Vastus

1

Üldine tähelepanek

1) Märgime, et meie jaoks on oluline, et muudatused tehakse kokkuleppel

merendusvaldkonna partneritega ja mõistame, et see on olnud ka Kliimaministeeriumi

soov. Kui muudatuste tulemusel saavutatakse töösuhte osapooltele kaasaja vajadusi ja

võimalusi arvestav suurem paindlikkus, samaaegselt tagades laevapere liikme piisav

kaitse ning lõppastmes Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, on

plaanitavad muudatused väärt toetamist. MKM-i jaoks on võtmetähtsusega, et

muudatused on merendusvaldkonna partneritega läbi arutatud. MKM kooskõlastab

eelnõu alljärgnevate märkustega arvestamisel:

Eelnõu punkt 2, MTööS-i § 40 täiendamine lõikega 2

2) Soovite luua MTööS-i erinormi TLS-i töö- ja puhkeaja regulatsioonist, mille kohaselt

tööandja ja töötaja võivad leppida kokku TLS-i § 46 lõikes 1 sätestatust pikemas tööajas,

kui tööaeg kokku ei ületa 65 tundi seitsmepäevasel või 271 tundi 30-päevasel

ajavahemikul MTööS-i § 40 lõikes 1 sätestatud arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe

ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.

Olete eelnõu seletuskirjas eelnõu punkti 2 kohta selgitanud, et muudatus lähtub tööturu

osapoolte kokkuleppest ning rahvusvahelisest praktikast. Teavitame Teid, et seoses

MTööS-i §-i 40 lisatava lõikega 2 pöördus meie poole EMSA, selgitades et selle

kavandatava normi sõnastus ja mõte on vastuolus 26. augustil 2024. aastal fikseeritud

merendusvaldkonna partnerite kokkuleppega tööaja regulatsiooni muutmiseks, mis oli

järgmise sisuga:

Töö- ja puhkeaja probleem lahendatakse ületunnitöö regulatsiooni loomisega

meremeestele, kes ei tööta summeeritud tööaja alusel. Erinorm TLSi töö- ja puhkeaja

regulatsioonist luuakse MTööS-i järgmiselt: „Meretöölepingu puhul on tööandjal õigus

nõuda ja töötajal õigus teha kuni 103 ületundi 30 päevases perioodis. Tööandja hüvitab

ületunnitöö tegemise rahas, makstes ületunnitöö teinud laevapere liikmele 1,5- kordset

töötasu. Ületundide tegemise nõue lepitakse kokku meretöölepingus.

Regulatsiooni tulemusena jääks merendusse kaks töö- ja puhkeaja korraldust:

1) summeeritud tööajaga töötajatele jääb regulatsioon samaks;

2) summeerimata tööajaga töötajad töötavad täistööajaga ning töötajal õigus teha ning

tööandjal õigus nõuda 103 h ületunnitööd 30 päevases ajavahemikus. Ületunnitöö

töötasu on 1,5-kordne.“

Seega mõistame eelneva pinnalt, et merendusvaldkonna partnerite soov oli:

 muuta meretöö seadust selles osas, mis puudutab summeerimata tööaja arvestuse alusel

ja täistööajaga töötava laevapere liikme poolt ületunnitöö tegemist, st summeeritud

tööaja arvestuse alusel või osaajaga töötava laevapere liikme puhul ei muutuks midagi;

2

 reguleerida laevapere liikme õigust teha 30-päevase ajavahemiku jooksul kuni 103 tundi

ületunnitööd, ilma et tehtaks erisust TLS-i § 46 lõikest 1, st ilma et laevapere liikme

puhul suurendataks üldist töö tegemise aja piirangut. Teisisõnu, kohaldataks ka edaspidi

laevapere liikmetele üldist töö tegemise aja piirangut (TLS-i § 46 lõiget 1). Samas

MTööS-i § 40 lõige 2 näeks edaspidi ette 30 päeva kohta ületundide piirmäära ja

kohustaks reederit need hüvitama rahas (mitte vaba aja andmisega), aga

arvestusperioodi jooksul peaks ka laevapere liikme puhul järgima TLS-i § 46 lõikega 1

sätestatud üldist tööaja piirangut, mis on koos ületunnitööga 48 tundi seitsmepäevase

ajavahemiku ja neljakuulise arvestusperioodi kohta.

