

3 9 ,2

5

3 7 ,1

7

3 9 ,2 2

3 9 ,7

0

4 0 ,0

2

3 9 ,6

7

3 9 ,4 7

3 9 ,4

9

37,77

37,28

37,04

37,60

36,84

37,24

37,52

37,30

37,20

37,50

40,06

37,63

36,85

37,91

37,80

38,14

37,42

37,85

37,39

36,89

36,95

37,41

38,75

37,72

3 7 ,7 9

39,09

39,82

40,00

39,00

38,92

39,67

37,30

37,43

38,68

37,52

38,27

37,83

38,59

36,73 36,61

37,70

37,34

37,79

37,65

37,65

37,24

36,97

38,61

3 7 ,5

1

38,63

37,93

3 7 ,5

1

37,62 36,67

37,39

3 7 ,5

8

3 7 ,8 3

38,40

3 7 ,8 3

3 7 ,7

0

37,34

38,16

38,09

37 ,0 8

3 9 ,0

1

39 ,3 8

3 7 ,1 1

36 ,8 9

37 ,1 1

37,33

38,67

38,40

38,38

38,28

38,17

37,98

37,49

37,71

38,37

38,40

37,72

õu

Ladu

Katend

K a te

n d

K a te

n d

Katen d

Katend

Katend

Ladu

Ladu

Ladu

Katend

Ladu

Katend

K a te

n d

37,80

37,63

37,60

37,82

37,61

37,34

37,60

34,67

36,76

35,29

35,43

35,49

37,37

37,65

37,77

37,57

37,78

37,07

37,54

37,38

38,37

36,86

37,29

37,35

36,32

37,78

37,70

38,38

40,12

36,35

37,68

37,48

37,10

37,12

37,14

37,89

37,43

37,61

36,69

36,31

37,16

37,96

38,75

37,98

38,05

38,07

38,34

39,27

38,70

37,37

38,01

37,75

37,28

38,71

38,36

39,29

38,81

38,61

38,53

38,58

38,47

38,12

39,80

39,48

38,14

37,78 37,15

36,75

36,98

37,18

37,16 37,19

36,98

36,81

37,17

36,82

37,14

35,73

36,40

36,11

35,35

35,87

35,91

37,17

37,16

37,14

35,88

36,06

37,20

37,15

39,57

39,33

38,92

38,59

38,24

38,40

37,87

37,87

38,18

37,01

36,95

36,95

36,63

37,27

39,24 40,45

37,64

37,64

38,26

38,34 36,48

36,71 36,69

38,18

36,65

34,85

39,87 38,39

39,21

36,76 36,80

35,29

35,54

37,77 36,52

38,27 39,36Katend

kask, saar (üksikpuudena)

mänd, kask, hall lepp

kask, mänd, hall lepp

(üksikpuudena)

kask, saar (üksikpuudena)

kask, saar, hall lepp

(üksikpuudena)

(üksikpuudena)

kask, mänd, hall lepp

kask, mänd, hall lepp

0,28

0,18

0,28

0,28

0,15

0,15

0,15

15

15

15

15

23

23

23

Liivakarjääri

Vaivara kiriku

51401:001:0083

85101:001:0390

Vaivara kiriku 85101:001:0390

Narva metskond 60 51401:001:0082

85 01:001:0853

Savi

85101:001:0224

Klemetsi

85101:001:0131 Vanaköstri 85101:001:0838

Veeru tee T2

85101:001:0291

Kellasalu

Narva metskond 60 51401:001:0082

34,77

34,79

34,85 34,97

35,47 34,93

36,33

37,10

38,72

36,75

36,75

36,40

35,97

36,13

36,23

3 5 ,9

9

3 6 ,6

5

34,36

35,75

37,22

36,30

36,00

36,55

36,29

36,49

36,62

36,17

36,23

39,46

36,59

36,08

38,29

36,34

35,93

36,67

35,68

36,51

35,23

35,79

35,75

35,94

35,79

35,79

36,51 35,70

35,99

35,49

35,26

35,24

35,44

35,54

35,28

36,13

35,30

35,40

34,89

34,72

35,24

35,98

36,02

35,85

35,72

35,18

35,18

36,43

35,94

37,11

35,75

35,68

36,59

35,92

37,26

36,71

35,20

36,92

37,21

37,03

36,37 36 ,74

36,68

34,83

34,63 35,21

36,51

36,37

36,80

35,96

35,35

35,06

35,97

36,93

36,68

36,95

36,88

37,35

36,29

34,97

36,41

36,27 36,12

34,70

34,77

35,19

35,02

34,88

34,80

34,73

35,02

35,07

35,42

36,00

36,04

34,51

34,36

34,06

34,19

34,49

34,19

33,97

33,86

34,16

34,64

34,85

34,68

34,73 34,86

34,67

35,43

34,68 34,69

34,65

34,73

34,93

36,41

35, 1

36,42

36,61

36,77

36,92

35,72

35,96

36,87

36,78

35,90

36,04

36,53 36,13 35,95

33,74

34,07 34,28

34,32

35,37

35,53

35,36

36,18

36,22

36,29

36,38

36,15

36,56

36,99

37,01

36,36

35,95

35,75

34,34

34,42

34,50

34,30

33,95

33,94

34.77

35.37

35.34

36.71 34.67

34.60

35.31

37.40

34.86

37.69

35.40

35.61

3 6 ,0

3

35 ,0

3 4 ,0

3 5 ,0

35,0

3 6 ,0

36,0

3 6 ,0

36,0

3 6 ,0

37 ,0

37,0

37,0

37,0

3 8 ,0

3 5 ,0

3 5 ,0

37,0

37,0

3 8 ,0

38

3 8

38

38

38

3 8

38

3 8

38

38

38

3 7

37

3 7

3 7

3737

38

39

3 9

4 04

0

39

39

3 9

3 8

3 8

3 8

3 8

39

3 9

3 8

3 8

3 8

4 1

37

3 8

4 1

4 0

4 0

4 0

40

40

3 8

4 2

39

4 2

3 7

3 7

3 7

37

3 7

3 7

37

3 7

3 7

37

3 7

36

36

3 7

4 0

3 7

3 7

37

3 6

3 6

39

3 9

3 9

38

4 1

3 8

34, 5

3 4 ,5

34,5

3 5 ,0

35,0

35,5

3 5 ,5

36,0

Plokk 1 aT

Plokk 2 aT

Plokk 4 aT Plokk 3 aT

IV

III'

I'

I'

I

I

III

IV'

1,4 0,1

0,1 0,2

1,4 0,1

0,5 0,1

1,0 0,1

0,8 0,2

0,8 0,1

0,6 0,21,6

0,2

0,1 0,3

1,8 0,6

0,9 0,1

4,0 0,2

,5 0,3

4,0 0,1

- 0,1

- 0,4

34,74 35,14 K02A

0,2 0,1

37,02 37,32 K11A

3,3 0,5

1,8 0,4

2,8 0,3

3,5 0,5

1,7 0,3

2,7 0,3

3,6 0,2

35,89 39,69 K15

35,93 38,93 K16

35,53 38,63 K14

36,07 36,67 K12

35,96 37,06 K20

35,85 9,85 K13

35,17 37,37 K17

34,83 36 83 K18

34,77 38,57 K19

36,90 38,70 K11

34,85 37,25 K02

38,42 38,52 K01

37,49 38,49 K21

38,24 38,64 K04

37,29 39,09 K22

33,54 37,74 K03

38,01 38,81 K23

37,21 37,51 K10

36,56 38,06 K09

36,27 37,27 K08

37,36 41,46 K05

37,05 38,55 K06

37,71 38,61 K07

49,50

40,70

0,3

8,5

K-02

36,00

33,81

36,1134,50

34,81

34,61

35,54

37,71

34,64

34,41

35,21

33,73

34,13

34,71

39,18

36,18

36,964,82

36,31

34,46

37,32

37,71

34,21 35,48

37,48

34,81

34,53

35,73

Š-33

Š-32

Š-40

Š-9

0,2

2,8

Š-13

Š-16

Š-36Š-38

Š-41 Š-39

Š-37

Š-14

Š-23

Š-34

0,5

0,4

0,4

0,4

0,0

0,4

0,5

3,2

0,3

2,7

0,31,8

1,0

1,0

0,2

0,5

0,3 1,2 0,3

2,2

0,3

0,8

0,42,2

0,0

1,0

Š-11 35,02

34,52

0,2

0,3

Š-31 35,13

34,83

0,3

0,0 Š-30 37,33

35,83

0,3

1,2

Š-10 37,10

35,60

0,2

1,3

1,0

0,8

1,2

Š-12 36,26

34,26

Š-3

1,0 37,21

35,21

Š-24 36,38

36,14

0,2

0,3

Š-2 0,2

0,6 37,90

37,10

36,74

36,14

0,1

0,5

37,34

36,74

0,2

0,4

Š-1

Š-8

0,5

0,8Š-18 34,38

33,08 Kruus

1' 2'

3' 4'

5'

6'

7'

8'

9'

10'11'

12' 13'

14'

1' 2'

3'

4'

5' 6'

7'

8'

1 2

3 4

5

6

7 8

9

10

11

12

13

14

15

16

1718

19

1 2

3

4

67

8

13

16

17

18

19

21

23

7 1 9 0 0 0

7 1 9 4 0 0

7 1 9 2 0 0

6586200

6586000

6586400

6586600

7 1 8 8 0 0

7 1 8 6 0 0

Kaevandi nr

Suudme abs kõrgus, m

Lamami abs kõrgus, m

Katendi paksus, m

Kasuliku kihi paksus, m

Vaivara kiriku mälestuskivi

Geodeetiline punkt nr 7764

Alus 1.

Alus 2.

Alus 3.

Alus 4.

