Eesti Koolipsühholoogide Ühing, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus_vastus

Karmen Maikalu; Minni Aia-Utsal

Eesti Koolipsühholoogide Ühing, Eesti

Sotsiaalpedagoogide Ühendus

[email protected]

Teie 08.11.2025 nr

Meie 12.03.2026 nr 6-2/252632/2602145

Tugispetsialistide tööaeg

Lugupeetud Karmen Maikalu ja Minni Aia-Utsal

Pöördusite õiguskantsleri poole Eesti Koolipsühholoogide Ühingu ja Eesti Sotsiaalpedagoogide

Ühenduse nimel haridustöötajate tööaja asjus.

Vabariigi Valitsus kehtestas määrusega nr 125 „Haridustöötajate tööaeg“ (edaspidi: tööaja määrus)

kutseõppeasutuste sotsiaalpedagoogidele ja koolipsühholoogidele lühendatud täistööaja, mis

hakkas kehtima 2026. aasta 1. jaanuaril (§ 1 lg 1 p 3). Samasugust lühendatud tööaega ei

võimaldatud aga lastehoiu/lasteaia ja üldhariduskooli sotsiaalpedagoogidele ja

(kooli)psühholoogidele. Küsisite õiguskantslerilt, kas kutseõppeasutuste sotsiaalpedagoogide ja

psühholoogide ning lasteaia/lastehoiu ja üldhariduskoolide sotsiaalpedagoogide ja psühholoogide

seesugune erinev kohtlemine on kooskõlas põhiseadusega.

Tänan teid küsimuse eest. Mõistan, kui ebaõiglane kujunenud olukord tundub.

Paraku ei saa meie ametkonna hinnangul Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12 lõike 1 alusel

nõuda, et lastehoiu/lasteaia või üldhariduskoolide sotsiaalpedagoogid ja psühholoogid peavad

saama töötada lühendatud täistööajaga, nagu on ette nähtud kutseõppeasutuste

sotsiaalpedagoogidele ja psühholoogidele. Tegemist on põhiseaduse raamidesse mahtuva

poliitilise valikuga.

Haridus- ja Teadusministeeriumi selgituse kohaselt plaanibki ministeerium määrusega kehtestada

lühendatud tööaja ka lastehoiu/lasteaia ja üldhariduskooli sotsiaalpedagoogidele ja

(kooli)psühholoogidele. Seda sooviti teha juba sel ajal, kui otsustati lühendada kutseõppeasutuste

spetsialistide tööaega (vt määruse eelnõu). Siiski võeti määrus vastu nii, et lühendatud täistööaeg

kehtestati üksnes kutseõppeasutuste sotsiaalpedagoogidele ja psühholoogidele. Ministeeriumilt

saadud selgituse kohaselt olid lasteaia/lastehoiu ja üldhariduskoolide sotsiaalpedagoogide ja

psühholoogide lühendatud täistööaja kehtestamise vastu Eesti Linnade ja Valdade Liit ning

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Vastuseisu põhjuseks toodi, et muudatuse tõttu

halveneks veelgi tugiteenuste kättesaadavus. Samuti leiti, et tööaja lühendamine suurendaks

linnade ja valdade kulutusi, sest osutamata jäänud teenus tuleb tellida mujalt ja see toob kaasa

lisakulu.

Lastehoiu/lasteaia ja üldhariduskoolide sotsiaalpedagoogide ja psühholoogide tööaja lühendamist

hakkab ministeerium koos kohalike omavalitsuste esindajatega arutama riigieelarve läbirääkimiste

töörühmas, mis kuuldavasti koguneb maikuu esimesel nädalal.

2

Seega saate läbirääkimiste tulemuste ja tööaja lühendamise võimaluste kohta edaspidi teavet

küsida Haridus- ja Teadusministeeriumilt.

Täpsemad selgitused.

1. Tööaja piirang on vajalik selleks, et töötaja jõuaks tööst taastuda ning elada eraelu. Riigikogu

on kehtestanud üldise tööaja normi. Töölepingu seaduse (TLS) § 43 lõike 1 esimese lause järgi

eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui

tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Sama paragrahvi

lõike 2 järgi eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas.