Ka eelnõule eelnenud VTK-s selgitati, et tööturu pooled jõudsid 26. augusti 2024. aasta

kohtumisel konsensusele, et töö- ja puhkeaja probleem lahendatakse eriregulatsiooni

loomisega meremeestele, kes ei tööta summeeritud tööaja alusel. Samuti, et ületunnitöö eest

vaba aja andmine ei ole mõistlik ning tuleks kohaldada vaid rahalist hüvitist.

Seevastu erinevalt merendusvaldkonna partneritega sõlmitud kokkuleppest kavandatakse

eelnõu punktiga 2 tõsta nii summeeritud kui ka summeerimata tööaja arvestuse alusel

töötavate laevapere liikmete üldist tööaja piirmäära ehk erinevalt TLS-i § 46 lõikest 1 saaks

iga laevapere liige töötada kuni 65 tundi seitsmepäevasel ajavahemikul või kuni 271 tundi

30-päevasel ajavahemikul. Samuti ei ole arvestatud selle osaga kokkuleppest, et selline

ületunnitöö tuleks hüvitada üksnes rahas ja 1,5-kordselt.

Selleks, et võtta arvesse merendusvaldkonna partneritega sõlmitud kokkulepet, tuleb meie

hinnangul eelnõu muuta. Kui eesmärk ei ole olnud ette näha erisust töö tegemise aja

piirangust, peaks lisatav säte tulenevalt MTööS-i § 40 pealkirjast („töö tegemise aja

piirangu erisus“) paiknema ka oma asukohalt mujal MTööS-is. Näiteks on variant sõnastada

eelnõu punkt 2 järgmiselt:

„Reeder ja laevapere liige võivad sõlmida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

ületunnitöö kokkuleppe, mille kohaselt summeerimata tööaja arvestuse alusel ja

täistööajaga töötav laevapere liige võib teha ületunnitööd, mis ei ületa 103 tundi 30-

päevasel ajavahemikul. Reeder hüvitab ületunnitöö rahas, makstes laevapere liikmele

1,5-kordset töötasu, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist vabas ajas.“

Samuti selgitame, et oma kommentaariga VTK-le, milles palusime selgitada põhjuseid,

miks peetakse vajalikuks MTööS-is sätestada erisus just summeerimata tööaja arvestuse

alusel töötavatele laevapere liikmetele, mitte aga summeeritud tööaja puhul, eesmärk oli, et

lisaksite asjakohase põhjenduse tulevase eelnõu seletuskirja. Mitte ei olnud soov vihjata

sellele, et MTööS-is ületunnitöö regulatsiooni kujundamisel peaks võimaldama teha samas

mahus ületunnitööd ka summeeritud tööajaga töötavatele laevapere liikmetele.

3) Vaatamata punktis 2 esitatud märkustele esitame täiendavad kommentaarid eelnõu

punkti 2 praeguse sõnastuse kohta, kui partneritega arutelu järgselt peaksite siiski jääma

eelnõu punkti 2 praeguse sõnastuse juurde ja jätma arvestamata eelpool meie poolt

väljapakutud eelnõu punkti 2 uue sõnastuse:

3

a. Nagu ka VTK tagasisidestamisel, siis ka nüüd soovime juhtida tähelepanu

Euroopa sotsiaalharta Digesta selgitustele artikli 2 punkti 1 kohta, kus on öeldud

järgmist: „Kui kogu töönädala kestus (tavaline tööaeg pluss ületunnid) tundides

on kuni 60 töötundi nädalas või üle 60 töötunni nädalas, siis see on ebamõistlik.“

