Otsus

q <

OTSUS

Vaidlustusasja number

25-26/300609

Otsuse kuupäev 11.03.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus P. DUSSMANN EESTI Osaühingu vaidlustus Tallinna

Mustamäe Reaalgümnaasiumi riigihankes „Tallinna

Mustamäe Reaalgümnaasiumi toitlustushange“

(viitenumber 300609) Baltic Restaurants Estonia AS-i

pakkumuse edukaks tunnistamise ja Baltic Restaurants

Estonia AS-i kõrvaldamata jätmise otsustele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, P. DUSSMANN EESTI Osaühing, esindaja

vandeadvokaat Ott Saame

Hankija, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium, esindaja

Tanel Tobro

Kolmas isik, Baltic Restaurants Estonia AS, esindajad

vandeadvokaat Sandor Elias ja advokaat Toomas Pugri

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. RHS § 197 lg 1 p 5 alusel:

- rahuldada P. DUSSMANN EESTI Osaühingu vaidlustus riigihankes „Tallinna

Mustamäe Reaalgümnaasiumi toitlustushange“ (viitenumber 300609) osaliselt ja

tunnistada kehtetuks Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi otsus Baltic Restaurants

Estonia AS-i kõrvaldamata jätmiseks.

2. RHS § 198 lg 2 alusel:

- mõista Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumilt P. DUSSMANN EESTI Osaühingu

kasuks välja lepingulise esindaja kulud 960 eurot (käibemaksuta) ning riigilõiv summas

853,33 eurot, proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega;

- mõista P. DUSSMANN EESTI Osaühingult Baltic Restaurants Estonia AS-i kasuks

välja tema lepingulise esindaja kulud 1506,66 eurot (käibemaksuta), proportsionaalselt

vaidlustuse rahuldamata jätmisega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

2 (19)

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 26.11.2025 avaldas Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium (edaspidi ka Hankija)

riigihangete registris (edaspidi RHR) sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihanke

„Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi toitlustushange“ (viitenumber 300609) (edaspidi

Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi

koos nimetatult RHAD), sh Alusdokumendi (Sotsiaal-ja eriteenuste erimenetluse kord)

(edaspidi AD).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 18.12.2025, esitasid pakkumused 4 pakkujat, sh Baltic

Restaurants Estonia AS ja P. DUSSMANN EESTI Osaühing.

2. 28.01.2026 otsusega nr 1-7/234-1 tunnistas Hankija Baltic Restaurants Estonia AS-i

pakkumuse edukaks ja 28.01.2026 otsusega nr 1-7/235-1 jättis Hankija Baltic Restaurants

Estonia AS-i kõrvaldamata.

3. 09.02.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

P. DUSSMANN EESTI Osaühingu (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Baltic Restaurants

Estonia AS-i pakkumuse edukaks tunnistamise ja Baltic Restaurants Estonia AS-i

kõrvaldamata jätmise otsustele.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 17.02.2026 kirjaga nr 12.2-10/25 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 20.02.2026 ja neile vastamiseks 26.02.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja

Vaidlustaja ja Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukoha Hankija ja

Kolmas isik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, P. DUSSMANN EESTI Osaühing, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Hankija viis AD p-i 6.2 kohaselt pärast pakkumuste vastavuse kontrolli läbi pakkujate

valmistatud toitude degusteerimise. Kolmanda isiku (edaspidi ka BRE) valmistatud toitu

degusteeriti Hankija hankekomisjoni (edaspidi Komisjon) poolt 22.01.2026 ja Vaidlustaja

(edaspidi ka Dussmann) valmistatud toitu degusteeriti Komisjoni poolt 26.01.2026. Hankija

koostas pakkujate toitude hindamise kohta 28.01.2026 punktiarvestuse tabeli.

5.2. Hankija hindas 22.01.2026 toimunud Kolmanda isiku toidu degusteerimisel ja 26.01.2026

toimunud Vaidlustaja toidu degusteerimisel valmistatud toite vastuolus RHAD-iga, mistõttu

andis Hankija Kolmanda isiku pakkumusele liiga palju ning Vaidlustaja pakkumusele liiga

vähe väärtuspunkte. Õiguspärasel hindamisel oleks kogunud kõige enam väärtuspunkte

Vaidlustaja.

5.3. AD p-i 6.2.8 kohaselt hinnatakse degusteerimise käigus:

3 (19)

1) toidu maitset ja lõhna (maksimaalne punktide arv 20);

2) toidu tekstuuri (maksimaalne punktide arv 20);

3) pakutava toidu vastavust menüüle: põhitoit, lisandid, leiva/saia valik, jook vms

(maksimaalne punktide arv 20);

4) toidu välimust (maksimaalne punktide arv 20).

AD p-i 6.2.7 kohaselt saavad Komisjoni liikmed toidu hindamisel alandada punkte kas ühe

või kahe punkti kaupa. Sealjuures tuleb igat punktide alandamist hindamislehel põhjendada.

5.4. Vead Kolmanda isiku toidu hindamisel.

Kolmanda isiku toidul tuvastasid Komisjoni liikmed kaks menüüle mittevastavust - apelsini

maitsevee asemel pakuti jõhvika maitsevett ning seemnesegus pakuti mooniseemnete asemel

linaseemneid. Vastavalt BRE hindamislehtedele ei olnud Komisjoni liikmete tegevus

RHAD-iga kooskõlas järgmistes osades:

1) A. K BRE hindamislehel on menüüle vastavuse osas ära toodud vaid üks osundatud

puudustest (maitsevee mittevastavus), kuigi objektiivselt tulnuks menüüle mittevastavuse osas

maha võtta täiendav punkt ka seemnesegu mittevastavuse eest;

2) A. N.-i BRE hindamislehel on menüüle vastavuse osas ära toodud vaid üks puudus

(maitsevee mittevastavus), kuid objektiivselt oleks tulnud samas maha võtta täiendav punkt ka

seemnesegu mittevastavuse eest;

3) A. Kr.-i BRE hindamislehel on menüüle vastavuse osas ära toodud küll mõlemad

tuvastatud puudused, kuid maha on võetud vaid üks punkt. Hanketingimused ei näe ette

võimalust, et tuvastatud puuduse eest jäetakse punktid üldse alandamata.

Lisaks tekib A. Kr.-i BRE hindamislehe puhul toidu maitse ja lõhna hindamise osas küsimus,

kas hindamislehte ei ole pärast hindamist muudetud.

4) J. A. BRE hindamislehel on menüüle vastavuse osas ära toodud vaid üks puudus

(maitsevee mittevastavus), kuid maha oleks tulnud võtta täiendav punkt ka seemnesegu

mittevastavuse eest.

5) K. U. BRE hindamislehel on menüüle vastavuse osas küll ära toodud mõlemad

puudused, kuid seemnesegu mittevastavuse eest on jäetud punkt maha võtmata.

Lisaks on K. U. BRE hindamislehel toidu välimuses osas puudusena välja toodud, et lõigatud

õunad on õhu käes kuivanud. Samas on jäetud osundatud puuduse eest punkt maha võtmata;

6) M. S.-i BRE hindamislehel on menüüle vastavuses osas jäetud mõlemad

objektiivselt tuvastatud puudused märkimata ning punktid maha võtmata.

5.5. Korrigeerides BRE toidu hindamise arvestust ülaltoodust lähtuvalt, pidanuks BRE

pakkumus toidu degusteerimise tulemusena saama kokku 75 väärtuspunkti ja kokku (koos

poolfabrikaatide koguse eest antud 20 punktiga) 95 väärtuspunkti.

5.6. Vead Vaidlustaja toidu hindamisel:

1) A. K. Dussmanni hindamislehel on toidu maitse ja lõhna osas hinnatud toidu

temperatuuri, mis ei ole toidu maitse ega lõhn. Toidu tekstuuri osas on hinnatud

„köögiviljapikkpoissi“, mis ei kuulunud hindamisele. AD p-i 6.2.1 kohaselt informeeris

Hankija Vaidlustajat degusteerimiseks valitud toidust teabevahetuses 16.01.2026 RHR-i

kaudu1, et Hankija valis degusteerimiseks Vaidlustaja näidismenüüst 2. päeva menüü „Kirju

kanapikkpoiss“;

2) A. N.-i Dussmanni hindamislehel on toidu maitse ja lõhna osas on leitud, et kuskuss

oli soolatu. Soola sisaldusele kehtivad Vabariigi Valitsuse 31.08.2025 määrusega nr 60

„Nõuded laste toitlustamisele haridusasutuses, sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja

projektlaagris“ (edaspidi Määrus) kehtestatud nõuded, millele Vaidlustaja toit vastas.

Õiguspärane ei ole võtta maha punkte põhjendusega, et mingi toit oli hindaja arvates

„soolatu“. Toidu maitse ja lõhna osa hinnatud toitu, mis üldse hindamisele ei kuulunud

1 Sõnumi ID 1047021.

4 (19)

(taimekotlet). Seejuures ei ole A.N.-i põhjendus taimekotletti eest punkti mahaarvamise kohta

seostatav toidu „maitse või lõhnaga“ (Taimekotlet on imelik).

Kokkuvõtvalt on A.N. Dussmann’i toidu maitse ja lõhna osas võetud maha kaks punkti

vastuolus Riigihanke tingimustega.