0 200 m100 OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik Tariston AS

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Graafiline lisa 1/2

seisuga 26.04.2024

Mäetööde plaan

27.05.2024 Aidi Sula

Erki Vaguri

[email protected]

Toompuiestee 35 Tallinn 10149

Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

Kirikuküla - ja Kirikuküla II liivakarjäärid

Kaardileht nr 6533 Sillamäe

kaevandatud maavaravaru ala

Tagasitäidetud ala

Veehaarde sanitaarkaitseala

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Geod.märgi kaitsevöönd

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joon

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

I'I

1

1'

2,39

Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m

Maardla piir (asendiplaanil)

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 586 524,87 718 323,99

2' 6 586 526,32 718 925,59

3' 6 586 467,36 718 927,23

4' 6 586 468,76 719 013,09

5' 6 586 544,70 719 006,16

6' 6 586 550,14 719 093,72

7' 6 586 574,28 719 097,25

8' 6 586 650,01 719 223,16

9' 6 586 316,03 719 386,77

10' 6 586 322,82 718 970,32

11' 6 586 325,43 718 810,28

12' 6 586 333,77 718 734,26

13' 6 586 163,38 718 624,08

14' 6 586 155,45 718 493,29

15' 6 586 467,57 718 319,43

Pindala 24,96 ha

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 586 322,82 718 970,32

2' 6 586 315,49 719 420,07

3' 6 586 207,49 719 470,13

4' 6 586 107,25 719 379,71

5' 6 586 045,60 719 222,42

6' 6 586 055,66 719 102,72

7' 6 586 077,39 719 067,19

8' 6 586 214,66 719 065,02

Pindala 9,62 ha

Kirikuküla liivakarjääri

mäeeraldise teenindusmaa

Kirikuküla II liivakarjääri

mäeeraldise teenindusmaa

Puurkaev kaitsevööndiga

Vaivara kirku

85101:001:0390

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)

1

1'

Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Kirikuküla II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Kirikuküla II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Ajavahemikul 22.04.2020 - 26.04.2024

1 : 2000

24/4794

Vaivara kiriku mälestuskivi

Hoideterviku alumine piir (ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga)

7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

07.07.2021 tellijale saadetud kirjale.

Alused 1 ja 3 on plaanile märgitud tuginedes omavalituse keskkonnaspetsialisti Jaan Metsise

6. Suurtükialused 2 ja 4 on plaanile märgitud vastavalt Tariston AS poolt saadud koordinaatidele.

(OÜ J. Viru Markšeideribüroo, töö nr 19213).

- Ida-Viru maakonnas Kirikuküla II uuringuruumis tehtud geoloogilised tööd (varu seisuga 22.04.2020)

(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/3252);

- Kirikuküla liivamaardla Kirikuküla liivakarjääri markšeiderimõõdistamine (varu seisuga 26.11.2020)

- Maa-ameti maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 13.02.2024);

- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 24.05.2024);

- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 24.05.2024);

5. Plaani koostamisel on kasutatud:

4. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 26.04.2024.

3. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Suurtükialus

26.04.2024

37,98

26.04.2024

35,86

26.04.2024

37,38

Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev

Kasuliku kihi jääkpaksus, m

37,38

26.04.2024

mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 586 524,92 718 344,06

2 6 586 525,69 718 662,61

3 6 586 468,23 718 675,69

4 6 586 476,64 718 798,17

5 6 586 526,10 718 831,40

6 6 586 526,32 718 925,59

7 6 586 467,36 718 927,23

8 6 586 468,76 719 013,09

9 6 586 544,70 719 006,16

10 6 586 550,14 719 093,72

11 6 586 574,28 719 097,25

12 6 586 650,01 719 223,16

13 6 586 316,03 719 386,77

14 6 586 322,82 718 970,32

15 6 586 325,43 718 810,28

16 6 586 348,23 718 715,69

17 6 586 238,23 718 615,69

18 6 586 162,06 718 602,25

19 6 586 156,79 718 515,43

20 6 586 472,02 718 339,85

Pindala 22,57 ha

mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 586 320,31 719 124,20

2 6 586 316,03 719 386,76

3 6 586 212,87 719 434,58

4 6 586 132,15 719 361,77

5 6 586 087,33 719 259,14

6 6 586 076,62 719 221,78

7 6 586 085,81 719 183,89

8 6 586 091,05 719 109,36

9 6 586 096,73 719 099,07

10 6 586 105,31 719 098,65

11 6 586 113,88 719 098,23

12 6 586 129,05 719 115,85

13 6 586 135,74 719 111,09

14 6 586 147,22 719 094,23

15 6 586 155,61 719 090,99

16 6 586 164,05 719 096,52

17 6 586 168,01 719 119,06

18 6 586 179,23 719 114,42

19 6 586 202,39 719 112,83

20 6 586 214,01 719 120,28

21 6 586 238,30 719 148,35

22 6 586 258,91 719 158,82

23 6 586 274,62 719 163,08

24 6 586 290,62 719 152,13

25 6 586 302,37 719 146,89

Pindala 6,07 ha

Kirikuküla liivakarjääri Kirikuküla II liivakarjääri

N

41

41

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kirikuküla liivamaardla

Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjääride

markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 26.04.2024)

Töö nr 24/4794

Tallinn 2024

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjääride

markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 26.04.2024) 2

Kinnitan:

Erki Vaguri /allkirjastatud digitaalselt/

Juhatuse liige

Kaevandatud maavaravaru arvutas:

Peeter Koll /allkirjastatud digitaalselt/

Markšeider, tase 6

Kutsetunnistus nr 202663

Aidi Sula /allkirjastatud digitaalselt/

Markšeider

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjääride

markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 26.04.2024) 3

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ....................................................................................... 4

2. MÄEERALDISE ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS .................... 5

2.1 Karjääri asukoht ..................................................................................................... 5

2.2 Geoloogiline uuritus ............................................................................................... 5

3. KAEVANDATUD MAAVARAVARU JA JÄÄKVARU ARVUTUS . 7

4. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................... 9

TEKSTILISAD

1. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri (lisa 1)

GRAAFILISED LISAD

1. Mäetööde plaan M 1 : 2 000 (graafiline lisa 1/2)

2. Geoloogilised läbilõiked I - I’, II - II’, III - III’ ja IV - IV’ M hor 1 : 2 000,

M vert 1 : 200 (graafiline lisa 2/2)

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjääride

markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 26.04.2024) 4

1. SISSEJUHATUS

AS Tariston kaevandab Kirikuküla liivamaardlas (registrikaardi nr 0945) Kirikuküla ja

Kirikuküla II liivakarjääride mäeeraldistel Keskkonnaameti poolt 05.07.2017. a ja

30.07.2021 antud maavara kaevandamise lubade L.MK/329486 ja KL-512383 alusel

ehitus – ja täiteliiva. Kaevandamisluba Kirikuküla liivakarjääris kehtib kuni 04.07.2027.

a. ja Kirikuküla II liivakarjääris kuni 30.07.2029. Kirikuküla liivakarjääriga on seotud

Kirikuküla liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 1 ja 2, mäeeraldise varu loa

vormil on 89,745 tuh m3 millest kaevandatav on 88,745 tuh m3. Kirikuküla II

liivakarjääriga on seotud Kirikuküla liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 ja

täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 4. Ehitusliiva varu maavara kaevandamise loal on 240

tuh m3 (kaevandatav 231 tuh m3) ning täiteliiva varu 166 tuh m3 (kaevandatav 162 tuh

m3).

AS Tariston tellimusel tegi kaevandatud maavaravaru arvutuse ja markšeiderimõõdistuse

Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjäärides OÜ Inseneribüroo STEIGER. Välitööd tegi

26.04.2024. a geodeet Arles Tehu ja hilisemad kameraaltööd tegid Aidi Sula ja Peeter

Koll. Mäetööde plaani ja varuarvutuse aluseks on 26.11.2020 markšeiderimõõdistus ning

2020. a markšeiderimõõdistuste andmed.

Markšeiderimõõdistamine Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjäärides tehti reaalajas

kinemaatilise (RTK) GNSS positsioneerimisega, seadmega CHCNAV i83 GNSS ja

fotogramm-meetriliselt seadmega DJI Mavic 3E RTK. Veekogude põhjade

mõõdistamiseks kasutati ühekiirelist kajaloodi Ohmex Sonarmite BTX.

Mõõdistusandmed töödeldi väliarvutis L-EST97 tasapinnaliste ristkoordinaatide

süsteemi, kõrgused EH2000 süsteemi (Balti 77 + 0,19 m). Lähtekoordinaadid ja kõrgused

− Trimble VRS Now püsijaamade võrk. GNSS vastuvõtuseadet kontrolliti kohaliku

geodeetilise võrgu punktil 10826. Kontrollmõõdistamistel saadud tulemuste erinevus

geodeetiliste punktide andmekogus esitatud punktide suhtes on esitatud lisas 2.

Käesolevas seletuskirjas esitatakse materjalid Kirikuküla liivakarjääris ajavahemikul

26.11.2020 – 26.04.2024 ja Kirikuküla II liivakarjääris ajavahemikul 22.04.2020 –

26.04.20204. a kaevandatud maavaravarude ja jääkvarude arvutuse kohta. Lisatud on

mäetööde plaan mõõtkavas 1 : 2 000 (graafiline lisa 1/2) ja geoloogilised lõiked

mõõtkavas horisontaalne 1 : 2 000 ja vertikaalne 1 : 200 (graafiline lisa 2/2).

Markšeiderimõõdistamine ja varu arvutus on tehtud vastavuses maapõuesedusega ja

keskkonnaministri 05.04.2011. a määrusele nr 22 “Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid

ja nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord“ ning

majandus- ja taristuministri 03.05.2019. a määrusele nr 32 „Markšeiderimõõdistuse

täpsustatud nõuded ja kord“.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjääride

markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 26.04.2024) 5

2. MÄEERALDISE ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS

2.1 Karjääri asukoht

Kirikuküla (9,62 ha) ja Kirikuküla II (24,96 ha) liivakarjäärid asuvad Ida-Virumaal

Narva-Jõesuu linna territooriumil Hundinurga külas riigi omandisse kuuluval

Liivakarjääri (katastritunnusega 51401:001:0083) ja eraomandis oleval Vaivara kiriku

(85101:001:0390) katastriüksustel.

Mäeeraldised külgnevad läänes, lõunas ja idas Narva metskond 60 (51401:001:0082)

katastriüksusega, põhjast Vanaköstri (85101:001:0131), Savi (85101:001:0853), Klemetsi

(85101:001:0224) ja Kellasalu (85101:001:0291) katastriüksustega. Lähim hoone

paikneb Savi kinnistul (85101:001:0853), mäeeraldise piirist 40 m kaugusel.

Kirikuküla liivakarjääri teenindusmaa lääneosas asub 2019. aastal rajatud puurkaev

(tunnus: PRK0059362), mille hooldusala raadius on 10 m, ning teenindusmaa

lõunaservast ~25 m kaugusel kulgeb kõrgepinge elektriõhuliini Balti–Allika kaitsevöönd

(KPO väline tunnus: L069). Kirikuküla II liivakarjäärist põhjas asub alla 1kV elektriliin

AJ-182 F2 (KPO väline tunnus: 150136464).