Samuti rõhutatakse, et teatavate töötajate kategooriate välistamine seadusega

ettenähtud kaitsest ebamõistliku tööaja vastu on vastuolus hartaga ning et

meremeeste õigus mõistlikule iganädalasele tööajale peab olema tagatud

seadusega. Seetõttu leiame jätkuvalt, et MTööS-is kavandatav regulatsioon –

maksimaalne iganädalane tööaeg 65 tundi 7-päevasel ajavahemikul ning samuti

271 töötundi 30-päevasel ajavahemikul ei ole kooskõlas kehtivate tõlgendustega

Euroopa sotsiaalharta artikli 2 lõike 1 kohta.

Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee, kellel on ainuõigus Euroopa sotsiaalhartat

õiguslikult tõlgendada, on tõlgendanud harta artikli 2 lõikes 1 kasutatud

„vastuvõetavat igapäevast ja -nädalast tööaega“ ning on oma 2005. aasta

järeldustes Eesti meremeeste töötundide kohta märkinud: „Äärmiselt pikad

tunnid, näiteks 16 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul või teatud tingimustel

üle 60 tunni nädalas, ei ole mõistlikud ega ühildu seetõttu hartaga.“ Seega, kuni

Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee ei ole ametlikult muutnud enda seisukohta,

tuleb pidada töötamist üle 60 tunni nädalas jätkuvalt Euroopa sotsiaalhartaga

vastuolus olevaks. See võib tähendada, et Eesti peab tulevikus hakkama aru

andma Euroopa sotsiaalharta mittevastavuse küsimuses. Kui

Kliimaministeeriumil ja merendusvaldkonna partneritel on soov eelnevale

vaatamata antud muudatusega edasi liikuda, peab olema Kliimaministeeriumil

valmisolek neid muudatusi Euroopa Sotsiaalõiguste Komiteele põhjendada ja

Euroopa sotsiaalharta regulaarse aruandluse raames täiendavalt selgitada.

b. Kordame VTK kooskõlastamisel esitatud küsimust: Miks on 271 tunni

arvestamise aluseks just 30-päevane periood, mitte näiteks kalendrikuu või muu

periood? Millised on selle lahenduse sisulised põhjendused? VTK-s viidati

Soome meretöö kollektiivlepingule, mille kohaselt meremees teeb 30 päeva

jooksul 103 tundi ületunnitööd ja meremehele makstakse selle eest

ületunnitöötasu. Palun esitage eelnõu seletuskirjas sisulised põhjendused

eelviidatud küsimustele.

c. Eelnõu sõnastusest järeldub, et 271 tunni nõuet tuleb täita mistahes 30-päevases

ajavahemikus arvestusperioodi jooksul. See tähendab, et näiteks peab see nõue

olema täidetud nii kuu esimesest päevast 30-päevast perioodi arvestades kui ka

näiteks kuu keskpaigast 30-päevast perioodi arvestades. Palume see selgitus ka

eelnõu seletuskirja lisada.

d. MTööS-i §-i 40 kavandatavast uuest lõikest 2 tuleneb, et reeder ja laevapere liige

võivad erandina töölepingu seaduse § 46 lõikes 1 sätestatust leppida kokku

pikemas tööajas, mis ei ületa 65 tundi seitsmepäevasel ajavahemikul või 271

tundi 30-päevasel ajavahemikul eeldusel, et see kokkulepe ei kahjusta töötaja

tervist ja ohutust. Seletuskirjas ei ole selgitust selle kohta, kuidas tagatakse

nõude „ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust“ täitmine praktikas. Kes seda

4

kontrollib? Kuidas seda kontrollitakse? Kes teeb otsuse selle kohta, kas

konkreetne töötundide arv kahjustab laevapere liikme tervist või mitte? Palume

eelnõu seletuskirja nendes küsimustes täiendada.

e. Lisaks lähtudes MTööS-i kehtivast sõnastusest palume seaduse ühtse sõnastuse

huvides kasutada nii eelnõus kui ka eelnõu seletuskirjas sõna „töötaja“ asemel

„laevapere liige“ ja sõna „tööandja“ asemel „reeder“.

