Pöördumine

Tallinn 2026

1

Hiiumaa Haigla patsientide transport

ETTEPANEK

Maaris Lõkk

Võrgustiku kvaliteedikoordinaator

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

Tallinn 2026

2

Sisukord

1. Sissejuhatus ja ettepaneku eesmärk ................................................................................................ 3

2. Probleemi kirjeldus ........................................................................................................................... 4

2.1 Õigusliku ja korraldusliku lahenduse puudumine ......................................................................... 4

2.2 Probleemi süvenemine tulevikus ................................................................................................... 5

3. Võimalikud lahendusvariandid ........................................................................................................ 6

3.1 Teise kiirabibrigaadi loomine Hiiumaale ...................................................................................... 6

3.2 Üle mere transpordivõimekuse laiendamine ................................................................................. 6

3.3 Kombineeritud ja etapiviisiline lahendus ...................................................................................... 6

4. Rollid ja vastutus ............................................................................................................................... 8

5. Lahendusvariantide nõrkused ja teadmata võimalused ................................................................ 9

6. Tagajärjed probleemi lahendamata jätmisel ................................................................................ 10

7. Kokkuvõte ja ootused Terviseametile ............................................................................................ 11

Tallinn 2026

3

1. Sissejuhatus ja ettepaneku eesmärk

Käesoleva ettepaneku eesmärk on juhtida Terviseameti tähelepanu Hiiumaa patsientide

transpordikorralduse jätkusuutmatusele ning teha sisulisi ja teostatavaid ettepanekuid olukorra

parandamiseks.

Hiiumaa kui saareregiooni tervishoiukorraldus eeldab lahendusi, mis arvestavad geograafilist

eripära, piiratud ressursse ning ajakriitilise meditsiini vajadusi. Patsientide ohutu ja õigeaegne

transport mandrile on Hiiumaa tervishoiusüsteemi lahutamatu osa. Samas ei tohiks transpordi

korraldamine toimuda kohaliku ravivõimekuse arvelt ega tugineda lahendustele, millel puudub

selge õiguslik ja rahaline raamistik.

Käesolev dokument koondab:

• ülevaate kehtivast olukorrast ja selle mõjust patsientidele ning tervishoiusüsteemile,

• viited senistele käsitlustele ja probleemidele,

• võimalikud lahendusvariandid koos nende tugevuste ja nõrkustega,

• ettepanekud rollide ja vastutuse selgemaks määratlemiseks.

Hiiumaa Haigla pöördus patsienditranspordi korralduse küsimuses Terviseameti poole juba

2025. aasta kevadel, kuid seni ei ole sellele probleemile leitud toimivat lahendust. 09.03.2026

avaldatud Tervisekassa pressiteate kohaselt pikendatakse kehtivaid kiirabi rahastamise

lepinguid kuni 31. detsembrini 2027 ning uued lepingud hakkavad kehtima alles 2028. aastast.

See tähendab, et ilma eraldi lahenduse leidmiseta võib Hiiumaa jaoks kriitilise tähtsusega

patsienditranspordi probleem püsida veel mitu aastat.

Ettepanek on koostatud eesmärgiga toetada Terviseametit püsiva ja toimiva lahenduse

väljatöötamisel, mis tagaks Hiiumaa elanikele võrdse ja turvalise ligipääsu tervishoiuteenustele.

Tallinn 2026

4

2. Probleemi kirjeldus

Hetkel toimub Hiiumaa patsientide transport mandrile olukorras, kus Hiiumaa haigla täidab

sisuliselt kiirabi tasemel transporditeenuse osutaja rolli, kuigi selleks puudub selge seaduslik

alus ja rahastamismudel. Tegemist ei ole ajutise või erandliku praktikaga, vaid lahendusega,

mida on kasutatud pikema aja vältel ning millest vastavad ametkonnad on olnud teadlikud. Aja

jooksul on sellesse korraldusse panustatud märkimisväärselt nii tööaega, personaliressurssi kui

ka materiaalset võimekust.