Kirikuküla II liivakarjääri mäeeraldisel asub geodeetiline polügonomeetria märk nr 269.

Märgi võib vajadusel Maa-ameti loal likvideerida ja asendamine ei ole vajalik.

Mäeeraldisel asub Vaivara kiriku mälestuskivi, mis tuleb kaevandamise ajaks teisaldada.

Kaevandamine on keelatud mäeeraldisel alal, mis kattub militaarpärandiga

(suurtükialused).

2.2 Geoloogiline uuritus

Kirikuküla liivakarjääris moodustab katendi mullakiht koos turbakihiga (karjääri ida- ja

lõunaosas) paksusega 0,2 - 1,0 m. Kasulik materjal on seotud ida-läänesuunalise

mõhnaga, kus kasuliku kihi moodustab kruusakas liiv, kohati kruus ning eriteraline (väga

peene kuni jämedateraline) liiv.

Kasuliku kihi paksus mäeeraldise piires ulatub uuringukaevandite andmetel kuni 3,2

meetrini (Š-40). Geoloogilise uuringu tulemusel moodustatud varuplokkide piires kõigub

kasuliku kihi kogupaksus vahemikus 0,5 - 3,2 m. Suuremad kasuliku kihi paksused on

esindatud varuploki keskosas.

Kirikuküla liivakarjääri piires on kasuliku kihi lamamiks hall väga sitke savi. Lamami

pealispinna abs kõrgus mäeeraldise piires jääb abs kõrgus 34,2 - 36,2 m vahemikku.

Kirikuküla liivakarjääri geoloogilise uuringu käigus rajatud šurfides avanes põhjavesi abs

kõrgustasemel mäeeraldise piires 34,7 - 36,5 m, keskmiselt 35,29 m. Veepealse ja

veealuse varu piiriks on arvestatud geoloogilise uuringuga veekogudes mõõdetud ja

stabiliseerunud veetasemete (35,9 m ja 36,2 m) keskmine abs kõrgus (36,09 m).

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjääride

markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 26.04.2024) 6

Kirikuküla II liivakarjääris moodustab katendi kohati turbane mullakiht paksusega 0,1–

0,6 m (keskmine 0,24 m). Kasuliku kihi moodustab peene- kuni keskmiseteraline liiv,

milles täheldati kohati kruusakamaid või savikamaid kihte. Ala idapoolses osas on liiv

veidi ühtlasema sorteeritusega ja massiivsem, kuid lääneosas on materjal pigem sõmer.

Kasuliku kihi paksus jääb vahemikku 0,5–4,0 m (keskmine 1,8 m). Maavara lamamiks on

hall kuni sinakashall sitke savi ja paiguti ka saviliiv või liivsavi. Lamami pealispinna

kõrgused avati kõrgusvahemikus 33,54–38,42 abs m. Ala edelaosas, kaevandi K01

lähistel tõuseb lamami pind otse katendi alla ja kasulikku kihti seal ei levi. Samuti avaneb

lamam vahetult kasvukihi all ala põhjapoolses servas madalama reljeefiga aladel, sh seal,

kus varasema kaevandamise käigus on maavara ammendunud.

Kirikuküla II liivakarjääri alale rajatud kaevandites mõõdeti veetase kõrgustel 35,25–

37,56 abs m (keskmine 36,36 abs m). Valdavalt avati põhjavesi lamami pinnal, kus

savikad setted on veepidemeks. Mõnes kaevandis (K03 ja K17) avanes vesi aga lamami

pinnast oluliselt kõrgemal veesoonena, mida ei saa arvestada kaevandamise järgse

veetaseme prognoosimisel. Võttes arvesse, et loodusliku maapinna kõrgused taotletavast

Kirikuküla II liivakarjäärist nii läänes, lõunas kui ka kagus on mitmel pool taotletava ala

lamamist madalamal, võib eeldada, et kaevandamisjärgne keskmine veetase on oluliselt

madalamal kui geoloogilise uuringu käigus kaevandites mõõdeti.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjääride

markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 26.04.2024) 7

3. KAEVANDATUD MAAVARAVARU JA JÄÄKVARU ARVUTUS

Kaevandatud maavaravaru ja jääkvaru arvutus on tehtud arvutiprogrammiga

MicroStation PoverCivil V8i.

Kaevandatud maavaravaru leidmiseks on kasutatud Kirikuküla liivakarjääri 26.11.2020.

a, Kirikuküla II liivakarjääri 22.04.2020. a ja mõlema karjääri 26.04.2024. a

markšeiderimõõdistuste andmetest koostatud pinnamudeleid. Kaevandatud maavaravaru

kogus on saadud karjääride kahe pinnamudeli vahena.

Vastavalt arvutustele on ajavahemikul 26.11.2020 – 26.04.2024. a Kirikuküla

liivakarjäärist kaevandatud maavara pindalalt 0,0 ha kogumahus 0,00 tuh m3. Kirikuküla

II liivakarjääris on ajavahemikul 22.04.2020 – 26.04.2024. a kaevandatud plokist 3

maavara pindalalt 5,5 ha kogumahus 28,92 tuh m3.

Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kogused on toodud tabelis 3.1 ja Kirikuküla II

liivakarjääri jääkvarud tabelis 3.2.

Tabel 3.1 Kirikuküla liivakarjääri varud seisuga 26.04.2024. a

Plokk Kasutusala

Jääkvaru

26.04.2024,

tuh m3

Kaevandatav

jääkvaru

26.04.2024,

tuh m3

Bilansiline

jääkvaru

seisuga

18.06.2024,

tuh m3

Deklareeritav

kogus, tuh m3

Plokk 1

ja 2 aT täiteliiv 46,54 45,54 46,54 0

KOKKU 46,54 45,54 46,54 0

Tabel 3.2 Kirikuküla II liivakarjääri varud seisuga 26.04.2024. a

Plokk Kasutusala

Jääkvaru

26.04.2024,

tuh m3

Kaevandatav

jääkvaru

26.04.2024,

tuh m3

Bilansiline

jääkvaru

seisuga

18.06.2024,

tuh m3

Deklareeritav

kogus, tuh m3

Plokk 3

aT ehitusliiv 211,08 202,08 219,98 8,90

Plokk 4

aT täiteliiv 166,00 162,00 160,32 -5,69

KOKKU 377,08 364,08 380,30 3,21

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjääride

markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 26.04.2024) 8

Ajavahemikul 22.04.2020 – 26.04.2024 ei ole Kirikuküla liivakarjääris ja Kirikuküla II

liivakarjääris väljaspool mäeeraldist maavara ega arvele võtmata kivimit või setendit

looduslikust olekust välja viidud.

Kirikuküla II liivakarjääris on ajavahemikus 22.04.2024 - 26.04.2024. a kaevandamisega

rikutud 7 ha maapinda, millelt on eemaldatud 13,2 tuh m3 katendit.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjääride

markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 26.04.2024) 9

4. KASUTATUD KIRJANDUS

1. Ida-Viru maakonnas Kirikuküla II uuringuruumis tehtud geoloogilised tööd (varu

seisuga 22.04.2020), OÜ J. Viru Markšeideribüroo, töö nr 19213

2. Kirikuküla liivamaardla Kirikuküla liivakarjääri markšeiderimõõdistamine (varu

seisuga 26.11.2020), OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/3252

3. Seletuskiri Kirikuküla maardla Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi

täpsustamiseks, 2020, OÜ J. Viru Markšeideribüroo, töö nr 20096

4. Keskkonnaministri 05. aprilli 2011. a määrus nr 22 “Keskkonnatasu deklaratsiooni

vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad

nõuded, aruande vorm ja esitamise kord“

5. Majandus- ja taristuministri 10. mai 2019. a määrus nr 32 „Markšeiderimõõdistuse

täpsustatud nõuded ja kord“

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjääride

markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 26.04.2024) 10

LISA 1

TOPOGRAAFILISE MÕÕDISTAMISE SELETUSKIRI

Töö nr: 24/4794

Objekt: Kirikuküla - ja Kirikuküla II liivakarjäär

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn,

Hundinurga küla

Katastriüksuse nimi: Liivakarjääri ja Vaivara kiriku

Katastriüksuse tunnus: 51401:001:0083 ja 85101:001:0390

Katastriüksuse pindala: 9,62 ha ja 48,15 ha

Mäeeraldise pindala: 6,07 ha ja 22,57 ha

Määeraldise teenindusmaa pindala: 9,62 ha ja 24,96

Töö tellija: AS Tariston

Töö läbiviija: Arles Tehu

Kameraaltööd: Aidi Sula, Peeter Koll

Töö teostamise aeg:

- Välitöö 26.04.2024

- Kameraaltöö Juuni 2024

Mõõdistamise eesmärk: Situatsiooni mõõdistamine ja mäetööde

seisu fikseerimine

Koordinaatide süsteem: L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis

Mõõdistamisalus: Trimble VRS Now püsijaamade võrk

Mõõdistamisviis: GNSS mõõdistus

Kasutatud instrumendid: CHCNAV i83 GNSS Horisontaalne

mõõtetäpsus ± 8 mm + ppm, vertikaalne

± 15 mm + ppm)

Kontrollpunkti nr N E Z (EH2000) Mõõdistamisaeg

10826 6581563,236 540773,400 44,231

Kontroll 1 6581563,227 540773,388 44,217 26.04.2024

Erinevus -0,009 -0,012 -0,014

Kontroll 2 6581563,250 540773,392 44,223 26.04.2024

Erinevus 0,014 -0,008 -0,008

Plaani mõõtkava: M 1 : 2000

Arvuti tarkvara: Bentley PowerCivil V8i

(litsents: 70000661800020)