2. TLS § 43 lõikes 6 on ette nähtud, et haridustöötajate tööaja kehtestab Vabariigi Valitsus

määrusega. See tähendab, et Riigikogu hinnangul võib Vabariigi Valitsus kehtestada

haridustöötaja tööaja kohta erandeid. Vabariigi Valitsust on volitatud otsustama, millise ametikoha

töötajate tööaja kohta erandeid kehtestada. Põhiseadus ega rahvusvaheline õigus1 ei nõua, et

haridusasutuse sotsiaalpedagoogide või psühholoogide tööaega tuleb lühendada, erinevalt näiteks

alaealistest2. Riigil on põhiseaduse ja rahvusvahelise õigusega sätestatud (miinimum)nõudeid

ületavas osas tööaja lühendamise üle otsustamisel lai kaalumisruum.

3. Põhiseaduse § 12 lõige 1 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse. Sarnases olukorras olevaid isikuid

ei tohi kohelda kaaluka legitiimse põhjuseta erinevalt (vt Riigikohtu 14.05.2025 otsus, 3-22-246,

p 36). Võrdsuspõhiõiguse võimalikku rikkumist analüüsides uuritakse esmalt, kas ja kui erinevas

olukorras erinevalt koheldud inimesed on. Kui leitakse, et tegemist on sarnases olukorras olevate

gruppidega, uuritakse, kas erinevaks kohtlemiseks on kaalukas legitiimne põhjus.

4. Praegusel juhul tuleb võrrelda ühelt poolt kutseõppeasutuste sotsiaalpedagooge ja psühholooge

ning teiselt poolt lasteaia/lastehoiu ja üldhariduskoolide sotsiaalpedagooge ja psühholooge. Nende

kahe grupi töötajatel on sama ametinimetus, kuid nad töötavad eri liiki õppeasutustes.

5. Haridus- ja Teadusministeerium soovib kõigi tugispetsialistide täistööaega lühendada

ühtemoodi. Ministeerium selgitas, et kutseõppeasutustesse astuvad põhikooli lõpetajad, kelle

toevajadus on sageli suur. Alates 2026. aastast rakendub ka ettevalmistav õpe. Haridus- ja

Teadusministeerium selgitas, et samamoodi on lastehoius, lasteaias, põhikoolis ja gümnaasiumis

töötava psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi töö intensiivne, vaimselt ja emotsionaalselt koormav,

mis on sageli seotud keerukate juhtumite, kriisiolukordade ning vaimse tervise probleemidega. See

töö ei piirdu üksnes vahetult lapsega suhtlemisega, vaid hõlmab ka ettevalmistust, juhtumite

analüüsi, dokumenteerimist, koostööd õpetajate ja teiste spetsialistidega ning suhtlust

lapsevanematega (teenuse kirjeldus ja kord).

6. Nii kutseõppeasutuse kui ka lasteaia/lastehoiu ja üldhariduskooli sotsiaalpedagoog ja

psühholoog peab vastama samasugustele kvalifikatsiooninõuetele (põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 741 lõiked 7-10).

1 Vt parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta art 2 punktid 1 ja 4 ning Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee

selgitused nende sätete kohta, lk 57-58, 60. ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline

pakt, art 7 punkt d, vt ÜRO majanduslike, sotsiaalseete ja kultuuriliste õiguste komitee üldkommentaar nr 23, punktid

35 ja 37; Recommendation R116 - Reduction of Hours of Work Recommendation, 1962 (No. 116) p 7, 9; Convention

C149 - Nursing Personnel Convention, 1977 (No. 149) art 6 punkt a; Recommendation R157 - Nursing Personnel

Recommendation, 1977 (No. 157) punktid 32, 33. Convention C184 - Safety and Health in Agriculture Convention,

2001 (No. 184) art 20; Convention C014 - Weekly Rest (Industry) Convention, 1921 (No. 14) art 1. 2 Vt Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 94/33/EÜ (noorte kaitse kohta tööl); parandatud ja täiendatud Euroopa

sotsiaalharta art 7.

3

7. Tööaja määruse järgi koheldakse sotsiaalpedagooge ja psühholooge kutseõppeasutuses ning

lasteaias/lastehoius ja üldhariduskoolides erinevalt. Kutseõppeasutuses töötavatel

sotsiaalpedagoogidel ja psühholoogidel on lühendatud täistööaeg (tööaja määruse § 1 lg 1 p 3),

kuid lasteaia/lastehoiu ja üldhariduskoolide sotsiaalpedagoogidel ja psühholoogidel seda ei ole.