Toidu tekstuuri osas on leitud, et porganditükid olid väga suured, ebamugav süüa ning

arvestanud maha kaks punkti. Porganditükkide suurus ei ole hinnatav toidu tekstuurina. Toidu

tekstuuri osas on samuti leitud, et toit oli külm, kuid seda hinnangut pole piisavalt

põhjendatud (mis toit oli külm), samuti ei ole toidu temperatuur hinnatav toidu tekstuurina;

3) A. Kr. on Dussmanni hindamislehel toidu maitse ja lõhna osas leidnud, et kuskuss

oli ülikülm ja kanapikkpoiss oli leige. Toidu temperatuur ei ole hinnatav toidu maitse või

lõhnana. Toidu tekstuuri osas on hinnatud toitu, mis ei kuulunud hindamisele

(köögiviljapikkpoiss);

4) D. P. on Dussmanni hindamislehel toidu maitse ja lõhna osas leidnud, et kõik tundus

maitsetu. Selline põhjendus on umbmäärane ja sellest pole võimalik aru saada, mis

degusteeritud toidu maitsel viga oli. Toidu tekstuuri osas on hinnatud toitu, mis ei kuulunud

hindamisele (köögiviljapikkpoiss) Toidu välimuse etteheide, et ei olnud eriti isuäratav, on

liiga umbmäärane ja pole võimalik aru saada, mida toidu välimusele ette heidetakse;

5) J. A. on Dussmanni hindamislehel toidu maitse ja lõhna osas leidnud, et pikk poiss

oli külm. Toidu temperatuur ei ole hinnatav toidu maitse ega lõhnana. Samuti on ta leidnud, et

kukuruz oli maitsetu. Selline põhjendus on umbmäärane ja pole võimalik aru saada, mis

degusteeritud toidu maitsel täpsemalt viga oli. Toidu tekstuuri osas on leitud, et porgand on

kõva, seda ei saa isegi lõigata. Tegemist on põhitoidu lisandina serveeritud värske porgandiga

ja värske porgand ongi suhteliselt kõva tekstuuriga. Toidu välimuse osas on hinnatud toitu,

mis ei kuulunud hindamisele (köögivilja kotlet);

6) K. U. on Dussmanni hindamislehel toidu maitse ja lõhna osas hinnanud toitu, mis ei

kuulunud hindamisele (köögivilja kotlet). Toidu tekstuuri osas on leitud, et porgand suure

tükina ebamugav süüa, paks kõva tükk. Porgandi tükkide suurus ei ole hinnatav toidu

tekstuurina. Värske porgand on juba loomulikult suhteliselt kõva tekstuuriga. Toidu tekstuuri

osas on leitud, et toit enamasti jahe, eriti garniiz. Toidu temperatuur ei ole hinnatav toidu

tekstuurina. Toidu tekstuuri osas on hinnatud toitu, mis ei kuulunud hindamisele (köögivilja

kotlet);

7) M. S. on Dussmanni hindamislehel toidu maitse ja lõhna osas leidnud, et kaste

(jogurti) veidi mage ja arvestanud seetõttu maha ühe punkti. Vaidlustaja pakutud toit oli

valmistatud Määruse kohaselt. Toidu maitse ja lõhna osas on leitud, et pikkpoiss natuke

maitsetu. Selline põhjendus on liiga umbmäärane ja ei võimalda läbipaistvalt ja kontrollitavalt

mõista, mida toidule ette heidetakse.

5.7. Korrigeerides Vaidlustaja hindamise arvestust ülaltoodust lähtuvalt pidanuks Vaidlustaja

pakkumus toidu degusteerimise tulemusena saama kokku 76,6 väärtuspunkti ja kokku seega

(koos poolfabrikaatide koguse eest antud 20 punktiga) 96,6 väärtuspunkti.

5.8. Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmine RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel on õigusvastane

5.8.1. AD p-i 3.1 kohaselt on riigihankest kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused

kehtestatud hankepassis. Hankepassis sisaldub C osas (Kõrvalejätmise alused seoses

maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega) jaotises

„Ennetähtaegne lõpetamine, kahjutasu või võrreldavad sanktsioonid“ küsimus: Kas ettevõtja

on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem

hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud

kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?.

5.8.2. RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel saab Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise

otsust pidada õigusvastaseks, kui selles ei ole esitatud põhjendusi sättes nimetatud

5 (19)

kõrvaldamise aluse puudumise ja/või kaalutlusi aluse esinemisel siiski pakkuja

usaldusväärseks pidamise kohta või hankija põhjendused või kaalutlused oleks ilmselt

ebakohased. Vastavate asjaolude ilmnemisel peab hankija andma hinnangu, kas pakkuja

varasemate hankelepingute rikkumised olid olulised või pidevad ning kui hankija tuvastab

olulised või pidevad rikkumised, peab ta kaaluma, kas pakkuja tuleb hankemenetlusest

kõrvaldada.

5.8.3. Ajakirjanduses ja Pärnu linna sotsiaalmeedia kanalil avaldatud andmete kohaselt on

Kolmas isik oluliselt rikkunud Pärnu linnaga Pärnu linna lasteaedade toitlustamiseks sõlmitud

hankelepingut (Pärnu Linnavalitsuse riigihange viitenumbriga 286093) ning vastavate

rikkumiste eest on Pärnu linn alandanud teenuse hinda ning kohaldanud leppetrahvi.

5.8.4. Hankija otsusest Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise kohta ei nähtu, et Kolmas isik

oleks esitanud Hankijale hankepassis teavet oma varasemate hankelepingute rikkumiste, sh

Pärnu linnaga lasteaedade toitlustamiseks sõlmitud hankelepingu rikkumiste, kohta. Samuti ei

otsusest, et Hankija oleks üldse kaalunud Kolmanda isiku varasemaid hankelepingu

rikkumisi.

5.9. Kui Kolmas isik jättis Riigihanke hankepassis esitamata teabe selle kohta, et ta on

esitanud Pärnu linna riigihankes viitenumbriga 292780 kõrvaldamise aluste puudumise

kontrollimiseks valeandmeid ja/või on jätnud sellise teabe esitamata, siis on Kolmas isik

esitanud Hankijale valeandmeid RHS § 95 lg 4 p-i 9 tähenduses. Kui Hankija jättis Kolmanda

isiku poolse valeandmete esitamise Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmisel kaalumata, siis on

Hankija rikkunud oma RHS § 96 lg 1 koos § 104 lg 6 tulenevat kohustust kontrollida pakkuja

kõrvaldamise aluseid.

5.10. 20.02.2026 esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad.

5.10.1. Hankija üheks peamiseks väiteks on kokkuvõtvalt, et Vaidlustaja on andnud AD p-is

6.2.7 kasutatud mõistele saavad uue/vale tähenduse peavad ning tuletanud sellest Komisjoni

liikmete kohustuse iga puuduse eest punkte alandada.

Vaidlustaja ei ole väitnud, et iga tuvastatud puuduse eest tuleb tingimata punkte alandada,

kuid hanketingimused ei näe ette võimalust, et tuvastatud puuduse eest jäetakse punktid üldse

alandamata.

5.10.2. Komisjoni liikmed ei olnud toidu degusteerimisel ja hindamisel täiesti vabad ning neil

polnud lubatud alandada punkte suvaliselt. Läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning p-is 2

sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtetest tuleneb, et ühtede ja samade objektiivselt

tuvastatud puuduste eest tulnuks Komisjoni liikmetel punkte alandada (või ka mitte alandada)

ühte moodi. Nimetatud põhimõtete järgimise tagamiseks pidanuks Komisjoni liikmed

omavahel hindamise ühtlustatud korralduses kokku leppima, sh kuidas alandada punkte

objektiivselt või ka subjektiivselt tuvastatud samalaadsete puuduste eest. Eelkõige puudutab

see toidu menüüle vastavuse hindamist, sest menüüle mittevastavused on objektiivselt

tuvastatavad puudused. Vaidlustaja ei nõustu seisukohaga, et RHS § 3 p-ides 1 ja 2 sätestatust

tulenevalt võis iga Komisjoni liige oma vabal äranägemisel otsustada, kas mingi objektiivselt

olemasoleva puuduse, sh menüüle mittevastavuse eest punkte alandada või kui palju alandada

või üldse mitte alandada.

5.10.3. Vaidlustaja nõustub, et Komisjoni liikmel oli õigus omal äranägemisel otsustada

subjektiivselt hinnatavate toidu omaduste nagu maitse, lõhn, tekstuur ja väljanägemine ja

võimalike puuduste olemasolu üle (nt kas toit oli liiga soolane või liiga mage). Samas leiab

Vaidlustaja, et kui nt kaks Komisjoni liiget tuvastasid kumbki subjektiivselt, et degusteeritav

toit on nende hinnangul liiga mage või liiga soolane, siis pidanuks nad alandama sellise

6 (19)

(samasisulise) puuduse eest punkte samadest põhimõtetest lähtuvalt (nt leppides Komisjonis

omavahel kokku, kui palju punkte sellisel juhul alandada või mitte alandada). Komisjoni

liikmele jäi ka vabadus hinnata, kas konkreetne puudus oli suur või väike ja vastavalt

vähendada punkte kas ühe või kahe punkti võrra. Seda aga eeldusel, et samasugust „skaalat“

ühe või kahe punkti andmisel kohaldasid kõik Komisjoni liikmed sarnaste puuduste puhul

ühte moodi.

