Pöördumine

Sotsiaalminister

Sotsiaalministeerium

Apteegi juhataja tööaeg ja asendamine 12. märts 2026

Lugupeetud proua minister

Alates 1. aprillist 2026 hakkab kehtima määruse nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“

muudatus, mis sätestab, et kui apteegi juhataja töötab enam kui 4000 elanikuga linnas asutusüksusena

tegutsevas üldapteegis osalise koormusega, peab tema asendajaks olema määratud proviisor. Juhataja

või tema asendaja peavad apteegi lahtioleku aegadel olema apteekritele kättesaadavad.

Oleme korduvalt, seal hulgas ka juba määruse eelnõule, andnud tagasisidet, et Eesti Proviisorapteekide

Liit ei pea sellist sätet mõistlikuks ning teostatavaks.

Ravimiamet on oma infokirjas välja toonud, et apteegi pädeva isiku (apteegi juhataja) ülesanne on

juhtida, kontrollida ja koordineerida apteegi igapäevast tegevust, et seeläbi tagada apteegiteenuse

kõrge kvaliteet, ohutus ja rahvatervise kaitse. Oleme selle põhimõttega väga nõus. Apteegi töö on väga

reguleeritud, määrustega on sätestatud väga detailselt tööjuhendite loetelu, vastutuste määramine,

kuidas peavad kaubad olema apteegis välja panudud jne. Kõige selle eest vastutab apteegi juhataja

ning kõik apteegi töötajad peavad oma allkirjaga kinnitama, et nad on tutvunud nende reeglitega ja ka

töötavad vastavalt. Seega on olemas süsteem, mis tagab kvaliteedi. Juhataja roll on korraldada

apteegis töö nii, et patsiendid saaksid parima apteegiteenuse ja apteek toimetaks vastavalt ette antud

reeglitele. Kui apteegi pädev isik on proviisor ja töö on hästi korraldatud, siis näitab meie liikmete

kogemus, et samuti erialase haridusega farmatseut, saab juhataja ajutise asendamisega väga hästi

hakkama.

Oleme palunud Ravimiametil kui meie valdkonna järelevalve asutusel välja tuua andmed, miks selline

muudatus on vajalik ning kas on alust väitel, et apteegid, kus juhataja asetäitjaks on farmatseut,

pakuvad vähem kvaliteetset apteegiteenust. Ravimiamet on väitnud, et selliseid andmeid nad välja

tuua ei saa. Seega ei ole meile edastatud Ravimiameti ülevaatliku kokkuvõtet või riigi uuringuid või

statistikat, et just nendes apteekides, kus juhatajat asendab farmatseut, on probleeme apteegiteenuse

kvaliteediga ja proviisorist juhataja asetäitja tagaks patsientide parema teenindamise. EPAL liikmetele

on arusaamatu, kuidas sellise sätte rakendamine aitaks tõsta apteegiteenuse kvaliteeti, kui isegi

puudub selgelt tuvastatud probleem.

Tööturu trendid näitavad, et töötamine osalise koormusega on järjest enam levinud. Järjest enam

inimesi soovib jätta töö kõrvalt aega ka pere ja hobide jaoks. See on rahvusvaheline trend, mitte Eesti

eripära. Apteegis on sama olukord. Ühelt poolt noored naised, eriti emad, ei soovi töötada täiskohaga

vaid eelistavad töötamist väiksema koormusega, et jääks aega ka perele ja hobidele. Eesti apteeker on

enamasti just naine. Teiselt poolt eakamad inimesed sooviksid endiselt töötada, kuid ei jaksa seda teha

täiskoormusel. Nende panus apteegiteenuse pakkumisel on samuti väga oluline, apteekrite keskmine

vanus Eestis on üle 50 eluaasta. Siia juurde lisanduvad veel ka juhud, kus on vajalik hoolitseda oma

lähedaste eest, kui nad ise enam hakkama ei saa. Eakate eest hoolitsevad meil ju ka pigem naised.

On väga tavapärane, et proviisor, kes oma isikuomadustelt sobib juhatajaks, soovib töötada

osakoormusega. Seega kõikide nende proviisorite puhul, tuleks siis leida apteegist veel teine

erialatöötaja, kes soovib samuti võtta juhataja vastutuse ning peab seejuures olema ka proviisor. See

on mõnel puhul võimatu või väga keeruline ülesanne.

Vaatame peale numbritele:

Eesti on 474 üldapteeki, keskmisel töötab apteegis 2-5 erialatöötajat. Erialatöötajad jaotuvad

proviisoriteks ja farmatseutideks, nende vahekord on enam vähem pooleks – 2025. aastal töötas

Ravimiameti andmetel apteekides 890 proviisorit ja 848 farmatseuti. Kirjas on siis inimesed, mitte

ametikohad, st siin on kirjas ka osalise ajaga töötajad. Sama statistika alusel töötavad apteekrid

keskmiselt 0,8 koormusega. Juba praegu on Eestis apteekreid puudu, eriti proviisoreid. OSKA raport

ütleb, et lähiaastatel on puudu enam kui 100 erialatöötajat! Keerulisem on olukord väiksemates

kohtades. Vaadates ülikoolide poole, siis farmatseute lõpetab aastas nii 40 ringis. Proviisoreid aga

oluliselt vähem. Sel aastal on 4 kursusel 9 üliõpilast! Tavapäraselt võetakse vastu üle 40 tudengi, kuid

lõpetavad vaid pooled või isegi vähem. Kõik neist ei tule aga apteeki, sest proviisoreid vajatakse ju ka

mujal farmaatsia sektoris. Seega ei ole realistlik 1. aprillil jõustuvat muudatust täita. Ütlesime seda ka

määruse vastuvõtmisel ajal.

Meie jaoks on arusaamatu, et riik karmistab nõudeid pädeva isiku ja tema asendaja suhtes, samas on

just riik viimasel ajal välja toonud, et ravimite kättesaadavus Eestis ei ole piisav, vaja oleks teenust

laiendada. Tänane statistika näitab, et Eestis on 2890 elaniku kohta 1 apteek, see on mõnevõrra enam

kui Euroopas keskmiselt (EL keskmine on üks apteek 4000 elaniku kohta). Meile tundub, et meie

apteegivõrgustik on päris hästi Eesti vajadusi kattev. Samas on arutelude ja eelnõude tasandil

ministeeriumites laual mugavusteenustena iseteenindusapteegi ja Bolt/Wolt kullerteenuste

laiendamine ravimite tarneteks. Seega ei ole ju siis mõistlik juba olemasolevaid apteeke proviisorite

puudusel sulgema hakata, kui riigi huvi on hoopis teenuse kättesaadavust laiendada. Ka nende välja

pakutud lahenduste puhul on ju vaja veel lisaks erialatöötajaid.

Esmatasandi toimepidevuse tagamisel on apteekidel oluline koht, määratud on esimesed ETO

apteegid. Enam kui 50 apteeki asuvad kriisipoodides, mis lisaks toidule peaksid kriisiolukordades

pakkuma ka ravimeid. Apteegi roll esmatasandil on oluline ja vajalik ning loodame, et riigi eesmärk ei

ole sundida ebamõistlike nõuete kehtestamisega apteeke sulgema.

EPAL teeb ettepaneku määruse 24 muudatus edasi lükata või tühistada. Vajalik on valdkonna põhine

analüüs ja arutelu, kuhu suunda apteegiteenus peaks liikuma ja milliseid on probleemkohad, mis

vajavad lahendamist. Juhul kui muudatus edasi lükatakse, on vajalik hinnata, kas ja milliste vahenditega

on võimalik proviisorite järelkasvu suurendada. Kindlasti on vaja arutellu kaasata ka kõrgkoolid.

Oleme sel teemal valmis kaasa mõtlema ja arutama.

Tervitades,

Ly Rootslane

Eesti Proviisorapteekide Liidu juht

Koopia: Ravimiamet

Sotsiaalminister

Sotsiaalministeerium

Apteegi juhataja tööaeg ja asendamine 12. märts 2026

Lugupeetud proua minister

Alates 1. aprillist 2026 hakkab kehtima määruse nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“

muudatus, mis sätestab, et kui apteegi juhataja töötab enam kui 4000 elanikuga linnas asutusüksusena

tegutsevas üldapteegis osalise koormusega, peab tema asendajaks olema määratud proviisor. Juhataja

või tema asendaja peavad apteegi lahtioleku aegadel olema apteekritele kättesaadavad.

Oleme korduvalt, seal hulgas ka juba määruse eelnõule, andnud tagasisidet, et Eesti Proviisorapteekide

Liit ei pea sellist sätet mõistlikuks ning teostatavaks.

Ravimiamet on oma infokirjas välja toonud, et apteegi pädeva isiku (apteegi juhataja) ülesanne on

juhtida, kontrollida ja koordineerida apteegi igapäevast tegevust, et seeläbi tagada apteegiteenuse

kõrge kvaliteet, ohutus ja rahvatervise kaitse. Oleme selle põhimõttega väga nõus. Apteegi töö on väga

reguleeritud, määrustega on sätestatud väga detailselt tööjuhendite loetelu, vastutuste määramine,

kuidas peavad kaubad olema apteegis välja panudud jne. Kõige selle eest vastutab apteegi juhataja

ning kõik apteegi töötajad peavad oma allkirjaga kinnitama, et nad on tutvunud nende reeglitega ja ka

töötavad vastavalt. Seega on olemas süsteem, mis tagab kvaliteedi. Juhataja roll on korraldada

apteegis töö nii, et patsiendid saaksid parima apteegiteenuse ja apteek toimetaks vastavalt ette antud

reeglitele. Kui apteegi pädev isik on proviisor ja töö on hästi korraldatud, siis näitab meie liikmete

kogemus, et samuti erialase haridusega farmatseut, saab juhataja ajutise asendamisega väga hästi

hakkama.

Oleme palunud Ravimiametil kui meie valdkonna järelevalve asutusel välja tuua andmed, miks selline

muudatus on vajalik ning kas on alust väitel, et apteegid, kus juhataja asetäitjaks on farmatseut,

pakuvad vähem kvaliteetset apteegiteenust. Ravimiamet on väitnud, et selliseid andmeid nad välja

tuua ei saa. Seega ei ole meile edastatud Ravimiameti ülevaatliku kokkuvõtet või riigi uuringuid või

statistikat, et just nendes apteekides, kus juhatajat asendab farmatseut, on probleeme apteegiteenuse

kvaliteediga ja proviisorist juhataja asetäitja tagaks patsientide parema teenindamise. EPAL liikmetele

on arusaamatu, kuidas sellise sätte rakendamine aitaks tõsta apteegiteenuse kvaliteeti, kui isegi

puudub selgelt tuvastatud probleem.

Tööturu trendid näitavad, et töötamine osalise koormusega on järjest enam levinud. Järjest enam

inimesi soovib jätta töö kõrvalt aega ka pere ja hobide jaoks. See on rahvusvaheline trend, mitte Eesti

eripära. Apteegis on sama olukord. Ühelt poolt noored naised, eriti emad, ei soovi töötada täiskohaga

vaid eelistavad töötamist väiksema koormusega, et jääks aega ka perele ja hobidele. Eesti apteeker on

enamasti just naine. Teiselt poolt eakamad inimesed sooviksid endiselt töötada, kuid ei jaksa seda teha

täiskoormusel. Nende panus apteegiteenuse pakkumisel on samuti väga oluline, apteekrite keskmine

vanus Eestis on üle 50 eluaasta. Siia juurde lisanduvad veel ka juhud, kus on vajalik hoolitseda oma

lähedaste eest, kui nad ise enam hakkama ei saa. Eakate eest hoolitsevad meil ju ka pigem naised.

On väga tavapärane, et proviisor, kes oma isikuomadustelt sobib juhatajaks, soovib töötada

osakoormusega. Seega kõikide nende proviisorite puhul, tuleks siis leida apteegist veel teine

erialatöötaja, kes soovib samuti võtta juhataja vastutuse ning peab seejuures olema ka proviisor. See

on mõnel puhul võimatu või väga keeruline ülesanne.

Vaatame peale numbritele:

Eesti on 474 üldapteeki, keskmisel töötab apteegis 2-5 erialatöötajat. Erialatöötajad jaotuvad

proviisoriteks ja farmatseutideks, nende vahekord on enam vähem pooleks – 2025. aastal töötas

Ravimiameti andmetel apteekides 890 proviisorit ja 848 farmatseuti. Kirjas on siis inimesed, mitte

ametikohad, st siin on kirjas ka osalise ajaga töötajad. Sama statistika alusel töötavad apteekrid

keskmiselt 0,8 koormusega. Juba praegu on Eestis apteekreid puudu, eriti proviisoreid. OSKA raport

ütleb, et lähiaastatel on puudu enam kui 100 erialatöötajat! Keerulisem on olukord väiksemates

kohtades. Vaadates ülikoolide poole, siis farmatseute lõpetab aastas nii 40 ringis. Proviisoreid aga

oluliselt vähem. Sel aastal on 4 kursusel 9 üliõpilast! Tavapäraselt võetakse vastu üle 40 tudengi, kuid

lõpetavad vaid pooled või isegi vähem. Kõik neist ei tule aga apteeki, sest proviisoreid vajatakse ju ka

mujal farmaatsia sektoris. Seega ei ole realistlik 1. aprillil jõustuvat muudatust täita. Ütlesime seda ka

määruse vastuvõtmisel ajal.

Meie jaoks on arusaamatu, et riik karmistab nõudeid pädeva isiku ja tema asendaja suhtes, samas on

just riik viimasel ajal välja toonud, et ravimite kättesaadavus Eestis ei ole piisav, vaja oleks teenust

laiendada. Tänane statistika näitab, et Eestis on 2890 elaniku kohta 1 apteek, see on mõnevõrra enam

kui Euroopas keskmiselt (EL keskmine on üks apteek 4000 elaniku kohta). Meile tundub, et meie

apteegivõrgustik on päris hästi Eesti vajadusi kattev. Samas on arutelude ja eelnõude tasandil

ministeeriumites laual mugavusteenustena iseteenindusapteegi ja Bolt/Wolt kullerteenuste

laiendamine ravimite tarneteks. Seega ei ole ju siis mõistlik juba olemasolevaid apteeke proviisorite

puudusel sulgema hakata, kui riigi huvi on hoopis teenuse kättesaadavust laiendada. Ka nende välja

pakutud lahenduste puhul on ju vaja veel lisaks erialatöötajaid.

Esmatasandi toimepidevuse tagamisel on apteekidel oluline koht, määratud on esimesed ETO

apteegid. Enam kui 50 apteeki asuvad kriisipoodides, mis lisaks toidule peaksid kriisiolukordades

pakkuma ka ravimeid. Apteegi roll esmatasandil on oluline ja vajalik ning loodame, et riigi eesmärk ei

ole sundida ebamõistlike nõuete kehtestamisega apteeke sulgema.

EPAL teeb ettepaneku määruse 24 muudatus edasi lükata või tühistada. Vajalik on valdkonna põhine

analüüs ja arutelu, kuhu suunda apteegiteenus peaks liikuma ja milliseid on probleemkohad, mis

vajavad lahendamist. Juhul kui muudatus edasi lükatakse, on vajalik hinnata, kas ja milliste vahenditega

on võimalik proviisorite järelkasvu suurendada. Kindlasti on vaja arutellu kaasata ka kõrgkoolid.

Oleme sel teemal valmis kaasa mõtlema ja arutama.

Tervitades,

Ly Rootslane

Eesti Proviisorapteekide Liidu juht

Koopia: Ravimiamet