Kutseseaduse eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Kristina Kallas

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected]

Munga 18

50088, Tartu

Teie 18.02.2026 nr 8-1/26/1108; HTM/26-

0233/-1K

Meie 12.03.2026 nr 2-3/625-2

Kutseseaduse eelnõu kooskõlastamine

Austatud Kristina Kallas

Täname võimaluse eest anda tagasisidet kutseseaduse eelnõule.

Peame positiivseks eelnõus kavandatud suunda, mille kohaselt tugevdatakse Kutseasutuse rolli

kutsesüsteemi toimimises. Uute tööülesannete lisandumine tõstab põhjendatult esile kvaliteedi

tagamise ning juriidilise ja andmekaitsealase pädevuse olulisuse, mis on keskse tähtsusega kogu

kutse‑ ja oskuste süsteemi usaldusväärsuse, tõhususe ja läbipaistvuse seisukohalt. Samuti toetame

lähenemist, mille kohaselt koondatakse haldusotsuste vastuvõtmine õigusselguse huvides

Kutseasutuse pädevusse ning täpsustatakse süsteemi osaliste rolle, et tagada selgem ja ühtsem

juhtimisraamistik.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab eelnõu järgnevate märkustega:

1. Eelnõu § 18 lõike 2 kohaselt antakse esmakutse õppeasutuse otsusega ametialase

kompetentsiprofiili alusel koostatud õppekava lõpetamisel. Seletuskirjas on märgitud, et

tööandjate usalduse säilitamiseks kutseõppe kvaliteedi ja esmakutse suhtes peab

õppeasutus kaasama vastava valdkonna tööandjaid hindamisprotsessi nii õpingute jooksul

kui ka õppe lõpus. Sellist tööandjate kaasamise kohustust eelnõu normtekstis siiski ei

sätestata, mistõttu ei ole tegemist õiguslikult siduva nõudega ning tööandjate kaasamine

jääb õppeasutuse otsustada. Selguse huvides palume kas sätestada eelnõus selgesõnaline

kohustus tööandjate kaasamiseks või juhul, kui selline kohustus tuleneb muust õiguslikust

regulatsioonist, sellele seletuskirjas üheselt viidata.

a. Täiendavalt palume täpsustada, keda mõeldakse eelnõus ja seletuskirjas

"valdkonna tööandja" all ning millises mahus peab tööandjate kaasamine toimuma.

2. Palume parandada seletuskirja § 20 lõikes 3 sisalduv viide, kuna seal nimetatud varasema

õppe ja töökogemuse arvestamise alused on eelnõus sätestatud §‑s 23, mitte §‑s 22.

3. Palume täiendada seletuskirja § 23 varasema õppe ja töökogemuse arvestamise käsitlust.

Kuigi seletuskirjas on kirjeldatud varasema õppe ja töökogemuse arvestamise üldist

raamistikku, ei ole esmakutse kontekstis piisavalt selge, kuidas see süsteem praktikas

2 (2)

rakendub. Arvestades, et esmakutse andmise mudel erineb tavapärasest kutse andmisest,

oleks asjakohane seletuskirjas eraldi selgitada varasema õppe ja töökogemuse arvestamise

põhimõtteid ja nende kohaldamist esmakutse puhul.

4. Palume kaaluda seletuskirjas mõistekasutuse ühtlustamist. Seletuskiri kasutab esmakutse

kirjeldamiseks paralleelselt mitut mõistet, näiteks nii esmane kutsekvalifikatsioon kui ka

koolilõpukutse. Arvestades, et eelnõus on esmakutse defineeritud, palume kaaluda

seletuskirjas mõistekasutuse ühtlustamist ja kasutada läbivalt sama mõistet. See toetaks

paremat jälgitavust ja õigusselgust.

5. Palume ettevõtjate ja vabaühenduste halduskoormuse vähendamiseks muuta eelnõu § 36

lõiget 1, täpsustada kehtivuse lõpptähtaega ning sõnastada lõige järgmiselt: "Enne

käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud kutsestandardid kehtivad nende kehtivusaja

lõpuni, kuid mitte kauem kui 2028. aasta 31. detsembrini. Reguleeritud kutsealadel

kehtivad enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud kutsestandardid nende kehtivusaja

lõpuni."

6. Palume täiendada seletuskirjas § 52 riigilõivuseaduse muutmise mõjuanalüüsi. Riigilõivu

tõstmine 150 eurolt 500 eurole võib avaldada suuremat mõju väiksematele erialaliitudele

ja valdkondlikele ühendustele. Seletuskiri toob ka ise välja riskina võimaliku huvi

vähenemise kutse andja õiguse taotlemise vastu. Samas ei ole piisavalt veenvalt

põhjendatud eeldus, et 500 euro suuruse riigilõivu tasumise võimekus oleks otseselt seotud

organisatsiooni suutlikkusega kutse andjana tegutseda. Täiendavalt vajab selgitamist

olukord, kus sama kutse andja osaleb mitmel erineval konkursil, mille tulemusel võib

tegelikult kulu ühe organisatsiooni kohta kujuneda oluliselt suuremaks. Arvestades

seletuskirjas prognoositud ligikaudu 50 kutse andjat, palume hinnata muudatuse mõju

erinevat tüüp taotlejatele põhjalikumalt ja selgitada, kas ja millistel tingimustel saab kutse

andja konkursse kombineerida.

7. Seletuskirjas on märgitud, et eelnõuga ajakohastatakse ja kujundatakse ümber

kutsesüsteemi õiguslik raamistik, asendades senise kutsesüsteemi käsitluse laiema kutse‑

ja oskuste süsteemi mõistega. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku muuta seaduse nime,

viies see kooskõlla kavandatud muudatustega, et see kajastaks selgemalt oskuste keskset

rolli ning seaduse tegelikku sisu ja eesmärki.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Anna-Liina Väkram

5911 5470 [email protected]

Anett Männiste

5340 8307 [email protected]