5.10.4. Vaidlustaja on esitanud vaidlustuses oma nägemuse enda ja Kolmanda isiku toitude

hindamisest, mille puhul on järgitud nii RHAD-i sätteid kui RHS § 3 p-d 1 ja 2 sisalduvaid

põhimõtteid. Vaidlustaja ei välista, et võimalik on ka tema nägemusest erinev toitude

hindamine, kuid igal juhul ei vasta Hankija hindamise tulemus vaidlustuses esile toodud

konkreetsetel asjaoludel RHAD-i sätetele ega RHS § 3 p-dele 1 ja 2.

5.10.5. Toidu temperatuuri ja tekstuuri hindamisest

Vaidlustaja ei vaidle, et toidu temperatuur võib mõjutada toidu maitset või lõhna, kuid ei

nõustu seisukohaga, et seetõttu oli Komisjoni liikmetel õigus ka toidu temperatuuri hinnata.

RHAD ei näe ette ka toidu tükkide suuruse hindamist.

5.10.6. Hinnatavast menüüst

Vaidlustaja ei nõustu Hankijaga, et Vaidlustaja on vääralt tõlgendanud Hankija 16.01.2026

sõnumit RHR-is ning et kõik pakkujad, ka Vaidlustaja, said aru, et Hankija mõtles teise päeva

menüüd üldistavalt, mitte konkreetset (põhi-)toitu.

AD p-i 6.2.1 ls 2 sätestab: Selleks valib hankija iga pakkuja poolt hankes pakutud

näidismenüüst välja ühe praepäeva toidud, mida pakkuja pakub komisjoniliikmetele

degusteerimiseks õpilastele pakutava koolilõuna raames ühes pakkuja poolt valitud Tallinna

koolis. AD p-i 6.2.1 viimane lause sätestab, et Hankija informeerib pakkujaid

degusteerimiseks valitud toitudest, komisjoni liikmete arvust ja kuupäevadest eRHR

keskkonnas vähemalt viis tööpäeva ette.

Hankija ei informeerinud Vaidlustajat „köögiviljapikkpoisi“ degusteerimisest. Ka Kolmanda

isiku hindamislehtedelt ei nähtu, et peale pikkpoisi oleks hinnatud mingit teist (põhi-)toitu.

5.10.7. Hankija tunnistab vastuses vaidlustusele, et kontrollis eduka pakkuja kõrvalejätmise

asjaolusid, kuid jättis need oma otsuses kaalumata. Hankija väidab samas, et tal puudus alus

kahelda Kolmanda isiku usaldusväärsuses või tema selgituses, et rikkumine ei olnud oluline.

Kokkuvõtvalt tunnistab Hankija, et ta piirdus varasemate hankelepingute rikkumise

tuvastamisel ja olulisuse hindamisel üksnes Kolmanda isiku selgituste uskumisega ning omalt

poolt midagi täiendavalt ei analüüsinud ega kaalunud.

Hankija pidanuks ise välja selgitama (ja vajadusel Kolmandalt isikult täiendavaid selgitusi ja

dokumente küsima) ning analüüsima, kas RHS § 95 lg 4 p-i 8 kontekstis oli Kolmanda isiku

poolt tegemist varasema hankelepingu olulise rikkumisega või mitte. Lisaks pidanuks Hankija

oma tuvastatud asjaolud ning vastavad kaalutlused oma vastava otsuse põhjendusse ka kirja

panema.

6. Hankija, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub

jätta selle täies ulatuses rahuldamata järgmistel põhjustel.

6.1. Õige pole Vaidlustaja väide, et Kolmanda isiku toidu degusteerimine oli vastuolus AD-i

p-i 6.2 „Degusteerimine“ tingimustega ja Hankija andis Kolmanda isiku pakkumusele liiga

palju väärtuspunkte ning Vaidlustaja pakkumusele liiga vähe.

6.2. Tulenevalt AD p-ist 6.2.7 saavad Komisjoni liikmed toidu hindamisel alandada punkte,

kas ühe või kahe punkti kaupa, kusjuures iga punkti alandamist tuleb põhjendada. Väär on

Vaidlustaja väide, et iga puuduse eest pidi Komisjoni liige punkte alandama.

7 (19)

6.3. Vaidlustaja on vääralt mõistnud AD p-i 6.2.7 terminit saavad. Hankija hinnangul ei ole

sõna saavad võrreldav või analoogne sõnaga peavad. AD p 6.2.7 piiritleb, et juhul kui punkte

alandatakse Komisjoni liikme poolt, saab seda teha 1 või 2 punkti kaupa, mitte 1,5 või 1,75

punkti kaupa. Hankija ei ole RHAD-is märkinud, et Komisjoni liige peab kindlasti punkte

alandama. Juhul, kui Komisjoni liige otsustab kaalutlusotsuse alusel punkte mitte alandada,

puudub tal ka kohustus oma otsust põhjendada. Vaidlustaja, ega teised pakkujad ei ole

Hankijalt RHAD-i kohta küsinud, kuidas sõna saavad tuleb sisustada.

Kuna Vaidlustaja on andnud sõnale saavad vaidlustuses uue tähenduse - peavad, muutuvad

Vaidlustaja hüpoteetilised järeldused vääraks.

6.4. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väidetega vigadest Kolmanda isiku toidu hindamisel.

6.4.1. Tulenevalt AD p-ist 6.2.8.3 hindab Komisjoni liige pakutava toidu vastavust menüüle:

põhitoit, lisandid, leiva/saia valik, jook jms, - millest järeldub, et antud loetelu on jäätud

lahtiseks. Kuna Vaidlustaja on sõna saavad sisustamisel eksinud, hakkab ta spekuleerima

Komisjoni liikmete leitud mittevastavustega ja jõuab väära tulemuseni.

6.4.2. Degusteerimise hindamise käigus ei olnud Komisjonil kohustus hinnata alapunktides

toidu vastavust menüüdes detailsusteni, vaid menüüsid tuli hinnata vastavalt AD p-ile 6.2.8.3,

mis jätab Komisjoni liikmetele piisava kaalutlusruumi, kas peetakse vajalikuks alandada

punkte juhul, kui nt seemnesegus pakuti mooniseemnete asemel linaseseemneid.

6.4.3. Hankija ei nõustu vaidlustuse põhjendustega, kus Vaidlustaja hakkab hindama

personaalselt komisjoni liikmete objektiivsust BRE hindamislehel. Hankija eesmärgiks ei

olnud komisjoni moodustamine ainuüksi toitlustusekspertidest, kes hakkavad tuvastama

ilmeksimatult puuduseid, vaid Komisjoni liikmetel oli kaalutlusotsuse alusel põhjendatud

juhtudel õigus vajadusel punkte alandada.

6.4.4. Vaidlustuskomisjon on oma varasemas analoogses toitlustamisteenuse otsuses leidnud,

et hankija määrab degusteerimise/hindamise komisjoni koosseisu ja selle, kuidas täpselt

degusteerimine/hindamine läbi viiakse. Vastavalt Euroopa Kohtu otsusele C-6/15, p 29 peab

hindamiskomisjonil olema vabadus oma tööd korraldada.

6.4.5. Objektiivsuse tagamiseks on Hankija AD p-is 6.2.6 kehtestanud: Toitu hindavad

komisjoniliikmed. Hindamisel eemaldatakse komisjoni poolt antud kõige kõrgem ja kõige

madalam punktiskoor ning seejärel järelejäänud liikmete punktid liidetakse ning saadakse

punktide keskmine. Näiteks, kui komisjonis on 5 liiget, kes on andnud järgmised punktid: 10,

8, 8, 8 ja 8, siis eemaldatakse 10 ja 8 ning järelejäänud punktide keskmine saadakse

järgmiselt: (3 x 8) : 3 = 8 punkti. Hankija on teadlikult valinud Komisjoni koosseisu

objektiivsuse tagamiseks erinevate tegevusvaldkondade inimesed: kooli majandusjuhataja,

ühe õpilase vanema, hankespetsialisti jne.

6.5. Vaidlustaja ei saa asuda Komisjoni liikmete antud punkte alandama, tehes seda

„objektiivselt“ Kolmanda isiku kahjuks ja tõlgendades sõna saavad vääralt.

6.6. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et tehtud on vigu Vaidlustaja toidu hindamisel.

6.6.1. Vaidlustaja leiab, et A. K. on hinnanud toidu maitse ja lõhna hindamise asemel toidu

temperatuuri.

Hankija hinnangul mõjutab toidu temperatuur otseselt toidu maitset või lõhna ja Komisjoni

liikmel on selle hindamise õigus. Vaidlustaja on Hankija 16.01.2026 kirja vääralt tõlgendanud.

Hankija hindas kogu menüüd, mitte konkreetset toitu. Degusteerimiseks valiti Vaidlustaja

näidismenüüst 2. päeva menüü „Kirju kana pikkpoiss.“ Kõik pakkujad, ka Vaidlustaja said

8 (19)

aru, et Hankija mõtles teise päeva menüüd üldistavalt, mitte konkreetset toitu.

6.6.2. Viidates Määrusele leiab Vaidlustaja, et A. N. on vääralt hinnanud toidu soolasisaldust.

Hankija nõustub Vaidlustajaga, et Määruses on soolakogustele kehtestatud rangemad reeglid,

kuid Määrus on üleminekuajaga kuni 31.08.2026. Siiski on tegu Komisjoni liikme

hinnanguga, kes on oma degusteerimist parima teadmise kohaselt põhistanud nagu ka

taimekotleti imelikust maitsest või tekstuuri hindamisel porganditükkide suurust nende

söömise ebamugavuse tõttu või et toit on külm. Tegu oli Komisjoni liikme kaalutlusotsusega,

kas alandada punkte või mitte.