Transpordi tagamiseks kaasatakse patsienti saatma haigla enda personal – õde või arst –, mille

tulemusel väheneb samaaegselt Hiiumaa haigla kohapealne ravivõimekus. Kasutatav sõiduk on

komplekteeritud Hiiumaa Haigla enda vahenditest ning kuigi see on tehtud heas usus ja

patsiendi parimaid huve silmas pidades, toimub see ilma ühtse riikliku korralduse ja

reguleerimiseta. Praktikas tähendab see, et haigla on pidanud kompenseerima süsteemset

korralduslikku puudujääki omaenda ressursside arvelt.

Selline pikaajaline korraldus asetab haigla ja selle töötajad keerulisse olukorda. Ühelt poolt on

tegemist vältimatu ja patsiendi ohutust tagava lahendusega, teisalt tähendab see kohaliku

tervishoiuteenuse ajutist ja korduvat nõrgenemist. Väikeses kollektiivis on iga spetsialisti

puudumine märkimisväärne ning pikaajaliselt ei ole sellise koormuse kandmine jätkusuutlik.

Ressurss, mida on seni kasutatud transpordiprobleemi leevendamiseks, ei ole tulevikus samas

mahus enam kättesaadav.

Transpordiliik Patsientide arv 2025

Üleviidud haiged kokku 155

Hiiumaa Haigla transportauto 106

sh alarmsõit 11

Helikoptertransport 19

Reanimobiil 29

Hiiumaa Haigla auto Rohukülla 10

Hiiumaa Haigla auto Heltermaale 10

PERH kiirabi Hiiumaa üksus Heltermaale 9

Läänemaa kiirabi 1

Rohuküla sadamast 1 Tabel 1 Hiiumaa Haigla patsientide transport kõrgema etapi haiglasse 2025. aastal

2.1 Õigusliku ja korraldusliku lahenduse puudumine

2025 aasta kevadel pöörduti antud küsimuses Terviseameti poole. Vastuseks saadi, et

probleemiga tegeletakse. Seisuga 10.03.2026 ei ole aga sisulist lahendust välja töötatud ega

rakendatud. Lisaks on selgunud, et Terviseameti poolne kontaktisik, kellega vastav kirjavahetus

toimus, ei tööta enam Terviseametis ja teema menetlemine jäänud katkendlikuks. Selline

seisund ei ole jätkusuutlik ega õiglane ei patsientide, haigla ega riigi vaatest.

Tallinn 2026

5

2.2 Probleemi süvenemine tulevikus

Olukorra tõsidust suurendab riskistsenaarium, mille kohaselt võib Hiiumaa haiglas osutuda

vajalikuks plaanilise sünnituse vastuvõtu lõpetamine. Tegemist ei ole hetkel lõpliku otsusega,

kuid selle võimalikkus on otseselt seotud tervishoiutööjõu kättesaadavusega. Arvestades

kvalifitseeritud personali leidmise keerukust ning üleriigilist tööjõupuudust tervishoius, on

tõenäosus sellise arengusuuna realiseerumiseks märkimisväärne.

Kui plaanilise sünnituse vastuvõtt peaks tulevikus lõppema, suureneb vältimatult sünnitajate ja

vastsündinute suunamine mandrile. See omakorda kasvatab vajadust ajakriitilise, hästi

korraldatud ja personaliga kaetud meditsiinilise transpordi järele, mis praeguse korralduse

juures on puudulik.

Samaaegselt tuleb arvestada tervishoiusüsteemi laiemat trendi, kus kvalifitseeritud

meditsiinipersonali kättesaadavus väheneb ning konkurents spetsialistide pärast suureneb.

Saareregiooni kontekstis tähendab see, et iga täiendav koormus, ebaselge vastutus või ajutine

lahendus mõjutab otseselt personali püsimist ja järelkasvu. Praktika ja varasem kogemus

näitavad, et olukorrad, kus töötajatele langeb lisavastutus väljaspool nende põhitöökorraldust,

suurendavad töökoormust, läbipõlemise riski ning vähendavad motivatsiooni piirkonnas

töötamist jätkata.