Aidi Sula

Markšeider

01.07.2024

Ladu

Ladu

Tiik

Tiik

Tiik

Ladu

Ladu

Katend

Katend

Katend

Katend

Katend

Katend

Katend

Katend

Katend

Katend

Kooritud

Katend

Kruus

Mudane

37,57 39,59

37,38 38,82

36,42

37,68

37,48

37,71

35,19

37,6037,17

Ladu

Katend

38,26

38,34 36,48 36,71

36,69

38,18

36,65 34,85

39,87 38,39

39,21

36,76 36,80

35,29

35,54

37,77 36,52 38,2739,36

Liivakarjääri

Vaivara kiriku

51401:001:0083

85101:001:0390

Narva metskond 60 51401:001:0082

34,77

34,79

34,8534,97

35,47 34,93

36,33

37,10

38,72

36,75

36,75

36,40

35,97

36,13

36,23

35 ,9

9 36

,6 5

34,36

35,75

37,22

36,30

36,00

36,55

36,29

36,49

36,62

36,17

36,23

39,46 36,59

36,08

38,29 36,34

35,93

36,67

35,68

36,51

35,23 35,79

35,75

35,94

35,79

35,79

36,51 35,70

35,99

35,49

35,26

35,24

35,44

35,54

35,28

36,13

35,30

35,40

34,89

34,72

35,24

35,98

36,02

35,85

35,72

35,18

35,18

36,43

35,94

37,11

35,75

35,68

36,59

35,92

37,26

35,20

36,92

37,21 37,03

36,37 36,7436,68

34,83

34,63 35,21 36,51

36,37

36,80

35,96

35,35

35,06

35,97

36,93 36,68

36,95

36,88

37,35

36,29 34,97

36,41

36,27 36,12

34,70

34,77

35,19

35,02

34,88

34,80

34,73

35,02

35,07

35,42

36,00

36,04

34,51

34,36

34,06

34,19

34,49 34,19

33,97

33,86

34,16

34,64

34,85

34,68

34,7334,86

34,67

35,43

34,6834,69

34,65

34,73

34,93

36,41

35,81

36,42 36,61

36,77 36,92

35,72

35,96 36,87

36,78

35,90

36,04

36,53 36,1335,95

33,74

34,0734,28

34,32

35,37

35,53

35,36

36,18

36,22

36,29

36,38

36,15

36,56

36,99

37,01

36,36

35,95

35,75

34,34

34,42 34,50

34,30

33,95

33,94

34.77

35.37

35.34

36.71 34.67

34.60

35.31

36 ,0

3

35 ,036

,0

38

38

37

37

37

37

39

38

35 ,0

35,0

36,0

II

I´

II´

71 90

00

71 94

00

1 2

3

4

5

6

7

8

9

11

12 13

14

15

16

10

17

18

19

20

21

22

23

24

25

1

2

3

4

5

6

7

8

KIRIKUKÜLA LIIVAMAARDLA

plokk 1 TL aT plokk 2 TL aT

plokk 4 TL aT

AS Tariston Kirikuküla liivakarjäär

L.MK/329486

AS Tariston Kirikuküla II liivakarjäär

KL-512383

I 0,3 1,7

K18 36,83 34,83

0,1 1,0 0,5

3,3

K20 37,06 35,96

K19 38,57 34,77

36,00

33,81

36,11 34,50

34,81

34,61

37,71

34,41 35,21

33,73 34,13

34,71

39,18 36,18

36,9634,82

36,31

34,46

37,32

37,71 34,21

35,48 37,48

34,81

34,53 35,73 Š-33

Š-32

Š-40

Š-9 0,2 2,8

Š-13

Š-16

Š-36 Š-38

Š-41 Š-39

Š-37

Š-14

Š-23

0,5

0,4 0,4

0,4

0,0 0,4

0,5

3,2 0,3

2,7 0,3

1,0

1,0

0,5

0,3

1,2

0,3

2,2

0,3 0,8 0,4

2,2

0,0

1,0

Š-11 35,02 34,52

0,2 0,3

Š-31 35,13 34,83 0,3

0,0

Š-30 37,33 35,83

0,3 1,2

Š-10 37,10 35,60

0,2 1,3

0,5

0,8Š-18

34,38

33,08 Kruus

36,70 34,70

K-1 1,9 0,1 35,87

34,67

K-2 1,1 0,1

35,85 34,75

K-3

1,1 0,0

36,00 34,90

K-4

1,1 0,0

36,38 35,08

K-5

1,3 0,0

36,20 34,50 1,7

0,0 K-2

35.20 (23.02.2026) 35.22

(23.02.2026)

35.43 (23.02.2026)

35.44 (23.02.2026)

35.89 (23.02.2026)

35.64 (23.02.2026)

plokk 2 TL aT

35,54 34,64

Š-34

1,8 0,2

Eesti Geoloogiateenistus Lääne- ja Ida-Virumaa

ehitusmaavarade üldgeoloogiline uurimistöö

YGUL/523069

KIRIKUKÜLA LIIVAMAARDLA (0945)

KIRIKUKÜLA LIIVAKARJÄÄR

03.2026 1:1000 2026-035

IDA-VIRUMAA NARVA-JÕESUU LINN HUNDINURGA KÜLA

AS TARISTON

KIRIKUKÜLA LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS

31

Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN

Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/

LEPPEMÄRGID

Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir

1

Kirikuküla liivamaardla varuplokkide piir (TL aT - täiteliiva aktiivne tarbevaru)

I' Geoloogilise läbilõike joonI Maapinna samakõrgusjoon

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon

Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

1

Nõlvaterviku alumine piir

KIRIKUKÜLA LIIVAMAARDLA ja KIRIKUKÜLA LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6533

Liivakarjääri 51401:001:0083

Puurkaevu PRK0059362 hooldusala

0 10 20m

1 cm

Märkused: 1. Plaani koostamisel on kasutatud "Kirikuküla liivamaardla Kirikuküla liivakarjääri markšeidermõõdistamine (varu seisuga 26.04.2024)". OÜ Inseneribüroo Steiger töö nr 24/4794. 2. Geodeetilised mõõdistustööd tegi 26.04.2024 OÜ Inseneribüroo Steiger. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid ja kitsenduste andmed on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 09.02.2026 seisuga. 6. Plokk 1 TL aT asub abs. kõrgusel 36,1 m.

0,5

0,8Š-18 34,38 33,08

Kaevandi nr Suudme abs kõrgus, m Lamami abs kõrgus, m

Katendi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m

36,70 34,70

K-1

1,9 0,1 Kaevandi nr

Suudme abs kõrgus, m Lamami abs kõrgus, m

Katendi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m

OÜ Inseneribüroo Steiger kaevandid, 2016 (EGF 8752):

OÜ J. Viru Markšeideribüroo kaevandid, 2020 (EGF 9375):

Kirikuküla II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir

34.61 (23.02.2026) Veekogude veetaseme absoluutne kõrgus

(m) ja mõõtmise aeg

36

36

Üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumi piir

Kirikuküla liivamaardla (registrikaardi nr 0945) piir

Katend

Katend

Ladu

Liivakarjääri 51401:001:0083

1,5 0,8

0,4

2,0

0,4

1,5

3,0 2,5

0,3

3,0

4,0

0,3 plokk 4 TL aT

plokk 1 TL aT

plokk 2 TL aT

plokk 1 TL aT plokk 2 TL aT

plokk 2 TL aT

34.86 (19.02.2016)

35.01 16.12.2016)

34.51 (19.02.2016)

33.83 (16.02.2016)

35.02 (19.02.2016)

35.01 (19.02.2016)

34.86 (19.02.2016)

34.73 (19.02.2016)

Katend

35,73

Š-33

3,8

0,5

4,0

Š-39

37,32

34,13

35,21

Š-14

Š-41

36,31 36,96 Š-32

K19

38,57 37,71 Š-36

Š-23

Š-41

36,96

2,5

1,5

0,3

2,5

1,2

0,4

0,3

3,5

2,5

3,0 2,5

0,3

NW S

35.21 (23.02.2026)

35.64 (23.02.2026) 35.64 (23.02.2026) 35.64 (23.02.2026)

35.89 (23.02.2026)

35.21 (23.02.2026)

32

34

36

38

Uuringupunktide vahekaugus (m) 132

37

35

33

40

39

41

42

43

4262

AS Tariston Kirikuküla liivakarjäär

L.MK/329486

Geoloogiline läbilõige I-I´

73

AS Tariston Kirikuküla II liivakarjäär

KL-512383

Vaivara kiriku 85101:001:0390

Narva metskond 60 51401:001:0082

Eesti Geoloogiateenistus Lääne- ja Ida-Virumaa

ehitusmaavarade üldgeoloogiline uurimistöö

YGUL/523069

LEPPEMÄRGID

Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir

Külgneva mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir

Nõlvaterviku kalle ja kontuur1: 2

Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist (35,3 m abs)

33.83 (16.02.2016) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg

Huumus (muld) Liivsavi

Liiv Ladu/katend

37,71 Š-23

1,5

3,0

4,0

0,3

35.01 16.12.2016)

Suudme abs kõrgus, m Kaevandi nr

Veetaseme abs kõrgus, m Mõõtmise kuupäev

Kihipinna sügavus maapinnast, m

Kaevandi sügavus, m

35.21 (23.02.2026)

Karjääri moodustunud tiikide veetaseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg

51401:001:0083

NE E

32

34

36

38

Uuringupunktide vahekaugus (m) 53

37

35

33

40

39

41

42

43

66110

AS Tariston Kirikuküla liivakarjäär

L.MK/329486

Geoloogiline läbilõige II-II´

Liivakarjääri

Maavaravaru plokkide piir (TL aT - täiteliiva aktiivne tarbevaru)

Üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumi piir

Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir Liivakarjääri

51401:001:0083

1: 2

1:2

1: 2

03.2026 Mv 1:1000 Mh 1:100 2026-035

IDA-VIRUMAA NARVA-JÕESUU LINN HUNDINURGA KÜLA

AS TARISTON

KIRIKUKÜLA LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS

32

Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED

Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/

0 10 20m

1 cm

37,57 39,59

37,38 38,82

36,42

37,68

37,48

37,71

35,19

37,6037,17

38,26

38,34 36,48 36,71

36,69

38,18

36,65 34,85

39,87 38,39

39,21

36,76 36,80

35,29

35,54

37,77 36,52

38,2739,36

Liivakarjääri 51401:001:0083

Narva metskond 60 51401:001:0082

38

38

37

37

37

37

39

38

71 90

00

71 94

00

1 2

3

4

5

6

7

8

9

11

12 13

14

15

16

10

17

18

19

20

21

22

23

24

25

1

2

3

4

5

6

7

8

KIRIKUKÜLA LIIVAMAARDLA

plokk 4 TL aT

pi nn

36

36 37

36AS Tariston Kirikuküla liivakarjäär

L.MK/329486

AS Tariston Kirikuküla II liivakarjäär

KL-512383

Eesti Geoloogiateenistus Lääne- ja Ida-Virumaa

ehitusmaavarade üldgeoloogiline uurimistöö

YGUL/523069

Vaivara kiriku 85101:001:0390

KIRIKUKÜLA LIIVAMAARDLA (0945)

KIRIKUKÜLA LIIVAKARJÄÄR

03.2026 1:1000 2026-035

IDA-VIRUMAA NARVA-JÕESUU LINN HUNDINURGA KÜLA

AS TARISTON

KIRIKUKÜLA LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE TAOTLUS

33

Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN

Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/

KIRIKUKÜLA LIIVAMAARDLA ja KIRIKUKÜLA LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6533

0 10 20m

1 cm LEPPEMÄRGID

Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir

1

Kirikuküla liivamaardla varuplokkide piir (TL aT - täiteliiva aktiivne tarbevaru)

Maapinna samakõrgusjoon

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Kõlvikupiir

Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

1

Mets, raiesmik, võsa

Liivakarjääri 51401:001:0083

Puurkaevu PRK0059362 hooldusala

Kirikuküla II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir

36

Üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumi piir

Kirikuküla liivamaardla (registrikaardi nr 0945) piir

Metsamaaks korrastatav ala (9,62 ha)

Märkused: 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt mäeeraldise ala täidetakse ja korrastatakse metsamaaks. 3. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Katastriüksuste piirid ja kitsenduste andmed on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 09.02.2026 seisuga.