6.6.3. Vastustaja annab hinnanguid ka teiste Komisjoni liikmete tegevusele, süüdistades neid

eelkõige pealiskaudsuses, viidates ka Määrusele, mis jõustub lõplikult alles 31.08.2026.

Hankija ei pea vajalikuks neil üksikasjalikult peatuda, kuna on piisavalt põhistanud, miks on

Komisjoni liikmed oma kaalutlusotsuse tegemisel vabad ja miks on Hankija valinud

käesoleva Komisjoni kooseisu.

6.6.4. Hankija ei nõustu Vaidlustaja arvamusega, et tema oleks pidanud Riigihanke võitma.

Vaidlustaja on meelevaldselt korrigeerinud punkte enda kasuks, unustades ära, et Komisjon ei

koosnenud toitumise ekspertidest ja et Hankija määrab degusteerimise/hindamise komisjoni

koosseisu ning selle, kuidas täpselt degusteerimine/hindamine läbi viiakse RHAD-is.

6.7. Hankija ei nõustu Vaidlustajaga, et Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus tuleb

kehtetuks tunnistada.

6.7.1. RHS § 95 lg 4 p-ist 8 tulenevalt on hankijal ettevõtte usaldusväärsuse hindamisel

lubatud arvestada, kuidas on ettevõtja oma varasemaid kohustusi täitnud2. Tegu on hankija

kaalutlusotsusega, kusjuures hankija kaalutlusruum on avar, sest hankija vastutab hanke

eesmärgi saavutamise eest ning RHS §-is 3 sätestatud põhimõtete rakendamise eest.

6.7.2. Kolmas isik on hankepassi C osas „Ennetähtaegne lõpetamine, kahjutasu või

võrreldavad sanktsioonid“ vastanud varasema lepingu rikkumisega seotud küsimusele

jaatavalt ning esitanud Hankijale omapoolse selgituse, mille kohaselt ettevõtjal ei esine RHS §

95 lg 4 p-i 8 kohast kõrvaldamise alust. Kohtupraktika kinnitab, et isegi, kui ettevõtja poolt

varasema hankelepingu rikkumine või õiguskaitsevahendi rakendamine on tuvastatud, ei ole

see automaatne alus hankemenetlusest kõrvaldamiseks.

6.7.3. Hankija kontrollis eduka pakkuja kõrvalejätmise asjaolu, kuid jättis need oma otsuses

kaalumata. Edukal pakkujal on Tallinnas teenindada umbes 40 lasteaeda ja kooli. Hankijal

puudus alus kahelda Kolmanda isiku usaldusväärsuses või tema selgituses, et rikkumine ei

olnud oluline. Hankijal puudub igasugune kahtlus, et edukas pakkuja on usaldusväärne

partner ka Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis ja ta ei ole põhjustanud Hankijale oma

käitumisega usaldusväärsuse kadu.

6.8. 26.02.2026 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

6.8.1. Hankija jääb seisukohale, et Vaidlustaja on segamini ajanud RHAD p-i 6.2.7 sõna

saavad ja sisustanud selle oma äranägemise kohaselt sõnaga - peavad. Sellest tingituna on

Vaidlustaja hüpoteetilised hinnangud ja esitatud arvestuskäigud vastuolus RHAD-iga.

6.8.2. Vaidlustaja väidab vastuoluliselt, et ta pole väitnud, et iga tuvastatud puuduse eest tuleb

punkte alandada ja kuid leiab samas, et hanketingimused ei näe ette võimalust, et tuvastatud

2 TlnRnKo 3-21-320, p 25.

9 (19)

puuduse eest jäetakse (miinus)punktid üldse andmata.

RHAD p-i 6.2.7 on Hankija sisustanud üheselt: Komisjoni liikmed saavad alandada punkte

kas ühe või kahe punkti kaupa. Igat punktide alandamist peab komisjoni liige hindamislehel

põhjendama. AD p 6.2.7 kehtestab juhise, et juhul kui Komisjoni liige peab vajalikuks punkte

alandada, peab seda põhjendama, mida Komisjoni liikmed on oma hindamislehtedel teinud.

6.8.3. Väär on Vaidlustaja seisukoht, et tulenevalt RHS § 3 p-ist 1 oleksid Komisjoni liikmed

pidanud punkte maha võtma kindla algoritmi või grupitöö alusel.

Komisjoni liikmed ei ole väljunud RHAD-is määratletud hindamismetoodikast.

6.8.4. Hankija vastuväide Vaidlustaja seisukohtadele seoses toidu temperatuuri ja tekstuuri

hindamisega.

6.8.4.1. Tulenevalt AD p-ist 6.2.8.1 oli Komisjoni liikmel õigus toidu maitset või lõhna

hinnata. Hankija ei nõustu Vaidlustajaga, et Komisjoni liikmel puudus õigus toidu maitse ja

lõhna hindamisel punkte alandada põhjusel, et toit oli külm.

Vastuoluline on Vaidlustaja väide, et kuigi temperatuur võib toidu maitset ja lõhna mõjutada,

siis hoolimata sellest, et toit oli külm, siis punkte selle eest alandada ei saa. Hankija jääb oma

seisukoha juurde, et toidu temperatuur võib mõjutada toidu maitset või lõhna ja selle eest

punktide alandamine Komisjoni liikme poolt oli asjakohane ning RHAD-is ette nähtud.

6.8.4.2. Hankija vaidleb vastu Vaidlustaja seisukohale, et RHAD p-i 6.2.8.2 alusel ei saa

hinnata toidu tükkide suurust. Hankija hinnangul on tekstuur ja toidu tekstuur väga lai mõiste

ja ei välistada toidu tükkide suuruse hindamist.

6.8.5. Hankija ei nõustu Vaidlustajaga, et kõik pakkujad ei saanud üheselt aru, et Hankija

hindab teise päeva menüüd üldistavalt, mitte ainult toitu „Kirju kanapikkpoiss.“

6.8.5.1. 16.01.2026 informeeris Hankija Vaidlustajat degusteerimiseks valitud toidust, mille

kohaselt valis degusteerimiseks näidismenüüst 2. päeva menüü „Kirju kanapikkpoiss“.

Hankija täpsustas kõigi pakkujatega, millist menüüd täpselt hinnatakse.

6.8.5.2. Vastavalt Vaidlustaja pakkumuses esitatud kahe nädala näidismenüüle koosnes 2.

päeva menüü „Kirju kanapikkpoiss“ alljärgnevast:

6.8.5.3. 2. päeva menüü „Kirju kanapikkpoiss“ all ei mõelnud Hankija ainult kirjut

kanapikkpoissi vaid kogu 2. päeva menüüd. Vaidlustaja tõi vaidlustuses välja, et

„köögiviljapikkpoiss“ ei peaks kuuluma degusteerimisele, samas on Vaidlustaja vaielnud

vastu Komisjoni hinnangutele „kuskussi“ soolasuse või „porganditükkide“ suuruse osas. Kui

Vaidlustaja sai tõesti aru, et degusteerimisel hinnatakse ainult „kirjut pikkpoissi“, siis oleks

Vaidlustaja pidanud ülejäänud päevamenüü (kuskuss, porgand, jne) kohta samuti väitma, et

need ei kuulu degusteerimisele, mida Vaidlustaja ei teinud.

10 (19)

6.8.5.4. Komisjoni liikmed said degusteeritavaid toite ja jooke endale valida vastavalt oma

tahtele. „Köögiviljapikkpoissi“ ei ole põhjust käsitleda teistest toitudest (nt kuskussist)

erinevalt. Praktikas tõstavad lapsed iseteenindusletis igal päeval endale komponente kokku.

6.8.5.5. Hankijale jääb arusaamatuks, et kui Vaidlustaja sai tõesti aru, et Komisjon soovib

degusteerida ainult „Kirjut kanapikkpoissi“, siis miks muutis Vaidlustaja degusteerimise

puhul ära terve päeva menüü, mitte ainult konkreetset komponenti/toitu („Kirju

kanapikkpoiss“). Hankija hinnangul teadis Vaidlustaja täpselt, millist menüüd hinnatakse.

6.8.6. Hankija ei nõustu Vaidlustaja seisukohtadega seoses Kolmanda isiku kõrvaldamata

jätmisega.

6.8.6.1. Vaidlustaja küll möönab, et Hankijal ei teki kaalutlusõigust pakkuja kõrvaldamiseks,

kui väidab, et täidetud ei ole RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud tingimused ja Hankija on jätnud

välja selgitamata ja analüüsimata, kas Kolmanda isiku konkreetne rikkumine on oluline.

Hankijal ei teki kohustust kasutada RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel kaalutlusõigust, kui täidetud ei

ole sätte eeldused, st Hankija ei saa asuda kaaluma pakkuja kõrvaldamist või kõrvaldamata

jätmist, kui pakkuja ei ole oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu või

hankelepingute olulist tingimust, mille tulemusena on rakendatud õiguskaitsevahendeid.

6.8.6.2. Kuna täidetud ei olnud RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseis ning Kolmas isik on esitanud

Hankijale selgituse ning Hankija on asjaolusid kontrollinud ja jõudnud järeldusele, et

rikkumine oli väheoluline, siis puudus Hankijal ka vajadus kaaluda selle sätte rakendamise

või mitte rakendamise eeldusi või asuda kaaluma neid kõrvaldamata jätmise otsuses.