8. Põhiseaduse § 12 lõikes 1 sätestatud üldist võrdsuspõhiõigust saab piirata igal põhiseadusega

kooskõlas oleval mõistlikul ja asjakohasel põhjusel (Riigikohtu 31.01.2025 otsus, 5-24-26/18,

p 63). Riigikohtu praktika kohaselt on põhjus mõistlik ja asjakohane, kui see on kohases tasakaalus

tekitatud erineva olukorra raskusega. Mida rohkem mõjutab erinev kohtlemine isikuid, seda

kaalukamad peavad olema erineva kohtlemise põhjendused. Mida erinevamad on võrreldavad

grupid, seda erinevamalt võib neid kohelda (vt Riigikohtu 29.01.2014 otsus, 3-4-1-52-13, p 47).

Kui põhiseadus annab küsimuse reguleerimiseks avara otsustusruumi, on erinev kohtlemine

meelevaldne siis, kui see on ilmselgelt asjakohatu (Riigikohtu 14.05.2025 otsus, 3-22-246, p 40).

9. Praegusel juhul on riigil haridusasutuste sotsiaalpedagoogide ja psühholoogide tööaja

lühendamise üle otsustamisel põhiseaduse ja rahvusvahelise õiguse kohaselt avar otsustusruum.

Niisiis oleks võrdlusgruppide (kutseõppeasutuste ning lastehoiu/lasteaia ja üldhariduskoolide

sotsiaalpedagoogid ja psühholoogid) erinev kohtlemine PS § 12 lõike 1 järgi lubamatu, kui seda

poleks ilmselgelt võimalik selgitada.

10. Kõigi nende haridusasutuste sotsiaalpedagoogide ja psühholoogide töö on formaalsete

näitajate järgi (kvalifikatsioon, töö haridusasutuses) küll sarnane, kuid nende spetsialistide

töökoormus ja töö intensiivsus ei saa olla ühesugused, sest õppeasutused on erineva suurusega

(vrd lastehoidu ja suurt kutseõppeasutust), tuge vajavate laste/noorte arv on erinev (vrd

erivajadustega laste õppeasutust ja kutseõppeasutust) ning õpilased on eri vanuses (alaealised ja

täisealised). Seega saab öelda, et vaatamata sarnasustele leidub ka olulisi erinevusi. Seda öeldes

mõistame täielikult, et töö lasteaias või üldhariduskoolis ei ole sisu poolest oluliselt kergem,

sealsed probleemid on teistlaadi ja vastutus samuti väga suur. Õiglane võrdlus ei olegi siin

võimalik.

11. Töötamise miinimumnõudeid (sh üldist tööaja nõuet) tuleb üldjuhul pidada tööandja ja töötaja

põhiõiguste ja vabaduste põhjendatud tasakaalupunktiks. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni

(ILO) dokumentidest ning parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalhartast saab järeldada, et

oluline on leida tasakaal töötaja õiguste kaitse (tööaja pikkuse) ja tööandjate õiguste vahel, sest ka

töötajate heaolu sõltub majanduse heast käekäigust.3 Seega, kui võrrelda ILO ja

Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee seisukohti ning TLS-iga kehtestatud üldist 40-tunnise tööaja

kokkulepet, siis seda saab pidada Eesti majanduse seisu arvestades asjakohaseks. Lühemat tööaega

(sh haridusasutuse sotsiaalpedagoogile või psühholoogile) ei nõua ka Euroopa Liidu õigusaktid

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/88/EÜ).

12. Riigikogu on andnud Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada haridustöötajate tööaeg, ent see

volitus on väga lai ning ei ole nimetatud ametikohti, kelle tööaja kohta tuleks teha erandeid. See

volitus ei näe ette ka seda, kas tööaega tuleb lühendada või hoopis teatud juhtudel pikendada (nt

liiklusseaduse § 130 lõike 5 järgi ei tohi juhi keskmine tööaeg nädalas, sealhulgas ületunnitöö,

ületada 48 tundi).