TÖÖ NR 2026-035

Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

X= 6586200, Y= 719200

IDA-VIRUMAA, NARVA-JÕESUU LINN, HUNDINURGA

KÜLA

KIRIKUKÜLA LIIVAMAARDLA

KIRIKUKÜLA LIIVAKARJÄÄRI

MAAVARA KAEVANDAMISLOA MUUTMISE

TAOTLUS

Märts 2026

Tellija: AS Tariston

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

[email protected]

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 2 / 18

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Viru maakond, Narva Jõesuu linn, Hundinurga küla, Liivakarjääri

(51401:001:0083)

TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus

TÖÖ TELLIJA:

Kontaktisik:

AS Tariston

Registrikood 10887843

Kauri Kiiman

Tel 5860 3731

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Koostajad: Peeter Lillak – geoloog

Tel 5668 4203

[email protected]

Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863)

Tel 5822 9648

[email protected]

Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)

Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 3 / 18

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:

Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

 Ehitusuuringud EG10171636-0001;

 Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

 Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

 Projekteerimine EP10171636-0001;

 Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

 Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

 Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

 Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

 Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22 ja Peeter Lillak – nr

2551/25).

9. Kutsetunnistused:

 Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;

 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;

 Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

 Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

 Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;

 Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;

 Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;

 Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;

 Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;

 Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;

 Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;

 Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;

 Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro.

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 4 / 18

SISUKORD

1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA

KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5

2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5

3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA

HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 6

3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 6

3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 7

3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 8

4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE

ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 8

4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 8

4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS ........................................................................................................................................................... 9

5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU

MÄÄRAMISEGA ..................................................................................................................................................................... 9

5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 9

5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ................................................................................................................................................................ 9

6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE

LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 10

7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA ......................................................................................................... 11

8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ......................................................................................... 11

9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE

VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 12

9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE .............................. 18

10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 18

GRAAFILISED LISAD:

1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000.

2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:100.

3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000.

ELEKTROONILISED LISAD:

1. Kirikuküla liivamaardla Kirikuküla ja Kirikuküla II liivakarjääride markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu

seisuga 26.04.2024).

2. Maa-ameti peadirektori 06.07.2020. a korraldus nr 1-17/20/1666.

3. Seletuskiri Kirikuküla maardla Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks.

4. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami

samakõrgusjooned ruumiobjektina.

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 5 / 18

1. MÄEERALDISE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA

MAAVARA KASUTUSALAD

AS Tariston (registrikood 10887843) taotleb maavara kaevandamise loa nr L.MK/329486 kehtivusaja

pikendamist vastavalt maapõueseaduse § 67 lõikes 1 sätestatud tingimusele: praeguse kaevandamisloa

kehtivusaja jooksul ei ole võimalik kaevandatavat maavara Kirikuküla liivakarjääri piires täielikult ammendada.

Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldis asub Kirikuküla liivamaardla (registrikaardi nr 0945) täiteliiva aktiivse

tarbevaru plokil 1 ja 2 (graafiline lisa 1. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise plaan).

Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Keskkonnaministri 02.09.2016. a korraldusega nr

1-2/16/855 aruandes „Kirikuküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2016)” (EGF

aruande nr 8752) esitatud ettepaneku alusel. Kaevandatava maavara kvaliteeti on korrigeeritud Maa-ameti

peadirektori 06.07.2020. a korraldusega nr 1-17/20/1666 aruandes „Seletuskiri Kirikuküla maardla Kirikuküla

liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks“ (EGF aruande nr 9375) esitatud ettepaneku alusel.

Loa nr L.MK/329486 kehtivusaja pikendamist taotletakse, et ammendada Kirikuküla livamaardla täiteliiva

aktiivse tarbevaru ploki 1 ja 2 maavaravaru mäeeraldise piires täielikult enne karjääri korrastamist.

Kaevandamisluba nr L.MK/329486 kehtib kuni 04.07.2027, loa omaja tööplaanidest lähtuvalt ei jõuta maavara

praeguse kaevandamisloa kehtivusaja jooksul täielikult ammendada ning karjääriala nõuetekohaselt

korrastada. Seega taotletakse kaevandamisloa pikendamist 15 aasta võrra. AS Tariston on taristuobjektide- ja

rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede aastaringse hooldusega ning

erinevate teedeehituse- ja taristuobjektide ehitamisega. Kaevandamisloa pikendamist taotletakse, et tagada

ettevõttele vajalik materjaliressurss ka lähitulevikus.

Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja

põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku

kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise

tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal

on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Kirikuküla liivakarjääri kaevandamisloa

kehtivusaja pikendamine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga,

tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja

jääkidega.

2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS

Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Hundinurga

külas Liivakarjääri (katastriüksuse tunnus 51401:001:0083, sihtotstarve on mäetööstusmaa 100%, pindala on

96 189 m2) katastriüksusel. Kinnistu omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet.

Kirikuküla liivakarjäär asub Ida-Virumaa kirdeosas, Sillamäe linnast ca 6,5 km kaugusel kagu suunas. Kirikuküla

liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 59°21’26’’ p.l. ja 27°51’21’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb

Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6533 (graafiline lisa 1. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise

plaan).

Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb põhja suunast Vaivara kiriku (katastriüksuse tunnus

85101:001:0390, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 481 511 m2) katastriüksusega. Ülejäänud

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 6 / 18

suundades piirneb karjääri teenindusmaa Narva metskond 60 (katastriüksuse tunnus 51401:001:0082,

sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 6 037 848 m2) katastriüksusega.

Kirikuküla liivakarjäär piirneb põhja suunast vahetult Kirikuküla liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga

4 ning Kirikuküla II liivakarjääri (loa omanik AS Tariston, loa nr KL-512383, kehtib kuni 30.07.2029) mäeeraldise

ja selle teenindusmaaga.

Kirikuküla liivakarjääri põhjaosa kattub Lääne- ja Ida-Virumaa ehitusmaavarade üldgeoloogilise uurimistöö

uuringuruumiga (loa omanik Eesti Geoloogiateenistus, loa nr YGUL/523069, kehtib kuni 03.12.2027).

Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa lääneosas asub 2019. aastal karjääri tootmisvee saamiseks

rajatud puurkaev nr PRK0059362, mille hooldusala ulatus on 10 meetrit. Puurkaevust tarbitakse põhjavett enam

kui 10 m3 päevas, mille puhul on vastavalt veeseaduse § 187 vajalik veeluba ning seega on keskkonnaloale nr

L.MK/329486 lisatud ka vee erikasutuse osa.

Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast lõuna suunas kulgeb mitmeid Elering AS 35-110 kV ja

220-330 kV elektriõhuliine. Karjäärile lähim, 35-110 kV elektriõhuliin Balti-Allika (väline tunnus L069), asub

teenindusmaa piirist lähimas punktis ca 50 m kaugusel lõuna suunas ning liinil on vastavalt majandus- ja

taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 kaitsevööndi ulatus 25 m mõlemal pool elektripaigaldist.1

Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu2 põhjal asub lähim eluhoone Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaa piirist ca 260 m kaugusel põhja suunas Savi (katastriüksuse tunnus 85101:001:0853, sihtotstarve

on elamumaa 100%) katastriüksusel.

Maastikuliselt paikneb Kirikuküla liivakarjäär Viru lavamaa idaservas, jääjõelistest kruusliivasetetest koosneval

mõhnal ja selle lähiümbruses.3 Valdavas osas on mõhn juba ära kaevandatud. Maapinna absoluutkõrgus jääb

Kirikuküla liivakarjääris vahemikku ca 34,2 – 37,0 m, maapind on varasemast kaevandamistegevusest tulenevalt

ebatasane.

3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA

HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS

3.1. GEOLOOGILINE UURITUS

Kirikuküla liivamaardla piirkonnas on geoloogilisi uuringuid tehtud viiel korral:

1960. aastal koostas Geoloogia Valitsuse Vaivara Rühm aruande Soome lahe äärse Kirde-Eesti piirkonna

otsingu- ja kaardistamistööde tulemustest.4 Aruandes käsitleti mh praeguse Kirikuküla karjääri põhja-, lääne-

ja loodeosas paiknenud Sooküla karjääri. 1958. aasta uuringute põhjal oli Sooküla maardla tinglikult jaotatud

viieks alaks. Uuritud ala pikkus oli 1,7 km ja pindala 45 ha. Kasulik kiht koosnes jäälistest alluviaalsetest

kruusliivadest, mille paksus ulatus kuni 1,2 meetrini. Ülemises osas esines sageli eriteralise liiva läätsi. Põhjavee

1 Eesti geoloogiline baaskaart. 6533 Sillamäe. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2009. 2 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 10.02.2026). 3 Eesti geoloogiline baaskaart. 6533 Sillamäe. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2009. 4 Vaivara Rühma aruanne otsingu-kaardistamistööde tulemustest Soome lahe kaldaäärses osas Kirde-Eestis 1958.-1959. a. (EGF aruande nr 1286).

