Kiri

Tere

Täname kaasamise eest.

Tutvusime eelnõu ja seletuskirjaga. Mitmed muudatused on väga positiivsed, näiteks väikesemahuliste projektide toetamise võimalus 100% ulatuses (koolitusabi, VKE innovatsiooniabi, VKE investeeringuabi).

Oluline on ka muudatus TA abi puhul rakendusuuringu ja tootearenduse kombineeritud projekti abimäär 30%, mis lihtsustab selliste projektide toetamist ning kulude menetlemist (ei pea enam määratlema, kas tegevus kvalifitseerub tootearenduseks või rakendusuuringuks).

MKMi poolt on mõned ettepanekud eelnõu täiendamiseks:

1. 1. Artikli 1 punktis 3 on toodud ühe ettevõtja mõiste. Sätte lisamine määrusesse on oluline, et määratlus põhineks õigusaktil, mitte pelgalt kohtupraktikal. Samas on ettepanek sõnastust veidi muuta, et selle rakendamine oleks praktikas lihtsam ja väiksema halduskoormusega. Mõiste viimane lause - The mere fact of holding shares, even controlling shareholdings, is insufficient to characterise such a link – teeb ühe ettevõtja määratlemise ülemääraselt keeruliseks. See kohustab justkui igakordselt tegema mahuka analüüsi ettevõtjate funktsionaalsete ja majanduslike seoste osas. Menetluse lihtsustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks võiks sätestada reegli, et enamusosalusega ettevõtted moodustavad reeglina ühe ettevõtja, ning üksnes erandjuhtudel (nt lepingud või teatud kokkulepped osanike vahel) võivad sellest reeglist erandi tekitada. Sest juhul, kui ühel ettevõtjal on teises ettevõtjas enamusosalus ehk häälteenamus, annab see ka automaatselt õiguse otsustada ettevõtte oluliste aspektide üle ning teda kontrollida, nt määrata juhatust jms. Säte võiks olla sõnastatud järgmiselt:

„(3) ‘undertaking’ or ‘single undertaking’ means any entity engaged in an economic activity. Several separate legal entities may be considered to form one economic unit, and therefore one undertaking, because of controlling shares and other functional, economic and organic links. Companies with controlling shareholdings are generally presumed to form a single undertaking. This presumption may be rebutted only in exceptional circumstances, where it is demonstrated that the majority shareholding does not confer actual control over the company.“

2. 2. Väga positiivne on artikli 7 lõikes 2 sätestatud võimalus kasutada lihtsustatud kuluhüvitamisviise olenemata vahendite allikast (sh riiklikud vahendid). Siiski jääb ebaselgeks, millist asutust mõeldakse mõiste appropriate authority all, kel on õigus valideerida lihtsustatud hüvitamisviiside meetodeid, eelkõige siseriiklike toetusmeetmete puhul. Ettepanek defineerida vastav mõiste artiklis 2 mõistete rubriigis näiteks järgnevalt (andes selle õiguse meetme eest vastutavale ministeeriumile):

„Appropriate authority – the managing authority of the Structural Funds programme or the authority responsible for the national support measure.“

3. 3. Positiivne on muudatus artiklis 32 TA abi puhul abimäära suurendamine 20% võrra väikesemahuliste projektide (abi suurus kuni 1,2 miljonit ettevõtja kohta) puhul kõigile ettevõtjatele, olenemata nende suurusest. See võimaldab kujundada lihtsamaid ja väiksema menetluskoormusega meetmeid, kuna suuruse määramine on väga ressursimahukas tegevus. Ka seletuskirjas on selle muudatuse kohta märgitud: „Teiseks võib sellise teadus- ja arendustegevuseks või keskkonnakaitseks antava investeeringuteks ettenähtud abi puhul, mille summa ei ületa teatavat ülemmäära, lubada suuremat abi osakaalu. Praktikas tähendab see, et olemasolevat VKEde boonust saab kohaldada isegi suuremate ettevõtjate suhtes, kui abisumma on väike. See leevendab abisaajate ja liikmesriikide koormust, sest nad ei pea ettevõtja VKE staatust kindlaks määrama.“

Samas peab suurust siiski määratlema, et hinnata grupierandi üldtingimuse (raskustes oleva ettevõtja toetamise keeld) täitmist, kuivõrd suurusest tulenevalt on raskuste hindamine erinev (suurettevõtjatele on sätestatud täiendavad kriteeriumid). Seega, et väikesemahuliste projektide toetamine oleks ka reaalselt väiksema halduskoormusega, tuleks ka raskuste hindamisel sätestada vastav erand, vastasel juhul tuleb siiski taotleja suurust määratleda, et raskuseid õigesti hinnata, ning muudatuse eesmärk (halduskoormuse vähendamine) tegelikult realiseeruks. TA abi puhul on küll eelnõus toodud raskuste hindamise lihtsustus innovatiivsete ettevõtjatele, kuid seda tuleks meie hinnangul laiendada ka väikesemahulistele projektidele.

Eeltoodust tulenevalt on ettepanek muuta artikli 1 lõike 5 punkti g järgnevalt: „(g) aid for research and development and innovation under Chapter III, Section 4, to undertakings which qualify as innovative enterprises under Article 2, point (89) and which are unlisted and have been operating for less than 10 years following their registration or, alternatively, to any undertakings where the total aid amount does not exceed EUR 1.2 million per undertaking“;

Või alternatiivsena, kui raskuste hindamist ei soovita väikesemahuliste TA projektide puhul täielikult eemaldada, võiks nimetatud sätet sõnastada järgmiselt (sätestades raskuste osalise kontrollimise võimaluse, välistades suurettevõtjatele kriteeriumid):

„(g) aid for research and development and innovation under Chapter III, Section 4, to undertakings which qualify as innovative enterprises under Article 2, point (89) and which are unlisted and have been operating for less than 10 years following their registration or, where the total aid amount does not exceed EUR 1.2 million per undertaking, to any undertakings which do not qualify as undertakings in difficulty under Article 2, point (32)(a) to (c)“;

4. 4. Mid-caps mõiste osas on toodud eraldi määruse lisa, mis sisuliselt kopeerib VKE määratlust. Kas lihtsam ja selgem ei oleks mõiste defineerida artiklis 2 punktis 117 koos viitega, et neid töötajate ja bilansimahu lävendeid hinnatakse VKE määratluse (lisa I) põhimõtetel.

Huviga jääme ootama grupierandi juhenddokumenti, millest on juttu seletuskirjas.

Tervitades