Vastus

Tere

Arvestades, et võlaõigusseadus ja selle üheks reguleerimisobjektiks olev leppetrahvide teema (VÕS §-d 158 – 163) kuulub Riigikogu õiguskomisjoni valdkonna küsimuste hulka, edastati Teie allolev pöördumine sisuliseks käsitlemiseks õiguskomisjonile.

Nõustun sellega, et leppetrahvi nõue ei tohi olla ebamõistlikult suur. VÕS § 162 lg 1 võimaldab leppetrahvi vähendamist, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, kuid kehtivas õiguskorras saab see toimuda vaid kohtumenetluse tulemusena. Kohus võib leppetrahvi tasuma kohustatud isiku nõudmisel vähendada leppetrahvi mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Samas on selge, et iga ebamõistlikult suure parkimistrahvi kohtus vaidlustamine ei ole praktiline ega sobiv lahendus pöördumises kirjeldatud üldist laadi probleemi puhul.

Teisalt tuleb arvestada, et tegemist on eraõigussuhtega, millesse on seadusandja piiranguid kehtestav sekkumine lubatav vaid juhtudel, kui see on tungivalt vajalik ega kahjusta ülemäära isikute põhiõigusi ega -vabadusi. Tegemist oleks ulatuslikku mõju omava muudatusega õiguskorras, mistõttu tuleb olukorra hindamist ja probleemi lahendamist alustada valdkonna spetsialistide tasandilt.

Seetõttu edastan Teie ettepaneku parkimise leppetrahvidele õiglase piirmäära kehtestamise küsimuses koos täiendava samasisulise pöördumisega (vt allpool) esmalt analüüsimiseks ja seisukoha võtmiseks Justiits- ja digiministeeriumile (JDM), kelle võimkonnas on VÕS rakendamispraktika kogumine, analüüsimine ning vajadusel seadusemuudatuste ettevalmistamine. Ootame JDM tagasisidet.

Lugupidamisega

Linnar Liivamägi

õiguskomisjoni nõunik

+372 631 6457

Riigikogu. Lossi plats 1a, 15165 Tallinn

www.riigikogu.ee

From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Tuesday, March 10, 2026 12:39 PM
To: Majanduskomisjon <[email protected]>
Subject: Ettepanek: Vajadus piirata eraparklate leppetrahvide ülemmäära tarbijakaitselistel eesmärkidel

Lugupeetud majanduskomisjoni liikmed

Pöördun teie poole seoses eraparklate omavoliga leppetrahvide määramisel, mis on väljunud igasuguse mõistlikkuse piiridest. Kahe aastaga on Europark tõstnud omavoliliselt trahve 150% (40 - 100 eurot).

Kuni Eesti seadusandlus ei sea leppetrahvidele ülempiiri, jätkub tarbijate "lüpsmine", kus 1-eurose parkimistasu eest nõutakse 100 eurot (sama kontsern Leedus küsib 15–30€). EuroPark Estonia näide tõestab, et EMTA maksumuudatusi kasutatakse ära agressiivseks kasumi teenimiseks, varjates seda riigi nõuete taha.

Palun kaaluda seadusemuudatust, mis seaks parklate leppetrahvile õiglase piirmäära kuni 30 eurot mis vastab Riigikohtu väljakujunenud praktikale (neljas lahendis on 30 eurot hinnatud mõistlikuks), Liiklusseaduse § 188 viivitustasu seaduslikule ülempiirile ja Europargi enda äritegevuses aktsepteeritud tasemele 30 eurot mille kohta on Tallinna linnaga sõlmitud leping 2025 aastal.

Faktid: https://parkimistrahv.ee/europargi-miljoni-projekt/

Lugupidamisega

[email protected]

From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Thursday, March 12, 2026 11:24 AM
To: Majanduskomisjon <[email protected]>
Subject: TEADE: Süsteemne tarbijaõiguste rikkumine ja kohtusüsteemi kurnamine parkimisturul

Lugupeetud esindajad

Pöördun Teie poole seoses murettekitava olukorraga Eesti eraparklate turul, kus domineeriv turuosaline on viimase kahe aasta jooksul tõstnud leppetrahve 150% (kuni 100 euroni), ignoreerides seejuures süstemaatiliselt Tarbijavaidluste komisjoni otsuseid (nt 19-1/24-08802 ja 19-1/25-10488).

Siin on koht seaduse muudatuseks: Kui erasektor ei suuda ise piire hoida, peab seadus (VÕS või Liiklusseadus) sätestama eraparklate leppetrahvi ülempiiri.

Peamised probleemkohad, mis vajavad riiklikku sekkumist:

• * Ebamõistlikud leppetrahvid: 100-eurone trahv 3-eurose parkimistasu eest on vastuolus VÕS § 42 lg 3 p 5 põhimõtetega.

• * Kohtusüsteemi kuritarvitamine: Ettevõte kasutab Eesti kohtuid oma automatiseeritud võlamenetluse osakonnana, hagedes massiliselt ja loobudes hagidest strateegiliselt hetkel, mil ähvardab sündida negatiivne kohtupretsedent. Riigikohus punkt 4

• * TVK otsuste ignoreerimine: Riikliku organi suuniseid ei võeta arvesse, vaid need vaidlustatakse kohtus eesmärgiga võita aega ebaseadusliku praktika jätkamiseks.

Olen koostanud põhjaliku analüüsi, mis baseerub avalikel majandusaasta aruannetel ja kohtulahenditel. See paljastab mustri, kuidas Eesti tarbija on suunatud aktsepteerima ebaseaduslikke nõudeid.

Loe täispikka analüüsi siit: https://parkimistrahv.ee/parkimisoperaator/

Palun Teid analüüsida esitatud fakte ja kaaluda järelevalvemenetluse alustamist või seadusandlikke samme tarbijate kaitseks ja kohtusüsteemi koormuse vähendamiseks ajal kus kohtusüsteemid on üle koormatud - ERR uudis

Lugupidamisega

[email protected]

Tere

Arvestades, et võlaõigusseadus ja selle üheks reguleerimisobjektiks olev leppetrahvide teema (VÕS §-d 158 – 163) kuulub Riigikogu õiguskomisjoni valdkonna küsimuste hulka, edastati Teie allolev pöördumine sisuliseks käsitlemiseks õiguskomisjonile.

Nõustun sellega, et leppetrahvi nõue ei tohi olla ebamõistlikult suur. VÕS § 162 lg 1 võimaldab leppetrahvi vähendamist, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, kuid kehtivas õiguskorras saab see toimuda vaid kohtumenetluse tulemusena. Kohus võib leppetrahvi tasuma kohustatud isiku nõudmisel vähendada leppetrahvi mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Samas on selge, et iga ebamõistlikult suure parkimistrahvi kohtus vaidlustamine ei ole praktiline ega sobiv lahendus pöördumises kirjeldatud üldist laadi probleemi puhul.

Teisalt tuleb arvestada, et tegemist on eraõigussuhtega, millesse on seadusandja piiranguid kehtestav sekkumine lubatav vaid juhtudel, kui see on tungivalt vajalik ega kahjusta ülemäära isikute põhiõigusi ega -vabadusi. Tegemist oleks ulatuslikku mõju omava muudatusega õiguskorras, mistõttu tuleb olukorra hindamist ja probleemi lahendamist alustada valdkonna spetsialistide tasandilt.

Seetõttu edastan Teie ettepaneku parkimise leppetrahvidele õiglase piirmäära kehtestamise küsimuses esmalt analüüsimiseks ja seisukoha võtmiseks Justiits- ja digiministeeriumile (JDM), kelle võimkonnas on VÕS rakendamispraktika kogumine, analüüsimine ning vajadusel seadusemuudatuste ettevalmistamine. Ootame JDM tagasisidet.

Lugupidamisega

Linnar Liivamägi

õiguskomisjoni nõunik

+372 631 6457

Riigikogu. Lossi plats 1a, 15165 Tallinn

www.riigikogu.ee

From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Tuesday, March 10, 2026 12:39 PM
To: Majanduskomisjon <[email protected]>
Subject: Ettepanek: Vajadus piirata eraparklate leppetrahvide ülemmäära tarbijakaitselistel eesmärkidel

Lugupeetud majanduskomisjoni liikmed

Pöördun teie poole seoses eraparklate omavoliga leppetrahvide määramisel, mis on väljunud igasuguse mõistlikkuse piiridest. Kahe aastaga on Europark tõstnud omavoliliselt trahve 150% (40 - 100 eurot).

Kuni Eesti seadusandlus ei sea leppetrahvidele ülempiiri, jätkub tarbijate "lüpsmine", kus 1-eurose parkimistasu eest nõutakse 100 eurot (sama kontsern Leedus küsib 15–30€). EuroPark Estonia näide tõestab, et EMTA maksumuudatusi kasutatakse ära agressiivseks kasumi teenimiseks, varjates seda riigi nõuete taha.

Palun kaaluda seadusemuudatust, mis seaks parklate leppetrahvile õiglase piirmäära kuni 30 eurot mis vastab Riigikohtu väljakujunenud praktikale (neljas lahendis on 30 eurot hinnatud mõistlikuks), Liiklusseaduse § 188 viivitustasu seaduslikule ülempiirile ja Europargi enda äritegevuses aktsepteeritud tasemele 30 eurot mille kohta on Tallinna linnaga sõlmitud leping 2025 aastal.

Faktid: https://parkimistrahv.ee/europargi-miljoni-projekt/

Lugupidamisega

[email protected]