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 7 / 18

tasemest allpool paiknesid peeneteralised liivad paksusega 0,5 – 4,0 meetrit. Varu võeti arvele A2-, B- ja C-

kategoorias.

1998. aastal koostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus töö „Vaivara valla maavarade alane ülevaade“.5 Aruandes

märgiti, et Sooküla maardla oli selleks ajaks sisuliselt ammendatud ning kaevandatud alal olid säilinud vaid

üksikud kruusakünkad kogumahuga ligikaudu 3 tuh m3.

2016. aastal tegi OÜ Inseneribüroo Steiger Kirikuküla uuringuruumi geoloogilise uuringu.6 Uuringu käigus rajati

25 šurfi, võeti 12 proovi ning teostati topograafiline mõõdistamine mõõtkavas 1:1000. Uuringu tulemuste

põhjal moodustati Keskkonnaministri 02.09.2016. a käskkirjaga nr 1-2/16/855 Kirikuküla liivamaardla ning selle

piires kinnitati ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 1 ja 2.

2020. aastal koostas OÜ J. Viru Markšeideribüroo varu ümberhindamise7, mis tugines 2016. aasta uuringu

aruandele ja kuue uue kaevandi andmetele. Seletuskirjas näidati, et Kirikuküla liivakarjääri alal leiduv materjal

vastab tegelikult täiteliivale. Töö tulemusel muutis Maa-amet 06.07.2020. a korraldusega nr 1-17/20/1666 ploki

1 ja 2 aT kasutusala täiteliivaks.

Maa-ameti peadirektori 06.07.2020 korraldus nr 1-17/20/1666. Ida-Viru maakonna Kirikuküla liivamaardla

registrikande muutmine:

1. Otsustan muuta OÜ J. Viru Markšeideribüroo poolt koostatud aruande „Seletuskiri Kirikuküla maardla

Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks“ alusel seisuga 01.04.2020 keskkonnaregistri

maardlate nimistus Kirikuküla liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides maavara

järgmiselt:

1.1 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,48 ha – 35,641 tuh m3 (1. plokk),

1.2 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 6,07 ha – 61,444 tuh m3 (2. plokk, osaliselt 1. ploki lamamis, allpool

põhjavee taset).

2020. aastal tegi OÜ J. Viru Markšeideribüroo Kirikuküla II uuringuruumi geoloogilise uuringu8, mille käigus

rajati Kirikuküla liivakarjäärist põhja ja loode suunas 25 kaevandit ja võeti 20 proovi kasulikust kihist. Töö

tulemusena võeti Kirikuküla liivamaardlas arvele aktiivse tarbevaru kategoorias üks täiteliiva (plokk 3) ja üks

ehitusliiva plokk (plokk 4).

3.2. GEOLOOGILINE EHITUS

Kirikuküla liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2016. aastal uuringu kaevandite (sügavus

1,5 – 4,0 m) ja 2020. aastal täiendavalt rajatud kaevandite (sügavus 1,1 – 2,0 m) andmete põhjal.

Kirikuküla liivakarjääri kattekihi moodustab 0,2 – 0,5 m paksune mulla- (Q2_s) või turbakiht (Q2_b), mille

keskmine paksus on 0,3 m.

Kasuliku kihi materjal on seotud ida-läänesuunalise mõhnaga, mille piirkonnas moodustavad kasuliku kihi

kohati leviv kruus (Q1jrVr_fg) ning eriteraline kuni kruusakas liiv (Q1jrVr_fg), mis varieerub väga peenest kuni

jämedateralise fraktsioonini. Uuringukaevandite andmetel ulatub kasuliku kihi paksus mäeeraldisel kuni

5 Vaivara valla maavarade alane ülevaade (EGF aruande nr 6006). 6 Kirikuküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (EGF aruande nr 8752). 7 Seletuskiri Kirikuküla maardla Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks (EGF aruande nr 9375). 8 Aruanne Ida-Viru maakonnas Kirikuküla II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (EGF aruande nr 9392).

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 8 / 18

3,2 meetrini. Kruusakihi paksus on kuni 1,3 m (keskmine paksus 0,3 m) ja liiva paksus on 0,5 – 3,2 m (keskmine

paksus 1,4 m).

Kasuliku kihi lamamiks on sinakashall väga sitke jääjärveline savi (Q1jrVr_lg). Kasuliku kihi lamam avati kõikides

uuringupunktides 0,5 – 2,9 m paksuselt, kihti ei läbitud ja see jätkub sügavuse suunas.

3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS

Kirikuküla uuringuruumis avati 2015. aasta detsembris ja 2016. aasta veebruaris põhjavesi kõikides kaevandites,

maapinnast 0,3 – 3,0 m sügavusel, absoluutkõrgusel 33,28 – 36,48 m. 2020. aasta aprillis avati põhjavesi samuti

kõikides uuringupunktides (v.a K-2), maapinnast 0,7 – 1,4 m sügavusel, absoluutkõrgusel 34,8 – 36,0 m.

2015.-2016. aasta välitööde käigus teostatud topograafiliste mõõdistamiste andmetel varieerub varasema

kaevandamise tagajärjel tekkinud veekogudes sõltuvalt aastaajast veetase absoluutkõrgusel 35,9 – 36,5 m

(mõõdetud aprillis suurvee ajal ja juunis kuival perioodil). Eri aegadel veekogudes mõõdetud veetasemete

kõikumine on 0,2 – 0,5 m.

Kuna kaevandites mõõdetud veetase on otseselt mõjutatud maavara tagasihoidlikest filtratsiooniomadustest

(enamasti alla 0,1 – 0,2 m/ööp), kasutati varu arvutamisel keskmise veetasemena veekogude stabiliseerunud

taset absoluutkõrgusel 36,1 m. 2020. aasta uuringu käigus avati põhjavesi absoluutkõrgusel 34,8 – 36,0 m

(keskmine absoluutkõrgus 35,35 m), mis vastab 2016. aasta kaevandites mõõdetud tasemetele. Karjääri

põhjaserva kujunenud veekogus fikseeriti veetase absoluutkõrgusel 36,08 m.

Hilisema kaevandamise on kohapealsete vaatluste põhjal veetase liivakarjääris olnud oluliselt madalamal kui

geoloogilises uuringus märgitud absoluutkõrgus. 23.02.2026 tehti Kirikuküla liivakarjääri alale moodustunud

veekogudes täiendav veetasemete mõõtmine, mõõtmispunktid ja veetasemed on toodud mäeeraldise plaanil

(graafiline lisa 1) ja geoloogilistel lõigetel (graafiline lisa 2). Veetasemete absoluutkõrgused karjääri

mäeeraldisel on uusimate mõõtmisandmete põhjal vahemikus 35,20 – 35,89 m, veetase on kõrgem

põhjapoolsetes tiikides ja langeb madalamale lõuna suunas. Vaatluste põhjal on tegemist pigem vihmasest

suvest ja sügisest põhjustatult keskmisest kõrgema veetasemega. Tuginedes eelpool toodud andmetele,

käsitletakse käesoleva taotluses keskmist stabiilset põhjaveetaset absoluutkõrgusel 35,3 m.

4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA

KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS

4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS

Kasuliku kihi moodustab Kirikuküla liivakarjääris täiteliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal (plokk 1 ja 2).

Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel kasutati 2020. aasta geoloogilise uuringu käigus

kogutud kuue proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva

ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Lisaks on antud geoloogilises uuringus hinnatud ümber ka 2016.

aastal tehtud geoloogilise uuringuga kogutud 10 proovi andmeid, kasutades keskkonnaministri 17.12.2018

määruses nr 52 esitatud lõimiseandmete arvutusliku teisendamise meetodit.

Lisaks hinnati 2020. aasta uuringus ka Kirikuküla liiva filtratsiooniomadusi kuue proovi põhjal. Täiteliiva

filtratsioon on valdavalt 0,1 – 0,2 m/ööp (üks proov 0,3 m/ööp).

2020. aasta kvaliteedi ümberhindamisega anti mõlemale varuplokile (plokk 1 ja 2 TL aT) samad näitajad, kuna

kasuliku kihi paksus liivakarjääris on võrdlemisi väike ning plokkide läbilõige on võrdlemisi ühtlane. Kirikuküla

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 9 / 18

liivakarjääri plokk 1 ja 2 sisaldab kruusa (>31,5 mm) 0 – 12,9% (keskmine 2,8%) ja peenosist 1,8 – 12,0%

(keskmine 5,1%).

4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS

Kirikuküla liivakarjääri varu on arvutatud kahe plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 1 ülalpool

uuringuaegset põhjavee taset (pindala 4,48 ha, jääkvaru 10,701 tuh m3) ja plokk 2 allpool uuringuaegset

põhjavee taset (pindala 6,07 ha, jääkvaru 35,835 tuh m3) OÜ J. Viru Markšeideribüroo töö „Seletuskiri Kirikuküla

maardla Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks“ (EGF aruande nr 9375) alusel.

2024. aastal tehtud markšeiderimõõdistuse alusel ajavahemikul 26.11.2020 kuni 26.04.2024 Kirikuküla

liivakarjäärist varu ei kaevandatud ning karjääri jääkvaru maht seisuga 26.04.2024 oli 46,54 tuh m3.

Kaevandamistegevust ei ole toimunud ka pärast viimast markšeiderimõõdistust ning 2025. aasta IV kvartali

lõpu seisuga on deklaratsioonide alusel karjääri jääkvaru 46,536 tuh m3.

2020. aastal tehtud karjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamise ja 2024. aastal tehtud markšeiderimõõdistuse

aruandes on jääkvaru mahu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Bentley PowerCivil V8i.

5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE

KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA

5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS

Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Kirikuküla liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru

ploki 2 piiriga. Ploki 1 pindala on väiksem ja plokk ei ulatu lõuna ja ida suunas mäeeraldise piirini. Kirikuküla

liivakarjääri mäeeraldise pindala on 6,07 ha ning mäeeraldise sügavus ühtib plokk 2 kinnitatud varu

sügavusega. Mäeeraldise teenindusmaa kattub mäeeraldise piiriga liivakarjääri põhjaservas, ülejäänud

suundades asub see mäeeraldise piirist ca 25 – 50 m kaugusel, loodeservas isegi kuni 150 m kaugusel.

Mäeeraldise teenindusmaa piiride valikuga on tagatud vajalik maa-ala katendi ajutiseks ladustamiseks

liivakarjääris. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 9,62 ha.

Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud

mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud

joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil.

5.2. KAEVANDATAVAD VARUD

Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava

materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus

nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib valdavalt eriteraline liiv

ning osaliselt ka kruus. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks on valitud taset 1:2 (kallakus ~27°).

Nõlvatervikut ei moodustu karjääri põhjaossa AS Tariston Kirikuküla II liivakarjääriga vahetult piirnevale küljele.

Ilma nõlvatervikuta kaevandamine mäeeraldiste piiril tagab maavarade registris arvel oleva maavaravaru

võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega ning võimaldab kogu ala ühtselt korrastada.

Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva

mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja viimase markšeiderimõõdistuse käigus loodud

maapinnamudelit. Tabelis 1 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga.

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 10 / 18

Tabel 1. Kirikuküla liivakarjääri kaevandatav varu

Plokk Jääkvaru, tuh m3

Nõlvatervikusse jääv varu, tuh m3

Kaevandatav varu, tuh m3

Plokk 1 TL aT 10,701 0,332 10,369

Plokk 2 TL aT 35,835 1,591 34,244

KOKKU 46,536 1,923 44,613

Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 4 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub

hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud

täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse

§ 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa

kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei

kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris

kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali

vajadusest.

6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS

NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS

Karjääris mäetöödega jätkamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt

korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegsete ekskavaatoritega.

Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub

autotranspordiga (kallurpoolhaagised).

Varasema kaevandamise käigus on kogu kattekiht juba eemaldatud ning vallitatud mäeeraldise

teenindusmaale. Kasvukiht on ladustatatud eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks

aunasid ei tihendatud

Mäeeraldiselt eemaldatud kasvukiht kasutatakse täielikult ära karjääri nõlvade ja põhja korrastamisel.

Mäeeraldise suurus on 6,07 ha ning ala kaetakse ca 0,2 m kasvukihiga, vajamineva katendi maht on kokku

ca 12 500 m3. Kasvukihiga katmine soodustab karjääri nõlvade ja põhja kiiret taimestumist ning seeläbi

vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist

tulenevalt jääb karjääri korrastatud nõlvade kõrguseks 1 – 2 meetrit (graafiline lisa 3. Kirikuküla liivakarjääri

korrastatud maa plaan). Nõlvatervikut ei teki karjääri põhjaserva Kirikuküla II liivakarjääriga piirnevale alale, kus

mäeeraldiste piiril saab varu kaevandada ilma nõlvaterviku moodustamiseta. Nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks

on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2.

Kirikuküla liivakarjääri mäetehnilised tingimused on head. Kattekiht on senise kaevandamistegevuse

tulemusena eemaldatud ja maavarale on hea juurdepääs. Maavarakihi paksus on geoloogilise uuringu põhjal

kuni 3,2 m ja seda saab kaevandada ekskavaatoriga ühes astmes.

Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus

määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud

korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht.

Juurdepääs tulevasele karjäärile on hea, materjali väljaveoks kasutatakse sarnaselt praegusele praktikale

nimetut pinnasteed, mis kulgeb Kirikuküla liivakarjäärist lõunasse ning sealt edasi lääne suunas Narva

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 11 / 18

metskond 60 katastriüksusel. Tee liitub läbi Kirikuküla II liivakarjäärist põhja suunda kulgeva teega (väline

tunnus 5099296), mille kaudu saab Kirikuküla liivakarjääri toodangut transportida ca 1 km kaugusele põhja

suunda Sillamäe-Sinimäe riigi kõrvalmaanteele nr 13144.

7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise,

rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib

kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse

§ 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend

kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile.

Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse

säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi

loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi

vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega.

Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet.

Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja

geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke

taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Katend kasutatakse ära karjääri nõlvade

ning põhja korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Kirikuküla liivakarjääri

kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali

töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega

kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole

kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik.

8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE

Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri

07.04.2017 määrusele nr 12.9 Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt.

Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest.

Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui

keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet

korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse

täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis

korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja

käitlust ning veerežiimi kujundamist.

Kirikuküla liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud täiteliiva varu. Pärast varu

ammendamist ei ole võimalik ala nõuetekohaselt veekoguks korrastada. Seetõttu karjääriala täidetakse ja

maapind tõstetakse vähemalt 0,7 m kõrgemale põhjavee taseme kõrgusest. Põhjavee tase asub

absoluutkõrgusel 35,3 m ning korrastatud karjääri põhi asub seega minimaalsel absoluutkõrgusel 36,0 m.

9 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12.

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 12 / 18

Karjääri täitmiseks oleva materjali kogus on nõlvatervikuid arvestades ca 63 300 m3. Kaevandamise käigus on

nõlvad juba valdavalt kujundatud laugeks. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri

korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Kirikuküla

liivakarjääris asuval materjalil on see väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2).

Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning

puude istutamine. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna

ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline

korrastamine teostatakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri nõlvadele ja

põhjale enne kaevandamise alustamist kooritud muld (kasvukiht). Kaevandatud ala võimalikult

looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääriala sobivate

istikutega. Hinnangulised kulud Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastamiseks

taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 24 000 eurot. Kirikuküla liivakarjääri

korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Kirikuküla liivakarjääri korrastatud maa

plaan).

9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED

NENDE VÄHENDAMISEKS

Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse

pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse.

Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide

hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal,

et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava

materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise

teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid,

mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda

mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne

muutumine.

Õhusaaste

Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud

piirnorme. Kirikuküla liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast

saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed

on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega.

Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate

poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale

võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid

tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi

võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega

ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud

maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini.

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 13 / 18

Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui

kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.10

Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa

Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise

(kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga:

E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus

E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t);

k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta);

U – keskmine tuulekiirus (m/s);

M – materjali niiskusesisaldus (%).

Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal,

mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava

materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Kirikuküla liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust

5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele.

Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste

eriheide järgmine:

E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t

Kirikuküla liivakarjääri keskmise aastamäära (4 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete

osakeste summaarne heitkogus ~0,005 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud

künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Kui taotletavas karjääris kasutatakse teisaldatavat purustus- ja sõelumissõlme, siis EEA juhendmaterjali kohaselt

on materjali purustamise ja sõelumise eriheide vastavalt 0,0006 kg/t ja 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib

maksimaalselt 1 purustustsükli, 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit, seega kaevandamise eriheide koos

materjali purustamise ja sõelumisega on maksimaalselt:

0,0006 +0,0011 + (4 x 0,0007) = 0,0045 kg/t.

Kirikuküla liivakarjääri keskmise aastamäära (4 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos

materjali purustamise ja sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,032 t ning

keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme

soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Liiva-kruusa karjäärides

kasutatavad purustus-sõelumissõlmed töötavad valdavalt sisepõlemismootori abil ning nende energiaallikana

kasutatakse diiselkütust. Enamlevinud purustus-sõelumissõlmede põletusseadme (sisepõlemismootori)

nimisoojusvõimsus jääb sõltuvalt mudelist vahemikku on 0,25 – 0,6 MW. Kirikuküla liivakarjääri keskmise

aastamäära (4 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on materjali kaal ca 7200 tonni. Tööpäeva

10 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67.

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 14 / 18

jooksul töötleb purustus-sõelumissõlm sõltuvalt mudelist ca 1300 – 1500 t materjali ning karjääri keskmise

aastamäära töötlemine võtab seega aega ca 5 – 6 tööpäeva. Purustus-sõelumissõlme kasutatakse Kirikuküla

liivakarjääris lühiajaliselt vastavalt vajadusele ning tegevuse käigus ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016

määruses nr 67 toodud künnisvõimsust.

Müra

Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate

majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II

kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla

päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone

teepoolsel küljel 60 dB).11 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid.

Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähim II kategooria ala Kirikuküla liivakarjääri

mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirist ca 195 m kaugusel põhja suunas Savi katastriüksusel (tunnus

85101:001:0853, sihtotstarve on elamumaa 100%, pindala on 5407 m2).

Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, purustus-sõelumissõlm, kallurautod).

Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB,

rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB, purustus-sõelumissõlmel ca 114 dB. Karjääris kaevandamisel

enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit, materjali

purustamiseks ja sõelumiseks ka purustus-sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on

toodud tabelis 2.

Tabel 2. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed

Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures

Ekskavaator 104

Rataslaadur 109

Purustus-sõelumissõlm 114

Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu

suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp.

Lp = 20log10(p/p0), kus

Lp – müratase, dB;

p – helirõhk, Pa;

p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa).

11 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 15 / 18

Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse

mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab

madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased

tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab

rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1).

Joonis 1. A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.12

A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1

oktaavribas. Ekskavaatoril ja rataslaaduril kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 3).

Tabel 3. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas

63 Hz

125 Hz

250 Hz

500 Hz

1000 Hz

2000 Hz

4000 Hz

8000 Hz

Helitase kokku Lw

Helitase KOKKU (A-korrektsioon), LwA

105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator)

102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur)

87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (purusti)

Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades

vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis

tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke

(„A-weighted“).

Kõige suurem müraallikas on purustus-sõelumissõlm. Kui purusti asub Savi maaüksusest ca 195 m kaugusel,

on lagedal maal otsenähtavuse korral Savi katastriüksuse piiril arvutusliku müra suuruseks ca 57 dB, mis on ca

12 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 10.02.2026)

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 16 / 18

3 dB väiksem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest. Karjääri senise töötamise käigus on

purusti asunud karjääri keskosas, ca 350 m kaugusel Savi kinnistu piirist. Sellisel juhul on purusti tekitatava

arvutusliku müra suuruseks lagedal maal otsenähtavuse korral 52 dB.

Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator, rataslaadur kui ka purusti, siis nende tekitatavad müratasemed

summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2.

Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral.