Eelnõu punkt 2, MTööS-i § 40 täiendamine lõikega 3

4) Eelnõu seletuskirjas ei ole selgitust selle kohta, kuidas tagatakse nõude „ei kahjusta

töötaja tervist ja ohutust“ täitmine. Kes seda kontrollib? Kuidas seda kontrollitakse? Kes

teeb otsuse selle kohta, kas konkreetne töötundide arv kahjustab laevapere liikme tervist

või mitte? Palume eelnõu seletuskirja nendes küsimustes täiendada.

5) Eelnõu seletuskirjas selgitate, et avameretööstuse töö puhul pakkus tööaja erandi välja

Eesti Laevaomanike Liit VTK arutelu käigus ning et selle erandi loomist põhjendab töö

iseloom, lepingute pikkus ja rahvusvaheline praktika. Samuti lisate, et meretöölepingud

avameretööstuse töödel on tähtajalised ning nende kestus ulatub kahest nädalast paari

kuuni, mistõttu ei teki pikaajalist suurt töökoormust. Peale selle viitate Saksa õigusele,

mille kohaselt ei tohi avameretööstuse töödeks kasutataval laeval töötamisel tööaeg

ööpäevas ületada 12 tundi ja nädalas 84 tundi (tegemist ongi sisuliselt Saksa õigusest

vastava tööaja erandi ülevõtmisega). Kõnealuse muudatuse ühe põhjendusena viitate

töö iseloomule, kuid seletuskirjast ei selgu, kuidas töö iseloom põhjendab selle tööaja

piirangu erandi kehtestamist avameretööstuses kasutatavatel laevadel töötavatele

laevapere liikmetele. Millistel kaalutlustel/sisulistel põhjendustel Eesti Laevaomanike

Liit antud tööaja erandi kehtestamise sellises spetsiifilises valdkonnas välja pakkus?

Millised on paar elulist näited praktikast, mis illustreerivad tänast olukorda ja eelnõuga

lahendatavat murekohta? Palume eelnõu seletuskirja vastavalt täiendada.

6) Lisaks lähtudes MTööS-i kehtivast sõnastusest palume seaduse ühtse sõnastuse huvides

kasutada nii eelnõus kui ka eelnõu seletuskirjas sõna „töötaja“ asemel „laevapere liige“

ja sõna „tööandja“ asemel „reeder“.

Eelnõu punkt 3, MTööS-i täiendamine §-ga 411

7) Eelnõu seletuskirjas olete eelnõu punkti 2 selgitamisel märkinud: „Avameretööstuse töö

tööaja erandi pakkus välja Eesti Laevaomanike Liit (tööandjate esindaja) VTK arutelu

käigus. […] Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (töötajate esindaja) oli

pakkumisega nõus, kui avameretööstuse töö puhul muudetakse ületunnitööd

reguleerivaid sätteid (täpsemalt eelnõu punkti 3 selgituse juures).“

Samal ajal eelnõu punkti 3 selgitamisel märgite: „Muudatusettepaneku avameretööstuse

töödeks kasutatavatel laevadel tööaja piirangu suurendamiseks tegi töötajate esindaja

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing.“

5

Palun vaadake need teksti osad seletuskirjas üle ja kõrvaldage vastuolu. Ilmselt on

eelnõu punkti 3 selgitustes mõeldud, et EMSA pakkus välja, et avameretööstuse töödeks

kasutatavatel laevadel tööaja piirangut ületav ületunnitöö hüvitatakse laevapere liikmele

esmajärjekorras rahas erinevalt TLS § 44 lõikes 6 sätestatust, mille järgi peab tööandja

ületunnitöö korral andma eelkõige töötajale vaba aega võrdses ulatuses ületunnitööga.

Ettepanek täiendada eelnõu punktiga 4

8) Teeme ettepaneku kaaluda meretöö seadusesse erisuse lisamist meremeeste

tööõnnetuste definitsiooni kohta, mis erineks kehtivast tööõnnetuse definitsioonist

töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) mõttes ja võtaks arvesse meretöö eripära.

Ettepaneku on MKM-ile varasemalt teinud EMSA.

Kehtivas õiguses sätestab TTOS-i § 22 lõige 1, et tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus

või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl,

tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel,

kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.

EMSA on oma varasemas pöördumises välja toonud, et MTööS-i § 4 lg 1 ja § 16 lg 1

sätete kohaselt on laevapere liikme töökohaks (sh töökeskkonnaks) laev. Kui laevapere

liikmel on laeval töötades puhkeaeg ja ta viibib sellel ajal laeval, siis see ei ole

tavapärane vaba aeg, mida ta saaks täielikult enda äranägemise kohaselt kasutada.

Laevapere liige ei saa vahepeal oma puhkeajaks laevalt lahkuda, vaid viibib puhkeajal

tulenevalt meretöö eripärast jätkuvalt laeval, sh töötajale ettenähtud ruumides, ehk

laevapere liige ei muutu reisijaks oma tööst vabal ajal (puhkeajal). Ta on jätkuvalt

kohustatud alluma töökorralduse reeglitele, konkreetses laevas laevaperele kehtestatud

korrale ning alluma meresõiduohutuse seaduse (MSOS) ja MTööS alusel laevapere

liikmele ette nähtud piirangutele ja kapteni korraldustele. Seega on laevapere liige laeval

viibides seotud laeva töökeskkonnaga. Laevapere liige saaks seotusest töökeskkonnaga

või tööga lahti juhul, kui laevapere liige muutuks oma puhkeajal reisijaks ning tema

töösuhtest tulenevad kohustused peatuksid tema puhkeajal. Praktikas ei ole see merel

viibides võimalik. Seoses teenistusega laeval viibides on laevapere liige kogu aeg

tööandja vastutusalas.

Kehtiva õiguse kohaselt, kui laevapere liikmega juhtub õnnetus sel ajal, kui tal on

puhkeaeg (nt tormi ajal kajutis kukub või laevatekil libiseb) ja ta saab vigastada, siis ei

ole see tööõnnetus TTOS-i § 22 mõttes. TTOS-i §-st 22 tulenevalt on küll põhjuslik seos

tööandja töökeskkonnaga olemas, kuid hetkel on TTOS-i kohaldamisalast välistatud

olukorrad, kus tööõnnetus juhtub töökeskkonnas, kuid ajal, mil töötaja ei täitnud töö

ülesandeid ehk viibis tööaja hulka mittearvataval vaheajal näiteks puhkuse või puhkeaja

ajal töökeskkonnas. Arvestades laeva ja meretöö eripära, ei ole selline lähenemine

otstarbekas ega mõistlik. Eeltoodust tulenevalt, arvestades EMSA varasemat

ettepanekut, teeme ettepaneku sätestada MTööS-is, et tööõnnetuseks loetakse lisaks

TTOS-is sätestatule ka laevapere liikmega juhtunud õnnetust, mis on põhjuslikus seoses

töökeskkonnaga, kuid mis juhtus tööst vaba ajal (nt puhkeajal). Tööõnnetuse

6

definitsiooni erisus võiks olla sätestatud näiteks MTööS-i § 37 lõikena 2, §-s 391 või

mõnes muus Teie äranägemisel sobivas kohas.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 19.01.2026 nr 1-4/26/207, KLIM/26-

0075/-1K

Meie 12.03.2026 nr 2-3/192-2

Tagasiside meretöö seaduse muutmise

seadusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab meretöö seaduse muutmise seaduse

eelnõu meie tehtud märkustega arvestamisel. Märkused on esitatud eraldiseisva failina.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisa: märkused MTööS-i eelnõule

Lisaadressaat: Tööinspektsioon

Dana Kadanik

[email protected]