7. Kolmas isik, Baltic Restaurants Estonia AS, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta

selle rahuldamata järgmistel põhjustel.

7.1. Vaidlustaja etteheited nii Kolmanda isiku kui Vaidlustaja enda toidu degusteerimisel läbi

viidud hindamise kohta põhinevad Vaidlustaja välja mõeldud lisakriteeriumidel. RHAD-is oli

antud üldine suunis ja skaala, kuidas toitude degusteerimisel hindepunkte antakse ning neist

piiridest ei ole Komisjoni liikmed väljunud.

7.2. Kolmanda isiku toitude degusteerimise kontekstis leiab Vaidlustaja, et iga väidetava

menüüle mittevastavuse eest tulnuks maha võtta üks hindepunkt. Vaidlustaja viitab AD p-ile

6.2.7 ning leiab, et Komisjoni liikmetel ei olevat võimalik jätta tuvastatud „puuduse“ eest

punkte üldse alandamata. Seeläbi leiab Vaidlustaja, et kuna Kolmanda isiku toidu

degusteerimisel ja hindamisel alandas komisjoniliige K. U. punkte selle eest, et apelsini

maitsevee asemel pakuti jõhvika maitsevett ning et seemnesegus pakuti mooniseemnete

asemel linaseemneid, pidanuks kõik komisjoni liikmed maha võtma „pakutava toidu

vastavuse eest menüüle“ vähemalt kaks punkti 20-st (iga väidetava erinevuse eest menüüga

ühe punkti). Samuti esitab Vaidlustaja läbivalt etteheiteid väidetavatele vigadele enda toidu

hindamisel.

7.3. Kohtupraktika kohaselt, mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika,

seda avaram on Hankija hindamisruum. Hindamiskriteeriumid peavad võimaldama

objektiivset hindamist, kuid hindamisel ei saa subjektiivsust kunagi täielikult välistada.

Vaidluse korral hindamise põhjendatuse üle saab Hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses

täpsustada. Kui Vaidlustaja ei olnud nõus AD p-idega 6.2.7-6.2.8 toidu degusteerimise

hindamismetoodika sisu või täpsusastmega, tulnuks tal RHAD õigeaegselt vaidlustada.

7.4. Vaidlustaja etteheited ei vasta RHAD-i hindamismetoodikale.

Ebaõige on Vaidlustaja järeldus, et Hankijal puudus Kolmanda isiku toidu tuvastatud

11 (19)

väidetava „puuduse eest“ õigus jätta punkte üldse alandamata või et iga puuduse, nt erinevuse

eest menüüga, tulnuks maha võtta vähemalt üks punkt. AD p-is 6.2.7 on Hankija seadnud

üksnes alandatavate punktide sammu (kas -1 punkt või -2 punkti). Hankija ei ole AD p-is

6.2.7 võtnud kohustust kuitahes formaalse või „pisemagi“ vea puhul ilmtingimata punkte

alandada. Samuti ei ole AD p-is 6.2.7 kohustust iga „puuduse“, k.a iga erinevuse eest

menüüga ühe punkti maha võtta. Hankija on jätnud enesele (Komisjoni liikmetele) ulatusliku

valikuõiguse, mida ta üleüldse „puuduseks“ kvalifitseerib ja kui oluliseks ta vastavalt

kvalifitseeritud „puudust“ peab (alandades selle eest kas null, üks või kaks punkti).

7.5. Vaidlustaja ei väida, et Hankija oleks hinnanud degusteeritud menüüsid ebavõrdselt või

kohaldanud erinevaid tingimusi erinevate pakkujate menüüde suhtes erinevalt. Niisugune

väide oleks ka sisuliselt ebaõige. Nii on näiteks Vaidlustaja puhul Komisjoni liige A. Kr. toidu

maitse ja lõhna hindamisel märkusena välja toonud, et Vaidlustaja pakutud tee oli kibe ja

maitsetu, kuid Vaidlustaja pakkumuses selle eest punkte ei ole alandatud. Niisiis nähtub nii

Vaidlustaja kui Kolmanda isiku hindamislehti võrreldes nähtub, et Hankija ei ole pidanud

vajalikuks iga välja toodud märkuse puhul automaatselt punkte alandada.

Seega ei ole õige Vaidlustaja järeldus, et igasugune märkuste real välja toodud asjaolu peab

ilmtingimata kaasa tooma vähemalt ühe punkti alandamise. Niisamuti ei saa AD p-i 6.2.7

alusel teha järeldust, et ühe Komisjoni liikme poolt konkreetse asjaolu „puudusena“

märkimine ja selle alusel punkti alandamine tähendanuks automaatselt seda, et kõik teised

Komisjoni liikmed pidanuks sama asjaolu samadel põhjustel üles märkima ja sealjuures sama

palju punkte alandama. Vaidlustaja ei ole kokkuvõttes näidanud, et Kolmanda isiku toidu

degusteerimisel oleks hindamisel väljutud AD p-ide 6.2.7-6.2.8 piirest. Kolmanda isiku

pakkumus kogus õigustatult kõige enam väärtuspunkte ning selle edukaks tunnistamise otsus

on õiguspärane.

7.6. Vaidlustaja etteheited enda toidu degusteerimisel läbi viidud hindamise väidetavatele

puudustele põhinevad samuti Vaidlustaja enda välja mõeldud alternatiivsel

hindamismetoodikal. Vaidlustaja ei ole näidanud, et tema toidu degusteerimisel oleks

hindamisel väljutud AD p-ide 6.2.7-6.2.8 piirest.

Arusaamatu on Vaidlustaja etteheide, et Komisjon ei oleks tohtinud alandada punkte selle

eest, et Vaidlustaja pakutud toit oli mage / maitsetu / soolatu, kuna uuest kooliaastast kehtivad

soolasisaldusele uued nõuded. Vaidlustaja ei ole välja toonud, millest tulenevalt Vaidlustaja

arvates Komisjoni liikmed hindasid toite vastuolus Määruses sätestatud nõuetele.

7.7. Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus on õiguspärane. Vaidlustaja oletused RHS §

95 lg 4 p-ides 8 ja 9 toodud kõrvaldamise aluste (olulised hankelepingu rikkumised ja

valeandmete esitamine) esinemisest ei vasta tegelikkusele.

7.7.1. RHS § 95 lg 4 p 9 kõrvaldamise alus ei ole täidetud.

Kolmas isik ei ole jätnud andmeid esitamata ega ole esitanud Hankijale valeandmeid. Kolmas

isik vastas hankepassis esitatud sanktsioonide kohaldamise küsimusele korrektselt ja esitas ka

vastava selgituse.

7.7.2. RHS § 95 lg 4 p-i 8 kõrvaldamise alus ei ole täidetud.

Vaidlustaja viitab vaidlustuses, et ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias kajastati Kolmanda isiku

väidetavaid minetusi Pärnu linna lasteaedades toitlustusteenuse osutamisel hankelepingu

täitmise esimestel päevadel ning Vaidlustaja leiab, et tegemist olevat hankelepingu olulises

ulatuses rikkumisega, mille eest alandati teenuse hinda ja kohaldati leppetrahvi RHS § 95 lg 4

p-i 8 tähenduses. Hankija polevat aga Kolmanda isiku kõrvaldamist kaalunud, mistõttu

Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus on õigusvastane.

12 (19)

7.8. Vaidlustaja arvab ekslikult, et kui varasema hankelepingu raames on Kolmanda isiku

suhtes mistahes õiguskaitsevahendit rakendatud, on RHS § 95 lg 4 p-i 8 eeldused täidetud ja

seeläbi on tekkinud Hankijal juba kaalumiskohustus, kas pakkuja kõrvaldada või mitte. See ei

vasta tõele.

RHS § 95 lg 4 p 8 sätestab, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja,

kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või

hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või

leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.

Kolmas isik on oma pakkumuses põhjendanud, miks RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseis ei ole

täidetud.

7.9. Vaidlustuses pole põhjendatud, et väidetavad „rikkumised“ üldse RHS § 95 lg 4 p-i 8

kohaldamisalasse kuuluvad. Vaidlustaja rajab oma argumentatsiooni üksnes tõigale, et ilmselt

on Kolmas isik esitanud Hankijale valeandmeid ja seeläbi ei ole Hankija saanud isegi

võimalust hinnata RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseisu täitmist. Niisugune oletus ei vasta tõele.

Hankija ei ole teinud Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsust teadmatult.

7.10. 26.02.2026 esitas Kolmas isik täiendavad seisukohad.

7.10.1. Vaidlustaja toob oma toidu degusteerimise etteheidete aluseks oleva AD p-i 6.2.7

tõlgendusena, et iga tuvastatud puuduse eest ei tule tingimata punkte alandada vaid et

hanketingimused ei nägevat ette võimalust, et tuvastatud puuduse eest jäetakse punktid üldse

alandamata. Punktide alandamata jätmise võimaluse puudumine ongi olemuslikult kohustus

punkte alandada. Kuna ka Vaidlustaja hinnangul ei tulene AD p-ist 6.2.7 Hankija kohustust

tuvastatud puuduse eest punkte alandada, tähendab see ühtlasi ka seda, et ka Vaidlustaja

hinnangul oli Hankijal õigus jätta tuvastatud puuduse eest punkte alandamata.