Seega, kui mäeeraldisel toimub üheaegselt kolm tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga, materjali

sõelumine ja purustamine purustus-sõelumissõlmega ning toodangu laadimine rataslaaduriga), siis vastavalt

joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,3 dB. Sellisel juhul kujuneb Kirikuküla liivakarjäärist lähtuvaks

maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks Savi katastriüksuse piiril otsenähtavuse korral ca 59 dB olukorras,

kus kõik masinad asuvad Kirikuküla liivakarjääri põhjaservas (ebatõenäoline stsenaarium, kuna selles karjääri

osas on kasulik kiht juba ammendatud) või 54 dB olukorras, kus masinad asuvad karjääri kesk- ja lõunaosas

(tõenäoline stsenaarium, kuna selles karjääri osas on kasulik kiht veel ammendamata). Arvutuslik tase jääb

kirjeldatud stsenaariumite puhul kehtiva II kategooria müratundliku ala päevasest piirtasemest ca 1 – 6 dB võrra

madalamale.

Mõju pinna- ja põhjaveele

Kirikuküla liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset, pärast varu ammendamist karjääriala

täidetakse ning sinna kujuneb metsamaa. Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 1,5 m ning seda saab

kaevandada ekskavaatoriga ilma veetaset alandamata. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning

regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala

pinnasesse ja vette.

Varu kaevandamine piirkonna põhjavee režiimi ei muuda, kuid mõju avaldab kaevise töötlemisprotsess.

Kirikuküla liivakarjääris tehakse liivapesuseadmega materjali pesu, et eemaldada liivast peenosiste (<0,063 mm)

komponent. Liivapesuks saadakse vett karjääri teenindusmaale 2019. aastal rajatud puurkaevust nr

PRK0059362. Puurkaevust võetava vee koguse tõttu (rohkem kui 10 m3 ööpäevas) on Keskkonnaametilt saadud

vee erikasutusluba, mida käesoleva taotlusega soovitakse samadel tingimustel pikendada.

Liivapesu järgselt jääb vette väljauhutud peenosis, mis suunatakse settepaaki. Settepaagis eemaldatakse

enamus settest flokulandi (nt SUPERFLOC A-150PWG) abil, puhastatud vesi suunatakse mäeeraldisele rajatud

ülevooluga settebasseinidesse (kaks settebasseini mõõtmetega ~50 m x 15 m x 2,5 m), millest vesi juhitakse

uuesti tootmisprotsessi. Mobiilne liivapesuseade vajab oma töö jaoks vett ca 40 m3/h, millest ca 40 – 60%

saadakse settebasseinisüsteemist ja ülejäänu võetakse puurkaevust. Sarnaselt senisele praktikale kavandatakse

põhjavett tarbida Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumist 64 000 m3 aastas. Põhjavee välja pumpamisel

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 17 / 18

veetase puurkaevus alaneb ning puurkaevu ümber kujuneb põhjavee taseme alanduslehter. Alanduslehtri

ulatus (puurkaevu mõjuraadius) sõltub väljapumbatavast vee hulgast, põhjavee toitumistingimustest ning

põhjaveekihti moodustavate kivimite hüdrodünaamilistest omadustest. Väljapumbatava põhjavee hulga alusel

on puurkaevu mõjuraadiust R võimalik arvutada järgneva valemiga:

, kus

Q – põhjavee hulk (m3/ööp)

W – infiltreeruv sademete maht (sademed – aurumine, m/ööp).

Kunda rannikujaama andmetel on piirkonna pikaajaline keskmine sademete hulk 587 mm aastas. Aurumine on

vahemikus ~330 – 350 mm aastas. Põhjaveevõtul 400 m3/ööp ulatub puurkaevu mõju ca 260 m kaugusele.

Lähim majapidamine jääb puurkaevust ca 280 m kaugusele, kus veetaseme alanemise mõju on hääbunud.

Puurkaevu PRK0059362 rajamise järgselt viidi läbi proovipumpamine tootlikkusel 150 m3/h (41,7 l/s).

Pumpamise ajal alanes vesi puurkaevus 1,9 m. Proovipumpamiste tulemused näitavad, et vaadeldav

põhjaveekiht on väga veerikas ning vee välja pumpamine tootmiseks vajalikus koguses ei avalda mõju

tarbekaevude veetasemele. Üldjuhul avaldub vee välja pumpamise mõju eelkõige sademetevaesel perioodil.

Põhjaveevõtt toimub tootmisperioodil kevadest sügiseni, mistõttu kevadine suurvesi kompenseerib iga-

aastase veetaseme alanemise.

Väljapumbatavat vett keemiliselt ei töödelda ning ei juhita pinnasesse, põhjavette ega pinnavette.

Väljapumbatud vesi ringleb tootmisprotsessis. Peenosise setitamiseks kasutatav flokulant on keskkonnaohutu.

Flokulanti doseeritakse vastavalt etteantud juhistele ning setitamine toimub settepaagis. Settebasseinides

juhitakse vesi, millest on suurem osa peenosist juba välja setitatud. Täiendavalt settib peenosis välja

settebasseinides, settides selle põhja. Settebasseine puhastatakse regulaarselt. Seega puudub oht keskkonna

(sh põhjavee) reostumiseks.

Vibratsioon

Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki

vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni

mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud

töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.13 Tehniliselt korras masinate

kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne.

Maastikupildi visuaalne muutumine

Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on

leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale

kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt metsamaaks.

13 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109.

Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotlus

Töö nr 2026-035 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Hundinurga küla

Koostaja: Kobras OÜ 18 / 18

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning

ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Kirikuküla liivakarjääris oluliselt

piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole

vajalik.

9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE

LOODUSOBJEKTIDELE

Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu-

ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende

kaitsevööndit.

Lähim kaitseala, Vaivara maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000450), asub Kirikuküla liivakarjäärist lähimas

punktis ca 1,6 km kaugusel põhja suunas. Vaivara maastikukaitseala eesmärk on kaitsta geoloogiliselt ja geneesi

poolest olulisi Vaivara Sinimägesid, III kategooria kaitsealuste liikide elupaiku ning Natura elupaiku.

Lähim Natura 2000 võrgustiku loodusala, Udria loodusala (EELIS kood RAH0000502), asub Kirikuküla

liivakarjäärist ca 4,1 km põhja suunas. Udria loodusala kaitstavad elupaigatüübid on esmased rannavallid,

püsitaimestuga kivirannad, merele avatud pankrannad, püsitaimestuga liivarannad, metsastunud luited, kuivad

niidud lubjarikkal ja -vaesel mullal, lubjakivipaljandid, vanad loodusmetsad ning rusukallete ja jäärakute

metsad. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju

Vaivara maastikukaitseala ega Natura 2000 võrgustiku Udria loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

10. KOKKUVÕTE

AS Tariston taotleb Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamise loa nr L.MK/329486 pikendamist vastavalt

maapõueseaduse § 67 lõikele 1.

Kirikuküla liivakarjäär asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Hundinurga külas Kirikuküla liivamaardla täiteliiva

aktiivse tarbevaru plokil 1 ja 2. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, taotletav varu asub ülal-

ja allpool põhjavee taset. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise pindala on 6,07 ha ja selle teenindusmaa pindala

on 9,62 ha.

Kirikuküla liivakarjääri täiteliiva jääkvaru kogus on 46,536 tuh m3, kaevandatav täiteliiva varu kogus on

44,613 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 1,923 tuh m3.

Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak ja Tanel

Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863).

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger

06.03.2026

Ida-Viru maakonna Kirikuküla

liivamaardla registrikande muutmine

OÜ J. Viru Markšeideribüroo esitas Tariston AS volitusel Maa-ametile Kirikuküla liivamaardla

ehitusliiva aktiivse tarbevaru osalise ümberhindamise aruande (saabunud 15.06.2020, kirja

registreerimise nr 9-3/20/8058-3). Aruanne on koostatud olemasoleva geoloogilise andmestiku

põhjal ja Kirikuküla liivakarjääri piires (kaevandamisloa omaja AS Tariston; loa nr L.MK/329486)

2020. a läbi viidud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal.

Kirikuküla liivamaardla Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise piires olevate ehitusliiva aktiivse

tarbevaru 1. ploki ja 2. ploki tarbevaru geoloogiline uuring on tehtud 2016. aastal OÜ

Inseneribüroo STEIGER poolt: „Kirikuküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu

seisuga 01.01.2016)“. Alates 17.12.2018 kehtivad uuendatud nõuded maavarana arvele võetava

ehitusliiva omaduste kohta. 1. ploki ja 2. ploki materjali kvaliteedi täpsustamiseks rajati 2020. a

välitööde käigus mäeeraldise piires 8 kaevandit, millest võeti 8 proovi materjali lõimise

määramiseks. Proovide kaalutud keskmiste näitajate järgi ei vasta looduslik materjal ehitusliivale

kehtestatud nõuetele ja liigitub täiteliivaks. Seega hinnati senistes 1. ja 2. plokis olev ehitusliiva

varu ümber täiteliiva varuks, ploki horisontaalset ega vertikaalset ruumikuju ei muudetud.

Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 1. ja 2. plokk), mis paiknevad Ida-Viru maakonnas

Narva-Jõesuu linnas Hundinurga külas riigile kuuluval Keskkonnaministeeriumi valitsemisel

oleval katastriüksusel Liivakarjääri (katastritunnus 51401:001:0083), mille volitatud asutus on

Maa-amet. Aruandes moodustatud plokid paiknevad täielikult Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise

piires.

Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse

nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded

fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,

kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana

arvelevõtmiseks“ (edaspidi nimetatud Korra) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks.

Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning

nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet.

Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333

„Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005

määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete

KORRALDUS

6. juuli 2020 nr 1-17/20/1666

2

1 ja 2, § 23 lõigete 2, 6 ja 7 ning § 42 lõike 3 punkti 7 alusel, keskkonnaministri 02.05.2016

määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel ning Korra § 45 lõike 2 alusel:

1. Otsustan muuta OÜ J. Viru Markšeideribüroo poolt koostatud aruande „Seletuskiri

Kirikuküla maardla Kirikuküla liivakarjääri jääkvaru kvaliteedi täpsustamiseks“ alusel

seisuga 01.04.2020 keskkonnaregistri maardlate nimistus Kirikuküla liivamaardla

registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides maavara järgmiselt:

1.1 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,48 ha – 35,641 tuh m3 (1. plokk),

1.2 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 6,07 ha – 61,444 tuh m3 (2. plokk, osaliselt 1.

ploki lamamis, allpool põhjavee taset).

2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0945) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse

punktile 1.

3. Korraldus teha teatavaks J. Viru Markšeideribüroo OÜ-le, Tariston AS-ile, Keskkonnaametile,

Narva-Jõesuu linnavalitsusele.

Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud

tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Artu Ellmann

peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes