Arvamuse avaldamine eelnõule (kutseseadus)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Haridus- ja Teadusministeerium [email protected]

Teie 19.02.2026 nr 8-1/26/1108 Meie 12.03.2026 nr 2.3-4/26/683-2

Arvamuse avaldamine eelnõule (kutseseadus) Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks kutseseaduse

(KuTS) eelnõu. Meil on esitatud eelnõu järgmised tähelepanekud.

1. Tähelepanekud seaduse eelnõu osas

Eelnõu § 10 lõige 2 näeb ette, et valdkonna eest vastutav minister võib kutseasutuse ülesannete

täitmiseks sõlmida eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu halduskoostöö seaduses

sätestatud korras. Halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-s 13 sätestatut.

Märgime, et kui kutseasutuse ülesandeid täitma volitatud isik töötleb ka isikuandmeid, peab lisaks

halduskoostöö lepingule sõlmima mh IKÜM artiklile 28 vastava andmetöötluslepingu.

Eelnõu § 10 lõige 4 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel on kutseasutuse ülesannete

täitmiseks sõlmitud haldusleping, täidab eraõiguslik juriidiline isik käesoleva paragrahvi lõike 3

punktis 2 sätestatud ülesannete täitmisel täidesaatva riigivõimu ülesandeid isikuandmete kaitse

seaduse § 6 lõike 5 tähenduses. Seletuskirjas on välja toodud, et lõikes 4 täpsustatakse, et

kutseasutus on täidesaatva riigivõimu kandja isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 tähenduses

ka juhul, kui kutseasutuse ülesannete täitmiseks on sõlmitud haldusleping. See on vajalik, et

võimaldada kutseasutusel seaduslikult töödelda andmeid tööjõu- ja oskuste prognoosi ning muude

riiklike uuringute läbiviimisel, samuti volitada sellist andmetöötlust halduslepingu kaudu. Kuna

Andmekaitse Inspektsioon on asunud seisukohale, et kutseseaduses sätestatud ülesannete täitmisel

ei teosta HTM täidesaatvat riigivõimu, on antud lõike lisamine vajalik, et kutseseaduses toodud

kutseasutuse ülesandeid oleks võimalik halduslepingu alusel eraõiguslikule juriidilisele isikule

edasi volitada, sh anda volitust andmete töötlemiseks IKS§ 6 alusel uuringute tegemiseks.

Juhime tähelepanu, et kui eraõiguslikule juriidilisele isikule antakse seaduse või halduslepinguga

täitmiseks mingi avaliku võimu ülesanne, ei muuda see eraõiguslikku juriidilist isikut täidesaatva

riigivõimu asutuseks. Täidesaatva riigivõimu pädevust nö valitsemise funktsioonis, kuhu kuulub

poliitika kujundamine, ei saa eraõiguslikule juriidilisele isikule üle anda. Halduslepinguga saab

üle anda mingi haldusülesandme täitmise (vt PS § 86 kommentaaride punktid 4 ja 9-13). Seda

enam ei muuda nimetatud säte kutseasutust ennast täidesaatva riigivõimu asutuseks. Seega kui

viidatud lõige räägib sellest, et volitatud eraõiguslikule juriidilisele isikule peaks kehtima IKS § 6

lõige 5, ei paranda olukorda, et ka kutseasutusele IKS § 6 lõige 5 ei kehti. Oleme selle kohta juba

selgitusi andnud 06.02.2025 taotluse läbi vaatama jätmises nr 2.2.-1/25/24-4 ja 03.12.2024 otsuses

nr 2.2.-1/24/24-2, sarnast seisukohta on avaldanud ka Justiits- ja Digiministeeriumi 22.01.2024

vastuse selgitustaotlusele nr 2-6/24-7834-2.

2 (4)

Eelnõu § 14 lõike 1 punkt 2 näeb ette, et kutse andjal peab kutse andmiseks olema palgatud piisav

arv vajaliku hariduse, väljaõppe ja kogemustega töötajaid ning moodustatud kutsekomisjon.

Seletuskirjas on täpsustatud, et töötaja mõiste hõlmab käesoleva seaduse tähenduses kõiki isikuid,

kes osalevad kutse andmise korraldamises ja kompetentsuse hindamises ning kellel on selleks

vajalik haridus, väljaõpe ja erialane kogemus, sõltumata nende õigussuhtest kutse andjaga. See

võib hõlmata muu hulgas töölepingu, käsunduslepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel

tegutsevaid isikuid, samuti vajaduse korral avaliku teenistuse või muu õigussuhte alusel kaasatud

isikuid. Sellest tulenevalt näeb eelnõu ette, et kutse andja peab kutseasutusele tõendama

konkreetsete isikute hariduse, väljaõppe ja kogemuste piisavust ehk ise töötlema ja edastama

kutseasutusele nende isikute andmeid. Samas eelnõu ei täpsusta, millised andmed tohib nimetatud

eesmärgil töödelda. Kui eelnõu näeb ette isikuandmete töötlemise, peab sellest olema selge, kelle

andmed töödeldakse, mis ulatuses ja mis tingimustel. Palume eelnõu selles osas täiendada.

