Riigikohus_Täiendavad selgitused asjas nr 5-25-80

Villu Kõve

Riigikohus

[email protected]

Teie nr

Meie 12.03.2026 nr 9-2/260464/2602123

Vastused Riigikohtu küsimustele asjas nr 5-25-80

Austatud Riigikohtu esimees

Küsisite, kas kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lõike 1 punkti 11

alusel on lubatud omandada kinnisasi, mille niiskusrežiimi mõjutab või mille üleujutamise toob

kaasa olemasoleva paisu kasutamine.

Leian, et KAHOS § 4 lõike 1 punkt 11 ei anna alust omandada kinnisasja põhjusel, et juba

olemasoleva paisu tõttu on maa niiskusrežiim muutunud või maa on üle ujutatud.

Arvestades Tallinna Halduskohtu lahendada oleva kaasuse asjaolusid, ei ole KAHOS § 4 lõike 1

punktile 11 tuginemine vajalik, kuna asjakohasemad on KAHOS § 4 lõige 1 punktid 15 ja 201.

Kaasuse asjaoludest ei nähtu, et paisutuse ja sellest mõjutatud maa niiskusrežiimi muutmise või

maa üleujutamise tõttu oleks vaja maad omandada selleks, et luua juurdepääs veekogule. Samuti

ei nähtu, et seda maad oleks vaja kultuuriväärtusele juurdepääsu tagamiseks.

KAHOS § 4 lõike 1 punkti 11 sõnastus on kitsas ega käsitle olukorda, kus kinnisasja niiskusrežiimi

mõjutab või selle üleujutamise põhjustab olemasoleva paisu kasutamine. See säte on suunatud

juurdepääsu tagamisele või konkreetse objekti säilimise kaitsele. Sätte mõte ei ole hüvitada

paisutamise mõjualas ilmnevat kahju nii, et paisutusest mõjutatud maa omandatakse avalikes

huvides. Olemasoleva paisu kasutamine ja sellest tulenev veetaseme hoidmine ei ole samastatav

veekogule juurdepääsu loomisega ega ka kultuuriväärtuse säilimise tagamisega.

Küsisite, kas Keskkonnaamet võib veeseaduse (VeeS) § 192 lõike 2 alusel antava veeloa

kõrvaltingimusena (haldusmenetluse seaduse (HMS) 53) kehtestada veeloa taotleja kohustuse

hüvitada maaomanikule paisutamisega tekitatav kahju.

Leian, et kuigi HMS § 53 lõike 2 punkt 3 ei välista võimalust, et Keskkonnaamet annab veeloa

kõrvaltingimusega hüvitada paisutusega maaomanikule tekkiv kahju, ei tähenda see, et sellise

tingimuse kehtestamine oleks põhjendatud. Niisugune veeloa kõrvaltingimus ei ole vajalik ega

sobiv.

Kahju hüvitamise kohustust sätestav kõrvaltingimus võiks olla õigustatud, kui muidu puuduks

võimalus nõuda kahju hüvitamist. Õiguskorras on olemas normid, millele tuginedes saab veekogu

paisutamisest mõjutatud maa omanik nõuda talle tekkinud kahju hüvitamist. Osundasime neile

oma 25.02.2026 arvamuses. Kui kahju hüvitamiseks on juba olemas muud õiguslikud alused ja

menetlused, ei ole põhjendatud veeloa kõrvaltingimusega luua eraldi hüvitusmehhanismi.

2

Kuna haldusakti kõrvaltingimus on haldusakti osa, peab haldusorgan kontrollima selle täitmist.

Kui kõrvaltingimust ei ole täidetud, peab haldusorgan sellele reageerima. Kahju hüvitamist

käsitlev veeloa kõrvaltingimus tooks aga kaasa olukorra, kus Keskkonnaamet peaks võtma endale

rolli, mida tal ei ole. Nii peaks Keskkonnaamet hindama, kas maaomanikule on kahju tekkinud,

milline on kahju ning kas ja kuidas on kahju hüvitatud. Selline olukord võib tekkida näiteks siis,

kui maaomanik leiab, et veeloa kõrvaltingimust ei ole nõuetekohaselt täidetud, ja pöördub

Keskkonnaameti poole taotlusega tunnistada veeluba sel põhjusel kehtetuks. Sel juhul peaks

Keskkonnaamet paratamatult võtma sisulise seisukoha eraõigusliku kahjunõude olemasolu,

suuruse ja täitmise kohta. Selline roll ei sobi kokku veeloa kontrollieseme ega Keskkonnaameti

pädevusega.

Veeluba ei ole haldusakt, millega tuleb lahendada kõik kaasnevad eraõiguslikud küsimused.

Veeluba ei tekita teise isiku maa kasutamise õigust ega lahenda servituudi seadmise, sundvalduse

ega kahju hüvitamise küsimusi. Neid küsimusi tuleb lahendada teistes menetlustes ja selleks

pädevate asutuste abil.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Ago Pelisaar 693 8407

[email protected]