Ilma süsteemse ja püsiva lahenduseta tähendab kirjeldatud riskide ja arengute koosmõju:

• suurenevat riski patsientide tervisele ja ohutusele, eriti ajakriitilistes olukordades;

• kohaliku tervishoiuteenuse edasist nõrgenemist, sh võimekuse langust reageerida

samaaegselt mitmele abivajajale;

• pikaajalist riski, et Hiiumaa haigla ei suuda säilitada olemasolevat personali koosseisu

ega tagada teenuste järjepidevust.

Selline areng ei oleks üksnes organisatsiooniline probleem, vaid mõjutaks otseselt Hiiumaa

elanike turvatunnet ja ligipääsu tervishoiuteenustele.

Tallinn 2026

6

3. Võimalikud lahendusvariandid

Hiiumaa patsientide transpordikorralduse probleem ei ole lahendamatu, kuid eeldab teadlikku

otsustamist ja selget vastutuse jaotust riiklikul tasandil. Alljärgnevalt on kirjeldatud peamised

lahendusvariandid, mis lähtuvad Hiiumaa eripärast, olemasolevatest ressurssidest ning

patsiendiohutuse põhimõttest. Lahendusi ei käsitleta vastandlikena, vaid võimalike

kombineeritavate mudelitena.

3.1 Teise kiirabibrigaadi loomine Hiiumaale

Üheks keskseks lahendusvariandiks on teise kiirabibrigaadi loomine Hiiumaale. Arvestades

saare geograafilist eripära ja transpordivajadust mandrile, võiks tegemist olla valvebrigaadiga,

millel on õigus ja valmisolek teostada patsienditransporti üle mere, sealhulgas mandrile, ilma

et samal ajal katkeks vältimatu kiirabiteenus Hiiumaal.

Selline lahendus looks selge rollijaotuse ning võimaldaks:

• tagada Hiiumaal pidev kiirabivõimekus;

• vältida olukordi, kus ainus olemasolev brigaad ei saa saarelt lahkuda;

• vähendada Hiiumaa haigla personali sundkoormamist transporditeenuse osutamisega.

Teise brigaadi olemasolu annaks süsteemile paindlikkuse ning võimaldaks reageerida ka

olukordades, kus transpordivajadus on ajakriitiline või pikaajaline.

3.2 Üle mere transpordivõimekuse laiendamine

Lisaks maismaa- ja praamipõhisele transpordile on oluline käsitleda süsteemselt ka üle mere

transpordivõimaluste laiendamist. Praktikas tähendab see koostöö süvendamist teiste riiklike

struktuuridega, kellel on olemas vajalik tehniline ja logistiline võimekus.

Võimalike lahendustena tuleb käsitleda:

• Politsei- ja Piirivalveameti transpordivahendite kasutamist meditsiinilise transpordi

eesmärgil;

• Kaitseväe transpordivõimekuse kaasamist erandjuhtudel või kokkulepitud raamistikus;

• liinilennuliikluse kasutamise võimaluste analüüsi ajakriitiliste patsientide transpordiks

• võimalikud teised lahendused, millest puudub ülevaade.

Selliste lahenduste eelis seisneb eelkõige ajavõidus ning võimaluses vähendada nii patsiendi

kui ka meditsiinilise meeskonna pikaajalist seotust transpordiga.

3.3 Kombineeritud ja etapiviisiline lahendus

Arvestades Hiiumaa tervishoiusüsteemi piiratud ressursse ja tulevikuriske, võib kõige

realistlikumaks osutuda kombineeritud lahendus, kus:

Tallinn 2026

7

• lühiajaliselt rakendatakse üle mere transpordivõimekuse laiendamist ja selgemaid

kokkuleppeid;

• paralleelselt planeeritakse ja viiakse ellu teise kiirabibrigaadi loomine;

• pikemas perspektiivis kujundatakse välja püsiv ja seaduslik transpordikorraldus koos

selge rahastusega.

Selline lähenemine võimaldab riske hajutada ning vältida olukorda, kus kogu süsteem sõltub

ühest ajutisest või mitteametlikust lahendusest.

Tallinn 2026

8

4. Rollid ja vastutus

Hiiumaa patsientide transpordikorraldusega seotud probleem ei ole pelgalt logistiline või

operatiivne küsimus, vaid puudutab otseselt rollide ja vastutuse selgust tervishoiusüsteemis.

Praegune praktika on kujunenud olukorras, kus lahendust on otsitud eelkõige kohapeal,

lähtudes patsiendi vahetust vajadusest, kuid see on viinud vastutuse nihkumiseni

organisatsioonidele ja inimestele, kelle põhifunktsioon ei ole transporditeenuse osutamine.

Tervishoiuteenuste korraldamise ja kättesaadavuse tagamise eest vastutab riik, sh Terviseamet

kui pädev asutus. See hõlmab ka olukordi, kus tervishoiuteenus ei ole kohapeal kättesaadav

ning patsient vajab ohutut ja ajakriitilist transporti teise raviasutusse. Sellistel juhtudel peab

transpordikorraldus olema osa tervishoiuteenuse tervikust, mitte eraldiseisev või juhuslikult

lahendatav tegevus.

Hiiumaa haigla roll on pakkuda tervishoiuteenuseid vastavalt oma pädevusele ja ressurssidele.

Praeguses olukorras on haigla olnud sunnitud võtma enda kanda transpordikorraldusega seotud

ülesandeid, sealhulgas personali ja varustuse eraldamist, kuigi selleks puudub selge mandaat,

rahastus ja püsiv korraldus. Tegemist ei ole haigla strateegilise valiku, vaid vajaduspõhise

reaktsiooniga olukorrale, kus patsiendi abita jätmine ei ole vastuvõetav. Selline rollijaotus ei

ole aga pikaajaliselt õiglane ega jätkusuutlik.

Kiirabiteenuse osutajate vastutus piirdub kehtiva korralduse ja lepingutega. Hetkel Hiiumaal

tegutseva ühe kiirabibrigaadi puhul tähendab see, et brigaad ei saa saarelt lahkuda ilma, et

Hiiumaa jääks kiirabiteenuseta. Seega ei ole kiirabi praeguse mudeli alusel suuteline katma ka

mandrile suunatud transpordivajadust, isegi kui meditsiiniline vajadus selleks on olemas.

Lisaks võivad teatud olukordades olla kaasatud teised riiklikud asutused, nagu Politsei- ja

Piirivalveamet või Kaitsevägi, kellel on tehniline ja logistiline võimekus üle mere transpordi

teostamiseks. Nende roll ei saa aga olla juhuslik ega sõltuda üksikjuhtumitest, vaid vajab selget

kokkulepet, õiguslikku raamistikku ja eelnevalt läbi mõeldud koostöömudeleid.

Praegune olukord, kus vastutus on hajunud ning tegelik koormus langeb Hiiumaa haigla ja selle

personali kanda, loob süsteemse ebakindluse. See suurendab riske nii patsientidele kui ka

teenuseosutajatele ning ei võimalda teha pikaajalisi personali ega finantsilisi plaane. Selgete

rollide ja vastutuse määratlemine on seetõttu vältimatu eeldus mistahes püsiva lahenduse

rakendamiseks.

Tallinn 2026

9

5. Lahendusvariantide nõrkused ja teadmata võimalused

Hiiumaa patsientide transpordikorralduse lahendamisel on oluline lähtuda nii olemasolevast

teadmisest kui ka tunnistada, et kohalikul tasandil ei pruugi olla täielikku ülevaadet kõigist

võimalikest riiklikest või süsteemsetest lahendustest, mis rõhutab vajadust laiapõhjalise ja

pädevuspõhise analüüsi järele.

Teise kiirabibrigaadi loomine Hiiumaale on lahendus, mis vastab otseselt hetkel tuvastatud

probleemidele. Selle peamine tugevus seisneb selges vastutuses ja töökindluses: täiendav

brigaad võimaldaks tagada kiirabiteenuse katkematuse Hiiumaal ka siis, kui üks brigaad teostab

patsiendi transporti mandrile. Samas eeldab see lahendus täiendavat rahastust, personali

leidmist ning pikaajalist kohustust teenuse ülevalpidamiseks. Arvestades tervishoiutööjõu

nappust, ei ole võimalik välistada, et brigaadi komplekteerimine osutub keeruliseks või

aeganõudvaks.

Üle mere transpordivõimekuse laiendamine teiste riiklike asutuste kaasamise kaudu võib

pakkuda ajakriitilistes olukordades kõige kiiremat lahendust. Selle variandi eeliseks on

olemasoleva tehnilise võimekuse kasutamine ning võimalus vähendada transpordile kuluvat

aega. Samas ei saa seda pidada iseseisvaks püsilahenduseks, kuna selle rakendatavus sõltub

asutuste põhiülesannetest ning eelnevalt kokkulepitud koostöömudelitest.

Oluline on rõhutada, et eeltoodud lahendusvariandid lähtuvad eelkõige kohalike osapoolte

nähtavast ja kogemuslikust teadmisest. Ei saa välistada, et riiklikul tasandil, kus on parem

ülevaade kogu tervishoiu- ja transpordisüsteemi võimekusest, rahastusmehhanismidest ja

õiguslikest raamidest, on võimalik välja töötada ka alternatiivseid või kombineeritud lahendusi,

mida kohalikul tasandil ei ole võimalik iseseisvalt näha ega hinnata. Just seetõttu on oluline, et

Terviseamet võtaks juhtrolli tervikliku lahenduse kujundamisel.

Kõigi lahendusvariantide hindamisel tuleb siiski selgelt välja tuua, et suurim risk ei tulene ühegi

konkreetse lahenduse puudustest, vaid olukorrast, kus otsustamine ja vastutuse võtmine

lükkuvad edasi. Praeguse mitteametliku ja ajutise praktika jätkumine suurendab aja jooksul

riske patsientide ohutusele, tervishoiupersonali püsimisele ning Hiiumaa tervishoiuteenuse

toimimisele tervikuna.

Tallinn 2026

10

6. Tagajärjed probleemi lahendamata jätmisel

Hiiumaa patsientide transpordikorraldusega seotud küsimuse edasilükkamine või lahendamata

jätmine ei ole neutraalne otsus. Ka otsustamata jätmine kujundab tegelikkust ning praeguse

praktika jätkumisel süvenevad aja jooksul nii riskid patsientidele kui ka koormus

tervishoiusüsteemile tervikuna.

Eelkõige suureneb risk patsientide tervisele ja ohutusele. Ajakriitiliste juhtumite puhul võib

pikenenud ja ebastabiilne transpordiaeg mõjutada otseselt ravitulemust. Samuti suureneb

tõenäosus, et meditsiiniline meeskond on transpordiga seotud ajal seotud ühe patsiendiga, samal

ajal kui teised abivajajad Hiiumaal peavad ootama või jäävad ajutiselt ilma vajalikust abist.

Lahendamata jätmise teine oluline tagajärg on tervishoiupersonali kasvav koormus ja

ebakindlus. Kui transpordikorraldus jääb ka edaspidi mitteametlikuks ning tugineb haigla ja

töötajate heale tahtele, suureneb töökoormus, vastutus ja läbipõlemise risk. Pikemas vaates võib

see viia personali lahkumiseni või raskendada uute spetsialistide värbamist, mis omakorda

vähendab teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

Lisaks kaasnevad lahendamata olukorraga õiguslikud ja korralduslikud riskid. Kui

transporditeenust osutatakse ilma selge õigusliku ja rahalise raamistikuta, jääb vastutus

ebaselgeks nii võimalike vahejuhtumite kui ka ressursside kasutamise osas. Selline olukord ei

ole kooskõlas hea halduse ega avaliku sektori vastutuspõhimõtetega ning võib pikemas

perspektiivis kaasa tuua nii juriidilisi kui ka mainekahjusid.

Kokkuvõttes tähendab probleemi lahendamata jätmine, et Hiiumaa tervishoiuteenuse

toimimine muutub üha haavatavamaks. Riskid kuhjuvad, samal ajal kui süsteemi võimekus

neile reageerida väheneb. See ei ole jätkusuutlik ei patsientide, tervishoiutöötajate ega riigi kui

teenuse korraldaja seisukohalt.

Tallinn 2026

11

7. Kokkuvõte ja ootused Terviseametile

Käesolevas ettepanekus on käsitletud Hiiumaa patsientide transpordikorraldusega seotud

probleeme, nende kujunemise põhjuseid ning võimalikke lahendusviise. Tegemist ei ole

üksikjuhtumite ega ajutiste raskustega, vaid pikaajaliselt kujunenud olukorraga, kus praktiline

vajadus on viinud mitteametlike ja jätkusuutmatute lahendusteni. Need lahendused on seni

põhinenud eelkõige Hiiumaa haigla ja selle töötajate professionaalsusel ja pühendumusel, kuid

selline korraldus ei saa ega tohi olla püsiv.

Hiiumaa eripära, geograafiline eraldatus, piiratud personalivõimekus ning kasvav

transpordivajadus, eeldab tervishoiuteenuse korraldamisel teadlikke ja süsteemseid otsuseid.

Patsientide ohutu ja õigeaegne transport mandrile on tervishoiuteenuse lahutamatu osa ning

selle korraldus ei saa jääda kohaliku haigla ega üksikute töötajate vastutada.

Lähtudes eeltoodust on käesoleva ettepaneku esitajate ootused Terviseametile kui

tervishoiuteenuse korraldajale järgmised:

• Võtta Hiiumaa patsientide transpordikorralduse küsimus prioriteetsesse ja terviklikku

käsitlusse ning määrata selge vastutav üksus või kontaktaisik, kes juhib teema edasist

menetlemist ja koordineerimist;

• algatada süsteemne analüüs, mis hõlmab nii olemasolevaid lahendusvariante kui ka

võimalikke alternatiivseid lahendusi, arvestades riiklikul tasandil kättesaadavat infot,

ressursse ja pädevust, mis ei pruugi kohalikele osapooltele täielikult nähtav olla;

• töötada välja selge õiguslik ja rahaline raamistik patsientide transporditeenuse

korraldamiseks Hiiumaal, mis määratleb üheselt rollid, vastutuse ja rahastamise ning

välistab mitteametlike ja ajutiste praktikate jätkumise;

• tagada, et valitav lahendus ei vähendaks Hiiumaa kohapealset ravivõimekust ega seaks

ebaproportsionaalset koormust Hiiumaa haigla personalile, vaid toetaks

tervishoiuteenuse jätkusuutlikkust ja töötajate püsimist piirkonnas;

• kaasata lahenduste väljatöötamisse ja rakendamisse kohalikud osapooled, sealhulgas

Hiiumaa haigla esindajad, et tagada lahenduste praktiline teostatavus ja vastavus

tegelikele vajadustele.

Käesolev ettepanek on tehtud koostöösoovis ja eesmärgiga leida püsiv ning õiglane lahendus,

mis tagab Hiiumaa elanikele võrdse ja turvalise ligipääsu tervishoiuteenustele. Oleme valmis

panustama edasisse arutelusse ning osalema lahenduste kujundamises Terviseameti partnerina.

Signe Borissov Tervisekassa [email protected]

12.03.2026 nr 2.1-24/2162-1

Hiiumaa Haigla patsientide transport Edastan Teile tutvumiseks lisatud dokumendi „Hiiumaa Haigla patsientide transport – ettepanek“. Dokumendi eesmärk on juhtida tähelepanu Hiiumaa patsientide transpordikorraldusega seotud kitsaskohtadele ning esitada võimalikud lahendusvariandid süsteemi jätkusuutlikkuse parandamiseks. Palun tutvuda manuses oleva ettepanekuga ning edastada see vajadusel vastava valdkonna spetsialistidele. Olen tänulik võimaliku tagasiside või edasiste arutelude eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maaris Lõkk võrgustiku kvaliteedikoordinaator Lisad: 1. Hiiumaa Haigla patsientide transport – 1 fail. Sama: Sotsiaalministeerium, Nikita Panjuškin [email protected] Terviseamet, Taavet Reimers [email protected] Eesti Kiirabi Liit, Tuuli Paju [email protected] 5855 4219 [email protected]