13. Mõistagi on psühholoogidel ja sotsiaalpedagoogidel keeruline ja vastutusrikas töö, kuid

selliseid elukutseid on teisigi (nt politsei, päästeteenistus). Nii on ka tervishoiutöötajate (sh

3 Vt viide 1.

4

kliiniliste psühholoogide) tööaeg kollektiivlepingu järgi 40 tundi nädalas, ehkki pole kahtlust, et

nende töö on pingeline ja vastutusrikas. Siingi mõistan, miks tunnete ebaõiglust, juriidiline

põhjendus on aga just seesugune.

14. Kui tööaja lühendamiseks pole sisulist, objektiivset ja vaieldamatut põhjust, on tegu poliitilise

sooviga mingil riigile olulisel eesmärgil neile töötajatele soodustusi teha. Näiteks võib riik soovida

teha sotsiaalpedagoogi või psühholoogi töö kutseõppeasutuses atraktiivseks, kompenseerida

turutingimustest madalamat palka vms. Kõik need on põhiseadusega kooskõlas olevad eesmärgid,

millega sobib õigustada erinevat kohtlemist. Riik on ka varem mitmesugustel poliitilistel põhjustel

näinud ette erinevaid hüvesid näiteks politsei- ja piirivalveametnikele (vt pensioniõiguste kohta

Riigikohtu 20.06.2023 otsus, 5-23-25, p-d 49, 52).

15. Praegusel juhul eristuvad kutseõppeasutused ning lastehoiud/lasteaiad ja üldhariduskoolid

üksteisest selle poolest, kes on nende asutuste pidajad. Valdav osa kutseõppeasutusi on riigi

omandis (kuigi on ka neli eraõiguslikku ja kaks munitsipaalkutseõppeasutust, siis praegu pole kõne

all nende pidajate pöördumine oma õiguste kaitseks). Seevastu lasteaedade/lapsehoidude ja

üldhariduskoolide hulgas on arvestatav hulk munitsipaal- ja eraõppeasutusi. Neist kõige rohkem

peavad lasteaedu ja koole vallad ja linnad.

Eesti Valdade ja Linnade Liit on riigile öelnud, et koolipsühholoogide ja sotsiaalpedagoogide

tööaja lühendamine toob kaasa spetsialistide puuduse ning märkimisväärselt suuremad kulud. Riik

oli nende väidetega nõus, kui jättis nende haridusasutuste psühholoogide ja sotsiaalpedagoogide

täistööaja lühendamata.

16. Kuna kutseõppeasutuste pidaja on valdavalt riik, on riigil voli (kui jätta kõrvale riigi raha

otstarbeka kasutamise kohustuse küsimus) pakkuda oma töötajatele lühendatud täistööaega. Seda

võinuks riik ette näha ka endale kuuluvate kutseõppeasutuse töölepingutes või kollektiivlepingus,

mitte tingimata tööaja määruses.

17. Lasteaedade/lapsehoidude ja üldhariduskoolide psühholoogid ja sotsiaalpedagoogid saaksid

tööaja lühendamise kokku leppida töölepingus või kollektiivlepingus. Seega ei ole ka

lastehoiu/lasteaia ja üldhariduskoolide sotsiaalpsühholoogid ja psühholoogid jäetud ilma

võimalusest töötada lühendatud täistööajaga.

18. Eelnevat kokku võttes leian, et lastehoiu/lasteaia ja üldhariduskoolide sotsiaalpedagoogide ja

psühholoogide tööaja lühendamata jätmine tööaja määrusega pole põhiseadusevastane, sest:

- võrdlusgruppide olukorda saab küll omavahel võrrelda, ent nende vahel on ka olulisi erinevusi;

- sotsiaalpedagoogide ja psühholoogide (sh kutseõppeasutustes) tööaja lühendamine pole

objektiivselt põhjendatud vajadus, vaid riigi poliitiline valik;

- kuna pole objektiivset põhjust, miks peaks sotsiaalpedagoogide ja psühholoogide tööaega

lühendama, on raha puuduse argument kaalukas;

- nende lühema tööaja saab kokku leppida töölepingutes või kollektiivlepingus.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Koopia: Haridus- ja Teadusministeerium

Aigi Kivioja 693 8428; [email protected]