Lisaks märgime, et kuigi töödeldavaid isikuandmeid peab vähemalt kategooriate kaupa nimetama

seaduses, et sätesta ka eelnõu § 14 lõike 5 alusel kehtestatav rakendusakti kavand nr 5 eelnõu §

14 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikute töödeldavate andmete loetelu.

Eelnõu § 27 sätestab kutse andmise dokumenteerimist ja dokumentide säilitamist. Viidatud

paragrahvi lõige 1 sätestab, et dokumente säilitatakse kutseasutuse kinnitatud arhiveerimiskorras

sätestatud aja jooksul, kui õigusaktides ei ole tähtaegu sätestatud. Juhime tähelepanu, et

isikuandmete säilitamise maksimaalne tähtaeg peab olema sätestatud seaduse tasandil, mitte

kutseasutuse kinnitatud arhiveerimiskorras. Isikuandmete säilitamise näol on tegemist põhiõiguste

riivega ning mida kauem on säilitamine, seda suurem on riive. Säilitustähtaega võib vastava

volitusnormi olemasolul asutuse korras täpsustada, aga seaduse tasandil peab olema ette nähtud

kõige laiem võimalik raamistik, mida määrusega ületada ei tohi. Oluline on, et andmete

säilitustähtaja lõppemisel tuleb isikuandmed kohe kustutada või anonüümida.

Eelnõu § 27 lõike 2 sisu ja eesmärk on selgusetu. Norm näeb ette, et kutse andmisega seotud

dokumendid on avalike ülesannete täitmise käigus loodud või saadud dokumendid, millele

kohaldatakse arhiiviseaduses sätestatut. Selgitame, et kui dokumendid on loodud avalike

ülesannete täitmise raames, on tegemist avaliku teabega, millele kohaldub avaliku teabe seadus

(AvTS). Seega pole vaja seaduses täpsustada, et tegemist on avalike ülesannete täitmise käigus

loodud või saadud dokumentidega. Lisaks jääb selgusetuks viide arhiiviseadusele. Seletuskirjas

on selle lõike kohta selgitatud, et kutse andmise dokumenteerimise ja dokumentide säilitamise

regulatsioon tagab võimaluse vajadusel teatud olukordades kutse andmise protsessiga seotud

dokumentidega tutvumiseks. Juhime tähelepanu, et kui tegemist on avaliku teabega, siis sellele

juurdepääsu tagatakse samuti AvTS-is ettenähtud korra järgi. Palume vaadata kutse andmise

dokumenteerimise, dokumentide säilitamise ja dokumentide avalikustamise regulatsiooni üle ning

viia see kooskõlla kehtiva seadusandlusega.

Eelnõu § 28 lõige 6 näeb ette, et kutse- ja oskuste registrisse kogutud isikule antud kutset

puudutavaid isikuandmeid säilitatakse kümne aasta möödumiseni isiku surmast. Samas näeb

eelnõu § 24 ette, et kutse andmise otsuse kehtivuse võib peatada ja kehtetuks tunnistada. Jääb

seega selgusetuks, kas andmete säilitamine inimese elu lõppuni on vajalik ka juhul, kui kutse

andmise kohta tehtud otsus on kehtetuks tunnistatud. Palume hinnata säilitamise tähtaega

eesmärgipärasuse ka otsuse kehtetuks tunnistamise juhtude osas ning lisada vastavad põhjendused

seletuskirja.

Eelnõu § 28 lõike 7 kohaselt kutsekomisjoni kuulumise isikuandmeid säilitatakse kuni isik kuulub

vastavasse kutsekomisjoni. Juhime tähelepanu, et selline sõnastus tähendab, et kohe (mitte paari

päeva pärast) kui isik ei kuulu enam kutsekomisjoni, peab tema andmeid kustutama. Palume

vaadata üle, kas registri süsteem seda tegelikult ka tehniliselt võimaldab. Kui andmete koheselt

kustumime ei ole võimalik alati tagada, soovitame määrata säilitamise tähtaega selliselt, et see

arvestaks ka süsteemi tehniliste võimalustega.

3 (4)

2. Kutse- ja oskuste register (rakendusaktide kavand nr 4)

Kavandi § 3 järgi peetakse registrit ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna. Selgusetuks

jääb, mida on tasandilisuse all silmas peetud. Kuni 2007. aastani kehtinud andmekogude seaduse

§ 35 punktis 3 oli sätestatud kohustus reguleerida registri põhimääruses registri ülesehitus ja

registri pidamise organisatsiooniline struktuur, andmete töötlemise kord eri tasanditel, andmete

vahetamine ja võrdlemine eri tasandite vahel. Kehtiva avaliku teabe seaduse § 43⁵ aga sellist

andmekogu tehnilise ülesehituse detailset sätestamist põhimäärustes ei nõua. Kuigi praktikas

kirjeldatakse andmekogu eri tasandeid kehtivates põhimäärustes ka praegu, jääb enamasti

selgusetuks, mida andmekogu haldajad selle all tegelikult mõtlevad. Soovitame kaaluda § 3

vajalikkust ning juhul kui eemaldamist ei peeta vajalikuks, siis vajab selgitamist, mida

tasandilisuse all silmas peetakse.

Kavandi § 4 punkti 1 järgi kuuluvad registri koosseisu põhimääruse §-des 6-9 nimetatud andmete

kogud digitaalkujul. Samas põhimääruse § 10 järgi kantakse andmekogusse ka kutsekirjelduse

andmed ja § 11 järgi kutse andja andmed, mis peaksid samuti kuuluma registri koosseisu. Palume

kavandit vastavate andmekoosseisudega täiendada.

Kavandi § 4 punkti 2 järgi kuuluvad registri koosseisu ka arhiveeritud registriandmed, kuid

ebaselgeks jääb, mida arhiiv sisuliselt tähendab ning mida täpsemalt on arhiveeritud

registriandmete puhul silmas peetud. Põhimäärusest ei nähtu, millal muutuvad registri andmed

arhiivseks, kellel ja millistel tingimustel on juurdepääs jms. Seega palume kas põhimääruse

kavandit täiendada arhiveerimist puudutavate sätetega või siis arhiivi puudutavad sätted

põhimääruse kavandist eemaldada.

Samuti jääb ebaselgeks kavandi § 21 esimene lause, mille kohaselt lähtutakse registrisse kantud

andmete arhiveerimisel ja säilitamisel arhiiviseadusest. Antud juhul ei ole tegemist

arhiiviväärtusliku andmekoguga, mistõttu jääb selgusetuks, mida on silmas peetud. Sama

puudutab ka § 21 kahte järgmist lauset, mis peaksid reguleerima isikuandmete säilitamist. Nende

järgi säilitatakse §-s 8 nimetatud isikuandmeid isikule antud kutse kohta 10 aastat alates isiku

surmast ning muid isikuandmeid säilitatakse nende kehtivuse lõpuni. Märgime, et kavandi § 8

annab loetelu kompetentsiprofiilide kohta registrisse kantavatest andmetest ja ei sisalda

isikuandmeid. Lisaks ei nähtu kavandist, kui kaua andmekogus tegelikult andmeid säilitatakse.

Seega vajab andmekogu põhimääruse kavad kindlasti täiendamist andmete säilitamist puudutavas

osas.

Kavandi § 6 punkti 3 järgi kuulub andmekoosseisu ka eksperdikogu institutsionaalne koosseis,

kuid põhimäärusest ei nähtu, milliseid andmeid koosseisu kohta andmekogusse kogutakse. Oleme

andmekogude juhendis selgitanud, et andmekogusse kogutavate andmete täielik loetelu ei pea

olema seaduses, kuid põhimäärus peab sisaldama ammendavat loetelu andmekogusse kogutavatest

andmetest. Sealjuures peab loetelust selguma, kelle kohta (s.t andmesubjektide kategooriad) neid

andmeid kogutakse. Samuti on Justiits- ja Digiministeerium eelnõude koostamise juhises

selgitanud, et andmekogu põhimääruses tuleb sätestada andmekogusse kantavate andmete

täpne/ammendav loetelu (vajaduse korral saab esitada lisana) – nt isiku üldandmed või „isiku

kohta käivad andmed“ ei ole piisavalt ammendavad, kuna pole võimalik aru saada, mis on täpne

andmekoosseis. Palume põhimääruse kavandit selles osas täiendada.

Kavandi § 18 lõike 2 järgi ei ole registrisse kantud isikuandmed avalikud, kui põhimääruses ei

ole sätestatud teisiti. Põhimääruses puuduvad sätted, mille kohaselt oleks registrisse kantud

andmed avalikud, kuid samas näeb kutseseaduse eelnõu § 28 lõige 5 ette kutsekomisjoni kuuluvate

isikute ees- ja perekonnanime ning esindatava organisatsiooni avalikustamise. Lisaks on eelnõu

seletuskirjas selgitatud, et kutse taotlemisel on isikul võimalus andma nõusolek oma isikuandmete

avaldamiseks kutse- ja oskuste registris, Nõusoleku alusel avaldamisele kuuluvad isiku eesnimi ja

perekonnanimi ning sünniaeg. /.../ Nende andmete avaldamine vabastab isiku korduvast

kvalifikatsiooni tõendamisest. Samas ei nähtu kutseseaduse eelnõust ega ka andmekogu

4 (4)

põhimääruse kavandist, millistel tingimustel isikuandmeid avalikustatakse. Palume juurdepääsu

puudutavad sätted uuesti üle vaadata ning sõnastada selliselt, et oleks selge, millised andmed on

juurdepääsupiiranguga ning millised andmed ja millistel tingimustel kuuluvad avalikustamisele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Irina Meldjuk

[email protected]

627 4108

Terje Enula

[email protected]

627 4144