7.10.2. Kolmas isik ei nõustu Vaidlustajaga, et RHS § 3 p-is 1 sätestatud põhimõtete kohaselt

tulnuks Komisjonil välja töötada „skaala“, mille alusel pidanuks ühtede ja samade puuduste

eest Komisjoni liikmed punkte alandama ühte moodi. RHAD-is on hindamiskriteeriumid välja

toodud ja nendest Komisjoni liikmed ka lähtusid. Hindamiskriteeriume ei ole võimalik

tõlgendada nii, et igal Komisjoni liikmetel puudunuks õiguspärane võimalus jõuda toidu

degusteerimisel RHAD-is sätestatud hindamiskriteeriumide piires teistest Komisjoni

liikmetest erinevatele tulemustele.

Vaidlustaja arusaam toidu degusteerimisest paistab olevat selline, et igal Komisjoni liikmel

puudub eraldiseisev valikuvabadus ja õiguspärane võimalus teistest Komisjoni liikmetest toitu

erinevalt hinnata. Vaidlustaja üritab välistada subjektiivsust olukorras, kus seda välistada ei

ole võimalik. Samuti devalveerib niisugune lähenemine iga Komisjoni liikme poolt

individuaalselt tuvastatud ja iseenda poolt maitstust ja tuvastatust lähtuvat kvalitatiivset

hindamismeetodit tervikuna. Võimalik ei ole luua skaalat, mis erinevate isikute individuaalset

maitsemeelt lõpuni objektiivselt ja kontrollitavalt ühtlaseks muudaks.

7.10.3. Vaidlustaja möönab, et toidu temperatuur võib küll mõjutada toidu maitset või lõhna,

ent leiab siiski, et Komisjoni liikmetel ei olnud õigust toidu temperatuuri hinnata.

Niisugune käsitlus on arusaamatu. Kui Komisjoni liige on toidu maitse ja lõhna

hindamiskriteeriumi juures alandanud punkte selle eest, et toit oli liiga külm, viitab

temperatuuri tõttu punktide alandamine ühemõtteliselt sellele, et liiga külmal toidul oli

negatiivne mõju toidu maitsele ja/või lõhnale.

7.10.4. Vaidlustaja leiab, et kui Hankija teavitas Vaidlustajat „kirju kanapikkpoisi“

degusteerimisest, siis Komisjoni liikmed pidanukski üksnes seda konkreetset toitu hindama.

AD p-i 6.2.1 kohaselt kuulusid degusteerimisele ühe praepäeva toidud tervikuna (s.o kõik,

mis nimetatud praepäeva menüüs on välja toodud), mitte üks konkreetne (põhi)toit, nagu

13 (19)

Vaidlustaja väidab. Kolmas isik leiab, et on tõenäoline, et vaidlusalune „köögivilja pikkpoiss“

oli Hankija valitud Vaidlustaja näidismenüü 2. päeva menüü hulgas. Järelikult oli Komisjoni

liikmetel õigus „köögivilja pikkpoissi“ degusteerimisel hinnata.

7.10.5. Vaidlustaja leiab, et Hankija kaalumise õiguspärasus ei ole kontrollitav, kuna

Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuses ei ole kaalutlusi välja toodud ning Hankija

olevat vaidlustusmenetluses tunnistanud, et ta omalt poolt kaalumist läbi ei viinudki ning

piirdus üksnes Kolmanda isiku selgitusega, et tegemist ei ole olulise rikkumisega.

Ebaõige on seisukoht, justkui Hankijal lasunuks positiivse otsuse langetamisel eriline

motiveerimisstandard, mille puudumine tooks iseenesest kaasa Hankija otsuse õigusvastasuse.

Vaidlustuskomisjoni praktika kohaselt olukorras, kus hankija otsus on positiivse sisuga, ei

lasu hankijal kuigi kõrget põhjendamiskohustust, sealjuures piisab tõdemusest, et vastuolu ei

esine. Järelikult asjaolu, et Hankija Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsustamisel nentis

kõrvaldamise aluse puudumist, ei too iseenesest kaasa Hankija otsuse õigusvastasust.

7.10.6. Hankija ei ole vaidlustusmenetluses tunnistanud, et ta mingisugust kaalumist läbi ei

viinud. Isegi juhul, kui Hankija ei oleks võtnud seisukohta Kolmanda isiku varasema

hankelepingu väidetava rikkumise „olulisuse“ osas, on ta vaidlustusmenetluses esitanud

kaalutlused oma siseveendumuse kujunemisest, et Kolmas isik on Hankija jaoks igati

usaldusväärne lepingupartner.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Hankija korraldab Riigihanget sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena. RHS § 126 lg-de 2 ja

7 koosmõjus peab Hankija sellise menetluse läbiviimisel järgima enda poolt riigihanke

alusdokumentides määratud menetluskorda ja riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, võttes

arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid. Seega ei ole RHS 2. ptk-s hankemenetluse kohta

sätestatud menetlusreeglid sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses automaatselt ja otse

kohaldatavad, va üksikud erireeglid.

Käesoleval juhul on Hankija kehtestanud erinevatest dokumentidest (sh AD) koosneva

sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra.

9. Vaidlustaja on seisukohal, et õigusvastased on Hankija otsused Kolmanda isiku pakkumuse

edukaks tunnistamiseks ning Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmiseks.

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus

10. Vaidlustaja hinnangul on Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamiseks õigusvastane, kuna Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumuste hindamine

hindamiskriteeriumi „Degusteeritav toit“ (väärtuspunktide osakaal 80) (edaspidi

Degusteerimiskriteerium) alusel oli õigusvastane, mille tulemusena Vaidlustaja pakkumus sai

põhjendamatult vähe ning Kolmanda isiku pakkumus põhjendamatult palju väärtuspunkte.

11. Sisuliselt seisneb vaidlus pakkumuste hindamise üle Degusteerimiskriteeriumi alusel

selles, millised olid degusteerimist läbi viiva Komisjoni (Komisjoni liikmete) õigused toitude

hindamisel ning kas Komisjoni liikmed kasutasid neid õigusi põhimõtteliselt õigesti.

12. Degusteerimiskriteeriumi rakendamise kord on kehtestatud sisult analoogsetena RHAD

dokumendis Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad ning AD osas 6.2 Degusteerimine

(AD p-id 6.2.1- 6.2.8.4)3.

3 Käesolevas otsuses on viidatud üksnes AD asjakohastele punktidele.

14 (19)

Hankija tegevus toidu degusteerimisel (käesolevat vaidlust puudutavas osas) on kehtestatud

AD-s järgmiselt:

1) AD p 6.2.1: Pärast pakkumuste vastavuse kontrolli viib hankekomisjon läbi

degusteerimise. Selleks valib hankija iga pakkuja poolt hankes pakutud näidismenüüst välja

ühe praepäeva toidud, mida pakkuja pakub komisjoniliikmetele degusteerimiseks õpilastele

pakutava koolilõuna raames ühes pakkuja poolt valitud Tallinna koolis. Degusteerimisi

hakatakse läbi viima pärast pakkumuste (mitte)vastavaks tunnistamise otsuse vaidlustusaja

lõppemist. Hankija informeerib pakkujaid degusteerimiseks valitud toitudest, komisjoni

liikmete arvust ja kuupäevadest eRHR keskkonnas vähemalt viis tööpäeva ette;

2) AD p 6.2.6: Toitu hindavad komisjoniliikmed.[---];

3) AD p 6.2.7: Komisjoniliikmed saavad alandada punkte kas ühe või kahe punkti

kaupa. Igat punktide alandamist peab komisjoniliige hindamislehel põhjendama;

4) AD p 6.2.8: Degusteerimise käigus hinnatakse:

6.2.8.1. toidu maitset ja lõhna (maksimaalne punktide arv 20);

6.2.8.2. toidu tekstuuri (maksimaalne punktide arv 20);

6.2.8.3. pakutava toidu vastavust menüüle: põhitoit, lisandid, leiva/saia valik,

jook vms (maksimaalne punktide arv 20);

6.2.8.4. toidu välimust (maksimaalne punktide arv 20).

RHAD dokumendist Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad tulenevalt on AD p-ides

6.2.7 ja 6.2.8 (ja selle alapunktides) kehtestatud Degusteerimiskriteeriumi hindamismetoodika

kirjeldus. Puudub vaidlus, et AD eeltoodud punkte ei ole RHS-iga ettenähtud korras

vaidlustatud ning nende kohta ei ole Hankijalt hankemenetluses selgitusi küsitud.

13. Ükski menetlusosaline ei ole väitnud, et lisaks eeltoodule oleks RHAD-is veel mõni nõue,

millest Komisjoni liikmed oleksid pidanud toidu hindamisel Degusteerimiskriteeriumi alusel

lähtuma, küll aga leiab Vaidlustaja, et Komisjoni liikmed oleksid pidanud enne hindamise

alustamist omavahel kokku leppima hindamise ühtlustatud korralduse, sh kuidas alandada

punkte subjektiivselt või objektiivselt tuvastatud samalaadsete puuduste eest.

Vaidlustuskomisjon leiab, et isegi kui mingite ühtsete hindamispõhimõtete kokkuleppimine

Komisjoni liikmete poolt oleks olnud mõistlik, ei tulene sellist kohustust RHAD-ist ega

RHS-ist, mistõttu selle tegemata jätmist ei saa pidada õigusvastaseks ning hankemenetluse

praeguses etapis ei saa Vaidlustaja hakata esitama nõudeid sellele, kuidas Komisjoni liikmed

oleksid pidanud või ei oleks pidanud hindamisel käituma. Kui pakkuja leidis, et AD ei ole

toidu degusteerimise nõuete osas piisavalt selge, oleks tulnud vaidlustada RHAD-i selleks

ettenähtud tähtajal. Seda Vaidlustaja ei teinud.

14. Ei saa olla vaidlust, et tulenevalt AD p-ist 6.2.6 hindavad toitu Komisjoni liikmed ning

kuivõrd täpsemaid reegleid kehtestatud ei olnud, tuleb lähtuda sellest, et nad pidid arvestama

Degusteerimiskriteeriumi hindamismetoodikat (AD p-te 6.2.7 ja 6.2.8) ning olid muus osas

olid nad oma otsustes vabad.

Vaidlustuskomisjon leiab, et kuna Hankija selgituse kohaselt valiti Komisjoni teadlikult väga

erineva taustaga inimesi, mitte toitlustuseksperte, ei saa Komisjoni liikmetelt eeldadagi

ühesugust lähenemist või teaduslikult ja juriidiliselt täpseid formuleeringuid, mille

puudumisele või kohatisele vastuolulisusele hindamislehtedel Vaidlustaja vaidlustuses

tähelepanu juhib.

15. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Degusteerimiskriteerium on ilmselgelt subjektiivse

iseloomuga, mida RHS iseenesest ei välista. On ilmne, et erinevad on inimeste maitsemeeled,

see, mis kellelegi meeldib ja mis mitte ning ka kriitikameel, ehk eri inimesed hindavad

objektiivselt võttes ühte ja sama puudust erineva rangusega. Toitude hindamisel

Degusteerimiskriteeriumi alusel seisneb metoodika selles, et Komisjoni liikmete keskmisele

hinnangule vastava adekvaatse tulemuse annab kokku 7 Komisjoni liikme poolt degusteeritud

toitudele antud hindepunktide kogusumma, mis on saadud AD p-is 6.2.6 kehtestatud korda

15 (19)

arvestades (hindamisel eemaldatakse komisjoni poolt antud kõige kõrgem ja kõige madalam

punktiskoor ning seejärel järelejäänud liikmete punktid liidetakse ning saadakse punktide

keskmine).

16. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et AD p 6.2.7 kehtestab hindamisel punktide

alandamise sammu (1 või 2 kaupa) ning sellest ei tulene kohustust, et iga puuduse eest peab

Komisjoni liige punkte kindlasti alandama. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja

seisukohaga, et ka nn objektiivsete puuduste puhul - eelkõige mittevastavused BRE menüüs

maitsevee ja seemnesegu osas - pidid kõik Komisjoni liikmed arvestama mõlema puuduse

eest maha vähemalt ühe punkti. Sellist nõuet AD-s ei ole ega ole Hankija hankemenetluses

pakkujatele ka ühelgi muul ajahetkel mõista andnud, et Komisjoni liikmel selline kohustus on.

17. Vaidlustuskomisjon tutvus kõigi Komisjoni liikmete hindamislehtedega (nii BRE, kui

Dussmanni omadega), ning leiab, et kuigi hinnangutes on suuri erinevusi, vastavad nad

kokkuvõttes AD-s kehtestatud korrale ning nende koondina kujuneb võrdlemisi objektiivne

pilt Komisjoni liikmete hinnangust degusteeritud Vaidlustaja ja Kolmanda isiku toitudele,

millele lõppkokkuvõttes tuginevad pakkumustele Degusteerimiskriteeriumi alusel antud

punktid.

Vaidlustuskomisjon ei saa asuda Komisjoni liikmete hindamislehtedel antud hinnanguid ja

alandatud punkte Vaidlustaja poolt vaidlustuses välja toodud konkreetsetes osades ümber

hindama, sest siis asuks vaidlustuskomisjon Komisjoni asemel ise pakkumusi

Degusteerimiskriteeriumi alusel hindama. Ka objektiivselt ei ole kuidagi võimalik tagantjärele

kindlaks teha, kas mõnele Komisjoni liikmele tundus toit põhjendatult soolatu või selle maitse

imelik, kas mõni toit oli maitsetu või polnud eriti isuäratav. Samuti pole AD-s ega mujal

RHAD-is kehtestatud mingit nõuet, millise täpsusega peaksid Komisjoni liikmed enda poolt

punktide mahaarvamist põhjendama.

Vaidlustuskomisjoni kontroll Komisjoni tegevuse üle on väga piiratud olukorras, kus nõuded,

millest Komisjoni liikmed peavad juhinduma, peaaegu puuduvad.

18. Käsitlemata üksikute Komisjoni liikmete hinnanguid degusteeritud toitudele, esitab

vaidlustuskomisjon siiski järgmised seisukohad.

18.1. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et Komisjon võis hinnata üksnes

Dussmanni näidismenüüs nimetatud kirjut kanapikkpoissi, mitte aga (taimetoitu)

köögiviljapikkpoissi.

AD p-i 6.2.1 kohaselt [degusteerimiseks] valib hankija iga pakkuja poolt pakutud

näidismenüüst välja ühe praepäeva toidud [---]. Seega on juttu nimelt toitudest (mitmuses),

mitte toidust (ainsuses).

16.01.2026 RHR-i kaudu Vaidlustajale saadetud teates (Sõnumi ID 1047021) on Hankija mh

märkinud: Valisime degusteerimiseks Teie näidismenüüst 2. päeva menüü „Kirju

kanapikkpoiss“. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on menüü - toitude ja jookide

loend, toiduvalik4.

Vaidlustuskomisjon leiab, et AD p-ist 6.2.1, mille kohaselt valitakse välja ühe praepäeva

toidud ning Hankija 16.01.2026 teavitusest, milles nimetatakse 2. päeva menüüd „Kirju

kanapikkpoiss“ nähtub selgelt, et degusteerimisele kuulus mitte üksnes üks toit - kirju

kanapikkpoiss - vaid kogu Dussmanni pakkumuses esitatud näidismenüü 2. päeva menüü (vt

käesoleva otsuse p 6.8.5.2), sh köögiviljapikkpoiss, mis oli vaieldamatult Dussmanni

näidismenüü 2. päeva menüüs.

18.2. Erinevalt Vaidlustajast leiab vaidlustuskomisjon, et toidu maitse ja lõhna hindamisel on

aktsepteeritav viidata ka sellele, et toit oli külm, ülikülm või leige, ehk toidu temperatuurile.

4 [EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009.

16 (19)

On ilmne, et sooja toiduna mõeldud toit ei ole külmana väga paljudele inimestele maitsev. Kui

oli vastupidi, ehk Komisjoni liikmele nt külm pikkpoiss väga maitses, ei oleks ta ilmselt

hakanud punkte alandama põhjendusega, et see oli külm. Nagu juba eespool öeldud, ei ole

RHAD-is kehtestatud, millise täpsusega tuli komisjoni liikmetel oma põhjendused esitada,

seega ei ole vaidlustuskomisjoni arvates põhjendatud, et nt lause toit ei olnud maitsev, sest oli

külm, oleks aktsepteeritav hinnanguna toidu maitsele, kuid lause toit oli külm, mitte.

18.3. Hinnang, et toit oli soolatu või mage on Komisjoni liikme subjektiivne hinnang. Seda,

kas degusteerimisel proovitud toit oli tõepoolest valmistatud vastavalt Määrusele või mitte, ei

ole võimalik tagantjärele kuidagi kontrollida, nagu ka suurt osa teistest Vaidlustaja esitatud

etteheidetest Komisjoni liikmete hinnangutele.

19. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Kolmanda isiku ja Vaidlustaja

pakkumuste hindamisel Degusteerimiskriteeriumi alusel on Komisjon lähtunud AD-s

kehtestatud hindamismetoodikast ning sellest tulenevalt on Kolmanda isiku ja Vaidlustaja

pakkumustele väärtuspunktide omistamine Degusteerimiskriteeriumi alusel RHAD-iga

kooskõlas. Seega vastab Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks

RHS 117 lg-le 1 ja RHAD-ile ning alused selle kehtetuks tunnistamiseks puuduvad.

Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus

20. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija oleks pidanud Kolmanda isiku kõrvaldama, kuna

tema puhul esinesid RHS § 95 lg 4 p-is 8 ja/või p-is 9 sätestatud kõrvaldamise alused.

21. RHS § 95 lg 4 p 8 sätestab, et [Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või

taotleja:] kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist

tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust

taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.

Vaidlustaja leiab, et Kolmas isik võis jätta hankepassis esitamata andmed selle kohta, et on

rikkunud Pärnu Linnavalitsuse riigihanke „Pärnu linna Lasteaedade toitlustusteenus“

(viitenumber 286093) tulemusel sõlmitud hankelepingut (edaspidi Pärnu leping) ning selle

tulemusena on tema suhtes rakendatud sanktsioone ning juhul kui ta need andmed Hankijale

siiski esitas, ei ole Hankija kaalunud Kolmanda isiku kõrvaldamist RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel,

mistõttu Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsust tuleb pidada õigusvastaseks.

22. Vaidlustuskomisjon märgib, et hankepassi III osa jaotise C p-is „Ennetähtaegne

lõpetamine, kahjutasu või võrreldavad sanktsioonid“ on Kolmas isik vastanud jaatavalt

küsimusele: Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori

hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud

enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses

kõnealuse varasema lepinguga? Samas on Kolmas isik märkinud, et hankepassis ettenähtud

ruum (4000 tähemärki) ei võimalda esitada selgitust, mis on aga esitatud pakkumuses eraldi

manusena.

Kolmanda isiku pakkumuses on põhjalik selgitus (edaspidi Selgitus), mis esitab Kolmanda

isiku seisukoha seoses Pärnu lepingu rikkumisega ning Pärnu Linnavalitsuse esitatud

leppetrahvinõudega. Seega ei ole õige Vaidlustaja oletus, et Kolmas isik võis jätta oma

hankepassis esitamata andmed varasema hankelepingu (Pärnu leping) rikkumise ning selle

tulemusel rakendatud sanktsioonide kohta.

23. Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise, sh arvestades RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud

aluseid, on Hankija jätnud täielikult põhjendamata. 28.01.2026 otsuse nr 1-7/235-1 p-is 1 on

Hankija (viitega riigihanke eest vastutavaks määratud isiku 27.01.2026 protokollile)

märkinud: Jätan eduka pakkuja Baltic Restaurants Estonia AS (registrikood 11391363)

17 (19)

sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusest kõrvaldamata, kuna pakkujal puuduvad riigihankest

kõrvaldamise alused. Hankija otsuses viidatud 27.01.2026 protokollis (koostatud RHR-i

vormil) on tingimuse Ennetähtaegne lõpetamine, kahjutasu või võrreldavad sanktsioonid

kohta märgitud lakooniliselt: Vastab tõendite alusel.

24. Vaidlustuskomisjon märgib, et pakkuja kõrvaldamine või kõrvaldamata jätmine

varasemate hankelepingutega seotud rikkumiste olemasolul toimub kaalutlusõiguse alusel.

Olukorras, kus eelnevalt sõlmitud hankelepingu(te) rikkumised on tuvastatavad, on hankija

kaalutlusotsusega tegemist nii negatiivse otsuse korral (rikkumine täidab RHS § 95 lg 4 p-i 8

koosseisu, pakkuja ei ole hankija hinnangul usaldusväärne ja pakkuja otsustatakse

kõrvaldada) kui ka soodustava otsuse korral (rikkumine ei täida konkreetsetel asjaoludel

hankija hinnangul RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseisu, millisel juhul tehakse otsus kõrvaldamise

aluste puudumise kohta pakkujal, või ei ole pakkuja kaotanud hankija hinnangul

usaldusväärsust vaatamata sellele, millisel juhul tehakse otsus pakkuja kõrvaldamata jätmise

kohta). RHS § 98 lg 4 p 8 paneb hankijale igal juhul kohustuse hinnata hankelepingu(te)

rikkumise asjaolusid.

Käesoleval juhul ei ole Hankija esitanud vähimaidki sisulisi kaalutlusi ei hankemenetluses

vormistatud dokumentides ega ka vaidlustusmenetluses.

25. Vaidlustuskomisjon leiab, et olukorras, kus Kolmas isik esitas oma hankepassis ja

Selgituses andmed Pärnu lepingu rikkumis(t)e olemasolu ja Pärnu Linnavalitsuse rakendatud

leppetrahvi kohta, pidi Hankija andma hinnangu vähemalt sellele, miks pole tema arvates

tegemist lepingu olulise tingimuse olulise või pideva rikkumisega, ehk RHS § 95 lg 4 p-is 8

sätestatud kõrvaldamise alust ei esinegi või miks Hankija leiab, et hoolimata selle esinemisest,

ei ole Kolmas isik oma usaldusväärsust Hankija silmis minetanud.

Tegemist ei ole nn tavapärase kolmandat isikut soodustava otsusega, mida hankija ei peagi

eriliselt põhjendama, kuna selle otsuse sisulise õigsuse kontroll ei ole teostatav viisil -

vastab/ei vasta, millise olukorraga oleks võinud tegemist olla nt juhul, kui Kolmandal isikul

poleks esinenud ühtegi rikkumist, ja eeldab vähemalt Hankija asjakohaseid kaalutlusi

rikkumiste väheolulisusele või Kolmanda isiku jätkuvale usaldusväärsusele vaatamata

hankelepingu(te) oluliste tingimuste olulisele või pidevale rikkumisele. Selliseid hinnanguid

Hankija esitanud ei ole vaid on nähtavasti piirdunud üksnes Selgituses tooduga arvestamisega

(teadmiseks võtmisega).

26. Kohtuvälise vaidluste lahendamise organina ei saa vaidlustuskomisjon hakata ise teostama

seadusega haldusorganile antud kaalutlusõigust, vaid üksnes kontrollida kaalutluse teostamise

õiguspärasust. Kuna Hankija kaalutlused Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmiseks RHS § 95

lg 4 p-i 8 alusel käesoleval juhul puuduvad, ei ole vaidlustuskomisjonil võimalik ka midagi

kontrollida. Kolmanda isiku hankepassis esitatud Selgituses sai Kolmas isik kirjeldada vaid

rikkumis(t)ega seotud asjaolusid ning enda arvamust nendest, kuid neile hinnangu andmine on

Hankija pädevuses ja Kolmas isik ei saanud seda Hankija eest teha.

27. Vaidlustuskomisjon möönab, et täiendavaid põhjendusi hankemenetluses tehtud otsuse

kohta võib anda ka vaidlustusmenetluses juhul, kui vaidlustuskomisjon on veendunud, et neist

juhinduti ka otsuse tegemisel, kuid käesoleval juhul ei ole Hankija isegi üritanud

vaidlustusmenetluses põhjendada Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmist RHS § 95 lg 4 p-i 8

alusel.

Vaidlustusmenetluses esitatud menetlusdokumentides on Hankija esitanud võrdlemisi

eklektiliselt arvukat kohtu- ja vaidlustuskomisjoni praktikat, kuid ei ole sisuliselt üldse

puudutanud Hankija enda põhjendusi ega kaalutlusi, sh küsimust, miks tema hinnangul ei

olnud Pärnu lepingu rikkumine Kolmanda isiku poolt lepingu olulise tingimuse oluline või

pidev rikkumine, ehk kas RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud kõrvaldamise alus Kolmanda isiku

puhul tegelikult esines või mitte. Ainsaks põhjenduseks on kokkuvõtlikult see, et Kolmas isik

18 (19)

teenindab Tallinnas arvukalt koole ja lasteaedu ning Hankijal puudub alus kahelda tema

usaldusväärsuses.

28. RHS § 95 lg 4 p 9 sätestab, et [Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või

taotleja:] kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva

seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele

vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud

täiendavad dokumendid esitamata.

Kuna Kolmas isik on esitanud oma hankepassis andmed RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud

kõrvaldamise aluse esinemise kohta, ei ole Kolmas isik esitanud valeandmeid RHS § 95 lg 4

p-i 9 mõttes.

29. Arvestades käesoleva otsuse p-ides 21-27 esitatud asjaolusid, on vaidlustuskomisjon

seisukohal, et Hankija otsus Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmiseks (RHS § 95 lg 4 p 8

alusel) on vastuolus RHS § 3 p-is 1 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttega, mille

kohaselt hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt, ning tuleb

tunnistada kehtetuks.

30. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustusmenetlus lõpeb vaidlustuse osalise rahuldamisega, kuulub

kulude väljamõistmiseks kohaldamisele RHS § 198 lg 2 (vaidlustusmenetluses tasutud

riigilõiv, tasutud või tasumisele kuuluv eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud jagatakse

proportsionaalselt vaidlustuse või kahju hüvitamise taotluse rahuldamisega, arvestades

eksperditasu ja lepingulise esindaja kulude puhul tasu ja kulude põhjendatust ja vajalikkust).

30.1. Riigikohus on 11.12.2020 otsuses kohtuasjas 3-20-1198 (p 28) asunud seisukohale, et

vaidlustuse rahuldamise proportsiooni ei tule mõõta mitte nõudeid mehaaniliselt loendades

vaid hinnanguliselt nende sisulist kaalu arvestades.

Vaidlustuskomisjon leiab, et kahest Vaidlustaja nõudest kogumist – tunnistada kehtetuks

Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks ning tunnistada kehtetuks

Hankija otsus Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmiseks - on esimese osakaal 2/3 ja teise

osakaal 1/3, mistõttu vaidlustuskomisjon rahuldab vaidlustuse 1/3 ulatuses ning jätab

rahuldamata 2/3 ulatuses.

30.2. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuse esitamiseks riigilõivu 2560 eurot, millest tuleb

Hankijalt välja mõista 1/3 ehk 853,33 eurot.

Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

kogusummas 2880 eurot (käibemaksuta), 16 tunni õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 180

eurot. Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja töömahukust arvestades on Vaidlustaja

lepingulise esindaja kulud täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud ning nendest tuleb Hankijalt

välja mõista 1/3 ehk 960 eurot (käibemaksuta).

30.3.Hankija ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks.

30.4. Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude

hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel. Kolmas isik on tähtaegselt esitanud taotlused

lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kogusummas 2260 eurot (käibemaksuta), 11,30

tunni õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 200 eurot.

19 (19)

Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja töömahukust arvestades on Kolmanda isiku

lepingulise esindaja kulud täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud ning nendest tuleb

Vaidlustajalt välja mõista 2/3 ehk 1506,66 eurot (käibemaksuta).

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik