| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/20-9 |
| Registreeritud | 12.03.2026 |
| Sünkroonitud | 13.03.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Õdede Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Õdede Liit |
| Vastutaja | Pille Saar (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Eesti Õdede Liit [email protected]
Teie 06.03.2026 /
Meie 12.03.2026 nr 1.2-2/20-9
Vastus määruse eelnõu tagasisidele
Lugupeetud Õdede Liidu esindajad Täname Teid esitatud ettepanekute ja seisukohtade eest tervishoiuteenuste kättesaadavust ja Tervisekassa tasustamist käsitlevate määruste muutmise eelnõuga. Oleme varasemalt erakorralise meditsiini osakondade (EMO) töökorraldust puudutava teemadel kohtunud ning kavandatava muudatuse eesmärke ja sisu põhjalikult arutanud. Käesolevaga selgitame veel kord regulatsiooni põhimõtteid ja edastame alljärgnevalt täpsustavad selgitused. 1. Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“ Tegite ettepaneku muuta määruse lisa 65 pealkirjas sõnastust „arsti poolt patsiendi suunamisel töötervishoiuarsti e-konsultatsioonile“ ning täiendada seda sõnadega „arsti, õe või eriõe poolt“, et võimaldada e-konsultatsiooni algatamist vastavalt tervishoiutöötaja pädevusele. Sotsiaalministeerium mõistab ettepaneku eesmärki ning nõustub, et õdedel ja eriõdedel on e-konsultatsioonide kasutamisel oluline roll. Samas on tervishoiuteenuste loetelus e-konsultatsiooni teenused diferentseeritud sõltuvalt sellest, kes konsultatsiooni algatab. Tervishoiuteenuste loetelu § 10 kohaselt tasub Tervisekassa e-konsultatsiooni eest juhul, kui konsultatsiooni küsib arst (teenuse kood 3039). Õe või eriõe poolt algatatud e-konsultatsioonide puhul tasutakse vastava teenuse eest tervishoiuteenuste loetelus eraldi teenuse alusel (teenuse kood 3131), mis käsitleb e- konsultatsiooni küsimist õelt või eriõelt. Määruse lisades sätestatud metoodilised kokkulepped käsitlevad arsti poolt patsiendi suunamist eriarsti e-konsultatsioonile. Lisa 65 reguleerib seega olukorda, kus arst suunab patsiendi töötervishoiuarsti e-konsultatsioonile. Arvestades, et õe või eriõe poolt algatatavad e-konsultatsioonid on tervishoiuteenuste loetelus eraldi teenusena reguleeritud, ei ole lisa 65 sõnastuse muutmine vajalik.
2
2. Sotsiaalministri 27. detsembri 2018. a määrus nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ 2.1. § 4 lõige 6 Tegite ettepaneku täpsustada määruses triaažiõele kehtivaid minimaalseid pädevusnõudeid, sealhulgas haridustaset, töökogemust erakorralise meditsiini osakonnas või kiirabis ning kohustusliku täienduskoolituse mahtu ja pädevuse regulaarse hindamise põhimõtteid. Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei ole vajalik sätestada määruses triaažiõele täiendavaid minimaalseid haridus- või töökogemuse nõudeid sellisel kujul, nagu ettepanekus on kirjeldatud. Triaaž on erakorralise meditsiini osakonna tavapärane tööprotsess ning triaaži teostavad ka kehtiva regulatsiooni alusel igapäevaselt õed ja eriõed. Määruses sätestatud nõue, mille kohaselt võib triaaži teostada õde või eriõde, kellel on piisav töökogemus patsiendi kliinilise seisundi hindamiseks ning kes on läbinud triaažialase teoreetilise ja praktilise tööalase väljaõppe, loob pädevuse põhilise raamistiku. Piisav töökogemus tähendab praktilist kogemust patsiendi kaebuste, sümptomite ja eluliste näitajate hindamisel ning nende alusel kliinilise riski ja kiireloomulisuse määramisel. Triaažialane teoreetiline ja praktiline tööalane väljaõpe hõlmab triaažis kasutatava metoodika, otsustusalgoritmide ning patsiendi esmase kliinilise hindamise põhimõtete omandamist ja rakendamist juhendatud praktilises töös. Täpsemad koolituse korraldamise põhimõtted ja töökorralduslikud lahendused määrab tervishoiuteenuse osutaja, lähtudes juba aastaid kasutusel olnud juhendist „Juhend triaaži teostamiseks Eesti erakorralise meditsiini osakondades“. Määruse jõustumisel avaldatakse nimetatud juhend sotsiaalministri määruse lisa asemel täies mahus Tervisekassa kodulehel. 2.2. § 4 lõige 7 punkt 3 Tegite ettepaneku sätestada määruses täpsemad alused, millal võib triaažiõde patsiendi käsitluse lõpetada triaaži käigus. Sotsiaalministeerium on seisukohal, et patsiendi käsitluse lõpetamise aluseid ei ole vajalik määruses detailse loeteluna reguleerida. Triaaž on kliiniline hindamisprotsess, mille käigus hinnatakse patsiendi seisundi kiireloomulisust ning otsustatakse edasise käsitluse üle. Seadusandjal ei ole võimalik ega ka otstarbekas ette näha kõiki võimalikke kliinilisi olukordi, millega tervishoiutöötajad oma töös kokku puutuvad. Seetõttu ei ole põhjendatud nende olukordade ammendav loetlemine määruses, kuna patsiendid ja terviseseisundid on erinevad ning otsustus peab jääma kliinilise hindamise alusel tervishoiutöötaja pädevusse. Triaaži praktiline teostamine ja otsustusloogika on kirjeldatud eraldi juhendis („Juhend triaaži teostamiseks Eesti erakorralise meditsiini osakondades“), mis avaldatakse Tervisekassa kodulehel ning mida tervishoiuteenuse osutajad järgivad samamoodi nagu teisi erialaseid ravijuhendeid.
3
§ 4 lõige 10 punktid 2 ja 3 Eesti Õdede Liit tõi välja, et juhul kui patsiendi käsitlus lõpetatakse triaaži käigus, peaks järgnema õendusabi terviklik dokumenteerimine, sealhulgas õendusepikriisi koostamine. Eelnõu ei muuda tervishoiuteenuse dokumenteerimise üldpõhimõtteid. Kui patsiendi käsitlus lõpeb triaaži käigus, dokumenteeritakse tervishoiuteenuse vajaduse hindamine, sealhulgas patsiendi kaebused, hinnatud sümptomid, elulised näitajad, määratud triaažikategooria ning patsiendile antud juhised edasiseks käsitluseks. Need andmed edastatakse tervise infosüsteemi ambulatoorse epikriisina. Seega jääb patsiendi pöördumine tervishoiusüsteemis dokumenteerituks ning otsuse kliiniline põhjendatus on vajaduse korral tagantjärele hinnatav. Eelnõu ei käsitle eraldi õendusabi teenusekirjeldusi ega kehtesta õendusabi dokumenteerimise standardeid, kuna need küsimused on reguleeritud muude õigusaktide ja tervishoiuteenuse osutaja töökorralduslike juhenditega. Täname Teid veelkord esitatud ettepanekute ja sisuka tagasiside eest. Loodame jätkata head koostööd tervishoiusüsteemi arendamisel ning patsiendikeskse ja kvaliteetse erakorralise abi tagamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anniki Lai asekantsler Pille Saar [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|