Ettepanekute edastamine

Eesti Näitlejate Liit reg. 80044655

Sakala 3, 10141 Tallinn, Estonia

Tel: +372 5341 5555

E-mail: [email protected]

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

[email protected] 11.03.2026

Eesti Näitlejate Liidu täpsustavad seisukohad Euroopa Komisjoni digitaalse omnibus’i

ettepanekutele. Koostatud koostöös Rahvusvahelise Näitlejate Föderatsiooniga (FIA).

Peamised probleemid:

1. Mõiste „isikuandmed“ üha subjektiivsemaks ja tehisaru arendavate ettevõtete enda

tõlgenduse küsimuseks muutmine;

2. Muudatustega lubatakse tehisaru arendajatel tugineda liiga laia tähendusväljaga

„õigustatud huvile“, et kasutada isikuandmeid tehisaru treenimiseks ja toimimiseks ilma

isiku nõusolekuta;

3. Muudatustega võimaldatakse vabastada suur osa sensitiivsed andmed GDPRi

rangematest kaitsenõuetest;

4. Lihtsustatakse tehisaru ettevõtete võimalust tagasi lükata või kitsendada isikuandmete

juurdepääsutaotluste tingimusi, sealhulgas ka õigusi esindavate organisatsioonide poolt

oma liikmete nimel esitatud taotluste puhul;

5. Lihtsustatakse olukordi, kus isiku seadmes (nt telefonis või sülearvutis) talletatud

isikuandmeid võib ilma nõusolekuta kasutada ja töödelda;

1. ISIKUANDMED MUUTUVAD SUBJEKTIIVSEKS

Mis on „isikuandmed“, muutub täielikult subjektiivseks. Praegu loetakse andmeid

isikuandmeteks, kui kedagi on nende põhjal võimalik mõistlike vahenditega tuvastada. Uue

lähenemise järgi oleks andmed „isikuandmed“ ainult siis, kui konkreetne ettevõte, kes neid

kasutab, ei suuda sind tuvastada – isegi kui hilisemad andmesaajad suudaksid seda hõlpsasti

teha. Teisisõnu saavad ettevõtted suures osas ise otsustada, kas GDPR kehtib nende kogutud,

kasutatud või edasi antud andmete suhtes või ei. See tähendaks GDPRi rakendamise sisulist

õõnestamist ja selle põhilise kaitsemehhanismi tühistamist.

Näide: tootmisettevõte võib kasutada näitlejate häälesalvestisi või esitusi tehisaru treenimiseks

ja väita, et kuna nimed on eemaldatud, ei ole tegemist enam isikuandmetega. Kui samu andmeid

jagatakse hiljem casting-platvormi või teise tehisaru ettevõttega, kes suudab näitleja hääle või

liikumise järgi ära tunda, on kahju juba tehtud. GDPR ei kehtinud esimeses etapis ning esitajal

puudus õigus teada, vaidlustada või kontrollida, kuidas tema andmeid kasutati.

2. UUS ÕIGUSLIK ALUS ISIKUANDMETE KASUTAMISEL TEHISARU

TREENIMISEKS JA TÖÖTLEMISEKS

Tehisaru arendavad ettevõtted võivad „õigustatud huvile“ tuginedes kasutada tehisaru

arendamiseks ja töös hoidmiseks sikuandmeid ilma isiku eelneva nõusolekuta. Seda piiravad

Eesti Näitlejate Liit reg. 80044655

Sakala 3, 10141 Tallinn, Estonia

Tel: +372 5341 5555

E-mail: [email protected]

vaid ähmased tehnilised meetmed, subjektiivsed kaalutlused ja „õigus keelduda isikuandmete

töötlemisest“. See õigus on aga paratamatult sisutühi, sest inimesed ei tea kunagi, kus nende

andmeid kasutatakse ning isegi kui nad teaksid, peaksid nad vastu astuma väga suurtele ja

mõjuvõimsatele ettevõtetele.

Näide: tehisaru ettevõte võib koguda näitlejatest avalikult kättesaadavaid videoklippe (filmid,

intervjuud, sotsiaalmeedia jne) ja kasutada neid mudeli treenimiseks, mis suudab luua näitleja

svälimuse, hääle või liikumise põhjal realistliku digitaalse koopia. Tuginedes „õigustatud

huvile“ tehakse seda ilma loata ja ilma tasu maksmata, kuigi digitaalset koopiat võidakse

kasutada kommertseesmärkidel.

3. LAIEM JUURDEPÄÄS TUNDLIKELE ANDMETELE

Hetkel kaitseb GDPR tundlikke andmeid (nt biomeetrilised, rassilised, terviseandmed, etniline

päritolu, poliitilised vaated, seksuaalne orientatsioon, religioossed või filosoofilised

veendumused, ametiühingu liikmelisus) rangelt.

Ettepanek muudab need reeglid kohaldatavaks ainult juhul, kui andmed paljastavad tundliku

teabe „otseselt“ . See tähendab, et täiendav kaitsekiht kaoks ning tehisaru treenimine ja andmete

töötlemine oleks lubatud, kui tundlik info on „järeldatud“ või „kaudselt tuletatud“ erinevatest

andmetest. See erand kehtib tingimusel, et tehisaru arendav ettevõtte ei „kavatse“ neid andmeid

koguda, eemaldab need tuvastamise korral koheselt või kui see nõuab „ebaproportsionaalselt

suurt pingutust“, tagab, et andmeid ei saa väljundis kasutada, avaldada ega kolmandatele

isikutele kättesaadavaks teha.

Praktikas tähendab see, et tehisaru süsteemid võivad salvestiste, biomeetriliste mustrite,

suhtlusandmete põhjal seaduslikult järeldada esitajate tundlikke omadusi seni kuni ettevõte

väidab, et see polnud tahtlik ja eemaldamine oleks liiga keeruline. Kuna keskendutakse

kogumise vältimisele, mitte järeldamise takistamisele, jääb enamik tundlikust profileerimisest

nähtamatuks, kuid mõjutab otsuseid. Näiteks võib ametiühingusse kuuluva näitleja märgistada

„probleemseks“, mis mõjutab valikuid tegevas casting-süsteemis otsuseid. Esitajad jäävad

varjatud profileerimise, diskrimineerimise ja töökaotuse ohtu ilma nõusoleku, läbipaistvuse või

tõhusa kaitseta.

AI-määruse ettepanek lisab ka uue reegli, mis lubab tehisaru arendajatel kasutada tundlikke

andmeid laiemalt „põhjapaneva kallutatuse tuvastamiseks ja parandamiseks“. Selle asemel, et

piirata seda rangelt vajaliku ja kõrge riskiga süsteemidega (nii nagu esialgses AI-määruses),

langetatakse künnis tasemele „vajalik“ ning laiendatakse see kõigile tehisaru süsteemidele ja

mudelitele. See muudab tundlike andmete kasutamise tavalisemaks ja normaliseerituks.

Näide 1: Casting-platvorm analüüsib fotosid, proovisalvestisi või häälenäiteid. Tehisaru

järeldab esineja etnilise päritolu näojoonte, nahatooni või aktsendi põhjal. Kuigi kasutatakse

biomeetrilisi andmeid, väidab tehisaru ettevõte, et tundlikku infot ei kogutud tahtlikult ja selle

eemaldamine oleks liiga keeruline. Andmed jäävad süsteemi ja mõjutavad valituks saamise

protsessi.

Näide 2: Tehisaru süsteem skaneerib avalikke materjale, intervjuusid või sotsiaalmeediat, et

Eesti Näitlejate Liit reg. 80044655

Sakala 3, 10141 Tallinn, Estonia

Tel: +372 5341 5555

E-mail: [email protected]

ennustada näitleja seksuaalset orientatsiooni, religioosseid või poliitilisi vaateid või

ametiühingu liikmelisust. Ettevõte väidab, et see info ei olnud tahtlikult kogutud ja selle

filtreerimine oleks ebaproportsionaalne. Järeldatud omadused mõjutavad siiski näitleja

kategoriseerimist valituks saamise protsessis.

4. JUURDEPÄÄSUÕIGUS ON OHUSTATUD

GDPR annab inimestele õiguse tutvuda oma isikuandmetega ning teatud tingimustel nõuda

nende parandamist või kustutamist. Praegu võib vastutav töötleja keelduda juurdepääsutaotluse

täitmisest või küsida mõistlikku tasu ainult siis, kui taotlus on ilmselgelt põhjendamatu või

ülemääraselt suur, ning tõendamiskoormus lasub töötlejal. Komisjoni ettepanek laiendab

„ülemäärase“ taotluse mõistet, lubades ettevõtetel keelduda taotlustest või küsida tasu, kui nad

peavad taotlust „kuritarvitavaks“ s.t. mitte peamiselt isikuandmete kaitse eesmärgil esitatuks

või liiga laiaulatuslikuks või eristamatuks. See toob sisse taotleja oletatava motiivi hindamise,

avades ukse keeldumistele väidetava sobimatu või strateegilise kavatsuse alusel. Ettepanek

vähendab ka töötlejate tõendamiskoormust, väites, et see peaks olema minimaalne, kuna

hinnang põhineb valdavalt teguritel, mis ei asu töötleja enda süsteemides. Selle tulemusena

suureneks tööandjate kaalutlusõigus kitsendada, edasi lükata või tagasi lükata nii

individuaalseid kui ka kollektiivseid juurdepääsutaotlusi, sealhulgas ka õigusi esindavate

organisatsioonide poolt esitatud või toetatud taotlusi.

Murekoht: see raskendab esitajate õigusi esindavatel organisatsioonidel oma liikmete nimel

juurdepääsutaotluste esitamist, et teada saada, kuidas nende häält, pilti, sarnasust, salvestisi või

muid andmeid talletatakse, taaskasutatakse ja kasutatakse ka tehisaru süsteemides, mis on

oluline info õiglase tasu läbirääkimistel. Ettepaneku kohaselt võiksid tööandjad või platvormid

hõlpsamini väita, et sellised taotlused on „kuritarvitavad“, „strateegilised“ või „mitte peamiselt

andmekaitsega seotud“.

5. JUURDEPÄÄS SEADMES TALLETATUD ISIKUANDMETELE (JA NENDE

EDASINE KASUTAMINE) LAIENEB OLULISELT

Väidetavalt nn „küpsiseväsimuse“ vähendamiseks laiendab ettepanek põhjuseid, mille alusel

võib ettevõte ilma nõusolekuta pääseda ligi inimese telefonis või arvutis talletatud andmetele,

näiteks auditooriumi mõõtmiseks, statistika tegemiseks või turvalisuse tagamiseks. See

tähendab, et inimestel on vähem kontrolli selle üle, kuidas nende veebikäitumist jälgitakse ja

kuidas sellest profiile luuakse. Kuna need reeglid viiakse ePrivaatsuse direktiivist (mis

reguleerib juurdepääsu seadmetele) GDPR-i (mis reguleerib andmete kasutamist pärast

juurdepääsu), saavad ettevõtted seejärel tugineda mis tahes GDPR-is sätestatud õiguslikule

alusele, sealhulgas „õigustatud huvile“. Praktikas võimaldab see ettevõtetel oluliselt laiendada

juurdepääsu inimese seadmes talletatud isikuandmetele ja nende kasutamist ilma nõusolekuta,

seni kuni nad väidavad, et see teenib nende õigustatud ärihuve.

Murekoht: casting-platvormid, agentuurid või tootmisettevõtted võivad (otse või kaudselt)

pääseda ligi esitajate telefonides või arvutites talletatud andmetele ja neid töödelda ilma

Eesti Näitlejate Liit reg. 80044655

Sakala 3, 10141 Tallinn, Estonia

Tel: +372 5341 5555

E-mail: [email protected]

nõusolekuta, kasutades laia põhjendust nagu „statistika“ või „turvalisus“, ning seejärel tugineda

„õigustatud huvile“, et profileerida, järjestada või filtreerida esinejaid. See mõjutab, keda

kutsutakse prooviesinemistele või kellele pakutakse tööd, samal ajal kui esitajatel on üha

raskem mõista, kontrollida või vaidlustada, kuidas nende digitaalne käitumine mõjutab nende

töövõimalusi.

6. MASINPÕHINE OTSUSTAMINE LAIENEB OLULISELT

Digitaalse Omnibus’i ettepanekud sõnastavad ka, et isegi kui otsuseid, millel on inimese elu

oluliselt mõjutav õiguslik toime, võiks teha inimene, ei takista see ettevõttel tugineda

„lepingulisele vajadusele“, et lasta need otsused teha masinal ilma inimliku järelevalveta,

tingimusel et see põhineb EL-i õigusel või isiku „selgesõnalisel nõusolekul“.

Murekoht: casting’u otsused, millel on olulised karjääri mõjutavad tagajärjed, võivad olla

juhitud automatiseeritud hindamis- või filtreerimissüsteemidest ja neid võib käsitleda

„lepinguliselt vajalikena“, isegi kui otsuse oleks võinud teha inimene. See võimaldab tootjatel

või platvormidel tugineda tehisaru lühinimekirjade, järjestamise või välistamise tööriistadele,

mis vaikselt määravad, keda nähakse, kuulatakse või palgatakse, samal ajal kui esitajatel endil

puudub info selle kohta, kuidas neid hinnati ning puudub ka sisuline võimalus vaidlustada

kallutatud või ebatäpseid profiile.

7. LISAKS

Eelkõige on murekohaks, et tehtud ettepanekutega saavad tehisaru arendajad ise hinnata, kas

nende süsteemid kvalifitseeruvad „kõrge riskiga“ kategooriasse, ning kui nad leiavad, et need

ei kujuta endast olulist ohtu tervisele, ohutusele või põhiõigustele, vältida kandmist EL-i

andmebaasi. Samuti lükataks AI-määruse kõrge riskiga kohustuste kohaldamine edasi rohkem

kui aasta võrra. Kõige tõsisemad ja süsteemsemad probleemid tulenevad aga AI-määruse ja

GDPR-i uue koosmõju loomisest.

Oluline on märkida, et ükski neist ettepanekutest ei näi tuginevat eelnevale mõjuhinnangule,

mis hindaks nende mõju põhiõigustele, kultuuriõigustele või demokraatlikele vabadustele.

Samuti ei näi need põhinevat selgetel tõenditel, et nii ulatuslikud muudatused on vajalikud

innovatsiooni või konkurentsivõime edendamiseks EL-is. Praktikas tooksid need meetmed

peamiselt kasu suurtele tehnoloogiaettevõtetele, valdavalt väljaspool EL-i asuvatele, kellel on

pikk ajalugu EL-i andmekaitsenõuete rikkumisel ja kes püüavad nüüd neid nõudeid veelgi

nõrgendada, et toita oma tehisaru mudeleid isiku- ja tundlike andmetega näilise kaitsekatte all,

mida on vähe tõenäoline tõhusalt jõustada.

Lugupidamisega

Reimo Sagor

Eesti Näitlejate Liit

juhatuse esimees

Eesti Näitlejate Liit reg. 80044655

Sakala 3, 10141 Tallinn, Estonia

Tel: +372 5341 5555

E-mail: [email protected]

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

[email protected] 11.03.2026

Eesti Näitlejate Liidu täpsustavad seisukohad Euroopa Komisjoni digitaalse omnibus’i

ettepanekutele. Koostatud koostöös Rahvusvahelise Näitlejate Föderatsiooniga (FIA).

Peamised probleemid:

1. Mõiste „isikuandmed“ üha subjektiivsemaks ja tehisaru arendavate ettevõtete enda

tõlgenduse küsimuseks muutmine;

2. Muudatustega lubatakse tehisaru arendajatel tugineda liiga laia tähendusväljaga

„õigustatud huvile“, et kasutada isikuandmeid tehisaru treenimiseks ja toimimiseks ilma

isiku nõusolekuta;

3. Muudatustega võimaldatakse vabastada suur osa sensitiivsed andmed GDPRi

rangematest kaitsenõuetest;

4. Lihtsustatakse tehisaru ettevõtete võimalust tagasi lükata või kitsendada isikuandmete

juurdepääsutaotluste tingimusi, sealhulgas ka õigusi esindavate organisatsioonide poolt

oma liikmete nimel esitatud taotluste puhul;

5. Lihtsustatakse olukordi, kus isiku seadmes (nt telefonis või sülearvutis) talletatud

isikuandmeid võib ilma nõusolekuta kasutada ja töödelda;

1. ISIKUANDMED MUUTUVAD SUBJEKTIIVSEKS

Mis on „isikuandmed“, muutub täielikult subjektiivseks. Praegu loetakse andmeid

isikuandmeteks, kui kedagi on nende põhjal võimalik mõistlike vahenditega tuvastada. Uue

lähenemise järgi oleks andmed „isikuandmed“ ainult siis, kui konkreetne ettevõte, kes neid

kasutab, ei suuda sind tuvastada – isegi kui hilisemad andmesaajad suudaksid seda hõlpsasti

teha. Teisisõnu saavad ettevõtted suures osas ise otsustada, kas GDPR kehtib nende kogutud,

kasutatud või edasi antud andmete suhtes või ei. See tähendaks GDPRi rakendamise sisulist

õõnestamist ja selle põhilise kaitsemehhanismi tühistamist.

Näide: tootmisettevõte võib kasutada näitlejate häälesalvestisi või esitusi tehisaru treenimiseks

ja väita, et kuna nimed on eemaldatud, ei ole tegemist enam isikuandmetega. Kui samu andmeid

jagatakse hiljem casting-platvormi või teise tehisaru ettevõttega, kes suudab näitleja hääle või

liikumise järgi ära tunda, on kahju juba tehtud. GDPR ei kehtinud esimeses etapis ning esitajal

puudus õigus teada, vaidlustada või kontrollida, kuidas tema andmeid kasutati.

2. UUS ÕIGUSLIK ALUS ISIKUANDMETE KASUTAMISEL TEHISARU

TREENIMISEKS JA TÖÖTLEMISEKS

Tehisaru arendavad ettevõtted võivad „õigustatud huvile“ tuginedes kasutada tehisaru

arendamiseks ja töös hoidmiseks sikuandmeid ilma isiku eelneva nõusolekuta. Seda piiravad

Eesti Näitlejate Liit reg. 80044655

Sakala 3, 10141 Tallinn, Estonia

Tel: +372 5341 5555

E-mail: [email protected]

vaid ähmased tehnilised meetmed, subjektiivsed kaalutlused ja „õigus keelduda isikuandmete

töötlemisest“. See õigus on aga paratamatult sisutühi, sest inimesed ei tea kunagi, kus nende

andmeid kasutatakse ning isegi kui nad teaksid, peaksid nad vastu astuma väga suurtele ja

mõjuvõimsatele ettevõtetele.

Näide: tehisaru ettevõte võib koguda näitlejatest avalikult kättesaadavaid videoklippe (filmid,

intervjuud, sotsiaalmeedia jne) ja kasutada neid mudeli treenimiseks, mis suudab luua näitleja

svälimuse, hääle või liikumise põhjal realistliku digitaalse koopia. Tuginedes „õigustatud

huvile“ tehakse seda ilma loata ja ilma tasu maksmata, kuigi digitaalset koopiat võidakse

kasutada kommertseesmärkidel.

3. LAIEM JUURDEPÄÄS TUNDLIKELE ANDMETELE

Hetkel kaitseb GDPR tundlikke andmeid (nt biomeetrilised, rassilised, terviseandmed, etniline

päritolu, poliitilised vaated, seksuaalne orientatsioon, religioossed või filosoofilised

veendumused, ametiühingu liikmelisus) rangelt.

Ettepanek muudab need reeglid kohaldatavaks ainult juhul, kui andmed paljastavad tundliku

teabe „otseselt“ . See tähendab, et täiendav kaitsekiht kaoks ning tehisaru treenimine ja andmete

töötlemine oleks lubatud, kui tundlik info on „järeldatud“ või „kaudselt tuletatud“ erinevatest

andmetest. See erand kehtib tingimusel, et tehisaru arendav ettevõtte ei „kavatse“ neid andmeid

koguda, eemaldab need tuvastamise korral koheselt või kui see nõuab „ebaproportsionaalselt

suurt pingutust“, tagab, et andmeid ei saa väljundis kasutada, avaldada ega kolmandatele

isikutele kättesaadavaks teha.

Praktikas tähendab see, et tehisaru süsteemid võivad salvestiste, biomeetriliste mustrite,

suhtlusandmete põhjal seaduslikult järeldada esitajate tundlikke omadusi seni kuni ettevõte

väidab, et see polnud tahtlik ja eemaldamine oleks liiga keeruline. Kuna keskendutakse

kogumise vältimisele, mitte järeldamise takistamisele, jääb enamik tundlikust profileerimisest

nähtamatuks, kuid mõjutab otsuseid. Näiteks võib ametiühingusse kuuluva näitleja märgistada

„probleemseks“, mis mõjutab valikuid tegevas casting-süsteemis otsuseid. Esitajad jäävad

varjatud profileerimise, diskrimineerimise ja töökaotuse ohtu ilma nõusoleku, läbipaistvuse või

tõhusa kaitseta.

AI-määruse ettepanek lisab ka uue reegli, mis lubab tehisaru arendajatel kasutada tundlikke

andmeid laiemalt „põhjapaneva kallutatuse tuvastamiseks ja parandamiseks“. Selle asemel, et

piirata seda rangelt vajaliku ja kõrge riskiga süsteemidega (nii nagu esialgses AI-määruses),

langetatakse künnis tasemele „vajalik“ ning laiendatakse see kõigile tehisaru süsteemidele ja

mudelitele. See muudab tundlike andmete kasutamise tavalisemaks ja normaliseerituks.

Näide 1: Casting-platvorm analüüsib fotosid, proovisalvestisi või häälenäiteid. Tehisaru

järeldab esineja etnilise päritolu näojoonte, nahatooni või aktsendi põhjal. Kuigi kasutatakse

biomeetrilisi andmeid, väidab tehisaru ettevõte, et tundlikku infot ei kogutud tahtlikult ja selle

eemaldamine oleks liiga keeruline. Andmed jäävad süsteemi ja mõjutavad valituks saamise

protsessi.

Näide 2: Tehisaru süsteem skaneerib avalikke materjale, intervjuusid või sotsiaalmeediat, et

Eesti Näitlejate Liit reg. 80044655

Sakala 3, 10141 Tallinn, Estonia

Tel: +372 5341 5555

E-mail: [email protected]

ennustada näitleja seksuaalset orientatsiooni, religioosseid või poliitilisi vaateid või

ametiühingu liikmelisust. Ettevõte väidab, et see info ei olnud tahtlikult kogutud ja selle

filtreerimine oleks ebaproportsionaalne. Järeldatud omadused mõjutavad siiski näitleja

kategoriseerimist valituks saamise protsessis.

4. JUURDEPÄÄSUÕIGUS ON OHUSTATUD

GDPR annab inimestele õiguse tutvuda oma isikuandmetega ning teatud tingimustel nõuda

nende parandamist või kustutamist. Praegu võib vastutav töötleja keelduda juurdepääsutaotluse

täitmisest või küsida mõistlikku tasu ainult siis, kui taotlus on ilmselgelt põhjendamatu või

ülemääraselt suur, ning tõendamiskoormus lasub töötlejal. Komisjoni ettepanek laiendab

„ülemäärase“ taotluse mõistet, lubades ettevõtetel keelduda taotlustest või küsida tasu, kui nad

peavad taotlust „kuritarvitavaks“ s.t. mitte peamiselt isikuandmete kaitse eesmärgil esitatuks

või liiga laiaulatuslikuks või eristamatuks. See toob sisse taotleja oletatava motiivi hindamise,

avades ukse keeldumistele väidetava sobimatu või strateegilise kavatsuse alusel. Ettepanek

vähendab ka töötlejate tõendamiskoormust, väites, et see peaks olema minimaalne, kuna

hinnang põhineb valdavalt teguritel, mis ei asu töötleja enda süsteemides. Selle tulemusena

suureneks tööandjate kaalutlusõigus kitsendada, edasi lükata või tagasi lükata nii

individuaalseid kui ka kollektiivseid juurdepääsutaotlusi, sealhulgas ka õigusi esindavate

organisatsioonide poolt esitatud või toetatud taotlusi.

Murekoht: see raskendab esitajate õigusi esindavatel organisatsioonidel oma liikmete nimel

juurdepääsutaotluste esitamist, et teada saada, kuidas nende häält, pilti, sarnasust, salvestisi või

muid andmeid talletatakse, taaskasutatakse ja kasutatakse ka tehisaru süsteemides, mis on

oluline info õiglase tasu läbirääkimistel. Ettepaneku kohaselt võiksid tööandjad või platvormid

hõlpsamini väita, et sellised taotlused on „kuritarvitavad“, „strateegilised“ või „mitte peamiselt

andmekaitsega seotud“.

5. JUURDEPÄÄS SEADMES TALLETATUD ISIKUANDMETELE (JA NENDE

EDASINE KASUTAMINE) LAIENEB OLULISELT

Väidetavalt nn „küpsiseväsimuse“ vähendamiseks laiendab ettepanek põhjuseid, mille alusel

võib ettevõte ilma nõusolekuta pääseda ligi inimese telefonis või arvutis talletatud andmetele,

näiteks auditooriumi mõõtmiseks, statistika tegemiseks või turvalisuse tagamiseks. See

tähendab, et inimestel on vähem kontrolli selle üle, kuidas nende veebikäitumist jälgitakse ja

kuidas sellest profiile luuakse. Kuna need reeglid viiakse ePrivaatsuse direktiivist (mis

reguleerib juurdepääsu seadmetele) GDPR-i (mis reguleerib andmete kasutamist pärast

juurdepääsu), saavad ettevõtted seejärel tugineda mis tahes GDPR-is sätestatud õiguslikule

alusele, sealhulgas „õigustatud huvile“. Praktikas võimaldab see ettevõtetel oluliselt laiendada

juurdepääsu inimese seadmes talletatud isikuandmetele ja nende kasutamist ilma nõusolekuta,

seni kuni nad väidavad, et see teenib nende õigustatud ärihuve.

Murekoht: casting-platvormid, agentuurid või tootmisettevõtted võivad (otse või kaudselt)

pääseda ligi esitajate telefonides või arvutites talletatud andmetele ja neid töödelda ilma

Eesti Näitlejate Liit reg. 80044655

Sakala 3, 10141 Tallinn, Estonia

Tel: +372 5341 5555

E-mail: [email protected]

nõusolekuta, kasutades laia põhjendust nagu „statistika“ või „turvalisus“, ning seejärel tugineda

„õigustatud huvile“, et profileerida, järjestada või filtreerida esinejaid. See mõjutab, keda

kutsutakse prooviesinemistele või kellele pakutakse tööd, samal ajal kui esitajatel on üha

raskem mõista, kontrollida või vaidlustada, kuidas nende digitaalne käitumine mõjutab nende

töövõimalusi.

6. MASINPÕHINE OTSUSTAMINE LAIENEB OLULISELT

Digitaalse Omnibus’i ettepanekud sõnastavad ka, et isegi kui otsuseid, millel on inimese elu

oluliselt mõjutav õiguslik toime, võiks teha inimene, ei takista see ettevõttel tugineda

„lepingulisele vajadusele“, et lasta need otsused teha masinal ilma inimliku järelevalveta,

tingimusel et see põhineb EL-i õigusel või isiku „selgesõnalisel nõusolekul“.

Murekoht: casting’u otsused, millel on olulised karjääri mõjutavad tagajärjed, võivad olla

juhitud automatiseeritud hindamis- või filtreerimissüsteemidest ja neid võib käsitleda

„lepinguliselt vajalikena“, isegi kui otsuse oleks võinud teha inimene. See võimaldab tootjatel

või platvormidel tugineda tehisaru lühinimekirjade, järjestamise või välistamise tööriistadele,

mis vaikselt määravad, keda nähakse, kuulatakse või palgatakse, samal ajal kui esitajatel endil

puudub info selle kohta, kuidas neid hinnati ning puudub ka sisuline võimalus vaidlustada

kallutatud või ebatäpseid profiile.

7. LISAKS

Eelkõige on murekohaks, et tehtud ettepanekutega saavad tehisaru arendajad ise hinnata, kas

nende süsteemid kvalifitseeruvad „kõrge riskiga“ kategooriasse, ning kui nad leiavad, et need

ei kujuta endast olulist ohtu tervisele, ohutusele või põhiõigustele, vältida kandmist EL-i

andmebaasi. Samuti lükataks AI-määruse kõrge riskiga kohustuste kohaldamine edasi rohkem

kui aasta võrra. Kõige tõsisemad ja süsteemsemad probleemid tulenevad aga AI-määruse ja

GDPR-i uue koosmõju loomisest.

Oluline on märkida, et ükski neist ettepanekutest ei näi tuginevat eelnevale mõjuhinnangule,

mis hindaks nende mõju põhiõigustele, kultuuriõigustele või demokraatlikele vabadustele.

Samuti ei näi need põhinevat selgetel tõenditel, et nii ulatuslikud muudatused on vajalikud

innovatsiooni või konkurentsivõime edendamiseks EL-is. Praktikas tooksid need meetmed

peamiselt kasu suurtele tehnoloogiaettevõtetele, valdavalt väljaspool EL-i asuvatele, kellel on

pikk ajalugu EL-i andmekaitsenõuete rikkumisel ja kes püüavad nüüd neid nõudeid veelgi

nõrgendada, et toita oma tehisaru mudeleid isiku- ja tundlike andmetega näilise kaitsekatte all,

mida on vähe tõenäoline tõhusalt jõustada.

Lugupidamisega

Reimo Sagor

Eesti Näitlejate Liit

juhatuse esimees