| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 2.3-4/26/655-3 |
| Registreeritud | 12.03.2026 |
| Sünkroonitud | 13.03.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 2.3 Õigusalane korraldamine |
| Sari | 2.3-4 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 2.3-4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Vastutaja | Irina Meldjuk (Andmekaitse Inspektsioon, Euroopa koostöö ja õiguse valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]
Teie 17.02.2026 nr 2-2/584-1 Meie 12.03.2026 nr 2.3-4/26/655-3
Arvamuse avaldamine eelnõule (täiendav) Andmekaitse Inspektsioon (AKI) avaldas arvamuse tööturumeetmete seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu osas 10.03.2026 kirjaga nr 2.3-4/26/655-2.
Paraku jäi üks oluline märkus nimetatud kirjas mainimata. Esitame käesolevaga täiendava
arvamuse eelnõule.
Eelnõu § 4 lõige 1 näeb ette töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 7 täiendamist lõigetega 7 ja 8.
Nimetatud lõige 7 sätestab, et arstiõppe läbinud töötukassa töötajal ja töötukassa kaasatud
arstiõppe läbinud isikul on eksperdiarvamuste kvaliteedi ja põhjendatuse hindamiseks ning
töövõime hindamise mõju ja tulemuslikkuse hindamise ning parendamise eesmärgil juurdepääs
tervise infosüsteemis olevatele käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikuandmetele ning
töövõime hindamise taotluse, otsuse ja eksperdiarvamuse andmetele töötukassa andmekogus.
Viidatud lõige 4 eeldab aga isiku nõusolekut.
Seletuskirjas on selle kohta öeldud, et kuivõrd tegemist on halduse enesekontrolliga efektiivse ja
sisuliselt hästi toimiva haldusmenetluse tagamiseks, ei saa see toimuda isiku nõusoleku alusel.
AKI-le ei tundu pakutud lahenduse juures õigeks see, et algselt peab inimene andma nõusoleku
ehk andmeid töödeldakse nõusoleku alusel ning siis töödeldakse samu andmeid, aga juba seaduse
alusel.
TVTS § 6 järgi esitab isik taotluse töövõime hindamiseks ja annab taotluse esitamisel ka nõusoleku
tervise infosüsteemis olevate andmete töötlemiseks. Samal ajal on seadusega selgelt reguleeritud,
millisel juhul ja millises ulatuses on töötukassal õigus andmeid tervise infosüsteemist saada. Jääb
küsitavaks, kas sellises olukorras saab olla tegu vabatahtliku nõusolekuga isikuandmete kaitse
üldmääruse (IKÜM) artikli mõttes1. Kui isik nõusolekut ei anna, kas siis vastatakse talle, et tema
töövõimet ei saa ka hinnata? Kui silmas on peetud seda, et kui inimene nõusolekut ei anna, siis
tuleb tal ravidokumendid endal esitada, siis peaks see selliselt seaduses ka kirjas olema.
AKI arvates tuleks nõusolekule viitamist üldse seadusest välja võtta, kuna see on eksitav.
Tegelikult toimub andmetöötlus seaduse alusel, kui isik töövõime hindamist taotleb, sh seadusega
on määratud töödeldavate andmete ulatus. Kui isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleb juba
1 Vt IKÜM art 7 lg 4: Selle hindamisel, kas nõusolek anti vabatahtlikult, tuleb võimalikult suurel määral võtta arvesse asjaolu, kas lepingu täitmise, sealhulgas teenuse osutamise tingimuseks on muu hulgas seatud nõusoleku isikuandmine andmete töötlemiseks, mis ei ole vajalik kõnealuse lepingu täitmiseks.
2 (2)
õigusaktist, on eksitav väita, et isikult võetakse nõusolek tema andmete töötlemiseks. Seadus ei
saa kohustada andmesubjekti andma nõusolekut tema andmete töötlemiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Irina Meldjuk
627 4108
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|